Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VII istungjärgu 17. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Urbo Vaarmann, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Soovin üle anda arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palole, teemaks on bussiliiklus. Mai alguses teatas Saare Maavalitsus, et alates s.a 1. septembrist hakkab Saaremaal kehtima uus kord: väiksemate kohtade inimesed peavad ennast bussisõiduks eelnevalt registreerima. Seoses sellega on tekkinud palju küsimusi inimestel, kes elavad Kihelkonna–Veere ja Mustjala–Tagaranna lõigul. Soovin Keskerakonna fraktsiooni nimel selle arupärimise üle anda, loodame ministrilt saada konkreetse vastuse.

Kui see arupärimine vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse nõuetele, saadan selle edasi adressaadile. Rohkem eelnõusid ja arupärimisi üle ei anta.
Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 76 Riigikogu liiget, puudub 25.
Kõigepealt, kuna meil eilne päevakord täiskogu istungi lõppemise ajaks otsa ei saanud, siis on teie laudadel täpsustatud päevakord, mida me oleme muutnud vastavalt sellele, kuidas Riigikogu juhatus siiamaani sellistel kordadel otsustanud on. Päevakorda on täpsustatud sellisel moel, et jätkaksime punktiga, mis eile pooleli jäi, ja pärast seda on kolmandad lugemised, seejärel teised lugemised ja esimesed lugemised. Siim Kiisler, protseduuriline küsimus, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei anna teile võimalust sellisel viisil päevakorda täpsustada, kui nädala päevakord on esmaspäevasel istungil kinnitatud. Selle seaduse § 53 lõige 1 ütleb, et päevakord sisaldab ka arutatavate küsimuste järjekorda. Te ei saa seda suvaliselt oma äranägemise järgi muuta.

Riigikogu on konsensuse alusel siiamaani nii käitunud, et kui teisipäevase istungi päevakorraga lõpuni ei jõuta, siis jätkatakse kolmapäeval sellisel moel, et kõigepealt tuleb arutusele pooleli jäänud päevakorrapunkt ja seejärel kolmandad, teised ja esimesed lugemised. Aga kuna ma saan aru, et konsensust selles küsimuses ei ole, siis Riigikogu juhataja võtab kümme minutit vaheaega ja te saate oma laudadele uue päevakorra. Seejärel jätkame nii, nagu punktid on kinnitatud. Aitäh!
V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Loodan, et olete päevakorra osas selgusele jõudnud. Kui ma tohin veidi aidata, siis kehtib see järjestus, mis algab esmaspäevase päevaga.

Eilsel päeval jäi meil pooleli Vabariigi Valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu 681 esimene lugemine. Ja pooleli jäi see küsimustele vastamise koha peal. Esimesena küsib täna Peeter Laurson. Palun!

Aitäh! Selle seaduseelnõuga võtab valitsus teede korrashoiult ära ligi 25 miljonit eurot. Mis ulatuses ja kuidas plaanib valitsus hakata liiklejatele kompenseerima korrast ära teedest tulenevat liikluskahju?

Aitäh küsimuse eest! Aga palun vabandust, minu teada kinnitati päevakord sellisena, nagu esmaspäeval otsustati. Seega me arutame teeseadust ja teeseadus ei võta teedelt ära ega anna nendele sentigi. See ei ole eelarveseadus.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra rahandusminister! Eile ma küsisin teie käest, miks pole arvestatud ühtegi ettepanekut, mis tegi Eesti Linnade Liit. Jutt on selle eelnõu seletuskirja lisast. Te ütlesite, et raha tahtmine on lihtsalt nende jaoks loomulik, et neil ongi huvi saada rohkem raha. Et oleks selge, millist loogikat te meiega suheldes kasutate, esitan järelküsimuse. Nimetage palun mõni riigieelarveline institutsioon, kellel ei ole huvi saada rohkem raha. Võib-olla see on Rahandusministeerium? Või keegi muu?

Ma kordan üle, et on loomulik, et linnade liit tahab rohkem raha, ja on loomulik, et ka teised institutsioonid tahavad rohkem raha. See oli täiesti neutraalne tõdemus ja kommentaar faktile, mille te esitasite. Aga kui positiivselt esile tõsta kedagi, kes tõesti eelarvetaotlustes alati südametunnistusest lähtub, siis peale Rahandusministeeriumi, kes paraku peab selles eeskuju näitama, on alati tubli olnud Keskkonnaministeerium. Ja seda sõltumata sellest, kas seal on ministriks Jaanus Tamkivi või Keit Pentus. See on olnud hästi meeldiv järjepidevus. Nad küsivad tõesti summasid, mis on riigile jõukohased.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Võttes aluseks, et nüüd muutub riigieelarve hästi paindlikuks, ja samal ajal mõeldes koalitsioonilepingu peale, millega on ette nähtud 25 miljonit eurot teehoiuvahenditest ära võtta, küsin järgmist. Härra minister, kas te võite kinnitada, et see on maksimaalne summa, mis te ära võtate? Kui tekib eelarvesse mõni suur auk, kas te siis siit ikkagi rohkem raha ära ei võta?

Veel kord: keegi ei võta teedelt raha ära. Küll aga on inimesi, kes teedele raha eraldavad, ja mina olen üks nendest.

Heimar Lenk, palun!

Härra minister, see on teil osav sõnademäng, et keegi raha ära ei võta. Praktika on näidanud, et kui konkreetset raha ei ole ette nähtud, võib igal aastal tekkida suur vaidlus. Te näiteks ütlete, et teed on korras küll ja sel aastal rohkem raha sinna ei pane. Siit minu küsimus: kas teie olete Eesti teedega rahul?

Nii ja naa. Vahel ma märkan, et remonditakse teed, mille puhul on lihtsalt teatud kuupäev kätte jõudnud, ja samas näen tihti ka seda, et remont jääb kõvasti hiljaks. Nii et see on nii ja naa. Üldjoontes aga olen ma arvamusel, et teed on Eestis olnud üks kiiremini arenevaid valdkondi, see edenemine on selgelt silmaga nähtav. Ja jõudu meile, et see niimoodi jätkuks!

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra esimees! Hea minister! Mulle küll see eelnõu meeldib ning ma loodan, et tõesti järgmise aasta eelarves on teedele raha vähem eraldatud, kui oli tänavu. Seda sellepärast, et kui me vaatame, kuidas meil teedemajanduses tegutsetakse, siis mitmel pool tundub olevat selline olukord, et raha on rohkem kui mõistust. Meie teeinsenerid ja ametnikud tuleks panna niimoodi tegutsema, et teedele suunatavat raha suudetaks paremini kasutada, et ei remonditaks mõttetult ja vale tehnoloogiat kasutades. Aga mis te arvate, kui need asjad korda saab, kas siis võiks hiljem asjaomase protsendi taastada?

Ma ei julge teie radikaalse hinnanguga päriselt nõustuda. Küll aga nõustun sellega, et kui raha on garanteeritud, jookseb pidurdamatult peale ja veel on ka seadusega ette nähtud kohustus alati kindel summa eraldada, siis muutuvad projektid vähem tõhusaks ja kaldutakse liialdustesse. Aga nüüd see küsimus, kas taastatakse protsent – ma tõesti väga loodan, et seda rumalust ei tehta. See on hästi vale lähenemine, kui mõnda riigieelarve rutiinset rida rahastatakse nii, et keegi saab lõviosa mingist konkreetsest maksust. Maksude arv on meil ju tilluke. Me peame nendega laekuva raha kasutamisel tuhande vajaduse juures valikuid tegema. Ja valikuvabadusest me praegu räägimegi, mitte raha äravõtmisest, mitte aukude tekitamisest. Me teame väga hästi, et teede kvaliteedi vallas ei tohi teha kompromisse, ja seda ka, et teede rahastamine on aina suurenenud ja suureneb edasi.

Tiina Lokk-Tramberg, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Minu küsimus on inspireeritud majandusminister Urve Palo esmaspäevasest sõnavõtust. Küsimus on niisugune: kas selle kärbitava summa sisse on ka arvestatud see võimalik vähenemine, mis tuleneb euroraha summast? Teatavasti euroraha summa sõltub sellest, kui suur on omafinantseering. Selline küsimus.

Suuri teid rahastataksegi euroliidust. Meil on üldine eelarve teede jaoks ja seadus näeb ette eraldada sinna 75% aktsiisiga laekunud summast. Aga see ei tähenda, et rahal on silt küljes, et teedele peavad tingimata just aktsiisieurod minema. See ongi too paindlikkuse küsimus. Summa on tähtis, mitte allikas. Tobe on öelda, et teedesse pannakse aktsiisiraha, aga mitte tulumaksu või euroliidu raha. See on tobe! Seos on pigem vastupidine: kui me tõstame aktsiisi, siis ju sõitmine väheneb, ega see ei tähenda, et peab hakkama rohkem teid ehitama. See ei ole loogiline.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Te teate väga hästi, et meil on probleeme nn transiiditeedega, mis läbivad omavalitsuste territooriume. Nende hooldamine ja remont on üldjoontes omavalitsuste õlgadel. Aga need teed on rahvusvahelise tähtsusega ja nende koormus on küllaltki suur, sellepärast need kuluvad kiiremini kui tavalised teed. Näiteks Narvas on viis sellist tänavat peaaegu kesklinnas. Kuidas te hindate, kas tulevikus omavalitsus ja riik leiavad selles küsimuses kompromissi? Riik peaks ikkagi olema otseselt huvitatud neid teid ülal pidama koos omavalitsusega. Või jääb see siiski omavalitsuste õlgadele?

Aitäh! Ma täiesti mõistan Narva muret, tegemist on tõesti transiidikoridoriga. Aga Narva ei ole ainus linn, kus on transiiditeed. Neid raha jagamise skeeme vaadatakse üle. Aga ma ei võta endale seda rolli, et ütleksin, mis konkreetsed muudatused teede arengukavas tuleks teha. Ma ei ole selles valdkonnas nii tark. Ei oska öelda, millise ettepaneku teeb majandusminister. Eelmise majandusministri ajal me vaidlesime ka nende asjade üle ja mõned väikesed muudatused tegime, aga üldjoontes jääb see nii, nagu majandusminister oma ekspertidega välja käib. Ja las ta vastab, kui ta plaanid juba niikaugel on.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma ei jagaks teie optimismi meie teedeehituse arengu suhtes. Ütleksin, et põhitrasside seisukord jäänud nõukogude aja tasemele. Samasugune külavahetee, nagu Tallinna–Pärnu maantee praegu on, oli ta ka nõukogude ajal. Ammu võiks see olla neljarealiseks ehitatud. Samamoodi Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva maantee. Kuidas te suhtute oma koalitsioonikaaslase Urve Palo plaani võtta laenu, et Tallinna–Tartu maantee kaasajastada?

Te olete nii noor mees, et te täpselt ei mäleta, kuidas nõukogude ajal teed välja nägid. Aga mina mäletan väga hästi, kuidas need lainetasid, olid servast karvased ja lagunesid. Sõiduridade arv on sama, aga kvaliteedilt on teed hoopis teised. Ridade arv ei pea tingimata suurenema. Enamik Eesti teid jääb kaherealiseks sõltumata riigikorrast. Urve Palo seisukohta ma juba kommenteerisin. Ma meenutasin, et tal oli umbes neli sellist sõna järjest, et "tuleks kaaluda", "võib-olla ehk natukene" – ta mahendas seda ikka mitmekordselt. Samas signaalina ei ole õige öelda, et teed on see valdkond, mis tühjendab meie eelarve. Just äsja me rääkisime eelarve tasakaalu küsimusest. Me ei taha eelarve tasakaalu rikkuda ja peame alati vaatama, millised valdkonnad on rohkem väärt järeleaitamist, millised mitte. Teedele me eraldame üsna palju ka euroraha, mis eeldab kaasfinantseerimist. Ja neid kaasfinantseerimise summasid me hangime suures osas Euroopa Investeerimispanga väga-väga odava laenu abil. See on peaaegu nagu euroraha, aga sama summa tuleb tagasi maksta. Tegu on teatud mõttes mittemajandusliku meetmega, see on soositud raha ja selle limiidi me kasutame nagunii ära. Kui palju teedele läheb, ma praegu pole valmis vastama.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kui kuulata teie vastuseid, siis tundub, et Eesti riigil on küll hirmsasti vedanud. Tõeliste geeniuste valitsus on paika saanud. Üle 15 aasta on teid rahastatud kindla protsendi alusel, aga nüüd on selgunud, et see on täielik jama ja väga vale olnud. Viimaks ometi on õige lahendus avastatud, mille peale varem pole mitte keegi tulnud. Kindlasti on teil õigus, kui te väidate, et keegi ei võta teedelt raha ära. Seda lihtsalt ei anta enam edaspidi. Ühes vastuses kõlas ka, et teed on küllalt hästi arenenud valdkond. Sellest võib järeldada, et on valdkondi, mis on kehvemad. Kas see tähendab ka seda, et tulevikus teede peale enam nii palju ei kulutata, on vaja teisi valdkondi aidata?

Küsimus ka oli? Oli. Kui seal kõlas sõna "kas", siis vastus teie küsimusele on: "Ei."

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Ka mina esitan küsimuse ja ma loodan, et te kuulate küsimust, siis saate vastata. Ja ma ei esita kas-küsimust. Ma ühinen Lauri Laasiga ning kutsun teid Tallinnast ja põhimagistraalidelt mujalegi sõitma. Näiteks minu koduküla rahvas sõidab mööda riigimaanteed, aga ei saa aasta ringi puhta autoga koju ja kodust välja, kuna seal on siiamaani kruusatee. Üks põhiargument, mida olete nii teie kui ka koalitsioonipartner kasutanud põhjendamaks, miks on hea mõte kindel protsent aktsiisist teede rahastusest lahti siduda, on see, et mõnel aastal võib ju ka rohkem teedele raha määrata kui 75% aktsiisist. Millal see õnnis aasta võiks saabuda, kui teedele minev summa on suurem kui see, mille tagaks 75% aktsiisist?

See sõltub näiteks sellest, kui kiiresti aktsiisi laekumine aeglustub. Ma viitan lihtsalt sellele, et meil kütuse tarbimine väheneb, seega kütuseaktsiis ülimalt ahvatlev allikas ei olegi. Autod on efektiivsemad, inimesed on valivamad, ühistranspordi kvaliteet on paranenud. Seetõttu on alust arvata, et maanteel liikuvate sõidukite panusest teedel enam ei piisa. Aga eks me näe, iseenesest see summa hakkab ju üsna kohe kasvama. 2016. aastal on seda raha rohkem kui 2015. aastal jne. Ei ole mõtet klammerduda mingi kindla protsendi külge, kui kütuseaktsiisi osakaal eelarves tegelikult kahaneb.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Tulen tagasi meie maanteede juurde, Tallinn–Tartu, Tallinn–Narva ja Tallinn–Pärnu. Kaks pluss kaks rida. Millal te näete, et nende linnade vahel võiks tekkida mingi niisugune teelõik ja millal sinna võiks raha eraldada?

Ma ei tea, millal ma näen. Ma arvan, et siis ma näen, kui see tekkinud on. Aga see ettepanek peab tulema ikkagi majandusministeeriumist.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Mõni aeg tagasi võeti siinsamas Riigikogus vastu transpordi arengukava, kus on üheselt kirjas, et kohalike teede hoiu toetuseks eraldatakse vähemalt 10% laekuvast kütuseaktsiisist. Siit ka küsimus: kas koos teeseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemisega tuleb ka transpordi arengukava uuesti siia saali arutamisele?

Ma protseduuri suhtes päris kindel ei ole, kas see on just terve saal, kes arutab. Transpordi arengukava vist arutab, aga teede oma vist mitte. Ma ei ole arengukavades nii kodus, et ma seda täpselt teaksin. Me praegu reformime ja vähendame nende arvu, ma ei tea ka, milliseid arengukavu Riigikogu kavatseb edaspidi arutama hakata. Aga see võimalus tal ju alati on. Koalitsioonilepingus on kirjas, et omavalitsuste teede eelarvet ei vähendata, aga ma kindlasti ei taha seda siduda aktsiisiga. Veel kord: aktsiisiga sidumine on vale meetod.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, härra juhataja! Austatud minister! Esmaspäevastest vastustest võib ilmselgelt järeldada, et minister Palo soovib parandada Tallinna–Tartu maantee kvaliteeti ja pikendada neljarealist teed. Ta lubas valitsusse isegi asjaomase laenuettepanekuga minna. Kas te kavatsete talle täiesti vastu vaielda või on teil mõned mõtted, kuidas koalitsioonipartneritele vastu tulla ja selle maantee seisukorda parandada? Vaieldamatult on see üks kõige kasutatavamaid maanteid Eestis.

Ma ei tea, mida Urve Palo täpselt ütles, aga kui ettepanek on ebaküps, siis see ei jõua valitsuse istungile. Nii on. Rahastamise võimaluste üle otsustab ikkagi rahandusminister ja meil on ka seaduse järgi piirid ees, mida me tohime ja mida mitte. Mina vastutan selle eest, kust raha võetakse, ja valitsus annab ette eelarve.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Hea minister! Sa oled seletuskirjas kirjutanud sellise lause, et seaduse elluviimine avaldab teehoiu planeerimisperioodi tõttu eeldatavasti päris suurt mõju riigimaanteede ja kohalike teede teehoiu rahastamist korraldavatele riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Samas mõjude analüüsi aruannet seletuskirjale pole lisatud. Põhjuseks, miks seda pole lisatud, oled kirjutanud, et sellise analüüsi koostamine ei võimaldaks eelnõu menetleda kiireloomulisena. Kahju muidugi, et seda mõjude analüüsi ei ole. Seda esiteks. Teiseks on mul küsimus, miks ikkagi peab eelnõu nüüd vastu suve kiireloomulisena menetlema. Võiks ju selle analüüsi suve jooksul ära teha ja kui analüüsist tulenevalt selgub, et on mõistlik seadus vastu võtta, siis teha seda sügisel.

Kõigepealt, seletuskirju ei kirjuta minister. Seda te teate. Kui ta kirjutaks, siis ta teeks seda paremini. Ma ei tea täpselt, mis kontekstis see lause seal on. Iseenesest on kiireloomulisus tingitud sellest, et eelarveläbirääkimised käivad, ja käivad väga intensiivselt. Me ei saa neid pidada, kui me ei tea, kui paindlikud on eelarve tulud-kulud. Sellepärast on meil kiire.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Koos teeseaduse muutmisega tuleb muuta teisigi seadusi. Kas rahandusminister võib öelda, millal need muudatused siia saali jõuavad?

Ma seda nimestikku peast ei tea, mis muuta tuleb. Aga küll need muudatused siia ka jõuavad. Me ei pea kõigi seadustega ühtemoodi kiirustama. Kui selliseid on õhku jäänud, siis eeldatavasti on see sügisene teema.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Mina olen sind alati pidanud visionääriks. Ma olen alati sinu konservatiivsest rahanduspoliitikast vaikselt lugu pidanud. Me kõik teame, et majandusele on üliolulised riigisisesed ühendused, eelkõige maanteed. Ütle mulle, milline on sinu isiklik arvamus. Kas sa pead õigeks senine väga konkreetne rahastusskeem riigisiseste ühendusteede seisukorra parandamiseks selliselt ära muuta, et me hakkame seda raha kasutama kurat teab kuhu? Või on sul vähemalt isiklikult sisemine kahtlus, et see eelnõu on tegelikult täielik jama?

Minu sisemine veendumus on, et see seadus on täielik jama. Ja see veendumus on mul alati olnud. Aga too "kurat teab kuhu" kehtib pigem praeguse skeemi korral. Vaadake natukene ringi! Vaadake neid temposid, kuidas surutakse projekte peale! Vaadake, kuidas on aegade jooksul üksikuid projekte üledimensioneeritud ja raha vägisi ära kulutatud! Eelarve paindlikkus on väga sisuline asi, see ei ole kellegi isiklik kiiks. Aga kui te tahate teada selle eelnõu kõige suuremat fänni, siis see olen mina. Kindlalt! Ma olen seda pikka aega taotlenud ja mul on väga hea meel selle eest vastutada.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, härra juhataja! Austatud minister! Ma jätkan selle Tartu–Tallinna maantee laenu teemal. Kas te välistate selle laenutaotluse kohe või olete valmis selle üle siiski arutlema, kui minister Palo teile selle ettepaneku valitsusse toob?

Aitäh! Mul ei ole vaja abstraktselt arutleda ettepaneku üle, mis vähemalt nii lakooniliselt kirjeldatuna on ebamõistlik. Ei ole majandusministri ülesanne kehtestada rahastamisskeeme ja kujundada eelarvepoliitikat. Meil on laenuplaan, meil on laenu võtmise koht ja laenulimiit. See limiit läheb jagamisele erinevate projektide vahel, aga just euroraha kasutamise kaasfinantseerimiseks, mitte mujale.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Vaatan seletuskirja, ja tuleb välja, et 2012. aastal jäi kasutamata 32,7 miljonit eurot ja 2011. aastal 17 miljonit eurot. Miks on nii läinud ja kas keegi sai selle eest karistada, et raha pole ära kasutatud?

Kindlasti ei vääri keegi selle eest karistust. Karistust väärib see, kes seda seadust siiani ei ole ära muutnud. Te räägite siin järjekindlalt – mitte konkreetselt teie, aga mitu muud Riigikogu liiget – 25 miljoni äravõtmisest. Aga see on ju samas suurusjärgus summa, mis elu ise on ära võtnud varasematel aastatel. Kõik projektid ei saa valmis, kõik rahastused ei õnnestu plaanitud ajal. Seda ei tea mitte keegi, kuidas täpselt läheb. Aga üldjoontes teede rahastuse maht, sh selle kasv, on garanteeritud seni, kuni valitsus ei vahetu, kuni valitsus ei hakka inimestele sularaha jagama, nagu mõnes riigis kombeks on.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Viimase nädala jooksul olete teie ja ka endine peaminister Andrus Ansip kritiseerinud mõningaid varem tehtud teedeinvesteeringuid. Te olete varem minister olnud, olete praegu minister, Andrus Ansip oli peaminister. Kus siis varem teie silmad olid, kui teehoiukavasid kinnitati? Kas siis tundus kõik väga korrektne ja väga hästi olevat, aga nüüd tagantjärele, kui seda eelnõu on vaja kaitsta, tundub kõik justkui halvasti tehtud olevat?

Silmad olid maas ja häbi täis. Ettepanek, et selline sidumine ära lõppeks, on olnud kogu aeg õhus, alates, ma pakun, 2009. aasta juuni esimesest nädalast. See on üks ettepanek, mida on kogu aeg välja käidud ja mis on siiamaani tagasi lükatud. Tõesti on olnud piinlik, et süsteem ei ole efektiivne. Aga üks muutus, mis sai juba eelmise valitsuse ajal tehtud, on see, et Maanteeamet on saanud uue juhi. Sealne töö on reorganiseeritud ning suhtumine on muutunud kindlasti mõistlikumaks ja küll ta muutub edaspidigi.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ministrile! Komisjoni ettekandjana tutvustab eelnõu 681 menetlust Kalle Palling. Palun!

Väga austatud juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas teeseaduse muutmise seaduse eelnõu 681 esimesele lugemisele saatmist teisipäeval, 3. juunil s.a. Istungil osalesid Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Viljar Kirikal, riigieelarve osakonna nõunik Marika Tuusis ja peaspetsialist Rando Kängsepp, kes esitasid ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust ning vastasid lisaküsimustele. Täiendavad küsimused puudutasid kõik neidsamu valdkondi, mida minister on heade kolleegide küsimustele vastates siin korduvalt ja põhjalikult juba puudutanud.
Majanduskomisjon otsustas määrata ettekandjaks siinkõneleja, see oli konsensuslik otsus. Tegime ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 10. juunil s.a ja määrata muudatusettepanekute tähtpäevaks 12. juuni 2014 kell 10. Aitäh!

Nüüd küsimused ettekandjale. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma Jürgen Ligi käest küsisin seda juba ja küsin nüüd sinu käest üle. Me võtsime vastu transpordi arengukava, kus on selgelt öeldud, et kütuseaktsiisist laekuvast rahast tuleb vähemalt 10% eraldada kohalikele omavalitsustele. Kas selle eelnõu ja täna arutelule tulevate järgmiste eelnõude seadusena vastuvõtmise tulemusena võib juhtuda nii, et kohalikud omavalitsused saavad tegelikult uuel aastal tunduvalt rohkem raha? Me näeme, et kütuseaktsiisi peaks laekuma rohkem, sest teatud valdkondadelt võetakse soodustused ära. Kas ma saan õigesti aru?

Seda teemat komisjoni istungil ei käsitletud. Kuid nagu minister on korduvalt siin kõnetoolis toonitanud, teid rahastatakse tulevikus vastavalt vajadusele, mitte vastavalt aktsiisi laekumisele.

Toomas Tõniste, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg! Ütle palun siin saalile ka, miks komisjon määras muudatusettepanekute ajaks ühe päeva! Mis olid põhjendused? Miks sellega nii kiire on?

Komisjoni juhtivmenetlejana esitasin ma sellise ettepaneku ja vastuväiteid ei olnud. Te olite sel päeval komisjoni istungi juhataja ja kui oleks selle kohta küsimusi tekkinud, siis oleks muudatusettepanekute tähtaeg ka pikemana võimalik olnud. Aga komisjonis keegi vastu ei olnud.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kindlasti olete koalitsioonis ning ka oma fraktsioonis ja komisjonis arutanud seda, et mitmedki piirkonnad ootavad tolmuvabaks saamist. Kas komisjonis jäi kuidagi kõlama mure, et sellise seadusmuudatuse peale peavad mitmedki rahvasaadikud, kes on välja lubanud, et nende piirkonna teed saavad tolmuvabaks, tunnistama, et see pole võimalik?

Sellist muret küll kuskil üles ei kerkinud, et kui mõni rahvasaadik on lubanud kohalikud teed tolmuvabaks saada, et see nüüd kindlasti võimatu on. Nagu minister nii ka mina toonitan, et kõnealune seadus lisab paindlikkust. Nagu on korduvalt öeldud, teid rahastatakse tulevikus teehoiukava alusel ja selles kavas on kindlasti ette nähtud hulk kilomeetreid tolmuseid teid tolmuvabaks muuta.

Austatud Toomas Tõniste, palun vabandust, aga ettekandjatele on kaks küsimust juba esitatud. Teil on protseduuriline küsimus? On see mulle?

Täpsuse huvides: ettekandja väitis, et lühikesele tähtajale ei oldud vastu. Mina isiklikult olin vastu. Selles mõttes see oli vale väide.

Austatud rahvasaadikud, kui te kohapealt sõna võtate, siis peaks olema tegemist protseduurilise küsimusega ja see peaks olema adresseeritud juhatajale. Aga ma palun Kalle Pallingul vastata!

Tõepoolest, kui oli hääletus, siis komisjoni liikmetel oli võimalik hääletada kas poolt või vastu. Aga arutelu selle üle, kas peaks olema pikem tähtaeg või mitte, ei olnud. Selles mõttes on Toomas Tõnistel õigus, et toimus hääletus, mille tulemus oli poolt 6, vastu 2, erapooletuid 1. Kuid kordan: arutelu selle üle, et muudatusettepanekute tähtaeg peaks olema pikem, komisjonis ei olnud.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Riigikogu kodukord näeb ette, et muudatusettepanekuid saab teha kümne tööpäeva jooksul peale esimest lugemist (§ 99). Võin teile teksti ette lugeda: pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist võivad Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid kümne tööpäeva jooksul esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Seda võib lühendada, kui tegu on erilise juhtumiga. Ka seaduse kommenteeritud väljaandes on öeldud, et muudatusettepanekute tegemiseks peab olema nii palju aega, et neid teha saab. Me näeme tänast päevakorda, mille arutelu ilmselgelt läheb üle normaalse tööaja, kestes ka öösel. Homme on meie päevakord väga pikk, arutelu kestab kindlasti kuni komisjonide töö alguseni ja siis algavad komisjonide istungid. Millal peaks olema see aeg, kui fraktsioon tuleb peale seda esimest lugemist kokku ja arutab muudatusettepanekuid? Kui te piirdute ühe päevaga, siis te ilmselgelt ei annagi võimalust selle seaduseelnõu muutmiseks ettepanekuid esitada.

Küsimus oli, millal selleks aega on. Nii nagu te ise ju ütlesite, erandjuhtudel on võimalik, et muudatusettepanekute tähtaeg on lühem. Nii et ma arvan, et me ei ole kodu- ja töökorra seadusega vastuolus.

Mailis Reps, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Huvitav on see, et te oma sõnul lähtute teehoiukavast, kuid samal ajal inimesed, kes selle kava rakendamise eest vastutavad, on ajakirjanduse vahendusel välja öelnud, et selline seadusmuudatus kindlasti tekitab olukorra, kus teehoiukava senisest rütmist kinni ei saa pidada. Võib-olla te selgitate kas stenogrammi huvides või ka Riigikogu liikmetele, kes komisjonis ei olnud, milliseid erakorralisi asjaolusid te komisjonis vaagisite, kui otsustasite, et sellele põhimõttelisele eelnõule muudatusettepanekuid ei ole vaja ja sotsiaalpartneritega läbi rääkida ka pole tarvis.

Nagu ma vastasin komisjoni istungit juhatanud Toomas Tõniste küsimusele, arutelu selle üle, et muudatusettepanekute tähtaeg võiks olla pikem, ei olnud. Tegemist ei ole kuigi mahuka seadusmuudatusega. Ja nagu Kadri Simson seadust refereerides ütles, tõepoolest, erandjuhtudel on võimalik, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on lühem.

Reet Roos, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma lähtun Kadri Simsoni küsimusest ja ütlen, et erandjuhtumi klausli rakendamine peab siiski mõistlik olema. Ma küsin üle, millal ikkagi peaks fraktsioon saama seda arutada.

Selle eelnõu esimene lugemine algas eile, siis jäi see pooleli ning jätkub täna. Aga need teemad olid ju varem teada. Paljud täna kõlanud küsimused olid valmis mõeldud juba ilmselt eilse päeva hommikul, kui mitte üleeile. Siis oleks olnud võimalik hakata ka muudatusettepanekuid ette valmistama. Nii et kui on sisulisi ettepanekuid, siis aega nende esitamiseks on võimalik leida.

Priit Toobal, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Selle eelnõu kaasettekandja soovitas fraktsioonidel teha muudatusettepanekuid enne esimese lugemise lõpetamist. Kas ma olen kodukorrast õigesti aru saanud, et parandusettepanekuid saab teha alles siis, kui on lõpetatud esimene lugemine, mis toimub täna?

Te olete kodukorraseadusest õigesti aru saanud. Urbo Vaarmann, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kuna ma olen suhteliselt algaja Riigikogu liige, siis äkki te seletate lahti, mis asi see erandjuhtum on. Ja see üks päev ja kümme päeva – natukene segaseks on jäänud. Tehke mulle puust ja punaselt ette!

Ma saan siit puldist anda ülevaate arutelust, mis toimus komisjonis. Nagu ma olen kahel korral öelnud, arutelu selle üle, et muudatusettepanekute tähtaeg on liiga lühike, komisjoni istungil ei toimunud.

Urbo Vaarmann, protseduuriline küsimus, palun!

Kuna ma vastust ei saanud, siis ütlen veel kord, et ma olen algaja Riigikogu liige. Kas istungi juhataja, kes on võtnud selle vastutuse ja kõnealuse otsuse teinud, seletaks mulle lahti, millal rakendada erandit ja millal kümmet päeva?

Pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist määratakse muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva. See on § 99 lõige 1. Teistsuguse tähtaja saab määrata Riigikogu esimees juhtivkomisjoni ettepanekul ja see tähtaeg tehakse teatavaks esimese lugemise lõpetamisel. Esimene lugemine ei ole veel lõpetatud, see käib. Ene Ergma, palun!

Suur tänu! Hea kolleeg Kalle! Sa ütlesid ausalt välja, et see oli sinu idee, et oleks aega üks päev. Ja seda muudatusettepanekute esitamise tähtaega te ei arutanud. Kuigi te seda ei arutanud, aga võib-olla siiski sina selgitad, mispärast sa pakkusid selle ühe päeva. Mis oli see põhjus? See pidi olema väga tõsine põhjus, sest kui on nii palju küsimusi eelnõu kohta, siis peaks tõesti muudatusettepanekute ettevalmistamiseks olema rohkem aega. Kas sa ütleksid, millised olid sinu motiivid, et pakkusid välja ainult ühe päeva?

Motiiv oli väga selge: et me suudaksime selle seaduseelnõu korralise istungjärgu jooksul ära menetleda. Et see eelnõu ei jääks võimalikel erakorralistel istungjärkudel menetleda.

Ene Ergma, palun!

Aitäh! Ma ei saa sinuga nõus olla. Siis võikski ju kõik niisugused seaduseelnõud, mis teadaolevalt tekitavad väga suure vaidluse, jätta istungjärgu viimastele päevadele ja määrata ainult lühikesi muudatusettepanekute aegu. Kas ongi soov edaspidi niimoodi töötada?

Hea Ene! Nagu ma olen sulle korduvalt öelnud, ma olen sinu suur austaja. Aga ma ei ole sinuga või sinu väidetega nõus. See, et seaduseelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määratakse erandlikult üks või kaks või kolm päeva, ei peaks kindlasti saama tavapäraseks praktikaks.

Urbo Vaarmann, protseduuriline küsimus, palun!

Lugupeetud juhataja! Mulle ikkagi jääb arusaamatuks selline asi. Tähtaeg peab olema piisav ettepanekute esitamiseks ja teistsuguse tähtaja määramiseks peab komisjoni ettepanek olema põhjendatud. Põhjendust me täna kuulnud ei ole ja ma ei näe, et pikem tähtaeg mingisugune katastroof oleks. Te ei selgitanud tagamaad lahti. Tehke seda niimoodi, et ma aru saaks, miks see on üks ja mitte kümme päeva. Te ei põhjendanud.

Ma tsiteerisin kodukorraseadust. Üldjuhul on tähtaeg kümme päeva ja teistsuguse tähtaja saab Riigikogu esimees määrata juhtivkomisjoni ettepanekul. Aga üldjuhul on see kümme päeva. Tähtaeg tehakse teatavaks esimese lugemise lõpetamisel. Praegu esimene lugemine veel käib. Kaia Ival on ka protseduuriline küsimus.

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Austatud juhataja! Kommenteeritud väljaandes on § 99 kommentaaris nr 3 kirjas, et soovitav on, et komisjon teistsuguse tähtaja määramise ettepanekut põhjendaks. Kas juhatajale on esitatud konkreetne põhjendus, miks nii ülilühike tähtaeg, et mõned öötunnid on selleks antud?

Praegu ongi komisjoni esindajal paras aeg seda põhjendada. Palun!

Nii nagu ma, hea Kaia, sinu heale kolleegile Enele vastasin, juhtivkomisjonipoolse menetlejana oli mul komisjoni istungil seda ettepanekut tehes lihtne soov, et me jõuaksime selle olulise seaduseelnõu ära menetleda Riigikogu korraliste istungite jooksul veel kevadistungjärgul.

Aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised. Tarmo Tamm, palun! Ei ava läbirääkimisi. Urbo Vaarmannil on veel protseduuriline küsimus. Palun!

Tahtsin täpsustada. Ma saan aru, et te võite määrata ka teise tähtaja. Kas on nii?

Komisjoni ettepanekul jah. Palun, protseduuriline küsimus, Kaia Iva!

Palun vabandust, aga küsin siiski protseduuri kohta! Ma saan aru, et austatud juhatajal on õigus alati määrata kümnepäevane muudatusettepanekute tähtaeg. Muusugune tähtaeg on võimalik ainult komisjoni ettepanekul. Kui komisjonilt muud ettepanekut ei ole, siis teil kui istungi juhatajal on võimalik määrata kümnepäevane muudatusettepanekute tähtaeg. Saan ma õigesti aru?

Komisjon on teinud oma ettepaneku muudatusettepanekute tähtaja kohta. Algavad läbirääkimised. Tarmo Tamm, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma alustaksin kaasamisest ja avalikustamisest. Nagu mäletate, üks koalitsioonipartner, kes siis ei olnud veel koalitsioonis, andis mõni aeg tagasi üle nn demokraatiapaketi, rääkides, et kõiki eelnõusid peaks avalikustama, istungid peaksid avalikud olema ja kõiki peaks arutellu kaasama. Mis kaasamine see on, kui nüüd peaks öösel parandusettepanekud esitama? Võiks ikka katsuda siin Riigikogus tõsisemat tööd teha! Täna toimuv meenutab tsirkust, mida etendati eelmisel aastal enne jaanipäeva. Kiirustamine on õige suur.
Ja rahapuudus teedeehituses on ka suur. Minu meelest on absurdne, et tuuakse põhipõhjuseks seda, et meil on üledimensioneeritud teelõike ja ehitatud objekte, mida Eesti riigile vaja ei ole. Ma häbeneks nende inimeste asemel, kes siis olid valitsuses, kui neid objekte ehitati. Tulla nüüd Riigikogu ette ja rääkida, et paraku meie ajal seda tõesti tehti ja see oli rumalus – no selle eest võiks nagu keegi siis vastutust ka kanda! On räägitud sellest, et teede rahastamise vajaduse üle otsustatakse. Kes otsustavad? Kas nüüd hakkavad siis poliitikud otsustama teede remondi vajaduse üle? Seni on ikka Maanteeamet sellega hakkama saanud ja minu meelest väga hästi hakkama saanud nende ressursside juures, mis neil olemas on.
Härra ministrilt jäi teada saamata, kas piirdutakse teederahast 25 miljoni euro kärpimisega järgmisel aastal või tuleb kärbe suurem. Teades majanduse seisu ja lubadusi, mida on enne Riigikogu valimisi välja käidud, kardan ma, et see tuleb suurem. Tõenäoliselt kärbitakse rohkem, aga minister jättis sellele targu vastamata.
Ma toon teile näiteks ühe kogemuse, arvan, et sellest tasuks õppida. 2009. aastal vähendati kohalikele omavalitsustele eraldatavat teehoiuraha, mis oli seadusse sisse kirjutatud, 10%. Need summad olid sellised: 2010. aastal 4,9%, 2011. aastal 4,8%, 2012. aastal 6,5%. Selle seaduse eesmärk ongi anda vabad käed ja siis kasutada raha nii, nagu valitsusel parajasti vaja on.
Ma ütlen, et teedelt raha äravõtmine on üks suurimaid majanduslikke rumalusi, mida ma siin Riigikogu saalis olen kuulnud. Sest iga viivitatud samm teede remondil läheb hilisemal ajal kordades rohkem maksma. Kui sellest ei saa meie lugupeetud valitsus ja koalitsioon aru, siis pöörduge spetsialistide poole. Peale selle kaotab vähemalt 500 inimest töökoha selle vähendamise tõttu ja ma küsin, kuhu nad peaksid tööle asuma.
See väide on vale, et praegu läheb kogu kütuseaktsiisist laekuvast rahast 75% teedele, tegelikult läheb alla 50%. Ilmselt see ongi üks põhipõhjuseid, et soovitakse seadus ja tegelikkus kooskõlla viia. Ma toon teile ka spetsialistide hinnangu. Teede Tehnokeskus on uurinud riigimaanteede remondi pikaajalist kumulatiivset alarahastust ja saanud summaks 836 miljonit eurot. Kohalike teede ja tänavate puhul on kumulatiivne alarahastus laias laastus 300 miljonit eurot. Selle tagajärjel on Eesti põhimaanteede teekate keskmiselt 13 aastat vana, tugimaanteede teekate keskmiselt 25 aastat vana ning kõrvalmaanteede ja kohalike teede teekate juba üle 30 aasta vana. Nendes tingimustes tulla ja rääkida, et õige on teehoiusummasid vähendada, on rumalus. See lootus, et igal aastal laekub kütuseaktsiisi rohkem, ei pea paika. Toon teile näite: 2013. aastal laekus kütuseaktsiisi eelarvesse 417 miljonit, tänavuseks planeeriti 402 miljonit, nii et 15 miljonit vähem.
Siin on koht mõtlemiseks. Võtta nüüd kiirustades öötundidel selline seadusmuudatus vastu – minu meelest see oleks rumalus. Ja et seda rumalust ära hoida, teeb Eesti Keskerakonna fraktsioon ettepaneku teeseaduse muutmise seaduse eelnõu 681 esimesel lugemisel tagasi lükata.

Aitäh! Austatud Riigikogu liikmed! Olukord on selline, et tulevikus ilmselt kirjalikke teateid ei pruugi enam mulle üle anda. See ettepanek, mille Keskerakonna fraktsioon tegi, läheb praegu stenogrammi kirja. Ka vaheaja võtmise palveid ei ole vaja kirjalikult esitada. Aga kui te soovite seda teha, siis palun, ma võtan alati tänuga vastu! Kaia Ival on protseduuriline küsimus. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Eelmisele protseduurilisele küsimusele vastates te minu meelest eksitasite siin saalis istujaid. Te ütlesite, et kui komisjon on teinud teistsuguse ettepaneku muudatusettepanekute tähtaja kohta, siis te olete sunnitud sellega arvestama. Kodukorraseaduse § 99 ütleb, et juhtivkomisjoni ettepanekul võib Riigikogu esimees määrata teistsuguse ettepanekute tähtaja. Pole öeldud, et ta määrab selle või peab määrama. Palun kasutage seda teile seadusega antud õigust ja andke meile see õigus, mille sätestab sama paragrahvi lõige 1, kus on kirjas, et me võime muudatusettepanekuid esitada kümne tööpäeva jooksul. Kui komisjon või teie sooviksite anda 2–3-päevase tähtaja, ehk oleks siis võimalik võtta vaheaeg. Komisjon teeks uue ettepaneku ja annaks meile vähemalt kaks tööpäevagi aega. Ehk siis saaks enam-vähem mõistliku eelnõu siia saali.

Kas see pidi nüüd olema protseduuriline küsimus? Keerukas on seda selleks kvalifitseerida, aga ma vastan ikka. Mida see paragrahv tähendab? See paragrahv tähendab seda, et kui Riigikogu esimees määrab teistsuguse tähtaja kui kümme päeva, siis ta ei tohi seda ise välja mõelda. See tähendab seda, et kui komisjon ütleb, et aega on kümme päeva, siis Riigikogu esimees ei saa määrata ühte päeva. Saate aru? Ehk teisisõnu, teistsugune tähtaeg sünnib nii, et komisjon teeb ettepaneku ja Riigikogu juhataja määrab selle. Tõesti mina pean selle määrama, aga komisjon peab ütlema asjaomase numbri. Palun, veel üks protseduuriline küsimus!

Kas ma saan õigesti aru, et üldjuhul seadus näeb ette, et parandusettepanekute-muudatuste esitamiseks on kümme päeva. Seadus annab teile võimaluse ka lühem aeg määrata ja minu meelest te kenasti seletasite meile, mis tingimustel see käib. Aga kui need tingimused mingite asjaolude tõttu ei sobi või kui teie seda ei soovi – ettepanek küll on, aga te ei pea sellega nõustuma –, siis on teil alati võimalus määratagi needsamad kümme päeva. Te ei pea määrama kahe-, kolme- või viiepäevast tähtaega, alati on võimalus anda aega kümme päeva. Kas ma saan õigesti aru?

Kui komisjon on teinud ettepaneku, et tähtaeg on lühem, siis juhataja saab määrata tavalisest lühema tähtaja. See võib olla nii pikem kui lühem komisjoni pakutust, aga ainult komisjoniga kooskõlas. Toomas Tõniste, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! See pole esimene kord, kui poliitikas tõuseb teemaks teede rahastamise vähendamine. Küll on selle eelnõu puhul kahetsusväärselt tegemist esimese korraga, mil teede rahastamise vähendamisest on saanud valitsuse ametlik seisukoht. Kuidagi imelik on seejuures ministrite põhiline põhjendus, et kunagi enne masu ehitati mõni üledimensioneeritud teelõik ja sellepärast tulebki nüüd teeraha vähendada. Et edaspidi on ajaosalised siis tublimad ja teevad oma tööd paremini.
Kes siis selle eelnõuga kaotavad, kui see seaduseks saab? Teed on meile igapäevaselt ülivajalik infrastruktuur ja nende käestlaskmine mõjutab meid kõiki. Teederaha vähendamise negatiivne mõju on pikaajaline ja avaldub kahjuks mitmel moel. Esiteks, infrastruktuuri hea seisukord on tähtis majanduse arengu eeldus. Tallinnas, kus linn on tänavad käest lasknud, on mõnes paigas üsna võimatu mõelda, et tegemist on areneva ja uuendusliku linnaga. Kas tõesti tahame samasugust olukorda ka maanteedel?
Teiseks, teede seisukord mõjutab liiklusohutust. Transpordi arengukavas on võetud sihiks, et aastaks 2020 oleks liikluses hukkunuid vähem kui 50. See eelnõu viib meid paraku sellest eesmärgist kaugemale.
Kolmandaks, teedevõrgu korrashoid ja arendamine eeldab pikalt ette planeerimist. Kui teede rahastamine kütuseaktsiisi laekumisest lahti seotakse, võetakse sellelt valdkonnalt rahastamise kindlus ning võib karta, et kui see kord juba tehtud on, siis lihtsat tagasiteed ei ole. Teede korrashoiuks tarvilikku raha hakatakse näpistama muudeks asjadeks. Tallinna hoiatav näide võiks valitsust tagasi hoida. Lugege kokku, kui palju on Tallinna tänavatel liiklusmärke "Ohtlik kaev" ja "Vajumine"! Need märgid tuletavad meile meelde, et kui teed ja tänavad kord juba käest lasta, siis nende parandamine on paraku kordi kallim, kui olnuks nende korrashoidmine. Eesti inimesed autodes, bussides, jalg- ja mootorratastel väärivad turvalist liikluskeskkonda. Kui see eelnõu aga vastu võtta, siis on tagajärjeks taandareng.
Selle eelnõu puhul on pretsedenditu ka see, et muudatusettepanekute esitamiseks on aega antud üks öö. Kuhu me tormame? Kas see ongi avatud ja kaasatusele üleskutsuv uus valitsemiskultuur, mille eestvedaja on olnud just tänane istungi juhataja? Kindlasti ei ole vabandus, et valitsuskoalitsioon on lühikest aega koos olnud ega ole saanud kõiki eelnõusid piisavalt vara saali tuua, aga enne suve tahaks nad selle seaduse ikka vastu võtta. Seda enam vajab see seadust muutev eelnõu aega täiskogus menetlemiseks.
Märgin lõpetuseks lühidalt ka seda, et väited, et eelnõu eesmärk on eelarve paindlikkust suurendada ja see ei ohusta sugugi teede rahastamist, on keerutamine. Seletuskirjas räägitakse vajadusest viia teede rahastamine kooskõlla reaalse vajadusega. Kas tõesti väidab valitsus, et reaalne vajadus on väiksem, kui arvatud? Senised uuringud on näidanud vastupidist. Juhin tähelepanu, et kehtiv seadus ei keela ka praegu teid rahastada suuremas summas kui 75% kütuseaktsiisist. Paindlikkuse ja reaalse vajaduse jutu taga on peidus valitsuse soov võtta koalitsioonileppes antud katteta lubaduste täitmiseks raha teede arvel. Järgmise aasta eelarve pole veel kinnitatud, kuid valitsuses 29. aprillil heaks kiidetud riigi eelarvestrateegias ongi juba teehoiuks kavandatud 25 miljoni euro võrra vähem raha, kui näeb ette kehtiv teeseadus.
Palun kolm minutit lisaaega!
Jutt, et 2018. aastal summad suurenevad, ei ole minu arust küll veenev. Nii palju siis paindlikkusest.

Kas on soovi saada lisaaega?

Ma just natuke aega tagasi küsisin.

Jah, palun!

IRL-i fraktsioon teeb ettepaneku teeseaduse muutmise seaduse eelnõu 681 tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Lembit Kaljuvee, praegu on fraktsioonide esindajatel võimalus sõna võtta. Tegemist on esimese lugemisega. Lembit Kaljuvee, kas sul on protseduuriline küsimus? Millise fraktsiooni esindajana sa soovid sõna? (Sumin saalis.) Kui ükski fraktsioon ei volita Lembit Kaljuveed sõna võtma, siis ma ei saa talle sõna anda. Lõpetan läbirääkimised. Vabandust, Lembit Kaljuvee! Selline on kodukord!
Austatud Riigikogu! Komisjon on teinud ettepaneku eelnõu 681 esimene lugemine lõpetada. Kuid kaks fraktsiooni, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, on teinud ettepaneku eelnõu tagasi lükata ja seda tuleb meil hääletada. Kaia Ival on enne hääletust protseduuriline küsimus. Palun!

Tere veel kord kõigile, kes saali jõudsid! Minul on ettepanek võtta enne seda hääletust viis minutit vaheaega. Teen selle ettepaneku Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel ning eelkõige on see kantud soovist, et juhatajal oleks võimalik uuesti tutvuda § 99 lõikega 1 ja anda meile võimalus kümme päeva muudatusettepanekute koostamiseks. Juhtivkomisjonil aga oleks võimalus oma ettepaneku üle veel mõelda ja paluda määrata vahepealne mõistliku pikkusega tähtaeg. Palume vaheaega!

Vaheaeg enne hääletust viis minutit. Jätkame kell 15.19.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 681 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu 49 Riigikogu liiget. Ettepanekut ei võetud vastu.
Eelnõu 681 esimene lugemine on lõpetatud. Juhatajal tuleb määrata muudatusettepanekute tähtaeg. Kasutasin austatud kolleeg Iva võetud vaheaega selleks, et tutvuda, mismoodi komisjon selle muudatusettepaneku tähtaja määras. Ma tean, kes juhatas komisjoni istungit ja kes sellise ettepaneku tegi. See oli komisjoni aseesimees. Ühtlasi tean, et sellise seaduse puhul on muudatusettepanekute tegemine väga keeruline, sellepärast et sa saad olla ainult kas selle eelnõu poolt või vastu. Seetõttu määran juhatajana muudatusettepanekute tähtpäevaks 12. juuni kell 10. Päevakorrapunkti arutelu on lõppenud. See on komisjoni ettepanek, ma ei saa mingit muud tähtaega määrata.

Jätkame! Alustame majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 687 esimest lugemist. Komisjoni ettekandja Kalle Palling, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eesti elektriturg avanes kõigile tarbijatele 1. jaanuaril 2013. aastal. Turu tõhusaks toimimiseks ja konkurentsi soodustamiseks loodi digitaalne andmevahetusplatvorm, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus avatud tarnija vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ning turuosalisele seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks. Andmevahetusplatvormi loomise kohustus pandi süsteemihaldurile, kuid nüüdseks on selgunud vajadus täpsustada andmevahetusplatvormi halduskulude katmise regulatsiooni.
Taastuvenergia direktiivi ülevõtmisega kehtestati põhivõrguettevõtjale kohustus välja anda taastuvenergiaallikatest toodetud elektrile päritolutunnistusi ning luua nende väljaandmiseks andmebaas. Rahvusvahelisi tehinguid võimaldava kauplemissüsteemiga liitumiseks on vaja elektrituruseaduses täpsustada nõudeid päritolutunnistusega tehtavate toimingute kohta.
Riigikogu menetluses on elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 318, mille edasine menetlemine seisab selle taga, et Euroopa Komisjon pole meile veel andnud asjaomast riigiabiluba. MKM on küll viimasel ajal Euroopa Komisjoni konkurentsidirektoraadiga tihedalt infot vahetanud, kuid tõenäoliselt enne Riigikogu suvepuhkust riigiabiluba meile ei väljastata. Samas on eelnõus 318 punktid, mis ei ole otseselt riigiabiloaga seotud, kuid mille rakendamine on lähiajal vajalik. Täna esimesel lugemisel olev elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 687 kajastab andmevahetusplatvormi rahastamist ning taastuvenergiaallikatest toodetud elektri päritolutunnistustega tehtavate toimingute nõudeid. Asjakohased sätted olid algselt kirjas eelnõu 318 tekstis.
Riigikogu majanduskomisjon arutas elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu algatamist oma istungil teisipäeval, 3. juunil. Istungile olid kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar ja sama osakonna peaspetsialist Siim Meeliste, kes esitasid ülevaate eelnõu algatamise põhjustest ning andsid täiendavaid selgitusi.
Komisjon otsustas algatada eelnõu häältega 7 poolt, 1 vastu, 1 erapooletu, määrata ettekandjaks siinkõneleja, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 10. juunil, esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 17. juuni kell 17. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan! Teile on küsimusi. Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, hea kolleeg komisjonist! Kuna üks sinu lemmikvastuseid on, et komisjonis seda ei arutatud, siis ma loodan, et minu küsimusele ei saa niimoodi vastata, sest sellest oli juttu. Eelnõu punkt 12 näeb ette muuta § 71 lõiget 4 nii, et tulevikus arvestatakse võrgutasu sisse ka teadus- ja arendustööde kulu. Minu arvates on see juba liiast, firmad peaksid oma teadus- ja arendustöid ikka oma kasumi arvel tegema. Milline on siis seisukoht: kas me iga võimaliku kulu paneme arvele juurde, et annaks muudkui võrgutasu suurendada?

Aitäh küsimuse eest, hea kolleeg Kallo! Tõepoolest, seda teemat komisjoni istungil käsitleti, kuigi see muudatus puudutab põhivõrguettevõtjate teadus- ja arendustegevuse kulusid, mida oleks alles tulevikus võimalik arvestada võrgutariifi kujundamisel. Tegelikult see summa on üsna väikene. Hinnanguline kulu aastas kokku on kõigi tarbijate peale 70 000 eurot, mis kajastub võrgutasu summas alles kuskil neljandal komakohal. Nii et see kulu tõepoolest on pärast seaduse vastuvõtmist võimalik arvata võrgutasu hulka, kuid tarbija elektriarvet see sisuliselt ei mõjuta.

Meelis Mälberg, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Peale elektrivõrgu avanemist ei osta mina nagu paljud teisedki Eesti kodutarbijad elektrienergiat Eesti Energialt. Saan seetõttu mitu arvet: ühe saan elektrienergia ja teise võrguteenuse eest. Kunas võiks see olukord muutuda, nii et ma saan oma tarbimise eest ühe arve alusel tasuda?

Hea küsija! See konkreetne küsimus ei puuduta kuidagi eelnõu arutelu komisjonis. Ma ei julge siit Riigikogu kõnetoolist küll prognoosida mingit tähtaega, millal on võimalik elektri eest ühe arve alusel tasuda. See ei puuduta komisjoni arutelu.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui see seadus jõustub, siis on vaja luua teatud andmebaas. Eelnõus on selgelt välja öeldud, et see ülesanne antakse süsteemihaldurile. Samas rakendusseaduse jõustumine on ette nähtud üldises korras, see võib jõustuda mingi paari nädala pärast. Kuidas see süsteemihaldur praegu oma tööga hakkama saab? Kas vastav baas on juba valmis? Kui ei ole, siis millal see valmis saab?

Hea küsija! Andmevahetusplatvorm on juba valmis, kuid seadus ei käsitle andmevahetusplatvormi käigus hoidmiseks tehtavate kulude katmist. See seaduseelnõu just seda reguleerib. Seaduse jõustumise ja andmevahetusplatvormi valmimisega ei ole mingit muret. Andmevahetusplatvorm on valmis ja see reguleerib ainult kulude katmist.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Minu eelmisele küsimusele vastates te viitasite, et arvele lisandub mingisugune 0,00... eurot. Äsjase vastuse kohaselt selle eelnõuga lisandub võrgutasusse ka andmevahetusplatvormi haldamise maksumus. See on võib-olla jälle mingi 0,00... eurot, aga nii see summa kasvab. Kui võrgutasu komponendid ühekaupa võtta, siis need on väikesed summad, aga koos aktsiisidega moodustab see kokku rohkem kui 2/3 elektri tarbimise lõpphinnast. Elektri hind on lõppsummas juba alla 1/3. Nii et veel üks rida tuleb võrgutasusse juurde – andmeplatvormi haldamine. Kui kaugele niimoodi minna võib?

Ma arvan, et kui selle seaduse vastuvõtmisega saab likvideeritud lünk, et andmevahetusplatvormi kulude katmine on segane, ja lisaks saab selgeks ka Konkurentsiametile, et põhivõrguettevõtjate teadus-arendustegevuse kulud on võimalik arvata võrgutasu hulka, siis ma küll ei näe, et mingid kululiigid võiksid lisanduda. Täpsustan veel seda, et komisjoni istungil me otsustasime, et teadus-arendustegevuse kulude temaatika juurde me tuleme enne eelnõu teist lugemist tagasi. Oleks vaja fikseerida konkreetne määr. Ettepanek võiks olla, et teadus-arendustegevuse kulude maht võib olla 1% põhivõrguettevõtja käibest, need kulud ei saa olla määratu suured. Seda me peame komisjonis esimese ja teise lugemise vahel kindlasti täpsustama.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mida tarbijale tähendab päritolusertifikaadi saamine? Kas elektrienergia kvaliteet muutub paremaks või hind läheb odavamaks? Mida see sertifikaat tarbijale paremaks teeb?

Selle sertifikaadi kasutuselevõtt tarbijale elektri hinna kujundamist kuidagi ei muuda. Sertifikaat – see on eraldi kauplemissüsteem – on Eestis eelkõige kasutusel tänu elektriautode kasutuselevõtule. Nimelt, kui elektriautot laadida, siis eelduseks on, et seda laetakse energiaga, mis on saadud taastuvast allikast. Selle tõendamiseks on vaja päritolutunnistust ja seaduseelnõu reguleeribki seda, kuidas tõendada, et Eestis müüdav energia on toodetud taastuvate energiaallikate abil ja koostootmise režiimil. Eestis toodetud taastuvelekter muutub ju statistiliselt kaubeldavaks kogu sellel statistikakaubanduse turul, üle kogu Euroopa.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kui me anname sertifikaadi välja – Riigikogus on ka sertifikaat, et kasutame ainult taastuvenergiat –, siis kuidas garanteeritakse, et need elektronid, mis siia kohale jõuavad, ei tule Lätist või Soomest või kuskilt tuumajaamast? Kuidas me garanteerime nende sertifikaatide paikapidavuse?

Võrgus liikuvate elektronide päritolu kuidagiviisi tuvastada ei ole võimalik. Aga selleks, et tõendada, et mingis ettevõttes või näiteks elektritranspordis kasutatakse taastuvatest allikatest toodetud elektrit, ongi vaja iga megavatt-tunni kohta anda välja üks päritolutunnistus. Need tunnistused on kaubeldavad eraldi turusüsteemis ja nende abil on võimalik statistiliselt tõendada, et üks ettevõte või konkreetne elektriauto kasutaja tarbib taastuvelektrit. Aga neid elektrone, ma arvan, et te füüsikatunnist mäletate, kuidagiviisi tõendada ei ole võimalik.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui seda tõendada ei ole võimalik, et konkreetselt taastuvenergia jõuab tarbijani, siis kuidas antakse tarbijale sertifikaat, et ta tarbib just seda taastuvenergiat?

Sertifikaat antakse välja tootjale, kes toodab energiat taastuvast allikast või koostootmise režiimil.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 687 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 17. juuni kell 17. Esimene lugemine on lõppenud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, see on Aivar Riisalu, Arto Aasa, Deniss Boroditši, Inara Luigase, Kalev Lillo, Kalle Laaneti, Lauri Laasi, Lauri Luige, Lembit Kaljuvee, Olga Sõtniku, Peeter Laursoni, Rainer Vakra, Rannar Vassiljevi, Remo Holsmeri, Valeri Korbi ja Vladimir Velmani algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 646 esimene lugemine. Mul on hea meel tervitada Riigikogu kõnetoolis Riigikogu liiget Deniss Boroditšit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Alustan sellest, et meresõiduohutuse seaduse kehtivas redaktsioonis ei ole toodud veeteetasu arvestamise erisust regulaarliinil sõitva laeva teise laevaga asendamise korral. Kehtiv veeteetasu regulatsioon lähtub n-ö laevapõhisest lähenemisest ja seetõttu arvestatakse laeva asendamise korral teise laevaga tasumisele kuuluv veeteetasu teisele laevale kehtestatud määras. Arvestades riigi huvi regulaarliinidel tehtavate sõitude jätkumise vastu ning laevaomanike huvi veeteetasu paindlikuma arvestamise vastu, samuti asjaolu, et teatud juhtudel võib ka laevaomanikest sõltumatutel põhjustel ilmneda vajadus laev asendada, tuleb kehtivat õigusakti täiendada.
Vaatame siis, mis on need kolm aspekti, millega me seadust täiendada soovime. Esiteks, ühise külastuskordade arvestuse pidamine laeva asendamise korral. Teiseks hakkab kehtima põhimõte, et tasumisele kuuluvate külastuskordade osas lähtutakse suurema veeteetasuga laevast terve kalendriaasta lõikes. Ning kolmas moment: antakse võimalus tasaarvestuseks, kui enne laeva asendamist on arvestatud veeteetasu madalamas määras, kuid eelnimetatud suurema veeteetasuga laevast lähtumise põhimõtte kohaselt kuuluks tasumisele kõrgema määra alusel arvestatav veeteetasu.
Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõus on ka välja toodud põhimõte, mille kohaselt kohaldatakse veeteetasu arvestamisega seonduvaid erisusi laeva asendamise korral üksnes sama reederi laevade suhtes. Laeva asendamine teise laevaga saab kõne alla tulla ainult siis, kui reeder on sama. Üks reeder teostab regulaarreise ja kui tema tavapärase tegevuse käigus ilmneb vajadus mõni laev asendada, siis on põhjendatud veeteetasu arvestamise osas erisuse tegemine. Seega, uue sõnastuse puhul muudetakse laeva asendamise korral tasumisele kuuluvate külastuskordade arvestamisel laevapõhine lähenemine küll regulaarliinipõhiseks lähenemiseks, aga veeteetasu arvestamise muid põhimõtteid ei muudeta. Näiteks suurema laevaga teostatud külastuskordade puhul nõutakse endiselt suuremat tasu. Kalendriaasta vaade on kõnealuses kontekstis oluline, kuna tasumäära alandamise aluseks olevate külastuskordade arv võib täituda aasta esimeste kuude jooksul. Kui kõnealuses situatsioonis vahetatakse laev välja peale külastuskordade arvu täitumist, tagab kalendriaasta jooksul arvestuse pidamine veeteetasu tasaarvestuse võimaluse. Nagu ma juba mainisin, selles kontekstis ei ole enam oluline, kas laev asendatakse ajutiselt või püsivalt – selge sõnaga sätestatakse kõrgemast veeteetasu määrast lähtumise põhimõte.
Võib-olla natukene ka praktikast. Siinkohal tuleb märkida, et asenduslaeva on seni võtnud kasutusele küll ainult üks ettevõtja, aga asenduslaeva kasutamise soovi avaldanud ettevõtjaid on rohkem kui üks. Ent kuna veeteetasu arvestamisel on seni kehtinud laevapõhine lähenemine, ei ole asenduslaeva kasutamise võimalust rohkem kasutatud. Samas see vajadus ja soov on olemas. Palun eelnõu toetada!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 646 esmaspäeval, 2. juunil. Komisjoni istungile olid kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse peaspetsialist Liisa Surva ning õigusosakonna peaspetsialist Hindrek Allvee, kes vastasid täiendavatele küsimustele eelnõu kohta. Ministeeriumi ametnikud juhtisid komisjoni liikmete tähelepanu asjaolule, et eelnõus pakutud muudatus eeldab Veeteede Ameti infosüsteemis ümberkorraldusi, mida ei ole võimalik teha ilma teatud ettevalmistusajata. Eelnõu algataja selgitas, et õigusselguse huvides soovitakse eelnõuga täpsustada meresõiduohutuse seaduse ühte paragrahvi, mis puudutab regulaarliinidel sõitvate laevade asendamist. Muudatusega soovitakse vältida olukorda, kus keegi tõlgendab seadust selliselt, et regulaarliini teenindaval reederil või laevaagendil on kohustus laeva asendamisel tasuda kahekordne veeteetasu.
Eelnõu algataja selgitas, et ka majandusministeerium möönab, et selline olukord võib tõepoolest tekkida, ning kuna ministeeriumil on selles valdkonnas suurem kogemus, on ta valitsuse arvamuses välja pakkunud eelnõu parema sõnastuse. Eelnõu algataja oli selle sõnastusega päri ning kuna eelnõu võiks seadusena vastu võtta veel kevadistungjärgu jooksul, siis sündis ettepanek, et eelnõu saadetakse esimesele lugemisele muudetud kujul.
Majanduskomisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 10. juunil, esitada see esimesele lugemisele algataja nõusolekul muudetud kujul – see oli konsensuslik otsus, nagu ka eelmine –, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – samuti konsensuslik otsus – ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 12. juuni s.a kell 17. Seegi oli konsensuslik otsus. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 646 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. juuni kell 17. Esimene lugemine on lõppenud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 682 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga tõstetakse alkoholi- ja tubakaaktsiisi määrasid, et suurendada riigieelarve tulusid ning piirata tervist kahjustavate toodete tarbimist. Alkoholiaktsiisi tõstetakse järgmisel aastal 15%, perioodil 2016–2018 aga igal aastal 10%. Sigarettide, suitsetamis- ja närimistubaka aktsiisi tõstetakse 5% kolmel aastal alates 2016. aastast. Kütteainena kasutatava biogaasi kasutamise soodustamiseks kehtestatakse selle kauba aktsiisivabastus, kütteainena kasutatava maagaasi aktsiisimäära tõstetakse samas 20% 2015., 2016. ja 2017. aastal. Maagaasi hinnas on aktsiisi osakaal väga väike ja maagaasi hind kodutarbijale tõuseb selle tõttu pisut üle 1% aastas, vabatarbijale 1,4%.
Elektrienergia mikrotootjatest kodumajapidamised ja korteriühistud, kes on võrguga ühendatud ja kelle seadmete võimsus on alla 100 kW, saavad edaspidi omatoodetud elektrienergia tarbimisel aktsiisivabastuse. Sellega luuakse lisamotivatsioon taastuvenergiat tarbida. Eriotstarbelist diislikütust lubatakse edaspidi kasutada vaid põllumajanduses ja kalalaevadega Eestis kalastamisel. Täielik aktsiisivabastus kaob. Otstarbekas on lõpetada ka kerge kütteõli maksusoodustus. Seda tarbitakse majade kütmisel väga vähe, kuna see on kallis kütteviis. Ent kiusatus kasutada seda kütust diiselmootorites on suur, sest seal annab see diisliaktsiisi tõttu suure kokkuhoiu. Muudatus on kooskõlas ka Euroopa keskkonna- ja energiapoliitikaga. Hoonete puhul tuleb keskenduda säästule, soojustamisele, ka vahetada kütteviisi, milleks mõlemaks plaanime investeerimistoetusi. Kerge kütteõli erimärgistamise lõpetamise tulemusena jääb Eestis kasutusele vaid üks erimärgistatud kütus: eriotstarbeline diislikütus. Raudteeveonduses ja Eesti vetes laevatamisel kaob erimärgistatud kütuse kasutamise õigus alates 2015. aastast, kütmiseks ja elektrienergia tootmiseks saab eriotstarbelist diislikütust kasutada kuni 1. maini 2015 ehk selle aasta kütteperioodi lõpuni. Riigi eelarvestrateegia 2015–2018 eelnõu rahastamiskavas on eelkõige ühistranspordikulude kasvu katmiseks ette nähtud 5 miljonit eurot. Küttesektoris kavatsetakse toetusmeetmed rahastada muudest allikatest. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh, austatud minister! Teile on tublisti küsimusi. Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Eelnõu seletuskirjas lohutatakse kütteõli kasutajaid, et riik toetab väikeelamutes energialahenduse muutmist sel ja järgmisel aastal 3 miljoni euroga. Samas hinnatakse, et Eesti eramutes on umbes 1100 õliküttekatelt. Kas teie arvates 3 miljonist eurost piisab nende küttesüsteemide ümberehitamiseks?

Struktuurse reformi puhul ei tule kõne alla, et me maksame absoluutselt kõik kulud kinni. Ma ei oska käigu pealt öelda, kui palju maksab ühe katla vahetamine, nende ettepanekute tegemine on majandusministeeriumi rida, aga kokkuvõttes on struktuurse reformi tulemus pikaajaline kulude kokkuhoid. Me ju oleme lubanud toetust ka soojustamisele. Õlikatlad on väga kallid. Majandusinimesena julgen väita, et inimesel ei ole vaja väga palju lisaraha, et minna üle mõistlikule ökonoomsemale kütusele. Pigem on tal vaja väikest lisastiimulit. Kogu struktuurset reformi ei saa kinni maksta. Ettevõtmise tulemus on pikaajaline sääst, sh ka keskkonnasääst.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Teatavasti aktsiiside üks mõte on suunata inimeste käitumist ning sellest seisukohast on alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine iseenesest hea. Mina muretsen selle pärast, kas see plaanitud aktsiis ikka rahana kätte saadakse. Kas on tehtud mingi analüüs või arvutus ja kui on tehtud, siis mida see on näidanud? Kuidas on võrreldavad Eesti ja meie lähinaabrite alkoholiaktsiis? Pean silmas eelkõige Lätit ja Leedut. Et ei juhtuks see, et hakatakse nendest riikidest alkoholi tooma ja Eestis jääb seetõttu aktsiisist tulenev summa hoopis väiksemaks.

Mure on täiesti arusaadav ja põhjendatud. Eks me ole nende sammude eel asja läbi seedinud. Kõnealune hinnalisa ei ole aga nii suur, et tasuks ära pikad reisid. Aga lisaraha, mida me kallima alkoholiga riikidelt teenime, on päris suur. Ma arvan, et see probleem on suhteliselt väike, aga prognoosid on sedagi arvestanud.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ka raudteeveonduses kaob selle eelnõu järgi erimärgistatud kütus ära. Vedajate hinnangul kaotab riik selle tagajärjel 9 miljonit eurot aastas. Kuidas plaanib riik selle 9 miljonit eurot eelarvesse leida?

Ma ei julge vedajate kaotust kommenteerida. Aga ma ei näe vajadust seda kinni maksta. Vedajad kindlasti liialdavad kütuseaktsiisi mõjuga. Ma pean juhtima tähelepanu sellele, et need transiidifirmad ja logistikafirmad, kes siin on sõna võtnud, et Eesti kaotab konkurentsivõimes Lätile ja Leedule, ei ole kunagi öelnud seda, et nendes riikides sellist soodustust ei ole, miks meil peab olema. Loomulikult, kui raha on mängus, siis on tõde valikuline. Minu jaoks on ebaloomulik, et fossiilse kütuse kasutajale võimaldatakse maksusoodustust – sellega antakse majandusele vale signaal. Loomulikult ei ole muudatuse tagajärg kõigile positiivne ja oodatud, aga ega alati kõik asjad ainult paremuse suunas ei liigugi.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Üsna väikese, 75-ruutmeetrise maja kütmiseks kulub aastas kütteõli maksumusega umbes 1700 eurot. Selle seaduseelnõu kohaselt suureneb see kulu keskmise temperatuuriga talvel 650 euro võrra. See on siiski kaks keskmist pensioni aastas.  Milline on teie sõnum nendele tuhandetele üksikutele pensionäridele ja muudele eakatele inimestele, kes elavad oma majas? Kas kolida korterisse, minna hooldekodusse? Mida te neile ütleksite?

Teie kolleeg äsja rääkis 1100 majast, te räägite tuhandetest pensionäridest – siin on vähemalt suurusjärk vahet. Minu sõnum on, et me püüame nende inimeste üleminekut muule küttele leevendada. See üleminek on mõistlik. Kallilt kütuselt odavamale üleminek on mõistlik ja see aktsiisitõus võiks anda selleks tõuke. Riik püüab neid, kellele see on raske, aidata investeerimistoetuse ja ka soojustamistoetusega.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui räägitakse tuhandetest inimestest, siis peetakse silmas, kui paljud kortermajad ka õliga kütavad. Kallaste linnas on 76 õliküttel hoonet ja see muudatus puudutab väga paljusid inimesi. Kas on ka Kallaste linna esindajatega sellest eelnõust räägitud ja kui on, siis mis on nende seisukoht?

Mina ei ole rääkinud Kallaste linna esindajatega, tunnistan ausalt. Ja on veel mõni linn, kelle esindajatega ma ei ole rääkinud – võiks kohe nimekirja ette lugeda. Ega kõik sammud ei ole meeldivad, kogu kliima- ja energeetikapoliitika ei ole selle poolest meeldiv, et teeb elu odavamaks. Ei, ta ei tee elu odavamaks. Aga ta teeb elu pikas perspektiivis jätkusuutlikumaks.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Erimärgistatud diislikütust on lubatud kasutada kütteainena umbes järgmise aasta 1. maini. Seega on inimestel aega küttesüsteemi vahetada 10–11 kuud. Kuidas on võimalik selle aja jooksul kogu süsteem välja vahetada? See eeldab projekti ja hinnapakkumisi, tarneaega jne. Mis te selle kohta ütlete?

Ma ei usu, et eramajad vajavad kulukat riigihanke protseduuri ja peavad arvestama pikkade kohtuvaidlustega. See samm tasub ära teha! Kõik katlafirmad teevad hea meelega oma pakkumise ja kindlasti käib see Eesti teenindussektoris üsna sujuvalt. See sektor on heal tasemel.

Erki Nool, palun!

Aitäh! Austatud minister! Aktsiiside tõstmisel on kaks mõtet. Üks on eelarve täitmine, teine on mõjutada tarbija harjumusi. Seekord me räägime eelarve täitmisest. Aga miks me selleks, et rohkem raha saada ja inimeste harjumusi mõjutada, ei ole huuletubakat maksustanud ja seda kaubandusse lubanud? Politsei on märkinud, et selle müük on esimesi narkootikumivõrgustiku treeninguid ja ka kaitseväes on see suhteliselt populaarne kaubandusartikkel. Riigil aga jääb nendest päris suurtest summadest aktsiisitulu saamata. Miks me ei võiks seda rohkem rakendada?

Kõigepealt, aktsiisil on alati kaks eesmärki: üks on teha kaup kallimaks ja teine on seejuures koguda eelarvesse raha. Aga aktsiisi on võimalik rakendada legaalsete kaupade puhul ja huuletubaka puhul on mul kuri kahtlus, et see on Eestis keelatud.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Õiguskantsler oli seisukohal, et erimärgistusega diislikütust puudutanud esialgne jõustumistähtaeg 1. jaanuar 2015 ei olnud põhiseadusega kooskõlas. Praeguses eelnõus on jõustumistähtaeg 1. mai 2015 ja minu küsimus ongi sellega seotud. Kas teie hinnangul see on põhiseadusega kooskõlas või ei ole?

See on kooskõlas. Õiguskantsler, ja kaugeltki mitte ainult tema, tundis mõneti muret, kas 1. jaanuar ei ole liiga vara, ja sellepärast me otsustasime kehtestada tähtajaks kütteperioodi lõppemise. Mina küll arvan, et kütteperiood lõpeb varem enamikus majades, aga nii see ametlikult on.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Olete mitmes vastuses soovitanud maju soojustada, aga ma võin kihla vedada, et kui talvel on väljas miinus 20, siis ainult soojustusest ei aita, rohkem kütma peab ikka ka. Ja kui on hajaasustuses üksik maja, mida praegu köetakse kütteõliga, siis elekter sinna küll tuleb, aga gaasitrassi ei pruugi läheduses olla. Millega omanik siis kütteõli asendab? Kas te soovitate üle minna uuesti ahjuküttele, ehitada ahjud sisse? Ega hakkepuidukatelt ühes väikemajas ei ole võimalik tööle panna, seda peaksite teiegi teadma, et see on suuremate mahtude tarvis mõeldud. Millele ta siis üle läheb selle lühikese ajaga?

Ma ei ole tõesti insener, ei julge teiega siin vaielda. Aga kütteviise on mitmesuguseid ja juhtumeid, kus ükski neist ei sobi, on väga vähe. Aga isegi kui nii on, siis Tallinna linngi ei ole nõus kõike kinni maksma, mis on mõistlik. See on lihtsalt mõistlik reform, millega stimuleeritakse kallist küttesüsteemi välja vahetama ja antakse selleks jõudumööda ka rahalist toetust.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Eelmisel aastal tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium uuringu kohalike omavalitsuste hulgas ning selgitas välja, et kohalikele omavalitsustele kuulub 182 omandit, kus kasutatakse katlaid, mis vajavad umbes 3,3 miljonit liitrit erimärgistatud kütust. Ja siit on mul selline küsimus: kas on ette nähtud kompensatsioon ka omavalitsustele? Ja kui on, siis kuidas see hakkab välja nägema?

Veel kord: mõistlikke ümberehitusi ei pea kompenseerima, mõistlikud sammud tasuvad aja jooksul ise ära. Küll aga võib kodanikel üleminek liiga kulukas olla ja siin me püüame kaasa aidata. Omavalitsus ei ole mingi eriline riskigrupp, kes on väljaspool riiki ja kelle jaoks peaks riik kogu aeg kõikvõimas päästja olema. Riigil on olemas ka sotsiaalsüsteem. Toimetulekutoetuse raha saavad omavalitsused riigilt vastavalt vajadusele. Selles mõttes ei ole erand ka see, et kõnealune hinnatõus kompenseeritakse omavalitsustele.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Mul on kahtlusi, et te ei märka puude taga metsa. Selle eelnõuga te kaotate ära kutselist kalapüüki tegevatel laevadel kasutatava kütuse aktsiisivabastuse. See on Läänemere maades pretsedent, et kutselised kalurid hakkavad maksma kütuseaktsiisi, seda ei ole üheski teises Läänemere-äärses riigis. Me oleme esimesed. Teiseks, sellega me raskendame ka väljakujunenud olukorda, kus paljud Soome ja Leedu laevad käivad Eesti sadamates ja me saame sealt tooret oma tööstustele, et sellele lisandväärtust anda. Miks me seame oma kalurid halvemasse seisu, võrreldes kõikide teiste Läänemere-äärsete riikide kaluritega? Ja miks me halvendame oma kalasadamate konkurentsivõimet?

Aktsiisi mõte on teatavasti tarbimist piirata ja kliimapoliitikat toetada. Kalandus ei ole selles mõttes erand. Me peaksime majanduses ikkagi andma õigeid signaale ega tohi soodustada tendentsi, mida me soodustada ei taha. Kalanduse konkurentsivõime üle ma ei söanda teiega vaielda, aga ma usun, et saadakse ka sellest raskusest jagu. Alati on raskustest jagu saadud. Ja väga keeruline on ette kujutada seda, et Lätist tasub siin käia kala püüdmas, kuna see aktsiis kehtib.

Läheme edasi. Kalle Palling, palun!

Aitäh! Austatud minister! Selles eelnõus on veel üks väga mõistlik ettepanek. Nimelt sätestatakse kütteainena kasutatavale biogaasile aktsiisivabastus. Biogaasi täielik aktsiisivabastus on oma olemuselt riigiabi, mis eeldab Eestilt riigiabi loa taotlemist Euroopa Komisjonilt. Kui kiiresti me teie hinnangul võiksime selle riigiabi loa saada, et anda sektorile konkreetne signaal ja kindlustunne, et riik tõepoolest selle keskkonnasõbraliku gaasi tootmist propageerib?

Loodetavasti saame loa õigeks ajaks, aga ma väga entusiastlik igasuguste selliste protseduuride puhul ei ole. Keskkonnasõbralikkus on kindlasti üks aspekt, aga samas me ei tohi unustada, et sellega me tekitame kaudselt ühiskonnale lisakulu. Keskkonnapoliitika tuleb meil kinni maksta. Meil jääb biogaasi kasutamisel saamata teise kütuse aktsiisi raha ja ühiskond tervikuna konkurentsivõimelisemaks sellest ju ei saa. See on lihtsalt üks ohver, mis tuleb keskkonnapoliitikale tuua.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Riigi pikaajaline alkoholipoliitika ja alkoholiaktsiisi strateegia on säärane, et on kokku lepitud 5%-line tõus. Kuidas see teie arvates kogu sektorit mõjutab, et me püüame erakorraliselt aktsiisi tõsta? Ja teine küsimus on mul ka. Ehk te meenutate, kas ei ole varem just Rahandusministeerium viidanud sellele, et äkiline aktsiisitõus võib soodustada salaalkoholiturgu? Kuidas see eelnõu konkreetselt teie hinnangul salaalkoholiturgu võiks mõjutada?

Ma arvan, et sektorit mõjutab see positiivselt, selle tulemusena tarbimine väheneb. Salaturuga aga on nii, et me üldiselt ikkagi kontrollime seda juba rahuldavalt. See on midagi, millega me toime tuleme. Kaua aega läks alkohol meil ju suhteliselt odavamaks. See odavnes päris kiiresti ja siis ei tõstetud hinda kaua aega. Selles mõttes on meil muidugi lünk tekkinud. Alkoholipudeli hinna tõus on võrdlemisi tagasihoidlik olnud. Te vaadake seda tabelit ja mõelge nüüd, kas inimeste tulude kasvades salaviin ikka tasub väga ära. Me oleme, kuidas öelda, SKT ja sissetulekutega võrreldes ikkagi eelkõige viinapudeli hinnas maha jäänud. Me pole salaviinaäri suhteliselt kasulikumaks teinud. Kontrollimehhanismid on ka paranenud.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin erimärgistatud kütuse soodustuse kaotamise kohta. Tegelikult on see ju samm õiges suunas. Aga ma ütlen, et selle seaduseelnõuga te panete õnnetud inimesed veel õnnetumasse seisu, sest teatud perioodi peavad nad maksma 38% kõrgemat kütuse hinda kui praegu. Ja see praegunegi hind on juba väga kõrge. Kas ei peaks siiski vastupidi talitama, et enne kehtestame kompensatsioonimehhanismi ja püüame nende inimeste probleemi ära lahendada ning pärast keerame neile kõrgema hinna kraesse? Selge on see, et kaks või kolm aastat  peavad nad seda kõrgemat hinda taluma. Võiks ju vastupidi talitada, eelkõige sellepärast, et inimesed ei saaks kannatada. Aga eelnõu iseenesest teenib õilsat eesmärki.

Aitäh heade sõnade eest! See on ka minu arvamus, et eelnõu on mõistlik. Veidikene liiga suur hoog sellega sees on, aga see on teadlik hoog. Eelarve täitmine ei tähenda iseenda kõhu täitmist, vaid ikka meie inimeste aitamist. Järsk lastetoetuste suurendamine näiteks nõuab katet ja see on väga õiglane kate, kui me võtame raha sealt, kus seda kasutatakse ebaefektiivselt. Õliga kütmine on ebaefektiivne. See on õige signaal tarbijatele, kes ei ole sellist küttesüsteemi seni välja vahetanud. Ja õige signaal on ka see, kui me anname toetust soojustamiseks või katla väljavahetamiseks. Aga üldiselt need inimesed on enamasti nii teovõimelised, et vajavad vaid väikest ergutust.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Juba praegu on maagaasiaktsiis Eestis poole kõrgem kui Lätis ja ligi kolm korda kõrgem kui Leedus. Nüüd kavandatava seadusmuudatusega hakkaks maagaasi aktsiisimäär tõusma 20% aastas, see tähendab, et kolme aasta pärast oleks see 60% praegusest määrast kõrgem. Kuidas valitsus plaanib kompenseerida konkurentsis tekkivat mahajäämust Eesti tööstusele ja eratarbijale?

Ega kõik hinnatõusud, konkreetsel juhul siis 1% aastas, ei ole sammud, mida peab kompenseerima. Me ei saa anda sama aktsiisisumma võrra raha tagasi sellele, kes gaasi kulutas. Me anname õrna signaali, et Vene gaas – teid peaks see teema erutama – ei ole asi, millele võiks väga suure panuse panna. See on ühiskonnale kallim ja riskantsem, kui võiks arvata tema jaehinna põhjal. Ja kus see konkurents nii väga siis kannatab? Teil ei ole ju ühtegi näidet selle kohta, kuidas konkurentsivõime seetõttu kannatab. Tegemist on väga väikese hinnatõusuga, mis üldises hinnakõikumises on märkamatu.

Meelis Mälberg, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Lisaks traditsioonilistele sigarettidele on viimasel ajal väga levima hakanud e-sigaretid. Väidetavalt neil tervisele otsest kahjulikku mõju ei ole, aga kindlasti pole tegu sellise tootega, mida suitsetamise aseainena propageerida. Kas meil oleks mõistlik hakata mõtlema e-sigareti mingil moel aktsiisiga maksustamisele?

Oleks küll mõtet. Kindlalt on e-sigaret tervisele kahjulik. Tegemist on meelemürgiga ja küsimus on, kas ta on märksa kasulikum kui see, mida ta asendab. Tegu kaldub olema asendusraviga ja praktika, kuidas neid tooteid maksustada, Euroopas puudub. On ka küllalt segane, kuidas seda turgu kontrollida. Üldiselt need on vist väiksed kogused, mille transportimine ühest kohast teise ei ole kuigi keeruline. Aga ma ei tahaks rääkida asjast, mida ma ise ei ole näpuga katsunud ega kopsu tõmmanud.

Marika Tuus-Laul, palun!

Hea minister! Kuidas need ideed kõik nii äkki tulevad? Ja kuidas siin on lood õiguskindlusega? Mäletate ju ise, kuidas me siin aastal 2009 üleöö võtsime vastu käibemaksumäära tõstva seaduse ja palju muidki selliseid samme sai tollal tehtud. Nüüd jälle vaid pool aastat ette. Õnneks õiguskantsler küll sekkus, aga ikkagi, miks valitsus oma vigadest ei õpi ja aega ei anna?

Valitsus õpib enamasti teiste vigadest. Selles seisneb tema eelistus.

Toomas Tõniste, palun!

Aitäh! Oleme siin korduvalt kuulnud, et alkoholiaktsiisi tõstmine aitab lahendada alkoholismiprobleemi ja on seega kasulik. Aga miks on jäetud arvestamata nii rohelise raamatu ettepanek kui ka paljude organisatsioonide soovitused elanike tervise huvides alkohoolsete jookide aktsiisid võrdsustada või asuda vähemalt praegust suurt vahet vähendama? On ju teada, et alkoholismi levikule noorte seas aitavad kaasa just odavad alkopopid, magusad piirituse baasil tehtud joogid. Miks nende aktsiise ei tõsteta proportsionaalselt rohkem, kuigi see kokkuvõttes vähendaks terviseprobleeme?

Palun näidake mulle rohelises raamatus see koht, kus on öeldud, et alkoholiaktsiisid tuleb võrdsustada! Mina sellist kohta ei tea. Ma tean, et alkopopid tekitavad probleeme. Suures osas taandub see tõsiasjale, et nendel pole legaaldefinitsiooni, neil pole koodi või mis ta ongi, mis võimaldaks neid teistmoodi maksustada. Aga kui teil selline ettepanek on, siis mina palun teil tõesti leida võimalus sellele kaasa aidata. See oleks väga mõistlik. Samas on enamik sellest aktsiiside ühtlustamise jutust olnud demagoogiline. Väide, et meil oleks võimalik õlut ja viina alkoholiaktsiisi mõttes võrdselt kohelda, on täiesti vale. Jutt, et meil kuidagi soositakse õlut, on ka täiesti vale. Oleme avalikkuse tungival nõudmisel arvutusi teinud ja leidnud, et kui meie palju kirutud proportsioon aktsiisidel on 2,6 viinal rohkem kui õllel, siis Euroopa keskmine on 3,1. Leedus on see vahe minu teada üle 5. Ja seda tulebki niimoodi vaadata.
Esimese asjana aga paneb kõik see mõtlema, miks seda jama aetakse. Kes neid legende kogu aeg sünnitab? Miks seda juttu nii palju räägitakse? Loomulikult on selle taga majandushuvi. Mina ei tahaks poliitikuna anda sellist signaali, et me hakkame õlleaktsiisi rohkem tõstma kui viinaaktsiisi. Et me leiame, et lahja alkoholi osakaalu tarbimises tuleb vähendada, kange osakaalu suurendada. Statistika näitab, et me just kange alkoholi osas oleme "väga eesrindlikud", tarbime seda õige palju.
Ja kõnealusel erinevusel on veel üks väga lihtne põhjus. Etanoolimolekuli omahind on viina puhul palju odavam ja sellepärast peab selle omahinnale lisama aktsiisi palju rohkem kui õlle puhul. Niimoodi see on. Vilunud tarbijad ütlevad, et viinast saab laksu enne kätte. Mina viina ei ole enam kaua proovinud, aastakümneid tõenäoliselt. Aga mulle tundub see väga loogiline. Ja kui ma oma tudengiajale mõtlen, siis mõtlen siiamaani samamoodi. Ärge sellest suunast kunagi kõrvale kalduge, sõltumata sellest, mida Liviko ja muud tootjad või kes iganes räägivad. Igal pool maksustatakse rohkem viina etanooli ja mujal riikides on vahe veel suurem. Aga alkopopi probleemiga me peame kindlasti tegelema. Vahest on võimalik leida nende maksustamiseks mingisugune legaalne retsept. Ma oma majast energilist toetust ei leidnud, kui ma seda proovisin. Nad arvasid, et seda ei tee ära.

Tiina Lokk-Tramberg, palun!

Aitäh! Austatud minister! Te osaliselt juba vastasite küsimusele, mille ma oleksin esitanud. Tahtsin ka puudutada kange ja lahja alkoholi aktsiisi vahet, aga mitte selles mõttes, et peaksin õigeks neid suisa võrdsustada. Mulle lihtsalt tundub, et lahja alkoholi aktsiis tõuseb siiski suhteliselt marginaalselt. Arvestades proportsionaalselt mõlemat eesmärki – hoida inimeste tervist ja täita riigieelarvet –, oleks see tõus võinud olla isegi suurem. Seda ühelt poolt. Teiselt poolt mulle tundub, et sellesse eelnõusse on sisse kirjutatud selline pigem just välisõlletootjate ja suurte kontsernide kesksus või soodustamine. Me nagu natuke karvase käega piirame meie oma alles alustanud väikeõlletootjate tegevust. Vahepeal meil neid ju tükk aega ei olnud. Siin ma tunnetan teatavat vastuolu. Kuidas te seda kommenteerite?

Kui minu käest küsitakse, siis ma vastan endiselt, et mina ei toeta mingil juhul viinaaktsiisi õlle omast aeglasemat tõusu. Ma ei toeta seda põhimõtteliselt. Samas need väikesed pruulikojad – kui nad tegutsevad, siis järelikult on neil tarbijaskond olemas. Mul on selle üle hea meel, et tarbija eelistused on läinud nüansirikkamaks kui 20 aastat tagasi. Väga tore, kui see kaup leiab endale turu, olgu restoranides või poodides. Aga meil on ju päris väikestele tootjatele ka erisoodustus, kuna nemad ei suuda üldist efektiivsust tagada. Tänu sellele soodustusele on hulk väiketootjaid tärganud.

Austatud minister, nüüd küsib teie käest Ester Tuiksoo. Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, härra juhataja! Austatud minister! Selle seaduse muutmisega ja ka kogu selle kiirustamisega te panete meie põllumajandussektori ebavõrdsesse seisu, võrreldes naaberriikidega. Põllumehed on teile teinud ka mõned ettepanekud. Üks nendest on, et CO₂ kvoodi müügi tulust võiks rahastada ka põllumajandussektori energialahenduste muutmist. Teine on, et kehtestada loomakasvatushoonetes ja kuivatites töötavate katelde asendamiseks pikem üleminekuaeg, mille jooksul lubada neis kasutada eriotstarbelist diislikütust. See aeg võiks olla  viis-kuus aastat. Kas te nõustute nende ettepanekutega ja tulete sektorile vastu või ütlete, et raskustest on alati üle saadud? Aga mõelge, mis need raskused on meil nii kalanduses kui ka põllumajanduses maksma läinud, mis hind nende ületamisel on olnud.

Ega kütuseaktsiisi muudatus ei ole tehtud juhuslikult, ikka päris teadlikult. CO₂ kvoodi ostja saab ise otsustada, mis puhul ta seda müüb. Meie kogu selle poliitika eesmärk on võimalikult suur kasu ja suur kasusaajate arv. Et võiks toetada just põllumajanduses kasutatavate katelde väljavahetamist, seda tuleb nende projektidega tegelejatele tõestada. Ja ega kvootide müük enam nii ulatuslik ei ole, nagu see hiljuti oli, nõnda et mingit suurt vaba ja niisama vedelevat raha ei maksa sellest loota.

Aivar Kokk, palun!

Hea minister! Täna on pikalt räägitud sellest, et koduomanikud peaksid mingile muule küttele üle minema ja katlaid vahetama hakkama. Me aga arutame siin, et gaasiaktsiis tõuseb ja gaas tuleb Venemaalt – see on paha, gaasikatel ei tohi olla. Vedelkütus on halb, aktsiis tõuseb – seda ei maksa kasutada. Maakütte investeering on viis korda suurem kui ükskõik millise teise kütteliigi investeering. Talvel tuleb elektriga juurde kütta, elekter on kallis ja võib-olla tuleb CO₂ tasu ka veel juurde. Päikeseenergia ära ei tasu, talvel ei ole võimalik kodu soojaks kütta, sest süsteemist ei tule nii palju sooja. Kas te oskate öelda, millisele küttele peaks üle minema? Linnades ju igal pool ei tohi enam ka ahjukütet olla.

Kui ikka maa on külmunud ja kärss on kärnas, siis ilmselt ei kõlba ükski lahendus. Te arutate siin, et kõik on keelatud, kõik on halvasti, miski ei sobi – no mis me teeme? Iga omanik langetab otsuse vastavalt oma olukorrale. Riigis on olemas päris mahukad fondid selleks, et üleminekut soosida, ja alternatiivsete kütteviiside toetamiseks on ka meetodid olemas.

Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kõik oleneb eesmärkidest, milleks üks või teine seaduseelnõu on ellu kutsutud. Ja kui eesmärk on vaid eelarvesse lisaraha juurde tuua, siis kindlasti on see diskuteeritav. Minu küsimus on seotud alkoholiaktsiisiga. Ma ei väida, et alkoholiaktsiisi ei peaks tõstma, aga ma tahan teada, millistel eesmärkidel olete kehtestanud lähiaastateks just sellise tõusuprotsendi. Miks ma seda küsin, on tegelikult seotud rahanduskomisjoni eelmise nädala istungiga, kus oli suurem ümarlaud. Ma küsisin konjunktuuriinstituudilt, kas neilt on tellitud võrdlevat analüüsi, milline on alkoholiaktsiisi tõusu ja keskmise palga suhe. Tuleb välja, et sellist analüüsi tehtud ei ole, ja sellest ehk ka selline, mulle tundub, hüppeline tõus, mis lähtub vaid potentsiaalsetest kuludest.

Ma tean veel instituute, kellelt sellist uuringut ei ole tellitud. Aga ma ei saa aru, kus siin see tuumateadus on. Minul endal on asjaomane arvutus tööpaberite seas olemas, peaks selle üles otsima. See ei ole tuumateadus – arvutage, ei ole mingit kunsti! Miks peaks konjunktuuriinstituudi käest küsima, kas neilt on analüüs tellitud? Te nüüd saite vastuse, aga see ei ole muidugi vastus probleemile endale.

Priit Sibul, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te olete täna õige mitmel puhul rääkinud mitmesugustest suhetest. Te ütlesite, et Laursoni peaks erutama Vene gaasi teema, meenutasite oma suhteid viinaga nii tänapäeval kui ka minevikus. Äkki tõe huvides räägite ära, mis suhted on teil lahjema alkoholiga – nii õlle kui ka muude lahjade alkohoolsete jookidega? Ja ma ei saanud päris täpselt teie arutluskäigust aru, kas lahjade alkohoolsete jookide aktsiis on praegu teie arvates liiga madal. Mis juhtuks, kui me seda ka proportsionaalselt rohkem tõstaksime?

Aitäh! Mina ei tahaks enda tarbimisest rääkida. Kui teie enda omast tahate, siis rääkige aga! Proovige enda peal erineval moel ja tulge jagage oma kogemusi. Mina olen aga praegu sunnitud küsimustele vastama. Sellisele küsimusele, ma arvan, väga pikalt ei pea vastama. Aga juhtuks kindlasti see, et tarbija eelistus kalduks rohkem kangema kraami kasuks. Mina ei arva, et see oleks tervisepoliitiliselt mõistlik ning alkoholi tootjate ja maaletoojate konkurentsi seisukohalt aus. See ei vastaks kaugeltki meie naabrite ja muu Euroopa tavadele. Mujal on nende kahe alkoholiliigi aktsiisierinevused suuremad, mitte väiksemad kui meil.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Mul jäi ikkagi vastus saamata. Äkki te ütlete Eesti rahvale, millisele kütusele oleks majaomanikel kasulik üle minna, et nad ei peaks aasta pärast olema samas olukorras, et jälle mingi aktsiis tõuseb või midagi muul moel kallineb? Milline küttelahendus oleks praegu kõige õigem?

Mina ei ole plaanikomitee ega parteikomitee, kes ütleb, et rahvas, minge üle mingisugusele asjale. Me ei kavatse kindlasti kütte proportsioonides lähiaastatel suuri nihkeid teha. Küll aga turg ise nihkeid tekitab. Kerge kütteõli osakaal kütuse kasutamisel on väga tilluke. Te räägite kogu aeg õliküttest, aga selle osakaal on väga tilluke. Ja on teada ka nendest vastuolulistest andmetest, mis on esitanud kuulus majaomanike liit või kuidas nad end nimetavad – äkki koduomanike liit? –, et seda kerget kütteõli ei kasutata ainult selleks, milleks ta on soodustuse saanud.

Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Teie vastuseid kuulata on selles mõttes tore, et te panete asjale kohe mingi sildi külge ja vahepeal ütlete, et näe, sunnite siin küsimusi esitades mind vastama. Aga see, kas tilluke või mitte, oleneb ka vastaja vaatenurgast – kellegi jaoks on tilluke, kellegi jaoks mitte. Ent nüüd küsimuse juurde. Ma puudutaksin korraks tubakaaktsiisi. Te olete võtnud seisukoha, et tubakaaktsiis võiks tõusta, ja mitte 1. jaanuarist 2015 nagu muud aktsiisimäärad, vaid pigem aastast 2016. Ma ei saa aru, kas see soov tuleneb pigem eelarvelistest kaalutlustest, et aktsiisiraha laekuks 2015. aastal, või on sellel mingid muud põhjused? Muidu võiks ju üldine loogika olla, et sätestame stabiilsed pidevad väiksemad tõusud, mitte ühekordsed ja kõrgendatud protsendiga. Äkki oskate kommenteerida, millest see tuleneb?

Esiteks see tuleneb sellest, et pidev tõus on läbi saamas ja nüüd tuleb langetada uus otsus. Uus otsus tuleb tubaka kohta, tegemist on üsna ulatusliku varude ette kogumisega. Et saada tulusid 2015. aastaks, on otstarbekas teha tõus 2016. aasta 1. jaanuarist. Me ei saa aga tubaka- ja alkoholipoliitika puhul, nagu ma olen siin korduvalt öelnud, eirata eelarve mõjusid. Me ei tohi kahju teha teistele valdkondadele sellega, et me eksime mingis määras või aastaarvus.

Toomas Tõniste, palun!

Aitäh! Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et eelarvesse plaanitakse teatud tulu tänu alkoholiaktsiisi tõusule, kuid kas on uuritud, kui palju selle tõttu meie turismisektoris ja ettevõtluses raha saamata jääb? Kõrgem aktsiis võib turiste eemale peletada, vähem juuakse, toitlustusettevõtete käibed kukuvad jne. Kas seda külge on uuritud ja kui on, mis on järeldus?

Alkoholikaubanduse vallas olete te minust tunduvalt asjatundjam ja kindlasti võtate seda suurema kirega. Mina alkoholiturismi ega alkoholikaubandust Eesti Nokiaks Nokia vanas tähenduses ei pea. Eelarvele on see aktsiisitõus hea. Aktsiisi tõstavad kõik riigid. Läti saab seda tõsta juhul, kui meie tõstame, ja ta kindlasti teeb seda. Oleme juba rääkinud Läti ministriga, ta jälgib asjade arengut tähelepanelikult. Soomlased jälgivad tähelepanelikult. Ega joomine kuhugi ei kao. Muidugi me peame oma tõstmistes naabreid arvestama, aga me ei tohiks mõelda ainult sellele, kuidas siia sõitnud inimesi rohkem purju joota. Ka selles poliitikas tuleb olla mõõdukas ja seada viisakaid eesmärke.

Ene Ergma, palun!

Suur tänu! Lugupeetud minister! Ma tervitan seda, et kangete jookide aktsiis tõuseb. Aga mulle on arusaamatu, miks on suurema tähelepanuta jäänud nn popjoogid, mis minu meelest noortele inimestele ja lastele, kes neid hea meelega tarvitavad, väga halvasti mõjuvad. Te ütlete, et väga raske on kehtestada erisus, et nende aktsiis tõuseb tunduvalt rohkem, kui see praegu tõuseb. Ma siiski arvan, et Rahandusministeeriumil eesotsas nii targa ministriga oleks see võimalik läbi viia. Et me ometi saaksime piiri ette tõmmata, et lapsed ei hakkaks 11–12-aastaselt neid kergeid alkohoolseid jooke jooma.

Meie nii targad seni pole olnud, aga ma võin seda uuesti oma ametnikega arutada. Seni on vastus olnud eitav – see ei ole võimalik. Seda pole kuskil suudetud saavutada.

Erki Nool, palun!

Aitäh! Hea minister, ma tõesti palun vabandust, et ma küsin teie käest ühe küsimuse ja raiskan teie kallist aega! Te vastasite siin alkoholiaktsiisi erisuse kohta. Sellest võib aru saada, loogika on täiesti olemas, et meie kodumaist õlletööstust võiks mingil määral toetada. Aga mis puutub tubakaaktsiisi, siis ühest asjast ma aru ei saa. Miks kehtib erisus, et odavamatel ja ebakvaliteetsematel sigarettidel on madalam aktsiisimäär ja kallimatel kõrgem? Miks me ei võiks seda ühtlustada, nii et kõik sigaretid oleksid ühesuguse aktsiisiga maksustatud?

Ärge kogu aeg öelge, et te ei saa aru! Püüdke uurida! Tubakaaktsiisi niisuguse ühtlustamise otsene tagajärg oleks, et odavam kaup, mille puhul salaturu risk on suur, kallineks rohkem ja ka selle salaturu kasumlikkus kasvaks. Tarbijad on siis salaturule altimad. Nii et meie eksperdid seda ei soovita. Odavama kauba vähem seaduskuulekas tarbija on see, keda me püüame ergutada seaduslikku kraami ostma. Niisugune on tegelikkus ja mängus on päris suured summad. Tubakafirmad on olnud, kuidas nüüd öelda, sellised hästi viisakad lobistajad. Alati on olnud ka arusaadav, mida nad soovivad, ja meie asi on otsustada, kas nende soovid on päris erapooletud. On juhtumeid, kus me oleme nendega nõus olnud, konkreetsel juhul pigem ei ole. Ma usun oma inimesi ja ma ise tajun ka loogikat, et inimesed, kes ajavad taga odavat, madala kvaliteediga ja väheprestiižset kaubamärki, tekitaksid uue ja tugevama surve salaturul. Nendele ei sobi kalli kauba ost.

Remo Holsmer, palun!

Aitäh! Küsin gaasiaktsiisi tõusu kohta. Kas te olete teinud arvutusi, kui suureks kujuneb aktsiisitõusu mõju inimesele järgmisel aastal? Kuidas see 20%-line tõus reaalselt arvel kajastub? Kui suureks võib prognoosida nende elanike kulutuste kasvu, kes kütavad oma kodu gaasiga?

On küll tehtud arvutusi. Aga praegu ma neid arve peast ei tea, peaksin hakkama paberitest otsima, mida ma viisaka aja jooksul ei suudaks lõpetada. Aga kasv on üks protsent ja natuke veel peale. Täpsemalt ma ei oska öelda. Too 1% on ikka väga nadi põhjus nii pikalt sellest rääkida.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Eesmärk on, et need majad, mida praegu köetakse vedelkütusega, peaks minema alternatiivküttele. Aga kui ma vaatan seda tabelit, siis näen, et riik loodab läbi selle, et vedelkütuse hind läheb kallimaks, nelja aastaga teenida 31,7 miljonit eurot. Kus see loogika on? Miks nad ei taha alternatiivküttele üle minna?

Vabandust, väga pikk küsimus oli! Keegi ei taha minna üle alternatiivküttele, kui riik teenib 31,7 miljonit. Ma ei tabanud seda loogikat praegu, mingi sõna vist läks kaduma.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma saan aru, et seaduseelnõu eesmärk on muuta kaht asja: suurendada riigieelarve tulusid ning piirata alkoholi ja tubaka tarbimist. Ma saan aru, et kui soovitakse piirata alkoholi ja tubakatoodete tarbimist, siis võiks ehk mitte 15 või 10% aktsiisi tõsta, vaid 50–60%. Aga küsida tahan natuke teisest küljest. Oli täielikult programmis – aastaga 2018 see lõppes – iga aasta aktsiisimäära 5% tõsta. Aga me lisame 15% ja 10% ning siis läheme 2018. aastal jälle tubakaaktsiisi tõstmisega iga aasta 5% edasi. Küsimus ongi seotud sellega. Kas järgmise aasta eelarvega on probleeme?

Küsige, millise aasta eelarvega ei ole probleeme. Probleeme on alati miljon ja valikuid on palju.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Ma jälgisin teie vastuseid esitatud küsimustele ja alguses mõtlesin, et ma ei hakka üldse küsimagi, sest te nagunii ei vaevu vastama. Aga siis mõtlesin, et te seisate seal puldis ikka sellepärast, et anda vastuseid, mida te ei saanud anda rahanduskomisjonis. Seega küsin oma seletuskirja kohta käiva küsimuse siiski ära ja eeldan, et te vaevute vastama.
Seletuskirja kohaselt on Eestis olemas selline meede nagu korterelamute energiatõhususe meede, mille eesmärk on suurendada korterelamute energiatõhusust. Nüüd tõstetav õliküttel olevate kortermajade kütte hind puudutab umbes 200 maja ja on antud lubadus, et need 200 maja saavad selle meetme raames küsida raha oma küttesüsteemide ümbertegemiseks. Kas see tähendab seda, et need kortermajad, kes seni on olnud järjekorras, et saada toetust majade soojustamiseks, peavad ootama veel kauem? Või tähendab see seda, et raha leitakse juurde?

Oleksite võinud ära jätta selle profülaktilise sissejuhatuse, et ma nagunii ei vasta ja mis ma siia tulen ja et te mõtlesite mitte küsida. See on hakanud korduma, seda ei taha enam kuulata. Mul ei ole selle aasta eelarvet ees, aga loomulikult me räägime lisarahast, et kompenseerida. Selleks on ka Euroopa Liidu eelarvest raha taotletud. Ma ei oska praegu öelda, mis seisus on CO₂ kvoodi jagamine, aga see on asi, millega me tegeleme ja millest me ei kavatse loobuda.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te olete täna andnud üsna huvitavaid vastuseid ja üks põnevaimaid oli see, kui te rääkisite pikalt, et tubakal peavad olema erinevad aktsiisid, sest ühed on väheväärtuslikumad ja nende puhul on illegaalse sissetuleku turg suurem. Nende jookide seas, mida pakutakse meie lastele ja noortele kahjuks ka mitmesugustel noorteüritustel igasugust nänni kätte jagades, on ka väga magusaid siidreid. Kas me soodustame madala aktsiisiga siidri joomist, kuna see on odav ja hea kaup mitteseaduskuulekatele inimestele?

Aitäh! Tore, et teil huvitav on. Minu jaoks on huvitav see, kuidas te siiski tubaka salaturu probleemi ei tea, kuidas see saab teile uudis olla. Alkopoppide küsimusest ma rääkisin, need ei moodusta üldises alkoholi tarbimises väga suurt osa. Ja sellesse segmenti sekkumisel on õiguslik probleem. Lisaks toob väga suur sekkumine sellesse asemele lihtsalt limonaadi ja viina enama tarbimise ning see ei ole kuigi tõhus. Me peame igal juhul olema targad ja peame igal juhul täitma ka Euroopa Liidu reegleid. Kui te arvate, et neid saab mingisuguste täpsustustega parandada, siis öelge mulle, kuidas. Mul oleks väga hea meel, kui nende magusate jookide turg väheneks. Samas, ega laps ei või kraadidega jooke juua nagunii. Laps ei või neid juua ja see ei ole salaturu küsimus, see on legaalse turu küsimus. Suitsu puhul ma räägin salaturust, alkopopi puhul ei ole tegemist illegaalse turuga. Need on täiesti erinevad asjad. Tubaka puhul väljendub mitteseaduskuulekus ikkagi täiesti teistsugustes, põrandaalustes kaubanduskanalites. Alkopopid on legaalselt leti peal ja seda turgu tuleb kontrollida teistsuguste meetoditega.

Mailis Reps, palun!

Aitäh! Teine suur aruteluteema on täna olnud kütteõli. Te olete siin väga jõuliselt seisnud selle eest, et tuleb inimesi ümber suunata, et tuleb valida keskkonnasõbralikum kütteviis ja nii edasi. Tegelikult ma usun, et nende teile esitatud arvestuste kohaselt umbes 1100 majapidamise omanike hulgas on enamik vanusegrupis, kellel ei ole sellist investeerimisvõimekust. Te ütlesite selle peale lohutuseks, et eelarves nähakse ette 3 miljonit, see teeb ühe majapidamise kohta natuke üle 2000 euro. Ilmselt ei pea olema insener – te ütlesite, et teie ei ole insener –, et aru saada, et 2500 euro eest saab, kui väga hästi läheb, ühe ahju ehitada. Kas teil on peale ühe ahju ehitamise veel mõni alternatiiv pakkuda inimesele, kelle pension ei ole nii suur, et hakata kogu torustikusüsteemi ümber ehitama?

Aitäh! Ma ei arva, et vaja läheb kogu torustiku ümberehitamist. Torustiku võib ka ümber ehitada, aga tegemist on ikkagi pigem teise katlaga või siis mõne alternatiiviga, mille korral torusid ei ole. 2000 eurot on päris suur raha panemaks inimest tegema asja, mis annab talle pidevat kokkuhoidu. Õliküte on raudselt kallis küte. Inimene maksab kallima kütte eest, kui jätame talle selle stiimuli andmata. Ta maksab niikuinii rohkem, kui maksavad teised kütteliigid. Selleks üleminekuks antakse stiimul.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus on inspireeritud Mailis Repsi küsimusest siidrite kohta ja teie vastusest talle. Te ütlesite, et laps ei joo niikuinii. Alkohoolne jook algab 1,2%-st, õlu 0,5%-st, aga need joogid, mis sisaldavad alkoholi alla 1,2%, ei ole alaealistele keelatud. Seega nende puhul ei kehti teie välja öeldud mõte, et laps ei joo niikuinii. Nende jookide hulka kuuluvad päris mitmed siidrid, nii et ka imikule võib põhimõtteliselt alkoholi sisaldavat siidrit joota. Ja see kaup ei ole aktsiisiga maksustatud. Millal või kas üldse on loota selle probleemi lahendust? Kas te näete selles üldse probleemi, et alla 1,2-promillised siidrid on alaealistele kättesaadavad ega ole aktsiisiga maksustatud, kusjuures õlu algab 0,5%-st ja selle aktsiisiga maksustamine samuti?

Aitäh! Oleks igati väärikam, kui te küsimuses ei paneks mulle sõnu suhu. Ma ei ole öelnud, et laps ei joo. Ma ütlesin, et laps ei tohi juua ja see tuleb teistmoodi tagada. Laps ei tohi ka suitsetada ning seegi tuleb teistmoodi tagada. Aga turud on erinevad, kaubandus on erinev. Ühel juhul me räägime salakaubast, teisel juhul legaalsest kaubast, mida kuritarvitatakse. Ma ei oska seda siidriteemat praegu eriti kommenteerida. Sellele võiks otsa vaadata. Tuletan meelde, mis on põhjus, et seda siiani ei maksustata. Minul selle vastu küll midagi ei ole, kui leitakse võimalus ka selle abil lapse harjumusi õiges suunas kujundada.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et vastavalt ministeeriumi uuringule on Eestis 182 kohaliku omavalitsuse omandis olevat hoonet, mida köetakse erimärgistatud kütusega töötavate katelde abil. Kokku tarbivad need 3,3 miljonit liitrit kütteõli aastas. Seega tähendaks muudatus omavalitsustele laias laastus ühte miljonit eurot küttekulude kasvu. Minu kodulinnas on näiteks mitmed lasteaiad sellise kütte peal. Kas te kinnitate, et kui omavalitsused seda taotlevad, saavad nad kõikide nende hoonete küttesüsteemi ümberehituseks toetust? Ja kui saavad, siis milliseks ümberehituseks? Te ütlesite, et on odavamaid kütteviise. Millisele küttesüsteemile need omavalitsused üle peaksid minema, et nad saaksid seda teie lubatud toetust?

Aitäh! Veel kord: mina ei kavatse kellelegi ette öelda, millisele küttele ta peab üle minema. Samuti ma ei kavatse kellelegi riigisektoris peale suruda sellist struktuurset reformi, mis ei anna kokkuhoidu, vaid tekitab ainult kulu. See oleks juba ammu pidanud omavalitsuste mure olema, et nad valivad kõige odavama kütteviisi. Üldised kulud on muidugi asjad, mis tuleb riigisektoril solidaarselt kanda. Kui kütus läheb kallimaks, siis tuleb vaadata, kas ette võtta soojustamine, katlavahetus või midagi muud. Seda tuleb igal konkreetsel juhul eraldi analüüsida.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Austatud minister! Jah, see on väga õige, et peaks valima kõige odavama kütteviisi. Aga kas sa ei leia, et selline pidev mängimine ja ootamatult ka aktsiiside muutmine ei annagi võimalust seda valida? Sa ei jäta ju piisavalt aega, et kohaneda ja see kõige odavam kütteviis valida. Kas etteteatamisaeg ei peaks pikem olema? On selge, et nii ruttu küttesüsteemi ümber ei jõuta ehitada.

Aitäh! Ma ei tea, mis mängust te rääkisite, aga kodanikele me selle võimaluse ju pakume, et kuni kütteperioodi lõpuni aktsiis ei muutu. Riigisektor ei peaks olema käsitatav sotsiaalse riskigrupina, vaid kellenagi, kes viib läbi struktuursed reformid ja säästab. Lõppkokkuvõttes jõuab kogu see raha ju inimeste kätte tagasi, riik ei kogu seda kuhugi madratsi alla.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Seaduseelnõu 682 oli rahanduskomisjoni istungil arutelul kaks korda: kõigepealt 3. juunil ja teist korda 9. juunil. Annan nendel istungitel toimunust lühikese ülevaate. 3. juuni istungil osalesid ka rahandusminister Jürgen Ligi, ministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ning peaspetsialist Lauri Lelumees. Markeerin arutelul olnud teemad ära ja üritan anda lühikese ülevaate nendega seotud mõttevahetusest.
Esiteks olid arutluse all maagaasi aktsiisimäärad Eestis võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega. Üldiselt nenditi, et need on allpool Euroopa Liidu keskmist, aga kuna täpset võrdlust ministeeriumil esitada ei olnud, siis paluti rahanduskomisjonile saata ülevaade, millised on maagaasi aktsiisimäärad Euroopa Liidu riikides. Selle palve ministeerium täitis ja võib nentida, et maagaasi aktsiisimäär on Eestis praegu umbes kaks korda madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Diskussioonis on välja toodud võrdlust Läti ja Leeduga, võin lisada, et see määr on meil umbes neli korda madalam kui Soomes.
Üks teema oli erimärgistatud diislikütuse kasutamine, täpsemalt see, millistes valdkondades see kütus alles jääb. Seda saab edaspidigi kasutada põllumajanduses ning meile esitatud eelnõu järgi osaliselt ka kalandusvaldkonnas. Kõlasid juba ka varem arutusel olnud küsimused, kas kütuse erimärgistamine võiks üldse lõppeda ja millist debatti sel teemal on peetud. Põhiline murelaps selles mõttes on põllumajandusvaldkond. On nenditud, et erimärgistatud kütuse regulatsiooni võiks asendada otsetoetustega. Aga nii palju kui mina tean, otsetoetuste puhul on probleem see, et neid ei saa diferentseerida ning kaotajaks jääksid tootjad, kelle tootmine on energiamahukam kui nendel, kelle viljeldav väga rohket kütuse tarbimist ei eelda. See ongi olnud põhjus, miks see asendamine on problemaatiline.
Jutuks oli ka kange ja lahja alkoholi aktsiiside erinevus. Seda debatti on siin ka täna peetud. Suuremalt jaolt oli komisjonis peetud mõttevahetus sama sisuga, nii et pikalt ma sellele ei keskendu. Põhiline küsimus oli õlle ja kange alkoholi aktsiisi vaheline proportsioon, aga käsitlust leidis ka nende magusate jookidega seonduv problemaatika.
Mõnevõrra spetsiifiline küsimus oli põlevkivikütteõli pooltoote mõõtmine, millele anti ka vastused. Uuriti, kas biogaas on praegu aktsiisivaba või maksustatud. Rahandusministeeriumi esindaja ütles, et kuni eelmise aasta lõpuni klassifitseeris Maksu- ja Tolliamet biokütust maagaasina, kuna see oli lähedasim toode. Euroliidu liikmesriigid kvalifitseerivad seda aga teise kaubakoodi all. Euroopa Liidu toodete klassifitseerimise töögrupis anti asjale lõplik hinnang ja biogaas sai maagaasist erineva kaubakoodi. See hägustas Maksu- ja Tolliameti jaoks senist aktsiisiseadust nii, et biogaasi enam ei maksustatud. Õigusselguse huvides deklareeritakse nüüd eelnõus selgelt, et biogaas ei kuulu maksustamisele.
Arutati ka uttegaasi ehk põlevkivist või turbast või puidust toodetud gaasi maksuvabastust. Uuriti, miks ei ole seda sätestatud. Ka tunti huvi biokütuse kasutamise eesmärgi vastu. Jällegi mõnevõrra detailsemast valdkonnast oli arutluse all 100 kW võimsusega ning süsteemi ühendatud seadmete abil elektrit tootva kodutarbija korteriühistu maksukohustuse teema. Põhimõte on see, et sõltumata sellest, kas seade on võrku ühendatud või mitte, maksukohustust ei ole. Võrku edastatud elektri puhul tekib maksukohustus võrguettevõttel.
Alkoholiaktsiisi käsitledes toodi välja seos tarbijahinnaindeksiga. Küsiti, kas plaanitav aktsiisitõus on kooskõlas tarbijahinnaindeksiga. Eelnõu algataja nentis, et ennekõike on eesmärk, et alkoholi kättesaadavus ei paraneks, ja see tähendab seda, et võrdlusbaasiks ei ole tark võtta tarbijahinnaindeks, vaid pigem inimese sissetulek.
Erimärgistatud kütuse kompensatsioon transpordivaldkonnas oli samuti kõne all. Plaanide kohaselt seisab see ees reisijate veol, kaubavedusid see ei puuduta. Sellest tulenevalt tõusetus küsimus ka muudatuse mõjust konkurentsivõimele. Tuleb nentida, et kui võrrelda ühe meie põhilise konkurendi Lätiga, kes on raudteetranspordis nii kauba kui ka reisijate veol olnud mõnevõrra edukam kui Eesti, siis tuleb tõdeda, et Lätis raudteel kasutatav kütus maksustamise mõttes eelisseisus ei ole, küll aga on küsimus see, kuidas on jagatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu reisiliikluse ja kaubavedude vahel.
Küsiti ka praamiliikluse kohta ja Rahandusministeerium ütles, et eelarves on olemas lisaraha, et vältida maksumuudatuse kandumist hindadesse. Komisjonis oli nagu tänagi jutuks õiguskantsleri tähelepanujuhtimine kerge kütteõli järsule kallinemisele ja see, et inimesed, kes praegu seda kütteliiki kasutavad, ei pruugi olla võimelised plaanitud aja jooksul uuele kütteallikale üle minema. Selle peale ütlesid Rahandusministeeriumi esindajad, et see ongi üks põhjus, miks selle punkti jõustumine on lükatud järgmise kütteperioodi lõppu. Tegelik hinnatõus jõuaks inimesteni ülejärgmise kütteperioodi ajal.
Kuna kurdeti ka, et oli liiga vähe aega dokumentidega tutvuda, siis lepiti kokku, et eelnõu saadetakse esimesele lugemisele 10. juuniks, aga vajaduse korral on võimalus järgmisel esmaspäeval, 9. juunil veel eelnõu kohta küsimusi esitada. Otsustati teha juhatusele ettepanek panna eelnõu teisipäeva, 10. juuni päevakorda. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 2, erapooletuid ei olnud.
Tulenevalt sellest, et 3. juunil lepiti komisjonis kokku arutelu jätkata 9. juunil, see ka toimus. Oli mõttevahetus selle üle, kas minister peaks kohal olema või ei peaks. Esimesel arutelul ta oli kohal. Üldiselt keskenduti ka komisjoni sellel istungil sisulisele arutelule. Annan lühidalt ülevaate, mis teemad teisel istungil jutuks tulid.
Täpsustati sigarettide aktsiisi tõusu ja seda ennekõike 2016. aastal. Rahandusministeeriumi eelnõu järgi on tõus 5% aastas. Samas väitsid komisjoni liikmed, et kusagilt on jäänud mulje, et tegelikult peaks aktsiisitõus olema 10%. Eelnõus on piirdutud 5%-ga. Taas kerkisid teemaks erimärgistatud kütus ja raudtee. Pikemalt ma sellel ei peatuks, kuna arutelu sisu kattus suhteliselt suures osas esimese istungi arutelu omaga. Näiteks jälle arutati biogaasi aktsiisi kaotamist ja sellega seonduvalt riigiabiloa vajadust. Nenditi, et tõepoolest, riigiabiluba selleks vaja on.
Kõnealune päevakorrapunkt oli 9. juuni täiskogu istungil viimane ning istungi lõppemise aeg on kodu- ja töökorra seaduses väga täpselt sätestatud – see on kell 13.00. Tuleb nentida, et küsimusi oli rohkem, kui ajaformaat esitada võimaldas. Sugugi kõik, kes soovisid veel midagi pärida, kahjuks seda teha ei saanud. Aga meie menetluslikud otsused vajasid otsustamist, sest varem oli tehtud ettepanek võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 10. juuniks. Otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 4 –, määrata muudatusettepanekute tähtajaks 17. juuni kell 17.15 – ka selle poolt oli 6 inimest ja vastu 4 – ning määrata ettekandjaks komisjoni esimees Rannar Vassiljev – sellegi poolt oli 6 komisjoni liiget ja vastu 4.
Enne kui ma küsimustele vastama hakkan, ütlen veel, et tegelikult oli meil see eelnõu mitte sisu mõttes, vaid protseduuri mõttes osaliselt arutelul ka eile toimunud komisjoni istungil. Otsustasime, et ajalimiidi lõppemise tõttu ja selle tõttu, et kõigil ei olnud võimalik nii palju küsimusi esitada, kui nad oleksid tahtnud, me arutame seda täiendavalt veel oma neljapäevasel istungil. Siis saaks küsimused, mis jäid saalis esitamata, komisjonis tõstatada ja ka neile vastused saada. Tõesti siin saalis on küsimuste-vastuste hulk piiratud. Samas kerkis meil ka muudatusettepanekute tähtaja küsimus nagu täna siin saaliski ühe teise eelnõu ja teise komisjoni puhul. Üldiselt on Riigikogu praktikas ette tulnud, et kümme päeva muudatusettepanekute tähtajana ei sobi, ja nii on tekkinud küsimus, millal sellest võiks kõrvale kalduda. Arutasime seda komisjonis päris pikalt ja otsustasime, et komisjoni esimehel on volitus see teema tõstatada järgmine kord, kui komisjonide esimehed omavahel kokku saavad. Aitäh!

Aitäh! Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Täna laekus meile kiri AS-ilt Eesti Gaas, seda seoses maagaasi aktsiisimäära 20% võrra tõusuga järgmisel kolmel aastal. Kirjas on juttu sellest, et gaasi hinna tõus mõjutab otseselt 100 000 kodutarbijat ja veidi rohkem kui 2000 ettevõtet üle Eesti, et selle soojuse kallinemine puudutab iga kolmandat soojusetarbijat Eestis, et gaasi ja sellest toodetava soojuse kõrgemale hinnale lisandub ka maagaasivõrgu tasu suurenemine, et väheneb konkurentsivõime jne. Kas sulle ei tundu, et seletuskiri, mis poole lehekülje peal räägib meile selle aktsiisi tõusu tagajärgedest, ei kajasta tõde? Ehk on seda vaja veel täiendavalt arutada?

Jah, seoses selle aktsiisieelnõuga on meile saabunud hulk kirju. Nende sisu on erinev ja sõltub valdkonnast, mida nende saatjad esindavad. Kindlasti võtame kirjade saatjatega kontakti ja üritame teemat arutada. Mis puutub maagaasi, siis selle tarbijate hulk on tõesti väga suur, samas aktsiisi osakaal maagaasi lõpphinnas ei ole kuigi märkimisväärne. See tähendab reaalselt seda, et maagaasi aktsiisimäära 20% tõusu puhul moodustab aktsiis sõltuvalt sellest, kas ollakse kaugküttesüsteemis maagaasi tarbija või seda otse kasutav, 0,7–1,4% lõpphinnast. Kahtlemata see mõjutab väga paljusid elanikke ja ka arvestatavat hulka ettevõtjaid, aga selle mõju rahas ei ole suur. Kindlasti võtame selle kirja autoriga ühendust ja arutame seda teemat, aga kordan, et kuigi neid, keda kõnealune muudatus mõjutab, on palju, ei ole see mõju drastiline.

Aitäh! Palun, Ene Ergma, teine küsimus!

Suur tänu! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Ausalt öeldes ma olen väga mures selle pretsedendi pärast, mille teie komisjon tekitas. Te tõite suurde saali eelnõu, mille arutelu ei olnud lõppenud. Komisjoni liikmed said esiteks eelnõu materjalid väga hilja kätte ja teiseks jäi veel hulk küsimusi üles. Öelge palun, kas te jätkate nii? Kas see on hea tava, mida te praegu demonstreerite? Kas ei olnud võimalik tuua see eelnõu saali siis, kui see on komisjonis korralikult läbi arutatud? Meil hakkab juba tekkima kahtlus, kas komisjonis üldse asju tõsiselt arutatakse või lähtutakse sellest, et eelnõu on vaja saali tuua ja ärme seda enam arutame?

Ütleme nii, et ma kindlasti üritan mitte anda oma panust sellesse, et see võiks muutuda traditsiooniks. Aga kindlasti ei saa öelda, et tegu on pretsedendiga. Seda on ette tulnud mitmes komisjonis ja mis siin salata, ka rahanduskomisjonis teatud moel varemgi. Mis iseenesest ei tähenda, et see on hea praktika, mida võib jätkata. Võib tõesti nentida, et esimese istungi materjalid oleks võinud pikemalt käes olla. Istung toimus teisipäeval ja dokumendid oli EMS-ist võimalik kätte saada esmaspäeval. Kas see oli piisav aeg tutvuda selle materjaliga või mitte, eks see on omaette küsimus, aga muidugi ei teinuks paha, kui see periood olnuks pikem. Aga mis siin salata, selle eelnõuga on tuli taga ja menetlusprotsessi praeguse kiiruse juures peame eeldama, et me enne juulit ühelgi juhul seda vastu ei võta. Kindlasti on tulenevalt tempost tegu mitte just traditsioonilise menetlusega ja ma ei arva, et see on eeskuju, millest peaks edaspidi lähtuma. Kui vähegi võimalik, siis võiks jätta nii muudatusettepanekute tähtajaks kui ka dokumentidega tutvumiseks ja komisjonis aruteluks võimalikult palju aega.
Samas pole ma nõus väitega, et seda eelnõu menetledes ei ole komisjonis võimalik olnud küsimustele vastuseid saada. Esimene istung, mis toimus 3. juunil, kestis kokku 3,5 tundi ja kõige rohkem aega kulus just eelnõu 682 käsitlemiseks. Nii et kokkuvõttes on seda minu arvates saanud arutada küll. Aga see ei tähenda, et kogu arutelu protsess ei oleks võinud olla pikem ja ladusam.

Suur tänu! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Kõigepealt, ka mina nõustun Ene Ergmaga ja ütlen, et seesugune eelnõude menetlemine komisjonis enne siia saali jõudmist on halb pretsedent. Ma arvan, et seesugust eeskuju endale seada ei tohiks. Aga mu küsimus puudutab erimärgistusega vedelkütust ja sellega kütmist. Eelnõu seletuskirjas lehekülgedel 26 ja 27 on tabel, kust näeb, kui palju loodetakse tulu riigieelarvele. 2015. aastal on see summa 7,8 miljonit eurot, 2016. aastal 13 miljonit, 2017. aastal 8 miljonit ja 2018. aastal 2,9 miljonit eurot, kokku 31,7 miljonit eurot. Veel mõni kuu tagasi me võitlesime üheskoos Juhan Partsi tegevuse vastu kodukulude suurendamisel. Nüüd olete teie valitsusse minnes täpselt sedasama teed läinud, et aitate inimeste kodukulusid kasvatada. 31,7 miljonit eurot tuleb inimestel kodukuludeks rohkem maksta.

Üks minut on läbi.

Miks te meelt olete muutnud?

Esiteks, see 31,7 miljonit on mõistlik nende aastate peale ära jagada. Muidu jätab see mitte kõige korrektsema mulje. Kahtlemata kodukulud kasvavad. Küsimus on, milline see kasv on – põhjendatud või mitte. Või õigemini, kas põhjendatud on erisused, mille alusel tarbijaid on seni erinevalt koheldud. Kui me räägime maagaasist, siis on küsimus, kas selle aktsiis, mida võib pidada teist liiki kütuste omaga võrreldes väiksemaks, on kuidagi põhjendatud või mitte. See, et hinnad tõusevad, kipub turumajanduses tavapärane olema. Sellist turumajandust, kus hinnad ei tõuse, vaid langevad, tõenäoliselt kauges perspektiivis keegi väga ei tahakski. Kui me räägime maagaasi aktsiisimäära tõusu mõjul küttearve suurenemisest 0,7–1,4%, siis kahtlemata on tegu hinnatõusuga. Aga kui kõrvutame seda muude hinnatõusudega, mida näitab tarbijahinnaindeks, siis ei saa öelda, et tegu on drastilise kallinemisega.

Aitäh! Palun, Igor Gräzin!

Seesama koht seletuskirjas, millest Stalnuhhin juba rääkis. On tekkinud oht, et Eesti gaasivõrgud lähevad Eleringi kätte, see on oma ahned kombitsad juba välja sirutanud. Teiste sõnadega, kogu see jutt 1,4%-sest aktsiisitõusust ei vasta tõele. Elering virutab võrgutasu otsa vähemalt 30, 40 või 50% ja need on täpselt samasugused aktsiisimaksud. Milline ikkagi tuleb gaasi puhul tegelik riigi kehtestatav maks? See seletuskiri on vale.

Ma eeldan, et see seletuskiri ei ole vale, et mõju aktsiisi kaudu hinnale on arvutatud korrektselt. Mis puutub võrguteenuse eest võetavasse tasusse, kes võrgu omanikuks saab ja kas selle tõttu hinnad tõusevad või langevad, siis see on hoopis teiste eelnõude teema. Ja ma ei ole nõus, et võrgutasu on samasugune aktsiisimaks, nagu on tänases eelnõus käsitletav maagaasi aktsiis. Need on kindlasti olemuslikult erinevad maksud. Võrgutasu on ennekõike tasu maagaasi kohaletoimetamise eest ja koosneb eri kulukomponentidest.

Aitäh! Palun, Kalle Palling, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Eelnõu seletuskirjas on toodud, et kerge kütteõli erimärgistamise lõpetamise tulemusena jääb Eestis kasutusele vaid üks erimärgistatud kütus: eriotstarbeline diislikütus. Kas te nimetaksite valdkonnad, kus seda kütust lubatakse edaspidi kasutada, ja annaksite oma hinnangu, kui otstarbekas nendes valdkondades eriotstarbelise diislikütuse kasutamine on? Järsku on mõistlikum välja töötada hoopis toetusmeetmed nendele valdkondadele ja jätta kogu diislikütus erimärgistamata. Minu teada eelmine põllumajandusminister pidi need meetmed välja töötama, äkki olete kursis, kusmaal nendega ollakse?

Põhimõtteliselt jääksid erisused kehtima põllumajanduses ja kalanduses. Kõige suurem küsimus on olnud, kas on võimalik asendada erimärgistatud kütus toetustega. Ma ei pea ennast selle valdkonna suureks spetsialistiks, aga minu teada seisneb põhiproblemaatika üleminekul erimärgistatud kütuselt toetustele selles, et on keeruline või isegi keelatud kohelda otsetoetuste jagamisel erinevaid põllumehi erinevalt. Teisisõnu on küsimus selles, kas otsetoetused kompenseeriksid erisoodustusega kütuse ärajätmise ka neile, kelle põlluviljelus on energiamahukam kui ettevõtjail, kelle tootmine nõuab märksa vähem kütust. Mina olen aru saanud, et põhiline raskus toetusskeemide väljatöötamisel peitub selles. Mulle tundub, et kui see probleem oleks ületatav, siis oleks see uuendus, mida tasuks tõsiselt arutada.

Aitäh! Palun, Igor Gräzin, teine küsimus!

Võidelnud rohkem kui viis aastat gaasivõrgu eraldamise eest Eesti Gaasist, ma kinnitan: ausõna, ma ei ole kunagi võidelnud selle võrgu riigistamise eest. Elering aga kahtlemata üritab seda teha. Siin kolleegid ka küsisid ühe asja kohta. Nimelt, me oleme praegu veidi segaduses. Seleta mulle puhtteoreetiliselt ära, milles näed sa vahet aktsiisi ja riigiettevõtte poolt suvaliselt määratava võrgutasu vahel! Ma väidan, et riigiettevõtte kehtestatud võrgutasu kujutab endast aktsiisi. Vaidle mulle palun vastu!

Ma siis vaidlen vastu. Aktsiisi rakendatakse valdkondades, kus on näha ohtu kas keskkonnale või inimese tervisele või kus kasutatakse taastumatuid ressursse. Gaasi puhul me saame kindlasti rääkida aktsiisist, mis on rakendatud taastumatule ressursile. Ja kindlasti ei ole tegu ka looduse seisukohalt kõige puhtama energia saamise viisiga. See on maksu mõttes klassikaline aktsiisimaks. Kui Eesti Gaasi võrgu omanik tulevikus hakkab olema mõni riigiettevõte, siis saab selle kasutamise tasu olema määratud eeldatavasti kulupõhiselt ja seda peaks kontrollima Konkurentsiamet, nagu ta kõiki teisi sääraseid hindu kontrollib. Selles mõttes ma ei saa nõustuda, et võrgukasutustasu saab olla määratud päris suvaliselt, sõltumata sellest, kas see on eraomandis või riigi omandis. Siin on oma roll Konkurentsiametil, sõltumata sellest, kes gaasivõrgu omanik tulevikus on.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Rannar Vassiljev! Nüüd avame läbirääkimised. Palun, Sven Sester Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid ja minister! Vaadates teie esinemist ja teid ka praegu, kui te olete minust paremal käel, on tekkinud tunne, et te olete kuidagi väsinud. Ma saan sellest ka aru – olete pidanud kaitsma teeseaduse eelnõu, millega te tahate eelarvest eraldada teatud vahendid teede arvel. Kohe on tulemas tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega tekib ka küsimusi, kuna põllumajandustoetuste osas on tehtud suhteliselt suvaline valik, ja praegu siis räägime aktsiisidest – alkohol, tubakas, maagaas, erimärgistatud kütus. Ei ole kerge! Ma saan tõesti aru, et ei ole kerge!
Vaadates selle eelnõu seletuskirja, hakkas mulle kohe silma seaduse eesmärk. Asjaomase lõigu esimesest lausest selgub praegu toimuva olemus: "Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevuskava kiirest elluviimise vajadusest." Head kolleegid, see seletabki ära, mida me täna siin teeme. See, mida siin praegu sätestada püütakse, ei ole eesmärk. See on tegelikult vahend mingite muude eesmärkide saavutamiseks. Kogu see protsess, mis siin käib, ei ole eesmärk, vaid vahend. Ja mis on eesmärgid, see on eraldi teema.
Räägime siis sätetest, mida püütakse jõustada. Kõigepealt alkoholiaktsiis. Me oleme varem kokku leppinud – see kokkulepe on sõlmitud teatav arv aastaid tagasi ja kandub edasi aastatesse 2015 ja 2016 –, et neljal aastal järjest tõstame alkoholi aktsiisimäära 5% aastas. Tegemist on kehtiva seadusega. Nüüd nähakse ette, et tulevane seadus peaks 2015. aastal seda tõstma 15% ja mida väga palju ei ole räägitud, kõigil kolmel järgneval aastal – 2016, 2017 ja 2018 – 10%. Me täna oleme rääkinud peaasjalikult ainult järgmisest aastast.
Minu jaoks on küsimus, kui nii võiks üldse küsida, mis ikkagi oleks see õige protsent. Millest see peaks tulenema? Minister vastas minu küsimusele põiklevalt. Kuna ma tõin sisse konjunktuuriinstituudi, siis ütles ta, et me ei pea konjunktuuriinstituudilt selle kohta küsima, tal endal on ka mingid andmed olemas. Mis andmed, kelle käest – need vastused jäid saamata. Tahaks aga teada, kust on see valgustus tulnud. Varasematel aastatel on ministri kasutuses oleva andmebaasi põhjal järeldatud, et 5% on õige, nüüd ta aga ütleb, et 15% ja tulevikus 10% on õige.
Ühte ma võin küll öelda: kindlasti me peaksime lähtuma tõdemusest, et alkohol ei muutu aja jooksul odavamaks. Võtame saadava sissetuleku – keskmise palga või mediaanpalga, ükskõik millise tingliku näitaja – ja võrdleme seda alkoholi hinnaga. Sedamoodi ümber kalkuleeritult ei tohiks alkohol kindlasti muutuda odavamaks. Muide, ma võin öelda, et ma tegin teatud analüüse ja pean nentima, et suure tõenäosusega kokkulepitud tõus 5% tekitab aja jooksul olukorra, kus alkohol muutub odavamaks. Järelikult me peaksime aktsiisimäära tõstma. Küsimus on, mis on see õige protsent: kas hüppeline tõus 15% seni kokku lepitud 5% pealt või miski muu. Mulle tundus, et kalkulatsioon näitas 7–8% peale minekut. Seega alkoholiaktsiisi tõusu puhul ei ole lähtutud millestki muust kui sellest, mida eelnõu seletuskiri ütleb: meil on vaja eelarvelisi vahendeid oma teatud eesmärkide saavutamiseks.
Palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

Teiseks, tubakaaktsiis. Meil on kunagi varem kokku lepitud, et tubakaaktsiis on 10%. See on mõni aasta tagasi tehtud kokkulepe ja me tasandasime 10%-lise tõusu, mis oli plaanitud ühele aastale, kahele aastale: 6% ja 6%. Mida me nüüd aga näeme? Me näeme, et selle eelnõu kohaselt tubakaaktsiis tõuseb 2016., 2017. ja 2018. aastal 5%. Jällegi, me oleme oma diskussioonis jõudnud rääkida ainult sellest n-ö esimesest tõusust. Aktsiisimäär tõuseb ka järgmisel kolmel aastal. Minu küsimus on, et kui me tahame tekitada olukorra, kus tubakatooted kallinevad samamoodi kas siis vastavalt inflatsiooniindeksile või keskmise palga tõusule, siis miks me jätame ära 2015. aasta. Siiamaani sellele muud vastust pole kui vaid see, et kui me kehtestame 2016. aastaks tõusu, siis enamik tootjaid ja hulgimüüjaid kontsentreerib oma kaubavarud selle eelsesse viimasesse kolme kuusse kuni kuude kuusse. Ja eelarveliselt tähendab see seda, et suurem aktsiisilaekumine langeb 2015. aastasse. Tõsilugu, nii see on. Jällegi ma ütlen, et need otsused on tehtud poliittehnoloogilistel kaalutlustel, mitte rahva tervisest lähtuvalt.
Huvitav on see, et isegi tubakatootjad ütlevad, et kuulge, sõbrad, tõstke tubaka aktsiisimäära juba järgmisel aastal. Nad võiksid öelda, et ärge üldse tõstke, aga ei, nad ütlevad, et tehke tõuse kogu aeg, aga olgu need kindlad.
Kolmandaks, maagaas. Ma tunnetan, et valitsusel on uus n-ö sõnumitoos välja mõeldud. Ja selle sisu on, et ärge rääkige 20%-lisest hinnatõusust, maagaas kallineb 1% ja natuke peale. Aga jällegi räägitakse sisuliselt vaid järgmisest aastast. Eelnõu kohaselt seisab kolmel järgneval aastal ees gaasi hinna tõus igal aastal 20%: seniselt 23 eurolt 1000 kuupmeetri kohta kolme aasta pärast 40 euroni kuupmeeter. Reaalne aktsiisitõus on peaaegu 85%. Öelda selle peale, et gaas kallineb mingi 1%, ei ole õige. Tegemist on hinna 20%-lise tõusuga igal aastal.
Veidi ka vedelkütuse erimärgistusega seonduvast. Ma arvan, et kauges perspektiivis on õige lõpetada turul kogu sinise kütusega seonduv tegevus. Riigil on väga kulukas seda kontrollida. Küsimus on, millised kompensatsioonimeetmed peaks tulevikus rakendama, kui teatud sektorites selle kütuse kasutamine lõpetada. Praegu me vaatame, mis hakkab toimuma lähiajal. Me näeme 2000 väikeelamut ja 200 kortermaja, me näeme Eesti Raudtee kahanevat konkurentsivõimet võrreldes Baltikumi teiste ettevõtetega, me näeme hätta sattuvat kalandust. Muidugi tekivad küsimused, mille jaoks üks või teine otsus on langetatud. Huvigrupid on rahanduskomisjonile saatnud kümneid kirju, aga konkreetse eelnõu ettepanekutele on lisatud fraasid: "mitte arvestatud", "ei toetatud", "ei arvestata".
Head kolleegid, kogu selle jutu kokkuvõte on, et IRL-i fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mitte sellega edasi minna. Peame õigeks tulla sellega saali uuesti siis, kui see on läbi arutatud kõikide osapooltega. Aitäh!

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja nimelt järgmistel põhjustel.
Esiteks, me saame aru valitsuse soovist halvenenud majanduskeskkonnas eelarve maksutõusudega paremasse olukorda saada, kuid need maksutõusud toovad paratamatult kaasa Eestis elukalliduse tõusu. Selle eelnõu puhul on kindlasti taunitav, et järjekordne maksude tõstmine kasvatab kodukulusid. Eesti Pank on esitanud Eesti majanduse korrigeeritud prognoosi, kus öeldakse, et on oodata tarbijahindade tõusu. 2014. aasta esimese poole väga aeglane inflatsioon hakkab järk-järgult kiirenema ja seda soodustab ka kodumaine hindade tõus. Viimast põhjustab muu hulgas aktsiisimäärade tõstmine. Nii saab selle aasta hinnatõusust, mis on kõigest 0,8%, järgmisel aastal juba 2,4% ja 2016. aastal 2,7%. Selle näitajaga oleme edaspidigi suurema hinnakasvuga riik kui euroalal keskmiselt.
Kui alkoholi ja tubaka kallinemisele võib alati leida õigustust, et pahesid tulebki maksustada, siis Eesti asukoht paneb meid sellisesse olukorda, et toa kütmine ei tohiks küll olla karistatav. See ei ole patt, et Eesti pered püüavad ennast talviti soojas hoida, see on sundvajadus.
Sellele, et seaduseelnõu järgi on päris suurt hulka peresid tabamas maksutõus, pole tähelepanu juhtinud mitte ainult Riigikogu opositsioon, vaid ka õiguskantsler. Õiguskantsler räägib kitsamalt nendest peredest, kes siiani kütavad oma eramaja kütteõliga, ja toob välja, et plaanitav kerge kütteõli aktsiisimäära tõus toob nendes kodudes kaasa toasooja arvete kasvu ligi 38%, sest et järgmisel aastal on plaanis aktsiisimäära tõsta 350% jagu. See tähendab, et muudatusel on nendele peredele väga suur mõju. Kompensatsioonimehhanism, mida lahkelt sõnades lubatakse, on aga veel kehtestamata. Peredele, kes saavad nüüd teada, et eesolev kütteperiood jääb selle hinnaga viimaseks, öeldakse, et leidke mõni otstarbekam ja odavam kütmisviis. Seega nad peavad kas ise tegema väga suure ühekordse väljamineku, et oma kütmissüsteem välja vahetada, või jääma ootama lubatud samme, mis ehk astutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, KredExi ja Rahandusministeeriumi koostöös.
Seletuskirjast võime lugeda, et need osapooled kavatsevad lähiajal kokku leppida toetusmeetme detailides ja praktilises rakendamises. Me oleme jõudnud seaduseelnõu esimese lugemiseni ilma teadmata, milline see toetusmeede tuleviks on ning mida tähendab ministeeriumide arusaama järgi lähiaeg. Meil ei ole ka kindlat teadmist, et iga kodumajapidamine, kes suudab omapoolse raha välja käia, ikkagi abikõlblik on ja et abiraha ka kõigile jagub.
Nii et nendele seletuskirja järgi tuhandele perele, aga mõningatel hinnangutel, millele viitab ka õiguskantsler, märksa suuremale arvule asjaosalistele tähendaks see seadus märkimisväärset kodukulude kasvu. Tõsi, praegu ei ole enam valitsuses ühtegi erakonda, kes oleks valijaga lepingu sõlminud ja lubanud kodukulusid mitte suurendada, aga see ei tähenda, et me peaksime sellise asjaga leppima.
Palun kolm lisaminutit!

Kolm minutit lisaks.

Oma mõju oleks sellel seadusel kindlasti ka kohalikele omavalitsustele. Nagu seletuskirjas ilusasti välja toodud, 182 kohaliku omavalitsuse hoonet on vedelkütteõli küttel ja nad tarbivad aastas nende enda andmetel 3,3 miljonit liitrit kütteõli. Plaanitud muudatus tähendab ka omavalitsustele üle miljoni lisakulutusi. Päris mitmed nendest hoonetest on lasteaiad. Nii et parandades riigieelarve positsiooni, tekitatakse jälle kulusid kohalikele omavalitsustele, lisaks koduomanikele. Meil on levinud huvitav retoorika: kui makse tõstetakse, siis öeldakse, et kõik peaksid solidaarselt kannatama, aga hinnatõusude kandmisel seda solidaarsust me valitsuse poolt ei näe.
Ja lõpetuseks. Käib retooriline protsentidega mängimine, justkui gaasiaktsiisi tõstmine 20% järgmisel aastal, sellele lisaks veel 20% aastal 2016 ja siis veel 20% aastal 2017 ei loeks midagi. See on justkui marginaalne ja gaasitarbijad peaaegu ei peakski seda märkama. Tegelikult protsendi põhjal võiks see tõesti tunduda nagu mitte midagi, aga selle abil plaanitakse järgmisel aastal lisalaekumisi 2,9 miljonit eurot, aastal 2016 juba 6,1 miljonit eurot ja 2017. aastal 9,9 miljonit. Kui me need miljonid gaasitarbijate vahel ära jagame, siis igaühe kaotus ei ole enam märkamist mittevääriv summa, vaid ulatub sadadesse eurodesse. Jutt, et maksu tõstmist peaaegu ei panda tähelegi, osutub ilmselt sama tühjaks, kui on näidanud kõik eelmised maksutõstmised, mis on tõusvas joones tehtud.
Seetõttu teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu säärase paketina tagasi lükata. Ega sel ju muud eesmärki ei ole kui parandada juba selle aasta laekumisi. Ma saan aru Rahandusministeeriumist, kes loodab, et kui järgmisel aastal tõstetakse märkimisväärselt ka alkoholi- ja tubakaaktsiisi, siis kõik tormavad neid tänavu ette ostma ja siis saab aasta lõpus öelda, et vaatamata majanduslangusele eelarve siiski täitus. Aga järgmisel aastal annab see uuele valitsusele tagasilöögi, sest tuleval aastal jäävad summad laekumata, lisaks kõik probleemid salaturuga. Loodan, et te toetate meie ettepanekut eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulen läbirääkimised. Juhatusele on laekunud kaks sama sisuga ettepanekut, üks Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt ning teine Keskerakonna fraktsioonilt. Seega peame valmistuma hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 682 tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 682 esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 17. juuni kell 17.15. Head kolleegid, keskustelu saalis on liiga valjuhäälne!

Me jätkame istungit. Päevakorrapunkt nr 5 on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 680 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Palun vabandust, ettekandja! (Juhataja helistab kella.) Palun jätkake!

Sellele vaatamata austatud juhataja ja lugupeetud Riigikogu liikmed! Väljapakutud eelnõu olulisimad eesmärgid on parandada maksukuulekust ja tervendada ettevõtluskeskkonda. Esimene muudatus näeb ette maksude tagastamise nõude tähtaja pikendamise 30 päevalt 60 päevani, teine muudatus aga tasutud maksude summa avalikustamise maksuhalduri veebilehel. Maksukorralduse seaduses ja käibemaksuseaduses pikendatakse tagastusnõude täitmise n-ö intressivaba tähtaega 30 päevalt 60 päevani, samas lühendatakse käibemaksuseaduses käibemaksu enammakse menetlemise aega 30 päeva võrra, et üldine käibemaksu tagastamise nõude menetlemise aeg jääks samaks, 120 päeva.

Austatud Riigikogu, ettekandjal ei ole võimalik kuulda isegi iseenda häält. Palun, kes soovib kõnelda kõva häälega, võib teha seda teises kohas! Palun jätkake!

Ma näen ja kuulen, et Juhan Parts on esimest korda sel kevadel Riigikogus. Tere päevast!
Muudatus puudutab kõrgema riskiastmega tagastusnõudeid, mis vajavad kehtiva korra järgi täiendavat kontrolli. Maksuhalduri riskianalüüsi aluseid ei muudeta, ligikaudu 95% nõuetest täidetakse edaspidigi nelja tööpäeva jooksul. Maksuhalduril on kohustus viia mis tahes menetlused läbi võimalikult kiiresti ning ilma maksumaksjale ebamugavusi põhjustamata. Maksu- ja Tolliamet hakkab s.a 10. oktoobrist avaldama koondsummana tasutud riiklike maksude, kogumispensionimaksete ja töötuskindlustusmaksete summat. Lisaks tuuakse eraldi välja tööjõumaksude summa. Teavet avaldatakse kord kvartalis, füüsiliste isikute tasutud maksude summat ei avalikustata.
Muudatused, mis võimaldavad maksuametnike aega tõhusamalt kasutada, on esiteks revisjoniakti koostamata jätmine, kui revisjoni käigus midagi uut ei avastatud, ning teiseks, pärandiks saadud varaga seotud maksuvõlalt, näiteks maamaksuvõlalt intressi ei arvestata. Tänan!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Kalle Palling!

Aitäh! Austatud minister! Ettevõtluskeskkonna tervendamine ja mitmesugustest maksudest kõrvalehoidmist vähendavate ning maksude paremat laekumist soodustavate meetmete kasutuselevõtt on kindlasti initsiatiiv, mida tuleb siin Riigikogu saalis tervitada. Aga kui suur on teie hinnangul näiteks käibemaksu mittelaekumist iseloomustav summa, mis jääb just maksudest kõrvalehiilimise tõttu riigil igal aastal saamata? Kindlasti teil on need arvud teada.

Aitäh! Ma hakkan neid juba unustama, sest algatatud initsiatiivide hulk on olnud väga suur. Osa neist on juba heaks kiidetud. Sellest on aga üle aasta möödas, kui tolle initsiatiiviga seotud arvutused mul peas olid. Ma arvan, et selle maksuaugu suuruseks hinnati, oli see nüüd täpselt aasta või oli see rohkem tagasi, tugevalt üle 400 miljoni euro. Ning otseselt käibemaksu osakaal seal oli üle poole. Aga eks kõik ole metoodika küsimus – alati tuleb selliseid laekumisi hinnata, ent on vaieldav, mida lugeda. Eri metoodikad võivad anda erinevaid tulemusi.

Aitäh! Palun, Peeter Laurson!

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Käibemaksutagastuse nihkumine 30 päevalt 60 päevani on väga pikk aeg ettevõtja jaoks, kes tahab oma ettevõtmises seda raha uuesti kasutada. Peale selle on pangalt saadavad laenud praeguses Eesti majanduskeskkonnas väga kallid, intressid on kõrged. Kas on mõeldud ka mingeid teisi lahendusi, kuidas oleks võimalik raha kiiremini tagastada? Vahest nõuda mingeid lisadokumente ettevõtjatelt, et tagastus toimuks kiiremini, et ei oleks vaja oodata 60 päeva?

Ma arvan, et mitte kuskil Euroopas ei tagastata käibemaksu nii kiiresti ja efektiivselt kui Eestis. Paraku tehakse seda suhteliselt pimesi kolme-nelja arvu põhjal, mis maksumaksja ise esitab. See süsteem põhineb ülimal usaldusel, mis tähendab peale ausa maksumaksmise ka väga jõhkraid kuritarvitusi. Maksuamet ise hindab neid riske. Mis puutub dokumentidesse, siis eks meil ole ju käibedeklaratsiooni lisa siin suure vaevaga lõpuks heaks kiidetud ja seadustatud. See on üks dokument, tänu millele saab maksumaksjat tunduvalt vähem tülitada. Maksuamet saab jälgida tegelikkust ilma maksumaksjale revisjoni kaela saatmata. Kokkuvõttes suudetakse riskantseid maksumaksjaid paremini välja sorteerida.

Aitäh! Palun, Kalle Palling, teine küsimus!

Aitäh! Maksudest kõrvalehoidmine teatud valdkonna ettevõtjate seas, küll üksikute näidetena, on pigem reegel kui erand. See on ettevõtjate seas justkui avalik saladus. Selles mõttes on makstud maksude avalikustamine kindlasti hea initsiatiiv. Te mainisite, et tegelikult koosneb pakett, mis seda eesmärki silmas peab, üsna mitmest seadusest. Mõni neist on juba jõustunud, mõni alles jõustumas. Kas on juba näha maksude paremat laekumist selles valguses, et osa seadusi on jõustunud ja osa alles jõustumas? Ettevõtjad on ehk juba vastavalt häälestunud, kuna teavad, et maksudest kõrvalehoidmine muutub järjest keerulisemaks.

Mina ei julge anda ühtegi hinnangut, kuidas meil maksukuulekusega lood on, sest siin võetakse sõnal sabast. Mul on hästi meeles, kuidas Erki Nool täiesti suvaliselt pööras mu sõnad ringi ja ütles, et tema küll ei usu, et inimesed on ebaausad. Ta võib uskuda, et spordis ei ole kunagi dopingut kasutatud, ta teab seda kindlasti paremini. Mina paraku tean, et maksupettus on tegelikkus, ja me soovime, et seda vähem oleks. Nii ongi need meetmed kõik tegelikult õilsad. Ja need on välja töötatud selliselt, et halduskoormus oleks minimaalne. Me arendame aruandlust ja kontrolli ka mugavuse suunas. Kokku võttes need meetmed hoiavad ikkagi ettevõtja raha kokku, sest konkurents saab ausam. Me anname koos tagasi, seejuures ka sellega, et me püüame tööjõumakse vähendada ja vähendamegi.
Kas seis on paranenud? Ütleme nii, et säärane kahtlus on. Maksud laekuvad majanduse käekäiguga võrreldes tunduvalt paremini. Aga hõisata ei tohi, sest käibemaksus näiteks oli eelmisel kuul tagasilöök. Ma ütlen küll kõigile, kes sellest tuld võtsid ning kirjutasid oma blogidesse ja Facebooki seintele hõiskeid, et näe, nüüd valitsus peab hakkama jälle kärpima, et maikuus oli tõesti tegemist ilmselge tagasimaksete suurenemise ja kõikumisega. Aga üldiselt pole alust väita, et valitsus on juba plindris. Ei, kokkuvõttes on maksud laekunud üle ootuste hästi ja loodame, et nii ka jääb. Ning loodame, et kõnealused meetmed on oma osa mänginud, vähemalt profülaktika mõttes.

Aitäh! Palun, Peeter Laurson, teine küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mõni aeg tagasi sai Reformierakonna eestvedamisel vastu võetud nn 1000 euro seadus, seda hoolimata ka presidendi vastuseisust. Te rääkisite, et see seadus aitab kaasa käibemaksu tagastamise kiirendamisele, et siis liiguvad arved hästi kiiresti maksuametisse ja sellist situatsiooni ei tohiks tekkida, et läheb palju aega. Nüüd tulete välja eelnõuga, kus on ettepanek tagastusaeg topeltpikaks teha. Mis lisatoiminguid maksuamet nende täiendava 30 päeva jooksul teeb?

Kõigepealt ma pean ütlema, et reformierakondlane oli küll see sõnnikuvedaja, aga see, kes teda sundis põldu rammusamaks tegema, oli ilmselgelt IRL, kes oma eelarvekulusid keeldus rohkem kontrollimast. Näiteks konkreetne säte, mis meil suure puudujäägi tekitas, oli see sund 75% kütuseaktsiisist ära kasutada, kuigi teatud europrojektid ei olnud avanenud. Euroraha ei saanud kasutada ja projekte polnud võimalik nii kiiresti käivitada. Ärge tehke nägu, et suurem rahavajadus oli Reformierakonna algatus. Tegu oli selgelt IRL-i apla kulutamissooviga. Aga kogu tulemus on kahtlemata positiivne kahes mõttes. Esiteks, tegemist on ausa rahaga, muid ettepanekuid me ei teinud. Ja tegemist on rahaga, mille saab ausalt ühiskonna hüveks tagasi anda.
Tollest 60 ja 30 päeva küsimusest on palju räägitud. See on maksupettuste komisjonis tööandjate ja kaubanduskoja eestvedamisel läbi arutatud ja me teame, millised tehingud – eelkõige on need ülepiirilised tehingud – nõuavad dokumentide hankimist näiteks kaugelt Küproselt või Bulgaariast, kuhu petuskeemide otsad peidetakse. Teised riigid ei ole nii e-riigid nagu Eesti ja nad ei saa meile operatiivselt andmeid edastada. 30 päevaga ei saa kahtlaste tehingute puhul kontrolli teha. Kahtlased tehingud – väga väike osa tehingutest on maksuameti poolt sellisena defineeritud – vajavad lisaaega, enamik tehinguid saab tagastuse nelja päevaga, mis on kindlalt Euroopa rekord, ma väidan.

Palun, Aivar Kokk!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Te räägite, et 95% tehingute pealt peaks raha kiirelt tagasi saama. Teades, et ettevõtteid on meil 80 000 ringis ja neist aktiivseid umbes 50 000, saab arvutada, et 5% tähendab ca 2500 ettevõtjat. Kas maksuameti ametnike suure arvu juures tõesti kulub selleks kontrolliks nii palju aega? Või kulub aeg posti peale, näiteks et saada Küproselt info kätte?

Kontrolli katvus on kahjuks ainult 3% tehingutest. Me ei saa rajada ei politsei- ega maksuameti riiki. Me peame meetodeid tõhustama ja seaduskuulekust parandama. Just seaduskuulekus ja kontrolli efektiivsus tagavad lõppkokkuvõttes parema maksulaekumise. Ma mainisin, et maksude avalikustamine saab teoks 1. oktoobrist. Maksude summa avalikustamine on ühelt poolt kindlasti kaubanduskoja seisukohalt prestiižiprojekt, aga teiselt poolt tähendab see ka naabrivalvet. See parandab laekumisi. Ning me avalikustasime äsja ju ka maksuvõlgnike nimekirja – jällegi samm, mis annab tõhusamat tagasisidet. Ent me ei jaksa kaugeltki kõiki kontrollida. Aga siin saalis on õige mitut teemat arutades sellest juba räägitud ning mina ise loodan kõige paremat tulemust käibedeklaratsiooni lisast. See annab kõige ilmselgemalt kõige ausamat raha. Selles ei ole vähimatki kahtlust, pole midagi tõlgendada. See on ikkagi raha, mis on siiani ära varastatud ja mida ei ole tagastatud.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh! Lugupeetud minister! Maksupetturitega tuleb loomulikult võidelda. Tagastusnõude menetlemise 60 päeva võib isegi olla, aga ma ei saa sellest aru, et selle eest ei tule maksuametil hüvitist maksta. Kui ma osutun õigeks ettevõtjaks ja 60 päeva hoitakse mu raha kinni, siis ma küsin, miks maksuamet ei pea mulle seda hüvitama. Ma toon teile näiteks hiljutise kohtulahendi, kus maksuamet pidi Nordea pangale 1,5 miljonit eurot intressi maksma, sest ta hoidis Nordea raha kinni. Seal polnud mingit 60 päeva võimalik maha arvata, kui intresse rehkendati. Ma arvan, et see on kohtus kergesti vaidlustatav. Võitlema peab. Aga intressi mitte maksta, kui ma õige olen – no ei saa aru.

Vastus ongi, et intressi sel juhul tuleb maksta. Kui te õige olete, siis tuleb maksta, aga see 60 päeva on kontrolli aeg, mille piires automaatselt maksma ei tule hakata. Kuidas säärasesse olukorda sattumist välistada? Lihtsalt ei maksa kahtlust tekitada. (Sumin saalis.) Kui te tahate kuulata, siis ma vastan, kui te ei taha, siis ma lõpetan.

Aitäh! Palun, Erki Nool!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Härra minister! Ma veel kord palun vabandust, et ma küsimuse esitan! Vastupidi teile ma tõesti usun, et inimesed ja sealhulgas ka sportlased on ausad. Veteranide spordi kohta ma kahjuks ei tea, kui ausad nemad seal oma asjades on. Aga minu küsimus on selline. Te vastasite siin, et erialaliidud olid selle tähtaja pikendamisega nõus. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tagastusnõude menetlemise pikendamist küll õigeks ei pea. Minu küsimus on, ma kordan selle üle: miks seda ikkagi vaja on? Seletuskirjaski on öeldud, et enamik tagastusi saab teoks nelja päeva jooksul, 98% isegi oli üks vastav näitaja. Miks seda tähtaega siis on vaja 30 päeva võrra pikendada, kui me suudame tehniliselt kiiremini hakkama saada?

Kas te tegelikult ka ei saanud aru? Kas te tõesti väidate, et spordis dopingut ei ole? Need on võrdsed väited! Tegelikult on nii, et maksuamet teeb riskianalüüse ja võtab tähelepanu alla tehingud, mis on kahtlased. Tal peab olema võimalus neid kauem kontrollida. Kui ta on oma hinnangus eksinud, siis ta maksab selle eest intressi, kui ta ei ole, siis ta seda maksma ei pea. Siis maksab midagi ja võib-olla rohkem see, kes ebaausa tehingu tegi.

Aitäh! Palun, Tiina Lokk-Tramberg!

Aitäh! Austatud minister! Lugedes seletuskirjast küsimusi, mis Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on esitanud, ja olles natuke kursis ka sellega, mida ettevõtjad räägivad, tekkis mul selline mulje – ma võin küll eksida –, et Maksu- ja Tolliametil tekib väga suuri raskusi kogu selle ülesande täitmisel. Enamikus vastustes kumab läbi, et neil ei jätku suutlikkust, ei jätku seda, teist ja kolmandat, et olla ühes või teises punktis paindlikum. Ja siit mu järgmine küsimus. Võib-olla see piirmäär on ikkagi liiga väike? Äkki see peaks olema natuke suurem? Euroopa Liidu mõistes on enamik meie firmasid nii pisikesed, et neid ei peaks eriti kontrollima. Ma saan aru, et see viimane pool teid ärritab, aga ikkagi.

Mis eelnõust te praegu rääkisite, ma ei tabanud ära. Millise piiri kohta küsimus oli?

Siis saab esitada järgmise küsimuse. Me ei alusta siin sel teemal dispuuti.

Kui mõtlesite piiri all 30 ja 60 päeva, siis siin on valitud optimum. Selle määramisel on arvestatud paberdokumentide liikumise aega ja väga suurt protsessiga kaasnevat halduskulu. Paljudel juhtudel ei olegi mõtet asja ette võtta, kuna maksuamet ei tule sellega 30 päeva jooksul nagunii toime. Seepärast on mõistlik seda perioodi pikendada. Aga see puudutab tõesti väga väheseid firmasid ja tehinguid, mille puhul see tee ette võetakse. Iseenesest ei ole kahekuuline tagastamisaeg Euroopas mingi haruldus, meil aga on see küll väga suur haruldus.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud minister! Kolleeg Lokk-Tramberg küsis hoopis midagi muud, aga tal on õigus oma päringut teise täpsustava küsimusega selgitada. Mina tulen tagasi kolleeg Tarmo Tamme küsimuse juurde. Võib-olla oli teda mõnevõrra halvasti kuulda, ent tema küsimus oli 60 päeva kohta, miks nende eest ei pea intressi tasuma. On täiesti arusaadav, et kõikide päevade eest üle 60 makstakse hüvitist, et seda raha on kinni hoitud, aga küsimus oli võimalike 60 päeva sees makstavate intresside kohta.

Küsimus on üle normtähtaja kinni hoitava raha eest intresside maksmisest. Ma kontrollin üle, mida täpselt küsiti, ja annan siis ka vastuse.

Palun, Toomas Tõniste!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma küsiksin nii. Kui me selle nn 1000 euro seaduse vastu võtsime, siis tähendas see ettevõtjatele, kellest enamik on ausad, rahalist lisakoormust. Aga selle seaduse eesmärk on aidata maksuametil kiiremini maksupettureid avastada, see pidavat väga palju sellele kaasa aitama. Nüüd on meil teine seaduseelnõu laual, mis samuti teatud ettevõtjatele lisakulutusi tekitab. 30 päeva võrra hilinev raha, kui ettevõtja peab selle laenama, tähendab konkreetset kulu. Selle eest tuleb ju intresse maksta. Kas niimoodi me loomegi ettevõtjasõbralikku keskkonda? Ma möönan, et aus ettevõtluskeskkond on kõikide ettevõtjate huvides, aga kas seda saab tagada ainult kulude tekitamisega?

See on väga hea, et te lõpuks seda möönsite. Ma oleksin muidu vastanud midagi sellist, mis ei oleks teile meeldinud. Me ei tohiks poliitikutena langeda tasemele, kus me räägime, et igasugune kulu on karistus ja ühiskond ei võida midagi, kui ta teeb kulutusi. Ka hädavajalikke kulutusi. See puudutab nii riiki kui ka ettevõtjaid. Ettevõtjad on ise väga palju pretensioone esitanud selle pärast, et konkurendid petavad. Eks me sellepärast olemegi seadusi muutnud ja see on meile andnud jõudu asjadega tegelda. See on ka ettevõtjatega läbi arutatud küsimus.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, minister Jürgen Ligi! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Remo Holsmeri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas valitsuse tänavu 2. juunil algatatud maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 3. juuni ja 9. juuni istungil. Ülevaate eelnõu eesmärkidest andis 3. juuni istungil rahandusminister Jürgen Ligi, 9. juunil vastasid komisjoni liikmete küsimustele Rahandusministeeriumi töötajad Lemmi Oro ja Anneli Valgma. Eelnõu põhieesmärkidena võib esile tõsta neli teemat. Neist enamikku käsitles ka eelnev arutelu ministriga, aga loetlen need siiski.
Esiteks, tagastusnõuete kontrollimise esmase tähtaja pikendamine 60 kalendripäevani; teiseks, maksukohustuslaste tasutud riiklike maksude summa avaldamine Maksu- ja Tolliameti kodulehel; kolmandaks, kui revisjoni käigus maksukohustust muutvaid asjaolusid ei tuvastata, siis edaspidi koostatakse revisjoniakt üksnes maksukohustuslase taotlusel; neljandaks, pärandvaraga seotud maksuvõlalt ei arvestata intressi pärandi avanemisest alates.
Annan nüüd ülevaate komisjonis aset leidnud aruteludest. Küsiti, miks tagastustähtaega pikendatakse. Nii nagu minister ka äsjases tutvustavas ettekandes selgitas, puudutab see muudatus eeskätt piiriüleseid tehinguid ja vajadust maksupettustega võidelda. Praegune esmase kontrolli tähtaja pikkus ei võimalda maksuhalduril jõuda piisavale selgusele, kas tagastusnõue on põhjendatud ehk kas menetlust oleks vaja pikendada või mitte. Tagastusnõude tähtaja pikendamine võimaldab väga suure rahalise riskiga tagastusnõudeid kontrollida senisest põhjalikumalt. Küsiti, kas 30 päevalt 60 päevale mineku üks mõte on see, et riik ei peaks intressi maksma. Minister andis selle kohta nagu tänagi siin põhjendatud vastuse, et selle 60 päeva jooksul intressi ei pea maksma juhul, kui maksud on valesti deklareeritud.
Komisjoni istungil küsiti, kui suur on mõju riigieelarvele ehk rahaline võit. Konkreetset summat selle eelnõu seletuskirjas ei ole nimetatud. Tegemist on üldist laadi meetmega maksukuulekuse ja konkurentsikeskkonna parandamiseks, mille otsene ja kaudne mõju riigi tulude suurenemisele ning kulude vähenemisele avaldub kaugemas perspektiivis. See on üks osa valitsuse maksupettustega võitlemise meetmete paketist.
Komisjonis küsiti, kas ei võiks seaduses sätestada nende dokumentide loetelu, mis tuleks tagastusnõude kiirema menetluse huvides esitada. Ministeeriumi inimesed vastasid, et selliste dokumentide loetelu ei ole võimalik sätestada, tuleb lähtuda maksumenetluse üldistest põhimõtetest.
Puudutasime komisjonis ka tasutud maksude summa avaldamist. Selle ettepaneku, nii nagu rahandusminister siingi mainis, on teinud Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Riigile makstud maksude avalikustamine Maksu- ja Tolliameti kodulehel tõstab loodetavasti Eesti maksukultuuri ja toob kaasa ausama konkurentsi. Komisjoni liikmed küsisid, kuidas saab nende maksuandmete avalikustamisel ärisaladus kaitstud olla. Tasutud maksude suurus avalikustatakse summeeritult ja summeeritult avalikustatakse selle sees ka tööjõumaksude osakaal. See teave on üldine ega võimalda teha olulisi järeldusi ettevõtte finants- ja tööprotsesside kohta. Tööjõukulu on ettevõtete majandusaasta aruannete kaudu ka praegu avalikult kättesaadav informatsioon.
Peale neid küsimusi ja nendega kaasnenud arutelu tegi komisjon järgmised menetlusotsused. 3. juuni istungil otsustas rahanduskomisjon häältega 6 poolt, 2 vastu ja 1 erapooletu teha ettepanek võtta eelnõu 10. juuniks täiskogu istungi päevakorda. 9. juuni istungil otsustati teha ettepanek eelnõu 680 esimene lugemine lõpetada – hääletamistulemus oli 6 poolt, 1 vastu, 3 erapooletut – ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 16. juuni kell 15. Selle ettepaneku poolt oli 5 komisjoni liiget ja vastu 4. Tänan!

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Erki Nool, teine küsimus!

Aitäh! Austatud komisjonipoolne ettekandja! Kas komisjonis oli arutusel järgmine teema? Me oleme väga uhked oma IT-riigi üle ja elektrooniliste andmebaaside üle ning hiljuti võtsime vastu selle 1000 euro deklareerimise kohustuse. Me võime vaielda, kas see on hea või halb, aga üks argument oli see, et see võimaldab maksuametil maksupettusi efektiivsemalt avastada. Nüüd, kui meil on see seadus vastu võetud ja maksuamet suudab neid asju tõhusalt menetleda, miks selle 30 päeva lisamine ikkagi nii vajalik on? Kas seda arutati või ei arutatud?

Arutasime, et see 30 päeva lisamine aitab Maksu- ja Tolliametil paremini uurida eeskätt piiriüleseid maksupettusi. Kolmandatest riikidest informatsiooni kättesaamine 30 päeva jooksul võib nende seadusruumi tõttu problemaatiline olla ja selle tõttu näeb maksuamet vajadust pikendada seda 60 päevani, et saada täiendavat informatsiooni mis tahes riikidest – ei taha kedagi konkreetselt sildistada –, kust teave kätte saada vaja on.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Remo Holsmer! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 680 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 16. juuni kell 15.

Järgmine on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 683 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Alustan seda eelnõu tutvustades muudatustest, mis tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamisel olulisemad on. Menetluse lihtsustamiseks ja lühendamiseks hakkab nimekirja koostama Vabariigi Valitsuse asemel Maksu- ja Tolliamet. Sisuline põhjus on, et nimekirja koostamine tähendab maksuseaduste rakendamist, mitte poliitilist otsust. Täpsustatakse mittetulundusühingu või sihtasutuse heategevuse mõistet. Uue sõnastuse järgi on heategevuslik ühing, kes pakub kaupa, teenust või muud hüve peamiselt tasuta või muul tulu mittetaotleval või üldkättesaadaval viisil. Sätestatakse täpsemad tingimused nimekirja saamiseks ja seal püsimiseks ning ka nõue, et ühing peab enne nimekirja kandmist olema tegutsenud vähemalt kuus kuud ja esitanud majandusaasta aruande. Kirjas on ka nimekirjast kustutamise põhjused.
Defineeritakse stipendiumi mõiste ja nimekirja kantud MTÜ-de makstavate stipendiumide tulumaksuvabastuse tingimused. Eesmärk on muuta selgemaks töötasu ning stipendiumi eristamine. Nimekirja kantud ühingutel tekib kohustus deklareerida aasta jooksul makstud stipendiumide suuremad summad ja saajad ning avalikustada info maksuhalduri veebilehel.
Eelnõu näeb ette maksustada tulumaksuga füüsilistele isikutele makstavad PRIA põllumajandus- ja keskkonnatoetused, mille aluseks on põllumajandus-kaubanduskoja ettepanek. Kehtiva seaduse kohaselt valitseb toetuste maksustamisel ebavõrdsus, sest füüsilisele isikule makstav toetus maksustatakse ainult siis, kui toetuse saaja on füüsilisest isikust ettevõtja.
Maksuvaba tulu määr suureneb eelnõu tulemusena 144 eurolt 154 euroni kuus ehk siis 1848 euroni aastas. Suurendatakse laevapere liikmete, ühissõiduki meeskonnaliikmete toidunormi maksuvabastust reisidel 6 eurolt 10 euroni isiku kohta päevas. Tulumaksust vabastatakse Euroopa Liidu rahastatavas mestimis- või tehnilise abi ja teabevahetuse projektis TAIEX osalevatele ekspertidele makstav päevaraha.
Ülejäänud väiksemad tulumaksuseaduse muudatused on seaduse mõtet täpsustavad, sõnastuslikud ja tehnilised. Näiteks on vaja täpsustada Riigikohtu hiljutise otsuse tõttu pärandvara müügist saadud kasu maksustamist. Maha võib arvata edaspidi kulud, mida on müüja teinud. Seadus vajas täpsustamist.
Sotsiaalmaksuseaduse muudatus on tehniline, muutub lihtsalt viide, mis puudutas toidunorme. Kultuurkapitali seadust muudetakse, et tagada Eesti Kultuurkapitali makstavate toetuste, stippide ja preemiate edasinegi maksuvabastus.
Maksuvaba tulu puudutava muudatuse mõju riigieelarvele on 2015. aastal 70 miljonit ja see summa edaspidi kasvab, kuna teatud kulud jagunevad esialgu osaliselt 2015. aastale. PRIA toetuste maksustamise tulemusena võib 2015. aasta riigieelarvesse täiendavalt laekuda ligi 1,5 miljonit eurot.
Muudatuste jõustumise ajaks soovime 1. jaanuari 2015. Tänan!

Suur tänu! Ettekandjale on küsimusi. Palun, Kalle Palling!

Aitäh! Austatud minister! Kas ma saan õigesti aru, et selle seaduse järgi on kõik kultuurkapitali makstavad toetused edaspidi tulumaksuvabad, sõltumata nende suurusest?

Tegemist ei ole kõigi väljamaksetega. Kui kultuurkapital maksab midagi, mis on maksustatav sotsiaalmaksu ja tulumaksuga, näiteks töötasu, siis see jääb nii. Toetuste, stippide ja preemiate puhul jääb kehtima tulumaksuvabastus. Kas see nii peab olema, on muidugi suur küsimus, aga kultuurkapitalis on omapärast rahastussüsteemi üksjagu ja seda kaitstakse kiivalt. See ei ole alati mõistlik.

Aitäh! Palun, Tiina Lokk-Tramberg!

Aitäh! Austatud minister, mul on kaks küsimust. Esimene on kontrollküsimus, kas selle seaduse järgi – nendest paberitest võib mitmeti välja lugeda – jääb kehtima kultuurkapital võrdsetel õigustel mittetulunduslike ühingutega, kes on tulumaksuvabastuse nimekirjas? Kas annetused kultuurkapitalile on tulumaksuvabad?

Sellele küsimusele ma ei oska vastata, kas ta on täpselt samasugustel alustel, aga kultuurkapitalile makstavad annetused on küll tulumaksuvabad.

Palun, Tarmo Tamm!

Lugupeetud minister! Ma küsin stipendiumide kohta, täpsemalt spordivalla stipendiumide kohta. Lugenud eelnõu ja seletuskirja läbi, tundub mulle, et ei treeneritele, mängijatele ega ka kohtunikele stipendiume maksta ei tohi. Kas te olete sama meelt?

Siin stipendiumi ja töötasu piiri kahtlemata väga lihtne mõista ei ole. Aga kõik, kes maksavad, peaksid asjaga kursis olema, maksuamet ja EOK on seda kõike juba kaua aega seletanud. Tegu on väga paljudel juhtudel töötasuga, kuigi räägitakse stipist. Aga ei ole põhjust väita, et kohtunikutöö on midagi sellist, mis on mõeldud enese arendamiseks tulevikutulemuste nimel. Kindlasti see seda ei ole, see on ikka töö.

Palun, Tiina Lokk-Tramberg, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Küsimus puudutab sedasama kuulsat tulumaksuvabastuse saanud mittetulundusühingute nimekirja. Selle otsustamine läheb valitsuse käest ära – te ütlesite, et see ei tohi olla poliitiline otsus ja see läheb Maksu- ja Tolliameti kompetentsi. Mida see endaga kaasa toob? Kas te oskate seda lähemalt kommenteerida? Kas siin muutuvad ka mingid kvalifikatsioonitingimused või mida muud see kaasa toob?

Maksuametil oli ka siiani üsna otsustav roll. Aga eelkõige muutub see, et võimalikud piinlikud arutelud valitsuses, võimalus poliitikuid survestada omaenda ühingule erandi tegemiseks – see kõik kaob ära. Mul pole alust väita, et see oleks olnud midagi väga valdavat nende aastate jooksul, mil ma olen seda vahetult näinud, aga on olnud ebameeldiv, kui hakatakse ilmselgelt oma tutvusringkonna või muul moel seotud huvigruppide soovil läbi suruma midagi, mis ei ole seaduse mõtte ega võrdse kohtlemise printsiibiga kooskõlas. Suur süda on ju igal poliitikul alati olemas, aga kuskil on reeglid, kuskil on piir. Tuleb langetada neutraalne maksuotsus, kas ühing vastab tingimustele, mis on ette nähtud nimekirjas püsimiseks, või ei. See ei tohi sõltuda mõne erakonna või inimese soovidest.

Aitäh! Palun, Maimu Berg!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma haaran sõnasabast kinni. Te ütlesite vastuses Tiina Lokk-Trambergile, et te ei ole rahul sellega, et kultuurkapital teeb niisuguseid väljamakseid, mis ei ole tulumaksustatud. Kas te põhjendaksite, miks te ei ole rahul? Ja ma küsin ka kohe, kas te näiteks teate, kui suur on ühe Eesti kirjaniku raamatu honorar, mida kultuurkapital ainsana suudab talle maksta?

Ma tean neid suurusjärke. Ega ma ei väida, et honorar on suur. Lihtsalt erireeglid on alati sellised asjad, mida tuleks vältida. Kogu kultuurkapitali rahastamine, seda on rohkem kui kümme aastat siit räägitud, on alati saanud häbistatud. On ebaloogiline, et see on seotud üksikute maksudega, mille laekumine on suhteliselt kõikuv sõltuvalt konjunktuurist. Näiteks hasartmängumaksu laekumine on väga palju kahanenud. Ja teiselt poolt kõigub see sõltuvalt sellest, millist poliitikat me ajame. Hasartmängupoliitika puhul ei saa lähtuda soovist, et kulkasse jõuaks rohkem raha, on hoopis sügavamad kaalutlused. Sellepärast ma olen kogu aeg olnud seda meelt, et kultuurkapitalile peab mõistlik ja läbikaalutud rahastamine olema tagatud. Ja selle garantii ei tohi olla mingisugune automatism, mis sõltub pahede tõrjumise määrast, nii et kui me tõrjume alkoholi, tõrjume hasartmängu, siis kulka saab vähem raha. See on ebaloogiline. See on lihtsalt rahanduslikult vale.
Samamoodi võiksid olla võrdselt koheldud eri valdkondade stipid, toetused ja töötasud, honorarid. Võiks olla võrdne kohtlemine, aga see ei tähenda, et kulkale tehtud netoväljamakse peaks kannatama. Netoväljamakse võib ka suureneda. Aga maksusüsteem peaks olema ühtne ja mitte emotsioonidel põhinev, samuti rahastamine. Ma mäletan, kuidas masuajal hasartmängumaks kukkus ja kurdeti, et raha ei tule. Aga see oli ikkagi oma raha, mis taskusse jäi. On see süsteem mõistlik? Asjaosaliste jutu järgi, kes neid otsuseid näevad, tehakse seal väljamakseid palju lõdvemalt kui riigis üldiselt. Neid kriteeriume jälgiti otsustamisel vägagi. Siin ei ole küsimus raha suuruses, siin on küsimus reeglites. Ent ma ei väida, et raha on kultuurivaldkonnas liiga palju.

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Austatud minister! Seaduse jõustumise järel hakatakse mitmesuguseid toetusi maksustama tulumaksuga. Seaduses on kirjas, et tulumaksu peab maksma näiteks asendusteenistuja toetuse pealt, mida makstakse praegu riigieelarvest. Samas selliseid riigieelarvest makstavaid toetusi nagu tõuaretustoetus ja turuarendustoetus ei maksustata tulumaksuga. Sama kehtib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusega makstavate toetuste kohta. On tehtud mingi valik: 21 toetust läheb maksustamisele, kümmekond ei lähe. Maksustamisele ei lähe ka erinevad KIK-i ja EAS-i toetused. Mis on olnud valiku alus, et just need kindlad toetused lähevad maksustamisele ja ülejäänud mitte? Rahanduskomisjonis ma ei saanud vastust ei Lemmi Orolt ega kelleltki teiselt. Nad ütlesid, et nad ei tea, mis on selle valiku alus olnud. Kas teie teate?

Te siiski saite selle vastuse. Teile ei vastatud, et nad ei tea, mis on valiku alus. Nad vastasid, et ei ole aru saada, mis on nende toetuste endi kehtestamise alus. Selles vallas valitseb suhteline kaos ja need toetused ei vasta Euroopa Liidu algdokumentidele. See oli vastus, mille te saite. Ent ma möönan, et toetuste tulumaksuga maksustamise järjepidevus ei ole ka peale selle eelnõu heakskiitmist piisav. See on küll suurem, aga see ei ole piisav. Kui te teeksite ettepaneku, kuidas võiks erinevaid toetusi ühtemoodi tulumaksuga maksustada, ja see vastu võetaks, siis riigieelarve sellest ainult võidaks ja toetusi saaks eri valdkondades rohkem maksta. Mingisuguste kindlate proportsioonide hoidmine ühiskonnas on oluline. Kes raha saab, annab väikse tüki teistele ka. Mitte nii, et keegi saab raha ja väidab, et see on talle karistus, kui ta teistele midagi loovutama peab. Need teised on tavaliselt ju ühiskonnas kõige nõrgemad.

Palun, Kalle Palling, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Seaduseelnõu seletuskirjas seisab, et sätestatakse kultuurkapitali nõukogu volitus kinnitada kultuurkapitali makstavate preemiate, stipendiumide ja toetuste maksmise alused. Mul on küsimus: mis alustel siis enne neid toetusi, stipendiume ja preemiaid maksti? Ärge palun saage valesti aru, et ma olen kuidagi kultuurivaenulik, vastupidi, aga sealjuures ma olen ka suur spordisõber. Kogu selle temaatika valguses ma kuidagi tunnetan, et räägitakse rikkumistest ja võimalikest jokk-skeemidest just spordis ja spordiklubides, aga vähem kultuuris. Kas te olete täheldanud, et ka kultuuris on ette tulnud selliseid juhtumeid nagu profispordiklubides? Nende juhtumite menetlused praegu käivad?

Kui te niimoodi otse küsite, siis ma pean küll vastama, et kultuurkapitalis on rahandust ja üldse asja tundvate inimeste sõnul toetuste maksmisel valitsenud suhteline kaos. Seal ei ole tavapraktikat ja reegleid järgitud samal määral kui mujal. Kui sporti ja kultuuri võrrelda, siis tõsi, kultuuri puhul on loomingulisus natukene abstraktsem mõiste. See, kui inimene käib kusagil ja tal on tänu sellele laiem silmaring, ei ole selgelt tõestatav. Päris ühtemoodi rangust ei saa selles vallas kunagi kehtestada, aga parandada seda süsteemi maksab. Sellepärast ka need ettepanekud. See ei tähenda, et raha kuidagi vähemaks jääb, seda lihtsalt jagatakse tulevikus loodetavasti natukene järjekindlamalt.

Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Lugupeetud minister! Stipendiumi mõiste oli ebamäärane ja see seaduseelnõu kindlasti täpsustab seda. Kas te jagate seisukohta, et kui see eelnõu saab seaduseks, siis minnakse mööda kindlat teed edasi ega tegutseta nagu perioodil, kus segadust oli väga palju? Muidu see tähendaks paljudele spordiklubidele ja kogu Eesti spordile tegelikult krahhi. Kas usute, et on üks kindel kuupäev, kui seadus jõustub, ja sellest peale alustatakse puhtalt lehelt? Ma ei kujuta ette, kes selle eelmise perioodi tagajärjed suudab ära seedida.

Mure on asjakohane, aga poliitikul ei sobi isegi sellisel juhul maksuametile juhiseid anda, kuidas revisjoni teha. Lähedalseisva isikuna võin küll öelda, et maksuamet ongi niimoodi käitunud. See, et mõni klubi – neid oli vist kaks – jäi hammasrataste vahele, oli natukene halb õnn neil. Tõesti, revisjone korraldati äärmiselt harva, säästeti seda valdkonda, teades samal ajal, kuidas neis oma elu elatakse ja arvatakse, et nii ongi õige. Seadused, mis ütlesid, kuidas peab, on olnud ju teada, neid on maksuamet ja EOK palju seletanud, neid asju on ka kohtus läbi vaieldud. Nüüd siis, ütleme niimoodi, tehakse selle seadusmuudatusega väike raputus, mille praktiline tulemus on loodetavasti see, mida te ütlesite. Pehmelt öeldes ma ei välista seda. Aga selle taga ei ole minu poliitiline korraldus maksuametile.

Aitäh! Palun, Tatjana Jaanson!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud minister! Ma olen seotud spordiga, seejuures ka tippspordiga. Minu küsimus on selline: miks tippspordis tipptreenerid, kes töötavad olümpiaettevalmistusprojektide raames, saavad siiamaani stipendiumi? Stipendiumi puhul ei ole lepingut ega ole ka sotsiaalset garantiid. Kui kaua selline olukord veel kestab?

EOK puhul on see teatud praktika ikkagi välja kujunenud seadusi austades. Aga ma liiga palju ei taha sellesse süüvida kas või selsamal põhjusel, mis eelküsija küsimuse puhul esile kerkis. Sel juhul peaks hakkama vanades pattudes ka rohkem sorima ning see lõpeks ehk väga paljudele vaat et fataalselt. Aga muidugi te ootate täpsemat vastust, kui ma praegu suudan anda. Ma olen siiski aru saanud, et EOK valikud on olnud seaduskuulekad ja seal on stipi iseärasust arvesse võetud. Samas, treenerid muidugi peaksid saama sotsiaalsed garantiid, nad peaksid saama ka põhipalka peale selle, et mingiks konkreetseks ettevalmistuseks määratakse stipp. Tegelikult ei tohiks seda olla, et treener ilma sotsiaalsete garantiideta töötab.

Aitäh! Palun, Rein Lang!

Aitäh, austatud juhataja! Kõigepealt, mul on natukene kahju, et Rahandusministeerium ei pidanud võimalikuks arvestada Kultuuriministeeriumi ettepanekuga lõpetada selle nimekirja pidamine, mis kajastub ka eelnõus 683. Aga see selleks. Mu küsimus on tegelikult konkreetne. Kas rahandusministri ja Rahandusministeeriumi arvates peab sellesse MTÜ-de nimekirja lülitatud mittetulundusühingul, näiteks ühingul Miki Läheb Merele, olema avalik-õigusliku kultuurkapitaliga võrreldes seaduslik eelis, mis lubab tulumaksuvabalt stipendiume ja toetusi välja maksta?

Aitäh! Keeruline küsimus, selle esimene pool tekitas rohkem põnevust. Ettepanek loobuda nimekirjast on hullumeelsus. Niimoodi maksuvabastust ei anta, et keegi lihtsalt ütleb, et ma nimetan ennast MTÜ-ks Tartu Õlletehas, ja sellest hetkest on maksud olematud. See on hullumeelsus, ärge selliseid ettepanekuid tehke! Ja ma arvan, et Kultuuriministeerium ei ole ka kordagi midagi sellist teinud. Mis puutub kulka ja MTÜ-de võrdlusse, siis ma juba eelmine kord jäin sellega hätta. Neil on oma spetsiifika muidugi. Aga tuleb vaadata, mida täpselt küsimusega silmas peetakse.

Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud härra minister! Selle seaduseelnõu ettevalmistamisel olevat Eesti Kultuuri Koda teinud ettepaneku vabastada tulumaksust kultuurkapitalile äriühingute tehtavad annetused ja kuuldavasti olevat Rahandusministeerium selle vastu. Äkki te selgitate, mis on selle vastuseisu põhjus. Aga mis puutub teie märkusse, et kultuurkapitali toetuste jagamisel on valitsenud kaos, siis tuletan meelde, et seaduse alusel on Eesti Kultuurkapitali nõukogus Rahandusministeeriumi esindaja, ja ma ei ole kuulnud, et tema ettepanekud oleks seal nõukogus kunagi tagasi lükatud.

See üks esindaja, kes seal on, on üks minu infoallikas. Ta on olnud väga õnnetu. Ta on väga hea inimene ja väga suur professionaal ning ta on minu teada oma professionaalsusega avaldanud tugevat muljet ka kultuuriministrile ja olukorra paranemisele kaasa aidanud.
Aga miks ei võimaldata piltlikult öeldes maksu maksta siis kultuurkapitalile, selle asemel et maksta eelarvesse? See on loomulik, et riik kehtestab maksud sellises ulatuses, mis tema arvates on hädavajalik. Mitte nii, et riik kehtestab kõrgemad maksud ja siis igaüks ise vaatab, kuhu ta selle paneb. Ei, me hindame oma riigi vajadusi ja riik tahab ise oma maksude üle otsustada, olgu tegu kas või kulkaga. Sel juhul peaks kulkas kehtestama sama ranged reeglid ja planeerimised, nagu kehtivad riigieelarve rahastamisel üldiselt. Ikkagi on kuskil piir. Kui sa annetada tahad, siis anneta oma raha! Enamasti sa pead annetama oma raha. Minu enda isiklik arvamus on see, et see jutt on küüniline, et ei ole mõtet annetada, sest ma ei saa maksu tagasi. Kelle raha sa siis annetad – haigekassa ja pensionide raha annetad ja oled heategija või? Anneta enda raha! Mina väidan, et ei ole korrektne annetuste puhul üldse midagi tagasi küsida. See peaks olema ainult oma raha, mida antakse, ja riigieelarve peaks saama oma raha kätte, et seda omakorda jagada enda reeglite järgi. See nimekiri on kompromiss ja kui te ütlete, et kompromiss peaks hakkama seisma selles, et igaüks, kes nimetab end MTÜ-ks, on maksuvaba – see ei tule kõne alla.

Palun, Siim Kiisler!

Aitäh! Austatud minister! Vastusest Rein Langi küsimusele ma saan aru, et sinu arvates peab tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri olema piiratud. Mis see teie plaan ikkagi on? Kui see seadus jõustub, kas see nimekiri peaks jääma samaks või veelgi lühenema või näed sa mingit pikenemise võimalust? Mis selles osas tegelikult muutuma hakkab?

Seda on raske öelda, kas nimekiri pikeneb või lüheneb. Eks ta kipub ikka pigem pikenema. Aga sinna on jäänud vana taak, mis sinna kuuluma ei peaks. Kui otsustamine on maksuameti käes, siis vastutab maksuamet selgemalt neile reeglite pealesurumise eest. Maksuvaba MTÜ peab vastama reeglitele, millega me piiritleme maksuvabastust. Eks me valitsuses ole neid asju ka koos arutanud. Väga tuliseks need vaidlused pole läinud, aga on siiski olnud juhtumeid, kus on natukene piinlik olnud. Mõni vaidleja pole suutnud alati erapooletuks jääda.

Aitäh! Palun Rein Lang, teine küsimus!

Aitäh! Parlamentaarse debati korras tahan öelda, et minu arvates on hullumeelsus pidada sellist nimekirja, nagu te Rahandusministeeriumis peate. Aga miks peaks teie arvates olema annetamine mittetulundusühingule Miki Läheb Merele tulumaksuvaba ja avalik-õiguslikule Eesti Kultuurkapitalile mitte? Millel selline loogika võiks põhineda?

Ma ei tea sellist mittetulundusühingut. Aga ütlen veel kord: see, kes tahab riigile maksu mitte maksta, peab vastama teatud reeglitele. Ta peab selle lati ületama. Selleks on too nimekiri. Te väidate, et see on hullumeelsus. Aga siis on igasugune eelarvepretensioon, mille te olete kultuuriministrina esitanud, hullumeelsus. Siis ei ole ju eelarvesse raha vaja. Olge järjekindel!

Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, rahandusminister Jürgen Ligi! Kaasettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 683 kahel istungil, 3. juunil ja 9. juunil. Esimesel neist osales rahandusminister Jürgen Ligi, mõlemast istungist võtsid osa Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna ametnikud Lemmi Oro ja Elo Haugas.
Seaduseelnõu eesmärk on korrastada tulumaksuseaduse §-s 11 sätestatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühingute nimekirja koostamise põhimõtteid ja korda, lahendada seaduse rakendamisel tekkinud probleeme, samuti seaduse mõtet täpsustada. Ka on vaja teha muudatusi seoses järgmisest aastast rakenduvate uute deklaratsioonivormidega. Eelnõu vähendab tööjõu maksukoormust, sh madalapalgaliste inimeste maksukoormust, kuna maksuvaba tulu määr suureneb 144 eurolt 154 euroni kuus. Sotsiaalmaksuseadust muudetakse seoses ühe maksuvabastuse piirmäära muutmisega tulumaksuseaduses. Tulumaksuseaduse muutmisega muudetakse ka Eesti Kultuurkapitali seadust, et tagada kultuurkapitali makstavate toetuste tulumaksuvabastus. Lisaks antakse Eesti Kultuurkapitali nõukogule volitus kinnitada kultuurkapitali makstavate preemiate, stipendiumide ja toetuste maksmise alused.
Annan nüüd ülevaate küsimustest ja teemadest, mis komisjonis arutusel olid. Oli küsimus selle kohta, kas eelnõuga lahendatakse spordiklubide stipendiumide teema. Eelnõu algataja selgitas, et probleemiks on nõrk kontroll. Stipendiume makstakse palga asemel ja maksud jäetakse maksmata. Maksuameti kontrollide käigus ongi need probleemid selgunud. Nüüd uuriti, kas stipendiumi definitsioon on esitatud üheselt ja arusaadavalt.
Veel käsitleti komisjonis pärandina saadud vara soetusmaksumust. Eelnõu algataja selgitas seda Riigikohtu otsuse alusel. Kohus leidis, et maksuõiguses puudub säte, mis välistaks soetamismaksumuse mahaarvamise õiguse ülemineku pärijale. Samas praktikas pole seda nii käsitletud ja on lähtutud olukorrast, nagu praktikas on maksustamisel olnud. Kink ja pärand peaks olema võrdselt koheldud. Mõlemad saajad omandavad vara tasuta. Seega müügi puhul on kasu vara võõrandamisest saadud kogu tehingu müügihind. Maksustamine toimub vara võõrandamisel, mitte pärandi vastuvõtmisel. Eelnõu algataja selgitas ka, et isiklikus omandis olev vara ei ole maksustatav.
Käsitleti ka sotsiaalmaksuseaduse muudatust, mis puudutab laevapere toidunormi. Komisjonis päriti, kas ei peaks üldse suurendama välislähetuse piirmäära summat ning kas praegune kord on efektiivne ja õiglane. Hinnad ja palgad on ju tõusnud.
Veel arutati mittetulundusühingute soodustusnimekirja koostamise põhimõtteid ning uuriti, miks hakkab seda valitsuse asemel koostama Maksu- ja Tolliamet. Küsimus oli ka selle kohta, milline on stipendiumidega seotud sätete mõju – kui palju hakkab spordiklubidelt rohkem maksu laekuma, kuidas ja mis summas toimub hüvitamine ning kui paljud hakkavad korrektselt stipi asemel palka maksma.
Oli küsimus põllumajandustoetuste maksustamise kohta. Eelnõu algataja selgitas, et need on tulu puudujäägi tõttu makstavad toetused. Toetustelt otse maksu ei võeta. Tulumaksuseaduses on sätestatud, et seaduse alusel makstavad toetused on maksuvabad, aga eri ministeeriumid on koostanud mitmeid seadusi, kuhu on mitmesugused toetused sisse kirjutatud. Komisjonis kerkis ka küsimus selle kohta, miks on vaja muuta Eesti Kultuurkapitali seadust.
Teisel istungil olid kõne all detailsemad küsimused pärandvara maksustamise kohta, samuti käsitleti tööandja poolt puudega inimestele abivahendite muretsemise maksustamist. Veel kord nõuti selgitust põllumajandustoetuste maksustamise kohta.
Komisjon langetas otsuse teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda teisipäevaks, 10. juuniks, kust see kandus tänasesse päeva. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 3, erapooletuid 1. Samuti oli ettepanek esimene lugemine lõpetada, selle poolt oli 6 inimest, vastu 3, erapooletuid 1. Komisjon tegi ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks 16. juuni kell 15. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 4, erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Küsimus on Helir-Valdor Seederil.

Aitäh! Austatud ettekandja! Maksuvaba tulu määra tõstmisele 144 eurolt 154 euroni on seaduseelnõu seletuskirjas kolm lehekülge pühendatud ja siit võib välja lugeda, et selle mõju on ääretult suur, ütleks, et lausa globaalne. Kui see määr tõuseb 144 eurolt 154 euroni, kui palju siis inimesel raha rohkem kätte jääb?

Jääbki 20% kümnest eurost, võite ise ka arvutada, ei pea minult küsima. Jah, selle globaalse muudatuse oleks võinud ka varem teha, eelmine koalitsioon oleks võinud olla initsiatiivikam. Tegelikult see tõus on muidugi tuntav, see puudutab kõiki tulu saajaid, kõiki, kes tuludeklaratsiooni esitavad, mitte ainult palgatulu saajaid. Selles mõttes see hõlmab rohkem kui 620 000 deklaratsiooni esitajat. Ilmselgelt on see vajalik samm, et just väiksema tulu saajate maksukoormust vähendada. Ning see maksuvaba miinimumi määra tõus kindlasti ei ole lõplik, seda tuleb ka edaspidi kaaluda.

Suur tänu! Palun, Siim Kiisler!

Aitäh! Tõepoolest, see on vajalik ja oluline samm. Hea ettekandja, ärge häbenege, öelge stenogrammi huvides välja, kui palju see 20% kümnest eurost ikkagi on. Kui suur võit iga maksumaksjat ootab?

Aastas on maksuvaba miinimumi summa 1800 eurot millegagi, ma ei leia täpset summat praegu kiiresti üles. Aastas teeb see ikkagi päris korraliku summa. Kui te kuusumma arvestate, siis on see 12 korda väiksem.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Aivar Sõerd! Kas on kõnesoove? Inara Luigas, kas te esinete fraktsiooni nimel? Karel Rüütli, palun!

Inara Luigas esineb sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel.

Selge. Kõigepealt aga annan sõna Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel esinevale Helir-Valdor Seederile. Kaheksa minutit, palun!

Aitäh! Austatud kolleegid! Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadus on üks seadus tervikust, seaduste muutmise paketist, millega ajutine valitsus soovib täita koalitsioonilepingu lubadusi. Siia kuuluvad ka teeseaduse muutmine, mille sisuks on teeaukude lappimise asemel eelarveaukude lappimine, ja vanemapensioni tühistamine kuni 1. jaanuarini 2018, mis puudutab enam kui 200 000 Eesti peret ja mille kohta ütles valitsuse esindaja rahanduskomisjonis, et selle muudatusega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid.
Aga nüüd arutluse all olevast eelnõust. Kõigepealt, maksuvaba tulu määra tõstmine 144 eurolt 154 euroni, mille arvestamisega rahanduskomisjoni liikmel, kes enne mind esines, oli suuri raskusi, annab võitu 2 eurot kuus. Põhimõtteliselt on see kindlasti õige samm, samm õiges suunas, mida ka Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon toetab, kuid meie arvates ei ole see piisav. Meie arvates on madalat, 300–400-eurost palka saavate inimeste maksustamine nii moraalses kui sotsiaal-majanduslikus mõttes väga küsitav. See võiks olla üks erakondadeülene arutlusteema, mille puhul me tõsiselt otsiksime lahendusi, et tulevikus mitte maksustada madalapalgalisi inimesi, kes enamasti vajavad kas omavalitsuse või riigi abi.
Maksuvaba tulu määra tõstmise puhul jääb arusaamatuks, miks valitsus ei soovi seda neljaks aastaks ette seadustada. Riigi eelarvestrateegias on ju fikseeritud ja valitsuse poolt kinnitatud selle määra tõus 10 eurot igal aastal kuni aastani 2018. Aktsiiside puhul käitutakse teistmoodi: nende tõus eelolevatel aastatel fikseeritakse seadusega. Meie arvates tuleks ka maksuvaba tulu määra iga-aastane tõus seaduses fikseerida, seda enam, et nagu ma juba ütlesin, riigi eelarvestrateegias on see ju valitsuse poolt kinnitatud.
Edasi, stipendiumide teema. Sedagi on juba arutatud. Soov, et spordiklubisid ja kultuurivaldkonnas tegutsevaid institutsioone koheldaks võrdselt, on igati õigustatud, samuti soov, et stipendiumide ja palga maksmisel oleks selge vahe. Need reeglid peaksid olema kõigile arusaadavad ja ka rakendatavad. Aga eelnõus esitatud definitsioon ei aita meid grammi võrragi edasi. See on nii mitmeti tõlgendatav ja tegelikult peab maksuamet tulevikuski igat juhtumit eraldi analüüsima ja seadust selle valguses tõlgendama. Sellega seotud muredest on vahest kõige suurem see, et spordisektorilt võetakse ära veidi enam kui 10 miljonit eurot aastas. Tõsi, valitsus on plaaninud eraldada Kultuuriministeeriumile 3,5 miljonit eurot noorte treenerite stipendiumide katteks, aga see ei korva kogu sektori kahju, mis on enam kui 10 miljonit. Lisaks veel kultuurivaldkonna raha, mille suurust on väga raske hinnata. Kindlasti tuleks mõelda, kuidas tagada üleminekul pehme maandumine.
Edasi, toetuste maksustamine tulumaksuga. Jääb küll täiesti arusaamatuks, mis on olnud tehtud valiku printsiip. Näiteks asendusteenistuja toetus on tulevikuski tulumaksuga maksustatav, aga tõuaretustoetus ja turuarendustoetus ei ole. Kõiki neid toetusi makstakse Eesti riigi eelarvest. Asendusteenistuja toetus on kõige nõrgemate ja väetimate põllumajandustootjate toetus. Jääb täiesti arusaamatuks, miks selline valik.
Edasi, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstavad toetused. Nende puhul on ka tehtud valik: 21 toetust läheb maksustamisele ja kümmekond toetust maksustamisele ei lähe. Jääb arusaamatuks, miks selline valik. See kindlasti ei tähenda võrdsemat kohtlemist, vaid vastupidi, ebavõrdne kohtlemine süveneb. Ma väga loodan, et me suudame eelnõu menetluse käigus jõuda õiglasema lahenduseni. Ja kas üldse on mõistlik niisugusel kujul neid toetusi maksustada, kui nii Keskkonnainvesteeringute Keskuse kui ka EAS-i toetused jäävad maksustamise alt välja ja kogu nende maksude laekumine moodustaks 1,5 miljonit eurot aastas?
Paar sõna ka MTÜ-de nimekirja pidamisest ja selle üle otsustamise viimisest valitsuse tasandilt Maksu- ja Tolliameti pädevusse. See on asi, mida on korduvalt ümber otsustatud. Kunagi langetas otsused Rahandusministeerium, siis valitsus, nüüd tahetakse see Maksu- ja Tolliameti alla viia. Ma arvan, et asja sisu väga ei muutu ja siiamaani oli nii, et valitsuse tasemel said mitmed piinlikud Rahandusministeeriumist tulnud ettepanekud likvideeritud. Nüüd see sõel kaob ära ja mina küll ei ole kindel, et sellega kvaliteet paremaks muutub.
Tulen korraks veel tagasi oma kõne alguse teema juurde. Kolleeg rahanduskomisjonist ütles, et tänu maksuvaba tulu määra tõstmisele peaks inimene võitma aastas 1800 eurot. Ei, see ei ole nii! Ta ütles, et kui me jagame selle arvu 12-ga, siis saame kuusumma. Ei ole nii! See summa on tegelikult 2 eurot ja sellele 2 eurole on seletuskirjas pühendatud kolm lehekülge. On öeldud, et seaduse muutmise "...agregeeritud majandusliku ja sotsiaalse mõju ulatus on suur. [---] Muudatuste sotsiaalne mõju avaldub läbi sihtrühmade suurema sissetuleku, mis laiendab kõigi, kuid eriti madala sissetulekuga inimeste tarbimis- ning säästmisvõimalusi ning seega parandab toimetulekut. Suurem tarbimine avaldab positiivset majanduslikku mõju ettevõtetele, kelle müügitulu suureneb. Sealjuures on kaudne mõju ka tarbimismaksude laekumistele. [---] Täiendav majanduslik mõju avaldub selle sihtrühma puhul, kes teenib palgatulu. Mõju avaldub kahes omavahel seotud vormis – üldine tööjõu maksukoormuse vähenemine ning hõive suurenemine." Nii et need 2 eurot kuus avaldavad tulevikus seletuskirja kohaselt suurt globaalset mõju Eesti majandusele ja Eesti inimestele. Mina tahan küll tunnustada seda Rahandusministeeriumi ametnikku, kes selle lõigu seletuskirjas kokku kirjutas. Ta väärib kindlasti mingisugust kirjanduspreemiat. Aitäh!

Suur tänu! Kas Aivar Sõerd soovib repliiki vastuseks eelmisele esinejale? Nime ei nimetatud, aga teemat nimetati. Okei, siis ei saa. Palun, Tarmo Tamm Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! See probleem taandub tagasi aastasse 2009, kui tühistati kohalike omavalitsuste kohustus tegelda noortega. Siis saidki alguse küsimused, kes ikkagi peavad noortespordiga tegelema, kuidas noortetreenereid tasustatakse ja kuidas neid maksustatakse. Minu meelest oli see suur viga ja selle vea tagajärgi me püüame nüüd kuidagi klaarida. Minu arvates on otseselt kohalike omavalitsuste ülesanne tegelda noortespordiga. See kohustus tuleks fikseerida seaduses ja samal ajal ka selle rahastamine, et noored tõesti saaksid sporti teha. Minu meelest need 3,5 miljonit eurot, mis järgmise aasta eelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu plaanitakse selleks eraldada, peaks olema kohalike omavalitsuste rea peal. Omavalitsused ise otsustavad, kas nad garanteerivad spordiga tegelemise spordikoolide või spordiklubide kaudu.
Mis puutub tippsporti, siis minu meelest peab valitsema üheselt mõistetav arusaam, kuidas stipendiume rakendada. Härra minister andis vähemalt lootust, et me ei pea ajaloos tagasi minema ja vanu asju meelde tuletama, mis tähendaks tegelikult seda, et enamik Eesti spordiklubisid ilmselt lõpetaks oma eksisteerimise. Eesti spordi põhiprobleem on, et ei jätku toetajaid ehk sponsoreid. Tuletan meelde, et suurtest firmadest umbes 50% kuulub välisomanikele. Eesti turg ei ole nii atraktiivne, et siin oma reklaame välja panna ja sporti toetada. Samas ei ole ka meie ettevõtjad motiveeritud. Minu meelest peaks ettevõtteid kuidagi maksude abil motiveerima, et meie sport täielikult ära ei kaoks. Üks samm võiks olla, et riigiettevõtetel lubataks sporti toetada, see on hea võimalus. Näiteks mingi spordiklubi kaudu võiks Tallinna Sadam peasponsor olla. Erinevalt Lätist ja Leedust, kus riigi tugi spordile on päris mõjus, kahjuks Eestis seda millegipärast ei tehta. Seni, kuni pole lahendust, kuidas tulevikus hakatakse sporti toetama, pole meil kindlust, et praegune segadus ei jätku.
Ma siiski loodan, et see eelnõu annab veidigi selgust, kuidas edasi minna. Tõesti, lõpetaks eelmise perioodi ära nii, et me sellesse eriti ei süvene. Aitäh!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Inara Luigas, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma mõtlesin, kas Helir-Valdor Seeder on ikka saalis, kui ma oma ettekannet teen. Ma tervitan teda ja tahan talle öelda, et kui ta avastas seaduseelnõu seletuskirja lugedes, et seal on kolm lehekülge juttu sellest, kes võidab ja kui palju võidab maksuvaba tulu määra tõstmisest, siis ironiseeris ta selle kasu teemal täiesti põhjendamatult. Iga euro, mis inimesele taskusse jääb, on tegelikult suur samm edasi ja meil, sotsiaaldemokraatidel, on suur rõõm, et selline seaduseelnõu siia Riigikogusse tulnud on. Kunagi rääkis ka IRL väga olulistest sammudest ja suurest maksuvaba tulu määra tõusust, aga need jutud millegipärast juttudeks jäidki. Veelgi enam, kui rahanduskomisjonis seda seaduseelnõu menetleti, siis IRL oli selle vastu. Niisugune väike vastus minult Helir-Valdor Seederile.
Aga kui nüüd laiemalt seda seaduseelnõu vaadata, siis tegelikult on nii IMF kui ka OECD teinud Eestile ettekirjutusi, et väikesepalgalisedki inimesed peaksid saama suuremaid stiimuleid töötamiseks. Ka tööjõumaksude vähendamiseks tuleb Eestil rohkem pingutusi teha. Viimase aja probleem, mida selle seaduseelnõuga lahendada püütakse, on see, kuidas ja kes kasutab töö- ja teenustasude maksmisel tulumaksuvaba stipendiumi. Kellelegi pole uudis, et stipendiumide maksmist on hakatud kuritarvitama. See on kõige suurem tulumaksusoodustustega ühingute nimekirjaga seonduv probleem viimasel ajal. Selle eelnõuga püütakse anda võimalikult hea stipendiumi definitsioon, aga eks praktika annab peagi vastukaja ja võib-olla tuleb seda natukene veel kohendada.
Maksu- ja Tolliametile jääb õigus iga stipendiumi väljamakse puhul kahtluse korral kaaluda, kas väljamakse tehti korrektselt või mitte. Ma väga pooldan ka õiguskuulekuse parandamiseks tehtud uuendusi, et väljaarvamine nimekirjast võib osaks saada siis, kui stipendiumid määratakse näiteks ühinguga seotud isikutele, avalikku stipendiumikonkurssi korraldamata jättes või makstakse stipendiumi siis, kui tegelikult on töösuhe. Kordan veel kord, et maksuhaldurile jääb kahtluse korral kaalutlusõigus, ta võib otsustada, kas stipendium oli korrektselt määratud. Väga paljud mittetulundusühingud on kasutanud isegi säärast võtet, et on oma põhikirjalisse tegevusse lisanud stipendiumide maksmise ja teinud nii ka maksustamata stipendiumimakseid. Ka seda regulatsiooni korrastatakse, stipendiumide maksmine muutub korrektsemaks.
Ma palun lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Kui rääkida toetustest, siis nende maksuvabastuse mõte on olnud eeskätt sotsiaalset laadi. Kõik toetused, mida inimestele makstakse, on ju eesmärgiga mitte halvendada inimeste toimetulekut. Milleks siis neid toetusi maksustada? Aga inimesed on alati olnud leidlikud ja toetuse sildi all on hakatud maksma ka selliseid tugirahasid, mida tegelikult peaks maksustama. Endine põllumajandusminister teab väga hästi, et paljusid põllumajandustoetusi eraldades makstakse mitte füüsilisest isikust ettevõtjatele, vaid lihtsalt füüsilistele isikutele. Need isikud peaksid tegelikult olema ettevõtjatega võrdselt registris ja ettevõtjatena nad oleks nii või teisiti toetuselt tulumaksu maksnud.
Hea asi on ka see, et seaduseelnõuga sõnastatakse heategevusliku tegutsemise olemus: ühing peab hüve pakkuma peamiselt tasuta või muul tulu mitte taotleval või üldkättesaadaval viisil. Mis ei tähenda seda, et ühingu pakutavale kaubale või teenusele või muule hüvele peaks olema ligipääs igal isikul, kuid see peaks olema kättesaadav ka keskmisest väiksema sissetulekuga inimestele.
Ma usun, et kõikides inimestes, kes on seotud kultuurkapitali stipendiumidega, tekitasid plaanitavad muudatused Eesti Kultuurkapitali seaduses hulga küsimusi. Aga olles eelnõu läbi lugenud ja läbi töötanud, võin teile kinnitada, et stipendiumide maksmine kultuurkapitali kaudu muutub selgemaks ja kogu see olukord paremaks. Kõik kultuurkapitali kaudu makstavad stipendiumid võrdsustatakse riiklike stipendiumidega ja need on tulumaksuvabad. Korrastatakse ka teiste toetuste ja preemiate määramise korda. Stipendiumi definitsioon on väga vajalik, stipendiumide reguleerimine ja väljamaksete tegemine muutub õigusselgemaks. Lõppude lõpuks on iga alusetu maksuvaba toetuse, preemia või stipendiumi maksmine maksupettus ja vähendab raha laekumist riigieelarvesse.
Nüüd lõpetuseks. Arvatakse, et 16. sajandil olid Tallinnas koolid tasulised ja vanemad pidid laste harimise eest maksma. Sellel sajandil oli Tallinna linnavalitsus aga piisavalt nutikas ja asutas stipendiumi, et koolitada endale Saksamaa ülikoolides ametnikke, juriste ja pastoreid. Pärimus räägib, et kui Vana Toomas oli poisikene, siis ta sekkus täiskasvanute mängu ja lasi papagoi laskmisel oma mänguvibuga papagoikujukese toika otsast alla. Päris laskjad olid pahased, et poiss täiskasvanute mängu ära rikkus, ja tahtsid teda karistada. Linnapea aga keelas karistajaid ja võttis Tooma linna raha eest õppima, et osava käega poisist linnavaht teha. Sisuliselt sai Vana Toomas linnalt stipendiumi ja temast kui osavast vibulaskjast saigi pärast linnakooli lõpetamist linnavaht. Aitäh!

Helir-Valdor Seederit nimetati kõnes, tal on õigus vasturepliigiks.

Aitäh! Ma tahan tänada ettekandjat, et ta oma napist kaheksast minutist terve minuti minu siunamise peale kulutas. Aga stenogrammi huvides ütlen veel kord, et Isamaa ja Res Publica Liit on kogu aeg olnud seda meelt, et kui me vähendame töövõtja maksukoormust, siis seda eelkõige maksuvaba tulu määra tõstmise kaudu, mitte tulumaksumäära alandamise kaudu. Ei taha, et see jääks siin valesti kõlama. Meie oma mõtteid ütleme ikka oma suuga välja. Tänan sind, Inara, aga loe põhjalikumalt Isamaa ja Res Publica Liidu programmi ning poliitilisi seisukohti. Aitäh!

Aitäh! Kas me tohime nüüd eelnõu arutelu jätkata? Reformierakonna fraktsiooni nimel Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni esindajana kutsun teid üles seda eelnõu toetama. Eelkõige sellepärast, et see loob õigusselgust paljudes vaidlusalustes küsimustes, mis puudutavad stipendiumide maksustamist, tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja arvamise korda ja sealt väljaarvamist, maksuvaba tulu määra tõusu 144 eurolt 154 euroni kuus ja pärandvara maksustamist. Õigusselgus kasvab ka selles küsimuses.
Mis puutub kolleeg Siim Valmar Kiisleri küsimusse, siis ma juba vastasin sellele. Ma vastasin nii, et mõju summa on 20% maksumäära korral 10 eurolt 2 eurot, oskate ise välja arvutada, et see teeb 24 eurot aastas. Vabandust, kui ma teile esialgu valesti vastasin, aga eelmise küsimuse peale ma teile vastuse andsin.
Aga eelnõu juurde tagasi tulles tahan öelda, et palju õigussegadust ja arusaamatust tekitanud stipendiumide maksustamine saab nüüd kindlasti paremini reguleeritud, kui see seni on olnud. Kaob probleem, et stipendiume makstakse palkadena või palkasid makstakse stipendiumi nime all, mis on toonud kaasa õigusvaidlusi spordiühingute ning Maksu- ja Tolliamet vahel. Selliseid õigusvaidlusi ei ole tarvis.
Oluline on tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja koostamise aluste korrastamine. Selle nimekirja ühingute üle otsustamise pädevus antakse Maksu- ja Tolliametile, kuna see institutsioon oskab kõige paremini hinnata iga ühingu tegevuse vastavust kehtivale korrale. Ka palju kõneainet tekitanud põllumajandustoetuste maksustamine loob kindlasti täiendavat õigusselgust. Praegune olukord on selline, et põllumajandustoetuste saajatest väiksem osa on füüsilised isikud, kellele määratud toetusi ei maksustata, aga samas, kui need isikud annavad põllumaa rendile, siis renditulu maksustatakse. Kindlasti aga ei soovita maksuseadusega takistada põllumaa rendile andmist. Selles valdkonnas õigusselguse loomine on väga tähtis. Minu ettepanek on seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Sven Sester, kas teil on protseduuriline küsimus?

Jah! Aitäh, lugupeetud juhataja! Teate, ma tunnen muret. Ma panin vahepeal tähele, et härra rahandusminister oli väga väsinud olekuga. Praegu me menetleme Vabariigi Valitsuse eelnõu, mille peaettekandjaks oli rahandusminister, aga pikemat aega teda enam saalis pole olnud. Kas teil on informatsiooni, on ta lahkunud ega taha teada, mida saalis arutatakse, või on mingid muud probleemid?

Riigikogu juhatusel ei ole informatsiooni rahandusministri saatuse kohta. (Naer saalis.)
Austatud Riigikogu, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 683 esimene lugemine lõpetada. Komisjoni ettepanekul määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 16. juuni kell 15. Urmas Reinsalu, palun, kas protseduuriline küsimus?

Mul on küsimus, mis puudutab ka rahandusministrit. Esmaspäeval ei saanud rahandusminister rahanduskomisjoni istungil kohal olla ja praegu, eelnõu täiskogus arutamise lõpus ei ole meil informatsiooni tema saatuse kohta. Kas Riigikogu esimees on kursis, kas minister viibib hoones või on kuhugi kaugemale kaotsi läinud?

Austatud Riigikogu liikmed! Kui teil on eelnõude menetlemise kohta protseduurilisi küsimusi, siis ma hea meelega vastan. Ma olen kohustatud seda tegema. Vabariigi Valitsuse liikmete asetsemine ajas ja ruumis ei kuulu protseduuriliste küsimuste alla. Eelnõu 683 esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu 647 esimene lugemine. Algatajate nimel teeb ettekande Riigikogu liige Siim Kiisler.

Austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Ma alustan sellega, mida õiguskantsler Indrek Teder rõhutas juba viis aastat tagasi, 2009. aastal. Tsiteerin: "Õiguskantsleri menetlused on näidanud, et Eestis on väga suur osa kohaliku omavalitsuse üksustest liialt väikesed selleks, et tulemuslikult ja efektiivselt teostada põhiseaduspärast omavalitsuslikku haldamist. [---] Olen seisukohal, et olukord, kus suur hulk omavalitsusi ei suuda tagada isikute põhiõigusi, kvaliteetset ja põhiseadusele vastavat korraldust ja menetlust ning õigusloomet, on piisav ja tungiv põhjus riigi kiireks ja otsustavaks sekkumiseks ning uue halduskorralduse kehtestamiseks. Eesti peab saama tugevad ja toimivad omavalitsused, kes tagavad oma elanikele põhiseaduspärase kohtlemise, kvaliteetse omavalitsuste õigusloome ning avalike teenuste kättesaadavuse ühtlaselt üle riigi. Riigivõimul on põhiseadusest tulenev kohustus luua selline halduskorraldus, mille puhul oleksid isikute põhiõigused kaitstud ja põhiseadus järgitud. Otsustava haldusreformiga potentsiaalselt saavutatav üldine põhiõiguste kaitse taseme tõus peaks üles kaaluma kõik võimalikud muud tagajärjed üksikisikutele ja erakondadele, olgu selleks siis mõnede ametnike töökoha kaotus või parteipoliitilise kantsi kaotus kohapeal. See, kas riigivõim suudab läbi viia otsustavat haldusreformi, näitab tegelikult seda, kuivõrd on riigivõim võimeline tagama põhiseadusest tulenevate kohustuste täitmise üle Eesti."
Esitatud seaduseelnõu eesmärk on luua pärast 2017. aasta oktoobris toimuvaid kohalike omavalitsuste volikogude valimisi elujõuline ja terviklik kohalike omavalitsuste struktuur. Väljapakutud reformi tulemuseks on kohalike omavalitsuste üldise võimekuse suurendamine, tagades seeläbi kodanike võrdsema kohtlemise, olenemata nende elukohast. Kohalike omavalitsuste suurema võimekuse tagab eelkõige nende piisav suurus ja kattuvus oma elanike igapäevaelu toimepiirkonnaga. Suurust mõõdetakse eelkõige elanike arvuga. Näiteks Märjamaa vald on pindalalt viis ja pool korda suurem kui Tallinn, ometi räägime omavalitsuste suuruse kontekstis Tallinnast kui palju suuremast. Mõned faktid meeldetuletuseks. Eestis on suurima ja väikseima omavalitsuse vahe 4133 korda, nende omavalitsuste eelarvete suuruse vahe on aga 5265 korda. Neljakümnes Eesti vallas ja linnas on vähem kui 1000 elanikku. Nelikümmend valda ja linna, ja selliste omavalitsuste arv kasvab! Alla 2000 elanikuga on pooled Eesti omavalitsused. Vähem kui 3000 elanikuga on aga 2/3 meie valdadest ja linnadest. Just seal, kus geograafiline asukoht on ebasoodsam, on meie omavalitsused üldiselt väiksemad ja killustunumad. Need kaks faktorit koosmõjus tähendavad selliste piirkondade omavalitsuste väiksemat võimekust ja sellega kaasneb ka nende omavalitsuste kodanike ebavõrdne kohtlemine, millele õiguskantsler on viidanud.
Eelnõu koostamise käigus tehtud mõjuhinnangus on kirjeldatud mitmeid valdkondi, kus avalduvat mõju saab pidada oluliseks. Täiendavaks mõjude hindamiseks telliti eksperdihinnangud ning võimalikke mõjusid arutati koos valdkonnaministeeriumide ja teiste huvitatud osapooltega. Töötas mitu valdkondlikku töörühma. Eelnõu seletuskirjas on mõjusid väga põhjalikult kirjeldatud, kuid peatun lühidalt mõnel olulisemal.
Kõigepealt rahvastikust. Meie elanikkond väheneb ja vananeb. Statistikaameti koostatud baasstsenaariumi kohaselt väheneb elanike arv aastani 2020 kõige kiiremini just ääremaastunud omavalitsusüksustes, seda ligi kaks korda kiiremini kui ääremaastumise riskiga kohalikes omavalitsustes. Elanike arvu vähenemisel, elanike vananemisel ja ümberpaiknemisel on otsene mõju omavalitsuste jätkusuutlikkusele. Reformi tulemusel omavalitsuste rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis tasakaalustub. Reformiga tasandatakse eriti ekstreemseid olukordi, kus näiteks rahvastikus on tavapärasest suurem osa vanemaealistel, mistõttu omavalitsuse tulubaas sõltub valdavalt riiklikest toetustest.
Uuring, mis käsitles omavalitsusüksuste ühinemist aastatel 1996–1999, näitas, et tõmbekeskuse ja tagamaa ühinemine andis tulemuseks loogilise terviku. Ühinemisega likvideeriti administratiivpiirist tulenevad kunstlikult tekitatud ebamugavused, kuna ühinevate omavalitsuste elanikud kasutasid ühiseid infrastruktuure, töö- ja omandisuhted olid põimunud, teenuseid osutati ühistes hoonetes jne. Uues omavalitsusüksuses oli suurem elanike arv, saavutati stabiilsem vanusestruktuur ja paremad eeldused valdkonnapoliitikate elluviimiseks.
Teiseks ametnikkonnast. Suuremas omavalitsuses on võimalik ametnikel spetsialiseeruda ühele valdkonnale ja kasutada inimressurssi otstarbekamalt kui praegu, palgata ametnikke täistööajaga ja maksta neile konkurentsivõimelist palka. Selline omavalitsus on atraktiivne tööandja oma eriala tõelistele asjatundjatele. Kõige olulisem ja vahetum nihe ühinemiste puhul ongi ametnikkonna profiili kardinaalne muutumine. Väikevaldades on ametis 6–8 täiskohaga ametnikku, kellest peale vallavanema, raamatupidaja ja vallasekretäri on üldjuhul selge profiiliga vaid sotsiaaltöötaja, harva veel mõni põhikohaga ametnik. Suurtes omavalitsustes suureneb nende ametnike arv, kes on keskendunud ühele kindlale ülesandele, ja nii muutuvad ametnikud professionaalsemaks. 2008. aasta uuringu järgi suurenes uuritud ühinemiseelsetes valdades monofunktsionaalsete ametnike arv keskmiselt 8-lt 26-le. Näiteks Raplamaa suurvaldades on monofunktsionaalseid ametnikke umbes 90%, kuid väikevallad vajavad peaaegu kõikidel ametikohtadel professionaalset tuge teistelt valdadelt.
Rahalistest võimalustest. Ühinenud valdade investeerimisvõimekus on kordades kasvanud, samas on laenukoormus jäänud samaks. Investeeringud inimese kohta on ühinenud valdades olnud püsivalt suuremad kui ühinemata valdades. Üks aspekt, mille tõttu ühinenud vallad saavutavad suurema investeerimissuutlikkuse, on mastaabi kasv ning sellest tulenev suurem eelarvelise investeerimise võimekus. Teine oluline muutuja on laenuvõime suurenemine ning võimekus kasutada laenu investeeringute tegemiseks ja omavalitsuse arendamiseks. Valla väiksuse ja valitsemiskulude osakaalu kasvu vahel on selge seos: ühinenud valdades ei ole seatud eesmärgiks valitsemiskulude kokkuhoid, vaid pigem asjatundlikkuse kasv ja adekvaatne töötasu, mistõttu kõigis neis kulutused valitsemisele suurenesid, kuid valitsemiskulude osakaal eelarves vähenes.
Omavalitsuste sotsiaaltoetuste ülevaatest ilmneb, et toetuste rahaline maht ja kvalifitseerumine varieeruvad suuresti. Ühinemise puhul on võimalik tagada piirkonna elanikele sotsiaalne kaitse ühtsetel alustel. Kui omavalitsuse võimekus on suurem, siis saab aidata neid piirkondi, kuhu on rohkem sotsiaalseid probleeme kuhjunud, luua paremad elutingimused enam puudust kannatavatele ja erivajadusega ühiskonnaliikmetele, kelle võimalused võrreldes ülejäänutega on väiksemad.
Haridusest. Väikevaldades kulutati uuringu kohaselt ühe õpilase kohta 2–3 korda rohkem eelarveraha kui suurtes valdades. Seda tingisid nii õpetajate suurem palgakulu kui ka suuremad majandamiskulud. Perioodil 2006–2011 suurenesid väikevaldades hariduskulud õpilase kohta 40%, ühinenud valdades aga 10%. Seega saab väikevaldades vajalikul tasemel haridusteenuse osutamist tagada vaid teiste valdkondade arvel. Välispraktikat uurinud ekspertide hinnangul on arusaamatu, kuidas omavalitsus saaks säilitada hariduse korralduse õiguse ja võimaluse oludes, kus näiteks 75% lastest ei käi sama omavalitsuse koolides.
Ettevõtluskeskkonnast. Kui kohaliku omavalitsuse halduspiirid kattuvad inimeste tegeliku toimepiirkonnaga ja töökohad paiknevad kodukoha lähedal, siis jääb rõhuva enamiku inimeste igapäevaliikumine ühe omavalitsusüksuse piiresse. Praegu liigub väljaspool linnu elavatest inimestest üle 70% tööle väljapoole oma koduvalda. Reformiga tekib omavalitsustel reaalne motivatsioon tegelda ettevõtluse arendamisega, kuna senisest suurem osa valla inimesi elab ning töötab samas vallas. Ettevõtluse arenedes kasvab ka üksikisiku tulumaksu laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Ettevõtluspiirkondade loomine, inimeste aktiveerimine ja tööturu vajadustele vastav ettevalmistamine, ettevõtetega läbirääkimiste pidamine ning teiste ettevõtluse ja tööturu aktiveerimise mehhanismide kasutamine on ülesanded, mis käivad väikeomavalitsustele selgelt üle jõu.
Viimasena kodanikuühiskonnast ja kohalikust demokraatiast. Võimude kaugenemine elanikest ja ääremaastumine on ühinemiste kavandamisel üks keskseid hirme. Samas on uuringute käigus tehtud intervjuudes välja toodud, et ääremaa oli ääremaa ka juba enne ühinemist ning seda tendentsi on võimalik vaid pidurdada. Tõmbekeskuse ja tema loogilise tagamaa ühendamine tugevdab linna ja maa sidusust, sest administratiivpiirid kaovad, kui arengukäsitlus hakkab põhinema omavalitsuse terviklikkuse põhimõttel. Piiride avardamine suurendab vallajuhtide tegevuse strateegilisust ning paneb neile suurema vastutuse kujundada kohalikku elu varasemast suuremas pildis. Kvalitatiivanalüüsid ja ka küsitlused on kinnitanud, et ühinenud omavalitsuses aktiveeruvad külad ja kasvab kogukondade ühtsustunne. Ühinemise tulemusena hakkavad kodanikud selgemalt teadvustama oma organiseerumise ja kodanikuaktiivsuse tähtsust. Organiseeritud kodanikud mõjutavad rohkem kogu omavalitsuse poliitikat, mitte üksnes üksikute probleemide lahendamist. Küsitlustes leidsid peaaegu pooled kodanikest ja enamik ametnikke, et kogukondade ühtsustunne on pärast omavalitsuste ühinemist suurenenud.
Ühinenud omavalitsustes kasvab konkurents volikogu kohtadele ja elanikel tekivad suuremad valikuvõimalused, milliseid kandidaate toetada. See omakorda laiendab kohalikku demokraatiat ja võimaldab eriarvamusi tasakaalustada. 2012. aastal läbiviidud uuringu kohaselt oli viimase 12 kuu jooksul kohalikku vallamaja või linnavalitsust külastanud üldse 43% leibkondade esindajaid. Seega kartus, et ametnikud kaugenevad elanikest, pole põhjendatud. Tähtis pole mitte niivõrd ametnikega kokkusaamine ise, kuivõrd kokkusaamise kvaliteet, see, kas kodanik saab oma probleemile või ettepanekule lahenduse. Viimane sõltub ametniku asjatundlikkusest, mida suuremas omavalitsuses saab kindlasti enam tagada kui väikeses omavalitsuses, pakkudes ametnikule väljakutseid pakkuvat tööd ja suuremat palka.
Austatud Riigikogu! 1938. ja 1939. aastal viidi valitsuse eestvedamisel läbi Christalleri keskuskohtade teooriale tuginev vallareform, mille tulemusena jäi Eestisse 372 valla asemel alles 248 valda. Nüüd on 75 aastat mööda läinud. Elu on ümberringi väga kõvasti muutunud ja ammu on aeg astuda järgmine tugev samm. Aitäh!

Küsimused ettekandjale. Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Teie eelnõus on kirjeldatud kummalist Eestit, kus mõnes maakonnas on üks ja mõnes kaheksa tõmbekeskust. Aga sellest eelnõust ma ei leidnud üldse niisugust mõistet nagu maakond. Kas te võiksite öelda oma eelnõu alusel, milline funktsioon, koht ja tähendus jääb siis maakonnale või kas te eitate üldse sellist asja nagu maakondlik identiteet?

Maakond on selline huvitav mõiste. Ka Eesti põhiseaduses ei käsitleta maakondi. Maakondlik identiteet on osas maakondades väga tugev ja osas suhteliselt nõrk. Ühineda on lubatud üle maakonna piiride, ja nagu me teame, ajalooliselt on Eestis maakondade piirid väga tugevasti muutunud. Sellest see erinev identiteet tulenebki. Nendes maakondades, kus ühinemise tulemusel tekib üks omavalitsus, on mõistlik ja väga praktiline anda need ülesanded, mis on olemuselt omavalitsuslikud ja mida praegu täidab maavalitsus – mitte maakond kui niisugune, vaid maavalitsus –, üle kohalikule omavalitsusele. Mida rohkem me suudame seda teha, seda parem ja mõistlikum.

Palun, Neeme Suur!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan tõmbekeskuste loeteluga, mis on seaduses. Praegu on tõmbekeskused seadusesse valatud, nende loetelu on kindel ja nad on ükshaaval maakondade kaupa ära nimetatud. Kas te olete kaalunud, et tõmbekeskuste selline loetlemine seaduse tasemel ei ole võib-olla otstarbekas, sest juhul, kui mõni tõmbekeskus tahaks juurde tekkida või mõni hakkaks ära kaduma, peaks seadust muutma. Sama küsimus ka, kui me räägime teenustaseme ühtlustamisest. Ühes maakonnas on seitse tõmbekeskust, Pärnumaal on kuus, teises maakonnas on kaks, kolmandas on üks. Kuidas see pilt nii segane on?

Selle seaduseelnõu väljatöötamisel arvestati võimalikult palju kohalikku arvamust, maakondade arvamust. Süsteem ehitati üles võimalikult vabatahtlikkuse põhimõttest lähtudes. Maakonnad said ise nimetada need tõmbekeskused ja peale seaduse vastuvõtmist saavad omavalitsused ise omakorda valida, millise tõmbekeskusega nad tahavad ühineda. Kuid seaduseelnõus on ka punkt, et kui mõne tõmbekeskusega ei taha ühineda ükski omavalitsus, siis ta peab ise ühinema mõne sellise omavalitsusega, mille territooriumil asub tõmbekeskus. Tegelikult, kui mõnes maakonnas ongi mingite poliitiliste või muude kokkulepete tulemusel praegu välja pakutud ebamõistlikult palju tõmbekeskusi, siis elu ise paneb asja paika. Kui keegi mõne keskusega ühineda ei taha ja tahab ühineda näiteks maakonnakeskusega, siis on see loetelus olev omavalitsus omakorda sunnitud ühinema. Selle tulemusel tekivadki vabatahtliku protsessi käigus mõistlikud keskused ja asjaomase maakonna arvamuse kohaselt kujuneb optimaalne struktuur. Praegu on pilt tõesti ebaühtlane, aga me jäime selle juurde seetõttu, et ettepanekud tulid maakondadest. Loomulikult saab Riigikogu teha muudatusettepanekuid ja selle nimekirja ka üle vaadata, see võimalus on seadusandjal alati. Teiselt poolt on see protsess ju ühekordne, see seaduseelnõu käsitleb konkreetset reformi, ja kui see on ära tehtud, siis praegusel nimekirjal enam tagantjärele tähtsust ei ole. Sellepärast seadusandja seda minu arusaamise kohaselt pärast muutma ei pea.

Terje Trei, palun!

Tänan, juhataja! Hea ettekandja! Me loeme seletuskirjast ja eelnõu tutvustamisel olete ise mitu korda öelnud, just hetk tagasigi rääkisite, et eelnõu on valminud tihedas koostöös omavalitsuste ja omavalitsusliitudega. Samas andsid nii maaomavalitsuste liidu kui ka linnade liidu esindajad komisjoni 3. juuni istungil mõista, et kuigi eelnõu ettevalmistus on olnud pikk, pole osapoolte vahel siiski dialoogi tekkinud, tõmbekeskuste määramise protsess on olnud vastuoluline ja tulemused küsitavad ning eelnõu pealkiri ja sisu ei ole kooskõlas. Sellest lähtuvalt küsin ma esiteks, kas ettekandja nõustub väitega, et esitatud eelnõu ei ole omavalitsuskorralduse reform, vaid haldusterritoriaalse korralduse reform. Teiseks, kas peaksime edasise menetluse käigus lähtuma pealkirjast, võttes ette mahuka töö sisu kallal, või käsitleme asja lihtsamalt ja muudame pealkirja?

Kui te soovite pealkirja muuta, kui asi selle taha jääb, siis algataja ilmselt nõustub selle ettepanekuga. Peaasi, et seaduseelnõu saaks vastu võetud.

Meelis Mälberg, palun!

Aitäh! Hea juhataja! Hea ettekandja! Selle eelnõu § 6 lõige 2 ütleb muu hulgas, et iseseisva haldusüksusena säilitatakse kehtivates piirides Kohtla-Järve linn, Narva linn, Sillamäe linn ja Tallinn. Mida te ütlete selliste kaunite vanade linnade nagu Haapsalu, Rakvere, Viljandi, Pärnu ja Tartu elanikele? Kuidas nemad peaksid ennast tundma, kui Narvas ja Sillamäel jääb linn alles, aga Tartus mitte?

Ma leian, et loetletud linnadel on mõistlik ühineda vähemalt mõne ümbritseva omavalitsusega, ja seda on näiteks Viljandi puhul ka ju arutatud. Viljandi linna ühinemine Viljandi vallaga on ilmselt lähemas või kaugemas perspektiivis igal juhul mõistlik, sest nad moodustavad koos ühtse toimepiirkonna. Aga hoolimata ühinemisest, asustusüksusena jäävad ka vallasisesed linnad alati linnadeks. Samuti oleme seaduseelnõusse sisse toonud sellise punkti: "Linna staatuses kohaliku omavalitsuse üksus, mille elanike arv on vähemalt 5000, võib säilitada ühinemise tulemusel moodustuvas kohaliku omavalitsuse üksuses linna staatuse, kui linna elanike arv moodustab vähemalt 1/2 linnaga ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste elanike koguarvust." Nii et vastus on, et nad saavad sõna "linn" kasutada ka kohaliku omavalitsuse üksuse nimetuses haldusüksuse nimetusena, mitte ainult asustusüksuse puhul.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Meil maaelukomisjonis oli üks huvitav intsident ja küsimus. Minu heal kolleegil maaelukomisjonist, suurel maaelu, põllumajanduse, veterinaaria ja kohaliku omavalitsuse poliitika asjatundjal Kalev Lillol tekkis küsimus, et kuna ta on varem ka seda eelnõu näinud ja see on Siseministeeriumist läbi käinud, siis äkki te olete eelnõu varastanud ja siin on kuidagi tegemist autorikaitseõigustega, et võib-olla te olete seadusvastaselt selle eelnõuga meie ette tulnud. Kas te olete valmis seda kuidagi kommenteerima?

Aitäh! Härra Lillol oli jah selline huvitav küsimus. Kõigepealt ma soovitan härra Lillol, kui ta arvab, et kuskil on sooritatud kuritegu, seaduskuuleka kodanikuna otsekohe pöörduda prokuratuuri poole. Ma arvan, et selles oleks kõvasti stiili, kui härra Lillo pöörduks prokuratuuri poole küsimuses, et Kiisler soovib omavalitsusreformi läbi viia. Kui aga tõsisemalt vastata, siis seaduseelnõudele autorikaitseõigus loomulikult ei laiene, eriti mitte nendele, mis on maksumaksja raha eest välja töötatud. Aga ma natuke uurisin seda asja. Tõesti, siin Riigikogus on erinevat praktikat. Täna oli meil näiteks päevakorras elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu arutelu. Selle eelnõu algatajaks on majanduskomisjon ja esitatud on ta Kaja Kallase allkirjaga. Seletuskirjas on öeldud, et eelnõu on ette valmistanud kolm Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikku, see on ilusti seletuskirjas välja toodud. Samasugust praktikat järgisime ka meie oma seaduseelnõu esitamisel –  tõime samamoodi välja Siseministeeriumi ametnike nimed, kes eelnõu koostasid. Samas on Riigikogus ka teistsugust praktikat, näiteks kooseluseaduse eelnõul on väga palju algatajaid, aga seletuskirjast ei ole võimalik tuvastada, kes selle eelnõu tegelikult koostas, seda ei ole kuskil välja toodud. Väga huvitav oleks teada. Praktika on olnud erinev, aga ma arvan, et hea tava on see, kui eelnõu koostajad tuuakse ausalt välja.

Heimar Lenk, palun!

Minul on ka küsimus, mis vajaks teie kui eksministri kommentaari. Nimelt, regionaalminister tegeles haldusreformiga põhjalikult ja pikalt, olles maaelukomisjoni liige, nägin ma seda oma silmaga pealt. Te käisite korduvalt komisjonis ja see on iseenesest hästi läbi töötatud dokument. Aga siit tuleb ka mu küsimus. Uued ministrid pole seda seaduseelnõu, mis praegu saalis on, heaks kiitnud, valitsus ei toeta seda, ühesõnaga, Reformierakond ei toeta seda. Kuid teie koalitsioonikaaslasena ei teinud Reformierakond viie aasta jooksul teie töö kohta ühtegi kriitilist märkust. Mis te arvate, miks nad varem ei andnud mõista, et ärge tehke seda, see ei lähe läbi? Mis siin taga võib olla?

Aitäh! Regionaalministrina esitasin haldusreformi seaduse eelnõu 2009. aastal ja tookord olid Reformierakonna esindajad valitsuses samamoodi eitaval seisukohal. Nii et eelnõu ei leidnud toetust ja valitsusest jäi see Riigikogule esitamata. See oli ka üks põhjus, miks käesolev eelnõu on välja töötatud just lähtudes põhimõttest, mille kohaselt võimalikult palju arvestatakse vabatahtlikkuse aspekti. Eelnõu on selles mõttes üpris liberaalne, et otsused on langetatud kohapeal. Lähtusime just nendest põhimõtetest, mille vähesust eelmisele eelnõule ette heideti. Paraku valitsusele ikka ei sobinud. Aga mul on hea meel, et maaelukomisjon pidas vajalikuks selle eelnõuga edasi minna.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, lugupeetud hea kolleeg! Mul on olnud hea võimalus näha haldusreformi tegemist kõrvalt oma 20 aastat. Ma mäletan seda aega, kui regionaalminister oli Peep Aru ja me pidasime jõe ääres aru, kuidas seda reformi läbi viia. Ega me palju kaugemale ei ole jõudnudki, jutt on täpselt sama. Ma ei oska muidugi öelda, mitu toatäit uuringumaterjali juba kuskil ministeeriumis on, aga uuritakse üha edasi – ma ei tea küll, mida uuritakse. Toon näiteid Balti naaberriikidest. Leedus tehti haldusreform kohe ära, maakond jäigi vallaks. Lätis vähendati aastat kaks tagasi omavalitsuste arvu viis korda, 500-lt 100-le ja minu teada lähevad nad järgmisele ringile. Minu teada ei ole Euroopa Liidus ühtegi riiki, kus haldusreform oleks vabatahtlikult läbi viidud, võib-olla oskate teie ettekandjana vastupidist väita. Kas te olete seda meelt, et riik peaks nüüd selle haldusreformi ära tegema, et oleks üks maakond ja üks vald?

Aitäh! Jah, aastad on läinud, aga probleemid on samaks jäänud. Väga huvitav on lugeda toonase regionaalministri Peep Aru väljaütlemisi ajakirjanduses. Igaüks saab nendega tutvuda. Seal on üsna palju analoogseid põhimõtteid, mis praeguses seaduseelnõus kirjas on. Kahjuks oleme tõepoolest sabassörkijad. Te nimetasite Lätit, kes läks meist selles küsimuses ette. Leedu tegi tõesti juba 90-ndatel üpris radikaalse reformi. Leedus on tänu sellele väga tugevad omavalitsused, ühes omavalitsuses on keskmiselt umbes 60 000 elanikku. Selliseid kääbusomavalitsusi, selliseid heitunud valdu, nagu meil on, neil ei ole. Samamoodi on Lätis edasiminek märgatav. Kui Lätis sellele reformile üldse midagi ette heidetakse, siis seda, et Seimis sõlmitud poliitiliste kokkulepete tulemusena sai ta mõnevõrra ebaühtlane. Osas Läti maakondades tekkiski maakonnas üks omavalitsus, teistes see poliitiliste kokkulepete tõttu ei õnnestunud, kuigi see oli toonase Läti regionaalministri selge soov.
Siin võib rääkida veel teistestki riikidest. Soomes on protsessid käimas, ehkki Soomes on ka praegu omavalitsused keskmiselt ikka suuremad kui meil. Nende valitsusliidu koalitsioonileppes on haldusreformi läbiviimine. Taanis tehti sisuliselt selline reform, mida meie siin praegu kavandame, 1970. aastal ja 2007. aastal tegid nad ära järgmise, jõulisema etapi.
See eelnõu näeb tõesti ette sellise paindliku mehhanismi, mistõttu siin võib jääda killustunum pilt, aga kui maakonnas sünnivad mõistlikud otsused ja omavalitsused lepivad kokku, siis see mehhanism ei välista, et maakonnas tekib üks omavalitsus. Ta võimaldab väga ilusti sellise lahenduseni jõuda, kui kõik väiksemad omavalitsused ühinevad maakonnakeskuse suunal. Põhimõtteliselt see eelnõu isegi ei välista, et näiteks kahe maakonna piires tekib üks omavalitsus.

Kalev Lillo, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, ma tänan sind eelnõu põhjaliku tutvustuse eest! Aga mul on siiski üks küsimus. Sa lähtud eeldusest, et suurem on parem, suurem on edukam, ja suuruse mõõduks on 5000. Sellisel juhul sa tegelikult sunnid liituma Ülenurme, Saue, Saku ja Jõelähtme valda, kus praegu on üle 5000 elaniku ja mis on vägagi edukad omavalitsused. Miks nad peaksid seda tegema?

Aitäh! Seaduseelnõu § 6 lõige 1 ütleb, et hiljemalt 2015. aasta 2. märtsiks algatab Vabariigi Valitsus korraldusega valdade ja linnade ühinemise nende kohaliku omavalitsuse üksuste kohta, mis ei vasta käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud tingimustele ja ei ole esitanud ühinemisotsust. Nendes sätestatud tingimustes, kui te vaatate § 2, on omakorda kirjas see 5000 elaniku nõue. Nii et selles mõttes sunnimehhanismi suurtele omavalitsustele, mis toimivad toimepiirkonnana, ei ole.

Kalle Palling, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, kõigepealt tänan teid hea töö eest regionaalministrina ja tulise haldusreformi eest võitlejana! Aga mul on pigem filosoofiline küsimus üldse omavalitsuse kui sellise olemuse kohta. Kas teie hinnangul on need ülesanded ja kohustused, mis praegu on omavalitsustele pandud, õigustatud või võiks mõned ülesanded neilt ära võtta ja lahendada riiklikult? Te mainisite oma sissejuhatuses ka kodanikuühiskonda, võib-olla võiks omavalitsus mõned lihtsamad ülesanded jällegi delegeerida kodanikuühiskonnale? Et raskemad asjad teeks ära ja lihtsamad annaks kodanikuühiskonna kätte, võib-olla siis ei olekski meil nii tugevaid omavalitsusi tarvis.

Ma hakkan tagantpoolt pihta. Kui omavalitsused on suuremad, siis on kodanikuühendustel rohkem tegevusruumi. Mida me näeme väikeste omavalitsuste puhul, on see, et vallavalitsus toimib tihtipeale külaseltsina. Ta asub külaseltsi rolli ja korraldab külaelu. Minu ideaalis peaks omavalitsus olema tase kõrgem ja need väga mikroülesanded, n-ö külakiikedega tegelemine, võiks jääda kodanikuühendustele. Selleks peab aga ka omavalitsusel endal olema mastaapi. Me näeme väga väikeste omavalitsuste puhul, et seda hapnikku või tegutsemisruumi kodanikuühendustele nagu väga ei jää. Tegelikult, kui suhelda külaaktivistidega, siis nad ütlevad, et nad tunnetavad ka väikevaldades sellist vallavanema armukadedust või kadedust, kui külaselts muutub liiga tugevaks. Üks küla on nii oluline üksus selle omavalitsuse jaoks, et vallavalitsus või vallavolikogu võib tihti hakata külaseltsi tegutsemisele vastu töötama. Omavalitsusel peaks olema suurem territoorium, suurem mõju ja olulisemad asjad teha, külaseltsil las olla omad asjad.
Eesti häda on eelkõige selles, et meie omavalitsused on nii erineva võimekusega. See ongi kõige hullem, mitte niipalju see, et osa on väiksed, vaid just see, et osa on suured ja osa on väga väiksed. Ülesanded on kõigil ühesugused, aga nagu ma ütlesin, kui kaks kolmandikku on alla 3000 elanikuga, siis lõpptulemusena nemad selekteerivad ülesanded: nad valivad ja ütlevad, et kõigeks raha ei ole, osa asju täidame, osa jääb täitmata. Ja vähemus omavalitsusi püüab siis tõepoolest täita kõiki ülesandeid ja võib-olla võtta endale ka vabatahtlikke ülesandeid, mis otseselt seadusest kohustusena ei tulene. Sellest, et väiksemad omavalitsused – ja need on enamuses – täidavad neile pandud ülesandeid selektiivselt, tulenebki see, mida ütleb õiguskantsler: kodanikke koheldakse ebavõrdselt. Teine tagajärg on see, et meie ministeeriumid, viidates sellele, et omavalitsused ei saa oma ülesannetega hakkama, viidates nendelesamadele minivaldadele, soovivad tihtipeale võtta rohkem asju keskvalitsuse või mõne ministeeriumi allameti korraldada. Mina usun, et omavalitsused peaksid tugevamad olema. Osa ülesandeid, mida praegu täidab riik, võiksid pigem olla omavalitsustel. Aga selle eeldus on teatud võimekus. Sellest räägitakse väga palju Põhjamaades, kus analüüsitakse, milline peaks olema see piir, millest alates omavalitsustele saab anda lisaülesandeid. Põhjamaade eksperdid ütlevad, et nende ülesannete puhul, mis sealsetel omavalitsustel on, võiks miinimumsuurus olla 30 000 elanikku. Poliitiline kokkulepe riikides on üldiselt, et võiks olla 20 000 elanikku.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma olen ühel meelel oma fraktsioonikaaslase Tarmo Tammega, et Eestis on vaja omavalitsus- või haldusreformi. Niimoodi edasi minnes me liigume aasta-aastalt järjest rohkem ummikusse. 2005. aastal oli mul võimalik olla üks ühinemise läbiviijatest Suure-Jaani suures vallas ja vastuseks kolleeg Kalev Lillole võin öelda, et suurem on parem küll kui neli väikest. Ka tagantjärele, pea kümme aastat hiljem võib öelda, et tookordne otsus oli õige. Minu arvates on selles eelnõus puudu üksnes rahastamismudeli osa ja selgem ülesannete jaotus, praegu on see võib-olla mõnevõrra liiga tehniline. Aga kuna me täna arutame konkreetset eelnõu, siis ma ei leidnud sealt vastust, kas tulevikus on selle eelnõu kohaselt võimalik liituda ka sellistel omavalitsustel, kellel ühist piiri ei ole. Kui näiteks Viljandimaal, kus tõmbekeskused on Viljandi linn ja Suure-Jaani, tahab Võhma ühineda Viljandiga, kas see on siis võimalik?

Aitäh! Kõigepealt, kui rääkida enda kogemusest, siis oma eelmises töös regionaalministrina suhtlesin ma väga palju kohalike aktivistidega, külaseltsidega ühinenud omavalitsustes. Ma olen kohanud ka inimesi, kes ei ole rahul sellega, et on ühinetud, või on öelnud, et seda oleks võinud teha kuidagi teisiti. Aga selliseid inimesi on üllatavalt vähe, need on tõesti üksikud inimesed, keda ma regionaalministrina olen mitme-mitme aasta jooksul kuulnud sellist arvamust avaldamas. Enamik ütleb ikkagi, et nad seda ühinemist mitte mingil juhul tagasi ei pööraks. Mis puudutab ühist piiri, siis ma ei leia praegu nii kiiresti seda paragrahvi üles, aga on nõue, et peab olema ühine piir. Ühel hetkel me arutasime valitsusliidus neid küsimusi, neidsamu, mille kohta Jaak Allik küsis, et kas maakonnapiir on mingi mõjutaja ühinemisel, kas üle maakonna ühinemisi peaks kuidagi teisiti käsitlema ja kas peaks olema ühine piir. Kompromiss või otsus, millele toonane valitsusliit siis jõudis, oli see, et ühine piir peab olema, aga maakonnapiir ei ole takistav tegur.

Tarmo Mänd, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mulle jäi kuidagi valusalt kõrvu kõlama väide, et maakond pole meil põhiseaduses fikseeritudki. Samas meie õigusaktides on maakond fikseeritud riikliku administratiivüksusena. Maavanemad olid kõik teie ustavad abilised. Riik on andnud seadusega kohustusi, minu meelest annab 78 seadust maavalitsustele kohustusi. Kas te peate seda ikka loogiliseks, et me lahendame kohapealse riigivõimu küsimuse ära ühe liigutusega ja omavalitsus on valmis üle võtma maavalitsuse funktsioonid? Tuleb teha ju suur seadusandlik muudatus. Kas tahate seda kommenteerida?

Aitäh! Kõigepealt, maakonda ja maavalitsust aetakse pidevalt segamini. Maavalitsus on üks riigiamet ja maakond on territoriaalne üksus. Praegu täidavad meie maavalitsused kahte tüüpi ülesandeid. Osa on puhtalt riiklikud ülesanded, mis eelkõige on seotud järelevalvega. Tehakse järelevalvet kohalike omavalitsuste üle. On selge, et kui näiteks Hiiumaal on üks omavalitsus, siis peab olema selline riigiamet, kes teeb kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalvet. Kas see on üks amet või on eri valdkonna ametid, see on arutelu küsimus. Näiteks, kas haridusjärelevalvet peaks tegema haridusametipõhiselt või mõne geograafilise üksuse põhiselt? Aga teiselt poolt täidab praegune Hiiu maavalitsus näiteks sellist ülesannet, et tegeleb ühistranspordi dotatsiooniga. Minu arust on see sisuliselt omavalitsuse ülesanne. Sellega võiks tegelda omavalitsus. Keskvalitsus võiks rahulikult eraldada riigieelarvest raha sellele ühele Hiiu omavalitsusele, Hiiu vallale ja las siis kohalik võim langetab otsused, kuidas ühistranspordi dotatsiooni jagada. On palju mõistlikum, kui inimesi, kes otsustavad selle üle, kuidas jagada ühistranspordi toetust, valitakse kohapeal, mitte ei määrata ametisse keskvalitsuse poolt, nagu see praegu käib. Selge, et osa riiklikke ülesandeid jääb alles. Aga võib tuua palju näiteid, kuidas maakondades aidatakse laulupidudeks valmistuda, aineolümpiaade korraldada või teha midagi muud sellist, mis sisuliselt on omavalitsuslikud asjad ja peaksid olema kohaliku elu korraldamise osa, neid ei peaks tegema riigiasutuste kaudu.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Üks imestamapanevaid kohti eelnõus on minu jaoks see, kus te kirjutate, et regionaalminister valmistab koostöös asjaomaste ministeeriumidega ette Vabariigi Valitsuse seaduse ja muude õigusaktide muutmise regionaalministri ametikoha kaotamiseks alates 2018. aasta 1. jaanuarist. Praegune valitsuskoalitsioon kaotas selle koha ühe päevaga ja minu arust ei teinud sugugi targasti. Aga ma tahan küsida, kas teie aastaid regionaalministrina töötanuna pidasite tõesti regionaalministri ainsaks funktsiooniks omavalitsusreformi ettevalmistamist. Kas siis, kui see reform on läbi viidud, ei näe te Eesti Vabariigis enam mingit vajadust regionaalministri koha järele?

Aitäh! Eks see oli mõnes mõttes ka kompromiss. Kohapealsed liidrid küsisid sageli, et näete, meie kohti tahate siin ära kaotada ja kokku panna, aga riigi tasandil ei taha te mingeid muudatusi teha. Ka see oli üks selle ettepaneku tegemise ajend. Aga te eksite selles, et praegune valitsusliit kaotas regionaalministri koha päevapealt. Regionaalminister on ametisse määratud, käib tööl ja tegutseb. Ma juhin tähelepanu, et see seaduseelnõu anti Riigikogu menetlusse enne, kui valitsusliit esitas Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nii et jutt ühest päevast – te olete selles küsimuses kuidagi väga valel teel. Midagi ei toimunud päevapealt ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise eelnõu on minu teada homme teisel lugemisel. Tõsi, selle menetlus on liikunud kiiremini kui praegu arutatava seaduseelnõu oma.
Mis puudutab regionaalministri ülesandeid, siis üle kuue aasta päevast päeva seda teinuna võin öelda, et regionaalministri ja temale alluvate ametnike töö on suures osas seotud nende probleemidega, mis tulenevad sellest, et meil on palju väga väikseid omavalitsusi, kes ei saa oma ülesannetega hakkama. Regionaalministri valdkonnas on rahvastikutoimingud, kus on pidevalt probleeme sellega, et väikeste omavalitsuste ametnikud ei ole teatud toimingutes piisavalt pädevad. Samamoodi on planeerimisvaldkonnas probleeme sellega, et väikestes omavalitsustes ei ole spetsialiste. Neid valdkondi võib veel nimetada, kus selliste probleemidega pidevalt kokku puututakse. Kui regionaalminister ka jätkaks oma kohal, siis oleks tal tööd ikka kõvasti vähem, kui omavalitsusreform ellu viidaks. Teine lahendus oleks talle pärast omavalitsusreformi lõpuleviimist muid valdkondi juurde määrata.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Eelnõu §-s 15 on loetletud kõik see, mida on plaanis teha pärast selle eelnõu vastuvõtmist. Näiteks Rahandusministeerium koos regionaalministriga analüüsib kohalike omavalitsuste rahastamise korraldust, regionaalminister koostöös valdkonnaministeeriumidega analüüsib maavalitsuste funktsioone ja töökorraldust. Eelnõus on paika pandud tõmbekeskuste võrgustik, punkthaaval on üles loetud, kes kellega liituma peaks ja kelle ümber peaks liituma, aga samas sisulisi funktsioone ja rahastamist on planeeritud asuda analüüsima pärast otsuse langetamist. Olge nii kena, seletage veel kord seda loogikat. Me ju teame ometigi, et omavalitsuste rahastamisest ja nendest ülesannetest, mis me neile anname, sõltub otseselt ka nende suurus ja võime ülesannetega hakkama saada. Kuidas see loogika kõlab?

Aitäh! Suurus ei sõltu sellest, kui palju me raha anname. Suurus sõltub sellest, kas nad ühinevad või mitte, kui palju on elanikke, kui kiiresti elanikkond väheneb. Aga suurusest sõltub omakorda see, milliseid ülesandeid saab omavalitsusele anda. Saja elanikuga omavalitsusele ei ole mõtet hariduskorraldust anda. Ei ole mõtet! Meil on 100 elanikuga omavalitsusi, midagi ei ole teha, meil on 400 elanikuga omavalitsusi. Meil on 40 alla 1000 elanikuga omavalitsust. Mõningaid ülesandeid ei ole tõesti väga mõtet neile anda. Kõigepealt tuleb astuda samm A ja seejärel saab astuda sammu B.
Selge on, nagu ma juba enne ütlesin, et selle seaduse mehhanismiga ei ole täpselt paika pandud, kes kellega peaks ühinema. Selles suhtes ei ole teil õigus. Las omavalitsused ise otsustavad, millise tõmbekeskuse suunal nad ühinevad. Ja nagu ma ütlesin, tulemus võib jääda üsna erinev. Need omavalitsused võivad olla 5000 elanikuga, aga võib juhtuda, et kõik on minimaalselt 50 000 elanikuga, ka see on võimalik. Muide, kui Taanis tehti see uus, radikaalsem omavalitsusreform, siis nad seadsid miinimumiks 20 000 elanikku. Ja mida nad täheldasid? Seda, et kui suured omavalitsused nägid, et riik ühendab väikesed ja väikesed muutuvad nendesuuruseks, siis hakkasid suuremad omavahel omakorda ühinema, et neil oleks jätkuvalt see suurema võimekuse eelis. Taani minister möönis, et selle peale nad tõesti ei tulnud, et suuremad omavalitsused ühinesid vabatahtlikult veel omakorda ja säilitasid ikkagi teatud konkurentsieelise. Kindlasti sõltub sellest, kui suureks omavalitsused jäävad, see, milliseid ülesandeid täpselt neile anda saab. Ja seda tuleb iga kord eraldi kaaluda. Me teame ju, et ka Riigikogu arutab pidevalt, kas mingit ülesannet peaks täitma rohkem mõni riigiasutus või peaksid seda pigem tegema kohalikud omavalitsusasutused. Eks see on ajas muutuv.
Küll aga usun, et tasandusfondi jaotamise põhimõtted peaksid muutuma. Peaksid muutuma selliseks, et tugevalt arvestataks omavalitsuse geograafilist asukohta. Nendel omavalitsustel, kes on ebasoodsamas asukohas, peaks tasandusfondi tegur olema suurem. Mitte nii nagu praegu, et kui omavalitsus on tubli ja teenib rohkem, siis ta saab tasandusfondi vähem. Ma arvan, et selline seos peab kindlasti vähenema. Pigem olgu nii, et kui sa oled ebasoodsas asukohas, siis sa saad tasandusfondi rohkem. Kui sa asud näiteks pealinna vahetus läheduses, siis sa ei saa võib-olla üldse tasandusfondi, aga tulusid ei võeta ära, kui omavalitsus on hästi juhitud ja teenib rohkem.

Tiit Tammsaar, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Jutt ühinemise edukusest võib teatud paikades olla tõsi, aga näiteks tihtipeale eduloona välja toodud Rapla valla ja linna ühinemine minu arvates küll mingi edulugu ei ole. See oli nn ebavõrdsete abielu, linn ja vald ühinesid ning pärast seda on linnas 5000 ja väljaspool linna 4000 inimest. Kõik investeeringud läksid linna – peatänavad korda, valgustused korda, kõnniteed korda, kergliiklusteed korda, gümnaasiumid korda. Ja siis öeldakse, et väljapoole linna ei saa mitte midagi, sest raha ei ole. Nii lihtne see ongi, et igale poole ei jätku. Ja kui siis kaks korda aastas käib höövel väljaspool linna mõne tee peal ja kui veel koorem kruusa ka sinna kuskile auku visatakse, siis hakkavad nõrganärvilised mutikesed nutma. Kuidas see eelnõu peaks sellist n-ö vallasisest ääremaastumist takistama või kas see on üldse probleem?

Jah, nõrganärviliste pisaraid see eelnõu tõesti vist tagasi ei hoia. Aga kui ma ei eksi, siis nimetatud investeeringud Rapla linnas on paljuski tehtud riigi investeeringusüstide abil. Teie kirjeldatud investeeringuteks kasutatud raha ei olnud suures osas n-ö vallaelanike raha. Huvitav on see, et nii kaua, kui omavalitsusüksused on eraldi, vaatavad omavalitsusjuhid huvisid väga erinevalt. Arvatakse, et kui kuskil läheb läbi valla piir, siis see, mis toimub teisel pool piiri, ei ole justkui enam meie elanikele kasulik. Tegelikult on tavaline olukord ju selline, et ümbritseva valla lapsevanemad, nende hulgas tihti ka vallaametnikest vanemad, saadavad oma lapsed linna kooli, valla rahvas kasutab selles linnas asuvat spordihalli, kasutab staadionit ja laululava, mis seal linnas on, jne. Ja siis räägivad, et vaadake, kuidas linna on tehtud investeeringuid, miks meil midagi ei ole, kuigi ise kasutavad ära seda, mida sellesama linna keskkond pakub. Teistpidi öeldakse tihti, et näete, linnal on nii suur võlakoormus. Oma laps saadetakse hea meelega sinna korda tehtud kooli ja siis räägitakse, et me ise majandame jube hästi, meil võlga ei ole. Ma näen siin muhelevaid inimesi, ilmselt võivad kõik oma valimisringkonnast seda laadi näiteid tuua. Ei saa nii kitsalt vaadata! Inimesed on oma igapäevastes toimetustes reformi ammu ära teinud, inimesed liiguvad ammu ühest kohast teise. Kui Rapla linnas toimub hea kontsert, siis on see ka endise Rapla valla elanikele tore asi, isegi Raikküla valla elanikud rõõmustavad selle üle. Kui toimepiirkonnas läheb miski paremaks, siis võidavad sellest kõik. Ei saa nii kitsarinnaliselt vaadata, et siinpool jõge võideti, aga sealpool jõge ei võidetud.

Terje Trei, palun!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Pean ütlema, et kõik olid päris head näited, ma ei vaidlusta ühtegi. Aga läheks ikka eelnõu juurde tagasi. Esimest korda sai sellega tutvutud maaelukomisjonis 10. veebruaril. Siis te käisite regionaalministrina seda tutvustamas ja ma avaldasin eelnõu suhtes oma arvamust, mis praeguseks pole muutunud. Komisjonis te sisuliselt kinnitasite ka ise minu arvamust, et eelnõus suurt rohkemat ju ei ole, kui on arv 5000, tähtaeg, millal peab olema vabatahtlikult ühinetud, ja kui ei ole ühinetud, siis tuleb sunniviisiline ühendamine, ning kolmas asi on seotud töötajate ja ametnikega, kellele kõigile säilitatakse töö. Samas te olete mitu korda toonitanud, et praegused töötajad on ebaprofessionaalsed. Kust siis need professionaalsed töötajad tulevad, kui kõik säilitavad töö?

Eelnõus on ikka rohkem punkte. Aga see professionaalsus, nagu ma oma ettekandes ütlesin, tuleneb sellest, et inimene saab pühenduda ühele valdkonnale. Praegu tegelevad meie minivaldade ametnikud saja asjaga ja tihtipeale puuduvad neil professionaalsed oskused mõnes kitsas valdkonnas. Kui inimene tuleb spetsiifilise murega, siis nad ei ole pädevad aitama. Õnneks on tõesti nii, nagu ma siin juba välja tõin, et väikevallad pöörduvad tihti suuremate omavalitsuste spetsialistide poole ja küsivad nõu, kuidas asju lahendada. Regionaalministrina nägin väga sageli ka seda, kuidas ministeeriumi ametnikud pidid aitama väikevaldade ametnikke näiteks perekonnaseisutoimingute sooritamisel. Ametnik tegi võib-olla ühe toimingu aastas, mistõttu ta ei saanudki selles valdkonnas kompetentseks. See on sama asi, nagu on kirurgiga: selleks et olla hea kirurg, peab opereerima ikka sagedamini kui kord aastas. Probleem on täpselt sama. Eelnõus on aga vajalik mehhanism ju välja toodud. Kui töötaja või ametniku senine teenistuskoht valdade ja linnade ühinemise tulemusena kaotatakse, siis pakutakse talle tema kvalifikatsioonile vastavat teenistuskohta moodustatava kohaliku omavalitsuse struktuuris. Ta saab pühenduda kitsamale valdkonnale ja muutuda selles profiks.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud spiiker! Hea ettekandja! Te ei ole kaugeltki esimene IRL-i regionaalminister ja see pole ka kindlasti mitte esimene eelnõu, mille meie koduerakond on selles valdkonnas välja pakkunud. On olnud suhteliselt erinevaid versioone ja arusaamisi, kuid meie koalitsioonipartner jäi haldusreformi eelnõude koha pealt ikka eriarvamusele. On aga ühe ministri kava, mille kohta nad väidavad, et seda nad toetaksid – see on Vallo Reimaa välja töötatud kava. Ka Märt Moll ütles, et vaat see on asi, mida omavalitsused toetaksid. Kas te saate öelda, miks nad teie arvates seda toetaksid ja mis seal oli teistmoodi?

Aitäh! Vallo Reimaa ettepanekute üks suur pluss oli Reformierakonna jaoks ilmselt see, et need olid paraku üks kimp vasturääkivaid uitmõtteid. Need ei vormunud kunagi konkreetseteks ettepanekuteks ja sellepärast ei olegi neile tuginevat konkreetset kava olemas. Selles ilmselt seisneski Reformierakonna jaoks see võlu.

Laine Randjärv, palun!

Aitäh! Eelnõu preambulis on väidetud, et selle seaduse vastuvõtmise korral tagatakse kogu riigis elanikele ressursside tõhusa kasutamise abil kvaliteetsed ja kättesaadavad teenused võimalikult elukoha lähedal. On arusaamatu, kuidasmoodi teenused liiguvad lähemale nendele kohtadele, mida praegu n-ö tõmbekeskuste alla ei arvata. Ma lugesin kokku, teil on siin 63 tõmbekeskust ehk edaspidi siis arvatavasti omavalitsust, mis on väga erineva suurusega. Samal ajal te ütlete, et erineva suurusega KOV-id ja erinevad huvid on regionaalpoliitika juurutamise peamine takistus. Kuidas nende KOV-ide erinevad huvid tõmbekeskuste tegemisega äkki sarnaseks muutuvad ja see erinev suurus enam sugugi ei sega? Ma ütleksin, et eelnõule võiks pealkirjaks panna, et kui sa ei tea, kuhu sa lähed, siis sa ei tea, kas sa oled kohale jõudnud.

Siin oli mitu küsimust. Kõigepealt see, kuidas otsuseid tehakse ja teenuseid pakutakse võimalikult elukoha lähedal. Ma enne kirjeldasin seda mehhanismi, et kui meil on tugevad omavalitsused, kes on võimelised kohalikku elu korraldama ja langetama otsuseid, siis jääb otsus selle omavalitsuse piiresse. Praegu me näeme kahjuks seda trendi, et keskvalitsusele alluvad asutused, viidates sellele, et omavalitsused ei saa ülesannetega hakkama, võtavad neid vähehaaval keskvalitsusele üle. Ehk siis Raikküla näitel on Raikküla elanikel võimalus valida, kas midagi olulist otsustatakse Raplas või otsustatakse midagi olulist Tallinnas – see on see tegelik valik. On selge, et Raikkülas paraku väga suuri sisulisi otsuseid ei langetata, seal ei suudeta kohalikku elu korraldada nii, et see inimeste elu ka tõsiselt mõjutaks. Vanemad saadavad oma lapsed Raplasse kooli jne, nagu ma siin kirjeldasin. See on tegelikult meie valik ja selle reformi tulemusel tehtaks otsuseid tõepoolest elanikele lähemal.
Teine küsimus puudutas ebaühtlast suurust. Nagu ma rääkisin, on reformi mehhanism selles mõttes paindlik, et selle kasutamise tulemusena võib näiteks kahe-kolme maakonna peale tekkida üks omavalitsus, kui kohalikud omavalitsused ise nii otsustavad. See mehhanism on tõesti väga paljus vabatahtlikkusele üles ehitatud. Loomulikult on sellisel vabatahtlikkusel omi plusse, mida Reformierakond kindlasti väga hindab, aga selle üks miinus on, et ta ei võimalda nii selgelt ette planeerida. Aga ma tõin oma ettekandes välja, et praegu on Eesti suurima ja väikseima omavalitsuse suuruse vahe 4133 korda. Ja kui ka tõesti peaks jääma igasse väljapakutud tõmbekeskusse omaette omavalitsus, siis väheneks see vahe ikkagi drastiliselt. See oleks tänasega võrreldes igal juhul kõva samm paremuse poole.

Etti Kagarov, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu preambulis te olete kirjutanud, et kohalike omavalitsuste suurema võimekuse tagab eelkõige nende piisav suurus ja kattuvus oma elanike igapäevaelu toimepiirkonnaga. Ja siis § 6 lõike 2 järgi säilitatakse haldusüksusena kehtivates piirides Kohtla-Järve linn, Narva linn, Sillamäe linn ja Tallinn. Minu küsimus on Kohtla-Järve linna kohta, mis koosneb seitsmest linnaosast. Viivikonna ja Sirgala linnaosa on Vaivara vallas Sillamäe linna külje all, Oru linnaosa on Jõhvi ja Toila valla piiril. Mis on selle mõte, et te sellise ebaloogilise haldusüksuse säilitate?

Kõigepealt ma ütlen, et ka praegu on ju omavalitsused võimalik kokku leppida, teha ettepanekud ja anda näiteks mõni nimetatud linnaosadest üle valla koosseisu. Sellist kokkulepet ei ole saavutatud. Ja ka vastupidi, oleme Kohtla-Järvel arutanud, et anda osa valla territooriumist üle linna koosseisu. See ei ole välistatud. Nimetatud sätte tekkimise põhjus on aga see, et kui ma pakkusin välja eelmise eelnõu, siis oli üks põhiline kriitika nurgakivi väide, et julgeolekupoliitiline olukord Ida-Virus halveneb. Selle kriitika mahavõtmiseks ongi niisugune säte siia sisse toodud.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Üsna ammu, umbes 15 aastat tagasi käis tollane siseminister, mälu järgi Tarmo Loodus, Keskerakonna fraktsioonis tutvustamas oma haldusreformi. Riputas kaardi seina peale ja ma avastasin, et mõnel linnal oli punane ring ümber. Kui ta ettekande lõpetas, siis ma küsisin, mis kurat see on, mis punased ringid need on. Ma sain sellise hinnangu, et need on ebalojaalsuse kahtlusega, nende territoriaalne piir ei muutu. Palun põhjendage mulle, miks needsamad linnad ehk Kohtla-Järve, Narva, Sillamäe ja Tallinn on teil jälle punase ringiga?

Jah, nagu ma ütlesin, mina 2009. aastal välja pakutud seaduseelnõusse sellist eristust sisse ei toonud. Aga mind hakati just selle eest väga tugevalt kritiseerima, et sellist eristust ei olnud, ja viidati sellele, et kui väikevallad ühinevad mõnega suurtest linnadest, siis nende elanike olukord halveneb. Ütlen taas, et see säte on pigem kompromissi tulemus. Ka tookord oli võimalik ja ma arvan, et ilma selle loetelutagi siin on võimalik olukord, kus ülejäänud omavalitsused ühinevad omavahel ega soovi nende suurematega ühineda. Mõnes mõttes ma ju mõistan nende väikeste valdade elanikke. Kui me vaatame näiteks Narva linna mainet, siis on väga palju etteheiteid läbipaistvuse puudumise kohta selle linna juhtimisel. Narva linna positsioon omavalitsuste võimekuse edetabelis on enam-vähem võrdne Kihelkonna valla omaga jne. Eks selles omavalitsuses on tehtud ka palju ebamõistlikke otsuseid, mistõttu kahel temaga piirneval omavalitsusel erilist soovi selle linnaga ühineda ei ole.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Ma jätkan Ida-Virumaa teemal. Te olete nimetanud terve hulga tõmbekeskusi seal meie idakandis: Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe. Need kõik on praktiliselt käeulatuses. Milline on nende tõmbekeskuste tulevik? Kaheksa minutit on Narva ja Narva-Jõesuu vaheline tee, 15 minutit, võib-olla vähemgi kulub Narvast Sillamäele minekuks. Ma ei räägi pargitsoonist nende omavalitsuste või tõmbekeskuste vahel. See on esimene pool küsimusest. Teine on seesama, mille ka härra Stalnuhhin püstitas. Tuleb välja niiviisi, et see kant on jälle ebavõrdses seisus, seda vaadatakse eraldi nagu 15 aastat tagasigi. Kui palju tuleneb see poliitikast, mitte eesmärgist, mis on teie eelnõusse kirjutatud?

Aitäh! Nagu ma olen juba öelnud, on eelnõus palju poliitilisi kompromisse. Ütlen siis otse ära, et eelnõu väljatöötamisel andsin ma tõepoolest ministeeriumi ametnikele juhtnööri kirjutada see koalitsioonipartnerile võimalikult sobivaks. Et võimalikult palju lähtutaks kohapealse otsustamise põhimõttest, et asjaajamine oleks tõesti võimalikult liberaalne, et sunnimoment oleks minimaalne, et tõesti ise valitaks endale partner, kellega ühineda – seda kõike on eelnõus väga palju sees. Ma olen ka avameelselt välja öelnud, et see mudel ei olnud algselt mu lemmikmudel. Mina toetan pigem jõulisemat ja konkreetsemat muudatust, aga me otsisime kompromissi.
Mis puudutab Narva linna, siis huvitav on see, et Narva linn ei ole väga tugev tõmbekeskus ümbritsevate omavalitsuste elanikele. See tõmbekeskuste loetelu on sündinud paljuski poliitiliste kompromisside, maakondade otsuste tulemusel. Me teame väga hästi ju ka tegelikku olukorda. Eesti on selles suhtes väga heas olukorras, et me oleme esimene riik maailmas, kus on tehtud mobiiltelefonide rändlusuuring igapäevase pendelrände kohta, me oleme esimene riik, kes on selle kaardistanud väga moodsa meetodiga. See uuring tehti meie ministeeriumi tellimusel. Me teame, kuidas inimesed tegelikult iga päev liiguvad. Teiseks on meil võrdluseks ja nende andmete kinnituseks veel suhteliselt värsked rahvaloenduse andmed. Rahvaloenduse ajal küsiti inimestelt, et kui te ei käi tööl oma koduomavalitsuses, kus te siis tööl käite. Kes tunneb huvi, võib tutvuda, Statistikaameti kodulehel peaksid need andmed väljas olema. Saab võrrelda omavalitsuste kaupa, võtta kas või ühe elaniku täpsusega, mitu inimest käis sellel ajal tööl naaberomavalitsuses, maakonnakeskuses, Tallinnas või mujal. Neid andmeid saab omavahel kõrvutada ja nad langevad väga hästi kokku. On huvitav, et mõlemate andmete järgi käivad Narva inimesed tõesti ka Narvas tööl, aga Narva ümber ei ole sellist suurt toimepiirkonda, nagu on näiteks elanike arvult Narvast väiksemas Pärnus või isegi Kuressaares, mis on palju väiksem kui Narva. Narva elab oma elu.

Kalle Palling, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Teie ettekanne oli väga sisukas ning vastused on samamoodi sisukad ja kohati panevad muigamagi. Nimelt te ütlesite, et omavalitsuse ametnikud ja osa omavalitsusi on võtnud enda peale sada asja, mis pole tegelikult nende ülesanded. Jääb üle ainult nõustuda. Näiteks Tallinna linnas ja Viimsi vallas tegelevad omavalitsuse ametnikud tõesti ei tea millega. Aga te tegite natukene liiga väikestele omavalitsustele. Mina kui ka ühe 500 elanikuga valla elanik ütlen, et meie vallavalitsus on täielikult komplekteeritud ja ametnikud saavad oma ülesannetega ideaalselt hakkama. Samas ei suudeta aga näiteks Viimsi ja Harku vallas, samamoodi Tallinna linnas lastele lasteaiakohti tagada. Tallinna linn ei suuda isegi oma teid korras hoida, kuigi ta on ju väga suur omavalitsus. Kuidas haldusreform võiks seda probleemi lahendama asuda?

Aitäh! Ma nõustun sellega ja palun vabandust kõigilt kohalike omavalitsuste ametnikelt, kes tunnevad ennast isiklikult puudutatuna. Kunagi ei tohi üldistada. Ma unustasin lisada selle klausli, et inimesed on alati erinevad ja meie omavalitsused on erinevad. Olen oma töös näinud väga väikeste omavalitsuste väga tublisid, väga professionaalseid ametnikke, kes tõesti teevad oma tööd hingega ja hästi. Samuti olen kohanud suurtes omavalitsustes ametnikke, kes ei ole nii professionaalsed ega tee oma tööd nii hästi. Aga kui te loete kas või Riigikontrolli aruandeid, mis stabiilselt tulevad riigieelarve kontrolli komisjoni, või kui te loete õiguskantsleri aruandeid, raporteid, siis neis on pidevalt toodud välja, et just väiksemad omavalitsused ei ole võimelised spetsiifilisemaid probleeme lahendama.
Kuna siin oli juttu Tallinnast, siis tihti heidetakse ette, et omavalitsuste kohta langetatakse otsuseid n-ö Tallinna järgi. Ma arvan, et see ei ole üldiselt tõsi ei meie riigis ega ka siin saalis. Aga selge on see, et me näeme, kuidas mõni omavalitsus teeb televisiooni, kulutab raha propagandaks, teeb pankasid, poode ja ma ei tea mida veel. Ma ootan kogu aeg, millal Tallinna linn oma kosmodroomi rajab, et rakette kosmosesse saatma hakata. Need on vabatahtlikud ülesanded, mida omavalitsus võib endale võtta, kui ta peab vajalikuks kohalikku elu just niisugusel moel paremini korraldada. Ilmselt see ei ole küll parim moodus. See näitab aga, et teatud olukorra ja mastaabiefekti tulemusena on mõnel omavalitsusel raha liiga palju. Ei saa üldistada, et omavalitsustel on raha vähe. Mõnel on liiga palju, ei oska seda enam kuhugi panna ja teeb rumalusi. Aga tõsi see on, et omavalitsused seavad oma prioriteete ise.
Nende omavalitsuste kaitseks, kus ei ole suudetud piisavalt lasteaiakohti luua, peab ütlema, et üldiselt on need omavalitsused, kus lasteaiakohtade puudust ei ole, saanud riigilt mitmesuguseid toetusi, millega oma lasteaiad korda teha, uusi kohti luua, lasteaedu renoveerida. Väikestes kohtades, kus lapsi jääb järjest vähemaks, on lasteaiad tihti ideaalses korras. Need omavalitsused, mida te nimetasite ja kus on probleeme lasteaiakohtadega, ei ole saanud riigilt mitte mingisugust abi, ei ole saanud nende kohtade loomiseks mingisugust tuge ei regionaalsest toetusprogrammist ega mõnest muust toetusprogrammist. Selles mõttes ei ole kujunenud pilt päris objektiivne. Kui ühele omavalitsusele on antud tema eelarvega võrreldes väga suur riigi toetus lasteaiakohtade loomiseks ja teisele ei ole seda antud, siis ei saa üheselt öelda, et see, kes toetust ei saanud, on olnud hoolimatum. Mitu Harjumaa omavalitsust on võtnud selleks laenu, et uusi lasteaia- ja koolikohti luua.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma ei keskendu eriti eelnõu sisule, sest ma ei näe tulemust. Igal eelnõul on tulemus siis, kui on poliitiline tahe ja poliitiline kokkulepe. Praegune Eesti reaalsus on see, et Reformierakond ei soovi reformi läbi viia. Nad on seda avalikult öelnud ja selle eest tuleb neid tunnustada, sest see ongi nende seisukoht ja mõte. Nad on ka oma võrgustiku osavalt paika pannud. Minu teada on neil isegi Põlvamaal seitse tugipunkti, seitse omavalitsust ja see rahuldab neid. Kas te usute, et järgmisel kevadel on Eestis võimalik moodustada koalitsioon ilma Reformierakonnata, et saaks mõne reformi läbi viia?

Austatud Reformierakonnas on vahepeal muutunud esimees ja ka nende poolt valitsusse lähetatud peaminister. Kui eelmine peaminister oli vahest ennast nurka mänginud, ta oli väga seotud oma paljude aastate jooksul tehtud avalduste ja väljaütlemistega, siis ausalt öeldes ma lootsin, et uuel peaministril on võimalik pöörata uus lehekülg, öelda, et nüüd me liigume edasi. Mul on väga kahju, et uus peaminister ja uus valitsus ei ole seda võimalust kasutanud. See oleks olnud hea võimalus ka poliitiliselt. Vähem kui aasta pärast on taas Riigikogu valimised. Ma usun, et uues valitsusliidus on ka IRL ja IRL seab kindlasti üheks valimislubaduseks see reform ellu viia. Ma usun, et kõik koalitsioonid on võimalikud ja võimalik on moodustada ka selline koalitsioon, mis selle reformi ära teeb.

Jüri Morozov, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mulle on äärmiselt sümpaatne teie vankumatu ja vapper võitlejavaim, millega te olete reformikava vedanud ja kaitsnud. Kahjuks on teil selle peale väga palju energiat ja loomulikult ka aega läinud ning eks rahva raha ole selle asja peale parasjagu kulutatud. Mulle on arusaadav, miks te olete sellise lihtsa variandi valinud – ilmselt on see n-ö kaardi peal joonistamine nii emotsionaalselt kui ka käeliselt huvitav tegevus. Aga te olete öelnud avalikult välja, et sellel reformil on äärmiselt suur toetus, kuni 70%, ja seda just hajaasustusega piirkondades. Kui mitmes teie kavandatud 63 tõmbekeskusest olete teinud rahva arvamuse teadasaamiseks küsitluse ja millised protsendid seal on olnud? Teie sõnade järgi on see väga hea reform, mille tulemusena vabanevad kohalikest omavalitsustest ebakompetentsed ametnikud, väikeste ja vaeste valdade liitmise tulemusena tekivad väga finantsvõimekad üksused. See peaks ju rahvale hästi peale minema.

Aitäh! Tõepoolest, lähebki. Kõigepealt rahva raha kulutamisest. Hullem rahva raha kulutamine on igal juhul selle reformi tegemata jätmine. Kui te loete Riigikontrolli aruandeid, vaatate aastate jooksul tehtud uuringute ja analüüside tulemusi, millele on väga palju viidatud eelnõu seletuskirjas, siis praegune korraldus kulutab ja raiskab raha, kasutab seda ebaefektiivselt igal juhul rohkem, kui see reform ükskõik mis kujul maksma võib minna. Igal juhul! Kindlasti muutub rahva raha kasutamine selle reformi tulemusena mõistlikumaks. Nagu ma ütlesin, on seda tõesti palju analüüsitud, seda mainis siin ka üks küsija. Selles kontekstis mind tõepoolest üllatas, et uus valitsusliit otsustas analüüsimisega otsast peale hakata. Analüüs peaks justkui olema tehtud.
Te viitasite kaardi peal joonistamisele. Tänapäeva maailmas kirjeldataksegi paljusid asju kaardil, seda tehakse üha enam. Tänapäeval kasutavad inimesed kaarti palju rohkem kui nõukogude ajal, mil täpsed kaardid olid salastatud. Kaardi kasutamist ei tasu häbeneda, see on tänapäeval väga mõistlik. Vaadake ümberringi! Ärge halvustage kaardi kasutamist, selle kasutamine tuleb struktuursele mõtlemisele igal juhul kasuks. Soovitan väga kasutada oma töös ja tegemistes võimalikult palju kaarte. Aga selle eelnõu puhul joonistamisest ilmselt rääkida ei saa. Väga palju on ette heidetud piiride joonistamist, aga kui siin tõesti midagi ette heita saab, siis piiride kustutamist. Piirid kaovad omavalitsuste vahelt ära, mitte ei joonistata uusi.
Kolmas teema puudutas küsitlusi. Jah, Siseministeerium on tellinud kolmel korral avaliku arvamuse küsitluse, mis uuringufirma kinnitusel on olnud igati representatiivne: umbes tuhandene valim, eri ühiskonnagrupid ja välja on toodud see, millist tüüpi asustusüksuses küsitletavad paiknevad. Kõigil kolmel korral on tulemus olnud enam-vähem üks ja sama. Näited kinnitavad tõepoolest seda, mis te ütlesite, et väiksemates asustusüksustes on vähem kõhklejaid või neid, kes ütlevad, et ei tea. Seal on inimesed selgemalt oma seisukoha kujundanud, ilmselt nad tunnevad, et neid puudutab see küsimus rohkem. Suuremates linnades vastavad inimesed sagedamini, et ei tea, ei huvita, ei oska öelda. Selge erinevus on ka selles, et vene keeles kõnelevad inimesed kalduvad rohkem vastama, et ei oska öelda. Tõsi, nad elavadki enamasti suuremates linnades ega tunne nii väga huvi selle probleemi vastu. Aga üldiselt läbiv joon on see, et igas asustusgrupis, olgu need külad, alevikud, väiksemad linnad või suuremad linnad, on toetajaid umbes kaks korda rohkem kui vastaseid. Ma mõistan väikeste kohalike omavalitsuste töötajaid, kes juhivad näiteks kohapealset raamatukogu või mõnda muud asutust ja kes on mures. Loomulikult küsivad inimesed iga reformi puhul, et mis neist saab. Aga eelnõus on antud ju ka vastus, et inimestele säilitatakse töökoht või pakutakse neile muud sobivat tööd. Ja tõesti, kui tavainimestega vestelda, siis ma usun, et ka teie kogemuse järgi ütleb üha enam inimesi, et tehke see reform juba ometi kord ära.

Austatud küsijad, teie küsimus peab ühe minuti sisse mahtuma! Tiina Lokk-Tramberg, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Teie etteaste on ääretult huvitav, sisuline ja põhjalik. Lugedes seda dokumenti ja olles teid väga pikka aega kuulanud, süveneb minus üha rohkem ja rohkem selline tõdemus, et suur on hea ja ainuõige, elujõuline ja mis kõik veel. Teatud kontekstis see ongi kindlasti väga õige ja teatud kontekstis kindlasti ka väga vajalik. Aga samas meenub mulle teie erakonnakaaslane Tõnis Palts, kes võiks sellele reformile või eelnõule nagu punkti panna. Tema leidis, et kõige suurem tõmbekeskus peabki olema üks ja ainuke Tallinn ja teisele poole jääb paratamatult ääremaastunud Eesti. Te tõite ka ise Taani näite. Kas te olete mõelnud, kuidas oleks võimalik Taani kogemust meile üle võtta ja vältida seda, et me liigume ainult suuremate ja suuremate poole ning oleme lõpuks nagu tolmuimejad, mis tõmbavad kõik pisikesed enda sisse?

Aitäh! Mõistan seda muret, aga minu arust on vara selle pärast muretseda. Me ei ole sellises olukorras, kui meil on nii väikesed omavalitsused: 104 elanikku, 145 elanikku, 355 elanikku, 378 elanikku, 417 elanikku, 481 elanikku, 485 elanikku jne. Seda rida võib jätkata. Meil on hoopis teised mured. Üks Soome inimgeograaf ütles mulle kunagi, et kui Eesti tahab maailma tasemel konkureerida, siis panustage ühte keskusesse, kui te tahate Euroopa tasemel konkureerida, siis panustage kahte keskusesse, ja kui tahate Eesti tasemel konkureerida, siis panustage 15 keskusesse. Kindlasti on see mõnes mõttes äärmuslik seisukoht, aga mingi karm tõde siin on. Ma küsisin Soome ministrilt, miks nad tõsimeeli räägivad Helsingi ühinemisest ümbritsevate omavalitsustega, kas Helsingi ei ole teiste omavalitsustega võrreldes niigi väga suur? Ta ütles, et ühelt poolt on, aga teiselt poolt peab suutma konkureerida Euroopa tasandil. Sellepärast ma ei toeta ka ideed, et meie pealinn väga väike oleks. Kindlasti peab meil selline vedav mootor olema. Me ei tohiks takistada eesminejaid, aga me peame mahajääjaid järele aitama.

Tarmo Mänd, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma pean ikka väikse remargi tegema. Vahepeal läks see ideoloogia siin lausa valitsuse muutmise vajaduseni välja. Ma eeldan siiski, et see eelnõu lausa selleks koostatud ei ole, et Reformierakond opositsiooni suruda. Me lähtume ikka ratsionaalsusest. Meie erakonna seisukohad on kantud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta vaimust ja me austame vaba tahet. Küsida tahan ma aga selle kohta, et teatavasti kõige nõrgem lüli omavalitsussüsteemis on omavalitsusliidud, kes on mittetulundusühingu staatuses. Neile ei saa panna ülesandeid, nad ei ole partnerid ja nad ei ole kohustuslikud omavalitsustele endile. Kas te ministriks oleku ajal ei kaalunud võimalust seadustada nad ühisorganina ning tekitada sellega koostöövaim ja sünergia? See oleks oluliselt lihtsustanud ühinemist.

Kui ma ministriks sain, siis ma uurisin seda võimalust, aga pean tunnistama, et armsad koalitsioonipartnerid ütlesid, et nad ei toeta seda. Aga mis puudutab koostööd, siis ma ütlen siiski niipalju, et parim koostöövorm on see, kui juhtimine on ühendatud. Kui me teeme koostööd näiteks hariduses või jäätmekorralduses, siis on mõistlik teha ka üks juhtimine ehk üks omavalitsus.
Kui tulla tagasi eelmise küsimuse juurde, siis kuskil on tõepoolest mingi mõistlik piir. Me peaksimegi kokku leppima, kas see on 5000. Kui Põhjamaad räägivad 20 000-st, ütleme siis, et vähemalt 5000. Paljudele inimestele tundub väga mõistlik, kui omavalitsuses oleks 3000 elanikku, aga 2/3 Eesti omavalitsustest on praegu alla selle piiri. Kui me ütleksime, et omavalitsustes võiks olla 2000 elanikku – tundub, et ei ole väga palju nõutud –, siis see tähendab, et pooled meie omavalitsustest peaksid kellegagi ühinema, sest nendes on alla 2000 elaniku. Olukord on ikka väga drastiline, aga inimesed ei teadvusta seda erinevust nii drastiliselt.
Mis puudutab Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat, siis see on tõepoolest Euroopa Nõukogu dokument. Euroopa Nõukogu omavalitsuste eksperdid ütlevad, et harta mõtte kohaselt peab kohalik omavalitsus olema võimeline kohalikku elu korraldama. Väga väikesed omavalitsused ei ole selle harta põhimõtetega kooskõlas, sest nad ei korralda kohalikku elu, nad ei langeta kohapeal otsuseid. Kui need inimesed valivadki kohapeal endale volikogu, siis kohalik demokraatia ikka ei toimi, sest sellest volikogust ei sõltu mitte midagi. Kui inimesel on mure, siis ta vastab, et raha ei ole, võimalusi ei ole ja volikogu ei suuda seda lahendada. Seda on Euroopa Nõukogu eksperdid välja toonud.

Rein Randver, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Võttes teie viimasest mõttest kinni, te olete seisukohal, et küsimus pole omavalitsuse suuruses, vaid tema võimekuses, ja nii nagu mõned kolleegid saaliski ütlesid, saab ka väike omavalitsus edukalt hakkama oma ülesannetega. Aga seda ma ei tahtnud küsida. Teatavasti te toote väga palju näiteid üle Eesti, kuidas on üks või teine omavalitsus oma tööd korraldanud, hästi või halvasti, ja mulle jääb mulje, et see on selline meie oma kodukootud eelnõu teie fraktsiooni poolt. Aga küsimus on, et kas selles eelnõus on natuke arvestatud ka teiste riikide, lähinaabrite kogemusi ja õnnestumisi või ka ebaõnnestumisi välditud.

Aitäh! IRL-i fraktsioon on ju avameelselt tunnistanud, et see eelnõu ei ole meie fraktsioonis kodukootud. Kui te loete selle seaduseelnõu seletuskirja, siis siin on toodud ka eelnõu ettevalmistajate nimed, kes on Siseministeeriumi ametnikud ja minu arust väga head asjatundjad. Loomulikult on siin arvestatud teiste riikide kogemusi. Ma arvan, et meil on väga hea teadmine, oli Siseministeeriumis ja on jätkuvalt minu peas ikkagi väga hea teadmine, mis on toimunud Leedus, millised on olnud selle reformi tulemused, mis on toimunud Lätis, mis toimub Soomes, mis on toimunud Taanis jne. Meil on sellest väga hea ülevaade olemas. Soovitan vestelda nende riikide esindajatega. Kas nad kahetsevad? Küsige oma kolleegidelt, kas nad kahetsevad, et nendes riikides on seda reformi tehtud. Vaadake, mis nad ütlevad. Ei, nad ei kahetse. Nad arvavad, et need sammud on olnud õiges suunas. Meil tuleb kahetseda seda, et me oleme antud juhul ka Lätist ja Leedust kõvasti maha jäänud. See on üks koht, kus me oleme selgelt jälle kaotanud oma konkurentsivõimet nendele riikidele. Me peame selles suhtes ausad olema. Mis puudutab kohalike omavalitsuste võimekust, siis tõepoolest, laias laastus see koosneb kolmest olulisest või seda mõjutavad kõige rohkem kolm olulist faktorit. Omavalitsuse geograafiline asukoht – loomulikult on tal lihtsam olla võimekas, kui ta asub lähedal rahvusvahelisele lennujaamale, rahvusvahelisele sadamale, on palju häid tingimusi töökohtade loomisel, võrreldes näiteks mõne kohaga Kagu-Eestis. See mõjutab kindlasti väga tugevalt omavalitsuste võimekust. Teiseks mõjutab omavalitsuste võimekust elanike arv. Kõik uuringud, kui te vaatate omavalitsuste võimekuste tabeleid, mida minu ministriks oleku ajal hakati koostama ja on koostatud mitmeid aastaid järjest, muutusi seal, siis selgelt mõjutab kohta tabelis omavalitsuse suurus. Kolmandaks mõjutavad kindlasti ka kohaliku võimu otsused. Kui tehakse lolle otsuseid, siis ollakse vähem võimekad, ja kui tehakse targemaid otsuseid, siis ollakse võimekamad. Aga üle oma varju ei hüppa. See on ka selge. Nagu ma siin näite tõin, saja elanikuga haridust ei korralda.

Laine Randjärv, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Vaidlustamata seda, et halduskorralduslikku reformi on ilmselgelt tarvis teha, tegeleb see eelnõu ikkagi väga palju piiride ja tõmbekeskustega. Mind jääb kummitama see küsimus, et kui eri suurusega KOV-idel on erinevad huvid, nagu on nenditud, kuidas need huvid siis ühtlustuvad. Võrdleme näiteks Järvakandit ja Tartut, mis on pandud tõmbekeskuste loetelusse. Kuidas nüüd nende erinevad huvid selles kontekstis ühtlustuvad? Ma saan küll aru, et kui üks või teine koht nimetatakse tõmbekeskuseks, siis tema roll justkui kasvab. Aga kuidas kasvab sellega näiteks Järvakandi või Kallaste võimekus, sellest mina väga hästi aru ei saa. Palun selgitage seda!

Aitäh! Nagu ma just eelmises vastuses esile tõin, annab suurem elanike arv suuremad võimalused omavalitsuse võimekuse kasvuks. See on üks olulisi eeldusi. Kallaste linnas on praegu, kui ma ei eksi, alla 1000 elaniku – jah, ligi tuhat elanikku. Nagu ma ütlesin, ei ole nii väikese elanike arvu puhul võimalik palgata piisavalt spetsialiste, kes tegeleksid kitsama valdkonnaga, saaksid sellesse süveneda, oleksid motiveeritud, kellel oleks kõrgem palk. Ametnike arv on seal piiratud. Kui omavalitsus on juba suuremas üksuses, suuremal territooriumil, tal on rohkem elanikke ja suuremad rahalised võimalused, siis olukord muutub. Loomulikult ei saa omavalitsused kunagi päris võrdseks, ka Tallinna ja Tartu suuruse vahe on umbes 4,5-kordane. Nii et päris võrdsust ei tule. Ma eeldan küll, et reformi käigus Järvakandiga keegi ei ühine, ja selle seaduseelnõu mehhanismi kohaselt peab Järvakandi siis ise ühinema ega jää eraldi omavalitsuseks. Aga kui see ka peaks juhtuma, siis erinevused oleksid igal juhul kordades väiksemad kui praegu, kus suurus erineb 4133 korda ja eelarve suurus 5265 korda. Ma arvan, et enamik Riigikogu liikmeid nõustub, et see on liiga suur vahe.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Kiisler! Ärge võtke seda isiklikult, aga kui see eelnõu on nii hea, nagu te räägite, siis järelikult olete teie väga nõrk minister olnud. Olles kuus aastat koalitsioonis olnud, ei suutnud te seda reformi alustada. Kui see eelnõu on nii kehv, nagu arvab enamik saalist, siis seda enam olete kehv minister olnud. Kui teid tsiteerida, siis rahva raha kasutamine peab muutuma mõistlikumaks. Minu arvates on see üks uue koalitsiooni mõistlikumaid otsuseid, et regionaalministri koht ära kaotati – see on tõesti lihtsalt raha kokkuhoid. Aga mul on teile hoopis teine küsimus. Arvestades seda, mida te täna olete siin Narvast ja Ida-Virumaast rääkinud, kas te ise annate endale aru, et te olete üks suurimaid rahvustevahelise vaenu õhutajaid Eestis?

Aitäh! Ma hakkan lõpust pihta. Teie, härra Stalnuhhin, olete kindlasti suurem rahvustevahelise vaenu õhutaja. Aga regionaalministri kohta ei ole veel ära kaotatud – selline täpsustus teile. Üks rõõmustav uudis teile siiski ka: ma ei ole enam regionaalminister.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Mina tulen jälle oma piirkonna juurde ja võtan aluseks teie sõnad kompromisside leidmise kohta. Mul on natuke raske hinnata, kas kompromiss oli sõnades ja nende sõnade vormistamises või leiti kompromiss selle strateegia suhtes. Mispärast ma rõhutan seda? Sest niipalju kui ma olen seda arutelu kuulanud, on siin juba ette programmeeritud konflikt. Sõnade järgi ta nagu on tõmbekeskus, tegelikult ta ei ole tõmbekeskus, aga käituda on vaja nagu tõmbekeskusega. Teiselt poolt on teda vaja kuidagi tagasi hoida, sellepärast et ta on punajooneline.

Aitäh! Kompromiss seisneb selles, et eelnõu kohaselt on selle reformi käigus väga palju vabatahtlikkust. Kohalik võim otsustab väga palju ise, kuidas ta ühineb ja kellega ta ühineb. Sellel on kindlasti oma plussid, aga sellel on ka omad miinused. Minule isiklikult meeldiks radikaalsem ja konkreetsem reform, mis lahendaks paremini neid probleeme, millele Laine Randjärv vihjas, st et ka selle reformi tulemusel jäävad üsna suured erinevused. Kindlasti on need palju kordi väiksemad kui praegu, asi kindlasti paraneb, aga erinevused jäävad. Ka Taanis, Leedus ja teistes riikides on viidatud sellele, et kõike päris ühetaoliseks ei saa teha. Aga kompromiss on selles, et vabatahtlikkust on väga palju.

Jüri Morozov, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! See kõrge toetus reformile, mida teie korraldatud küsitlused on näidanud, läheb minu arust pigem sinna folkloori valdkonda, à la et konnade käest ei küsita, kui sood kuivendatakse. Sellepärast ma küsin teie käest veel kord, kui mitmes 63-st kavandatud tõmbekeskuse piirkonnast te tegite rahvaküsitluse ja kui suur oli toetus konkreetsele piirkonna reformile.

Aitäh! Kõigepealt, see seaduseelnõu näeb ette kohustusliku rahvaküsitluse kõigis ühinevates omavalitsustes. Mina ei ole mingit küsitlust korraldanud. Siseministeerium tellis kolmel korral küsitluse uuringufirmalt. Tulemused, nagu ma kirjeldasin, olid üsna sarnased. Loomulikult võib alati öelda, et ma ei usu neid tulemusi. Ma võin ka öelda, et uuringufirma küll väidab, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on selline, aga mina ei usu seda, tegelikult on toetus palju väiksem. Pigem kaldun ma neid reitinguid siiski uskuma. Aga kui te üldse ei usu, siis tellige oma uuring ja vaadake, kas saate teistsugused tulemused. Ma ennustan, et ei saa.

Aivar Kokk, palun!

Hea ettekandja! Sa ütlesid enne, et oleksid soovinud palju radikaalsemat reformi. Milline see oleks olnud?

Iseenesest on see ka praeguse seaduseelnõu mehhanismiga veel võimalik. Ma arvan, et hea variant, mille puhul Eesti oleks konkurentsivõimeline, oleks selline, kus enamikus meie väikestes maakondades oleks üks omavalitsus ning suuremates maakondades, nagu näiteks Harjumaa ja Ida-Virumaa, oleks omavalitsusi rohkem. See annaks tasakaalustatuse. Praegu on olukord ikka väga tasakaalust välja läinud. Harjumaal on nn väike omavalitsus Viimsi oma 18 000 elanikuga, mis on möödunud Rakverest ja kohe-kohe, lähiaastatel möödub Viljandist. Me ei kujuta ettegi, kui tasakaalust välja see pilt on minemas. Ja kui me vaatame Valgamaad, mis on paljude statistiliste näitajate poolest langenud viimaseks, siis sealsetes omavalitsustes on 1000 elanikku ja alla selle. Nad lihtsalt ei suuda konkureerida Harku, Rae, Jõelähtme ja Kuusaluga, see ei ole võimalik ja nad kaotavad konkurentsis pidevalt. Ma möönan, et nõrk koht on just seesama identiteedi küsimus, millest alguses ka juttu oli. Näiteks Valgamaal on endised maakondade piirid siiski tugevalt sees ja on tunda, et osa tunneb ennast Mulgimaana ja osa tunneb ennast võib-olla endise Tartumaana jne. Kui nende jaoks on see hea lahendus, et maakonda, mis ei ole ju suur, jääb näiteks kolm omavalitsust ja see on üldine kokkulepe, siis on see minu arvates praegusega võrreldes kindlasti väga suur samm edasi. Aga üldise konkurentsivõime seisukohast peaksid meie omavalitsused olema vähemalt nii suured kui meie väikesed maakonnad.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Ma tulen ikka tagasi Ida-Virumaa ja Kohtla-Järve juurde, millest oli juttu. Mõnel vallal, kus ei ole kultuurimaja, lastepäevakodu, kooli, kunstikooli jms, aga on ühine piir Kohtla-Järve linnaga, on väga mugav elada. Aga minu küsimus on seotud sellega, et põhiseadus lubab haldusreformi läbi viia n-ö ülevalt. Ma mäletan, et möödunud aastal me püüdsime teha uut valla või linna piiri – jutt on Paldiski linnast. Muide, 1990. aastal valitsus ei küsinud midagi, kui Kohtla-Järvelt läksid Jõhvi, Kohtla-Nõmme, Kiviõli ja Püssi ning hakkasid tegutsema kohaliku omavalitsusena. Minul ongi sulle küsimus, et kuidas sa ise hindad või kommenteerid riigi rolli haldusreformi läbiviimisel nende 20 aasta jooksul.

Aitäh! Riigi roll on nõrgaks jäänud. Huvitav kogu selle asja juures on ju see, et kõik parlamendi erakonnad on vähemalt viimase kahe Riigikogu koosseisu ajal toetanud ettepanekut maksta riigieelarvest lisaraha selleks, et omavalitsused ühineksid. Ehk siis kõik parlamendi erakonnad leiavad, et ühinemine on vajalik. Kui nad seda ei arvaks, siis oleks ju väga rumal otsus sellisele asjale veel peale maksta. Ja seda toetust on korduvalt suurendatud, see on kogu aeg kasvanud. Ma toon võrdluseks, et näiteks Saksimaal, Saksamaa liidumaal on see toetus elaniku kohta küll kaks korda suurem kui meil, aga miinimummäär on väiksem kui meil. Me oleme suurusjärkude poolest juba täiesti võrreldavad nende rikaste riikidega, kes maksavad ühinemistoetusi. Parlament suurendab seda ühinemistoetust väga lahkelt, väga hea meelega. Ühtepidi nagu tahetakse, et ühinetaks, aga omavalitsusjuhid ja teised kohalikud liidrid ütlevad, et riigi roll, riigi suunav käsi on vajalik, muidu see asi edasi ei liigu. Seda ju omavalitsusjuhid tunnistavad. Selles seaduseelnõus on ettepanek, kuidas keskvalitsus võtaks juhtiva rolli selles protsessis.
Mis puutub Kohtla-Järve ja ümbruskonna valdade näitesse, siis üks suur probleem on tõepoolest see, et loomulikult soovivad väikeste valdade elanikud tarbida linnas pakutavaid teenuseid. Nad soovivad panna lapsi huvialakooli, nagu ma siin enne välja tõin, tarbida mitmesugust infrastruktuuri, aga tihti ei ole neil raha, et linnale selle eest ka maksta. Üsna tüüpiline olukord, mida mulle on korduvalt kirjeldatud, on näiteks selline. Valla elanik soovib panna oma lapse linna muusikakooli, aga linn ütleb, et kuna te ei ole meie linna kodanik, siis peate kas ise selle eest täiendavalt maksma või maksab selle eest vald. Vald ütleb, et selle eest maksmiseks ei ole raha. Inimene on seal vahel lõksus. Tihti soovitatakse väikestes valdades inimestele, et registreerigu ennast linna elanikuks, siis saab lapsele muusikakooli võimaldada. Seda tüüpi näiteid on meie ümber väga palju.

Eiki Nestor, palun!

Kõigepealt lubage tänada teema tõstatamise eest. Huvi selle vastu näitab, et teema on väga tähtis. Seda arutelu kuulates tuli mulle silme ette tubli mees, kes on avanud ühe kioski, kus riiulil on reas naelad, poldid, kruvid ja mutrid. Inimesed tulevad vaatama ja ta ei saa aru, miks keegi ei osta midagi. Aga selle putka peale on suurte tähtedega kirjutatud "PIRUKAD". Siin olid viimati näited Kohtla-Järve kohta – muuseas, selle seaduse vastuvõtmine neid probleeme ei lahenda. Miks te arvate, et haldusreformi eesmärk on saavutada omavalitsuste teatud suurus või elanike arv? Mis tähtsust sellel on?

Omavalitsuse suurusest sõltub tema võimekus, suuremas omavalitsuses on spetsialistidel paremad palgad ja on paremad investeerimisvõimalused. Teiselt poolt annab omavalitsuse territooriumi kattumine inimeste toimepiirkonnaga inimestele võimaluse lahendada oma probleemid koduomavalitsuses. Praegu on eriti maaelanike puhul probleem selles, et elukohajärgne omavalitsus ei saa lahendada nende probleeme, sest nad ei tarbi teenuseid oma koduomavalitsuse territooriumil, vaid igapäevases toimepiirkonnas. Nende koduomavalitsuse territoorium on ammu jäänud palju väiksemaks kui igapäevase liikumise piirkond. Sellepärast ei ole vastust sellele, kuidas lapse treeninguid korraldada, ei ole vastuseid sellele, kuidas mõjutada selle kooli otsuseid, kus laps õpib, sest paljudel ei õpi laps oma koduomavalitsuse koolis. Sellepärast ei saa mõjutada seda, millises seisukorras on tee, mis viib kodunt töökohta, sest üle 70% maapiirkondade elanikest ei tööta oma koduomavalitsuses. Kui küsid, miks tee on remontimata, siis vallavanem vastab, et see ei ole meie valla territoorium, mina ei saa aidata. See on tegelik elu ja need on tegelikud probleemid.
Mis puudutab seda kioski nimetust, siis teie, härra Nestor, ei ole kindlasti tavaline kruvide-mutrite ega pirukate ostja. Teie suudate kindlasti süveneda. Ja kui teie jaoks on sisu õige, aga takistuseks on pealkiri, siis meie algatajatena oleme nõus pealkirja muutma. Peaasi, et te toetate seda eelnõu.

Rein Randver, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Teie eelmise mõtte juurde ütleksin, et 1+1 ei ole rikkus ega kõikide probleemide lahendamine. Number 1 all mõtlen ma omavalitsuste liitmist. Te rõhutasite mitu korda, et teil on teatud valimi hulgas küsitlus tehtud ja ligi 70% küsitletutest toetab omavalitsuskorralduse reformi. Miks see vabatahtlik liitumine ei ole siis nüüd Eestimaa omavalitsuste seas aktiivselt käivitunud?

Aitäh! Sellepärast, et neil inimestel, kes peavad otsuse vabatahtlikult langetama, ei ole tihti vastust küsimusele, mis neist saab. Isegi juhul, kui nad teavad, et enamiku vallaelanike elu läheb lõppkokkuvõttes paremaks. See on üks põhjus. Teine põhjus on ka see, et vaadatakse, millised koalitsioonid püsivad – seda on naaberriikidestki näha –, kaalutakse, kas meie võimukoalitsioon püsib, kui me ühineme naaberomavalitsusega.

Eiki Nestor, palun!

Mu teine küsimus on lihtsam. Kas te ei näe, et maakonna tasandil on asju, mida peaks otsustama, haldama, juhtima, et kellelgi võiks seal olla vastutus otsuste langetamise eest? Kas teil sellist tasandit ei ole?

Mina arvan, et on mõistlik, kui maakonnas on üks omavalitsus. See seaduseelnõu seda ka võimaldab. Näiteks Hiiumaal on üks omavalitsus, Saaremaal on üks omavalitsus. Otsused langetataksegi maakonna tasemel, aga need otsustajad valib kohalik kodanikkond, valivad kohalikud elanikud. Praegu on nii, et maakonnas langetatakse küll otsuseid, aga otsustajad valib keskvalitsus.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Öeldakse, et kellele meeldib protsess, kellele selle protsessi tulemusena saadav. Mina olen ausalt öeldes nördinud, et sina seda eelnõu täna opositsioonis olles ette kannad. Kuus ja pool aastat ma uskusin, et sa tahad tõesti haldusreformi ära teha. Nüüd, kui sa seda kava opositsioonis olles ette kannad, jääb mulle mulje, et sulle meeldib see protsess ja sa ei tahagi haldusreformi Eestis näha. Kui sa oleksid tahtnud, siis sa oleksid selle ära teinud. Praegu käib lihtsalt venitamine ja halvas mõttes poliitika tegemine. Mis sa arvad, millal see reform siis toimuda võiks?

Aitäh! Sinu tõlgenduse kohaselt on ju asi palju paremaks läinud. Üks suur takistus on eemaldatud, Kiisler ei ole enam regionaalminister, kui sa näed seda põhilise probleemina, ja nüüd saab asjaga edasi liikuda. Aga tõsi on see, et regionaalminister nagu iga teinegi valitsuse liige saab Riigikogule eelnõusid esitada ainult siis, kui valitsus neid toetab. See on paraku ainuke võimalus. Ei saa ükski minister teha seda ilma valitsuse positiivse otsuseta, sellist võimalust kahjuks ei ole. Nii et see on esimene võimalus ja minu teada üldse esimene kord taasiseseisvunud Eesti Vabariigis, kus seda laadi seaduseelnõu siin saalis arutusel on. Nagu ma oma ettekandes viitasin, viidi eelmine reform läbi aastail 1938–1939 ehk 75 aastat tagasi. Päris palju aega on mööda läinud. Millal uus reform toimub? Ma arvan, et see reform toimub koos järgmiste kohalike omavalitsuste valimisega, nii nagu eelnõus on ette pandud. Ja kui see Riigikogu koosseis seda ei otsusta, siis otsustab selle pärast märtsis toimuvaid valimisi järgmine Riigikogu koosseis.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Küsin siiski üle. Te ütlesite, et kõik praegused ametnikud peaksid siiski suure tõenäosusega tööd saama. Aga see ametnike arv on päris suur. Kas te ise ka peate seda töö säilitamist reaalseks?

Aitäh! Siin oli enne juttu teiste riikide kogemusest. Soomes tehti otsus, et ühinenud omavalitsustes garanteeritakse pärast ühinemist töötajatele töökoht järgmiseks viieks aastaks. Ma küsisin, kuidas nad sellega toime tulevad. Nad ütlesid, et pole hullu, inimesed lähevad kogu aeg vaikselt pensionile ja lihtsalt ei pea nii palju uusi juurde võtma. Teine asi on, et inimesed vahetavad paratamatult ka töökohta, kõik ei püsi igavesti samas ametis. Meil on samuti päris palju omavalitsusametnikke, kes on pensionile minekule üsna lähedale jõudnud. See tasandub loomulikult ära.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kuulates siinset arutelu, tundub, et seda teemat käsitletakse üksnes nii, nagu oleks eesmärk omavalitsuste piirid ja omavalitsuste arv kui niisugune. Kas sa annaksid parlamendile omalt poolt põhjaliku ülevaate sellest, millised inimeste elukvaliteeti puudutavad reformid muudes eluvaldkondades on jäänud toppama seetõttu, et Eestis ei ole läbi viidud omavalitsusreformi?

Kindlasti väga aktuaalne on see kogu sotsiaalvaldkonnas. Näiteks puuetega inimeste abistamine, mis muutub ju palavaks teemaks ka siin saalis töövõimereformi ettepaneku kaudu. Just eile vestlesin ühe inimesega, kellel on liikumispuue. Ta ütles, et tema kodu on Lääne-Virumaal, aga ta on sunnitud tööl käima Tallinnas, ühes suures omavalitsuses, kes võimaldab invatransporti. Väike omavalitsus seda ei võimalda. See on üks näide selektiivsest ülesannete täitmisest. Lahendus, mida tihti välja pakutakse, on see, et võtame, nii nagu ma enne kirjeldasin, need ülesanded omavalitsustelt ära ja hakkame seda asja kuidagi riigiga, keskvalitsusega korraldama, hakkame otsuseid Tallinnas langetama.
Teine näide on hariduses toimuv. Ma tõin ettekandes välja drastilised arvud, kui palju rohkem raha kulutatakse väikestes omavalitsustes haridusele. Ja ometi viivad lapsevanemad oma lapsi sealt järjest enam ja enam minema. Isegi kui nad elavad selles kohas edasi, panevad nad oma lapsi suurema omavalitsuse koolidesse. Siin on selgelt näha, et optimeerimine on vajalik. Aga selliseid näiteid võib tuua igast valdkonnast. Rääkisin ühe viimaste kohalike omavalitsuste valimiste ajal ühinenud omavalitsuse uute juhtidega ja kuidagi tuli jutuks raamatukoguteenus. Küsisin, kui palju neil raamatukogusid on. Vastati, et näed, ühinemise kokkulepe oli, et kõik asutused jäävad alles, ja meil on nüüd ühes väikeses, ikkagi jätkuvalt väikeses vallas kuus raamatukogu. Ma ütlesin, et palun ärge öelge mulle, kui palju seal külastajaid on, ma igaks juhuks ei taha teada. Valdkonnast valdkonda võib järjest tuua selliseid näiteid, kus suuremates omavalitsustes muutub võimalikuks optimaalne, mõistuspärane tegevuste korraldamine, kohaliku elu korraldamine.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Kalev Lillo!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon käsitles Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu esimest korda oma istungil 19. mail s.a. Lisaks eelnõu algataja esindajale Siim Valmar Kiislerile oli istungile kutsutud ka Siseministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets. Siim Valmar Kiisler andis eelnõust ülevaate, mida me ka siin viimased kaks tundi kuulasime. Peale seda sai sõna Siseministeeriumi esindaja Väino Tõemets, kes tõi välja, et Vabariigi Valitsus arutas seda eelnõu 15. mail s.a ja otsustas kolme ministeeriumi arvamusele tuginedes eelnõu mitte toetada. Ta märkis ka seda, et koalitsioonilepingu kohaselt on Vabariigi Valitsuse eesmärk töötada 2015. aastaks välja omavalitsusreformi kava, mis määratleks üheselt, millisel tasandil milliseid ülesandeid täidetakse ning kuidas toimub nende ülesannete täitmiseks vajalik rahastamine. Enne küsimuste ja vastuste juurde minekut lepiti kokku, et enne seda, kui eelnõu esimesele lugemisele saadetakse, kohtutakse kindlasti ka Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajatega.
Enamik küsimusi, mis meil olid komisjonis, on tegelikult täna kõlanud ka siin saalis ja said peaaegu sõna-sõnalt samad vastused. Kui välja tuua midagi, millest täna pole siin veel räägitud, siis üks mitte niivõrd selle eelnõuga seotud, aga siiski sisuline küsimus puudutas Saaremaal käimas olevat suuremat ühinemist. Küsimus oli nimelt selles, et kui kasutada võimalust ühineda valimistevahelisel perioodil, siis on võimalik e-hääletuse keskkonnas küsitlusi läbi viia, kuid selles keskkonnas pole võimalik otsuseid vastu võtta ehk, ütleme, läbida e-hääletust. See informatsioon oli uus ja see lubati Siseministeeriumile edastada.
Kordusid küsimused selle kohta, miks enne piiride küsimus ja alles siis sisuline töö, et kas piirid on need kõige tähtsamad. Lõpuks otsustati sellel istungil konsensuslikult teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. juunil ja määrata ettekandjaks maaelukomisjoni liige Kalev Lillo.
Teist korda arutas maaelukomisjon eelnõu oma 3. juuni istungil. Siis olid arutellu kaasatud Eesti Maaomavalitsuste Liidu nõunik Märt Moll ning Eesti Linnade Liidu nõunikud Tiit Kirss ja Anne Läns. Märt Moll märkis, et eelnõu on suunatud kitsalt omavalitsuste liitmisele territooriumide ühendamise teel. Sisulised küsimused, nagu omavalitsuse ülesanded, omavalitsustevaheline koostöö ja tulubaas, on jäetud lahendamata. Puudub selgus, milliseid ülesandeid ja kuidas kohalikud omavalitsused reformi tulemusena täitma peavad hakkama. Eesti Maaomavalitsuste Liit ei saa nõustuda, et kohalike omavalitsuste suurema võimekuse tagab eelkõige piisav suurus. Tõmbekeskuste määramise protsess on olnud vastuoluline ja tulemused küsitavad. Jääb arusaamatuks, kuidas omavalitsuste liitmine territooriumide ühendamise teel arendab kohalikku demokraatiat. Eesti Maaomavalitsuste Liit ei toeta käesolevat eelnõu.
Eesti Linnade Liidu esindaja Anne Läns lisas, et eelnõu ettevalmistamine on toimunud pikka aega, aga kahjuks on see olnud monoloogisarnane protsess ning dialoogi ei ole tekkinud. Eelnõu pealkiri ei vasta sisule. Eelnõu pealkiri on "Omavalitsuskorralduse reform", aga sisu on haldusterritoriaalse korralduse reform. Ta märkis, et Eesti Linnade Liidule meeldib praeguse koalitsiooni tegevuskava. Selle üks eesmärk on töötada 2015. aastaks välja omavalitsusreformi kava, milles on üheselt määratud, millisel tasandil milliseid ülesandeid täidetakse ning kuidas nende täitmist rahastatakse. Ta kinnitas, et Eesti Linnade Liit pooldab haldusreformi, on valmis sellega tegelema ja tegema selle nimel koostööd, kuid ei saa nõustuda tõmbekeskuste reformi kavaga.
Küsimuste-vastuste voorus tahtsime teada, millel põhineb väide, et tõmbekeskuste määramise protsess on olnud kaheldava väärtusega. Vastuseks öeldi, et pakuti välja tõmbekeskuste mudel, aga tõmbekeskused on nimetatud maavanemate poolt ja maaomavalitsuste liidu teada pole rohkem kui pooltes maakondades kokkulepet saavutatud, et see on maavanemate esitatud nägemus, mis ei ühti omavalitsuste nägemusega.
Küsiti veel seda, et kuna reformikavasid on olnud mitu, milline neist on siis olnud omavalitsuste poolt vaadatuna kõige mõistlikum. Omavalitsusliidud vastasid, et nende arvates oli kõige mõistlikum minister Reimaa kava. Kõlas ka küsimus, kui palju arvestati seaduse väljatöötamisel omavalitsuste arvamust. Kurb oli kuulda vastust, mille järgi ühtegi nende põhimõttelist seisukohta pole arvestatud.
Pärast arutelu lõppu otsustati teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Selle poolt anti 5 häält, 3 komisjoni liiget jäid erapooletuks. Eelnõu 647 muudatusettepanekute tähtajaks otsustati pakkuda kümme tööpäeva. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Ma küsisin seda ka eksministri härra Kiisleri käest. Te olite viis aastat koos võimul, ühes koalitsioonis. Mina olen maaelukomisjoni liikmena kuulanud tolleaegseid arutelusid selle seaduse üle palju kordi, aga siis ei olnud teil seda kriitikat kuskil. Nüüd, kus koalitsioon järsku lõhki läks, te kritiseerite ja ütlete, et see seadus ei kõlba mitte kuhugi. Miks te siis varem pidurit ei tõmmanud ja lasite tervel ministeeriumil töötada ööd ja päevad? Selle peale raisati suured summad ja nüüd on siis lõpp.

Aitäh küsimuse eest! Juhin tähelepanu, et eelmise koalitsiooni ajal seda eelnõu laua peal ei olnud.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Minu esimene küsimus põhiettekandjale võis tunduda kiuslikuna, aga mul on siiras huvi selle vastu. Kas komisjonis on olnud juttu ja mis sa ise arvad, kas järgmised omavalitsuste valimised tulevad juba pärast haldusreformi?

Aitäh! Tegelikult võiks omavalitsusreformi, haldusreformi, haldusterritoriaalse reformi ja nende erinevuse teemal pikalt rääkida. Kui me räägime kõnealusest eelnõust, mis kannab omavalitsuskorralduse reformi nime, siis on tegemist sisuliselt ikkagi haldusterritoriaalse jaotuse reformi kavaga. Ei näe põhjust, miks teha seda reformi ainult selleks, et muuta piire, tegelemata sisuliste põhjustega.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleeg, komisjonipoolne ettekandja! Endine regionaalminister on seitse aastat palehigis tööd teinud ja pakkunud välja igasuguseid variante ning maaelukomisjoni viimased istungid on ka olnud selle teemaga sisustatud. Ma küsin etteruttavalt, mis saab edasi, millal on teine lugemine? Kui kiiresti praegune valitsuskoalitsioon sellesama küsimuse, haldusreformi küsimuse lahendab?

Aitäh! Nagu ma siin just ette lugesin, saab parandusettepanekuid esitada kümne tööpäeva jooksul. Ma mainisin ka seda, et valitsuskoalitsioon on võtnud eesmärgiks töötada 2015. aasta lõpuks välja omavalitsusreformi kava, ja siis me saamegi selle teemaga edasi liikuda.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Austatud komisjonipoolne ettekandja! Kas maaelukomisjon ei arutanud võimalust anda eelnõu muudatusettepanekuteks lühem tähtaeg, et minna reformiga kiiremini edasi?

Aitäh! Ei, me ei pidanud vajalikuks mingit erimenetlust rakendada.

Urbo Vaarmann, palun!

Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Selle eelnõuga on päris palju tööd tehtud, nagu siin mitu korda öeldi, aga suure tõenäosusega me sellega seekord lõpule ei jõua. Kui palju peaks selle peale veel raha panema, et me siiski kuskile välja jõuaksime, ja kui palju tuleb senisest tööst prügikasti visata?

Aitäh! Ma ei oska öelda, kui suur osa sellest tööst kõlbab kasutamiseks, aga ma arvan, et omavalitsusreformiga liigume edasi siis, kui me suudame ühiselt defineerida selle asja, mida me tahame paremaks muuta, mis on selle reformi sisu. Nii kaua, kui me räägime piiridest, ma sellel asjal suurt tulevikku ei näe.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Praeguse valitsusliidu lepingus on kirjas, et te kaardistate ja kaalute üheskoos läbi variandid, kuidas omavalitsus- või haldusreformi läbi viia, ja arutate omavalitsuse ülesandeid. Kuna te olete planeerinud regionaalministri ametikoha kaotada, kes on siis tulevikus see minister, kelle valdkonda läheb kogu see analüüs ja hilisem eelnõu kokkukirjutamine? Kuidas võiks välja näha üks haldusreform, mida toetab nii Reformierakond kui ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond?

Aitäh! Praegu tegeleb selle tööga sise- ja regionaalminister. Juhul kui tema nimetus peaks ka muutuma, loodan ma, et sama minister saab seda tööd jätkata.

Peep Aru, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Olen minagi kuulanud arutelu nii siin saalis kui ka väljaspool seda. Küsin nüüd lõpuks lihtsa küsimuse, et asjast aru saada. Kas siis omavalitsuste liitmine tuleb või ei tule?

Aitäh! Selle seaduse kohaselt kohe nüüd ja praegu kindlasti mitte ja sunniviisiliselt ammugi mitte.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Nagu sa viitasid, on valitsusliidu leppes tõepoolest selline kokkulepe, et töötada 2015. aastaks välja omavalitsusreformi kava. Kas see reform viiakse läbi niiviisi, et ühegi omavalitsuse piirid ei muutu?

Ootame ära kava, vaatame, mida sellest kõigest arvavad meie koostööpartnerid, ja siis selgub, kas see sisaldab ka haldusterritoriaalse reformi elemente.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh hea ülevaate eest komisjoni arutelust! Ma saan aru, et lisaks komisjoni liikmetele olid kohal härra Kiisler, kes tutvustas eelnõu, härra Tõemets ja omavalitsusliite esindavad ametnikud. See teema puudutab aga ju kogu Eesti ühiskonda. Kui kõnelda sellest, et monoloogi asemel oleks õigem pidada dialoogi, kas maaelukomisjon ei pidanud siis mõistlikuks kutsuda arutelule ka õiguskantslerit, riigikontrolöri ja tööandjate organisatsioonide esindajaid, Eesti Koostöö Kogu, väga paljude huvirühmade ja mõjukate organisatsioonide esindajaid, kellel on selles küsimuses oma seisukoht, mida nad on häälekalt Eesti ühiskonnas ka väljendanud? Miks me ise taandame selle teema üksnes omavalitsuse organisatsioonilisele probleemile?

Aitäh! Tõsi, komisjonis me seda ei arutanud. Aga ma julgen täna küll küsida, miks me oleks pidanud eelnõu kooskõlastama või arutelu pidama näiteks Eesti Õliühinguga, kellega minister on selle eelnõu kunagi juba kooskõlastanud.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh!

Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Neeme Suure!

Palun ka lisaaega!

Palun, kaheksa minutit!

Härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna arutuse all olev omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu käsitleb teemat, millest Eestis on räägitud juba pika aja jooksul. Omavalitsuskorralduse reform koos riigi halduskorralduse reformiga üldisemalt on möödapääsmatu. Muutused on vajalikud, ühiskond on muutusteks valmis ja iga pingutus, mis tõhusama halduskorralduse suunas tehakse, on väärt, et saadud tulemusi hoolikalt kaaluda. Sellest tuleneb tõenäoliselt ka juhtivkomisjoni otsus eelnõu Riigikogu menetlusse jätta. Kindlasti on eelnõu koostajad teinud ära suure töö ja kogunud kokku hulgaliselt vajalikke andmeid. Järeldused ja lahendid, milleni on jõutud, ei ole aga paraku küll sellised, mida toetada võiks. Kahjuks ei ole tegemist omavalitsuskorralduse reformi seadusega, kuigi eelnõu pealkiri nii väidab. Eelnõu seletuskirjast saame lugeda, et alles peale eelnõu vastuvõtmist on algatajatel plaanis asuda analüüsima üldist kohaliku omavalitsuse korraldust. Seega ei saa eelnõu ise olla omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu. Tõsi ta on, et pigem on tegemist omavalitsuste territoriaalse liitmise seaduse eelnõuga. On ju eelnõu seletuskirjas mitmel korral rõhutatud, et omavalitsuste ülesanded ja tulubaas, omavalitsuslikud teenused ja nendele kehtestatavad standardid ning võimalikud rahastamismudelid – see kõik tuleb arutusele peale eelnõu vastuvõtmist. Samuti on eelnõu seletuskirjas öeldud, et alles reformi lõplikuks rakendamiseks vaadatakse läbi ka maavalitsuste ja valdkonnaministeeriumide ning nende allasutuste ülesanded eesmärgiga anda omavalitsusliku iseloomuga ülesanded võimaluse korral üle kohalikele omavalitsustele. Kas reformi ei oleks pidanud nendest toimingutest alustama? Lausa kahju on, et eelnõu algatajatel on õnnestunud ka avalikkus eksiteele viia. Tihtilugu küsitakse sedasama, mida küsis hea kolleeg Peep Aru: kas haldusreform tuleb või ei tule? Ja selle all peetakse silmas täpselt sedasama, nagu kolleeg Peep Arugi mõtles – omavalitsuste sunniviisilist liitmist. Sellest, et haldusreform ei ole pelgalt omavalitsuste liitmine, on õnnestunud eelnõu koostajatel osavalt ja pika aja jooksul mööda hiilida. Paneme kokku ja siis vaatame – see on olnud senine strateegia.
Kas haldusreform siis tuleb? Vastata saab sellele küsimusele ainult nii, nagu asjad on: haldusreform tuleb möödapääsmatult. Mis puudutab teenuste taseme ühtlustamist, elanike põhiõiguste tagamist ja omavalitsuste koostööd, siis kindlasti sisaldab haldusreform endas ka sunnimomenti. Omavalitsuste sunniviisilist liitmist enne asja tegeliku sisu läbiarutamist, nii nagu on eelnõu ettepanek, toetada aga ei saa.
Kohti, kus tahaks arvamust avaldada, on väga palju, kuid piiratud aja tõttu ma toon eelnõu juures välja kolm aspekti. Kõigepealt asjaolu, et eelnõu ignoreerib omavalitsuste koostööd. Omavalitsuste maakondlik koostöö kuulutatakse igal juhul jätkusuutmatuks. Seletuskirjas räägitakse küll teoreetiliselt võimalikust valdkondlikust koostööst, mille kohaselt igas koostöövaldkonnas toimiks omaette koostööorganisatsioon, aga kuidas need mitmed erinevate piiride ja liikmete arvuga organisatsioonid koguneksid, millistel põhimõtetel toimiksid, sellest me aimu ei saa. Kuidas ja millise struktuuriga toimuks teenuste omavaheline koordineerimine, näiteks ühistranspordi ja koolivõrgu omavaheline sidumine, sellest me ka aimu ei saanud. Asjaolu, et isegi juhul, kui omavalitsused liituvad tõmbekeskuste printsiibil, jääb igal juhul alles vajadus teha tugevat ja koordineeritud koostööd, eelnõu arvesse ei võta. Pigem on eelnõus vihjatud võimalusele, et praegu maakondade koostöös või maavalitsuste kaudu täidetavaid funktsioone võiks killustada omavalitsuste vahel. Sellega eelnõu sisuliselt likvideerib maakonna.
Teiseks väidab eelnõu, et omavalitsuste osutatavate teenuste standardiseerimine ohustab omavalitsuste autonoomiat, nende sunniviisiline liitmine aga ei tee seda mitte. Tuletan meelde, et nii õiguskantsler kui ka OECD on juhtinud tähelepanu teenuste taseme erinevusele omavalitsustes, eriti mis puudutab põhiõiguste tagamist. Kuidas võib pidada inimese põhiõiguste tagamise selgemat kirjeldamist omavalitsuste autonoomiat ahistavaks, omavalitsuste sunniviisilist liitmist aga mitte? Üldises omavalitsusteoorias ongi meil kaks teed, mida valida: omavalitsus kas riigi käepikendusena või kohalikust, kogukondlikust elukorraldusest ja enesemääramisõigusest lähtuv omavalitsus. Kui jätkaksime eelnõu pakutud suunda, siis jõuaksime varsti sinna, et Eestis on neli või veel vähem omavalitsust. See oleks kindlasti kuluefektiivne, aga sellel ei oleks enam midagi pistmist kohaliku elu korraldusega.
Kolmandaks, eelnõu kohaselt analüüsitaks omavalitsuste funktsioone ja rahastamist alles pärast omavalitsuste liitmist. Selline lähenemine ei ole mõistlik. Omavalitsuste ülesanded, rahastamine, kohalik demokraatia ja sõltumatus keskvõimust on need nurgakivid, millel kohalik omavalitsus üldse püsib. Kuidas on võimalik kõigepealt määrata omavalitsuse suurus ja alles seejärel tema ülesanded ja rahastamispõhimõtted? See sarnaneb rohkem meetodiga, et kõigepealt lõikame, siis loeme.
Valitsuskoalitsioon on asunud tegema seda tööd, mida eelnõu autorid pidasid ebaoluliseks – asunud töötama välja omavalitsuste funktsionaalsusele tugineva haldusreformi mudelit. Mis käesolevast eelnõust edasi saab, seda näitavad aeg ja edasine menetlus. Tuleb tunnistada, et hulk tööd on tehtud ja hulk tööd on veel ees. Sellisel kujul, nagu eelnõu praegu on, seda kindlasti rakendada ei saa. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Heimar Lengi!

Palun kohe ka lisaaega!

Kuidas soovite. Palun, kaheksa minutit!

Aitäh! Teate, kuidagi imelik on see asi siin saalis. Me tegeleme detailidega. Detailidega! Ma tahaksin teha mõned märkused ja vaadata asja laiemalt. Reformierakond on omavalitsusreformi elluviimist torpedeerinud selle algusest peale, 15 aastat – alates sellest, kui Tarmo Loodus oli siseminister. Miks? Küla peal räägitakse, et oravad ei taha valdasid ühendada, sest väikestest valdadest saab rohkem hääli. Võim on käes, kui paneme kokku, siis mine tea, äkki ei jäägi meie võim. Ja väikses vallas on riigi raha kergem jagada. Õigus? Nii tõmmatigi pärast sotsidega liidu loomist haldusreformile kiirelt hädapidurit. Ma tsiteerin: "Kahju, et Rõivas põnnama lõi, oleks pesnud koduerakonnalt igipõlise piduri maine," on öelnud endine siseminister Kiisler. Ja tal on õigus. Siiski tundub mulle, et  IRL-i poliitikud hellitavad ikka veel õhkõrna lootust, et äkki läheb seadus läbi, ja ühinevad pärast valimisi uuesti oravatega. Nad andsid ju selle seaduseelnõu sisse, teades, et võib-olla see ei lähe läbi. Aga mine tea, kõik võib muutuda. Praegu ma arvan küll, et see paber jääb esialgu sahtlisse seisma, aga seda on varemgi juhtunud. Jääb seisma sellepärast, et valitsus, ei justiits-, sise- ega rahandusminister pole seda eelnõu toetanud. Jürgen Ligi ütles, et see on liiga kallis reform, 42 miljonit eurot. 350 miljonit eurot töövõimereformile ei ole palju, aga kulutada selleks, et uus Eesti struktuur teha, on palju. Oravad kasutavad vana nippi ja lubavad ise oma seadusega välja tulla. Kuid seda ei tehta kiirustades. Uue siseministri Hanno Pevkuri sõnul, ma peaaegu tsiteerin teda, tuleb kõigepealt, kujutage ette, eesmärk paika panna ja siis tegevuskava koostada. Ja siis tulevad valimised. Enne on ministeeriumil kavas veel – kuulake nüüd tähelepanelikult – "omavalitsuste ülesanded ära kaardistada". Seda me ju ei tea, mis ülesanded on omavalitsustel. Alustame kaardistamist ja venitame järgmise aasta 1. märtsini. Hanno Pevkur on veel öelnud oma kirjas, mis saadeti ka maaelukomisjonile, et tõmbekeskuste kontseptsioon ei võimalda lahendada riigi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelisi olulisi probleeme. Võib-olla see ongi nii, ma ei vaidle vastu. Kuid miks ei andnud siis Reformierakond oma endisele koalitsioonikaaslasele IRL-ile varem märku, et jätke järele, ärge raisake raha selle reformi peale, peame kinni ja teeme teistmoodi? Ei, mitte keegi ei teinud seda, härra Kiisler võis toimetada, kuidas tahtis. Ma ise kuulusin Siseministeeriumi suurde töögruppi, mis käis koos suvel ja talvel, ma ei tea, mitukümmend inimest, ja ma ei tea, kui palju seal raha raisati. Aga see oravatele korda ei läinud: las teevad, küll me nad põhja laseme! Oma viis aastat või isegi rohkem on Kiisler reformiga tegelnud ja rääkinud nendest tõmbekeskustest ning mitte keegi pole kõva häält teinud, isegi meedias pole suurt kritiseeritud. Ei kritiseerinud linnade liit ega maaomavalitsuste liit, kes nüüd järsku, kui üks partei võimuliidust välja lendas, tulid maaelukomisjoni räige kriitikaga: kus me saame sellist reformi teha, see ei kõlba kuhugi. Kus te varem olite? Mõtlesite, et riigi raha, las jookseb, las läheb.
Ja veel üks huvitav asi. Reformierakond tahab nüüd ise hakata ka tõmbekeskusi määrama. Kallis rahvas, Võru jääb Võruks, Räpina jääb Räpinaks ja Haapsalu Haapsaluks, te ei leia uusi tõmbekeskusi! Eestis on üks tõmbekeskus, see on Edgar Savisaare Tallinn! (Naer saalis.) Siin pole naerda mitte midagi! Üleeilses raadiosaates ütles üks Harju maakonna suurettevõtja, ma tsiteerin mälu järgi: "Tallinn on meile eeskujuks, Tallinn läheb kaks aastat ette ja siis hakkame meie tegema nii nagu pealinnas." See ütleja oli reformierakondlane, kuulake saade üle, see oli üleeile.
Nii see asi on ja tõesõna, mul on kahju vaadata. Ma ei räägi selle reformi detailidest, siin on ju vallavanemaid kui palju koos ja kõik nad tunnevad asja paremini kui mina. Kuid ma ei saa aru, kuidas me saame riigi vahendeid niimoodi raisata. Ollakse suured sõbrad, aga järgmisel minutil võib kohe noa selga vajutada, IRL Reformierakonnale ja Reformierakond IRL-ile. Kallid härrad, see ei ole ju ilus valitsemisvorm! Härra Lillo naerab seal, aga pole mõtet naerda. Maaelukomisjonis ma küsisin sama asja – no ei tule õiget vastust, lihtsalt toimetame. Muidu loete küll maksumaksja raha – oi, kuidas loete –, aga nüüd ei ole mingit raha kokkuhoidu vaja, las läheb, teeme uue eelnõu, hakkame uue 42 miljoniga peale. Vaat niimoodi käib Eesti riigi valitsemine! Jah, Reformierakond loodab järgmise aasta 1. märtsil minna Riigikogu valimistele vana omavalitsussüsteemiga ja oravate juhitavates valdades kõvasti hääli koguda, küll hiljem jõuab valdu ühendada või lahutada või mitte midagi teha. Asja otsustab muidugi valija ise. Kuid küsimuste küsimus jääb alles: miks lubas Reformierakond oma koalitsioonikaaslasel riigi raha raisata, seda tuulde lasta, ilma et oleks mingisugust tulemust olnud? Täna pannakse see seadus siia sahtlisse, sisuliselt lastakse põhja ja hakkame aga uut tegema. Aga mina küsin nüüd siit kui rahvasaadik, kas raisatud raha eest peaks vastutama endine peaminister Andrus Ansip või rahandusminister Jürgen Ligi. Ma arvan, et see on mõtlemisteema nii meediale kui ka Eesti rahvale. Kes vastutab viis aastat kestnud reformi eest, mida on tehtud riigi rahaga, päris suurte rahasummadega ja mille tulemuseks on ümmargune null? Kuhu see raha jäi, härrased? Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Jaak Aaviksoo!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Tegelikult peaks siin saalis piinlik olema ja naerda ei ole mitte millegi üle. Pole kahtlustki, ja seda on korranud mitmed kõrgesse ametisse seatud Eesti riigi järelevalvajad, et meil on põhiseaduslik probleem. Iga kolmas Eesti elanik ei saa oma põhivajadusi rahuldatud, nii nagu see põhiseaduses ja seadustes on sätestatud, sest riik ei ole suutnud kohalikke teenuseid niimoodi korraldada, et need oleksid kõikidele võrdselt kättesaadavad. Aga siin saalis tundub, et meil ei ole mitte põhiseaduslik probleem, vaid erakondlik kemplemine. Meil on majanduslik probleem. Me hädaldame selle üle, et töökohad kaovad, ja hädaldame selle üle, et meie majandus on stagneerumas. Me hädaldame selle üle, et inimesed otsivad elu- ja töökohta väljaspool Eestit. Suure osa nende probleemide lahendamine seisab aga täpselt sellesama halduskorraldamatuse taga. Meile ei tundu, et see on majanduslik probleem, meile tundub, kui kuulata neid ilukõnesid ja veidi sarkastilisi märkusi inimeste aadressil, kes on selle asja nimel tööd teinud, et vastastikune positsioneerumine tegematajätmiste taustal on see, mis annab meile mingisuguseid lahendusi.
Ma küsin siin saalis enda käest juba kahekümnendat või kolmekümnendat korda, kas need inimesed, kes sõna võtavad, otsivad tegelikult lahendust või esinevad enda nimel, erakonna nimel, oma valijate nimel. On olnud lahenduse otsijaid, aga kaugelt vähem, kui oleks vaja selleks, et see probleem hakkaks tasapisi lahenema. Mitte esimene Riigikogu koosseis ei tegele selle probleemiga. Vähemalt kolmas parlamendi koosseis on püüdnud lahendust otsida ja tõenäoliselt lasub vastutus kõikidel erakondadel, kes ei ole suutnud luua sünergilist õhustikku selle probleemi lahendamiseks. Ja nii ongi, et mingi alateadvuslik süütunne sunnib eri erakondade esindajaid peitma oma tegematajätmisi retooriliste sõnavõttude taha. Need kõlavad ju ilusti! Eriti kaunis oli Neeme Suure sõnavõtt, sööbis kohe mällu. Missugune ilus retooriline passaaž alguses ja seejärel soov kõik, mis tehtud on, lihtsalt põhja lasta, sest nii on otsustatud.
Sõbrad, see ei ole ei vastutustundlik ega aus. Kui päris lihtsalt ja otsekoheselt öelda, siis on tegemist riiklikul tasemel kuritahtliku hooletusega. Me kõik teame, et omavalitsuskorralduse reform ei seisne haldusterritoriaalse jaotuse muutmises. Veel paremini teame, et sellega kaasnevad küsimused, eelkõige kohalike omavalitsuste põhiseaduslik rahastamine, on märksa keerulisemad kui haldusterritoriaalsed küsimused. Ja seepärast ei ole tõsiselt võetav, kui siduda nad kunstlikult punti ja öelda, et eraldi ei ole neid üldse võimalik lahendada. On küll! Mõistlikult, hea tahtega on see võimalik. Kui head tahet või mõistust ei jätku, siis ei saa üldse küsimusi lahendada.
Palju räägitakse sellest, kas suurus on kõige tähtsam, kas suurusest sõltub midagi. Samamoodi võib küsida suvalise tänaval vastu tuleva inimese käest, kas kohalikul omavalitsusel või suvalisel organisatsioonil on mingi seos tema võimekuse, tema suutlikkusega. Loomulikult on. See on elementaarne. Kui soovitakse probleemist mööda vaadata, kui ei taheta lahendada tegelikke probleeme, siis võib alati esitada retoorilisi küsimusi, et miks 2000, miks 3000, miks 5000, miks 20 000. Liiga pehmed oleme olnud! Kui me vaataksime 20 aasta taha, siis tasuks pigem rääkida 20 000-st kui 2000-st, 3000-st, 4000-st või 5000-st. Põhimõttel väiksematest maakondadest ülespoole on pikas perspektiivis Eesti territoriaalse jätkusuutlikkuse üks kõige suuremaid eeldusi.

Hea ettekandja, kas soovite lisaaega? Kas üks, kaks või kolm minutit?

Aitab ühest minutist küll.

Palun, üks minut lisaaega!

Kes kõige selle eest vastutab? Ausalt öeldes on mulle teinud kõige rohkem muret meie koalitsioonipartneri käitumine valitsuses. Me teame, et lahendamata küsimusi on tohutult palju, aga nende lahendamata küsimuste puhul oleks eelkõige Rahandusministeeriumilt ja rahandusminister Jürgen Ligilt oodanud kas või ühte konstruktiivset ettepanekut. Kas või ühtainust! Nende aastate jooksul ei kuulnud ma mitte ühtegi – peale soovi probleemi lahendamist edasi lükata ja probleemiga tegelejaid diskrediteerida.
Head sõbrad! Kui me reformi ei tee, siis teeb reformi elu ise, ja see tulemus on siis palju karmim, kui oleks selle seaduse baasilt edasi minnes. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Kalev Lillo! Kaheksa minutit.

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud saalisistujad! Kui üks minu eelkõnelejatest tugines kogu oma sõnavõtus kuulujuttudele, siis mina seda ei tee, vaid esitan teile fakte. Eesti omavalitsusreform, õigemini, haldusterritoriaalne reform, on olnud poliitilise väitluse objektiks juba aastast 1997, tõsisemalt 2000. aastast ehk tänaseks rohkem kui 14 aastat. Enamasti on reformiplaanid taandunud kirjute maakaartide joonistamisele. Sisuliste muutuste planeerimisele, mis inimeste elu paremaks muudaksid, on tahet jagunud vähem. Taas kord on tõmbekeskuste reformi nime taha peidetud pelk piiride joonimine. Õnneks ei ole selle aja jooksul jõutud massilise omavalitsuste sundühendamiseni, mille tulemusena oleks kardinaalsemate plaanide kohaselt alles jäänud 20–25 omavalitsust, täna arutatava tõmbekeskuste Eesti eelnõu kohaselt 63 omavalitsust. Miks ma ütlen õnneks? Õnneks sellepärast, et kui ei ole selge, millist haigust me ravime, mis on eesmärk, kas omavalitsuste arvu vähendamine või kohaliku demokraatia edendamine, kas piirkondade massiline ääremaastamine või tasakaalustatud areng, mis muutub linna- ja vallaelaniku jaoks paremaks, siis on väga raske seda reformi ellu viia. Vaidlusaluseid kohti pole aegade jooksul olnud eriti palju, aga selle eest on need olnud sisulised. Kas ühinemine peab olema sunniviisiline või vabatahtlik? Reformierakond toetab vabatahtlikku lähenemist, omavalitsuse demokraatliku toimimise aluseks ongi iseotsustamisõigus. Vabatahtliku ühinemise poolt räägib fakt, et tänaseks on ühinenud rohkem kui 50 omavalitsust ja ka praegu on ühinemist ette valmistamas üle 50 omavalitsuse – peaaegu neljandik omavalitsuste üldarvust. Vabatahtlikku ühinemist toetab riik vastavalt kohaliku omavalitsusüksuse ühinemise soodustamise seadusele.
Kas saame väita, et omavalitsus on liiga väike ja ta peaks teistega ühinema, kui tal on näiteks vähem kui 5000 elanikku? Arvatakse, et elanike arv ja omavalitsuste võimekus on korrelatsioonis. See pole aga alati kinnitust leidnud. Eesti suurim omavalitsus on hädas oma tänavate korrashoiu ja lasteaiakohtade tagamisega. Järelikult pole probleem suuruses, vaid kohalikus võimus ja tema poliitilistes eelistustes. Kas nihutame piire või vaatame asja sisuliselt? Käesolev tõmbekeskuste Eesti eelnõu tahab taas nihutada piire ja kunagi hiljem üritada siis sisuliste teemadega tegelda. Reformierakond koos koalitsioonipartneriga Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast on seda meelt, et alustatud on valest otsast. Kõigepealt on vaja tegelda põhjustega, küll siis jõuame ka tagajärgedeni. Seepärast ongi valitsus kavandanud 2015. aastaks välja töötada omavalitsusreformi kava, mis kirjeldaks omavalitsuslikke ülesandeid ja nende rahastamist. Kasutan president Toomas Hendrik Ilvese öeldut: "Haldusreformi ei saa taandada matemaatiliseks liitmistehteks ega kulude kokkuhoiu kampaaniaks, haldusreformi mõte peab olema võrdselt hea teenus kõigile inimestele, elagu nad näiteks Vändra valla Kadjaste külas või Tallinna Pirita linnaosas."
Eelmine regionaalminister tegeles haldusreformi ettevalmistamisega aastaid, ilma et oleks selle kavaga Riigikokku jõudnud. Sama eelnõu on nüüd esitanud IRL-i fraktsioon. Tõmbekeskuste Eesti eelnõu ei toeta Siim Kiisleri endised kolleegid eri ministeeriumidest. Ka endised alluvad tunnistavad, et haldusterritoriaalne reform pole ilmtingimata vajalik, kui sellele ei eelne omavalitsuste reform. Omavalitsusliidud heidavad ette, et tegu on olnud monoloogisarnase protsessiga ning dialoogi pole tekkinud. Samuti leiavad nad, et sisulised küsimused, nagu omavalitsuste ülesanded, omavalitsustevaheline koostöö ja tulubaas, on jäetud lahendamata. Justkui kõigi omavalitsuste soovunelmana esitatud tõmbekeskuste mudeli osas ei suudetud kokku leppida rohkem kui pooltes maakondades.
Kuidas edasi? Tuginedes ekspertide arvamusele ei saa seda eelnõu toetada. See on taas ainult üks kontuurkaardi joonistamine, värvimine. Ühtlasi on kurb, et viimase kümnendi kõige sisukama reformikava, mille valmistas ette regionaalminister Vallo Reimaa, lükkasid tema oma erakonnakaaslased IRL-ist tagasi ja kutsusid tagasi ka ministri. Koalitsioonil on soov teemaga sisuliselt tegelda, töötada välja lahendused, mis põhineksid põhjuse-tagajärje seosel, mitte vastupidi. Kui eelnõu menetlusest välja hääletada, siis on ta samal kujul õige pea taas meie laual ja me peame kulutama hulga väärtuslikku aega juba toimunud arutelude kordamiseks, selmet keskenduda sisuliste lahenduste leidmisele. Seepärast on Reformierakonna fraktsioon seisukohal, et eelnõu võib jääda menetlusse, valitsus teeb tõsist tööd ja talve hakul on meie ees koostööpartneritega läbi arutatud reaalne tegevuskava, mille baasil saame otsustada, kuidas oma ettepanekutega edasi liikuda. Selleks ajaks selgub, kas täna esimesel lugemisel olnud tõmbekeskuste Eesti eelnõust on üldse midagi positiivset kaasa võtta. Ühtlasi usume, et tõeline omavalitsusreform võiks olla nii tähtis asi, mis vääriks kõikide Riigikogus esindatud erakondade kokkulepet ja toetust, ja et me suudame selles kokku leppida. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 647 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 27. juuni kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja seitsmes päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, see on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 570 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole.  Alustame eelnõu hääletuse ettevalmistamist. Palun vabandust! Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Tegemist on olulise eelnõuga, põhiseadusliku eelnõuga, mis nõuab vastuvõtmiseks 51 häält. Selleks, et tagada vajalik kohalolek, koondada ridu Riigikogu saalis, võtab IRL-i fraktsioon kümme minutit vaheaega.

Aitäh! Kuulutan välja vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Oleme kaheksanda päevakorrapunkti juures, see on eelnõu 570. Kuna eelnõu nõuab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis viime enne lõpphääletust läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 570. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 52 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 570 on seadusena vastu võetud. Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, see on Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ning koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 558 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised ja palun kõnepulti Reformierakonna esindaja Tarmo Männi! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid!

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, saalis on väga suur lärm. Palun austame ettekandjat ja neid, kes soovivad kuulata! Hea ettekandja, palun jätkake!

Mina ei ole küll kunagi kellelegi vahele rääkinud. Mind ajendas kõnepulti tulema selle eelnõu pikaleveninud menetluse põhjuste selgitamise vajadus. Esmapilgul lihtsana tundunud eelnõu menetlemine osutus teatud objektiivsetel põhjustel mõnevõrra keeruliseks ...

Hea ettekandja, ma palun veel kord vabandust! Head ametikaaslased, ma palun vaikust saalis!

Nimelt alustasime reformimata riigimaast, mida riigile on jäänud 7%, vajadusest kiirendada sellega seotud probleemide lahendamist. Nüüd oleme jõudnud kodualuse maa maamaksust vabastamise administreerimise süsteemi käivitamise tähtaja edasilükkamiseni. Milles on siis asi? Maamaksu infosüsteem saab kinnituste kohaselt valmis ettenähtud tähtaja jooksul, 1. jaanuariks, kuid see ei hakka nõuetekohaselt tööle ühel väga olulisel põhjusel. Nimelt ei ole infosüsteemiga seotud riiklikud registrid täpsed ega kajasta kõiki vajalikke andmeid. Maamaksu infosüsteemiga on seotud seitse riiklikku registrit. Mind hämmastas kõige enam see, et isegi maakatastris puuduvad 15% kannete puhul omaniku isikuandmed, ehitusregistris on hinnaliselt kajastatud vaid 80% hoonetest, millest valdav osa on ilma kindla asukohata. Seda rida võiks veelgi jätkata. See oligi põhjus, miks rahanduskomisjon võttis seisukoha mitte toetada algataja ettepanekut muuta infosüsteem kohustuslikuks juba alates 1. jaanuarist 2015 ja lükkas selle kahe aasta võrra edasi. Vahemärkusena olgu öeldud, et 2015. aasta 1. jaanuar oli seotud kodualuse maa maksusoodustuse tähtajaga, mis tõenäoliselt algselt võiski olla eelnõu mõte. Ausalt öeldes sain küll menetlejana veidi sarjata liigse põhjalikkuse eest, kuid ma ei ole harjunud praaki tegema.
Siit moraal, mida ma tahtsin Riigikogule täna edasi öelda. Kodualuse maa maksusoodustus oli enne valimisi välja käidud valimislubadus, mida aga ei ole suudetud tänaseni administreerida. Sellele juhtis tähelepanu ka Riigikontroll. Omavalitsustele pannakse kohustus nimetatud infosüsteem korrastada, nüüd küll pikendatud tähtaja jooksul, ja nad peavad vastutama ka andmete õigsuse eest. Kindel on aga see, et kohalikele omavalitsustele ei saa panna kohustust korrastada kõiki riiklikke registreid. Riiklikud registrid on riigi toimimise baasandmete kogumid, mis peaksid olema omavahel ühitatavad. Selle eelnõu menetlemise käigus sai selgeks tõsiasi, et riiklikud registrid ei toimi nii nagu vaja. Ma kordan nüüd ennast, teisel lugemisel ...

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, kas te kuulsite, mida siit Riigikogu kõnetoolist praegu öeldi? Mina ei kuulnud. Ma palun saalis vaikust! Igast reast tuleb lärmi, kes pildistab, kes räägib. Palun vaikust saalis! (Vahelehüüe saalist: "Pildistamine ei tee lärmi.") Teeb küll, välk teeb lärmi.
Tarmo Mänd, palun jätkake!

Palun veel kannatust, ma kohe lõpetan, ma ei räägi kaheksat minutit täis. Me kõik saime riiklike registrite toimimise puudusi tunda, kui täitsime neid kuulsaid huvide deklaratsioone. Need ei olnud eeltäidetud. Siin ongi see põhjus, nad ei ole omavahel ühitatavad ja on puudulikud. Tahan panna registrite haldajatele südamele, et kõik riiklikud registrid tuleb korrastada, ja kui on vaja, siis tulla selle küsimusega siia seadusandja ette. Selles loos ei ole mitte midagi poliitilist. Kõik saalis esindatud erakonnad on eri aegadel olnud vastutavad registrite toimimise eest. See on riigi toimimise elementaarne nõue, e-riik peaks ka e-riigina toimima. Tänan tähelepanu eest! Väga ma teid ära ei piinanudki.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 558 lõpphääletuse ettevalmistamist. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Minu meelest olid Tarmo Männil kuldsel sõnad. Ja et neid enne lõpphääletust veel seedida, võtan IRL-i fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Aitäh! Mul on hea meel, et te kuulasite seda. Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele eelnõu 558. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 65 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ning koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 558 on seadusena vastu võetud. Üheksas päevakorrapunkt on käsitletud.

Liigume edasi kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka- kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 637 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada selles päevakorrapunktis läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 637. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 68 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi ja üks on erapooletu. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 637 on seadusena vastu võetud. Kümnes päevakorrapunkt on käsitletud.

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud meretöö seaduse eelnõu 552 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole.
Panen lõpphääletusele eelnõu 552. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud meretöö seaduse eelnõu 552 on seadusena vastu võetud. 11. päevakorrapunkt on käsitletud.

Liigume edasi 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse § 20 täiendamise seaduse eelnõu 400 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 400. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse § 20 täiendamise seaduse eelnõu 400 on seadusena vastu võetud. 12. päevakorrapunkt on käsitletud.

Liigume edasi 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 625 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 625. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 625 on seadusena vastu võetud. 13. päevakorrapunkt on käsitletud.

Läheme edasi 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 546 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 546. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu 2 ja erapooletuid 2. Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 546 on seadusena vastu võetud. 14. päevakorrapunkt on käsitletud.

Liigume edasi 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni aseesimehe Aivar Koka!

Hea juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esimene lugemine lõpetati s.a 14. mail. Muudatusettepanekute esitamise tähtpäev oli 28. mai kell 17.15. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Maaelukomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks 2. ja 3. juuni istungil. 2. juuni istungil osalesid ka Põllumajandusministeeriumi esindajad. Komisjon otsustas kanda muudatusettepanekute loetellu 11 muudatusettepanekut, millest enamik on seotud veterinaariavaldkonna seadustes kasutatava terminoloogia ühtlustamisega ja nende seaduste kooskõlla viimisega s.a 1. juulil jõustuvate korrakaitseseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega. Kõik parandusettepanekud võeti vastu konsensuslikult.
Komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu 655 täiskogu 11. juuni päevakorda ja teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on komisjoni ettepanek saata eelnõu 655 12. juuniks kolmandale lugemisele ja viia läbi lõpphääletus. Otsus tehti konsensuslikult. Aitäh!

Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Alustame eelnõu 655 muudatusettepanekute läbivaatamist. Juhtivkomisjonilt on laekunud 11 muudatusettepanekut. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes ja üheteistkümnes muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 15. päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme edasi 16. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 669 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon on usaldanud mind komisjonis toimunut kajastama. Tutvustan eelnõu 669. Vabariigi Valitsuse 2014. aasta 12. mail algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati 21. mail. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul määras Riigikogu esimees muudatusettepanekute tähtajaks 2014. aasta 2. juuni kell 11. Muudatusettepanekuid esitasid Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon.
Peale eelnõu esimese lugemise lõpetamist kogunes sotsiaalkomisjon eelnõu arutamiseks ja teise lugemise ettevalmistamiseks kahel istungil, 3. ning 9. juunil. 3. juuni istungil, kui toimus eelnõu arutelu, otsustas sotsiaalkomisjon teha ühe muudatusettepaneku. Muudatusettepanekute sisulises arutelus 9. juuni istungil osalesid Sotsiaalministeeriumi esindajatena sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Riina Saar ja hoolekande osakonna nõunik Kaili Hendla. Esitatud muudatusettepanekuid selgitasid ja küsimustele vastasid Margus Tsahkna ja Marika Tuus-Laul.
Nüüd muudatusettepanekute juurde. Muudatusettepanekuga nr 1 muudetakse eelnõu pealkirja. Eelnõu pealkirja muutmise tingis vajadus viia pealkiri kooskõlla normitehnika eeskirjaga. Algatatud eelnõu pealkiri kajastab kolme seaduse, riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmist. Samas on eelnõu sisuks koguni nelja seaduse muutmine. Lisandub veel riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse muutmine. Kui seaduste muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõus kavandatakse muuta või kehtetuks tunnistada üle kolme seaduse, siis nimetatakse eelnõu pealkirjas selle muudetava seaduse pealkiri, mille muutmine tuleneb eelnõu peaeesmärgist. Eelnõu pealkirjast peab nähtuma, et kavandatud on muutmise seadus ja et muudetakse rohkem kui ühte seadust. Nii saigi teise lugemise käigus pealkirjaks "Riiklike peretoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu".
Muudatusettepaneku nr 2 esitas Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Muudatusettepaneku esitaja sõnul on muudatusettepanek ajendatud sellest, et vaesusrisk suureneb laste arvu kasvades ja alates kolmandast lapsest kasvab see tuntavalt. Laste vaesuse vastu võitlemisel on eriti oluline toetada universaaltoetustega suurimas vaesusriskis peresid ehk paljulapselisi peresid, kus kasvab kolm või enam last. Oli ka öeldud seda, et lapsetoetuste suurendamisel ei tohi kolmandate ja enamate laste toetuste kasv jääda vaid 4,1 euro piiresse, vaid peab olema vähemalt sama suur kui esimese ja teise lapse puhul. Eelnõu algataja ei toetanud seda muudatusettepanekut. Algataja esindaja tõi välja, et käesoleval ajal on kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetuse suurus 76,72 eurot. Alates 1. jaanuarist 2015 suureneb nimetatud toetus eelnõu kohaselt 100 euroni kuus. Seega kasvab nimetatud toetus 23,28 eurot lapse kohta kuus, mitte 4,1 eurot. 2012. aastal vastuvõetud muudatuse kohaselt makstakse pere kolmanda ja iga järgmise lapse kohta lapsetoetust kümnekordses lapsetoetuse määras ehk siis 95,90 eurot lapse kohta kuus. Selle muudatuse jõustumise aeg on 1. jaanuar 2015. Lapsetoetuse määr on 9,59 eurot. Kuna nimetatud eelnõu on küll vastu võetud, aga seaduse redaktsioon ei ole kehtiv ehk seadus ei ole jõustunud, siis ei saa ka väita, et lapsetoetust kolmanda ja iga järgmise lapse kohta suurendatakse vaid 4,1 eurot kuus. Seega kasvab lapsetoetus pere kolmanda ja iga järgmise lapse kohta – ma kordan üle, see kasvab 23,28 eurot lapse kohta kuus –  samas suurusjärgus nagu lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele, mis kasvab 45 euroni kuus ehk tõus on 25,28 eurot.
Kolmanda ja neljanda muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Muudatusettepanekut selgitati vajadusega luua korrelatsioon lapsetoetuse ja majanduse üldise arengu vahel. Lapsetoetuse indekseerimine näeb ette iga-aastase lapsetoetuse suuruse korrigeerimise vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule ja sotsiaalmaksu laekumisele. Indeksi arvestamise aluseks on 80% ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu laekumise muutus ja 20% ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus.
Muudatusettepaneku esitajate sõnul on muudatuse eesmärk tagada olukord, kus lapsetoetust korrigeeritakse vastavalt iga-aastasele inflatsioonile. Kuna riiklike peretoetuste seaduse muudatused jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuaril, siis hakkab lapsetoetuse indekseerimine muudatusettepaneku kohaselt kehtima 2016. aasta algusest.
Eelnõu algataja ei toeta Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut, sest eespool nimetatud muudatusettepaneku tegemisel on võetud aluseks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26, milles sätestatakse riikliku pensioni indekseerimine. Tähelepanuta on jäetud kogu rakendamise pool. Eelnõu algataja sõnul ei ole võimalik ettepanekut sellisel kujul rakendada. Riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt kehtestatakse pensioniindeks Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsus kinnitab indeksi hiljemalt jooksva aasta 20. märtsiks ja indeksit hakatakse kasutama 1. aprillist. Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekus ei ole ette nähtud volitusnormi, millega indeks kinnitatakse. Eelnõu algataja ütles ka seda, et pensioniindeksit ei ole võimalik kohaldada peretoetuste indekseerimiseks. Sotsiaalmaks 33% jaguneb nimelt kaheks: 13% ravikindlustuse osa ja 20% pensionikindlustuse osa. Pensioniindeksi leidmiseks kasutatakse ainult 20% pensionikindlustuse osa. Peretoetuste indekseerimiseks soovitakse aga kasutada kogu sotsiaalmaksu.
Eelnõu algataja esindajad ütlesid ka seda, et ei ole analüüsitud, millist mõju toetuste indekseerimine avaldab, ega arvestatud sellega, kuidas läheb IT-lahenduste rakendamine. Öeldi, et tuleb teha riikliku pensionikindlustuse registri arendused. Praegu ei ole võimalik peretoetusi indekseerida, kuna puudub vastav programm ning muudatus on väga suur, töömahukas ja kallis.
Sotsiaalkomisjoni liikmed nõustusid Sotsiaalministeeriumi esindaja põhjendustega ega toetanud IRL-i fraktsiooni ja Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekuid. Hääletustulemus: poolt 3, vastu 5 ja erapooletuid ei olnud.
Nüüd juhtivkomisjoni menetluslikud otsused. Sotsiaalkomisjon otsustas 3. juuni istungil esitada eelnõu teisele lugemisele täiskogu 11. juuni istungi päevakorda ja tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. 9. juuni istungil kiitis sotsiaalkomisjon heaks teise lugemise menetlusdokumendid, samuti langetas otsuse, mille kohaselt juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, viidaks eelnõu kolmas lugemine läbi tuleva nädala kolmapäeval, st 18. juunil. Juhtivkomisjoni ettekandjaks valiti Heljo Pikhof. Aitäh!

Suur tänu teile, hea ettekandja! Teile on tublisti küsimusi. Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te olete esitanud eelnõu teiseks lugemiseks koos seletuskirjaga ja seletuskirjas on must valgel kirjas, et kolmandast lapsest alates tõuseb lapsetoetus alates 1. jaanuarist 2016. Eelnõus endas on, et tõuseb 1. jaanuarist 2015. Kumba kuupäeva tuleb õigeks pidada?

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti on see 2015. aasta, siin on juhtunud väike apsakas.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea esineja! Kuidas te mõtlete tagada n-ö jätkusuutlikkust, et lapsetoetused suureneksid ka edaspidi, mitte ainult ühekordselt? Võib-olla tuleb jälle niisugune olukord, et kümme aastat neid ei suurendata. Indekseerimine oleks ikkagi üsna mõistlik.

Nagu sa mäletad, me arutasime seda komisjonis üsnagi põhjalikult. Indekseerimine on võib-olla hea mõte, aga võib-olla veel parem mõte on see, et järgmisel aastal, kui on Riigikogu valimised, otsustamegi suurendada lapsetoetust esimesele ja teisele lapsele 60 euroni. See tähendab, meie valimislubadused näevad seda ette ja hiljem me ka teeme seda. Kui me hakkame indekseerima, siis me jõuame alles kümne aastaga selle 60 euroni.

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Lükates tagasi Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni väga hea ettepaneku, olete põhjendanud seda nii, et inimestel ei saa olla mõistlikku ootust, kui 2012. aastal vastu võetud seadusmuudatusega oleks lapsetoetus alates kolmandast lapsest kasvanud 95,9 euroni. Kas see tähendab seda, et ühelgi inimesel ei saa olla mõistlikku ootust lapsetoetuse suurenemise suhtes enne 1. jaanuari 2015, et enne seda ei saa ükski pere midagi planeerida, sest äkki vahepeal muutub veel midagi? Mida te selle mõistliku ootuse all silmas pidasite?

Aitäh küsimuse eest! See on eelnõu algataja põhjendus.

Kadri Simson, palun!

Aitäh, lugupeetud komisjoni esindaja! Te ütlesite, et te ei toetanud Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut lapsetoetust iga aasta indekseerida seetõttu, et te tahate sotsiaaldemokraatidena välja käia veel ühe valimislubaduse lapsetoetuse erakorraliseks tõstmiseks. Samas pensionide puhul on ju indekseerimine olemas ja see ei välista erakorralisi tõstmisi. Kas te ei leia, et oleks mõttekas viia sisse selle toetuse iga-aastane suurendamine vastavalt elukallidusele, sest just sellega on eakatele inimestele hinnatõuse pehmendatud?

Aitäh! Ma palun väga vabandust, kui te saite minust valesti aru! Kuna selle Riigikogu aeg lõpeb ära üsna pea, siis loodan, et kõik hääletavad järgmisel kolmapäeval selle lapsetoetuse suurendamise poolt, selle poolt, et lapsetoetus suureneb 45 euroni kuus. Kui ma vaatan seda eelnõu, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon, siis seal on täpselt paika pandud, kunas, mis aastal ja kui palju lapsetoetus kasvab. Teie mõte on ju olnud ka see, et lapsetoetus suureneks 60 euroni kuus. Ma tahan lihtsalt öelda, et kui me paneme praegu indekseerimise peale, siis see tähendab, et me anname vale signaali.

Juhan Parts, palun!

Aitäh! Need IRL-i fraktsiooni ettepaneku tagasilükkamise argumendid, mis puudutavad kolme ja enama lapsega pere lapsetoetust, ei ole väga veenvad. Te ütlesite, et komisjonis hääletas viis inimest selle ettepaneku vastu. Võib-olla te ütlete, kes olid need viis inimest, kes tegelikult ei mõista, millise kivi all vähid peidus on, kui me räägime meie rahvastikuprotsessidest ja perede toimetulekust.

Aitäh! Ma rääkisin enne ka teie põhjendustest. Lapsetoetus ei tõuse järgmisest aastast  4,1 eurot, vaid tõuseb 23,28 eurot pere kolmanda ja iga järgmise lapse kohta. See põhjendus juba oli teistsugune, kui oli tegelikult muudatusettepaneku sisu. Põhjendus peab alati olema korrelatsioonis muudatusettepaneku sisuga. Ei ole nii, et 1. jaanuarist 2015 suureneb toetus pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele 4,1 eurot. Kui me räägime kolmandast ja igast järgmisest lapsest, siis toetus kasvab, ma kordan veel kord üle, 23,28 eurot. Ja see on täiesti, ütleme, enam-vähem korrelatsioonis, nagu te olete tahtnud, pere esimese ja teise lapse toetuse kasvuga. Toetus pere esimesele ja teisele lapsele kasvab 25,82 eurot.

Juhan Parts, palun!

Küsimus oli küll selle kohta, kes Riigikogu liikmetest hääletas selle mõistliku ettepaneku vastu. Ma kordan veel kord, et see proportsioon on päris oluline. Ja see muudatus, et toetus suureneb 96 euroni lapse kohta, kui perekonnas on kolm last, oli juba varem tehtud, see on lihtsalt jõustumise küsimus. Seoses esimese ja teise lapse toetuse kasvuga läheb proportsioon tegelikult paigast ära ja selle tõttu oligi algatatud meie ettepanek. See on väga põhimõtteline ettepanek, kui me jälgime nii oma demograafilisi protsesse kui ka perekäitumist. Aga minu palve on veel kord, et võib-olla te räägite nendest viiest inimesest, kes julgevad selliseid otsuseid langetada.

Aitäh küsimuse eest! Meil on protokollis, milline oli hääletustulemus. Nimesid meil protokollis ei ole. Sa tead väga hästi, et nimeliselt protokolle tavaliselt ei tehta. Kui me jõuame selleni, et protokolli pannakse nimeliselt, kes oli vastu, kes oli poolt või kes jäi erapooletuks, siis on nimed teada.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te olete kogu aeg rõhutanud, et kolmanda lapse toetus ei tõuse mitte 4,1 eurot, vaid 23 eurot. Öelge palun, kas 2012. aastal muudeti lapsetoetust ja võeti vastu seadus, mis suurendas lapsetoetust, või seda ei tehtud ja seda ei olegi vastu võetud?

Aitäh küsimuse eest! Selge rehkendus näitab, et kui praegu on lapsetoetus 76,72 eurot ja 2015. aasta 1. jaanuarist tõuseb see 100 euroni, siis on tõus 23,28 eurot.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Mis on siis teie sõnum lasterikastele peredele? Kas pigem peaks peres olema 1–2 last, kuna te olete jõulisemalt läinud just nende laste toetuse tõstmise peale, või te leiate ka, et suuremad pered vajavad lastetoetust ikkagi enam?

Aitäh! Kui me tõstame pere esimese ja teise lapse toetust, siis see aitab kindlasti ka suuri peresid. Ma olen kohtunud väga paljude lasterikaste perede vanematega ja nad on küsinud, et kui nende peres on näiteks neli last, kaks last käivad veel koolis ja saavad lapsetoetust ning kaks on ülikoolis, siis miks saavad nemad praeguse süsteemi järgi ainult 19 eurot. Kui me tõstame esimese ja teise lapse toetust, siis tegelikult aitab see lasterikkaid peresid ka sellises situatsioonis. See on väga oluline. Ja kui me vaatame praegust demograafilist olukorda, siis kahjuks ei sünni perre sageli ka enam esimest last. Kui me vaatame, mis on need põhjused, siis üks põhjus on kindlasti see, et riigi toetus on väike. Piisavalt pole ka lasteaia- ja lastehoiukohti, kardetakse, et ei suudeta oma lapsele täisväärtuslikku lapsepõlve pakkuda ega head haridust anda. Need on need põhjused. Ma kordan veel kord, et kui me tõstame pere esimese ja teise lapse toetust, siis see aitab kindlasti ka lasterikkaid peresid.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kahjuks te ei vastanud minu küsimusele, kas 2012. aastal võeti vastu seadus, millega suurendati lapsetoetust, või ei võetud. Ma palun, et te ikkagi vastaksite sellele! Nagu ma olen teie vastustest aru saanud, aitab esimese kahe lapse toetuse kasv parandada ka kolme-, nelja-, viie- ja enamalapseliste perede majanduslikku olukorda. Jah, see on õige. Aga see loogika võiks ju tähendada siis ka seda, et meil ei ole vaja tõsta esimese ja teise lapse toetust 45 eurole, vaid tõstame ainult esimese lapse toetuse 90 eurole, sest kahelapselises peres mõjutab esimese lapse toetuse suurenemine 90 euroni olukorda sama positiivselt. Kas on nii?

Aitäh küsimuse eest! Igapidi võib mõelda, teie mõtlemine on siis järelikult selline. Kui te räägite 2012. aastast, siis palun lugege eelnõu seletuskirja, seal on kõik kirjas.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Mulle jäi nagu kõrva, et teie komisjoni protokollis on kirjas hääletustulemus, näiteks 5 : 1 või 5 : 2, ilma et oleks kirjas, kes kuidas hääletas. Ma tahan võib-olla kuu aja pärast vaadata, kuidas sotsiaalkomisjonis hääletati. Mis komme see on mitte panna kirja, kes oli poolt ja kes oli vastu?

See on protokollis kogu aeg niimoodi olnud. Ma ei tea, miks, see on olnud aastatepikkune traditsioon. Kui muuta korda, siis peaksid seda tegema kõik komisjonid.

Kui nüüd Heimar Lenk tõstaks korra käe püsti ja ütleks, et tal on protseduuriline küsimus, siis ma vastaks sellele küsimusele.

Ma ei tõsta. (Naer saalis.)

Kalle Palling, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te nimetasite mitut asjaolu, mistõttu paljud perekonnad on otsustanud ka esimese lapse sünni edasi lükata. Kas te järjestaksite need põhjused? Te nimetasite lasteaiakohtade puudust ja mõningate toetuste väiksust. Aga millised on kõige olulisemad tegurid, kas need on toetused või on see kõik muu, mida omavalitsus ja riik koostöös peaksid lastele võimaldama?

Aitäh küsimuse eest! Me võime kõik tutvuda mitmesuguste uuringutega. Ma olen siin saalis väga palju rääkinud, mis on esimene põhjus, miks loobutakse soovist saada kaks-kolm last. Kui tulevaste potentsiaalsete lastevanemate käest on küsitud, mitut last nad perre soovivad, siis vastus on enamasti, et kaks-kolm last. Mis siis takistab seda soovi teoks tegemast? Esimese põhjusena nimetab 50% vastajatest riigi ebapiisavat materiaalset toetust. Teisena nimetatakse lastehoiukohtade puudust ja kolmandana asjaolu, et lapsele ei suudeta pakkuda täisväärtuslikku lapsepõlve ja võimetekohast haridust. Loomulikult on ka muud teenused väga olulised ja ma arvan, et me läheme siin edasi. Me oleme planeerinud minna edasi tasuta koolitoidu teemaga, samamoodi on plaanis välja töötada mingid alused lastele huvihariduse võimaldamise kohta. On veel terve hulk asju, mida kohalik omavalitsus ja riik võiksid pakkuda, et lastega pered tunneksid, et iga laps on oodatud.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te olete korduvalt vältinud vastust küsimusele, kas siis 2012. aastal võeti vastu otsus suurendada lapsetoetust alates kolmandast lapsest või ei võetud. Mul on teile suur palve: olge nüüd hetkekski siiras ja öelge, kas otsustati nii või mitte!

Austatud Siim Valmar Kiisler, ma olen kogu aeg siiras olnud. Ja kui te soovite, siis vaadake järele tolleaegsest eelnõust. Aga ma ütlen ka seda, et jah, 2012. aastal võeti see otsus vastu.

Kalle Palling, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Selle eelnõu üks eesmärk on kindlasti leevendada vaesust kannatavate perede ja laste probleeme. Kas seda eelnõu saab nimetada vajaduspõhiseks lastetoetuste tõstmise eelnõuks? Ja kas enim abi saavad ikkagi need lapsed, kes on praegu just minu nimetatud sihtgrupis?

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, pered, kus on üks või kaks last, saavad enim abi, sest nemad ei saa kolmanda lapse toetust. Väga tähtis on selle eelnõu juures veel see, nagu me juba esimesel lugemisel rääkisime, et vajaduspõhine lapsetoetus tõuseb 9 eurolt 45 eurole. Ütleme, kui peres on üks laps, siis on see 45 eurot, kui peres on kaks last või enam, siis on see 90 eurot. Ma arvan, et see on väga suur tugi nendele, kes elavad suhtelises vaesuses. Toon näite, et kui peres on kaks last ja universaalne lapsetoetus tõuseb 45 euroni lapse kohta ning pere elab suhtelises vaesuses, siis saab pere kokku 180 eurot.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma vaatan, et seletuskirjas on veidi pentsikud konstruktsioonid. Tsiteerin: "Kuna eespool nimetatud redaktsioon ei ole jõustunud, ei ole tegemist realiseeritava õigusega." Me saime siin saalis ikkagi ühiselt aru, et kehtiva õiguse järgi oleks lapsetoetus kolmandast ja enamast lapsest 1. jaanuarist alates tõepoolest 96 eurot ja praegu menetletav eelnõu tõstab seda 1. jaanuarist juba jõustuva seadusega võrreldes neli eurot. Seda arvesse võttes proportsioon, kui me räägime lapsetoetuste struktuurist, nihkub kolmandate ja enamate laste kahjuks. Miks see oli teie ja komisjoni liikmete enamuse meelest mõistlik ja mis signaali see lasterikastele peredele tõepoolest annab?

Aitäh küsimuse eest! Ma toon siis ka välja IRL-i põhjenduse. Ma loen ette, mis te olete öelnud oma seletuses, miks te tahate seda muudatust: "... lastetoetuste tõusul ei tohi kolmandate ja enamate laste lastetoetuse tõus jääda vaid 4,1 euro piiresse, vaid peab olema vähemalt sama suures summas kui esimese ja teise lapse toetuse tõus." Nii et kui praegu on kolmanda ja enama lapse toetus 76,72 eurot ning esimese ja teise lapse toetus natuke enam kui 19 eurot, siis kolmanda ja enama lapse toetus tõuseb 23,28 eurot ning esimese ja teise lapse toetus 25,82 eurot. On korrelatsioon, kui te arvutate.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Enne seda juttu kuulates sain ma niimoodi aru, et me peaksime valimisi tihedamini tegema, et siis saaksime tihedamini lubada ja äkki ka tihemini suurendada lastele mõeldud raha. Kas ma sain õigesti aru?

Ei, te saite minust valesti aru. Ma tahtsin öelda lihtsalt seda, et Keskerakonna fraktsioon on samuti toetanud mõtet ja esitanud eelnõu, et esimese ja teise lapse toetus suureneks 60 euroni. Te olete küll planeerinud selleni jõuda 2017. aastal, aga ma arvan, et kui lapsetoetus suureneb praegu 45 euroni, siis on ka teie soov täidetud. Esimese lapse toetust teil ju polnudki planeeritud 2015. aastal tõsta.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Ma ei saa päris täpselt aru, vahepeal te just nagu ütlesite ja nõustusite juba sellega, et 2012. aastal võeti seadus vastu ja kolmanda lapse toetus kasvas. Nüüd te jälle rääkisite sellest, kuidas komisjonis oli arutelu, et IRL-i selgitus, nagu kasvaks toetus kolmanda lapse puhul 4 eurot, on vale. Aga kui 2012. aastal seda toetust tõsteti, siis oli meil ju õigus. Mis põhjusel komisjoni liikmed ikkagi IRL-i ettepaneku tagasi lükkasid? Võib-olla valitses komisjonis samasugune segadus nagu praegu siin teie ettekandes.

Aitäh! Minu ettekandes pole mingit segadust. Ma kordan: 2012. aastal kindlasti ei suurenenud lapsetoetus kolmanda ja enama lapsega peres alates kolmandast lapsest 100 euroni kuus. Te proovite seda küll väita, aga see ei ole nii.

Priit Sibul, palun!

Aitäh! Mul on selline küsimus: kui me praegu seda eelnõu siin ei menetleks, mis juhtuks siis 2015. aastal kolmanda lapse toetusega?

Kui me praegu seda eelnõu siin ei menetleks, siis kasvaks lapsetoetus kolme ja enama lapsega perele. Ma ei ole väitnud, et see ei kasva, aga ma väidan, et teie seletuskirjast tuleb hoopis teistmoodi välja. Palun lugege IRL-i fraktsiooni esitatud seletuskiri põhjalikult läbi, võib-olla te ei ole sellega kursis.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun, Laine Randjärv!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Hoolimata sellest, et selle eelnõu numbritest ja sisust on päris palju räägitud, on mul siiski hea meel see väga oluline ja hea eelnõu taas kord lahti rääkida enda vaadetele tuginedes. Reformierakond on alati olnud seisukohal, et ka üks puuduses elav laps on Eestile liiga palju. Seetõttu alustati juba kaks aastat tagasi vajaduspõhiste lastetoetuste tõusu reformi, et puuduses elavate perede lapsi senisest tõhusamalt toetada.
Tänaseks oleme jõudnud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemiseni. Kordan siin üle täpsed toetussummad ja arvud. Nagu Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliit 20. märtsil 2014. aastal kokku leppis, on käesoleva seaduseelnõuga kavas suurendada lapsetoetust pere esimese ja teise lapse kohta 45 euroni kuus ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 euroni kuus. Vastavalt koalitsioonileppele kasvab ka suhtelises vaesuses elavatele peredele makstav vajaduspõhine peretoetus võrreldes teiste peredega kahekordseks. Toimetulekutoetuse määramisel suurendatakse lapse osakaalu arvestust, võrdsustades selle täiskasvanud pereliikme omaga. Eesmärk on toetada lastega peresid suuremal määral ja tõhusamalt.
Suurenevad kõik universaalsed lapsetoetused alates pere esimesest lapsest. Lapsetoetused kehtestatakse konkreetse suurusena, need ei sõltu enam lapsetoetuste määrast. See on igakuine toetus, mida makstakse alates lapse sünnist kuni 16-aastaseks saamiseni. Kui laps jätkab õpinguid, jätkatakse lapsetoetuse maksmist kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Niisiis jäävad peretoetuste, sh lapsetoetuste arvutamise alused samaks praegu kehtivate üldpõhimõtetega. Lapsetoetust saab taotleda tagasiulatuvalt kuue kuu jooksul alates toetuse õiguse tekkimisest.
Eelnõu seaduseks saades astume sammu lähemale eesmärgile vähendada laste vaesust ning parandada perede toimetulekut. Seetõttu muudetakse seadusega laste tarbimiskaal toimetulekutoetuse määramisel võrdseks perekonna esimese liikme omaga, mis tähendab, et lastega peredele makstav toimetulekutoetus suureneb. Samuti suurendatakse vajaduspõhist peretoetust, mida makstakse väikese sissetulekuga lastega peredele.
Eelnõu vastuvõtmisega kaasnevad teatud muudatused riigieelarves. Lapsetoetusteks makstav raha kasvab riigieelarves 2015. aastal umbes 73 miljoni euro võrra, mis tähendab, et 2015. aastal on lapsetoetuse kulud kokku üle 151,4 miljoni euro. See on väga suur raha.
Tõepoolest, abivajajaid tuleb ilmtingimata toetada. Aga küsime, kas kõik toetuse saajad on abivajajad ja ikka vältimatult vajavad seda raha? Tegin mõni aeg tagasi ettepaneku anda peredele võimalus loobuda kas osast või koguni tervest lapsetoetusest, kui nad tunnevad, et neil seda tarvis pole. Kindlasti on Eestis peresid, kelle eelarves pole ei praegune 19 euro suurune lapsetoetus ega ka 45 euroni kasvav toetus vajalik, sest pere majanduslik olukord on piisavalt hea. Mis oleks, kui nendele peredele pakutaks võimalust loobuda kas osast või tervest lapsetoetusest? Kas me oleme selleks valmis? Võiksime moodustada näiteks vähekindlustatud perede toetamiseks riikliku sihtkapitali, kuhu seda raha paigutada. Leian, et mõistlik oleks liikuda vastutustundlikuma osalusega ühiskonna suunas, kus riigilt tulevat toetust ei võeta enesestmõistetavana, vaid seda saades esitatakse endale küsimus, kas keegi teine ei vaja seda raha mitte rohkem. Selline suhtumine võimaldab omakorda hoida maksud madalad ning edendab majanduskeskkonda, kus ümberjagamist on vähem, mis omakorda tagab parema elu kõigile.
Võtaksin kolm minutit aega juurde.

Palun, kolm minutit lisaaega!

Tehes ettepaneku neile, kes tunnevad, et ei vaja tänu oma sissetulekutele enam riigipoolset lastetoetust, loodan ma siiralt, et meie ühiskonnas on palju inimesi, kes tahaksid selle mõttega ühineda. Praegu pole olemas initsiatiivgruppi ega töörühma. On vaid mõte, kuid sellest võib saada alguse ka tegu. Ent ilmselgelt vajab see idee harjumist ja diskussiooni. Kuidas süsteem reaalselt töötama peaks, on raske ühe hoobiga öelda. Meie e-riigis on võimalik, et näiteks tuludeklaratsiooni täites loobutakse eeloleva aasta toetusest, tehes märke selleks ettenähtud reale. Kindlasti on hulk võimalusi, mille tehnoloogia on võimalik välja töötada, kui selleks on olemas ühiskonna valmisolek. Oleme harjunud mõtlema ja ütlema, et lapsed on meie ühiskonna ülim prioriteet ja nendeta ei ole meie riigil mõtet ega tulevikku. Tasub mõelda, kuidas neid ilusaid sõnu täita sisuliste tegudega. Eelnõu, mida me siin arutasime, on üks konkreetne tegu, ehkki ma möönan, et see pole veel sajaprotsendiliselt piisav.
Teen ettepaneku riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine lõpetada ja seadus võimalikult kiiresti vastu võtta. See on minu poolt selleks korraks kõik. Tänan tähelepanu eest!

Liisa-Ly Pakosta, palun! Lisaaega ka, kokku kaheksa minutit.

Head kolleegid! Isamaa ja Res Publica Liit tervitab igati seda, et lastetoetused suurenevad, et laste osa toimetuleku saamisel kasvab täisarvuni ja et lõpuks ometi on pööratud tähelepanu laste vaesusele nendes peredes, kus kasvab üks või kaks last – lisaks sellele, mida Isamaa ja Res Publica Liidu ja Reformierakonna eestvõttel on juba tehtud. On aga üks fundamentaalne asi, mis siin diskussioonis välja tuli ja mis teeb meid kogu selle hea juures, mis eelnõus on, siiski sügavalt murelikuks. Kui me vaatame neid süvitsi minevaid uuringuid, mis Eestis on tehtud vaesuse kohta, siis me näeme, et kõikidest leibkondadest kõige suuremas vaesusriskis üldse on kolme- ja enamalapselised pered ning üksikvanemaga pered. Kõige paremini elavad Eesti Vabariigis kahe töötava täiskasvanuga lastetud pered. Vahe nende kahe otsa vahel on üüratu. Just seetõttu, et paljulapselisus tähendab õigupoolest kohe vaesusriski, on riigi senises poliitikas – seda on pikalt ja põhjalikult analüüsitud, seda toetavad ministeeriumid ja Statistikaameti andmed – oldud seda meelt, et jah, toetada tuleb igat last, ent eeskätt tuleb toetada paljulapselisi peresid. Ehkki paljulapseliste perede osakaal rahvastikus on äärmiselt väike, paljulapselised pered moodustavad ainult 2,5% kõikidest leibkondadest, kasvab seal iga viies Eesti laps. Isamaa ja Res Publica Liidule ei sobi selline lähenemine, kus paljulapselised pered peavad käima almust palumas. Jah, vajaduspõhine lapsetoetus kasvab, ent me peame sügavalt ebanormaalseks seda, et lõigatakse läbi seni edu toonud riiklik poliitika ja alates kolmandast lapsest ei ole enam suurt, tunnetatavat lapsetoetuse kasvu, vaid see toetus kasvab võrreldes praegu vastu võetud seadusega vaid 4,1 eurot.
Mul on tegelikult piinlik selle kemplemise pärast. Ei ole ju sugugi raske öelda, et 2012. aastal see seadus vastu võeti, ja praegu kehtiva seaduse järgi 1. jaanuarist 2015 – selleks on juba tehtud kõik riigieelarve pikemaajalised arvestused – suureneb lapsetoetus alates kolmandast lapsest tõepoolest 95,9 euroni. Niisiis sisuliselt lisame selle eelnõuga ainult 4,1 eurot. Kui ma võtan ette Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe kõne 21. maist, siis selle seitsme minuti jooksul, mis tal õnnestus kõneleda, oli kõnes lausa seitse viga. Ma kasutan seda areeni siin, et need vead ära parandada.
Esimene väärväide oli see, et lapsetoetused kasvavad nüüd üle kümne aasta esimest korda. See väide on vale! Lapsetoetused on kasvanud 2012. aastal vastuvõetud seaduse järgi juba alates kolmandast lapsest 76,72 euroni lapse kohta ja alates 1. jaanuarist 2015 kasvavad 95,9 euroni lapse kohta. Vajaduspõhine lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele viidi samuti sisse juba 2013. aastal. 2013. aastal rakendasime ka tasuta kõrghariduse vajaduspõhise õppetoetuse, 2008. aastal paljulapseliste perede kodutoetuse ja selle ajaga on toetust saanud 1500 peret, kes seda kõige enam on vajanud. 2006. aastast rakendus teise lapse tulumaksuvabastus. 2013. aastast sai täiendust vanemapension, mille vundament on nüüd küll oluliselt kõikuma löödud. Seega ei saa kuidagi nõus olla, et kümne aastaga pole lapsetoetuste suurendamiseks midagi tehtud. Ei vasta tõele ka väide, et 1. jaanuaril 2015 suureneb kolmanda ja iga järgmise lapse toetus 76,72 eurolt 100 euroni kuus. Tõele vastab see, et toetus kasvab 4,1 euro võrra, st 100 euroni kuus, ehkki nominaalsummas – nii nagu Isamaa ja Res Publica Liidu parandusettepaneku seletuskirjas on selgelt välja toodud – oleks pidanud kasvama 120 euroni. Seda 20 eurot on koalitsioonil paraku olnud kahju anda juurde nendele peredele, kus vaesus on kõige suurem ja kus on vajadus selle raha järele ka kõige suurem. Kolmanda lapse toetus ei kasva mitte 5 eurot, vaid 4 eurot, vahe kõigest 20%, aga hea, et eelnenud sõnavõttudes on sellele siiski tähelepanu pööratud.
Universaalse lapsetoetuse enam kui kahekordne kasv on tõepoolest oluline samm turvatunde suurendamiseks peredes, kus kasvab üks või kaks last. Peredes, kus kasvab rohkem lapsi, ehk iga viienda lapse puhul Eestis, ei saa me rääkida turvatunde suurendamisest olukorras, kus igasugust ootust juba seadusega vastu võetud lapsetoetuste kasvule peetakse ebamõistlikuks. Trikitamised lapsetoetustega kindlasti perede turvatunnet ei suurenda. Ja me loodame, et edaspidi on siin saalis meie kõige väiksemate kaaslaste vastu Eesti ühiskonnas nii palju austust, et me ei ürita ennast suuremana näidata sellega, et valetame välja juba vastuvõetud otsuseid.
Kui tulla tagasi järgmise vea juurde, siis on rõhutatud lastega seotud kulude pikemas perspektiivis planeerimist. Nagu me loeme eelnõu seletuskirjast Isamaa ja Res Publica Liidu ettepaneku tagasilükkamise juures, on igasugune kaugemas perspektiivis planeerimine tembeldatud ebamõistlikuks. Sellele me loomulikult alla ei kirjuta.
Võtan kokku kõige olulisema: lapsed ei pea tähendama vaesust ja lapsega pere ei pea tähendama seda, et sa pead käima abi palumas. Me peame erakordselt oluliseks seda, et lapsetoetus kasvaks proportsionaalselt ka pere kolmandatele ja enamatele lastele – vähemalt 120 euroni kuus alates 1. jaanuarist 2015. Palume seda parandusettepanekut Riigikogu täissaalil toetada. Aitäh teile tähelepanu eest!

Heljo Pikhof, palun! Lisaajaga kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma ütlen siis ka paar sõna Liisa ütlemiste kohta. Me oleme siin saalis kogu aeg rääkinud esimese ja teise lapse toetuse tõstmisest, aga seda pole kümme aastat tehtud. Teine asi veel: kui me räägime lapsetoetuse tõstmisest 2015. aasta 1. jaanuarist, siis see tõuseb ikka 1. jaanuaril 2015. aastal 100 euroni kuus, see ei ole praegu üle 96 euro kuus. Ma olen sinuga igati nõus selles osas, et lastega pered ei peaks vaesuses elama ja nad ei peaks vaesusesse vajuma, aga ka ühe ja kahe lapsega peredele tuleb mõelda, mitte ainult paljulapselistele peredele. Kui juba ühe ja kahe lapsega pered elavad vaesuses, siis ei sünnigi rohkem lapsi. Ka nemad ei peaks käima abi palumas.
Kui me vaatame Euroopa järsult muutunud olusid, siis keegi ei kahtle selles, et on vaja tõhustada riigikaitset. Ent meie riigi jaoks mitte vähem tähtis julgeolekuküsimus on meie lapsed, täpsemalt öeldes vähene sündimus, mis viimasel kolmel aastal on eriti äkiliselt langenud, ja potentsiaalsete lapsevanemate väljaränne. Statistikaameti prognoosi järgi kahaneb praeguste trendide jätkudes Eesti rahvaarv tuleva 30 aastaga 125 000 inimese võrra ja iive langeb hoolimata sellest, et sünnitusealiste naiste arv on meil tipus. Tõsi on, et Eesti perre soovitakse keskmiselt kahte-kolme last, aga kindlustunde puudumine, et rasketes oludes võiks loota ka riigi toele, on liiga sageli kaalukeeleks, miks otsustatakse piirduda ühe lapsega.
Iga laps vajab riigi tuge, vajab seda kohe ja praegu. Mida vähem sünnib lapsi, seda tähtsam on kindlustada, et ükski neist ei kasvaks vaesuses ja ilmajäetuses, ei kasvaks kiiva. Ja teise kandi pealt, mida ebakindlam on lastega perede olukord Eestis, seda vähem sünnib meil lapsi ja seda rohkem läheb pere loomise eas inimesi ära võõrsile. Teadmine, et last pisutki toetatakse, ja seda läbi terve lapsepõlve, lisab potentsiaalsetele vanematele kindlustunnet. Ehk leiame ühe vastuse sellele küsimusele hiljuti meediaski laineid löönud nn lapse kasvatamise hinna uuringust, mis valmis Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuses. Võrdluse aluseks on lastega ja lastetud leibkonnad. Lapse peale kulub keskmiselt 280 eurot kuus. Vastavalt vanusele see summa erineb: imikueas kulub pisut üle 400 euro, veelgi rohkem kulub 18–19-aastaste peale ja vahepeal on siis veidi kergem.
Tuletagem meelde, et praegu elab meil Eestis vaesuses 44 000 last ja noort. Tekib küsimus, mida siis teha. Riigi, omavalitsuste, kogu ühiskonna suhtumine peaks igati soosima ja soodustama seda, et need, kellel vähegi on plaanis lapsi saada, lapsed ka muretseksid. Et kellelgi ei jääks kahtlust, iga laps Eestimaal on oodatud ning riik aitab tagada, et lapsed kasvaksid üles inimväärsetes oludes, et nad saaksid hea hariduse ja võiksid arendada oma andeid.
Tulevikku tõotava parteideülese eesmärgina on sotsiaaldemokraadid laste vaesuse leevendamist seni ka näinud ja nõudnud. Uue eelnõu kohaselt suureneksid tuleva aasta jaanuarist kõik universaalsed lapsetoetused: pere esimese ja teise lapse kohta tuleb 45 eurot kuus ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus. Et parandada nii ühtede, teiste kui ka kolmandate lastega perede eluolu, muudetakse toimetulekutoetuse määramisel laste tarbimiskaal võrdseks perekonna esimese liikme omaga. Samuti tõstetakse vajaduspõhist peretoetust, mida makstakse väikese sissetulekuga peredele. Praegu on vajaduspõhine peretoetus ühe lapsega perele 9,59 eurot kuus ning kahe ja enama lapsega perele 19,18 eurot kuus. Tuleval aastal oleksid vajaduspõhise lapsetoetuse suurused vastavalt 45 ja 90 eurot kuus. Jaanuarikuust hakkavad kõik toimetulekutoetust saavad lastega pered saama ka vajaduspõhist lapsetoetust pelgalt avalduse alusel, ilma et oleks vaja kokku kuhjata üha uusi tõendeid ja kuludokumente.
Lisa riigilt tuleb rahatoetuste kõrval ka teenuste näol. Koalitsioonileping näeb ette lasteaedade programmi väljatöötamise, milleks annab kasutada ka euroraha. Lastega peredele suunatud meetmed on seega nii- ja naasugused, kõike kohe ja korraga ei saa, tuleb pisutki arvestust pidada. Kui me vaatame siit edasi, siis mõttes on tagada riigi rahastatav alusharidus koolieelse aasta jooksul ning ringiraha kõigile lastele – see on sotsiaaldemokraatide mõte. Ka eespool viidatud uuringu põhjal kulus ehmatavalt palju raha huvihariduse ning üldse lapse arengut toetavate mängude, raamatute ja elektroonikaseadmete peale. Kui koolitoit saab meil olema kuni gümnaasiumi lõpuni prii, miks siis mitte anda lasteaialapselegi tasuta süüa. Aitäh!

Mailis Reps, palun! Palun, ka lisaaeg, kokku kaheksa minutit!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed, head kolleegid! Täna juba teisel lugemisel oleva riiklike peretoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu puhul on meil kõigil põhjust üksteist õnnitleda ja öelda, et see, millega Riigikogu täna tegeleb, on ju tõepoolest äärmiselt positiivne. Me soovime suurendada peretoetusi, lapsetoetusi ja mis siis kellelgi peaks olema selle vastu, et ka pere esimene ja teine laps on hinnatud veidi kõrgemalt kui 19 eurot, lausa 45 euro vääriliseks. Järgmise mõne minuti jooksul ma toon välja mõned punktid, mida opositsioon peab vajalikuks selle seaduseelnõu puhul rõhutada.
Kõige esimene ja kõige suurem küsimus on loomulikult selles, kas praegune üsnagi oluline ja märgatav tõus 19 eurolt 45 eurole on midagi, mis järgmised kümme aastat paika jääb. Kui me vaatame ajalukku, siis peretoetused on mingil ajal olnud väga oluline teema ja siis üsna pikaks ajaks unustuse hõlma vajunud. Kindlasti ei tahaks näha, et 45 eurot järgmised kümme aastat puutumatuna seisab ja siis justkui mingit erakorralist koalitsioonimuudatust oodates suureks valimislubaduseks saab. Just seetõttu pakkus Keskerakonna fraktsioon välja, et nii nagu pensionide puhul tuua ka lapsetoetuste puhul sisse iga-aastane indekseerimine. See võimaldaks arvestada elukallidust ja tooks kaasa mitte väga suure, aga siiski olulise liikumise vastavalt meie eelarve võimalustele ja majanduse olukorrale. Miks see on oluline? Just seetõttu, et kui me jälgime muudatusi meie majanduskeskkonnas ja hindade tõusu, siis peaks see toetus aitama neid peresid, kus on lapsed – ja nii nagu eelkõnelejad siin välja tõid, toob see kahjuks üsna kiiresti kaasa ka vaesusriski –, et kulud saaksid mingilgi määral teatud rütmis kompenseeritud.
Teine küsimus on vaidlus lapsetoetuste tuleviku ja oleviku üle ning siis see uus ja kuulus, võiks öelda ka kurikuulus vajaduspõhine toetus, mille eelmine koalitsioon sisse tõi. Ühelt poolt on ju igati tore, kui me tahame vaesuse vastu võidelda ja kehtestame riiklike peretoetuste juures vajaduspõhise peretoetuse eriti suurtes raskustes olevatele peredele. Kuid selle 9-eurose toetuse rakendamise esimese perioodi kokkuvõtted – selle kättesaamine tähendas üsna mitmele perele sõitu keskusesse, lisakulusid ja keerulist paberimajandust – ning omavalitsuste sotsiaaltöötajate tagasiside näitavad, et tegelikult see asi ikkagi toimima ei hakanud. Piisavalt on näiteid, kus selline iseenda vajaduse tõestamine tundus just nendele suurematele peredele solvav. Seetõttu võiks üks meetmetest, tuginedes ka analüüsidele, mida meil Eesti Vabariigis on täiesti piisavalt tehtud, olla kolme ja enama lapse puhul mitte toimetulekutoetus või mingi sissetuleku alusel antav toetus, vaid igal juhul juba suurem lapsetoetus. Sel juhul ei peaks seda vajaduspõhisust enam tõlgendama. Ja teiselt poolt võiks siis esimese ja teise lapse puhul viia toimetulekupiirist välja lapsetoetuse, sest tegelikkuses võetakse see lapsetoetuse kasv toimetulekupiiri kaudu tagasi, mille kompenseerimist siis omakorda tuleb vajaduspõhise toetuse kaudu paberimajanduse abil samas summas uuesti taotleda. Suhteliselt mõttetu ring, kus summa summarum see kõige suuremate vajadustega perekond saab lõpuks kätte enam-vähem sama summa.
Need on nüansid, mida seaduseelnõu 669 puhul tuleks kindlasti veel vaadata. Aga kui arvestada, et me oleme jõudnud teise lugemiseni, siis Riigikogu praktika näitab, et tegelikkuses seda eelnõu enam ei muudeta. Me rakendame selle seaduse ära ja tuleme siis tõenäoliselt nende sabadega kas selles või järgmises Riigikogus seaduse juurde uuesti tagasi. Põhjus, miks on siinkohal oluline kolmanda ja järgmise lapse puhul välja tuua need eri toetuste määrad ja vajaduspõhist toetust mitte eraldi välja tuua, on see, et kolmanda ja enama lapsega pere vaesusrisk on suurem ja nende perede hulk, kes vajaduspõhisuse alla ei lähe, on tegelikult nii väike, et mingit lisapaberimajandust ei olegi vaja.
Mis aga puudutab toimetulekupiiri mittearvestamist, siis siin on lihtsalt põhimõtteline vaidlus Rahandusministeeriumiga. Ühtegi tegelikku põhjendust, miks see ei ole võimalik, ei ole. Miks on selle asemel vaja sisse tuua vajaduspõhine lapsetoetus? Järjekordselt on küsimus selles, et soovitakse täita üht või teist enda lubadust ja sellest mitte loobuda.
Lõpetuseks. Nagu ma juba ütlesin, on kindlasti tegemist väga positiivse eelnõuga. Kahju, et indekseerimise osa ei saanud sotsiaalkomisjonis piisavat häälteenamust, aga ma loodan, et te siin saalis hääletades mõtlete tõsiselt järele. See võiks olla üks nendest lahendustest, mis tagaks, et me esimese ja teise lapse puhul, kolmandast ja järgmisest lapsest rääkimata, ei peaks kümne aasta pärast olema tagasi samas kohas ja rääkima, et 45 eurot on väga hea, aga tegelikult peaksid toetused olema palju suuremad. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Siim Kiisler!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Mind ajendas siia kõnepulti tulema sotsiaalkomisjoni esimehe väga ilus kõne, kus ta kirjeldas väga hästi tõsiseid muresid, mis meil seoses Eesti rahva iibega on. Ma tõesti jagan neid muresid. Samas jäi üks asi tänasest arutelust mind häirima. Kui Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon tegi ettepaneku, et lapsetoetuse suurus pere kolmanda ja iga järgmise lapse kohta oleks 120 eurot, siis sotsiaalkomisjoni esimees põhjendas seda, miks komisjon ettepanekut ei toetanud, sellega, et komisjoni liikmetele ei meeldinud põhjendus või selgitus, mis selle ettepanekuga kaasnes. Ilmselt me võimegi jääda siin vaidlema selle üle, kui mõistlik on inimeste ootus saada alates kolmandast lapsest samamoodi olulisemalt suuremat lapsetoetust või kuidas täpselt sõnastada, millal redaktsioon jõustub. Aga olgem ausad, ega siis valitsusliit ei jätnud seda ettepanekut toetamata mitte sellepärast, et ei meeldinud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku põhjenduse sõnastus. Öelge ikka ausalt, et ei toetanud sellepärast, et raha ei jätkunud. Või siis ei toetanud sellepärast, et te tõepoolest leiategi, et pigem on praegu vaja tõsta toetust esimese ja teise lapse pealt ja mitte nii väga tõsta lasterikastele peredele korda minevat toetust järgmiste laste pealt. Öelge see ausalt välja, aga ärge varjuge sellise naljaka retoorika taha, et ettepaneku selgitus ei olnud teile sobiv. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud.
Muudatusettepaneku nr 1 on teinud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Aitäh! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon palub seda ettepanekut hääletada.

Selge, valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 27 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 3 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada! Selle jaoks, et ettepaneku üle saaks põhjalikult mõtelda, palun kümme minutit vaheaega!

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi saanud. Me asume hääletama.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on teinud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 4 on teinud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja Valdo Randpere palvel palun kõigest viis minutit vaheaega!

Viis minutit vaheaega.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, Keskerakonna fraktsiooni võetud viieminutiline vaheaeg on läbi saanud. Kätte on jõudnud uus päev ja me alustame neljanda muudatusettepaneku hääletamist.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Keskerakonna fraktsiooni tehtud muudatusettepaneku, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu 669 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 653 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Hasartmängumaksu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 29. maiks muudatusettepanekuid ei esitatud ja ka juhtivkomisjon ei ole eelnõus muudatusi teinud. Eelnõu sätete sisulist arutelu komisjonis enam ei toimunud. Võib öelda, et tegu on harukordselt kvaliteetse seaduseelnõuga. Kuigi see reguleerib  potentsiaalselt üsna keerukat valdkonda – hasartmängumaksu –, siis nagu mainitud, sisulisi muudatusettepanekuid ei tehtud. Mis siin salata, väga pikka ja põhjalikku diskussiooni selles valdkonnas ei tekkinud ning komisjonil ei olnud Rahandusministeeriumi esitatud eelnõu kohta ka mitte ühtegi tehnilist ega keelelist parandust. Nii et ütlen veel kord, et äärmiselt kvaliteetne seadusloome Rahandusministeeriumilt.
2. juuni istungil otsustas rahanduskomisjon esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. juuniks 2014. aastal ning teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Mõlemad otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Saalis on nii palju juttu, et on tunne, nagu valmistutaks küsimusteks. Küsimusi siiski ei ole. Suur tänu, Rannar Vassiljev! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Muudatusettepanekuid ei ole eelnõu kohta esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 653 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 643 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kannab numbrit 643. Tutvustan lühidalt selle sisu. Eelnõu sisu võib kokku võtta kahes punktis. Esimene puudutab isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamise korda. Kaob senine võimalus maksta kuus 60-eurost hüvitist, mille puhul ei olnud tarvilik tõendada, kuidas seda autot hüvitise saamise eesmärgil ehk siis töösõitudeks kasutatud on. Teine punkt puudutab senist maksuvabalt makstava hüvitise ülempiiri, mis praegu on 256 eurot. Selle eelnõu kohaselt tõuseb see piir 335 euroni kuus.
Muudatusettepanekute tähtajaks Riigikogu liikmed, komisjonid ega fraktsioonid ettepanekuid ei esitanud.
Eelnõu teist lugemist ettevalmistav rahanduskomisjoni istung toimus 3. juunil. Juhtivkomisjon otsustas eelnõus teha ühe muudatuse. See ettepanek puudutab seaduse jõustumise tähtaega. Nimelt otsustati see kahe kuu võrra edasi lükata, et ettevõtetel oleks võimalik muudatustega kohaneda. Uus seadus võib mõnevõrra suurendada ettevõtete halduskoormust, ennekõike nendes, kes kasutasid seda 64-eurost hüvitist ilma kohustuseta auto kasutamist tõendada. Nüüd tuleb seda kuidagi reguleerida.
Muudatusettepanekute läbivaatamisel tehti komisjonis ettepanek muuta seaduse jõustumise tähtaega, pikendades seda 2015. aasta 1. jaanuarini. Kuna eelnõus oli jõustumiskuupäevaks pakutud 1. juuli, pandi kaks ettepanekut konkureerivale hääletusele. Konkureeriva hääletuse võitis 1. september ja see kuupäev pandi ka komisjoni muudatusettepanekuna lõpphääletusele. Selle muudatusettepaneku siis komisjon esitaski. Lisaks tehti arutelu käigus ettepanek tõsta veelgi hüvitise ülempiiri, 335 euro asemel 350 euroni. Häältega 2 poolt, 5 vastu ja 1 erapooletu see ettepanek toetust ei leidnud.
Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused olid järgmised: esitada eelnõu Riigikogu täiskogu istungi päevakorda 11. juuniks ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Priit Toobal, teie küsimus!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Eile varahommikul ma kuulasin raadiost teie intervjuud Vikerraadiole. Te ütlesite, et enamik ettevõtjaid, kes maksab 64 eurot auto kasutamise eest ilma päevikut täitmata, maksab inimestele justkui lisapalka ilma selle pealt makse maksmata. Kas sellel väitel on mingisugune tõestus? Kas selle taga on mingi analüüs või on see lihtsalt teie arvamus? Kui on tehtud analüüs, siis ma hea meelega tutvuksin sellega. Missugune on teie seisukoht?

Ma tunnistan, et ma ei ole ise seda intervjuud kuulanud. Aga ma tean, mida ma ütlesin. Arvan, et teil ei ole põhjust tutvuda mingi analüüsiga, vaid võiksite veel kord selle intervjuu üle kuulata. Kindlasti ma ei öelnud seda, et nimelt enamik 64 euro maksjatest kasutab seda võimalust kui palgalisa maksmist. Küll aga võib oletada, et selliseid ettevõtteid on olemas. Arvan, et kõnealuse eelnõu kontekstis ei ole aga oluline, kui palju neid täpselt on. Igal juhul võimaldab tulumaksuseadus praegusel kujul päris palju väiksema maksukoormusega palka maksta ja selle võimaluse vältimine või piiramine ongi üks selle eelnõu eesmärke.

Aitäh! Priit Toobal, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Kui te näete probleemi, et siiani on ettevõtetel olnud võimalus seda sätet kasutada kui palgalisa maksmist, siis teil peab olema selle kohta analüüs, mitte arvamus, et äkki kuskil ettevõttes makstakse niimoodi palgalisa. Kas see analüüs on olemas ja kui on, siis millal ja kus sellega tutvuda saaks?

Kui ma näen, et seadus annab võimaluse kasutada seda sätet palgalisa maksmiseks, siis minu arvates see ei vaja eraldi analüüsi. Võimaluse annab seadus sõltumata sellest, kas seda kasutatakse või millisel määral seda kasutatakse. Nii et praegu meil ei ole kindlasti vaja analüüsi, vaid seadusele n-ö otsa vaadata. Ma arvan, et ka põhjaliku analüüsita võib väita, et kui ettevõttel on võimalik ilma selleta, et talle oleks pandud kohustus kuidagi kontrollida või tõestada, et töötaja kasutab isiklikku autot ettevõtte huvides, maksta töötajale lihtsalt 64 eurot tavalisi tööjõumakse tasumata, siis osa ettevõtteid seda võimalust kasutab.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni esimees! Kas ma sain õigesti aru, et te praegu ütlesite, et kui on olemas võimalus kasutada seda seadussätet 64 euro suuruse palgalisa maksmiseks, siis seda tõenäoliselt ka tehakse? Aga kas te selle loogika kohaselt olete nõus ka selle väitega, et siis peaks mind vägistamise eest kinni panema, kuna mul on vastavad vahendid olemas?

Ma arvan, et kui kehtiva seaduse järgi on võimalus seda palgalisa maksta, siis vähemalt eeldus selleks, et ettevõtjad seda kasutavad, eksisteerib kindlasti.

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Rannar Vassiljev! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu kohta on tehtud üks muudatusettepanek, vaatame selle läbi. Ettepanek on rahanduskomisjoni esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 643 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Meie 19. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 554 teise lugemise jätkamine. Ettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Kalle Jentsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu teine lugemine toimus mäletatavasti 21. mail ja see katkestati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 26. mai kell 16. Selleks tähtajaks eelnõu muutmise kohta Riigikogust ettepanekuid ei esitatud. Küll esitasid eelnõu kohta oma arvamuse Riigikogu riigikaitsekomisjon, Konkurentsiamet, tööandjate keskliit, täiendamise ettepanekuid aga oli Justiitsministeeriumil ja Siseministeeriumil.
Õiguskomisjon valmistas eelnõu teise lugemise jätkamiseks ette, pidades koosoleku 3., 5. ja 9. juunil. Osalema olid kutsutud peale Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistide ka kaubandus-tööstuskoja inimesed ja tööandjate keskliidu esindajad, samuti mitu vandeadvokaati.
Kaks põhiteemat, mida käsitleti, olid konkurentsikuriteod ja intellektuaalse omandiga seotud kuriteod. Arutades põhjalikult karistusseadustiku § 400, jõudis õiguskomisjon järeldusele, et praegu ei ole võimalik ega otstarbekas seal toodud kuriteokoosseisu muuta. Ei peeta õigeks hakata selles toodut käsitlema väärtegudena. Selles osas läksid osapoolte arvamused lahku, aga komisjon tegi otsuse siiski konsensuslikult. Samas tegime ettepaneku Justiitsministeeriumile töötada 30. septembriks välja kompleksne lahendus konkurentsialaste süütegude efektiivsemaks menetlemiseks. Ma tahan rõhutada, et komisjon ei ole varem arutanud ega arutanud ka sellel istungil konkurentsikuritegude uusi lahendusi sellest seisukohast, et muuta sanktsioonid leebemaks, nii nagu vahepeal arutellu sekkunud meedia väitis. Ajakirjandusest jäi mulje, nagu tahetaks ettevõtjate karistused pehmemaks muuta. Pigem on see teema olnud vaateväljas sel põhjusel, et kuritegude menetlemine ei ole olnud efektiivne. See on olnud väga aeganõudev, uurimised on takerdunud. Tegelikult ei ole eesmärk mõni üksikisik või ettevõtte vastutav töötaja või tippjuht kriminaalkorras süüdi mõista. Eesmärk on panna ettevõtted vastutama suurte summadega. Õiguskomisjon kavatsebki sügisel nende küsimustega edasi tegelda. Nagu ma märkisin, sel teemal muudatusettepanekuid komisjonis ei sündinud.
Teine teema oli intellektuaalne omand, mida käsitledes tekkis muudatusettepanek nr 3. Ühte tähtsat põhimõtet muudeti. Varem oli nende kuritegude puhul kvalifitseeriv tunnus oluline ulatus ehk oluline kahju või oluline kasu, mis teatavasti oli 4000 eurot. Nüüd tehti muudatusettepanek sätestada 4000 euro asemel 200 eurot. Nii et 20 korda see summa väheneb.
Üks uudne moment muudatusettepanekute reas – neid on kokku 28 –, on ettepanek nr 15, millega me kavatseme muuta korrakaitseseadust. Varem seda seadust loetelus ei olnud, ehkki kokku tahetakse eelnõuga 554 muuta vist 120 seadust. Kui te mäletate, siis mahukas korrakaitseseaduse eelnõu oli meil üsna hiljuti siin saalis. Asjaomaste koolituste raames tulid välja mõned lüngad. Üks küsitavusi tekitanud põhimõte on politsei sekkumise võimalus. Kui varem sai politsei teatud juhtudel sekkuda ainult kõrgendatud ohu korral, siis nüüd sõna "kõrgendatud" võetakse seadusmuudatusega tekstist ära. On ju teatud korrarikkumised, kus politsei justkui ei tohi sekkuda, kuid ka keegi teine, kes teostab näiteks haldusjärelevalvet, ei ole kohustatud seaduse järgi sekkuma.
Üks põhimõtteline täpsustus on selle kohta, millal politsei tohib siseneda eluruumi. See on lubatud korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad kestvad või korduvad mõjutused ja nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik, samuti vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.
Nagu ma ütlesin, kokku on õiguskomisjoni muudatusettepanekuid 28. Tegime ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja lõpetada teine lugemine täna, 11. juunil – praegu on küll juba 12. juuni – ning saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, ja viia läbi eelnõu lõpphääletus.

Aitäh! Palun teie küsimus, Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja, arvestades sinu viimast lauset küsin, kas komisjon on juba kindlaks määranud, millal kolmas lugemine võiks toimuda?

Kolmas lugemine võiks komisjoni ettepanekul toimuda 18. juunil. Aitäh selle tähelepaneku eest! Kellaaeg on tõesti juba hiline.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Mina olen parlamendis olnud veidi üle kolme aasta ja kui teha statistikat, siis kõige enam muudetud seadustik selle aja jooksul on olnud kriminaalmenetluse seadustik. Mis selle põhjus on? Kas esialgne seadus on olnud ülimalt lünklik või ministeerium on pidevalt tulnud komisjoni ette uute algatustega, et parlamendis seadust muuta? Miks parlament muudab kriminaalseadustikku nii tihti?

Ma ei saanud nüüd aru, kas küsija mõtleb praegu arutatavat karistusseadustikku või kriminaalmenetluse seadustikku. Karistusseadustiku muudatusi vähemalt selle kolme aasta jooksul, mis mina parlamendis olen olnud, ei meenugi, see on vist isegi esimene kord. Aga kriminaalmenetluse seadustikku oleme tõesti korduvalt muutnud. Ning raske on kommenteerida, miks. Eks neid initsiatiive ole tulnud ka küsija erakonnalt ja tänu sellele on praegugi algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmine. Üks eelnõu ootab ja samas töögrupp juba tegutseb, nii et sügisel saame siin teatud muudatustega järjekordselt tegeleda.
Aga mis karistusseadustikku puutub, siis see on oma aja ära elanud ja neid muudatusi on plaanitud juba vist 2007. aastast. Tolleaegne justiitsminister algatas need teemad ja seda toetas ka Riigikohtu esimees Märt Rask. See sai alguse aastal 2005, 2006 või 2007. Nii ulatuslikke muudatusi ei ole mitu aastat olnud. Loodan, et teatud asjad jäävad nüüd tükiks ajaks paika.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Kalle Jents! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on esitanud 28 muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Kordan üle, et kõik ettepanekud on teinud õiguskomisjon. Muudatusettepanek nr 1, juhtivkomisjon – arvestada täielikult, nr 2 – arvestada täielikult, nr 3 – arvestada täielikult, nr 4 – arvestada täielikult, nr 5 – arvestada täielikult, nr 6 – arvestada täielikult, nr 7– arvestada täielikult, nr 8 – arvestada täielikult, nr 9 – arvestada täielikult, nr 10 – arvestada täielikult, nr 11 – arvestada täielikult, nr 12 – arvestada täielikult, nr 13 – arvestada täielikult, nr 14 – arvestada täielikult, nr 15 – arvestada täielikult, nr 16 – arvestada täielikult, nr 17 – arvestada täielikult, nr 18 – arvestada täielikult, nr 19 – arvestada täielikult, nr 20 – arvestada täielikult, nr 21 – arvestada täielikult, nr 22 – arvestada täielikult, nr 23 – arvestada täielikult, nr 24 – arvestada täielikult, nr 25 – arvestada täielikult, nr 26 – arvestada täielikult, nr 27– arvestada täielikult, nr 28 – arvestada täielikult. Kõik muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 554 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Meie tänane 20. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 578 teise lugemise jätkamine. Ettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu teine lugemine katkestati täiskogus 4. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati s.a 5. juuni kell 10. Ettepanekute esitamise tähtajaks õiguskomisjoni muudatusettepanekuid ei esitatud.
Komisjon arutas eelnõu teise lugemise jätkamiseks 5. juunil. Istungist võttis osa ka Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Kati Maitse-Pärkna. Õiguskomisjon algatas ise kaks muudatusettepanekut. Esimene ettepanek on muuta eelnõu § 1 punkti 4 ja taastada kriminaalmenetluse seadustiku uue paragrahvi 34¹ algses tekstis esitatud sõnastus. Mälu värskenduseks ütlen, et eelnõu teisel lugemisel hääletati sisse Keskerakonna fraktsiooni muudatus ja nüüd muudetakse see ringi, asemele saab esialgne tekst. Teine komisjoni muudatusettepanek on tehnilise täpsustuse iseloomuga: kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu normitehnilisele märkusele lisatakse kaks viidet.
Mida siis juhtivkomisjon otsustas? Esitada eelnõu teise lugemise jätkamiseks Riigikogu täiskogu 11. juuni istungi päevakorda ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Protokolli huvides pean täpsustama, et täna on juba 12. juuni. Ka oli komisjoni ettepanek, et kui teine lugemine lõpetatakse, suunata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmandale lugemisele neljapäevaks, 12. juuniks ettepanekuga viia läbi lõpphääletus.

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ettekandjana oled sa kindlasti teadlik, et meil on terve suur ekspertnõukoda arutanud kriminaalmenetluse muutmist ja ühine seisukoht on olnud, et me tuleme sügisel Riigikogus välja suurema või väiksema paketiga – oleneb, kuidas minister ministeeriumi inimestega kokku lepib –, et kriminaalmenetluses muudatusi teha. Üks nendest on üsna sarnane sellega, mida Keskerakonna fraktsioon välja pakkus. Kas seda ka komisjonis arutati või te jäite ootele, milline eelnõu ministeeriumis valmib?

Me arutasime seda küsimust mitmel komisjoni istungil. Seega tõesti oli too Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanek meil arutusel ja me jõudsime seisukohale, et kui Justiitsministeerium on suurema paketi valmis saanud, siis sellega koos läheb ka teie ettepanek põhjalikule arutamisele.

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalle Laanet! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on tehtud kaks muudatusettepanekut, mõlemad on esitanud juhtivkomisjon. Vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek – arvestada täielikult. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud õiguskomisjon. Juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu 12, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Teine muudatusettepanek on samuti õiguskomisjoni esitatud, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 578 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Meie tänane 21. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 620 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Annely Akkermanni!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Tahaks öelda head ööd, aga peab vist ütlema tere hommikust. Vabariigi Valitsus algatas 17. märtsil 2014. aastal kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle esimene lugemine lõpetati 16. aprillil ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 5. mai 2014. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Keskkonnakomisjon vormistas kolm muudatusettepanekut. Esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil on eelnõu käsitletud kahel komisjoni istungil. 19. mai ja 3. juuni istungil osalesid ning esitasid oma ettepanekuid Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.
Muudatusettepaneku nr 1 aluseks on Pärnu rannakalurite soov kehtestada seaduslik alus räime väljapüügi mahtude jaotamiseks kastmõrdade kaupa. Nimelt pöördusid Häädemeeste ja Tahkuranna valla kutselised kalurid Riigikogu poole probleemiga, et ebaõiglase räimepüügi korralduse tõttu jaotub Pärnu maakonnas Liivi lahel paikneva püügirajooni räimesaak ja sellest tulenevalt ka kalurite sissetulek ebavõrdselt. Kalurid andsid teada, et viimastel aastatel on räimepüügikvoot Pärnu maakonnas Liivi lahel kõigile räimepüügiluba omavatele kaluritele ühine olnud. Räimepüügi avanedes algab kutseliste kalurite vahel nn olümpiapüük. Suuremat sissetulekut saavad need, kes püügiperioodi vältel rohkem räime suudavad püüda. Räim jõuab aga Liivi lahe eri osadesse eri ajal ning olümpiapüük lõpeb mõnel aastal varem, kui räim üldse kõigi kalurite püügialadele on jõudnud. Muudatusettepanekuga täiendatakse kalapüügiseadust nii, et Vabariigi Valitsus võib kehtestada aastase lubatud räimesaagi ühe kastmõrra kohta. Eelnõu pakub välja ka võimalused kastmõrraga püügi õiguse üleandmiseks ja sanktsioonid ülepüügi korral.
Muudatusettepanekuga nr 2 sätestatakse, et püsiasustusega väikesaare elaniku ajaloolist püügiõigust saab võõrandada ainult sama väikesaare elanikule, kes on rahvastikuregistri järgi sellel saarel püsivalt elanud vähemalt ühe aasta.
Muudatusettepanek nr 3 sätestab, et Vabariigi Valitsus võib kehtestada püügivõimalused merel veealade kaupa ja lubatud aastase saagi kastmõrraga püügil esmakordselt 2015. aastaks. Veel on eelnõus tehtud tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul ei muuda selle sisu.
Keskkonnakomisjon võttis oma 3. juuni istungil vastu järgmised menetluslikud otsused: esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. juuniks, millest sai 12. juuni; teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui see lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele 18. juuniks, millal võiks teha ka lõpphääletuse. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuna aeg on juba hiline, siis küsin lühidalt. Sinu ettekandest vilksatas läbi termin "olümpiapüük". Kas see on midagi, mis on seotud sportliku kalapüügi harrastusega või mis? Äkki sa selgitad?

Jah, see on väga sportlik tegevus. Räimekvoot on kaluritele ühine ja kuni kvoodi ammendumiseni püütakse võidu. Probleem on selles, et kaluritel on kindlaks määratud püügialad ja räim jõuab varem ühtedele püügialadele, kus võistlus võib olla käinud juba näiteks kaks nädalat, kui teistele alles antakse stardipauk. Aga see saab nüüd muudetud, et selleski vallas oleks aus sport.

Väga suur tänu! Väga huvitav teadmine. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Minu küsimus on ajendatud eelmisest küsimusest. Te ütlesite, et räim jõuab Eestis eri paikadesse erineval ajal. Kui Eesti rannajoont vaadata, kuidas räim Eestisse jõuab, kas suunaga põhjast lõunasse või lõunast põhja? Kas oskate seda meile öelda?

Selle vastuse jään ma võlgu. Komisjon seda ei arutanud. Aga niipalju kui ma kalapüügist tean, kala läheb varem soojemasse vette, mis on Pärnu lahe madalamas osas. See on säärane ala, kus vesi on varem soe.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas see seadus puudutab ainult Kihnu saart?

See seadus puudutab kõiki Eesti räimepüüdjaid. Aga probleemid veealadel on väga erinevad ja kõikide veealade kalurkonnad saavad ise otsustada, kas nad soovivad räimekvoodi jaotamist kastmõrdade kaupa või soovivad jätkata olümpiapüüki.

Palun, Priit Sibul!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Komisjoni istungil oli Keskkonnaministeeriumi esindaja, kes ei olnud veendunud, et see tulevane seadus aitab probleemid kaugemas perspektiivis lahendada. Teie meelest, ma saan aru, aitab lahendada. Mis te arvate, miks Keskkonnaministeeriumile asjad teistmoodi tunduvad?

Tõepoolest, Keskkonnaministeeriumi esindajad on olnud teistsugusel seisukohal. Vastuväiteid esitas eelnõu esimesel arutamisel Kaire Märtin ja hiljem härra Tuvi. Aga need vastuväited olid väga üldised, nende arvates räimekvoodi jaotamine kastmõrdade kaupa ei leevenda probleeme kalavarude kasutamisel. Neist võib selles mõttes aru saada, et kui nad vaatavad Liivi lahe kalavaru kui ühtset kalavaru, siis kalavaru kaitse mõttes ei ole vahet, kuidas konkreetne kogus välja püütakse, kas võistu või jaotatuna kastmõrdade kaupa. Küll on vahe selles, kuidas jaotub tulu kalurite vahel, ja see jaotus peaks olema õiglane.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Selles eelnõus on üks tähtis paragrahv, mis puudutab püsiasustusega väikesaare püsielanike ajaloolist püügiõigust ja selle võõrandamisele seatavaid piiranguid. Me keskkonnakomisjonis lisasime sinna veel ühe piirangu, et inimene, kellele võõrandatakse, peab olema registri järgi saarel vähemalt ühe aasta elanud. Saaksid sa jagada ka saalile infot, miks me just ühe aasta kokku leppisime, miks mitte pikemat või lühemat perioodi?

Aitäh küsimuse eest! Inimesed, kes väikesaarel elavad, on tavaliselt väiksema sissetulekuga. Väikesaare põliselaniku ning sinna puhkemaja või suvekodu ostnute rahakotid on teinekord väga erineva kaaluga. Võib juhtuda, et kui ajalooline püügiõigus tuleb müügile, siis näiteks Tallinna sissetulekuga inimesel on lihtsam seda omandada. Teine argument on konkreetsed juhtumid, kui on end selleks puhuks sisse kirjutatud ainult üheks päevaks. Komisjon kaalus, kui pikk võiks nõutav periood olla, kui kaua peaks konkreetne inimene olema väikesaarel elanud, et püügiõigust omandada. Ma arvan, et pakutud lahendus on täiesti mõistlik.

Aitäh! Palun, Jaanus Tamkivi!

Tänan, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tahan küsida, kas me oma kvoodijaotusega oleme nüüd jõudnud lõpplahenduseni või on tulevikus veel mingit arenguruumi. Seda on nii palju muudetud, küll on kvooti jagatud maakondade kaupa, küll vee-, mereruutude kaupa. Nüüd siis kastmõrdade kaupa. Kas tulevikus on veel arenguruumi või on ideaalne lõpptulemus saavutatud?

Ma arvan, et tänu sellele eelnõule muutub olukord paindlikumaks. Sellest oli juttu esimesel lugemisel, ma ei hakanud seda üle kordama. Varem oli Põhja-Eesti üks püügiala Läänemaast kuni Ida-Virumaani ning võis juhtuda, et ühe maakonna räimebrigaadid püüdsid kakuamiga ära terve selle piirkonna kvoodi. Muudatus, kui sellest eelnõust saab seadus, annab kalurkondadele võimaluse veealade lõikes konsensus saavutada ja teha Vabariigi Valitsusele oma ettepanek, kuidas selles piirkonnas on kõige parem kvooti jagada. See, nagu oli Liivi lahe kalurite taotlus, ei sobi kindlasti Saaremaa kalurkonnale.

Aitäh! Palun, Erki Nool!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Võib-olla kolleeg Väino Linde peaks täpsustama, kas Pärnu kalurid on Eesti Olümpiakomiteelt palunud õigust kasutada sõna "olümpiapüük". Kõik, mis on olümpiaga seotud, peaks olema olümpiakomiteest loa saanud. Aga see selleks. Kalanduses on üldiselt käibel termin "ajalooline püügiõigus". Kas ei peaks seda mõistet natukene täpsustama? Ajalooga ei ole ju tegelikult midagi pistmist. Need õigused anti ju veidi rohkem kui kümme aastat tagasi. Kui laiemale üldsusele räägitakse ajaloolisest püügiõigusest, siis kõik mõtlevad kolm või neli põlve tagasi toimunule. Tegelikult sai ajalooline püügiõigus alguse vist 2002. aastal. Kas ei peaks seda terminit muutma?

Ma ei oska öelda, selle eelnõu menetluse käigus see küsimus ei tõusetunud. Ajalooline püügiõigus sätestati 2001. aastal. Idee poolest pidi see andma kaluritele kindlust, et neil on teatud arv püügivahendeid, millega nad saavad püüda. Teistpidi see muutis olukorra keerulisemaks, sest kalavarude püügi õigust hakati vähendama nende nn ajalooliste püügivahendite arvu kärpimise abil. Ajalooline püügiõigus muutus kauplemise objektiks ning seal tuli mängu kaks aspekti. Ühest küljest jäi kalurile ajalooline püügiõigus püüda väga vähese arvu nakkevõrkudega. Viie võrguga kutselisel kaluril kalale minna aga ei kannata, kulud on suuremad. Teine negatiivne aspekt, mis tekkis, on see, et kala vahendajad ja kalatööstuste omanikud on ajaloolist püügiõigust kokku ostnud ning kaluritest on saanud suhteliselt odav tööjõud. Need on kaks halba tagajärge, mis ajaloolise püügiõiguse rakendamisel on ilmnenud.

Aitäh! Palun, Igor Gräzin!

Jätkan Tõnis Kõivu ja Erki Noole küsimustest. Ajalooline püügiõigus kehtestati aastal 2001. Eesti riigi ametlik doktriin on järjepidevus, st me oleme selle riigi järeltulijad, mille olemasolu 1940 ära lõpetati. Ajaloolise kalapüügiõiguse aluseks on teatavasti kolhooside brigaadid ja kolhooside lülid ning ajaloolise püügiõiguse puhul on meie eesmärk säilitada kolhoosikord igavesti. Sellest ma parem ei räägigi, et üks aasta on ajaloo vaatevinklist üllatavalt koomiline määratlus. Inglane, kes kuulis, et kusagil toimub teine traditsiooniline festival, pidi äärepealt surnult maha kukkuma – teine ei saa olla traditsiooniline! Ja üks aasta ei ole ajalugu. Kas mul on õigus?

Jah, härra Gräzin, teil on täiesti õigus. Suur tänu teile selle repliigi eest! Tõepoolest, mis puutub kastmõrraga püüki, siis ajalooline õigus baseerub kolhoosikorral. Teil on täiesti õigus.

Aitäh! Palun, Peep Aru!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kas komisjonis arutati ajaloolise püügiõiguse võõrandamise piiramisega seonduvalt selle läbiviimist ka Võrtsjärvel?

Ei, seda komisjonis ei arutatud. Aitäh küsimuse eest!

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Annely Akkermann!

Ma tänan teid kõiki huvi tundmast minu jaoks nii olulise teema vastu sellel hilisel tunnil! Suur tänu teile!

Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimissoovi ei ole. Juhtivkomisjon on esitanud kolm muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1 keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2 keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on teinud keskkonnakomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 60 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 3 on keskkonnakomisjoni esitatud, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 620 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Päevakorrapunkt nr 22 on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 661 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Jaanus Tamkivi!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas eelnõu 661, jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu oma istungil 3. juunil. Esimene selleteemaline arutelu toimus keskkonnakomisjonis aga 21. mail. Muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks määrati 29. mai. Tähtaja jooksul Riigikogust ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud, küll aga tegi Keskkonnaministeerium keskkonnakomisjonile ettepaneku eelnõus teatavad muudatused teha. Need on, tõsi küll, väga tehnilist laadi ja võib-olla eraldi tutvustamist ei vaja. Aga arutelu tulemusena vormistas keskkonnakomisjon kaheksa muudatusettepanekut. Need hääletati komisjonis kõik läbi ja võeti vastu konsensusega, mis tähendab seda, et saavutati täielik üksmeel. Pärast seda, kui muudatusettepanekud olid läbi hääletatud, asuti menetluslike otsuste juurde. Tehti ettepanek võtta eelnõu 661 täiskogu päevakorda 11. juuniks, teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 18. juuniks. Ka on ettepanek viia läbi eelnõu 661 lõpphääletus. Kõik need otsused võeti vastu konsensusega. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Palun, Väino Linde, teie küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja, palju tänu põhjaliku ettekande eest! Aga kas sa võiksid täpsustada, mis selle eelnõu seaduseks muutumise järel tavakasutaja seisukohast muutub?

Tuletan teile praegusel õige varasel hommikutunnil meelde, et eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta. See puudutab eelkõige tootjaid ja elektroonikaseadmete müüjaid. Tavatarbija elus muutub väga vähe. Läheb lihtsalt pisut hõlpsamaks väikeste elektroonikaromude tagastamine. Aga põhieesmärk on suunatud sellele, et elektroonikaromusid oleks võimalik paremini kokku koguda ja taaskasutusse võtta. Nii et eelnõu puudutab pigem juriidilisi isikuid kui eratarbijaid.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Minule saatis hiljuti minu lepingupartnerist prügifirma kirja, et ta kavatseb minu konteinerit tulevikus tühjendada üks kord kvartalis. Kujutage endale ette suvel 30-kraadise soojaga seda prügikonteinerit – ikka väga meeldiv kunstiteos minu hoovi peal! Kas see seaduseelnõu kuidagi parandab minu kui kodaniku olukorda, nii et minu prügifirma auto käib endiselt kord kuus, nagu ta seni on käinud?

Lugupeetud küsija! Ma saan teie suurest hingevalust muidugi aru, aga kui päevakorda vaadata, siis jäätmeseaduse muutmine on täna korra veel päevakorras ja teie küsimus pigem puudutab seda teist seaduseelnõu.

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Jaanus Tamkivi! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Eelnõu muutmiseks on juhtivkomisjon teinud kaheksa ettepanekut, vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1 keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. (Sumin saalis.) Austatud härra Riisalu, me vaatame praegu muudatusettepanekuid läbi! Muudatusettepanek nr 2 keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, juhtivkomisjoni ettepanek – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Valmistume hääletamiseks.
Austatud härra Riisalu ja austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on teinud keskkonnakomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Jüri Morozov, palun!

Mul on protseduuriline küsimus: mis oli selle hääletuse iva?

Kaia! Ettepanek nr 6 on vastu võetud.
Muudatusettepanek nr 7 keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Muudatusettepanek nr 8 keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 661 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Päevakorrapunkt nr 23 on Vabariigi Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu 652 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Rein Randveri!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjoni päevakorras oli ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu 652 tänavu 3. juunil. Meenutuseks ütlen, et eelnõu esimene lugemine oli 21. mail. Muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks määrati 29. mai, selleks ajaks muudatusettepanekuid ei esitatud. Tulenevalt sellest olid komisjoni menetluslikud otsused järgmised: teha ettepanek võtta eelnõu 652 täiskogu päevakorda 11. juuniks (tegelikult arutame seda aga 12. juunil), teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 18. juuniks ning viia siis läbi lõpphääletus. Kõik otsused langetati konsensusega. Tänan teid!

Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Kuidas sa seda väikest seadusmuudatust hindad? Kas tegemist on rohkem sisulise või formaalse muudatusega?

Aitäh küsimuse eest! Eesti ruumiandmete seadus, mis võeti vastu 2011. aastal, on väga põhjalik. Kuid Euroopa Komisjon analüüsis seda korralikult ja leidis kaks väikest punktikest, milles me ei täida üldisi nõudeid. Neid kaht Euroopa Komisjoni nõudmist selles seaduseelnõus arvestataksegi. Nüüd peaks meil kohe olema väga täiuslik ruumiandmete seadus.

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Rein Randver! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 652 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Meie tänane viimane päevakorrapunkt, nr 24, on Inara Luigase, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 455 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Erki Noole!

Austatud istungi juhataja! Austatud saalis viibijad! Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu algatasid Riigikogu liikmed 19. juunil 2013. aastal. Esimene lugemine lõpetati mullu 18. septembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2. oktoober 2013. Keskerakonna fraktsioon esitas seitse muudatusettepanekut, keskkonnakomisjon ise vormistas ka seitse muudatusettepanekut.
Eelnõu on olnud komisjonis arutusel mitmel korral. Esimene kord oli 12. detsembril eelmisel aastal. Järgmisel korral oli arutelu 17. märtsil, siis 21. aprillil, 24. aprillil ja 3. juunil. Lisaks oli 27. mail nõupidamine jäätmemajanduse tuleviku üle, kuhu olid kutsutud kohaliku omavalitsuse üksuste ja kolme piirkondliku omavalitsuste koostööstruktuuri esindajad. Kõikidel nendel koosolekutel andsid selgitusi Keskkonnaministeeriumi esindajad.
Jäätmeseaduse muutmise ettepanekute sisu on järgmine. Esimene ettepanek on jätta eelnõu §-st 1 välja punkt 1, mis tunnistab kehtetuks jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹. Selle kohaselt võib jäätmeveo korraldada niimoodi, et jäätmeid vedava ettevõtja ainus klient ja temale tasu maksja on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või viimase volitatud mittetulundusühingul.
Paragrahvi 67 lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: "Viimasel juhul võivad koostööd tegevate kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritooriumid moodustada ühe veopiirkonna, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud piirkonna elanike arvu."
Muudatusettepanek nr 3: vastavalt jäätmeseaduse § 67 lõike 1 esimesele lausele korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust. Muudatusettepanek nr 4: vastavalt jäätmeseaduse § 71 lõike 2 punktile 2 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestatav jäätmehoolduseeskiri "jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see ei ole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul". Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse jäätmeseaduse § 71 lõike 2 punkti 2 sättega, mille kohaselt lubatakse olmejäätmete regulaarset äravedu vähemalt üks kord 12 nädala jooksul lisaks hajaasustusalale ka tiheasustusalal juhul, kui biojäätmete käitlemine jäätmetekkekohas on võimalik. Selle täienduse ellurakendamine sõltub iga kohaliku omavalitsuse üksuse valikust. Keskkonnakomisjoni vormistatud muudatusettepanekuga täpsustatakse jäätmeseaduse § 71 lõike 2 punkti 2 sõnastust nii, et punkti 2 tekst vormistatakse kahelauselisena ning selles asendatakse sõna "käitlemine" sõnaga "kompostimine" ja "võimalik" asendatakse sõnaga "tagatud".
Muudatusettepanek nr 5. Komisjon teeb ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga 4, millega täiendatakse jäätmeseaduse § 71 lõiget 2 punktiga 2¹ biojäätmete kompostimise nõuete sätestamise kohta kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu poolt kehtestatavas jäätmehoolduseeskirjas. Säärase sätte jäätmeseadusse lisamine võimaldab kohalikul omavalitsusel rakendada eelnõu § 1 punktis 3 toodud sätet, mis võimaldab biojäätmete kompostimise nõuete täitmise korral jäätmetekkekohas vähendada olmejäätmete äraveo sagedust tiheasustusalal ühele korrale 12 nädala jooksul. Muudatusettepanekud nr 6–8. Eelnõu § 1 punkti 1 jõustumise korral tuleks nende kohaliku omavalitsuse üksuste puhul, kes korraldavad praegu jäätmevedu jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ kohaselt, arvestada õiguspärase ootuse põhimõttega. Seetõttu täiendatakse keskkonnakomisjoni ettepanekul jäätmeseadust §-ga 136⁶ korraldatud jäätmeveo lepingute kehtivuse kohta, mille kohaselt jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ rakendamiseks – see kehtib vastavalt eelnõu §-le 2 kuni 2014. aasta 1. oktoobrini – sõlmitud lepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni (eelnõu § 1 punkt 5). Seadust täiendatakse ka paragrahviga 136⁸ jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ rakendamise kohta, mille kohaselt pooleliolevad riigihankemenetlused ning lepingute menetlused jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ rakendamiseks – nagu öeldud, see kehtib kuni 2014. aasta 1. oktoobrini – viiakse lõpuni ja nendes menetlustes sõlmitud lepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni (eelnõu § 1 punkt 7).
Lisaks täiendatakse eelnõu keskkonnakomisjoni ettepanekul jäätmeseaduse §-ga 136⁷ jäätmete äraveo sageduse kohta. Selle kohaselt enne 2014. aasta 1. oktoobrit sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni lepingutes ettenähtud jäätmete äraveo sagedusega (eelnõu § 1 punkt 6).
Muudatusettepanekuga nr 9 teeb keskkonnakomisjon ettepaneku täiendada eelnõu §-ga 2 ja seadustada eelnõu 1. oktoobril 2014. aastal. Nimetatud jõustumisaeg jätab kõikidele asjaomastele isikutele ja asutustele piisavalt aega seadusega tutvumiseks ning selle rakendamiseks.
Tänavu 5. mail saadeti kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste juhtidele eelnõu tööversioon ja kutsuti neid Riigikogusse osalema 27. mail korraldatud eelnõu arutelule, sh esitama oma muudatusettepanekuid.
Eelnõus on tehtud ka tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu.
Keskkonnakomisjon otsustas oma 3. juuni istungil esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. juuniks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele.
Veidi ka mõningatest menetluse momentidest. Keskkonnakomisjon palus eelnõu vastavuse kohta põhiseadusele ning seaduse jõustumisega kaasnevate muudatuste ja mõjude kohta arvamust nii põhiseaduskomisjonilt kui Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnalt. Üldjoontes on eelnõu põhiseadusega kooskõlas, oli õigus- ja analüüsiosakonna nõuniku Silver Sära vastus. Samuti ei tuvastatud silmanähtavat vastuolu Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga. Riigil on õigus otsustada, milliste reeglite järgi kohalikud omavalitsused jäätmevedajat valivad. Samas märgiti, et § 67 lõike 1 puhul tuleks nimetada veopiirkondade moodustamise piiramise põhjused, kui need on olemas. Lisaks tuleks eelnõusse lisada rakendussätted. Seda on keskkonnakomisjon ka teinud.
Põhiseaduskomisjon juhtis tähelepanu asjaolule, et eelnõu § 1 punktist 2 ei selgu üheselt, kas ühiste jäätmeveo piirkondade moodustamisel tuleb arvestada ka jäätmeseaduse § 67 lõikes 5 sätestatud 30 000 elaniku piirangut või võimaldab vastav regulatsioon moodustada määratlemata suurusega veopiirkonda. Lisaks ei selgu eelnõust, kas juhul, kui omavalitsusüksusega koostöös leitud vedajaga sõlmitud veolepingud lõppevad, kaotab kehtivuse ka omavalitsusüksuste ühine jäätmeveo piirkond või mitte. Nad tegid ettepaneku eelnõu edasisel menetlemisel neid küsimusi täpsustada. Põhiseaduskomisjon ei näinud riivet põhiseadusega.
Nii palju lühidalt veel, et selle eelnõu menetlemine on tekitanud suhteliselt palju emotsioone. Enamik kohalikke omavalitsusi seda ei toeta, aga mõned üksikud siiski toetasid. Ma praegu meelevaldselt pakun, et umbes 30 kohalikku omavalitsust eelnõu ei toetanud, neli või viis toetasid. Väga palju tekitas diskussiooni just veosageduse võimalik harvendamine 12 nädala peale. Eelmise jäätmeseadust puudutanud eelnõu arutelul kolleeg Aivar Riisalu selle kohta juba küsis. Selgitan, et kohalikul omavalitsusel on õigus ainult sel juhul lubada vähendada jäätmeveo sagedust, kui on tagatud kompostimise võimalus. Minu poolt hetkel kõik.

Suur tänu! Laekunud on hulk küsimusi. Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud komisjoni esindaja! Kellaaeg on hiline ja inimesed avameelsemad. Kui me saali tagaosas küsisime komisjoni esimehe käest, mis selle eelnõuga inimeste jaoks paremaks läheb, siis ta vastas, et ei lähe midagi, aga Edgarilt võtame üht-teist ära. Kas see ongi tavapärane praktika, et üks parlamendi komisjon tegeleb eelnõudega, mis konkreetselt just ühte omavalitsust kõige valusamalt löövad? On ju aru saada, mis oli Luigase, Laaneti, Kaljuvee ja Vakra eesmärk selle eelnõu esitamisel. Aga mis on komisjoni eesmärk selle eelnõu saatmisel esimesele ja teisele lugemisele siin saalis? Kas see on tavaline keskkonnakomisjoni praktika, et ühele omavalitsusele lihtsalt tehakse ära?

Kindlasti ei ole keskkonnakomisjoni tavaline praktika kohalikele omavalitsustele ära teha. Komisjon on lihtsalt eri valdkondades muutnud regulatsioone, mis puudutavad kohalikke omavalitsusi. Jah, ka meil komisjonis tõstatus mitmel korral seesama küsimus, kas me teeme nn Tallinna seadust. Paljud teisedki komisjonid on arutanud eri valdkondi käsitlevaid Tallinna seadusi.
Kui nüüd meelevaldselt seda koridorijuttu seletada, siis üks komisjonis arutatud küsimus oli, kas see muudatus teeb prügiveo hinna kallimaks või odavamaks. Enamik vastajaid arvas, et teeb kallimaks. Loomulikult see kõik on väga subjektiivne, me ei oska seda ette arvata. Aga kui me vaatame majapidamiskulutusi üldse, siis jäätmeveo tasu ei ole sugugi mitte kõige suurem kulutus. Samas, minu isiklik hinnang on see, et jäätmevedu kindlasti kallineb. Sellel on mitu põhjust, üks on kütuse kallinemine. Teiseks, alates 2020. aastast me peame teatud eurodirektiivide kohaselt liigiti kogumist suurendama, nii et me peame hakkama jäätmeid rohkem sorteerima. See on ajamahukam ja ka äraveo mõttes keerulisem. Jäätmeveo tasu lähiaastatel ilmselt kasvab.

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja Erki! Me oleme koos seda eelnõu arutanud ja kuulanud eri osapooli. Mulle jääb aina rohkem mulje, et kogu asja üritatakse mingi firma kätte mängida. Kuidas sa seda komisjoni poole pealt vaadates oskad kommenteerida? Kas käib selline väike turu jagamine või kuidas sulle tundub?

Väga paljud keskkonnakomisjonis arutusel olevad eelnõud puudutavad kas otseselt või kaudselt ressursside jagamist. Näiteks võib tuua metsaseaduse ja kõik muud sellised asjad. Me võime siin igasuguseid seoseid luua. Praegu on Eestis jäätmeturul kaks suurt tegijat, kellele kuulub 95% turust, ja üks on 5% omav osanik. Nii et jäätmevedajaid väga palju järele jäänud ei ole. Eelmise aasta lõpupoole olid ka mingisugused muudatused omandivormis. Eks elu näitab, kas see muudatus toob väikeettevõtteid juurde või mitte, aga kindlasti aastast aastasse läheb väikeettevõtete turule sisenemine raskemaks. Jäätmemajanduses on võtmetegija see, kes haldab kogu ahelat, kuna tal on palju lihtsam hangetes osaleda ja vähemalt ajutiselt pakkuda madalamat hinda kui uued turule tulijad.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Vabariigi Valitsus otsustas 12. juuni istungil ühel häälel eelnõu mitte toetada, sest Keskkonnaministeerium pidi alustama jäätmeseaduse muutmise tervikliku kontseptsiooni väljatöötamist. Siit küsimus: miks ei oodata ära ministeeriumi eelnõu ega lahendata küsimust terviklikult? Kas te oskate sellele omapoolse seletuse anda?

Jah, see teema oli ka meil kevadel arutusel. Aga ma olen vist siit puldist juba öelnud, et poliitikas ei ole kunagi midagi kindlat. Mõnikord tuleb mõningad seadused kiiresti vastu võtta, mõnikord mõned asjad lükatakse pisut edasi. Jah, Vabariigi Valitsus esialgu ei toetanud seda. Ministeerium on aga nüüd pisut oma hinnangut muutnud ja sellepärast oleme menetlusega edasi läinud.
Unustasin kogu selle pika ettekande juures mainida, et viimasel istungil me pisut muutsime pakutavaid tähtaegu. Ka ministeerium toetas seda, et seadus hakkaks kehtima 1. jaanuaril 2015. aastal. See on just protseduuride tõttu vajalik. Kohalikud omavalitsused peavad kindlasti oma määrustes kehtestama kompostimise nõude ja selleks on aega vaja. Omavalitsuste võimekus – nii teadmiste poolest kui ka kiire tegutsemise võimekus, suutlikkus määrusi valmis teha on erinev. Viimasel istungil tegi kolleeg Tõnis Kõiv ettepaneku tuua seaduse jõustumise aeg 1. jaanuarilt 2015. aastal 1. oktoobrile sellel aastal. Komisjon toetas seda ettepanekut.

Aitäh! Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Korraldatud olmejäätmeveoga seoses ikka aeg-ajalt tõstatub küsimus, kas eraisik peaks tasuma sellise veo eest, kus ta prügi tegelikult ära ei anna, ehk tühisõitude eest. Kas seda ka eelnõu raames arutati ja üritati sellele probleemile lahendust leida?

Selle eelnõu menetlemise käigus puudutati väga paljusid jäätmeveoga seotud probleeme. Üks argument eelnõu algatamisel oligi tõsiasi, et meil puudub praegu täielik ülevaade kohalike omavalitsuste jäätmekorraldusest. Ja kui kohalikud omavalitsused korraldavad jäätmevedu, siis me ei saa kontrollida, me ei saa täpselt teada, mille eest me tegelikult maksame. Kas me maksame piltlikult öeldes natuke ka Tallinna TV eest või ainult jäätmeveo eest. Me ei tea, kas hinnas sisalduvad ka tühisõidud või näiteks väravatasud. Nii tegidki viis Riigikogu liiget muudatusettepaneku anda Tarbijakaitseametile suurem pädevus kontrollida nn puukteenuste osutamist. Loomulikult, kui kohalik omavalitsus korraldab jäätmeveo hanke, siis peab ta kindlasti täpsemalt määratlema, mida võib jäätmeveo tingimustesse lisada ja mida mitte. Tühisõidud on tõesti probleem, aga kui praegu on korraldatud jäätmevedu üks kord nelja nädala jooksul, siis lepingu järgi ei ole jäätmevedajal vahet, kas see on täis või tühi konteiner, mida ta tühjendama sõidab.

Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Teatavasti kaasati eelnõu menetlemisse kohalikud omavalitsused, kellelt küsiti seisukohta, kuid nende seisukohtadega ei arvestatud. Kas kaasati veel kedagi, kelle seisukohti ei arvestatud?

Kohalike omavalitsuste kohta ma ütleksin, et pole õige väita, et me neid ei arvesta. Me võtsime nende seisukohad teadmiseks. Me soovisime ka informatsiooni, kas muudatused, mida me pakume, on põhiseadusega kooskõlas. Kindlasti pole alust öelda, et me Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna ning põhiseaduskomisjoni arvamusi ei arvesta. Kindlasti arvestame ja nende märkusi on ka muudatuste tegemisel silmas peetud. Aga jah, põhiliselt tegid ettepanekuid kohalikud omavalitsused ja neid me tõesti kõiki ei arvestanud.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan, proua juhataja! Austatud ettekandja! On avaldatud arvamust, et see eelnõu teenib suurfirmade huvisid ja sellega kiirustamine veel eriti. Kas komisjonis oli juttu, milliste firmade milliseid huvisid see võiks teenida ja et sel juhul on tegemist korruptsioonihõnguga?

Komisjoni istungitel vähemalt laua taga sellist teemapüstitust ei olnud. Kui te tahate teada, millistest firmadest me võime üldse rääkida, siis nagu ma ennist ütlesin, meil on Eestis kolm tugevamat jäätmeveofirmat, kellest kaks suuremat omavad 95% Eesti jäätmeveoturust. Need on aktsiaseltsid Eesti Keskkonnateenused ja Ragn-Sells. Aga kordan, keskkonnakomisjonis seda juttu üles ei võetud, et me teeme kahe firma jaoks turu teistest osalejatest puhtaks. See on meelevaldne lähenemine, aga igaühel on õigus oma peas seda mõtet arendada, kui soovi on.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin: kuidas üldse on võimalik Riigikogu ette tulla sellise eelnõuga, kui pole teada, kas seaduse vastuvõtmine teeb prügiveo hinna kallimaks või odavamaks? Kuidas see võimalik saab olla?

Kuidas see on võimalik? Eelnõu algatajate eesmärk ei olnud anda hinnang, kas prügiveo hind on odav või kallis. Algatajate seletuste kohaselt võiks eelnõu prügiveo odavamaks muuta, seda just Põhja-Tallinnas, kus väidetavalt prügiveo hind tõusis 30%. Ma küsisin kahel komisjoni istungil, kas see peab paika. Põhja-Tallinnas elavad inimesed, kes komisjoni külalistena kohal olid, väitsid, et lõpphind – see, mida tarbija arvel näeb – läks odavamaks. Ühel korral räägiti 40%-st, teisel korral oli see summa vist väiksem. Algatajate hea tahe on, et prügiveo hind läheks odavamaks.
Sellest ma juba rääkisin, et minu puhtalt isiklik hinnang on selline, et meie jäätmeveo tasu kasvab ainuüksi sellepärast, et kui näiteks Nõmmel tehakse jäätmeveo hange ning kui on x arv maju ja pole ette teada, mitu majapidamist soovib jäätmete äravedu kord 12 nädala jooksul, siis kindlasti peab jäätmevedaja lisama oletusliku kahjumi kõikide klientide arvetele. Ja see muudab veohinna ühiku kohta kallimaks. Võib-olla see tasu kokkuvõttes ei kasva neil, kes tolle 12 nädala graafiku tellivad, kuna autot on vaja vaid iga kolme kuu tagant. Aga need, kes tühjenduse igaks kuuks tellivad, peavad ilmselt rohkem maksma hakkama. Seal ei ole muud võimalust, muidu jäätmevedu ei toimiks.

Heimar Lenk, palun!

Mulle tundub, et te ei ole selle eelnõu sisu selgeks saanud. Kogu maailmas on nii, et kui erafirmalt võetakse mõni teenus ära linna- või vallavalitsuse kätte, siis on alati selge, et hind läheb odavamaks. Selle pärast seda ka tehakse. Kuna te aga sellele küsimusele vastata ei osanud, siis ma esitan teile lihtsama küsimuse. Siin keegi ütles, et tal on kahtlus, et see seadus tehakse suurfirmade tellimusel. Mul on palve: püüdke ära seletada, et ei tehta suurfirmade tellimusel seda seadust, mida te olete pandud kaitsma! Püüdke, äkki õnnestub!

Härra Lenk, te ilmselt ei kuulanud mu juttu. Tundub, et küsimus oli teil ette valmis mõeldud. Aga alati ei pruugi nii olla, et kui kohalik omavalitsus hakkab mingit teenust osutama, siis see läheb odavamaks. Te olete vana telemees ja teate, et ka Eesti Rahvusringhääling teeb teatud tooteid kallimalt, kui ta saaks täpselt samad tooted sisse ostes.
Aga tulles palve juurde tõestada, et seda ei tehta kahe ettevõtte huvides, pean ütlema, et mul on väga keeruline seda tõestada. Nagu ma Ester Tuiksoo küsimusele vastasin, kõik on vaataja silmades. Võime selle üle spekuleerida, aga me ei pea seda tegema. Minu arvates peaks kogu selle eelnõu üle otsustamisel ja hääletamisel enese jaoks selgeks tegema ühe küsimuse: kas kohalik omavalitsus võiks tegeleda teatud teenuste pakkumisega elanikele või ei võiks. Selles ongi minu arvates otsustamise võti. Ja me ei tohiks siia jälle sisse tuua Tallinna kaasust. See on minu arust kole väide, mida me üritame kogu aeg igal pool esitada, et me peame seaduseelnõu tegema sellepärast, et Tallinn teeb nii või Tallinn teeb naa. Selline lähenemine seadusloomele on väär ja sedasama eelnõu hääletades me peaks eelkõige arvestama seda, kas kohalikel omavalitsustel on õigus teatud teenuseid pakkuda või mitte. Ja ongi kõik.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on seotud eelnõu esimese punktiga, millest te natuke rääkisite. Selles öeldakse, et § 66 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks. Seletuskirjas on seda püütud selgitada, aga ikkagi mind see ei rahulda. Ma tahaks teada, kuidas kõik need konkursid hakkavad toimuma peale seda, kui tähtajad on lõppenud. See on üks osa küsimusest. Ja teiseks, kas Keskkonnaministeerium jäi oma positsioonile, et töötatakse välja kompleksvariant?

Ma hakkan tagumisest otsast pihta. Keskkonnaministeerium töötab oma kompleksvariandi kallal edasi. Loodetavasti me näeme seda juba sügisel. Teie küsimuse esimene pool puudutas eelnõu esimest punkti seaduse § 66 lõike1¹ tühistamise kohta. Tehakse selline muudatus, et kohalik omavalitsus korraldab jäätmeveo ja seda niimoodi, et vedava ettevõtja kliendiks on jäätmevaldaja, kellele ettevõtja saadab arve. Igale kliendile seega eraldi. Vahelüli kohaliku omavalitsuse näol olla ei tohi. Kõik senised lepingud kehtivad lepinguaja lõpuni, seadus ei ole tagasiulatuva mõjuga. Seadus hakkab kehtima 1. oktoobril, kui see vastu võetakse. Aga kõik lepingud, mis on seni sõlmitud, kehtivad kuni kehtivusaja lõpuni.
Minu isiklik hinnang kodanikuna on, et see 12 nädala jooksul jäätmete äravedamine on jama, vähemalt tiheasustusega alal. Me võime ju näidata, et meil on kompostimisvõimalus olemas, aga kui meil on perekond, kus on väiksed mähkmeid kasutavad lapsed, siis ma ei tea, kui hügieeniline see on või mis naaber sellest arvab, kui konteiner on tema aia vastas ja seda mähkmeid sisaldavat konteinerit kahe või kolme kuu jooksul ei tühjendada. See on minu isiklik arvamus. Ja mulle isiklikult ei meeldi ka seesama eelnõu esimeses punktis pakutav muudatus § 66 lõike 1¹ tühistamise kohta. See on selline tunnetuslik küsimus, kas võib seda teha või mitte. Arutelude käigus on palju küsitud, miks kohalik omavalitsus võib omada näiteks sibitünni või -autot, aga prügiautot ei tohi omada.
Kindlasti võime vaielda selle 1. oktoobri tähtaja üle. Kui me reaalselt tahaksime selle eelnõu eesmärki saavutada, nagu algataja seda mõtles, siis peaks seadus hakkama kehtima tavapärases korras peale Riigi Teatajas ilmumist. Siis oleks asjal mingi mõte. Kohalikud omavalitsused aga lükkavad oma suvepuhkuse edasi, saavad vajalikud hanked ära korraldada ja elu läheb edasi.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Ma soovin stenogrammi ja ka saali huvides üht asja veidi täpsustada. Teie ettekandest jäi mulje, nagu oleks enamik kohalikke omavalitsusi selle eelnõu vastu. Tegelikult see ju nii ei ole. Keskkonnakomisjon saatis kõigile omavalitsustele ehk ca 200 omavalitsusele kirja, küsides arvamust konkreetse eelnõu kohta. Vastuseid tuli üle 20, alla 30 – suurusjärk on selline. Nendest vastanutest üks viiendik oli poolt ja ülejäänud vastu. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et need omavalitsused, kes oma arvamust ei väljendanud, on selle eelnõu vastu. Pigem saame öelda, et kuna nad ei avaldanud oma arvamust, siis nad ei ole poolt ega vastu. On see õige?

Kahjuks mul ei ole kõikide kohalike omavalitsuste vastuseid laua peal, nii et ma ei suuda praegu heale kolleegile öelda, kui mitu kohalikku omavalitsust ütles jah ja kui mitu ütles ei. Ma arvan, et pigem oli toetajate protsent väiksem. Mõned toetasid teatud punkte ja teisi punkte jälle ei toetanud. Nii et ka need, kes midagi toetasid, ei toetanud kogu eelnõu. Jah, meil on umbes 200 omavalitsust, enamik neist ei vastanud. Aga kõik suuremad omavalitsused, kõik suuremad linnad – Tartu, Tallinn ja Pärnu – olid vastu. Kohtla-Järve küll mitte, see oli ainuke suurematest linnadest, kes toetas eelnõu edasist menetlemist. Kõik teised suuremad linnad ei toetanud. Kui see vastus kolleegi rahuldab, siis sellega ma piirdun.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni aseesimees! Ma tulen ikkagi eelmise küsimuse juurde tagasi. Me kohtusime komisjonis korduvalt. Äkki sa ütled siiski, kui palju oli hinnanguliselt neid, kes tulid laua taha, ja kui palju oli nende seas neid, kes eelnõu toetasid? Too palun ligikaudsete arvudena välja! Selge on, et meie õigusosakond pidi eelnõu toetama, aga räägime nendest, keda see otseselt puudutab, nende väljaminekuid ja igapäevast tööd.

Ärme nii meelevaldseks läheme. Õigus- ja analüüsiosakond ei kirjuta arvamusi kindlasti mitte selleks, et ta peab mingit seaduseelnõu toetama või maha tegema. Osakond lähtub ikkagi õiguslikest aspektidest. Me küsisime seda, kas eelnõu on põhiseadusega vastuolus. On teatud probleeme, millele ka õigusosakond viitas, aga otsest põhiseadusega vastuolu nad ei näinud. Tegu on aga juriidilise tekstiga, kes tahab sellest ühte välja lugeda, loeb ühte välja, kes tahab teist välja lugeda, loeb seda. Mis puutub asjaomasesse protsenti, siis 27. mail, kui meil oli ümarlauakohtumine, kus olid kohal väga paljude kohalike omavalitsuste esindajad, neist, kes olid laua taha tulnud, 90%, võib-olla isegi 95% ei toetanud jäätmeseaduse muutmise seadust. Aga vähemalt üks härrasmees toetas. Nii et kui kedagi huvitab, siis see protsent oli selline. Aga tulen korraks tagasi Tõnis Kõivu küsimuse juurde, kuidas asjale läheneda: kas need, kes kohale ei tulnud, toetavad või ei toeta eelnõu. See on selline muna ja kana küsimus, mille peale ei oska muud öelda kui seda, et need, kes kohal olid, ei toetanud.

Kaia Iva, palun!

Aitäh! Ma jagan kolleeg Riisalu muret prügi vedamise regulaarsuse pärast. Uus seadusmuudatus annab ka tiheasustusalal õiguse harvemini prügi vedada ja tõepoolest võib seda kaaluda – teatud tingimustel võib see lubatud olla. Seadusmuudatus täpsustab, et seda võib teha sellisel juhul ja sellistes paikades, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekkekohas tagatud. Kas oli ka arutlusel, kuidas ja kes kontrollib ning hindab seda, kas kompostimine jäätmetekkekohas on tagatud või ei ole? Ja kus täpsemalt, kui ligidal ja kas igas majapidamises peab kompostikoht olema? Kuidas ja kes seda reguleerib?

See on iga kohaliku omavalitsuse otsustada ja oma määrusega saavad nad paika panna tingimused, mis seda korda reguleerivad. Kontrolli peaks tegema eelkõige kohalik omavalitsus. Jah, me teame, see suurendab kindlasti omavalitsuste halduskoormust. Miks olid omavalitsused just selle punkti seadusesse lülitamise vastu? Üks põhjus oligi see, et kui seaduses on lubatud ka 12 nädalat, siis paljud kodanikud nõuavadki kohe õigust 12 nädala graafikut saada. Omavalitsused kardavad, et kui me kirjutame selle seadusse sisse, siis inimene võtab seda kui tema õigust lasta prügi ära vedada iga 12 nädala tagant. Aga teie küsimuse juurde tagasi tulles selgitan veel kord, et kohalik omavalitsus peab oma määruses sätestama tingimused, kui kaugel ja kui suur see kompostikast peab olema. Igas omavalitsuses valitseb ju konkreetne eripära – näiteks Tallinnas on Nõmme, Pirita ja kõik muud linnaosad teistest pisut erinevad, kas või kruntide suurus on erinev. Ma arvan, et see on mahukas töö.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Kõigepealt Tõnis Kõivu äraspidisest arusaamast, et omavalitsused, kes arutelus ei osalenud, olid justkui eelnõu poolt. See on umbes samasugune tõlgendus, et inimesed, kes valimistel ei osalenud, armastavad kõik Reformierakonda. Minu pinginaabri Ester Tuiksoo küsimuses kõlas väide, et see eelnõu on justkui ühe ettevõtte toetuseks tehtud eelnõu. Praeguseks on ilmne, et komisjoni esimees Rainer Vakra ajab ühe ettevõtte, konkreetsemalt Ragn-Sellsi asja. Kas teie komisjoni aseesimehena olete nõus kandma vastutust, mida kannab komisjoni esimees, kui ta ajab lobireeglitest väljuvaid ühe ettevõtte asju teie komisjoni istungil ja parlamendi saalis?

Nüüd ma peaks kasutama klassikalist komisjoni ettekandja vastust, et seda teemat me komisjonis ei arutanud. Aga kui teid huvitab minu hinnang, siis ma võin teile sellest puhvetis rääkida.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, härra juhataja! Hea ettekandja! Mulle tegelikult meeldivad need vastused, mida te annate oma isikliku hinnanguna sellele seaduseelnõule. Prügivedu peaks olema kohaliku omavalitsuse otsustada ja reguleerida. Kas te arutasite ka seda, et tegelikult see seaduseelnõu on kohaliku omavalitsuse autonoomiasse sekkumine? Jääb mulje, et tegemist on teatud isikute poliitiliste huvidega. Palun kommenteerige seda!

Jah, üks vastu olevate kohalike omavalitsuste põhiargument oligi, et see on nende autonoomia või nende õiguste rikkumine. Kui me vaatame eri riikide jäätmemajandust, siis see on erinevalt korraldatud. Saksamaal suuremas osas organiseerib jäätmevedu kohalik omavalitsus. Meil tehti 2007. aastal teatud ettevõtete survel muudatus, et ka kohalikud omavalitsused võiksid seda teha. Urbo Vaarmann küsis õigusosakonna analüüsi kohta. Olgu teada, et nad analüüsisid ka 2007. aasta muudatust. Siis ei nähtud, et see on põhiseadusega vastuolus, miks peaks siis nüüd olema? Aga ma veel kord ütlen, et tegu on põhimõttelise küsimusega. Kohalikud omavalitsused leidsid, et riivatakse nende põhiõigusi. Nagu ma siin pool tundi või natuke rohkem aega tagasi ütlesin, see on tunnetuse küsimus. Küllap Riigikogu liikmetel ja eri erakondadel on erinev arusaam, kuidas võiks teatud asju Eestis ajada – kas võiks olla ka kohalikel omavalitsustel mingi võimalus tegeleda ettevõtlusega või mitte. See ongi too põhimõtteline küsimus. Ma ei tahaks mängu tuua täna paaril korral välja käidud korruptsioonivõimalust. Jäätmemajandus võib olla selline sõna otseses mõttes haisev valdkond, aga Riigikogu saalis ei tohiks seda väga emotsionaalseks ja haisvaks lasta.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra esimees! Hea kolleeg Erki! Jäätmed tõepoolest haisevad, aga raha teatavasti ei haise. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond on oma 10. märtsi arvamuses siiski leidnud, et on kaheldav, kas eelnõus kavandatud meede on põhiseadusega kooskõlas. Tõepoolest, eri osapooltel ja eri erakondade esindajatel võivad olla erinevad arvamused, mis sugugi ei muuda asja selgemaks. Pole hea, kui jääb kõhklus, kas kavandatud muudatused on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Kas me oleme siiski õigustatud arutama eelnõu, milles selgust ei ole?

Kui see riive ei ole väga intensiivne, siis üldiselt me ei ole põhiseadusega vastuolus. Kui me näeks ette praegu kehtivaid lepinguid muuta, siis peaksime tõesti rohkem diskuteerima, kas eelnõu on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Praegu minu hinnangul see riive ei ole nii intensiivne, et tähendab põhiseadusega vastuolu. Nii et ma arvan, et see ei peaks olema selle seaduseelnõu menetlemise põhiline aspekt. Jah, linnade liit on keskkonnakomisjonile saatnud kommentaari, milles viidatakse endise õiguskantsleri hinnangule, kes linnade liitu esindades viitas põhiseaduslikkuse probleemile. Igal juristil on oma arvamus. Meil on mitu seadust, mida hinnates praegune õiguskantsler arvab ühte ja eelmine õiguskantsler arvas risti vastupidi. Kahjuks juriidilised nüansid on sellised, mis annavad väga palju tõlgendamisruumi.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ühest asjast olen ma vastuste käigus küll selgelt aru saanud. Kui üks kord kuus prügi ära veetakse, siis läheb see praegusest kallimaks. Ja kuna mul veetakse prügi ära üks kord kuus, siis ma peaksin olema jõmmikene seenemetsas, kui selle eelnõu poolt hääletaksin. Peaksin sel juhul algatajate nimesid tutvustades Kakumäel kõigile selgitama, et prügivedu läheb peagi kallimaks, sest lugupeetud kodanikud on algatanud sellise eelnõu. Aga mis paremaks läheb, ei ole ma siiamaani aru saanud. Olen aru saanud, et prügi hakatakse vedama harvemini ja see läheb kallimaks. Aga kui me teeme mingit seadust, siis peame mõtlema, mis inimese elus seetõttu paremaks läheb. Kas saaks selle lühidalt välja öelda?

Mina küsisin täpselt sama küsimuse komisjonis eri osapoolte käest ja vastus oli, et süsteem läheb selgemaks. Sa tead, kes sulle arve esitab ja kui palju miski maksab – see on lühike vastus. Vahekehasid ei ole.
Aga kui tulla veel kord jäätmeveo tasu juurde, siis keskmine majapidamise jäätmeveo tasu on 3–5 eurot kuus. Kindlasti ei ole see väga valus löök, kui hind võib-olla 5% või 10% tõuseb. See ei ole selline hind, mis tarbijad pikali lööks. Selle eelnõu menetluse käigus me arutasime palju ka muid jäätmevaldkonnas tekkinud probleeme. Mõtlesime, kas me selle seadusega saaksime lahendada näiteks kohaliku omavalitsuse jäätmejaamade ülalpidamise probleeme. Ladestamistasud on ju kadunud ja kohalikul omavalitsusel ei ole enam nendest laekunud sissetulekut. Lõppkokkuvõttes aga loodan, et me saame teemaga edasi tegeleda sügisel, kui Keskkonnaministeerium on jäätmemajanduse arendamise tervikkontseptsiooniga välja tulnud.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Mul on kahju, et selliste seaduseelnõude puhul ei ole võimalik mingi katseaeg, et prooviks nende algatajate aia taga konteinereid suvel 12 nädalat tühjendamata hoida. Kuidas nad sellele vastu peaksid? Võib-olla nad pärast seda katset mõtleksid teistmoodi. Aga kahjuks Eesti seadusruum sellist võimalust ei anna. Algatajad on öelnud, et eelnõu eesmärk on vähendada prügikulusid. Aga miks nad ei pöördu Tarbijakaitseameti, Konkurentsiameti või õiguskantsleri poole?

Küsimuse esimene pool oli emotsionaalne ettepanek. Kindlasti ei peaks algatajatele tegema ettepanekut säärane katsetus läbi viia. Ka arvan ma, et see oleks küll väga halb praktika, kui kõikide eelnõude puhul oleks ette nähtud mingisugune katseaeg ja me näiteks abordiseaduse või mingite lastekaitse seaduse muudatuste korral hakkaksime igasuguseid asju katsetama. Seadusandja piirdugu ikka otsusega eelnõu vastu võtta või mitte vastu võtta. Sellegi seaduse muutmisel saab iga Riigikogu liige oma meelsust avaldada: ta kas hääletab eelnõu vastuvõtmise poolt või vastu. Nii et selles suhtes probleemi ei ole, demokraatia toimib meil suurepäraselt.

Heimar Lenk, palun!

Ma küll ei näe katseajas midagi imelikku. Pilootprojekti võib ju katsetada, neid tehakse ikka, kui mõni selline küsimus tekib. Aga nüüd küsimus konkreetselt teile kui komisjoni esindajale. Nagu ma aru sain, prügiveo hind natuke tõuseb, aga kuna see tõus pole suur, siis lihtsalt kannatame selle seadusmuudatuse ära. Te just pakkusite, et praegu maksab prügivedu 3–5 eurot ja natukene läheb kallimaks. Enamik omavalitsuste esindajaid, kes teil kohal käis, oli selle seadusmuudatuse vastu. Miks komisjon siis ikkagi laseb seda menetleda, kui ta on kahjulik tarbijale ja ei meeldi omavalitsustele? Kellele te seda seadust siis teete? See ikkagi lõhnab teatud asja järele, eks ole?

Ma ei lasku sellisesse meelevaldsesse arutellu. Kindlasti võiks küsida osa kohalike omavalitsuste käest, miks nad algul olid ühte meelt, pärast pisut teist meelt. Ilmselt nad lugesid eelnõu mitu korda edasi ja tagasi läbi ning said sellest pärast teisiti aru. Aeg on aga väga hiline ja ma igasuguste lõhnade teemalisele ja muule libedale teele ei taha minna.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Mina olen erinevalt paljudest eelkõnelejatest pigem selle eelnõu toetaja, aga ma ei saa aru, miks omavalitsuse juhid ei võiks piirduda ainult konkursi korraldamisega, et nõnda parim jäätmeveo korraldaja leida. Mis need põhjused on? Miks peab omavalitsusel olema võimalus endal toimetada? Millised teenused peaksid siis omavalitsusel veel olema? Mis puutub isand Riisalu hirmu, siis mina sain küll Sangaste vallas lõpuks asjad aetud. Mulle ka alguses öeldi, et hakatakse kord kvartalis vedama, aga kui ma nendega suhtlesin, siis sain lõpuks jäätmevedajaga kokkuleppele ja mul veetakse kord kuus jäätmed ära.

Elu ongi näidanud, et paljud asjad loksuvad ise paika. Aga jah, osa omavalitsusi avaldas kartust, et teatud hajaasustusega piirkondades on jäätmeveohanget keeruline korraldada. Ilmselt on see selgunud läbirääkimiste käigus eri jäätmefirmadega, nii palju, kui neid turule järele on jäänud. Samas, kohalikud omavalitsused võivad moodustada ühise piirkonna, mis hõlmab eri haldusterritooriume, ja korraldada sel moel jäätmeveohanke. See peaks üks lahendus olema. Loomulikult, nagu ka kohalikud omavalitsused välja tõid, kui jäätmeveohanke lepingus on kirjas teatud arv konteinereid – näiteks et mingis vallas peab olema kaks konteinerit – ja need konteinerid on tühjendamata, siis erafirmad väga tihti ei reageeri kohaliku omavalitsuse kaebustele, aga inimesed viibutavad näpuga omavalitsuse poole. Selliseid suuri või väiksemaid probleeme on üle Eesti väga palju ja tore, et Sangastes on lood hästi. Aivar Riisalu kinnitab, et Keila vallas on lood halvasti, eks valimistel peavad inimesed näitama, mis nad asjast arvavad. Kui kohalik omavalitsus teatud probleemidega hakkama ei saa, siis inimesed peavad hääletamiskastide juurde minema ja valima ametnikud, kes seda suudavad.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Tihtipeale on niimoodi, et kui faktid ei meeldi, siis kiputakse nendega kuidagi manipuleerima, neid ühte- või teistpidi pöörama-väänama. Ma räägin seekord protsentidest. Kas sa kinnitad, et keskkonnakomisjonile vastas ca 14% kohalikest omavalitsustest, kellest omakorda ca 20% oli eelnõu poolt, ülejäänud vastu? Ehk siis 86% kohalikest omavalitsustest ei vastanud, teiste sõnadega neil puudub seisukoht. Ja ilmselt on täiesti meelevaldne ja üldse igatepidi imelik spekuleerida selle üle, mida nemad võiks arvata. On see nii?

Eile ehk siis tegelikult juba üleeile oli juttu kohalike omavalitsuste reformist. Ega me kõiki kohalikke omavalitsusi selles kontekstis tõsiselt võtma ei peaks. Matemaatikas on väga lihtne: pane algsed arvud, millised tahad, ja siis tõesta, mida tahad. Kui algsed arvud on valed, siis võid ükskõik mida tõestada. Me kindlasti võime siin sinuga peale meeldivat vestlust erinevaid arve nii- ja naapidi sättida ning teha mis tahes matemaatilisi tehteid, aga keskkonnakomisjoni esindajana ma pigem praegu matemaatikasse ei laskuks. Ma lihtsalt tunnistan, et paljud aruteludel osalenud kohalikud omavalitsused olid selle eelnõu edasise menetlemise vastu. Nende seas oli ka mitu suurt kohalikku omavalitsust. Nii see on. Loomulikult, jah, sinu arvud on õiged – 200 meil omavalitsusi on ja et nii vähesed vastasid, on väga õige tähelepanek.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Hea kolleeg Erki! Ma tänan sind südamest selle hea vastuse eest, mis sa andsid minu küsimusele põhiseadusele vastavuse kohta! Kui sa lubad, ma tsiteerin sind. Sa ütlesid sellised sõnad, et põhiseaduse võimalik riive ei ole kuigi intensiivne, aga juriidilised nüansid annavad tõlgendusruumi. Kas see ei tähenda seda, et tulevastes hangetes või konkurssides või mis iganes need on võib tekkida juriidilisi nüansse, mille tõttu tekivad vaidlused ja siis prügifirmad kraaklevad nagu kajakad prügimäe kohal, konteinerid aga on tühjendamata? Kas ei peaks tellima õigusliku hinnangu kas või õiguskantslerilt, kas eelnõu vastab põhiseadusele või ei?

Ma vastan lühidalt. Minu arvates enam ei pea õiguskantslerilt hinnangut küsima. Me oleme saanud kaks piisavalt pädevat hinnangut. Nii et seda ei pea enam tegema. Eestis on tavaks, et teatud hanked vaidlustatakse. Ka mina elasin Tallinna linnas, kui oli üleminekuaeg ja kolme nädala jooksul ei veetud prügi ära. Olen seisnud selle probleemi ees ja arvan, et jäätmefirmade üks põhiprobleem on, et neil on küll olemas infotelefoni number, aga tundub, et nad on unustanud sellele telefoni taha panemata. Ega inimestel väga suurt võimalust seda probleemide lahendamiseks kasutada ei ole. Oleme seda kõike ka komisjonis arutanud ja jäätmefirmadele edastanud. Aga praeguseks on turg enam-vähem paika loksunud ja vähemalt Tallinnas ei ole suuri probleeme, millega seotud vaidluste tõttu inimeste prügi jääb ära viimata. Jah, on üksikjuhtumeid, et uuel autojuhil ei ole väravavõtit kaasas vms, aga kodaniku seisukohalt on jäätmeveoteenus üldiselt märksa inimsõbralikum kui mõni aeg tagasi.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Juttu oli ka sellest, et esimesel etapil Keskkonnaministeerium ei toetanud seda eelnõu. Selle esimese etapi kohta tahangi küsida. On sul meeles, millised argumendid olid Keskkonnaministeeriumil eelnõu mitte toetada? Oskad sa välja tuua?

Nüüd peab natuke lähiminevikus sobrama. Üks põhjus oli selles, et Keskkonnaministeerium koostab jäätmeveo tervikkava ja seda tehes arutatakse ka kõnealust 12 nädalat, millega seoses Tervisekaitseamet probleeme näeb. Samasugusele probleemistikule juhtis Keskkonnaministeeriumgi esialgselt tähelepanu. Nii et probleem on, aga kui kohalik omavalitsus suudab koostada korraliku määruse ning kompostimine ja sorteerimine on tagatud, siis ta võib selle õiguse anda. Loodetavasti siis ei häiri kaaskodanikke, kui keegi laseb prügi ära vedada väga harva.
Hüppan korra veel menetluse probleemide juurde. Keskkonnakomisjoni liikmed ja Keskkonnaministeerium on saanud eri piirkondades elavatelt inimestelt kirju. Neid küll ei ole väga palju, aga aastas saadetakse 5–7 kirja, mille autorid kinnitavad, et neil üldse jäätmeid ei teki ja neid ei tohiks kohustada liituma kohustusliku jäätmeveoga. Mina keskkonnakomisjoni liikmena olen sellise vabastuse tõeline vastane. Kahjuks pean tõdema, et kui lugeda kohalike omavalitsuste lehti, kus omavalitsused annavad oma volikogu otsustest teada, siis näeme, et väga tihti vabastatakse inimesi kohustusest sõlmida korraldatud jäätmeveo leping. Samas näeme, et omavalitsustes ajavad pakendi-, paberi- ja klaasikonteinerid üle ääre ja keegi neid regulaarselt ei tühjenda. Minu arvates teevad omavalitsused selle vabastamisega endale karuteene, sest osa lepinguta inimesi veab prügi metsa alla.
Tulen uuesti selle 12 nädala juurde. Tallinna linna keskkonnaameti esindaja viitas hiljuti probleemile, et viimasel ajal on just individuaalmajade piirkondades täheldatud bussipeatuste lähedal ja metsaalustes maha sokutatud prügi. See mure oli kirjas nii kohalike omavalitsuste märkusena kui ka Keskkonnaministeeriumi kommentaarides.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma küll ei saa aru, mis eesmärki tahtis kolleeg Tõnis Kõiv oma küsimustega saavutada, aga pakun siiski välja matemaatikaga jätkata. Oletame, et Riigikogu valimistest võttis osa 51% võimalikest hääletajatest ja Reformierakond sai nende häältest 33% ehk puhtalt kõigist võimalike valijate häältest 17%. See tähendab, et 83% ei toetanud Reformierakonda. Kas see annab meile aluse rääkida sellest, et nad on kaotajad, et nad peavad võimust loobuma jne? Kui see loogika ei tööta valimiste puhul, siis kuidas see saab töötada mingil teisel suvalisel juhul? Inimestele on antud võimalus oma seisukoht öelda, aga kui vastust ei tule, siis me ei saa teha järeldusi, mida nad mõtlevad. Kas ei ole nii? Loevad ainult need, kes on vastanud, ja ongi kõik.

Härra peaministrile võib seega teha ettepaneku, et kuna neid ei toeta 83% eestimaalastest, siis ta võiks tagasi astuda. Selle ettepaneku te võite teha, kui samast loogikast juhindute. Arvan siiski, et ei maksa seaduseelnõusid menetledes selliseid meelevaldseid matemaatilisi tehteid kasutada.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Vaatamata varasele hommikutunnile lubage mul viidata tänavu 20. märtsil tehtud Eesti Kommunaalmajanduse Ühingu seminari ühispöördumisele Riigikogu keskkonnakomisjoni poole. Selles on öeldud, et eelnõu seletuskiri viitab jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ rakendamise tõttu ebamõistlikult kõrgeks muutuvatele jäätmeveo hindadele. Küsitakse, miks ja mis tõendite alusel on selline säte eelnõusse lülitatud. Küsimus on selles, kas KOV-id on oma praktikas asunud lähtuma muudest huvidest kui oma elanike keskkonnahuvidest. Seda ühispöördumist te kindlasti arutasite ka komisjonis ja sellest tulenevalt on mul küsimus: miks ei ole Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu arvamusega arvestatud? Kuidas põhjendati komisjonis seda, et kohaliku omavalitsuse esindajate kriitikale ei reageerita?

Sellele küsimusele võib vastata niihästi poliitiliselt kui ka mitte nii väga poliitiliselt. Tegelikult tõstatasid osalised selle teema mitmel korral. Üks seletus oli see, et kohalikud omavalitsused ei ole seaduseelnõu põhjalikult lugenud. Nad ei ole selle mõttest ja sõnastusest täielikult aru saanud ning nende kõhklused-kahtlused ei ole pädevad. Selline oli laias laastus vastus kohalikele omavalitsustele.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Täna on mingi mälestuste õhtu ja ma tuletasin meelde, kuidas 15 aastat tagasi toodi siia lossi ette kaks siga. Põllumehed ei olnud põllumajanduspoliitikaga rahul ja ma mäletan, kuidas need sead terve platsi täis sittusid. Tähendab, 12 nädalat seisab biojäätmete konteiner kortermaja kõrval. Sealt lendavad välja rohelised tuvisuurused kärbsed ja seal pesitsevad rotid, sellised kassi mõõtu. Ma saan aru, et kõik eelnõu algatajad elavad oma majades, nad ei ela korterelamutes. Kas nad kujutavad üldse ette, kas te seda neilt küsisite, millise vastulöögi võib anda, kui korteriühistud saavad kõnealusest võimalusest teada? Kes hakkab seda haisu ja kõike seda mustust kannatama? Kas te ei karda, et ükspäev on Lossi plats täis konteinereid, nii et autosid pole kuhugi parkida?

Hea Mihhail, mina olen ka Ida-Virumaal viimase kolme aasta jooksul hästi palju käinud. Mina rohelisi tuvisuuruseid kärbseid seal näinud ei ole. Ning ma ei karda, et meie lossi esine plats muutub pärast selle seaduse vastuvõtmist prügi ladestamise kohaks. Nii hull see asi ei ole. Aga haisu ja muude ebameeldivuste kohta peaksite küsima eelnõu algatajatelt, samuti selle kohta, kas nad elavad individuaalmajas või paneelidest korrusmajas. Ent nagu me teame, korrusmajadel peab olema biolagunevate jäätmete konteiner, mida regulaarselt tühjendatakse. Nii et teie küsimuse temaatika ei puuduta toda 12 nädala jooksul tühjendamist, ei puuduta korrusmaju. See ettepanek käib ikkagi rohkem individuaalmajade kohta, kus ilmselt ka üks eelnõu algataja on oma lapsepõlve veetnud.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Arvestades selle eelnõu mitme kuu pikkust menetlust, võib eeldada, et teil oli komisjonis võimalik arutada ka biojäätmete kompostimise nõudeid. Elades individuaalmajade piirkonnas, olen ma mitmel eri tasandil kokku puutunud biojäätmete kompostimise ja selle kõrvalnähtudega. Kas te komisjonis arutasite tõsiselt, mida võiks omavalitsus või seesama eramaja omanik ette võtta rottide ja parasiitide vastu? See, mis tagajärjed võivad tekkida, on silmaga nähtav. Ma ei ole küll näinud rohelisi tuvisuuruseid kärbseid, kuid kassisuuruseid rotte on Nõmmel liikumas küll.

Kassisuurused rotid olid Nõmmel ja Pääskülas tõesti 1980. aastatel. Praegust seisu ma ei tea. 1980. aastate jäätmeveo korralduse kohta mul informatsioon puudub. Jah, meil oli see teema jutuks. Aga siin astubki jõusse kohaliku omavalitsuse õigus, võimalus, kohustus – kuidas keegi tahab võtta – kontrollida, kas teatud tihedusega jäätmeveo korraldus tekitab piirkonnas halbu tagajärgi, näiteks rotte ja muid kahjureid. Kui see osutub muudatuse tõttu juhtunuks, siis on kohalikul omavalitsusel õigus sellise sagedusega jäätmevedu lõpetada.

Kaia Iva, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus, mis on seotud hea kolleegi Mihhail Stalnuhhini küsimusega. Mitte sellega, kus ta zooloogia valdkonda läks, vaid sellega, kus ta matemaatikast kui teadusest rääkis. Ja minu küsimus on, kas minu märkus, et tema järeldused matemaatika ja loogika vallas ei oma tegelikkusega suuremat puutumust, on protseduuriline märkus?

Ei, see ei ole protseduuriline märkus. Aitäh, Erki Nool! Avan läbirääkimised. Rainer Vakra, palun! Lisaaega kolm minutit.

Kaunist ööd, austatud kolleegid! Head Riigikogu liikmed! Mind ajendas siia pulti tulema see, et mulle tundub ühelt poolt, et mõned küsijad ei saanud päris aru, mida nad küsisid, ja komisjonipoolne ettekandja vastas ka oma isiklikke hinnanguid andes kohati nii, nagu varahommikused mõtted talle suhu tõid.
Oleme seda eelnõu menetlenud pea aasta. Eelnõu algatati siis, kui Inara Luigas, Rainer Vakra, Kalle Laanet ja Lembit Kaljuvee olid opositsiooni liikmed. Me oleme selle eelnõu raames organiseerinud korduvalt ümarlaudu ja mitmesuguseid muid arutelusid. Siin on väidetud, et ühel arutelul olid kõik eelnõu vastu. Selle peale saan öelda, et ühele arutelule ma komisjoni esimehena kutsusingi kõik need, kes olid varem komisjonile teada andnud, et nad on selle eelnõu vastu. Oleks olnud lausa ime, kui keegi selle ümarlaua alguses oleks olnud toetaval seisukohal.
Eelnõus tehakse kaks väga põhimõttelist sisulist ettepanekut. Esiteks peaks selle tulemus olema madalam hind, teine tulemus on keskkonnasõbralikkus. Kõigepealt räägingi paar sõna nendest. Tuleb lahendada olukord, kus olmejäätmete veo korra jõustumisest alates on vähenenud ja vähendatud inimeste huvi jäätmeid liigiti koguda. Me teame kõik seda küsimust, et milleks sorteerida, kui kuu lõpuks on vaja prügikonteiner täis saada. Praegu on kohustuslik saada prügikonteiner täis nelja nädalaga. Selleks et edaspidigi olmejäätmete sorteerimist väärtustada, on juba sügisest, kui me selle seaduse vastu võtame, omavalitsustel võimalus – ma rõhutan, et just võimalus – soovijatel pikendada graafikus äraveo vahemikku 12 nädalani. Selle korra töötab välja iga omavalitsus ise. See annab vallale, vallajuhile, linnale, linnajuhile võimaluse vähendada konkreetselt nende inimeste prügiveoarveid, kes prügi sorteerivad ja biojäätmed kompostivad. Võimalus lasta konteinerit harvemini tühjendada tähendab igaühele reaalset raha kokkuhoidu. Prügivedu muutub odavamaks, lõpeb ära see, et iga kuu lõpuks on mõistlik konteiner risti-rästi igasugu kraami täis toppida, sest nagunii see kuu lõpus tühjendatakse.
Teine muudatus. Mul on hea meel tsiteerida Kalev Kallot, kes arutelu käigus küsis, miks peab midagi muutma. Tema elab Haaberstis ja on sealse teenusega rahul, sest ta maksab kuus ainult 3.60. Sada protsenti nõus! Käesoleva eelnõu järgi esmane tingimus ongi see, et selles mõttes mitte midagi ei muutuks, et hinnad oleksid ka tulevikus arusaadavad ja kujuneksid konkursi tulemusena. Konkursil võivad osaleda kõik ettevõtted, seejuures ka munitsipaalvõimu loodud ettevõtted. Näiteks Kihnus on selline munitsipaalettevõte, kes samuti osales konkursil. Aga kui asutatakse munitsipaalettevõte, munitsipaalmonopol, ei tähenda see kindlasti odavamat hinda. Mind paneb imestama mõne inimese veendumus, et munitsipaalmonopol või mis tahes monopol tähendab automaatselt madalamat hinda. Seadus peab kaitsma inimest, mitte vastupidi. Praegu kehtiva seaduse auk lubab kodanikust mittehoolivatel omavalitsustel luua prügiveomonopol ja kehtestada hindu, mis ei allu mingile turuloogikale. Tegu on varjatud prügimaksuga, millest minul kui elanikul ei ole võimalik keelduda. Selle eelnõu eesmärk on teha lõpp kõikvõimalikele nõukogude aja päranditele. Ka siis kehtestas riik hinnad oma äranägemise järgi. Kunstlikult asutatud, läbipaistmatu hinnakujundusega munitsipaalmonopol ei tohi olla Eesti jäätmekäitluse tulevik.
Oluline on siinkohal rõhutada, et soovi korral saavad kõik omavalitsused endiselt korraldada olmejäätmete vedu iseseisvalt koostöös naaberomavalitsusega, volitades selleks näiteks mittetulundusühingut või sihtasutust. Ma kordan: ainukene muudatus on see, et omavalitsuse allüksus ei saa oma tegevuse katteks elanikelt vahendustasu küsida. Praegu on Tallinn seda süsteemi rakendamas vaid Põhja-Tallinnas, aga kavatsus on laiendada see üle pealinna. Ilma varjatud prügimaksuta koostöövormi kasutatakse mujal Eestis, olgu näiteks toodud Valgamaa, Hiiumaa ja Kohtla-Järve. Hea näide on veel Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, millega on seotud 28 omavalitsust. Kõik need omavalitsused saavad hakkama ilma prügimaksu rakendamata, ilma vahendustegevusest lisatulu saamata.
Ideaalses jäätmekäitluses peab kehtima kaks kuldreeglit. Esiteks, kes saastab, see maksab, ja teiseks, kui pea võtab, saab rahakott puhkust.
Siin on palju räägitud, kes on olnud need, kes on seda eelnõu toetanud. Ma kordan veel kord: MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, kogu Valgamaa, lisaks Eesti Omanike Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Jäätmekäitlejate Liit. Omavalitsusi on meil 215 ja neid, kus tehakse koostööd, kus rakendatakse mittetulundusühinguid, on üle Eesti. Nende jaoks ei tähenda muudatus sisuliselt mitte midagi muud kui vaid seda, et omavalitsustele antakse suurem võimalus paindlikult toetada inimesi, kes jäätmeid sorteerivad, kompostivad ja käituvad üldse keskkonnasõbralikult.
Põhimõtteline muudatus on see, et kaob monopoolne omavalitsuse vahendustegevus, millega ühelt poolt valitakse jäätmekäitleja, teiselt poolt vedaja ja lisatakse arvele ka arenduskulu. See arenduskulu ei tohiks olla kujunenud kabinetivaikuses pastaka imemise tulemusena, vaid tänu konkursile. Ja konkursil võivad osaleda ka omavalitsuste enda ettevõtted. Aitäh!

Valeri Korb, palun! Kolm minutit lisaaega.

Head kolleegid! Vaatamata sellele, et aeg on päris hiline ja varsti juba tõuseb päike, tahan rääkida mõned mõtted sellest eelnõust, mida me teiega siin juba pikalt arutanud oleme. Arutlusel olev eelnõu käsitleb vaid marginaalset osa jäätmeseadusest ja kõik oleks hästi, kui sellest eelnõust ei paistaks välja jäätmevedajate aktiivne lobitöö, mis toob kaasa omavalitsuste autonoomia riive. Eelnõus tehakse ettepanek jäätmeseaduse § 66 lõige 1¹ kehtetuks tunnistada. Selle lõike kohaselt võib jäätmeveo korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainus klient ja temale tasu maksja on kohalik omavalitsusüksus või viimase volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohalikul omavalitsusüksusel või viimase volitatud mittetulundusühingul. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on üks omavalitsusüksuste ülesanne korraldada vallas või linnas jäätmehooldust juhul, kui see ülesanne ei ole seadusega antud kellelegi teisele täita. Olukorras, kus kohalik omavalitsus võtab enda peale jäätmevaldajatele teenuse osutamise ja nendega lepingu sõlmimise, on kohalik omavalitsus asunud täitma kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevat kohustust korraldada jäätmehooldust.
Eelnõu on analüüsinud Soraineni büroo advokaadid, kes leidsid, et eelnõu näol on tegemist kohaliku omavalitsuse autonoomia intensiivse riivega. Nende hinnangul eelnõu seletuskirjast ei nähtu, kas eesmärkide saavutamiseks on kaalutud leebemaid vahendeid, mis tagaks tarbijate õiguste kaitse ega riivaks samal ajal nii tugevalt kohaliku omavalitsuse autonoomiat ega lõhuks toimivat jäätmekorraldust. Jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ kehtetuks tunnistamine võib kaasa tuua väikese ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime kahjustamise suurettevõtjate huvides. Riigikohus on selgitanud, et ettevõtetel puudub põhiseadusega kaitstud õigus nõuda riigilt sekkumist, et kaitsta neid ülemäärase konkurentsi eest ja tagada neile nende turuosa.
Nüüdseks on jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ osas leitud lahendus, kus kohalik omavalitsus osutab klientidele otseteenust, mis rakenduks näiteks Tallinnas. Selle lahenduse soovib peale Tallinna linna valida ka arvestatav arv muid kohalikke omavalitsusi ja me teame seda. See, et kohalik omavalitsus osutab elutähtsa teenusena jäätmeveoteenust, on üldlevinud praktika kogu Euroopas. Põhjamaades osutavad kohalikud omavalitsused seda teenust valdavalt niimoodi, et omavalitsus ostab jäätmeveoteenuse sisse ja omab ise käitluskohta. Ülejäänud Euroopas osutatakse jäätmeveoteenust kohaliku omavalitsuse enda ettevõtete kaudu.
Kõnealuse eelnõuga tahetakse selline euroopalik lähenemine prügimajandusele Eestis lõpetada. Keskerakonna fraktsioon ei saa eelnõu sellisel kujul toetada. Meie jaoks on omavalitsuse autonoomia väga tähtis. Samuti on viimase viie aastaga jäätmehoolduse tase Eestis järjekindlalt tõusnud, mistõttu ei ole vaja praegust süsteemi lõhkuda. Peale selle on menetluses ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamist käsitlev eelnõu 668, milles on ette nähtud ka jäätmeseaduse muutmine. Seetõttu teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Seda eelnõu ei toeta Keskkonnaministeerium, seda ei toeta Eesti Linnade Liit, seda ei toeta Eesti Maaomavalitsuste Liit, ei toeta Tallinn. Ma võin teile kinnitada, et seda ei toeta ka Narva linn. Meil on üsna kurvad, kuigi mõnevõrra huvitavad ja isegi naljakad kogemused sellest, kuidas jäätmeveoga seotud situatsioon aastate jooksul arenes. Alati, kui tehti selliseid väga järske samme, sattusid Eesti omavalitsused kriisiolukorda. Näiteks umbes kümme aastat tagasi hakati meile rääkima sellest, et luuakse uusi prügilaid. Meile teatati äkki, et poole aasta pärast hakkab tööle uus prügila Uikalas. See on 50 kilomeetrit Narvast ja Eesti suuruselt kolmas linn peab oma prügi vedama sinna. Me oleksime toona prügisse uppunud, kui mitte keskkonnaminister Villu Reiljan poleks kohale saabunud. Ta vaatas ja uuris asjade seisu ning langetas otsuse, millega andis meile loa, kui mälu mind ei peta, veel kaks aastat Narva prügilat kasutada. Siis sai öeldud, et kui linn rikkamaks saab, püstitab ta Villu Reiljanile mälestusmärgi, kuldse büsti. Me ei ole veel piisavalt rikkad, aga mõned meist veel mäletavad inimesi, kes Narva jaoks tõesti suuri asju ära on teinud.
Tollest hädast saime mööda. Kellegi initsiatiiv oleks aga lõppenud linna jaoks katastroofiga. Mõne aja pärast ootas meid järgmine üllatus. Võib-olla keegi, kes omavalitsuses töötanud, mäletab, kuidas kas 2005. või 2006. aastal teatati, et igal omavalitsusel peab olema üks prügisorteerimisjaam. Ja see oli nii rangelt sõnastatud, et mõned kõige rumalamad hakkasidki sellega tegelema. Kaks omavalitsust Eestis asutasidki prügisorteerimisjaama. Ma ütlen, kes need on: need on Narva ja Pärnu. Me ehitasime õigeks ajaks tolle sorteerimisjaama valmis, saime selleks ka Euroopa Liidu raha ja kasutasime kaasfinantseerimiseks oma raha. Aga mida tegi valitsus? Aru saanud, et ainult kahes omavalitsuses kogu Eesti peale on sorteerimisjaam olemas ja teistel seda ei ole, ta lihtsalt muutis seadust ja ütles, et polegi seda vaja. Ja polegi vaja jäätmeid sorteerida! Lihtsalt kui teil seisab kusagil ühe konteineri asemel kaks ning te ütlete meile, et ühes on sorteeritud prügi ja teises on mingid biojäätmed või midagi selletaolist, siis arvestame, et jäätmed ongi sorteeritud. Täitsimegi kõik käsu.
Oi kui palju probleeme oli viimaste aastate jooksul selle sorteerimisjaamaga! Sellel aastal alles lõppes aeg, mil me pidime iga aasta esitama aruandeid selle kasutuse kohta. Aga kui palju see peavalu tekitas!
Iga läbimõtlematu samm selles valdkonnas raputab kohalikke omavalitsusi nii mis hirmus. Komisjonipoolne ettekandja ütles siin – ja ma saan aru, et selle vastu keegi ei vaidle –, et praegu on olukord enam-vähem normaalne ja prügi väljaveo tasu marginaalne. Võib isegi öelda, et kui see kasvab 10%, siis see ei mõjuta absoluutselt mitte midagi. Miks siis on vaja toppida nina protsessi, mis enam-vähem normaalselt edeneb? Kellel seda vaja on? Ainult sellepärast tulingi siia paar sõna ütlema. Mõnikord on targem jätta nii, nagu on, kui süsteem juba töötab. Jah, ka miinuseid on, aga see loll initsiatiiv, millega püütakse oma hoolivust näidata, võib normaalse protsessi pea peale pöörata. Jumala pärast, kolleegid, las Keskkonnaministeerium, kus on tohutult spetsialiste, tegeleb prügiveo probleemidega! Ja teine argument: kui meie kolleegid oleksid kvalifitseeritud prügiveokorraldajad, siis nende jutt mõjutaks mind küll, aga teatavasti nad seda ei ole. Nii et jätke jäätmeseadus rahule, las sellega tegeleb asjaomane instants! Aitäh!

Viktor Vassiljev, palun!

Härra Riigikogu esimees! Head kolleegid! Üllatav on vaadata, et nii paljud teist on erksa silmavaate ja selge pilguga sellisel kellaajal veel siin saalis. Jah, neli autorit, kes selle seaduseelnõuga välja tulid, on Keskerakonnast välja kasvanud tublid inimesed. Keskerakond on ka varem poliitikuid üles kasvatanud ja saatnud neid ühte või teise erakonda ning see on alati Eesti poliitikamaastikku mitmekesistanud. Mis puutub seaduseelnõudesse, siis, head kolleegid, ega meil ei ole tükitöö. Me ei pea sugugi igaüks oma seaduse kokku keevitama ja selle kindlasti läbi suruma. Ma saan aru näiteks töövõimetusreformist. Seal on taga hulk ametnikke, kes peavad kahele ministrile oma tööd demonstreerima, et saaks palga välja teenitud ja preemiat ka võib-olla. Ma saan aru, et keevitati kokku uus lastekaitseseadus, mis ei ole eelmisest sugugi parem, aga on tunduvalt paksem. Aga vaadake, mis puutub prügimajandusse, siis jah, võib-olla kuskil on kärbsed, on nad siis tuvi, varblase või herilase mõõtu, ja ka rotid on linnas enam-vähem loomulik nähtus. Ent ega keegi teist ei ole ju näinud tõelist prügiuputust. Te ei tea, mis asi see on.
Mina olen näinud, ma nägin seda sellises imelises kohas nagu Buenos Aireses, Argentina pealinnas. Argentina on imeline maa. Buenos Aires on väga ilus ja tohutu suur linn, kus on laiad prospektid, monumendid ja kalmistu, kus on Evita Peróni mausoleum. Ning seal on vana sadamalinnaosa La Boca, kus on väiksed puumajad ja kitsad tänavad, täis üksteise kõrval asuvaid kõrtse. Kõrtsides pakutakse väga head Argentina rummi ja nende ees tantsitakse suurepärast tänavatangot. Lihtsalt kõik tantsivad tänaval tangot! See on imeilus linn ja mina nägin seda linna prügimajanduse streigi ajal. See oli rõve, mis seal toimus! Linn oli lihtsalt prügi täis. Suured laiad prospektid ja kitsad vanalinna tänavad olid kaetud korraliku prügikihiga. Küll oli seal jäätmeid mustades kottides, küll pappkastides, küll niisama. Linnaisad üritasid kaosest jagu saada. Neil on soe kliima muuseas, seal oli igasuguseid elukaid väga mitmesuguses suuruses. Ja mitte ainult imetajaid ja lendajaid, vaid ka sisalikke, madusid ja muid päris ohtlikke elajaid. Linn üritas palgata kodutuid, kusjuures paljud nendest olid lapsed. Sorteerimist tehti öösiti, selles soojas pimedas Argentina öös, kusagil kõrval voolamas Río de La Plata, mis tähendab hõbedast jõge. Muuseas, üks Buenos Airese võimalik tähendus on puhas õhk. Seega peaks see olema puhas linn. Ja seal siis lapsed sorteerisid prügi. Rebisid pappkarbid tükkideks, papp ühte hunnikusse, mingid biolagunevad jäätmed teise hunnikusse, midagi muud kolmandasse. Ja meie, turistid, pidime restoranist hotellini minnes ronima üle prügihunnikute ja astuma üle pisikeste kohalike räämas lapsukeste, kes seda kõike sorteerisid.
Te ei ole midagi sellist näinud. Ärge puutuge süsteemi, mis töötab! Linn on nagu inimese organism, tal on oma vereringe. Nii nagu inimesel on vereringe, on linnal veetorud ja elektriliinid. Ärge puutuge linna vereringet, ärge puutuge linna veresooni ja ärge toppige oma näppu linna pepuauku, kui see funktsib niigi! Sest muidu saate teie mustaks ja ainult pahandust tuleb. Ärge puutuge linna jäätmemajandust, ja kõik on ilusti korras! Leidke endale muud tegevust! Te olete ju võimekad inimesed ja küll me toetame teid, aga seda seaduseelnõu me toetada ei saa. Aitäh!

Aivar Riisalu, palun!

Hea esimees! Head kolleegid! Kuna praegu menetletav seaduseelnõu on meie kõigi jaoks sisulise tähtsusega, siis ma ei saa hea kolleegi äsja voolanud sõnavõttu viimaseks jätta. Seda lihtsal põhjusel, et tahan ühiskonnale meelde tuletada, et minuga on juhtunud selline lugu. Mina sain hiljuti kirja, kus minu prügifirma teatas mulle, et minu prügi viiakse nüüd ära üks kord kvartalis ehk iga kolme kuu tagant ühe korra. Kui ma selle kohta küsisin, siis hakkasid kolleegid minu üle täiesti vale koha peal naerma ja ütlesid, et mul peaks ju siis lõhn juures olema, kui prügi ära ei ole viidud. Tegelikult oli kolleegidel selles mõttes tuline õigus, et prügiasjadel ongi lõhn juures.
Täna me tõdesime järjekordselt, et kitsas ring eelnõu algatajaid, kes on Keskerakonnast põgenenud ja oma identiteeti otsivad Riigikogu liikmed, ilmselt ei ole oma uutes koduerakondades piisavalt tunnustust leidnud. Nii ongi nad algatanud ühe eelnõu. Endiste linnaametnikena – pean eelkõige silmas eelnõu põhilist eestkõnelejat – on neil ilmselt okas hinges ja nüüd nad proovivad justkui prügivedu paremaks muuta. Aga kas see ikka tegelikult niimoodi on, seda teab küll ainult vanajumal taevas.
On kurb, et viimasel seitsmel ja poolel aastal, mil ma olen kirgastunult Riigikogu opositsioonis istunud, on ikka ja jälle ette tulnud, et kõige enam elevust tekitavad eelnõud, mis on suunatud ühe kohaliku omavalitsuse vastu Eestis, ja see on meie pealinna oma. Ühest küljest on ju hea meel tõdeda, et minu koduerakond on pealinna valitsenud kogu selle aja ja järelikult valitsenud nii hästi, et võimuerakonnad peavad aeg-ajalt Tallinna kallale viskuma. Neil võib ju teinekord isegi õigus olla. Aga ma arvan, et õigus ei ole neil kindlasti mitte kogu aeg. Ning mis kõige hullem: õigus ei ole neil kindlasti selles, et me peame küsimusi lahendama niisuguste meetoditega. Õiged mehed ajavad asju teistmoodi: nad istuvad laua taha ja proovivad milleski kokku leppida.
On selge, et prügimajandus on kogu maailmas emotsionaalne ettevõtlusvaldkond. Me kõik teame, et sellises suurepärases riigis nagu Itaalia ning näiteks New Yorgis ja Chicagos on prügimajandus alati olnud kummalistes kätes. Ja see hakkab Eestiski natukene sinnapoole kiskuma. Ma tean rohkem, kui ma siit puldist öelda saan. Oleme ausad, seda lõhna, mida mulle prooviti külge kleepida, on selle seaduseelnõu juures küll tunda ja see on kurb. On kurb, et Eesti Vabariigi parlament tegeleb seaduseelnõudega, mis lõhnavad liiga tugevalt, ja kõige hullem on see, et me tegeleme nende eelnõudega täiesti siiralt, kuna need on algatanud üsna kitsas ring inimesi, kes võib-olla ka ise lõhnavad.

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Eelnõu 455 muutmiseks on esitatud kokku üheksa ettepanekut, alustame nende läbivaatamist. Muudatusettepanek nr 1, esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Valeri Korb, palun!

Palun muudatusettepanekut nr 1 hääletada!

Aitäh! Kui nii, siis tuleb seda teha.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 44. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 2, esitajaks Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Valeri Korb, palun!

Palun muudatusettepanekut nr 2 hääletada!

Siis tuleb seda teha.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu 45. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Palun hääletuse ajal vaikust, Aivar Riisalu!
Kolmas muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Viies muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Üheksas muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.
Komisjon on teinud ettepaneku eelnõu 455 teine lugemine lõpetada. Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 455 teine lugemine katkestada. Seda ettepanekut tuleb nüüd hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 455 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu 46. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 455 teine lugemine on lõppenud ja tänane istung samuti.

Istungi lõpp kell 02.59.