Austatud Riigikogu! Alustame infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohal 47 Riigikogu liiget, puudub 54.
Vabariigi Valitsuse infotunnis osalevad täna järgmised valitsusliikmed: justiitsminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, maaeluminister Urmas Kruuse ja kultuuriminister Indrek Saar.
Eile kella 12-ks olid seitse Riigikogu liiget avaldanud soovi valitsusliikmetele küsimusi esitada. Tulenevalt sellest annan iga teema arutelul võimaluse esitada kaks lisaküsimust. Austatud Riigikogu! Kuna see on meie esimene infotund, siis lühidalt meenutan, mida see "kaks lisaküsimust" tähendab. See tähendab, et inimene, kes eile registreeris ennast küsijaks, saab võimaluse esitada kaks lisaküsimust ja teised Riigikogu liikmed, kes infotunnis osalevad, saavad kokku esitada ka kaks lisaküsimust. Veel tuletan meelde, et küsimuse esitamiseks on aega üks minut. Ma tungivalt palun teid oma küsimus ühe minuti jooksul ära esitada! Muidu peab Riigikogu juhataja tegema seda, mida ta teha ei taha, ehk rahvasaadikut ahistama. Tuletan ka valitsusliikmetele meelde, et neil on vastamiseks aega kaks minutit.

Alustame. Esimene küsimus on justiitsministrile peaministri ülesannetes Urmas Reinsalule ja küsija on Kadri Simson. Palun!

Lugupeetud Urmas Reinsalu! Te olete täna meie ees peaministri ülesannetes. Peale selle, et teie erakond liitus vana valitsuskoalitsiooniga, on tulnud ka uus võimulepe, milles on kirjas mitmed maksumuudatused, nende hulgas maksutõusud. Selle jaoks, et Reformierakond saaks täita oma valimislubadust ja alandada sotsiaalmaksu 1%, peate te tõstma mitmeid teisi makse, et tekkinud auk katta. Te kavandate kütuseaktsiisi tõsta nii, et diislikütusele lisandub järgmisest aastast 14% ja igal järgmisel kolmel aastal 10% ning bensiinile nelja aasta jooksul 10%. Arvestuslikult võib öelda, et nelja aasta pärast maksab paagitäis bensiini ainuüksi suurenenud maksude tõttu vähemalt 15 eurot praegusest rohkem. Kas selline hinnatõus on teie hinnangul normaalne?

Aitäh! Soovin kõigile Riigikogu liikmetele valitsuse nimel palju õnne esimese infotunni puhul! Õige on see, et Vabariigi Valitsus on võtnud eesmärgiks säilitada riigieelarve struktuurne tasakaal, nagu näeb ette ka riigieelarve baasseadus. Valitsus planeerib oma poliitilise programmi elluviimiseks mitmeid positiivseid algatusi: järgmisel aastal suureneb maksuvaba tulu 170 euroni, kodutoetuse programm laieneb kolmelapselistele peredele, lapsetoetus tõuseb järk-järgult, samuti suureneb pensionide maksuvaba osa, et keskmine pension oleks maksuvaba. Selleks on valitsusliit planeerinud mitmeid katteallikaid. Ühte neist te mainisite, üldist mootorikütuseaktsiisi tõusu. Selle, milliseks kujuneb mootorikütuse hind, määrab peale maksude kindlaks ennekõike maailmaturul toimuv. Valitsuse praegune kava on, nagu te ütlesite, tõsta diislikütuse aktsiisi 2015. aastal 14% ning  järgmistel aastatel teha seda 10% suuruse sammuga. Bensiiniaktsiisi tõus on üldiselt 10%. Kindlasti on oluline, et lähiajal Rahandusministeerium arutaks need asjad läbi ettevõtlusorganisatsioonidega, keda see muudatus kõige enam puudutab. Loomulikult, kõigi aktsiisitõusude puhul tuleb arvesse võtta ka seda, kas ja mil määral tõstavad aktsiise meie naaberriigid, ning olukorda ja tarbijate käitumist kütuseturul. Kui olukord nõuab, tuleb olla valmis tegema kavades korrektiive. Praegune planeeritav kütuseaktsiisi tõus lähtub sellest loogikast, et kui võtta arvesse nominaalse keskmise palga kasvu, siis inimeste võimalused kütust osta suureneksid, mitte ei kahaneks.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud Urmas Reinsalu! Te mainisite väga õigesti, et peale teie planeeritava maksutõusu võib juhtuda ka see, et maailmaturuhinnad ei pruugi jääda nii madalaks, nagu need praegu on. Eesti Õliühing on öelnud, et kui te maksutõusuplaani ellu viite, siis nelja aasta pärast oleme olukorras, kus meie kütusehinnad on kõrgemad kui Lätis ja Leedus ning lisaks Soomes tööl käimisele hakatakse ka autosid tankima Soomes, sest Eestis müüdav kütus muutub piirkonna kõige kallimaks. Kas valitsuse plaan ongi muuta Eesti uueks Põhjamaaks hindade tõstmise teel? Kas te mainiksite veel mingeid algatusi, mis meid peale kõrgete kütusehindade Põhjamaadele lähemale viivad?

Aitäh! Võtame näiteks tuhande liitri bensiini aktsiisimäära. Eestis kehtiv aktsiisimäär on 422 eurot, Soomes 681 eurot. Kui vaadata prognoositavat sammu, mille valitsus on võtnud ühe katteallikana kavasse, siis ka nelja-aastases perspektiivis peaks meie aktsiisimäär jääma madalamaks kui Soome kehtiv aktsiisimäär. Aga nagu ma rõhutasin, loomulikult on sellise olulise majanduskeskkonna sisendi puhul, nagu seda on kütus, vaja arvesse võtta, kas ja mil määral tõstavad aktsiisi meie naaberriigid, ning analüüsida ka tarbijate käitumist kütuseturul.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud Urmas Reinsalu! Teadupärast toob kütuse hinna tõus kaasa hinnatõusu kõigis teistes eluvaldkondades, kõikide kaupade ja teenuste kallinemise. Seega ei teeni riik tulevastel aastatel aktsiisitõusust mitte ainult tulu, vaid kuskil peaks olema planeeritud ka sellega kaasnev kulu. Kulud suurenevad päästeteenistuses, politseis, piirivalves ja teisteski eluvaldkondades. Minu küsimus on täpsemalt selle kohta, kui suure kulu te olete hinnatõusude tõttu planeerinud riigipoolse ühistranspordidotatsiooni kasvu katmiseks.

Aitäh! Kindlasti tuleb kõik mõjud, nii üldised mõjud tarbijahindadele kui ka riigi ja tarbijate lisakulutused, arvesse võtta. Valitsus peab seda nende otsuste langetamisel silmas. Kütuseaktsiisi tõusu üldine oodatav mõju inflatsioonile on alla 0,3%.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Lugupeetud justiitsminister peaministri ülesannetes! Kuulan teie vastuseid ega saa öelda muud, kui et mulle paistab see kõik, mis te olete meile praegu rääkinud, hämana. Teema juurde ei ole te jõudnudki. Me teame, et pool kütuse hinnast on ju maksud. Te ei ole meile vastanud, mispärast neid nii palju on tõstetud, miks seda vaja on. Me teame väga hästi, et sellega kaasneb hinnatõus kogu riigis. Protestid on praegu üsna ägedad nii sotsiaalmeedias kui ka pärismeedias. Täna arvas Jaan Männik, endine panga nõukogu esimees, isegi seda, et valitsus peaks tagasi astuma. Kas kabinetis on olnud juba arutlusel, et võib-olla see hinnatõus saab teie tagasiastumise põhjuseks? Kas te olete kaalunud neid variante? Rahvas ei ole teiega rahul.

Aitäh! Ei, Vabariigi Valitsus ei ole kavandanud tagasiastumist, härra Lenk. Mis puudutab neid mõjusid, siis ma püüdsin täpselt kirjeldada seda analüüsi, mille on Rahandusministeerium teinud. Loomulikult on selge, et kui Vabariigi Valitsus otsustab need eelnõud parlamendile menetlemiseks esitada, siis ta esitab need koos kõigi mõjude analüüsiga. Mis puudutab, nagu ma ütlesin, üldist inflatsioonilist mõju, siis see jääb alla 0,3%. Praeguse arvestuse järgi, nagu ma ütlesin, ühe võimaliku katteallika ehk mootorikütuseaktsiisi tõus peaks, arvesse võttes prognoositavat nominaalse keskmise palga kasvu, siiski säilitama olukorra, kus tööl käivate tarbijate ostujõud suhtena sellesse, kui palju mootorikütust oma sissetuleku eest osta saab, kasvab.

Priit Toobal.

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Nii peaminister kui ka teised valitsusliikmed on kütuseaktsiisi tõusu kaitstes palju rääkinud keskkonnasõbralikust käitumisest, keskkonnasäästlikkusest jne. Väiksemad ja ökonoomsemad autod tarbivad vähem kütust. Ühistransport on kindlasti keskkonnasõbralikum, selle kasutamine on keskkonnasõbralikum kui sõita üksi isikliku autoga. Aga paraku kasvatab aktsiisitõus ka ühistranspordi piletihinda ja kindlasti muudab Tallinnale keerulisemaks pakkuda elanikele tasuta ühistransporti. Kui arvestada asjaolu, et ühissõidukid tarbivad suurema osa kütusest, siis kas kütuseaktsiisi tõstmine ikka on tegelikult keskkonnasõbralikumale, keskkonnasäästlikumale käitumisele kaasa aitav faktor või mitte?

Aitäh! Teatud seos maksude, sh aktsiiside ja tarbimise vahel on kindlasti olemas. Aga mis puudutab seda, otsekui inimeste tarbimiskäitumine transpordi kasutamise puhul olemuslikult muutuks, siis mina oleksin skeptiline. Kindlasti on olemas teatud majanduslik subjektiivne loogika, kui tarbijad teevad individuaalseid otsustusi keskkonnasäästlikuma või odavama transpordiliigi kasuks, see on üks kaalutluselement ja seda Euroopa Liit oma kütuseaktsiisipoliitikas arvestab. Ma tuletan meelde, et Euroopa Liit on seadnud normidena ette minimaalsed kütuseaktsiisi määrad kõikidele liikmesriikidele, lähtudes ennekõike saastamise vähendamise ja kliimapoliitilistest eesmärkidest.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kultuuriminister Indrek Saarele. Küsib Krista Aru. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Te olete õigusega seadnud kultuuritöötajate palkade tõstmise üheks oma olulisemaks ülesandeks. Milline on teie konkreetne tegevusplaan? Kas ja millal võivad kultuuritöötajad palgatõusu oodata?

Aitäh küsimuse eest, hea kolleeg! Te ütlesite õigesti, et ma pean seda väga oluliseks. Ma olen öelnud, et kultuuritöötajate palgad – ma pean teiste hulgas kindlasti silmas ka spordivaldkonnas töötavaid inimesi – peaksid oluliselt tõusma. Vaatame seisu, mis praegu selles valdkonnas palkadega on. 2014. aastal oli kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmine palk 873 eurot. See oli keskmine palk, mitte miinimumpalk. See tähendab, et oli hulk inimesi, kes said oluliselt alla selle summa, ja oli hulk inimesi, kes said üle selle summa. Arvestada tuleb, et see 873 eurot sisaldab kõiki tasusid, ka kõiki lisatasusid, kaasa arvatud seadusest tulenevat lisatasu. Me teame, et selles valdkonnas töötavad väga paljud inimesed ka öösiti, nädalavahetustel ja riigipühade ajal ning öösel ja riigipüha ajal töötamise eest tuleb seaduse järgi maksta lisatasu. Mul paraku ei ole andmeid, kui suure osa palgast see seadusest tulenev lisatasu moodustab, aga tegelikult oli nende inimeste keskmine brutopalk minu mainitust seega veel oluliselt madalam. Valdav osa erakondi on seadnud eesmärgiks saavutada olukord, mis kunagi oli, et kõrgharidusega kultuuritöötajate ja haridustöötajate palk on ühel tasemel. Kuna miinimumpalga vahe on kärisenud peaaegu 170 eurole, siis on kindlasti väga raske ülesanne seda vahet olulisel määral vähendada. Koalitsioonilepingus on sees punkt, et see valitsusliit peab sellel suunal midagi ette võtma, aga see, mida ta konkreetselt teeb, on loomulikult eelarveläbirääkimiste küsimus.

Aitäh, minister!

Ma olen kindel, et need läbirääkimised tulevad väga rasked.

Krista Aru, palun!

Palun öelge, millist palka te kultuuritöötajate miinimumpalgana näete! Kas kõigil kultuuritöötajate ametikohtadel – ma pean loomulikult silmas ka spordivaldkonda – võiks see tõus olla ühtlane?

Kuna palgatasemed on veidi erinevad, siis ei saa öelda, et kõik töötajad saavad täpselt ühepalju juurde. Oluline on jõuda selleni, et oleks võimalik maksta vähemalt ühesugust miinimumpalka. Aga sellest, milline see miinimum on, on erinevalt aru saadud. Sotsiaaldemokraadid on seadnud eesmärgiks, et kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk, kui ta töötab kõrgharidust eeldaval ametikohal, oleks võrdne Eesti keskmise palgaga. Osa koalitsiooni kuuluvaid erakondi on öelnud, et me peaksime saavutama, et see oleks võrdne õpetaja miinimumpalgaga. Arvestades Rahandusministeeriumi prognoosi, et 2019. aastal on Eesti keskmine palk ligi 1400 eurot, ja seda, et õpetajate palk on lubatud tõsta vähemalt 120%-ni Eesti keskmisest palgast, hüppab kultuuritöötajate palk praeguselt 730 eurolt 2019. aastaks eeldatavasti kõrgemale kui 1600 eurot. Kõige ilusamates unenägudes olen ma võimeline neid summasid niimoodi ette kujutama, praktikas jääksin pisut tagasihoidlikumaks.

Priit Toobal.

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Minul nagu ka paljudel teistel kolleegidel on hea meel, et te olete võtnud südameasjaks kultuuritöötajate palgad, sest need on teiste riigilt palka saavate töötajate omadega võrreldes tõesti suhteliselt madalad. Kas ma sain õigesti aru, et kui te lähete 2016. aasta eelarve läbirääkimistele, siis teie kui ministri seisukoht on see, et nende inimeste miinimumpalk peaks olema Eesti keskmine palk?

Me teeme kindlasti ettepaneku leida puuduolevad vahendid kultuuritöötajate palga tõusuks, vähemalt 7,9 miljonit eurot, selleks et tõsta kultuuritöötajate miinimumpalk õpetajate miinimumpalgaga samale tasemele. See on meie ettepanek.

Andres Ammas, palun!

Austatud juhataja! Austatud minister! Täpsustan veel kord. Kas te peate vajalikuks kõigi riigilt palka saavate kultuuritöötajate ühtlast palgatõusu või on teie arvates praegu mõnes kultuurivaldkonnas olukord eriliselt kehv ja seal vajatakse jõulisemat palgatõusu?

Ma pean silmas, et kui me räägime miinimumist, siis me räägime miinimumist, mis kohaldub kõigile. Aga tulenevalt sellest, et osas valdkondades on palgatasemed madalamad, tuleb neid rohkem järele aidata, et seal oleks võimalik sellist miinimumpalka maksta.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsija on Jaak Madison. Küsimus on maaeluminister Urmas Kruusele. Palun, Jaak Madison!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud maaeluminister! Eelmise aasta sügisel tabas Eesti põllumajandusettevõtteid Venemaa sanktsioonide tõttu väga ränk löök. Ettevõtetele, mis tegelevad ka Eesti julgeoleku tagamisega, arendades maaelu ja toiduainete eksporti ning pakkudes inimestele töökohti, jäi tulemata valitsuse abi, mida väga oodati. Tollane valitsusjuht, kes on ka praegune peaminister, lausus, et ta eeldas, et ettevõtjatel on olemas plaan B. Samal ajal ootas rahvas, et valitsusel oleks olemas plaan B. Ma küsin nüüd teilt. Kas uuel valitsusel ja eriti teil maaeluministeeriumi juhina on olemas plaan B, et reageerida adekvaatselt uutele probleemidele, sanktsioonidele ja kütuseaktsiisi tõusust tulenevatele kahjudele?

Aitäh, auväärt küsija! Kui me vaatame majandust kaugemas perspektiivis, siis peame endale tunnistama kahte asja, eriti, mis puudutab suhtlemist Venemaaga. See suhtlemine muutus komplitseerituks juba mõni aasta tagasi. See, mis juhtus eelmisel aastal, oli võib-olla sellise kitsenduse lõppmäng. Tegelikult tähendab see, et ettevõtjad, kes suure osa oma tootmisest või müügist on sidunud Vene turuga, peavad alati arvestama väga suurte riskidega, sest lisaks turunõudlusele toimib seal riigis veel üks risk. See risk on poliitiline, mis tähendab, et see ei allu turureeglitele. Teine osa on seotud sellega, kas ja kuidas Eesti riik oma põllumajandussektori ettevõtjaid toetab. Vaatame seda viimast kriisi. Piimatootjad sattusid võib-olla kõige suurema löögi alla, lähtuvalt sellest, et ekspordi osakaal selles sektoris on ligikaudu 25%. Täiendavalt sai ligi seitsme miljoni euroga seda sektorit toetatud. Kui me vaatame maaelu arengukava ja meie põllumajandussektoris makstavate otsetoetuste mahtu, siis näeme alates 2007. aastast selget tõusutrendi. Nende toetuste kogumaht, nii maaelu arengukava toetuste kui ka otsetoetuste kogumaht, on jõudnud juba kahe miljardi euroni.

Jaak Madison.

Aitäh! Ma tuletan meelde, et eelmisel sügisel jäi kasutamata võimalus toetada põllumajandusettevõtteid 23 miljoni euroga, mida lubas ka Euroopa Liit. Toetati seitsme miljoniga, mis polnud absoluutselt piisav ega rahuldanud vajadust. Kui me räägime, et mitu aastat on asi vindunud, olukord on püsinud pidevalt plahvatusohtlikuna, kas siis samal ajal, kui ettevõtjatel oli võimalik valmistuda tulevaseks kriisiks, ei oleks olnud valitsusel ega ministeeriumil tarvilik samamoodi kriisiks valmistuda? Kas praegune maaeluministeerium on astunud reaalseid samme ning on kohe valmis reageerima uutele sanktsioonidele ja samamoodi kahjudele, mis tulenevad kütuseaktsiisi tõusust?

Aitäh, hea küsija! Kui me räägime eelmisest valitsusest, siis me mäletame, et väliskaubandusminister Anne Sulling tegeles koos põllumajandusministriga aktiivselt selle nimel, et avada Eesti tootjatele välisturge. Nüüd kuulen ma ettevõtjate käest meedias, et need mahud on kasvanud ja nad on väga tänulikud selle eest, et eelmise valitsuse liikmed sellega väga jõuliselt tegelesid. Aga kindlasti on need ühed vähesed sammud nendest, mis sellel teel tuleb teha. Teine osa sellest teemast on seotud piimandussektoriga ja piima hinnaga. Me kartsime ka seda, et piima kokkuostuhind võib Eestis langeda 20 sendi peale ja tuleb sekkuda, tehes lisaoste. Õnneks seda ei juhtunud, madalaim hinnatase oli umbes 25 senti. Aga oluline on markeerida, et kui põllumajandustootjad jäid teatud sektorites lõksu, mis sõltus sellest, kuidas nad olid investeerinud ja võtnud äririske ning milline oli nende finantskoormus, siis osale neist oli see ju ette teada ja nad struktureerisid oma ettevõtte ümber. Kui me vaatame tulevikuperspektiivi ja räägime näiteks seakasvatajatest, siis meie plaani kohaselt on ette nähtud meetmed selleks, et ettevõtjad suudaksid siseneda teistesse põllumajandussektoritesse, selleks et ületootmisnähtudega või kriitilistel turgudel osalemisega paremini toime tulla. See tähendab, et me oleme valmis toetama seda, et ettevõtjad restruktureeriksid oma põllumajandusettevõtteid ja korraldaksid tootmise ümber, loobudes ühest valdkonnast ja asendades selle teisega.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Koalitsioonileppe põllumajanduspoliitika osa on kindlasti pettumus paljudele. Te oma eelmises vastuses jõudsite natuke rääkida ka sellest, et seal mõned punktid räägivad ergutusmeetmetest ja eksporditurgude otsimisest. Just seakasvatusega seoses on see teema hästi teravalt üleval. Võib-olla kommenteerite seda sektorit laiemalt? Seon sellega veel säärase küsimuse, mis puudutab Kehtna valla juhtumit. Ma arvan, et see, mis edasi saab, ei ole ainult põllumajandusministri, vaid laiemalt kogu valitsuse asi. Tööle on rakendatud värske riigihaldusminister. Ma loen, et tema vastutusvaldkonda kuulub ka kohalike omavalitsuste finantsjuhtimine. Kas te Kehtna vallas toimuvat olete temaga arutanud? Milline on valitsuse seisukoht selle juhtumi kohta?

Aitäh, auväärt küsija! Riigihaldusministriga ma seda teemat ei ole arutanud, seda põhjusel, et see ei ole praeguses faasis osutunud vajalikuks. Esimesel või teisel tööpäeval me kohtusime Rey Seakasvatuse esindajatega, pankrotihalduriga ja vallavalitsusega, et arutada väljakujunenud situatsiooni. Minu andmetel peaks pärast ajutise pankrotihalduri määramist homme toimuma võlausaldajate kokkusaamine. Siis peaks selguma, kas kuulutatakse kohe välja pankrot või leiavad võlausaldajad mingi teistsuguse tee. Küll aga olen ma seisukohal, et kui meie seadused on praegu sellised, et ühel hetkel võib mõni väike vald saada sellises mahus kohustusi, et see võib kahjustada tema majandustegevust, siis need seadused tuleb üle vaadata. Seetõttu kohtusime eelmisel reedel Justiitsministeeriumis kolleegidega ja arutasime neid seadusi just nimelt selle Rey juhtumi põhjal. Ma võin öelda, et teatud seadusmuudatused ja täpsustused selles vallas tuleb teha, sest ei ole loogiline, et ettevõtlusriskiga seonduvad kahjud võiks jätta ükskõik millise omavalitsuse kanda.

Priit Toobal.

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Valimiskampaania ajal lubasid mitmed erakonnad, et nad toetavad põllumeestele otsetoetuste ehk top-up'i maksmist. Teiste hulgas tegid seda kaks praegust valitsuserakonda: Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Paraku koalitsioonilepingus selle kohta väga selgesõnalist punkti ei leia. Küll aga ütles peaminister siin saalis küsimustele vastates, et kui ka kirjas pole, siis see ei tähenda, et seda teha ei võiks. Missugune on teie ettepanek järgmise aasta eelarveläbirääkimistel? Kas te lähete sinna ettepanekuga maksta järgmisel aastal Eesti põllumeestele lubatud mahus otsetoetusi ehk top-up'i?

Aitäh, auväärt küsija! Valitsuse koalitsioonileping on selgelt püüdnud arvestada riigi majanduslike võimaluste ja majanduskasvuga järgmisel neljal aastal. Sellest lähtudes on koalitsioonilepingus lepitud kokku tegevused, millel on kindlasti ka oma hind. See tähendab, et lisaraha leidmine väljaspool koalitsioonilepingus kokkulepitut, et saaks kergel käel raha juurde tuua, ei ole võimalik. Põllumajandusministeerium on saatnud Rahandusministeeriumile taotluse lisavahendite väljamaksmiseks. Kui me oleme vastuse kätte saanud – minu teada on see vastus tänaseks laekunud –, siis me saame edasi otsustada, kuidas me käitume läbirääkimistel. Vaatame põllumajandussektorit laiemalt. Ka täna toimub Tartus kolmandat korda Agroforum, mida korraldatakse maaülikooli eestvedamisel koostöös Peterburi ülikooliga. Üks põhiküsimusi on see, mismoodi toota efektiivsemalt ja loodust säästes ning õigeid tooteid, selleks et lisandväärtus põllumajandussektoris oleks suurem. See ei tähenda alati toetuste maksmist. Aga on ääretult tänuväärne, et alates aastast 2007 on põllumajandussektoris makstavad toetused kasvanud. Igal juhul on see tulnud meie põllumajandussektorile kasuks.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on justiitsminister Urmas Reinsalule peaministri ülesannetes. Marika Tuus-Laul, palun!

Suur tänu! Austatud Urmas Reinsalu! Minu küsimus oli esitatud Taavi Rõivasele, aga ma kohandasin selle teile. See puudutab koalitsioonilepingut ja ministrikohtade jaotamist. Kui me vaatame valimistulemusi, siis Isamaa ja Res Publica Liit ikkagi totaalselt kaotas hääli, lausa 39 000. Sotsid kaotasid 11 000 häält, Keskerakond sai 8366 häält ja kaheksa parlamendikohta juurde. Minu küsimus ongi praegu see, kas ei oleks pidanud sellise totaalse hävingu korral praegu hoopis nurgas haavu lakkuma ja analüüsima, mis on kaotuse põhjus, mitte trügima vastu valijate tahtmist tähtsaid portfelle haarama. Millest selline kaotajate võidupidu ja eufooria?

Aitäh, austatud Marika Tuus-Laul! Ma ei tea, kuidas te selle küsimuse oleks esitanud Taavi Rõivasele. Kas siis Reformierakond ka totaalselt hävis? Aga ma vastan teile julgelt ja selgelt. Ligi 80 000 inimest toetas Isamaa ja Res Publica Liidu programmi ning meie seisame oma valijate eest, nii nagu kõik poliitilised jõud, olgu nad opositsioonis või valitsusliidus, seisavad oma valijate eest. Valitsusliit on ühiselt pannud paika plaani, kuidas järgmise nelja aasta jooksul Eesti riiki juhtida, ja kõigi kolme valitsuses oleva erakonna kesksed juhtmõtted on kantud sellesse tegevuskavasse. Kõik kolm erakonda viivad võrdsete partneritena oma valijatelt saadud mandaadi järgi valitsusliidu programmi ellu. On selge, et olemas on üks poliitiline loogika, ja see loogika on, et iga erakond peab seisma oma valijate eest. Seda teeb Isamaa ja Res Publica Liit ning ma olen kindel, et teevad kõik parlamendijõud, kes siin saalis on.

Austatud Riigikogu liikmed, tuletan siinkohal meelde, et tegemist on Vabariigi Valitsuse infotunniga, mitte Isamaa ja Res Publica Liidu, Reformierakonna või Sotsiaaldemokraatliku Erakonna infotunniga. On Vabariigi Valitsuse infotund. Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Kui me räägime konkreetselt koalitsioonilepingust, siis näeme, et sealsed lubadused on omavahel äärmiselt vastuolus. Lubati, et miinimumpalga tõus on suur, see saab olema 2% aastas. Ja me vaatame, et ühe käega te annate ja teisega võtate tagasi. Näiteks madalapalgalistele inimestele maksutagastusega te tegelikult hoiate palgatõusu teadlikult kinni. Tundub, et riik tahabki säilitada madalapalgalisi töökohti, millega paraku kaasnevad ka ümbrikupalgad. Minu meelest on see tagasiminek. Leppes on mainitud, et pensionid suurenevad kooskõlas palkade kasvuga. Kui palgad nii vähe suurenevad, siis järelikult ei tõuse ka pensionid. Peale selle te viite sotsiaalmaksu 1% eelarvest välja ning see raha võetakse just pensionikassast ja tervishoiust. Ma küsingi veel kord, miks sisaldab see lepe niisuguseid vastuolusid, et seda ei saa uskuda.

Asjad on üldiselt korras. Ja asjad on nõnda korras, et tegelikult on valitsusliidu soov alampalga tõstmiseks loomulikult ambitsioonikam. Me oleme seadnud sihiks saavutada koos tööturu osapooltega selle, et alampalk jõuaks nelja aasta jooksul tasemele vähemalt 45% keskmisest palgast. Samuti oleme seadnud sihiks, nagu te õigesti ütlesite, reaalsete meetmetega – mitte fiktiivsete, vaid reaalsete meetmega – väikese sissetulekuga inimeste toimetulekut parandada ka nõnda, et see soodustaks nende muule tööle siirdumist. Valitsusliit on välja töötanud ja kavatseb esitada lähiajal parlamendile seaduseelnõu, mis näeb ette muudatusi madalapalgaliste inimeste huvides, ja see kindlasti ei aseta neid väikese sissetuleku lõksu. Sellele on mõeldud ja mudel on selline, et see kindlasti motiveerib inimesi suuremat sissetulekut saama.
Mis puutub inimeste toimetulekusse ja pensioni kasvu, siis valitsusliidu siht on loomulikult pensionide kasv tänu majanduskasvule. Lähtume sellest, et keskmine vanaduspension peab jääma tulumaksuvabaks. Lisaks sellele kavatseb valitsusliit üksikpensionäride toimetuleku parandamiseks ellu viia muudatused toimetulekutoetuste süsteemis, mis rakenduksid 2017. aastast. Veel mainin siinkohal ära üldise plaani maksuvaba tulu määra tõsta, see peaks aastaks 2019 järk-järgult kerkima 205 euroni.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Te muidugi ei vastanud sellele, et need lubadused räägivad üksteisele vastu. Aga räägime siis rahast. Teatavasti kärpis Rahandusministeerium äsja majanduskasvu prognoose allapoole. Te küll tõstate kaudseid makse, aga nende laekumise plaanid ei pruugi üldsegi täituda. Praegu on ju selgelt välja öeldud, et järgmisel aastal on raha 50 miljonit vähem. Riigieelarve läheb lähiaastatel väga selgelt miinusesse, seda on välja öelnud ka teie oma erakonna liikmed rahanduskomisjonist. Te mängite siin maksudega ja tõstate neid, aga samas te ei vaata, kuidas saaks rohkem raha eelarvesse tootmise arendamise abil. Ja tegelikult prognoos on ju see, et tööjõuline elanikkond kogu aeg väheneb. Mis te selle asjaga ette võtate? Me ei näe koalitsioonileppes neid teemasid. Mida te kavatsete ikkagi teha selle peatse eelarvemiinusega? Kus on teil visioon, mille alusel Eestit edasi viia?

Selge on see, et üldine valitsemismaht Eesti riigis peab kahanema. See ei ole mitte üksnes valitsuse poliitiline visioon, vaid me oleme juba järgmisest aastast ette näinud saavutada valitsussektori kulude vähendamise abil kokkuhoidu keskmiselt 18 miljonit eurot aastas. Mis puutub valitsuse majandus- ja rahanduspoliitilisse suunda, siis meie arusaam on, et riigieelarve struktuurne tasakaal, nagu näeb ette ka riigieelarve baasseadus, peab jääma püsima. Sellest lähtudes koostatakse maikuuks järgmine kolme aasta eelarvestrateegia. Väga õige on see osutus, et jõukus saab tulla tänu ettevõtlikkusele, tänu majanduskasvule, tänu sellele, et Eestis on ettevõtteid, kes on valmis siia investeerima, looma uusi töökohti, maksma inimestele suuremat palka. Valitsusliit kavatseb seda saavutada rea sammudega Eesti tööstuspoliitikas, soodustades seda, et pensionifondid investeeriksid rohkem Eesti majandusse, et Eesti ettevõtetel oleks parem ligipääs kapitalile, et Eestis oleks vähem ülereguleeritust ja bürokraatiat nii mikroettevõtluses, väikestes ettevõtetes kui ka välisinvestorite jaoks, kes eri riikide vahel valides oma investeeringu sihtkohana kaaluvad ka Eestit. Nii et valitsusliidul on olemas plaan majanduse elavdamiseks. Loodan ka heale koostööle kõigi opositsioonijõududega, et seda plaani arutada, analüüsida ja veelgi paremaks teha.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister peaministri ülesannetes! Ma jätkaksin siitsamast. Eile sai ka rahanduskomisjon ülevaate uuest majandusprognoosist ja tõesti, majanduskasv on prognoositud veidi väiksemana, kui oli varasem nägemus. Sellepärast ongi äärmiselt tähtis, et valitsus käivitaks need tegevused, mis on valitsusliidu leppes ja suunatud majanduskasvu edendamisele. Siin väärib kindlasti rõhutamist tööjõumaksude langetamine. Aga valitsusliidu leppes on ka eraldi punktina kodumaise kapitalituru arendamine ja meetmed kapitali kättesaadavuse parandamiseks. Ma tean, et IRL-i programmis oli ka selline punkt sees. Kas te tooksite välja, millised need meetmed on, et kapitali kättesaadavus just väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele paraneks ja et kodumaine kapitaliturg areneks kiiremini kui seni?

Järgmise seitsme aasta Euroopa Liidu struktuurivahenditest on ette nähtud eraldada suured summad, et parandada kapitali kättesaadavust Eesti ettevõtetele. See kindlasti on üks konkreetne mõõde. Valitsusliit plaanib reformida ettevõtlustoetuste süsteemi, minna otsetoetustelt üle rohkem n-ö selgelt ettevõtluse infrastruktuuri toetavale mehhanismile. Teiseks on siin praegu kindlasti rida õiguslikke takistusi. Rahandusministeerium analüüsib neid ja koostab uued investeerimisfondide kohta käivad reeglid, mis kapitali kättesaadavust Eesti ettevõtetele peaksid soodustama. On tõsi, et kevadine majandusprognoos ja möödunud suve prognoos, mille alusel käesolev riigieelarve tehti, on erinevad. Suvine majandusprognoos oli liialt optimistlik, eriti puudutab see käibemaksu laekumist, ja nüüd tuleb teha sellest lähtuvaid otsuseid, mis oleksid realistlikud, mitte liiga optimistlikud. Me oleme selleks valmis ja lähtume eesmärgist, et maksumaksja suudaks riiki selle jooksvate kulude juures ülal pidada.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Koalitsioonilepingus on punkt, mis ütleb, et kaasajastame pealinna regiooni haldust. Kui ma sama küsimuse esitasin meie ees oma troonikõne pidanud peaministrile, siis ta selgitas, et see tähendab Tallinnas halduskogude korralduse muutmist. Hilisemates raadiointervjuudes on mõned koalitsioonisaadikud küsinud ka, miks ei võiks Tallinnas olla eraldi kaheksa linnaosadel baseeruvat kohalikku omavalitsust. Kuidas teie sellest punktist aru saate, et kaasajastame pealinna regiooni haldust?

Valitsusliit on kokku leppinud selles, et Eestis tuleb haldusreform ühe osana kogu riigiorganisatsiooni tõhusamaks ja säästlikumaks muutmise plaanist. Haldusreformi fookus on ennekõike sellel, et Eesti maapiirkonnad oleksid konkurentsivõimelised, et elu maal edeneks. Selge on see, et kui me kõneleme haldusreformist kui omavalitsuste suutlikumaks ja teatud mastaabis efektiivsemaks muutmisest, siis on väga tähtis, et kogukondlik side, mis esindusdemokraatias kohalikul kogukonnal oma otsuste langetamisel on, toimiks. On õige – sellele osutas ka peaminister –, et Tallinna linna, meie pealinna regiooni halduse puhul me näeme, et selle kogukondliku sideme, kohaliku esindusdemokraatia teostamise ja kogukondade huvide esindamise osas on vajakajäämisi. Samuti on õige, et kui me vaatame pealinna regiooni tervikuna, nii Tallinna ühe omavalitsusüksusena kui ka Tallinna ümbritsevaid valdu, siis kindlasti vajab nende koostöö läbi analüüsimist. See võiks olla parem ja tõhusam. Vastus on selline, et konkreetseid ja ühemõttelisi meetmeid, mida plaanitakse, valitsusliit ei ole paika pannud, need ei ole kuhugi piimaga kirjutatud. Valmisolek pealinna regiooni haldus nendest põhimõtetest lähtudes läbi analüüsida ja valmisolek ühisele otsusele jõudnuna minna seaduseelnõudega parlamenti, kus siis seadusandja otsustab, on aga poliitilise tahtena olemas.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on maaeluminister Urmas Kruusele. Artur Talvik, palun!

Tänan, juhataja! Hea maaeluminister! Absurdne olukord seakasvatusega Kehtna vallas on meile kõigile teada. Tänaseks tundub küll, et kõige keerulisemast on üle saadud ja mingisuguseid lahendusi juba leitakse. Kehtna vallal on sellega seoses aga tekkinud konkreetsed ettenägematud kulud ja vald on nende kompenseerimiseks teinud taotluse, et Vabariigi Valitsuse reservist raha saada. Palun konkreetset vastust, kas valitsusel on kavas need kulud vallale kompenseerida või kavatsete jätta need omavalitsuse õlgadele!

Aitäh, auväärt küsija! Minu kindel seisukoht on, et kohalik omavalitsus ei peaks neid kulusid kandma. Kulutuste kompenseerimine sõltub sellest, mismoodi läheb edasi pankrotimenetlus. Tegelikult tähendab see, rääkides puhtalt aktsionäride vaatevinklist, et kohalik omavalitsus on eraldanud 18 799 eurot, et sigu toita ja seda vara säilitada. Niisiis oleks üsnagi loogiline, et pankrotivara kaudu tuleksid need kulutused tagasi ka kohalikule omavalitsusele. Ma väga loodan, et kui tuleb uus omanik – kui nii peaks juhtuma – ja võtab selle ettevõtmise üle või ükskõik, milline lahendus leitakse, saaksid need kulud igal juhul kohalikule omavalitsusele kompenseeritud. Kui tõepoolest peaks juhtuma nii, et otsustajad arvavad, et millegipärast nad ei peaks neid kompenseerima, siis kindlasti on valitsus valmis kaaluma nende kulude kompenseerimist. Aga ma eeldan, et nii kaugele asi ei lähe. Oleks õige ja õiglane, et need ettevõtjad, kes likvideerimisega seotud on ja on säilitanud selle vara, maksaksid välja ka kulutused, mida nad ise paraku ei ole teinud.

Artur Talvik, palun!

Tundes natuke sealset olukorda, tean ma ka seda, et vald on vältinud olukorda, kus ta ise sellesse pankrotipesasse sattuks. On suur tõenäosuses, et sellist raha ei tule sealt ka pankroti kaudu tagasi. Teie vastus jäi kuidagi ebamääraseks, et kompenseerimist arutatakse. Kas lubate ikkagi kindlalt kompenseerida, kui pankrotipesast raha ei tule?

Aitäh, auväärt küsija! Minu seisukoha järgi oleks õige ja õiglane, kui seda teeksid ettevõtjad või seda tehtaks vastavalt pankrotijärgsele lahendusele, mis seal tuleb. Kui me vaatame, mismoodi ettevõtja on andnud signaale avalikkusele ja partneritele, siis selles situatsioonis, kus ta ütles, et ta kavatseb sead likvideerida, saime hiljem äkki teada, et 400 siga tuleb tegelikult juurde. See tähendab, et likvideerimise plaani justkui ei olnud. Kui nüüd keegi ettevõtjatest, ettevõtetest või investoritest võtab tegevuse üle – ükskõik millise hinna eest, mida mina siin ennustada ei saa –, siis oleks loogiline, et need kulud kompenseeritakse. Samal ajal pean tegelikult tunnistama, et juristid natuke vaidlevad selle üle, kas ja kuidas see konkreetne raha võiks tulla, kas see läheks pankrotivara hulka ja maabuks kuskil viimases järjekorras või oleks lähtuvalt sellest, et tegemist on asendustäitmisega, eelisjärjekorras. See on natuke lahtine. Aga ma kinnitan, et  kui selline situatsioon peaks kujunema, siis oleks praegune valitsus valmis ilmselt kompenseerima. Õiglane oleks aga, et seda tehakse pankrotivara kaudu, sest vara selles osas on ja sead on elus hoitud. See, et sead jääksid ellu ja nende edasine saatus oleks humaanne, oli põhjus, miks ma reedel kohtusin ettevõtte esindajate, ajutise pankrotihalduri ja ka valla esindajatega.

Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Kas maaeluminister jätab praegu Kehtna valla ikkagi üksi ega esita reservfondist raha saamise taotlust? Humaanne käitumine loomade suhtes võiks olla humaanne ka valla suhtes ning talle võiks teatud garantiid anda.

Aitäh, auväärt Riigikogu liige! Ma arvan, et ministrina on mul esmane kohus kaitsta riigivara. Iga väljamakse riigireservist peab olema väga põhjendatud. Ma julgen öelda, et praegu on seda väljamakse otsust liiga vara teha, lähtudes sellest, mis ma enne eelmisele küsijale vastates rääkisin. Selle tõttu ei ole minister võtnud hetkel seisukohta, kas majandamine selles ettevõttes oli ebamajanduslik, ebaefektiivne. On piisavalt märke, mis näitavad, et majanduslikult õiged otsused, mis oleksid kõnealuse situatsiooni ära hoidnud, on jäetud õigel ajal tegemata. Mulle on väidetud, et see on Eestis esmakordne juhtum, kus üks põllumajandusettevõte ühel päeval lihtsalt ütleb, et ta ei kavatse rohkem sigu toita, sest raha ei ole. See on täiesti esmakordne juhtum! Ja kui praegustes õigusaktides on augud, siis loomulikult kavatsen ma lahendada ka selle probleemi, et selliseid juhtumeid tulevikus vältida. Kõige hullem oleks olnud, kui need sead oleks pidanud kiiresti likvideerimisele minema, mis oleks kindlasti olnud ebahumaanne ja majanduslikult üsna keeruline situatsioon.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kultuuriminister Indrek Saarele. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Lisaks mitmele riigiasutusele, kes Eesti riigis kultuuri- ja sporditegevust koordineerivad ja korraldavad, on kohalikud omavalitsused need, kes samuti kultuuri korraldamisega tegelevad. Eriti viimasel viiel-kuuel aastal on kohalikud omavalitsused tihtipeale hädas just nendele kuuluvate kultuuri- ja rahvamajadega – mitte nende ülalpidamisega, sellega saadakse hakkama, aga just nende kordategemise ja ümberehitamisega. On olnud selliseid aegu, kus riik on tulnud kohalikele omavalitsustele selles küsimuses appi. On olnud lausa eraldi kultuuri- ja spordialaste investeeringute tabelid. Maakonnas on kas maavalitsuse või omavalitsusliidu tasandil kokku lepitud, mis võiksid olla need kohalikele omavalitsustele kuuluvad kultuuriobjektid, kuhu ka riik oma õla alla paneb, sest tihtipeale on just need kohad, kus rahvas koos saab käia. Kas on plaanis selline investeeringute kava taastada?

Aitäh küsimuse eest! Kuna küsimus oli uue valitsuse kultuuripoliitika kohta, siis paraku pean vastama nii laiahaardelisele ja pigem üldfilosoofilist diskussiooni eeldavale küsimusele ka väga laiahaardeliselt. Kindlasti on need programmid, mida sa kirjeldasid, aidanud väga palju kaasa sellele, et ka piirkondades oleksid olemas sellised kokkusaamiskohad, spordi harrastamise ja kultuuri tegemise kohad. Ja kui sa küsid minu isiklikku arvamust, siis veendunud maakana arvan ma, et riik võiks olla rohkem näoga nende probleemide poole, mis puudutavad just spetsiifilisi regioone, ja peaks loomulikult ka oma kultuuripoliitika kaudu nendele regioonidele appi minema. Mis puudutab konkreetset programmi, siis sellele küsimusele ei saa ma oma tänaste teadmiste pealt paraku sulle ühtegi konkreetset vastust anda.

Priit Toobal.

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Kui ma enne valimisi lugesin sotsiaaldemokraatide valimisplatvormi ja selle kultuuripeatükki, siis pean ütlema, et mulle see meeldis. Mitmed selle osad kattuvad Keskerakonna valimisplatvormiga, eriti just kultuuripeatükis. Üks ühine punkt, mis oli nii teie kui ka meie erakonna platvormis, oli see, et tuleks alandada kultuuriürituste käibemaksu. Teil oli kavas langetada seda käibemaksu 9%-le ja Keskerakonnal 5%-le. Koalitsioonilepingus ei ole selle kohta sõnakestki. Kui aga lähtuda peaministri loogikast, et see, kui kirjas ei ole, ei tähenda, et teha ei võiks, kas siis sina ministrina oleksid valmis, kas sul oleks nii palju julgust, et kultuuriürituste käibemaksu alandamise teema valitsuskabinetis järgmise aasta eelarve arutamisel uuesti lauale võtta?

Aitäh küsimuse eest! Jah, tõepoolest, sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna programmilistes seisukohtades on läbi aegade olnud väga palju kattuvusi ja ühisosa. Vaadates selle korra programme, võiks tõesti öelda, et on lausa kattuvusi. Võib-olla oli see juhuslik, aga arvestades, et teie programm valmis mõnevõrra pärast meie esitatud programmi, oli selles mõningal määral kindlasti ka head koostööd. Mis puudutab julgust, siis ma arvan, et nii mul ja minu kolleegidel Kultuuriministeeriumis kui ka valitsuse teistel sotsiaaldemokraatidest ministritel on julgust piisavalt. Aga kas praeguses koalitsioonis on mõtet pärast 38 päeva kestnud koalitsiooniläbirääkimisi, kus väga tuliselt arutleti teemal "Käibemaksu alandamine kultuuriüritustele", kulutada suur osa energiast tühja vaidluse peale, selles ma natuke kahtlen. Seega ei saa ma siinkohal anda sulle kindlalt lubadust, et me kindlasti mõnel tulisel valitsuskabineti istungil selle teemaga taas kord tegelema hakkame.

Priit Toobal.

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Veel kord soovin, et võiksite proovida küll. Keskerakonna fraktsioon kahtlemata toetaks siin saalis seda eelnõu, mis puudutab kultuuriürituste käibemaksu alandamist võib-olla mitte 5%-le, aga esialgu vähemalt 9%-le. Minu kolmas küsimus on seotud rahvusooperi uue majaga. Kas te oskate prognoosida või julgete täna välja öelda mingi aastaarvu, millal võiks Eestis valmida uus rahvusooperi hoone?

Aitäh! Ma saan sinu vihjetest aru, et küllap Riigikogu saal saab vastavat eelnõu hääletada, arvestades parlamentaarseid tavasid, mida opositsioon tavaliselt rakendab. Jõudu ja edu teile selle seaduseelnõu väljatöötamisel! Mis puudutab rahvusooperi maja, siis see on aastaid teemaks olnud. On olnud väga mitmesuguseid plaane ja ka mina rahvusooperi nõukogu liikmena olen mitu aastat tagasi selle teemaga ja selle erinevate versioonidega lähemalt kokku puutunud. Mis puudutab uut rahvusooperi maja, siis koalitsioonileppes seda kirjas ei ole. Kui vaadata võimalikke rahastamiskavasid, siis ma julgen öelda, et aastaks 2019 see maja suure tõenäosusega ei valmi. Aga ma loodan, et selleks ajaks on olemas ajakava ja rahastamisplaan, mis ütleb väga konkreetselt, millal, kus ja mis mahus see maja olema saab.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud kultuuriminister! Ma püüan teie koalitsioonilepingust aru saada ja seda lahti mõtestada, aga see on suhteliselt keeruline. Ühelt poolt te püüate maapiirkondade elu ja majanduskasvu hoogustada hindade tõusuga ja eriti kütusehinna tõusuga. Teiselt poolt püüate kultuuritöötajate palka tõsta selle kaudu, et vähendate riigi avaliku sektori kulusid igal aastal 18 miljonit eurot, mis nelja aasta peale teeb päris suure summa. Kuidas need asjad kokku lähevad? Ma küsin, kas koalitsioonilepingus kajastub kusagil ka näiteks spordiklubide treenerite palgatõus. Teatavasti sel aastal jätkus neile raha ainult umbes 50% planeeritavat palgast, mis oli vist 700 eurot. Kas sellest ka koalitsioonilepingus juttu on?

Tänan küsimuse eest! Mis puudutab spordiklubisid ja treenerite tasustamist, siis selle kohta ütleb koalitsioonileping, et me lähtume muu hulgas Eesti spordipoliitika põhialustest aastani 2030. Seal on ka koos selle valdkonna inimestega välja töötatud plaan, kuidas võiks ette näha treenerite tasustamist tulevikus. See puudutab loomulikult seda, kuidas kohalikud omavalitsused järele jõuaksid, kui riik näitab üles mingit palgatõusu initsiatiivi. Selle jaoks on olemas formaat, kolmepoolsed läbirääkimised. On loomulik, et sellistel läbirääkimistel osalevad kindlasti ka kohalike omavalitsuste esindajad. Mina julgen siinkohal lubada, et ilma nendega konsulteerimata riik ühtegi sammu ette ei võta.

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Koalitsioonilepingus, mille te olete meile esitanud, puudub selline oluline kultuuripoliitiline objekt nagu Eesti Vabaõhumuuseumi ja Kanuti külastuskeskus. Ometi on suur eeltöö selle ettevalmistamisel tehtud, keskus on juba praegu väga edukas ka rahvusvaheliselt. Palun, mis saab sellest edasi?

Ma ei julge öelda aastaarvu, sest kõigepealt peaks selles koalitsioonis kokku leppima ja rahalised vahendid tagama. Aga see objekt ei ole Kultuuriministeeriumi tööplaanidest kuhugi kadunud. Kindlasti töötame sellega edasi, et leida konkreetne rahasumma ja ette näha aastaarv. Ja kui ka Rahandusministeeriumiga on kokkulepe saavutatud, siis saame seda tutvustada. Mis puudutab koalitsioonilepingut, siis kultuuri- ja spordipeatükk on teiste koalitsioonilepingu peatükkidega võrreldes kõige konkreetsem üldse, andes kindluse, et need olulised investeeringud, milles on põhimõtteliselt kokku lepitud, mida on kavandatud, kus on antud mingeid põhimõttelisi lubadusi, tehakse kindlasti ära. Seepärast on mul väga hea meel, et koalitsioonipartnerid olid koostöövalmis ja et me saime selles mõttes hea leppe. Seal on väga mitmeid olulisi objekte ja ma loodan tõesti, et me suudame  püsida nendega tähtajas ja et nende katteallikad säilivad.

Kell on 14.01.34, infotunni aeg sai läbi. Tänan küsijaid ja vastajaid! Kõik te olite kärmed, me jõudsime läbi vaadata kuus küsimust, mis on väga hea tulemus. Infotund on lõppenud.