Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Laine Randjärv

Austatud Riigikogu, head kolleegid! Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu teise töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Urmas Reinsalu!

Urmas Reinsalu

Austatud Riigikogu! Kaheksa Riigikogu liikme nimel annan üle arupärimise väga lihtsa küsimusega: mis poliitikat ajab Eesti valitsus? Kui praegune valitsus ametisse astus, oli koalitsioonileppes selgelt öeldud, et jätkame gümnaasiumide osalist üleminekut eestikeelsele õppele, nagu kehtiv seadus ette näeb. Kuid nüüd on Eesti Vabariigi haridusminister ja kaitseminister alustanud jõulist meediakampaaniat, et eestikeelsele haridusele osaline üleminek gümnaasiumiastmes on viga. Kui eelmisel nädalal veel keerutati, siis eile tegi haridusminister venekeelses Delfis selge avalduse, öeldes, et 60 : 40 ainesüsteem on viga, see tuleb tühistada, ja las koolid ise otsustavad. Seda kõike olukorras, kus üks osa koolipidajaid on ise intensiivselt ässitanud koole üleminekule vastu töötama. Pole üllatus, et ühenduse Vene Kool Eestis juht Mstislav Rusakov on valitsuse uut poliitikat palavalt tervitanud. Eestikeelsele haridusele üleminekust on tehtud taas poliitiline propaganda. Valitsusliikmete sellised signaalid haridusinimestele ja Eesti ühiskonnale hävitavad ülikiiresti kõiki neid pingutusi, mida aastate jooksul on tehtud ning seda serveeritakse selgelt ideoloogilises, mitte haridusvaldkondlikus kastmes. Eile ütles valitsusliidu liige Jaak Allik Riigikogu kõnetoolist, et peab poliitiliseks kahjurluseks seda, kui vene emakeelega õpilastele õpetatakse Eesti ajalugu eesti keeles. Meie küsimused on selged. Miks korraldavad Vabariigi Valitsuse liikmed selliseid infooperatsioone enne valimisi? Kas see on valitsuse terviklik poliitika, et gümnaasiumides eestikeelsele õppele üleminek praegusel kujul tuleb tühistada? Kui see nii ei ole, siis miks peaminister vaikib? Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Kas on veel soove anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamatult. Nüüd, head kolleegid, teeme palun kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 88 ja puudub 13 Riigikogu liiget.


1. 10:04 Riigikogu otsuse "Ülle Madise õiguskantsleri ametisse nimetamine" eelnõu (814 OE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Asume tänase päevakorra juurde. Meie esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Ülle Madise õiguskantsleri ametisse nimetamine" eelnõu 814 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Rait Maruste

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkt 7 ja § 140 järgi nimetab õiguskantsleri ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikogu nimetas praeguse õiguskantsleri Indrek Tederi õiguskantsleriks 2008. aasta 12. veebruaril ja Teder asus ametisse vande andmisega Riigikogu ees 10. märtsil 2008, seega lõpevad tema volitused 9. märtsil 2015. Sellest lähtudes algatas president Toomas Hendrik Ilves 4. detsembril s.a otsuse eelnõu Ülle Madise õiguskantsleri ametisse nimetamise kohta.
Komisjon arutas seda ettepanekut s.a 12. jaanuaril ning otsustas teha ettepaneku viia 20. jaanuaril läbi eelnõu esimene lugemine ja ühtlasi ka lõpphääletus. Komisjoni 12. jaanuari istungil osalesid komisjoni liikmed ning Vabariigi Presidendi Kantselei direktor Siim Raie ja õiguskantslerikandidaat Ülle Madise. Härra Raie selgitas protsessi, millega alustati juba eelmise aasta jaanipäeva paiku. Vabariigi Presidendi Kantselei vaatas üle pika nimekirja tuntud ja tunnustatud juristidest ning konsulteeris juristkonna ja poliitikutega. See kõik päädis poliitiliste konsultatsioonidega Riigikogus esindatud erakondadega ja selle tulemusena esitati 2014. aasta detsembris kõnealuse otsuse eelnõu. Siim Raie selgitas, et Ülle Madise osutus parimaks kandidaadiks oma akadeemilise tausta, isikuomaduste ja ka võimekuse poolest.
Seejärel rääkis Ülle Madise, et ta vastaks heameelega komisjoni liikmete küsimustele, kuivõrd ta on juba kõigis Riigikogu fraktsioonides käinud selgitamas õiguskantsleri töö tulemust, olemust ja neid valikuid, millega tegelda või tegelemata jätta. Ülle Madise lisas, et selles töös ei ole võimalik ega ka põhiseaduspärane anda lubadusi tegevussuundade või võimalike otsuste kohta.
Järgmisena rääkis kolleeg Jaak Aaviksoo, et mõned õigusspetsialistid, sh endine justiitsminister, on arvanud, et põhiseaduslikkuse järelevalve funktsioon võiks tasapisi õiguskantsleri ülesannete hulgast ära liikuda ning jääda pigem Riigikohtule. Seeläbi saaks õiguskantsler võtta ombudsmani ametit hoopis tõsisemalt. Aaviksoo küsis, mida arvab sellest õiguskantslerikandidaat. Ülle Madise ütles, et otsuse, milline on õiguskantsleri pädevus ja funktsioon, teeb loomulikult Riigikogu. Üldiselt on põhiseaduslikkuse järelevalve olnud õiguskantsleri funktsioonina omal kohal ja kui analüüsi käigus siiski jõutakse teistsugusele seisukohale, siis on kahtlemata võimalik see õiguskantsleri pädevusest ära võtta. Seejärel selgitas Ülle Madise pikemalt Vabariigi Presidendi põhiseaduslikkuse järelevalve funktsioone, kuid sellel ma lähemalt ei peatu, sest see ei ole tänase otsustamise vahetu aines.
Edasi tõi siinkõneleja esile selle, et õiguskantsler on siiski ainuisikuline institutsioon, kes saab abstraktsel kujul seada kahtluse alla Riigikogu töö. Kui see asi läheb menetlusse, siis on Riigikogu praeguse põhiseadusliku regulatsiooni järgi sundolukorras, mis lõpeb sellega, et parlament rikub põhiseadust. Juhul kui Riigikogu tahab midagi muuta, siis põhiseaduse § 142 näeb ette, et Riigikogul on üksnes 20 päeva aega seda teha. Nii lühikese aja jooksul ei ole aga võimalik viia ühtegi seadust põhiseadusega kooskõlla. Ülle Madise otseselt seda olukorda ei kommenteerinud, kuid kirjeldas Vabariigi Presidendi funktsiooni põhiseaduslikkuse järelevalves, sh presidendi veto kasutamise õigust. Madise ütles, et president peaks olema veto kasutamisel ettevaatlik ja kasutama seda õigust üksnes siis, kui on sada protsenti selge, et asi on läinud viltu.
Siinkõneleja rääkis, et tihti nähakse probleemi selles, et seadus oleks justkui halb või põhiseadusega vastuolus, kuid tihtilugu on põhjus hoopis normi rakendamises ja kohaldamises. Kui tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, siis lükkab see automaatselt käima suure hulga riigiõiguslikke protsesse. Tihti võiks aga vaadata, et äkki on vildakas hoopis akti kohaldamine ja põhiseadusvastane on akti kohaldamise toiming, mitte norm ise.
Tarmo Tamm märkis, et väga sageli on õiguskantsler olnud sunnitud pöörduma Riigikohtusse. Riik ei ole aga asunud Riigikohtu otsuseid täitma. "Kus on lahendus ja miks õiguskantsler seda tööd üldse teeb, kui riik ei täida Riigikohtu otsuseid?" küsis Tarmo Tamm. Ülle Madise selgitas, et õnneks on enamik Riigikohtu otsuseid siiski täidetud. Tõesti, on üksikuid ja väga keerulisi juhtumeid, kus riik ei ole seda mingitel põhjustel teinud. Jutt oli pikem, toodi ka näide sellest, et omandireformi aluste seaduse kuulsa § 7 lõike 3 puhul oli parlament raskustes küsimuse lahendamisega, aga kui kohtuotsus lõpuks jõustus, siis sellega tegi hoopis kohus poliitilise otsuse. See ei pruugi olla kõige parem lahendus, leidis Ülle Madise.
Veel küsis siinkõneleja, kas tehnorajatiste talumise tasu küsimus saanuks ka mingisuguse teistsuguse lahenduse. See on väga mahukas õigusakt ja parlamendil ei ole praeguse seisuga vähimatki võimalust hakata ise seda eelnõu kirjutama, juhul kui valitsus ei soovi probleemiga tegelda või tegeleb aeglaselt. Kuidas võiks seda olukorda lahendada? Ülle Madise vastas, et kehtiva põhiseaduse järgi on võimalik kohustada valitsust eelnõu esitama. Teiseks lahenduseks pakkus ta, et on võimalik tugevdada parlamendi tugipersonali ja leida lisajõude, kes vajaduse korral sellise töö ära teeksid. Selline olukord, et parlament sõltub seaduseelnõude puhul valitsusest, ei ole päris kooskõlas põhiseadusliku võimude tasakaalu ja lahususe põhimõttega, selgitas Ülle Madise.
Jaak Aaviksoo päris selle kohta, et praegu näib, nagu oleks nii Eesti kui ka Euroopa Liidu kohtuorganid asunud tegelema poliitiliste otsustega üha enam ja enam. Aaviksoo küsis, kas Eestis on selles suhtes tasakaal paigas või oleks vaja veel kohtu sõltumatut poliitilist järelevalvet tugevdada. Ülle Madise oli selle tähelepanekuga osalt nõus, sest riikides, kus on tugevad konstitutsioonikohtud, võib see niimoodi näida. Samas arvas Madise, et Eestis on põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve toiminud päris hästi ja tema selles suurt probleemi ei näe.
Edasi küsis siinkõneleja, et kui põhiseaduslikkuse järelevalve süsteem õiguskantsleri ülesandena on hea lahendus, siis miks teised riigid Euroopas niisugust põhimõtet ei kasuta. Ülle Madise leidis, et igal riigil on oma eripära ja Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve süsteem on tõesti silmapaistev. Peale selle küsis siinkõneleja veel, kas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kes praegu on Sotsiaalministeeriumi alluvuses, võiks olemuslikult kuuluda õiguskantsleri ametkonda, kuivõrd nii õiguskantsleri ametkond kui ka soolise võrdõiguslikkuse volinik ajavad sisuliselt ühte ja sama asja ehk püüavad taotleda soolist võrdõiguslikkust ja diskrimineerimise vältimist. Ülle Madise oli üldjoontes sellise järeldusega päri ning lisas, et õiguskantsler tegeleb ju ka laste ombudsmani funktsiooniga. Kokku võttes oli Madise sellise ülesannete kokkuviimisega meie arusaama kohaselt päri.
Sellega arutelu lõppes ja komisjon tegi otsuse võtta ettepanek täiskogu päevakorda 20. jaanuaril s.a, teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele ning määrata ettekandjaks siinkõneleja. Kõik otsused olid üksmeelsed. Peale selle tehti ettepanek Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõike 3 järgi, et õiguskantslerikandidaat Ülle Madise esineks Riigikogu täiskogu ees kuni viieminutilise ettekandega. Ka see otsus oli konsensuslik. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Enne kui läheme küsimuste juurde, parandan päevakorra ettelugemisel tehtud vea. Täna on arutelu all muidugi Vabariigi Presidendi esitatud Riigikogu otsus. Palun, Ene Ergma!

Ene Ergma

Minu küsimus oli täpselt seesama. Ma olin üllatunud, kuidas see sai olla Vabariigi Valitsuse esitatud otsus, kui see on täielikult Eesti Vabariigi presidendi pädevuses.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh täpsustuse eest! Just nii ongi. Palun nüüd kõnetooli õiguskantslerikandidaadi Ülle Madise!

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Austatav Riigikogu juhataja! Austatav Riigikogu! Ma tänan võimaluse eest jagada teiega mõnda õiguskantsleri tööga seotud mõtet. Esimene neist on tegelikult muremõte. Mulle tundub, et see võib olla parlamendiga ühine. Asi on selles, et õiguskantsleri ametis ei ole raske hoida professionaalset, erapooletut ja ausat joont. Aga raske on selgitada, et alati ei ole see, mida peetakse ebaõiglaseks, põhiseadusega vastuolus. Ka pelk ebamõistlikkus või rumalus, kui soovite, ei pruugi olla põhiseadusvastane.
Mulle tundub, ning see kõlas ka põhiseaduskomisjoni ja fraktsioonide aruteludes, et üha enam ja vahel üsna kerge käega on hakatud põhiseadusvastasuse argumenti kasutama lihtsalt oma huvide eest võitlemisel. Ega see ainult halb ei ole. Küllap see on hea, et inimesed tunnevad ja uurivad põhiseadust ning saavad selle tähtsusest aru. Halb on aga see, kui usutakse, et ühiskonnas saab olla üksainukene õigluse tunnetus – iseenda oma. Kuidas teha nõnda, et üha enam süveneks arusaam – ühiskonnas on eri huvid ja erinevad väärtushinnangud? Seadust, õigusnormi ongi tarvis ju ennekõike siis, kui elu iseenesest ei suju – siis, kui huvid ristuvad ja seadusandja peab sellele ristteele paraja joone, tasakaalustatud joone vahele tõmbama ning kui on tarvis kellegi huve teise huvides kitsendada. Nõnda ongi see õiguskantsleri ja Riigikogu ühine mure, kuidas saavutada see, et üha enam inimesi mõistaks: Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kusjuures õigluse kaalumine algab valimistel. Selle, milline on maksusüsteem või sotsiaalse turvavõrgu tihedus, peaks otsustama ennekõike valija ja siis Riigikogu, mitte otsese rahva mandaadita jurist.
Mulle tundub, et põhiseadus ei peaks ega tohiks olla see malakas, millega õiguskantsler või ka kohus surub läbi omaenda maailmavaatelisi veendumusi või eelistusi. Just sellepärast, nii nagu austatud Rait Maruste viitas, tundub mulle Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve süsteem päris hea. Minu meelest on õige, et leides tõenäoliselt põhiseadusvastase normi, pöördub õiguskantsler või Vabariigi President esmalt Riigikogu poole palvega see säte uuesti läbi vaadata ja kui parlament vaidlustaja arusaamu jagab, siis tuleb see põhiseadusega kooskõlla viia. Normi kehtetuks tunnistamine, mis Riigikohtus võib juhtuda, on oma olemuselt samuti õigusloome ja mõnikord on see otsus, mis nõnda tehakse, vägagi poliitilise iseloomuga.
Minu arvates on hea ka see, et seaduste, laiemalt õigusnormide põhiseaduspärasuse eelkontroll on sedavõrd tugev. Hea on see sellepärast, et ideaaljuhul ei pea inimesed põhiseadusvastase normi rakendamise tõttu kannatama. Vigane säte leitakse üles enne, kui inimene on pidanud jalge alla võtma kohtutee, see tehakse korda enne kellegi õiguste kahjustamist.
Hea Riigikogu! Räägin ka ombudsmani tegevusest. Juba üle 15 aasta, st 1. juunist 1999 on õiguskantsler ühtlasi ombudsman, kes uurib põhiseaduse ja seaduste rakendumist tegelikus elus, mõistagi kaitstes ennekõike nende isikute õigusi, kes ennast ise tõhusalt kaitsta ei suuda. Ombudsmani töö annab hea sisendi ka põhiseaduslikkuse järelevalveks ja siit võrsub vastus sageli esitatud küsimusele, kas ombudsmani töö tuleks õiguskantsleri normikontrollist eraldada. Ei tuleks, need tööd täiendavad ja toetavad üksteist.
Kui vaadelda seaduste rakendamist, siis sageli on probleemid seadusest arusaamises, aga ka objektiivses võimaluses ja oskuses teenida inimesi nii, nagu on ette nähtud. Ei ole piisavalt raha ega piisavalt koolitatud personali, mõnikord pole tahtmist või harjumust. Mida siis teha? Kas korraldada suur pahandus? Mõnikord on see põhjendatud. Aga enamasti on vist nõnda, et järjekindlast käe pulsil hoidmisest ja konstruktiivsete lahendusteni jõudmise toetamisest on palju rohkem kasu.
Lõpetuseks õiguskantsleri rollist. Ma arvan, et kõiki osapooli mõista püüdev, parimale lahendusele orienteeritud ombudsman ning professionaalsusele, aususele ja järjekindlusele rajatud autoriteediga õiguskantsler vastab põhiseaduse vaimule kõige paremini. Hea on, kui õiguskantsler saab ühtlasi anda oma panuse õigluse ja õiguse vahekorra selgeks rääkimisel. Tänan teid!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Selle 40 sekundi võrra, mis viiest minutist üle läks, oli juhatajal võimalik ettekande aega pikendada kodu- ja töökorra seaduse § 67 alusel. Nüüd on aga küsimused ettekandjale. Palun, Arto Aas!

Arto Aas

Aitäh! Austatud ettekandja! Te olete olnud ühiskondlikult hästi aktiivne ja täitnud mitmeid rolle. Millised rollid jäävad teile uues ametis alles?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Õiguskantsleri töö on ühitatav üksnes ülikooli professori tööga ja tõenäoliselt saab ka professori koormus olla sedavõrd väike, et see ei hakkaks mingil juhul takistama õiguskantsleri tööd.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jaanus Tamkivi!

Jaanus Tamkivi

Aitäh, juhataja! Lugupeetud õiguskantslerikandidaat! Uude ametisse tõusmine annab teile kindlasti juurde palju võimalusi, aga ka rohkem, ütleme, mänguruumi ja tegutsemisvõimu. Mul tulevad meelde saarlaste hulgas väga populaarse kirjamehe Albert Uustulndi sõnad. Tema ütles, et talle meeldivad väga inimesed, kelle amet astumist ei muuda. Kas te olete selle väljaütlemisega nõus?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Ikka olen. Kuidas saakski klassikuga mitte nõus olla. Ma arvan, et ma ei pea oma seniseid tegemisi häbenema ning nendest väärtustest ja põhimõtetest juhindun ka edaspidi. Konkreetses, õiguskantsleri töös on mingisugused valikud – kas või avalikes esinemistes – kindlasti teistsugused kui seni, see on paratamatu. Väärtused ja põhimõtted aga ei muutu.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valdo Randpere!

Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea õiguskantslerikandidaat! Olete juba päris tükk aega teinud Kuku raadios mingit vanainimeste saadet, ma olen vahel juhtunud kuulama. Kas te jätkate sellega ka tulevikus?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Pärast ametivande andmist kindlasti mitte. Olen sellest ka Kuku raadio peatoimetajale teada andnud. Ma arvan, et saatejuhtimist ei saa ühitada õiguskantsleri ametiga. Küll aga olen hea meelega valmis, kui kutsutakse, selgitama ühiskonna ja õiguse probleeme ning rääkima õiguskantsleri tööst, kuid siis juba mõne kogenud saatejuhi käe all.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Palun, Väino Linde!

Väino Linde

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea õiguskantslerikandidaat! Õiguskantsleril on päris mitmeid ülesandeid ja toimetamise viise. Üks on ka see, et ta osaleb Vabariigi Valitsuse istungitel. Mis on teie arusaamise järgi õiguskantsleri roll valitsuse istungil?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Õiguskantsleril on valitsuse istungil sõnaõigus tema ametisse puutuvates küsimustes. Ma arvan, et vastutustundlik ja mõistlik – tahaksin siinkohal kasutada sõna "riigimehelik" – on see, et kui õiguskantslerile või tema ametkonnale on silma jäänud näiteks mõni seaduse või määruse eelnõu, mis on põhiseadusvastane, siis annab ta sellest ka motiveeritult teada. Õiguskantsler ei saa ennast siiski mitte kuidagi valitsuse istungil ministriga võrdsustada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Igor Gräzin!

Igor Gräzin

Kallis Ülle! Ajaloolise mälu nimel. Eks õiguskantslereid, ütleme, nagu torulukkseppi ja professoreidki, on igasuguseid – üks on targem, teine vastupidi, vähem targem jne. Ma tahtsin küsida meie ühise õpetaja kohta. Kuidas sa hindad meie uue iseseisvuse aegse esimese õiguskantsleri, professor Eerik-Juhan Truuvälja pärandit? Kas meil on sealt midagi õppida?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Aitäh, Igor, selle küsimuse eest! Minu jaoks on Eerik-Juhan Truuväli olnud tõepoolest hea õpetaja, suur eeskuju. Tema on see, kes kaasas mind ka põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni tegemistesse. Koos oleme olnud põhiseaduse kommenteerijad kolmes väljaandes ja suhtleme senini. Mina arvan, et tema panus oli suur ja hindan väga ka seda, et ta oli oma ametis järjekindel ja asjatundlik ning teenis sellega välja vaieldamatu autoriteedi.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rait Maruste!

Rait Maruste

Tänan! Hea kandidaat! Esimese vabariigi perioodil oli õiguskantsler sisuliselt riigipea õigusnõunik. Seetõttu oli tema viibimine ja osalemine valitsuse istungitel igati mõistlik. Praegune õiguskantsleri amet oma ombudsmani funktsiooniga on teistsuguse ülesehituse ja olemusega. Ehk on see mõtlemise koht, et kui täita ombudsmani funktsiooni täie tõsidusega selle sisu kohaselt, siis peaks õiguskantsler osalema ka Vabariigi Valitsuse istungitel? Kuidas sa seda kommenteerid?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

1938. aastal jõustunud põhiseaduse järgi ametisse nimetatud Anton Palvadre täitis tõepoolest täiesti teistsugust rolli. Ta oli ka endine Riigikohtu, meie mõistes halduskolleegiumi esimees ja suuresti just nende küsimuste analüüsiga tegeleski ning tõepoolest, nõustas ka riigipead asutuste tegevuse järelevalve küsimuses. Aga süsteem oli hoopis teistsugune. Praegust põhiseadusliku raamistiku võrdlemist tollasega, nii nagu austatud küsijagi, ma ilmselt ei pea võimalikuks. Õiguskantsleri normikontrolli funktsiooni täitmist valitsuse istungil osalemine minu arvates toetab. Aga nii nagu komisjonides ja fraktsioonides on mitu korda öeldud, õiguskantsler ei ole seadusandja. Seadusandja on rahva mandaadiga Riigikogu. Kui kaalumisel jõutakse selleni, et on vaja õiguskantsleri ülesandeid muuta – see nõuab küll juba põhiseaduse muutmist, aga algatus teadagi saab tulla üksnes presidendilt või Riigikogult –, siis otsuse teevad need, kes on selleks seatud ja kellel on selleks pädevus. Aga praegu, nii nagu juba ütlesin, on meie põhiseaduslikkuse järelevalve süsteem heas tasakaalus. Ma arvan, et see on parlamentaarse demokraatia vaimus väga hästi välja kukkunud ja valitsuse istungitel osalemine sobib sellega kokku küll.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Barbi Pilvre!

Barbi Pilvre

Aitäh! Kas teie arvates parlamendisaadiku puutumatus kuulub õiguskantsleri pädevusse? Indrek Tederi jaoks oli see teema.

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Õiguskantsleri ülesanne on algatada nii Riigikogu liikme kui ka Euroopa Parlamendi liikme puutumatuse äravõtmine. Ma lihtsustasin praegu teadlikult terminikasutust. Kaheldamatult on see õiguskantsleri ülesanne. Riigikohtus sai lahenduse ka vaidlus selle üle, kas õiguskantsler peab seda tegema või võib seda teha. Seda lahendust on Riigikogu praeguseks ka seaduses täpsustanud.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Marianne Mikko!

Marianne Mikko

Suur tänu! Nagu me Rait Maruste suust kuulsime, tuli põhiseaduskomisjonis teiega kohtudes jutuks ka soolise võrdõiguslikkuse voliniku teema ja teie olite sellega päri, et soolise võrdõiguslikkuse volinik võiks kuuluda õiguskantsleri alluvusse. Mida te nüüd, õiguskantsleri ülesannete juurde asudes, konkreetselt selles vallas ette võtate? Mis on teie esimesed sammud?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Selle, kas soolise võrdõiguslikkuse volinik jääb alles, milline on tema ülesannete ulatus, samuti selle, milline on õiguskantsleri ülesannete ulatus – jällegi palun vabandust, et kordan ennast –, otsustab Riigikogu. Ma arvan, et õiguskantsler ei ole seaduste algataja. Kui Riigikogu või Vabariigi Valitsus selle teema üles võtab, siis loomulikult ma pean õigusriiklikuks ja heaks tavaks, kui konsulteeritakse ka asjaomaste isikutega, sh õiguskantsleri ja tema ametkonnaga. Kui tohib, siis ma veidi täpsustan vastust. Mitmes fraktsioonis püstitati küsimus, kas oleks otstarbekas need ametid ühitada, kuivõrd ka õiguskantsleri pädevuses on võrdõiguslikkuse kaitse ja diskrimineerimisvastane tegevus. Vastasin tõepoolest, et ka nõnda on võimalik teha. Aga täpsustuseks ütlen, et kui on soovi viia kogu see funktsioon õiguskantslerilt võrdõiguslikkuse volinikule, siis ka see on võimalik. Siin ma ei pea sobivaks seadusandjale ettekirjutusi teha.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Priit Sibul!

Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud õiguskantslerikandidaat! Kuidas te kommenteerite tõsiasja, et õiguskantsleri seisukohad on muutunud, kui muutub seda rolli täitev inimene? Kui me vaatame näiteks seda, kuidas on tõlgendatud põhiseaduse kontekstis õigust elule – kas see on absoluutne või mitte –, siis teie eelkäijad on olnud eri seisukohtadel. Kuidas te seda kommenteerite, et tõlgendamine sõltub inimesest, kes seda rolli täidab, ja milline on teie enda seisukoht selles küsimuses?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Õigusteaduse põhimeetod on ratsionaalne argumenteerimine. Õigusteadus asub paratamatult elu sees ning käib kaasas elu muutumisega. Kui näiteks enne okupatsiooni oli perekond Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi üksüheses seoses abieluga, st perekond rajanes igal juhul mehe ja naise abielul, siis 1992. aasta põhiseadus seda käsitust üle ei võtnud. Seetõttu on ka tõlgendused erinevad. Samamoodi, kui räägime elust, siis arusaam elu võtmisest ja selle piirid, kas või abordiõigus, on aja jooksul saanud erisuguseid tõlgendusi ja lahendusi. Minu arvates on loomulik, et õiguskantsler oma seisukohtade arengus käib kaasas Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadega. Ilmselt on võimalik ka see, nii nagu ülemkohtutes ja Eestigi Riigikohtus, et ratsionaalne argumenteerimine võib anda mõnikord ka teistsuguse tulemuse kui varem. Ka kohtud muudavad teinekord oma otsuseid.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud õiguskantslerikandidaat! Komisjonis oli arutelu Riigikohtu lahendite täitmise üle. Rait Maruste ettekandest aga kuulsin, nagu te oleks komisjonis öelnud, et Riigikohus tegi poliitilise otsuse. Kas see oli nii? Kui oli, siis kuidas saab Riigikohus teha poliitilist otsust?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Riigikohtu otsus tunnistada norm kehtetuks võib tuua kaasa niisugused õiguslikud tagajärjed, mis on oma olemuselt poliitilised otsused ja oleksid esmajoones pidanud kuuluma Riigikogu pädevusse. Samas ma ei kritiseeri Riigikohut, sest mõnikord on niisugune olukord paratamatu. Kui Riigikogu ei ole mingil põhjusel suutnud kasutada temale antud aega ja võimalust probleem ise lahendada, läbi rääkida, valida eri õiguste ja huvide tasakaalustamiseks sobiv kompromiss, siis ei jäägi teist võimalust kui see, et kohus teeb otsuse ise. Nõnda on mõnedel juhtudel olnud. Nii et siin ma ei kritiseeri kohut, vaid lihtsalt on niisugune kord. See ei ole halb. Mis puudutab Riigikohtu otsuste täitmist, mille kohta te küsisite, siis see on väga hea küsimus. Siin aga teist vastust ei ole kui see, et Riigikogu ülemus on rahvas, st valija on ainuke ülemus. Õiguskantsler ega kohus ei saa Riigikogule ega ühelegi selle liikmele eraldi kirjutada välja trahvikviitungit Riigikohtu otsuse mittetäitmise eest.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Peeter Võsa!

Peeter Võsa

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mõni aeg tagasi võis lugeda skandaalidest kinniste õppeasutuste või vanadekodudega, kus inimesi on hoitud kinni niisugustes tingimustes, mis ei ole ehk kõige ootuspärasemad. Senine õiguskantsler on sellele tähelepanu juhtinud. Milline on teie seisukoht selles küsimuses?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Peale selle, et Eestis kehtib põhiseadus, mis keelab igasuguse alandava, julma, ebainimliku kohtlemise ja piinamise ning seab selged piirid isikult vabaduse võtmisele, on Eesti ühinenud ka sellesisuliste rahvusvaheliste aktidega. Seetõttu on õiguskantsleri ülesanne kaitsta inimesi, kes viibivad kinnistes raviasutustes, kinnistes õppeasutustes, hooldekodudes. Palun jällegi vabandust lihtsustatud terminikasutuse pärast! Ma arvan, et neid ülesandeid on täidetud hästi ja nii tuleb teha ka edaspidi.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Imre Sooäär!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud õiguskantslerikandidaat! Me oleme siin saalis eri seadusi menetledes üsna tihti seisnud fakti ees, et elu liigub kiiresti ja seadused lihtsalt ei jõua järele, rääkimata põhiseadusest, mis jääb aastakümnete taha. Millest siis tuleb lähtuda, kui ei ole head näidet ega ka seadusi – eriti mis puudutab infotehnoloogiat, kiiret nutiarengut jne –, aga tuleb vastu võtta isegi terminoloogilisi asju, mida ei ole veel teistes õigusaktides käsitletud? Kust sellistel puhkudel peaks abi saama või kas oleks eeskujuks tuua mõni teiste riikide hea tava? Millest peaks õiguskantsler sellistel puhkudel oma otsuste tegemisel lähtuma?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Õiguskantsleri töö normikontrolli juurde käib seaduste ja teiste õigusaktide põhiseaduspärasuse hindamine. Jällegi, meetod on ratsionaalne argumenteerimine. Tuleb võtta aluseks kõik faktid ja ka teadusest tulenev info, mis on sellel hetkel probleemistiku kohta olemas, ja sellest saabki lähtuda. Kui rääkida infotehnoloogiast või mõnest sellisest normist, mida seaduses veel ei ole, siis põhimõtteliselt on normi puudumist võimalik vaidlustada. Õiguskantsleri praktikas on nii ka tehtud ja Riigikohus on seda aktsepteerinud, kuid see on siiski erandlik. Kui austatud Riigikogu lubab ühe üldisema märkuse õiguskorra kohta, siis lisan, et väga sageli tulenevad probleemid sellest, et mõni küsimus on üle reguleeritud. Kui seadused on rohkem väärtus- ja eesmärgipõhised, siis see, kas vahendiks on pliiats ja paber või infotehnoloogia, ei ole määrava tähtsusega.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud õiguskantslerikandidaat! Minu küsimus on mõnevõrra samas võtmes nagu kolleeg Priit Sibula oma, see puudutab kantslerite eri seisukohti mõnes küsimuses. Aga ma ei küsi selle põhimõtte kohta, kas see on hea või halb või kas see on normaalne või mitte. Küsin, mis on teie seisukoht, kas Riigikogu liikmed tohivad kuuluda kohalike omavalitsuste volikogudesse. Teatavasti eelmisel õiguskantsleril on ühesugune seisukoht, praegusel teistsugune. Milline on teie oma?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Nii nagu ma põhiseaduskomisjonis ütlesin, ma arvan, et õiguskantslerikandidaadil ei sobi lubada mõnda normi vaidlustada ja mõni vaidlustamata jätta. Palun vabandust, et nõnda ütlen ja konkreetsemaks ei lähe! Teoreetiline arutlus selle küsimuse üle sai ühel nõul kirja pandud põhiseaduse kommenteeritud väljaandesse.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud õiguskantslerikandidaat! Meil Eestis on omandireform kestnud juba 23 aastat ja see jätkub ka praegu kohtuprotsessidega majade tagastamise vaidlustamise üle. Ametisolev õiguskantsler ei võtnud viimasel ajal enam vaevaks Eesti Üürnike Liidu avaldustele vastata, kuigi tuhandeid inimesi ühendav üürnike liit on arvamusel, et omandireform on paljude suhtes ülekohtune. Sellepärast on mul küsimus. Kui Eesti Üürnike Liit pöördub teie poole omandireformi õigusliku hinnangu saamiseks ja seesuguste arupärimistega, siis kas te olete nõus sellele vastama või ütlete samamoodi nagu praegune õiguskantsler, et rahvas on juba reformiga harjunud?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Senises tegevuses olen püüdnud nii hästi kui oskan minu või minu asutuse poole pöördujale olukorda selgitada, püüelda selle poole, et inimene saab aru, miks on seadus just selline ja millised on tema võimalused enda õigusi või huve kaitsta. Tänan, et te omandireformi teemale tähelepanu juhite! Kahetsusväärselt on nii, et selle teema puhul ei teki ühiskonnas vist mitte kunagi ühtset õiglustunnetust. Need, kellel oli õigus vara tagasi saada, tunnevad siiani, et selle õiguse piiramisega – kas sellega, et kellegi üürilepingud kehtisid edasi, või sel teel, et teatud vara ei tagastatud – on riik nende suhtes ebaõiglane. Samal ajal paljud nendest, kes olid sunnitud näiteks välja kolima korterist, mis tuli tagastada, tunnevad, et reform oli just nende suhtes ebaõiglane. See on üks tüüpiline näide olukorrast, kuidas otsus või kompromiss võib olla mõlemale poolele valus.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Kalmer Lain!

Kalmer Lain

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud õiguskantslerikandidaat! Kas teie arvates on õiguskantsleri büroo koosseis ja eelarve praegu piisav?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Nii palju kui ma olen Õiguskantsleri Kantselei tegevust jälginud – ja oma varasema töö ja ka ülikoolis tegutsemise tõttu olen seda jälginud üpris pinevalt –, tundub mulle, et selle ressursiga on võimalik tegutseda küll. Kui peaks ülesandeid juurde tulema, siis tuleb loomulikult leida ka ressursse nende ülesannete täitmiseks.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Peeter Laurson!

Peeter Laurson

Aitäh! Lugupeetud õiguskantslerikandidaat! Tihtipeale puutume kokku küsimusega, kas on tegemist põhiseaduse riivega või mitte. Teie kui õiguskantslerikandidaat oskate kindlasti öelda, kuidas põhiseaduse riivet määratakse. Kas see on tunnetuslik või tugineb see põhiseaduse tõlgendamisele? Nagu me teame, on põhiseadus üpris väike raamat, aga seletuskirjad on pandud päris paksu köitesse. Mil määral saab põhiseaduse riive tõlgendamisel otsustavaks teie enda arusaam?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Aitäh! Selline küsimus vajutab kohe nupule, mis paneks riigiõiguse professori pikalt seletama, milline on põhiõiguse riive ja rikkumise vahekord ning et iga põhiõiguse riive ei kujuta endast veel selle õiguse rikkumist. Tegemist on Saksa õigusteooriast pärit kontseptsiooniga, kus nähakse ette teatud põhiõiguse kaitseala. Igasugune riigi meede, mis inimesele midagi piirab või keelab, kujutab selle kaitseala riivet ja seda tuleb õigustada. Üksnes juhul, kui see on ratsionaalselt argumenteeritud ja õigustatud – näiteks avalik huvi või kellegi teise huvi kaalub selle piirangu intensiivsuse üles –, siis on see põhiseaduspärane, muidu ei ole. Siin taga on terve pikk teooria ja ma arvan, et sellest argumenteerimise loogikast tuleb ka edaspidi kinni pidada. Teie küsimus on selles mõttes äärmiselt hea ja aitäh selle eest! Loomulikult on riigiõiguse ja poliitika vaheline piir teinekord õhkõrn.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! Suur tänu väga huvitavate vastuste eest! Siin saalis on mitu korda üles kerkinud teema alaealise õigusest eneseteostusele, eelkõige eri eelnõude omavahelises kombinatsioonis, kuna ühes seaduses on väga palju keelatud, teises väga palju lubatud ning eri seadustes hinnatakse alaealise küpsust või ka eneseteostuse õiguse piiratust eri moodi. Kas te olete jõudnud mõelda või analüüsida, kas see teema vajaks terviklikumat läbivaatamist? Võib-olla on see täiskasvanulikkuse piir nüüdisajal vale koha peal. Mis võiks teoreetiliselt üldse olla tee nende probleemirägastike lahendamiseks?

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Enne vastamist ma palun saali: olge tähelepanelikumad! Liiga suur lärm. (Juhataja helistab kella.)

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Loomulikult, ideaaljuhul oleksid küsimused – alates alaealise valimisõigusest kuni tema õiguseni vanema loata katkestada rasedus – terviklikult läbi mõeldud. Sinna juurde tuleb veel juhiluba, õigus abielluda ja palju muid küsimusi. Ühesõnaga, see palett, kus on vanusepiirid ja sellega seatud õigused, on tõesti õige avar. Aga ma ütlen veel kord, ideaalis sooviks, et see oleks nõnda. Praktikas ei ole teada ühtegi demokraatlikku õigusriiki, kus niimoodi üks teema terviklikult ja kohe õnnestuks lahendada. Paraku tundub, et nendes küsimustes ongi areng sammsammuline.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud õiguskantslerikandidaat Ülle Madise! Ma küsin ka omandireformi kohta, sest selget vastust siit välja ei lugenud. Te ütlesite, et omamoodi pole kumbki pool selle seadusega rahul. Võib-olla peaks seda uuesti analüüsima ja õiguslikust seisukohast vaatama, mõeldes ka selle peale, kellele peaks kompenseerima moraalse kahju ja rahalise kahju. Paljudele sundüürnikele olid need ikkagi kodud, mille nad kaotasid, samal ajal midagi tagasi saamata. Õiguslikust vaatevinklist tundub see ebaõiglane ja oligi poliitiline, mitte õiguslikust seisukohast lähtunud otsus.

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Kardan teid oma vastusega kurvastada. Paratamatult on nõnda, et seda tüüpi küsimused lahendab ennekõike Riigikogu. Jurist ei saa tõenäoliselt olla see, kes ütleb, et teile tuleb korter tagastada ja teile mitte. Aluseks on seadus, jurist peab oskama seda tõlgendada. Küsimus sellest, kas nüüdseks lõppenud vaidlustes tuleks veel kellelegi midagi hüvitada, on oma olemuselt poliitiline. Seega on see poliitilise vaidluse küsimus. Need kaasused, mis ei ole veel lõppenud, lahendatakse ilmselt nende seaduste järgi, mis praegu kehtivad. Seda tüüpi küsimuses võib ka menetluse keskel soodustuste lisamine olla väga keeruline. Vabandust, aga ma ei saa anda paremat vastust.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu

Aitäh! Lugupeetud Ülle Madise, aitäh teile väga asjalike vastuste eest! Minu küsimus lähtub riigi ja kohaliku omavalitsuse suhetest. Mäletan, et kui mõned aastad tagasi tehti Riigikohtu lahend, mis reguleeris kohalike omavalitsuste riigifunktsioonide täitmist, siis olime me kahekesi raadiostuudios – üks ühes ja teine teises linnas – ning rääkisime sellel teemal. Mis te arvate, kas praegu on kõik korras kohalike omavalitsuste ja riigi omavaheliste funktsioonide ning rahastamisega?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Jällegi palun vabandust, et ei saa ette anda lubadust seadust vaidlustada või vaidlustamata jätta! Aga kohaliku omavalitsuse ja riigi suhe, st ülesannete jaotus nende vahel, ning kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmise rahastamine on probleem alati ja igal pool, ka Eestis.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua juhataja! Hea õiguskantslerikandidaat! Meie tänase teise päevakorrapunkti all tuleb arutusele eelnõu, mille järgi tahetakse anda rahvale pühi juurde ja põhimõtteliselt soovitakse teha jõulupühi vene õigeusklikele. Kuidas te suhtute nendesse pühadesse, mis tehakse n-ö usulistel põhimõtetel? Kas väike riik peaks kõikide uskude pühi pidama, st kas oleks õige, et kõikide uskude pühad oleksid riigipühad?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Põhiseadus ei ütle selle kohta midagi, see on parlamendi otsus. Ja pisut naljatoonil saan lisada, et töövõtjana on minul iga vaba päeva üle hea meel – eriti kui see langeb ilusale aastaajale –, kuid tööandjana mitte nii väga.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Neeme Suur!

Neeme Suur

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud õiguskantslerikandidaat! Tahtsin küsida selle kohta, et põhiseaduslikkuse seisukohast on põhiväärtused õiguskindlus ja õigusselgus. Meil on selline tendents, et seadused muutuvad aina detailsemaks. Aga mida detailsemad need on, seda sagedamini on vaja neid muuta ja seda kaugemale me läheme õiguskindluse ja õigusselguse põhimõttest. Selline trend ei alga iseenesest mitte Riigikogust, vaid laiemast õigusruumi käsitlusest või kujundamisest. Kuidas oleks võimalik seda muuta?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Kui seda trendi ei soovi muuta need ametnikud ega ministrid, kes enamasti eelnõusid Riigikokku toovad, siis on võimalik seda muuta parlamendil endal. Õnneks õige sageli Riigikogu komisjonid tõesti vaatavad seaduseelnõud detailselt läbi, vajaduse korral loobuvad mõne normi kehtestamisest, mõne teevad lihtsamaks ja ümber.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud õiguskantslerikandidaat Ülle Madise! Teie arutelusid – nagu üks küsija juba ütles, vanainimeste arutelusid –, st selliseid, ütleme, tõsiseid ja ühiskonda muutvaid arutelusid oleme jälginud läbi aastate. Kuidas te ise tunnetate, kas õiguskantsler suudab oma valikute hetkedel hoiduda poliitiliste vaadete väljendamisest? Kui suudab, siis millistel hetkedel te tunnete, et see läheb raskeks?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Kui Riigikogu otsustab mind sellesse ametisse nimetada, siis ma arvan, et minu elukogemus ja riigiõiguse tunnetus ning selle poliitikas piiritlemise oskus on piisav. Ma loodan, et saan sellega kenasti hakkama.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ühe kolleegi küsimusele vastates te ütlesite, et riigi ja omavalitsuse suhetes on kõigis riikides probleeme ja justkui pole midagi teha. Nüüd on teada, et isegi Riigikohtu otsus, ütleme, kohalike omavalitsuste ja riigi vahelise tööjaotuse kohta ei ole täielikult täidetud. Aga teie vastus kõlas umbes niimoodi, et ei olegi midagi teha ja mulle jäi küll mulje, et te ei kavatsegi sellega midagi ette võtta. Kas ma sain õigesti aru?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Tänan küsimast ja tänan võimaluse eest vastust täpsustada! Ei, ma ei lubanud seda, et ma sellesse ametisse saades mõnda kehtivat normi või selle puudumist vaidlustaksin, ega ka seda, et jätaksin vaidlustamata. Samamoodi ma arvan, et ei ole võimalik korraga kohe ja kiiresti lahendada kõiki probleeme, näiteks praegu kujunenud olukorras teha kohaliku omavalitsuse reformi, mis hõlmaks nii ülesannete jaotust kui ka mõistlikku ja omavalitsuse autonoomiaga kooskõlas olevat rahastamiskorda ning oleks ka Eesti riigile jõukohane. Ma ei ütle, et see nii peab olema ja et see nii jääb. See lihtsalt on nii. Tark on seda teadvustada, aga loomulikult tuleb alati liikuda lahenduste leidmise poole.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Austatud õiguskantslerikandidaat! Mis te arvate e-hääletustest? Kui tavalisel hääletamisel saab inimene oma arvamust avaldada vaid ühe korra, siis e-hääletamise puhul saab ta mitu korda oma valikut muuta. Pealegi, mitte keegi ei tea, kas ta on sel ajal, kui ta nuppu litsub, üksi või kellegagi koos ja kas keegi võib teda mõjutada. Mis te nendest asjadest arvate? Kas nii on õige ja proportsionaalne?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Minu hinnangul on elektrooniline hääletus põhiseadusega kooskõlas. Loomulikult tuleb pidevalt jälgida seda, et süsteem toimiks õigesti. Selleks on vaja ka edaspidi, nii nagu alati on olnud, infotehnoloogia audiitoreid, sõltumatuid vaatlejad. Seda, et pabersedeliga hääletades on võimalik mitu korda oma sedelit urni lasta üksnes erandjuhtudel ja arvesse läheb loomulikult kas üks või mitte ükski hääl – kui tarvis, võin seda skeemi hiljem põhjalikumalt seletada –, samal ajal elektroonilise hääletuse korral on võimalik oma häält muuta ja jällegi, arvesse läheb vaid üks hääl, on Riigikohus analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et see on põhiseadusega kooskõlas.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Aivar Sõerd!

Aivar Sõerd

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud õiguskantslerikandidaat! Nii nagu Riigikogus tehakse suur osa sisulisest tööst komisjonis, käib ka kohalike omavalitsuste sisuline töö vallavolikogu komisjonides. Aga teatavasti on selliseid juhtumeid, kus omavalitsustes lihtsalt opositsiooni komisjoni töösse ei kaasata või ei ole kaasamine piisav. Mis on teie hinnang selle olukorra, just omavalitsuses opositsiooni kaasamise kohta? Õiguskantsleri poole on selles küsimuses ka varem pöördutud mõne omavalitsuse töö pärast.

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Õiguskantsler saab analüüsida seda, kas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätted, mis käsitlevad komisjonide moodustamist, on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Kardan, et konkreetsetes valdades ja linnades konkreetsete komisjonide moodustamise küsimusse õiguskantsler sekkuda ei saa ega tohi, vähemalt üldjuhul mitte.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Ene Ergma!

Ene Ergma

Suur tänu! Lugupeetud õiguskantslerikandidaat! Härra Raidla on öelnud, et lugupeetud Riigikogu esimehed, ärge kiidelge, kui palju te olete seadusi ja akte vastu võtnud, võib-olla te teete neid väga palju. Kuid siin on suur vastuolu, sest enamik seaduseelnõusid tuleb ju valitsusest. Ma ei ole selle 12 aasta jooksul, kui mina olen Riigikogus olnud, näinud ühtegi korda, et valitsuse eelnõu oleks tagasi lükatud. Kuidas saab teha nii, et ka valitsus ei näe seadusloomet kui oma põhitööd, kus peab kogu aeg midagi muutma ja reguleerima? Minu meelest on see väga keeruline küsimus. Kuidas me jõuaksime selleni, et me mõtleksime enne, kui me seadusi siia toome, ja et ka ühiskond võtaks seda nii, et kõige tähtsam ei ole mitte aktide arv, vaid kvaliteet? Mis te arvate, kas te saaksite siin kaasa aidata?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Aitäh selle küsimuse eest! Jah, õiguskantsleril on õigus esineda sõnavõtuga Riigikogu ees ka õiguskorra üldistes küsimustes. Nii palju kui olen Jüri Raidlaga sel teemal vestelnud, tundub mulle, et ta peab silmas seaduste kokku- või lahku- ja ümberkirjutamist n-ö ilu pärast või sellepärast, et on õnnestunud saada projekti raha, mille saab kirjutajate vahel laiali jagada ja nii tulebki jälle uus seadus. Tõsi küll, tihtipeale elulist vajadust seaduse muutmiseks ei ole. Samas muudetakse ära mõisteaparatuur, teinekord võib-olla mitte küllalt kaalukal põhjusel. Sellega muudetakse ka kujunenud kohtupraktika kasutuks või väga raskesti kasutatavaks, mis omakorda kahjustab õiguskindlust ja ka Eesti majanduskeskkonda. Minu teada peab Jüri Raidla silmas neid juhtumeid. Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks vajalik norm või kaks peidetakse tihtipeale selle suure koodeksi sisse ära. Kui aga hoolega vaadata, siis väga sageli Euroopa Liidu õigus küll ei tingi koodeksi kui terviku koostamist ja vastuvõtmist. Selles küsimuses saab midagi ette võtta vaid Riigikogu ise.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud õiguskantslerikandidaat! Ma tulen ikka tagasi küsimuse juurde, mis on seotud elektroonilise hääletamisega. Kui tavalise hääletamise puhul hoitakse sedeleid alles kuu jooksul, siis elektroonilisel hääletamisel hävitatakse need enamasti mõne päeva jooksul. Kas te võite kommenteerida, miks?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Tänan selle küsimuse eest! Mulle meenub, et jäin ka Heimar Lengile Keskerakonna fraktsioonist täpse vastuse võlgu ja uurisin selle vahepeal järele. Tegelikult on nii, et Riigikogus vastu võetud seaduse järgi hävitatakse pärast vaidlustamistähtaegade möödumist nii pabersedelid kui ka kõvaketas, mille peal olid e-hääled. Väga lihtsal põhjusel: selle materjaliga ei ole pärast mitte midagi peale hakata.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Urbo Vaarmann!

Urbo Vaarmann

Aitäh! Lugupeetud õiguskantslerikandidaat! Kui te ütlete, et nendega ei ole pärast midagi peale hakata, siis miks me teisi dokumente hoiame? See vastus oli küll nii ümmargune, et pani kohe kiiresti nuppu vajutama. Äkki selgitaksite natuke rohkem, ka teiste dokumentide seisukohalt?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Anonüümseid hääli pabersedelitel – seda massi, näiteks 800 000 sedelit, suudavad ehk ette kujutada need, kes on sedelite lugemisega elus kokku puutunud – või ka kõvaketast elektrooniliste häältega on põhimõtteliselt võimalik säilitada. Minu teada näiteks Suurbritannias säilitatakse. Kuid seadusandja on teinud otsuse, et Eestis kumbagi pärast vaidlustamistähtaja lõplikku möödumist, valimistulemuse lõplikku selgumist ja igasuguse vaidlustamisvõimaluse kadumist ei säilitata. Kui Riigikogu leiab, et edaspidi tuleks säilitada, siis selleks tuleb muuta seadust.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Kodu- ja töökorra seaduse järgi ma pean esitama küsimuse. Küsimus kõlab nii: ega teil, Ülle Madise, midagi selle vastu ei ole, kui me teile teie töös edu soovime?

Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Austatav Riigikogu spiiker, suur aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, õiguskantslerikandidaat Ülle Madise! Nüüd on võimalik saada sõna läbirääkimistel. Sõna saavad üksnes fraktsioonide esindajad. Kas on kõnesoove? Ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 814 lõpphääletusele. Me valmistume lõpphääletuseks.
Head kolleegid! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 79 lõike 2 punkti 5 järgi on õiguskantsleri ametisse nimetamisel Riigikogu istungil hääletamine salajane. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese esitatud Riigikogu otsuse "Ülle Madise õiguskantsleri ametisse nimetamine" eelnõu 814. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli 9 ja erapooletuid 2. Eelnõu on otsusena vastu võetud. (Aplaus.)


2. 11:05 Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (768 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid! Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Teine punkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu 768 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini!

Mihhail Stalnuhhin

Austatud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakond teeb ettepaneku muuta pühade ja tähtpäevade seadust, täpsemalt selle seaduse § 2 ning täiendada riigipühade nimekirja.
Proua juhataja, teeks äkki tehnilise vaheaja?

Aseesimees Laine Randjärv

Austatud kolleegid, ma palun õnnitlusi jagada väljaspool Riigikogu saali! (Sumin saalis.) Praegu käsitleme järgmist päevakorrapunkti. Loodame, et tekib taas töine meeleolu. Palun jätkame!

Mihhail Stalnuhhin

Jätkan. Me pakume täiendada riigipühade nimekirja kahe pühaga. Üks neist on 7. jaanuar, õigeusklike jõulud. Siia on vaja lisada, et kuigi Eurostat teatab oma ametlikul leheküljel, et Eesti on kõige ateistlikum riik Euroopas, leiame Siseministeeriumi koduleheküljelt ülevaate kirikutest, mis Eesti territooriumil tegutsevad, ning nende andmetel on usklikke Eestis siiski ca 400 000 inimest. Neist umbes 170 000 on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku toetajad. Sellele peaks lisama veel vanausulised. Nende arvu ministeeriumi kodulehel ei ole, aga tõenäoliselt on see ka tuhandetes. Nii et peaaegu pooled Eesti usklikud tähistavad jõule 7. jaanuaril.
Kui vaadata, kuidas kristlikus maailmas üldse seda püha tähistatakse, siis on 15 riiki, kus tähistatakse jõule ühel päeval. Nende hulgas on seitse riiki, kus seda tähistatakse 7. jaanuaril: need on Kasahstan, Kirgiisia, Makedoonia, Serbia, Gruusia, Ukraina ja Venemaa. 19 riigis tähistatakse jõule kaks päeva ja nende hulgas on üks riik, kus seda püha tähistatakse nii 25. detsembril kui ka 7. jaanuaril. On veel kaheksa riiki, kus jõule tähistatakse kolm päeva, Eesti on selle kaheksa hulgas. Ja on ka üks riik, mis tähistab jõule 25. detsembril, 7. ja 8. jaanuaril. Selle püha tähistamine nõuab usklikelt teatud protseduuride täitmist, mis tööpäevaga halvasti kokku käivad. Muidugi tahaks, et austataks kõigi inimeste õigusi ja et ka 7. jaanuar oleks riigipüha. Praegu on jutt minimaalselt 170 000 inimesest.
Teine riigipüha, mis meie ettepanekul tuleks kalendrisse lisada, on ülestõusmispühade teine püha. Selle kohta saab öelda, kui uskuda internetti, et seda tähistatakse 34 riigis. Ma ei saa küll aru, kuidas jõulusid tähistatakse 42 riigis ja ülestõusmispühi 34 riigis –, kuidas see võimalik on? –, aga sellised on Vikipeedia andmed. Enamikus riikides tähistatakse seda püha kolme, isegi nelja päeva jooksul ning ka Euroopa Liidu riikide hulgas on palju selliseid, kus tähistatakse teist ülestõusmispüha, mis langeb ju alati esmaspäevale. Ma toon näited: need riigid on Austria, Saksamaa, Hispaania, Itaalia ja Holland. Nendel päevadel inimesed ei tööta, poed on suletud, pangad on suletud, need päevad on puhtalt puhkepäevad. Pangasüsteem puhkab teisel ülestõusmispühal pea kogu Euroopas. Nii et pole suurt probleemi, kui ka see puhkepäevaks ja riigipühaks kuulutada. Usklikud, kes ootavad meie tuge ja toetust, oleksid Riigikogule selle eest väga tänulikud. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh! Hea kolleeg! Ma saan aru, et komisjonis öeldi, et koalitsioon ei toeta seda eelnõu. Võiksid sa kommenteerida neid põhjuseid, miks? Te ju arutasite komisjonis seda.

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh küsimuse eest! Kindlalt jäi mulle meelde üks põhjus: seaduseelnõus olevat kirjas vale väide, et üle poole usklikest on neid, kes tähistavad jõule 7. jaanuaril. Seletuskirjas sellist väidet, et neid on üle poole, ei ole. Mul võis keelevääratus olla, kui ma eelnõu tutvustasin. See tähendab, et see mingi põhjus ei ole. Veel väideti, et sellega tuleks sisse uus terminoloogia. Aga seletuskirjas on kinnitatud, et uusi termineid eelnõus ei ole. Meile selgitati, mis uut terminit silmas peeti – see oli sõnapaar "õigeusklike jõulud" ehk sõna "õigeusklike" selles paragrahvis.
Minu arvates ministeerium näitas siin üles erakordset mõtlemisvõimet, osutades sellele, et sõna "õigeusklik" on terminoloogiliselt midagi uut, millele peaks tähelepanu juhtima. Aga me pidime ju kuidagi nimetama seda 7. jaanuari ja see oli variant, mis tundus mulle kõige parem. Kui tähistatakse detsembris jõulusid, siis pole mingit märget vaja, on need roomakatoliku kiriku või luteri kiriku jõulud. Kui neid tekib juba kaks, siis on vaja kuidagi need eristada, ja enamik õigeusu kirikuid tähistab jõule 7. jaanuaril. Nii et minu arvates on see termin siin täitsa omal kohal.
Oli veel mingi kolmas põhjus. Kui mälu mind ei peta, siis oli juttu, et majanduslik efekt pole välja arvutatud jne. Aga minu arvamus on, et usklike tunded ei ole mõõdetavad mingi summaga. Kaasettekandja kindlasti loeb täpselt ette need ministeeriumi põhjused, miks nad ei nõustu selle seaduseelnõuga. Mulle jäi meelde see, mida ma praegu rääkisin.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Paul-Eerik Rummo!

Paul-Eerik Rummo

Suur tänu! Lugupeetud ettekandja! Eesti ühiskond on kujunenud võrdlemisi multikultuuriliseks ja see tähendab väga mitmeid usutunnistusi, mida Eesti elanikud järgivad. Eesti riigis teatavasti kehtib südametunnistuse vabadus, mis tähendab iga inimese õigust tunnistada temale meeldivat, temale vastuvõetavat usutunnistust või mitte ühtegi nendest. Teie eelnõu tegeleb ühe konkreetse usutunnistusega, kristlikuga, kitsamas mõttes aga selle ühe haruga, ortodokslusega, ning veel kitsamalt selle haru kahe eri patriarhaadi küsimusega. Kas te põhimõtteliselt peate praktiliselt ja õiguslikult võimalikuks, et Eesti kehtestab oma riigipühad kõikide Eestis harrastatavate konfessioonide tavade järgi?

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Väga hea küsimus! Me tegeleme ainult ühe usuga. Miks me seda teeme? Sest teistel arvestatavatel kirikutel on jõulude tähistamise võimalus olemas. Kuidas olla selles olukorras õiglane? Nullime ära kogu süsteemi ja siis hakkame algusest peale arutama, mida me sinna tagasi paneme. Ja siis tekib teil võimalus öelda, et üks zoroastrismi adept on siiski Eestis olemas, paneme nende pühad siia seadusse sisse. Või tuleb keegi mõne teise pakkumisega. See on väga õige ettepanek, ma arvan, et nii peabki demokraatlikus riigis käituma. Ei ole vaja arvestada sellega, et 170 000 inimest soovib seda püha saada, on vaja leida suvaline põhjus, et neil see asi ära keelata. Aga aluseks võtame siiski demokraatliku süsteemi, see on väga õige.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Rait Maruste!

Rait Maruste

Härra Stalnuhhin! Oma eelnõu põhjendades te ütlesite, et õigeusklikud ootavad oma õiguste kaitset. Ma usun, et te pidasite silmas usuvabadust. Kas teil on tuua näidet, et praegune õiguslik olukord segab õigeusklikel talitada oma tavade ja rituaalide kohaselt või nad on selles takistatud? Minu teada Eesti Vabariik respekteerib täies mahus igaühe õigust usuvabadusele. Küll ei ole olemas sellist õigust, et kellelgi on õigus riigipühale. Kas te näete seda vahet ja kuidas te seda selgitate?

Mihhail Stalnuhhin

Härra Maruste, seda küsimust ma küll ei saa nimetada heaks küsimuseks, see on väga halb küsimus. Ma loen stenogrammi paari tunni pärast üle, kui see avaldatakse, ja kui ma leian sealt, et ma olen öelnud siin oma kõnes, et õigeusklikud tahavad oma õiguste kaitset, siis palun avalikult teie ees vabandust. Aga enda teada ma ei öelnud seda ja ei saanudki öelda, sest nende õigusi kaitsta pole vaja, neid kaitseb usk. Kas on see püha kalendris märgitud või ei ole, nad tähistavad seda nagunii. Kas on detsembri kalendris jõulud märgitud või ei ole, kogu maailma usklikud inimesed tähistavad seda ikka. Pole vaja sellest poliitikat teha, pole vaja ühte gruppi teisele vastandada. Küsimus on selles, kas teie sealhulgas ka põhiseaduskomisjoni esimehena olete nõus arvestama inimeste huvisid või ei ole. Kui te ei ole sellega nõus, no jumal teiega, ütleb Jumalasse uskuv inimene, minge oma teed edasi. Ma üldse ei taha öelda, et see eelnõu on mõeldud õigeusklike õiguste kaitsmiseks, nad saavad nii või teisiti jõulusid tähistada nagunii. Küsimus on riigipühas. Ka Eesti Kirikute Nõukogu teeb oma kirjas ettepaneku 7. jaanuar ja ülestõusmispühade teine püha riigipühaks kuulutada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Priit Sibul!

Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja, ma olen suures osas teiega nõus. Nagu paljud õigeusklikud, tähistan ka mina talviseid pühi ja muid pühi olenemata sellest, kas need päevad on kalendris märgitud punase või mustaga. Aga mul on küsimus, mis võib-olla otseselt eelnõu ei puuduta, aga kindlasti haakub sellega. Siin öeldi, et koalitsioon eelnõu ei toeta. Olen aga aru saanud, et haridus- ja teadusminister on järgmise aasta jõuluvaheaja nimetanud ümber talvevaheajaks ja pikendanud seda nõnda, et lapsed saaksid 7. jaanuari tähistada. Sellega on lastel see probleemi justkui lahendanud. Kas te olete kursis ja saate aru, kas siis valitsuses on erakonnad eri meelt või arvatakse, et ainult lapsed võiksid seda püha tähistada? On see teile teada?

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh küsimuse eest! Minu arvates need asjad ei haaku omavahel. Üks asi on riigipüha ja võimalus püha tähistada puhkepäeval. Teine asi on koolivaheaeg. Noorte hulgas kahjuks nii palju usklikke ei ole kui minu põlvkonna ja vanemate inimeste hulgas. See ei kõrvalda probleemi, see on mingi lühiajaline lahendus konkreetseks aastaks. Kusjuures härra minister võib muidugi seda lubada, aga tõenäosus, et ta on haridusminister ka ajal, kui keegi peab alla kirjutama määruse, mille alusel pikendatakse koolivaheaega – noh, mina pakuks, et see on 25 : 75 vastu. Umbes nii suur on see võimalus. Ma ei ole politoloog, ma ei oska täpsemalt vastata. Kas valitsuses on lahkhelid või ei ole, seda ei oska öelda. Valitsuse istungil ma ju käinud pole ja kuulnud, mida nad seal räägivad, ka pole. Aga igal juhul oli kõnealune valitsuse arvamus ühine, sinna ei olnud juurde kirjutatud midagi selletaolist, et haridusminister on eriarvamusel vms.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Peeter Võsa

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Oleme kuidagi takerdunud religiooniküsimustesse. Minu teada on Eestis 80 eri konfessiooni ja kui oleks satanistlik ka registreeritud, siis oleks neid koguni 81. Aga mis puutub kahtede jõulude tähistamisse, siis looduses on täiesti võimalik lausa silmaga jälgida efekti, kus päike loojub kaks korda. Miks ei võiks siis olla kahed jõulud või ka näiteks kaks aastavahetust, nii et üks kord aasta vahetub ära ja mõne nädala pärast uuesti? Tegelikult aitaks selline strateegia kindlasti kaasa Reformierakonna plaanile viia Eesti viie rikkaima Euroopa Liidu riigi hulka lähima 15 aastaga. Mis te arvate sellest majandusliku kasu efektist?

Mihhail Stalnuhhin

Kuidas see siin saalis ikka niiviisi juhtub, et omad inimesed küsivad midagi sellist, millele vastata ei oska? Ma jään selle vastuse võlgu, seda enam, et me saame sinuga kas fraktsioonis või suitsuruumis rääkida. Ehk sa selgitad mulle paremini, milles oli küsimuse sisu, siis ma võib-olla oskan sulle sisuliselt vastata.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen sinuga nõus, et nagunii jõule tähistatakse. Õigeusklike jõule tähistab umbes 170 000 inimest. Seda ära keelata ei saa. Nõukogude ajal eestlased tähistasid ka jõule ja siis käidi kirikute juures kontrollimas, kas õpilased käisid kirikus või ei käinud. Ma küsin aga teise ülestõusmispüha kohta. Me oleme üldiselt solidaarsed teiste Euroopa Liidu riikidega. Minu teada on ainult kaks või kolm riiki, kes teist ülestõusmispüha ei tähista. Võib-olla ma eksin, aga neid on vist kolm: Eesti, Malta ja Portugal. Miks me selles ei püüa solidaarsed olla? Teatavasti Eestis on üldse riigipühade arv väiksem kui teistes Euroopa Liidu riikides. Mis selle põhjus on, oskad sa välja tuua?

Mihhail Stalnuhhin

Miks ühes riigis on riigipühi üheksa ja teises 17, seda on väga raske selgitada. Kindlasti on kuidagi mängus rahva mentaalsus, religioossus ja kõik muud ajaloolised põhjused. Need otsused tehti kunagi oma 20 aastat tagasi ja ma ei tea, mis põhimõttest siis lähtuti. Mis puutub jõulude tähistamisse, siis ma tuletan meelde – loodan, et mälu ei peta mind –, et aastani 2002 oli meil üks õigeusu kirik registreerimata. Kui algusest peale oleks meil olnud mängus kaks õigeusu kirikut oma õigusliku staatusega, siis tähistataks ehk meilgi nii nagu Valgevenes ja Moldaavias kaht püha. Aga juhtus nii, nagu juhtus. See on üks selline loomulik asi – tähtis on kogu ajalugu, traditsioonid-tavad, kõik see, mis on juhtunud üleminekuajal. Sellest tulenevad riigipühade nimekirjad, kus peegeldub riikide omapära. Aga tore on see, et iga kell saab seda nimekirja muuta, ja seda on tehtud ka.
Tahan veel öelda, et sul on täiesti õigus: on olemas selliseid pühasid, mida kalendris punasega märgitud ei ole, aga mida kõik tähistavad. 15 aastat tagasi peeti siin saalis sõda seoses 8. märtsiga. Seda püüti siis riigipühaks teha ja vastuseks käis andmine, et mida te surute meile peale sellist totalitaarset nõukogude aja püha. Hiljem aga needsamad mõõdukad, kes tuletasid siin saalis meelde 9. märtsi 1944 Tallinnas ja kõike muud, seisid poodide juures punaste nelkidega, et jagada neid mööduvatele naistele. Nii et on olemas selliseid tähtpäevi, mida mingil põhjusel – poliitilisel, ideoloogilisel – me ei saa ametlikult tunnistada, aga tähistame ikkagi. Võib-olla mõne tähtpäeva puhul ei olegi erinevus nõukogude ajast, kui käidi kontrollimas, kes jõulude ajal kirikus käib, nii suur.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh! Reformierakond on siin saalis rõhutanud, et 170 000 õigeusklikku on väike grupp inimesi, kelle huvides ei ole vaja seadusi teha. Sa oled kaua aega Riigikogus olnud. Kas sa mäletad, et on ju tehtud seadusi palju väiksemate huvi- või inimgruppide huvides? Härra Maruste imestas, miks on tarvis õigeusklikelegi vaba päev anda. Siinkohal ma meenutan, et kui vene õigeusklikud tähistasid oma jõule Aleksander Nevski katedraalis, siis Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius esines seal läkitusega, mille kandis üle ka avalik-õiguslik televisioon. Seal ta ütles – ma mälu järgi meenutan –, et loodetavasti Eesti riik jõuab ükskord niikaugele, et kuulutab selle päeva õigeusklikele vabaks päevaks. Nii et õigeusklikud loodavad. Nad ei palu ega nõua, vaid loodavad, et kunagi Eesti riik jõuab sinnani. Aga minu meelest on meil ennegi tehtud seadusi palju väiksemate gruppide huve silmas pidades.

Mihhail Stalnuhhin

Üks asi on see, mida sa eelmise päevakorrapunkti arutelus ise mainisid – vara tagastamine, mille tõttu said kannatada kümned tuhanded inimesed Eestis. Ei olnud eriti suur grupp inimesi, kelle jaoks seda tehti. Selliseid asju on tehtud jah ning praegugi viidatakse sellisele loogikale, et peaks kõigile need vabad päevad võimaldama, miks ainult ühele osale rahvast. Aga praegu ma äkitselt sain aru, et kolleeg Rummole võiks vastata niiviisi, et kui siin saalis kunagi istub grupp moslemiusulisi, eks nad siis tulevad oma ettepanekutega ja siis hakatakse neid pühasid arutama.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Terje Trei!

Terje Trei

Ma tänan! Hea ettekandja! Te räägite siin praegu jõuludest, mida kalendrite erinevuse tõttu tähistatakse kahes usus eri ajal. Aga meil on ju ka teisi pühasid, näiteks jaanid. Miks te neid ei ole sisse toonud, miks te ühe pühaga olete piirdunud?

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh teile võimaluse eest rääkida siin mitte eriti pikalt kõigest sellest, mille võrra ma sain targemaks Vikipeediat lugedes. Tegelikult saab seda kõike ka igaüks ise lugeda, kogu info on seal olemas. Nii et ütlen ainult seda, et igal kirikul on mingi arv pühasid. Nendest osa on väga tähtsad, osa aga tavalisemad pühad. Praktiliselt on iga päev püha, sest iga päev on mõne pühaku päev. Vene kirikus on – vabandust, ma ei tea, kuidas see tuleks eesti keelde tõlkida – dvunadesjatõje prazdniki. See tähendab kaks ja kümme, 12 püha, mis on kõige tähtsamad. Nendest eraldi räägitakse kahest pühast, need on jõulud ja ülestõusmispühad. Need on kristlase jaoks kõige tähtsamad pühad üldse. Seepärast me millestki muust ei räägi, ainult sellel lihtsal põhjusel. Issanda sünd ja Issanda ülestõusmine – need on kaks asja, mis on iga uskliku jaoks kõige tähtsamad. Muidugi iga religioon annab kõigele oma tõlgenduse, aga see ei muuda asja. Need on kaks kõige tähtsamat püha ja seepärast me nendest räägime.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Paul-Eerik Rummo, teine küsimus!

Paul-Eerik Rummo

Aitäh! Kõigepealt stenogrammi huvides: te omistasite mulle väga elegantselt ettepaneku tähistada riigipühadena mis tahes konfessiooni pühasid. See ei olnud ettepanek, see oli mu küsimus teile: kas te kujutate ette, et teie eelnõus pakutu kohaldamise ala on võimalik laiendada sellisel viisil, nagu mu küsimuses kõlas. Aga nüüd teise küsimuse juurde. Vastates härra Marustele te ütlesite väga targasti, et õigeusklikud konkreetsel juhul ei vaja kaitset, kuna neid kaitseb Jumal. Minu meelest teie eelnõu põhiline nõrkus ongi selles, et see üritab ühitada kahte ühitamatut teemat. Üks on usuvabadus, mis on üks inimõigusi ja üks inimese põhivabadusi, teine on riigipühade arv ja nende iseloom, mis on võrdlemisi kitsas riigielu korraldamise küsimus. Kas te nõustute minuga, et teie eelnõu on põhimõtteliselt ebaõnnestunud ja valedel alustel?

Mihhail Stalnuhhin

Mitte mingil juhul ma ei nõustu teiega. Kui jäi arusaamatuks vastus teie esimesele küsimusele, kas on võimalik seda nimekirja laiendada, siis siin maailmas on nii kaua, kuni inimestel või suus sulab, võimalik kõik. Ma ei teinud üldsegi nalja. Me näeme seda praegu mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, kus linnades on mitu kohalikku omavalitsust. Eelmisel aastal ma käisin huvi pärast Hollandis läbi linnast, kus mošeesid on rohkem kui katoliku ja luteri kirikuid ja kus jõulukuuske enam keskplatsile ei panda. Tõenäoliselt on seal kehtestatud uued linnakorrad ja elu nendega vastavusse viidud. Varem või hiljem hakkab sama juhtuma riigi tasandil ja pole välistatud, et ka meil.
Ma saan aru, te olete liberaal ja vabadus peab teie arvates olema hästi lai. Peab olema võimalus, nagu Euroopas praegu moes on, suvalist religiooni sõimata, näidates sellega oma hinge avarust ja intellektuaalsust. Mina seda ei poolda. Mina tõesti arvan, et usk kaitseb usklikku iseenesest. Ma arvan, et kui teie riigikogulasena eelnõuga nõustuksite, siis osutaksite 170 000 inimese vastu teatud austust ja see oleks nende silmis suur pluss. Te võite usklik olla või mitte olla – ma ei tea, kas te olete usklik või ei ole –, aga selle vastu, et tänapäeva eetika ja moraali alused on Euroopa jaoks paika pannud selline maailmareligioon nagu kristlus, vaidleksid vähesed ja tõenäoliselt mitte selles saalis.
Nii et ma arvan, et see on õnnestunud seaduseelnõu. Te olete eelmisel aastal toetanud selliseid eelnõusid, mille alused on kristlusevastased, näiteks kooseluseadus ja teatud punktides lastekaitseseadus. Te olete algatanud töövõimereformi, mis on küüniline. Eesti keeles, uskuge, ma ei suuda selle jaoks õiget sõna leida, vene keele kasutamise limiidi olen aga täna juba ära kasutanud. See on väga hea seaduseelnõu, mis annab teile võimaluse näidata oma valijatele ja kõigile Eesti elanikele, et teie, Paul-Eerik Rummo, olete seesama mees, kes kirjutas kunagi "Põgene, vaba laps!". Me laulame ja kuulame seda hea meelega seniajani. Teil on võimalus näidata, et te olete vaba inimene, kes ei otsi võimalust opositsionäär pori sisse tallata selle eest, et tal on omad vaated, et te olete õige mees. Toetage seda seadust ja näidake kogu Eestile, kes te olite ja olete ja kelleks ka jääte!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mulle tundub, et seda eelnõu võetakse järjekordselt kui ühte vene teemat. Tegelikult on 170 000 õigeuskliku seas ka väga palju eestlasi. Ma võin öelda, et minu abikaasa sugulased on ka õigeusklikud. Nii et see ei ole puhtalt vene teema. Aga see selleks. Ma saan aru, et see eelnõu nagunii ei lenda. Aga ehk oleks olnud targem need kaks tähtpäeva lahutada, et oleks vähemalt läbi läinud teine ülestõusmispüha. Võib-olla oleks see isegi õnnestunud, sest pole ju normaalne, et me Euroopast nii erinevalt käitume. Sõidame näiteks mõnda teise Euroopa riiki, seal on pühad, ei saa pangaülekandeid teha jne. Kas oleks olnud tark piirduda eelnõus ühe tähtpäevaga?

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, Tarmo! Jälle selline libe teema. Usk ütleb meile, et kristlus ei tee inimeste vahel vahet nende rahvuse järgi. Ja kuigi ma tean statistikat, kui palju selle 170 000 hulgas on eestlasi ja kui palju venelasi, ma ei hakka seda kasutama. Ma ei hakka sellest rääkima, sest see ei ole rahvuse küsimus. Õigeusu kirikuid on üle terve Eesti, isegi seal, kus venelasi pole nähtud oma kümme aastat või kord kümne aasta jooksul keegi näeb neid. Mis puutub kahte pühasse, siis kui mina selle ettepanekuga algselt välja tulin, oli see seotud ainult 7. jaanuariga. Fraktsioon tuletas aga meelde, et me oleme paar aastat tagasi rääkinud ka teisest ülestõusmispühast. Ja et teemat kaks korda mitte tõstatada, siis me otsustasime, et paneme need kaks eelnõu kokku.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Urbo Vaarmann!

Urbo Vaarmann

Aitäh, juhataja! Lugupeetud kolleeg! Paranda mind, kui ma eksin, aga vägisi tundub, et kõik saavad järjekordselt aru, et idee on väga hea, aga enne valimisi tuleb see jõuga maha suruda, ja ega keegi tegelikult väga ei mõtlegi, mis see teistele kaasa toob.

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Pean nüüd hetkeks ära unustama, et ma olen õigeusklik ja kristlane, sest muutun kohe väga kurjaks. Asi on lihtsalt selles, et nii praegusel kui eelmisel valitsuskoalitsioonil – IRL on muidugi nüüd palju targemaks muutunud, see tarkus tuli peale seda, kui nad koalitsioonist välja kukkusid – on olnud üks reegel: mitte miski, mis tuleb opositsioonilt, ei tohi läbi minna. Sellest reeglist on erandid tehtud ainult juhtudel, kui opositsiooni hääli on tahetud saada mingile kahtlasele eelnõule, millele isikuliselt alla kirjutatakse, näiteks kooseluseaduse eelnõu. Vahetevahel see ka õnnestub.
Ma tuletan meelde kinnisvara omandamise kitsendamise seaduse muutmist. Seaduseelnõu ise oli valitsuse esitatud, aga meie tegime kaks aastat tagasi selle muutmiseks ühe ettepaneku, mis teinuks kõik lihtsalt kergemaks ja normaalsemaks, vähendanuks seda sürrealismi, mida meil on seal piiri ääres kuhjaga. Komisjonis enne teist lugemist seda muudatusettepanekut toetati, kõik oli korras. Siis tuli seaduseelnõu kolmandale lugemisele ja sellel hetkel keegi Stenbocki majas pööras tähelepanu, et Riigikogus läheb kohe läbi üks seaduseelnõu, kus on sees Keskerakonna muudatusettepanek, kusjuures selline põhimõtteline, millega on tegeletud juba 15 aastat. Ja siis tekkis kummaline olukord, et kolmandal lugemisel võeti eelnõu lihtsalt tagasi.
Lugupeetud kolleeg, kui sa arvad, et sellisel juhul on ajud mängus, siis ei ole, seal ei ole isegi mingit märki sellest. Seal on džungel ja seal on mängus instinktid. Seal on selge arusaam, et igaüks, kes on teist värvi kui meie siin selles kärnkonnapesas, peab olema maha tallatud ja surnuks pekstud. See on kahjuks tänapäeval meie Eesti demokraatia. Nüüd olen muutunud kristlaseks tagasi ja ütlen, et olgu Jumal see, kes neile hinnangu annab. Mina rohkem seda ei tee.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalmer Lain!

Kalmer Lain

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seaduseelnõus on kirjas, et käesoleva eelnõu vastuvõtmine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi. Erasektorile see kindlasti toob kulutusi kaasa ja ma arvan, et ka riigisektoris on mõningad asjassepuutuvad inimesed tööl. Kas te olete ikka kindel, et ei teki lisakulutusi riigieelarvele?

Mihhail Stalnuhhin

Nagu üks tark mees ütles, minuti pikkus sõltub sellest, kummal pool tualetiust sa seisad. Kuidas vaadata – kui te tahate tõestada, et see toob endaga kaasa kulutusi, siis te tõestate selle ära ja ka mina saan seda tõestada. Kui te soovite tõestada, et ei too kaasa kulutusi – tegelikult on ju puhkepäev ja kulutused puhkepäeval vähenevad –, siis see on ka täiesti tõestatav. See on üks neid juhtumeid, kus ühest hinnangut ei ole ega saagi olla. Sellist asja tuleb elus ette. Meie eelistame seda seisukohta, et see ei too täiendavaid kulutusi kaasa. See ei ole ju mingi tankide ostmine, kus on selge, et võetakse raha ja antakse ära – need on täiendavad kulutused. Kus te selle eelnõuga seoses näete võimalust, et tekivad arvestatavad kulutused? Neid ei ole.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Väino Linde

Auväärt Riigikogu! Hea istungi juhataja! Riigipühade seas on 24. detsember – jõululaupäev, 25. detsember – esimene jõulupüha ning 26. detsember – teine jõulupüha. Selle seaduse kontekstis ei olegi oluline, mida meist keegi nendelt pühadelt ootab – kas õnnistegijast lapsukese sünni tähistamist või punase kuue ja valge habemega vanapapit koos kingikotiga või hoopis mingit päkapikumeest, kes toob kingitused jõulukuuse alla. Tähtis on hoopis see, et nende tähtpäevade riigipühaks kuulutamisel on lähtutud just meie riigi kultuurikontekstist ja ajaloolisest taustast.
Riigipühad ei puuduta ju ainult usklikke, need puudutavad kõiki Eestis elavaid inimesi. Me peame võtma aluseks ka meie põhiseaduse, mille 40. paragrahv ütleb otsesõnu: igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba ja riigikirikut ei ole. Mida see tähendab? See tähendab seda, et põhiseaduses sisaldub riigi ja religiooni lahususe ning võrdse distantsi hoidmise reegel, mis kehtib kõigi uskude ja ka veendumuste kohta.
Nendest printsiipidest või postulaatidest lähtuvalt otsustas põhiseaduskomisjon tänavu 12. jaanuaril, kui ta arutusel olevat eelnõu kaalus, häältega poolt 6, vastu 2, erapooletuid 2 teha Riigikogu saalile ettepanek see eelnõu tagasi lükata.
Loomulikult vaagis komisjon enne sellise otsuse langetamist eelnõu põhjalikult läbi. Eelnõu algataja härra Stalnuhhin kandis oma teada headuses ka komisjonis ette asjaolud, miks seda seadust on tarvis. Soovitakse täiendada pühade ja tähtpäevade seadust sättega, mis muudaks õigeusklike jõulupüha, 7. jaanuari ning ülestõusmispühade teise püha riigipühaks ja puhkepäevaks. Komisjonis oli ka arutusel, et õigeusu puhul on Eestis tegu kahe kanoonilise alluvusega: on Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik. Esimene neist tegutseb uue, Gregoriuse kalendri järgi, teine tegutseb vana, Juliuse kalendri järgi. Juliuse kalendri järgi tähistavad jõule ka vanausulised.
Komisjonis, nii nagu täna ka Riigikogu saalis selgus, et mingeid takistusi õigeusklikel, ka n-ö vene õigeusklikel oma jõulude tähistamiseks ei ole. Meil oli juttu ka sellest, kas teistes riikides tähistatakse jõule kaks korda. Kõlas, et teadaolevalt seda ei ole, aga iga riik peab ise otsustama, mis põhjusel ta ühe või teise tähtpäeva riigipühaks kuulutab. Veel oli nagu tänagi juttu sellest, et seletuskirja järgi ei too see eelnõu seaduseks muutumise korral mingeid rahalisi kulutusi kaasa, kuid vaieldamatult tooks siiski. Aga see ei ole selle eelnõu tagasilükkamise puhul põhituum, kui nii võib öelda.
Kuulasime ära ka Vabariigi Valitsuse esindaja Justiitsministeeriumi seisukoha. Valitsus otsustas juba eelmise aasta 4. detsembril üheselt, et ei toeta seda eelnõu. Põhjendus oli, et 7. jaanuaril ei tähista jõule Eestis mitte kõik õigeusklikud. Ning et sõna "õigeusklik" on selles eelnõus siiski mitmetähenduslik. Veel leiti, et meie ajaloolises traditsioonis ei ole ülestõusmispühade teine püha nii ulatuslikult tähistatav, et see peaks olema riigipüha.
Lõppkokkuvõttes siis, head kolleegid, nagu ma ütlesin, otsustas komisjon häältega 6 poolt, 2 vastu ja 2 erapooletut ettepanekut mitte toetada, vaid eelnõu tagasi lükata. Me viisime komisjonis läbi isegi nimelise hääletuse, kuna üks hea kolleeg meie komisjonist palus seda, aga tulemused jäid selliseks. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, küsimus!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Mul on hea meel, et sina komisjoni nimel esined, sellepärast et sa oled pikaajaline Riigikogu liige ja oskad võib-olla kõige paremini küsimustele vastata. Esimene küsimus on selline, et praegu on Eestis riigipühaks kuulutatud jõuluaeg katoliku ja luteri kiriku traditsioonide alusel. Milline oli põhiargument, et just nende kirikute jõulud on kuulutatud riigipühaks?

Väino Linde

Komisjonipoolse ettekandjana olen sunnitud vastama, et sellist arutelu, millest tulenevalt on just 24., 25. ja 26. detsember jõulupühadena Eestis riigipühad, põhiseaduskomisjonis ei olnud. Võin neid põhjuseid küll arvata, aga ma ei olnud siis Riigikogu liige, kui need päevad riigipühadeks kuulutati.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Sinu jutu järgi räägiti komisjonis sellest, et kaasneksid teatud kulud või õigemini jääks teatud tulu saamata. Kas komisjonis öeldi selgelt välja, et ettevõtjad põhimõtteliselt ei toeta ega saagi toetada sellist eelnõu? Sel päeval jääb ju töö tegemata ja see on saamata jäänud tulu. Oli sellest juttu või ei olnud?

Väino Linde

Meie hea kolleeg põhiseaduskomisjonist Kalev Kotkas märkis, et eelnõu seletuskirjas on öeldud, et eelnõu vastuvõtmine ei too kaasa täiendavaid kulutusi. Kui aga arvestada, et nendes struktuurides, mis peavad ka pühade ajal töötama, tuleb palka maksta pühadetariifi järgi, siis mingi kulude suurenemine siiski kaasneb. Selles kontekstis oli sellest juttu küll.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Esiteks tahan täpsustada, et õigeusu kiriku jaoks on ülestõusmispäev kõige tähtsam päev kõikide tähtsate päevade reas. Aga minu teine küsimus on selline. Palun täpsustage ikkagi, milline oli see põhiargument, et ettepanek ei leidnud toetust?

Väino Linde

Võib arvata, et Eestis pole riigipühad initsieeritud üksikute kirikute usulistest veendumustest, vaid meie rahva kultuurist. Seda ma ütlesin komisjonipoolse ettekandjana siin kõige alguses. Kui ma õigesti mäletan, siis komisjonis juhtis sellele tähelepanu ka meie kolleeg Jaak Aaviksoo. See riigipüha ei puuduta ainult usklikke, vaid kõiki inimesi, kes Eestis elavad. Ja aluseks on võetud just nimelt meie riigi kultuurikontekst ja ajalooline taust. See ongi viinud otsuseni, et Eestis tähistatakse jõule uue kalendri järgi.

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Väino Linde! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 768 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame selle läbi hääletama. Valmistume hääletamiseks!
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu 768. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Katkestan hääletuse – sõnastasin valesti, vabandust!
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 768 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu 22, üks inimene oli erapooletu. Eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.


3. 11:57 Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 muutmise seaduse eelnõu (791 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 muutmise seaduse eelnõu 791 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Liisa-Ly Pakosta!

Liisa-Ly Pakosta

Lugupeetud kolleegid! Isamaa ja Res Publica Liit on toonud lauale ühe väga hea eelnõu. Aga alustan hoopis faktist, mis on mõnevõrra ajaloolisem kui eelnõu sisu. Siit puldist on esitletud palju eelnõusid, mis on tuginenud ettepanekutele, mis inimesed on teinud kohtumistel ja oma kirjades. Aga see on esimene eelnõu Riigikogu menetluses, mille sisu on sündinud otse sotsiaalmeedias. Ja sündis see ühe probleemi arutelust sotsiaalmeediakanalis nimega Näoraamat. Tutvustan kõigepealt seda probleemi, millele lahendust otsiti. Tegu ei olnud sellise küllalt sageli kasutatava võttega, et Riigikogu liige paneb sotsiaalmeediasse juba olemasoleva lahenduse ja inimesed kas vajutavad nuppu "meeldib" või ei vajuta. Käis tõepoolest arutelu probleemi üle ning lahendus, mis välja pakuti, oli esmapilgul mõnevõrra ebakonventsionaalne, ent arutasime seda pikemalt ja leidsime, et see tegelikult toimiks väga õiglaselt ja väga hästi.
Aga nüüd probleemi kirjelduse juurde. Iivet ehk laste sündi mõjutavad kõige rohkem nii demograafide kui ka teiste sotsiaalteadlaste ja praktikute hinnangul teenuste kättesaadavus ning võimalus töö- ja pereelu ühitada. Õieti on tegemist ühe ja sama asjaga: tänapäeval sõltub töö- ja pereelu ühitamine palju rohkem lastele ja lastega peredele mõeldud teenuste kättesaadavusest kui sellest, kui suur on parasjagu näiteks lapsetoetus. Ka 45-eurone lapsetoetus ei võimalda kuu aja jooksul katta kõiki kulutusi lapse kasvatamiseks sellisel moel, et vanem saaks lapse kõrvalt tööl käia. Seetõttu on üks kriitilisemaid teenuseid väikeste lastega peredele lasteaia- või lastehoiukoha pakkumine.
Enamik omavalitsusi Eesti Vabariigis on selle ülesandega ehk kohustusega pakkuda lastele alates 1,5 eluaastast lasteaia- või lastehoiukohta suurepäraselt hakkama saanud. Suur kiitus nendele omavalitsustele siinkohal selle eest! Ent on väike hulk omavalitsusi, kes ei ole selle ülesandega viimastel aastatel hakkama saanud. Ma ei hakka siin arutlema selle üle, missuguses vanuses lapsi oleks õige lasteaeda panna, kuigi see on küsimus, mis selle teema arutelul alati esitatakse. Äkki ei olegi õige nii pisikesi lasteaeda panna? Äkki peaks ema olema kodus kuni lapse kooliminekuni? Ent see ei ole tänase arutelu teema.
Lihtsalt info andmiseks ütlen, et Euroopa Komisjon võttis paar aastat tagasi kokku eri riikides tehtud pikaajaliste uuringute tulemused, mis kajastasid lasteaedade ja lastehoiu mõju lastele. Lühidalt öeldes tuvastati pikaajaliste teadusuuringute ja võrdluse tulemusena järgmist. Ei ole mõju lapse arengule sellel, kas ta käib lastesõimes/lasteaias või ta ei käi seal. Ei ole mõju ka sellel vanusel, millal laps hakkab lasteaias või lastesõimes käima. Küll aga mõjub lapse arengule lasteasutuse töö kvaliteet, eriti suur on see mõju siis, kui laps kasvab sotsiaalses mõttes mahajäänud või puudust kannatavas peres. Kui sellisel lapsel on võimalik käia lastesõimes või lasteaias, on sellel positiivne mõju. Aga üldjuhul, n-ö tavaliste perede puhul mõju puudub, nii negatiivne kui ka positiivne. Nii et selle küsimuse juurest me võime kiiresti edasi liikuda.
Kuidas seda probleemi lahendada? Riigikogu kiitis eelmisel aastal heaks eelnõu, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel asendada lasteaiakoha kuni kolmeaastastele lastele lastehoiukohaga, mida on kohalikul omavalitsusel oluliselt lihtsam kas ise luua või kasutada koostööd erasektoriga. Kõige selle juures on endiselt lahendamata küsimus, mida peaks tegema üks pere, kus kasvab väike laps, kellele omavalitsus ei paku ei lasteaia- ega lastehoiukohta. Kui vaadata meist rikkamaid Euroopa maid, siis näeme, et mujal on see probleem lahendatud selliselt, et pere mitte ühelgi juhul ei jää tühjade kätega – midagi omavalitsus perele ikkagi pakkuma peab, eelistatult loomulikult lasteaia- või lastehoiukohta.
Sellest arutelust Näoraamatus (ingliskeelse nimega Facebook) pakuti välja lahendus, mille autor on tuntud raamatuillustraator Piret Räni. Arutluskäik oli selline, et tõepoolest, kui vanemahüvitise mõte on hüvitada aega, mille vanem lapse tõttu peab töölt eemal olema – kehtiva seaduse kohaselt on ju vanemahüvitise mõte soodustada lapse kasvatamise kõrvalt tööl käimist –, siis on täiesti loogiline, et kui omavalitsus ei ole täitnud oma seadusest tulenevat kohustust, mis on omavalitsusel muuseas lasunud juba mitukümmend aastat ja ulatub 1960-ndate algusesse ja mis taasiseseisvunud Eestis kehtib 1993. aastast, siis peaks omavalitsus vanemale tema vanemahüvitist samas summas edasi maksma, kuni vajalik lasteaia- või lastehoiukoht leitakse. See toimiks enam-vähem samamoodi kui kindlustussüsteem.
Loomulikult on põhieesmärk ka praegu kehtiva seaduse järgi see, et omavalitsus peaks pakkuma lasteaiakohta, selle puudumise korral lastehoiukohta. Aga kui tõesti on selline harv olukord, kus omavalitsus ei suuda pakkuda ei ühte ega teist, siis ei saa normaalseks pidada, et kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni on sisuliselt kahele inimesele ette nähtud sissetulek lapsehooldustasuna 300 eurot, mis teeb 150 eurot inimese kohta kuus. Arusaadavalt ei ole ühegi seaduse eesmärk sundida ema või isa töölt eemal olema ajal, mil laps võiks nende arvates juba lasteaias käia. Kuna eralasteaed või eralastehoid käib perele üle jõu, ei oska lapsevanem oma tööandjale öelda, mis kuupäeval ta võiks tööle naasta.
Praxis on seda probleemi üsna põhjalikult analüüsinud Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja jõudnud samale järeldusele, et lastehoiu- või lasteaiakoha kindlustamine on murrangulise mõjuga nii perede turvatundele kui ka seeläbi kogu meie rahva iibele. Euroopa Liidu riikide olukorda uurides näeme selgelt, et nendes maades, kus lasteaiakoha saab sisuliselt järgmisel tööpäeval pärast lapsevanema avalduse esitamist, on loomulik iive suurem kui Eestis. Kõnealune kindlustus, mida loodetavasti peaaegu et vaja ei lähekski, oleks kõige olulisem just nimelt turvatunde andmise efekti poolest. Loodetavasti sunniks ja motiveeriks see neid omavalitsusi, kes seni ei ole lastehoiu küsimust lahendanud, meie kõige väiksemaid ja kõige kiiremini arenevaid ühiskonnaliikmeid oma prioriteetides veidikene ettepoole tõstma.
Seda lahendust tutvustades rõhutan seda, et see on koostatud äärmiselt vastutustundlikult. Tegu on küll üheainsa lõike lisamisega koolieelse lasteasutuse seadusesse: § 10 täiendatakse uue lõikega nr 4. Selles lõikes on aga peale juba selgitatu ette nähtud järgmised asjad. Vanem peab vähemalt kolm kuud ette teada andma, et ta soovib lasteaia- või lastehoiukohta. Sellist sätet praeguses koolieelse lasteasutuse seaduses ei ole. Kehtiv seadus kohustab kohalikku omavalitsust sisuliselt järgmisel tööpäeval pärast avalduse saamist lapsele lasteaia- või lastehoiukohta pakkuma. Meie oleme oma eelnõus ette näinud, et omavalitsusele antakse lahenduse leidmiseks kolm kuud aega.
Eraldi on rõhutatud, et vanemahüvitist ei maksta juhul, kui vanem ei ole pakutud kohta teeninduspiirkonna lasteasutuses või alla kolmeaastase lapse puhul lastehoiuteenuse osutajalt vastu võtnud. Nii et lapsevanematel puuduks selle eelnõu jõustumise korral ka võimalus hakata kergelt lisaraha teenima, kui omavalitsus lasteaia- või lastehoiukohta pakub ja pere seda vastu ei võta. Sellisel juhul vanemahüvitist edasi ei maksta.
Lisaks oleme siin läbi mõelnud ka selle tahu, et meie eesmärk ei ole ühelgi moel naisi, ammugi mitte mehi tööturult eemal hoida. Seepärast sätted, mis on praegu vanemahüvitise seaduses ja piiravad töötamise tulusust vanemahüvitise saamise ajal, kohaliku omavalitsuse poolt jätkuhüvitise maksmise korral ei rakenduks. Mõte on selles, et see summa oleks mõeldud kas vanema enda kodus olemise hüvitamiseks või selleks, et vanem maksaks selle abil lastehoiuteenuse eest.
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski on selle lahenduse hindamiseks saatnud seitsmest punktist koosneva kirja ja kuna ma seda kirja komisjonis analüüsisin, siis teen seda ka siin. Kiri torkab silma sellega, et seitsmes punktis on suutnud minister Jevgeni Ossinovski libastuda või eksida 15 korral. Tegemist on omalaadse rekordiga. Aga käime selle kirja siin siis läbi. Esiteks on minister Ossinovski arvanud, et kui lapsevanem on soovinud oma lapsele lasteaiakohta, siis ei peaks ta mitte mingisuguseid hüvitisi saama, vaid ta peaks saama selle lasteaiakoha. Siinkohal me oleme ministriga täiesti nõus: lasteaiakoha peaks tõesti saama. See eelnõu aga lahendab teist küsimust – see lahendab olukorda, kus omavalitsus mingisugusel põhjusel lasteaiakohta ei paku. Mis sellest perest siis ikkagi saab? Veel kord: tegemist oleks euroopaliku lahendusega, et pere ei jää ühelgi juhul turvatundeta. Seega ministri viidatud vastuolu haldusmenetluse üldiste põhimõtetega eelnõus pole.
Teiseks on avaldatud arvamust, et vanemahüvitis on seotud isiku individuaalse palgaga, millel puudub seos lasteaiakoha maksumusega. Absoluutselt puudub! Ainult et vanema kodus istumisel puudub samamoodi igasugune seos lasteaiakoha maksumusega. On sügavalt eksitav arvata, et vanema sunnitud töölt eemalviibimine oleks kuidagi hüvitatud, kui kohalik omavalitsus maksaks talle lihtsalt lasteaiakoha maksumusega võrdset tasu. On nii mehi kui naisi, kelle töö, teenistus, laenud ja kõik muu selline on seotud teistsuguste numbritega kui lasteaiakoha maksumus. Seepärast ei soovi nad kodus istuda ning sellest lihtsast seosest lasteaia ja vanema töölkäimise vahel oleks ammu aeg aru saada.
Kirjas on öeldud, et lasteaiakoha pakkumine oleks kohalikule omavalitsusele uus kohustus. Ei oleks! Tegemist ei oleks uue kohustusega. Koolieelse lasteasutuse seadus, mis kohustab kohalikku omavalitsust pakkuma lasteaiakohta sisuliselt järgmisel tööpäeval pärast vanema avalduse saamist – laps peab muidugi olema saanud vähemalt 1,5 aastat vanaks –, kehtib juba väga pikka aega. Ja muuseas, väga pikka aega on omavalitsused suutnud seda ka täita. Ma veel kord rõhutan: valdav enamik Eesti omavalitsusi suudab seda seadusnõuet täita ka praegu. Mitte ühegi koha pealt ei ole eelnõu eesmärk, et lapsevanem oleks kauem kodus, nagu minister on aru saanud. Vastupidi, kui lapsevanem esitab avalduse lasteaia- või lastehoiukoha saamiseks, siis on ta ju näidanud seda, et ta soovib tööle minna. Lapsevanemate suhtes on ehk isegi solvav arvata, et keegi taotleb kohta lasteaias selleks, et ise rahulikult kodus olla.
Kirjas on öeldud, et seaduses on ette nähtud hoiuteenuse pakkumine 1,5–3-aastaste laste vanematele. Me oleme täiesti nõus, et selline võimalus on seaduse kohaselt olemas, ja me ei ole seda kuidagi vastustanud. Eelnõu ütleb väga selgelt, et kui vanem ei ole pakutud hoiukohta vastu võtnud, talle hüvitist ei maksta.
Kirjas on ka lause, et ei ole mõttekas eeldada või igal juhul arvestada sellega, et kohalikud omavalitsused oma kohustust ei täida. Sellise lause peale võiks kindlustussüsteemi kohe kinni panna! Me ei eelda, et keegi ajab ülekäigurajal jalakäija alla, me absoluutselt ei arvesta sellega, ent ometi oleme liiklusseadusse kirja pannud, missugused järelmid on sellisel juhul, kui keegi seda ikkagi teeb. Ka see eelnõu ei eelda mitte ühelgi moel, et omavalitsused oma kohustust ei täida. Vastupidi, eelnõu eeldab seda, et omavalitsused oma kohustust täidavad, aga me pakume täiendavat kindlustunnet juhuks, kui see mingil põhjusel nii ei ole.
Loen ette ka järgmise matemaatilise geniaalsuse: "Kuna kohalikud omavalitsused ei võimalda enda sõnul lasteaiakohti seetõttu, et neil pole selleks piisavaid vahendeid, siis ei ole ka mõeldav, et neil oleks vahendeid vanemahüvitise maksmiseks." Kui see on Haridus- ja Teadusministeeriumi lähenemine seaduse ignoreerimisele kohalike omavalitsuste poolt – öeldakse, et raha ei ole, ja siis justkui polegi vaja seadust täita –, siis selle lähenemisega ei saa me nõus olla. Lisaks tuletame meelde, et lapse kõrvalt tööle läinud vanem maksab tulumaksu, millest osa saab ka kohalik omavalitsus endale. Seega vanema tööleminekul on igal juhul positiivne seos ka riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse eelarvega.
Samuti tuleb rõhutada, et puudub igasugune korrelatsioon kohaliku omavalitsuse majandusliku võimekuse ja tema võimekuse vahel pakkuda lasteaiakohti. Me näeme, et mitmed väga kehval järjel omavalitsused suudavad lasteaiakohti kenasti pakkuda ja mitmed jõukad omavalitsused, näiteks Tallinna linn, seda ei suuda. Viimased on otsustanud oma eelarveraha kulutada muude kulude katteks.
Mul hakkab aeg otsa lõppema, seepärast võtan ülejäänud vead selles kirjas väga lühidalt läbi. Olevat tekitatud küsimus, kas omavalitsus on oma kohustuse täitnud, kui ta maksab hüvitist. Ei, ta ei ole oma kohustuse täitnud. Seadus ütleb selgelt, et omavalitsusel on kohustus lasteaia- või lastehoiukohta pakkuda.
Kuuenda punktiga saaks isegi nõus olla, aga ainult esimese lause puhul: "On väga oluline, et vanem saaks soovi korral peale vanemahüvitise lõppemist tööturule naasta." Ka meie arvame, et see on äärmiselt oluline.
Väidetakse, et käesoleva eelnõuga kohaldatava meetme negatiivne külg on naiste pikaajalise tööturult eemaloleku soodustamine. Kust otsast? Eelnõu eesmärk on risti vastupidine: meil on soov tagada, et omavalitsus pakub lasteaia- või lastehoiukohta ja naised ei oleks kaua aega tööturult eemal, vaid saaksid lapse kõrvalt tööle minna, kui nad seda vähegi soovivad. On veel mõned muudki sügavalt ekslikud seisukohad selles kirjas.
Lõppkokkuvõtteks palun toetada seda peredele kindlustunnet andvat ja mitte ühtegi uut ülesannet sisaldavat eelnõu, mille heakskiitmine tähendaks pikka sammu edasi, et vanemad ei peaks muretsema, mis saab pärast seda, kui laps on saanud 1,5-aastaseks ning mingil põhjusel omavalitsus talle kohta lasteaias või lastehoius ei paku. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh! Eelnõust ma kuskilt Tallinna linna probleeme välja ei lugenud, aga te suutsite nendest oma kõnes siiski natuke rääkida. Ma võin teile teatada, et Tallinna linnas pole enam lasteaiakohti puudu, ainult et kõikides piirkondades need ei jagune võrdselt. Eelnõu algataja võiks seda teada. Samas ma tean Eestis paljusid omavalitsusi, kus IRL on võimul ja lasteaiakohti ei jätku, aga see pole selle eelnõu teema. Ma küsin, kui suur on vanemahüvitis, mida kohalikud omavalitsused peavad hakkama välja maksma.

Liisa-Ly Pakosta

Aitäh selle küsimuse eest! Kommentaariks Tallinna teemale ütlen, et tõepoolest vabu lasteaiakohti pealinnas on. Aga täpselt samamoodi on tõde see, et erivajadustega lastele lasteaiakohti Tallinnas ei ole mitte üheski linnaosas, isegi Lasnamäe kõige tagumises otsas ega Koplis mitte. On fakt, et Tallinnas on lapsi, kellele linnal ei ole pakkuda mitte ühtegi lasteaiakohta.
Nüüd vanemahüvitise suurusest. Aitäh selle väga hea küsimuse eest! Kuna see raha on mõeldud hüvitama summat, mis lapsevanemal töölt eemaloleku tõttu saamata jääb, siis võiks see sõltuda tema senisest palgast. Ka nendele, kellel sissetulekut ei olnud, maksaks kohalik omavalitsus täpselt sedasama vanemahüvitise summat. Me analüüsisime ka seda, kas see peaks olema kõigile üks ja sama summa või ikkagi erinev, nii nagu see vanemahüvitise puhul praegu on. Jõudsime seisukohale, et oluline on hoida perel sedasama elustandardit. Lapsevanem ei jäta mitte vabatahtlikult tööle minemata, vaid seetõttu, et kohalik omavalitsus ei täida oma kohustust. Kordan veel, et need on erandlikud juhtumid. Aga nii nagu teiste kindlustussüsteemide puhul kombeks, oleks sel juhul tagatud seesama vanemahüvitise summa, mida neile senimaani maksti.
Samas ei ole vaja tunda hirmu selle ees, et äkki hakkab kohalik omavalitsus pakkuma lasteaiakohti esimesena nendele vanematele, kellele on makstud vanemahüvitist näiteks maksimumsummas. Omavalitsused peavad pakkuma lasteaiakohti järjekorra alusel. Kui järjekorra eesotsas on näiteks üheksa minimaalses suuruses vanemahüvitist saanud inimest ja kümnendal kohal on maksimumsummas vanemahüvitist saanud lapsevanem, siis peab omavalitsus enne leidma kohad nendele üheksale ja alles seejärel saab pakkuda kohta kümnendale. Selline piltlik näide.
Kordan, esikohale on tõepoolest seatud inimeste arusaadav huvi minna tööle ja teha tööd, milleks nad võimelised on, ja selle eest palka saada. Ja kui keegi omavalitsuse pakutud lasteaia- või lastehoiukohast loobub, siis talle mingisugust hüvitist maksma ei pea.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Barbi Pilvre!

Barbi Pilvre

Selles eelnõus on püstitatud väga oluline küsimus. Tõepoolest, mida teevad inimesed, kelle vanemahüvitis lõpeb ja nad peaksid tööle minema, aga lasteaiakohta ei ole? Eriti puudutab see üksikvanemaid. Siin pakutud hüvitissumma on aga võib-olla ebarealistlik. Kas sa oled mõelnud sellele, et ehk võiks omavalitsus hüvitada linna võimaldatud lasteaiakoha ja eralasteaiakoha maksumuse vahe?

Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! See on samuti väga hea küsimus. Me analüüsisime selle variandi ka läbi ja see jäi kõrvale järgmistel põhjustel. Esiteks tooks see kaasa suhteliselt suure halduskoormuse, kuna tuleks hakata analüüsima, kas eralasteaia esitatud arved on põhjendatud või mitte. Kui seadusesse oleks lausaliselt sisse kirjutatud, et omavalitsus peab juhul, kui ta ei paku munitsipaalsüsteemis lasteaiakohta, kõnealuse vahe hüvitama, siis tõenäoliselt tekiksid üsna kiirelt eralasteaedade või eralastehoidude 1000-eurosed kuuarved. Lastehoidu võib teatavasti võtta ka ühe lapse ja ei ole sugugi välistatud, et mõni ettevõtlik inimene loob sellise 1000-eurose koha. Vanemahüvitise seadusse on aga algselt sisse kirjutatud mõte, et see on vajalik selleks, et hüvitada see raha, mis vanemal jääb saamata lapse pärast töölt eemal olles. Nii tundus see pakutu kõige selgem ja kindlam lahendus.
Toonitan ka, et selle lahenduse väljamõtlemise au ei saa me kuidagi endale võtta. See sündis sotsiaalmeedia arutelus ja tundus seal osalenud inimestele alguses nagu üllatav – et ahah, siis selline lahendus! Aga seda läbi kaaludes hakkas tunduma, et see on kõige väiksema halduskoormusega ja kõige rohkem eesmärgipärane lahendus.
Veel kord alla kriipsutades toonitan, et esmane eesmärk on see, et omavalitsus pakuks lasteaia- või lastehoiukohta, mille maksumus on ju koolieelise lasteasutuse seadusega reguleeritud ja mis peaks igale perele jõukohane olema. Kui näiteks üksikvanem ei jõua maksta ka sellise koha eest, siis peaks omavalitsus pakkuma talle seda teenust väiksema summa eest. Ja kõik omavalitsused seda nõuet tegelikult täidavad.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et see on äärmiselt suure vastutustundega koostatud eelnõu. Ma väidan vastupidist. Kui te olete põhiseaduse läbi lugenud, siis teate, et põhiseaduse kohaselt ei tohi kohalikule omavalitsusele panna ühtegi ülesannet, mida riik rahaga ei kata. Ma ei hakka rääkima kõigile teada Riigikohtu lahendist. Te panete vaatamata sellele lahendile omavalitsusele täiendava kohustuse, mille on otsustanud keegi kõrvalt. Kuidas selline asi võimalik saab olla? Te ütlete omavalitsusele, et seda kohustust peab täitma. Mida peab kohalik omavalitsus selle peale tegema? Kas riik katab selle kinni? Seni on ju olnud riigi ülesanne vanemahüvitist maksta. Kuidas te selle lahendate, et lihtsalt panete kohalikule omavalitsusele raha eraldamata täiendava kohustuse ja ütlete, et olge kena ja täitke? See on põhiseadusega vastuolus.

Liisa-Ly Pakosta

Aitäh selle väga hea küsimuse eest! Me ei pane kohalikule omavalitsusele mitte ühtegi mitte hiiresabapikkustki uut ülesannet. Kohalikul omavalitsusel on juba praegu kõigutamatu kohustus pakkuda absoluutselt igale lapsele, kes on saanud 1,5 aastat vanaks, kuni tema kooliminekuni järgmisel tööpäeval pärast lapsevanema avalduse esitamist lasteaiakohta või kuni kolmeaastasele lapsele lasteaia- või lastehoiukohta. See on kohaliku omavalitsuse absoluutne kohustus ja seda on enamik omavalitsusi suure eduga täitnud. Kui kohalik omavalitsus rikub seadust ega täida seda kohustust, siis ei ole meie arvates normaalne, et kannataja pool on väikese lapsega pere. Eriti, nagu hea kolleeg Barbi Pilvre välja tõi, üksikvanemaga pere. Üksikvanemal ei ole last tõesti mitte kuskile jätta ja ta ongi sunnitud töölt koju jääma. Me lihtsalt ei aktsepteeri seda ja ma usun, et see on tegelikult meie üldine suhtumine, et me ei aktsepteeri lausalist seaduse rikkumist.
Seepärast me oleme välja pakkunud sellise kindlust andva võimaluse, kuidas kaitsta peret juhul, kui kohalik omavalitsus rikub seadust. Veel kord: ma rõhutan, tegemist ei ole mitte ühelgi moel uue kohustusega kohalikule omavalitsusele. Juba praegu peab pakkuma igale vähemalt 1,5-aastasele lapsele, kelle vanem selleks soovi avaldab, lasteaia- või lastehoiukoha.

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Liisa-Ly Pakosta! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Andrus Saare!

Andrus Saare

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu 791 esimene lugemine oli kultuurikomisjoni istungi päevakorras 12. jaanuaril. Isamaa ja Res Publica Liidu esindajana tutvustas eelnõu Liisa-Ly Pakosta ning Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohta tutvustas õigusosakonna jurist Indrek Kilk. Seaduseelnõu algataja esindaja andis ka komisjonile pika ja põhjaliku ülevaate, nii nagu ta tegi täna siin puldis. Ta kommenteeris Haridus- ja Teadusministeeriumi kirjalikult esitatud arvamust ning esitas sellele omapoolsed vastuväited. Äsja selgitas Liisa seda kõike pikalt siingi saalis.
Peale ministeeriumi esindaja ja eelnõu algataja esindaja vahelist diskussiooni esitasid küsimusi ja arvamusi ka komisjoni liikmed. Nimetan mõned neist. Üks komisjoni liige arvas, et eesmärk on igati üllas, aga eelnõu sellisel kujul ellurakendamist ta väga realistlikuks ei pea. Mitu komisjoni liiget oli seisukohal, et tegemist on riigi funktsiooniga ja nii see peaks ka edaspidi jääma. Ühel komisjoni liikmel tekkis küsimus, kas selle seaduse rakendamise korral ei teki olukord, et kohalikud omavalitsused hakkavad lasteaiakohti jagama vastavalt sellele, kui suur on kellegi vanemahüvitis. Sellest rääkis Liisa täna ka siin. Komisjonis vastas ta selle peale, et see ei ole võimalik, sest lasteaiakohti tuleb jagada vastavalt järjekorrale.
Diskussioon väga pikk ei olnud. Kokkuvõttes otsustas komisjon võtta eelnõu 791 täiskogu istungi päevakorda 20. jaanuariks ja määrata komisjonipoolseks ettekandjaks mind – need otsused olid konsensuslikud. Hääletati ettepanekut esimene lugemine lõpetada, selle poolt oli 2 komisjoni liiget, vastu 4 ja erapooletuid 2. Sellest tulenevalt on komisjoni ettepanek see eelnõu tagasi lükata.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, me hääletame selle läbi.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 791 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu 17, üks rahvasaadik jäi erapooletuks. Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Head kolleegid, tänane päevakord on ammendatud. Soovin kõikidele kaunist päeva jätku! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 12.32.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee