Austatud Riigikogu! Infotund algab kohaloleku kontrolliga. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohal 45 Riigikogu liiget, puudub 56.
Infotunnis osalevad täna peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser ning tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. Eile avaldas soovi infotunnis küsimusi esitada seitse Riigikogu liiget ja juhataja annab võimaluse esitada saalist veel kaks täpsustavat küsimust.
Esimene küsija on Tarmo Tamm ja küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Palun!
Aitäh, härra juhataja! Hea peaminister! Pärast Eston Kohvri röövimist väitsite teie ja siseminister Pevkur, et meie piir Venemaaga peab ja muretsemiseks pole põhjust. Eile käisite isiklikult piiri üle vaatamas. Kas väidate endiselt, et Euroopa Liidu, NATO ja Schengeni riikide idapiiriga on kõik korras ja me ei pea häbenema?
Aitäh! Selles, et Eesti piir on hästi valvatud, ei ole põhjust kahelda. Küll aga on palju asju, mida me saame teha paremini. Investeerides idapiiri korralikku mahamärkimisse, piiri korralikku väljaehitamisse ja tipptasemel tehnoloogiaga varustamisse, saame muuta nende enam kui 600 inimese töö, kes iga päev Eesti idapiiri valvavad, lihtsamaks, aga samas tulemuslikumaks. Me ei pea muretsema selle pärast, nagu ei oleks Eesti piir hästi kaitstud. On küll. Aga me saame kaitsta seda veel paremini ja me teeme seda juba sel aastal. Ka järgmise aasta riigieelarves, mida mul on õige pea hea võimalus teile tutvustada, on meil ette nähtud märkimisväärsed investeeringud selleks, et Eesti piiri veelgi tugevdada.
Tarmo Tamm, palun!
Aitäh, juhataja! Hea peaminister! Eesti on saanud välisriikidelt piirihalduseks kokku 89 miljonit eurot ja nüüd on selgunud selline kurb asi, et 130 kilomeetri pikkusest piirijoonest on välja ehitatud ainult 11 kilomeetrit ja piirivalvur peab oma isikliku traktoriga piirijoont puhastama. Kuhu see raha on kulunud ning miks on Eesti ja Venemaa vaheline kontrolljoon korralikult välja ehitamata?
Aitäh! Mina saan teile öelda seda, et me ehitame kontrolljoone korralikult välja. Saan öelda ka seda, et peale kontrolljoone on Eesti piiril tehtud varem ja tehakse järgmisel aastal väga olulisi investeeringuid. Kui vaadata, mis on kõige kulukamad, siis need on kindlasti piirijaamad. Ainuüksi praegu ehitatav Narva piiripunkt tähendab ca 9 miljoni euro suurust investeeringut. Väga suured investeeringud on tehtud ka kordonitesse. Järgmisel aastal näiteks kavatseme täiesti kapitaalselt ümber ehitada, täiesti nüüdisaegseks ehitada Piusa kordoni, milleks kulub 5,3 miljonit eurot. Piiriinvesteeringute alla võib tegelikult arvata palju enam kui see teie mainitud summa, sellepärast et piiriinvesteering on näiteks ka Koidula raudteepiirijaama rajamine, mis juba ise maksis umbes sama palju, kui teie nimetasite kogu investeeringuna. Päris palju on investeeritud loomulikult tehnikasse. Järgmisel aastal, rääkides rohkem tulevikust kui minevikust, on meil plaanis sisuliselt kõik patrullsõidukid välja vahetada. Selle investeeringu suurusjärk on 15 miljonit eurot. Nii et vaadates tulevikku me saame öelda, et Eesti piir on märksa paremini kaitstud kui praegu, ja me tegutseme selle nimel väga intensiivselt.
Tarmo Tamm, teine täpsustav küsimus, palun!
Aitäh, juhataja! Hea peaminister! Küsimus on prioriteetides. Me ei ole 23 aastaga suutnud välja ehitada riigipiiri, mis on küll ajutine kontrolljoon, kui otseselt juriidiliselt sõnastada. Järgmise aasta riigieelarves on piiri väljaehitamiseks eraldatud ainult 990 000 eurot ja sellise tempoga läheks piiri väljaehitamiseks umbes 20 aastat. Meie riiki on pikalt valitsenud ja õhukeseks lihvinud kaks erakonda, Reformierakond ja IRL. Kumma erakonna nägu sealt piirilt vastu vaatab?
Aitäh! Kõigepealt sellest, mis järgmisel aastal investeeringutena kavas on. Te nimetasite 900 000, mis on üks väike osa nendest summadest, mis järgmisel aastal piirile investeeritakse. Kokku on piiriga seotud investeeringuid järgmisel aastal kordades rohkem.
900 000 on ette nähtud konkreetselt tehnika uuendamiseks, see on üks rida. Ainuüksi sel aastal tehtud otsustega oleme juba pannud enam kui miljoni nii isikukaitsevahenditeks ja relvastuse väljavahetamiseks kui ka piirijoone markeerimiseks kõige olulisemates kohtades, ja ma kinnitan, et raha taha nende otsuste täitmine järgmisel aastal ei jää. Kõige suurema panuse piiri väljaehitamisse annab või kõige mahukama töö, mis on vaja teha enne, kui me saame hakata aeda ehitama ja valvekaameraid juurde paigutama, teeb Riigimetsa Majandamise Keskus. Meil on plaanis anda homme valitsuse istungil korraldus, et Riigimetsa Majandamise Keskus looks vähemalt kümne meetri laiuse puhastatud ala. Selle hinnaks on eri tabelites toodud 5–6 miljonit eurot. Ma usun, et selle tööga on võimalik juba sel aastal pihta hakata ja järgmise aasta alguses – ma ei ole 100% kindel, kas täies ulatuses, aga ma loodan, et täies ulatuses – lõpetada, et saaks edasi minna järgmiste investeeringutega. Nagu ma ütlesin, lähevad suured summad ka mitmesuguste olmetingimuste parandamiseks ja tehnika soetamiseks. Nii et kokku me räägime kümnetest miljonitest, mis järgmisel aastal lähevad idapiiri tugevdamisse.
Marika Tuus-Laul, palun!
Aitäh, austatud härra peaminister! Teie suhtumine on küll väga-väga optimistlik. Eks me oleme viimastel päevadel ju lugenud ja kuulnud, et seda piiri ei kaitsta kuidagipidi. Endine raudteejuht Andres Kraas on kirjutanud, et ta viibis sõpradega terve päeva piiril, aga ei kohanud ühtegi piirivalvurit. Ma saan aru, et tehnika teeb palju asju, aga sisuliselt on piir ju kaitsmata. Samas me teame, et näiteks Läti ja Leedu piirid on korralikud, Soome piir on valdavas osas küllalt hästi välja ehitatud. Meil on tegemist ju Euroopa Liidu piiriga. Miks me oleme selle asja tegemata jätnud? Me oleme kõrgetelt ametiisikutelt kuulnud, et lood on tõesti väga halvad.
Ma ei tea, kust te minu meelsust välja loete. Ma ei ütleks, et ma olen selles küsimuses optimistlik, vastupidi, olen väga realist ja näen, et Eesti idapiir vajab lisainvesteeringuid. Ma ei tea, miks varasemad siseministrid ei ole seda teemat nii tõsiselt ette võtnud. Ma näen, et praegune siseminister on selle väga prioriteetsena lauale pannud, ja me ei otsi mitte süüdlasi, me ei otsi võimalust tegemata asju kellegi kaela veeretada, vaid otsime reaalseid lahendusi, kuidas võimalikult kiiresti võimekust suurendada. Teie hinnang, et Eesti piiri mitte keegi ei valva, on minu hinnangul kohatu. Eesti idapiiri valvab üle 600 inimese, väga suur hulk kaameraid ja väga palju selliseid tehnilisi lahendusi, millest paljud ei tea midagi. Ja parem on, kui ei tea, sest kui seda teaks kogu avalikkus, siis teaksid seda ka need, kes tahavad üle piiri tulla. Eesti piiri on panustatud eri aegadel väga palju, aga see, et kontrolljoon on korralikult maha märkimata, on paraku tõsiasi. Võtame asja kätte, teeme selle ära ja tagame, et Eesti idapiir oleks selline, nagu üks korralik Eesti riigi välispiir, Euroopa Liidu välispiir olema peab.
Heimar Lenk, palun!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma natuke parandan teid. Teie retoorika Riigikogu saalis ei ole mitte optimistlik, vaid kunstlikult optimistlik. Te tahate alati näidata olukorda paremini, kui see tegelikult on. Ja kui me räägime praegu piirist, siis meil ei ole mingeid kogemusi. Mina pole piiri peal käinud, eriti seal Narva pool, küll aga olen käinud Kagu-Eestis. Vene piirivalvureid näen ma seal kogu aeg üle piiri Saatse saapas. Isegi teie peavoolumeedia on ju piiri hindamisel olnud erakordselt negatiivne. Mulle meenuvad ajakirjandusest näited, kuidas venelased olid tulnud üle piiri Eesti poole taluhoovi peale suitsu küsima, vietnamlased olid koputanud hommikul uksele ja ajanud perenaise üles, et kuule, anna tulist vett. Need on näited viimaste päevade ajalehtedest. Ma ei tahagi, et te hakkaksite kedagi süüdistama, aga ma arvan, et te peaksite siiski vaatama ajalukku tagasi ja küsima, kes vastutab selle olukorra eest. Isegi kapo operatsioon piiril kukkus läbi, ja kukkus jõhkralt läbi. Siin peaks keegi nüüd vastutama ...
Nüüd on küsimus esitatud, aeg on läbi.
Ma küsingi, et kes vastutab.
Aitäh, aeg on läbi! Küsimuse esitamiseks on aega üks minut. Nüüd peaminister vastab.
Aitäh! Nagu öeldud, mina ei tegele süüdlaste otsimisega. Ma tegelen sellega, kuidas investeerida piiri selliselt, et Eesti idapiir oleks korrektselt maha märgitud ja varustatud kõige ajakohasema tehnoloogiaga ning et nende enam kui 600 inimese töö oleks lihtsam ja samas ka tõhusam. Juba mitmendat korda nimetatakse piiri valvamise kontekstis Eston Kohvri nime. Ma usun, et te saate ju ikkagi aru, et need on kaks eri asja. Ma usun, et te saate aru, et antud juhul konkreetselt seda lõiku teadlikult, ma ei saa öelda, et ei valvatud, sest see ei oleks täpne, aga me teame, et kõik see toimus piirivalve teadmisel. Öelda, et sellel on mingi seos Eesti piiri pidamise või mittepidamisega, on täiesti kohatu.
Nüüd need teised näited. Salakaubavedajate poolt on väga suur surve ja mõnevõrra väiksem, aga ka täiesti arvestatav surve on illegaalsete immigrantide poolt. Ma julgen öelda, et väga palju nendest juhtumitest avastatakse väga kiiresti ja asjaosalised saadakse kiiresti kätte. Aga selleks, et see piiri pidamine oleks sajaprotsendiline või sajale protsendile väga lähedal, tulebki teha investeeringuid. Kui te ütlete, et mina olen kunstlikult optimistlik, siis ma arvan, et teie hinnangute kompass näitab vales suunas. Ma olen selles küsimuses realist, ma näen investeeringute vajadust ja töötan selle nimel, et need investeeringud teha.
Austatud Riigikogu! Kui me alustasime, siis korraldusliku poole pealt oli juttu, et saalist on võimalik esitada kaks täiendavat küsimust. Need on nüüd esitatud. Nii et palun Marko Mihkelsonilt vabandust!
Järgmise küsimuse esitab Kaia Iva tervise- ja tööminister Urmas Kruusele. Kaia Iva, palun!
Aitäh! Austatud minister! Eestis on ligi 200 000 inimest, kelle palk on alla 500 euro, kuid kes ikkagi maksavad riigile tulumaksu. Usutavasti te nõustute, et sellise töötasuga on võrdlemisi keeruline hakkama saada, eriti kui peres on lapsed. IRL on välja töötanud maksureformi, millega kõik alla 500-eurose palga teenijad vabastataks tulumaksust ja sealt edasi hakkaks tulumaksu osa vaikselt vähenema, kuni 846 euroni. See tähendab, et kõik, kelle palk on alla selle, võidaksid tulumaksus. Mida teie tööministrina arvate? Ma usun, et te peate seda reformi väga vajalikuks. Kuid mis te arvate, millises suunas tuleks seda reformi edasi täiustada või milliseid meetmeid peaks veel kasutusele võtma?
Aitäh, austatud küsija! Tervise- ja tööministrina ma pean vajalikuks tegelda tööturul nende meetmetega, mis aitavad luua töökohti ja suurendavad inimeste sissetulekuid. Debatt selle teema üle, mida konkreetne erakond on välja toonud, jääb kindlasti järgmiste Riigikogu valimiste aega. Kui me vaatame praegu ametisoleva valitsuse tegevusi, siis on ju väga selgelt kaks suunda. Üks suund on seotud sellega, mismoodi vähendada tööjõumakse, ja teine pool on see, kuidas suurendada sotsiaalset kaitstust ja kindlustunnet lisaks eelkõneldud riigikaitsele. Seetõttu olen ma veendunud, et teatud riskigruppidele kriisihetkedel soodustuste tegemine on kindlasti hästi mõistlik, aga kui küsimusele üldfilosoofiliselt läheneda, siis tuleb leida lahendeid, kuidas eestlaste ja teiste eestimaalaste sissetulekud suureneksid. See tähendab täiesti uusi väljakutseid ka tööturul. See tähendab piltlikult öeldes seda, kuidas viia kokku tööandjate vajadused meie tööjõu oskustega.
Kaia Iva, palun!
Ma usun, te olete minuga nõus, et need meetmed, mida me oleme selles reformis välja pakkunud, parandavad ühelt poolt perede toimetulekut ja teiselt poolt hoiavad ära selle, et väikese sissetulekuga inimestel on hädavajadus otsida tööd väljastpoolt Eestit. Kolmandaks on väga oluline, et need inimesed, kes käivad palgatööl, on teinud ka selle otsuse, et nad ei taha elada mitte toetustest, vaid pigem tööga perele elatist teenida. Selline maksusoodustus annab ju väga selge signaali, et ei ole vaja loota niivõrd toetustele, kuivõrd riik lahendab seda küsimust maksupoliitikaga. Mida te tööministrina arvate, millised võiksid veel olla need meetmed, mis hoiaksid inimesi pigem töö juures, mitte ei paneks eelistama toetusi?
Aitäh! Tervise- ja tööministrina tööturust rääkides näen selgelt neid meetmeid, mis on seotud suurema aktiivsusega töö otsimisel ja vajaduse korral ka paindlikuma ametivahetuse või oma kutseoskuste täiendamisega. Kui me vaatame töötukassa rolli ja võrdleme seda tema rolliga kriisiajal, siis näeme, et inimeste usaldus töötukassa tegevuse vastu on selgelt kasvanud. Kui arvestada, et me suuname töötukassasse mitmesuguste teenuste jaoks ka Euroopa Liidu vahenditest ligi 180 miljonit eurot, siis kõik see on aluseks, et me suudaksime oma sissetulekuid suurendada. Ja kui me vaatame veel seda, kuidas sissetulek sõltub haridustasemest, siis me näeme jätkuvalt, et sissetulekute suurenemisel on väga suur roll kutseoskuste õpetamisel ja haridusel. Võimalik hetkeline maksusoodustus ei pruugi siin üldse aidata. Aga oma idee õigsuse tõestamiseks te saate ju alati luua mitmesuguseid töörühmi, kus seda arutada ja leida lahendusi, kuidas ühiskonnale näidata, et konkreetselt see idee on kõige õigem.
Teine täpsustav küsimus, Kaia Iva, palun!
Aitäh! IRL-i väljapakutud maksureform, mis väikese palgaga inimestele enam raha kätte jätab, toetab ju selgelt rohkem Harjumaast kaugemal elavaid inimesi. Me teame, et palgad on väljaspool Tallinna, väljaspool Harjumaad väiksemad. Ja kuna võib eeldada, et need inimesed suunavad oma kättejäävad lisaeurod võrdlemisi kiiresti tarbimisse, siis toetab see reform otseselt ettevõtlust regioonides ja võib-olla tänu sellele ka uute töökohtade loomist, elavdab sealset majandust. Kas teie näete mingeid muid meetmeid, mis võiksid maksunduse või teie töövaldkonna kaudu edendada just nimelt neid regioone, mis jäävad Harjumaast kaugemale?
Aitäh, hea küsija! Tegelikult on nii minu kui ka kogu praeguse valitsuse kavad selgelt suunatud üldiste tööjõumaksude vähendamisele ja mitte investeeringute maksustamisele. See tähendab seda, et kui me vaatame kapitali võimet luua töökohti, siis mida vähem on see uute töökohtade loomisel maksustatud, seda selgem on, et uued töökohad tekivad. Kui me räägime tööjõumaksudest laiemalt, siis tööandjad ja teised sotsiaalsed osapooled on ühiselt kokku leppinud, et töötuskindlustusmakse määr langeb, ja see langeb ka seetõttu, et see on üks väga oluline tööjõumaksude komponent.
Nii et need võimalikud väga kirjud maksumuudatused kindlasti ei hoia riiki strateegiliselt õigemal ja adekvaatsemal kursil. Aga selge on see, et tööjõuturg peab muutuma paindlikumaks. Üldjuhul, vaadates ka trende ja tendentse mujal Euroopas, saame öelda seda, et tööjõud liigub rohkem sinnapoole, kus asuvad töökohad. See tähendab, et riik peab palju hoolitsema ka selle eest, et liikuma saamiseks oleksid inimestele tagatud logistilised ja taristulised võimalused. Kui me räägime veel Riigikogus arutuse all olevast töövõimereformist ning tööturuteenuste ja -toetuse seaduse muutmise seaduse eelnõust, siis tervikpaketina saavad need tegelikult inimeste sissetulekuid suurendada.
Annely Akkermann, palun!
Suur tänu, hea eesistuja! Lugupeetud tervise- ja tööminister! On kaks valdkonda, milles Eesti on negatiivses mõttes Euroopa esimeste hulgas: üks on Eesti meeste tervis ja teine on Eesti naiste palk. Nende mõlemaga on Eesti Euroopas punase laterna rollis. Praegu saab 32% Eesti naistest madalaimat palka ehk teenib alla kolme euro tunnis. Ja reaalne olukord on selline, kus naise madalam palk toob kaasa kehvema majandusliku kindlustatuse ning seeläbi suurema sõltuvuse oma partnerist, kelle tervena elatud elu on aga lühem kui teiste Euroopa Liidu riikide meestel.
Küsimus!
Kas teie arvates toetab väljapakutud madalapalgaliste maksuvabastuse reform Eesti naiste palga paranemist ja Eesti perede paremat toimetulekut?
Aitäh, auväärt küsija! Kui me vaatame Eesti arenguid periooditi, st vaatame ka möödunud perioodi, siis me peame olema positiivsed ja tunnistama, et teatud hoiakud ühiskonnas on muutunud ja olukord ei ole kindlasti nii hull, kui see oli aastaid tagasi. Kui me võtame arvesse kõiki tööjõuturu komponente ja valdkondi, mida üle-euroopaliste uuringute kõik statistikad tegelikult ei kajasta, siis me näeme, et olukord ei ole nii hull. Aga ma möönan, et vaadates ka praeguse valitsuse tegevusprogrammi ja neid eesmärke, mida me tahame selles valdkonnas saavutada, on selge, et teatud rolle ja hoiakuid on ühiskonnas vaja muuta. Vahel tundub see meile justkui üsna lihtne ja tavapärane. Kui me vaatame aga seda, kuidas mõnikord on tööturul otsuseid tehtud, siis kivinenud või stereotüüpsed arusaamad, et see on meeste töö ja see on naiste töö, on ikka veel mõnes sektoris juurdunud. Seepärast ma väga loodan, et kõrvuti muude sotsiaalsete arengutega see palgalõhe kindlasti olemuslikult väheneb. Ja kui me vaatame palgalõhet tervikuna, siis palgalõhe jääb tegelikult 13% ja 30% vahele ja sõltub just nendest nüanssidest, mida ma enne märkisin.
Marika Tuus-Laul, palun!
Aitäh! Hea minister! Selge see, et toimetulek ja hakkama saamine on üsna olulised küsimused, paraku võib meil rääkida ikkagi mahajäämusest selles osas. Kahel kolmandikul inimestest on toimetulekuraskused, 90-eurone toimetulekutoetus, mida küll tõsteti, on ikka nii madal, et see ei kata ära isegi ostukorvi. Rahvapension on meil piinlikult väike, ma vaatasin just eile, 76%-l inimestest on pensionikoefitsient alla 1. Euroopa Liit pakub välja, et lähiajal peaks kõikides liikmesriikides olema sissetulek üle 400 euro. Meie Keskerakonna fraktsiooniga oleme pakkunud välja, et miinimumpalk peaks olema 500 eurot või rohkemgi. Kuidas te näete, mida meil oleks võimalik teha?
Aitäh, auväärt küsija! Loomulikult oleksin ministrina väga õnnelik, kui inimeste sissetulekud oleksid juba homsest mitukümmend protsenti suuremad. Samas saame tõdeda positiivset tendentsi ja võime öelda ka seda, et inimeste keskmised sissetulekud on kasvanud. Kui me vaatame ka seda, kui palju näiteks 2013. aastal saadi toimetulekutoetust, siis seda toetust saavate perekondade arv oli natukene üle 19 000. Ja üks oluline asi, mida me märkame toimetulekutoetuse saajate puhul, on see, et vähemalt üks pereliige on samal ajal ka töötu. See tähendab tegelikult seda, et kõige parem sotsiaalpoliitika, mis aitaks inimese sissetulekuid suurendada, on seotud reaalsete tööturu muutustega ja sellega, et me hakkame tegelema suuremat lisandväärtust andva tootmisega. Igasugune kunstlik, lihtsalt emotsionaalne rahanumbrite suurendamine ei ole kindlasti jätkusuutlik. See võib küll pakkuda lühiajalist leevendust, aga ei suuda riiki, ühiskonda tervikuna aidata järgmisele kvalitatiivsele tasemele.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsija on Lembit Kaljuvee ja küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Palun, Lembit Kaljuvee!
Härra esimees! Hea peaminister! Vaatamata Riigikogu eelmisel nädalal tehtud otsusele olen veendunud, et Sisekaitseakadeemia parim koht oleks Ida-Virumaal. Veel enamgi, olen veendunud, et järgmine valitsus ka sellesisulise otsuse teeb. Tol arutelul jäi mul ebaselgeks, miks Reformierakond eelnõu ei toetanud. Tahaks kuulda seda teie kui peaministri ja Reformierakonna esimehe suust.
Aitäh! Kui me hakkaks Sisekaitseakadeemiat nullist üles ehitama, siis oleks tõepoolest väga tõsiseid argumente, miks see just Ida-Virumaale ehitada. Samas me teame, et me ei ehita Sisekaitseakadeemiat nullist. Akadeemial on juba väga korralikud hooned ja rajatised näiteks Murastes, mille lammutamine oleks minu hinnangul vastutustundetu, seda enam, et nende ehitamiseks on kasutatud ka Euroopa Liidu raha. Nende kasutamisest loobumine tähendaks tõenäoliselt, et me peaksime selle raha tagasi maksma. Me teame, et on olemas hooned ka Tallinnas Kase tänaval. Tõsi, need ei ole nii heas korras, kui võiksid olla, aga ka seal toimub õppetegevus. Ja me teame, et meil on ka soov sisekaitseharidust rohkem Ida-Virumaale viia. Millised on võimalused? On joonistatud välja variant alustada nullist, kõik praegused hooned piltlikult öeldes lammutada või Sisekaitseakadeemia poolt tühjaks jätta ja täiesti uus maja ehitada. Olles olnud kuus ja pool aastat Riigi Kinnisvara AS-i nõukogu esimees, olen ma tutvunud enam-vähem kõikide nende projektidega, mis on lauale pandud. Nende maksumused on ulatunud kuni 66,5 miljoni euroni, mis on väga, väga, väga suur summa. Ma ei mäleta, et isegi samas suurusjärgus summat oleks viimasel ajal või üldse Eesti ajaloos kooli rajamisse investeeritud. Samas oleks meile jõukohane ja annaks väga kiire lahenduse see, kui viiksime Ida-Virumaale Sisekaitseakadeemia praktikabaasi, sellekohane eelarve oleks umbes 4,2 miljonit. Selle me võiks minu hinnangul ära teha.
Kaia Iva, palun!
Aitäh! Meil on olnud pikka aega juttu sellest, et Eesti peaks viima rohkem riiki Ida-Virumaale, ja ühe olulise abinõuna oleme siin tõepoolest välja pakkunud Sisekaitseakadeemia viimise Ida-Virumaale. Valitsus on eitavate seisukohtade esitamisel nii praegu kui ka varem lähtunud Riigikontrolli analüüsist, mis tugines kahele lähtepunktile. Üks on see, kas õpetamine võiks seal olla majanduslikult kuidagi tulusam kui mujal või kas selle tulemusena paraneb kvaliteet. Ma usun, et praeguses olukorras on meile kõigile selgeks saanud, et palju tähtsam on selle analüüsi juures see, kas üleviimine võiks olla riigile julgeoleku seisukohalt vajalik. Kas sellest vaatepunktist lähtudes ei oleks mõistlik teemat veel kord analüüsida?
Aitäh! Reaalse julgeolekut suurendava sammuna olekski võimalik viia Ida-Virumaale praktikabaas. See tähendaks, et kohapeal oleks pidevalt sadu kadette. Praktikabaas tähendab seda, et tegemist ei ole mitte tubase õppetööga, mis otseselt kellegi turvatunnet ei suurenda, vaid tegemist on reaalse kohaga, kus on võimalik näiteks politseinikuks õppida, ja tänavatel on ka rohkem mundris isikuid näha. Ma ei ole kindlasti risti vastu sellele, et kogu Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viia. Aga kui me vaatame analüüse, mis on tehtud ajal, mil nii haridus- ja teadusminister kui ka siseminister kuulusid hea küsija erakonda, vaatame neid eelarveeraldisi, mida need ministrid omalt poolt olid planeerimas – ja ma kinnitan, et eelmine siseminister ajas väga jõuliselt valitsuses seda, et Sisekaitseakadeemiale 15 miljonit eurot eraldada –, siis see 15 miljonit eurot, mis lõpuks ka eraldati ja mis on jätkuvalt Sisekaitseakadeemia jaoks valitsusel broneeritud, ei ole kahjuks piisav, et kogu õppetegevus Ida-Virumaale viia. Küll aga on see 15 miljonit, kui sinna veel lisada 4,2 miljonit, piisav selleks, et teha olemasolevad õpperuumid korda ja viia praktikabaas, sh reaalselt sadu inimesi Ida-Virumaale praktiseerima. Nii et ma usun, et kompromissina on see üksjagu jätkusuutlik.
Lembit Kaljuvee, palun!
Aitäh, härra esimees! Hea peaminister! Saalis on väga palju juttu olnud akadeemia õppekvaliteedi võimalikust langusest, sest ohvitserid ja muud õppejõud ei lähe Ida-Virumaale tööle. Minule kui Eesti kodanikule ja kunagisele Nõukogude Liidu reservohvitserile on täiesti mõistmatu, kuidas saab olla nii, et ohvitser lihtsalt ei lähe. Kas meie ohvitserid on valmis oma kohust täitma ainult Tallinnas?
Aitäh! See on küll päris hea huumoriga küsimus. Ma usun, et te möönate isegi, et Sisekaitseakadeemia õppejõude ei ole võimalik käsu korras kuhugi saata. Tänapäeval on tegemist ikkagi töösuhtega, kus mõlemal poolel on vaba valik, ja teie paralleel, mis on pärit ühest teisest riigikorraldusest, ei olnud võib-olla kõige täpsem. Aga mõtleks ühiselt, millised on meie tegelikud võimalused. Me võime joonistada siin ju plaane ja rääkida imelugusid sellest, et 66,5 miljonit eurot maksev koolimaja on meile jõukohane. Kui selliseid eelnõusid algatab sama erakond, kellel oli selles küsimuses, võib öelda, võimutäius – nii siseminister kui ka haridus- ja teadusminister oli sellest erakonnast –, siis ma usun, et kui nad oleksid väga tahtnud, küllap oleksid nad siis jõudnud selle aja jooksul Sisekaitseakadeemia hoone ehitamisega pihta hakata. Mingil põhjusel seda siis, kui oli ka vastutus kanda, ei tehtud. Küllap saadi aru, et tol hetkel, praeguses ajaruumis ei ole 66,5 miljonit meile jõukohane.
Mõtleme koos, mida me saame teha. Minu meelest võiks praktikabaasi, milleks kulub 4,2 miljonit, kohe ära teha. See oleks esimene samm, mis reaalselt tooks inimesi ka kohale. Mida veel? Me oleme tegelikult mitmel korral, ka praeguse valitsuse ajal, arutanud, milliseid riigiasutusi võiks viia teistesse piirkondadesse, sh Ida-Virumaale. Kõne all on olnud registrite keskus. Seal on see probleem, et võtab pikalt aega, et leida sellest piirkonnast kvalifitseeritud tööjõudu, aga see ei ole ilmvõimatu. Me oleme arutanud ka seda, et Ida-Virumaal, kus on küllalt korralik, ma ütleksin, isegi väga hea reaalainete õpetamise tase, võiks olla märksa rohkem võimalusi IT-kõrghariduse omandamiseks. Praegu seda võimalust ei ole. See on konkreetne teema, mida me Katri Raigiga viimati Narvas arutasime. Seda võiks teha, miks mitte. Nii et ruumi Ida-Virumaal olukorra parandamiseks kindlasti on, aga püsime ikka reaalsuse piirides, siis on arutelu palju konstruktiivsem.
Lembit Kaljuvee, palun teine täpsustav küsimus!
Aitäh, härra esimees! Hea peaminister! Neid vastuseid kuulates süveneb minus tunne, et Reformierakond ei toetanud akadeemia üleviimist sellepärast, et eelnõu tõi lauale praeguse valitsuse jaoks vale erakond, IRL. See on küll kiuslik küsimus, aga kas see on nii?
Ei ole. Nagu te teate, on IRL olnud pikalt valitsuses, IRL-il on olnud pikalt siseministri ning haridus- ja teadusministri koht. Ei oleks pruukinud oodata opositsiooni jäämist, et siis eelnõu teha. Oleks saanud juba varem tegutsema hakata, kui oleks olnud kindel veendumus. Valitsuses olles on meil lisaks headele ideedele ka vastutuskoorem kanda. Ja see vastutuskoorem ütleb, et oleks vastutustundetu jätta Muraste väga korralikud hooned sinnapaika ja otsida kuskilt, ma ei tea, perede, pensionäride või tervisesektori arvel, see 66 miljonit eurot. Öelge siis teie, mille arvel see tuleks. Mina praegu seda 66 miljonit eurot ei näe ja ma mäletan, et ka ei eelmine siseminister ega haridus- ja teadusminister oma haldusalades tol hetkel seda summat ei näinud. Selleks, et asjaga tegelikult edasi minna, oleks vaja leida need konkreetsed asjad, mis on tehtavad, ja siis me toetame Ida-Virumaad märksa enam. Me võime siin veel kümme aastat pikalt arutada, et äkki oleks tore, kui viiks kogu Sisekaitseakadeemia sinna, pidada debatti, aga debatt iseenesest Ida-Virumaa olukorda ei paranda. Küll aga parandaks Ida-Virumaa seisu see, kui me suudaksime reaalselt midagi ära teha, ja üks konkreetne asi, millesse ma usun, on seesama praktikabaasi Ida-Virumaale viimine. Miski ei välista seda, et praktikabaas võib hiljem laieneda, et seal võiks hakata järjest enam konkreetseid erialasid õpetama. Nii et suund tuleb võtta ja reaalseid samme astuda. Aga eelnõude tegemine ja käskotsuste väljakuulutamine, ilma et nendel oleks katteallikat – saate isegi aru, et seda on vastutustundlikul poliitikul väga raske tõsiselt võtta.
Annely Akkermann, palun!
Suur tänu, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Pärnumaa saadikuna esindan ma ühte regiooni, ja kui ma toetasin Sisekaitseakadeemia viimist Ida-Virumaale, siis selle otsusega ma võib-olla kahjustasin Pärnu maakonna Paikuse politseikooli, väga teenekat haridusasutust. Aga ma arvan, et Eesti riik on täpselt nii tugev, kui tugevad on tema regioonid. Kõikides regioonides on häid koole, on häid inimesi ja väga häiriv on kuulda, et ühte või teist riigiasutust ei saa viia mõne regiooni keskusesse, kuna seal ilmselt ei ole kvalifitseeritud kaadrit. Mis puutub Pärnusse, siis Pärnu koolide lõpetajad on Eesti parimate hulgas. Täpselt samamoodi on Ida-Virumaal – seal on väga palju tööstust, kuhu on energeetikuid ja insenere leitud. Aga Sisekaitseakadeemiasse õppejõude ei leita. Kas teie eelmises valimisplatvormis oli kindel lubadus viia Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale?
Aitäh! Mina ei ole seda argumenti kasutanud, et Ida-Virumaal ei ole võimalik Sisekaitseakadeemiale töötajaid leida. Küllap on, aga anname aru, et see võtab kindlasti ka aega. Kui me viime ükskõik millisesse Eesti maakonda suure õppeasutuse, kus vajatakse spetsiifilist teadmist, spetsiifilist oskusteavet, siis loomulikult üleöö õppejõude sinna ei leita. See on enesestmõistetav, sest tegemist on ikkagi sedavõrd suure asutusega. Mulle ka väga meeldiks, kui Sisekaitseakadeemia oleks võimalik Ida-Virumaale viia, kas või osaliselt. Ja tegelikult me teemegi kõik selleks, et arvestatav osa Sisekaitseakadeemiast Ida-Virumaale viia. See on reaalne samm, mitte mingi loosungiga vehkimine, mitte mingi eelnõuga vehkimine, see on reaalne asi, mis on võimalik ära teha. Kui te ütlete, et Eesti riigile on jõukohane ka 66,5 miljonit eurot välja käia, siis öelge ka katteallikas. Kui te ütlete, et Eesti riigi seisukohast on vastutustundlik Muraste kool täiesti tühjaks jätta, teades, et sinna on investeeritud miljoneid eurosid nii Eesti maksumaksja kui ka Euroopa Liidu raha, siis sellega ma lõpuni nõustuda ei saa. Veel kord: Ida-Virumaale on võimalik viia arvestatav osa Sisekaitseakadeemiast. Ida-Virumaal tuleks minu hinnangul pakkuda ka senisest märksa rohkem IT-kõrghariduse omandamise võimalusi, sest vastupidiselt teie väljaöeldule mina just tunnustasin Ida-Virumaal antava hariduse, just keskhariduse, reaalainete õpetamise kvaliteeti. Päris palju on seal ka struktuurset tööpuudust, mis võiks olemata olla, kui seal antaks korralikku IT-haridust. Me teame, et infotehnoloogia valdkonnas on Eestis tööjõupuudus. See võiks olla üks väga selge samm, mida astuda.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsija on Marika Tuus-Laul ja küsimus on tervise- ja tööminister Urmas Kruusele. Palun!
Suur tänu! Austatud härra minister! Terviseküsimused on inimestele loomulikult väga tähtsad ja praegu teeb rahvale kindlasti muret hammaste lagunemine. Valitsus vaatab neid protsesse, võiks öelda, suhteliselt külmalt pealt, sest kui me vaatame ka tänast riigieelarvet, siis seda 19-eurost toetust, mis 2009. aastal ära võeti, sinna tagasi pandud ei ole. Keskerakonna fraktsioon andis kevadel sisse ühe seaduseelnõu, mille sisu oli, et eakatele hambaproteesideks mõeldud rahast, mida inimene kolme aasta jooksul ära ei kasuta, saaks ka hambaid ravida. Põhimõte on see, et hoida neid hambaid, mis veel alles on, tervetena. Valitsus vastas sellele ettepanekule eitavalt ja nüüd ma küsingi, miks te seda eelnõu ei toetanud. Ma vaatan küll, et peaminister kirjutas vastuse ette, aga palun vastake!
Auväärt küsija! Ma ei ole päris nõus sellega, et see teema valitsust üldse ei huvita. Haigekassa nõukogu esimehena pean väitma vastupidist, sest haigekassa nõukogu on andnud juhatusele korralduse sellega tegelda ja analüüsida alternatiivseid võimalusi, mis puudutavad inimeste hammaste tervist. Suuhügieen koos hambatervishoiuga mõjutab kindlasti rahva tervist väga oluliselt. Seepärast olen ma veendunud, et seda valdkonda tuleb analüüsida ja võtta ette jätkusuutlikke asju. Aga nii nagu me haigekassa nõukogus kokku leppisime, kohtub haigekassa juhatus veel erialaspetsialistide esindajatega, et tuua siis haigekassa nõukogu ette lõplikud otsustusvariandid, mida võiks käsitleda ettepanekutena.
Marika Tuus-Laul, palun!
Aitäh! Härra minister! Probleemi kirjeldus on meil endal, aga vaja on lahendusi. Meil oli tõesti ka arutelu hambaravi tuleviku üle, aga haigekassa juht härra Ross ütles väga selgelt välja, et mitte mingisugust raha – ta ütles seda korduvalt – järgmiseks aastaks ei ole. Ta arvas, et isegi ülejärgmiseks aastaks ei ole raha. Ma saan aru, et me justkui räägime sellest ja justkui otsitakse lahendusi. Ega hambaid ei ravita ilu pärast, hambad mõjutavad kogu organismi. Mina küsin teilt, miks me ei taha siis toetada vähemalt neid vähekindlustatud inimesi – töötuid, üksikemasid, vaeseid. Võiks ju neile anda kas või hammaste profülaktilise läbivaatuse raha, raviks sellest rahast ei jätkugi. Miks me ei võiks pisutki selle teemaga edasi minna? Aga kui me vaatame uut eelarvet, siis seal ei ole selleks midagi.
Aitäh, auväärt küsija! Kui me meenutame seda aega, mil see hüvitis kehtis, siis me nägime, et mingil põhjusel kõik inimesed seda ei kasutanud. Me eeldame, et kui me loome midagi, mis on rahva tervisele nii oluline, siis võiks sellest osa saada terve elanikkond. Kui me vaatame probleeme, mis puudutavad laste tasuta hambaravi, siis me näeme samuti seda, et mitte kõik lapsed, sõltumata sellest, et see on haigekassa poolt tagatud, ei kasuta seda võimalust. Seepärast ma ei mõelnud analüüsi all päris seda, et tuleme kokku ja otsustame lihtsalt ära, vaid analüüsimiseks tuleks laua peale panna kõik need olulised aspektid. Teiseks juhin tähelepanu, et kui me vaatame haigekassa eelarvet tervikuna, vaatame järgmise aasta juurdekasvu, mis jääb natuke alla 50 miljoni euro, siis peame arvestama, et igasuguste uute hüvitiste sissetoomine eeldab jätkusuutlikku rahastamist. Ka seda tuleb arvestada. See tähendab, et me peame leidma kõige mõistlikumad vahendid. Aga me peame tunnistama, et praegune profülaktika ei toimi päris nii, nagu me oleme ideaalpildis ette kujutanud.
Teine täpsustav küsimus, Marika Tuus-Laul, palun!
Aitäh! Selge see, et vastust me praegu ei saanud, ja me teame, et mingit raha järgmiseks ega ülejärgmiseks aastaks ei ole. Kahju küll, oleks võinud selle vana rahagi n-ö tagasi panna. Minu järgmine küsimus on tervishoiuteenuste kättesaadavuse kohta üldhooldekodudes. Me teame, et seal on vanad ja haiged inimesed, kes on tihti voodihaiged, nad on toodud sinna võib-olla peale infarkti või insulti ja probleemid on väga tõsised. Aga õde ega arsti nendel haigetel inimestel seal ju ei ole. Muide, me teame, et ega kiirabi ei taha ka sinna minna ja perearst ei lähe juba kauguse tõttu. See on väga keeruline küsimus. Miks ei võiks ikkagi teha nii, et korragi nädalas käiks hooldekodust läbi arst või vähemalt õde? Miks me ei võiks neid inimesi nende eluõhtul natuke rohkem aidata ja veidi paremini kohelda? See on äärmiselt terav küsimus.
Aitäh, auväärt küsija! Kindlasti on väärikas vananemine ja teenused, mida me vanas eas vajame, meie jaoks ääretult olulised. Kui me vaatame kehtivat perearstisüsteemi, siis iga inimene on võimaluse korral valinud endale kõige sobivama perearsti, kes peaks esimeses etapis tema tervisega tegelema. Kui me vaatame eri institutsioone, siis seal on oma lahendused, mismoodi võimalik arstiabi on tagatud. Kui me räägime erakorralisest abist, siis see abi on tagatud igale Eesti Vabariigi kodanikule lähtuvalt tervislikust seisundist või konkreetsest juhtumist. Kindel on see, et järgmiste aastate jooksul me tahame esmatasandi tervishoidu investeerida rohkem nii personali kui ka teenuste kaudu.
Viktor Vassiljev, palun!
Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Ei ole saladus, seda teavad kõik inimesed, et eriarstide järjekorrad on väga-väga pikad. Teie olete lahendanud selle olukorra muidugi väga briljantselt: on määratud, milline järjekord võib ühe või teise eriala arsti juurde olla, järjekordadest peetakse kinni, kõik on normi piires, kõik on kuki-muki korras. Tegelikult ei ole inimesed selle olukorraga ikkagi rahul. Ja kui tuleb välja, et mõni inimene polegi arsti juurde läinud ja järjekorras on koht vabaks jäänud, siis ega ta ei tee seda mitte huligaansetel ajenditel, vaid selle paari kuu jooksul on inimene lihtsalt kas terveks saanud või ära surnud. Igal juhul on nii, et need järjekorranormatiivid küll on ja neid täidetakse, aga inimesed ei ole ikkagi rahul, sest vajadused on hoopis teised. Mida te kavatsete ette võtta selleks, et eriarstide järjekordi siiski lühendada?
Aitäh, auväärt küsijad! Kui me vaatame puhtalt statistikat ja eriarstiabi raviteenuste mahtu 2014. aasta esimeses kvartalis, siis see oli 135,4 miljonit, mis on 19 miljoni euro võrra suurem kui eelmisel aastal. See tähendab, et üldine kättesaadavus kindlustatu kohta on paranenud. Kui te viitate järjekordadele, siis peab tõdema, et on nii ettenähtust lühemaid kui ka pikemaid järjekordi ja see on piirkonniti erinev. Kui te küsite, mida me saame ette võtta, siis neid tulevikumeetmeid on mitmeid. Te märkisite oma küsimuses ka seda, et osa inimesi jääb arsti juurde tulemata – ma arvan, et mitte küll päris sellistel põhjustel, nagu teie välja käisite, et nad on kas surnud või on juba terveks saanud. Selliseid inimesi võib olla umbes 10%. Üks asi, mis seda olukorda tulevikus kindlast leevendada aitab, on üleriigiline eelregistratuur, digiregistratuur. See hõlbustab ühelt poolt registreerimist ja aitab patsiendil valida endale kõige sobivam vastuvõtuaeg, teiselt poolt annab see aga võimaluse anda paindlikumalt edasi informatsiooni sellisel hetkel, kui üks patsient oma arstiajast loobub. Teine osa ravijärjekordade lühenemisest on kindlasti seotud esmatasandi tervishoiu tõhustamisega.
Viktor Vassiljev, palun!
Aitäh! Minu teine küsimus, härra minister, on selline. Praegu on meil niisugune kiirabi korraldus, et kui kiirabipiirkondadele tehakse konkursse, siis magusamate piirkondade pärast on rebimine, aga nende peale, mis millegipärast teenuse pakkujatele ei meeldi, ei tee pakkumist mitte keegi. Pärast on pikka aega kohtuasjad. Alles äsja tuli teade, et nüüd hakkas kiirabi ühes piirkonnas siiski tööle. Kas kiirabi ei peaks kuidagi teistmoodi korraldama, sest kiirabi on ikkagi strateegiliselt tähtis teenistus? Kas ta peab olema erafirmade käes, kes konkureerivad üksteisega? Kas ei võiks olla siiski riiklikult juhitav struktuur, mis oleks selge ja ratsionaalne? Kas ei oleks parem sellest eraõiguslikust asjast loobuda?
Aitäh, auväärt küsija! Kindlasti on kiirabiteenus Eesti riigis strateegiliselt tähtis tervishoiuteenus. Ministrina on mul ääretult hea meel, et järgmise aasta eelarves on ka ligi 2,2 miljonit eurot selleks, et viia lõpuni kiirabi reform, millega Eesti eri piirkondadesse lisandub seitse uut õebrigaadi, näiteks Tartusse ja Häädemeestele. Mis puutub praegustesse konkursitingimustesse, siis kõik konkursil osalejad peavad vastama tingimustele ja nõuetele, mis lähtuvad ennekõike inimese tervisest ja terviseohutusest. See tähendab, et ei ole vahet, milline institutsioon teenust osutab, oluline on, et teenust osutataks kvaliteetselt. Kui te viitate hiljutisele juhtumile Ida-Virumaal, siis konkursi võitja peab tagama 24 tundi ööpäevas kvaliteetse teenuse. Käisin ise seal kohapeal vaatamas ja saan öelda, et kõik tingimused selleks, et tagada kvaliteetne teenus, on loodud ja need kiirabitöötajad, kes enne töötasid teises sihtasutuses, on enamjaolt konkursi võitja juurde tööle asunud. Nii et selles suhtes ma tervishoiutöötajate kvaliteedis ei kahtle.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsija on Jaak Aaviksoo ja küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Palun!
Austatud peaminister! Teatavasti on valitsus vastu võtnud haridusstrateegia, mis seab eesmärgiks viia õpetajate palk kõrgharidusega töötajate palga keskmisele tasemele ehk 120%-ni riigi keskmisest palgatasemest. Missuguses tempos ja missuguste otsuste najal praegune valitsus soovib selle eesmärgini jõuda? 2015. aasta eelarvest ega riigi eelarvestrateegiast 2019. aastani ma niisuguseid kavasid ei leia.
Aitäh! See eesmärk on meile jätkuvalt vägagi aktuaalne ja loomulikult on me soov, et õpetajate palk kasvaks kiiremini kui vabariigi keskmine. Ainult nii on võimalik jõuda selle eesmärgini. Täpsemalt on õpetajate palga tõusu kohta võimalik lugeda tänasest lehest, kus haridus- ja teadusminister kirjeldab, mismoodi on plaanitud tõsta miinimumpalka. Sellelesamale haridus- ja teadusministri väljaütlemisele tuginedes saab öelda, et kasv 800 eurolt 880 eurole on märkimisväärne. Kõigi eelduste kohaselt on see märgatavalt suurem kui keskmine palgatõus. Samuti on ka õpetajate palgafondi kasv keskmiselt minu informatsiooni kohaselt kiirem. Kuidas selle värskelt kokkupandud eelarve sees on võimalik jaotusi teha ja milliseid struktuurilisi korrigeerimisi igalt omavalitsuselt eeldatakse, seda saab haridus- ja teadusminister teile täpselt öelda. Ma võin öelda eelarve kohta niipalju, et omavalitsustele antav haridustoetus kasvab 205,8 miljonilt 223,6 miljonile. Sellest lõviosa, nagu te teate, on munitsipaalkoolidele antav õpetajate palgatoetus ja kogu selle summa kasv on 9,2%. Lisades siia teadmise, et valitsuse jaoks on õpetajate palga kasv prioriteet, võib olla kindel, et ka need sisemised jaotused tulevad just sellised, et see raha reaalselt õpetajateni jõuaks.
Jaak Aaviksoo, palun!
Küsin seda natuke ka sellepärast, et varasematel aastatel oli õpetajate palga kasv selge prioriteet ja peaaegu kõik haridussektori vahendid said sinna suunatud. Seetõttu õnnestus kahe aasta jooksul tagada ka 25%-line kasv ja selle aasta lõpuks ulatub õpetajate keskmine palk üle 1000 euro. Aga nüüd on aina rohkem kuulda, et valitsus valmistab ette otsuseid, mis võimaldavad kasutada õpetajate palgaraha ka teistel eesmärkidel kui õpetajatele palga maksmiseks, mis kindlasti palgatõusule kaasa ei aita. Kas niisugused kavad on olemas ja kas te isiklikult toetate õpetajate palgaraha kasutamist teistel eesmärkidel?
Aitäh! Detsibellid ja sisu peavad alati olema kooskõlas. Eks sellega on nii, et kui mõnest teemast väga palju ei räägita, siis ei saa veel väita, nagu ei oleks see teema prioriteetne. Ma olen täiesti kindel, et nii nagu tänastest lehtedest on võimalik lugeda, et õpetajate palga tõus on järgmisel aastal valitsuse jaoks jätkuvalt prioriteet, on seda võimalik veel ja veel ka avalikult kuulda. Ma pean väga kohaseks haridus- ja teadusministri sellist käitumist, et ta ütles selle protsendi ja summa välja siis, kui tal oli kindlus, et eelarves on selleks ka raha ette nähtud. Eri aegadel on eelarveläbirääkimisi peetud väga erinevalt ja on tehtud ka nii – ma ei viita kellelegi konkreetselt ega taha kellelegi midagi ette heita –, et kõigepealt on mindud summaga avalikkuse ette ja alles pärast seda läbirääkimislaua taha. Praegu on haridus- ja teadusminister minu hinnangul käitunud väga korrektselt, ta on saanud kõigepealt kindluse, et eelarves on selline summa ette nähtud. Ja nagu te tänases lehes öeldu põhjal võite veenduda, ei ole kellelgi põhjust ka häbeneda neid summasid otse välja öelda.
Ma kinnitan teile, et teie mure oma endise valdkonna pärast, mis on iseenesest ju igati mõistetav, on selles mõttes asjata, et ka praegu hoolitsetakse selle eest, et õpetajatel palgad kasvaksid.
Jaak Aaviksoo, palun teine täpsustav küsimus!
Mul on natuke ebamugav, aga ma siiski kordan oma küsimust, sest vastus oli küll huvitav, aga paraku ei puudutanud see mu küsimust. Ma küsin siis veel kord. Palgaraha on jagatud viimastel aastatel sihtotstarbeliselt kohalikele omavalitsustele õpetajate palkadeks, sh põhikoolidele ja gümnaasiumidele eraldi. Minule teadaolevalt on valitsuse jaoks ette valmistatud materjalid, mis edaspidi võimaldaksid selle rahaga vabamalt ringi käia ja kasutada seda ka teisteks kuludeks, mitte ainult õpetajate palkadeks vastavas kooliastmes. Minu küsimus on järgmine: kas niisugused jutud vastavad tõele ja kas te isiklikult toetate õpetajate palgafondi kasutamist teistel eesmärkidel?
Aitäh! Üksjagu keeruline on ju kuulujutte kommenteerida. Ma arvan, et teil tekib õige pea võimalus küsida haridus- ja teadusministri käest siitsamast puldist, kas tema majas on mingid plaanid mingis küsimuses või ei ole, ja siis saab nendele kuulujuttudele ühemõtteliselt ka joone alla tõmmata. Aga see on küll selge, et raha, mis on ette nähtud õpetajate palkadeks, tuleb ka kulutada õpetajate palkadeks. Siin ei saa minu hinnangul mingit kahtlust või kaheti mõistmist olla.
Riigikogu infotund on lõppenud. Riigikogu tänab valitsuse liikmeid küsimustele vastamast.
