Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu teise töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Mailis Reps!

Tere hommikust, lugupeetud juhataja! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Käesolevaga tutvustan teile lühidalt arupärimist, mille me esitame haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovskile. Nimelt on mõne viimase nädala jooksul üsna palju emotsioone üleval olnud seoses sellega, et Põltsamaa Ametikool n-ö liidetakse Järvamaa Kutsehariduskeskusega. Kui täpsemalt öelda, siis tegelikult Põltsamaa Ametikool paari aasta jooksul suletakse. Küsimus on selles, et kui me vaatame kutsehariduse arengukava ja viimaste aastate arengusuundi nii Põltsamaal kui ka Järvamaal, siis me ei leia ühtegi konkreetset põhjust, miks peaks Põltsamaa Ametikooli sulgema. Tegemist on 19. sajandi lõpul asutatud Eesti Aleksandrikooli järjepidevuse edasikandjaga ning seal on viimastel aastatel suuri investeeringuid tehtud. Koolis on üle 300 õpilase. See on olnud ka väga keerulistel aegadel rohkem kui 300 õpilasega kool. Koolil on oma eripära, ta tegeleb põhjalikult põhihariduseta noortega.
Sellest tulenevalt on meil neli küsimust ministrile. Me soovime selgitust, millest tulenevalt on otsustatud kool sulgeda. Üsna palju vastuolulisi ministeeriumi ametnike väiteid on meediast läbi käinud, me ootame ka nende kohta ministri selgitusi. Ning kindlasti tahame teada, millised on ministri plaanid laiemalt kutsehariduse arengukavast tulenevalt. Kas selliseid ootamatuid koolide sulgemisi on veel kavas?

Aitäh! Tundub, et rohkem soove arupärimisi ja eelnõusid üle anda ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamatult.
Nüüd, head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Me läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest rahvusooperi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 716 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Lauri Luige!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Teie ees on Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest rahvusooperi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu. Tulenevalt rahvusooperi seadusest nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul rahvusooperi nõukogusse kolm Riigikogu liiget. Kuna Ester Tuiksoo volitused Riigikogu liikmena on lõppenud, teeme ettepaneku nimetada tema asemel rahvusooperi nõukogu liikmeks Riigikogu liige Enn Eesmaa. Kultuurikomisjon arutas eelnõu oma 8. septembri istungil, kus me võtsime konsensusega vastu järgmised otsused: saata eelnõu täiskogu päevakorda 18. septembriks ehk tänaseks, määrata ettekandjaks siinkõneleja ja teha täiskogule ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimus. Palun, Arto Aas!

Aitäh! Enn Eesmaa on kindlasti väga hea kandidaat, aga küsimus puudutab protseduuri. Kas teie arvates võiks edaspidi ehk järgmise Riigikogu koosseisu ajal selle nõukogu liikmeid nimetada kultuurikomisjon või on see väga vajalik, et me arutame seda täiskogu ees?

Aitäh! Ma nõustun sellega, mis te ütlesite härra Enn Eesmaa kohta. Mis puutub protseduuri muutmisse, siis me tegutseme lähtudes seadusest. Kui rahvasaadikud arvavad, et on vaja seda korda muuta, siis meil on võimalik seaduses vastav täpsustus teha.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Lauri Luik! Nüüd on võimalik avada läbirääkimised. Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek oli viia läbi eelnõu 716 lõpphääletus. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest rahvusooperi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 716. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 664 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli Riigikogu liikme Siim Kiisleri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Meie esitatud eelnõus pakutud ...

Üks hetk, palun vabandust, ettekandja! Hea Riigikogu, palun kuulame kolleegi! Palun, Siim Kiisler, jätkake!

... otsusega tehtaks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 alusel Vabariigi Valitsusele ettepanek määrata Sisekaitseakadeemia asukohaks Ida-Virumaa ning rajada sinna käimasoleva Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul uus Sisekaitseakadeemia õppehoone. IRL-i fraktsioon eelnõu esitajana leiab, et Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimine on ühtaegu nii regionaal- kui ka julgeolekupoliitiliselt põhjendatud samm. Julgeolekupoliitiliste aspektide tunduvat aktualiseerumist viimasel ajal tajume ilmselt kõik, seda eriti Ukraina sündmuste valguses. Ida-Virumaa puhul võib Venemaa kaasmaalaste-poliitika jätkumisega seotud julgeolekuriskide kõrval esile tuua ka mitmeid muid tegureid, mille tõttu see maakond vajab riigi senisest suuremat tähelepanu. Ida-Virumaal ja Harjumaal pannakse toime enim kuritegusid. Keskmine sissetulek elaniku kohta on Ida-Virumaal Eesti keskmisest veerandi võrra väiksem ning seal elab ligi 20% Eesti töötutest. Ida-Virumaa elanikkonnast moodustavad suure osa Venemaa ja muude riikide kodanikud ning määratlemata kodakondsusega isikud. Eestlaste osakaal on umbes 20% ja muust rahvusest elanike usaldus Eesti riigi institutsioonide vastu on väiksem kui eestlastel.
Olukorra muutmiseks on otsitud ja pakutud erinevaid lahendusi. Suur töö on tehtud Ida-Virumaa tegevuskava väljatöötamise, vastuvõtmise ja elluviimise käigus. Selle tegevuskava kinnitas Vabariigi Valitsus teatavasti juba 2010. aastal ja seda on hiljem korduvalt täiendatud. Üks kava keskseid sõnumeid on olnud see: "Riigi keskasutusi või struktuuriüksusi tuleks tulevikus planeerida ja võimalusel füüsiliselt ümber paigutada Ida-Virumaale, muutes sellega riigi tähelepanu ja kohalolu piirkonnas selgemini tajutavaks."
Kuna olen selle tegevuskava koostamise ja rakendamisega otseselt seotud olnud, siis võin kinnitada, et kõige säravam Ida-Virumaa tegevuskava rakendamiseks pakutud idee üldse on ilmselgelt olnud Sisekaitseakadeemia viimine Ida-Virumaale. Esitatud otsuse rakendamisega seoses tuleb märkida, et Sisekaitseakadeemia on rakenduslik kõrgkool, mis oma õiguslikult vormilt on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. Sisekaitseakadeemia asukoht on praegu kehtiva põhimääruse kohaselt Tallinn. Eelnõu kohaselt peaks Vabariigi Valitsus muutma Sisekaitseakadeemia põhikirja, ent endastmõistetavalt on otsuse sisuliseks rakendamiseks eeskätt tarvilik rajada Ida-Virumaal uus õppehoone ning seal õppetegevus käivitada. Sellega tuleks edasi liikuda viivitamata. Eelnõu näeb uue õppehoone rajamise ette käimasoleva Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul ehk aastatel 2014–2020, arvestades võimalusega, et selle ehitamiseks kasutatakse olemasolevaid Euroopa Liidu struktuurivahendeid.
Head Riigikogu liikmed! Selle eelnõu esitajatena me mõistame, et ühe riigiasutuse üleviimine teise maakonda tähendab kindlasti teatud ebamugavusi töötajate ja nende pereliikmete elukorralduses. Inimlikult on mõistetav, et selliseid muutusi kartes on mitmed Sisekaitseakadeemia lektorid ja muud töötajad väljendanud vastuseisu kolimisele. Ent kui me ei suuda seda otsust langetada Sisekaitseakadeemia suhtes, siis millist riigiasutust me üldse Ida-Virumaale viia suudaksime? Kas kellelgi on parem lahendus? Me ei ole seda kahjuks näinud. Öeldakse, et raha ei ole, samas plaanitakse selle perioodi Euroopa Liidu tõukefondi raha kasutada Sisekaitseakadeemia Tallinnas paiknevate hoonete kordategemiseks. Nii et kui Tallinnas ehitada, siis on raha olemas.
Praegu tuleb langetada valik, kas me investeerime Tallinnasse ja selle lõpptulemusena toome ka Pärnumaalt Paikuselt töökohad kauges perspektiivis pealinna või suuname selle raha raskes seisus olevasse Eesti maakonda sealse olukorra parandamiseks. Väidetakse, et Ida-Virus automaatselt õppetöö kvaliteet langeb. Mul on väga raske mõista, millest lähtub eeldus, et 164 kilomeetri kaugusel Tallinnast on võimatu anda sama head haridust kui näiteks 137 kilomeetri kaugusel Paikusel. Mis selle 27 kilomeetriga siis nii kõvasti muutub, et haridustase hakkab drastiliselt langema? See ei ole loogiline. Me mõistame, et tegemist on ettekäänete, mitte siiralt esitatud reaalsete põhjustega.
Kuigi ühe riigiasutuse viimine Ida-Virumaale ei lahenda loomulikult kõiki selle maakonna arengu- ja turvalisusprobleeme, oleks Sisekaitseakadeemia sinna üleviimisel arvestatav positiivne mõju piirkonna siseturvalisusele ja ka kogu riigi julgeolekule. See aitaks luua Ida-Virumaale uusi töökohti ning oleks selgelt nähtav ja tegeliku mõjuga samm, mis kaugemas perspektiivis aitaks positiivses suunas mõjutada ka sealse elanikkonna suhtumist Eesti riigi institutsioonidesse.
Maakonna kohalike omavalitsuste esindajad on selle plaani väga soojalt vastu võtnud ja loodavad selle elluviimist. Näitena Ida-Virumaal edukalt käivitatud ja sinna üle viidud riigiasutustest võib seni tuua 2008. aastal valminud Viru vangla ning 2013. aasta algusest alates Jõhvis tegutseva Justiitsministeeriumi vanglate osakonna. Minister Hanno Pevkuri arvates võiks vanglate osakonna Ida-Virumaale kolimine olla eeskujuks ka teistele riigiametitele. Ma tsiteerin minister Pevkurit: "Vanglate osakond on nüüdseks olnud Jõhvis üks aasta ja võin julgelt ka teistele ministeeriumitele selliste otsuste tegemist soovitada. Juba ainuüksi seetõttu, et valitsuse Ida-Viru tegevuskava näeb riigi kohaloleku tugevdamiseks ühe sammuna ette just riigiasutuste viimist Ida-Virumaale."
Palume Riigikogul seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu! Enne kui me asume küsimuste juurde, annan teada, et iga Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teil on siin seletuskirjas lause: "Ukraina sündmuste valguses on Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale nihutamise julgeolekumõõde kahtluseta muutunud veelgi aktuaalsemaks." Kas te tõesti näete mingit paralleeli, näete võimalust, et see, mis on olnud Ukrainas, hakkab toimuma Eestis? Kas te tõesti usute, et Eestis võib olla valitsus, kes hakkab suurtükkidest tulistama oma elanikkonda, et kordub see, mis on olnud Ukrainas, kus on tapetud üle 2500 tsiviilisiku? Selgitage, miks siin sõna "Ukraina" üldse sees on, kui asi puudutab ainult Eestit ja meie sisejulgeolekut!

Härra Stalnuhhin! Meil on ilmselt väga erinevad arusaamad sellest, mis Ukrainas on toimunud, Ukraina valitsuse rollist selles ja Venemaa rollist selles. Võib-olla see siin ei ole õige koht, kus püüda selles asjas kokkuleppele jõuda. Küll aga on selge, et kui me räägime julgeolekuolukorrast Eestis, julgeolekupoliitikast tervikuna, siis peame paratamatult mõtlema sellele, mis on Ukrainas toimunud ja miks see seal võimalikuks on osutunud. Üldse, kui me räägime tänapäeva julgeolekuolukorrast tervikuna, siis peame ju teiste riikide arenguid jälgima ja mõtlema, mis on meil väga erinev nendest, mis on sarnane, kas on mingit analoogiat, kas on mingeid nõrku kohti. Kui me nõrkade kohtade peale mõtleme, siis see ei ole mingi saladus, et julgeolekueksperdid peavad Ida-Virumaad Eestis keeruliseks maakonnaks, kus julgeolekuprobleemid on tõsisemad.

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Kolm aastat olid siseministri, haridusministri ja regionaalministri portfell IRL-i käes. Need on võtmeportfellid selle küsimuse lahendamiseks. Öelge palun, miks te kolm aastat selle lahenduse saavutamiseks midagi ei teinud! Ning kas teid rahuldab Sisekaitseakadeemia sisuline staatus, mis annab korraga nii kutseõpet kui ka magistriõpet peale rakenduskõrghariduse?

Küsimuse teisele poolele vastates ma hoiduksin oma hinnangust. Kultuurikomisjon võiks võtta seisukoha, milline see staatus olema peab. Nüüd sellest, mis varem tehtud on. Kui 2010. aastal Ida-Virumaa tegevuskava vastu võeti, oli ju selge, et kohe väga suurteks investeeringuteks raha võtta ei ole. Arusaam on kõigil olnud ühene, et võimalused investeerida Sisekaitseakadeemiasse tekivad, kui Euroopa Liidu uue eelarveperioodi struktuurifondid avanevad. See toimub praegu. Selleks on plaanitud ettevõtmisi nii haridusvaldkonna meetme, Ida-Viru linnaliste piirkondade arendamise meetme kui ka piirkonna konkurentsivõime tugevdamise meetme raames. Kõik need võimalused on. Nüüd need fondid avanevad ja nüüd on otsustamise koht. Nagu ma rõhutasin, meil on tegelikult kaks võimalust. Ega seda raha investeerimata ei jäeta, see investeeritakse kas Tallinnasse või investeeritakse Ida-Virumaale. Varem neid summasid ei olnud. On selge, et Euroopa Liidu vahendite planeerimine võtab pikalt aega, nüüd aga on käes hetk, kus saaks euroliidu raha kasutada.

Aitäh! Palun, Barbi Pilvre!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Võrdlesite oma ettekandes vangla kolimist ja kõrgkooli kolimist. Kas see on teie arvates korrektne? Lisaks palun teil kommenteerida Riigikontrolli hinnangut kolimisele. See hinnang oli eitav.

Ma rääkisin sellest, mis on seni võimalikuks osutunud. Tõin näitena ka, et ühe ministeeriumi ühe osakonna kolimine on osutunud võimalikuks, kui tahtmist on olnud. Ma saan muidugi aru, et mida iseseisvam asutus või institutsioon on, seda keerulisem on seda laadi otsust langetada, ja mida tugevam on käsuliin, seda kergemalt otsus sünnib. Üldse aga on ulatusliku mõjuga otsustused demokraatlikus ühiskonnas väga keerulised. Praegusel vastuseisul, nagu ma ütlesin, on inimlikud põhjused. On vägagi mõistetav, miks ollakse vastu, miks tehakse tugevat vastulobi. Kui jutt on haridusasutusest, siis selline asutus on loomulikult teatud mõttes iseseisvam. Samas ei ole Sisekaitseakadeemia samasuguses staatuses nagu enamik ülikoole. Selles mõttes on otsust kergem teha, et see valdkond on piiritletum ja peab aru saama, et selles ei saa paratamatult lõpuni vaba olla. Kui teil on pakkuda parem idee, millise riigiasutuse võiks Ida-Virumaale üle viia, siis ma kordan, et kõik ettepanekud on teretulnud. Aga aastaid on seda arutatud, paremat mõtet ei ole tekkinud.

Aitäh! Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Austatud ettekandja! Täna hommikul kuulasin raadiointervjuud, kus üks hea kolleeg avaldas kõhklust ja kahtlust ning arvas, et kõigepealt oleks vaja selgeks vaielda, milliste üksustena ja kui suures mahus üldse Sisekaitseakadeemia edaspidi hakkab töötama. Alles seejärel saaks otsustada, kas võtta suund viia asutus üle Ida-Virumaale. Kuidas sulle tundub, kas siiski poleks õige enne teha põhimõtteline otsus, et jah, me tahame akadeemia sinna viia, ja siis edasise töö käigus panna paika kogu see täpsem sisu?

Õppetöö on ju kogu aeg muutumises. Sisekaitseakadeemia on oma kalkulatsioonides rääkinud tunduvalt suuremast tudengite arvust, kui eksperdid reaalseks peavad. Tudengite arv väheneb meil päris drastiliselt. Seda eelkõige selle tõttu, et lihtsalt niisuguses vanuses inimeste arv väheneb. Nii et õppetöö on pidevas muutumises. Kui vaadata neid lähteandmeid, mille alusel on kolimise otstarbekust hinnatud, siis kõigepealt Sisekaitseakadeemia prognoosis, et neil on 1000 õppurit. Hiljem nad rääkisid 760 õppurist. Ma arvan, et see valik, kui suur peab olema õppehoone, kui suur ühiselamu ja kõik muu säärane, on üks valik. Teine valik on, kus õppehoone asub. Üldiselt ma arvan, et me peaks põhimõtteliselt ära otsustama, et kolime Sisekaitseakadeemia vähehaaval Ida-Virumaale, mõistlikult ja rahulikult aastaks 2020. Aega ju on. Fondid aga avanevad praegu ja seetõttu tuleb kohe otsustada, kas seda raha kasutatakse Tallinnas või Ida-Virumaal. See otsus tuleb praegu ära teha.
Aga vabandust, ma jätsin enne proua Pilvre küsimuse teisele poolele vastamata. See oli küsimus Riigikontrolli arvamuse kohta. Riigikontroll võttis seisukoha, et Sisekaitseakadeemia viimine Ida-Virumaale ei ole otstarbekas. Seda väites lähtub ta kahest eeldusest. Selline samm on otstarbekas kahel juhul. Esiteks, kui paraneb hariduse kvaliteet, ja teiseks, kui sinna ehitamine on odavam kui Tallinnas renoveerimine. Me anname endale aru, et kui asutus Ida-Virumaale viia, siis suure tõenäosusega ei ole näha drastilist odavnemist ega ka õppekvaliteedi märgatavat paranemist. Riigikontrolör jõuab järeldusele, et kui odavamaks ei lähe ja koolituse kvaliteet ei parane, siis ei ole mõtet seda sammu teha. Samas jätab ta täiesti kõrvale regionaalpoliitilised kaalutlused. Muide, ka õigusloome hea tava ning ka valitsuse kinnitatud eelnõude mõjude hindamise tava – või kuidas seda nimetadagi – näeb ette regionaalpoliitiliste mõjude arvestamise. Ühesõnaga, kui antava hariduse kvaliteet jääb samaks ning ka hind enam-vähem samaks, siis tuleb kaaluda, kas on muid positiivseid mõjusid. Selle vaatenurga jättis riigikontrolör täiesti välja. Seda on sellest kirjast selgelt näha – igaüks saab seda lugeda. Ma ka vastasin riigikontrolörile, seegi kiri on avalik. Mul on väga kahju, et riigikontrolör on selles küsimuses eksiteel.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Mulle kui Ida-Virumaa saadikule oli teie ettepanek viia Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale tõsiselt meelepärane. Sellel ettepanekul on tõesti sügav tagapõhi, ma pean silmas eriti julgeolekuküsimust. Aga nagu aruteludest välja on tulnud, on tõsiseid takistusi ja probleeme. Ma tegin siin vahepeal ettepaneku, et võib-olla viia üle kolledžiosa. Kas on sellist mõtet arutatud, et jätta magistriõpe Tallinnasse ja viia kolledž Ida-Virumaale?

Meie kui algatajate jaoks on võimalikud erinevad variandid. Juhin tähelepanu, et ka praegu paikneb Sisekaitseakadeemia väga mitmes kohas. Juriidiline asupaik ja asupaik põhimääruse järgi on Tallinn, ometi ei ole see takistanud tegutsemast ka Väike-Maarjas, Paikusel ja Murastes. Me räägime praegu peahoone asukoha määramisest ja õppehoone rajamisest Ida-Virumaale. Millised lahendused on kokkuvõttes otstarbekamad? Me ei taha kindlasti asuda igapäevase õppetöö korraldajate rolli ja nende eest neid valikuid teha, aga põhimõtteline otsus selles küsimuses on poliitiline otsus ja see on meie langetada.

Aitäh! Palun, Maimu Berg!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra Kiisler! See on niisugune muna ja kana jutt, et kumb oli enne, kas muna või kana. Kui te päris kindlat sihti ei näe, missugune see struktuur hakkab olema, kas siis nende n-ö karpide liigutamisest ruumis on ikka suurt kasu? Aga küsin midagi, millele ilmselt keegi praegu vastata ei oska, ent äkki teie oskate. Mis see kõik aastaks 2020 meile maksma läheb?

Struktuuri ja sisemise töökorralduse kohta võin öelda vaid seda, et need on praegu muutumas. Nagu ma juba viitasin, tudengite arv kahaneb. Muudatused on vajalikud igal juhul. Räägitakse järjest tõsisemalt ka sellest, et Paikusel toimuv õppetöö viia üle Tallinnas renoveeritavasse kompleksi, mis on minu arust jällegi regionaalpoliitiliselt ilmselgelt negatiivse mõjuga otsus. Seega, struktuur muutub niikuinii, see ei jää lõplikult fikseerituks kunagi. Ma rõhutan veel kord, et praegu tuleb otsustada, kuhu investeeritakse. See on meie valik.
Vabandust, mis küsimuse teine pool oli? Mis üleviimine maksma läheb? See on väga hea küsimus. Siseministeeriumi poolt Vabariigi Valitsusele esitatud viimaste andmete kohaselt kulub selleks 40 miljonit eurot. Ma juhin tähelepanu, et vähemalt 15 miljonit eurot on tänu kõrghariduse meetmele olemas ja reserveeritud. Euroopa Liidu meetmete raames on ette nähtud piirkonna konkurentsivõime suurendamise meede Ida-Virumaal, mille raha saab kasutada ka selleks otstarbeks. Samuti on olemas Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku arengu meede. Need fondid ei ole praegu veel avatud, neid valikuid alles tehakse ja kirjutatakse meetmetega seotud määrusi.  Sellepärast pole saanud otsuseid varem teha. Loodetavasti avatakse fondid kas selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Meetmete käivitudes peab olema võimalik neid summasid kasutada. Ida-Virumaale ettenähtud raha kasutatakse niikuinii Ida-Virumaa jaoks, kõrgharidusele eraldatud rahast saab aga Sisekaitseakadeemia – ma saan aru, et selles küsimuses on konsensus enam-vähem olemas – talle ettenähtu nii või naa. Küsimus on vaid asupaigas.

Aitäh! Reglemendi järgi on igal küsijal võimalik esitada üks küsimus. Siin on juba korduvalt olnud nii, et vastajal läheb meelest mitmele küsimusele vastata. Palun küsides piirduda ühe küsimusega! Järgmine küsija on Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Aitäh! Kool ei investeeri oma raha, jutt käib ikka maksumaksja rahast ja nagu sa just kinnitasid, see raha on olemas. Vahendan raadiosaates "Olukorrast riigis" kõlanud küsimust, miks peaks üldse poliitikud arutama, kuhu läheb investeering, kui purk värvi maksab Virumaal ja Tallinnas ühepalju. Seleta lahti, millised on need regionaalpoliitilised kaalutlused ja miks me üleüldse arutame, kuhu maksumaksja raha minema peaks, kui purk värvi maksab ühepalju.

Tõepoolest, purk värvi maksab Ida-Virumaal ja Tallinnas ühepalju. Ma julgen siin täie tõsidusega avaldada arvamust, et need väited, justkui läheks Ida-Virumaal kõik kole palju kallimaks, lähtuvad kindla sihiga lobitööst. Inimesed lihtsalt ei ole huvitatud, et nende töökoht hakkaks olema Ida-Virumaal. Veel kord: see on inimlik ja arusaadav. Inimestel on pered, lapsed käivad Tallinnas koolis, nad ei ole lihtsalt huvitatud, et tuleb hakata Ida-Virumaal tööl käima. Aga poliitikud peavad arvestama ka muid kriteeriume. Poliitikud ei tohiks minu arust teha selliseid otsuseid, nagu oli Riigimetsa Majandamise Keskuse kolimine Toompea nõlva alla. Riigimetsasid majandatakse Eestis praegu n-ö Snelli metsast, kui nii võib öelda.
Ma arvan, et kõikide fraktsioonide esindajad on oma kohtumistel valijatega kinnitanud, et riik hoolib ka teistest maakondadest, riik ei ole huvitatud sellest, et kõik koonduks Tallinnasse kokku. Riik peabki astuma samme selle liikumise vastassuunas. See ei ole kerge. Samas tõdetakse üldiselt, et erasektorit mõjutada on meil tunduvalt keerulisem. Riigiasutuste paiknemine on üks asi, mida poliitiliste otsustega reaalselt mõjutada saab. Kui me aga vaatame regionaalpoliitilisi otsuseid, siis näeme ametnike soovi pigem liikuda suurema keskuse poole. Näiteks kui Maanteeamet ühendab oma struktuuriüksusi Võrus ja Tartus, siis ametnike instinktiivne soov on, et see ühendatud asutus hakkaks paiknema Tartus, mitte Võrus. Nii see paraku on. Poliitikud peavad selle tendentsi pidurdamiseks võimaluse korral tegema just vastassuunalisi otsuseid, et saavutada suuremat regionaalset tasakaalu, millest nii palju räägitakse, aga mille teostamiseks on reaalseid ettevõtmisi keeruline leida. Sellepärast ma pakun ka siin saalis: kui kellelgi on parem mõte, öelge välja! Aga ei ole.

Aitäh! Palun, Annely Akkermann!

Suur tänu, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Endise regionaalministrina te loomulikult nõustute, et kõik Eesti regioonid peaksid olema tugevamad. Me oleme usaldanud Ida-Virumaale Eesti energiatootmise, vähemalt lõviosa sellest. Tegu on väga olulise, strateegilise valdkonnaga. Miks ikkagi on nii, et energiat koos kõigi kaasnevate keskkonnaprobleemidega võib toota Ida-Virumaal, aga julgeolekut tagav Sisekaitseakadeemia ei või seal paikneda? Küll on liiga kallis, küll on liiga kauge, küll ei ole personali ja küll on mitmesugused ohud.

Ma arvan, et küsimus ei ole valdkonnas. Küsimus on selles, et kui mingi asutus on juba korra Tallinnas või mõnes muus suuremas linnas olemas, siis seda väiksemasse kohta üle viia on ülimalt keeruline. Sellega ollakse hea meelega nõus, et mõni asutus Jõhvist Tallinna tuua. Plaanile midagi Tallinnast Narva või Jõhvi üle viia aga tekib kohe tugev vastuseis. Kasutatakse väga räigeid väljendeid, kuni selleni välja, et valitsusliikmest rahandusminister on Sisekaitseakadeemia viimist Ida-Virumaale nimetanud küüditamiseks. Minu meelest on häbiväärne endale seda laadi väljendust lubada. Inimestele pakutakse ühes teises maakonnas tööd, kuidas seda ikka sellise sõnaga nimetada! Eks alati on lihtsam, kui toimub mingi suur muudatus, luuakse uus asutus ja seejuures otsustatakse ka selle asukoht. Olemasolevaid, paigas olevaid asutusi liigutada on ülimalt keeruline nii ühele kui teisele poolele. Seetõttu on mul hea meel, et Reformierakond oli nii julge ja kirjutas oma programmi lubaduse valijatele, et Sisekaitseakadeemia õppehoone rajatakse Ida-Virumaale. See sai kirja konkreetselt, mitte kaalumisel oleva mõttena – see on Reformierakonna programmis väljendatud vormis, et võid selles kindel olla. Seda kindlustunnet me siin nüüd otsimegi.

Aitäh! Palun, Andre Sepp!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ükski asukoht ei tohiks tegelikult üles kaaluda hariduse kvaliteeti, aga oma ettekandes te nimetasite ka julgeolekupoliitilist aspekti ja seda me poliitikutena ju kõik soovime tugevdada. Aga kindlasti on selles plaanis rohkem emotsiooni kui ratsionaalsust. Arvan ka täna, et ühe praktikabaasi rajamine sinna oleks kindlasti arukas. Kui te seda ettepanekut välja töötasite, kas te kaalusite julgeolekupoliitilist aspekti lahates ka seda, et kui kogu kompleks asuks Ida-Virumaal, kas sinna astuks rohkem noori nii akadeemilist kui ka rakenduslikku haridust saama just nimelt sealt piirkonnast? Kas seegi on seotud julgeolekuküsimusega?

Kui tudengitest või üldse õpilastest rääkida, siis minu arust statistika ei näita, et Paikusel õpivad ainult Pärnumaalt pärit noored, Väike-Maarjas ainult Lääne-Virumaa poisid ja tüdrukud ning Tallinnas need, kes elavad Tallinnas või mujal Harjumaal. Üle Eesti on õppureid kõikjalt. Väga palju on tõesti vihjatud, et eesti rahvusest tudengite osakaal võib väheneda, kui see asutus paikneb Ida-Virumaal. Elab seal ju vähem eestlasi. Aga reaalsus on see, et kohe vahetult Sisekaitseakadeemia kõrval Lasnamäel elab tunduvalt rohkem venekeelseid inimesi kui Narvas. Ning Tallinnas elab rohkem venekeelseid inimesi kui tervel Ida-Virumaal kokku. Ka praegu on see oht justkui olemas, kui keegi tahab seda ohtu näha. Praegu igatahes kuskilt otsast sellist tendentsi näha pole olnud, kuigi ainuüksi Tallinnas on vähemalt 200 000 vene keelt emakeelena kõnelevat inimest. Keegi pole sellest suurt probleemi teinud.
Nüüd otsuste ratsionaalsusest. Jah, võib-olla esitlen seda eelnõu siin liiga emotsionaalselt, aga ratsionaalne regionaalpoliitiline argument on ka ratsionaalne argument. Julgeolekupoliitika on kindlasti ratsionaalne asi. Veel kord, kui on ettepanek viia Sisekaitseakadeemia asemel Narva näiteks Riigikogu, siis kaalume seda – äkki on ratsionaalsem idee. Aga midagi tuleb ette võtta. Eestlaste arv Ida-Virumaal kahaneb, ja mitte ainult arv, vaid ka osakaal kahaneb. See on ainuke maakond Eestis, kus eestlaste osakaal kahaneb pidevalt. Kas me tahame seda protsessi muuta? Oleme üle 20 aasta olnud taas iseseisvad, oleme rääkinud, kuidas me pöörame tähelepanu Ida-Virumaale, aga paranemise märke ei ole. Kas tahame midagi muuta või ei taha midagi muuta? Vahest ütleme, et ratsionaalne asjakorraldus, las ta nii olla? Räägime järgmised 20 aastat, et las see probleem seal olla. See on valiku küsimus ja praegu on see eriti teravalt esil. Meil on Euroopa raha olemas ja tuleb langetada ratsionaalne otsus, kuhu me investeerime, kas Tallinnasse või Ida-Virusse. Väga raske valik.
Mis puutub praktikabaasi, siis praktikabaas on ilus sõna, kõlab väga hästi. Olen komisjonis valitsuse esindajatest aru saanud nii, et sisuliselt tähendab see seda, et võib-olla mõnikümmend, valitsuse esindajate jutu järgi paremal juhul 90 voodikohta tehakse mingis ühiselamus korda, renoveeritakse ühiselamu võib-olla kahasse linnavalitsusega, võib-olla veel kellegagi. Ja siis väga lühikest aega, näiteks kaks nädalat muidu Tallinnas paiknevad tudengid ööbivad Ida-Virumaal selles remonditud ühiselamus. See on see, mida nimetatakse praktikabaasiks. Selline on reaalsus, see ei ole lahendus, mis probleemid kõrvaldaks.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Hea kolleeg, sa oled ministrina Ida-Virumaal palju käinud. Meie räägime siin juba pool tundi ainult Ida-Virumaast, aga ma usun, et arutatud on ka täpsemaid variante, kuhu see peahoone üles pannakse. Sul on võib-olla oma arvamus. Missugune variant sulle kõige parem tundub: kas see võiks olla Narvas, Sillamäel, Iisakus või Aseris?

Hea küsimus. Ma olen väga ettevaatlik konkreetse koha nimetamisega, sest väga alatul kombel on siin püütud siduda seda mingite kinnisvarahuvidega. Ma kinnitan, et ei ole mingeid kinnisvarahuvisid, peaasi, et valitaks Ida-Virumaa. Koht on valitsuse, konkreetsemalt RKAS-i ja Siseministeeriumi otsustada. Väga inetu on rääkida juttu, et eelnõu algatajatele paistavad kuskilt otsast mingid omad huvid. Ka juhul kui Pirita kinnisvara peaks müüdama, siis sedagi otsustab valitsus, kellele ja kuidas. Kui see kunagi peaks tõesti nii minema, siis loodan, et asjaomane konkurss on väga avatud ja väga läbipaistev, kõik saavad osaleda. Need on olnud väga inetud vihjed.
Just julgeolekupoliitilistel ja regionaalpoliitilistel kaalutlustel on minu seisukoht, et Sisekaitseakadeemia peaks paiknema Narvas, kui võimalik, siis Narva kesklinnas, võimalikult nähtaval kohal. Loomulikult mängivad oma rolli ka piirangud, kas sellist kinnistut on saada, kas keegi pakub seda ja kui pakub, siis kas hind on mõistlik. Loomulikult tuleb niisugustest kaalutlustest lähtuda ja sellepärast ei saa väga konkreetseks minna. Suur samm edasi on, kui asutus paikneb Ida-Virumaal. Aga jah, veelgi parem oleks, kui see oleks Narvas hästi nähtaval kohal, mitte kuskil metsa sees peidus. Kõiki selliseid ratsionaalseid argumente tuleb kaaluda. Eelmistes küsimustes on viidatud ka hariduse kvaliteedile. Narvas on ju Tartu Ülikooli Narva kolledž. Ei ole kuulda väga palju süüdistusi, et seal on tohutu halb õppekvaliteet selle tõttu, et kolledž paikneb Narvas. Ma ei ole neid süüdistusi kuulnud.

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma täpsustaksin seda rahastamise küsimust, millele siin saalis on mitmel korral tähelepanu juhitud. Kõigepealt, on vist nii, et struktuurifondide raha on plaanis niikuinii kasutada ja küsimus on, kas me investeeringu teeme jällegi Tallinnas või teeme seda väljaspool Tallinna. Nii et rahakulutuse numbreid see otseselt suuremaks ei muuda. Me teame, et oleks mõistlik ära hoida selliseid investeeringuid, nagu oli Riigimetsa Majandamise Keskuse – juhin tähelepanu sõnale "metsa" – toomine ühe tänava otsast teisele tänavale, Toompea nõlva alla. Riigimetsi saaks kõige paremini majandada justkui Toompea nõlva alt, selleks kulutati miljoneid. Praegu on plaanis rajada Rahandusministeeriumi kõrvale ministeeriumide superhoone. Võib-olla võiks sellised investeeringud ära jätta, suunata need summad regionaalsete investeeringute tegemiseks ja meil jääks raha ülegi. Mis te arvate?

Ma arvan, et selliseid valikuid on meil võimalik teha. See on üks asi, mida poliitikud saavad otsustada. Ilmselt ei ole meil võimalik ja ka mitte arukas hakata otsustama, kuidas täpselt metsa majandada, sh riigile kuuluvat metsa, või mis aineid tudengitele õpetada. Ent kõnealust laadi valikuid me saame teha. Seda aga peab tõesti tunnistama, et Riigimetsa Majandamise Keskus on tõesti kahetsusväärne näide selle kohta, et investeeringu oleks võinud teha mujale.
Riik on ise kaasa aidanud sellele, et liikumine on suures osas ühesuunaline. Päris ühesuunaline see siiski pole, osa inimesi liigub Tallinnasse, osa aga Tallinnast välja. Kokkuvõttes aga on nii, et Eestis on 15 maakonda, millest 13-s elanike arv kahaneb. Ja vastavalt prognoosile, mille Statistikaamet hiljaaegu tegi, kahaneb see paarikümne aasta jooksul drastiliselt, 30% ja enamgi. Harjumaa elanike arv kasvab. Tänane seis on see, et Harjumaa elanike arv kasvab ja Tartumaa elanike arvu kasv püsib nulli ümber. Prognoos on selline, et Harjumaa elanike arvu kasv peatub ja jääb väikeseks, Tartumaa elanike arv mõnevõrra kasvab. Toimub väga tugev koondumine paari kohta ja on selge, et sellised suured investeeringud mõjutavad seda. Mõjutavad sellised otsused, kuhu rajada Eesti Rahva Muuseum, kuhu rajada üks või teine suur riigiasutus või ka mõni muu asutus. Niisugused otsused mõjutavad. Ei maksa arvata, et see ei mõjuta mitte midagi, et täiesti ükskõik, kuhu Eesti Rahva Muuseum rajada. Ei ole ükskõik! See mõjutab küll. Ma arvan, et kui Eesti Rahva Muuseumist rääkida, siis kõik saavad aru, et see mõjub positiivselt, et ta on Tartus. Ei kosta väga kõvasid hääli, et olnuks ratsionaalsem ja odavam see hoone Tallinnasse ehitada. Ei ole olnud kuulda selliseid seisukohti. Aga Sisekaitseakadeemia puhul miskipärast on. Kordan: raha investeeritakse Sisekaitseakadeemiasse niikuinii, raha liigub selles valdkonnas küll. Küsimus on, kuhu see kompleks rajada.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud kolleeg! Loomulikult on see regionaalpoliitiline otsus ja teie kui endine regionaalminister kindlasti peaksite seda toetama. Aga miks need otsused ei tulnud siis, kui teie olite regionaalminister? Mõned piirkonnad on tänaseks päevaks Eestis peaaegu tühjaks jäänud. Ent IRL-il on juba üks niisugune kogemus olemas, nimelt haridusministeeriumi viimine Tartusse. Tagajärg on selline, et haridusministeeriumi juhitakse Tartust ja Tallinnast. Kas te tagantjärele oskate öelda, oli see õige samm? Ma arvan, et eelkõige võitis sellest kinnistuomanik, kes haridusministeeriumi hoonet välja rendib. Kas on teisigi positiivseid tulemusi?

Ma arvan, et on vahe, kas tegemist on ministeeriumi või allasutusega. Näiteks on olukord ilmselt erinev olenevalt sellest, kas jutt on Riigimetsa Majandamise Keskusest või Keskkonnaministeeriumist. Paraku on ministeeriumide töö üldiselt efektiivsem, kui nad töötavad lähemal valitsusele ja Riigikogule. Aga see ei käi sugugi näiteks Riigimetsa Majandamise Keskuse kohta. Ma ei näe vajadust, et Sisekaitseakadeemia peaks paiknema Riigikogu hoone lähedal. Nii et eri asutuste puhul on erinevad kaalutlused, midagi ei ole teha. Mida lõdvemalt on konkreetne asutus seotud keskvalitsusega, seda lihtsam on põhjapanevat otsust teha.
Mis puutub varasemasse aega, siis nagu ma ütlesin, kogu finantseerimise planeerimine on aega võtnud. Nüüd on kavas Sisekaitseakadeemiat rahastada ka Euroopa Liidu meetmete kaudu. Kahju on, kui kokkuvõttes kasutatakse see Ida-Virumaa jaoks planeeritud raha ära Tallinnas. See oleks kahetsusväärne. Võin oma tegevusest tuua näite, et kui me koondasime 15 maavalitsuse raamatupidamise ja personaliarvestuse, siis korraldasime konkursi, kus see üksus paiknema hakkab. Seejuures välistasime Tallinna ja Tartu, ütlesime, et olgu ükskõik milline muu koht. Konkursi võitis Viljandi ja see üksus töötabki nüüd seal. Algul väideti, et seal ei ole võimalik leida raamatupidajaid – lihtsalt ei saa, liiga väike koht, ei ole piisavalt spetsialiste. Ent oli küll, kohad on täidetud, töö toimub ja kogemus on väga positiivne. Rõhutan veel kord, et niisuguseid otsuseid on lihtsam teha siis, kui käimas on mingi asutuse üldine reorganiseerimine, kui muutus seisab ees niikuinii. Kui kolida tuleb nii või teisiti, siis on seda lihtsam otsust langetada. Aga kui ollakse kindlalt ühes kohas paigas, siis on inimlikel põhjustel muudatusi ellu viia keerulisem.

Aitäh! Palun, Reet Roos!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kui emotsionaalseks või ratsionaalseks sa pead eelkõlanud väidet, et Ida-Virumaale kolimise korral õppetöö kvaliteet saab tohutult kannatada ja langeb märkimisväärselt?

Ma tõin oma ettekandes esile, et Sisekaitseakadeemia õppetöö toimub ka Paikusel. Kui võtta aluseks kaugus Tallinnast, siis Ida-Virumaa ja Paikuse puhul on vahe paarkümmend kilomeetrit. Ometi keegi ei väida, et Paikusel ei ole võimalik õppetööd korraldada, et kõik on vussis ja nässus selle pärast, et asukoht on Paikuse. Kahjuks, nagu ma ütlesin, on inimestel Ida-Virumaa suhtes emotsioonidel põhinev negatiivne hoiak, mõnes osas on see täiesti teenimatult halvustav. Ida-Virumaal on väga palju head. Minu arvates on Tartu Ülikooli Narva kolledž hea näide, et kõik on võimalik, kui tahta. Kolledž töötab, saab hakkama, miks ei peaks Sisekaitseakadeemia saama?

Aitäh! Palun, Erki Nool!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ütleksin kolleegidele seda, et Narva on peaaegu niisama kaugel kui Tartu ja Narvast Tallinnasse on täpselt sama palju maad kui Tallinnast Narva. Narva maantee on kindlasti kõige parem autotee üldse, mis Eestis olemas on. Aga küsin ettekandja käest niisuguse küsimuse. Sa oled selle teemaga juba aastaid tegelnud. Siin räägitakse erinevatest rahasummadest ja teatud rahastamisest. Millisel moel saaks selle õppeasutuse sinna kõige kiiremini tekitada? On ju Narvas omad huvigrupid, kes akadeemiat sinna soovivad. Kas nad on teinud ettepanekuid, kuidas see sinna kiirendatud korras rajada? Kas sa oskad seda täpsustada?

Ma rõhutasin, et otsus teha valitsusele ettepanek määrata Sisekaitseakadeemia asukohaks Ida-Virumaa on väga poliitiline. Senine määratud asukoht on Tallinn. Ma ei tahaks siin hakata arutama ühe või teise koha või ühes või teises seisus oleva kompleksi või objekti olukorda ning võimalust seal edasi liikuda. See on teise tasandi küsimus, mille peab otsustama valitsus. Praegu tuleks põhimõtteline otsus langetada Riigikogul, võimalikult kiire teostuse peaks leidma valitsus. Nagu ma ütlesin, raha on olemas. See on kõige tähtsam, et ei saa öelda, et raha ei ole. Küsimus on tahtmises, otsuses, kuidas seda euroraha kasutada.

Aitäh! Palun, Etti Kagarov!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma toetan teie mõtet. Sisekaitseakadeemia viimine Ida-Virumaale on väga hea idee ja me ootame seda otsust ammu. Te olete olnud minister ja väidate, et nüüd on raha struktuurifondides olemas. Ka sel ajal, kui te olite regionaalminister, olid olemas struktuurifondid, oli raha. Miks sel ajal ei saanud see otsus tehtud? Miks juba siis ei alustatud läbirääkimisi? Ning mul on ka teine küsimus. Te räägite uutest meetmetest, et on linnapiirkondade arendamise meede ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede. Praegu omavalitsused istuvad koos ja arutavad, kuidas neid meetmeid kasutada. Kas te olete nendega koostööd teinud ja kas nad arutavad ka Sisekaitseakadeemia ületoomist?

Kõigepealt vastan esimesele küsimusele. Euroraha kasutamise planeerimine on väga pika vinnaga. Sisuliselt langetati otsused, mis puudutasid eelmise perioodi meetmeid ja millega seotud suuremad summad kulutati 2007–2013, valitsuskabinetis 2006. aasta lõpus, mil oli ametis 2007. aasta Riigikogu valimiste eelne valitsus. Nii uskumatu, kui see ka ei tundu, kuid niisugused asjad on väga pika vinnaga. Seal pandi tegelikult rööpad maha, kavandati suurusjärgud, kui palju kuhu – näiteks kui palju linnalistele piirkondadele, kui palju maapiirkondadele jne. Need otsused langetati juba 2006. aasta lõpus ja pärast neid oleks suuremate summade ümberliigutamine üsna keeruline. See valitsus, kuhu ka mina kuulusin, otsustas läbirääkimistele Euroopa Komisjoniga minna seisukohaga, et kõrghariduse arendamise summade hulgas on teatud vahendid ka Sisekaitseakadeemia jaoks. Praegu ametis oleval valitsusel on väga keeruline seda muuta, rööpad on maha pandud. Küll aga saab valitsus, nagu ma ütlesin, mõjutada otsust, kus täpsemalt seda raha kasutatakse, millise kompleksi peale millises piirkonnas.
Vabandust, ma ei kirjutanud teist küsimust üles. Koostöö omavalitsustega? Valitsuses olles me tõepoolest olime Ida-Virumaa tegevuskava välja töötades tihedas kontaktis omavalitsustega. Omavalitsused olid sellesse tegevusse kaasatud. Nagu ma ütlesin, oli tookord minu arust ilmselgelt kõige säravam, kõige mõjusam idee Sisekaitseakadeemia kolimine. Teisi sellise mõjuga mõtteid välja ei käidud. Keelekursused ja kõik muud säärased ettevõtmised on toredad asjad, seda me teame, aga kui Sisekaitseakadeemia õppehoone rajatakse Ida-Virumaale, siis see on mõnes mõttes võtmetähtsusega samm. Siis on võimalik Ida-Virumaale ettenähtud euroraha kasutada ka muude tegevuste toetamiseks, mida iganes seal parajasti vaja peaks olema. Näiteks juurdepääsuteed uuele õppehoonele saaks ehitada selle meetme raames. Aga kõik hakkab sellest pihta, et meetme määrus tuleb kooskõlastusele. Kõigepealt esitab selle kooskõlastusele Siseministeerium. Mida siseminister sinna kirjutab, sõltub kindlasti palju sellest, mida meie siin otsustame. Loomulikult, kui valitsuse seisukoht on, et kulutame Sisekaitseakadeemia raha Tallinnas, siis ei ole Ida-Virumaa meetmete jaoks raha planeerides mõtet eraldada seda akadeemia juurdepääsutee rajamiseks. Kokku võttes on see valitsuse taseme otsus, milleks Riigikogu saab põhiseadust järgides kabinetile ettepaneku teha.

Aitäh! Head kolleegid, ilmselgelt kaks küsimust ühes ei ole siiski aktsepteeritav. Palun, Deniss Boroditš!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt Sisekaitseakadeemiast ja Ida-Virumaast. Mina väljendan oma seisukohta: ka mina olen selle poolt. Aga ma olen ratsionaalne inimene ja pooldan ratsionaalseid lahendusi, mille korral raha arukalt kasutatakse. Ida-Virumaale Sisekaitseakadeemia praktikabaasi loomine praeguse valitsuse plaani järgi tundub mulle otstarbekam, väiksema summa eest saadakse parem tulemus. Aga mul on ka küsimus. Kõigepealt, te rääkisite julgeolekuaspektist. Ma ei saanud päris hästi aru, mis on see julgeolekurisk Ida-Virumaal – kas inimesed, kes seal elavad, või suur naaber. Sellest ma ei saanud aru. Teine asi, kas te ei arva, et idavirumaalaste huvides on reaalsed investeeringud märksa vajalikumad kui kunstlikud investeeringud betooni? Ma olen idavirumaalastega suhelnud ja aru saanud, et pigem ootavad nad investeeringuid infrastruktuuri, töökohtade loomisse, keskkonda, spordirajatistesse ja muid selliseid reaalseid asju, mitte kunstlikke moodustisi, mis tulevikus ei hakka töötama.

Aitäh! Kokku oli neli küsimust, ma panin seekord kirja.

Valige üks välja ja vastake sellele!

Kõigepealt sellest praktikabaasist. Mida see tähendab? Nagu ma rääkisin, on Ida-Viru meetme raames planeeritud, et selle rahaga rajatakse praktikabaas. Kõlav sõna, aga sisuliselt tähendab see ühe ühiselamu remonti ja muud mitte midagi. See on see praktikabaas, mille puhul loodaks tunduvalt vähem töökohti kui siis, kui kõrghariduse meetme raames eraldatav raha kasutataks ära Ida-Virumaal. Praktikabaasi rajamine tähendaks seda, et kõrghariduse raha läheb Tallinnasse, niikuinii Ida-Virule ettenähtud rahaga aga tehakse üks ühiselamu korda. Õppehoone ehitamise korral kõrgharidusele määratud raha liiguks Tallinna asemel Ida-Virusse. See on märkimisväärne erinevus, tunduvalt suuremad investeeringud läheksid Ida-Virumaale. Kui sinna tuleks Sisekaitseakadeemia kompleks, oleks kasu uute töökohtade loomisest tunduvalt suurem ja riigi kohalolek oleks silmaga nähtav. Seda me mõistame ju kõik.
Nüüd julgeolekuriskidest. Me saame aru, et mida lähemale idapiirile, seda suuremad julgeolekuriskid on. Selles mõttes peab olukorda loomulikult tervikuna vaatama. Hiljaaegu nägime, et ka Kagu-Eestis on oma riskid. Minu isiklik arvamus on, et kui valida Ida-Virumaa, siis võiks valida selleks kohaks just Narva.

Aitäh! Palun, Marko Pomerants!

Aitüma! Eks see praktikabaas ole igal pool Eestis, kus on päästeteenistuse asutused, kus on politsei, kus tegutseb Maksu- ja Tolliamet ning kus on vanglad. Minu meelest kõnealuse praktikabaasi rajamine Ida-Virumaale tähendaks vähemasti kahte töökohta: keegi peab ühiselamus pesu jagama ja praktikantidelt musta pesu ära korjama. Aga kas sa oskad öelda, Siim, mida peaks tegema olukorras, kus tegelikult selle Ida-Virumaa asja ajamisel mingit entusiasmi ei ole? Kui me nüüd järsku kahetsusväärsel moel jõuame järelduseni, et Sisekaitseakadeemia üleviimine Ida-Virumaale on täiesti võimatu, kas vahest peaks selle rähklemise Ida-Virumaa nimel üldse lõpetama? Las ta tiksub ja on nagu ta on seal.

Ei tahaks jätta seda rähklemist. Võib-olla see ei ole ratsionaalne, võib-olla on emotsionaalne, aga me näeme, et seal taga on ratsionaalsed kaalutlused. Regionaalpoliitika üldine põhimõte on, et igast piirkonnast tuleb võtta maksimum. Iga piirkond peab Eesti arenemiseks ja kasvuks oma võimalusi kasutades maksimumi andma. Ida-Virumaa saaks anda märksa rohkem, et Eestil tervikuna hästi läheks. Vaatame ka niipidi!
Sisekaitseakadeemia ei ole ikkagi päris võrreldav näiteks Tartu Ülikooliga. Mõelgem kas või sellele, kus see praktika siis reaalne on. Need töökohad on ju seal piiri ääres. Kui me räägime konkreetselt piirivalvest, siis piirivalvel Tartus väga palju töökohti ei ole. Tunduvalt rohkem on neid Narvas. Iga riigiasutuse viimine Virumaale on raske, aga praeguses kontekstis Sisekaitseakadeemia kolimine sinna on üks lihtsaimaid. Kui valitsus mingil põhjusel seda otsust ei toeta – kuigi, nagu ma rõhutasin, see on Reformierakonna konkreetne ja kindla sõnaga antud valimislubadus –, siis tuleb väga tõsiselt järele mõelda, mis ikkagi järgmine ja parem pakkumine on. Paraku pole ühtegi head pakkumist kuulda olnud. See teeb hästi murelikuks. See, kuidas Riigikogu selles küsimuses praegu hääletab, on minu arvates väga tugev indikaator. Väga tugev indikaator, mis annab väga selge sõnumi Ida-Virumaale.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Minu kandis juba on või õigemini oli selline kogemus. Sa vist mäletad, et Narva-Jõesuus oli üks riigi rajatud õppebaas. Ütle palun, mispärast see baas mõni aasta tagasi kinni pandi ning kuidas mõjub see kinnipanemine julgeolekule ja regionaalpoliitikale.

Selle otsuse tegemise ajal ma ei olnud veel regionaalminister, aga värske regionaalministrina sain kohe väga palju riielda, et see otsus langetatud oli. Ma ei tea tõesti kõiki neid tagamaid, aga küllap leiti, et ratsionaalsem on see tegevus kuskile mujale üle viia. Aga Ida-Virumaa inimesed on seda küll keskvalitsusele väga ette heitnud ja mina valitsusliikmena sain ka isiklikult selle pärast väga palju riielda.

Aitäh! Palun, Priit Sibul!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Sa oled siin nüüd tund aega eelnõu sisu teemadel arutanud, aga minu meelest on tegemist selgelt poliitilise küsimusega, kas meil on poliitiline tahe viia Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale või mitte. Kas sa oled minuga nõus? Me võime siin sisulistest nüanssidest tundide viisi rääkida ja arutada, kas üks või teine otsus on parem. Äkki sa meenutad, mida erakonnad selles osas viimastel parlamendivalimistel lubasid?

Loomulikult on see poliitilise tahte küsimus, nagu siin korduvalt on kõlanud. See on märgiline sõnum, mille Toompea ja Stenbock oma otsusega Ida-Virumaale saadavad. Ida-Virumaa tegevuskava koostades seati eesmärgiks riigiasutusi Ida-Virumaale üle viia, selles osas on minu arust üksmeel valitsenud. Seda kava on fraktsioonides tutvustatud ja kellelgi ei ole selle vastu põhimõtteliselt midagi olnud. Mis puutub erakondadesse konkreetsemalt, siis palun sotsiaaldemokraatide ees vabandust, kui ma eksin, aga nende programmist ma sellist lubadust ei leidnud. Küll on see väga otseselt, nagu ma ütlesin, "võid kindel olla" sõnastuses, konkreetse lubadusena kirjas Reformierakonna programmis. IRL-i programmis seda toodud ei ole, Keskerakonna kohta, palun vabandust, ei oska hetkel öelda. Seda aga tean küll, et Keskerakonna nimekirjas Ida-Virust valitud tugev esindus on seda mõtet selgelt toetanud. Muret teebki see, mida mainis ka Marko Pomerants, et üldine hoiak on selline, et võiks kolida küll riigiasutusi Ida-Virumaale, tore mõte. Aga konkreetselt Sisekaitseakadeemiaga on nii ja naa. Tekibki küsimus, mis muu asutuse võiks siis sinna üle viia, aga seda muud ei ole ka välja pakutud. Seega inimesed, kes ütlevad täna ei Sisekaitseakadeemia kolimisele Ida-Virumaale, ütlevad sisuliselt, et ärme kolime sinna mitte midagi. Ees seisab väga selge poliitiline valik, kas me tahame midagi Ida-Virumaal muuta või ei taha.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Siim Kiisler! Ma kutsun kaasettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Andrus Saare.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu 664 on olnud kultuurikomisjoni istungi päevakorras kahel korral. Esimene kord arutasime seda kevadistungjärgu ajal 9. juunil. Peale komisjoni liikmete olid kohal haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, Siseministeeriumi esindajana personalipoliitika osakonna nõunik Reelika Ein, Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusprorektor Ramon Loik, Ida-Viru maavanem Andres Noormägi ja eelnõu algataja esindajana Siim Kiisler.
Härra Kiisler tutvustas komisjonis eelnõu sisu ja põhjendas, miks on algatajate arvates mõistlik ja perspektiivikas rajada Sisekaitseakadeemia uus kompleks just Ida-Virumaale. Kuna komisjonis räägitu kattus suures osas sellega, mida Siim Kiisler siin tänagi väga pikalt ja põhjalikult selgitas, siis aja kokkuhoiu huvides ma seda kordama ei hakka. Toon aga välja, millest rääkisid komisjonis teised külalised ja mida küsisid komisjoni liikmed.
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski selgitas, et tema lähtub valitsuse tegevusprogrammist, kus on kirjas, et riigi kohaloleku suurendamiseks tuleb kaaluda Sisekaitseakadeemia viimist Ida-Virumaale. Selle eest vastutab Siseministeerium ja tähtajaks on määratud neljas kvartal 2014. Ministri arvates on ettepanek kaalumist ja sisulist analüüsi väärt. Haridus- ja Teadusministeeriumil on selleks investeeringuks planeeritud 15 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid. Puuduolev raha – juhul, kui jääb puudu – tuleks ministri arvates leida teiste ministeeriumide meetmete summadest. Hea tahtmise korral ei ole see sugugi võimatu. Ministri hinnangul on kindlasti tegemist regionaalpoliitiliselt positiivse otsusega, samas on oluline, et õppekvaliteet asutuse ümberkolimise tõttu ei halveneks. Härra Ossinovski sõnul tuleks teha sisuline analüüs ja kui kerkivad esile riskikohad, siis tuleb leida lahendused, kuidas riskid saaks maandatud.
Siseministeeriumi esindaja rääkis, et nad arutavad ka alternatiivi, mis ei tähenda kogu õppeasutuse ümberasumist Ida-Virumaale. Riigi kohaloleku suurendamiseks kaaluvad nad ettepanekut rajada Ida-Virumaale Sisekaitseakadeemia praktikabaas. Millised on ühe või teise variandi plussid ja miinused või riskikohad, selle analüüs oli juunikuus pooleli.
Sisekaitseakadeemia esindaja selgitas komisjoni liikmetele, et akadeemia on Ida-Virumaal kohal juba praegu. Nimelt, 150 Narva ja Kohtla-Järve gümnasisti omandavad eelkutseõpet. Seda tehakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Need on need noored, keda akadeemia peab potentsiaalseteks kadettideks. Sisekaitseakadeemia juhtkonna kõige suurem mure tolle plaani puhul on eeldatav õppekvaliteedi langus. Koolis läbiviidud küsitluses vastasid umbes pooled õppejõududest, et kompensatsiooni või muu stiimuli korral on nad valmis jätkama oma tööd ka Ida-Virumaal, teine pool õppejõududest ei ole ka kompensatsiooni korral nõus seda tegema. Sisekaitseakadeemia esindaja toetas Siseministeeriumi ettepanekut rajada Narva praktikabaas, mis tähendaks, et iga kadett läbib umbes kahekuulise praktika Narvas. Ramon Loigu sõnul tähendaks see, et ligikaudu sada kadetti oleks umbes aasta praktikal Ida-Virumaal.
Maavanem Andres Noormägi tõi meile näite naaberriigist Soomest, kus niisugused õppeasutused asuvad piki Soome piiri. Narvas on piiril täitmata vähemalt 20% ametikohtadest. Maavanema arvates oleks akadeemia üleviimine Ida-Virumaale loomulik ja riigimehelik otsus.
Komisjoni liikmed tundsid huvi, mis tegevusi ja üksusi praktikabaasi puhul silmas peetakse. Kas tegemist oleks lihtsalt ühe ühiselamuga? Meile vastati, et praktikabaasina käsitatakse pea kõiki Siseministeeriumi hallatavaid asutusi, mis Ida-Virumaal asuvad, näiteks seitset päästekomandot, politseijaoskondi, piirivalvet ning ka Jõhvis asuvat Viru vanglat. Praegu toimub praktika üle Eesti kõigis regioonides.
Üks komisjoni liige tundis huvi, miks eelnõu esitaja esindaja valitsuses olles ise seda otsust vastu ei võtnud. Seda küsis ta täna ka siin saalis. Vastus oli, et Isamaa ja Res Publica Liit viis selle ettepaneku mitmel korral valitsusse, kuid kuna eelmine peaminister seda mõtet ei toetanud – põhjuseks toodi väide, et puuduvad ressursid –, siis valitsuses see heakskiitu ei leidnud. Samas jõuti kokkuleppele, et ideega tuleb edasi liikuda, ja kaalutakse ettepanekut lisada see valitsuse tegevusprogrammi.
Komisjoni mõne liikme arvates ei ole eelnõu sõnastus kõige parem, härra Kiisler oli nõus kaaluma sõnastuse muutmist, kui selleks ettepanekud tulevad. Kokku võttes olid komisjoni liikmed ühisel arvamusel, et oodatakse ära suvel valmiv analüüs ja sügisistungjärgu alguses tullakse teema juurde tagasi.
9. septembril toimuski kultuurikomisjoni istung, kus seda eelnõu arutati. Sellel istungil viibisid külalistena siseminister Hanno Pevkur, Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur ja eelnõu esitaja esindajana jälle Siim Kiisler.
Minister kinnitas, et vaatamata Sisekaitseakadeemia asumisele neljas eri õppekeskuses on õppetöö kvaliteet hea. Õppehoonete tehnilisele seisukorrale andis minister järgmise hinnangu: Murastes hea, Väike-Maarjas pigem hea, Paikusel keskmine, Tallinna Kase tänava korpus ei ole heas seisukorras ja vajab renoveerimist. Ministri arvates võiks Haridus- ja Teadusministeeriumis planeeritud 15 miljonit eurot kulutada Kase tänava õppekorpuse renoveerimisele. Selle korpuse müümist ja üksuse Ida-Virumaale kolimist minister ei toetanud. Hanno Pevkur tegi komisjoni liikmetele ettepaneku kaaluda ja toetada ettepanekut, et Ida-Virumaale rajatakse praktikabaas. Investeerimise seisukohalt tähendaks see eelkõige ühiselamu renoveerimist. Seda ühiselamut on plaanis tulevikus kasutada koos Tartu Ülikooliga.
Eelnõu kaitsnud Siim Kiisler tõi välja, et eelmise valitsuse plaanitud 15 miljonit eurot oli mõeldud just sihtsuunitlusega Ida-Virumaale, mitte Tallinna õppekorpuse renoveerimiseks.
Komisjoni liikmed jätkasid küsimusi sealt, kus arutelu kevadel pooleli jäi. Tunti huvi, kas nüüd on täpsemalt teada, mida see praktikabaas endast kujutab, kui palju seal on õppureid ja tehnilist personali. Rektor selgitas, et praktikantide arv sõltub väga palju sellest, kui palju õppekohti riik tellib. Plaanitav praktikandikohtade arv on kuni 100 ja praktika kestus üks kuni kolm kuud. Lisaks tuleb kohapeal kindlasti koolitada praktikajuhendajaid, keda praegu napib. Ministri täpsustuse kohaselt vajatakse tippajal 95 ühiselamukohta, kõige vähem pingelisel perioodil 20–30 voodikohta. Praktikantide ühiselamu majandamine on seni käinud Sisekaitseakadeemia kulul ja nii peaks see jääma ka tulevikus. Praegu otsitakse sobivat ühiselamuhoonet nii Narvas kui ka Jõhvis. Küsiti, kas neljale eraldi asetsevale õppekeskusele lisandub siis viies ehk praktikakeskus Ida-Virumaal Narvas. Ministri sõnul jääb pigem neli keskust, tulevikus Paikuse õppekeskusest loobutakse. Samuti küsiti ministrilt, kas on kaalutud ka teisi õppekorpuse rajamise võimalusi, näiteks mõne Narvas asuva hoonekompleksi renoveerimist, mille kulud oleksid samas suurusjärgus Kase tänava õppekorpuse renoveerimise kuludega. Ministri vastus oli eitav. Põhiline argument, miks Pevkur Sisekaitseakadeemia viimist Ida-Virumaale valitsuse esindajana ei toeta, on ikkagi eeldatav õppekvaliteedi langus, mille põhjustab kvalifitseeritud õppejõudude puudus Ida-Virumaal.
Arutelu lõpus otsustas komisjon määrata komisjoni ettekandjaks siinkõneleja, saata eelnõu suurde saali 18. septembriks ja panna otsuse eelnõu lõpphääletusele. Eelnõu esitatud kujul vastuvõtmise poolt oli 5 ja vastu 3 komisjoni liiget. Ma tänan!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Aitäh väga põhjaliku ülevaate eest! Aga ma igaks juhuks siiski täpsustan: kas arutati ka mingeid konkreetseid summasid? Konkreetselt huvitab mind kolm asja. Esiteks, kui palju võiks maksta Sisekaitseakadeemia kompleksi väljaehitamine Ida-Virumaal, näiteks Narvas? Teiseks, väidetavasti läheks Ida-Virumaale kolimiseks vaja umbes 130 korterit suuruses 60 m². Kui palju raha see nõuaks? Ja kolmandaks, kui kolimine toimub, siis vabaneb Tallinnas Pirital väga kõrgelt hinnatud maa, mille müügiga tõenäoliselt probleemi ei teki. Mis võiks sealt eelarve plusspoolele kanduda? Kas arutati seda ja kui jah, siis millistest summadest on jutt?

Arutati küll, kuid mitte nii, et ma suudaks teile täpselt vastata. Kui me ministri käest küsisime, kui palju maksimaalselt kogu kompleksi üleviimine Narva maksma läheb, siis ta vastas, et tema hinnangul see summa võib olla 60 miljonit eurot. Eelkõneleja sõnul eelmine valitsus leidis, et piisab 40 miljonist. Seda hinnangut, kui palju saaks praeguste komplekside müügist, ei ole aga antud ega küsitud ka. 

Aitäh! Palun, Margus Tsahkna!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin sellise poliitilise küsimuse. Me võime siin detailidest, maksumustest ja paljust muust väga palju rääkida, aga me saame kõik aru, et tegu on poliitilise otsusega, kas Eesti Vabariik peab Ida-Virumaal rohkem kohal olema või mitte. Ma küsingi komisjonis toimunu kohta, selle kohta, kuidas eri poliitilised jõud hääletasid. Peale komisjoni istungit oli ajakirjanduses tunda väikest karistusaktsiooni sotside vastu. Kuidas sa ennustad, milline hääletustulemus lõpuks tuleb? Kas sotsid jäävad oma programmilisele seisukohale kindlaks või mitte?

Mul ei ole küll põhjust arvata, et keegi ei jää oma varasematele otsustele kindlaks. Komisjonis asetleidnud arutelu oli väga sisuline ja sõltumata poliitilistest jõujoontest jäi mulle üldiselt mulje, et ollakse ikkagi seda meelt, et Sisekaitseakadeemia üleviimine Ida-Virumaale on mõistlik ja arutada tuleb pigem detaile. Ma loodan küll kõige paremat.

Aitäh! Palun, Barbi Pilvre!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis oli jutuks mõni variant, kuidas kasutada avalikes huvides toda Pirita Kosel asuvat krunti? See on suur ja kallis maatükk, samal ajal on Pirita linnaosas puudu avalikes huvides tegutsevatest asutustest, mõtlen just kooli ja lasteaeda. Kas komisjonis oli jutuks ainult selle müümine kinnisvaraarendusse?

Kahjuks jään ma teile vastuse võlgu. Komisjon seda teemat ei arutanud, isegi selle kinnisvara müügist juttu ei olnud. Seda müüki ei ole analüüsitud.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma sain sinust nii aru, et minister Ossinovski oli selle otsuse vastu. Ida-Virumaale akadeemiat kolida ei saa, kuna ei suudeta tagada kvaliteeti. Sain ma õigesti aru, et minister Ossinovski oli vastu?

Aitäh! Järelikult jäi minu väljendusoskus kesiseks. Haridusminister ei olnud vastu. Ta ütles, et see on igati kaalumist väärt mõte ja sisuliselt ta toetab seda, aga juunikuus ei olnud olemas korralikku analüüsi. Ta soovis näha analüüsi, millest selguks kindlus, et õppekvaliteet ei lange. Ka leidis minister, et kui on mingisugused riskid või muud probleemid, siis need tuleb lahendada ja leida selline lahendus, et õppekvaliteet ei langeks. Nii et minister ei olnud vastu.

Aitäh! Palun, Andre Sepp!

Aitäh! Austatud ettekandja! 2012. aasta lõpus sai valmis Sisekaitseakadeemia õppekompleksi paiknemise sotsiaal-majandusliku mõju analüüs, mis on väga põhjalik. Ma loodan, et komisjoni liikmed tutvusid sellega, kui nad eelnõu arutasid. Te olete mitu korda nimetanud seda juunikuuks veel mitte valminud Siseministeeriumi analüüsi. On see nüüd olemas ja kui on, siis kas on võimalik sellega tutvuda? Ja kui see on valmis, kas sellega ka arvestati?

Jah, see analüüs on valminud ja ma loodan, et see on meie materjalide hulgas saadaval. Aga see on väga mahukas, ma ei jõua seda siin ette lugeda. Selles on erinevaid variante kaalutud, seal on plusse ja miinuseid kirjas. Komisjon seda eraldi ei lahanud, aga ma loodan, et kõik komisjoni liikmed lugesid selle läbi. Ütleksin, et see materjal pakub argumente nii ühele kui ka teisele poolele. Lõppkokkuvõttes on otsus ikkagi poliitikute langetada.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Me avame läbirääkimised. Palun, Lauri Luik Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigiasutuste senisest laiem regionaalne paiknemine on minu hinnangul oluline. Haapsalus tegutsev maksekäsukeskus on üks hea näide riigiasutuse regionaalsest ümberpaigutamisest. Tagatud on asutuse tõrgeteta toimimine ning mitmed kohalikud spetsialistid on saanud oma kodukohas tööd. Kindlasti on oluline, et ka Ida-Virumaal oleks senisest enam tunda riigi kohalolekut. Selles eelnõus on välja pakutud idee struktureerida ümber kogu Sisekaitseakadeemia, ehitades nelja praeguse õppehoone asemele uus keskus, mis paikneks Ida-Virumaal. Riigile läheks see maksma 60–80 miljonit eurot. Lisaks tähendab see suure osa personali, sh kompetentsete õppejõudude asendamist kellegi teisega ning täiendavalt tuleks tegelda väljakutsetega, mis puudutavad õppureid. Võttes arvesse praegust nii hariduslikku, regionaalset, julgeolekualast kui ka majanduslikku seisu, tundub igati ratsionaalne rajada Ida-Virumaale Sisekaitseakadeemia praktikabaas, mis tagaks ca saja kadeti järjepideva kohaloleku selles piirkonnas. Praktikabaasi rajamine aitaks saavutada ka selle eelnõuga seatud eesmärgid. Lisaks on praktikabaasi rajamise idee kindlasti kiiremini teostatav, Sisekaitseakadeemia hästi sujuv töö neljas senises õppehoones aga jätkuks ka edaspidi. Seega, meie hinnangul on praktikabaasi rajamine kiiremini teostatav ja praegustes oludes ka ratsionaalsem.

Suur tänu! Palun, Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel!

Lugupeetud Riigikogu! IRL-i sõnum on üks ja selge: teeme täna selle otsuse ära! Jah, see otsus eeldab Eesti Vabariigilt ja kõigilt ametkondadelt suuremat pingutust kui selle otsuse mittetegemine, aga praegu on see hetk käes, kus me peame julgema seda otsust teha. Me tervitame seda, et meie liitlased on valmis panustama Eesti Vabariigi julgeolekusse. Näitame, et me oleme valmis astuma samme, mis on küll töömahukamad ja julgemad, aga vajalikud selleks, et tugevdada oma riigi julgeolekut, et suurendada Eesti Vabariigi kohalolekut Ida-Virumaal ja tagada, et Eesti riik areneb ühtlaselt!
Argumendid selle otsuse vastu ei pea vett. Esiteks, raha on olemas. Eelmine valitsus IRL-i ettepanekul nägi selle raha ette, Euroopa Liidu vahendite abil on seda võimalik teha. Küsimus on, kuhu Sisekaitseakadeemia uus hoone rajada ja kuidas. Teiseks, hariduse kvaliteet. Hariduse kvaliteet on võimalik tagada. Nagu tehtud analüüs näitas, see eeldab küll täiendavat panustamist, täiendavat tööd, aga seda on võimalik saavutada. Kolmandaks on toodud argument, et Sisekaitseakadeemia viimine Ida-Virumaale on sellele õppeasutusele füüsiliselt ohtlik. Ida-Virumaa ei ole nagu piisavalt turvaline koht, kus võiks õppida tuhat noort inimest, kes saavad muu hulgas ka politseilist ja julgeolekualast väljaõpet. Õppeasutuse kaitset ei saavat seal tagada. See on allaandmise meeleolu. Kui me lähtume Eesti riigielu korraldamisel ja Ida-Virumaa tuleviku planeerimisel sellisest filosoofiast, siis see on allaandmine. Siis Eesti Vabariik annab alla. Seda ei tohi teha.
Meie sõnum on selge: toetagem täna seda otsust! Nüüd on käes hetk, kus ei ole mitte ühtegi reaalset takistust, et see otsus langetada. Ma kutsun kõiki Riigikogu liikmeid üles oma seisukohta võtma. Seda eelnõu osa Riigikogu liikmeid toetab, osa aga on minu hinnangul mitte põhjendatud, aga nende jaoks kaalukatel seisukohtadel selle vastu. Ma arvan, et kõige kehvem lahendus on jätta niisuguses põhimõttelises küsimuses hääletamata, seisukoht võtmata. Praegu on käes hetk, kus ei tohi kõrvale hoida. See ei ole erakonnapoliitiline küsimus, see on riigipoliitiline küsimus ja ma loodan, et parlamendis on piisav tahe täna see otsus langetada. Aitäh teile!

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsiooni nimel! Kaheksa minutit.

Austatud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kui George Bush juunior valiti presidendiks, siis järgmine päev ilmus üks populaarsemaid Ameerika ajakirju, kaanel tema pilt. Kusjuures ta kortsutas seal nägu, tegi sellist grimassi, mida ta ikka oskas teha. Te kõik olete seda tõenäoliselt näinud. Esikaanele oli kirjutatud, et ärge ehmuge, meie uus president ei ole nii rumal, nagu ta välja näeb.
Siit selle eelnõu juurde. Selle eelnõu seletuskirjale ma joonistaksin peale suure ja rasvase risti. Miks ma seda teeksin, sellest räägin veidi hiljem. Mul on selline pro ja contra kõne ja praegu kõlab pro. Ma kahe käega toetaksin seda eelnõu, seda on seda kergem teha, et seletuskiri pärast kuskile ei lähe, see peaaegu kaob.
Niisiis, Sisekaitseakadeemia ja Ida-Virumaa. Sellel oleks tohutult suur regionaalpoliitiline tähendus. Kui me räägime sellest, mismoodi võib riik eri regioonides oma kohalolekut näidata, siis see oleks üks parimaid mooduseid, kuidas seda teha. Ma tuletan teile meelde, et poolteist aastat või veidi rohkem aega tagasi ma esitasin siseministrile küsimusi Sisekaitseakadeemia ümberpaigutamise kohta Ida-Virumaale. Me kõnelesime muu seas – sedagi tahan praegu teile meelde tuletada – ka sellise firma nagu Narva Gate projektist. Narvas on üks territoorium, mis on ajalooliselt väga tähtis, millel on märgiline mentaalne tähtsus. Seda nimetatakse Kreenholmi saareks, kus on mitu territooriumi koos. See on ala, mis omal ajal, 1990. aastate alguses sai tollase valitsuse nõusolekul maha müüdud ettevõttele, kus õitsengu ajal töötas 13 000 inimest. Mitte keegi ei pööranud asjade arengule tähelepanu ja aastate jooksul see ettevõte jooksis lihtsalt tühjaks. Praegu see territoorium seisab, kuigi isegi praegusel kujul, kui uusehitised on maha võetud ja jäänud on ainult ajaloolised hooned, on see väga ilus. Selle territooriumi omanik Narva Gate pöördus Siseministeeriumi või valitsuse poole – ma praegu täpselt ei mäleta – ja tegi ettepaneku võtta kasutusele üks saar sellest suurest territooriumist ning ehitada nendes väga ilusates, väga korralikes ajaloolistes hoonetes välja Sisekaitseakadeemia kompleks. Seal oleks kohta kõigele – seal oleks kohta õpperuumidele, elu- ja treeninguruumidele, igasugustele spordisaalidele jne. Meie jaoks on see ennekõike tähtis mitte sellepärast, et Sisekaitseakadeemia annaks Narvale juurde mingid 30 või 40 töökohta – mõtlen teenindust, hooldust, toitlustamist jne –, vaid see annaks tõuke kogu Kreenholmi territooriumi arengule.
Tegelikult on see häbiväärne lugu. Üks asi on see, kui sa sõidad kuskil metsateel ja äkki näed mingit lagunenud hoonet, mida keegi ei hoolda. Teine asi on see, kui midagi säärast seisab piiri lähedal. Nii et see on tähtis mitmes mõttes.
Kui rahast rääkida, siis ma tuletan teile meelde, et Narva Gate'i omanikud tegid ettepaneku, et nad ehitavad selle kompleksi välja oma raha eest. Riigile ei lähe see midagi maksma, riik ainult ütleb, mida ta tahab sinna saada, kui suures ulatuses ja millised on tingimused. Edasine asjade käik on läbirääkimiste otsustada. Miks ei ole võimalik, et Sisekaitseakadeemia eksisteerib renditud pindadel? Meie ministeeriumid ju asuvad renditud pindadel ja mingit probleemi sellega ei ole.
Ida-Virumaalt valitud rahvasaadikuna ma toetan seda eelnõu, kuigi selle seletuskirja ma küll näha ei tahaks. Ma igaks juhuks selgitan, miks ma seda räägin. Siin kõlas üks huvitav lause, kuidas see oligi...? "Kui me nõrkadele kohtadele mõtleme," ütles kolleeg Kiisler ja edasi rääkis nõrkadest kohtadest. See nõrk koht on eelnõu seletuskiri, mis viitab sellele, et nõrk koht on ka nende inimeste pead, kes selle seletuskirja kokku panid. Miks te kutsute esile mingit subjektiivset, mingit abstraktset vaenu? Miks te püüate näidata Ida-Virumaad mingi vaese ja täiesti unustatud regioonina? Teile on see poliitiliselt praegu kasulik. Aga mida te teete, kui jääbki inimestele selline mõte pähe? Kuidas te arendate tervet Eestit ilma Ida-Virumaata?
Te kirjutate oma seletuskirjas kuritegevusest. Vabandust, aga kuritegevus on statistiliselt tõestatav asi. Meil Ida-Virumaal on õnneks politseiprefektuur olemas ja meil kantakse statistikasse absoluutne enamik kuritegudest, mis sooritatakse. Kui sa aga mujal Eestis käid mingis külas, kuskil tühjaks jooksnud vallas, siis sulle räägitakse, nagu räägiti mulle mullu suvel Saaremaal, et vaat sellesse talusse murti sisse, varastati autost bensiini, sellest talust viidi ära kõik piimanõud, tõenäoliselt metallikokkuostu. Ma küsisin, kuidas politsei tegutses, kas tabas vargad. Ah, keegi ei pöördunud politsei poole, on ju selge, et nagunii kätte ei saada. See on statistika. Ida-Viru statistikale annavad juurde ka need piiril sooritatud kuriteod, mis on enamasti ...
Kas on juba kaheksa minutit läbi? Jumal küll! Aga seesama jutt käib ka sissetulekute ja tööpuuduse kohta. Eestis on regioone, kus olukord on palju hullem. Nüüd viimastel sekunditel tahan ma kinnitada, et me toetame seda eelnõu ja soovime, et Sisekaitseakadeemia tuleks Narva. Aga hääletamine selles küsimuses on meie fraktsioonis jäetud vabaks. Aitäh!

Aitäh! Palun, Jaak Allik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel! Kaheksa minutit.

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt tahan avaldada tunnustust Reformierakonnale, sest 2011. aasta Riigikogu valimiste eel pani just Reformierakond esimesena oma valimisprogrammi kirja järgmise lause: "Parandame korrakaitsjate väljaõpet ja alustame uue Sisekaitseakadeemia rajamist Ida-Virumaale." Koalitsioonilepingus IRL-iga sai sõnadest "alustame rajamist" hoopis "kaalume rajamist".
2011. aasta valitsuskoalitsioonis sai siseministriks, kelle alluvuses akadeemia tegutseb, IRL-i esindaja. Paraku hakkas too kaalumine venima ning opositsioonisaadikute korduvatele arupärimistele Riigikogus vastas siseminister Vaher alati ebamääraselt. Samal ajal avaldasid temale alluva akadeemia töötajad ajakirjanduses artikleid, kus sellist ideed teravalt kritiseeriti. Argumente oli kõikvõimalikke – alates sellest, et ei leidu noori, kes Ida-Virumaale õppima sooviksid minna, kuni selleni, et Narvas asuva akadeemia võtab Moskva mõne aastaga üle. Selgelt paistis aga kogu argumentatsioonist läbi fakt, et osa praegusi õppejõude, kellest mitmedki on Siseministeeriumi ametnikud, ei pea võimalikuks Ida-Virumaal asuvas kõrgkoolis oma tööd jätkata.
Selle kaalumise raames muide tegi Riigi Kinnisvara AS 2012. aasta detsembris avaliku päringu, et leida akadeemiale alternatiivseid asukohti. Valminud analüüs on Siseministeeriumile ammu üle antud, kuid valitsus salastas analüüsi viieks aastaks. Seega ei saa avalikkus veel mitme aasta jooksul teada, milliseid asukohti akadeemiale pakuti ja kui palju oleks ehitamine maksma läinud. Nii ongi kõikvõimalikud avaldused ehituse võimaliku maksumuse kohta vähemalt avalikkuse silmis suvalised otsustused. Täna kõlasidki siin saalis arvud 40 miljonist kuni 80 miljonini.
Nüüd on valitsuskoalitsioon muutunud ning sotsiaaldemokraatide ettepanekul sai küsimus akadeemia asukohast taas koalitsioonileppesse kirjutatud. IRL on jäänud opositsiooni, valimised lähenevad ning see ongi ilmselt põhjus, miks IRL esitas Riigikogu menetlusse täna arutatava otsuse eelnõu. Sotsiaaldemokraatide seisukoht on selles küsimuses olnud alati selge, seda on korduvalt väljendanud nii justiitsminister Anvelt kui ka haridusminister Ossinovski. Lähtudes nii regionaalpoliitilistest kui ka julgeolekupoliitilistest kaalutlustest oleks vajalik, et Sisekaitseakadeemia paikneks Ida-Virumaal. Julgeolekupoliitiliselt on asi vist niigi selge ja jutud sellega tekkivast ohust on pigem omakasupüüdlik demagoogia. Regionaalpoliitilise aspekti konkretiseeris kultuurikomisjonile esitatud väljavõte tollest salastatud analüüsist, kus on selge sõnaga öeldud, et akadeemia paiknemine Ida-Virus looks piirkonnas kuni 200 uut töökohta, tänu millele töötajatele tekkiv netotulu ca 1,3 miljonit eurot aastas oleks suures osas suunatud kohalike teenuste tarbimisele. See tähendaks ka umbes 300 000 eurot tulumaksulisa kohalikele omavalitsustele ja ca 90 000 eurot piirkonna hotellidele. Kadettide tarbitavate kaupade ja teenuste hinnaks on pakutud 560 000 eurot aastas.
Siseminister pakub alternatiivina nn praktikabaasi loomist Narva. Sõltuvalt kuust tähendaks see 20–90 majutuskoha pidamist Tartu Ülikooli Narva kolledži ja Narva Kutseõppekeskusega ühises ühiselamus. Sellel ettevõtmisel muidugi võrreldavat efekti ei oleks, kuid see oleks kindlasti esimeseks sammuks õigel teel ja me ootame selle plaani konkretiseerimist, õigusaktides sõnastamist ning asjaomast kokkulepet Siseministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel.
Sisekaitseakadeemia tuleviku tegelikuks määramiseks pole primaarne mitte see koht, kus hakata betooni valama, kas Tallinnas või Narvas. Praegu on kool teatavasti neljas kohas Eestis laiali ning vaid selle kooli asukoha määramine Tallinna asemel Ida-Virumaale, nagu soovib oma eelnõuga IRL, sisulisi probleeme ei lahendaks. Akadeemia on selles mõttes unikaalne õppeasutus, et seal antakse korraga kutseõpet, rakenduskõrgharidust ja magistriõpet. Sisuliselt püütakse Sisekaitseakadeemiast välja arendada veel üht avalik-õiguslikku kõrgkooli, mis aga pole ülejäänud haridussüsteemiga seotud ka tema lõpetajate edasiõppimise võimaluste mõttes.
Paraku kõik need kolm aastat, kui nii siseministri kui ka haridusministri portfell oli IRL-i käes, vähimaidki samme kooli tulevikuga seotud sisuliste probleemide lahendamisel ei astutud. Võimalik oleks akadeemia välja arendada Ida-Virumaal etapiviisiliselt ning kahjustamata Väike-Maarja ja Paikuse valla regionaalpoliitilisi huve. Seal paiknevad päästekool ja politseikool, mis annavad üheaastast kutseõpet, võiksid nähtavas tulevikus rahulikult oma kohtadele jääda. Sisejulgeolekualase magistriõppe saaks ehk ühendada mõne Tallinna kõrgkooliga. Otsusega viia akadeemia Pirita Kosel asuv osa üle Ida-Virumaale peab kaasnema selge seisukoht, et akadeemia kasutuses olev maa-ala Kosel jääks teenima avalikke huve. Näiteks võiks seal töötada nii vajalik riigigümnaasium, mis teeniks selle piirkonna elanike elulisi huve.
Mis puutub õppejõududesse, siis arvan, et suurem osa patriootiliselt meelestatud õppejõude jätkab oma tööd ka Ida-Virumaal, juhul kui õpet saab korraldada tsükliõppena ning neile on loodud rahuldavad elamistingimused. Olen kindel, et teatud osas saab rakendada ka juba praegu Ida-Virumaal töötavaid praktikuid, võimalus õppetööga lisa teenida motiveeriks aga tulevikus heade spetsialistide tööleasumist Ida-Virumaa struktuuriüksustesse.
Konkreetse valiku, kas toetada IRL-i valimiseelse populismi maiguga eelnõu või oodata probleemi tegelikku sisulist lahendust, jättis meie fraktsioon oma liikmetele vabaks. Iga vähegi asja tundev inimene saab muidugi aru, et sellisest Riigikogu pöördumisest – ükskõik kui palju see täna saalis hääli ka ei kogu – Sisekaitseakadeemia reaalne ehitamine sinna või tänna ei sõltu. Kui peaministri erakond, kuhu kuuluvad ka rahandusminister ja siseminister, on akadeemia Ida-Virumaale viimise vastu, siis seda sinna ka ei viida. Sisuliselt tuleb aga lõpuks ikkagi langetada suurt vastutustunnet nõudev poliitiline otsus. Lahenduse sellele olukorrale, kus kolm erakonda, nagu me täna nägime, toetavad kõnealust ideed ja üks on vastu, peavad andma lähenevad Riigikogu valimised. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised, kõik fraktsioonid on kõnelnud. Kuna eelnõu kohta  muudatusettepanekuid ei ole, siis ei ole võimalik neid ka läbi vaadata. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 664 lõpphääletus. Enne lõpphääletust tuleb teha kohaloleku kontroll, kuna eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Valmistume hääletuseks!
Head kolleegid! Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 41 Riigikogu liiget, puudub 60.
Tuleb öelda, et kohaloleku kontroll annab meile informatiivse hetkeolukorra ja hääletus toimub siiski.
Head kolleegid, panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 664. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, 1 oli vastu, erapooletuid ei ole. Eelnõu ei saanud Riigikogu koosseisu häälteenamust, seega ei ole see otsusena vastu võetud ja langeb menetlusest välja.
Tänane päevakord on ammendunud. Soovin kõikidele kena päeva jätku! Kohtumiseni uuel nädalal!

Istungi lõpp kell 11.55.