Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Head Eesti inimesed! Levinud töölauakaunistust, mis koosneb nööride abil reas üles riputatud metallkuulidest, nimetatakse Newtoni hälliks. Te olete kindlasti sellist seadeldist näinud ja küllap oma käega proovinudki. Kui äärmisel kuulil lasta vabalt langeda, siis kannab see oma impulsi ja energia järgmisele kuulile, see omakorda järgmisele ja nõnda edasi, kuni liigub rivi viimane kuul, isegi kui vahepealsed näiliselt grammigi ei liigu.
Anno 2015 on Eesti täpselt selline riik, milliseks meie ja meie eelkäijad oleme selle loonud. Minevikust pärit impulsid on ajendiks tulevikuprotsessidele. Nii nagu Newtoni hälli metallkuulid, kirjutavad ka siin saalis tehtavad otsused sageli märksa kaugema tuleviku ajalugu, kui arvatagi oskame. Iga uus valitsus ja Riigikogu koosseis saab jätkata just sealt, kus eelmine lõpetas.
Koalitsioonikõnelusi alustades otsustasid kõik kokkutulnud osapooled teha valitsusliidu lepingu varasemast teistmoodi. Me otsustasime küsida endalt, mis on need Eestile kõige vajalikumad protsessid, mida me tahame selle valitsusega käima lükata või ka lõpule viia. Me ei hakanud peatükk peatüki haaval programmi kokku kirjutama, vaid sõnastasime Eesti suured väljakutsed. Need on ka selle valitsuse peamised eesmärgid, millest lähtuvad kõik valitsuse tegevused.
Austatud Riigikogu! Meie esimene suur väljakutse on tagada, et Eesti oleks veel paremini kaitstud.
Meie riigi julgeolekule on viimane aasta olnud äärmiselt keeruline aeg. Samas on see aeg tõestanud tehtud poliitiliste ja praktiliste valikute õigsust ning taganud Eestile parima kaitse. Väljakutsed, mis on ilmnenud Venemaa agressiivsuse üldise kasvu ja vahetult Ukraina-vastase agressiooni tõttu, jätkavad meie riigi julgeoleku mõjutamist ning mitte ainult järgmise nelja aasta jooksul, vaid paraku pikka aega. Tagamaks meie riigi püsimise nii täna, homme kui ka paljude järgmiste põlvede jaoks, jätkab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna valitsus meelekindlat, ühtset ja läbimõeldud julgeoleku- ja riigikaitsepoliitikat. Me jätkame riigikaitse laia käsitluse rakendamist, kindlustamaks, et ühiskond tervikuna oleks võimeline seisma rünnaku vastu, meil oleks võime kiirelt lahendada hübriidkonflikte, ühiskond oleks sidus ning meil oleks kõrge valmisolek seista vastu infosõjale.
Selleks jätkame tööd riigikaitset käsitlevate seaduste korrastamisel ja arendame edasi laiapindse riigikaitse planeerimist, et tagada suurem selgus riigis olemasolevatest ressurssidest ja meist igaühe rollist riigikaitse praktilises elluviimises. Väga oluline on ka riigikaitseliste teadmiste ja parimate meetodite levitamine. Valitsusliidu leping näeb ette kõigile soovijatele tasuta riigikaitsekursuste korraldamist ning gümnaasiumiastmes riigikaitseõpetuse järk-järgult kohustuslikuks muutmist. Samuti näeme ette mõttekodade kaasamist riigikaitsepoliitika kujundamisse.
Seda, kes ennast ise ei kaitse, ei kaitse ka teised. Eesti riigikaitse kilbiks jääb esmane iseseisev kaitsevõime ning mõõgaks on NATO kollektiivkaitse. Me jätkame sõjaliste võimete arendamist tulenevalt meie ohuhinnangutest. Eestile on olulised meie brigaadid, pataljonid, kompaniid ja rühmad, kuid kõige olulisem on iga üksik võitleja nendes üksustes. Seetõttu soovime tõsta ühiskonnas kaitseväelase elukutse ja sõjalise hariduse prestiiži, sh parandada kaitseväelaste töökeskkonda ja loomulikult ka väljaõppetingimusi, tõsta kutseliste kaitseväelaste palka ning tervelt 50% ajateenijate hüvitist. Samuti jätkame kaitsepalga idee arendamist, et kompenseerida kõigile reservõppekogunemistel osalejatele töötasu fikseeritud põhimõttel: 50% ametikohast ja 50% senisest palgast. Me jätkame Eesti riigi väärtuste ja põhimõtete eest võidelnud veteranide tunnustamist Eesti ühiskonnas.
Selle valitsusliidu kokkulepe on selgelt reaalse kaitsevõime kindlustamine. Seetõttu hoiame riigi sõjalise kaitse kulud vähemalt 2% tasemel SKT-st. Järjekindlalt arendame reaalselt komplekteeritud, varustatud ja väljaõpetatud üksusi, mitte paberüksusi ja paberkahureid, mille jaoks meil ei oleks ei raha ega inimesi. Peale mainitud 2% taseme säilitamise katame liitlaste vastuvõtmisega seotud kulusid, et tagada nende püsiv kohalolek Eestis. Sellele valitsusliidule on oluline iga Eesti territooriumil teeniv NATO liitlasväe sõjaväelane ja loomulikult ka kaitsekoostöö tugevdamine Ameerika Ühendriikidega.
Täpselt niisama oluline on muidugi ka riigisisese turvalisuse tagamine. Vabariigi sajandaks sünnipäevaks peab meil olema välja ehitatud Eesti idapiir, sh Euroopa Liidu ja NATO välispiirile väärilise tehnilise valvesüsteemi ning hästi väljaõpetatud ja varustatud piirivalveüksustega.
Me jätkame Politsei- ja Piirivalveameti võimekuse arendamist, et väheneks dubleerimine ning suureneks päästeteenistuse, politsei ja piirivalve reageerimisvõime ning -kiirus. Me oleme kokku leppinud, et kiirreageerimisvõimega politseinike hulka tuleb kahekordistada, ühtlasi arendatakse edasi koostööd Kaitseväe ja Kaitseliidu vastava funktsiooniga struktuuridega. Me peame vajalikuks politsei- ja päästeteenistujate töötingimusi parandada ning suurendada piirkonnapolitseinike kohalolekut, eelkõige idapiiri ääres. Kõigil, kes soovivad vabatahtlikkuse alusel Eesti sisejulgeolekusse panustada, peavad olema selleks võimalused ja selleks peavad olema loodud ka seda toetavad eeltingimused.
Teine suur väljakutse on tagada, et Eesti majandus kasvaks ja Eesti inimeste sissetulekud suureneksid. Aastatel 2000–2013 kasvas Eesti jõukus kolmekordseks. See on riikide võrdluses erakordselt kiire kasv. Eestile edu toonud majanduspoliitika aluseid ei ole vaja muuta. Me jätkame lihtsa ja väheste eranditega maksusüsteemiga, ausa ettevõtluskonkurentsiga ja avatud majandusega, konservatiivse eelarvepoliitikaga ja kapitalile avatud majanduskeskkonnaga.
Me eelistame vähendada tööjõu maksustamist, suurendades tervist kahjustavate ja keskkonda saastavate kaupade maksustamist. Me oleme kokku leppinud sotsiaalmaksu määra vähendamises ja tulumaksuvaba miinimumi suurendamises. Tööjõumaksude langetamine ei avalda mõju kohe järgmise kvartali majanduskasvule, selliste muudatuste mõju ilmneb sageli mitme aasta pärast. Loomulikult tahaksime astuda edasi veelgi suuremate sammudega, kuid sihikindel ja järjepidev uute impulsside andmine tagab selle, et me ei kaldu õigelt kursilt kõrvale.
Kiire majanduskasvu jätkumiseks peavad Eesti tooted ja teenused olema suure lisandväärtusega ja orienteeritud eksportturgudele. Meil tuleb teha asju globaalsetest konkurentidest veelgi nutikamalt. Tark majandus algab loomulikult aga tarkadest inimestest. Teadmiste ja oskuste kasvule saame kaasa aidata elukestva õppega, kutseõppe ja ettevõtluse tihedama sidumisega, teadus- ja arendustegevusega ning loomulikult kogu üldharidusega, mis on valitsusliidu leppes vägagi olulisel kohal. Teadmistepõhise majanduseni jõuame aga ainult siis, kui me teadmistesse investeerime. Me oleme kokku leppinud, et hoiame hariduskulutuste osakaalu alati suuremana kui 6% meie SKT-st – suuremana kui valdavas osas Euroopa Liidu riikidest.
Kolmas meie ees seisev suur väljakutse on tagada, et majanduskasv jõuaks kõigini ja inimeste toimetulek paraneks.
Riik peab olema olemas nende jaoks, kes seda kõige rohkem vajavad. Loodav valitsusliit tahab, et majanduskasvust saaksid osa kõik Eesti inimesed ja mitte keegi ei jääks maha. Me oleme Isamaa ja Res Publica Liidu eestvedamisel kokku leppinud lisatoetuse loomises nendele inimestele, kelle sissetulek jääb alampalga ja kolmekordse elatusmiinimumi vahele. Selle uue süsteemi eesmärk on leevendada palgavaesust ja aidata inimesi nende elujärje parandamisel.
Väiksema palga saajate elujärje parandamisele aitab kaasa valitsuskoalitsiooni ambitsioon, et alampalk tõuseks nelja aasta jooksul vähemalt 45%-ni keskmisest palgast, kuid töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid peavad selleni jõudma ühiselt. Alampalk jääb edaspidigi tööturu osapoolte vahelise kokkuleppe otsustada, kuid ka riigil on oma meetoditega võimalik selle kasvule kaasa aidata.
Erilist tähelepanu pöörab valitsusliit lastele, eakatele ja erivajadusega inimestele. Me tagame sotsiaalpartneritega töövõimereformi koostööleppes sätestatud eesmärkide täitmise. Lahkuva valitsuse üks suuremaid reforme tuleb rakendussätete abil lõpule viia ja ka edukalt ellu rakendada.
Puuduses elavate perede toetamiseks tõstame toimetulekutoetuse määra 130 eurole, ligi poolteisekordseks. See on märkimisväärne tõus, tegemist on suurima toimetulekutoetuse tõusuga viimase kümne aasta jooksul.
Me oleme toimetulekuraskustes elavate üksikvanemate toetamiseks kokku leppinud elatisabifondi loomises.
Kindlasti ei ole me unustanud kõige väärikamaid – eakaid. Me tagame pensionide kasvu kooskõlas palkade kasvuga ja hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba. Ma olen juba varem isiklikult lubanud võtta enda südameasjaks üksi elavate pensionäride toimetulekut parandava süsteemi loomise. See on vajalik, et tegelda kõige keerulisemas olukorras olevate eakate toimetulekuga.
Kõige tähtsam suurtest väljakutsetest on see, et Eesti jääks püsima ja meil oleks rohkem lapsi.
Euroopa riikide rahvastik vananeb ning kõigi ees seisavad keerulised tööhõivepoliitika ja sotsiaalsüsteemi muutmise väljakutsed. Eesti ei ole siin mingi erand. Kuid väikese rahvaarvuga riigis annavad need muutused veelgi nähtavamalt tunda. Demograafilistele väljakutsetele vastamiseks tuleb tegutseda kohe nüüd, sest nende protsesside tulemused jõuavad kätte alles aastakümnete pärast. Me peame vaatama piisavalt kaugele tulevikku. Kuigi see tundub kauge ajana, mõjutavad selle valitsuse langetatud loodetavasti positiivsed otsused seda, milline on Eesti oma 150. aastapäeval. Ma ei kõhkle hetkekski tunnistamast, et lastega perede toimetuleku parandamiseks pakkus enim lahendusi Sotsiaaldemokraatlik Erakond, nagu ka Sven Mikser vaid kaks tundi tagasi Riigikogu Valges saalis rõhutas.
Kolme partneri ühtne valitsusliit arendab edasi demograafiliselt toimivat perepoliitikat, tõstes esimese ja teise lapse toetuse 60 eurole, alates kolmandast lapsest jätkame 100-eurose igakuise toetuse maksmist ning lisaks maksame igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200 eurot lasterikka pere toetust.
Me kindlustame igale noorele võimaluse osaleda spordi- ja huvitegevuses, luues selleks riikliku, tervikliku ja sihtotstarbelise huvitegevuse toetussüsteemi. Me toetame riigi investeeringuga kohalikke omavalitsusi kõigile soovijatele ja vajajatele lasteaiakohtade loomisel. Me suurendame lasterikaste perede kodutoetuse programmi rahastust ja anname abivajavatele kolmelapselistele peredele eluaseme soetamisel võimaluse saada lasterikaste perede kodutoetust.
Need on vaid mõned selle valitsusliidu kokkulepitud tegevused, mille eesmärk on anda noortele peredele kindlustunne, mis on eelduseks, et sünniks rohkem lapsi.
Viies väljakutse on minu oma sõnastuses uuendusmeelne Eesti, meie riigi korraldamine veelgi paremini.
Mõned ütlevad, et see, mida on vaja teha, peaks kandma riigireformi nime. Ka nii võib seda nimetada. Kuid riigireform ei saa olla asjade valimatult pea peale pööramine. Oluline on tõhusus. Nii nagu aasta tagasi, ütlen ka praegu, et meil ei ole põhjust eelnevate valitsuste ehitatut lammutada, vaid tuleks kasutada seda vundamendina, millele eduka süsteemi rajamist jätkata. Seepärast võib igaüks valida, kas nimetada seda väga ambitsioonikalt riigireformiks või veidi lihtsamalt – uuendusmeelseks Eestiks. Aga selge on see, et loorberitel puhata ei saa mitte keegi. Iga minister, iga riigiametnik peab alatasa otsima, kuidas teha asju tõhusamalt, kuidas kasutada maksumaksja raha veel efektiivsemalt.
Riigi paremaks korraldamiseks on valitsusliit kokku leppinud kohaliku halduse reformi tegemise. See on väga suur reform, mis pärast elluviimist mõjutab Eestit aastakümneid ja veelgi kauem. Kohaliku halduse reformi tegemisel on meie eesmärk omavalitsused, kes suudavad inimestele pakkuda paremaid avalikke teenuseid ja tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning suudavad neile seadusega pandud ülesandeid iseseisvalt täita. Koalitsioonileppesse on kirja pandud viis, kuidas suurendada Eesti kohalike omavalitsuste võimekust oma ülesannete täitmisel. Vähem võimekatel omavalitsustel aitame liikuda koostöö järgmisele tasemele. Ääremaastumise pidurdamiseks paneme olulist rõhku ettevõtluse arendamisele kohalikes omavalitsustes, sest just töökohad on hädavajalik elujõulisuse eeldus ka mujal kui võimu ja vaimu pealinnades.
Uuendusmeelse Eesti iseenesestmõistetav osa on e-riigi arendamine. Kui ma möödunud suvel rääkisin Jean-Claude Junckeriga, siis ta ütles, et see on ju elementaarne, et Euroopa digivaldkonna arengu eest hakkab vastutama just nimelt Eestist pärit volinik. Meie e-riiki teatakse ja tunnustatakse üle maailma – Ameerika presidendist iga viimase kui e-residendini. Uuendusmeelses Eestis ei toodeta enam makulatuuri põhimõttel "käsi alla, kümme templit peale ja kaante vahele". Kõiki avalikke teenuseid, kui vähegi võimalik, peab kodanik saama kasutada digitaalselt, mis tõhustab riigi toimimist ning muudab avalikku sektorit efektiivsemaks.
Lugupeetud Riigikogu! Ametisse astuvat valitsust jäädakse paljuski kas hea või vähem hea sõnaga meenutama selle järgi, kuidas me saame hakkama kogu Euroopa juhtimisega 2018. aasta esimesel poolaastal. Siis on terve Euroopa pilgud pööratud meile. Pidagem meeles, et järgmine kord tuleb Eestil olla eesistujamaa tõenäoliselt alles aastal 2032. Seepärast ei saa üks väike ja auahne riik endale lubada sugugi mitte väheambitsioonikat eesistumist. Eesti eesistumine 2018. aastal on selle valitsuse kuues suur väljakutse.
Euroopa Liiduga liitumiseks valmistumise ajal 2003. aastal küsis kirjanik Mihkel Mutt, kas ja kes tohib Euroopa Liidus köhida. Ta vastas siis, et köhatada saab nii ninatargalt kui ka alandlikult, aga Eesti peaks köhatama väärikalt.
Euroopa tugevus ja ühtsus tuleneb aktiivsest ja avarast dialoogist, intensiivsest ideevahetusest, ka köhimisest, kui lubate. Praegune julgeoleku- ja majandusolukord toob eriti selgelt esile selle dialoogi tulemusel sündiva ühise visiooni olulisuse. Euroopal on vaja liikuda tugevama julgeoleku- ja siseturvalisuspoliitika, energiapoliitika, rahaliidu ja siseturu ning kaasava tööturu suunas. Me peame tegelema ka Euroopa ettevõtete huvide ja kodanike kaitse edendamisega kolmandates riikides.
Siin ei pea me popsi kombel arglikult tarenurgas istuma. Me näeme Eestit selles protsessis osalemas väärika, ideeküllase ja ka uudishimuliku partnerina, riigina, mis kannab euroopalikke väärtusi ning on huvitatud Euroopa Liidu nelja põhivabaduse väärtustamisest ja edendamisest. Just seda oodatakse meilt 2018. aastal – Euroopa ühiste huvide eest seismist.
Eesistuja lauale jõuab kuue kuu jooksul umbes 500 algatust ning tuleb edukalt olla ligi 3000 kohtumise eestvedaja. Eesistumise ettevalmistamisse ja elluviimisesse kaasatakse umbes tuhat inimest praeguste riigiametnike hulgast, kellest igaühe valmistame uueks vastutusrikkaks rolliks ka eraldi ette. Seda ühist rege ei saa vedada luige, haugi ja vähi kombel, sestap panustame hoolega Eesti Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistusse. See on terve Eesti riigi ühine pingutus ning kõik ministrid seisavad selle aja jooksul nn euroministritena Euroopa tuleviku ning kõikide eurooplaste heaolu eest. Väärikalt teeme seda siis, kui oskame nii eest vedada kui ka piiri pidada, tagant lükata ja kaasa tunda, otsida konsensust, aga mitte leppida väikseima ühisosaga. Saadud kogemused ja oskused ning loodud suhted lubavad meil Eesti ja Euroopa asja ajada täiesti uuel tasemel ka peale eesistumise lõppu. Eesistujana tahab Eesti köhatada väärikalt ning ka meeldejäävalt, nagu see on ühele väga nooruslikule saja-aastasele kohane.
Head kuulajad! Lõpetuseks soovin kogu südamest tänada sotsiaaldemokraate ning Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeid! Te ei teinud valitsusliidu läbirääkimisi lihtsaks, aga ma mõistan teid väga hästi, sest te seisite oma valijate ja oma programmiliste lubaduste eest. Eks meie tegime ju sedasama.
Ma tänan ka Vabaerakonna liikmeid teie panuse eest, mis ei olnud sugugi väikene! Kuigi teie allkirju pole täna allkirjastatud valitsusliidu leppel, usun ma, et me saame nii mõneski punktis arvestada Riigikogus ka teie toetusega, sest me oleme neis asjades ühiselt kokku leppinud.
Mitte kellelegi teist ei ole ju ilmselt saladus, et see valitsusliidu lepe sündis väga raskelt, läbi halli kivi. Me otsustasime kohe alguses, et me ei soovi kokku leppida ainult minimaalses ühisosas kolme erineva maailmavaatega erakonna vahel. See oleks olnud küllaltki lihtne, sellega on alati hakkama saadud. Me leppisime kokku suurtes väljakutsetes, eesmärkides ja viisides, kuidas Eestit edasi viia.
Selle valitsusliidu töö tulemusi ei defineeri tulevikus mitte ainult see, mis on leppes kirjas, vaid ennekõike see, kui teotahteliselt me kokkulepitut ellu viime. Me võime kindlad olla, et mitte midagi ei juhtu iseenesest. Kui vaja, siis tuleb ka visalt minna läbi halli kivi, neli aastat, ühiselt. Täpselt nii, nagu see toimus need 38 päeva valimistest koalitsioonileppeni. Just nimelt kolme partneri sihikindlusele, püsivusele ja vankumatusele mõeldes annaksin ma loodavale valitsusliidule traditsioone järgides Riigikogu ees nime. See nimi on visadusliit. Just nii, sihikindlalt, vankumatult ja visalt, oleme valmis ühiselt edasi minema, et leppesse kirjapandu ka ellu viia. Just selleks palun ma täna teilt volitusi!
Meie töö algab juba homsest. Kui ma ametist lahkuva valitsuse tööd võrdlesin kümne kilomeetri jooksuga, siis nüüd oleme maratoni stardis. Jõudu, vastupidavust ja jätkuvat visadust meile selleks! Ma tänan teid! Elagu Eesti!