Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame infotundi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli. Palun!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 34 Riigikogu liiget, puudub 67. Infotunnis osalevad kaitseminister Sven Mikser peaministri ülesannetes, majandus- ja taristuminister Urve Palo ning põllumajandusminister Ivari Padar. Eile andis oma soovist küsimust esitada teada kuus Riigikogu liiget. Arvestades seda, võib saalist iga teema kohta lisaküsimusi esitada kaks inimest.

Esimene küsija on Kadri Simson. Küsimus on Sven Mikserile, kaitseministrile peaministri ülesannetes. Palun!

Aitäh! Lugupeetud Sven Mikser! Viimastel kuudel on nii Keskerakond kui ka IRL rääkinud maksureformi vajadusest Eestis. Kui vaadata sotsiaaldemokraatide programmi viimasteks Riigikogu valimisteks, siis ka sealt leiab selgeid viiteid maksumuudatuste vajadusele. Kuidas on valitsuses olles muutunud teie erakonna seisukohad maksureformi vajaduse kohta? Milliseid konkreetseid maksumuudatusi tuleks järgmisel valitsusel teie arusaama kohaselt Eestis teha?

Aitäh, austatud küsija! Ma saan muidugi rääkida ainult ühe koalitsiooni osapoole nimel, sest sotsiaaldemokraatide arusaam sellest, milliseid maksumuudatusi tuleks Eestis teha, erineb ilmselt märkimisväärselt meie koalitsioonipartneri Reformierakonna omast. Teie küsimusele, kas ja mil viisil on valitsuses olek muutnud sotsiaaldemokraatide arusaama maksupoliitika alustest ja maksureformidest, vastan, et see ei ole seda muutnud. Maksustamisel on mitu eesmärki. Üheks eesmärgiks kahtlemata on saada riigile maksutulusid ja täita riigieelarve tulupoolt, aga lisaks sellele peab maksustamine mõjutama meid ressursse mõistlikult ja säästlikult kasutama ning loodusvarasid väärindama. Kindlasti on teatud maksuliikide puhul oluline mõjutada inimeste tarbimisharjumusi, et kaitsta inimeste tervist, aga samuti lähtuda ressursside otstarbeka kasutamise põhimõttest. Loomulikult on sotsiaaldemokraatidele oluline ka õigluse põhimõte, see, et võetaks arvesse igaühe võimet makse maksta. Sotsiaaldemokraatide arusaama kohaselt peab Eesti liikuma senisest progressiivsema maksustamise suunas. Progressiivne maksustamine puudutab väga erinevaid maksuliike, kindlasti mitte üksnes tulumaksu, aga ka seda.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud Sven Mikser! Eelmiste Riigikogu valimiste valimisprogrammis olid sotsiaaldemokraatidel maksupeatükis mitmed konkreetsed lubadused, näiteks toiduainete käibemaksu vähendamine, astmeline tulumaks, nii et kõrgem maksuaste hakkaks kehtima alates 1000-eurosest palgast, ja ka klassikalise ettevõtte tulumaksu taastamine. Kas need maksupõhimõtted on teie erakonna valimisplatvormis ka aastal 2015?

Aitäh! Taas kord ei ole küsimus ametis oleva valitsuse poliitika kohta. Aga sotsiaaldemokraadid on ametis oma 2015. aasta valimisprogrammi põhimõtete ehk valitsemisprogrammi koostamisega aastateks 2015–2019. Maksupoliitika peatükk on selles kindlasti olulisel kohal. Nagu öeldud, me oleme seda meelt, et maksustamine peab olema praegusest progressiivsem. Kindlasti on põhjust öelda ei pikka aega Eesti ühiskonnas valitsenud tabule, et me maksureformide vajadusest ei räägi, maksustamine peab nüüd ja igavesti olema selline, nagu see praegu on. Ka president on mitte ammu öelnud, et see, mis meid siia tõi, enam edasi ei vii. Me paneme kindlasti täiesti avatud vaatega lauale erinevad maksuliigid. Me teame, et Eestis on teatud maksuliigid Euroopa mõistes juba võrdlemisi kõrged. Me maksustame näiteks tööjõudu üsna kõrgelt. Samas teame, et sotsiaalmaks on seotud eelarve konkreetsete kuluridadega, kus kulutuste vajadus on väga suur, need eelarveread on väga suure surve all. Kindlasti tasub avatud silmadega vaadata kapitalimaksude, varamaksude suunas. Aga loomulikult on väga oluline pidada kinni põhimõttest, et arvestada tuleb ka inimeste võimet makse maksta. Ei saa koormata neid, kes on toimetuleku mõttes niigi väga keerulises situatsioonis.

Austatud küsijad! Mulle isiklikult võib see debatt tunduda ju väga meeldiv, aga ma olen siiski sunnitud meelde tuletama, et tegemist ei ole mitte ühe erakonna, vaid Vabariigi Valitsuse infotunniga. Palun teid küsimuse esitamisel silmas pidada, kust see piir läheb! Kadri Simson, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma usun, et nii nagu praegune peaminister tunneb täpselt piire ja kõneleb oma erakonna nimel, suudab seda teha ka koalitsiooni väiksema partneri, sotsiaaldemokraatide esimees. 2015. aasta Riigikogu valimisteni on jäänud alla viie kuu. Mina näen praegu ainult ühte võimalikku koalitsiooni, kes võiks tõepoolest ellu viia sellise maksureformi, millest te kõnelesite. Kas sotsiaaldemokraatide eesmärk on pärast 2015. aasta valimisi olla osa koalitsioonist, mis võimaldaks Eestis kehtestada euroopaliku astmelise tulumaksu ning taastada klassikalise ettevõtte tulumaksu?

Aitäh! See on suurepärane küsimus ja sellele on väga lihtne vastata. Sotsiaaldemokraadid mitte ainult ei soovi olla osa sellest koalitsioonist, kes Eesti maksusüsteemi õiglasemaks muudab, vaid sotsiaaldemokraadid soovivad suisa sellise koalitsiooni moodustaja olla. Kui teie küsimusega peeti varjatult silmas seda, kas sotsiaaldemokraadid on valmis seda koalitsiooni moodustama Keskerakonnaga, siis mina ütlen, et täna ei ole kindlasti põhjust uksi sulgeda. Meil on olnud väga konstruktiivne valitsuskoostöö senise koalitsioonipartneriga. See koalitsioon moodustati suhteliselt lühikest aega enne korralisi valimisi, ta pani endale ette väga-väga konkreetse tegevusprogrammi ja suudab selle olulises osas kindlasti edukalt ka ellu viia. Koostöökogemus on hea asi. Programmiline ja maailmavaateline lähedus on koalitsiooni moodustamisel samuti väga oluline. Mul oleks olnud kindlasti palju lihtsam pidada koalitsioonikõnelusi erakonnaga, mille nimel kõneleks proua Simson, kui võib-olla mõne teise potentsiaalse partneriga. Aga isikute küsimus on ainult osa sellest võrrandist, mis puudutab koalitsiooniläbirääkimisi. Maailmavaateline ja programmiline lähedus on tähtis, aga ma usun, et sotsiaaldemokraatidel on pärast järgmisi korralisi Riigikogu valimisi piisavalt tugev positsioon, et viia läbi olulised sotsiaaldemokraatlikud reformid, sh maksureformid, kes iganes siis ka on meie partner moodustatavas koalitsioonis.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Maksureform on praegu Eestis loomulikult tähtis ja vajalik, seda pole ammu tehtud. Aga edukat maksureformi saab teha vaid siis, kui on piisavalt vahendeid, mida ümber jagada. Siit minu küsimus praeguse valitsuskoalitsiooni kohta. Mulle tundub, et teie peamiseks mureks või eesmärgiks maksureformi kõrval peaks olema hoopis see, et Eesti suudaks toota rohkem SKT-d, et meil oleksid suuremad summad, mida saaks ümber jagada ja kasutada. Mulle tundub, et Eesti läheb praegu selles suunas, et ta ei suuda ennast varsti ülal pidada, sest Eesti, kui piltlikult öelda, teenib liiga vähe raha, et maksude abil eri elanikkonnagruppe toetada ja riiki juhtida. Kas teil on mingi programm, kuidas hakata Eesti riigi sissetulekuid suurendama? Sellest räägitakse väga vähe.

Aitäh! Aeg on täis.

Aitäh! See küsimus läks kindlasti kaugemale maksureformist. Maksureform tegeleb eelarve tulupoolega ehk korjab kokku ressursse, et riigil oleks võimalik teha kulutusi, võtta sotsiaalpoliitilisi, hariduspoliitilisi või muid meetmeid või pidada ülal riigikaitset ja sisejulgeolekusektorit. Ma juba loetlesin põhilised printsiibid, millest maksustamine peaks lähtuma. Lisaks eelarvetulude saamisele on oluline ressursse säästlikult ja mõistlikult kasutada ja väärindada, samuti suunata inimeste tarbimisharjumusi ning säästa nende tervist. Peale selle, et tulu saaks võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt kokku koguda, peab arvestama inimeste õiglustundega ja nende võimega makse maksta. Mis puudutab tulupoliitikat, siis loomulikult on sotsiaaldemokraatidel olemas väga selge ja konkreetne programm. Selle fookus langeb ühte sellega, mida tööandjad oma eilses manifestis väljendasid. Meil on nendega ühine arusaam, et kõige olulisem sisend mis tahes majandustegevuses on inimvara. Riik saab suunata oma majandust suurema lisandväärtuse ja tootlikkuse poole, kui ta investeerib mõistlikult inimvarasse, kasutades selleks hariduspoliitikat ja tööturumeetmeid, mis aitavad inimestel kutseoskust parandada, tööturul edeneda või tööturule naasta, juhul kui nad on töö juba kaotanud. Nii et ka siin on meil olemas väga selge ja täiesti elluviidav visioon.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud minister! Tulenevalt esimehe märkusest on minu küsimus konkreetselt valitsuse kohta. Valitsuse tegevusprogrammis on üks punkt, mis ütleb, et valitsus analüüsib võimalusi rakendada tõhusamaid meetmeid kasumi varjatud väljaviimise tõkestamiseks. Kas valitsus on siin välja tulemas mingisuguse initsiatiivi või analüüsiga või ootate mingit initsiatiivi Riigikogult? Igal juhul ei ole teie erakonnakaaslase juhitud rahanduskomisjon minu teada seda küsimust seni arutanud.

Aitäh! Teie tähelepanek on ilmselt õige. Põhjuseks, miks minu erakonnakaaslase juhitav rahanduskomisjon ei ole sellekohast algatust seni veel arutanud, on asjaolu, et teie erakonnakaaslase juhitav Rahandusministeerium ei ole oma töödega veel sealmaal, et esitada Riigikogule menetlemiseks selliseid seadusalgatusi. Aga ütleme niiviisi, et sellel valitsusel on kuni valimisteni jäänud tööaega peaaegu viis kuud ja ma olen kindel, et see osa meie koalitsioonileppesse kirjutatud tööplaanist, mis on veel ellu viimata, saab nende kuude jooksul ellu viidud. Kindlasti on see vajalik algatus, mis ka koalitsioonileppesse kirja sai. Kõik koalitsioonileppes printsiipidena sõnastatud eesmärgid tuleb ellu viia reaalsete meetmetega. Seadusloome võtab mõnikord kauem aega, kui esialgu kavandatud, aga ma olen optimistlik, et nii nagu teised olulised asjad, mis koalitsioonileppes kirjas on, nii saab ka see selle Riigikogu tööperioodi lõppemise ajaks tehtud.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on majandus- ja taristuminister Urve Palole. Küsib Riigikogu liige Toomas Tõniste. Palun!

Austatud minister, kõigepealt minu õnnitlused parvlaevasaaga eduka vahefiniši puhul! Aga küsimus puudutab madalapalgaliste probleemi. Tööd tegevad inimesed peaksid saama oma palgast ära elada. Eestis on teadaolevalt 300 000 palgasaajat, kelle kuusissetulek jääb alla 800 euro. IRL on käinud välja madalapalgaliste maksureformi idee, mille järgi need, kelle palk on kuni 500 eurot, ei peaks maksma tulumaksu ja teiste väikese palgaga inimeste tulumaksuvaba miinimum suureneks. Võrreldes astmelise tulumaksuga ei võta meie reform kelleltki midagi ära ja kindlasti ...

Küsimus, palun! Aeg!

Milline on majandusministri seisukoht meie idee suhtes?

Aitäh, hea küsija! Aitäh ka heade sõnade eest! Mina omakorda tunnustan IRL-i selle eest, et te olete hakanud muretsema inimeste pärast, kes vähem teenivad. See on üllatav, et pool aastat opositsioonis olemist nii hästi mõjub. Kui te kümme aastat võimul olite, siis me sellisest murest ei kuulnud. Aga inimesed õpivad ja elu muutub. Mis puudutab 500 euro suuruse palga muutmist justkui esimeseks astmeks, mille puhul üldse tulumaksu ei peaks maksma, siis tegu on põhimõtteliselt tõesti astmelise tulumaksu kehtestamisega. Ennist Kadri Simson uuris, kas sotsiaaldemokraadid oleksid valmis koos Keskerakonnaga ellu viima maksureformi, mis kätkeb astmelist tulumaksu. Mina näen, et võimalikke koalitsioonipartnereid on juurde tulemas, sest ka IRL pooldab astmelist tulumaksu. Mina isiklikult olen ka seda meelt, et Eestis on suureks probleemiks tööl käivate inimeste vaesus. See, et inimene käib tööl, aga samal ajal ei saa oma palgaga hakkama, on Eesti riigile väga suur häbiplekk ja juba praegu, rääkimata edaspidisest, ka põhiline majandusarengu takistus. Aga teie asemel oleksin ma natuke ettevaatlik selle lubaduse väljaütlemisel, sest see kõlab natuke sedamoodi nagu eelmine kord lubatud "Kodukulud alla!". Kõlas hästi, aga kahjuks ei olnud see teostatav ja kodukulud hoopis tõusid. Ka siin tuleb arvestada, kust tulevad need vahendid, mida selle maksumuudatuse kehtestamine nõuab. Aga me saame sellest veel edasi rääkida.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra esimees! Hea minister! Pool teie valitsemisajast on läbi, viis kuud on möödas ja viis kuud on jäänud. Koalitsioonilepingus oli põlevkivienergeetika osasse kirjutatud, et tulevad struktuursed muudatused või te näete neid ette. Kui kaugele selle viie kuuga jõutud on ja mis järgmise viie kuuga püütakse veel ära teha?

Aitäh, hea küsija! Teema peaks olema natuke täpsemini sõnastatud, et saaks sellele täpset vastust rihtida. Aga mis puudutab põlevkivisektorit, siis siin on juhtrollis Keskkonnaministeerium. Ma tean, et keskkonnaministril on plaanis aasta lõpuks valmis saada arengukava. Ootan ka ise huviga sellealaseid diskussioone. Hetkel ei oska täpsemalt kommenteerida.

Toomas Tõniste, palun!

Aitäh! Erinevalt sotsiaaldemokraatidest IRL mitte ainult ei muretse, vaid astub ka reaalseid samme, et olukorda lahendada. Madalapalgaliste maksureformi idee pakub konkreetset lahendust ja selle on väga paljud spetsialistid heaks kiitnud, öeldakse, et see on õige suund. Kindlasti on IRL-il olemas ka allikad selle reformi katteks. Aga seda loosungit ei tasu siia külge panna, nagu oleks tegemist astmelise tulumaksuga. Ka praegune tulumaksuvaba miinimumi süsteem on tegelikult astmeline tulumaks ja kes tahab, võib seda nii nimetada. Minu küsimus on aga sisuline. Mis siis sellel IRL-i ettepanekul viga on?

Suur aitäh! Kuna vastamise aeg on nii lühike, siis jäi mu vastus pooleli, aga ma lootsingi, et te küsite veel. Veel kord ütlen, et ma tunnustan teid selle idee eest ja mõtlen sellega kaasa. Aga mis on selle idee kitsaskohad? Ma toon välja kolm probleemi. Kõigepealt, see võtab riigieelarvest eri hinnangutel 140 miljonit kuni 250 miljonit eurot. See on väga suur raha. Seetõttu tahaksin kohe kuulda, milliseid makse te tõstate, et neid vahendeid eelarvesse tagasi saada. Teine probleem on, et nendel inimestel, kes teenivad 500 eurot või rohkem, maksukoormus tegelikult tõuseb. Neil, kes teenivad 600 eurot või 700 eurot, tõuseb see seetõttu, et ei ole enam tulumaksuvaba miinimumi, nende puhul seda ei rakendata, ma olen nii aru saanud. Kolmandaks leian, et 500 eurot on väga väike sissetulek. Kas Eesti riik peaks justkui arvama, et kui inimene teenib 500 eurot, siis ei pea ta makse maksma ja see ongi kogu riigi abi? Me peaksime püüdma sinnapoole, et palk oleks palju kõrgem kui 500 eurot. Minu arvates on mõistlikum plaan sotsiaaldemokraatide idee, et riik asub tööandjate ja -võtjatega alampalga teemal aktiivselt läbi rääkima ja aastaks 2019 võiks alampalk Eestis olla 800 eurot. Esiteks ei võta see riigilt ära hinnalisi eelarveressursse ja teiseks jätab see inimestele lõppkokkuvõttes hoopis rohkem raha kätte. Kui näiteks 2019. aastal oleks miinimumpalk 800 eurot, siis sellest palgana kätte saadaks 680 eurot. Suund peaks olema ikkagi selle poole, et palgad tõusevad, mitte et me jääme selle 500 euro lõksu.

Toomas Tõniste.

Aitäh! Ma usun, et kõik erakonnad räägivad ühte keelt, et palgad peavad tõusma. Siin ei ole eestvedajad sotsiaaldemokraadid ega keegi teine. Kõik me töötame selle nimel, et palgad tõuseksid. Aga olukord on selline, et 200 000 inimest Eestis saavad alla 500-eurost palka. See, et nad peavad kolm aastat vaid leiba närima, ei ole kindlasti sotsiaaldemokraatide soov. Sellepärast ongi IRL käinud välja oma lahendused, milleks meil on olemas ka kate, kas või efektiivsem riigivalitsemine. Teine võimalus on mitte suurendada tulumaksuvaba miinimumi kümne euro kaupa aastas, millest inimene võidab kaks eurot kuus ja mis on omamoodi nagu raha külvamine lennukilt, vaid pigem tegelda nendega, kellel on probleem ja kes tahavad Eesti riigist ära minna, sest nad ei saa oma töö eest piisavalt raha, et ära elada. Meie mure on see. Palun rääkige ikkagi, mis on sisuliselt meie ettepanekus valesti!

Aitäh! Ma omast arust rääkisingi sellest, aga räägin siis veel korra. Ma toonitan, et mul on siiralt hea meel sellise diskussiooni üle. Ma mäletan väga hästi kolme aasta taguseid debatte, mis toimusid enne eelmisi valimisi teie erakonna peaministrikandidaadi Juhan Partsiga. Need olid avalikud debatid Delfis ja mujal. Juhan Parts ütles, et see, et inimesed Eestist lahkuvad, ei ole probleem, see on nende inimeste vaba tahe. Mina vaidlesin tuliselt vastu, et me peame sellega tegelema, see on tõsine probleem ja riik peab siin oma rolli nägema. Mul on tõesti hea meel, et kuus kuud opositsioonis olemist teile sellisel moel mõjunud on. Aga ma toonitan veel kord, et me ei tohi jääda 500 euro lõksu, vaid peame töötama selle nimel, et inimeste palgad tõuseksid ja palju kõrgemale kui 500 eurot. Minu arvates on riigil viimane aeg võtta aktiivne roll ja seista selle eest, et läbirääkimised tööandjate ja töövõtjate vahel lõpeksid sellega, et alampalk tõuseks võimalikult kiiresti. See 20% aastas on reaalselt tehtav, see jätab inimestele rohkem raha kätte ja samal ajal ei vähenda riigi ressursse eelarves. Ma olen veendunud, et kõik inimesed ükskõik mis tööd tehes tahavad ennast väärikalt tunda, nad tahavad tunda, et ka nemad on riigile olulised, ja anda maksudena oma panuse riigi toimimisse. Ka see on oluline aspekt. Nii et inimesel peab olema võimalik makse maksta ja riigi roll on see, et üldse ei tohiks maksta nii madalat miinimumpalka, et inimene, kes käib tööl, elab vaesuses. Me peame töötama selles suunas, et palgad tõuseksid.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, hea eesistuja! Suur tänu, minister, vastuste eest! Ma tahtsin tähelepanu juhtida, et IRL ei kavanda üldse oma maksureformiga tulumaksuvaba miinimumi ärajätmist või vähendamist. Tahan rõhutada, et IRL-i maksureform ei ole selline nagu sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna pakutud maksureform, mis maksustab rohkem kõrgemapalgalisi, vaid see jätab just nimelt praegu madalat palka saavatele inimestele oluliselt rohkem raha kätte. Tervitatav on loomulikult teie kavatsus palgataset tõsta. Küsimus on see, mille arvel teie kui majandusministri arvates oleks võimalik seda teha. Missugused oleksid siis teie toetusmeetmed, et just nimelt nendele 300 000 inimesele rohkem raha kätte jääks?

Aitäh! Veel kord ütlen, et on oluline, et valitsus ei tegeleks ainult kulupoolega. Ei saa olla nii, et näiteks 500 eurot kuus on see palgatase, mille puhul inimesed maksu ei maksa, ja see ongi lahendus. Lahendus peaks olema tulupoole suurendamine, inimeste sissetulekute suurendamine, sedakaudu ka riigieelarve tulude suurenemine. Seda raha saaks omakorda panustada ühiskonda, alates inimeste haridustaseme tõstmisest ja lõpetades tervishoiukulude suurendamisega, rääkimata peretoetustest. Majandus algab üldse sellest, et lapsed sünnivad, nad saavad võimetekohase hariduse ja on terved. See on ressurss, kes majandust arendab ja üleval hoiab. Seda tõdesid eile ka tööandjad oma manifestis, mida mul oli tõesti hea meel lugeda. Nagu ütles meie erakonna esimees, see oleks suures osas justkui sotsiaaldemokraatide valimisprogrammist maha kirjutatud. Meie igal juhul toetame enamikku sellest, mida tööandjad räägivad. Kui rääkida sellest, kuidas tulupoolt suurendada, kuidas oleks võimalik jõuda näiteks 800 euro suuruse miinimumpalgani, siis ma väidan, et Eesti ühiskond ei ole nii nõrk, et see ei oleks meile jõukohane. Kui kõik teevad seda võrdselt ja järk-järgult, siis on see tehtav. Praegu põhjustab nii madalaid palku sageli konkurentsiolukord, mis lubab madalamat palka maksta. Põhjamaades on juba aastaid riik võtnud aktiivse rolli, kui sõlmitakse kokkuleppeid tööandjate ja -võtjate vahel, n-ö tulupoliitilisi kokkuleppeid. Riik pakub seal muu hulgas tööandjatele soodustusi, kui need alampalka tõstavad.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on põllumajandusminister Ivari Padarile. Küsimuse esitab Kalev Kotkas. Palun!

Tänan, härra istungi juhataja! Austet põllumajandusminister! Esmaspäeval olid Luksemburgis koos Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid. Muu hulgas arutati seal piimandussektori tugipaketti. Millised olid selle nõupidamise tulemused Eestile?

Aitäh, lugupeetud küsija! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tõesti, esmaspäeval oli Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite koosolek, kus põllumajanduse poole pealt olid üleval kaks meid puudutavat väga olulist probleemi. Üks teema oli seakatk ja teine teema oli olukord Euroopa Liidu turgudel pärast Venemaa kehtestatud impordipiiranguid. Mis puudutab seakatkuga seotud arutelu, siis me saime Euroopa Komisjonilt väga selge kinnituse, et kui ohud meie farmides peaksid realiseeruma ja meil tuleb hakata koduloomi hävitama, siis Euroopa Komisjon on nõus kompenseerima kuni 75% kuludest. Sellisel juhul maksab Eesti riik kõigepealt kinni kuni 100% kuludest ja pärast Euroopa Komisjon kompenseerib seda. See on päris oluline samm edasi. Kõik Euroopa Liidu riigid suhtuvad seakatkuohtu väga tõsiselt. Loodetakse, et me suudame selle Eesti, Läti, Leedu ja Poola territooriumil ära summutada ning see katk ei levi edasi. Teine teema oli piimandus. Me oleme kogu aeg rääkinud, et piimanduses tuleb lahendusi otsida kõigepealt Euroopa Liidu ühistest meetmetest. Meil oli väga pikk ja sisutihe arutelu selle üle, milline on olukord eelkõige Balti riikides ja Soomes.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud põllumajandusminister! Hea kuulda, et te ikka arutate. Lätlased näiteks tegutsevad, nad ei aruta, vaid toetavad sellel aastal põllumehi näiteks konkreetselt lisaks veel 50 miljoni euroga. Keskerakonna fraktsioon on algatanud seaduseelnõu, mis lükkaks edasi tulumaksuprotsendi alandamise. Sellest vabaneks piisavalt raha, et põllumehed saaksid järgmisel aastal kätte oma 23 miljonit eurot, mis neile on lubatud, et nad saaksid natukenegi ausamates konkurentsitingimustes toimetada. Kas sotsiaaldemokraadid toetavad seda eelnõu?

Aitäh! Mul on rõõm kuulda, et te olete sellise ettepanekuga välja tulnud. Kuna otsustamise järg on nüüd Riigikogu liikmete käes, siis minul põllumajandusministrina on väga raske midagi lisada. Igal juhul ütlen, et top-up´i võimalus järgmise aasta riigieelarves oleks kindlasti väga põhjendatud.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, istungi juhataja! Austet põllumajandusminister! Tulen selle Luksemburgi teema juurde tagasi. Kas me saame täna rääkida juba konkreetsetest summadest, mille abil meie piimandussektori probleeme siluda saaks?

Ma räägin niimoodi. Meil oli tõesti väga tihe arutelu selle üle, milline olukord on Balti riikides ja Soomes. Arutelu alguses ei olnud ma eriti optimistlik, et me mingi murrangu saavutame, aga julgen öelda, et sellel esmaspäeval saime põhimõttelise poole pealt edasi astutud päris suure sammu, et piimanduse olukorda Balti riikides ja Soomes tuleb eraldi käsitleda. Ainult üks riik 28-st oli selle vastu. Mis puudutab konkreetseid summasid, siis selle juurde ei jõuta, ma usun, mitte varem kui novembris. Selles suhtes on väga tähtis tänane Euroopa Komisjoni otsus. Euroopa Komisjon arutab täna selle aasta eelarve jääke ja on väga tähtis, kuhu nende eelarvejääkide paigutamise vaidlusega jõutakse. Kõik liikmesriigid on teinud komisjoni volinikega väga tihedat koostööd, et eelarvejäägid suunataks eelkõige põllumajandusse. Täna õhtul on märksa rohkem teada, millistest summadest me saame üldises määras rääkida. Keeruliseks teeb asja see, et kogu protsess on jäänud komisjonide vahetumise aega. Härra Ciolosel on praegu sisuliselt viimane töönädal ja novembrist alustab uus komisjon. Väga oluline on, et see teema oleks selgelt ka uue voliniku laual. Asjal on positiivne areng, aga lubada ei tohi siin midagi.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra esimees! Hea minister! Rõõm kuulda, et Euroopas suhtutakse tõsiselt Aafrika seakatku ja võetakse selliseid meetmeid. Aga kui rääkida piimandussektorist, kas siis toetuspaketi küsijatel ja selle kokkupanijatel on meeles, et alles oli piimandussektori rentaablus 34%? Ma kuskilt lugesin seda. Kas te ka seda arvestate, kui seda toetuspaketti kokku panete?

Aitäh! Lugupeetud küsija, kui ma õigesti aru sain, siis te rääkisite piima hinna langusest 34%. Kui me räägime argumentidest ja sellest, et kolme Balti riiki ja Soomet vaadatakse selles kontekstis eraldi, siis argument nr 1 siin on piima hinna langus. Nii nagu on 28 liikmesriiki, nii on ka 28 muret. Kus on mure tsitruselistega, kus on mure köögiviljaga ja kus on mure sealihaga. Kõigi nende 28 liikmesriigi murede seas paistab Balti piimanduse olukord väga reljeefselt välja. See ongi see alus, mille peale me oleme saanud oma positsioone rajada.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsija peaks olema Margus Tsahkna, aga ma ei saa talle küsimise võimalust anda, sest teda lihtsalt ei ole siin. Järgmine küsimus on niisiis majandus- ja taristuminister Urve Palole. Küsija on Kalev Kallo. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Eesti merenduspoliitika rakendusplaanis oli kirjas hulk väga tähtsaid toiminguid, mis tuli ära teha 30. juuniks. Nagu me kuulsime vastusest arupärimisele, oli see rakendusplaan valitsuses kinnitatud, aga teie ministrina ainuisikuliselt pikendasite tähtaega 15. septembrini. Selleks ajaks oli komisjon oma ettepanekud teinud. Mis neist ettepanekutest on saanud ja millised on nende põhjal tehtud järgmised sammud? Täpselt kuu aega on möödas sellest ajast, kui see töörühm oma ettepanekud esitas.

Aitäh, hea küsija! Töögrupp sai tõepoolest mõne kuu võrra ajapikendust. Nagu ma teie arupärimisele vastates ütlesin, oli põhjus selles, et kuna see töö on väga mahukas ja nõuab analüüsi, siis oli mõtet anda pigem natuke lisaaega kui kiirustada. Täna võin öelda, et see analüüs, mis valmis, on tõesti väga põhjalik ja sisuline. Töö käib. Seal on väga põhimõttelised ettepanekud maksupoliitika muutmise kohta ja sotsiaalsete garantiide loomise kohta meremeestele selle abil, et maksupoliitika muutub, on võimalus taas konkurentsis osaleda ning ka 500-tonnised ja suuremad kaubalaevad võiksid Eesti lipu alla tagasi tulla. Praegu meil selliseid laevu ei ole. Ühe kuuga ei ole võimalik neid kompromisse saavutada. See on olnud väga laiapõhjaline töö. Ka selleks, et kõik see ellu rakendada, on vaja väga palju kaasamist ja kokkuleppeid. Neid kokkuleppeid ei saavutatud 20 aastaga ja samamoodi ei ole võimalik nendes ühe kuuga kokku leppida. Aga töö käib, me veename osapooli. Kaasatud on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Kõigil on oma roll täita, et sellest analüüsist tulenevad ettepanekud jõuaksid tegelikkusesse. Nagu ma ütlesin arupärimisele vastates, võiks kindlasti olla üks teema, mis on Riigikogu valimiste kontekstis oluline, see, kas analüüsist tulenevad ettepanekud uude koalitsioonileppesse jõuavad või mitte, need on ju suuremas osas rahaga seotud ettepanekud.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Need ettepanekud, mis seal analüüsis on, on väga põhjalikud ja ka rakendusplaanis on neid nimetatud. On selge, mida nad endast kujutavad, me kõik oleme seda kuulnud. "Töö käib" on ka väga hea vastus. Aga küsimus oli konkreetsemate sammude kohta. Mina olen näiteks kuulnud informatsiooni, mis ei tarvitse tõele vastata, et minister ei ole jõudnud selle töögrupiga isegi kokku saada, rääkimata järgmiste sammude astumisest. Nii et palun konkreetselt vastata, kas on tehtud mingi kirjalik ettepanek Rahandusministeeriumile, millele oodatakse vastust! Töö küll käib, aga töö käib kogu aeg, nii et tahaks kuulda mõnda konkreetset sammu.

Suur aitäh teile küsimuse eest! Minul on plaanis töögrupiga kohtuda novembri alguses, sellest lähtudes me siis ka edasi liigume. Selge on, et teie kui selle teema hoolega jälgija ja selle eest seisja ootate muidugi väga kiireid lahendusi. Ma väidan, et kogu see töö, mis on tehtud kevadest septembri keskpaigani, on väga sisuline, kõik need analüüsid ja tulemid on sisulised. 20 aasta jooksul seda tööd ei tehtud. Ma kinnitan teile, et ma võtan seda sektorit väga tõsiselt. Aga ega kiirustamine ei muuda enam asja, pole oluline, kas üks nädal siia- või sinnapoole. Ma ütlen veel kord, et väga laiaulatuslikku kokkulepet on vaja ka selleks, et see rakendusplaan käiku läheks. Seda ei ole võimalik teha ühe koosoleku käigus. Mul on oma ajagraafik, kuidas me sellega edasi liigume. Ma arvan, et muretsemiseks teil kindlasti põhjust ei ole. Vastupidi, kui ei oleks tehtud analüüse ja sealt pinnalt ettepanekuid, ei oleks võimalik edasi minna, aga nüüd on võimalik edasi liikuda. Ma soovitan ka Keskerakonnale, et kui te valimisprogrammi kokku panete, siis võiksite sealt nii mõnegi mõistliku ettepaneku oma programmi võtta, et koalitsiooniläbirääkimistel need siis laua peale tõsta. Ma loodan, et iga erakond süveneb sellesse, siis on lihtsam ka koalitsiooniläbirääkimisi pidada, kui sotsiaaldemokraadid partnerid laua taha kutsuvad.

Kalev Kallo, teine küsimus, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Keskerakond paneb kindlasti need ettepanekud oma programmi ja siis on võimalus sel teemal läbi rääkida. Aga ma sain ka ühe konkreetse vastuse, et te soovite novembri algul kohtuda. Kuu aega on mööda läinud, aga asjale ei ole isegi korralikult otsa vaadatud, rääkimata järgmiste sammude astumisest. Ma tahan meelde tuletada, et selle rakendusplaani töötas välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kusjuures see kinnitati valitsuses üks aasta ja neli kuud hiljem, kui nägi ette merenduspoliitika arengukava, kus oli öeldud, et seda tehakse kolme kuu jooksul. Kõik need asjad oli võimalik ministeeriumis läbi töötada. Mulle on arusaamatu, et iseenda seatud tähtaega ei ole võimalik täita. Jääb mulje, et ministeeriumile on merenduspoliitika ikkagi mingi viienda järgu küsimus. Kas on või?

Aitäh küsimuse eest! Sellega ma kuidagi nõustuda ei saa, et merenduspoliitika ei ole oluline ministeeriumile ega minule ministrina isiklikult. Sellisel juhul ei oleks ma andnud ka lisaaega, et tehtaks tõsine analüüs. Ma väidan veel kord, et meil ei ole mõtet hakata jooksma, kui me ei tea, kuhu on vaja joosta. Me võime valesse kohta jõuda ning selleks palju aega ja raha kulutada. Ma ei pea seda mõistlikuks. Vahest on tark tegu rahulikult töö ette valmistada, järeldused teha, analüüsida ning alles siis teha otsused ja sellest tulenevalt tegevusplaan. Mina olen väga põhjalikult selle tööga tutvunud. Eks ministril ole oma tööjärg ees, sellest tulenevalt on mul töögrupiga võimalik kohtuda novembri alguses ja seda ma teen. Ma ütleksin, et ma olen pigem kiiresti tegutsenud ja ka süvenenud. Seega ei saa ma kindlasti teie süüdistustega nõustuda.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Seda rakendusdokumenti hakati välja töötama Juhan Partsi ministriks oleku ajal. Ma arvan, et oli kindlasti õige otsus anda mõni kuu pikendust, sest selles töörühmas käisid ju väga suured vaidlused juba enne. Põhiline on muidugi meremeeste maksustamine, mis vajab uut lähenemist Eesti maksusüsteemile. See, et Eestis ei ole enam kaubalaevu, näitab, et maksusüsteem, mis võib sobida mõnele teisele sektorile, merendusele sugugi ei sobi. Ma tean, et te olete ka sisuliselt kursis meremeeste maksustamise küsimusega. Eesti riigi lipu all kaubalaevu praegu ei ole, mitu tuhat Eesti meremeest töötavad teiste riikide lippude all ning nendel ja nende perekondadel ei ole sotsiaalseid tagatisi. Mis te sisuliselt arvate, kas merendus ja meremehed väärivad teistsugust maksulist kohtlemist?

Aitäh! Jah, mina isiklikult arvan, et väärivad küll. Eesti on ainuke riik, kes ei ole kehtestanud meremeestele mingeid maksuerandeid, kui jätta EAS-i teatud lühiajalised eraldised kõrvale. Me oleme erilised selles mõttes, et me ei ole kehtestanud erandeid, me erineme sellega nii naaberriikidest kui ka kõigist teistest mereriikidest. Olukorras, kus Eesti registris ei ole ühtegi kaubalaeva, mille kogumahutavus oleks suurem kui 500 tonni, ei ole meil erandeid kehtestades midagi kaotada, meil on ainult võita. Iga laev, mis siia tuleb, toob esiteks tulu, aga teiseks saavad meremehed, kes sellel laeval Eesti lipu all töötavad, endale sotsiaalkindlustuskaitse. On suur murekoht, et 5000–6000 meremeest seilavad kaugete saareriikide lippude all ja neil puudub igasugune sotsiaalkaitse. Tõsi, Sotsiaalministeerium küll töötab selle nimel, et nende riikidega vastastikuseid kokkuleppeid sõlmida, aga nende n-ö sajusaartega on see väga keeruline. Iga laev, mis tuleb Eesti lipu alla, annab meie meremeestele sotsiaalsed garantiid. Me oleme pakkunud, et tulumaks võiks olla 0%, sotsiaalmaks 10% ja töötuskindlustuse määr 0%. Tõsi, selleks et garantiid olemas oleksid, peaks riik vahe kinni maksma. Nii meie lähinaabrite juures ja Põhjamaades tehakse, see tagab sotsiaalse kaitse. Ma olen välja arvutanud, et see vahe, mille riik kinni maksaks, on tegelikult väiksem kui tulu, mis saadakse sellest, et laev Eesti lipu all sõidab, rääkimata kasust, mis tekib inimeste sotsiaalsetest garantiidest.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra esimees! Hea minister! Kolleeg Kalev Kallo rääkis konkreetsusest. Tehakse tööd, aga kas ka mingid arvud on paika pandud? Mina küsin konkreetselt: kas on pandud näiteks kirja, et 2020. aastaks oleks meil 20 000 tonni või 100 000 tonni suuruse veeväljasurvega kaubalaevu, või on teil väljatöötamisel lihtsalt üldine programm? Kas seal on ka mingid konkreetsed arvud sees, näiteks aastad, laevade arv ja suurus, kogutonnaaž jne?

Aitäh! Jah, on küll. Ütlen enne veel seda, et ka minu soovitus töögrupile oli, et neid teemasid käsitletaks avatult ja ettepanekud ei oleks ei ühelt ega teiselt poolt kuidagi poliitiliselt mõjutatud. Ma ütlesin, et need peaksid olema sellised ettepanekud, mille kohta see väga laiapõhjaline töögrupp tõesti arvab, et need võiksid aidata kaasa sellele, et me saame jälle rääkida Eesti lipu all sõitvatest suurtest kaubalaevadest. Minu meelest töö tulemus selline ongi. Kuna seal on väga põhjalikud ettepanekud, näiteks tehakse ettepanek maksupoliitikat muuta, siis see nõuab tõesti laiaulatuslikku kokkulepet koalitsiooni, aga ka üldse parlamendi tasemel, et need saaks ellu viia. Nüüd konkreetne vastus konkreetsele küsimusele. Vahenäitajaga on pandud paika selline eesmärk, et aastaks 2020 peaks Eesti lipu all olema vähemalt 35 üle 500-tonnist kaubalaeva. See on täidetav, kui me need meetmed ellu viime, isegi rohkem on võimalik teha.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Kasutame nüüd võimalust. Järgmine küsimus on Sven Mikserile, kaitseministrile peaministri ülesannetes. Margus Tsahkna, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja, et te võimaldasite mul selle küsimuse esitada! Lugupeetud kaitseminister peaministri ülesannetes! Minu küsimus on töövõimereformi kohta. See on kogu selle suve ja sügise kirgi kütnud. Kogu see sektor on korduvalt tulnud tänavale, et väljendada oma vastuseisu töövõimereformile. Eelmisel laupäeval toimus suuremates Eesti linnades sellel teemal suur meeleavaldus. Probleem ei ole mitte selles, et töövõimereformi eesmärk oleks vale. Sellega on kõik nõus. Probleem on pigem selles, et eelduslikud seadusmuudatused on jäetud tegemata ja võimalused töövõimereformi tegemiseks kasutamata. Kas te peate võimalikuks, et töövõimereform võetakse rajalt maha, tehakse paus ja arutatakse see teema rahulikult puudega inimestega läbi, et nad seda reformi toetama hakkaksid?

Aitäh! Mul on ütlemata hea meel, et te leidsite aega läbi astuda, muidu ma oleksin pidanud hakkama vastama Tõnis Paltsi küsimusele sotsiaaldemokraatia kohta. Aga töövõimereform on väga oluline ja põhimõtteline reform, mida on väga pikalt ette valmistatud. Kindlasti ei suuda ei mina ega teie väärata tõsiasja, et selle Riigikogu koosseisu tööaeg saab järgmise aasta veebruaris läbi. Mul on väga kahju, et eelmine valitsus ei suutnud kinni pidada oma tööplaani tähtaegadest. Kui need kaks reformieelnõu oleksid jõudnud siia saali kuid või koguni aasta jagu varem, siis kindlasti oleks parlamendil lihtsam vajalikke muudatusi teha. On tõsiasi, et väga paljud nende eelnõude sihtgruppi kuuluvad inimesed on mures suurte muudatuste pärast. See on mõistetav. Mõnel juhul on nad mures kindlasti seetõttu, et neisse on külvatud põhjendamatuid hirme, mõnel juhul on mured aga täiesti põhjendatud. Ma olen nõus Eiki Nestoriga, kes minu mäletamist mööda alles eile ütles, et seda reformi on mõtet teha siis, kui sihtgrupid sellega kaasa tulevad ja usuvad, et sellest reformist on kasu. Küsimusele, kas seda eelnõu, mis teie ees on, on võimalik teha nii heaks, et seda kõlbab veel selle Riigikogu tööperioodi jooksul seadusena vastu võtta, peavad vastama inimesed siin saalis, eelkõige sotsiaalkomisjoni liikmed. Mina paadunud optimistina kindlasti ei kannaks maha võimalust, et seda eelnõu on võimalik paremaks teha. Sotsiaaldemokraadid esitasid oma ettepanekud töövõimetoetuse seaduse eelnõu kohta ja on välja töötanud oma ettepanekud ka sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Ühisel nõul oleme kindlasti võimelised sedagi eelnõu paremaks tegema.

Tänan härra kaitseministrit peaministri ülesannetes, aga palun kahest minutist kinni pidada! Margus Tsahkna, palun!

Suur tänu! Härra kaitseminister peaministri ülesannetes! Mina ei tahtnud seda juttu viia n-ö parteipoliitiliseks, aga te tegite seda ise, kritiseerides eelmist valitsust. Selle eelnõu on ette valmistanud eelmine sotsiaalminister, praegune peaminister Taavi Rõivas. Ma saan aru, et see konflikt, mida ajakirjandus ka täna on lahanud, konflikt sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna vahel, põhineb sellel, et selle eelnõu on eelmine valitsus ehk eelmine sotsiaalminister ja praegune peaminister kehvasti ette valmistanud. Aga see reform puudutab otseselt 100 000 inimest ja kaudselt veel palju rohkem inimesi. Kas te valitsuse ühe osapoolena ja sotsiaalkaitseministri positsiooni täitva erakonna esimehena ei leia, et oleks aeg võtta hoog maha ja mitte tuua neid inimesi koalitsioonitruudusele ohvriks?

Aitäh! Valitsusvastutust kandes tuleb kindlasti analüüsida kõigi otsuste võimalikke järelmõjusid. On selge, et puudega inimesed, kes on nende kahe eelnõu sihtgrupis, ja paljud inimesed, kes otseselt selles sihtgrupis ei ole, on väga kriitilised. Nad on ühest küljest rahulolematud senise olukorraga, aga teisest küljest tunnevad muret, et plaanitav reform ei lahenda kõiki nende probleeme. Seda ta kindlasti ei teegi. Ma usun, et vähemalt see esimene eelnõu, mis on siin majas teinud läbi mitmed muutused, ei ole ka nii kehv, nagu kriitilistes sõnavõttudes püütakse näidata. Aga kindlasti ei lahenda ta kõiki probleeme, nii nagu ei lahenda kõiki probleeme ükski seadus ega seaduseelnõu. Mis puudutab teist eelnõu, siis mina sotsiaaldemokraadina tahaksin näha õige mitut muutust, mis teevad selle vastuvõetavamaks nii omastehooldajatele kui ka nendele inimestele, kes vajavad tervisealast rehabilitatsiooni. Kindlasti on võimalik neid muudatusi teha. Ma olen veendunud, et nii nagu enamik siin saalis vastuvõetavaid seadusi, ei rahulda ka see seadus, kui ta kunagi vastu võetakse, kõiki. Aga kui valida, kas tõmmata lihtsalt pidurit ja loota, et ehk järgmises koosseisus on tingimused paremad ja sellest eelnõust saab siis seadus, või püüda seda eelnõu teha menetluse käigus paremaks ja see siiski seadusena vastu võtta, siis, nagu ma ütlesin, paadunud optimistina üritaksin mina liikuda teise eesmärgi suunas. Kui selgub, et mingil põhjusel ei ole see saal võimeline sellest materjalist, mis teie ees on, korralikku seadust tegema, siis tuleb kindlasti kaaluda järgmisi variante.

Aitäh! Margus Tsahkna, teine küsimus, palun!

Suur tänu! Ma lähen selle teemaga edasi. Töövõimereformi eesmärgi suhtes ei ole siin saalis ega sihtrühmadel erinevaid arusaamu. Tõepoolest, me peame töövõimereformi abil aitama erivajadusega inimesed nende võimetele vastavale tööle, et nad saaksid endaga paremini hakkama. Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt on aga olnud väga kriitiline. Ka legendaarne endine sotsiaalminister Eiki Nestor on tänases Postimehes öelnud, et hulk põhimõttelisi asju on tegemata. Ma esitan ikkagi ka selle küsimuse. Praegu lasub tegelikult sotsiaaldemokraatide õlgadel vastutus ja neil on võimalus pidurdada töövõimereformi menetlust siin nii palju, et me saaksime need asjad korda teha ning valmistada ette need teenused, mida soovivad puudega inimesed ja 13 000 omastehooldajat. Kas te kavatsete kasutada oma poliitilist positsiooni koalitsioonis ja praeguse peaministri survele vastu astuda?

Aitäh! Me kavatseme teha kõike, mida on vaja selleks, et seadused saaksid võimalikult head. Kui me räägime töövõimetoetuse seaduse eelnõust, siis me initsieerisime toetuse vähendamist tingiva sissetulekupiiri tõstmise 640 eurolt 960 eurole. Me initsieerisime selle, et töövõimetuspensioni suurus säilitatakse juhul, kui protsent on määratud vähemalt kaheks aastaks ja kui senine töövõimetuspension on suurem, kui oleks uue seaduse alusel saadav summa. Me lükkasime seaduse jõustumise poole aasta võrra edasi. Ma arvan, et kindlasti ei ole vastutustundlik valitsuse poliitika see, kui probleeme üritatakse lahendada protsesse pidurdades. Selline lähenemine lükkab tavaliselt lahendusi vaid edasi. Kui on valida, kas konstruktiivselt pingutada selle nimel, et teha seadust paremaks, või üritada lükata see üle lauaääre kellegi teise kaela, kes tuleb pärast meid, siis minu arvates on see teine variant vähem vastutustundlik. Aga ma olen täiesti nõus teie hea kolleegi ja minu erakonnakaaslase Eiki Nestoriga, kes on juhtinud tähelepanu asjadele, mida selles rehabilitatsiooni käsitlevas seaduseelnõus on võimalik paremaks teha, muu hulgas omastehooldajate jaoks. Me teame, et neid on registreeritud üle 12 000, kellest mõnedki käivad tööl, enamasti osaajaga, sest hooldamine võimaldab harva täiskohaga töötada. Kindlasti tuleb töölkäimist soodustada ja saab soodustada. Selliste initsiatiividega sotsiaaldemokraadid kindlasti selles menetluses välja tulevad.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister Mikser! Ma küsin üldisema küsimuse. Mulle tundub, et sotsiaaldemokraadid on pandud valitsuses väiksema venna rolli. Esiteks on see töövõimereform teie kraesse aetud. Teiseks, teevaldkonnast võeti ära 25 miljonit eurot ja ka põllumeestele pole te suutnud ühtegi lisasenti eelarvest saada. Mis teid valitsuses hoiab?

Aitäh! See, et teil on sotsiaaldemokraatide suhtes tundmusi, ei ole ju üllatav. Kindlasti on ka minul erinevaid tundeid erakonna suhtes, kuhu teie kuulute, aga nendest ei pea me praegu rääkima. Sotsiaaldemokraadid läksid valitsusse usuga, et ka lühikese aja jooksul on võimalik lahendada mitmeid olulisi probleeme. Koalitsiooniläbirääkimiste algusest peale oleme nende probleemide lahendamise nimel ka töötanud. Mitmed meie algatused, mis on koalitsioonileppes, on tänu selle saali konstruktiivsusele saanud seaduseks. Muu hulgas näiteks see, et kui aastaid ja aastaid räägiti, et universaalsete lapsetoetuste tõstmine on võimatu või vähemasti on see justkui amoraalne ja nagu lennukilt raha külvamine, siis pärast sotsiaaldemokraatide valitsusse minekut hääletas see saal peaaegu üksmeelselt meie ettepaneku poolt lapsetoetusi tõsta, ja mitte lihtsalt tõsta, vaid tõsta circa 2,5-kordseks. Nii et sotsiaaldemokraatidel on kindlasti olnud häid algatusi, muu hulgas riiklikult finantseeritud koolitoidu saajate ringi laiendamine gümnaasiumiastmesse. On kindlasti ka häid asju, mis jäävad teha järgmisele valitsusele ja järgmisele parlamendikoosseisule. Küllap paljud neist saavad teoks just sotsiaaldemokraatide algatustena. Et teie opositsioonierakonda kuuluva parlamendiliikmena näeksite hea meelega koalitsiooni, kuhu kuulub ka teie erakond, on iseenesest loomulik. Aga kui te otsite põhjusi, miks see täna nii ei ole, siis peate vaatama iseendasse.

Aitäh! Riigikogu infotunni aeg sai läbi. Palun vabandust Viktor Vassiljevilt ja Tõnis Paltsilt ning tänan ministreid esinemast!