Tere! Head meestepäeva! Algab infotund. Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreeris ennast 40 Riigikogu liiget, puudub 61.
Infotunnis osalevad peaminister Taavi Rõivas, justiitsminister Andres Anvelt ning tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. Eilsel päeval avaldas kuus Riigikogu liiget soovi küsimusi esitada. Annan iga teema puhul võimaluse esitada saalist kaks lisaküsimust.
Esimene küsija on Marko Mihkelson ja küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Palun, Marko Mihkelson!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Eesti tuleviku seisukohalt on kahtlemata äärmiselt oluline iga päev panustada meie julgeoleku- ja ka majanduskeskkonna tugevdamisse. See puudutab ka rahvusvahelist koostööd ja tegevust selles suunas, et kõik lepingud, mille me sõlmime oma heade partneritega, lähtuksid väga selgelt nendest huvidest, mis kinnistavad ja tugevdavad meie julgeolekut tulevikus ning loovad meie riigile lisarikkust. Väga palju küsimusi on viimastel päevadel tekitanud nn gaasilepingud, mille te esmaspäeval sõlmisite. Nagu kõigi rahvusvaheliste lepingute puhul on ka siin äärmiselt oluline see mandaat, mille valitsusliige lepingute sõlmimiseks saab. Millisele konkreetsele valitsuse otsusele te neid kokkuleppeid sõlmides toetusite?
Aitäh! Tõepoolest, kolm aastat on peetud läbirääkimisi ja nüüd on meil esimest korda olemas käegakatsutav lahendus, kuidas Eesti gaasijulgeolekut tugevdada. Mul on hea meel, et me sellele kokkuleppele jõudsime. See ei ole tehniliselt võttes leping, veel vähem välisleping. Tegemist on kommünikeega või, ütleme, ühiste kavatsuste protokolliga, seda võib nimetada kokkuleppeks. See kokkulepe põhineb mandaadil, mille juba eelmine majandusminister küsis Euroopa Liidu asjade komisjonilt. Esimest korda, kui ma õigesti mäletan, oli see 1. märtsil 2013. Siis pandi paika põhisuunad. Valitsuse istungil leppisime viimati kaks nädalat tagasi täpselt kokku need seisukohad, mis me Soomele esitasime. Mul on hea meel öelda, et nii nagu Eesti valitsus need seisukohad kaks nädalat tagasi majandus- ja taristuministri ettepanekul kinnitas, niisugusele kokkuleppele me sisuliselt sõna-sõnalt ka jõudsime. Nii et esimene mandaat pärineb Riigikogust. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon selle esimese aluse andis ja siis oli majandusminister veel Juhan Parts.
Marko Mihkelson, palun!
Aitäh! Nagu me teame, on see väga olulise pikaajalise mõjuga leping, mis mõjutab nii meie gaasitarnete varustuskindlust kui otseselt ka seda, kas investeeringud Eestisse tulevad või ei. Eesti on kogu selles protsessis väga selgelt lähtunud põhimõttest, et see investeering – me räägime regionaalsest LNG-terminalist – peaks tulema sellisesse kohta, et ka meie tarbijatele oleks tagatud parem hind, aga samas oleks see investeering efektiivsem. Veel suve lõpul olid Euroopa Komisjoni esindajad selgelt arvamusel, et sellel projektil, mis on ette valmistatud Eestis, on selge edumaa, võrreldes Soome kolleegide projektiga. Millisele analüüsile te seda lepingut sõlmides toetusite, mille alusel te võtsite seisukoha, et Soome rajatav regionaalne terminal on parem kui Eestisse rajatav terminal?
Aitäh! Kokkuleppele jõudmine on Eesti seisukohast palju eelistatum kui see olukord, kus meil kokkulepe puudub. Euroopa Komisjon on nii ühenduste kui ka regionaalse terminali kaasfinantseerimise eelduseks seadnud selle, et Eesti ja Soome jõuavad kokkuleppele. Niikaua, kui meil kokkulepet ei olnud, ei olnud meil mitte mingit kindlustunnet, et me saame selles vallas reaalse sammu edasi astuda, seetõttu oli kokkuleppele jõudmine äärmiselt oluline. Seda kokkulepet või neid samme, mida me ette võtame, saab hinnata kahest aspektist. Minu hinnangul tuleb gaasivarustuse puhul seada esikohale julgeolek. Loomulikult ei eita ma majanduslikku aspekti. Aga kui me peame valima kahe lahenduse vahel, millest üks on Eesti ettevõtetele maksimaalselt kasumlik ja teine tagab meile kindlustunde, et kõikidel nendel inimestel, kelle kodu kütmiseks kasutatakse gaasi, on toad köetud, mis iganes ka ei juhtuks, siis on Eesti riigi esmane huvi tagada just nimelt julgeolek, see, et toad oleksid soojad igas olukorras. Seetõttu on juba päris pikka aega – nii oli ka eelmise valitsuse ajal – olnud esmane eelistus see, et rajatakse ühendused Soome ja Eesti vahele, samuti rajatakse need Leedu ja Poola vahele. See otsus ei põhine mitte ainult meie oma riigi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ega näiteks Eleringi analüüsidel, vaid see põhineb ka erapooletul uuringul, mis selgelt kinnitab, et ühenduse mõju Eesti energiajulgeolekule on kõige olulisem.
Teine täpsustav küsimus, Marko Mihkelson, palun!
Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud peaminister! Nagu te teate, mõned Eesti energeetikaeksperdid on kritiseerinud seda kokkulepet just nimelt sellest aspektist, mida te praegu rõhutasite. Väidetakse, et kavandatav gaasitoru kahe Gazpromi süsteemi vahel julgeolekut tingimata ei suurenda. Ka näiteks Tallinna Tehnikaülikooli energiasüsteemide õppetooli professor Arvi Hamburg on öelnud, et see toru pigem vähendab meie energiajulgeolekut ja samas suurendab võimalikku võrguteenuste hinda gaasitarbijale, sest nii Balticconnectori kui ka nn SOS-terminali ülalpidamiskulud lisatakse võrguteenustasule. Seega on see sisuliselt Eesti riigile ainult kulukas, mitte kasulik.
Aitäh! Mitte mõned eksperdid, vaid just teie nimetatud Arvi Hamburg on tõepoolest seda kritiseerinud, peale teie enda muidugi. Ma arvan, et paljud Riigikogu liikmed mäletavad veel seda, millised olid Arvi Hamburgi seisukohad siis, kui arutati maagaasiseadust. Tookord rääkis ta Eesti Gaasi juttu, mille omanik on osaliselt Gazprom. Ta rääkis sellist juttu, mis kohe kuidagi ei kattunud Eesti julgeolekuhuvidega. Ma ei taha küll teda isiklikult milleski kahtlustada või veel vähem süüdistada, aga kui me ratsionaalselt vaatame, siis näeme, et tema jutt ei kattu päriselt Eesti julgeolekuhuvidega. Ka see jutt, et gaasitoru rajamine käiks kuidagi Eesti tarbijale üle jõu, ei vasta tõele. Praegu on gaasipõhivõrgu puhul arvestatud tariifiga suurusjärgus 50 ja pisut enam miljonit eurot. Gaasitoru rajamine tähendab seda, et arvestatav tariifisumma kasvab umbes poolteisekordseks, mille mõju gaasiarvele on 1,5%. See mõju on olemas, aga kui ühel pool on 1,5% gaasi hinnast ning teisel pool kindlustunne, et Eestit, Lätit ja Leedut ei saa gaasivõrgust välja lülitada ja me saame gaasi vajaduse korral ka Soome suunalt, siis mina ütlen, et kindlustunne on rohkem väärt. Seda enam, et terminali rajamise puhul ei räägiks me mitte enam juurdetulevatest protsentidest, vaid siis läheks gaasitariif mitu korda kõrgemaks.
Imre Sooäär, palun!
Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Energiajulgeolek on kahtlemata teema, mille puhul igal Euroopa Liidu riigil on omad huvid. Riigid nendest huvidest loomulikult ka lähtuvad. Aga et üldse edasi minna, selleks peavad need riigid omavahel mingeid kompromisse tegema. Väidetavalt tegeles eelmise valitsuse majandus- ja kommunikatsiooniminister selle teemaga päris aktiivselt. Kas Soomes läbirääkimiste käigus selgusid mingid põhjused, miks ta kokkuleppele ei jõudnud, ja kas see status quo, et ei ole ei terminali ega toru, oleks Eesti riigi julgeoleku seisukohast parem? Selline seis ju enne seda praegust lõpptulemust oli.
Aitäh! Ma ei taha hakata eelmist majandusministrit nendel teemadel kritiseerima. Ma inimlikult muidugi mõistan tema frustratsiooni mitte ainult gaasitoru rajamise küsimuses, aga näiteks ka seoses gaasipõhivõrgu riigile ostmisega, samuti praamiküsimuse lahendamisega ja Rail Balticu kokkuleppe sõlmimisega lätlaste ja leedulastega, mille puhul olukord tundus samamoodi mingil hetkel lootusetuna. Nendes asjades on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viimase kaheksa kuu jooksul teinud pikki samme edasi. Mina isiklikult ei oleks ka endise ministrina selle pärast kade, vaid pigem tunneksin, et on hea, et mitmed olulised asjad on edasi liikunud. Ma peaministrina tänan ja tunnustan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesotsas Urve Paloga mitte ainult selle gaasikokkuleppe, vaid ka mitme teise asja eest. Rail Balticu kokkulepe on samamoodi rahvusvaheline ja vahepeal paistis, et seda ei tule üldse, aga ka siin jõudsid nad mõni kuu tagasi läbimurdeni. Minu rolli on selle kokkuleppe juures, ma ütleksin, tugevalt üle hinnatud. Jah, loomulikult on oluline, et peaministrid mõlemalt poolelt heas mõttes survestasid, et läbirääkimised lõppeksid tulemuslikult ja me ei oleks taas patiseisus, mis oleks Eestile väga halb, sest see tähendaks, et meil ei oleks alternatiivi Vene gaasile. Nüüd see alternatiiv tekib. Nii et loomulikult oli ka peaministritel oma roll, aga põhitöö tegid ikkagi mõlema riigi ametnikud ja ka ettevõtted, kes läbirääkimistel osalesid. Tunnustus selle eest, et kokkuleppele jõuti, kuulub loomulikult ka nendele.
Kadri Simson, palun!
Aitäh! Lugupeetud Taavi Rõivas! Küsimuse esitaja Marko Mihkelson on selle küsimuse pealkirjaks pannud "Eesti tulevik". Alates pühapäevast on meil kõigil olnud võimalik vaadata tasutud poliitilist teadaannet, kus te kõnnite muu hulgas Ämari lennuväljal ja räägite Eesti tulevikust. Sellele on järgnenud avalik segadus sel teemal, kuidas te sinna sattusite. Kaitseväelased ütlevad omavahelistes kõnelustes, et te kutsusite ennast sinna peaministrina külla ega hoiatanud neid, et tegemist on poliitilise reklaami filmimisega. Peaministri büroo ei ole seda väidet ka ümber lükanud. Kas te võite nüüd öelda, kellega te sellise kokkuleppe sõlmisite ja kas selline positsiooni ärakasutamine poliitilise reklaami jaoks on kohane?
Aitäh! Mina isiklikult selle kokkuleppe sõlmimises ei osalenud. Veel vähem kutsusin ma ennast kuhugi peaministrina külla ja pärast üllatasin kedagi. Loomulikult oli Kaitseväele teada, et Reformierakond soovib teatud kindlal ajal Ämari lennuvälja paari tunni jooksul kasutada valimisklipi filmimiseks. Kõik vajalikud nõusolekud selleks anti. See nõusolek, mida on juba jõutud kritiseerida kui võimalikult ebaseaduslikku, oli loomulikult seaduslik. Mina isiklikult selle kokkuleppe sõlmimises, nagu ma ütlesin, ei osalenud. Aga peaministrina käin ma Ämari lennuväljal väga tihti ja soovitan seda ka kõikidele Riigikogu liikmetele. See, et Ämari lennuväljast on saanud Eesti julgeoleku tagamise üks olulisi sümboleid, on suur asi. Muuseas, küllap on siin oma seos ka sellega, et Ämari lennubaasi ülemast sai aasta ohvitser. Tegemist on osaga Eesti Kaitseväest, mis on väga kiiresti arenenud ja mille kohta meie liitlased ütlevad, et nad tunnevad ennast seal märksa paremini kui mitme teise riigi sellises baasis. Mina olen uhke Eesti Kaitseväe üle. Ma olen uhke Ämari üle. Ma leian, et erakondade poliitilises debatis tuleb kindlasti julgeolekuteemat käsitleda. Kui te hoolega seda klippi vaatate, siis saate aru, et minu sõnum seal on see: me peame pingutama, selleks et olla veel paremini kaitstud. Selle eest kavatsen ma edaspidigi seista nii peaministrina kui ka erakonna esimehena.
Lubatud küsimuste arv on täis. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. (Vahelehüüe.) Austatud rahvasaadik Juhan Parts, kui infotund algas, siis ma ütlesin, et saab esitada kaks lisaküsimust. Tuleb olla kas näppudega osavam või osata lugeda kaheni.
Järgmine küsija on Kadri Simson ning küsimus on tervise- ja tööminister Urmas Kruusele. Palun!
Aitäh! Kahjuks lahkus Juhan Parts nüüd saalist, ta oleks võinud küsida ju lisaküsimuse ka Urmas Kruuselt. Aga minu küsimus puudutab järgmist asja. Eelmise aasta jaanuaris kirjutasid tervishoiuvaldkonna osapooled alla hea tahte koostöökokkuleppele. Selle eesmärk oli paika panna tegevussuunad ja konkreetsed tegevused, et tagada tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus. Eelmisel kolmapäeval käis siin riigikontrolör. Riigikontrolli värskest aruandest võime lugeda, et Sotsiaalministeerium ei suuda tervishoiutöötajatega sõlmitud hea tahte lepet täita. Eile te allkirjastasite samasuguse hea tahte leppe puude või tervisekahjustusega inimeste sotsiaalse kaitse tagamiseks. Mis peaks andma meile alust uskuda, et Sotsiaalministeerium sõlmitud lepet sedapuhku ka täidab?
Aitäh, auväärt küsija! Ma arvan, et te tõlgendasite riigikontrolöri sõnu natuke üheülbaliselt. Ma saan seda nn ümarlauakokkulepete põhjal ka selgitada. Tervishoiu ümarlauakokkulepe oli üks aluseid, miks me võisime sotsiaalhoolekandes samasuguse leppe sõlmida. Alles sellel sügisel esitas Sotsiaalministeerium valitsuskabinetile "Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020", mis käsitleb arengusuundadena just nendel ümarlaudadel osapoolte vahel kokku lepitud ühisosa. Üks kõige olulisemaid muutusi on toimunud esmatasandi tervishoius. Kui me vaatame riigikontrolöri auditit, siis peame tõdema, et ta on viidanud sellele muutusele kui väga positiivsele trendile. Esmatasandi arstiabi, perearstikeskuste, perearstide ja nende uute meeskonnaliikmete roll tervishoius on selges tõusutrendis. See on väga oluline. Auditi teine osa räägib teenuste kättesaadavusest. Selleks et teenuseid veel paremini kätte saada, on alustatud väga laiaulatuslikku e-tervise projekti, kus on ette nähtud mitmeid olulisi muudatusi, olgu need seotud siis e-saatekirjaga, e-konsultatsiooniga või digiregistratuuri käivitamisega. Selle tõttu arvan, et me oleme riigikontrolöriga nende suundade suhtes selgelt ühte meelt ja tahame selle ümarlauakokkuleppega edasi minna, sest on veel vaja väga palju olulisi asju arutada ja arutelud on jõudnud väga huvitavasse järku.
Kadri Simson, palun!
Aitäh! Lugupeetud minister! Ma ei tsiteerinud Riigikontrolli ülevaadet sugugi kallutatult. Selle punkt 155 ütleb: "Kokkuleppes on toodud hulk tegevusi (koos tähtaegadega), mis peaksid tervishoiusüsteemi efektiivsemaks muutma ning osapoolte olukorda parandama. Paraku on sõlmitud leppest seni täidetud vaid mõned üksikud punktid ..." Väga mitmed puudega inimeste organisatsioonid ei ole nõus hea tahte kokkuleppele alla kirjutama. Nad ei teinud seda eile, kuna töövõimereformi kava oma praegusel kujul ei paranda nende inimeste võimalusi tööturule sisenemisel. Milline on hea tahte leppe väärtus ja kellele see mõeldud on, kui isegi puudega inimeste esindajad ei ole valmis sellele alla kirjutama?
Aitäh, auväärt küsija! Riigikogus ja üldse Eesti riigis püstitatakse eesmärke ning aeg-ajalt peame tõdema, et mitte alati ei saavutata tähtajaks neid kokkuleppeid, mida on alguses loodetud. Aga me oleme nende lepete kaudu väga selgelt näidanud suundi ja tegevusi, mida me oleme kas majanduslikku situatsiooni või ühisosa arvestades olnud võimelised ikkagi ellu viima. Kui me räägime sellest hea tahte leppest, mis on osaliselt seotud töövõimereformiga, kõige rohkem selle osaga, mis kahte seaduseelnõusse lihtsalt ei mahu – need kaks eelnõu ei suuda lahendada ju kõiki sotsiaalhoolekande probleeme Eestis tervikuna –, siis selle väärtus on seotud sellega, et me ühisosana tõdeme neid eesmärke, mida me peaksime ellu viima, et parendada vähenenud töövõimega inimeste, puudega inimeste elukeskkonda ja nende hakkamasaamist Eesti Vabariigis. Ma olen veendunud, et meid ei aita edasi konfrontatsioon, vaid see, kui meil on hea tahe ja me tahame midagi ühiselt ära teha. Eile olid eri institutsioonide esindajad laua taga, kohal olid ka puudega inimeste organisatsioonide esindajad. Ma ei saa kuidagi olla nõus sellega, nagu nende esindusorganisatsioonid oleksid sellest leppest välja jäänud.
Kadri Simson, teine täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Sotsiaalministeeriumi pressiteates ei olnud nimetatud neid organisatsioone, kes leppele alla kirjutasid, aga ma küsisin selle nimekirja ekstra välja ja nägin, et valdav osa allkirja andnutest ei olnud küll otseselt puudega inimestega seotud. Aga eelmisel nädalal möönsite, et töövõimereformi edasilükkamine ei jäta Eestit eurorahast ilma. Selle kohta avaldas Postimees artikli pealkirjaga "Minister Kruuse vassis rahanumbritega". Selgus, et rahast jääme ilma juhul, kui me jätame töövõimereformi tegemata. Eesti on lubanud, et aastaks 2018 saab 31 420 erivajadusega inimest töötukassast abi töö leidmisel. See tähendab, et inimene on käinud konsultatsioonil, koolitusel või saanud muul viisil abi. See ei tähenda, et ta on tööd leidnud. Aga mis saab ülejäänud puudega inimestest, kui on võetud kohustus, et järgmisel kolmel aastal pakutakse teenust vaid 31 000 inimesele?
Aitäh, auväärt küsija! See, millele te viitasite, tähendab minu arvates seda, et ma olen tõepoolest öelnud selge teadmisega, et kui me töövõimereformi ellu ei vii, siis ei ole meil kindlasti mingit alust kasutada Euroopa Liidu raha sellisel kombel, nagu me oleme Euroopa Komisjonile lubanud. Läbirääkimised olid väga pikad. Eesti ametnikud tegid väga palju tööd, et see raha Eestisse tuua. Nüüd on see meil olemas. Teine oluline muutus Euroopa Liidu raha kasutamisel on seotud sellega, et Euroopa Komisjonile on väga tähtis, et liikmesriigid kasutaksid vaheindikaatoreid, mis näitavad, kas nad liiguvad selles suunas, mida on peetud oluliseks. Selle tõttu ei anta välja kogu raha, vaid kasutusse lubatakse kõigepealt 94% nendest vahenditest ja kui vaheindikaatorid ei ole täidetud, siis võib tekkida oht, et ülejäänud summat enam välja ei jagata. Konkreetselt nende kahe seaduseelnõu puhul võib see tähendada ligi 14 miljonit eurot, aga kui me vaatame tööprogrammi laiemalt või neid meetmeid, mis on tööhõivega seotud, siis on see summa kindlasti suurem. Selle tõttu peame väga aktiivselt tegelema sellega, et need inimesed saaksid teenused kätte ja me täidaksime ka vahe-eesmärgid. See reform ei ole ellu kutsutud selleks, et lihtsalt indikaatoreid täita, vaid selleks, et muuta praegust situatsiooni, millega mitte keegi rahul ei ole, ja selgelt paremuse suunas.
Margus Tsahkna, palun!
Aitäh! Lugupeetud minister! Töövõimereform on tekitanud väga suurt vastuseisu puudega inimeste ja erivajadusega inimeste seas. Kõik see, mida te olete avalikkuse ees rääkinud, et töövõimereform on tehtud just nimelt nende heaks, on seda vastuseisu millegipärast veelgi süvendanud. Kolleeg Kadri Simson juba mainis, et eile kirjutati alla hea tahte koostöökokkulepe. Ka minu andmetel ei kirjutanud väga suur hulk puudega inimeste just nimelt suuremaid organisatsioone sellele alla. Küsimus ei ole isegi faktis, kas nad kirjutasid alla või mitte, vaid selles, et järelikult see vastasseis jätkub. Kuidas te põhjendate seda, et te oma sõnade järgi teete head asja, aga lõhe valitsuse poliitika ja puudega inimeste arusaamade vahel on nõnda suur?
Aitäh, auväärt küsija! Minul ministrina ei ole oma ametiaja jooksul olnud võimalik kahelda selle reformi eesmärkides, hoolimata sellest, et mõned isikud ka siin saalis on oma positsioone muutnud ja asunud vastupidistele seisukohtadele kui varem. Nende viie-kuue kuu jooksul toimunud aruteludest lähtudes on minu veendumus, et reform on vajalik, hoopis kasvanud. Seda reformi on vaja, see on hädavajalik. Seda on tegelikult tunnistanud ka needsamad puudega inimeste organisatsioonid. Hea tahte koostöökokkuleppe allkirjastamine on avatud veel mitu päeva, nii oli ministeerium kokku leppinud, lähtuvalt sellest, et kõigil ei olnud võimalik eile konkreetselt kella kolmeks kohale tulla. Aga see, et ükski puudega inimeste organisatsioon ei ole sellele leppele alla kirjutanud, ei ole kindlasti õige. On täiesti ootuspärane, et see reform tekitab ühiskonnas väga palju emotsioone. Me oleme näinud sedagi, et sellega on kaasnenud teatud hirmud. Räägime kas või sellest, kui inimesi on hirmutatud sellega, et nad võivad kaotada oma puudetoetuse, hoolimata meie väitest, et praegune töövõimetuspension muutub töövõimetoetuseks, lähtudes sellest, kas tegemist on osalise või täieliku töövõimetusega. Kõik inimesed on tõdenud, et praegust situatsiooni on vaja muuta ja tuleb edasi minna. Iga meede, mis on ette nähtud, teeb seda situatsiooni paremaks. Võtame näiteks rehabilitatsiooni või abivahendite kättesaadavuse. Kahe aasta pikkused järjekorrad ei ole mõistlikud. Nüüd on tehtud muudatus, et järjekord võib kõige rohkem kesta üks aasta.
Lembit Kaljuvee, palun!
Aitäh, härra esimees! Hea minister! Eks elus ole ikka nii, et reformid kedagi ärritavad ning panevad ühte, teist ja kolmandat kartma. Mida teie sisetunne ütleb, millest on tingitud puudega inimeste selline vastuseis? Kas sellest, et see reform ei ole veel nii hea või küps, või sellest, et puudega inimesed kardavad muudatusi? Nendele on iga muudatus mitu korda raskem kui tavalisele inimesele. Kas see reform ei ole küps või on puudega inimeste reaktsioon tingitud sellest, et nad lihtsalt kardavad ja neid ei ole asjaga hästi kurssi viidud?
Aitäh, auväärt küsija! Nii mõneski teie küsimuse osas peitus tegelikult ka vastus. Kindel on see, et suurejoonelised muutused ühiskonnas toovad kaasa teatud hirme ja võimaliku protestilaine. Kui me vaatame sihtrühma – me räägime vähenenud töövõimega inimestest, keda on ligi 100 000 ja kellest pooled on puudega inimesed –, siis puudega inimesed on minu arvates olnud positiivsed. Nad on olnud väga aktiivsed kaasarääkijad ja kaasakõnelejad, sest nad on tunnetanud, et nende häälel on lastud ühiskonnas kõlada ning see kõlab kaugemale ja kõvemini kui võib-olla viimase kümne aasta jooksul. Ma täiesti mõistan, et tekkida võib ka emotsionaalseid konflikte. Loomulikult võime öelda, et lähenevad valimised võivad ka teatud emotsioone üles kütta. Aga ennekõike näen ma väga olulisena seda, et sellesama viie-kuue kuu jooksul, kui ühiskonnas on toimunud väga aktiivne debatt, on suhtumine juba hakanud muutuma. Me kuulsime, et nüüd on Astangu rehabilitatsioonikeskuse ukse taga järjekord, sest tööandjad soovivad saada koolitust ja õpetust, kuidas vähenenud töövõimega inimestega paremini hakkama saada, et neile hiljem tööd pakkuda. Ka see on väga oluline märk muutusest, mille me oleme suutnud juba lühikese ajaga tekitada.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsija on Jüri Morozov. Küsimus on justiitsminister Andres Anveltile. Palun!
Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus on kriminaalmenetluse revisjoni kohta. Ma tean, et te olete olemasoleva menetluskorra suhtes üsna kriitiliselt väljendunud. Te olete öelnud, et meie menetluskord on kui üks vildakas maja nõukogudeaegse vundamendi, saksa seinte ja ameerikaliku võistleva kohtupidamise katusega. Millised on ministeeriumi edasised plaanid kriminaalmenetluse valdkonnas? Millisena kujutate teie ministrina ette kriminaalmenetluse tulevikku ning milliseid probleeme seal näete?
Aitäh, hea küsija! Teie küsimuses oli mitu osa, aga ma alustan algusest. Kõigepealt, praegune kriminaalmenetluse kord kehtib meil 2004. aastast. See oli suur samm edasi senisest, tõesti okupatsiooniaegsest kriminaalmenetlusest, mis rajanes nn inkvisitsioonilisel meetodil. 2004. aastal me kaotasime väga palju vanast süsteemist ära, kuid jätsime mitmed fundamentaalsed põhimõtted samaks, tuues sinna juurde tõesti saksa õiguse elemente ja kohtupidamisse ka ameerikalikku võistlevat elementi. Arvestades ressursse, mis meil menetluse jaoks on, vajab kriminaalmenetlus kindlasti ülevaatamist sellest aspektist, kuidas teha seda kiiremaks, vähendada dubleerimist ja tänapäevastada. Mida see tähendab? Kiiremaks tegemine, nii nagu ka tänapäevastamine, eeldab tõendite vormistamise täiesti uute meetodite kasutuselevõttu. Näiteks, digitõendite parem, seadusest tulenev fikseerimine, digitoimiku kasutuselevõtt alates politsei või Maksu- ja Tolliameti menetlejast kuni kohtuni. Kindlasti tuleb vaadata üle uuriv element nii kohtueelses uurimises kui ka kohtus, kus praegu on kahjuks tihti dubleerimist, ehk neidsamu asju, mida tehakse kohtueelses uurimises, tehakse kohtus uuesti. See kõik tihtipeale häirib kodanikke just seetõttu, et ükskõik mis rollis nad ei ole, peavad nad väga palju oma ajast raiskama kohtumenetluse bürokraatianõudmiste täitmiseks.
Jüri Morozov, palun!
Aitäh! Austatud minister! Eelmise sajandi alguses kirjutas ka Anton Hansen Tammsaare revideerimisest. Ta ütles: "Revideerimine on aga sagedaste niisama tarvilik kui leib, vesi ja õhk." See teema puudutab ju konkreetselt inimesi. Te olete öelnud, et selles süsteemis on täielik vaakum ja sinna on vaja õhku juurde anda. Mis meetmeid selle revisjoni tulemusel kavandatakse, et süsteemi õhku juurde tuleks?
Aitäh! Ütleme, et meetmete kompleks on suur. Kriminaalmenetluse revisjon on ainult üks osa sellest ja ministeeriumi järgmise aasta tegevuskavasse tuleb see sisse. Kindlasti ei saa kriminaalmenetluse revisjon olla väga kiire protsess, sest kriminaalmenetlus on üks kõige rohkem kodanike põhiõigusi ja vabadusi riivav menetlusvorm. Seetõttu tuleb kõigi ekspertidega nii teooria kui ka praktika pinnalt igat muudatust kaaluda. Aga siseturvalisuse, ütleme, just menetluslik pool eeldab, et tulevikus on vaja sinna päris palju õhku juurde. Praegu käib Justiitsministeeriumi haldusalas juba mitmendat aastat kohtumenetlusreform. Kohtumajades kohtunikega suheldes on aru saada, et kohtupidamine on näiteks haldus- või tsiviilmenetluses muutumas kiiremaks. Kriminaalmenetluses on raskendavaks teguriks tihtipeale asjaolu, et prokuratuurist tulevad menetlused, just keerulised menetlused, venivad aastaid. Siin tuleb silmas pidada mitut asja. Esiteks seda, et menetlejate arv oleks piisav, ja teiseks seda, et nad ei teeks tühja tööd. Tühi töö ei ole mitte kuritegude lahendamine, vaid see, kui tõendite fikseerimisel tuleb taas korrata ja korrata seda, mida juba ühe korra on tehtud. Pean väga tähtsaks ka nende spetsialistide tööl hoidmist ja pidevat koolitamist. See kõik eeldab ressursse nii prokuratuuris, kus me alustame ettevalmistusi struktuurimuudatusteks, kui kindlasti ka Siseministeeriumi valitsemisalas olevas Politsei- ja Piirivalveametis.
Jüri Morozov, teine täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Austatud minister! Esimesele küsimusele vastates rääkisite menetluse digitaliseerimise vajadusest. Kas te võite öelda, kui palju kulub digitaliseerimise jaoks Eesti riigi raha ja kui palju see tegelikult võiks mõjutada menetlusprotsessi kiirust, tööjõuvajaduse vähenemist jne?
Aitäh! Kui palju kulub raha kogu menetlusprotsessi peale, alates menetlejast kas Politsei- ja Piirivalveametis, Maksu- ja Tolliametis või teistes ametkondades, kellel on menetlusõigus, kuni kohtuni välja – see on kõik sellesama analüüsi küsimus. Praegu me valmistame alles ette nn digitoimikuprojekti kohtumenetluse staadiumis. Eks me sellelt pinnalt hakkamegi hindama, kui palju selle projekti laiendamiseks raha vaja läheb, et see kõik jõuaks prokuratuuri ja politseisse (nimetame kokkuvõtlikult nii, olenemata sellest, kus üks või teine samu funktsioone täitev menetleja töötab). Seda näitab seesama kriminaalmenetluse revisjon. Digitoimiku kasutusele võtmisel on mitu eesmärki. Üks eesmärk on lihtsustada menetlejate tööd, et ei oleks vaja dokumente füüsiliselt, kondijõul üle anda eri menetlusstaadiumide vahel ning kõik tõendid ja muud menetluseks vajalikud materjalid oleksid ühes kohas kättesaadavad kõigile menetlusosalistele, kellel mingil hetkel tekib õigus ühe või teise asjaga tutvuda. Teine eesmärk on kindlasti see, et kodanikud, kes on kriminaalmenetlusega seotud, saaksid väga lihtsalt teada näiteks seda, mis staadiumis üks või teine menetlus on. Nii saame vähendada praegust töökoormust. Näiteks selleks, et saata kõigile kannatanutele teatised selle kohta, et menetlus on ühel või teisel põhjusel lõpetatud, kulub prokuröridel aastas 30 000 töötundi. Nii et on, mida üle vaadata ning moodsamaks teha.
Marko Pomerants, ole hea!
Minu meelest on infotund üks selline tänuväärne töövorm, kus kaks sotsiaaldemokraati saavad omavahel vestelda, sest ega muid võimalusi Riigikogu töökord selleks ju eriti ette ei näe. Kriminaalmenetlus on meil praegu üks teema. Mina usun ka siiralt, et Taavi Rõivase käik Ämari lennuväljale ei olnud midagi kriminaalset. Aga kuna tegemist on väga tiheda päevakavaga peaministriga, siis sel ajal, kui ta ära on, võiksid kõikide erakondade peaministrikandidaadid Stenbocki maja ruumides oma klipid ära teha, et kõigil oleks midagi. Nüüd aga selle revisjoni juurde. Te olete ministrina toonud Riigikogusse ühe tükikese sellest, mis puudutab vahistamisi ja läbiotsimisi ning sellega seotud inimeste põhiõiguste tagamist. Riigikogulastele sai ka selgeks, et see maksab vähemasti üks miljon eurot. Mida peaks üks aus maksumaksja sellest kulust arvama ja kas ta peaks sellega rahul olema?
Aitäh! Kõigepealt, mul on hea meel, et mitte ainult sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmed ei tunne selle teema vastu huvi. Heal kolleegil – julgen nii nimetada, sest oleme olnud kolleegid Riigikogus – Marko Pomerantsil on olnud võimalik neid asju minult küsida õiguskomisjonis, aga Riigikogu infotund on teine töövorm selle jaoks. See osa, mis puudutab ühte osa põhiõiguste ja vabaduste kaitsest, maksab tõesti ligi miljon eurot, täpsemate arvutuste järgi on selle maksumus 900 000 eurot. Minu arusaam on selline, et kui me teeme väljaminekuid põhiõiguste ja vabaduste kaitseks, siis peame vaatama kogu kriminaalmenetlust, et näha, kus on võimalik ka kokku hoida. Seetõttu on nähtud ette, et see seadusmuudatuse eelnõu, mis on teie laudadel, jõustub 2016. aastaks. Ei maksa unustada, et selles eelnõus on tehtud juba esimesed sammud, et kokku hoida. Seal on olemas ka sätted, mis puudutavad menetleja töö lihtsustamist. Kui ma õigesti mäletan, siis nende abil on võimalik ligi 14 000 menetleja töötundi kokku hoida. Aga esiteks, põhiõiguste ja vabaduste kaitse ei saagi olla odav, teiseks, sinna kõrvale tuleb leida sellestsamast menetlusest neid kohti, kus selle raha abil on võimalik paremini eesmärke täita ehk oluline on vältida dubleerimist. Tuleb jõuda selleni, et kui menetleja, prokurör või kohtunik on ühe korra midagi teinud, siis ta teist korda seda tegema ei peaks.
Helir-Valdor Seeder, palun!
Aitäh! Austatud minister! Siin saalis juba korra tsiteeriti Tammsaaret. Selleks et minu küsimus oleks teemakohane ja käsitleks kriminaalmenetluse revisjoni, küsin ma teie käest niimoodi. Kas pole mitte kriminaalne, et klassikutest on postuumselt tehtud sotsiaaldemokraadid ja nende pildid on kleebitud Tallinna prügikastidele? Kas see ongi sotsiaaldemokraatlik maailmavaade ja kas selline visuaalne reklaam vastab teie arvates headele tavadele?
Aitäh väga hea küsimuse eest! Ma võin kriminaalmenetluse eksperdina ning igati õpetatud ja haritud mehena öelda, et kriminaalset ei ole siin mitte midagi, hea küsija. Seda üksi juba sellepärast, et kuidas saab olla midagi kriminaalset selles, kui meie linna rahvale tuletatakse meelde meie klassikuid. Eile võtsin ise osa Tammsaare teoste viienda köite lugemisest. Veelgi enam, minu Facebooki lehelt võib leida ühe lõigu Anton Hansen Tammsaare "Tõest ja õigusest", kus kirjeldatakse – tegelikult Tammsaare oma teoses sisuliselt mõistab selle hukka, aga ta teeb seda kirjelduse kaudu – perevägivalda Oru talus, kus mees võtab naise peksmist kui täiesti normaalset tegevust, kuigi tegelikult on see kriminaalne. Nii et mina ainult toetan seda, kui klassikute abil tuletatakse meelde Eesti ajalugu ja tihtipeale on mineviku elu üksikasjad väga sarnased sellega, mida me nüüd enda ümber näeme. Nii et ma soovitan kõigil pärast nende reklaamplakatite vaatamist minna koju ja võtta lahti kas või seesama vana hea kogutud teoste mustas köites "Tõde ja õigus" ning sirvida seda, kui rohkem aega ei ole, aga parem oleks seda lugeda. See aitab kindlasti nii vaimset kui ka füüsilist tervist parandada.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsija on Peeter Laurson. Küsimus on tervise- ja tööminister Urmas Kruusele. Palun!
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud tervise- ja tööminister! Kohtumistel Tartu linna rahvaga on minu käest korduvalt küsitud, mida teie kui endine omavalitsusjuht olete saavutanud tervise- ja tööministrina. Et asjad oleksid selged, siis palun nimetage oma senise töö olulisemad saavutused!
Aitäh! Hoolimata minu ametiaja lühidusest – arvestades neid väheseid kuid, mis ma olen saanud ametis olla –, arvan seda, et praegune valitsus on ka minu töövaldkonnas teinud päris palju olulisi samme. Ma nimetasin enne "Eesti tervishoiu arengusuundi aastani 2020". See dokument näeb ette väga printsipiaalse muutuse, mis peab kaugemas perspektiivis tagama meie rahva tervise paranemise igas aspektis. See tähendab, et kui me praegu oleme harjunud sellega, et meid teenindab perearst, kelle meeskonnas on ainult õde, ja kes suunab meid eriarsti juurde, siis tulevikus hakkavad perearsti meeskonnas olema ämmaemand, füsioterapeut ja koduõde. See kõik lähtub sellest printsiibist, et me suudaksime rohkem teha preventiivset tööd ja avastada haigusi varajases faasis, et neid kiiresti ravida, ning saaksime mõjutada inimeste tervisekäitumist positiivses suunas.
Eriti oluline on inimeste käitumist muuta nendes valdkondades, millele on tähelepanu juhtinud ka WHO ja mille kohta ta on meile etteheiteid teinud: meeste tervis, suitsetamine, alkoholipoliitika. Teiseks on oluline, et me tegeleme väga intensiivselt e-tervise edasiarendamisega. Kui me vaatame seda, mis annaks patsientidele võimaluse paremini ravi saada ja arstidele võimaluse paremini oma tööd teha, siis on meie arvates ääretult tähtsad e-registratuur ja e-saatekirjad. Kui me räägime töövõimereformist ehk kõige suuremast reformist, siis selle menetlemine on võtnud kõige rohkem aega. Need läbirääkimised, kohtumised ja arutelud, mis on toimunud Riigikogu komisjonides, aga ka väljaspool seda maja, ringsõidud Eestis, kui olen kohtunud just tavaliste Eesti inimestega, kellel on oma lihtsad mured, on olnud mulle ääretult olulised. Sellelsamal teemal olen ma rääkinud ka Tartu Puuetega Inimeste Kojas.
Aeg sai ammu täis, härra minister! Peeter Laurson, palun!
Aitäh! Lugupeetud tervise- ja tööminister! Täpselt neid asju ma linnarahvale selgitasingi, kuid linnarahvas ei jäänud rahule. Nad ütlesid, et nende küsimustega tegeldi ministeeriumis juba varem, enne teie ministriks saamist. Palun tooge välja paar konkreetset asja, mida just teie olete ministri ametipostil olles teinud!
Kui ma oleks powerman, siis võiksin öelda, et kõik need on konkreetselt minu tehtud asjad. Aga selge on see, et preventiivne töö ja esmatasandi arstiabi on olnud minu üks väga olulisi prioriteete. Vaatame rohelist raamatut. See, mis seal on toodud, ei tohiks jääda lihtsalt paberi peale. Meil on tegelikult alkoholipoliitikas olemas uskumatult hea ühiskondlik kokkulepe. Valitsuse tegevuskavas on kirjas pahede maksustamine ja sõltuvalt sellest aktsiisi ennaktõus. See on olnud üks osa nii tervise- ja tööministri initsiatiivist kui ka valitsuse initsiatiivist tervikuna ning see on rahva tervise huvidest lähtuvalt väga oluline. Veel üks osa minu tööst on seotud sellega, mismoodi töötavad haigekassa ja selle nõukogu. Me igal juhul tahame preventiivse poole peale rohkem vahendeid suunata, samas ka tervishoiu kättesaadavust parandada. Nii et neid punkte, mida võiks pidada ühe või teise ministri saavutuseks, on kindlasti rohkem. Aga ma julgen siit puldist öelda, et üks inimene ei tee ära kõike seda, mida me oleme võimelised tegema koostöös. See on minu arvates oluline. Kuid nende asjade prioriseerimisel on minul kindlasti oma roll.
Peeter Laurson, teine täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Mul on teile väga konkreetne küsimus linnarahvalt. Kui kaugel on hambaravitoetuse mehhanismi arendus? Seda on ammu lubatud ja see kuulub just teie valdkonda. Rääkige, kui kaugel sellega ollakse.
Aitäh, auväärt küsija! Kui me vaatame statistikat, siis peame tõdema, et suuhügieen rahva tervise osana on ääretult oluline. Sellel suvel oli see teema haigekassa nõukogus väga teravalt üleval ja välja koorus kaks väga tähtsat järeldust. Esiteks, hoolimata sellest, et lastele on tagatud tasuta hambaravi, ligi 30% lastest seda ravi ikkagi ei saa. Seetõttu me tõhustame meetmeid ja oleme ka astunud samme selleks, et kõik lapsed jõuaksid hambaarsti juurde ja saaksid tasuta hambaravi. Teine oluline järeldus on seotud pensionäridega, eakatega. Minu arvates praegune süsteem, mis näeb ette, et kord kolme aasta jooksul hüvitatakse ainult proteeside maksumust, ei õigusta ennast ja peab tulevikus muutuma. Ma olen selle ka ühiskonnale välja öelnud ja need muudatused tulevad haigekassa nõukogus arutelule. Kolmas järeldus puudutab inimeste tervisekäitumist ja arstiabi kättesaadavust laiemalt. See tähendab ka seda, et haigekassa järgmise aasta eelarves on ette nähtud lisavahendid perearstidele, selleks et nad saaksid teha rohkem uuringuid, nende abil täpsemaid diagnoose panna ning aidata inimeste tervisekäitumist ja hoiakuid muuta.
Aivar Kokk.
Hea juhataja! Hea minister! Vastates Peeter Laursonile, mis on olnud teie põhiteemad, millega te olete tegelenud, ütlesite, et üks olulisemaid asju on olnud pahede maksustamine. Järgmise aasta 2. maist tõuseb aga erimärgistatud kütuse aktsiis 40%, mis mõjutab tuhandeid kodumajapidamisi ja neid inimesi, kes seal elavad. Kas see on siis ka pahede maksustamine, millega te tegelenud olete? Teie kui tööministri arvates võib see olla hea, sest paljud firmad, kes hakkavad katlaid välja vahetama, võivad tööd saada. Aga asjal on ka teine pool. Kas on leitud lahendusi, kuidas toetada neid inimesi, kes peavad suuri investeeringuid tegema?
Aitäh, auväärt küsija! Kui me räägime konkreetselt sellest kütteliigist, siis peab ju tunnistama – teiegi omavalitsuskogemusega inimesena ja maavanemaks olnuna teate seda –, et kohalikes omavalitsustes algas selliste katelde väljavahetamine juba aastaid tagasi. Olen ka ise selles protsessis osalenud ja tõdenud, et need omavalitsused, kes tegid selle sammu juba aastaid tagasi ära, on praegu palju paremas situatsioonis kui need, kes jäid kütteõli edasi kasutama. Valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu kavandab praegu meetmeid, et toetada nende katelde väljavahetamist. Kui me vaatame energiajulgeolekut ja seda, kuidas me võiksime säästlikumalt käituda, siis minu arvates on väljavahetamine täiesti jõukohane. Tervise- ja tööministrina tunnen ma kindlasti heameelt, kui majandus Eestis tervikuna areneb. Mida vähem on töötust, seda parem on situatsioon Eestis tervikuna. Aga kindlasti ei saa olla minu kui ministri eesmärk pakkuda selliste meetmetega lihtsalt tööd ettevõtjatele, vaid eesmärk on väga selgelt odavam ja säästlikum kütteviis kaugemas perspektiivis. Investeering versus kulu tähendab siin perspektiivis kokkuhoidu.
Priit Sibul.
Aitäh! Austatud minister! Te oma üle-eelmises vastuses viitasite korra vanemate inimeste proteesidele. Ma tahan lihtsalt meelde tuletada, et eelmine välisminister Paet hakkas ka sel teemal sõna võtma ja ta saadeti ära Brüsselisse. Nii et te peate mõtlema, mis teist saab, kui te selle teemaga edasi liigute. Aga järgmise poole tunni jooksul tõenäoliselt vormistatakse töövõimetoetuse seaduse eelnõu seaduseks, on see siis teie töövõit või kuidas tahes seda käsitleda. Mis te arvate, millal see suur saal uuesti nende seaduseelnõude juurde tagasi tuleb? Nii ministeerium kui tõenäoliselt ka poliitikud on aru saanud, et hoolimata nendest olulistest ja vajalikest muudatustest käib see süsteem maksumaksjale endiselt üle jõu. Millal me teie hinnangul peame nende eelnõude juurde tagasi tulema?
Aitäh, auväärt küsija! Julgen teid rahustada, et ei kavatse Brüsselisse minna ega kavatse ka lasta ennast sinna saata. Kui aga rääkida töövõimereformist ja selle seaduse vastuvõtmisest siin auväärses saalis, siis kindlasti on finantsplaani arvestustes silmas peetud, et see reform oleks ka peale Euroopa Liidu raha lõppemist jätkusuutlik. See põhimõte on selle reformi käivitamisel olnud ääretult oluline. Ilma selleta ei oleks võimalik seda reformi käivitada, sest muidu oleks olukord üsna kurioosne. Me tahame inimestele Euroopa Liidu vahendite abil teatud teenuseid pakkuda ja, mis veelgi olulisem, luua selleks süsteemi, ning ma julgen öelda, et see süsteem on jätkusuutlik. Seda reformi käivitades ja süsteemi arendades saadud viieaastase kogemuse põhjal on see teenuste struktuur jätkusuutlik ka peale aastat 2020. Kuigi jah, kui me räägime Euroopa Liidu vahendite kasutamise ajast, siis see võib kesta kuni 2023. aastani, lähtuvalt meile tehtud ettekirjutustest.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järelejäänud napi aja jooksul jõuab Tarmo Tamm esitada küsimuse peaminister Taavi Rõivasele. Palun, Tarmo Tamm!
Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Minule teadaolevalt on olemas vähemalt kolm Riigikohtu lahendit, mida Vabariigi Valitsus ei täida. Esiteks, kohalike omavalitsuste rahastamine, mis on puudulik. Teiseks, tehnorajatiste talumise tasu, mis on ebaõiglane. Kolmandaks, kohalikele omavalitsustele pandud kohustus finantseerida erakoole, mis ei ole seaduslik. Millal hakkab Vabariigi Valitsus kohtu otsuseid täitma ja kas Riigikohtu otsus on teie arvates mõeldud täitmiseks?
Aitäh! Loomulikult on Riigikohtu otsused mõeldud täitmiseks. Kuna meie aeg on praegu napp, siis kõigi nende kolme otsuse detaile ma selgitada ei jõua. Aga võin teile kinnitada, et kui võtta näiteks kõige uuem otsus erakoolide tegevuskulude teemal, siis lahenduse otsimine on haridus- ja teadusministril ning rahandusministril ühiselt töös. Me mõistame, et tuleb leida lahendus, sest vaakum, mis selle otsuse tõttu tekkis, ei ole loomulikult meelepärane ei omavalitsustele ega ka nendele lastele, kes erakoolis käivad. Lühike vastus teie suhteliselt konkreetsele küsimusele, kas Riigikohtu otsused on mõeldud täitmiseks, on jah.
Tarmo Tamm, palun!
Aitäh! Ma küsin siis veel konkreetsemalt. Järgmise aasta riigieelarve läheb varsti viimasele lugemisele. Millise summaga võivad erakoolid järgmise aasta riigieelarves arvestada?
Aitäh! See on loomulikult eeskätt küsimus Riigikogule, kelle kätes eelarve menetlemine praegu on. Aga kui peaks vaja olema, et riik täiendavalt toetaks omavalitsusi, selleks et ka erakoolid saaksid rahastatud, siis küllap see muudatus esitatakse. Kas see muudatus tuleb, kas selline vajadus on olemas, seda arutavad praegu haridus- ja teadusminister ning rahandusminister. Enne nende pakutud lahendust ei saa mina kindlasti mingit lahendust välja pakkuda. Anname neile võimaluse selle otsuse täitmiseks ettevalmistusi teha ja kui see eeldab järgmise aasta eelarvest kulutusi, siis loomulikult tuleb see muudatus hiljemalt kolmandal lugemisel riigieelarves ette näha.
Tarmo Tamm, palun!
Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma küsin kohalike omavalitsuste rahastamise kohta. Riigikohtu otsus tehti juba 2010. aastal. Ma loen Riigikontrolli auditist, et kui veel 2009. aastal moodustasid omavalitsuste kulud riigieelarve kuludega võrreldes 24%, siis 2013. aastal ainult 20%. Tegelikult on ju olukord hullemaks läinud. Mismoodi siis seda Riigikohtu otsust täidetakse?
Aitäh! Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt on meil praegu töös omavalitsuste ülesannete kindlakstegemine. Ma usun, et selle analüüsi tulemusena on võimalik lahendada ka see pikaleveninud küsimus – ma tõesti nõustun, et selle lahendamine on pikale veninud –, millised funktsioonid siis õigupoolest on riiklikud ja millised on omavalitsuste funktsioonid. Mööname, et mõnikord on omavalitsustel igapäevatöös väga raske vahet teha, kas nad ühte või teist olulist teenust osutades täidavad riiklikku või omavalitsuse funktsiooni. Aga ma olen teiega põhimõtteliselt nõus, et lahendus tuleb leida. Töö selle nimel käib.
Palun vabandust Mailis Repsilt ja eriti Aivar Kokalt, aga infotunni aeg sai läbi!
