Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VIII istungjärgu neljanda töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Esimesena palun Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Austatud härra esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitab täna ühe Riigikogu otsuse eelnõu ja kuus seaduseelnõu. Esiteks, Riigikogu otsuse "Euroopa stabiilsusmehhanismi pankade otserekapitaliseerimise vahendi loomiseks volituste andmine" eelnõu. Nimetatud eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Teiseks, kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kultuuriminister Urve Tiidus. Kolmandaks, relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Neljandaks, kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister Hanno Pevkur. Viiendaks, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuuendaks, 1981. aasta protokolliga muudetud EUROCONTROL-i lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitleva rahvusvahelise konventsiooniga ning marsruudi navigatsioonitasusid käsitleva mitmepoolse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu. Seitsmendaks, lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kolme seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister Urve Palo. Aitäh!

Tarmo Tamm, palun!

Härra juhataja! Head kolleegid! Viimasel ajal on Riigikogu saalis tõusnud teravalt üles küsimus, kuidas noori paremini avalikku ellu kaasata ja kuidas nende hääli arvestada. Meie seas on neid, kes arvavad, et selle jaoks oleks vaja põhiseadust muuta. Meie, Keskerakonna fraktsiooni liikmed, oleme selles suhtes eri meelt. Praegu võivad noored noortevolikogu kaudu nii kandideerida volikogusse kui ka valida volikogusse. Puudu on vist üks punkt, mille kohaselt need noored saaksid ka praktiliselt oma valikut esindada. Selle jaoks me teeme ettepaneku muuta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 47 lõiget 1 nii, et igal volikogu ja noortevolikogu liikmel oleks õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Kui me selle seadusmuudatuse sisse viime, siis saab iga noortevolikogu liige ka reaalselt iga päev kohalikus elus kaasa lüüa.

Rohkem sooviavaldusi ei ole. Seitse seaduseelnõu ja üks otsuse eelnõu võetakse juhatuse otsusega menetlusse, kui need vastavad kodu- ja töökorra seadusele.
Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 85 Riigikogu liiget ja puudub 16.
Järgnevalt tuleb meil kinnitada nädala päevakord. Austatud Riigikogu, panen hääletusele nädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 72 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid 3. Päevakord on kinnitatud.

Asume vast kinnitatud päevakorra juurde. Esimesena on päevakorras Riigikogu liikmete Siret Kotka, Heimar Lengi, Lauri Laasi, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Priit Toobali, Urbo Vaarmanni, Mihhail Korbi ja Viktor Vassiljevi esitatud arupärimine sigade Aafrika katku leviku kohta. Arupärijate nimel esineb Heimar Lenk. Heimar Lenk, palun arupärimist tutvustada!

Aitäh sõnaõiguse eest! Meie arupärimise teema on sigade Aafrika katk, mis praegu muret teeb. Aeg läheb muidugi kiiresti, iga päevaga tuleb siin muutusi, nii et mõned asjad on võib-olla vahepeal selgunud või teise seisu jõudnud. Alustan kerge ülevaatega ajaloost. Tuletan meelde, et see oli 8. september, kui Veterinaar- ja Toiduamet teatas, et Valgamaal Hummuli vallas leitud surnud metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk, mis tähendas, et see üliohtlik loomahaigus on ametlikult ka Eestisse jõudnud. Varem oli sigade Aafrika katku juhtumeid mitmel korral registreeritud Lätis, Leedus ja Poolas. On räägitud ka Valgevenest ja seal kavandatud strateegiast. Niimoodi on see läinud. Juuli keskel registreeriti Lätis taud kümmekonna kilomeetri kaugusel Eesti piirist, Valka piirkonnas Ergeme vallas. Seetõttu oli vaid aja küsimus, millal taud Eestisse jõuab. See oli juuli keskel. Arupärijad küsivadki, et kui see taud oli juba juuli keskel jõudnud Eestile üsna lähedale ja 5. augustil jõudis siia, siis võib-olla oleks pidanud varem hakkama eeltõrjetööd või eelkaitsetööd tegema. Kas me ei jäänud mitte hiljaks? Milline on praegune seis ja millele võivad loota põllumehed, kui see katk äkki Eesti seafarmides lahvatab? Oleme esitanud neli küsimust. Minister on selle arupärimise kindlasti läbi lugenud ja vastab nendele. Ma loodan, et ta lisab siia juurde värsket informatsiooni, milline on praegu olukord selle haiguse levikul Eestis. Nagu me teame, väga suurt levikut veel pole, aga me ei tea, mis saab homme või ülehomme. Nii et oleks tore, kui minister meile nüüd ilusasti vastaks ja räägiks, kuidas lood on, mis meid ootab ja kas me võime olla rahulikud, et Eesti Põllumajandusministeerium ja veterinaaramet suudavad asjaga hakkama saada. Aitäh!

Arupärimisele tuleb vastata põllumajandusminister Ivari Padaril. Palun!

Austatud Riigikogu! Kui alustada lugupeetud Heimar Lengi viimasest küsimusest, kas seoses taudiga võib olla rahulik, siis on loomulik, et kui levimas on ohtlikud taudid, siis ei saa kunagi rahulik olla, siis peab olema väga ettevaatlik. Nii see on. Ega ei ole läinud mööda ühtki aastat, kus meil Eestis parasjagu mingit ohtlikku haigust poleks liikvel olnud. Hullulehmatõbi, Newcastle'i tõbi, suu- ja sõrataud – kõigega oleme pidanud siin aegade jooksul tegelema.
Nüüd arupärimise esimene küsimus: "Kui juba augustis oli teada, et sigade Aafrika katk võib olla jõudnud Eestisse, siis miks ei alustatud üle-eestilist teavituskampaaniat, mis oleks inimestele katku kohta teavet jaganud ja andnud juhiseid, kuidas käituda näiteks olukorras, kus seenelised leiavad metsast katku surnud metssea?" Seoses sigade Aafrika katku levikuga naaberriikides on juba alates 2011. aastast Veterinaar- ja Toiduameti käskkirjadega kehtestatud ennetavad meetmed nakkuse leviku piiramiseks, näiteks kuumtöötlemata sööda impordi keeld, kõigi kolmandatest riikidest tulevate reisijate pagasi kontroll piiril, et hoida ära keelatud liha ja lihasaaduste sissetoomist jne. Neid nõudeid on ajakohastatud, lisandunud on näiteks kodusigade ja farmis peetavate metssigade väljaspidamise keeld. Nõuetest on teavitatud ka avalikkust. Inimeste teavitamine eri meediakanalite kaudu on alates 2004. aasta kevadest olnud pea igapäevane. Põllumajandusministeerium avas augustis koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga jooksvalt täiendatava spetsiaalse veebilehe seakatk.ee – mis on muide tõlgitud ka vene keelde –, kuhu on koondatud mitmekülgne sigade Aafrika katku puudutav teave sihtrühmade kaupa. Pidevalt edastatakse pressiteateid olukorra kohta. Lisaks saab küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest jätta Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonile 605 4750. Põllumajandusministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning riiklik ja kohalik loomatauditõrje komisjon korraldavad informatiivseid kohtumisi seakasvatajate, lihakäitlejate, loomavedajate ja jahimeeste esindajatega, et anda lisateavet sigade Aafrika katkuga seonduva kohta, arutada lahendamist vajavaid küsimusi ja saada tagasisidet edasiseks tegevuseks. Eraldi on asjakohast teavet jagatud ka Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistuse konsulentidele. Maakondlikud veterinaarkeskused teavitavad täiendavalt kohalikke loomapidajaid ja söödatootjaid sigade Aafrika katku ennetus- ja tõrjemeetmetest, et vältida nakkuse ülekandumist kodusigadele. Loomapidajatele jagatakse katku käsitlevaid infovoldikuid nii eesti kui ka vene keeles.
Teine küsimus: "Kui suurel määral kavatseb valitsus farmeritele kompenseerida otsesed ja kaudset katkust tingitud kahjud? Kaudse kahju all võib mõista näiteks olukorda EL-i poolt kehtestatud II tsoonis, kus seakasvataja ei tohi elusloomi ega liha eksportida teistesse EL-i riikidesse ka siis, kui talle kuuluvas farmis haigust ei esine." Eestis on olemas sigade Aafrika katku tõttu tekkida võivate kahjude toimiv kompensatsioonimehhanism. Loomapidaja tehtud kulutusi ja taudiolukorra tõttu saadud kahju on võimalik hüvitada kolmest allikast, mida kasutatakse kooskõlastatult. Esiteks hüvitatakse loomapidajale kodusigade Aafrika katku nakatumisel tõrjemeetmetega seotud otsesed kulud loomatauditõrje seaduses ja Euroopa Liidu asjakohases õigusaktis sätestatud juhul, korras ja määras. Näiteks hüvitatakse ettekirjutuse alusel tapetud, sh kontrolltapetud, hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus ning ettekirjutuse alusel hävitatud seadme ja sööda väärtus. Seda kahju, mis on tekkinud sigade Aafrika katku kui eriti ohtliku loomataudi tõrjumisel, hüvitatakse Vabariigi Valitsuse reservist selleks eraldatavatest riigieelarve vahenditest. Loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitatakse kuni 100% ulatuses. See sõltub riigi võimalustest. Kui rahuldatud taotlustel põhinev taudikahjutoetuse summa ületab taudikahjutoetuse maksmiseks eraldatud vahendeid, vähendab Veterinaar- ja Toiduamet taudikahjutoetuse määra, arvestades taudikahjutoetuse maksmiseks ettenähtud vahendeid ja järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kõik taudikahtlusega seotud analüüsid on jahimeestele ja loomapidajatele kehtestatud tsoonides tasuta. Praegu püsib sigade Aafrika katk ainult metssigade populatsioonis.
Teine allikas on turukorralduse erakorralised meetmed. Eestil on võimalik taotleda Euroopa Komisjonilt erakorralist toetust seoses kaubanduspiirangutega, mis võivad tuleneda loomahaiguste leviku tõkestamise meetmete kohaldamisest või turuhäiretest, mis on otseselt tingitud tarbija usalduse kaotusest. Nimetatud meetmetega kompenseeritakse tootjale tõsised turuhäired, näiteks tarbimise või hindade oluline vähenemine. Rakendamise eelduseks on Euroopa Komisjoni rakendusotsus, kus määratakse ära, millistele tingimustele peab toetuse taotleja vastama, ning Euroopa Liidu kaasrahastamise määr. Lisaks kavandab Põllumajandusministeerium perioodi 2014–2020 maaelu arengukavasse uut kompensatsioonimeedet: loodusõnnetustes ja katastroofides kahjustunud põllumajandustootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine. Meetme hinnanguline eelarvemaht on 1 miljon eurot, mis on kavas leida samale sihtgrupile mõeldud maaelu arengukava meetmete arvel. Meede võimaldab toetada investeeringuid, mille eesmärk on teha korda loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste ja katastroofide tagajärjel kahjustunud põllumajandusmaa ning taastada tootmispotentsiaal, sh osta loomi. Toetuse tingimuseks on, et ametlikult kinnitatud taudi tõttu on põllumajanduslikust potentsiaalist hävinenud vähemalt 30%. Sihtgrupp on põllumajandustootjad, kelle kahjustunud põllumajandustootmise potentsiaali taastamise alaseid investeeringuid toetatakse kuni 100% ulatuses.
Kolmandast allikast on vähese tähtsusega riigiabina võimalik esmatootjatele maksta kolme majandusaasta jooksul kuni 15 000 eurot toetust. See kulu kaetakse 100% riigieelarvest, kui selleks on eraldatud riigieelarve vahendeid.
Kolmas küsimus: "Ühed potentsiaalsemad katku levitajad võivad olla seapidajad, kes kasvatavad ühte-kahte siga ja kes ei ole oma sigu ametlikult registreerinud. Kui need talunikud juhtuvad veterinaaride poolt kontrollimatult ja katku nakatunud sigade liha althõlma müüma, aitavad nad kaasa katku levikule ning riigil puudub kontroll nende tegevuse üle. Kuidas plaanib riik sellist tegevust kontrollida ja ohjata?" Tänaseks on Eestis metssigade taudi nakatumise juhtumid tuvastatud Valga- ja Viljandimaal ning Ida-Virumaal. Kodusigadel ja kodus peetavatel metssigadel Aafrika katku tuvastatud ei ole. Veterinaar- ja Toiduameti veterinaarjärelevalveametnikud on volitatud veterinaararstide abiga külastanud kõiki teadaolevaid seakasvatusega tegelevaid loomapidajaid, kontrollinud bioohutusnõuete täitmist, nõustanud ja jaganud asjakohaseid trükiseid nii eesti kui ka vene keeles.
Veterinaar- ja Toiduamet on selleks, et jälgida ja hinnata seakasvatajate, loomade vedajate ja töötlejate bioohutusmeetmetest kinnipidamist, hüppeliselt suurendanud visiitide arvu nimetatud ettevõtetesse ja eramajapidamistesse. Võimalikku kompensatsiooni võivad saada vaid nõuetekohaselt käituvad loomapidajad. Tauditõrjemeetmete eiramine toob kaasa vastutuse loomatauditõrje seadusest lähtuvalt. Kuna praegu ringleb viirus metssigade seas, siis on olulisim riskikoht metssealiha. Koostöös jahimeestega on jõutud võimaliku lahenduseni, kus Veterinaar- ja Toiduamet teeb kõigi lastud metssigade kohta jahiloale märke, et loom on uuritud ja seega tohib teda kasutada. See tagab, et kõiki kütitud metssigu uuritakse sigade Aafrika katku suhtes.
Neljas küsimus: "Veterinaar- ja Toiduamet on täna võimeline külastama talunikke ja farme ning neid teavitama. Loomadelt täiendavate proovide võtmiseks ja laboratoorseks analüüsiks rahalised vahendid puuduvad. Kas ja millises mahus on valitsus plaaninud eraldada rahalisi vahendeid sigade Aafrika katku proovide võtmiseks ja nende analüüside teostamiseks?" Seireproove sigade Aafrika katku tuvastamiseks võetakse kodusigadelt kogu Eestis, piirangutega tsoonis sagedamini. Lisaks uuritakse kõiki leitud ja lastud metssigu, kuna teadaolevalt püsib taud metssea populatsioonis. Sigade Aafrika katku ennetus- ja tõrjeprogrammi tegevuskulude, sh proovide analüüsimise kaasrahastamiseks, on Euroopa Komisjon eraldanud Eestile lisaraha juba sellel kevadel. Eelnevalt kavandatud uurimismaht on 2223 proovi määratud meetodil ja 1400 proovi PCR meetodil. Ühte proovi võib olla vaja uurida mõlema meetodiga. 9. septembri seisuga on veterinaarlaboratooriumis uuritud ELISA meetodil 1068 proovi kavandatud 2223-st, neist 308 on võetud metssigadelt ja 760 kodusigadelt. PCR meetodil on uuritud 667 proovi kavandatud 1400-st. Uurimismahtu veel jätkub. Seda mahtu on vastavalt taudiolukorra muutumisele suurendatud ning analüüsikulude katmise kaasrahastamiseks on Veterinaar- ja Toiduamet esitanud Euroopa Komisjonile taotluse 220 000 euro peale. Suurema Euroopa Liidu rahalise toetuse saamiseks tehakse koostööd ka Läti, Leedu ja Poolaga ning Euroopa Komisjonile on esitatud koordineeritud tauditõrje ühiskava. Põllumajandusministeerium on esitanud veel Rahandusministeeriumile taotluse eraldada valitsuse reservist 590 000 eurot. See on seotud Veterinaar- ja Toiduameti volitatud vetarstide lisatöödega sel aastal ning aktsiaseltsile Vireen eriseadmete – külmutuskonteineri ja mobiilse põletusahju – soetamisega, samuti Veterinaar- ja Toidulaboratooriumile kontrolli tegemiseks vajalike aparaatide soetamisega.
Tänan teid tähelepanu eest!

Ministrile on küsimusi. Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Härra minister! Sigade Aafrika katku viirus ei ole minu jaoks mitte midagi uut. Mina kuulsin sellest peaaegu 40 aastat tagasi, nimelt sõjameditsiini loengutes. Siis peeti seda ka üheks võimalikuks bioloogiliseks relvaks ja n-ö suurel kodumaal olid tollal olemas vastavad kriisikavad. Ütelge, palun, kas praegu on Veterinaar- ja Toiduametil ka olemas kriisikavad loomataudide võimaliku ilmnemise puhuks? Suu- ja sõrataudi on aeg-ajalt ikka, mõni aasta tagasi oli siin paanika seoses Siberi katkuga ja nüüd on siis sigade Aafrika katk. Kas selliste asjade vastu võitlemiseks on olemas kinnitatud ja ajakohastatud kriisikavad?

On küll. Veterinaar- ja Toiduametil on olemas täispakett meetmetest ja kriisikavad käitumiseks eri juhtudel, kui me räägime ohtlikest loomade nakkushaigustest. Kuna eri aegadel on olnud mitmesuguseid ohtlikke nakkusi, siis on veterinaarametil ka kogemused, kuidas kriisikavasid rakendada. Seega on olukord vägagi kontrolli all.

Heimar Lenk, palun!

Ma ei kuulnud teie suust õieti vastust selle kohta, milline on hetkeseis. Aga ma saan aru, et see ei ole eriti muret tekitav. Aga võib-olla üks konkreetne küsimus siia juurde. Kui äkki juhtub niimoodi, et mõni farm on nakatatud sellest viirusest ja sead tuleb kahjuks ära tappa, kas siis riik maksab maksumaksja rahast farmi peremehele täielikult kinni viimase kui põssakese?

Jah, absoluutselt. Meil on olemas ka üks mõne aasta tagune kogemus Talleggi kanalaga, kus riik maksis kõik hävitamisele läinud linnud 100%-liselt kinni. Pärast seda, kui riik on kahju kinni maksnud, kompenseerib Euroopa Komisjon tekkinud kahju vastavalt kokkuleppele 50% ulatuses. Meil on töös ka nelja riigi – Eesti, Läti, Leedu ja Poola – ühisettepanek. Oleme teinud Euroopa Komisjonile ettepaneku kompenseerida nendes neljas riigis taudikahjud kuni 100% ulatuses. Sel nädalal toimub ka nelja riigi peaveterinaaride ühiskoosolek, kus see ettepanek on uuesti arutusel. Võimalik, et järgmisel esmaspäeval põllumajandusministrite kohtumisel Luksemburgis on see teema laual, ja siis peaks selguma, kas Euroopa Komisjon on nõus seda kahju kuni 100% kompenseerima. Nii see asi ongi.

Tiit Tammsaar, palun!

Tänan, härra juhataja! Hea minister! Minu arvates on Põllumajandusministeerium ja veterinaaramet teinud siiski tänuväärset tööd organisatsioonilises plaanis, ka raha on eraldatud. Aga teatavasti puutuvad praegu sigadega, ka katku nakatunud sigadega kokku praktiliselt ainult kaks kontingenti: veterinaarameti töötajad ja jahimehed.

Jah, nii see on.

Ma olen nõus ka ministeeriumi seisukohaga, et loomi tuleb võimalikult vähe häirida, et nad liiguksid võimalikult vähe. Lähtuvalt sellest on jahimehed pakkunud välja, et kui saaks küttida vastavate lisaseadmetega, siis oleks see vähene häirimine tagatud. Täna anti Riigikogule üle relvaseadus. Milline on teie ministeeriumi positsioon näiteks summutite ja prožektorite kasutamise osas?

Põllumajandusministeeriumil on väga keeruline võtta summutite ja prožektorite osas seisukohta. Aga selge on see, et need ettepanekud peavad tulema eelkõige Keskkonnaministeeriumist. Keskkonnaministeeriumi juures on jahindusnõukogu, kes peab otsustama, mis siin on ja mis ei ole mõistlik. Võin öelda kogu selle teema käsitlemise kohta, et kui need probleemid selle aasta alguses üles tulid, siis mul ei olnud mõtteski, et tuleb olla põllumajandusminister. Juba tol ajal oli servast serva arvamusi, kuidas metssigadega käituda, alates nende massimõrvamisest metsas kuni selleni, et neid ei tohi üldse puudutada. Selle tõttu ootan ka mina väga, et mõistliku otsuse, kuidas populatsiooniga käituda, teeksid jahimehed ise. Keskkonnaministeeriumi ja jahimeeste seisukohad mitmesuguste aparaatide suhtes, nii prožektorite kui ka summutite suhtes, on olnud väga erinevad. Siin on see koht, kus ma usaldan jahimehi. Igal juhul saan ma öelda seda, et praegune praktika, kus loomad on massiliselt liikvele aetud, on väga halb praktika. See, et nad ühel hetkel jõudsid Läti ja Leedu piirialadele, oligi arvatavasti tingitud sellest, et Valgevene kolleegid olid väga radikaalsed ja radikaalsete lahendustega tekitati metsas paanika. See ei ole ennast õigustanud. Praegusel juhul usun ka mina mittejahindusspetsialistina, et tasakaalu säilitamine metsades on kõige mõistlikum.

Aitäh! Rohkem ministrile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimissoovi ei ole. Ministril ei ole ka lõppsõnasoovi. Lõpetan selle päevakorrapunkti käsitlemise.

Järgmine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Tarmo Tamme, Mihhail Korbi, Valeri Korbi, Urbo Vaarmanni, Siret Kotka, Viktor Vassiljevi, Kadri Simsoni ja Enn Eesmaa arupärimine piimandussektori kohta. Arupärijate nimel Tarmo Tamm, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! See arupärimine on Eesti piimandussektori kohta. Samamoodi võiks arupärimise teha ka Eesti kalandussektori või lihandussektori kohta. Kuna aeg on edasi läinud, siis on mõned arupärimises esitatud andmed vahepeal muutunud, näiteks Läti on toetanud oma põllumehi juba üle 10 miljoni euroga, küsimuses oli nimetatud 6,5 miljonit eurot. Aga see selleks.
Konjunktuuriinstituudi viimases analüüsis leiti, et Venemaa impordikeelu tõttu on Eestil vaja leida uued turud toodangule, mille rahaline maht on kuni 150 miljonit eurot. Kuigi otsene keelu alla läinud kauba eksport Venemaale moodustab aastas 75 miljonit eurot, lisanduvad sellele sama summa ulatuses tooraine ja tooted, mis viidi küll Euroopa Liidu riikidesse, kuid sealt omakorda eksporditi edasi Venemaale. Näiteks ekspordib Eesti piimasektor suures mahus toorpiima Leetu, kust see suuresti juustuks töödelduna liikus seni edasi Venemaale. Kui aprillis maksid Leedu kokkuostjad Eesti põllumeestele tonni piima eest ligi 400 eurot, siis augusti teises pooles on hind langenud 270 eurole, septembris aga juba 220 eurole. Kuigi aastaid on räägitud Eesti toodangule suurema lisandväärtuse andmisest, siis piimandussektoris on toorpiima eksport endiselt kahetsusväärselt suur. 2013. aastal eksporditi toorpiima Lätti ja Leetu 79 miljoni euro väärtuses, mis on ligi kolmandik kogu Eestis toodetud piimast. Samuti puuduvad Eestis erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest teemaksud. Seetõttu kasutavad Läti ja Leedu kokkuostjad küll Eesti taristut, kuid ei panusta selle korrashoidu, mis loob neile konkurentsieelise. Seoses sellega on meil härra ministrile neli küsimust. Võib-olla on parem, kui minister loeb ise küsimused ette ja siis vastab neile. Aitäh!

Arupärimisele vastab põllumajandusminister Ivari Padar. Palun!

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Järgnevalt vastan teie esitatud küsimustele.
Esimene küsimus: "Teie kolleeg, väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling kinnitas, et riik aitab ettevõtjaid uute sihtturgude leidmiseks vajalike otsekontaktide loomisel, kasutades Eesti välisesinduste võrgustikku ja aukonsuleid. Mida on valitsus lisaks sellele ära teinud Eesti piimandussektori abistamiseks pärast Venemaa impordikeelu kehtestamist?" Oleme nii riigisiseselt kui ka Euroopa tasandi kohtumistel rõhutanud, et kõige tõhusamad impordikeelu vastumeetmed on sellised, mis on Euroopa Liidu tasandil ühtselt välja töötatud ja rakendatud. Seetõttu olen seisnud selle eest, et Euroopa Liidu tasandi meetmed võimalikult kiiresti ja meile sobilikult rakenduksid.
Septembri teisest nädalast käivitati Euroopa Liidus halveneva turuolukorra tõttu erakorraliselt või, lõssipulbri ja juustu eraladustamise meede ning pikendati muidu septembri lõpuni avatud või ja lõssipulbri sekkumiskokkuostu kuni 2014. aasta lõpuni. Eraladustamise meede suleti juustude osas juba 23. septembril, kuna ebaproportsionaalselt suur hulk taotlusi saabus liikmesriikidest, kellel ei olnud suuremahulist kaubandust Venemaaga. Eestist juustude eraladustamise kohta taotlusi ei esitatud. 2014. aasta septembri seisuga ei olnud Eestist esitatud ka sekkumiskokkuostus osalemise taotlusi.
22. septembril edastati Euroopa Liidu põllumajandusvolinikule Baltimaade, Poola ja Soome põllumajandusministrite ühiskiri, milles räägitakse vajadusest Euroopa tasandil tugevamalt toetada sanktsioonidest mõjutatud riikide piimandussektorit. Kirjas tehakse ettepanek maksta selliste riikide piimatootjatele lisaks olemasolevale toetusele erakorralist toodangupõhist otsetoetust. Turukorralduse erakorraliste meetmete raames toetati spetsiaalselt puu- ja köögiviljasektorit.
Oleme tegelnud potentsiaalsete uute turgude avamisega. Veterinaar- ja Toiduamet on saatnud sellekohased kirjad niisugustesse riikidesse nagu Indoneesia, Taiwan, Keenia ja Tansaania, et need saadaksid Eesti piimatootjatele impordinõuded.
Komisjon eraldas täiendavalt 30 miljonit eurot Euroopa Liidu teavitamis- ja müügiedendusmeetmetele. Oleme selle meetme võimalusi sektorile aktiivselt tutvustanud ning hetkeseisuga on Eestist laekumas ka üks potentsiaalne programm, mis puudutab veiseliha. Riigisiseselt vaatame üle maaelu arengukava meetmete rakendamisega seotud asjaolusid, et võimaluse korral muuta teatud rõhuasetusi, mis aitaks sektoril pakutud võimalusi rakendada. Näiteks MAK-i investeeringumeetmed ei ole oma olemuselt kriisimeetmed, kuid nende edukas rakendamine ja suunamine aitab vähendada järgmiste kriiside ning turutõrgete mõjusid.
Juba aastaid rakendame turuarenduse toetust, mille raames on Eesti toidusektori organisatsioonid teavitustegevuseks – messidel osalemiseks, turu-uuringuteks jms – saanud 2014. aastal toetust 111 projektile kogusummas enam kui 1 miljon eurot. Need kohalikud toidukampaaniad olid septembris väga nähtavad.
Oleme kaalunud võimalust küsida varasemat põllumajanduslike otsetoetuste valiku läbivaatamise luba. Kehtiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohaselt on selline võimalus alles 2016. aastal. Samuti oleme kohtunud pankadega ning Maaelu Edendamise Sihtasutusega ja arutanud võimalikke maksepuhkusi ning MES-i pakutavaid meetmeid. Mõlemad osapooled olid nõus, et vaja on leida paindlikke lahendusi. Oleme aktiivselt kohtunud ka sektori enda esindajatega, et olukorda operatiivselt hinnata, infot vahetada ning lahendusi otsida.
Teine küsimus: "Läti kavatseb Venemaa kehtestatud sanktsioonide tõttu maksta oma põllumeestele veel sel aastal 6,5 miljonit eurot täiendavaid toetusi. Kas Eesti valitsusel on ka plaanis leida piimandussektorile täiendavaid rahalisi vahendeid?" Ütlen nii, et käesoleval hetkel ma ei näe võimalust leida riigieelarvest lisaraha – me räägime aastast 2014.
Kolmas küsimus: "Riigikogus 10. septembril toimunud infotunnis nõustusite, et kuigi Eesti toodab väga stabiilset ja kõrgekvaliteedilist toorpiima, siis selle ümbertöötlev võimekus on jäänud ajale jalgu. Toorpiima ekspordi asemel kõrgema lisandväärtusega piimatoodete valmistamine Eestis looks uusi töökohti ning täiendavat lisandväärtust. Millised on valitsuse sammud piima ümbertöötlemise võimekuse suurendamiseks Eestis?" Siin on meil rakendamisel terve rida maaelu arengukava 2014–2020 meetmeid. Meetme "Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks" kaudu toetatakse põllumajandustoodetele lisandväärtuse andmist, sh piimale ja piimatoodetele. Meetme kogumaht on eelmise perioodiga võrreldes kasvanud 22 miljoni euro võrra ja ulatub uuel perioodil 67 miljoni euroni, mis teeb sellest ühe kõige enam eelarvevahendeid kasvatanud meetme. Meetme eesmärk on tõsta põllumajandustoodete töötlejate konkurentsivõimet, parandada tarneahela toimimist, tõsta töötlemise efektiivsust, samuti toetada tootjaid ja nende ühistuid tootmisahela järgmisele astmele ehk töötlemise etappi liikumisel. Toetust antakse seadmete ostmiseks ja ehitistesse tehtavateks investeeringuteks. Samuti on kavas toetada suurprojekti, mille eesmärk on täiesti uue töötlemisüksuse rajamine. Kuigi ka suurprojekti sihtgruppi kuuluvad kõik sektorid, on piimandussektoris vajadus ja valmisolek projekti teostamiseks kõige tõenäolisem. Meetme sihtgruppi kuuluvad kõigi suurusgruppide ettevõtjad – mikro-, väike-, keskmised ja suurettevõtjad. Suurusgruppide järgi on jaotatud ka eelarve ning ettevõtja suurusest sõltuvad toetusmäär ja maksimaalne toetussumma.
Koostöömeetmega toetatakse toidusektorile suunatud teadus- ja arendustegevuse projekte, mille eesmärk on leida lahendusi, mis aitaksid toiduainetööstuse ettevõtjatel luua oma tegevusega suuremat lisandväärtust. Koostöömeetme eelarve on 6,3 miljonit eurot. Lisandväärtusega ja eriliste toidutoodete turuletoomise soodustamiseks on olemas ka toidukvaliteedi kavade arendamisele suunatud meetmed. Toodete erilised omadused tulenevad tavatoodetega võrreldes rangematest tootmisnõuetest või erilistest tootmisviisidest, mida kavaga liitunud tootjad on otsustanud rakendada. Kuna toidukvaliteedi kavaga liitunud tootjatel tekivad lisakulud, siis maaelu arengukava kaudu kompenseeritakse kvaliteedikavades osalemisest tingitud püsikulud 3000 euro ulatuses ettevõtja kohta aastas. Lisaks on tootjarühmadel võimalik taotleda kvaliteedikava rakendamisel toetust teavitus- ja müügiedendustöö tegemiseks, et enda toodangut aktiivsemalt tutvustada. Eestis on praegu kaks tunnustatud riigisisest toidukvaliteedikava: Peipsi sibul ja rohumaaveise liha tootmine.
Neljas küsimus: "Euroopa Liidu piimakvoodid kaovad järgmise aasta aprillis. Eelmisel, 2013/2014. kvoodiaastal oli Eestis piima korrigeeritud tarnekvoodi täituvus 99,41 protsenti, mis lubab oletada, et käesoleval perioodil ületavad tootjad kvooti. Milline on antud hetkel kvoodi täitumuse prognoos ja kas valitsusel on plaanis ka trahvi saamise korral piimatootjatele tuge pakkuda?" 1. aprillist 2014 alanud viimase kvoodiaasta viie esimese kuu, ajavahemiku aprill–august esialgsete andmete põhjal võib öelda, et kui piimatarne kasv jätkub samal tasemel, st on 7,9%, siis ületataks Eesti tarnekvoot umbes 7,3%. Tõsi, kuna viimasel ajal halvenenud turuolukord ning piima kokkuostjate vähenemine on mõjunud tarnele pärssivalt, mistõttu augustis langes kokkuostetava piimakoguse kasv eelmise aastaga võrreldes 5,5%-le, samas kui eelmistel kuudel ulatus see 8–9%-ni, siis jääb tarnekvoodi tegelik ületamine eeltoodust märgatavalt väiksemaks.
Piimatootmiskvoodi süsteem on Euroopa ühise põllumajanduspoliitika raames piima pakkumise piiramiseks rakendatav meede, mille detailsed ja ranged reeglid on kõikidele liikmesriikidele otsekohalduvad ja ühtmoodi täidetavad. Liikmesriikidele on otsustusõigus jäetud vaid piiratud hulgas küsimustes ning sellistel juhtudel on Euroopa Liidu õigusaktides ka vastav volitus selgelt sätestatud. Näiteks individuaalse kvoodi ületamise väljaselgitamisel on liikmesriigil õigus otsustada, kas individuaalseid ületamisi vähendatakse proportsionaalselt, kvooti mitte ületanud tootjate täitmata kvoodikoguse ja riigi kvoodireservis olevate kvoodikoguste ulatuses, või seda ei tehta. Väljaarvestatud kvoodiületamistasu maksmisel aga Euroopa Liidu õigusaktid riikidele mingit manööverdamisvõimalust ei anna ning igasugust kvooti ületanud tootjate riigipoolset toetamist käsitatakse riigiabi reeglite rikkumisena.
Lisaks ütlen, et mis puudutab Eesti kvooti, kvoodi ületamist ja võimalikku kvoodiületamistasu, siis 6. novembriks on planeeritud Põllumajandusministeeriumis piimatöötlejate ja -tootjate suur ümarlaud, kus me anname informatsiooni, millist kvoodi ületamise riski me praegu näeme ja millised võivad tulla tingimused, kuidas kvoodiületamistasu maksta. Tänan tähelepanu eest!

Küsimused ministrile. Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Väga värskendav oli kuulda teie ettekannet, et kõik läheb kõige paremas suunas, et me suurendame toetusi, panustame lisaseadmetesse ja toodame lisaväärtust. Putin räägib Venemaal täpselt sama juttu, et nüüd luuakse uusi töökohti ja majandus muudkui kasvab. Nii et tuleb välja, et need Euroopa sanktsioonid on lausa jumala kingitus nii ühele kui ka teisele poolele. Aga see õnnetu Eesti tootja ei suuda oma piima kuskile müüa, peab läbirääkimisi lausa Costa Ricaga, kus muuseas piima tarbitakse väga vähe, seal on umbes 50%-l elanikkonnast laktoositalumatus. Pealegi üritab kogu Euroopa praegu kuskile sinna oma piima müüa. Piimatootjad räägivad, et lapsed tuleks panna koolis rohkem piima tarbima, suurendada laste piimanormi. Kas selles küsimuses on ka teie poole pöördutud?

Mis puudutab seda, kas koolid on otseselt meie poole pöördunud, et suurendada laste piimatarbimist, siis ütlen ausalt, et ei ole. Meil on toimiv koolipiimaprogramm ja selle ulatuses on piim kõikidele lastele kättesaadav. Igal juhul on selge, et kõikvõimalikku sisetarbimist tuleb igati soodustada. Kuna sellest on ka palju juttu olnud, siis ei hakka seda siin üle rääkima.
Mis puudutab neid suuri summasid, millest ma siin rääkisin, kas või näiteks töötleva tööstuse 67 miljonit, siis siin on see asi, et muude rahadega võrreldes on see raha olemas ning meil tuleb seda mõistlikult ja hästi kasutada. Ma arvan, et Põllumajandusministeeriumile on kas või selle töötleva tööstuse meetme mõistlik rakendamine kindlasti kohe üks lähema kahe aasta keerulisemaid ülesandeid – kuidas rakendada seda meedet niimoodi, et sellest tuleks võimalikult palju kasu esmatasandi tootjale ehk põllumehele, samuti kalamehele. Ütlen ka oma praegusest praktikast, et aktiivne töö käib väga paljude turgudega, aga selge on see, et tulemused ei pruugi üldse nii kiiresti tulla. Võtame kas või sellesama Hiina turu. Ma käisin juba 13 aastat tagasi seal Hiina turul asju arutamas ja sellel nädalal on mul Hiina kolleegidega uus kokkusaamine, kus seda teemat arutatakse. Kui rääkida suurtest Aasia turgudest, siis oleme teadlikud, et nendes maades on laktoositalumatust ja ei ole piima tarbimise harjumust. Kuid tegemist on ikkagi väga suurte turgudega ning seal võib olla ka nii, nagu praktikud kohapeal räägivad, et kas või pitsajuustu kaudu on teatud piimatoodete tarbimine kasvanud. Selles suhtes on ka niimoodi, et Eesti toodete kogused, millest me räägime, ei ole väga suured, kuid me peame igal juhul nende suurte turgudega tõsiselt tööd tegema ja küll me siis üht-teist ikkagi saavutame. Probleemid ongi selleks, et neid lahendada.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Austatud härra minister! Kas te ei arva, et riik ja valitsus peaksid ikkagi praegu sanktsioonide pärast kannatavaid põllumehi toetama? Tegemist oli ju poliitilise otsusega ja valitsus peaks selle eest vastutama. Käies Eestis palju ringi, võin küll öelda, et põllumehed ei ole praeguse valitsuse põllumajanduspoliitikaga rahul ja ütlevad, et minister justkui ei võitle oma vastutusala, põllumeeste eest.

Lugupeetud Marika Tuus-Laul! Te olete siin väga staažikas inimene. Kas te teate mõnda aastat või aastaaega, kui põllumehed on rahul olnud? Aga selge on see, et praegusel juhul on teatud sektorites mitmesugused ohud. Üks asi on see, et maailmaturul on üleüldine toiduhindade langus. See puudutab nii piima-, liha- kui ka teraviljasektorit, eriti teraviljasektorit. Sellele on nüüd lisandunud impordipiirangute teema. Siis on meil seakatku teema. Meil on veel riigisisesed teemad, mis puudutavad näiteks eelarvet, kus on selge, et põhirõhk on läinud nendele asjadele, mida te ka siin arutama hakkate, kas või näiteks riiklikule julgeolekule.
Nii et mis on tähtis? Tähtis on see, et järgmise aasta eelarves on mõned asjad, mida seni on rahastatud täiesti miinimumtasemel. Näiteks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti töö garanteerimine selleks, et nad oleksid järgmise aasta esimesest poolaastast võimelised uusi toetusmehhanisme rakendama. Me oleme selleks lisaraha juurde saanud. Teine asi puudutab Veterinaar- ja Toiduametit. Näiteks volitatud veterinaararstide tasude suurendamine, need on aastaid ühel tasemel olnud. Me oleme selle saavutanud. Tõepoolest, me suudame maksta rohkem nendele tublidele inimestele, volitatud veterinaararstidele, keda ei ole Eestis palju. Neid on alla saja inimese, kes teevad praegu iga päev rasket tööd, liikudes laudast lauta ja püüdes hoida ära kodusigade taudi nakatumist. Mida me ei ole tõesti saavutanud, on see, et me ei ole saanud Euroopa Liidu ja Eesti ühistoetusele juurde lisaraha ehk sedasama asja, mille nimi on top-up, see on 23 miljonit eurot. Aga tuleb arvestada ikkagi seda, et järgmise aasta eelarves on maaelu- ja põllumajandustoetusteks arvestatud ligikaudu 300 miljonit eurot. Ligi 300 miljonit eurot! Me võime küll nende rahade kohta küsida, kas need on otseselt põllumajandusega seotud, kas või Natura metsatoetus või muud sellised toetused – me räägime umbes 30 miljonist eurost. Aga üldiselt on ikkagi niimoodi, et kui me võtame selle 300-miljonilise toetuspaketi lahti, siis absoluutses enamuses on seal asjad, mis toetavad tegelikult põllumajandust ja maaelu. See, et on 300 miljonit ja ei ole 323 miljonit eurot, on nüüd see pahandamise koht. On ilmselge, et põllumajanduses võib näha tõsiseid alarahastamise kohti, kus 2015. aastaks ei ole teatud põhjustel kaasrahastamist saavutatud, aga ma tegutsen selle nimel, et 2016. aastal saaksid need alarahastatud asjad riigieelarves kaetud. Loomulikult peab iga põllumajandusminister oma valdkonna eelarve eest väga selgelt seisma, aga 2014. aastal on niimoodi, et tuleb vaadata ka teist poolt, seda, mis on seotud riigiüleste probleemidega.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Kuulasin teie vastust ja ei saa mitte vaiki olla, sest tahaks, et asi veidi objektiivsem välja paistaks. Kõigepealt te ütlesite, et vaatate läbi või olete juba vaadanud MAK-i asjaolud ja muudate rõhuasetusi. Tõite siin näiteks töötleva tööstuse meetme, mis on 67 miljonit. Kas ma mäletan õigesti, et seda on küll eelmise perioodiga võrreldes oluliselt rohkem, aga vähem, kui eelmine valitsus oli kavandanud – see oli tunduvalt üle 70 miljoni – ja MAK-i juhtkomisjon ka heaks kiitnud? Tegelikult on uus valitsus töötleva tööstuse meedet vähendanud, seda esiteks. Teiseks, eelarves planeeritud turuarenduse meede, millele te ka viitasite, on järgmisel aastal minu andmetel samuti mõnevõrra väiksem kui sel aastal. Kas see on nii või mitte, kas te oskate kinnitada? Viitasite veel Maaelu Edendamise Sihtasutusele antavatele võimalustele. Ka finantsinstrument, mis on MES-i üks põhilisi instrumente, on oluliselt väiksem.

Küsimus, palun! Sõnavõtud tulevad hiljem. Küsi!

Lisaks top-up'id. Kas minu informatsioon, mida ma praegu siin jagasin, on õige? Mida te kavatsete tegelikult ette võtta, et sektorile tõepoolest abi anda?

Mina arvan, et teie informatsioon on absoluutselt vale. (Vahelehüüe saalist.) Need arvud, millest teie rääkisite, olid selles maaelu arengukavas, mida Vabariigi Valitsus ei olnud kinnitanud. Selles suhtes on niimoodi, et mina räägin praegu ikkagi nendest arvudest, mis on valitsuses kinnitust leidnud ja mis on maaelu arengukavas. Mis on selge, siin ei ole midagi varjata, on see, et kõik maaelu arengukava meetmed läbisid ju kevadel kärpekuuri. Täpselt samamoodi läbisid kärpekuuri kõik need meetmed, millest eksminister rääkis, ka toiduainetööstuse meede. Selline oli kompromiss, mis valitsuses saavutati. Eelmise perioodiga võrreldes on 22 miljonit eurot rohkem. Tõepoolest, esialgne plaan oli üle 70 miljoni euro, seda ma ei eita. Aga need summad, millest ma täna rääkisin, on läbinud valitsuse arutelu ja praeguseks leidnud kinnituse ka Rahandusministeeriumi viieaastases eelarvekavas.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Tegelikult on olukord ikka päris kurb. Mitu sellist riiki, kellel on lubatud täiendavaid toetusi maksta, aga kes neid ei maksa, peale Eesti veel Euroopa Liidus on? Kas on olemas mõni selline riik?

Eks top-up'ide teema või täiendavate lisatoetuste teema sellel kujul, nagu me Eestis seda mõistame, on eelkõige uute liikmesriikide teema. Ja ma ütlen teile päris ausalt, et isegi lähimad naabrid – ma olen küsinud nii Leedu kui ka Läti kolleegidelt – ei ole julgenud mulle veel tänase päeva seisuga ütelda, mis neil järgmise aasta eelarves on ja mida neil seal ei ole. Seda ma olen neilt päris isiklikult küsinud. Ma võin öelda seda, et Läti riigil on selle aasta riigieelarves top-up'ideks 45 miljonit eurot. Mis puudutab aga järgmise aasta eelarvet, siis vähemalt nende kahe lähima riigi ministrid ei ole mulle veel ütelnud, missugune nende järgmise aasta eelarve välja näeb. Mõlemal riigil on väga suured probleemid riigikaitsekuludega.

Priit Sibul, palun!

Aitäh! Austatud minister! Tahan täpsustada, sest võib-olla te valitsusliikmena ei ole täpselt kursis või on teid valesti informeeritud sellest, millega parlament tegeleb. Kui te arvate, et me tegeleme siin riigikaitse ja julgeolekuga, siis tegelikkuses menetleb Riigikogu sel nädalal kooseluseadust, mis on Eestis kõige olulisem. Ma tahtsin uurida, mida te olete teinud selleks, et saada top-up'i, uues olukorras, mis nüüd seoses kriisiga on kätte jõudnud? Me teame, et varem pole seda arvestatud. Kas ja millisel kujul te läbirääkimisi pidasite ja mida te selleks tegite? Või lähtusite te koalitsioonilepingus kirjapandud arusaamisest, et lastetoetuste kasv on siiski olulisem kui kõik muu?

Ma võin teile saata kuupäevaliselt graafiku selle kohta, millal põllumajandusminister või ka Põllumajandusministeeriumi kantsler või eelarveosakonna juhataja on külastanud Rahandusministeeriumi ja mis on olnud nende arutelude teemad. Ma võin teile selle info saata. On selge, et eelarve kokkupanemisel, ükskõik mis valdkonnas, on tooni andvaks aluseks see, mis kevadistel koalitsiooniläbirääkimistel kokku lepiti, selles ei ole kahtlustki, selles on teil õigus.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Leedu kokkuostjad ostavad peaaegu 1/3 piimast, mille toodavad meie põllumehed. Ja kui kevadel ostis Leedu kokkuostja ühe tonni piima 400 euro eest, siis septembris kukkus see hind 220 eurole. Sellega seoses on mul küsimus. See langus ei saa ju olla lõpmatu, kus on see alumine piir, kus põllumeestel on üldse veel kasulik leedukatele piima müüa?

Mis põllumeeste kasumlikkust puudutab, siis eri analüüside põhjal on see 25–30 senti kilogrammi kohta, see on Eestis enam-vähem piima omahind. See, mis läheb alla 25 sendi, on kahjumiga toodetud. Mis puudutab piima müüki Leedule, siis Leedule müüa on olnud väga ahvatlev ja väga kena. Te oskate ju ette kujutada, et kui on toodetud 25 sendiga ja vahel ka 22 sendiga ning mõnel hetkel saadud isegi 40 senti kilost, siis see pole ju paha. Praegusel juhul on madalam hind olnud siiski vaid ühes kuus, septembris. Mida see üks kuu näitab? See näitab seda, et kaubanduse planeerimisel Eestis tuleb ka põllumeestel olla väga ettevaatlik ja vaadata, millistele kombinaatidele ja kuidas müüa.
Kõige stabiilsem piima hind on kindlasti nende töötlemisettevõtete juures, kellel on siseturg. Sest kui me poodi lähme, siis me näeme mitmesuguseid hinnaalandusi, aga näiteks joogipiima allahindlust me ei näe. Siseturul on piima hind alati kõige stabiilsem, ma ei hakka konkreetseid hindu ütlema, aga see on praegu kindlasti märksa kõrgem kui 25 senti. Selle puhul, mis läheb eksporti, olgu siis tegu kas või Leedu tootjatega, on jah riskid. Teisalt, kui valmistatakse ainult selliseid tooteid nagu pulbertooted või ka juustutooted, mille ekspordi võimalused on samuti vähenenud, siis ka seal on omad riskid. Selleks, et Eesti piimanduse tulevik oleks turvaline, tuleb tasakaalukalt vaadata, kus on siseturg, kus on ekspordivõimekus ning kuidas kombineerida ja saada seda hinda, mis oleks stabiilselt 35 senti nii rasketel kui ka kergetel aegadel.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Ma küsin uute turgude kohta, mida teie ja minister Anne Sulling olete pärast Venemaa kehtestatud sanktsioone lubanud Eesti põllumeestele, sh piimatootjatele. Ma annan aru, et nii kiiresti asjad ei käi ja selle paari kuuga veel uusi suuri turge ei ava. Aga kuna minister Sullingut on väga harva siin meie ees näha olnud, siis võib-olla ta teebki seda tööd, sõidab mööda maailma ringi ja otsib väga tõsiselt uusi turge. Missuguste riikide poole on pöördutud, missuguste koostööpartneritega olete asja arutanud ja mis on kõige tõenäolisemalt esimene koht, kuhu Eesti põllumees, Eesti piimatootja saab hakata oma piima müüma?

Esimesel kohal on loomulikult need, kes on ise käinud väga aktiivselt meiega suhtlemas. Need on n-ö tolliliidu partnerriigid, kes on tegutsenud aktiivselt, et sõlmida kaubandussuhteid Eestiga. Nii see on. Aga on ka selge, et see palett on väga mitmekesine. Läbirääkimisi on peetud näiteks kas või mitme Aasia riigiga. Minul on juba selleks nädalaks planeeritud mitu kokkusaamist näiteks Hiina saadikuga. Nii et asjad liiguvad, aga need ei käi n-ö paugupealt, need nõuavad aega, stabiilsust ja rahu. Me vaatame ka ette, tulevikule üldse, kus võib olla otstarbekas luua Balti ühine piimaturg, et saada kokku mõistlikud kogused tooteid, millega kaupa teha. Kui rääkida piimandusest, siis väga oluline on nelja riigi, Soome, Eesti, Läti ja Leedu vaheline koostöö, kus me ühiselt arutame Euroopa Komisjoniga läbi võimalikud kriisimeetmed piiririikides. Ka see koostöö on tänaseks edasi arenenud ja selle raames viibisin mina eelmisel nädalal näiteks kolm päeva Saksamaal. Saksamaal, Saksa ministri ja kantsleri tasandil suhtutakse meie riikidesse väga heatahtlikult, mis on väljendunud ka Saksa ministri sõnavõtus. Piimandusolukorra lahendamisel oli kindlasti väga tervitatav peaminister Stubbi eelmise nädala visiit proua Merkeli juurde.

Tänan, minister! Avan läbirääkimised. Tarmo Tamm, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Kogenud poliitikuna rääkis minister loomulikult sellest rahast, mis Euroopa Liidust tuleb ja mida siis Eesti riik laiali jagab. Kas õiglaselt või mitteõiglaselt, see on selle sektori otsustada. Meie küsimuse teravik oli aga suunatud sellele, kui palju Eesti riik meie põllumehi toetab. Kurb on tõdeda, et ega Eesti riik ei toetagi meie põllumehi. Me oleme Euroopa Liidus vist ainuke riik, kellel on lubatud põllumehi täiendavalt toetada, aga kes ei kasuta seda võimalust. See on kahetsusväärne, sest minu arvates on põllumajandussektor üks kõige perspektiivikam tootmisharu Eestis üldse. Aga praegustes oludes meie põllumees sellele ebaausale konkurentsile vastu panna ei suuda.
Euroopa Liit on põllumajanduspoliitikat reformides Eestile ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele ette näinud võimaluse põllumehi kuni 2020. aastani riigieelarvest täiendavalt toetada, et kompenseerida meie põllumeeste madalamat Euroopa Liidu otsetoetuste taset, võrreldes vanade liikmesriikide toetustega, ning hoida ära toetuste ootamatu ja märkimisväärne vähenemine. Näiteks järgmisel aastal on Eesti riigil võimalik toetada põllumehi 23 miljoni euroga. Nagu te teate, riigieelarve eelnõus ei ole selleks üldse raha eraldatud. Mina julgen kinnitada, et Keskerakonna fraktsioon teeb kindlasti ettepaneku põllumeestele lisaraha leida. Me leiame ka katteallikad. Ma loodan, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab meie ettepanekut, sest praegu paistab, et fraktsioonikaaslased siit Riigikogust on jätnud põllumajandusministri omapäi. Kui näiteks Läti riik eraldas sellel aastal oma põllumeestele otsetoetusteks 40 miljonit eurot, siis Eestil oli selle koha peal null. Ja kui me räägime Vene sanktsioonidest, siis tulenevalt neist on Läti riik toetanud oma põllumehi sellel aastal juba rohkem kui 10 miljoni euroga. Eesti pole jälle üldse toetanud. Kuidas see sektor suudab siis avatud turul konkureerida ja vastu pidada? Ma ei saa sellest aru, see jääb täiesti mõistmatuks. Meil on olemas tugevad põllumehed, sektor on välja arenenud. Järgmisel aastal kaovad Euroopa Liidus ka piimakvoodid ära, põllumees on selleks valmistunud, aga tal on täiesti ebavõrdsed tingimused. Kujutage ette, kuidas Eesti suudaks näiteks mängida jalgpalli üheksa üheteistkümne vastu, kui vastaspoolel on üksteist mängijat ja Eestil on ainult üheksa mängijat platsi peal. No ei ole võimalik kaua mängida.
Kurvaks teeb ka see, et lubatud uusi turge pole seni avatud, olgugi et sellest on pikalt juttu olnud ja esimesed sõnumid olid väga positiivsed. Küll me pidime minema Aasiasse ja Marokosse ja ma ei tea, kuhu veel, aga tänaseks päevaks pole peale telefoninumbrite tegelikult ühtegi asja kokku lepitud.
Üks kurb fakt, mis nüüd on välja tulnud, on see, et Eesti veab 79 miljoni euro eest toorpiima välja Lätti ja Leetu. Me oleme muutunud nagu arengumaaks. Tooraine läheb riigist välja, samal ajal kui selle tooraine baasil oleks Eestisse võimalik luua 500–600 uut töökohta. Peale selle, kui toodangut väärindada, siis jääksid siia kõik maksud ja riik saaks täiendavalt vähemalt paarsada miljonit eurot, sest on teada, et lõpptoodangu hind on umbes üks euro.
Tänasel päeval ma kahjuks ei näe, et valitsus ühelegi neist probleemidest lahendust pakuks. Paistab, et valitsuses keegi sellega tõsiselt ei tegele. Ma ei tea, kas põhjus on selles, et põllumeeste osakaal meie valijaskonnas on nii väike, umbes 2%, või milles on küsimus. Sõbrad, kui me ei toeta seda ettevõtlusvaldkonda, mis on perspektiivikas ja milles me võiksime Euroopas olla täiesti liiderriik, siis on tagajärjed kurvad, midagi ei ole teha. Meie sellega igal juhul rahul ei ole ja püüame teha omalt poolt kõik, et olukorda parandada. Aitäh!

Ministril ei ole soovi enam sõna võtta. Lõpetan selle päevakorrapunkti arutelu.

Vaba mikrofon. Palun, Heimar Lenk!

Head kuulajad, kes te siin saalis olete! Ma pöördun ka kõigi nende Riigikogu liikmete poole, kes praegu võib-olla oma tubades istuvad. Me teame kõik, kui tähtsat osa mängib meie elus meedia, ajakirjandus. Riigikogu liikmetele vahest kõige tähtsamatel momentidel on meedia nende sõber või vaenlane, just enne valimisi ja valimiskampaania ajal, aga muidugi ka pika tööperioodi ajal nelja aasta jooksul, mil iga sõna võidakse sinu vastu ära kasutada või siis sinu kiituseks ja esiletõstmiseks eetrisse panna.
Eile oli siinsamas meie selja taga Toompeal Lossi platsil suur meeleavaldus, kus olid koos pered, lapsevanemad, lapsed, vanaemad, vanaisad jne. See oli viimaste aastate kõige rahvarikkam meeleavaldus. Rahvusringhäälingu vaidlussaates ütles Kalle Muuli, et kui see plats on rahvast täis, siis see tähendab, et rahvast on väga palju. Mis sellel eilsel meeleavaldusel silma torkas? Kõigepealt see, et me pole kunagi veel korraldanud Eestis meeleavaldust, millele annab oma õnnistuse kirik. Selle miitingu või massidemonstratsiooni algusminutitel pöördus metropoliit Kornelius rahva poole ja õnnistas nende ettevõtmist, et säilitada rahvast siin selles Balti riigis. Teine huvitav moment oli see, et esindatud olid kõik neli suurt kirikut. Mõlemad õigeusu kirikud – nii Moskva patriarhaadi alluvuses olev kirik kui ka Konstantinoopoli oma – olid rahvaga ühel meelel. Nii metropoliit Kornelius kui ka metropoliit Stefanus – mõlemad tundsid kaasa ja olid nende poolt, kes olid siia väljakule kogunenud. Sama meelt olid luteri kirik ja katoliku kirik. Nii et see oli nagu õnnistatud suur üritus, mis ka ülimalt hästi õnnestus, mis oli ilus, mis oli südamlik, mis oli peresõbralik, nagu korraldajad ütlesid.
Nüüd ma tulen selle põhiküsimuse juurde, miks ma siia pulti tulin. Kuidas kajastas seda üritust meedia? Ma pean silmas peavoolumeediat. Tõepoolest, üldplaanid olid väga ilusad. Kuid kui hakata vaatama, kellega tehti intervjuusid, kes sattusid suurde plaani ja kes on ka täna ajalehtedes välja toodud, siis need olid vanad inimesed. Mõni võib-olla ei andnudki täpselt aru, mida ta ütles ja kellele ta intervjuud andis. Need pildid olid võetud sellise rakursi alt, et inimesed ei saanudki väga head välja näha. Samal ajal oli meeleavaldusel erakordselt palju noori. Siin oli palju peresid, lapsi ja vanemaid. Mina imestasin, kui ma vaatasin seda seltskonda, et kuidas nii palju noori inimesi on välja tulnud. Meediast me saame aga vastupidise pildi. Kui me vaatame tänaseid ajalehti, siis me näeme, et n-ö prevaleerivad just vanainimesed. See pole muidugi objektiivne meediakäsitlus. Me anname meedias edasi sellise pildi, mida pole tegelikkuses olnud, ja sellest on väga kahju. Mul on meeles, et sama retsepti järgi toimiti siis, kui siin olid koos tuhanded meeleavaldajad, kes protestisid Narva Elektrijaamade ja Eesti Raudtee müügi vastu. Ma mäletan, kuidas "Aktuaalse kaamera" reporterid kommenteerisid, et välja on tulnud alamkiht, kodutud jne. Mart Laar nimetas seda massi, kes oli välja tulnud, lumpeniks. Mõni nädal pärast demonstratsiooni võttis see lumpen Mart Laari peaministri kohalt maha. Nii et ettevaatust, tuleviku meedia, kuidasmoodi rahvaüritusi kajastada! Näitame seda, mis siin väljakul tõepoolest toimub, aga ärme loome uut kunstlikku kujundit. Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et Eestis elavatele venelastele on vaja teha riigi raha eest veel üks kanal, et lõppude lõpuks oleks võimalik saada objektiivset ja adekvaatset infot. Kui me lähtume sellest seisukohast ja ei taha diskrimineerida eestlasi, siis minu arvates on õige aeg luua ka üks eestikeelne kanal, mis annaks objektiivset ja adekvaatset infot.
Millest on jutt? Möödunud nädalal toimus üks üsna kesine, aga Euroopa jaoks siiski üsna tähtis sündmus. USA asepresident Joseph Biden võttis sõna Harvardi ülikooli John Kennedy nimelises instituudis, kus ta esines tudengite ja õppejõudude ees. Oma kõnes rääkis ta sellest, et Euroopa riigid ei tahtnud neid sanktsioone Venemaa vastu, mis mõni aeg tagasi vastu võeti, kehtestada, aga USA presidendi Barack Obama pingutused – edasi ma tsiteerin – "panid Euroopa ette vajaduse tõusta ehk selg sirgeks ajada ja võtta vastu majanduslik löök". Ehk siis kõige kõrgemal tasemel, asepresidendi tasemel teatatakse meile, et Euroopa ei tahtnud neid sanktsioone. See on tõesti nii, see on üsna rumal, kasu saab USA. Euroopa kaotab järgmisel aastal arvestuslikult ligi 40 miljardit dollarit, Venemaa 50 miljardit, võitja on ainult üks ja see ei asu Euroopas. Ei tahetud vastu võtta, aga nagu ütles kunagi 1920. aastatel üks teine kuulus ameeriklane, Al Capone, saab helde sõna ja püstoliga saavutada palju rohkem kui ainult helde sõnaga.
Uudis on väga tähtis meie kõigi jaoks. Väga tähtis! Selgub, et meie poliitikud ei ole nii ... Jah, sõnavalikuga tekib üks probleem, aga te tõenäoliselt saate aru, milliseid epiteete ma praegu oma peas kaalun. Nad ei ole nii nõdrameelsed, nagu tundub. Tõesti, kord üks, kord teine on rääkinud, et seda olukorda on vaja lahendada kuidagi teisiti. Aga on olemas mingi surveinstrument ja see on huvitav, see on kogu Euroopale huvitav, Euroopa vaatab seda. Ma nägin seda Bideni esinemist Saksa kanalis CDF YouTube'ist, ma kuulasin seda teistes keeltes koos tõlkega, tema esinemise stenogramm on Valge Maja kodulehel. Meil seda uudist ei ole. Ma tulin täna tööle, püüdsin rääkida kord ühe inimesega, kes meil siin rahvusvaheliste probleemidega tegeleb, kord teisega, ja selgub, et seda uudist ei ole üldse olnud. Seda ei tohi rääkida rahvale, sellest on kuidagi piinlik rääkida, et keegi onu tuleb üle ookeani ning paneb siin 28 riiki mõtlema ja tegutsema nii, nagu tema soovib.
On vaja sellist eestikeelset kanalit, et inimesed saaksid lõppude lõpuks teada, et seal Ida-Ukrainas pole tapetud mitte ainult üks Šveitsist pärit Punase Risti arst. ÜRO teatab – minu arvates on need väga tagasihoidlikud ja tagasitõmmatud arvud –, et 30. septembri seisuga on hukkunuid 3627 ja haavatuid 8446. Mida on teile rääkinud sellest Eesti meedia? 1. oktoobril pommitati Donetskis kooli, Ukraina armee pommitas kooli, tapeti üks õpetaja, ühe tüdruku isa, üks valvur. Kõrvaltänaval kukkus miin otse bussi ja surma sai seitse inimest. Kui te seda ei tea, siis on teie meedia valelik ja arglik ning meil on vaja uut eestikeelset meediakanalit. Aitäh!

Kalev Kallo, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Väga suure tõenäosusega surutakse käesoleval nädalal selles saalis enamuse jõu ja raudse teerulliga läbi üks seaduseelnõu, mis on leidnud rahva, meie valijate hulgas väga laialdast vastuseisu. Viimane appikarje või -hüüd oli eile siin Riigikogu-esisel väljakul. Inimesed olid tulnud lähedalt ja kaugelt, et veel kord pöörduda oma valitud rahvaesindajate poole palvega mitte minna vastu rahva enamuse tahtele. Kõik me oleme saanud oma meilile sadu ja sadu, kui mitte tuhandeid pöördumisi, milles on püütud koputada meie südametunnistusele mitte võtta vastu seda seadust, mida selle läbisurujad nimetavad hellitavalt kooseluseaduseks, aga mis muudab alatiseks põhimõtted, mida meie ühiskond on seni pühaks pidanud. Pöördumisi on olnud selgitavaid, paluvaid, kohati anuvaidki, mõnikord veidi hoiatavaid. Eriti läks mulle südamesse aasta emade ja isade pöördumine Eesti Vabariigi Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poole. Pöördumises tuletati meelde ka professor Rein Taagepera sõnu: "See on selline rahvas, keda järgmisel sajandil enam pole, kui ta kiiremas korras aru pähe ei võta. Musta katku elas üle. Punase kah. Aga vabadus ja heaolu kipuvad käima üle jõu. Pole sellega harjunud. Meil on väga vähe aega järel, et meelt parandada."
Selle hoiatuse tõsidust on võimatu üle hinnata. Minu arvates just selle eelnõu seaduseks saamine paneb tugeva aluspõhja ja nurgakivi sellele, et professor Taagepera ennustus kindlasti ja võimalikult kiiresti täituks. Edasi tsitaadid emade ja isade pöördumisest. "Meie arvates perekonna tähenduse seesugune õiguslik ümberkirjutamine pole õige, selleks ei ole ükski partei küsinud rahvalt mandaati ja uuringud näitavad, et sellist sammu ei toeta enamik eesti rahvast ega ka mitte ühegi partei valijaskonna enamus. Tuleks lisada, et veel vähem toetab sellist kooseluseadust venekeelne elanikkond." Või järgmine tsitaat: "Leiame, et meil on küllaga valusamaid küsimusi, mis vajavad lahendamist ja millest ei saa kõrvale hiilida ..."
Mitte keegi siin saalis, kes kavatseb selle eelnõu seaduseks suruda, ei ole veidi vähem kui kolm ja pool aastat tagasi kampaaniat tehes valijale öelnud, et ta kavatseb valija tahte vastaselt sellise seaduse teha. Veel võib ju küsida, et valijale ei öeldud ka seda, et kaotades erimärgistatud kütuse kasutamise toasooja saamiseks tõstetakse toasooja hinda neli korda. Samuti ei öeldud seda, et alates järgmisest aastast tõstetakse gaasiaktsiisi 20% ja nii kolm aastat järjest, et kui külmal talvel ära ei taha külmuda, siis pead söögi arvel kokku hoidma. Valijale hõigati hoopis loosung: "Kodukulud alla!". Need olid seadused inimese füüsiliseks piinamiseks. Selle võib inimene ju ka välja kannatada, aga arutuse all oleva eelnõuga tahetakse anda hoop vaimsetele väärtustele, hävitada hingeliselt, moraalselt, mis on midagi palju rängemat.
Siinjuures ei oskagi muud soovitada, kui et valijad, jälgige oma saadikut, kellele te hääle andsite, vaadake, kuidas ta toimib. Teada ju on, et enamik neist tuleb vähem kui poole aasta pärast jälle teie häält küsima, siis on teie kord mõelda ja otsustada, millist nuppu vajutada. Sest kui ta nüüd tõi teile sellise seaduse, siis saades uue mandaadi, võtab ta ehk vastu seaduse, mis kohustab kõiki heiskama vikerkaarelippu ja selle järgi elama. Veidi utreeritud, aga kes teab. Ka praegust varianti ei osanud kolm aastat tagasi keegi oodata. Igal juhul on siin mõttekoht. Aitäh!

Viktor Vassiljev, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees ja tubli saalitäis rahvast! Mitte teile ei taha ma seda kõnet pidada, vaid rohkem on see mõeldud headele inimestele, kes vaatavad teleülekannet ja jälgivad meid internetis. Kõigile neile tahan ma kinnitada, et ausõna, ma olen viisakas inimene ja olen harjunud kirjadele vastama. Neid kirju tuleb meile päris palju, ma loen alati need läbi ja vastan kas või lühidalt: "Aitäh! Viktor." Aga  praegu, kus iga jumala päev tuleb mulle sada kirja kooseluseaduse pooldajatelt ja vastastelt, keda on enam-vähem sama palju, need on pikad kirjad, seal on palju vahvaid mõtteid – ausõna, ma ei jõua neid kõiki lugeda ja palun vabandust, et jätan neile vastamata.
Mul tekib aga küsimus, et millest üldse selline kära. Küsimus kui selline – omasooliste kooselu – peaks huvitama 3% populatsioonist, kuid hulluks on aetud kogu Eestimaa rahvas. Minu meelest, okei, registreerige oma kooselu või ärge registreerige, mis seal vahet, miks see peaks kogu Eesti rahvast huvitama. Tegelikult on inimestel hoopis teised mured. Meil on kümned tuhanded lapsed, kes elavad alla vaesuspiiri, haigekassal on rahad läbi, ta on omadega miinustes, varsti jõuab kätte aeg, kus ei suudeta inimestele pensioni maksta, meil on pisikesed palgad ja väiksed pensionid. Ei ole mingisugustki valgust seal tunneli lõpus. Ja nüüd pannakse meile ette selline üldrahvalik probleem, mis peaks kõiki, kõiki huvitama.
Tundub, jah, et Riigikogus võetakse see asi vastu, hoolimata sellest, et suurem osa Eesti rahvast ei poolda seda. Aga see pole esimene ega viimane seadus, mis võetakse vastu just niimoodi Louis XIV stiilis, et tark valitseja teab paremini, mis rumalal rahval vaja on. Aga meile, Riigikogu liikmetele ei ole tõesti mõtet nendes küsimustes kirjutada, sest meid on kõigest 101 inimest, kes loevad seda, mis te kirjutate. Kirjutage kuskile mujale, Delfisse või kuhugi mujale, kust seda loevad tuhanded inimesed. Riigikogu liikmetel on kõigil oma seisukoht olemas, juba ammu kujundatud ja olemas. Te ei veena mitte ühtegi meest ega naist siin saalis ümber. Kellel on oma isiklik seisukoht, kellele on erakond seisukoha andnud, ja kui lähtuda statistikast, 3%, siis kolmel-neljal inimesel siin saalis võib tõesti olla mingi sügav isiklik huvi asja vastu. Aga mina küsin: kes hullutab Eesti rahvast? Tegelikult, kui see küsimus oleks peidetud ära mingi suure kobarseaduse alla, oleks see sauhti läbi läinud, täpselt samamoodi, nagu läks kunagi see avalikus kohas joomise lubamine. Keegi ei pannud tähele, litsuti pooltnuppu ja läkski. See kooseluasi oleks võinud täpselt samamoodi minna. Praegu on aga tekitatud rahva seas tõsine paanika, tõsine vastuseis. Rahvamassid on liikvel, ühed lehvitavad vikerkaarevärvides lippu, teisel poolel millegipärast lippu ei ole, ma ei tea, mis sellel peaks siis olema, kas pealuu ja kaks kanakonti või. Kes selle kõik on tekitanud? Ausalt öeldes mul vastust ei ole. Võib-olla Brüsseli kapsas, võib-olla rahvusvaheline imperialism, võib-olla illuminaadid. Mitte selles ei ole asi, kes tekitas sellise värgi, vaid asi on selles, et 3% populatsioonist poleks suutnud tekitada sellist kära. Järelikult kellelgi on vaja, et me ei räägiks mitte asjast, vaid millestki muust. Järelikult kellelgi on vaja, et rahvas vaidleks selle küsimuse üle. Järelikult meie inimestele, kes vajavad leiba, pakutakse tsirkust. Mõelge, palun, selle üle! Aitäh!

Austatud Riigikogu liikmed! Austatud televaatajad! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.27.