Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame täiskogu I istungjärgu neljanda töönädala teisipäevast istungit. Head kolleegid, kas te soovite üle anda eelnõusid või arupärimisi? Tarmo Tamm, palun!

Härra juhataja! Head kolleegid! Koalitsioonilepingus on juttu sellest, et tuleks hakata maaelu toetama ja maale töökohti looma. Sellest tulenevalt on meil rahandusminister Sven Sesterile arupärimine, mis puudutab Eesti Energia kontorite sulgemist. Nimelt, tegelik poliitika käib risti vastupidi. Eesti Energia jätab kontserni 13 teeninduspunktist alles vaid neli. Alates 1. augustist tegutsevad Eesti Energia esindused Tallinnas ja Tartus. Kontserni kuuluva võrguettevõttega Elektrilevi saab peale Tallinna ja Tartu kohapeal asju ajada ka Jõhvis ja Pärnus. Teeninduspunktid suletakse Jõgeval, Kärdlas, Paides, Põlvas, Rakveres, Raplas, Valgas, Viljandis ja Võrus. See jätab tööta 21 inimest. Eesti regionaalpoliitikat arvestades on oluline, et asutused ja töökohad ei koonduks üksikutesse elujõulistesse keskustesse. Eesti Energia kui riigile kuuluv ettevõte peaks olema esirinnas nende seas, kes seda poliitikat järgivad ja eeskuju näitavad. Paraku sarnaneb riigiettevõtete käitumine pankade kontorite sulgemise poliitikaga, mis on aidanud kaasa eri piirkondade ääremaastumisele.
Seoses sellega on meil kolm küsimust. Kuidas on võimalik, et riik kui omanik vaatab jõuetult pealt, kui Eesti Energia oma esindusi sulgeb? Kas teie hinnangul on Eesti jõudnud e-riigina nii kaugele, et iga külas elav pensionärgi on võimeline kasutama vaid e-kanaleid ja mobiilirakendusi, et oma igapäevase asjaajamisega toime tulla, sh dokumente allkirjastada? Miks riigiettevõtted ei järgi riigi huvidest lähtuvat regionaalpoliitikat, vaid aitavad oma tegevusega kaasa regioonide ääremaastumisele? Aitäh!

Aitäh! Kolleeg Jaanus Karilaid, palun!

Head kolleegid! Mul on üle anda kaitseminister Sven Mikserile adresseeritud arupärimine, mis puudutab järgmisi probleemiasetusi. Viimastel aastatel on Kaitseliidu tähtsus riigikaitse seisukohalt oluliselt kasvanud. Kahjuks ei ole samas tempos kasvanud Kaitseliidu rahastamine. Praegu kuulub Kaitseliidu liikmeskonda rohkem kui 21 000 inimest. Samas ei suuda Kaitseliit kui organisatsioon alarahastamisest tingituna panustada piisavalt kaitseliitlaste väljaõppesse, sest suuresti alla 8% kaitse-eelarvest moodustav summa ei korva vajalikke kulutusi. Suheldes kaitseliitlastega on selgunud, et lisaks kõigele muule tuntakse teravat puudust varustusest. Tõdetakse, et pahatihti ei ole uutele liikmetele võimalik eraldada isegi Kaitseliidu vorme. See on esimene probleemitõstatus. Teine puudutab ühte riigihanget. Riigihanke lähtetingimused ei arvesta piisavalt julgeolekutingimuste ja -olukorraga. Lõpetuseks peatume 2016. aasta alguses jõustuvatel korrakaitseseaduse muudatustel, millest näeme, et eriolukorras ei ole piisavat õiguslikku baasi Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamiseks. Sellega seoses on meil kolm küsimust ja ootame Sven Mikserilt nendele vastuseid. Aitäh!

Aitäh! Rohkem eelnõusid ja arupärimisi kolleegidel üle anda ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist ja kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees need adressaadile.
Nüüd teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis säästva energia toetusrühma asutamiskoosolek, kokkukutsuja on Jaanus Marrandi. Eesti turismi ja kohaliku toidu toetusrühm palub meelde tuletada, et saadikuühenduse kohtumine algab kell 12, mitte kell 11, nagu varem välja kuulutatud, ruumis L241.
Nüüd teeme palun kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 95 rahvasaadikut, puudub 6.
Kuna meil täna päevakorras arutelusid plaanis ei ole, siis on istung lõppenud.

Istungi lõpp kell 10.07.