Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XII Riigikogu, IX Istungjärk, täiskogu korraline istung
Kolmapäev, 28.01.2015, 14:00

Toimetatud

14:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Laine Randjärv

Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu kolmanda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõusid ega arupärimisi üle anda ei soovita. Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 69 ja puudub 32 Riigikogu liiget.
Täpsustan tänast päevakorda. Esiteks, tänase 23. päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse muutmise seaduse eelnõu 831 esimese lugemise arutelul teeb algatajate nimel ettekande rahandusminister Maris Lauri. Austatud kolleegid, liiga palju on saalis suminat! Teiseks on teatada, et eile jäi meil sotsiaalkomisjoni algatatud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 731 teisel lugemisel pooleli ettekandjale küsimuste esitamine. Eile registreerisid küsimise soovi Priit Sibul, Erki Nool, Liisa-Ly Pakosta, Andrus Saare ja Tarmo Tamm. See on seis, kust me täna tööd jätkame.


1. 14:03 Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (731 SE) teise lugemise jätkamine

Aseesimees Laine Randjärv

Esiteks jätkamegi sotsiaalkomisjoni algatatud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 731 teist lugemist. Ma palun küsimustele vastamiseks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi! Palun Priit Sibula küsimus!

Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui suureks seda probleemi hinnatakse? Ma olen aru saanud, et püütakse lahendada üksikuid keerulisi juhtumeid. Kui palju neid on ja miks me püüame selleks olemasolevat normi pahupidi pöörata?

Heljo Pikhof

Sa ei viibinud kahjuks kõikidel sotsiaalkomisjoni koosolekutel ega tea, mida naistearstid on meile rääkinud. Komisjon on jõudnud järeldusele, et olgu kas või ainult üksikjuhtumid, aga tegelda selle teemaga tuleb. Tegelikult neid juhtumeid on, aga neid on vähe. Need juhtumid on sellised, kui laps ei saa kutsuda vanemat otsuse tegemise juurde, sest nende suhted on sassis, kas seetõttu, et vanem on alkohoolik, või on seal vägivallaprobleemid vms. Neid juhtumeid ei ole palju, aga arst ei saa teha erandit, ta ei saa seadust rikkuda. Väga selgelt on komisjonis välja tulnud juhtumid, kui on olnud tegu kas loote väärarenguga, sellega, et laps on olnud intsestiohver või mida iganes, arst on seda näinud ja oleks pidanud lähtuma lapse huvidest, aga praegu ta seda teha ei saa.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Erki Nool!

Erki Nool

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus on teile kui sotsiaalkomisjoni esimehele. Kas te komisjonis arutasite natuke selle asja ebaloogilisust ka? Kui te seda arutasite, siis miks me paralleelselt ei aruta erinevaid asju? Praegu me arutame abordi tegemist, mis, ma saan nii aru, on teie arvates lastel üks kõige süütumaid meditsiinilisi toiminguid üldse. Aga samal ajal peavad alaealised hambaraviks, vaktsineerimiseks või ükskõik millise meditsiinilise teenuse jaoks saama vanemate nõusoleku. Kas teil ei tulnud kõne alla see absurdne situatsioon? Kui me ühte probleemi lahendame, siis äkki lahendaks teised absurdsed probleemid ka paralleelselt ära?

Heljo Pikhof

Aitäh küsimuse eest! Me arutasime alaealiste enesemääramise õigust, kui on tegu kas raseduse kandmisega või abordi tegemisega. Praegu on see õigus kahjuks piiratud. Nende teiste tervishoiuteenuste arutamiseni, mis sa näiteks tõid ja mille puhul on vaja lapsevanema nõusolekut, me ei jõudnud. See on teise seaduse valdkond.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Liisa-Ly Pakosta

Suur aitäh! Ma küsin selle eelnõu menetluse kohta. Muudatusettepanekute läbivaatamisel tekkis komisjonis olukord, kus kõigepealt hääletati muudatusettepanekud läbi ja järgmisel komisjoni istungil kinnitati nende nii sisult kui ka vormilt oluliselt erinevad sõnastused. Kas te peate seda õiguspäraseks?

Aseesimees Laine Randjärv

Üks küsimus!

Liisa-Ly Pakosta

Teiseks, seletustes ei ole toodud ühtegi argumenti näiteks Isamaa ja Res Publica Liidu ettepanekute vastu. Kas hea õigusloome tava ei näe mitte ette, et tuleks esitada ka ettepanekute tagasilükkamise argumendid?

Aseesimees Laine Randjärv

Vabandust! Enne kui te vastama asute, ma korra sekkun. Head kolleegid, palun austame küsijat ja vastajat! Saalis on uskumatult suur lärm.

Heljo Pikhof

Aitäh küsimuse eest! Meil oli tõesti paar punkti, mida me järgmisel komisjoni istungil uuesti hääletasime. See tähendas, et neid punkte sisu poolest natukene muudeti.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andrus Saare! Andrus Saare ei ole kohal. Nii, tema ei saa küsida. Palun, järgmine küsija! Andrus Saare mikrofoni võib välja lülitada. Palun, Priit Sibul, teine küsimus!

Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kas ei valitse vastuolu õiguskantsleri 2009. aasta analüüsi ja selle eelnõu aluseks oleva tahte vahel? Nimelt hakkas õiguskantsler 2009. aastal omaalgatuslikult analüüsima Räpinas aset leidnud kaasust, kus ühel poisil oli ravitud hambaid ilma tema vanemaid teavitamata. Õiguskantsler jõudis seisukohale, et kui koolis tervishoiuteenust osutatakse, siis peab iga kord selleks olema vanema nõusolek. Selles eelnõus ei peeta aga isegi vanemate teavitamist vajalikuks. Kas siiski ei valitse vastuolu ka õiguskantsleri arusaamades?

Heljo Pikhof

Ma arvan, et ma ei ole kõige õigem inimene siin hinnangut andma. Aga võin öelda seda, mida ta on öelnud ettepanekus "Alaealisega seotud piirangud raseduse katkestamisel": "Analüüsi tulemusel leian, et raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse § 5 lg 2 on osas, milles see keelab alaealise raseduse katkestamise ilma tema seadusliku esindaja nõusolekuta või kui seaduslik esindaja ei ole nõus, siis kohtu loata, vastuolus põhiseadusega, kuna see piirab ebaproportsionaalselt alla 18-aastase naise enesemääramise õigust, seades teda liigselt sõltuvusse oma vanematest või eestkostjast. Ühtlasi ei taga see piirang alaealise õigusi privaatsusele ja tervise kaitsele. Kui alla 18-aastane naine soovib raseduse katkestada turvaliselt ja ilma vanemaid või eestkostjat asjasse pühendamata, siis nõusoleku tingimus keelab tal seda teha. Seejuures pole võimalik arvestada alaealise küpsusastet ega ka kaaluda, kas seadusliku esindaja kaasamine oleks tema huvides."
Aga nüüd sellest juhtumist, millest sina rääkisid. Ma ei tea, mis vanuses lapsest on siin juttu. Alaealisega on ju võlaõigusseaduse järgi nii, et kui tervishoiutöötaja on kindlaks teinud, et alaealine on küps andma informeeritud nõusolekut, siis ei pea ilmtingimata kaasama tema seaduslikku esindajat ehk lapsevanemat. Sellepärast need hambaravi- ja muud juhtumid ka mind mõnevõrra kummastavad.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalle Palling!

Kalle Palling

Suur tänu! Austatud ettekandja! Mina olen liberaalina arvamusel, et kui on õigus otsustada, siis peab olema õigus ja kohustus ka vastutada, praegusel juhul ise neid otsuseid vastu võtta, kui selle teo toimepanemiseks on luba antud. Aga mul on hoopis õigusteoreetiline küsimus. Kui kehtiv olukord nõuab kooskõlastamist vanematega – see on n-ö alt-üles-lähenemine –, siis kas kehtiva seaduse alusel võib näiteks vanematelt tulla surveavaldus sellise protsessi läbiviimiseks? Kas vanemad võivad nõuda, et alaealine teeks aborti?

Heljo Pikhof

Aitäh! Väga hea küsimus. Tegelikult me tahame pöörata ju tagasi aastal 2009 kehtinud olukorda, mis lähtus toona kehtinud võlaõigusseadusest. Seal oli selge sõnaga öeldud, et kui arst näeb, et lapsevanema otsus on ilmselgelt vastuolus alaealise otsusega, siis peab arst lähtuma alaealise otsusest. Ei ole niimoodi, et arst töötab talle vastu. Aga praegu on sageli nii, et kui lapsevanem ütleb, et laps peab aborti tegema, ja laps ütleb ei, siis on vaja minna kohtusse. Aga kuidas kohus annab ühele õiguse, st otsustab, et üks võib teha aborti ja teine ei või? Mille alusel ta seda teeb?

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Erki Nool, teine küsimus!

Erki Nool

Aitäh! Hea vastaja! Kas ei ole kummastav, et teie kui komisjoni esimees vastate Priit Sibula küsimusele, et te ei ole pädev vastama? Oleksite võinud komisjonis määrata nendele küsimustele vastama sellise persooni, kes on selle asja enese jaoks selgeks teinud. Aga ma tulen oma esialgse küsimuse juurde tagasi. Kas lähitulevikus on plaanis arutada selliseid seadusmuudatusi, et kõik alaealise meditsiinilised toimingud oleksid alaealise enese otsustada? Vaatame kas või kaitsesüstimist. Väga paljud lastevanemad ei ole nõus oma lastele kaitsesüste teha laskma, aga äkki lapsed tahaksid seda? Kas teil on plaanis tulla uute seadusmuudatustega välja või mitte? Aitäh! See ...

Aseesimees Laine Randjärv

Pärast aitähhi pannakse tavaliselt mikrofon kinni, arvestage sellega.

Heljo Pikhof

Aitäh küsimuse eest! Praegu kehtib võlaõigusseadus, mis reguleerib ka kaitsepookimisi jms. Seal on kõik selgelt öeldud. Me kindlasti ei tule komisjonis selle juurde.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Liisa-Ly Pakosta, teine küsimus!

Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! Ma selle võlaõigusseaduse selguse teemal jätkangi. Muudatusettepanekute nr 6 ja 14 tekst ja seletuskiri on mõlemal juhul vastuolus. Muudatusettepanek 6 ütleb, et vajaduse korral kaasatakse täiskasvanu, aga seletuskirjas on öeldud, et peab kaasama. 14. muudatusettepanekus on vastupidi: seaduse tekst ütleb, et peab, ja seletuskiri ütleb, et vajaduse korral. Selgitage lastevanematele lihtsalt ja selgelt, millal neid täpselt kaasatakse alaealise tervisetoimingutesse ja operatsioonidesse ning millal mitte.

Heljo Pikhof

Ma räägin pikemalt. Piiratud teovõimega patsiendile osutatakse tervishoiuteenuseid patsiendi nõusolekul niivõrd, kuivõrd patsient on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Seda ütleb võlaõigusseaduse § 766 lõige 4. Tervishoiutöötaja on kohustatud hindama, kas piiratud teovõimega isik on piisavalt vastutustundeline, et anda teavitatud nõusolek oma raseduse katkestamiseks. Kui piiratud teovõimega isik on võimeline andma oma raseduse katkestamiseks teavitatud nõusoleku, siis pole põhjendatud nõuda täiendavalt seadusliku esindaja nõusolekut. See on üldine reegel tervishoiuteenuste osutamisel. Aga meil on pandud siia juurde veel klausel, et igal juhul räägib arst alaealisega vajadusest kaasata otsuse tegemisse täiskasvanu. Kui piiratud teovõimega isik, st alaealine, ei ole küps otsuse tegemiseks, siis kindlasti kaasatakse sellesse täisealine isik. See on ka praegu võlaõigusseaduses nii. Võlaõigusseaduses on "seaduslik esindaja". Kui me komisjonis seda teemat arutasime, siis leidsime, et erijuhtudel võiks siin seadusliku esindaja asemel rääkida kas sotsiaaltöötajast või vanaemast, vanemast õest või vennast, kellega laps tegelikult koos elab. Näitena võib tuua asenduskodus kasvava lapse, kelle vanemalt pole vanemlikke õigusi ära võetud. Vanem on alkohoolik ja pole teada, kunas ta sellest, ütleme, tsüklist välja tuleb, aga raseduse katkestamisel on ju teatud piiraeg. Samamoodi võib laps olla inimkaubanduse ohver, nagu sa ise komisjonis korduvalt rõhutasid, või siis intsestiohver. Vanemad võivad olla vägivaldsed, kodus võib olla kas psüühilist või ka füüsilist vägivalda. Sel juhul võiks otsuse tegemise ajal vanema asemel olla lapse juures keegi teine täiskasvanud isik. Nii või teisiti, kui see kolmas isik annab nõusoleku, mis on ilmselgelt vastuolus lapse huvidega, siis arst seda järgida ei tohi. Jällegi rõhutan, et see on tervishoiuteenuste osutamisel üldine reegel.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Siim Kiisler!

Siim Kiisler

Aitäh! Hea ettekandja! Me räägime siin erimeelsusest lapse ja lapsevanema vahel. Praegu langetab otsuse kohus, aga teie seadsite nagu kahtluse alla kohtu suutlikkuse seda otsust langetada. Küsisite, mille alusel kohus otsustab. Mina olen ikka seda usku, et eks kohus kaalub igasuguseid argumente ja kuulab vajaduse korral ära ka asjatundjaid. Nüüd te tahate, et seda otsustaks ainuisikuliselt günekoloog vastuvõtu ajal. Mille alusel günekoloog otsustama peaks?

Heljo Pikhof

Aitäh küsimuse eest! Ma olen ise ka jurist. Tõepoolest, kohtunikud on ise öelnud, et neil on raske langetada otsust, millisel juhul anda luba abordi tegemiseks, millisel juhul mitte. Just lähtuvalt argumendist, et selles protsessis on lapsevanem igal juhul tugevam ja laps nõrgem pool. Midagi pole teha.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalle Palling, teine küsimus!

Kalle Palling

Aitäh! Ma küsin teist korda sellepärast, et ma ei saanud enne päris täpset vastust. Milline siis kehtiv olukord on? Toon illustreerimiseks ühe näite. Nimelt, eelmisel aastal kogus palju populaarsust Ilmar Raagi film "Kertu", kus oli samasugune situatsioon, et isa nõudis oma lapselt abordi tegemist. Kas kehtiva seaduse järgi otsustades on linateoses "Kertu" olnud stseen siis seaduslik? Kas kehtiva korra alusel võib niimoodi nõuda, sõltumata sellest, kas laps on abordi tegemisele vastu või ei?

Heljo Pikhof

Kehtiv seadus ütleb, et on vaja nõusolekut abordi tegemiseks, kui noor soovib seda teha. Samamoodi peaks olema nõusolek ka sünnitamiseks. See tundub mõnevõrra kummaline, sest mitte kedagi ei saa ju sundida aborti tegema ega vastu tahtmist sünnitama. Loomulikult on lastevanematel oma laste üle mõju ja see mõju võib lõppkokkuvõttes toimida. Sellepärast on väga tähtis, et ka lapsel oleks selles protsessis sõnaõigus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Siim Kiisler, teine küsimus!

Siim Kiisler

Aitäh! Hea ettekandja! Ma ka kahjuks ei saanud oma esimesele küsimusele vastust. Te kinnitasite veel kord, et teie hinnangul ei oska kohus õiget otsust langetada ja puuduvad ka alused, mille põhjal seda teha. Te viitasite, et tihtipeale kaldub vaekauss just vanema kasuks, kes on tugevam pool. Nüüd te tahate seda muuta nii, et otsuse langetaks ainuisikuliselt günekoloog. Mille alusel günekoloog seda otsustab?

Heljo Pikhof

Me ei taha seda muuta nii, et ainuisikuliselt otsustaks günekoloog. Kui me räägime tervishoiuteenuste osutamisest alaealisele, siis siin kehtib üldine reegel. See reegel ütleb, et on tarvis seadusliku esindaja nõusolekut. Kui arst aga näeb, et operatsioon või mis tahes protseduur on ilmselgelt vastuolus lapse huvidega, et see võib ohustada lapse elu või tervist – toon siin kas või näite, et usk ei luba lapsele vereülekannet teha –, siis arst ei tohi seda reeglit järgida, olgu ta günekoloog, kirurg või mis iganes eriala arst.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Heljo Pikhof! Avan läbirääkimised. Palun, Priit Sibul! Kaheksa minutit.

Priit Sibul

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Menetletav eelnõu ei lahenda pelgalt meditsiinilist küsimust, vaid probleem on märksa laiem ja tõsisem. Komisjonis toimunud arutelu oli kummastav, see on vist kõige õigem sõna selle kohta. Kohal oli naistearstide esindaja Kai Haldre, kes püüdis kirglikult rääkida sellest, et usaldamatus naistearstide vastu tuleneb nõukaajast ja nemad on väga palju teinud selleks, et seda kuvandit muuta. Miks küll ei usaldata arste, kurtis ta. Mulle jäi see kirgastav etteaste aga mõistetamatuks, sest ma ei kuulnud kedagi nende arstide pädevuses kahtlevat. Ma olen täiesti kindel, et nad teevad oma tööd hästi.
Aga ka teised arstid on selles diskussioonis kaasa rääkinud. Pediaater Annika Tiit on kirjutanud, et günekoloogidele pannakse kohustus määrata kindlaks lapse vaimne küpsus ning tundub, et neile see kohustus siiski meeldib. Seda teevad nad tõenäoliselt 20 minutiga. Doktor Tiit peab seda absurdseks. Isegi tema lastearstina ei suuda seda teha ega tahagi teha, sest ta pole selleks pädev. Selleks on inimesed õppinud spetsiaalselt päris mitu head aastat ja neid nimetatakse psühhiaatriteks. Mis kõige kurvem, arst-günekoloog, kes last ei tunne, on tunnistatud pädevamaks kui tema vanemad, kuigi ei ole arusaadav, mille alusel. See doktor Tiidule hinge ei mahu ja ta ei mõista, miks günekoloogid endale seda lisakohustust nii väga soovivad. Psühhiaater Triin Eller on samas diskussioonis kirjutanud, et ta on vägagi nõus, et vanemat ei saa protsessist välja lülitada. Osaleda võiksid sellisel arutelul günekoloog oma teadmistega riskidest ja tagajärgedest, kliiniline lastepsühholoog või ka psühhiaater, kui tegemist on psüühikahäirega lapsega, ja lapse vanemad, kui võimalik, siis ka tulevane isa oma perega, kui ta on alaealine. Lõpliku otsuse teeb laps. Kui ta seejuures läheb vastuollu oma vanematega, kaotab toe, siis on tema hakkamasaamise võimalused liialt väikesed. Koos otsustades ja arutades näeb ju meeskond ka võimalikke ohte selgemalt, samuti on vanematel kogu info, et teada, kuhu nad oma last suunavad, arvab doktor Eller.
See eelnõu on taas üks neist, mis tallab jalge alla meie arusaama perekonnast kui ühiskonna alusinstitutsioonist. Alaealistel kaob kohustus saada abordi tegemiseks nõusolek oma vanematelt. Kui lastekaitseseadus, mis nagu ka see eelnõu vanemate õigusi perekonnas kahandab ning kolmandate isikute, sh ametnike õigusi kasvatab, siin sotside ja Reformierakonna eestvedamisel läbi suruti, siis uurisin, kas rasestunud alaealine on uue lastekaitseseaduse alusel hädaohus olev või abivajav laps. Siis sain jaatava vastuse. Nüüd, seda eelnõu menetledes selgus, et loomulikult ei ole see päris nõnda. See keeruline otsus muudab kogu inimese elu ning seda ei saa teha kergel käel. Praegu ei ole meil süsteemi, kuidas inimest toetada ja aidata, olenemata sellest, millise otsuse keegi lõpuks langetab. Pole ka süsteemi, kes ja kuidas aitab rasedaks jäänud alaealise vanemaid, et nad saaksid oma last aidata ja toetada, et langetataks õige otsus. Nüüd aga liigume selles suunas, et see ei ole kellegi teise asi. Mina küsin, kuidas on sel juhul võimalik realiseerida põhiseaduse § 27, mis sätestab, et vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Kuidas on see pärast selle seaduse vastuvõtmist võimalik?
Eriti veider on õiguskantsleri käitumine, kelle algatusel ka see eelnõu siia saali jõudis ning sotsialistlikult viljakale pinnasele langes. Veider ja hämmastav on see seepärast, et 2009. aasta märtsis võttis õiguskantsler seisukoha, et kui alaealisele koolis tervishoiuteenust osutatakse, siis peab selleks iga kord olema lapsevanema nõusolek. Kuidas on võimalik, et teatud teenuste osutamisel peab iga kord olema lapsevanema nõusolek, näiteks siis, kui koolis lapse hambaid parandatakse, aga abordi tegemisest ei pea lapsevanemat isegi teavitama, tema nõusoleku saamisest rääkimata? Minu hinnangul on see eelnõu, arvestades üldist õigusruumi alaealiste õiguste ja kohustuste kontekstis, täiesti ebaproportsionaalne. Me paneme noore inimese õlule koorma, mida ta tegelikkuses kanda ei jaksa. See pole õiglane. Ühelt poolt räägime siin eelnõusid tehes sellest, et alaealine ei ole küllalt vastutustundlik, et osta pudel siidrit või pakk suitsu. Teiselt poolt aga arvame, et ta on valmis langetama otsust sõna otseses mõttes elu ja surma üle ning kandma koormat, mis mõjutab sügavuti tema eksistentsi.
Eelkõneldut arvesse võttes olen seisukohal, et seaduses olemasolev sõnastus on parem kui need muudatused, mida teha tahetakse. Loomulikult mõistan ma, et on väga keerulisi juhtumeid ja erandeid, mida on vaja arvesse võtta. Kuid erandeid ei saa või õigemini ei ole mõistlik arvesse võtta reeglit muutes. Kui varem oli põhimõte, et erand kinnitab reeglit, siis nüüd olen aru saanud, et praeguse valitsuse poliitikaks on arusaam, et erand kehtestab reegli.
Head kolleegid! Ma palun, et nii tõsistes küsimustes nagu perekond ja sellega seonduvad õigused oleksime süsteemsemad ja terviklikumad! Igal asjal on kaks otsa ning ainult 300 euro suurune kolmanda lapse toetus meid ei aita. Peame tegelema kõigega, mis perekonda puudutab. Vaid siis on lootust, et meie riik ja rahvas kestavad, nagu see on põhiseaduses kirjas. Andkem endale aru, et abordi tegemata jätmine ei ole kunagi tragöödia, sest selle tulemus on väikese lapse sünd – väikese õrna armsa lapsukese sünd. Seevastu abort on igal juhul tragöödia, sest selle tagajärg on sellesama väikese õrna armsa lapsukese surm. Me kõik olime kunagi samasugused pisikesed inimesed, kelle eluõigust täna arutluse all olev otsus tõsiselt mõjutab. Jumal tänatud, et meil lasti sündida! Meie kui seadusandjate põhiseaduslik kohustus on seista selle eest, et ka kõik teised väikesed lapsed, kes on veel oma ema üsas, saaksid seadusliku kaitse, mis lubaks neil siia ilma sündida. Seiskem selle eest, et austada, toetada ja kaitsta elu, mitte soodustada selle hävitamist! Kui me nii olulist põhimõtet oma tegevuses järgida ei suuda, siis ei ole meil mingisugust õigust seadusi vastu võtta, sest seadused, mis ei austa kõige süütumate inimeste kõige esmast õigust, õigust elule, ei olegi seadused.
Keeruliste otsuste tegemiseks on vaja mõistvaid ja toetavaid inimesi, sotsiaalsüsteemi ning aega, et teha kõige õigem otsus, milline see siis konkreetsel juhul ka on. Süsteemi meil praegu pole ja inimesed tahame ka ära võtta. Oma kõnest kokkuvõtet tehes palun ma teil veel kord mõelda. Mina olen sellele eelnõule kindlasti vastu ning palun ka teid seda mitte toetada! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Etti Kagarov! Kaheksa minutit.

Etti Kagarov

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Täna menetluses olev raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu on väga palju kirgi üles kütnud. Sotsiaalkomisjoni liikmetele on tulnud üsna palju väga emotsionaalseid kirju, kus kurdetakse, miks lubatakse alaealistel ilma vanemate nõusolekuta aborte teha, tapetakse veel sündimata elu, ema ja lapse tervis on ohus jne. Head inimesed, ma saan aru teie murest! Ma mõistan teid, kuid selliseks paanikaks põhjust ei ole. Te olete sellest seaduseelnõust veidi valesti aru saanud. Siin on tegemist kas ebapiisava informeerimise või meie, sotsiaalkomisjoni liikmete vähese selgitustööga või on kellegi huvides enne eelseisvaid Riigikogu valimisi paanikat tekitada. Ma kordan seda, mida Heljo Pikhof eile ütles, et teismeliste abortide arv on 1996. aasta 700-st vähenenud 2013. aasta 191-ni. Lisaks on teismelise rasedus praegu harv olukord. Kui 1992. aastal sai emaks 588 15–17-aastast noort, siis 2013. aastal oli neid ainult 141. Need arvud on oluliselt vähenenud, kuid iga arvu taga on meie lapsed, kellel seisis ees keeruline otsus ning kes vajasid tuge ja abi.
Enamasti on perekonnas vanemate ja laste vahel toetavad ja mõistvad suhted. Eelnõu rõhutabki, et on oluline kaasata alaealise seaduslik esindaja või muu täisealine teovõimeline isik, keda alaealine usaldab. See tähendab seadusliku esindaja ärakuulamist ja tema osalemist nõustamisprotsessis. Üldjuhul lähevad alaealised naistearsti juurde emaga. Alaealine otsustab, kes on see inimene, kelle ta kaasab otsuse tegemisse. Enamasti on see loomulikult ema, kuid on olukordi, kus vanematel on probleeme (nt alkoholism või narkomaania), nad on välismaal või elab laps hooldusperes või on hoopis vägivalla ohver. Sellisel juhul on seadusliku esindaja kaasamine raskendatud. Kui alaealine ei soovi kaasata seaduslikku esindajat, siis võib ta kaasata kellegi teise talle olulise täiskasvanud inimese, näiteks vanaema, vanema õe, tädi vm. Kuid tervishoiutöötajal on seaduslik kohustus informeerida alaealist kaasamise olulisusest. Kui noore ja tema seadusliku esindaja arvamused lähevad lahku ning arst on hinnanud alaealise võimet vastutustundlikult kaaluda poolt- ja vastuväited, sellisel juhul võetakse arvesse alaealise otsus. Näiteks oli eelmisel nädalal Delfis lugu naisest, kes oli 17-aastaselt ema nõudmisel olnud sunnitud raseduse katkestama, kuigi ta ise oli valmis sünnitama. Ta süüdistab oma ema selle otsuse pärast praeguseni. Seega, kui seadusliku esindaja otsus on vastuolus alaealise huvidega, lähtub tervishoiutöötaja raseduse katkestamise või säilitamise otsust tehes isiku enda nõusolekust. Enamasti peaks loomulikult jõutama ühisele otsusele. Lisaks sai seaduseelnõusse lisatud, et tervishoiutöötaja peab teavitama rasedat või rasedust katkestada soovivat naist või alaealist vajaduse korral psühholoogilise või muu asjakohase nõustamise võimalustest. Ükskõik, millise otsuse alaealine teeb, kas ta otsustab raseduse katkestada või säilitada, vajab ta professionaalset nõustamist, lisaks perekonna toele ka psühholoogilist tuge.
Naistearst Kai Haldre kirjutas eelmise nädala Eesti Päevalehes, et seksuaalteemal on kõik enda arvates eksperdid. Inimsuhted ja lähisuhted on liiga keeruline valdkond, et selle kohta oleks võimalik seadusesse kirjutada üht või teist tüüpi nõustamist. Samas tõi Kai Haldre välja abortide seose vaesusega. Kõige olulisem on mõista noorte soovimatute raseduste põhjuseid ja nendega tegelda. Iga laps ja tema saatus on unikaalne. Kui rasedaks jääb väga noor inimene, tuleb selgeks teha, kes on selle noore inimese arengut ja võimalusi kahjustanud, ja aidata noorel leida tugisüsteem. Arenenud ühiskonnas on teismeliste sünnitajate arv võrdeline vaesuse esinemisega. Sama näeme ka Eestis. Eestis ja teistes arenenud maades korraldatud teadusuuringutest ning arstide igapäevapraktikast on teada, et mida erandlikumaks nähtuseks teismeliste soovimatu rasedus ühiskonnas muutub, seda rohkem on soovimatu rasedusega noorte seas neid, kelle kodused olud on keerulised, kes kannatavad hoolimatuse ja vägivalla all ning kellel vanemaid õieti pole või puudub nendega igasugune side. Riskeeriv seksuaalkäitumine nagu ka muu tervist kahjustav käitumine on kõige tihedamini seotud inimeste haridustaseme ja sotsiaalsete oludega. Väga noorte inimeste soovimatud rasedused on seotud seksuaalvägivalla esinemisega. Sageli pärineb kurjategija selle noorega samast perekonnast.
Peale perekondade ja laste õiguste kaitsmise ning nende turvatunde suurendamise on väga vajalik kuulata teadlasi, analüütikuid, kes annavad põhjendatud soovitusi vaesuse vähendamiseks. Toimetulekutoetuse ja lapsetoetuse tõstmine on esmased abinõud, mis vähendavad vaesust eelkõige lastega peredes. Vaesuse vähendamine vähendab ka pingeid perekonnas ning annab meie lastele turvalise kasvukeskkonna. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Liisa-Ly Pakosta! Kaheksa minutit.

Liisa-Ly Pakosta

Kõigepealt mõni lühike kommentaar eelnevate sõnavõttude kohta. 13. jaanuaril hääletas sotsiaalkomisjon muudatusettepanekud läbi ja 20. jaanuaril, mil nendele muudatusettepanekutele anti täiesti uus sisu, hääletamist enam ei toimunud. Ei ole lisatud ka mitte ühtegi põhjendust, miks IRL-i ettepanekuid ei arvestatud. Nende ettepanekute põhjendustes on välja toodud, miks need ettepanekud head on. See oli selline tehniline märkus. Kalle Pallingule ütlen vastuseks, et kui alaealine soovib sünnitada, aga tema vanem nõuab raseduse katkestamist, siis tulenevalt Riigikohtu otsusest ei ole see kuidagi seaduslikult võimalik ka kehtiva korra raames. Nii et eelnev vastus oli eksitav. Etti Kagarovi ettekande peaaegu iga lausega olen ma täiesti nõus.
Olles ise aastaid selle küsimusega tegelnud ja püüdnud lahendust leida ning tulenevalt olukorrast, et ka IRL ei pea kehtivat seadusteksti sugugi õnnestunuks, pean ma tunnistama, et see variant, mis on praegu teie ees teisel lugemisel, ei lahenda probleeme, vaid, vastupidi, süvendab neid ja tekitab ka uusi probleeme juurde. IRL tegi detsembris selle eelnõu kohta terviklikud ettepanekud, kuidas küsimust lahendada. Meie arusaama kohaselt oleks Eestile kõige kohasem Soome mudel.
Järgnevalt selgitan lühidalt, mis on praeguse eelnõu vead ja miks oleks meie pakutud konstruktsioon parem. Meenutagem lühidalt eelnõu menetluskäiku. Alguses oli esimesel lugemisel tekst, mis ei näinud ette lastevanemate kaasamist. Siis tuli pikk kirjade rodu, kus nõuti suuremat peredega arvestamist. Selle tulemuseks on praegu teie ees olev teise lugemise tekst, mis sisuliselt pakub perekondadele teeseldud tehingut. IRL lähtub seisukohast, et iga seadus, aga eriti perekonnaküsimusi käsitlev seadus peab olema sisuline, õiglane ja hooliv ning inimestele ei tohi valetada. Selle eelnõu puhul on aga tegemist suure veaga. Ühest küljest jäetakse perekondadele justkui mulje, nagu nende seisukohaga arvestataks. Mitmes kohas on nii eelnõu tekstis kui ka seletuskirjas öeldud, et tuleb küsida vanema nõusolekut. Kui alaealine ei ole küps, siis tuleb seda nõusolekut igal juhul küsida. Samal ajal ilmneb kohe, et see küsimine on täiesti mõttetu, sest sellest nõusolekust ei sõltu absoluutselt mitte midagi. IRL on seisukohal, et lähtudes inimese õigusest privaatsusele ja Eesti põhiseadusest ei ole mitte ühelgi juhul põhjendatud lapsevanemalt nõusoleku küsimine, sest sellest nõusolekust nii või teisiti mitte midagi ei sõltu. Ütleme ausalt välja, et noorele inimesele tuleks pakkuda vanema teavitamist, mis on hoopis teine asi kui nõusoleku küsimine. Nii ei teki vanematel või peredel ekslikku muljet, justkui neil oleks võimalust millegagi nõus olla või mitte olla. Teavitamise korral aga tekiks võimalus, kus normaalses kenas peres ütlevad ema ja isa alaealisele, kes on võib-olla peljanud, et ta äkki ei saa hakkama või vanematele äkki see kõik ei meeldi, et nad aitavad lapse üles kasvatada ja saavad kõigega hakkama, ärgu laps muretsegu, kõik toetavad teda.
Me oleme oma ettepanekus näinud ette võimaluse ka juhtumite jaoks, mida eelkõneleja pikalt kirjeldas. Tõepoolest, statistika ja uuringud näitavad, et väga suur osa alaealistest raseduse katkestajatest pärineb probleemsetest oludest ja/või probleemsetest perekondadest. Vanemate teavitamine näiteks intsesti korral või olukorras, kus last on müüdud või vägistatud, ei ole absoluutselt mõeldav. Sellisel juhul peaks sellel neiul olema õigus rääkida oma vanemate asemel mõne tema enda valitud sotsiaaltöötajaga või raseduskriisi nõustajaga. On äärmiselt oluline, et see inimene oleks just nimelt noore enda nõusolekul valitud.
Siit jõuan ma selle eelnõu teise suure probleemi juurde. Lastekaitseseadusest on siin paar korda juba juttu olnud. Kallid kolleegid! Kui te hääletate selle eelnõu poolt selle praegusel kujul, siis peab arst, kui tal on tekkinud kahtlus, et noore inimesega ei ole kõik korras – nagu me statistikast teame, enamasti ei olegi –, lastekaitseseadusest tulenevalt teavitama kohe selle lapse kohalikku omavalitsust. Me ei saa siis enam absoluutselt rääkida inimese seksuaalelu täielikust privaatsusest ega muudest ilusatest asjadest. Mõelge ise olukorrale, kui tegemist on kohaliku omavalitsusega, kus elab 500 inimest, ning arst helistab seal vallavalitsusse ja teatab, et tema juurde on rasedust katkestama tulnud üks selle valla noor tütarlaps. Kui suurt usaldust tekitab see tütarlapses, et ta haigla poole pöörduks? Aga arst on kohustatud lastekaitseseadust täitma, kui mõni muu seadus midagi muud ei ütle. Selleks, et mitte jätta ühtegi noort inimest hoole ja tähelepanuta ning motiveerida neiusid ikkagi igal juhul tervishoiutöötajate poole pöörduma, tegi IRL ettepaneku, et noor inimene saaks ise sotsiaaltöötajat valida ja omavalitsuse automaatset teavitamist ei toimuks.
Lisaks veel üks teema. Ühiskondlik hirm raseduse kui sellise ees ei ole mitte mingisugune euroopalik väärtus, on siinkohal kohane meelde tuletada. Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis käsitletakse rasedust, sh alaealise rasedust, erinevalt. Enamikus riikides püütakse noori inimesi siiski aidata, soovitades neile esimeses järjekorras sünnitamist, mitte kirurgilist sekkumist. Eelnõu seletuskirjas on öeldud: "Oluline on välja tuua, et kuigi rasedus on naise normaalne füsioloogiline seisund, siis kätkeb see endas mitmeid terviseriske, sh rasedusriske, mille osas tuleb naist nõustada ja teda teavitada." Meenutage seda stseeni filmist "Kertu", kus tütarlaps tegelikult viimasel hetkel jõudis järeldusele, et ta siiski soovib last ilmale kanda. Kujutage nüüd ette, kui sellel hetkel oleks naistearst hakanud Kertut informeerima kõikidest võimalikest ohtudest ja hirmudest, mis võivad ühe täiesti terve ja normaalse rasedusega kaasneda. See oleks ilmaasjata stressi tekitanud.
Kuna nii elulises küsimuses on asi praegu nihu läinud, esitab Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ettepaneku katkestada eelnõu 731 teine lugemine. Palume kõigil seda ettepanekut toetada! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Erki Nool tuligi juba kõnetooli, ehkki teda ei olnud veel kutsutud. Aga nüüd palun, olge lahke! Kas te soovite lisaaega?

Erki Nool

Ei soovi.
Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Kuulates sotsiaaldemokraatlikke pisaraid kiskuvat juttu, mõtlesin, et kuna mul on kahjuks tulnud elus päris mitmel operatsioonil viibida, küll patsiendina, siis ma toon teile ühe näite. Kui 14-aastane tütarlaps soovib minna aborti tegema, ei pea ta sellest teatama oma vanematele, aga alati enne anesteesiat peab inimene täitma umbes kolmeleheküljelise ankeedi, kus ta peab ausalt vastama küsimustele oma tervise seisundi ja muude teemade kohta. Kui noorel inimesel on ikkagi kange kihk aborti teha ja ta ei julge teatud küsimustele ausalt vastata – vabandust, aga ma räägin elust ja Eesti meditsiinis ettetulnud probleemidest –, kui ta näiteks on valetanud ja langeb operatsiooni ajal seetõttu koomasse, siis järgmisena helistatakse haiglast tema vanematele ja öeldakse: "Vabandage, aga teie laps on koomas." Kui ema või isa küsib, miks tema laps peaks koomas olema, miks tema laps üldse haiglas on, siis haigla vastus on, et talle tehti aborti. "Aga miks mind ei teavitatud?" küsib lapsevanem. "Sellepärast, et seadus ei nõua seda." Kas see ei ole absurdne situatsioon? Kahjuks on Eestis ette tulnud, et patsient ei ole adekvaatselt küsimustele vastanud ja sellepärast on anesteesia läinud vett vedama.
Kui me seaduseelnõu menetleme, siis me minu arvates peaksime vaatama väga paljusid tahke. Ei ole vaja alati väita, et vastu ollakse sellepärast, et valimised on tulemas, nagu kolleeg Etti Kagarov ütles. Ei, minu arust on see väga konkreetne ja põhimõtteline küsimus. Jah, me võime olla eri seisukohtadel selles, kas lapsed tohivad aborti teha või mitte. Ma tean, et siin saalis on väga paljud erinevat meelt. Aga mina arvan, et kui me näeme, et seda seadust on väga vaja, siis võiksid siin olla ka mingisugused erandid, näiteks peaksid alla 16-aastased lapsed oma vanemaid teavitama või saama nende käest nõusoleku. Niimoodi ühe vitsaga lüüa ei ole minu arvates korrektne ega õiguspädev. See on kõik. Mina kindlasti seda seaduseelnõu ei toeta. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised.
Me oleme jõudnud muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on tehtud 16 muudatusettepanekut. Vaatame need ühekaupa läbi. Muudatusettepanek nr 1 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 2 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 3 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 4 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 5 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on sisuliselt arvestada. Muudatusettepanek nr 6 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 7 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 8 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 9 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun, Kaia Iva!

Kaia Iva

Ma palun IRL-i fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni tehtud muudatusettepaneku nr 9, juhtivkomisjon on otsustanud jätta selle ettepaneku arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 10 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 11 on sotsiaalkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 12 on sotsiaalkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 13 on sotsiaalkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 14 on sotsiaalkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 15 on sotsiaalkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 16 on Riigikogu liikmelt Priit Sibulalt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt ei kuulu ettepanek hääletamisele. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Riigikogu juhatusele on laekunud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanek katkestada eelnõu teine lugemine. Me hääletame selle läbi.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku katkestada raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 731 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Teine lugemine on lõpetatud. Oleme lõpetanud esimese päevakorrapunkti käsitlemise.


2. 14:57 Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (774 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Andres Herkeli algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 774 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Andres Herkeli!

Andres Herkel

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Minu ettepanek Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmiseks on lihtne. See tuleneb otseselt ühest pretsedendist, kui rahanduskomisjonis toimunud hääletusel ei hääletanud ükski komisjoni liige ettepaneku poolt ega vastu. Kui praegu juhtub nii, et ettepanek ei saa vähemalt kahte poolthäält, siis kehtiva kodukorraseaduse järgi seda Riigikogu suures saalis hääletusele panna ei saa. Seega on niisugune naljakas olukord, et kui hääletus komisjonis annab tulemuseks 0 : 0 või ka 1 : 1, siis seda ettepanekut ei ole võimalik saalis hääletada, sõltumata sellest, et komisjon ei ole oma tahet sisuliselt väljendanud.
Mina pakun välja muuta kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõiget 2. See lõige edaspidi sätestaks, et on vaja ka vastuhäälte miinimumi, selleks et oleks võimalik ettepanekut suures saalis mitte hääletada. Kui vastuhääli on rohkem kui kaks, siis ei ole hääletada vaja.
Komisjoni ettekandja teeb arutelust komisjonis ilmselt põhjalikuma ülevaate. Võib vaielda selle üle, milliseid olukordi on vaja reguleerida, kas ainult selliseid, kus hääletustulemus oli 0 : 0 või 1 : 1, või tuleks ka siis, kui ettepanek kaotas tulemusega 1 : 2 või 0 : 1, tõdeda, et komisjon ei olnud niisugust hääletustulemust saades ilmselt töövõimeline ja küsimus tuleb suurde saali saata. Aga mul on hea meel, et üldiselt on Riigikogu liikmed aru saanud, et senise korra kohaselt ei peaks selle 0 : 0 tulemusega edaspidi käituma. Tuletan meelde, et mainitud pretsedendi sisu olid riigieelarve muudatusettepanekud, nende katteallikad ja erakondade rahastamine riigieelarvest. Ju siis ei tahetud seisukohta võtta. Sain vahepeal selle võrra targemaks, et analoogiline saatus on tabanud ka komisjoni ettekandja Rein Langi ühte muudatusettepanekut ja samuti rahanduskomisjonis. Rohkem ajaloost niisuguseid näiteid teada ei ole, aga ilmselt on õiglane sellised juhtumid välistada, sest Riigikogu tööd need kindlasti ei kaunista.
Ma palun kolleegide toetust sellele eelnõule ja selle edasisele menetlemisele! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! See seaduseelnõu tegelikult paneb ju Riigikogu liikmetele tulevikus kohustuse komisjonis hääletada. Praegu on üks valik see, et võib jätta ka hääletamata. Teatavasti on mitmes nõukogus, näiteks ringhäälingunõukogus, selline kohustus, et nõukogu liige peab hääletama. Hääletusest kõrvale hoida ta ei tohi, kui ta just ei puudu. Kõik, kes nõukogus kohal on, peavad seisukoha võtma. Kas see muudatus tähendab sinnapoole liikumist ka komisjonides?

Andres Herkel

Ei, härra Toobal, ma ei taha kuidagi panna teile kohustust hääletada. Minu poolest võite te hääletamata jätta nii palju, kui lustite. Lihtsalt küsimus on selles, et kui komisjoni hääletustulemus ei väljenda mingisuguselgi moel Riigikogu liikmete tahet ehk see jääb tõesti viiki 0 : 0, siis sellisel juhul saab suur saal otsustada. Teie võite ka suures saalis mitte hääletada, aga ma loodan, et keegi hääletab.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Ole hea, konstrueeri see 0 : 0 variant! Kui inimesed komisjonis kohal on ja hääletavad ning kui see otsus peaks kuhugi edasi jõudma, siis sellist varianti ei saa tekkida. Inimene on kas erapooletu, poolt või vastu. Kui ta osaleb ühel hääletamisel, siis tulemust 0 : 0 ei saa üheski variandis tekkida. Või oskad sa sellise olukorra konstrueerida?

Andres Herkel

Aitäh! Neid ettepanekuid oli vist neli ja ühe hääletuse ajal viibisin ma komisjonis. Minu meelest küsis komisjon esimees ka seda, kes jäi erapooletuks, aga komisjoni liikmed lihtsalt istusid ega tõstnud kätt. Selle põhjal tehtigi see järeldus. Niimoodi juhtus.

Aseesimees Laine Randjärv

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Andres Herkel! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Rein Langi!

Rein Lang

Lugupeetud juhataja! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu oma 19. jaanuari korralisel, avalikul istungil. Arutelu kestis täpselt 50 minutit ning ajakirjanduses on seda arutelu nimetatud vaidluseks tühja-tähja üle, ajaraiskamiseks ja komisjoni istungi tahtlikuks venitamiseks. Niipalju siis avalikest istungitest.
Aga tõepoolest, Andres Herkeli eelnõu oli mõnes mõttes üllatav, sest selliseid situatsioone, kus komisjonis oleks hääletus lõppenud tulemusega 0 : 0, enne 2014. aastat Eesti Vabariigi Riigikogus ei olnud. Aga selline situatsioon põhjustas Andres Herkeli eelnõu.
Mida me siis 50 minutit arutasime? Tõepoolest, esimene küsimus oligi see, kas Riigikogu liikmel on kohustus komisjoni istungil hääletada või mitte. Teatavasti on kolm võimalust: võib olla poolt, vastu või erapooletu. Aga võib ka hääletamisel mitte osaleda. Kas see on Riigikogu liikme õigus või mitte, selle üle me vahetasime mõtteid. Siis me arutasime, muide päris tõsiselt, selle üle, kuidas üldse saab hääletus komisjonis lõppeda tulemusega 0 : 0. Tõdesime, et kuna see on kaks korda juhtunud ühes ja samas komisjonis, kuid eri eelnõusid käsitledes, siis teoreetiliselt on see olukord võimalik. Arutelu tulemusena selgus ka tõsiasi, et muudatusettepanekut, mille on teinud Riigikogu liige, ei saa ta ise hääletada, juhul kui ta ei ole selle komisjoni liige. Järelikult ei olegi tal sellisel juhul võimalust asjas kaasa rääkida. Kui seda ettepanekut, mille hääletamisel saadi tulemuseks 0 : 0, ei saa panna suures saalis hääletusele, siis muutub Riigikogu liikmel tegelikult muudatusettepaneku tegemine mõttetuks. Nii et minu arvates ja ka teiste komisjoni liikmete arvates on sellel asjal selge sisu olemas.
Edasi läksime vaidlema eelnõu teksti üle. Algataja on lausele "Hääletamisele ei panda muudatusettepanekut, mida juhtivkomisjon ei arvestanud ja mis sai vähem kui kaks poolthäält" lisanud "ja rohkem kui kaks vastuhäält". Selle üle me debateerisime väga kirglikult. Kas asi tuleks lahendada selliselt, nagu algataja ette paneb? Või võiksime selgelt öelda: "või kui hääletus lõpeb tulemusega 0 : 0"? Seejärel debateerisime selle üle, kas samasugune kord peaks kehtima ka hääletustulemuse 1 : 1 korral. Kui hääletustulemus on 2 : 2, siis kantakse ettepanek igal juhul tabelisse ja selle võib suures saalis hääletusele panna. Nii et peale seda, kui me olime 50 minutit ajakirjanduse arvates tühja-tähjaga tegelnud ja täiesti tahtlikult komisjoni tööaega venitanud, jõudsime järeldusele, et sellel eelnõul on täiesti konkreetne ja korralik sisu.
Komisjon langetas konsensuslikult menetluslikud otsused ja need olid järgmised: saata eelnõu täiskogu päevakorda 27. jaanuariks, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks üks tööpäev, mis äraseletatult on 28. jaanuaril 2015 kell 17.15 – meil tekib väike probleem, kuna see eelnõu oli algul eilses päevakorras, ja nüüd peaks siit kõnepuldist ütlema, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on neljapäeval, 29. jaanuaril 2015 kell 17.15 –, ning määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Rein Lang. Järelikult leidis põhiseaduskomisjon täiesti üksmeelselt, et Andres Herkeli eelnõu väärib tähelepanu, ja teeb ettepaneku sellega edasi minna. Meie oleme igal juhul täis tahet see muudatus veel selle koosseisu ajal vastu võtta. Suur tänu!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Tõnis Kõiv.

Tõnis Kõiv

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt pean teid tunnustama, sest ettekanne andis väga hea ülevaate eelnõust ja plaanist seadust muuta. Praegu on kodu- ja töökorra seadus mitmes kohas üles ehitatud selle loogika järgi, et üks-kaks rahvasaadikut ei saaks hakata ülejäänud rahvasaadikute tööd komisjonis või ka suures saalis liiga palju mõjutama. Sealt ka see nõue, millist ettepanekut saab suures saalis hääletusele panna ja millist mitte. Kas see muudatus, mida te nii üksmeelselt arutasite ja konsensuslikult edasi tahate menetleda, ei kanna endas ohtu, et on võimalik tekitada üks juntimise võimalus juurde, ilma et seal taga üldse sisu oleks?

Rein Lang

Nagu ma seletasin, hea küsija, valdavalt käis meie arutelu selle üle, kas lubada suures saalis hääletada sellisel juhul, kui komisjonis oli hääletustulemus 0 : 0, või lubada seda ka siis, kui hääletustulemus oli 1 : 1. Seda me arutasime ja see on nüüd koht, kus võib teha muudatusettepanekuid. Enamik komisjoni liikmeid olid natuke skeptilised kahe vastuhääle mainimise suhtes seaduse tekstis. Ma olen algatajaga rääkinud. Ta on öelnud, et ta on avatud ka sellistele muudatusettepanekutele, mis näeksid ette rakendada seda täiendavat regulatsiooni hääletustulemuse 0 : 0 ja ka 1 : 1 korral. Peaasi, et oleks võimalik panna küsimus suures saalis hääletusele, kui komisjon sisuliselt üldse seisukohta ei võta. Ma loodan, et see on arusaadav. Kui komisjon ei võta seisukohta muudatusettepaneku suhtes, mitte ükski komisjoni liige ei ole selle vastu ega poolt, siis on natuke kentsakas, kui ettepaneku tegija, kes ise pole selle komisjoni liige, ei saa asja mitte kuidagi mõjutada ja ka suur saal ei saa mingit seisukohta võtta. See ahendab minu meelest Riigikogu liikme võimalusi oma tööd teha.

Aseesimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Austatud ettekandja! Kas komisjonis oli arutelu selle üle, milline juriidiline erinevus tulenevalt kodukorraseadusest ja milline sisuline erinevus on olukorral, kus kõik komisjoni liikmed jäävad erapooletuks, ja olukorral, kus ükski komisjoni liige ei osale hääletusel? Kas need on sisult üks ja sama asi, mis vormilt erinevad, või ei ole? Kuidas peaks neid tulevikus käsitlema?

Rein Lang

Aitäh! Niisuguses võtmes me seda komisjonis ei arutanud. Teie erakonda esindas asendusliikmena härra Parts ja tema seda teemat ei tõstatanud.

Aseesimees Jüri Ratas

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud komisjoni esindaja! Kas arutati ka seda, et muudatusettepaneku algatajal oleks enne hääletamist, kui ta paneb oma 0 : 0 tulemuse saanud muudatusettepaneku hääletusele, võimalus võtta kuni kümneminutiline vaheaeg? Kas see tuli äkki jutuks?

Rein Lang

(Naerab.) Aitäh! Seda komisjon ei arutanud.

Aseesimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Meie fraktsiooni esindas küll härra Juhan Parts, aga ma siis küsin kodukorraväliselt, mis on teie isiklik arvamus. Mis on teie arvates sisuline erinevus, kui kõik on erapooletud või kui keegi ei hääleta?

Rein Lang

Aitäh! Ma kordan, et komisjonis seda ei arutatud. Oma isikliku arvamuse võin ma teile vaheajal kohvikus ütelda.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 774 esimene lugemine tuleks lõpetada. Tulenevalt sellest, et aeg on ühe päeva võrra edasi läinud, määran eelnõu 774 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. jaanuari kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja teine päevakorrapunkt käsitletud.


3. 15:12 Lesepensioni seaduse eelnõu (813 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde. Algab Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud lesepensioni seaduse eelnõu 813 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini!

Mihhail Stalnuhhin

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma jutustan hästi põgusalt, kuidas see seaduseelnõu üldse tekkis. Kõik algas rahvaalgatusest. Eelmise aasta sügisel sain ma pöördumise, mis on mul praegu umbes 40 lehel siin mapis kaasas. Ma vaatasin üle, sellel on circa 800 allkirja. Kui ma uurisin tausta, siis selgus, et üks organisatsioon, mis koosneb enamasti vanuritest, oli kuulanud loengut meie pensionisüsteemist ja üldse pensionisüsteemide võimalustest ning hakkas huvi tundma konkreetselt Soome lesepensioni vastu. Nad panid oma soovid kirja ja tegidki algatuse, mille tulemusena Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas lesepensioni seaduse eelnõu.
Me pakume täiendada riikliku pensionikindlustuse seaduse § 5 järgmiselt: "5) lesepension". Praegu on meil kasutusel neli pensioniliiki ja meie täiendame seda nimekirja lesepensioniga. Me täiendame seadust ka peatükiga 51, mille pealkiri on muidugi "Lesepension", mis reguleerib õigust lesepensionile ja lesepensioni suurust. Mõte on selles, et õigus sellele pensioniliigile tekiks isikul, kelle abikaasa, kellega isik on olnud abielus vähemalt 16 aastat ning kellega koos on isik kasvatanud vähemalt ühte last, on isiku vanaduspensioniea saabumise ajaks või vanaduspensionieas surnud. See pension määratakse eluks ajaks.
Eelnõu on põhjustatud probleemist, et Eesti naised elavad kauem kui mehed. Kui minna mõne pensionäride organisatsiooni jutule või lihtsalt nende inimestega kohtuma, siis on seda selgelt näha. Probleem on selles, et naine oma elu jooksul sünnitab ja kasvatab lapsi, mistõttu tekivad tal teatud kaod pensionistaažis, kuna pensioniarvestuslikke aastaid on tal vähem. Nagu te väga hästi teate, on naiste palgad keskmiselt madalamad kui meeste omad. Mehel, kes töötab, on kõrgem palk, suurem staaž ja ka suurem pension. Enamasti sureb mees varem ja üksikuks jäänud naisel on väga raske toime tulla.
Nii et me arvame, et oleks õige seadustada uus pensioniliik lesepension ning panna see 2016. aasta 1. jaanuarist kehtima. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, tänan teid! Üks küsimus on. Palun, Andre Sepp!

Andre Sepp

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! 800 allkirja on muidugi üsna suur hulk. Kas te oskate öelda, mis organisatsioon allkirjade kogumisega tegeles ja kust piirkonnast need pärit on?

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Kuna pöörduti minu poole, siis on selge, et tegemist on Ida-Virumaaga ja konkreetselt Narvaga. Ma uurisin välja, et põhiliselt oli selle taga selts Narvamaa, millest on üsna palju kirjutatud ja räägitud. Seal on väga aktiivsed prouad, kes 70–80-aastaselt tegelevad spordiga. Linn toetab neid. Nad korraldavad koos üritusi ja on sotsiaalselt igati aktiivsed. Minu teada pöördusid nad nende kollektiivide poole, kus nad varem olid töötanud. Üks oli töötanud lasteaias, teine mõnes tööstusettevõttes. Sealt need allkirjad tulid, aga põhiliselt selle seltsi liikmete kaudu.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Etti Kagarovi!

Etti Kagarov

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Lesepensioni seaduse eelnõu 813 arutati sotsiaalkomisjoni istungil 20. jaanuaril. Istungil osalesid Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Marelle Leppik ja Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Liidia Soontak. Seaduseelnõu tutvustas eelnõu algataja esindaja Mihhail Stalnuhhin. Eelnõu eesmärk on luua võimalus määrata lesepension isikule, kes on vanaduspensionieas ning kelle abikaasa on surnud. Sellest rääkis siin Mihhail Stalnuhhin.
Tutvusime Vabariigi Valitsuse arvamusega. Vabariigi Valitsus ei toeta eelnõu menetlemist. Sotsiaalministeeriumi nõunik Marelle Leppik tutvustas lühidalt Vabariigi Valitsuse arvamust. Eesti pensionisüsteemis väärtustatakse eelkõige isiku tööd ja panust pensionisüsteemi. Eelnõuga kaugenetakse aga sellest loogikast ning pension hakkab sõltuma kellegi teise panusest, mis võib vähendada motivatsiooni töötada. Praegu on sarnane pension juba olemas toitjakaotuspensionina, lesepension oleks sisuliselt toitjakaotuspensioni erijuht. Eelnõu kohaselt ei saaks kõik isikud täpselt sama sotsiaalse riski realiseerumise korral nn lesepensioni. Puudub selgitus, miks peaks pensioni saamise õigust piirama abielu ja vähemalt ühe lapse koos kasvatamise nõudega. Näiteks on pensionäridel, kellel ei ole lapsi, samasugune sotsiaalne risk ja nende toimetulek vanaduspõlves on samuti keeruline. Seaduseelnõu elluviimisega kaasnevad märkimisväärsed kulutused, kuid sellele, mille arvel need summad leitakse, pole seletuskirjas viidatud. Seaduse muutmisega ei tohiks tekitada õigusselgusetut olukorda ja inimeste ebaproportsionaalselt erinevat kohtlemist. Eeltoodud põhjustel on alust järeldada, et seadusmuudatus on vastuolus kehtiva pensionisüsteemi aluspõhimõtetega ja tekitaks ebavõrdsust, riivates võrdse kohtlemise põhimõtet.
Sotsiaalkomisjonis toimus arutelu eelnõu üle. Põhilised küsimused puudutasid kulutusi riigieelarvest ja pensionikassast. Komisjoni ettepanek oli saata eelnõu esimesele lugemisele 27. jaanuariks (komisjon toetas ettepanekut konsensuslikult). Ettepanek oli esimene lugemine lõpetada (poolt oli 4 ja vastu 3 komisjoni liiget). Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 10. veebruar kell 17.15 (otsus oli konsensuslik). Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, tänan! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleb lõpetada. Määran eelnõu 813 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. veebruari kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


4. 15:21 Tulumaksuseaduse § 26 muutmise seaduse eelnõu (784 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde. Algab Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 26 muutmise seaduse eelnõu 784 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Liisa-Ly Pakosta!

Liisa-Ly Pakosta

Head kolleegid! Mul on hea meel teile tutvustada eelnõu, mille sisuline osa tegi kultuurikomisjonis põhjalikud arutelud läbi juba siis, kui menetluses oli koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemise käigus juhtus niisugune tore lugu, et eelnõu esitanud Haridus- ja Teadusministeerium oli teinud ettepaneku, et kuni kolmeaastaste laste lasteaiakoha võiks kohalik omavalitsus paindlikkuse huvides vanema nõusoleku korral asendada lastehoiukohaga. Eelnõu seletuskiri rõhutas ühemõtteliselt, et lapsevanema kulutused nii lasteaiale kui ka lastehoiule peaksid olema ühesugused, st kui riik pakub kohalikule omavalitsusele võimalust olla paindlikum, ei tohi see lastega peredele tähendada suuremaid kulutusi.
Kui me kultuurikomisjonis seda eelnõu analüüsisime, siis ilmnes, et tähelepanuta on jäänud üks väike küsimus. Nimelt saab lapsevanem lasteaiatasudelt tulumaksutagastust, aga kui kohalik omavalitsus asendab lasteaiakoha lastehoiukohaga, siis vanemad tulumaksutagastust ei saa. Tegelikult olid kõik komisjoni liikmed ühel meelel, et selline lahendus ei ole õiglane, ning pöördusid mõjude hinnangu saamiseks Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole. Sotsiaalministeeriumi seisukoht oli ühene. Jah, tõepoolest, sarnase teenuse pakkumise korral lastega peredele ei tohiks kogumaksumus olla perekondadele erinev. Nad toetavad seda, et kui lasteaiaealine laps käib lasteaia asemel lastehoius, siis peaks samamoodi olema tagatud tulumaksutagastus lapse vanematele. Rahandusministeeriumi vastus oli peaaegu niisama julgustav. Rahandusministeerium analüüsis tulumaksutagastuse võimalust mitte ainult lasteaiaealise lapse puhul, vaid lapse sünnist alates, ja vaatas võimalikku laste hulka, kes võiksid lastehoius käies oma vanemate kaudu tulumaksutagastust saada. Ministeerium jõudis järeldusele, et isegi selliste laste maksimaalse hulga korral oleks mõju riigieelarvele alates 2016. aastast, mil tulumaksu tagastada tuleb, väga vähene, st muudatus on ilma olulise mõjuta.
Paraku aga läks kultuurikomisjoni hääletus natukene kehvemini ja ettepanek tulumaksuvabastust laiendada toetust ei leidnud. Seetõttu tõime selle küsimuse uuesti lauale, kuna üksmeelest jäi niivõrd vähe puudu. Eelnõu on teie ees ja ma selgitan veel kord selle sisu üle.
Isamaa ja Res Publica Liit on esitanud eelnõu nüüd tunduvalt kitsamates raamides kui meie muudatusettepanek koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu kohta. Nimelt pakume, et sellisel juhul, kui lasteaiaealine laps – mitte see laps, kes on noorem kui poolteist eluaastat, vaid laps alates poolteisest eluaastast – käib lasteaia asemel lastehoius, siis käsitletaks lastehoidu samamoodi nagu lasteaeda ja lapsevanemale oleks maksumus tulumaksutagastuse tõttu ühesugune.
Haridusministeeriumis ja Rahandusministeeriumis tekitas see konstruktsioon küsimusi, mis olid koondunud ühte punkti. Nimelt, lasteaed on Eestis väga selgelt koolitusasutus, aga kas lasteaiaealise lapse lastehoidu saab käsitleda osana inimese elukestvast õppest ja koolitusteest. Sellega jõuamegi tagasi sinnasamasse punkti, millest lähtudes see paindlikumaks muutmine ehk lasteaia ja lastehoiu asendus Riigikogu saalis eelmisel aastal heakskiidu sai. Põhimõte oli selles, et riikliku õppekava alusel – see on Eesti Vabariigis, muuseas, sõimeealistele lastele ilusti-kenasti olemas – on õpitavad tegevused, mis selles vanuses lastel lasteaias on, seotud enesega toimetulekuga. Ehk riiklikus õppekavas on ette nähtud, et poolteiseaastased lapsed peavad õppima sokke jalga panema, särki selga panema, seda seljast ära võtma, nad peavad õppima potil käima ja muid enesehügieeniga seotud toimetusi tegema. Kõike seda lastehoid pakub. See oli ka põhjus, miks Riigikogu eelmisel aastal seda asendamisvõimalust üleüldse toetas. Riigikogul ei olnud ju vähimalgi määral kavas halvendada laste elukestva õppe võimalusi või nende haridusvõimalusi, vaid lähtuti just nimelt sellest, et riiklik õppekava selles vanuseastmes näeb ette selliseid tegevusi, mida on võimalik õppida ja õpetada lastehoius.
Eraldi tuli küsimuse alla see, kas laps üleüldse õpib. Selle küsimuse kasutan ma oma kõnes ära ühel väga olulisel põhjusel. Nimelt kipub see küsimus korduma. Ma kasutan seda areeni ära, et meelde tuletada: jah, laps tõepoolest õpib. Kui tulumaksuseaduse § 26 mõte ja eesmärk on selles, et kui inimesed – kelle hulgast me ju last välja ei arva, eks ole – õpivad, siis nende õppimisega seotud kulutustelt arvestatakse teatud ulatuses tulumaksu tagasi. Seetõttu ei saa pidada kuidagi põhjendatuks seda, et me õppivate inimeste hulgast arvaksime lapsed justkui välja. Mul on hea meel, et rahanduskomisjon jõudis pärast pikka ja põhjalikku kaalumist täpselt samasugusele seisukohale, et mõiste "õppiv inimene" hõlmab ka õppivaid lapsi.
Seetõttu jääb üle ainult loota, et eelnõu liigub edasi vajaliku kiirusega ja lisaks sisulisele toetusele, mis ta on saanud mitme kuu jooksul nii Riigikogu saalis kui ka mitmes komisjonis, saaks ta ka realiseeruda. See lahendaks ära piinliku olukorra, mis on näiteks tekkinud Tartus. Linnavalitsus on seal lasteaiakohtade põua leevendamiseks ise munitsipaallastehoidusid asutanud. Aga kuna lastehoius käiva lapse eest oleks tasu tulumaksutagastuse võrra kõrgem, siis selleks, et seda vältida, on Tartu Linnavalitsus valinud sisult õiglase, ent juriidiliselt vormilt loomingulise lähenemise: lapsehoiuarveid lastevanematele esitatakse munitsipaallasteaia kaudu. Sedapidi oleme justkui tagasi nõukogude ajas, kus pabereid liigutati nii, nagu oli vaja, mitte täpselt nii, nagu seadus ütles. Mina julgen tunnustada Tartu Linnavalitsust sellise loomingulise lähenemise eest, sest ta täidab ju seadusandja selgelt väljendatud mõtet. Ent kas seadusandja selgelt väljendatud mõte oli ka selles, et niimoodi tuleb arvete ja paberitega sahkerdada, selles ma küll kahtlen.
Nii et seda eelnõu kiirelt toetades lahendaksime õigusliku segaduse olukorras, kus sisulist vaidlust tegelikult ei ole. Ma väga tänan tähelepanu eest! Nimetan ka ära, et Rahandusministeeriumi kaks kirja eri rahandusministrite ajal olid sisu poolest mõnevõrra erinevad, ent ei tegelnud haridusliku küljega. Maris Lauri tõlgenduses pakuti varianti, et võib-olla tuleks kõigilt koolituskuludelt tulumaksu tagastamine kaotada. Ma tõesti väga loodan, et see ei ole ei selle ega järgmise Riigikogu esimene valik.
Kui on küsimusi, siis olen meelsasti valmis vastama. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, tänan! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Rannar Vassiljev

Head kolleegid! Austatud istungi juhataja ehk Riigikogu aseesimees! Annan lühikese ülevaate, mis selle eelnõu kontekstis rahanduskomisjonis toimus. Rahanduskomisjon arutas eelnõu 784 19. jaanuaril. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Liisa-Ly Pakosta. Tegelikult markeeris ta oma äsja toimunud ettekandes ära olulisemad teemad, mis komisjonis käsitlust leidsid. Ma aja kokkuhoiu mõttes nendel väga pikalt peatuma ei hakka, aga toon siiski välja mõned küsimused ja neile antud vastused.
Rahandusministeeriumist osales rahanduskomisjoni istungil Lemmi Oro. Ta selgitas seaduse § 26 mõtet. Ministeeriumi tõlgenduse kohaselt oli see paragrahv algul mõeldud selleks, et toetada ameti- ja kutseõpet. Hiljem on selle paragrahvi mõju laienenud lasteaedadele, kuna lasteaedu hakati pidama haridusasutusteks ja nendes osalemise tasu koolituskuluks.
Komisjonis tõstatati küsimus, mis konkreetselt laste olukorras muutub. Selle kohta toodi komisjoni liikme 2,2-aastase lapse näide. Praegu on võimalik omavalitsusel võimaldada talle kas lasteaiakoht või pakkuda lapsehoiuteenust, aga praeguse tulumaksuseaduse järgi saab tulumaksu maha arvata ainult lasteaiateenuse puhul ehk lastehoiuteenuse kohta see maksuvabastus ei kehti.
Algataja informeeris komisjoni Rahandusministeeriumis tehtud mõjuanalüüsist tulumaksuvabastuse laiendamise kohta lapsehoiuteenusele. Praegu on või sel ajal, kui seda mõjuanalüüsi koostati, oli 3885 lapsehoiukohta. Euroopa Liidu vahendite abil on uuel perioodil võimalik luua veel kuni 2000 lasteaia- või lastehoiukohta. Selgitades mõju eelarvele, on arvestatud kokku 5000 hoiukohaga lastele vanuses 0–3 eluaastat. Selles variandis oleks mõju 2016. aastal 1 miljon eurot. Eelnõus on arvestatud lastega vanuses 1,5–3 aastat ja hoiuteenuse mõjuks on saadud circa 0,5 miljonit eurot.
Samuti tõstatati küsimus, kuidas toimub lastehoiuteenuse osutaja sertifitseerimine, kas lapsehoiuks on koolitusluba vaja. Praegu tuleb haridusasutus ehk lasteaed registreerida. Lasteaed peab esitama tõendi, et ta vastab nõuetele. Lapsehoiuteenus ei ole praegu haridusteenus, vaid sotsiaalteenus, mistõttu sellele haridusteenuse kohta kehtivaid nõudeid ei esitata.
Tulenevalt komisjonis aset leidnud arutelust langetas komisjon järgmised konsensuslikud otsused: saata eelnõu päevakorda 27. jaanuariks, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk 10. veebruar. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja ehk komisjoni esimees, tänan võimsa ettekande eest! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ... (Vahelehüüe saalist.) Kas olete kindel, härra Kokk? (Vahelehüüe saalist: jaa-jaa.) Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 784 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. veebruari kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja neljanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


5. 15:37 Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 8¹ muutmise seaduse eelnõu (841 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Viies päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 8¹ muutmise seaduse eelnõu 841 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Rannar Vassiljev

Head kolleegid! Teatavasti ei ole s.a 1. jaanuarist enam lubatud kasutada erimärgistatud vedelkütust raudteeveol ja laevaliikluses ning alates 1. maist ka mitte kütmiseks ning soojus- ja elektrienergia tootmiseks. Kehtiva seaduse kohaselt tuleks pärast nimetatud kuupäevi isiku valdusesse jäänud eriotstarbelise vedelkütuse jäägid võõrandada kütuse müünud isikule või aktsiisilaopidajale. Seda tuleks teha ühe kuu jooksul. Erandina lubatakse erimärgistatud vedelkütust kütteainena kasutanud füüsilisel isikul tasuda erimärgistatud vedelkütuse ja diislikütuse aktsiisi vahe, kui tema valduses on nimetatud kütust kokku alla saja liitri.
Kuna üks neist tähtaegadest on juba möödas, tuleb praegu rääkida ka sellest, et praktikas on ilmnenud mitmeid probleeme. Eeskätt on erimärgistatud kütuse tagastamine müüjatele ja aktsiisilaopidajatele raskendatud ning mitmel juhul olulisel määral. Näiteks võib erimärgistatud kütus olla raskesti ligipääsetavates paakides. Selle väljapumpamine võib nõuda aega ja olla tehniliselt keeruline, tihti on see ka kulukas. Näiteks kasutatakse laevaliikluses laevu, mis on oma vanuse ja jääklassi tõttu talvel konserveeritud ning nendega liigelda ei ole enne kevadet võimalik või on keeruline. Ka ei pruugi paagis seisnud tagastatava kütuse kvaliteet olla selline, et kütuse müünud isikud oleksid huvitatud selle tagasiostmisest. Küsimus ei pruugi olla enam üldse selles, kas kütuse omanikul on võimalik see välja pumbata ja tagasi müüa, vaid selles, et see tuleb kuidagi utiliseerida. Siis ei ole võimalik selle kütuse eest tulu saada või raha tagasi saada, vaid võib hoopis juhtuda, et selle utiliseerimine nõuab lisaväljaminekuid.
Kehtiv regulatsioon võeti siin saalis mäletatavasti vastu 1. juunil. Selle loogika tugineb eeldusele, et regulatsiooni adressaatidel on piisavalt aega kütusevarusid planeerida ja nad suudavad seda teha nii, et kütusejääki ei jää või see on alla saja liitri. Samas on selgunud, et kütusemahutid võivad mahutada mitme aasta kütust ja nad võivad olla mõeldud kasutamiseks ka ainult erivajaduse korral, näiteks reservmahutid. Sellest tulenevalt tuleks kaaluda leebemaid üleminekulahendusi, kuidas kõnealustes valdkondades erimärgistatud vedelkütuse kasutamisest loobuda. Eelnõu ongi inspireeritud sellest mõttest.
Taustaks ütlen, et meie poole pöördus oktoobris linnade liit. Tema oli esimene meie poole pöördunud huvigrupp või esindusorganisatsioon, kes tõi välja kütuse väljapumpamise ja tagasimüümise problemaatika, mis praktikas potentsiaalselt tekib. Ühisistungil novembris arutasime seda linnade liidu esindajatega, kohal olid ka Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti esindajad. Leidsime ühe võimaliku lahenduse, mille rahanduskomisjon on teile praegu siia saali konsensuslikult esitanud. Selle eesmärk on võimaldada, et erimärgistatud vedelkütuse valdaja saaks selle jäägi sihtotstarbeliselt lõpuni tarvitada, kui ta tasub täiendavalt aktsiisi erimärgistatud vedelkütuse ja diislikütuse aktsiisisumma vahe ulatuses.
Komisjonis arutasime seda eelnõu kahel istungil, eelmisel esmaspäeval ning teisipäeval. Komisjonis tõstatati mõningaid küsimusi, neid ei olnud liiga palju, aga mõned siiski olid. Üks küsimus, millele minu arvates kindlasti tasuks tähelepanu pöörata, on see, kas juba ostetud kütuselt täiendavalt aktsiisivahet kinni pidada on õige ja õiglane, ühelt poolt juriidiliselt ja teiselt poolt põhimõtteliselt. Tekkis küsimus, kas võiks arutada, et see kütus oleks teatud piirini või üldse maksust vabastatud. Minu teada valmistavad kaks fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Reformierakonna fraktsioon, ette muudatusettepanekut seaduseelnõu kohta. See teema mainiti komisjonis ära ning leiti, et sellega tuleb edasi minna. Aga komisjoni liikmed leidsid konsensuslikult, et igal juhul oleks mõistlik seaduseelnõu algatada ja seda protsessi käigus vajaduse korral parandada, sest kehtiv olukord ei ole praktikas tõenäoliselt hästi realiseeritav. Maksu- ja Tolliametil on seaduse täitmist kulukas ja keeruline kontrollida ning juriidilistel või füüsilistel isikutel on seaduskuulekalt käituda keeruline ja tihti ka kulukas. Kehtivat seadust tuleks igal juhul muuta.
Sellest tulenevalt otsustas komisjon konsensuslikult kõigepealt eelnõu algatada, mida ongi tehtud. Teeme ka ettepanekud eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. veebruar kell 16. Tähtaeg, tõsi, on lühem kui kümme tööpäeva, nagu üldjuhul võiks muudatusettepanekute esitamise tähtaeg olla. Aga komisjonis olid kõik seda meelt, et siin kontekstis on olulisem, et see seadusmuudatus selle Riigikogu koosseisu töö ajal lõpuni menetletaks. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kuidas te ikkagi seda aktsiisi tagasimaksmist ette kujutate? Kütus on meil börsikaup ja selle hind kõigub täpselt nii, nagu ta kõigub. Ma saan aru, et kui ma detsembris ostsin alkoholi või suitsu ja hakkan seda täna tarvitama, siis ma peaksin ka aktsiisivahe kinni maksma. Nüüd ma jõuan jälle selle seaduse juurde. Mulle tundub, et ajutine valitsus püüab teha ajutisi seadusi, mis on lihtsalt inimestele kahjulikud. Ma loen § 1 punkti 2. Lõikes 12 on väljend "isiku valduses". Mida see "isik" tähendab? Kas see seadus kehtib ainult eraisikute kohta või ka füüsiliste ja juriidiliste isikute, omavalitsuste ja lasteaedade kohta? Just mõni aeg tagasi ütles peaminister, et lasteaiad ja koolid ei lähe selle alla. Kes see "isik" siin on?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Kui nüüd natuke teie sissejuhatusel peatuda, siis kuna aktsiisiga ei maksustata mitte kauba hinda, vaid kogust, siis see, milline see hind turul täpselt on, ei mõjuta aktsiisi suurust. Ehk kauba kogus jääb samaks, sõltumata sellest, kuidas hind turul kõigub. Selles mõttes on aktsiisi arvutamine igati teostatav ja sellega eelnõu puhul kindlasti probleeme ei ole. Mis puudutab isikuid, siis see seadus kehtib nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute kohta.

Aseesimees Jüri Ratas

Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Meil oli rahanduskomisjonis arutelu ka selle üle, et aktsiise on ennegi tõstetud. Kui alkoholi- või tubakaaktsiisi on tõstetud, siis ei ole keegi nõudnud, et see, kes on päev enne aktsiisitõusu endale ploki suitsu ostnud, peaks selle aktsiisivahe riigile kinni maksma. See kaup on selle inimese oma ja hilisem maksutõus ei loe midagi. Kerge kütteõli puhul, mida kasutatakse kodu kütmiseks, lähtutakse teistsugusest põhimõttest. Kas te seletaksite, miks õli puhul on õigustatud lisamaksustamine, kuigi see kaup on juba inimese oma?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Tõepoolest, see paralleel tõmmati. See on juriidilise analüüsi küsimus, kas see riive, mis ühel või teisel kujul omandi suhtes tehakse, on põhjendatud või mitte. Iga sellist riivet on vaja analüüsida. See on ka üks põhjus, miks rahanduskomisjon juba eelmisel nädalal, kui ma õigesti mäletan, pöördus kantselei õigus- ja analüüsiosakonna poole, et saada kommentaari, kuidas nemad seda problemaatikat näevad. Selle eelnõu väljatöötamisel ei tulnud Rahandusministeeriumilt, just ennekõike neilt, n-ö õiguslikku temaatikat sinna juurde. Tegelikult kehtib see põhimõte vastuvõetud seaduses juba kevadest. See kehtib kütuse kohta, mille jääk on alla 100 liitri. See iseenesest muidugi ei tähenda, et see on õige või õiglane. Eks see ole otsustamise koht. Ma arvan, et me saame selle põhjal, kuidas näiteks õigus- ja analüüsiosakond seda probleemi näeb, vajaduse korral eelnõus muudatusi teha.

Aseesimees Jüri Ratas

Erki Nool, palun!

Erki Nool

Aitäh! Hea rahanduskomisjoni esimees! Tekib küsimus, kas te olete mõistuse kaotanud. Me oleme siin kuulnud küsimusi sigarettide ja alkoholi kohta. Täpselt samamoodi võib ju küsida autode või makaronide kohta. Kas me siis, kui tõstetakse maksu, peame hakkama juba ostetud kauba eest juurde maksma? Täna infotunnis peaminister vastas täpselt samamoodi, et see on rumalus ja ta loodab, et sellist lähenemist piiratakse. Kas te olete rahanduskomisjonis mõelnud, et see loll seadus lihtsalt ära lõpetada? Inimene, kellel juba mingi kaup on, on selle eest maksud ära maksnud ega peaks enam mitte ühtegi lisakulutust tegema.

Rannar Vassiljev

Aitäh! Nagu ma oma ettekandes välja tõin, siis see temaatika meil arutelu all oli. Ma ei ole küll peaministri seda hinnangut kuulnud, aga eelnõu ettevalmistuse juures mängis väga olulist rolli Rahandusministeerium. Nii et nagu ma mainisin, pigem on küsimus selles, kas see riive, mis omandi suhtes tehakse, on praegu õigustatud. See on põhjendamise koht. Ei saa kindlasti vaadata päris üksüheselt kõiki aktsiisikaupu ja ka küsimuses nimetatud käibemaksuga maksustatavaid kaupu. Kindlasti üks ühele paralleele tõmmata ei saa. Küll aga tõesti, nagu ma mainisin, on rahanduskomisjon küsinud meie enda majas juriidilist hinnangut, kuidas selle eelnõuga täpsemalt edasi minema peaks. Selle eelnõu väljatöötamisel on lähtutud sellest arusaamast, mis selgus Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning meie poole ainsa esindusorganisatsiooni või huvigrupina pöördunud linnade liidu ühisel laua taga istumisel, kus oli kohal ka suurem osa rahanduskomisjoni liikmeid.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma mõistan, et probleem on suur, raha ei jätku ja kuskilt tuleb raha leida, mis sellest, et Eesti kodutarbijate eluasemekulud on 1,65 korda suuremad kui Soomes. Peaminister ei vastanud mulle, miks see niimoodi on. See selleks. Aga see on ilmselt maailmapraktikas esmakordne juhtum, kus kaupa tagantjärele maksustatakse. Kas te oskate tuua näiteks veel mõne sellise juhtumi kusagilt maailmast, kui inimene ostab kauba ja järgmisel päeval tuleb talle arve, et ta peab veel juurde maksma? Ma ei saa aru, mis toimub. Kus see õiguskindlus on ja keda inimene üldse uskuda võib? Poole aasta pärast on riigil rahakott tühi ja siis pannakse äkki veel mingi maks juurde, kui inimene on ostnud auto või mööbli vms. Mis toimub?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Selle eelnõu mõju riigieelarvele on kindlasti negatiivne, mitte positiivne. Selle eelnõu abil riigieelarvesse raha juurde ei laeku. Eeldatavasti ei ole miinus väga suur, aga võib eeldada, et mõju on miinusmärgiga. Praegune seadus, nagu me teame, on veel karmim ja ma arvan, et tarbijale ka oluliselt kahjulikum. Ennekõike seetõttu, et allesjäänud või varutud kütus tuleks välja pumbata või muul moel kätte saada ja see müüjale võõrandada. Tõenäoliselt ei oleks saadav tulu väga suur. Selle asemel tuleks osta aktsiisiga maksustatud kütust. Nii et kindlasti on kehtiv seadus, julgen küll seda möönda, tarbijale ebaproportsionaalselt keeruline ja kulukas.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tahtsin enne lihtsalt öelda, et aktsiisi arvestatakse küll mahu pealt, aga kütte hind kõigub. Kui ma tahan tagasi müüa, siis ma tean, mis hinnaga ma ostsin, aga mis hind on turul siis, kui ma kütuse tagasi müün, seda ei tea meist keegi. Aga ajutise valitsuse peaminister hetk tagasi infotunnis väitis, et koolide ja lasteaedade katlamaju, mida köetakse erimärgistatud kütusega, see muudatus ei mõjuta. Kas ma olen millestki valesti aru saanud või peaminister lihtsalt valetas?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Kui ma pean nüüd nende kahe vastusevariandi vahel valima, siis kuna ma ei kuulnud peaministrit infotunnis kõnelemas, ma kahjuks ei saa vastata, kumb teie pakutud variantidest õige on.

Aseesimees Jüri Ratas

Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Aitäh! Mulle tõepoolest tundub, eriti tänase infotunni valguses, et tuleks kasuks infotunnis olla ja sellisel poliitiliselt tundlikul ajal valitsusliikmete vastuseid kuulata, sest seal sai täna kuulda üht-teist huvitavat. Tõepoolest väitis peaminister ka seda, et kõnealused muudatused ja üldse need seisukohad, et tagantjärele tuleb kütuse eest aktsiisi arvestada ja maksta, on rumalus ja kõik muud asjad veel sinna juurde. Nii et infot oli palju. Minu küsimus ongi selles võtmes, kas ei oleks asjakohane see teema koalitsioonis üle vaadata. Muidu peate pärast jälle hakkama võistlema selle au pärast, kes oli see, kes lõpuks ütles, et see eelnõu tuleb tagasi võtta. Nii juhtus ju salvestiste ja muude asjadega, kui teie enda esitatud eelnõu pärast oli lõpuks tohutu võitlus, kumb erakond oli eelnõu tagasivõtmise algataja. Kas te arvate, et see võiks olla mõistlik?

Rannar Vassiljev

Ei, ma arvan, et see oleks äärmiselt ebamõistlik. See tähendaks, et praegune, ka minu hinnangul ebapraktiline regulatsioon jääks kehtima. Ma arvan, et see ei oleks mõistlik. Igal juhul on mõistlik selle eelnõuga edasi minna, seda möönsid kõik komisjonis kohal olnud rahanduskomisjoni liikmed, otsus tehti konsensuslikult. Nagu ma mainisin, ma tean vähemalt kahte fraktsiooni, sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna fraktsiooni, kes plaanivad teha muudatusettepanekuid ja neid ka ette valmistavad. Seda eelnõu tõenäoliselt muudetakse, vähemalt võib seda eeldada. Igal juhul on mõistlik selle eelnõuga edasi minna, sest kui me ei lahenda selle koosseisuga ära seda probleemi, mis on kehtivas seaduses, siis suure tõenäosusega jõuab enne muudatust kätte 1. mai ja see ebamõistlik regulatsioon leiab praktikas rakendamist. Kuigi tegelikult, mis siin salata, juriidiliste isikute kohta kehtib see teatud juhtudel juba praegu. Seda, et see on ebapraktiline, on tõestanud reaalne elu.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Palling, palun!

Kalle Palling

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ka minu arust on tekkinud olukord jabur. Seda oleks võimalik hästi lihtsalt lahendada. Kui see eelnõu seadusena jõustub, siis see kütus, mille eratarbijad on ostnud enne kuupäeva x, oleks kehtiva aktsiisimääraga, ja kütus, mis ostetakse edaspidi, oleks uue määraga. Mina ei ole küll näinud inimesi, kellel oleksid tohutud tünnid kuskil tagaaias. Ma ei usu, et mõni eratarbija hakkaks endale seda kütust kohutaval hulgal varuma. Juriidiliste isikute puhul võiks minu arusaama kohaselt probleemi lahendada selliselt, et arvesse läheks üheks kütteperioodiks varutud kütus. Kuidagi saab ju ka nende järele valvata. Piiride seadmine on okei, aga tagantjärele maksustamine on ju mõistusevastane.

Rannar Vassiljev

Aitäh! Siin ei olnud küll küsimust, aga üldjoontes võin ma öelda, et need mõtted kattuvad nendega, mida mitmed komisjoni liikmed ka komisjonis on välja toonud. Ma arvan, et igal juhul on alust selleks, et neid tõsiselt kaaluda. Ma usun, et teiseks lugemiseks tehakse seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ja seadus võetakse vastu sellisel kujul, mis, ma loodan, ka siin saalis konsensuse pälvib.

Aseesimees Jüri Ratas

Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere

Aitäh, Jüri Ratas! Ma tahan sissejuhatuseks väljendada veidi üllatust, et see eelnõu sellisel kujul on üldse rahanduskomisjonist siia jõudnud. Sa nüüd ise ka tunnistad, et mõtted juba liiguvad ja tegelikult te saate aru, et see eelnõu on natuke rumal. Õiguse põhiprintsiip on ju see, et kui õigusakti muutmise käigus muutub olukord õigussubjektidele paremaks, siis seda akti kohaldatakse tagasiulatuvalt, kui aga muutub halvemaks, siis seda tagasiulatuvalt ei kohaldata. Praegu te teete esialgse eelnõu kohaselt vastupidi. Minu arvates tuleks puhtpraktiliselt kogu selle siblimise, mõõtmise ja bürokraatia asemel panna kirja üks tähtaeg. Selle ajani ostetud kütus on okei ja inimesed seda siis pärast kasutagu. Seda enam, et kõigile, kes ostavad enne 1. maid aktsiisivaba kütust, võib lohutuseks öelda, et suure tõenäosusega on poole aasta pärast aktsiisiga kütus või märgistamata kütus odavam, kui on praegu erimärgistatud kütus.

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ma siiski julgen parandada, et see eelnõu ei tee kindlasti kellegi olukorda halvemaks, sest kehtiv seadus on tegelikult inimestele ebamugavam. Selle eelnõuga me igal juhul, ka selle praegu esitatud kujul, parandame olukorda, mis tekkis kevadel pärast Riigikogus seaduse vastuvõtmist. Nii et tegelikult eelnõu ka esitatud kujul, loodetavasti vastuvõetud kujul veel enam, muudab praegust juriidilist olukorda tarbijasõbralikumaks.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Lugupeetud komisjoni esimees ja lugupeetud Riigikogu aseesimees ka! Kui see maksutõus eelmise aasta 1. juulil seaduseks hääletati, siis planeeris Rahandusministeerium, kes selle eelnõuga välja tuli, et sellest aktsiisitõusust hakkab juba sellel aastal riigieelarvesse tulema 7,8 miljonit eurot enam aktsiisi. Nüüd me üritame teha seda seadust mõistlikumaks, et mitte kurnata koduomanikke kütuse väljapumpamise kohustusega. Ma saan aru, et kõik erakonnad on jõudmas ka arusaamale, valmistades ette muudatusettepanekuid, et tagantjärele üldse ei maksustataks seda kütust, mis on juba välja ostetud. Mis see hinnang on, kui palju see riigieelarvele maksma läheb, kui selliseid muudatusi tehakse? Kas keset eelarveaastat saab üldse riigieelarves selliseid muudatusi teha?

Rannar Vassiljev

Lugupeetud Keskerakonna fraktsiooni esimees! Kui need muudatusettepanekud tulevad, siis need lähevad Rahandusministeeriumile kommenteerimiseks ja kindlasti tuuakse välja mõju, mis ühe või teise lahenduse puhul riigieelarvele tekkida võib. Kindlasti on see mõju miinusmärgiga, sellega tuleb paratamatult arvestada. Rahandusministeerium peab andma hinnangu, kas sellisel kujul on jooksval aastal negatiivse märgiga muudatuste tegemine võimalik, selles mõttes, kas mõni lisatulu võiks selle ära katta, näiteks suurem maksulaekumine muudes valdkondades. Seda hinnangut muudatusettepanekute kohta me Rahandusministeeriumist kindlasti küsime ja ma usun, et me selle ka saame. Nii et konkreetselt selle arvu kohta on võimalik vastust anda siis, kui need muudatusettepanekud on olemas. Mingil määral jääb see ikkagi hinnanguliseks, sest põhiküsimus on see, kui palju seetõttu – ennekõike järgmisel kütteperioodil, aga ka enne seda – kõrgemalt maksustatud kütust või ilma soodusmäärata kütust ostmata jääb. See on see, mille kohta tuleks ennekõike hinnang anda.

Aseesimees Jüri Ratas

Erki Nool, palun!

Erki Nool

Aitäh! Kolleeg Randpere tõi minu arust väga konkreetse näite, kuidas see asi võiks olla. Ma küsin uuesti üle. Miks me ikkagi peame selle kütuse puhul, mis juba paagis on, raiskama nii palju ressursse ja energiat? Miks inimene, kes on juba selle kütuse ostnud, peaks uuesti maksma? Aga see selleks. Selle seaduseelnõu kaugem idee on see, et eramajade ja kortermajade õlikütte asemel soodustada rohkem pelletkütet või gaaskütet. Eramajade jaoks on KredExil olemas toetusinstrumendid, aga kortermajadele mitte. Kuidas suuremad kortermajad peaksid tulevikus käituma? Nad peaksid praeguse kütmisviisi ära lõpetama, aga toetust nad kusagilt ei saa.

Rannar Vassiljev

Aitäh! Sel teemal me peatusime põhjalikult riigieelarve kontekstis. Kui on vaja lisatäpsustusi selle kohta, kuidas protsessiga on edasi mindud, siis on tõenäoliselt mõistlik pöörduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole. Komisjonis sel teemal arutelu ei olnud ja mul ei ole tänase seisuga ülevaadet, kuidas on toetusmeetmete ettevalmistamine ja avamine kulgenud.

Aseesimees Jüri Ratas

Peeter Laurson, palun!

Peeter Laurson

Aitäh! Hea ettekandja! Ma olen rahanduskomisjonis korduvalt väljendanud oma seisukohta, et ma üleüldse ei poolda kütteks kasutatava kütteõli aktsiisiga maksustamist. Ma olen seisukohal, et see seadus, millega selline otsus vastu võeti, tuleks tühistada. Aga kõnealuse eelnõu kohta tahaksin selgitust. Kuidas on komisjonis plaanitud, mismoodi kütuse omanik ehk ahjukütja selle vedeliku silma järgi ära mõõdab ja kuidas hakkab silma järgi toimuma maksustamine?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ma arvan, et tõenäoliselt ei oleks päris põhjendatud mainitud kütuseliiki aktsiisist täiesti vabastada. See ei läheks väga hästi kokku sellega, et teised sarnased kütuseliigid on aktsiisiga maksustatud. Aga mis puudutab konkreetset küsimust, siis üldjoontes selle eelnõu järgi tuleks tarbijal anda hinnang sellele kütusekogusele, mis tal alles on. See ei eelda, et hinnang peaks olema täpne. Selge on see, et Maksu- ja Tolliamet ei lähe kontrollima, kui ei nähta vastuolu ostetud koguste, mille kohta neil on informatsioon olemas, ja tavalise tarbimise vahel ning kui ei ole näha, et kütust on väga suurel määral varutud, aga ei ole deklareeritud. Kui seal nähakse suurt vahet, siis eelnõu järgi oleks maksuametil õigus kontrollima minna. Eelnõu järgi ei kaasneks sellega kindlasti trahviotsust või muul viisil karistust, sest ei saa eeldada – isegi kui deklareeritud kütuse ja reaalse kütusekoguse vahe on väga suur –, et see oleks kindlasti pahatahtlikult tehtud. Sel juhul tuleks lihtsalt see aktsiisivahe kinni maksta. Nii on see praegu esitatud kujul läbi mõeldud ja esitatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Hea komisjoni esimees! Ma olen päris veendunud, et kui see eelnõu seaduseks saab, siis on seda lihtne vaidlustada. Ma arvan, et selleks ei pea olema juriidiliselt väga tark inimene. Lähtuda tuleks õiguskindlusest. Ma lihtsalt soovitan, et võtke see eelnõu tagasi ja esitage rahvale üleskutse vabatahtlikult aktsiisi maksta, kui nad tahavad maksta, aga ärge seda seadusesse küll pange.

Rannar Vassiljev

Aitäh! See on kindlasti huvitav ettepanek. Senini sellise ettepanekuga keegi ei komisjonis ega ka mujal välja tulnud ei ole. Nii et ma jään oma vastuse juurde, et kõige ebaratsionaalsem oleks praegu see seaduseelnõu tagasi võtta. Sellisel juhul jääks kehtima praegune regulatsioon, mis, nagu ma aru saan, ei ole kellegi meelest praktiline, hästi teostatav ega mõistlik.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Palling, palun!

Kalle Palling

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on natuke filosoofilisem küsimus. Tegelikult on eelnõu menetluse käigus väga hästi välja tulnud, kui jabur kogu see erimärgistamise süsteem on. Aastaid on proovitud seda süsteemi muuta põllumajandussektoris, näiteks lubas seda muuta põllumajandusminister, endine Helir-Valdor Seeder. (Naer saalis.) Seda on lubanud ka praegune põllumajandusminister, aga miskit pole muutunud. Põllumajanduses on ju sama jabur olukord. Näiteks peaks selleks, et pärast lumetormi traktoriga tee puhtaks lükata, justkui paagis kütust vahetama. Minu arvates tuleks kogu see erimärgistamise süsteem ära lõpetada ja asendada see otsetoetustega põllumajandussektorile, kui on vaja seda sektorit toetada. Mis teie sellest arvate?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Kindlasti teab siin saalis viibiv Helir-Valdor Seeder, kes on endiselt Helir-Valdor Seeder, seda taustalugu võib-olla paremini kui hetkel puldis viibiv isik. Aga kuna see teema on ka rahanduskomisjonist põgusalt läbi käinud – küll mitte hiljuti, aga varem –, siis võin öelda, et niipalju kui ma tean, peitub põhiline takistus, miks seda ellu viia on keeruline, reeglistikus, mis ei luba eristada põllumajanduses pindalapõhiseid toetusi sõltuvalt sellest, mida seal alal kasvatatakse. Niipalju on mul infot selle kohta, miks üleminek otsetoetustele on raskendatud. Komisjonis otseselt seisukohta selle kohta kujundatud ei ole. Aga minule teadaolevalt just sellepärast on see esmapilgul ju täiesti mõistlikuna tunduv lähenemine toppama jäänud.

Aseesimees Jüri Ratas

Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Aitäh! Te ütlesite, et te ei osalenud täna väga populaarses telesaates, Riigikogu infotunnis. Seetõttu tsiteerin ma stenogrammi. Peaministrile esitati küsimus või väide: "Erimärgistatud kütuse kaotamisega satuvad peale kodumajapidamiste löögi alla ka lasteaiad, koolid ja muud munitsipaalasutused." Peaminister vastas: "See väide, et see puudutab ka lasteaedu ja koole, ei ole täpne. Ma palun teil ennast selle teemaga detailsemalt kurssi viia! See muudatus puudutab kodumajapidamisi." Ma küsin stenogrammi põhjal, kuidaspidi need asjad siis on. Kui me pidime mingil hetkel siin seadust vastu võtma, siis oli seletuskirjas kirjas, milliseid koole missugustes omavalitsustes see puudutab. Peaminister aga ütles, et me oleme asjast täiesti valesti aru saanud. Mitu paralleelmaailma meil selles küsimuses on?

Rannar Vassiljev

Sellele, mitu paralleelmaailma selles küsimuses eksisteerib, ei ole ma ausalt öeldes väga mõelnudki. Ma ei tea. Rääkides aga sisupoolest, kas see muudatus puudutab mainitud asutusi, kas erimärgistatud kütuse kaotamine puudutab nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid, siis üldiselt mina usaldaksin seletuskirja, mis on seaduseelnõu juurde lisatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Peeter Laurson, palun!

Peeter Laurson

Ütlesite, et teised sarnased kütused on samamoodi aktsiisiga maksustatud. Ma võin julgelt öelda, et Eestis ei ole mitte ühtegi kütust, mis koduküttena oleks 50%-ga maksustatud. Sellest eelnõust rääkides küsin, mis üldse takistab jätmast tagantjärele aktsiisi sissenõudmine välja, et need, kes on endale selle kütteõli soetanud, ei peaks tagantjärele mõõtma, kui palju paagis kütust on, vaid peaksid edaspidi ostetud kütuse eest lihtsalt tasuma uut aktsiisimäära. Miks peab seda tagantjärele sisse nõudma? Kas ainult selle jaoks, et riigieelarvet täita?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Mis puudutab küsimuse esimest poolt, siis ma täpsustan, mida ma ütlesin. Meil ei ole analoogset kütust, mis ei ole aktsiisiga maksustatud. Hea küsija arvas, et seda kütuseliiki ei peaks aktsiisiga maksustama, sellest tulenes minu eelnev kommentaar. Küsimuse teisele poolele vastan, et ei ole ei juriidilist ega sisulist takistust just äsja kõlanud lahenduse rakendamiseks või seaduses sätestamiseks. Seda on komisjonis ka välja toodud ja seda on täiesti võimalik rakendada. Loomulikult, mõju eelarvele sellel ettepanekul kindlasti on.

Aseesimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See seaduseelnõu on küll kõige rumalam ja kentsakam eelnõu, mida ma oma n-ö poliitilise elu jooksul üldse lugenud olen. Võib-olla annab seda võrrelda ainult laovarude õigusliku regulatsiooniga, nn suhkrutrahvi teemaga, mida ta väga meenutab ja millest tekkis lõpuks suur õiguslik kaos. Ma prognoosin siin sedasama. Ebameeldiv üllatus oli see, et peaminister, kes on endine rahanduskomisjoni esimees, ei valda üldse teemat. Ta ei teagi, et see muudatus puudutab ka munitsipaalasutusi. Aga minu küsimus tuleneb konkreetselt eelnõust. Te ütlesite, et kui tekib kahtlus, et eratarbija võib mõõtmisel riiki petta, siis on Maksu- ja Tolliametil õigus minna kontrollima, aga esialgu trahvi ei tehta. Nagu me teame, eraruumidesse võib siseneda ja omanikku vastu tema tahtmist kontrollida ainult siis, kui on alustatud kriminaalasi. Kas Maksu- ja Tolliametil on tõepoolest plaanis teha selliseid kontrolle ja siis, kui minnakse kontrollima, alustada ka kriminaalasi? Või te muudate ka muid seadusi? (Juhataja helistab kella.)

Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg on läbi!

Rannar Vassiljev

Aitäh! See eelnõu muid seadusi ei muuda. Ma ei tea, et Maksu- ja Tolliametil – vähemalt eelnõu väljatöötamise käigus ei maininud nad seda kordagi – oleks plaanis iga kontrolli ajal kriminaalasi algatada. Ma siiralt usun, et nad seda ei tee. See ei ole ka praktikas võimalik.

Aseesimees Jüri Ratas

Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere

Ma võtan siin peaministrit natuke kaitsta.

Aseesimees Jüri Ratas

Praegu on küsimuste voor!

Valdo Randpere

Jah, aga ma sissejuhatuseks, et küsimust üles ehitada ja meeleolu tekitada, räägin ka sellest, mis infotunnis juhtus. Peaministri käest küsiti ka, mida ta arvab sellest eelnõust ning Reformierakonna ja fraktsiooni suhtumisest sellesse. Peaminister ütles, et tema küll ei usu, et Reformierakonna fraktsiooni liikmed väga aplodeeriksid sellele eelnõule sellisel kujul, nagu see praegu siin on. Peaminister ei eksinud seda väites. Ma võin tõendada, et Reformierakonna inimesed tõepoolest ei aplodeeri sellele. Mina leian ka, et see eelnõu on rumal. Aga minu küsimus on järgmine. Kas rahanduskomisjon tõesti tunneb, et kui komisjoni tulevad Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti esindajad, siis te peate tegema niimoodi, nagu nemad ütlevad? Äkki võtate oma talupojamõistuse kokku ja ütlete neile, et, kulla inimesed, ärme tegeleme rumalusega, ärme paneme inimesi mõõtma, ärme saadame Maksu- ja Tolliametit täitsa asjatult ringi jooksma ning vaatama, kui palju kellelgi kütust paagis on, vaid teeme terve mõistuse järgi. Selle eest, mis on enne ostetud, on makstud, selle eest, mis pärast ...

Aseesimees Jüri Ratas

Aeg on täis, hea küsija!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ma üritan kuidagi algusest pihta hakata. Mis puudutab fraktsiooni nimega Reformierakond, siis ma ei tea, kas aplodeerides või mitte, aga praegu kehtiv seadus on vastu võetud Reformierakonna toetusel, selles mõttes, et see põhimõte on ka kehtivas seaduses. Tõsi, see põhimõte kehtib ainult kuni 100 liitri suuruse kütusekoguse korral, ülejäänud kütuse puhul kehtib selle tagasimüügi kohustus. Nii et analoogse mõttekäiguga on Reformierakonna fraktsioon nõus olnud, kas aplodeerides või mitte, seda ma ei tea. Seda tõenäoliselt teavad fraktsiooni siseeluga paremini kursis olevad inimesed. Aga mis puudutab teist küsimust, siis ma ei tea, kui palju rahanduskomisjonis on talupidajaid, aga usun, et mõistlikke inimesi seal jagub. Nii et ei, kindlasti ei ole kõik see, mis tuleb Rahandusministeeriumist või Maksu- ja Tolliametist Rahandusministeeriumi kaudu, see, mis lõpuks seadusena vastu võetakse. Ma usun, nagu ma olen siin ka maininud, et see seadus tõenäoliselt võetakse vastu mõnevõrra teistsugusel kujul, kui on praegu eelnõuna esitatud. Ma usun, et ka seadust, mis praegu kehtib, muudetakse.

Aseesimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja! Selles olen ma teiega küll ühte meelt, et see seadus, mis sai kiiresti vastu võetud, on veel palju rumalam kui see eelnõu, mille abil me püüame nüüd neid vigu ja rumalusi vältida. Aga kui parandada, siis on tark parandada nii, et see asi oleks päriselt mõistlik. Ma tõesti loodan, et menetluse käigus muutub see eelnõu veel paremaks. Nüüd räägin sellest väitest, et kui meil on kahtlus, et petetakse mõõtmiskogustega ja me läheme kontrollima eraomaniku territooriumile vastu tema tahtmist – me eeldame, et see toimub vastu eraomaniku tahtmist –, siis on vaja algatada kriminaalasi, muidu ei ole võimalik sinna minna ja kontrolli teha. Seda väitis Rahandusministeeriumi esindaja rahanduskomisjonis, kus ma ise kohal viibisin. Sellest oled sa ka ise vist teadlik. Ma küsin veel kord, kuidas Maksu- ja Tolliamet peaks seda kohustust sinu arvates sellisel juhul täitma. Kas ta tõesti hakkab iga kontrolli puhul kriminaalasja algatama?

Rannar Vassiljev

Vastus on ei. Ma ei usu, et Maksu- ja Tolliamet algatab iga kontrolli puhul kriminaalasja. See ei oleks kindlasti juriidiliselt korrektne ega ka kuidagi põhjendatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Riisalu.

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Tähelepanelikud valijad nägid teid mõnda aega töötamas Grossi poes kassapidajana. Te olete rahanduskomisjoni esimehena toonud siia saali suhteliselt rumala seaduse. Kas see tähendab, et te olete rahanduskomisjoni esimehena võtnud poliitilise vastutuse ja otsite endale uusi ülesandeid, et inimesi selliste lollustega enam mitte tülitada?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Hetkel olen ma siin rahanduskomisjoni esimehena, ühtegi uut ülesannet ei otsi ega ole ka varem otsinud.

Aseesimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud juhataja! Kuna siin avaldati kahel korral arvamust, et minu endine nimi on Helir-Valdor Seeder, siis ma tahan teile kinnitada, et minu nimi on ka praegu Helir-Valdor Seeder.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma usun seda. Rohkem küsimusi ei ole. Hea ettekandja, aitäh teile ettekande ja vastuste eest! Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Aivar Koka!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Kuidagi imelik tundub see asi. Kõigepealt valetab ajutise valitsuse ajutine peaminister infotunnis meile kõigile ja püüab selgeks teha, et lasteaiad ja koolid ei lähe selle seaduse alla. Siis tuleb sellesama teema juurde rahanduskomisjoni esimees, kes ütleb, et ega ta täpselt ei tea, kuidas see süsteem toimima hakkab, kas eramajadele ja kortermajadele või omavalitsustele kuidagi kompenseeritakse katlamajade ümberehitus või mitte. Kui hakata seda kõike rahasse ümber panema, siis tuleb vaadata, kui palju on erimärgistatud kütuse aktsiisi riigieelarvesse kirjutatud. Aga kui nüüd kõik katlamajad ümber ehitatakse, mille peale riik on lubanud panna mitmeid ja mitmeid miljoneid, siis peale seda ei tohiks üldse seda aktsiisi laekuda, sest enam keegi erimärgistatud kütust ei kasuta. Tekib küsimus, kelle või mille jaoks seda seadust tehakse. Millegipärast on juhtunud niimoodi, et otsuseid teevad inimesed, kes ei ole, tundub, elus mitte ühtegi päeva ise midagi teinud või kes elavad korteris, mida köetakse tsentraalkatlamajast, ja nad ei peagi muretsema selle pärast, kas see katlamaja on õliküttel või mingil muul küttel ja mis see maksab. Riigikogu liikme palk on piisavalt korralik, et maksta oma kodu küttekulude eest.
Ma olen küll täiesti veendunud ja meie fraktsioon on selge sõnaga seda minu suu kaudu ka varem öelnud, et kogu selle erimärgistatud kütuse, kütteõli ja gaasi aktsiisi tõstmine, mis eelmise aasta 1. juulil seadustati, on kuritahtlik Eesti inimeste suhtes. Eestis on terved linnad mingil ajal õliküttele üle viidud. Minu enda valimispiirkonnas on selline linn Põltsamaa. Peaaegu 4500 inimest elab selles linnas, kus on kaks suurt tsentraalkatlamaja, mis mõlemad töötavad vedelkütuse peal.
Räägitakse pelletküttele üleminekust. Ma loodan, et see ei ole nii, aga tekib kahtlus, ega pelletitootjad ei ole teinud nii head lobi, et likvideeritaks nii gaasi- kui ka õlikatlad. Siis oleks lihtne pelletite hinda tõsta, sest millegagi peab ju kütma.
Aga meie peaksime mõtlema ka Eesti inimeste peale. Väga paljud majaomanikud on praegu pensionärid, kes on kogu oma elu panustanud Eesti riiki, et me oleksime sellisel tasemel, nagu me nüüd oleme. Aga meie püüame praegu nendelt viimase ära võtta. Kui nad ei suuda investeerida tuhandeid ja tuhandeid eurosid, et katlamaju ümber ehitada, siis nad peavad sügisest alates hakkama soojuse eest lihtsalt tunduvalt rohkem maksma. Me teame, et Eesti on põhjamaine riik ja kahjuks või õnneks on meil neli aastaaega. Enamik kodutarbijad paneb juba septembris katla tööle ja alles mai keskel pannakse see seisma. Need kulutused on igapäevased.
Võib-olla läks ajutise valitsuse ministritel lihtsalt midagi segi. Nad tõid eelmisel aastal selle eelnõu meie ette ...
Ma palun kolm minutit juurde!

Aseesimees Jüri Ratas

Kolm minutit juurde.

Aivar Kokk

... aga Riigikogu viimasel tööpäeval enne suvepuhkust kõik Riigikogu liikmed võib-olla ei mõelnud päris selge peaga, mis otsuse nad vastu võtsid, nad ei mõelnud, et karistavad sellega tuhandeid ja tuhandeid Eesti peresid. Ühelt poolt me püüame lapsetoetusi tõsta ja koolis söögiraha juurde anda, aga teise käega kasvatame kahekordselt kodukulusid ehk soojuse hinda.
Ma teen rahanduskomisjonile ettepaneku tuua järgmisel nädalal siia saali uus eelnõu, mis tühistaks 1. juulil vastu võetud seaduse aktsiisitõusu kohta. Me teeksime sellega veel selle koosseisu ajal, ma arvan, väga hea kingituse Eesti inimestele. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Täpsustuseks, et juhataja ei eksiks, küsin üle, kas see oli kõneleja isiklik ettepanek või oli see tagasilükkamise ettepanek fraktsiooni nimel.

Aivar Kokk

Ma ei teinud ettepanekut mitte selle seaduseelnõu, vaid eelmise seaduse kohta.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh täpsustuse eest! Läbirääkimised on suletud. Rahanduskomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 841 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. veebruari kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja viienda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


6. 16:27 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (713 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi. Kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 713 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Neeme Suure!

Neeme Suur

Härra juhataja! Tulin põgusalt pulti lihtsalt selleks, et veel kord meelde tuletada selle probleemi suurust, mis meil kiirlaenude ja tarbijakrediidi võtmisega on. Eelmise aasta alguses oli Eestis 34 706 isikut kiirlaenu või tarbijakrediidi kasutamise tõttu maksehäirete registris, sh oli 19 671 inimesel üks kehtiv maksehäire ja 15 035 inimesel kaks või rohkem kehtivat maksehäiret. Praeguseks on nende inimeste arv tõusnud 36 838-ni. Seega, selle aja jooksul, kuni meie oleme seda temaatikat Riigikogus käsitlenud, on kiirlaenu või tarbijakrediidi kasutamise tõttu makseraskustesse sattunud veel pisut üle 2000 inimese. Ehk mida rutem me nende teemadega edasi saame, seda parem kõigile.
Meil on praegu Riigikogus menetlemisel neli eelnõu, mis seda valdkonda käsitlevad. Kõigepealt on õiguskomisjoni menetluses praegu arutatav eelnõu 713, rahanduskomisjon menetleb eelnõu 795, mis räägib tegevusloakohustusest ja Finantsinspektsioonile allutamisest tarbijakrediidiettevõtete puhul, õiguskomisjoni menetluses on ka eelnõu 786 sissenõudmiskulude reguleerimise teemal ja lõpuks menetletakse majanduskomisjonis eelnõu 780, mis käsitleb tarbijakrediidireklaami piiramist.
Riigikogus on selliseid ühiseid teemasid, mis ületavad poliitilise maailmavaate piire, võtame kas või riigikaitse. Me tegelikult ju ei vaidle sellel teemal omavahel. Kui me otsime veel mingit erakondadeülest teemat, siis see võiks olla vaesuse vähendamine. See, et selle aastaga on veel 2000 inimest laenulõksu langenud, on tegelikult ilmselge vaesuse probleem. Samas oleme lasknud tekkida lausa mingil väikesel tööstusharul, mis meelitab inimesi laenu võtma ja elatab ennast selle abil, kasutades selleks kas intresse, krediidi kulukuse määra, lepingu sõlmimise kulusid, väljanõudmiskulusid inkassofirmade abil või täitemenetluse kulusid. See situatsioon peaks kindlasti muutuma.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond loodab väga, et kõik need neli eelnõu leiavad Riigikogus kiire positiivse lahendi. Täna on esimene lõpphääletus. Kutsun kõiki üles eelnõu toetama!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 713 lõpphääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased, enne kui läheme lõpphääletuse juurde, ütlen, et eelnõu 713 nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 58 Riigikogu liiget, puudub 43.
Panen lõpphääletusele eelnõu 713. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 47 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 713 ei ole seadusena vastu võetud, kuna ei saanud 51 poolthäält.
Eelnõu langeb menetlusest välja. Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


7. 16:34 Planeerimisseaduse eelnõu (571 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi. Seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse eelnõu 571 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Toomas Tõniste!

Toomas Tõniste

Hea juhataja! Head kolleegid! Planeerimisseaduse eelnõu on kahjuks jõudnud siia saali kolmandale lugemisele, kuid enne hääletust tahan veel kord juhtida teie tähelepanu sellele, et see eelnõu ei ole seadusena vastuvõtmiseks küps.
Huvitav on see, et meie ees oleva planeerimisseaduse eelnõu menetlemisel ei ole arvestatud planeerijate seisukohti, vaid neid on igati ignoreeritud. See seadus vaid suurendab halduskoormust ja lööb sassi senise praktika. Kaotajaks jäid seekord nii õiguskindlus kui ka toimiv planeerimispraktika. Viimasega on küll tõesti probleeme, ent nende tegelik põhjus on siiski hoopis senise seaduse mittetäitmine.
Selle seadusega saime bürokraatiat juurde. Juba paragrahvide arv on praeguse seadusega võrreldes kasvanud enam kui poole võrra. Sisuliselt on kogu menetlus muudetud kirjalikuks, eesmärk ei ole lahenduste leidmine. Menetlusele on pandud ajapiirang kolm aastat. (Juhataja helistab kella.) Praeguse seaduse probleem ei olnud liigne ajakulu, see oli ja on Tallinna probleem. Täpselt ühesugust planeeringut menetletakse Viimsis üle kümne korra kiiremini kui Tallinnas.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja ja head ametikaaslased, saalis on liiga suur vaikus. Võiks natuke rohkem lärmi olla, muidu ei saa üldse aru, kas istung toimub või ei toimu. Hea ettekandja, palun jätkake!

Toomas Tõniste

Aitäh! Küsitavusi tekitab ka mõttetult lai planeeringu menetlemisse kaasatavate inimeste ring. Iga inimene, selts või ettevõte võib määrata ise ala ning endaga suhtlemise viisi ning seejärel tuleb see isik kaasata kõikide planeeringute menetlemisse, mis jäävad tema valitud suvalistel alustel kindlaksmääratud alale. Väheneb arendatavate alade hulk, kuna seniste miljööväärtuslike hoonestusalade asemel võib kohalik omavalitsus võtta kaitse alla lihtsalt miljööalasid, väärtuslikke põllumaid ning mis tahes alusel määratletavaid üksikobjekte. Kaitse saab kõige varem lõpetada alles järgmise üldplaneeringuga. Ka mõisted on sassis ning see annab palju leiba advokaatidele, aga kahjuks ei kiirenda ehitamist.
Eelnõu peamise plussina on reklaamitud seda, et nüüd saab senise hoonestuse vahele ehitada maja ilma planeeringuta. See võimalus aga on täpselt samasuguses kontekstis ja sõnastuses ka praegu seaduses olemas. Vähenenud on võimalus teha juurdeehitusi 33%-lise juurdeehitusõiguse alusel.
Enam ei ole vaja mingit kooskõlastamist kohaliku omavalitsusega. Riik võib vedada mõne vahva joonobjekti läbi ja kui mujal ikkagi kohalikele omavalitsustele veidi kompensatsiooni ja abi antakse, et nad saaksid oma taristut kohendada, siis meil seda teha ei taheta. Kindlasti piirab planeerimisseadus ülemäära kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust. Kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumiline planeerimine on üks enesekorraldusõiguse peamisi väljendusviise, mistõttu ei ole põhjendatud, et kohalik omavalitsus võib algatatud planeerimismenetluse lõpetada üksnes piiratud juhtudel. Planeeringu menetlemise käigus võib ka selguda, et planeeringu realiseerimine toob kohalikule omavalitsusele kaasa märkimisväärseid lisakulusid. Näiteks võib planeeringu realiseerimine tuua endaga kaasa täiendavate lasteaia- või koolikohtade loomise või ka planeeringualast väljapoole jääva olemasoleva taristu rekonstrueerimise või uue taristu ehitamise vajaduse. Sellises olukorras peab kohalikul omavalitsusel olema võimalik vajaduse korral ka menetlus lõpetada, kui menetlusest huvitatud isik ei ole nõus lisakulusid kohalikule omavalitsusele kompenseerima.
Ma usun, et see puuduste loetelu on juba piisav selleks, miks mitte toetada planeerimisseaduse vastuvõtmist. Isamaa ja Res Publica Liit seda seadust ei toeta. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 571. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 27 ja vastu 18 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse eelnõu 571 on seadusena vastu võetud. Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


8. 16:41 Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (789 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 789 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Ei soovi. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 789. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 58 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 789 on seadusena vastu võetud. Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


9. 16:42 Vedelkütuse seaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (675 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 675 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Ei soovi. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Panen lõpphääletusele eelnõu 675. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 51 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 675 on seadusena vastu võetud. Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


10. 16:44 Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 740 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Ei soovi. Läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 740. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 52 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi ja 2 jäid erapooletuks. Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 740 on seadusena vastu võetud. Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


11. 16:45 Alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (723 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu 723 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Ei soovi. Läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 723. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 58 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu 723 on seadusena vastu võetud. 11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


12. 16:46 Raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (806 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme 12. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu 806 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Deniss Boroditši!

Deniss Boroditš

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma nii kiiresti rääkida ei oska, kõnelen natukene aeglasemas tempos. Ütlen meeldetuletuseks, et Vabariigi Valitsus algatas nimetatud eelnõu eelmise aasta 1. detsembril. Esimene lugemine toimus 17. detsembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli s.a 5. jaanuaril, ei laekunud Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt ühtegi muudatusettepanekut. Samas, mõne ettepaneku esitas eelnõu algataja esindaja. Kuna need muudatusettepanekud olid enamasti sõnastuslikud ja tehnilised, toetati kõiki neid konsensuslikult. Me tegime järgmised menetluslikud otsused: saata eelnõu täiskogu päevakorda teisele lugemisele 28. jaanuariks 2015, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek teha kolmas lugemine 11. veebruaril 2015 ja panna eelnõu lõpphääletusele. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 806 kohta on laekunud üheksa muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist. Kõik muudatusettepanekud on teinud juhtivkomisjon: esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


13. 16:48 Riigikaitseseaduse eelnõu (772 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume 13. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigikaitseseaduse eelnõu 772 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitseseaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 10. novembril. Tuletan meelde, et eelnõu peamine eesmärk on tagada Eesti parem valmisolek tänapäevastele julgeolekuohtudele reageerimiseks ning eelnõu ühendab kehtivad rahuaja ja sõjaaja riigikaitse seadused ning rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse. Eelnõu kohta esitati pärast esimest lugemist kümme ametlikku muudatusettepanekut. Lisaks neile saabus arvamusi organisatsioonidelt ja isikutelt ning ettepanekuid komisjoni liikmetelt. Kokku tehti teksti kohta eri vormis 80 ettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas enne eelnõu teisele lugemisele saatmist neljal istungil kõik 80 ettepanekut läbi. Komisjoni istungitel osalesid ka Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe esindajad ning kuulati ära reservohvitseride kogu arvamus.
Arutelude tulemusel otsustas komisjon täielikult või osaliselt arvestada nelja ametlikku muudatusettepanekut ning esitada ise lisaks 31 ettepanekut. Lühidalt kommenteerin toetust leidnud ettepanekuid. Esmalt kaks ettepanekut, mille arutamise käigus kaalus komisjon eelnõu kooskõla põhiseadusega, need on need ettepanekud, mis puudutavad ka Riigikogu. Esimene ettepanek muudab Riigikogu kodu- ja töökorda, täpsemalt Vabariigi Presidendi asendamist Riigikogu aseesimehe poolt. Eelnõusse pandi konkreetselt kirja, et aseesimees peab presidendi asendamise ajal olema Riigikogu esimehe ülesannetes ning Riigikogu aseesimehel ei ole võimalik presidenti asendada lihtsalt siis, kui Riigikogu esimees ise parajasti tööpostil ei ole, vaid ainult kindlate asjaolude esinemise korral. Et Riigikogu aseesimees saaks presidenti asendada, peab Riigikogu esimees olema võimetu oma ülesandeid täitma, näiteks haiguse tõttu. Samas ei too esimehe lähetuses viibimine kaasa seda, et presidendi ülesandeid hakkaks täitma Riigikogu aseesimees. Teise ettepanekuga muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust nii, et edaspidi saab minister ametisse astuda ametivande andmisega Riigikogu esimehele. Seda saab teha ainult edasilükkamatul juhul ja siis, kui Riigikogu istungeid ei toimu. Eelnõus seni sisaldunud regulatsiooni, mille kohaselt sai kogu valitsus astuda ametisse Riigikogu esimehele ametivande andmisega, ei pidanud komisjon vastuolu tõttu põhiseadusega võimalikuks. Teised komisjoni arvestatud ettepanekud käsitlevad näiteks Riigikogu pädevust Kaitseväe missioonidele saatmise otsustamisel, Kaitseväe juhataja pädevust mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal Kaitseliidu tegevväelasi sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiselt vabastada, Kaitseväe vormiriietuse kandmist ja riigikaitselisel ameti- või töökohal töötava isiku vabastamist sundtöökohustusest. Lisaks arvestas komisjon mitut ettepanekut, mille eesmärk on teksti täpsustada, korrektsemaks ja selgemaks muuta ning välistada mitmeti tõlgendamise võimalusi.
Mis puudutab muudatusettepanekuid ja muid arvamusi, mis toetust ei leidnud, siis nende arvestamata jätmise põhjused võib jaotada viieks grupiks. Esiteks on riigikaitsekomisjon ja eelnõu autor seisukohal, et riigikaitseseadus ei pea hõlmama kogu riigikorraldust ja selles ei pea üle kordama teistes seadustes sätestatut. Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud põhimõttest, et eelnõus käsitletakse riigikaitse juhtimist, aga muid valdkondi, sh asutuste riigikaitseülesandeid, reguleeritakse eriseadustes. Teine põhimõte, millest lähtuti, on see, et kõik asutused ja isikud täidavad oma rahuaegseid ülesandeid ka kriisi- ja sõjaajal. Näiteks ei pidanud komisjon otstarbekaks üle korrata, et kohtud, prokuratuur ja advokatuur tegutsevad ka kõrgendatud valmisoleku ja sõjaseisukorra ajal. Teiseks ei pidanud komisjon vajalikuks ega kohaseks lisada seadusesse deklaratiivseid sätteid, millega sõnastatakse suuri eesmärke, aga ei reguleerita riigikaitset. Näiteks ei pidanud komisjon vajalikuks üle korrata riigikaitse toimimise printsiipe, mis sobivad paremini strateegiadokumentidesse. Samal põhjusel ei toetanud komisjon ettepanekute loetelus toodud ettepanekut nr 8, millega taheti täiendada Riigikogu poolt sõjaseisukorra lõpetamise regulatsiooni tingimusega, et sõjaseisukorra võib lõppenuks kuulutada üksnes siis, kui on tagatud riigi iseseisvuse, sõltumatuse, aegumatuse ja võõrandamatuse põhimõte. Nimetatud põhimõtted on juba kirjas põhiseaduse esimeses paragrahvis ja Riigikogu ei saa oma otsuse tegemisel nendega niikuinii vastuollu minna. Kolmandaks, komisjon ei toetanud neid ettepanekuid, mille kohaselt oleks hakatud seadusega reguleerima valitsuse sisemist töökorraldust, näiteks seda, kellega konsulteerib minister enne valitsuse istungit või Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonis otsuse langetamist, ega seda, milline ametiisik teavitab ÜRO Julgeolekunõukogu Eestis sõjaseisukorra väljakuulutamisest. Neljandaks ei arvestanud komisjon neid ettepanekuid, mis nõuavad veel lisaanalüüsi ja terviklikku lähenemist. Eelnõu algatajad on juba tuvastanud teemad, mis seostuvad riigikaitseseaduse rakendamisega, kuid mida eelnõuga veel ei reguleerita ning millega kavatsetakse pärast seaduse vastuvõtmist tegelema hakata. Muu hulgas on plaanis üle vaadata kohtumenetlusi reguleerivad seadused ning võlasuhete ja -kohustuste regulatsioon. Lõpuks ei toetanud komisjon ettepanekuid, mis oleksid eeldanud põhiseaduse muutmist, näiteks ei saanud arvestada ettepanekut anda valitsusele õigus kuulutada välja sõjaseisukord.
Komisjon arutas ka Kaitseväe ja Kaitseliidu korrakaitseliste ülesannete täitmisele kaasamise küsimusi ega toetanud ettepanekuid, mille kohaselt saaks edaspidi Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise üle otsustada madalamal tasemel kui praegu, näiteks et seda saaks teha kohalik konstaabel, nagu pakuti, ilma ajalise ülempiirita või kaasatavate isikute arvu eelnevalt paika panemata. Kuna korrakaitselises tegevuses osalemine ei ole Kaitseväe ja Kaitseliidu põhitegevus ning sõjaväe tänavale toomine peab olema erakorraline abinõu ja selleks jääma, siis peab ka edaspidi sellise otsuse tegema kõrgel poliitilisel tasemel kindlate piirangutega. Seetõttu toetas komisjon kehtiva olukorra säilimist, mis tähendab, et Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamiseks ei piisa ainult valitsuse otsusest, vaid selleks peab andma nõusoleku ka president.
Komisjon otsustas oma 19. jaanuari istungil esitada eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu päevakorda 28. jaanuariks ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Komisjon kiitis 26. jaanuaril heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Tänan!

Esimees Eiki Nestor

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud riigikaitsekomisjoni esimees! Eelnõu § 35 räägib sellest, missugustel tingimustel on välisriigi relvajõudude viibimine Eestis võimalik. Siin on viis punkti. Ma tahaksin, et te seda kommenteeriksite. Me teame, et Ameerika Ühendriikide sõdurid on meie territooriumil. Milline nendest viiest punktist seda reguleerib ja kuidas te nende siinolekut kommenteerite?

Jürgen Ligi

Mida te täpselt teada tahate? Mul on see § 35 lahti, siin on kõik kirjas: välisriigi relvajõud võivad käesolevas seaduses sätestatud alustel ajutiselt viibida Eesti Vabariigi territooriumil, kui selle eesmärgiks on osalemine operatsioonil, õppusel, sõjalise peakorteri tegevuses, kui selle põhjuseks on transiit või kaitseprojektide kavandamine ja elluviimine.

Esimees Eiki Nestor

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Lugupeetud riigikaitsekomisjoni esimees! Senimaani on otsuseid, mille alusel Eesti kaitseväelased lähevad mõnele välismissioonile, alati kinnitatud Riigikogu suures saalis. Valdavas osas on need saanud konsensusliku toetuse, mõne üle on olnud ka elavamaid arutelusid. Mis on see põhjus, et edaspidi ei ole enam võimalik Riigikogu suures saalis iga konkreetset lähetust arutada? Mulle tundub, et parlamendilt võetakse ära võimalus siin suures saalis kaasa rääkida iga üksiku missiooni otstarbekuse teemal.

Jürgen Ligi

Aitäh! Ei võeta. See toetub ikkagi parlamendi eelotsusele ja enne kuulatakse ära ka riigikaitsekomisjoni arvamus. Aga meil ei ole mõtet ennast siin liiga tähtsaks teha, kui on kiireid otsuseid vaja. Igal juhul ei ole parlament riigikaitse operatiivjuht ja tema taha ei tohiks otsused jääda. Selles on selle mõte. Aga parlamendi üldmandaat on olemas.

Esimees Eiki Nestor

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

On olnud selline olukord, kus mõnel väikesel fraktsioonil ei olnudki esindajat riigikaitsekomisjonis. Järelikult jäid nad kooskõlastusringidest täiesti kõrvale. Küsimus on see, kuidas peaks välja nägema eelnev üldvolitus. Kuidas see siis vormiliselt välja näeb, kui Eesti riik mõnda lähetust otsustab?

Jürgen Ligi

Aitäh! See on reguleeritud Riigikogu otsusega. Aga ükski fraktsioon ei saa osaleda parlamendis suuremas koosseisus kui see, mille on neil aidanud saavutada valija. Eks igaüks ise otsusta, kuhu ta oma väed siin Riigikogus paigutab. Alati on ju võimalik vahetada oma liikmeid komisjonides. Kodukorra järgi on võimalik ka teise komisjoni istungitel osaleda. Nii et seda ohtu küll ei ole, et vähemus midagi asjast ei tea või ei saa osaleda, aga eks kokkuvõttes ikkagi enamus otsustab.

Esimees Eiki Nestor

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh, juhataja! Ma ikkagi räägin §-st 35. Ma saan aru, et riigikaitsekomisjoni prillid on kohal. Võib-olla te ikka kommenteerite minu küsimust selle eelnõu § 35 kohta.

Jürgen Ligi

Aitäh! Mul ei ole midagi kommenteerida peale selle, mis ma enne ette lugesin. Ma ei saanud küsimusest aru. Teie ütlete, et kommenteerige § 35, mina ütlen, et ma ei saa aru, mida ma pean kommenteerima, kui siin on must valgel punktid kirjas. Selles loetelus on äärmiselt selges keeles toodud viis punkti. Katsuge teiste abiga täpsemalt küsida, siis ma oskan paremini vastata.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Mänd, palun!

Tarmo Mänd

Tänan, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma olen varem olnud riigikaitsega tihedalt seotud, sellest ka minu huvi. Teatavasti kuulutab president agressiooni korral põhiseaduse järgi välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. ÜRO põhikirja artikkel 51 näeb ette, et sellest tuleb informeerida julgeolekunõukogu. Rahuaja riigikaitse seaduse kohaselt informeerib julgeolekunõukogu president, aga sellest seadusest ma seda kohta ei leidnud, küll aga leidsin selle, et ta kuulutab välja sõjaseisukorra. Kas komisjonis oli see probleem arutlusel? Siin väike seaduseauk ikka on.

Jürgen Ligi

Aitäh! Seaduseauku ei ole. Selle seaduse objekt ei ole reguleerida, mis institutsioon täpselt ÜRO-ga sidet peab. Meil on ÜRO-s saadik, see on otsene kanal. Diplomaatilise suhtlemise kanaleid ei ole vaja siin täpsustada ega kitsendada. Sõjaolukorras on pigem probleem, et need kanalid ei oleks liiga kitsad. Peaasi, et informatsioon kohale jõuab.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kõnealune riigikaitseseadus on hea näide operatiivse seadusloome ja erakondadeülese koostöö võime kohta Eestis. Teatavasti on rahvusvaheline olukord viimase aasta jooksul kardinaalselt muutunud. Seetõttu oleme meie, enda tahtest sõltumata, sattunud olukorda, kus mitmesugused sündmused võivad koputada meie uksele varem, kui me seda tahaksime, või pigem võivad nad meie uksele koputada sõltumata sellest, kas me seda tahame või ei taha. Me kõik oleme näinud, et riigikaitselised ülesanded sõja ja rahu mõistes on kardinaalselt oma olemust muutmas. Ka selles mõttes, et me oleme harjunud konventsionaalse sõjaga, kus kaks riiki ametlikult kuulutavad teineteise suhtes välja vaenutegevuse, viivad üksused lahinguvalmidusse ja siis üks või teine pool ründab. Tänapäeva sõjas see enam niimoodi ei kipu olema. Seetõttu tuli meil muutunud olukorras riigikaitseseaduse eelnõu menetledes lahendada päris palju päris keerulisi ülesandeid, mis võib-olla oleksid eeldanud natuke pikemat debatti.
Sellest seadusest jäi tõepoolest välja huvigruppide tõstatatud küsimus kohtupidamise kohta sõjaajal. Teatavasti on inimeste õigused sõjaajal igal juhul piiratud. Mida teha desertööride, marodööride ja muude selliste inimestega, kes proovivad situatsiooni täiendavalt destabiliseerida? Kõige selle reguleerimine on seaduse mõistes kindlasti tähtis, kuid nüüdisaegne klassikaline kohtusüsteem seda ei võimalda. Teine teema, mis seda eelnõu menetledes kõrvale jäi, aga mis tegelikult oleks võinud olla selle seaduse osa, on sundkoormised. Teatavasti toob kriisisituatsioon endaga vaieldamatult kaasa olukorra, kus ka meie vara suhtes võidakse teha toiminguid, mis ei pruugi meile kui vara valdajale meeldida. Aga üldjoontes suutsime tõepoolest esialgu üsna kõhnukesest seadusest usina koostööga teha olukorda enam-vähem reguleeriva seaduse.
Palju vaidlusi oli selle üle, kuidas meie ühiskonnas käsitletakse kõrge kaitsetahtega tegutsevat Kaitseliitu. Kaitseliidu roll selles seaduses oli kindlasti üks tugevamalt edasiarenenud käsitlusi, sest esialgses versioonis oli Kaitseliidu roll üsna tagasihoidlik. Palju vaidlusi tekitas ka see olukord, kui vabatahtlik läheb riiki kaitstes eri situatsioonides täitma oma ülesandeid ja tal on seljas vorm. Kes ta siis on? Kui tal ei ole vormi, siis teda justkui ei tohiks tulistada, aga kui tal on vorm seljas, siis võib teda tulistada isegi liinibussis, sest ta kannab armee tunnuseid. Vaat selliseid emotsionaalseid asju tuli välja.
Aga ikkagi võib laias laastus öelda, et tähtis on see, et seadusandja on suutnud reageerida maailma muutumisele. Me oleme saanud hakkama ühe raamseadusega, mis annab meile võimaluse edasi liikuda ja teha järgmise Riigikogu koosseisu tööajal asi võib-olla veel ja veel paremaks. Igal juhul võime kindlalt kinnitada, et see seadus annab meile võimaluse vaadata tulevikku natuke kindlamal moel, peataolekut peaks seetõttu meie riigis olema palju vähem. Ma loodan, et kõik erakonnad saavad aru, et riigikaitse on selline koht, kus me poliitikat ei teegi, vaid me kõik oleme nagu vennad ja õed üksteisele toeks. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Lauri Laasi, palun!

Lauri Laasi

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikaitseseaduse eelnõu on mitmeski mõttes veel toores, mistõttu ütlen kohe ära, et Keskerakond ei toeta seaduse sellisel kujul vastuvõtmist. Teeme ettepaneku teine lugemine katkestada ja juhime tähelepanu, et taas vähendatakse Riigikogu otsustusõigust julgeolekuküsimustes, praegusel juhul riigi kaitseväe üksuste välismissioonile lähetamise otsustamisel. Ühtlasi jätab eelnõu lahtiseks mitu olulist küsimust, näiteks elanikkonna kaitse ja eluks vajalike teenuste jätkusuutlikkuse korraldus sõjaajal. Eelnõu ei sätesta piisavalt kiiret seaduslikku mehhanismi, et Kaitseliit ja Kaitsevägi saaksid rahuajal toetada politseid hübriidohtude tõrjumisel. Ettenähtud protsess on ekspertide hinnangul liiga pikk ja olukord võib seetõttu palju keerulisemaks minna, enne kui vastav tegutsemisluba on antud.
Muret teeb ka Kaitseliidu omaalgatusliku relvastatud vastupanu osutamise sisuline keelamine. Kaitseliitlastest, keda praegu on juba üle 14 000, kuulub sõjaaja struktuuri vaid murdosa. Eelnõu ei näe ette, et sõjaaja ametikohale mittekuuluv kaitseliitlane võiks astuda iseseisvalt vastu kas või tema koduõuele ilmunud vaenlasele. Eelnõu näib unustavat, et tänapäevased sõjad ei toimu ainult rindejoonel ja vastane kasutab kõiki meetodeid, et paisata oma vägesid meie põhiüksuste selja taha. Mitmed praegu eksisteerivad Kaitseliidu sisekaitseüksused oleksid oluline täiendus sellise vastase tõrjumisel igas Eesti punktis. Eelneva käsitluse ebaseaduslikkus on ka otseses vastuolus 2010. aastal vastuvõetud julgeolekupoliitika alustega ja riigikaitse strateegiaga. Viimati nimetatu käsib otsesõnu osutada relvastatud vastupanu ka vastase hõivatud aladel. Probleem seisneb selles, et ilma vastava sätteta ei laiene niimoodi vastupanu osutavatele võitlejatele rahvusvaheline combat´i staatus. Nad ei ole seaduslikud võitlejad ja vastase kätte vangi langemise korral võidakse neid süüdi mõista kui kurjategijaid. Ühest küljest kohustab poliitikadokument vastu hakkama, kuid arutluse all olev seaduseelnõu keelab seda teha. See ei ole meie arvates väga mõistlik olukord.
Hoolimata puudustest soovib koalitsioon seaduse kiirustades vastu võtta. Kui te seda teete, siis palume hääletada ühe väga olulise muudatusettepaneku poolt, mis annab kindluse, et 1939. aasta enam ei kordu. Ettepanek on muuta sõjaseisukorra lõpetamise korda nii, et keegi ei saaks seda seisukorda lõpetada enne, kui kogu Eesti on jälle vaba. Eelnõu § 21 tuleks sõnastada järgmiselt: "Sõjaseisukord lõpeb Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu poolt sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamisega juhul, kui on tagatud riigi iseseisvuse ja sõltumatuse aegumatuse ja võõrandamatuse põhimõte." See sõnastus välistab näiteks olukorra, kus vastane hakkab pantvangi võetud presidendi või Riigikogu liikmete kaudu survestama, et riik alla annaks. Meie muudatus välistab igasuguse allaandmise agressorile ja Eesti territooriumi loovutamise. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem ... Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Minu väike repliik on ajendatud Lauri Laasi sõnavõtust. Palun Riigikogul toetada komisjoni seisukohti! See, mis tema ette paneb, on deklaratiivne säte, mis dubleerib tegelikult põhiseaduse seisukohti. Ma arvan, et ei ole mõtet kirjutada seadusesse võimalust, et president ei ole patrioot või ei täida põhiseadust. Palun toetada komisjoni seisukohta!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Lõpetuseks ja stenogrammi jaoks ütlen, et kuigi teisel lugemisel võivad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed, pidas Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon vajalikuks, et Aivar Riisalu räägiks nende nimel. See on nüüd stenogrammis kirjas. Lõpetan läbirääkimised. Muudatusettepanekuid on kokku 40, vaatame need läbi. Riigikaitsekomisjoni ettepanekud, mis ma siin ette loen, on loomulikult kõik täielikult arvestatud. Esimene on riigikaitsekomisjonilt, teine on riigikaitsekomisjonilt, kolmas on riigikaitsekomisjonilt, neljas on riigikaitsekomisjonilt, viies on riigikaitsekomisjonilt, kuues on riigikaitsekomisjonilt, seitsmes on riigikaitsekomisjonilt, kaheksas on riigikaitsekomisjonilt, üheksas on riigikaitsekomisjonilt, kümnes on riigikaitsekomisjonilt, üheteistkümnes on riigikaitsekomisjonilt. 12. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt ja on jäetud arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Paneme selle muudatusettepaneku hääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille riigikaitsekomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget ja vastu 38, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
13. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt ja on täielikult arvestatud, 14. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid kodukorraseaduse § 106 lõike 2 järgi ei kuulu see hääletamisele, 15. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, 16. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, 17. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, 18. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt ja on osaliselt arvestatud, 19. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, 20. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, 21. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt ja on osaliselt arvestatud, 22. muudatusettepaneku on esitanud Neeme Suur, Aivar Riisalu ja Innar Mäesalu ning seda on osaliselt arvestatud, 23. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, 24. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, 25. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, 26. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, 27. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, 28. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, 29. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, 30. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt. 31. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid kodukorraseaduse § 106 lõike 2 alusel ei kuulu hääletamisele, 32. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata ja ei kuulu hääletamisele, 33. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt ja ei kuulu hääletamisele, 34. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, 35. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, 36. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, 37. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt ja on osaliselt arvestatud, 38. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, 39. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt ja 40. muudatusettepanek on samuti riigikaitsekomisjonilt. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Komisjoni ettepanek on eelnõu 772 teine lugemine lõpetada, kuid Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Me hääletame seda.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku riigikaitseseaduse eelnõu 772 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt oli 8 ja vastu 48 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 772 teine lugemine on lõpetatud.


14. 17:21 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, metsaseaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (771 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, metsaseaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 771 teine lugemine. Keskkonnakomisjoni ettekandja on Rainer Vakra, komisjoni esimees. Palun!

Rainer Vakra

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 10. novembril aastal 2014. Esimene lugemine lõpetati 3. detsembril ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 17. detsember. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Keskkonnakomisjon vormistas neli komisjoni muudatusettepanekut. Esimese ja teise lugemise vahelisel ajal on eelnõu komisjoni istungitel käsitletud lausa kahel korral: 26. jaanuaril ja 19. jaanuaril 2015. Nendel istungitel osalesid ja selgitasid oma ettepanekuid eelnõu kohta Keskkonnaministeeriumi, Eesti Omanike Keskliidu ja MTÜ Eesti Erametsaliit esindajad.
Muudatusettepanek nr 1 muudab eelnõu pealkirja. Muudatusettepanek nr 2 on väga põhimõtteline. Selle kohaselt võib võõral maatükil mootor- või maastikusõidukiga viibida üksnes maatüki omaniku loal. Loa olemasolu ei saa automaatselt eeldada, vaid luba peab reaalselt olemas olema. Muudatusettepanek nr 3 on redaktsiooniline, sõna "juurdepääs" asendatakse sõnaga "läbipääs". Muudatusettepanekuga nr 4 jäetakse eelnõust välja §-d 2 ja 5, sest need ei ole enam vajalikud, kuna selle muudatuse kiireloomulisuse tõttu algatas keskkonnakomisjon juba varem keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja muudatus on seadustunud.
Ühtlasi tehti 19. jaanuari keskkonnakomisjoni istungil järgmised menetlusotsused: esiteks, saata eelnõu 771 teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda (konsensuslikult), teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensuslikult), kolmandaks, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu 771 kolmas lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda 11. veebruaril 2015 (konsensuslikult), neljandaks, teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele (konsensuslikult). Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Erki Nool, palun!

Erki Nool

Aitäh! Austatud keskkonnakomisjoni esimees! Te mainisite siin punkti, mille järgi ei tohi mootorsõidukiga kinnistul olla. Kuidas peaks kinnistuomanik aga käituma, kui näiteks loomad kinnistule tulevad? Ma pean silmas koduloomi, lehmi, pulle või lambaid. Mida inimene peaks tegema, et nendest lahti saada?

Rainer Vakra

Aitäh, austatud aseesimees, väga hea küsimuse eest! Me arutasime seda teadupärast ka komisjonis. Vastus oli üks ja lihtne: mõistlik oleks võtta loomade omanikuga ühendust ja paluda tal need loomad, lambad või lehmad, lauta tagasi viia.

Esimees Eiki Nestor

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Ma ei ole keskkonnakomisjoni liige ja tunnistan, et praegu tuginen teie öeldule, et maastikusõidukiga ei tohi kinnistuomaniku loata kinnistul viibida. Teatavasti on Eestis väga keeruline omandistruktuur. Kõikidel maavaldustel on omanikud ja valgeid laike on väga väheks jäänud. Loomulikult on olemas ka avalikud teed. Kas teile ei tundu, et see on natukene liiga range piirang? Kui ma näiteks jahil olles väga sügavas metsamassiivis sõidan kellegi maal, siis mul ei ole ju võimalik ilma erimenetluseta teada saada, kellele see maa kuulub. Kas see ei ole liigne piiramine?

Rainer Vakra

Aitäh! Jahilkäigust rääkides, me eeldame uue jahiseaduse põhjal, et jahimeestel on olemas maaomanike kooskõlastused. See tähendab, et loomulikult on see nii ka mootorsõidukite puhul.

Esimees Eiki Nestor

Erki Nool, palun!

Erki Nool

Aitäh! Ma tulen tagasi oma algse küsimuse juurde. Ilusas maailmas nii toimubki, et kui loomad on kogemata lahti pääsenud, siis tuvastatakse nende omanik. Aga kuidas peaksid inimesed käituma siis, kui omanik on pahatahtlik, tal ei ole piisavalt maad, et oma loomi karjatada, ja ta laseb nad vabalt lahti? Mis nad peaksid tegema, et saada probleem lahendatud?

Rainer Vakra

Aitäh! Kõige lühem vastus teile, härra Nool, on see, et helistage Keskkonnainspektsiooni, kaevake neile ja kutsuge nad appi.

Esimees Eiki Nestor

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Ma ikkagi kiusan edasi selle küsimusega. Kui see toimub, kas siis ei ole tegemist piiranguga? Näiteks on mul mingi maatükk, aga ma ise ka ei tea, kus see on, sest mingi raudtee tõttu ei pääse ma sellele ligi, ligipääs on väga keeruline. Kui keegi sõidab seal näiteks maastikusõidukiga, siis ma ei saa sellest isegi teada. Aga me kirjutame seadusesse sellise sätte, mulle tundub, natuke liiga piiravana. Kas teile ei tundu, et siin on tegemist ülemäärase regulatsiooniga?

Rainer Vakra

Aitäh! Komisjoni konsensusliku otsuse kohaselt see nii ei ole. Mis puudutab metsateid, nii erateid kui ka avalikke teid, siis seal sõita on lubatud. Komisjon tõepoolest konsensuslikult arvas, et see on mõistlik säte. Tulevikus võiks mootorsõidukite juhtidel olla ja peaks olema luba ehk maaomaniku kooskõlastus.

Esimees Eiki Nestor

Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud komisjoni esindaja! Eramaa puhul saan ma sellest loogikast täiesti aru, omaniku nõusolek on seal ilmselt vajalik ja põhjendatud. Aga kuidas riigimaa puhul on? Kui ma seal ATV-ga sõidan, siis kelle käest ma luba peaksin küsima? Kas see väga bürokraatlikuks ei muutu? Kas see piirang kehtib ka veekogude kohta, mis talvel on jää all? Kui sa tahad ATV-ga üle riigile kuuluva väikese tiigi või järve sõita, kas siis peab iga kord olema selleks luba? Minu enda kinnistu piirneb riigile kuuluva väikese tiigiga ja teisel pool on eramaa, kus liikumiseks mul on luba. Kas ma võin üle selle järve sõita ja kas iga kord, kui ma seda teen, peab mul olema luba? Kuidas riigimaaga jääb, kas see ka komisjonis arutlusel oli?

Rainer Vakra

Kõigepealt, keskkonnakomisjoni lähtus selle punkti puhul sellest, et kahjuks on väga palju inimesi, kes ei sõida ühe korra üle tiigi oma ühelt maatükilt teisele, vaid naudivad looduskeskkonnas ATV-safarit, pöörates maapinna tagurpidi, kusjuures neil ei ole ühtegi luba ega nõusolekut. Sellest tulenevalt keskkonnakomisjon toetas seda ettepanekut, et edaspidi oleks võimalik neid korrarikkujaid korrale kutsuda. Ma veel kordan, et kõik metsateed ja metsarajad on ka edaspidi avatud. Mis puudutab riigimaad, siis ma usun, et pöörduda tuleks metsa haldaja ehk RMK poole.

Esimees Eiki Nestor

Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Te olete komisjonis seaduseelnõu läbi töötanud. Te ütlesite, et te usute, et peaks pöörduma RMK poole. Tegemist ei ole aga alati metsamaaga, tihti on tegemist kas põllumaaga või veekoguga, nagu ma tõin näite järve kohta. RMK poole pole mul mingit põhjust siis pöörduda. Ma küsisin, kas oli arutlusel, kuidas riik peaks seda menetlema. Minu hirm on ikkagi ülebürokratiseeritus, mille vastu me tahame võidelda. Bürokraatiaga teeme ka riigi kulukamaks. Kas te olete veendunud, et ka riigimaal on see loa taotlemine ja menetlemine tingimata vajalik?

Rainer Vakra

Komisjon kuulas ära Keskkonnaministeeriumi, Eesti Omanike Keskliidu ja Eesti Erametsaliidu esindajad. Komisjon jõudis konsensuslikult järeldusele, et nii see on, jah, see vastab tõele.

Esimees Eiki Nestor

Kalev Kallemets, palun!

Kalev Kallemets

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on samal teemal. Kuidas see luba peab olema vormistatud, kas lihtkirjalikus vormis? Kui kasutatakse elektroonilist kooskõlastamist, kas see luba peab olema digiallkirjastatud või piisab elektronkirjast?

Rainer Vakra

Ei pea olema digiallkirjastatud või üldse allkirjastatud luba, piisab ka suusõnalisest loast.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta on tehtud neli muudatusettepanekut, kõik need on juhtivkomisjonilt ja kõiki neid on arvestatud. Muid ettepanekuid ei ole, ainult juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 771 teine lugemine lõpetada. Eelnõu teine lugemine ongi lõpetatud.


15. 17:31 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (788 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 788 teine lugemine. Põhiseaduskomisjoni ettekandja on Väino Linde. Palun!

Väino Linde

Meeldivat õhtupoolikut, head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Tuletame meelde, et eelnõu kohaselt muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ning need muudatused on oma olemuselt korralduslikku laadi. Komisjon vaatas peale esimest lugemist eelnõu uuesti üle, ta tegi seda 20. jaanuaril. Muudatusettepanekuid ettenähtud tähtajaks, 6. jaanuariks, ei tulnud komisjoni töölauale ei kolleegidelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt. Aga komisjon ise konsensuslikult otsustas 20. jaanuari istungil esitada kolm muudatusettepanekut selle eelnõu kohta. Kaks neist olid ette valmistanud meie komisjoni nõunik ja Riigikogu Kantselei vastav osakond. Kolmas tulenes hea kolleegi Priit Toobali ettepanekust. Nimelt, kehtiv kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus sätestab, et uue kohaliku omavalitsuse volikogu üksuse valimisteks moodustatakse jaoskonnakomisjonid ühinevate valdade volikogude konsensuslike otsustega. See tähendab põhimõtteliselt seda, et jaoskonnakomisjonid tuleb moodustada enne, kui on selgunud valimistel osalevad erakonnad ja valimisliidud. Seetõttu ei näe praegune kord ette võimalust, et niisuguste ühinemiste ja erakorraliste valimiste puhul oleks erakondadel võimalik oma kandidaate valimiskomisjonile esitada. Nüüd me muutsime kolmanda muudatusettepanekuga seda korda ja näeme ette, et jaoskonnakomisjonide moodustamine antakse hoopis valla või linna valimiskomisjoni pädevusse, kes peab tagama ka erakondade valimisliitude esindatuse jaoskonnakomisjonides. See peaks selle probleemi lahendama.
Esimene ja teine muudatusettepanek on tehnilised ja on tehtud ainult selleks, et eelnõu oleks võimalik paremini mõista. Muudatusettepanek nr 1 näeb ette sätte asendamist ja viimist n-ö teise kohta. Ettepanek nr 2 tähendab juba eelnõus olnud seisukoha ümbersõnastamist, et selle mõte oleks üheselt arusaadav.
Lõppkokkuvõttes otsustas komisjon täiesti üksmeelselt teha meile, head Riigikogu liikmed, ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimusi ei ole.

Väino Linde

Oli tore.

Esimees Eiki Nestor

Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut, kõik on põhiseaduskomisjonilt ja arvestatud. Ettepanekud on läbi vaadatud. Komisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


16. 17:35 Välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (809 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 809 teine lugemine. Ettekandja põhiseaduskomisjoni nimel on Andres Herkel. Palun!

Andres Herkel

Härra Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 809 arutas komisjon oma 20. jaanuari istungil. See istung oli võrdlemisi pikk, kestis peaaegu tund aega. Istungi käiku tutvustan ma ühe dokumendi alusel, mille pealkiri on "Abimaterjal ettekandjale" ja mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Selles dokumendis on kokku üheksa lehekülge ja ma ei loe seda ette, aga lubage siinkohal avaldada imestust, et me oleme kogu selle jandiga, mis toimub Riigikogu komisjonide istungite salvestiste ümber, need dokumendid suuresti ära unustanud. See on hindamatu materjal selle kohta, milline on olnud arutelu käik komisjonis, ja hindamatu abimaterjal komisjoni ettekandjale. Võib-olla ei vääri kogu arutluse käik siinkohal ettelugemist, aga säilitama peaks selle sellisel kirjalikul kujul küll.
Niisiis, peale komisjoni liikmete osales sellel arutelul koguni viis Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunikku (Laura Sofia Annus, Ele Russak, Ly Pärn, Mariann Kirsipuu, Mariko Jõeorg), Eero Janson, kes esindas pagulasorganisatsioonide ümarlauda, kokku kolme pagulaste ja varjupaigataotlejate abistamisega seotud MTÜ-d, ning Triin Saag Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnast. Komisjon arutas pagulasorganisatsioonide ümarlaua kommentaare, mis puudutasid eeskätt varjupaigataotlejate ligipääsu tööturule. Nimelt rõhutas härra Janson, et ligipääs tööturule on universaalne inimõigus ning selle piirangud peavad olema proportsionaalsed. Lühidalt öeldes oli tema eesmärk lühendada töötamisõiguse tekkimiseks ettenähtud kuuekuulist ooteperioodi veelgi. Komisjonis oli selle üle võrdlemisi pikk arutelu. Tõdeti, et selle seadusega olulisel määral juba lühendatakse ooteaega enne tööturule pääsemist. Varjupaigataotlejatel hakkab see aeg olema kuus kuud. Seni on nii meil kui ka osas teistes Euroopa Liidu liikmesriikides olnud 12-kuuline ooteaeg, kuid Euroopa Liidu vastuvõtutingimuste direktiivi kohaselt, mis jõustus 2013. aastal, ei tohi see ooteaeg liikmesriikides olla pikem kui üheksa kuud. Arutelu käigus leiti, et Eesti astub võrdlemisi pika sammu. Esitati ka argumente – eriti tegid seda Siseministeeriumi nõunikud –, et ei peaks tekkima olukord, kus isikud hakkavad põhjendamatult esitama varjupaigataotlusi, soovides saada juurdepääsu just nimelt tööturule, kuigi tegelikult ei ole neil reaalset kaitsevajadust. Samuti rõhutati, et enne kui inimene tööturule üldse siseneda saab, toimivad mitmed muud tema lõimumist toetavad meetmed (keelekoolitus jne). Argumente esitati poolt ja vastu, kuid jäädi konsensuslikult selle juurde, et komisjon muudatusettepanekut esitama ei hakka.
Muudatusettepanekute tabelis on ettepanekuid ühtekokku viis, neist esimesed kaks on sõnastuslikud, ka neljandat ja viiendat võib pidada pigem tehnilisteks. Kuid ma tahan välja tuua muudatusettepaneku, mis on tabelis nr 3 all. See on seotud välismaalaste seaduses distsiplinaarkaristuse regulatsiooni sisseviimisega, et kinnipidamiskeskuses oleks võimalik neid karistusi kohaldada. See oli üks põhipunkte, mida ma komisjoni nimel esimese lugemise arutelul tutvustasin, sest see teema oli komisjonis kõne alla tulnud. Nimelt, praegu on niisugune lugu, et aeg-ajalt neid inimesi korrale kutsuda tuleb, küll aga saab seda teha ainult vahetu ohu korral. Nagu Siseministeeriumi nõunikud meile selgitasid, mitte alati ei ole kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja rikkumine ja eiramine seotud aga sellega, et isik tekitab reaalset ja vahetut ohtu teistele. On küllalt niisuguseid juhtumeid, kus näiteks keegi taob plekk-kruusi öö otsa vastu seina ja rikub sellega väljakannatamatul viisil öörahu, ning distsiplinaarkaristus oleks otstarbekohane. Eelnõu esimese lugemise arutelul tekitas komisjonis suuri küsimusi distsiplinaarkaristuse ulatus. Eelnõu esialgses variandis taheti kehtestada, lihtsas keeles öeldes, kuni kaks nädalat kartserit, mis tänapäeva ühiskonnas ja oludes oleks ilmselt ülemäärane. Komisjon asus muudatusettepaneku sõnastust vaagides seisukohale, et selline isiku eraldatud ja lukustatud ruumi paigutamine ei või kesta kauem kui 48 tundi, mis on meil üldine ja universaalne norm. Kelleltki ei saa ilma kohtu otsuseta pikemaks ajaks vabadust võtta. Kuna distsiplinaarkaristuste loendisse pandi veel mitmesuguseid asju, näiteks sisseostude tegemise keeld, siis vaidlesime ka selle üle. Komisjon otsustas, et see, jällegi lihtsas keeles väljendades, suitsuostmise keeld ei tohiks kesta kauem kui üks kuu. Eelnõu algses variandis, mis ministeeriumist tuli, oli see aeg mõnevõrra pikem. Nii et muudatusettepanekute tabelis on ettepanek nr 3 äärmiselt sisulise kaaluga.
Ettepanek nr 5 käsitleb isikut tõendavate dokumentide seadust ja e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamist välisesinduste kaudu ning muudatust, mille kohaselt oleks e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemine võimalik ühe kliendikontaktiga.
Selle seaduse jõustumise tähtajaks jäi 1. aprill. Konsensuslikult otsustati saata eelnõu 809 istungi päevakorda 28. jaanuariks ning teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada.

Esimees Eiki Nestor

Küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, Andres Herkel! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta on esitatud viis muudatusettepanekut, kõik on juhtivkomisjonilt ja neid kõiki on arvestatud. Need on vaja läbi vaadata: esimene, teine, kolmas, neljas ja viies muudatusettepanek. Komisjoni ettepanek on eelnõu 809 teine lugemine lõpetada. Eelnõu 809 teine lugemine on lõpetatud.


17. 17:45 Ehitusseadustiku eelnõu (555 SE) teise lugemise jätkamine

Esimees Eiki Nestor

Nüüd jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku eelnõu 555 teist lugemist. Majanduskomisjoni ettekandja on Deniss Boroditš. Palun!

Deniss Boroditš

Istungi juhataja! Kolleegid! Jällegi räägin natuke ajaloost. Vabariigi Valitsus algatas selle eelnõu 2013. aasta 9. detsembril. Esimene lugemine toimus siin saalis 25. veebruaril 2014 ja esimene lugemine lõpetati. Eelnõu teine lugemine Riigikogu täiskogus toimus eelmise aasta 3. detsembril ning teine lugemine katkestati juhtivkomisjoni ettepanekul. Teine lugemine jätkus s.a 14. jaanuaril ning hoolimata komisjoni ettepanekust teine lugemine lõpetada otsustas Riigikogu täiskogu eelnõu teise lugemise veel kord katkestada. Vahepeal oli võimalik esitada muudatusettepanekuid. Neid tegi Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, samuti on oma ettepanekud teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Majanduskomisjon arutas eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekuid ja eelnõu teise lugemise jätkamist oma istungil s.a 22. jaanuaril. Ma toon välja kõige tähtsamad muudatusettepanekud. Komisjoni ettepanekuga nr 5 pandi ette muuta eelnõu § 25 lõiget 3 ja lisada arvuline piirang, kui mitme ettevõtja juures võib üks pädev isik samal ajal tegutseda. Muudatuse kohaselt ei või isik samal ajal tegutseda rohkem kui kolme ettevõtja pädeva isikuna. Ettepaneku esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Suhteliselt sarnane ettepanek oli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonil. Sama ettepanek oli komisjonile esitatud ka eelmisel korral eelnõu teise lugemise jätkamise arutelule. Komisjon tol korral ettepanekut ei toetanud, eelkõige tulenevalt ettepaneku võimalikust vastuolust põhiseadusega. Nüüd, pärast mitmeid läbirääkimisi nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate kui ka juristidega, kalduti pigem arvama, et seda ohtu ei ole. Seetõttu leidis ettepanek komisjonis toetust. Oli ka teisi ettepanekuid, aga enamik neist oli tehnilist laadi.
Menetluslikud otsused olid järgmised. Otsustati saata eelnõu täiskokku teise lugemise jätkamiseks s.a 28. jaanuariks ehk tänaseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek teha kolmas lugemine 11. veebruaril ja panna eelnõu 555 lõpphääletusele. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimusi ettekandjale ei ole. Avan läbirääkimised. Keegi rääkida ei soovi. Eelnõu 555 kohta on tehtud 11 muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Esimene muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 alusel ei kuulu see ettepanek hääletamisele. Teine muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

IRL-i fraktsiooni nimel palun ma seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Selge. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on teinud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning mis on juhtivkomisjonil jäetud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku nr 2 poolt oli 9 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuks ei jäänud keegi. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kolmas muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt ja jäetud arvestamata. Neljas muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt ja on sisuliselt arvestatud. Viies muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, kuues on majanduskomisjonilt, seitsmes on majanduskomisjonilt, kaheksas on majanduskomisjonilt, üheksas on majanduskomisjonilt, kümnes on majanduskomisjonilt ja üheteistkümnes on majanduskomisjonilt.
Majanduskomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 555 teine lugemine lõpetada. Muid ettepanekuid ei ole. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.


18. 17:52 Hasartmänguseaduse, meediateenuste seaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (747 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse, meediateenuste seaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu 747 teine lugemine. Majanduskomisjoni ettekandja on Kalle Palling. Palun!

Kalle Palling

Väga austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas selle eelnõu eelmise aasta 13. oktoobril, esimene lugemine toimus 10. detsembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 29. detsembril kella 12-ks, ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Majanduskomisjoni töörühm valmistas eelnõu komisjoni istungil menetlemist ette oma 21. jaanuari nõupidamisel, kus osales ka eelnõu algataja esindaja. Komisjon arutas eelnõu enne teist lugemist oma 26. ja 27. jaanuari istungil, millel osalesid ka Rahandusministeeriumi esindajad. Komisjon otsustas teha eelnõu kohta viis muudatusettepanekut, millest neli oli majanduskomisjonile esitanud Rahandusministeerium.
Nüüd lähemalt muudatusettepanekutest. Esimene muudatusettepanek võimaldab Maksu- ja Tolliametil suhelda hasartmängukorraldajatega e-maksuameti vahendusel. Praegu üldseadusena rakenduv haldusmenetluse seadus võimaldab dokumenti elektrooniliselt kätte toimetada üksnes seda e-posti aadressile saates. Nagu enne mainitud, selle muudatusettepaneku esitas Rahandusministeerium.
Muudatusettepanek nr 2 loetleb hasartmängud, millele hasartmänguseaduse nõudeid ei kohaldata. Sinna on lisatud punkt 3, kus on nimetatud loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 1000 eurot ja mida ei korraldata sagedamini kui kord nädalas. Sellised loteriid, mida korraldatakse näiteks pulmades või sünnipäevadel, ei ole ka tulevikus käsitatavad hasartmänguna.
Muudatusettepanekuga nr 3 parandatakse tehnilisi viitevigu.
Muudatusettepanekuga nr 4 lisatakse erimeetmete hulka, mida Maksu- ja Tolliamet riikliku järelevalve tegemisel kasutada võib, valduse läbivaatus. Erimeede on algataja sõnul vajalik hasartmänguseaduse 3. peatüki nõuete täitmise kontrollimiseks ning võimaldab valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sh vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi.
Muudatusettepanek nr 5 on jõustumistähtaegade kohta.
Komisjoni liikmed Toomas Tõniste ja Kalle Palling esitasid samuti mõlemad ühe muudatusettepaneku. Toomas Tõniste ettepanek oli reklaamivõimaluste laiendamise ärajätmise kohta, kui nii võib sõnastada. See käsitleb seda, mida ka eelnõu ühe muudatusena ette näeb, et tulevikus ei piirata lotoreklaami võimalusi enam sellises mahus, nagu kehtiv kord ette näeb. Komisjon seda ettepanekut ei toetanud. Siit puldist kõneleja esitas muudatusettepaneku, et võtta eelnõust välja enesevälistusnimekirja regulatsioon, kuid ka see muudatusettepanek ei leidnud komisjonis toetust. Nii et sellega on sedamoodi.
Majanduskomisjon otsustas saata eelnõu teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda 28. jaanuariks ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Komisjon otsustas samuti, et kui teine lugemine lõpetatakse, siis võiks panna eelnõu 11. veebruaril lõpphääletusele. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Ma sain ettekandjast aru, vaadates muudatusettepanekute tabelit, et kaks viimast muudatusettepanekut esitasid komisjoni liikmed arutelu käigus suusõnaliselt, mitte muudatusettepanekute tegemise ajaks.

Kalle Palling

Jah, just.

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste

Aitäh! Need ettepanekud tõesti komisjonile esitati, et esitada need siia saali kui komisjoni ettepanekud. Esimese lugemise arutelul oli näha väga paljude Riigikogu liikmete muret, et antakse võimalus hakata reklaamima loteriisid, mille tõttu kasvab potentsiaalsete hasartmängusõltlaste arv – see on ka seletuskirjas välja toodud –, ja vastutasuks me saame raha, millega neid inimesi ravima hakata. Palun selgita ka siin saalis olijatele komisjonis toimunud arutelu! Mis olid põhjendused, miks Rahandusministeeriumi esindajad ei toetanud reklaamipiirangute kehtima jäämist?

Kalle Palling

Ma kirjeldan seda arutelu, kus olid kõne all mõlemad arutluse käigus esitatud muudatusettepanekud. Neist ühe esitasin mina ise ja teise lugupeetud küsija. Tegelikult on tegemist ühest küljest reklaamivõimaluste laiendamisega, need võimalused kehtivad ka loto ja spordiennustuse puhul. Teisest küljest on eelnõu algataja ettepanekul kehtestatud enesevälistusnimekirja võimalus. Needsamad potentsiaalsed hasartmängusõltlased saavad ennast lisada enesevälistusnimekirja. Inimene saab ennast sinna lisada kõige vähem kuueks kuuks ja kõige rohkem kaheks aastaks. See enesevälistusnimekiri ongi tasakaalustav meede, selleks et suurenenud reklaamivõimalusi tasakaalustada, juhtides inimeste tähelepanu sellele, et tegemist on siiski raha peale mängimisega, hasartmänguga. Kui inimene tõesti tunneb, et tal võib tekkida sellega probleeme, siis enesevälistusnimekiri on üks võimalus ennast aidata. Aga nagu te esimese lugemise arutelust mäletate, igale reklaamile peab eelnema hoiatus, seletus, mis mänguga täpselt tegu on, milline on võidufond jne. Nii et siin on kaks teineteist tasakaalustavat meedet. Eelnõu algataja ütles väga selgelt, et kui üks nendest muudatusettepanekutest, mis me esitasime, näiteks enesevälistusnimekirja eelnõust väljajätmine, oleks leidnud toetust, siis oleks algataja eelnõu tagasi võtnud.

Esimees Eiki Nestor

Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Aitäh! See, mis te räägite, on täiesti uskumatu. Kavas on suurendada hasartmängureklaami ja teiselt poolt öelda, et see on ikka üks paha asi ka ja kui inimene tunneb, et hakkab sõltlaseks jääma, siis parem ärgu hakaku. No tõepoolest tasakaalustavad meetmed! Ma lugesin avalikult kättesaadavatest materjalidest, et te olete ettevaatavalt Reformierakonna kultuuriprogrammi ühe olulise katteallikana märkinud Eesti Lotost saadava tulu. Kas see ongi siis see poliitika, millele te kultuuri rahastamise tahate rajada, et soodustate hasartmängude mängimist ja loodate, et saate selle raha Eesti Lotost? Küsin ikkagi üle, kas see eelnõu on teie arust vastutustundlik. Mina julgen väita, et see on moraalitu.

Kalle Palling

Ma olen siin küll komisjoni esindajana ja pean ütlema, et sellist arutelu komisjonis polnud. Kuid minu isiklik seisukoht on – ma esitasin sellekohase muudatusettepanekugi –, et ebaproportsionaalne meede on näiteks enesevälistusnimekiri. Aga tõepoolest vastab tõele, et Eesti Loto maksab praegu ja on maksnud ilmselt seitse eelmist aastat dividendina väga olulise summa Eesti riigi eelarvesse. Umbes 20 miljonit eurot on see summa, mis Eesti Loto igal aastal dividendina maksab. Seda, kas reklaamivõimaluste laiendamine suurendab seda dividendimakset või mitte, näitab ju ikkagi aeg. Oluline on minu arust see, et saab selgemaks regulatsioon, kuidas ja mida ning mis kellaajal reklaamida võib ja miks on näiteks lotosaatele eelnev reklaam parem kui mõnele telesarjale eelnev reklaam. See reklaam ei olnud ju ka varem keelatud.

Esimees Eiki Nestor

Kristen Michal, palun!

Kristen Michal

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mul tekkis Kaia Iva küsimust kuulates samasugune isiklik küsimus, sest komisjonis te ilmselt seda teemat ei arutanud. Kas teie usute selle erakonna juttu, kes just lasi SMS-laene piirava eelnõu läbi kukkuda, et nad muretsevad eneseregulatsiooni ja pehmete hasartmängude võimaliku reklaami pärast? Mis on teie isiklik arvamus?

Kalle Palling

Aitäh! Nagu ma oma eelmises vastuses ütlesin, ma ei julge ennustada paremate reklaamivõimaluste ja dividendimaksete suurenemise seost. Seetõttu on minu arust neid asju ühte patta toppida meelevaldne. Ma pean nõustuma, et see mure ei pruugi olla kuigi siiras.

Esimees Eiki Nestor

Rannar Vassiljev, palun!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ka mul tekkis üks küsimus seda ettekannet kuulates. Seetõttu, et ühte komisjonis tehtud ettepanekut ei toetatud, saan ma aru, et enesevälistusnimekiri oli komisjoni hinnangul üks n-ö tasakaalustav meede. Samas, nagu sa mainisid oma ettekande alguses või isegi keskosas, tegi üks komisjoni liige ettepaneku enesevälistusnimekiri eelnõust välja jätta. Mis olid need argumendid, mida komisjoni liige esitas, miks seda tuleks teha, ja mis olid komisjoni vastuargumendid?

Kalle Palling

Aitäh, austatud küsija! Täna on selline tore kokkusattumus, et komisjoni ettekandja ja selle muudatusettepaneku esitaja on üks ja sama isik ning ta saab praegu kohe sellele vastata. Põhiline kaalutlus, mis sundis mind seda ettepanekut esitama, oli Justiitsministeeriumi 31. juulil esitatud seisukoht: "... võttes arvesse asjaolu, et eelnõuga kavandatav muudatus puudutab hinnanguliselt 460 920 inimest, kes peavad hakkama ennast hasartmängu korraldajale identifitseerima (näiteks ID-kaardi abil), et oleks võimalik kontrollida, kas nad pole end enesevälistusnimekirja kandnud, asjaolu, et eelmainitud kontrollimise käigus edastatakse ja säilitatakse ka nende isikuandmed HasMS § 39 lg 1 kohaselt loodud andmekogus, ning asjaolu, et eelmainitud andmekogusse on ennast omal initsiatiivil alates nimekirja loomisest 2009. aastal kandnud ca 3000 isikut ehk 0,65% kõikidest klassikalist loteriid mängivatest inimestest, siis ei saa eelnõuga kavandatavat meedet, laiendada hasartmängude mängimise piirangutega isikute nimekirja mõju selliselt, et sellega oleksid hõlmatud ka klassikalised loteriid, kuidagi proportsionaalseks pidada." Minu teada on Eesti Vabariigis Justiitsministeerium kõige pädevam ministeerium, kes saab esitada selliseid seisukohti, ja neid peab hästi tõsiselt võtma. Komisjoni arutelu käigus kolleeg Jaan Õunapuu küll selgitas, et valitsuse istungil siiski jõuti kompromissile, et seda eelnõu saab toetada ja justiitsminister isiklikult ei olnud selle vastu, kuid ma siiski juhin tähelepanu sellele, et eelmise aasta 31. juuli oli alles hiljuti ja ilmselt siis Justiitsministeeriumi tublid ametnikud tõepoolest tundsid muret, kas see on proportsionaalne meede või ei ole. Minu hinnangul tekitab see, kui Viking Lotto pileti ostmiseks peab ID-kaardi esitama, teadmata täpselt, kuidas neid andmeid töödeldakse, tõesti küsimusi, kas see on proportsionaalne meede. Ma ka enne ütlesin, et mina isiklikult seda meedet õigeks ei pea, kuid komisjonis minu ettepanek toetust ei leidnud.

Esimees Eiki Nestor

Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste

Aitäh! Ma küsin ka hasartmängumaksu seaduse valguses. Kas ei ole ülimalt silmakirjalik, kui koalitsioonipartnerid Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid toovad siia SMS-laene piirava eelnõu, jätavad mulje, et nad seda toetavad, ja lõpuks, kui IRL seda toetab, siis nad ise seda ei tee ja seda seadust siin vastu ei võeta?

Kalle Palling

Ma ei tea, millisest eelnõust me praegu räägime. Aga kui te peate silmas seda eelnõu, mis siin mõni tund tagasi hääletusel läbi kukkus, siis tõepoolest, paljud inimesed, kes siin saalis olid, ka IRL-i fraktsioonist, lihtsalt ei vajutanud nuppu. Me võime siin edasi pidada seda vaidlust, mis on siiras ja mis ei ole. Meie inimesed ei olnud vähemalt saalis, nad olid ilmselt kuskil kampaaniat tegemas.

Esimees Eiki Nestor

Mina tean, mis eelnõu me arutame, see on eelnõu 747. Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin üle. Kas te olete veendunud, et valitsuskoalitsioon, kes ei suuda enam saali häälteenamust nõudvaid, 51 hääle eelnõusid vastu võtta, kuna rahvasaadikud lihtsalt puuduvad, on selle eelnõuga teinud komisjonis piisavalt head tööd? Kas te saate öelda, et see eelnõu on hea eelnõu?

Kalle Palling

Ma olen komisjoni ettekandja ega saa anda hinnanguid komisjonist teisele lugemisele saadetud eelnõule. Aga ma olen maininud, et enesevälistusnimekirja regulatsioon ei ole minu hinnangul proportsionaalne. Selle kohta esitasin ma ka muudatusettepaneku, millele head kolleegid komisjonis piisavalt toetust ei avaldanud. Selline see elu juba kord on. Aga loodame, et inimesed mängivad tulevikus loteriid vastutustundlikult.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste

Hea juhataja! Head kolleegid! IRL-i fraktsioon leiab, et kuigi selles eelnõus on ka palju positiivset, võib soov hakata hasartmänge reklaamima ehk anda võimalus loto reklaamimiseks lõpuks hasartmängusõltlaste arvu suurendada. Ka seletuskirjas on selgelt välja toodud, et lotomängijaid on juba praegu ligi 13 000. Kui rohkem inimesi mängima hakkab, siis suure tõenäosusega tekib veel rohkem sõltlasi. Vastutasuks saame siis raha. Üritati kuidas iganes leida ka muid põhjuseid, aga iga vastuse lõpuks saime ikkagi teada, et me saame rohkem raha, millega me saame sõltlasi ravima hakata, ja kui sealt midagi üle jääb, siis ehk tuleb midagi ka kultuurile. Selline lähenemine kindlasti ei sobi. Sellepärast teeb IRL-i fraktsioon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada ja sealt reklaami puudutavad sätted välja võtta, et me saaksime tõesti ühe korraliku ja hea seaduse siin vastu võtta. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud viis muudatusettepanekut. Need kõik on esitanud majanduskomisjon ja neid on täielikult arvestatud: esimene, teine, kolmas, neljas ja viies muudatusettepanek. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Komisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon on aga teinud ettepaneku teine lugemine katkestada. Seda tuleb meil hääletada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku eelnõu 747 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Katkestamise poolt oli 12 Riigikogu liiget, vastu 34. Ettepanek ei leidnud toetust.
Eelnõu 747 teine lugemine on lõpetatud.


19. 18:14 Liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (779 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Nüüd on meie päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 779 teine lugemine. Majanduskomisjoni ettekandja Kristen Michal, palun!

Kristen Michal

Tervist, austatud juhataja! Head kolleegid! Liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2014. aasta 17. novembril. Selle eelnõuga luuakse elektrisõidukitele võimalus kasutada ühissõidukirada. Õigus otsustada jalgrataste ja mopeedide ühissõidukirajale lubamist antakse teeomanikule, et ta saaks analüüsida, kas liiklusohutus säilib, arvestades jalgrataste ja mopeedide liikumise kiirust. Eelnõuga võimaldatakse ühissõidukirada kasutada ka eritalituse sõidukil, et väljakutse teenindamiselt tagasi sõitev eritalituse sõiduk jõuaks kiiremini päästeasutusse.
Eelnõuga sätestatakse võimalus võtta kasutusele asulasisestele teedele paigaldatud automaatsed liiklusjärelevalvesüsteemid (nt Kristiine keskuse ristmikukaamerad) ning lihtsustatakse füüsiliste dokumentide taotlemise ja kaasaskandmise kohustust, mida võimaldab uute e-teenuste kasutusele võtmine. Avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks täiendatakse riigilõivuseadust selliselt, et riigilõivu võtja võib vajaliku toimingu teha enne riigilõivu laekumist, kui broneeritakse riigilõivusuurune summa.
Eelnõu esimene lugemine lõpetati Riigikogu täiskogus 2014. aasta 17. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitas ühe muudatusettepaneku Riigikogu liige Igor Gräzin, teistelt liikmetelt ega fraktsioonidelt ettepanekuid ei laekunud. Lisaks tuli majanduskomisjonile ettepanekuid Tööinspektsioonilt ja Tallinna Linnavalitsuselt.
Nüüd räägin põgusalt muudatusettepanekutest. Kõige pikema diskussiooni põhjustas muudatusettepanek, mida siin kirjas ei ole, aga mida me komisjonis arutasime ja mis toetust ei leidnud. Tervise infosüsteemist sooviti saada informatsiooni liiklusõnnetuste raskusastme kohta isikustatud kujul. Komisjoni arutelus leiti, et üldjoontes on see idee mõistlik ja kindlasti tasuks statistika jaoks sellist informatsiooni koguda. Küll ütles Sotsiaalministeeriumi esindaja – ja ka valitsuses oli jõutud niisugusele kompromissile –, et sellist informatsiooni isikustatud kujul süsteemist välja ei anta. See on selle süsteemi usaldusväärsuse üks aluseid. Peale komisjoni arutelu soovitasime Maanteeametil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning kõigil teistel edasi töötada sellega, et informatsioon liiguks vajalikul kujul.
Räägin järjekorras muudatusettepanekutest, mis siin on. Muudatusettepanek nr 1 näeb ette nimetuse muutmist.
Muudatusettepanek nr 2 oli Igor Gräzini ettepanek, mis käsitles välisriikide juhilubade Eestis kasutamist ja aktsepteerimist. Sellega on teatavaid probleeme, kuna Ameerika Ühendriikides väljaantavad load ei vasta alati nendele normidele, millele peaksid vastama Euroopas, sh Eestis kehtivad juhiload. Et siin kehtivat juhiluba saada, tuleb USA-s taotleda rahvusvahelist juhiluba või siin endale vastav luba taotleda. Seetõttu ei leidnud see ettepanek komisjonis toetust.
Muudatusettepanekud nr 3 ja 4 käsitlevad põhimõtteid, kuidas liikmesriigid juhilube välja annavad ja kui kaua need kehtivad.
Muudatusettepanek nr 5 puudutab sõidumeerikuid, nende kontrolli ja nõudeid, kuidas neid tuleb paigaldada jne. Samuti seda, millistele nõuetele peab vastama töökoda, kes neid paigaldab.
Ettepanek nr 6 täpsustab loetelu, kus on kirjas, et olmejäätmete kogumisel peab olema tegemist ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega. See punkt puudutab minu mälu järgi liiklusseaduses töö- ja puhkeaega.
Muudatusettepanek nr 7 käsitleb sõidumeerikuid, kui on olemas puutumus sõitjate liiniveoga, mille liini pikkus alg- ja lõpp-punkti vahel on kuni 50 kilomeetrit. Sõidumeeriku kasutamisest vabastatakse linnaliinibussid, arvestades linnaliini eripära.
Muudatusettepanek nr 8 on seaduse jõustumise kohta.
Menetluslikud ettepanekud on järgmised: juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata eelnõu Riigikogu täiskogusse teisele lugemisele 28. jaanuariks ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja kui see lõpetatakse, siis on meil ettepanek teha eelnõu kolmas lugemine 11. veebruaril. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused. Peep Aru, palun!

Peep Aru

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis analüüsiti ka seda, et kui me need liiklusseaduses tehtavad head muudatused vastu võtame, kas siis liikluses olukord paraneb ja kui palju vähenevad kahjulikud tagajärjed?

Kristen Michal

Aitäh! See on osalt ka selle eelnõu mõte, et mõnes punktis tehtavad muudatused peaksid parandama turvalisust ja võimalust seda turvalisust kontrollida, kaasa arvatud see, et sõidumeerikute puhul on antud pikem üleminekuaeg. Kui mõelda selle seaduse mõjudele laiemalt, siis elektrisõidukite ühissõidukirajale lubamine on ka kindlasti nähtav muutus. Eestis on 1143 elektrisõidukit. Võrdluseks: Harju maakonnas on 1742 bussi ja 3100 taksokaardiga sõidukit. Küllap omavalitsused analüüsivad jalgrataste ja mopeedide lubamist ühissõidukiradadele. Tean, et paljud ratturid seal juba praegu sõidavad, olen ka ise sõitnud. Eks iga omavalitsus peab ise vaatama, milline on tema territooriumil liiklusturvalisus. Kindlasti parandab üldist turvalisust ja liikluskorda ka see, kui käivitatakse asulasisesed liikluskaamerad. Ma nimetasin Kristiine ristmiku kaamerat, mida liikluskomisjon arutas vist juba 2012. aastal. See otsustati paigaldada, see on seisnud seal ilu pärast mitu aastat ega ole oma tööd teinud. Ma loomulikult loodan, et see seadus teeb ka inimeste elu paremaks.

Esimees Eiki Nestor

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Olen oma varasemas elus olnud liiklusseaduse menetlemisele päris lähedal. Ma mäletan sellest ajast, et kõik need liiklusspetsialistid olid ikkagi väga konservatiivsed ja nendega arutelu pidada oli kohati päris keeruline. Kui näiteks elektriautod saavad edaspidi sõita ühissõidukirajal, siis tuleb silmas pidada, et uute elektriautode akud kestavad ilusasti, aga mõne aasta pärast on need akud juba vanemad. Püüame seda ette kujutada. Kas seal tuli jutuks, mis saab siis, kui elektriautodele sellise eelise loomise tõttu tekib liikluses teatav kaos, sest akud saavad lihtsalt vales kohas tühjaks, sest need on vanaks jäänud?

Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Ei, sellist arutelu meil ei olnud. Sama võib juhtuda iga vanema või ka uuema autoga, mida küllalt tihti ei tangita. Külma ilmaga võib ka mõni vanem diiselauto sinna rajale jääda või üldse mitte käivituda. Igasuguseid asju juhtub elus, nagu te teate. Veel kord, kui arvudest rääkida, siis elektrisõidukite arv on ju väga väike. Näiteks on Harjumaal registreeritud 611 ja Tallinnas 426 elektrisõidukit. Registreeritud sõidukitest on see ligi 0,2%. Tõenäosus, et need sõidukid sinna rajale jäävad, ma arvan, on samas proportsioonis nende sõidukite esinemissagedusega. Mis kõige parem, visuaalsel vaatlusel näib, et kui võib-olla Tesla välja arvata, siis kõik elektrisõidukid tunduvad olevat nii meeldivalt kerged, et meie kahepeale lükkaksime need ära küll.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem küsimusi ei olegi. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta on esitatud kaheksa muudatusettepanekut, nendest majanduskomisjoni omad on loomulikult täielikult arvestatud. Esimene muudatusettepanek ongi majanduskomisjonilt. Teine muudatusettepanek on Igor Gräzinilt, on jäetud arvestamata, kuid kodukorraseaduse § 106 lõike 2 alusel ei kuulu hääletamisele. Kolmas muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, samuti neljas, viies, kuues, seitsmes ja kaheksas muudatusettepanek.
Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


20. 18:24 Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse ning Eesti Arengufondi seaduse muutmise seaduse eelnõu (787 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse ning Eesti Arengufondi seaduse muutmise seaduse eelnõu 787 teine lugemine. Majanduskomisjoni ettekandja Kalev Kallemets, palun!

Kalev Kallemets

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma tuletan pisut meelde, mis oli eelnõu 787 eesmärk enne muudatusettepanekute esitamist. Lühidalt kokku võttes oli eesmärk anda SA-le KredEx mandaat moodustada Eesti riskikapitalituru arendamiseks täiendavaid fondifonde, kuhu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on kavas kuni 2020. aastani paigutada 60 miljonit eurot, et Eesti riskikapitaliturgu elavdada. Need fondid kaasaksid täiendavalt pensionifondide vahendeid, millest vaid 6% on seni olnud investeeritud Eesti varadesse. Kokku on meie pensionifondide maht 1,6 miljardit eurot. Seega oleks väga positiivne, kui Eesti pensionifondid saaksid investeerida Eesti varadesse, kuid praegu on valik kahjuks piiratud.
Komisjoni laekus neli muudatusettepanekut, millest esimesed kaks on rohkem sõnastuslikud ning kaks võrdlemisi sisukad. Esimene neist sisukatest on muudatusettepanek nr 3, mis loob võimaluse suurendada ettevõtluslaenude tagatislepingute kogusummat praegusest 128 miljonist eurost 160 miljoni euroni. Seda soovib KredEx, arvestades, et seni on ettevõtluslaenude tagatislepinguid küllaltki edukalt sõlmitud, mis tähendab, et on antud tagatisi laenudele, mis on parandanud Eesti ettevõtete investeerimisvõimet. Seda võib ju nimetada positiivseks. KredEx näeb ette, et aastatel 2015–2018 võib tekkida vajadus tagatislepingute suurema maksimaalse mahu järele. Samas ei tähenda see tagatiskohustuse suurendamine KredExile täiendavaid kapitalieraldisi. Ka Rahandusministeerium kooskõlastas selle ettepaneku, sellel teemal oli eelnevalt nendega arutelu.
Väga sisukas on ka muudatusettepanek nr 4. Meenutades minu eelnevat juttu moodustatavatest fondifondidest, mis hakkaksid investeerima nii riigi paigutatavat kapitali kui ka pensionifondidesse kaasatud lisakapitali ettevõtete omakapitali, selleks et need omakorda saaksid teha investeeringuid oma tootmisesse, tuleb mainida suuremat väärtusloomet, tootmismahu kasvatamist, kõike seda head, millest me oleme eri erakondadega majanduspoliitilistes debattides rääkinud. Selleks et seda teha, peab fondidel olema ettevõtteid, kes esitaksid oma äriideid ettepanekuna, kuhu omakapitali üldse kaasata. Selleks et neid äriideid oleks, on arengufond pärast majandusministeeriumiga teema läbianalüüsimist ette pannud, et fondi praegust mandaati ja investeerimisstrateegiat tuleks oluliselt muuta. Seda kahel moel. Esiteks, praegu on arengufond ise teinud otseseid otsekapitaliinvesteeringuid, mis sarnanevad nendega, mida hakkaksid tegema nimetatud KredExi finantseeritavad fondifondid. Seega looks riik ühe lisamehhanismi, mis on väga sarnane mehhanismiga, mis arengufondis SmartCapi kujul toimib. Kuna SmartCapis on riik ise vahetu fondijuht ja haldur, antakse SmartCap erasektori haldusse. Tähendab, arengufond ise ei tegele siis vahetult investeerimisotsuste tegemisega. Teiseks, selleks et oleks piisavalt investeerimisobjekte, paigutab arengufond raha kolme ärikiirendisse. Need hakkavad koos professionaalsete nõustajatega läbi töötama ja arendama selliseid veel tooreid äriideid, nagu me näeme "Ajujahis". Seda selleks, et ühest äriideest või lihtsalt mõttest saaks tegelik iduettevõte, kuhu need KredExi loodavad fondifondid saaksid raha paigutada, nii et reaalne perspektiiv oleks investorile raha tagasi toota.
Kui sisuliselt rääkida arengufondi eesmärgist, siis kuni 2020. aastani on siht läbi töötada üle tuhande äriidee, teha reaalseid kiirendiinvesteeringuid sajasse ettevõttesse ja saavutada viis globaalset edulugu, mis oleksid sarnased GrabCAD-i, TransferWise'i või Modesati edulugudega. Need ärikiirendid ja fondifondid ei ole mõeldud ainult Eesti residentidele, need on avatud ka teiste riikide residentidele. Idee on see, et Eestil kui atraktiivsel IT ja teiste valdkondade iduettevõtete rajamise kohal oleks toimiv riskikapitaliturg, mis on väga oluline eeldus, et aktiivne iduettevõtlus Eesti Vabariigis toimima hakkaks. Ma loodan, et sissejuhatuseks olid need minu selgitused piisavad.
Majanduskomisjoni istung toimus 22. jaanuaril. Meil olid kohal nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui ka arengufondi nõukogu ja juhatuse esindajad. Tegime ettepanekud saata see eelnõu tänaseks teisele lugemisele, teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele 15. veebruaril. Need ettepanekud tegime konsensuslikult.

Esimees Eiki Nestor

Küsimused. Erki Nool, palun!

Erki Nool

Aitäh! Hea ettekandja! See on väga tervitatav, et selline riigi panus riskiinvesteeringutele juurde tuleb. Te mainisite siin iduettevõtteid ja Eesti edukaid interneti idufirmasid. Te rääkisite sellest, et seda tegevust on vaja aktiviseerida. Kas komisjonis oli juttu, mis valdkonnad Eestis nõuavad kiiremas korras riskikapitali juurdetulekut? Samas, kui riik ikkagi rahaga osaline on, millised on siis sellised nn pehmed maandumised, et selle rahaga tühja tuult ei tallataks?

Kalev Kallemets

Jah, diskussiooni nende konkreetsete valdkondade üle komisjonis ei olnud. Küll aga kinnitan, et eelnõu eest vastutava juhtivkomisjoni esindajana pidasin ma mitu kohtumist Eesti Arengufondi ning Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni liikmetega, et asja sisust paremini aru saada. Tõepoolest, IT-l on oma teatav objektiivne konkurentsieelis: kapitalivajadus on seal suhteliselt väike, on vaja vaid arvutit ja see ongi kogu materiaalne baas, mis on vajalik, selleks et mingi äriidee tarkvarana realiseerida. Aga meil on ka teisi tugevaid valdkondi. Ma arvan, et robootika ja masinaehitus on täiesti arvestatavad, ka konventsionaalne ja puitehitus, disaini valdkonnas on erinevaid seda tüüpi lahendusi, samuti on meil patareide ja superkondensaatorite puhul siin olemas väga hea eeskuju. Raske on ennustada, millised on konkreetsed ettevõtted või valdkonnad, kust need tulevased tegijad tulevad. Kahtlemata on põhimõtteline kõige tugevam baas ikkagi meie ülikoolid ja tudengid, nii Eesti kui ka välistudengid, kes püüavad oma ideid äriideedeks formeerida. Seetõttu ongi ärikiirendi funktsioon väga oluline, et juba küllaltki varajases faasis saaks läbi analüüsida ja katsetada, kas mingi konkreetne tehniline lahendus või idee kannab, kas see suudab tekitada rahavoogu ja kas meeskond on piisavalt tugev või vajavad selle meeskonna kompetentsus ja oskused, ka tehnilised oskused arendamist, selleks et konkreetne äriidee jõuaks mingi aja jooksul sellisesse faasi, et sellesse saaks suuremat omakapitali paigutada. Ärikiirendid ja nende vahendite maht, mis ärikiirenditesse paigutatakse, kolm miljonit eurot riigilt ja kaasatakse veel ju ka erakapitali, juba ise näitab seda, et see ei ole kindlasti see etapp, kus riigil oleks väga palju põhjust muretseda suurte majanduslike kulude pärast. Palju negatiivsem oleks see, kui ärikiirendite etapp oleks puudu ja riske võtaksid needsamad fondifondid. Veelgi maandab riigi majanduslikku riski see, et ärikiirendites peavad osanikud olema ka vahetud fondihaldurid ise. Nii et juhul, kui ärikiirendid ja fondifondid teevad majanduslikult ekslikke otsuseid, siis kannavad kahju ka fondihaldurid.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta on esitatud neli muudatusettepanekut, kõik juhtivkomisjonilt ja kõiki neid on arvestatud. Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.


21. 18:38 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu (840 OE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu 840 esimene lugemine. Algataja ettekandja on kaitseminister Sven Mikser. Palun!

Kaitseminister Sven Mikser

Austatud juhataja! Hea kaasettekandja Riisalu ja lugupeetud daamid! Mul on väga hea meel olla täna siin teie ees Riigikogu otsuse eelnõuga, mis kannab pealkirja "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis". Seda eelnõu Riigikogule esitades lähtus Vabariigi Valitsus Soome Vabariigilt meile tulnud ettepanekust liituda ühe jalaväerühma suuruse üksusega Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus UNIFIL-i missioonil Liibanonis. See on ÜRO juhitav rahvusvaheline missioon, nagu öeldud. Esialgse plaani kohaselt kavatseme panustada kahe kuuekuulise rotatsiooniga, st kuni maini 2016. Mandaati taotleme siiski tavakorras, kuni käesoleva aasta lõpuni, et vajaduse korral juba koos kõigi teiste välisoperatsioonide pikendamise eelnõudega tulla taas Riigikogu ette ka UNIFIL-i missiooni pikendamise sooviga.
Nagu teada, osavõtt rahvusvahelistest sõjalistest operatsioonidest on juba aastate vältel olnud Eesti usaldusväärsust kinnistav tegevus. See on meid rahvusvahelises kogukonnas näidanud kui julgeolekusse panustavat riiki, mitte üksnes kui julgeoleku tarbijat. Kindlasti on praegu Lähis-Ida üks neid maailma paiku ja regioone, kus julgeolek vajab kogu rahvusvahelise kogukonna tähelepanu ja panustamist ning mille arengutel on vahetu mõju üleilmsele julgeolekule.
UNIFIL on laiapõhjaline, pikaajaline ja kindla mandaadiga ÜRO rahuvalvemissioon. Sellel missioonil osalemisega näitab Eesti oma tahet panustada rahu säilimisse ja vajaduse korral kriiside lahendamisse selles maailma paigas. Meie sõjaline panus välisoperatsioonidel on olnud viimase aastakümne jooksul kõige suuremas osas seotud ISAF-i operatsiooniga Afganistanis. Meie riigi väiksust arvestades vägagi märkimisväärne panus ISAF-i operatsiooni ei ole meil varasematel aastatel lubanud jalaväeüksustega ÜRO operatsioonidesse panustada. Kuna ISAF-i operatsioon on lõppenud, võimaldab see meil senisest enam panustada ka ÜRO sõjalistesse operatsioonidesse. Ma usun, et ÜRO sõjalistel operatsioonidel osalemine toetab hästi Eesti ambitsiooni kandideerida ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale 2020. aastal.
Eesti kavatseb panustada rahuvalvemissiooni Liibanonis Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus, nagu öeldud, rühmasuuruse üksusega. Eeldatavasti on meie rühma ülesanded vaatluspatrullis osalemine, kontrollpostide mehitamine, rahuvalveoperatsioonid ja koostöö Liibanoni relvajõududega. Osapoolte rollid, õigused ja kohustused määratakse täpsemalt kindlaks Eesti ja Soome kahepoolse koostöökokkuleppega.
Eesti hakkab selles pataljonis kuuluma Soome allüksuse koosseisu. Pakkumise osaleda ÜRO missioonil kevadest 2015 kuni kevadeni 2016 tegi Soome meile möödunud aasta lõpus. Me usume, et UNIFIL-i missioonis osalemine tõhustab veelgi Eesti iseenesest väga head ja tihedat kaitsekoostööd Soomega, kes on olnud ajaloo jooksul meie sõber ja liitlane ning kellega me tahame kindlasti ka tulevikus teha võimalikult praktilist kaitsekoostööd. Senised kogemused kõigilt varasematelt missioonidelt, olgu NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhitavatelt missioonidelt, näitavad, et just selline sõjaline koostegutsemine missioonidel on kõige parem viis kaitsevägede koostööd tõhustada ja hoida ning kaitsevägede relvavendlust kinnistada.
Ma loodan, et see otsuse eelnõu leiab Riigikogu toetust ja Eesti Kaitsevägi saab rühmasuuruse üksusega osaleda ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Kas kaitseministrile on küsimusi? Ei ole. Komisjoni ettekandja on Aivar Riisalu. Palun!

Aivar Riisalu

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea minister! Tegemist on erakordselt hea eelnõuga, sest Eesti riik on kogu aeg olnud valmis panustama kestvasse rahuprotsessi maailmas. Mõni aeg tagasi lõppesid meil arvestatavad missioonid ära, aga Eesti Kaitseväel on mõistlik missioonidel käia, sest see hoiab Kaitseväe aktiivsena ja on meie võitlejatele kindlasti hea võimalus kogemusi omandada.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 22. jaanuari istungil. Istungil osalesid Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe esindajad, kes eelnõuga seotud on. Riigikaitsekomisjoni varasemal, 13. jaanuari väljasõiduistungil Kaitseväe Peastaapi tutvustasid kindralmajor Riho Terras ja vanemohvitserid meile käimasolevaid missioone ja andsid ülevaate võimalusest UNIFIL-i missiooni panustada.
Eelnõu kohaselt osaleb Eesti Kaitseväe rühmasuurune üksus Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus, nagu minister juba ütles. Üksuse ülesanded on vaenutegevust ära hoida, vaadelda, patrullida, kontrollposte mehitada ning samas piirkonnas toimuva ÜRO UNTSO vaatlusmissiooni julgeolekut tagada. Tegemist on ÜRO sinikiivrite missiooniga, millesse panustades Eesti ÜRO liikmesriigina aitab kaasa rahu saavutamisele kriisipiirkonnas. UNIFIL-i missioon ei ole meile uus. Eesti Kaitsevägi osales seal 1996. ja 1997. aastal kompaniisuuruse üksusega.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 22. jaanuari istungil konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 28. jaanuari istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Komisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Lisaks, tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõikele 1, otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult teha Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. veebruar kell 10. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanek on eelnõu 840 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. veebruari kell 10.


22. 18:46 Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise 11. juunil 2002 allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (832 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise 11. juunil 2002 allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 832 esimene lugemine. Valitsuse ettekandja rahandusminister Maris Lauri, palun!

Rahandusminister Maris Lauri

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid, hoida ära diskrimineerivat maksustamist ning tõkestada maksudest kõrvalehoidmist. Eesti ja Šveitsi vahel sõlmiti topeltmaksustamise vältimise leping 2002. aastal. Uue protokolli sõlmimise peamine ajend oli teabevahetuse sätete kooskõlla viimine rahvusvahelise teabevahetuse standardiga. Lepingusse lisati kohustus vahetada teavet ka juhul, kui riigil enda tarbeks küsitud maksualast teavet vaja ei ole. Samuti ei või riik keelduda teabe andmisest seetõttu, et teabe valdaja on näiteks krediidiasutus või isiku esindaja. Protokolliga määratletakse pensioniskeemi mõiste. Uue protokolli kohaselt loetakse Eestis või Šveitsis rajatud pensioniskeeme residentideks ning äriühingult pensioniskeemile makstud dividendid on kinnipeetavast maksust vabastatud. Teise riigi residendile makstava intressi ja litsentsitasu maksustamise õigus on protokolli jõustumise korral vaid nende saaja residendiriigil. Dividendi puhul on tuluallikariigis kinnipeetava maksu kõrgeim määr 10% dividendi brutosummast. Tuluallikariik ei või maksustada teise riigi residendile makstavat dividendi, kui selle saaja osalus äriühingus on vähemalt ühe aasta jooksul olnud vähemalt 10%. Protokolli lisati vahekohtu menetluse säte. Isikul tekib uue protokolli jõustumise korral võimalus pöörduda maksuvaidluse lahendamiseks vahekohtu poole, kui pädevad ametiisikud ei ole kolme aasta jooksul suutnud küsimust lahendada. Nii Eesti kui ka Šveits kasutavad uue protokolli kohaselt topeltmaksustamise vältimiseks sõltuvalt tululiigist kas vabastus- või tasaarveldusmeetodit. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale jäävad ära, kuna keegi küsimuse esitamiseks soovi ei avalda. Aitäh, proua minister! Komisjoni ettekandja on Peeter Laurson. Palun!

Peeter Laurson

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise 11. juunil 2002 allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 19. jaanuaril. Samamoodi, nagu täna andis siin ülevaate proua rahandusminister, andis komisjoni koosolekul ülevaate Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Komisjonis eelnõu kohta küsimusi ei tekkinud. Küll aga soovis Vabariigi Valitsuse esindaja täpsustada, et topeltmaksustamise vältimise lepingute eelnõud liiguvad plaanitud tempos. Eesti riik peab aastas läbirääkimisi keskmiselt nelja maaga ja läbirääkimiste kiirus sõltub eelkõige teisest lepingupoolest. Rahanduskomisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule kaks ettepanekut: eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. veebruar kell 17.15. Otsused langetati konsensuslikult. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused. Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Viimastel aegadel on Šveitsi suunalt olnud kuulda signaale, et nad vanal traditsioonilisel moel pangasaladust enam ei hoia ehk annavad teatud riikide survel informatsiooni välja. Seega ei ole enam kindlust, et Šveits oleks turvaline finantsparadiis. Kas komisjonis selle lepingu arutelu käigus tuli kõne alla ka see teema, et Šveitsil ei ole enam sellist rolli panganduse paradiisina? Rahvasaadikud, kes osalevad ju eelkõige reaalmajanduses, peaksid olema selle piirkonna tegemistega hästi kursis.

Peeter Laurson

Sellist teemat komisjonis ei tõstatatud.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Eelnõu 832 esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. veebruari kell 16.


23. 18:53 Nimeseaduse muutmise seaduse eelnõu (831 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse muutmise seaduse eelnõu 831 esimene lugemine. Ka siin on ettekandjaks rahandusminister Maris Lauri. Protseduuriline küsimus, Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Minu laual olevas päevakorras on kirjas, et ettekande peaks tegema Hanno Pevkur.

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku, et teda esindaks selle eelnõu esimesel lugemisel Maris Lauri. Ma juhin tähelepanu, et tegemist on Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõuga. Palun!

Rahandusminister Maris Lauri

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nimeseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on sätestada, et uue perekonnanime andmise või endise isikunime taastamise ning uue eesnime andmise võib otsustada nii valdkonna eest vastutav minister, kelleks praegu on siseminister, kui ka tema volitatud isik haldusaktiga. Kehtiva seaduse alusel võib minister nimemuudatuste üle otsustamist edasi volitada vaid teatud juhtudel, näiteks juhul, kui isik soovib kasutada vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime, mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul ainult ühte nime või kui ta soovib muuta nimede arvu või järjekorda eesnimes. Need on vaid mõned näited. Minister võib seega edasi volitada vaid selliste otsuste tegemise, mis ei ole kaalutlusotsustused. Praktikas on selliste nimemuudatuste tegemisel volitatud isikud maavalitsuste ja Tallinna Perekonnaseisuameti ametnikud. Täna arutatav eelnõu annab ministrile võimaluse volitada nimemuutmise otsuste tegemist edasi ka sellistel juhtudel, mis siiani on olnud vaid ministri otsustada. Näiteks siis, kui isik põhjendatult soovib vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest või eesnimest, mis ei ole perekonnanimeks või eesnimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu, kanda eestipärast perekonnanime, vabaneda senisest perekonnanimest, kui tema isikunimi ühtib teise isiku isikunimega, või muuta eesnime või perekonnanime muul mõjuval põhjusel. Seega oleks edaspidi võimalik edasi volitada ka selliste otsuste tegemist, mis nõuavad kaalutlusotsust.
Keerulisemaid nimemuutmise avaldusi, kui peab näiteks kaaluma, kas nime muutmiseks on mõjuv põhjus, arutab Siseministeeriumi juures tegutsev isikunimekomisjon. Samuti aitavad isikunimekomisjoni kaasused nimeandmise ühtset praktikat kujundada. Need ülesanded säilivad komisjonil ka pärast praegu arutatavate seadusmuudatuste jõustumist.
Eelnõu koostamisel on silmas peetud, et minister volitaks nimeandmise otsuseid enda eest tegema eelkõige Siseministeeriumi ametnikke, kuid see ei tähenda, et tulevikus ei võiks minister anda volitusi ka teistele pädevatele ametnikele, näiteks maavalitsusametnikele. Seadusmuudatused tagavad edaspidi kiirema ja efektiivsema nimeandmise menetluse. Eelmisel aastal tegid minister ja tema volitatud ametiisikud kokku 1759 nimemuutmise otsust, nendest minister 384 otsust. Muudatused lihtsustaksid seega menetlust, ilma et sellega kahjustataks otsuste kvaliteeti või argumenteeritust. Ka edaspidi tegelevad otsuste ettevalmistamisega ju samad spetsialistid nii ministeeriumis kui ka isikunimekomisjonis. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Küsimus eelnõu algatajale. Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Tegelikult on teie käest seda halb küsida, sest te ei tegele iga päev Siseministeeriumi haldusalaga. Aga samas olete te majandusinimene. Ka mina olen ettevõtlustaustaga. Minu arvates on hästi kummastav, et teatud majandusprobleemide tekitajad saavad suhteliselt kergesti nime vahetada. Näiteks on ühel konkreetsel juhul, mis on mind ennastki puudutanud, üks isik teinud seda lühikese aja jooksul juba kolm korda. Kui see praktika nüüd veel lihtsamaks läheb, kas siis võib öelda, et see võib teistpidi kaasa tuua eelkõige ilma selge põhjuseta, peaaegu et kuritegelike kavatsustega nimevahetamist? Seda küll ei tahaks.

Rahandusminister Maris Lauri

Tänan küsimast! Ma juhuslikult natuke uurisin seda teemat. Ma sain aru, et selle teemaga tegeldakse ministeeriumis praegu intensiivselt. Loodetavasti tullakse Riigikogu uue koosseisu ette ettepanekuga, kuidas vältida just selliseid pahatahtlikke nimevahetusi.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Komisjoni ettekandja on Kalle Jents. Palun!

Kalle Jents

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Õiguskomisjonis oli eelnõu arutlusel 19. jaanuaril ja komisjon otsustas saata eelnõu täiskogu päevakorda 28. jaanuariks, st tänaseks, määrata ettekandjaks Kalle Jents ning teha ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. veebruar kell 16. Kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek saata eelnõu teisele lugemisele 11. veebruariks ning me teeme ettepaneku teine lugemine lõpetada. Nagu ma ütlesin, komisjon toetas neid otsuseid. Meil oli arutlusel ka see teema, kui kuritegelik element, näiteks mõni pedofiil, tahab nime vahetada. Aga ilmselt pole vahet, kas toime on pandud majandusalased üleastumised või mingid muud. Komisjon otsustas siiski eelnõu toetada, sest kindlasti on Eesti Vabariigis rohkem pädevaid ja vastutustundlikke ametnikke, kes suudavad selle asjaga tegelda, sellega ei pea tegelema ainuüksi minister. Selles mõttes me seda eelnõu toetame.

Esimees Eiki Nestor

Küsimused. Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Ma sain teie sõnadest tulenevalt aru, et komisjon teadvustab seda pahatahtliku nimevahetamise probleemi. Aga kas lugemiste vahel on komisjonil plaanis selle kohta eelnõus mingeid muudatusi teha või me proovime seaduse sellisel kujul vastu võtta ja te ei pea muudatusi vajalikuks?

Kalle Jents

Aitäh! See tuleb meil, jah, komisjonis arutelule. Konkreetset otsust, mismoodi me selle eelnõuga edasi tegeleme, me ei teinud. Aga, hea küsija, ma võtan kindlasti sinu küsimuse arvesse. Eks me siis komisjonis arutame, kas on vajalik või võimalik midagi seaduseelnõusse lisada. Juhin tähelepanu, et siin on küsimus selles, et ministrile antakse õigus otsuse tegemine haldusaktiga edasi volitada. Mismoodi see protseduur ja menetlus käib, seda eelnõu ei reguleeri, ega ka seda, mida tuleb kontrollida ja kuidas käituda.

Esimees Eiki Nestor

Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere

Lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Komisjonis me seda natuke arutasime, aga ma isegi ei suuda meelde tuletada, kuidas see täpne regulatsioon välja näeb ja kas eelnõu üldse seda teemat puudutab. Kolleeg Riisalu küsis majanduskuritegude ja kuritahtliku nimevahetuse kohta. Aga pedofiilid? On ju olnud mõni aktuaalne juhtum, kui inimene on läinud kinni ja vahetanud nime, pärast on tulnud puhta lehena välja, varsti on jälle kinni läinud ja uue nime võtnud. Kas see eelnõu seda reguleerib või on see juba kuidagi teistmoodi reguleeritud?

Kalle Jents

Aitäh, hea küsija! Ma ei tea, kus sa hetk tagasi olid, justkui olid ka saalis. Siis ma seda teemat puudutasin. Me komisjonis tõepoolest arutasime ka pedofiilia teemat. Kindlasti on veel mingeid kategooriaid, mis võivad põhjustada inimeste pahatahtlikku nimevahetust. Ütlen veel kord, et otseselt eelnõu seda teemat ei reguleeri. Aga need on teemad, mida tuleks kindlasti arutada: missugune on see reeglistik, millest lähtutakse ja mida kontrollitakse. Siin on praegu kõne all lihtsalt küsimus, mis tasemel võib nimevahetust otsustada, kas ainult ministri tasemel või sobivad selleks veel teatud ametnikud.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Komisjon on teinud ettepaneku eelnõu 831 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. veebruari kell 16. Kohtume homme!

Istungi lõpp kell 19.03.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee