Austatud Riigikogu! Algab täiskogu VII istungjärgu 15. töönädala kolmapäevane istung. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Soovi kellelgi ei ole. Siis tuleb teha kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 71 Riigikogu liiget, puudub 30. Vabandust!

Minu kaart ei reageerinud. Ma püüdsin öelda, aga mind ei pandud tähele.

Vaat kui tähelepanematu juhatajast! Meil tuleb nüüd kohaloleku kontrolli korrata. Palun teeme uue kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on nüüd 78 Riigikogu liiget ja puudub 23.
Päevakorras on üks täpsustus. Nimelt, tänase päevakorra punkti nr 15 arutelul, Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu 623 esimesel lugemisel, teeb algataja ettekande minister Urmas Kruuse.

Asume tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarkorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 621 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu 621 lõpphääletusele, annan sellest ka märku.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarkorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 621 seadusena vastuvõtmise poolt on 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Veterinaarkorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on riigikaitsekomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu 597 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Komisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu täna lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele riigikaitsekomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu 597. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu 597 seadusena vastuvõtmise poolt on 77 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eesti lipu seaduse § 6 muutmise seadus on vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 590 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Komisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 590 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 590. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu 590 seadusena vastuvõtmise poolt on 76 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 580 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 580. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 580 seadusena vastuvõtmise poolt on 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 626 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kalev Kallo, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Tingimustes, kus meil on tarvis kindlasti rahastada väga paljusid häid asju, aga raha, nagu ikka, ei jätku, on võitlus maksuaukudega äärmiselt vajalik ja nõuab tähelepanu. Me ei eita selle eelnõu tähtsust, sest see aitab ühes valdkonnas maksuauke kindlasti veidi vähendada, aga see tekitab meis ka hulga küsimusi. Huvitaval kombel on nii, et ühe maksuauguga maksuamet nagu tahaks võidelda, aga kuigi kõigile on teada ka teised kohad, kus täiesti selgesti jäetakse maksud maksmata, Rahandusministeerium ja maksuamet sellest millegipärast kuidagi aru ei saa.
Kuna eelnõu nägi ette väärismetalli ja vääriskivide käibemaksuga maksustamise erikorda – seal toodi välja nimelt pöördmaksustamine –, siis esitas Keskerakonna fraktsioon muudatusettepaneku, mis oleks sellesse nimekirja lisanud metalltooted. Selles küsimuses on meie poole pöördunud mitmed ettevõtjad, kes ausalt makse maksavad. Nad olid väga mures, et metalltoodetega pannakse toime väga suures mahus käibemaksupettusi. Sellest lähtuvalt tegi Keskerakonna fraktsioon muudatusettepaneku, et lisada siia nimekirja metalltooted. Me pidasime silmas eelkõige ehitusmetalli, armatuuri jms. 11. aprillil ilmus ka Äripäevas artikkel, kus oli antud üsna täpne ülevaade ehitusturust, ehituskonstruktsioonide kasutamisest ning nendega seonduvatest maksupettustest. Aga komisjoni arutelu käigus algataja ehk Rahandusministeeriumi esindaja millegipärast ei toetanud seda ettepanekut, tuues hämmastavaid põhjendusi. Näiteks oli esimene põhjus, miks Rahandusministeerium meie ettepanekut ei toetanud, see, et metallkonstruktsioonid ehituses on uus kaubagrupp. No muidugi uus! Tuletan meelde, et aastaid kõik teadsid kütusega toimepandavatest maksupettustest ja rääkisid nendest, aga läks kaks-kolm aastat, enne kui rakendati seadusmuudatus, mis aitas kütusega toimepandavaid maksupettusi vähendada. Selle seadusmuudatuse üle oldi hiljem väga rõõmsad, aga millegipärast tuli sellest väga kaua rääkida. Ka on juba mitu aastat kõne all olnud maksupettused, mida pannakse toime ehitusmetalliga. Aga nüüd öeldakse, et üks põhjus, miks ei saa seda muudatust rakendada, on see, et see on uus kaubagrupp. Teine argument oli selline, et sellest turust ei ole ülevaadet. No tuleb välja, et ei Rahandusministeerium ega maksuamet vist lehti üldse ei loe. Kui nad oleksid lugenud 11. aprilli Äripäeva, siis oleksid saanud ikka päris selge ülevaate. Võib-olla peaks keegi neile ütlema, et nad mõnikord mõne lehe läbi loeks. Kolmas põhjus, ka väga hämmastav, oli see, et maksuhaldur pole täheldanud märkimisväärseid maksupettusi. No siis ta ei tee lihtsalt korralikult oma tööd!
Nii et meil on väga kahju, et Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut metalltoodete kohta ei arvestatud. Maksuamet ja Rahandusministeerium ilmselt ootavad, et maksupettuste osakaal jõuaks selles valdkonnas 100%-ni, äkki nad siis hakkavad liigutama.
Aga minu ettekanne ei tähenda seda, et Keskerakonna fraktsioon eelnõu ei toeta. Ühe maksuaugu, mis on seotud väärismetalliga, saab selle abil kinni panna. Aga ma tahtsin veel kord alla kriipsutada, et on veel neid maksupettuste kohti, mida teavad kõik peale maksuameti ja Rahandusministeeriumi. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 626 lõpphääletusele. Alustame selle ettevalmistamist.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 626. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 626 seadusena vastuvõtmise poolt on 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Käibemaksuseaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 615 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun, Marika Tuus-Laul! Palun ka lisaaega anda!

Head kolleegid! Eesti Keskerakond on läbi aegade olnud seisukohal, et ravimid ei ole kaup nagu iga teine ja mis tahes ärilised huvid ei tohiks seista kõrgemal inimeste tervist puudutavatest küsimustest. Me arvame, et ettevõtlusvabadus ei ole ühiskonnas ülim ja ainus väärtus, kui kaalul on inimese elu.
Riigikohus on apteekide asutamise piirangute suhtes olnud läbi aegade kardinaalselt erinevatel seisukohtadel. Praegune Riigikohtu koosseis arvab, et apteekide asutamise piirangud takistavad ettevõtlusvabadust ja on põhiseadusega vastuolus, kuid veel mõne aasta taguses Riigikohtu otsuses peeti tervise kaitset ettevõtlusvabadusest prioriteetsemaks põhiõiguseks. Ülemäärane konkurents võib tervise kaitset aga tõsiselt kahjustada, kuna halvendab ravimite kättesaadavust maal ja toob kaasa teenuse kvaliteedi halvenemise linnas. Selliseid kannapöördeid on Riigikohus varemgi teinud. Ka Euroopa Kohus on olnud seisukohal, et ettevõtlusvabadus ei ole n-ö ülim vabadus. Samuti väärib märkimist, et õiguskantsler Indrek Teder, kelle hagi Riigikohus nüüd rahuldas, mõtles varem vandeadvokaadina täiesti vastupidi. Just tema tegi apteekide asutamise piirangute seaduse eelnõu õigusliku ekspertiisi 2005. aastal ja oli piirangute kehtestamise eestvedaja. Tol korral me seda ei teadnud. Maa-apteeke kaitsva seaduse algataja siin Riigikogus 2004. aastal olin ma ise. Hiljem vormus sellest komisjoni eelnõu.

Ma palun ettekandjalt vabandust! Head kolleegid, palun kuulame!

Kui me avaksime 9. juunist apteegituru nii, et kaotaksime igasugused piirangud, mis siis juhtuks? Ärimehed lööksid oma poed püsti üksnes suuremates linnades ja hõivaksid kohad uhketes kaubanduskeskustes, äritänavatel, kus apteeke on praegugi väga palju. Aga maainimene vajab samuti apteeki, kuid maale ei taha keegi minna apteeki pidama. Teatas ju hiljuti apteegikett Terve Pere Apteek, et kui 9. juunist asutamispiirangud kaovad ja Riigikogu mingit regulatsiooni ei kehtesta, tahavad nad avada 15 üldapteeki Tallinnas ja Tartus ning on uues turusituatsioonis sunnitud sulgema enamiku oma maa-apteeke.
Meenutuseks ütlen veel kord, et apteekide asutamise geograafilised piirangud, mis meie Riigikohus põhiseadusega vastuolus olevaks kuulutas, on olemas valdavas osas Euroopa riikides. Apteekide asutamise geograafilised piirangud ja omandipiirangud (apteegi omanikuks tohib olla vaid kõrgharidusega proviisor) kehtivad 71%-s Euroopa riikidest. Nendes riikides, kus neid piiranguid ei ole, on olemas apteegikettide piirang ning apteegid konkureerivad vaid n-ö üks ühe vastu. Poolas näiteks tohib apteegikett moodustada vaid 1% turust. Piiranguid ei ole üldse Tšehhis, Bulgaarias, Hollandis ja Iirimaal. Nendele lisanduks ka Eesti, kui me mitte mingeid piiranguid praegu alles ei jätaks.
Aga erinevalt kõikidest teistest Euroopa riikidest ei olnud Eestis apteeker, kõrgharidusega rohuteadlane, proviisor siiani tervishoiutöötaja. Seda me oleme nüüd otsustanud õnneks muuta. Kui siiani ei olnud apteegiteenus Eestis riigi asi, siis nüüd peaks ta selleks saama, riik peab võtma kohustuse tagada ravimite kättesaadavus üle kogu Eesti.
Täna me teeme need otsused loodetavasti konsensuslikult, kuid mitte alati pole see niimoodi olnud. Meenutame, et aastal 1995 kehtestas sotsiaalminister Siiri Oviir apteekidele omandipiirangu. Apteegi omanikuks tohtis olla vaid proviisor või osaühing, apteegiketid olid keelatud ja apteeker oli tervishoiutöötaja. Poole aasta pärast koalitsioon muutus ja sotsiaalministriks sai Toomas Vilosius. Keset suve kutsuti kokku Riigikogu erakorraline istung, ühe päevaga tehti eelnõu kaks lugemist ja apteegi omanikuks võis hakata kes iganes, ka iga kingsepp, erialasest haridusest ei olnud enam juttugi. Hakkasid vohama apteegiketid ja mingeid piiranguid ei olnud, kuni me 2005. aastal kehtestasime asutamispiirangu.
Riigikohus tunnistas küll asutamispiirangud põhiseadusega vastuolus olevaks, kuid pani parlamendile kohustuse kehtestada teatud regulatsioonid. Eelmine koalitsioon oleks pidanud kiiremini tegutsema. Kuna seda ei tehtud, tulebki täna heaks kiita ajutine regulatsioon aastaks ajaks. Sellel seisukohal on ka põhiseaduskomisjon. Ma ei arva, et selle aasta jooksul oleks turg päris lukus. Omavalitsuse soovil ja Ravimiameti loal saab ka linnadesse apteeke juurde teha ja maal saab kõikjal haruapteeke asutada paremini kui enne. Nii et kui keegi soovib, siis palun!
Me oleme vägagi nõus sellega, et ravimite jae- ja hulgimüük lahutatakse. Aega on selleks kolm aastat. Sellest võidab patsient, kes saab sõltumatu teenuse. Jah, suuremad ravimifirmad ja nende huvide eest võitlevad advokaadid seisavad kiivalt selle lahutamise vastu, sest mängus on ju ärihuvid. Kuid Euroopas on siiski hea tava, et hulgimüügifirmad ei oma apteegikette, meil aga kuulub näiteks ühele firmale 150 apteeki. Ketiapteegis töötav apteeker peab hulgimüüja nõudeid vastu vaidlemata täitma, näiteks eelistatakse seal ju teatud ravimeid. See kett läheb välja kuni ravimitootjateni. Ikka põhimõttel, et käsi peseb kätt. Patsient sellest ainult kaotab. Proviisoriapteek on aga oma otsustes ja soovitustes vaba ning lähtub vaid patsiendi huvidest. Selle muudatuse valguses ootame suuremat ravimite valikut. Praegu on ravimite valik Eestis kuus korda väiksem kui näiteks Rootsis. Olgugi et mingil ravimil on olemas müügiluba, seda apteegist lihtsalt ei leia. Me arvame ka, et täna oleks aeg küps proviisoriapteekide süsteemi juurde naasmiseks. Tõesti, ainult kõrgharidusega proviisor võiks olla apteegi omanik, et taanduksid ärihuvid ja taastuks aus teenindus meie kõikide tervise huvides. Kahjuks valitsus seda seisukohta ei toetanud. Aga ma loodan, et me selle teema juurde naaseme.
Nii et jätkem käimasolevas apteegisõjas kõrvale ravimitootjate, hulgimüügifirmade ja suurte apteegikettide majandushuvid ning rääkigem hoopis patsientide tervise huvidest ning maa-apteekide ja väikeste rohupoodide säilitamisest ja juurdetegemisestki. Eesti Keskerakond toetab seda eelnõu. Aitäh!

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel Jaak Aaviksoo, palun!

Austatud eesistuja! Head rahvasaadikud! Ju oleme ühel meelel selles, et ravim ei ole päris tavaline kaup. Küll aga ei ole me seda arusaama tänase päevani suutnud niisuguses sõnastuses seadusesse kirja panna, et võiksime kindlad olla, et see vahetegemine on tehtud sellisel moel, et see vastab ka meie põhiseaduse põhimõtetele ja nõuetele. Sellepärast oleme olukorras, kus otsuse langetamine vastutustundlikul moel on keeruline. Liiga palju kipub meie riigis tekkima ajutisi asju. Isegi kui me oleme olukorras, kus kuuekuuline tähtaeg, mille Riigikohus parlamendile andis, võib olla liiga lühikene, ei saa see olla piisav argument selleks, et lükata sisuline otsustamine edasi ja võtta vastu järjekordne ajutine lahendus. See pretsedent ei ole hea, aga mul on raske öelda, mis võiks selles olukorras parem lahendus olla.
Kui seaduseelnõu tagasi lükata, siis tekib ilmselt segane olukord, mis kahjustab väga paljude Eesti inimeste huve, ning lühiajalises perspektiivis tekib suur segadus ja ebaõiglus. Aga seaduse vastuvõtmise korral tekib ebakindlus, mismoodi peaks kodanik suhtuma põhiseadusesse, kui seadusandja ise ei ole selles küsimuses selgusele jõudnud. Tõsi, sotsiaalkomisjon alustas selle tööga, tal oli ka teatud visioon ja ta püüdis kirikut keset küla ehitada. Paraku tuleb tõdeda, et ühiskonna erinevad huvid ja muutused poliitilises koalitsioonis tekitasid olukorra, kus esialgne visioon pudenes huvigruppidevaheliseks võitluseks, sh massiivseks avalikkusega manipuleerimiseks meedia vahendusel. Nüüd siis olemegi olukorras, kus häid lahendusi ei ole.
Head kolleegid! Kindlasti tuleb sellest teha järeldusi kõikidel osapooltel. Me ei tohi aga siit laiali minna arusaamas, et me oleme probleemi lahendanud, sõltumata sellest, kuidas keegi meist hääletab. Päris selge on ka see, et veel aasta põhiseaduse rikkumist on ilmselgelt ülemäärane. Ju tuleb siis suvel eelkõige valitsusel ja Sotsiaalministeeriumil puhkuse aega lühendada, et juba sügisel saaks alustada millegagi, mille õiguskindluses võib hääletaja veendunud olla, kui ta nuppu vajutab.
Selle kõige pärast ei saa mina seda eelnõu ühemõtteliselt toetada, ei saa seda ühemõtteliselt toetada ka IRL-i fraktsioon. Tänan!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Sotsiaalkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 615 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 615. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu 615 seadusena vastuvõtmise poolt on 45 rahvasaadikut, vastu on 18 ja erapooletuks jäi 1 rahvasaadik. Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 25. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 610 teine lugemine. Majanduskomisjoni ettekandeks palun kõnetooli Olga Sõtniku!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 10. märtsil ja esimene lugemine toimus siin saalis 9. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 24. aprilliks, ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Teist korda arutasime seda seaduseelnõu majanduskomisjonis 12. mail. Arutelu oli väga lühike, pigem mingit arutelu ei olnudki, vaid me lihtsalt hääletasime menetluslikke otsuseid. Otsused olid sellised: esitada eelnõu teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda 21. maiks ja teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele. Otsused võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 610 lõpphääletusele. Alustame selle ettevalmistamist.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 25. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 610. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 610 seadusena vastuvõtmise poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Ülemaailmse Postiliidu 25. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise ja korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 573 teine lugemine. Majanduskomisjoni ettekandja on komisjoni esimees Kaja Kallas. Palun!

Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2014. aasta jaanuaris. Esimese ja teise lugemise vahel tuli meile ligi sada ettepanekut eelnõu algataja esindajalt, teistest valitsusasutustest ja muudelt isikutelt. Ettepanekuid ja arvamusi selle eelnõu kohta esitasid Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium, Muinsuskaitseamet, MTÜ Eesti Ehitusettevõtjate Liit, MTÜ Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, MTÜ Vanalinna Selts, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Majanduskomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele saatmist oma kahel istungil 2. mail ja ühel istungil 19. mail. Komisjonis toimus arutelu, mille käigus vaadati üle töörühma ettevalmistatud muudatusettepanekute loetelu kavand. Loetelust olid kõrvale jäetud sisulised arvamused ja ettepanekud, mis ei olnud seotud vahetult MsÜS-i jõustumisega ja mida ei olnud töörühma hinnangul käesoleva eelnõu menetlemise raames seetõttu mõistlik ega asjakohane menetleda, näiteks MTÜ Vanalinna Selts ettepanek. Aga komisjoni liikmetele olid kõik materjalid koos algataja seisukohtadega kättesaadavaks tehtud.
Pikem arutelu tekkis seoses MTÜ Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu ettepanekuga jätta kehtima elektriohutusseadusesse s.a 1. juulist jõustuva majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega planeeritud loakohustus elektri käitlemisega tegelevatele ettevõtjatele. Selle alusel oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valmistanud ette kaks alternatiivset valikut, mis puudutasid kõiki eelnõus sisalduvaid tehnikavaldkonna ohutusseaduste muudatusi. Ühtlasi teavitasid spetsialistid komisjoni liikmeid, et praegu on valitsuses ettevalmistamisel tehnika ohutuse seaduse eelnõu, mille praegune kontseptsioon näeb ette kvalifikatsiooninõuded pädevatele, mitte vastava valdkonna ettevõtjatele.
Pikem arutelu tekkis ka seoses Riigikogu liikme Tiina Lokk-Trambergi ettepanekuga eelnõu täiendada. Ettepaneku kohaselt oleks võimalik lahendada nende isikute mure, keda ettevõtjad ilma teavitamata on määranud pädevaks isikuks, nagu seda juhtub ehitusettevõtjate puhul. Ettepaneku kohaselt tulnuks isikul edaspidi ettevõtja esitatud majandustegevuse teatele lisada kinnitus, analoogselt eelnõus sisalduva ehitusseaduse regulatsiooniga. Kuna keegi selle ettepaneku poolt ei olnud, siis see ettepanek siin hääletusele ei tule.
Kokkuvõtvalt ütlen, et komisjon otsustas suunata eelnõu 573 täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks 21. maiks. Me otsustasime teha ettepaneku teine lugemine katkestada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. mai kell 14. Kuna eelnõu peaks seadusena jõustuma s.a 1. juulil, siis tegi komisjon ühtlasi menetluslikud otsused ka eelnõu teise lugemise jätkamise kohta ja teise lugemise lõpetamiseks 4. juunil. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on komisjonil ettepanek teha kolmas lugemine 5. juunil ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole.
Meil tuleb läbi vaadata muudatusettepanekute loetelu. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud majanduskomisjon, muudatusettepanek on arvestatud. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud majanduskomisjon, muudatusettepanek on arvestatud. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Tiina Lokk-Tramberg, komisjon on jätnud selle muudatusettepaneku arvestamata, kuid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 alusel ei kuulu ettepanek hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud majanduskomisjon, muudatusettepanek on täielikult arvestatud. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Tiina Lokk-Tramberg, komisjon seda muudatusettepanekut ei arvestanud, kuid see ei kuulu täiskogul hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud Tiina Lokk-Tramberg, juhtivkomisjon on seda muudatusettepanekut sisuliselt arvestanud. Muudatusettepanek nr 7 on majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjon on seda muudatusettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 8 on majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 9 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on seda muudatusettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 10 on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 11 on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 12 on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 13. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 14. muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon ja see muudatusettepanek on täielikult arvestatud. 15. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 16. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 17. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 18. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 19. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 20. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 21. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 22. muudatusettepanek on maaelukomisjonilt ja on sisuliselt arvestatud. 23. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 24. muudatusettepanek on maaelukomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 25. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 26. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 27. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 28. ettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 29. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 30. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 31. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 32. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 33. muudatusettepanek on maaelukomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 34. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 35. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 36. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 37. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 38. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 39. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 40. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 41. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 42. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 43. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 44. muudatusettepanek on maaelukomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 45. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 46. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 47. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 48. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 49. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 50. muudatusettepanek on maaelukomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 51. muudatusettepanek on maaelukomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 52. muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon ja seda ettepanekut on täielikult arvestatud. 53. muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon ja seda ettepanekut on täielikult arvestatud. 54. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 55. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 56. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 57. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 58. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 59. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 60. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 61. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 62. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 63. muudatusettepanek on maaelukomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 64. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 65. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 66. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 67. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 68. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 69. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 70. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 71. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 72. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 73. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 74. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 75. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 76. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 77. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 78. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 79. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud.
Majanduskomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 573 teine lugemine katkestada. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. mai kell 14. Selle päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõu 619. Palun ettekandjaks kultuurikomisjoni esimehe Lauri Luige!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Annan teile ülevaate, mis toimus Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõuga 619 esimese ja teise lugemise vahel. Taustaks mõni sõna eelnõu sisust. Eelnõuga kehtestame Tallinna Tehnikaülikoolile oma seaduse, määrame kindlaks õppe- ja teadustöö suunad ning uuendame juhtimisstruktuuri. Seadus võimaldab ülikooli juhtimisse senisest oluliselt suuremal määral kaasata akadeemilisest kogukonnast väljaspool olevaid isikuid. Kõrgeimaks juhtimisorganiks ülikoolis saab kuratoorium ja akadeemiliseks otsustuskoguks nõukogu. Ülikooli igapäevast tegevust juhib rektor.
Esimene lugemine toimus 16. aprillil ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 2. maiks, komisjonile muudatusettepanekuid ei laekunud. Siiski saatsid kultuurikomisjonile oma täiendusettepanekuid Tallinna Tehnikaülikool ning Haridus- ja Teadusministeerium. Komisjon omalt poolt küsis arvamust eelnõu kohta Rektorite Nõukogult, Riigikogu rahanduskomisjonilt ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt.
Rektorite Nõukogu vastas oma kirjas, et nad toetavad kavandatavaid juhtimisuuendusi. Samas peavad nad oluliseks, et ülikoolide tegevusvaldkonnad oleksid seaduse tasandil selgelt piiritletud. Eesti Maaülikool juhtis eraldi tähelepanu, et eriseadused muudavad kõrghariduse regulatsioonid raskesti järgitavaks. Seetõttu tegid nad ettepaneku, et võiks hoopiski muuta ülikooliseadust.
Rahanduskomisjon toetas põhimõtteliselt tehnikaülikooli kuratooriumile antavat õigust suunata kuni 10% omatuludest ülikooli põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutatud juriidilistele isikutele laenu või tagatise andmiseks. Tõdeti, et ka teiste ülikoolide puhul võiks eeldada samalaadsete regulatsioonide vajadust. Sarnasele järeldusele jõudis ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond.
Kultuurikomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette 12. ja 19. mail. Lisaks korraldasime 13. mail väljasõiduistungi Tallinna Tehnikaülikooli. Arutelude tulemusena otsustas kultuurikomisjon teha eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut.
Kultuurikomisjoni esimene ettepanek on muuta eelnõu § 4 punkti 3, mis puudutab Tallinna Tehnikaülikooli vastutusvaldkondi. See muudatusettepanek tuleneb Tallinna Tehnikaülikooli enda ettepanekust võtta ülikooli vastutusvaldkondade määratlemisel aluseks "Frascati Manuali" teadusvaldkondade ja -erialade klassifikaator. Seda ettepanekut toetas ka Haridus- ja Teadusministeerium. Ettepaneku kohaselt pakub Tallinna Tehnikaülikool teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrghariduse kõigil astmetel inseneri- ja tehnikateadustes, loodusteadustes ning sotsiaalteadustes. Kultuurikomisjon ei toetanud TTÜ ettepaneku seda osa, millega sooviti jätta vastutusvaldkonnad avatuks nendega piirnevate alade ulatuses. Komisjon pidas siiski oluliseks, et ülikooli vastutusvaldkonnad oleksid seaduse tasandil selgelt piiritletud.
Kultuurikomisjoni teine ettepanek on muuta § 4 lõike 4 punkti 3 tulenevalt s.a 23. märtsil jõustunud riigieelarve seaduse nõuetest. Riigieelarve seadusega täiendati teatavasti ülikooliseaduse § 51¹, mille kohaselt koostab ülikool igal aastal finantsplaani, mis on aluseks ülikooli eelarve koostamisel. Muudatusettepaneku kohaselt kinnitab kuratoorium ülikooli finantsplaani ja sellest lähtuvalt ka ülikooli eelarve.
Kultuurikomisjon otsustas 12. mail konsensuslikult saata eelnõu 619 teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 21. maiks, ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Suur tänu!

Ettekandjale on küsimusi. Priit Sibul, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te tõenäoliselt seda teisel lugemisel enam ei arutanud, aga ma küsin siiski. Miks me oleme täna olukorras, kus me arutame Tallinna Tehnikaülikooli seadust? Omal ajal oli lootus, et me suudame hakkama saada ülikooliseaduse ja Tartu Ülikooli seadusega. Nüüd oleme jõudnud tehnikaülikooli juurde. Ma küsisin maaülikooli rektorilt, kas tal on ka lootus, et maaülikool oma seaduse saab. Ta arvas, et praegu ei ole. Aga kas ja millal me võime jõuda sellisesse olukorda, et Tallinna Ülikool, maaülikool ja veel keegi tahab oma seadust saada?

Aitäh! Tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel on avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Avalik-õiguslikel institutsioonidel on Eestis tavaliselt oma seadus. Meil on praegu kokku 21 avalik-õiguslikku institutsiooni, kellest 15-l on oma seadus olemas. Praegu on peaasjalikult avalik-õiguslikud ülikoolid need, kellel oma seadust ei ole. Küll aga teame, et Tartu Ülikooli seadus juba kehtib. Kuna Tallinna Tehnikaülikoolilt tuli initsiatiiv nende oma seaduse eelnõu algatamiseks, et paremini reguleerida vastutusvaldkondi ja kõike muud, mis juhtimist puudutab, siis me võtsime selle eelnõu hea meelega menetlusse. Meie sõnum teistele avalik-õiguslikele ülikoolidele on see, et kui neilt tuleb initsiatiiv, siis me kindlasti kaalume ka nende seaduseelnõude algatamist.

Rait Maruste, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Küsin eelmise küsimuse jätkuks. Teie selgitused olid iseenesest veenvad. Aga ka mina olen mõnevõrra skeptiline selles suhtes, kas me tõesti peame igale avalik-õiguslikule institutsioonile, praegusel juhul ülikoolile, eraldi seaduse looma. Ülikool kui institutsioon, kui asi iseeneses on ju üks ja seesama, on ta siis Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool või Eesti Kunstiakadeemia. Põhimõtteliselt peaks meil olema ikkagi hoiak, et meil on üks ülikooliseadus. Kui olukorrad muutuvad, siis selle seaduse alusel saab ülikoolisisese määrusega just selle ülikooli spetsiifikat arvesse võtta. Aga mulle tundub, et see tee, kui kõik institutsioonid on seadusega reguleeritud, ei ole päris õige.

Aitäh! Eks me peame tulevikus olukorda analüüsima ja vaatama, kuidas oleks mõistlikum. Meil käib pidevalt seadusmaastiku korrastamine. Kui seadusandjad näevad olevat vajaliku või peavad oluliseks koostada uus ülikooliseadus, mis oleks universaalne ja suudaks katta kõikide ülikoolide vastutusvaldkondi, juhtimist ja muud sellist, siis see võib olla tulevikus kaalumise koht. Aga me oleme praegu võtnud selle suuna, et üritada ülikoolidele vastu tulla ja aidata neid seadusandlikul tasandil nii palju kui võimalik, et parandada nende juhtimist ning õppe- ja teadustegevust. Kuid eks see ole tulevikus kaalumise koht.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ka mina ei ole veendunud, et igal ülikoolil tingimata peab oma seadus olema. Aga ma sain aru teie vastusest, et praegune poliitika on niisugune, et see, kas ülikool saab oma seaduse või mitte, sõltub eelkõige ülikooli initsiatiivist. Kui on olemas ülikooli initsiatiiv, siis hakatakse selle seaduse väljatöötamisega tegelema. Nii me võime ühel hetkel olla olukorras, kus igal ülikoolil on oma seadus. Kas siis ülikooliseadus kui selline, mis reguleerib kõiki ülikoole, kaob ära, sest selle järele enam vajadust ei ole?

Aitäh! Meie sõnum ülikoolidele on olnud see, et eeldame, et nad ise huvi üles näitavad. Kui neil tõepoolest on huvi selle vastu, et neil oleks oma seadus – ma räägin avalik-õiguslikest ülikoolidest –, siis oleme nõus seda kaaluma. Me oleme lähtunud samast loogikast, mida ma just eelnevalt kirjeldasin, et avalik-õiguslikel institutsioonidel on tavaliselt oma seadus. Kindlasti ei ole meie ülesanne hakata sunniviisil ülikoolidele nende oma seadust peale suruma, kui nad suudavad toimetada ülikooliseaduse raamistikus. Aga kui selline soov nendelt tuleb, siis tuleb koostöös – ma rõhutan, et koostöös – seda seadust teha. Minu arvates on Tallinna Tehnikaülikooli initsiatiiv igati positiivne ja eeskujuks ka teistele.

Juhan Parts, palun!

Aitäh! Ka mina küsin jätkuks teiste küsimustele. Kas ma saan õigesti aru, et see eelnõu ikkagi ei sõltu ühe või teise ülikooli initsiatiivist või ei ole laiendatav kõikvõimalikele muudele kõrgkoolidele ja ülikoolidele Eestis, vaid on ikkagi ennekõike sõnum inseneri- ja tehnoloogiahariduse strateegilise tähtsuse kohta Eesti arengule?

Kindlasti on oma seaduse olemasolu ka teatav sõnum. Me teame, et Tallinna Tehnikaülikool on Tartu Ülikooli kõrval teine väga tugev ja silmapaistev õppe- ja teadusasutus. Loomulikult on sel ka märgiline tähendus, inseneriharidus ja tehnikateadused on ka riigi prioriteedid.

Aitäh, Lauri Luik! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised, sest keegi ei soovi läbi rääkida.
Eelnõu 619 kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Neist esimese tegi kultuurikomisjon ja arvestas seda täielikult ning ka teise tegi kultuurikomisjon ja arvestas seda täielikult.
Kultuurikomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 619 teine lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei ole. Eelnõu 619 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 554 teine lugemine. Komisjoni ettekandja on Kalle Jents. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Seaduseelnõu 554 on ilmselt mahukaim eelnõu, mis on olnud selle Riigikogu koosseisu ajal õiguskomisjoni menetluses. Meeldetuletuseks ütlen, et eelnõu esimene lugemine toimus 29. jaanuaril ja muudatusettepanekute esitamise tähtpäev oli 12. veebruar. Vahepealse aja jooksul on komisjon üksteist korda koos käinud ja me oleme väga põhjalikult probleeme arutanud. Ma loen üles kõik need organisatsioonid ja asutused, kes on meile selle aja jooksul arvamusi ja ettepanekuid esitanud: Justiitsministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Tallinna Linnakantselei, Elektrilevi OÜ, Elion Ettevõtted AS, Eesti Raudtee AS, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Eesti Autorite Ühing, Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon ning BSA (The Software Alliance). Samuti esitasid ettepanekuid Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor Paul Varul ja Harju Maakohtu kohtunik Merike Varusk. Kõigi nende asutuste esindajad on ka meie komisjoni istungitel osalenud. Ma ei hakka kõiki nimesid üles lugema, sest neid inimesi on veel rohkem kui organisatsioone. Olgu ette öeldud, et ametlike muudatusettepanekutena jõudsime tänase istungi ajaks vormistada 63 muudatusettepanekut. Ma olen kavandanud nii, et ma tutvustan teile kõige olulisemaid ja põhimõttelisemaid muudatusettepanekuid, mitte kõiki, sest kõik selgitused on ka seletuskirjas kirjas ja kõigi ettepanekute tutvustamine võtaks lihtsalt liiga palju aega. Aga enne, kui ma peamisi ettepanekuid lühidalt tutvustan, mainin ma mõningaid teemasid, mille puhul komisjon ei pidanud vajalikuks kas muudatusettepanekut algatada või ta ettepanekuid põhimõtteliselt ei toetanud.
Kõigepealt oli üks selline oluline vaidlusalune koht üldosas nagu juriidilise isiku sundlõpetamine. Eelnõu näeb ette, et see kaotatakse karistusseadustiku üldosast ära, aga Merike Varusk ja Paul Varul tegid ettepaneku see siiski alles jätta. Me arutasime seda pikalt ja põhjalikult. Kuna praegu on tõepoolest väga lihtne uut firmat asutada, siis sisuliselt ei ole sundlõpetamisel tähendust, pigem võime mõnele ettevõtjale appi tulla ja aidata tal asutus likvideerida. Karistusliku meetmena ei ole see efektiivne. Efektiivne on kindlasti rahaline karistus. Kui juriidiliselt isikult on midagi võtta, siis tuleb teda rahaliselt karistada. Need karistused on väga paljudel juhtudel teatavasti eriosas olemas.
Paul Varul ja Merike Varusk tegid ka ettepaneku taastada kriminaalvastutus karistusseadustiku §-s 380 "Osanike, aktsionäride ja tulundusühistu liikmete koosoleku kokku kutsumata jätmine", §-s 385¹ "Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine" ja §-s 381 "Äriühingu varalise seisundi ja muude kontrollitavate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamine". Me arutasime neid probleeme ja leidsime, et need koosseisud ei anna kriminaalkuriteo mõõtu välja. Sellepärast me lugupeetud professori ja kohtuniku ettepanekut ei toetanud.
Me ei toetanud samuti Eesti Kaupmeeste Liidu ettepanekut – ka tööandjate keskliit oli vist selle probleemi tõstatanud – mitte tõsta väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse piiri 64 eurolt 200 eurole. See on piir, kust varguse puhul algab kriminaalvastutus. Me leidsime, et inimeste sissetulekud ja elukallidus on kümne aasta jooksul muutunud. Kunagi kehtestati piiriks 64 eurot ehk ligikaudu 1000 krooni, aga praegusele elustandardile vastab 200 eurot. Alla selle piiri jäävaid pisivargusi ei ole mõtet kriminaalkuritegudena käsitleda.
Kaupmeeste liit ja tööandjate keskliit protesteerisid ka juriidilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi lae tõstmise vastu 32 000 eurolt 400 000 eurole. Juhin tähelepanu, et seda 400 000 eurot kohaldatakse väga väheste väärtegude puhul, mis puudutavad teatud finantsüleastumisi. See ei ole mingi laialdaselt kasutatav meede, et juriidilised isikud peaksid hakkama väärtegude eest nii suurt trahvi maksma. Teatud väärtegude puhul – see puudutab näiteks pankasid – ei ole ka 400 000 eurot ilmselt väga suur summa.
Kohtutäiturid ja pankrotihaldurid tahtsid teha muudatust §-s 331³: "Kohtutäituri poolt vara teadvalt ebaseadusliku arestimise või müügi eest olulises ulatuses, kui sellega on tekitatud oluline kahju." Nad soovisid teha muudatust, et ainult siis kuulub kohtutäitur vastutusele võtmisele, kui on tekitatud oluline kahju. Meie jäime arvamusele, et olulist ulatust on lihtsam tõendada, kahju mõiste on ebamäärasem. Kui pankrotihaldurid ja kohtutäiturid müüvad konkreetselt vara üle 4000 euro, mis on väga konkreetne summa, siis saab seda sätet kohaldada, kui summa jääb alla selle, siis ei järgne kriminaalvastutust.
Siseministeerium tõstatas küsimuse, kuidas tõendada hingelist valu, mis on kirjas §-s 290¹ "Piinamine". Ministeerium leidis, et pole selge, kas seda valu on võimalik tõendada ja milles see ikkagi seisneb. Ministeeriumi arvates tuleks kaaluda, kas see säte võiks seadusesse sisse jääda. Meie siiski leidsime, et see võiks jääda, ka Justiitsministeeriumi töötajad toetasid seda.
Siseministeerium tegi ka ettepaneku lisada § 298¹ "Mõjuvõimuga kauplemine" lõige 2, mis näeks ette vastutuse, kui tegu on toime pandud suures ulatuses. Me arutasime ka seda põhjalikult ja leidsime, et mõjuvõimuga kauplemise puhul ei ole kõige olulisem see summa, mis ametiisikule üle antakse, vaid see tegu ise või selle tähendus või väärtus, millega see ametiisik kaupleb. Sellepärast see suure ulatuse rõhutamine ei ole siin võib-olla kohane. Seda muudatusettepanekut me ei toetanud.
Siseministeeriumil olid veel ettepanekud kaasata alaealisi alkoholi kontrollostu tegemisse, et saaks vahele võtta neid müüjaid, kes alaealistele alkoholi müüvad. Leidsime siiski, et alaealiste kaasamine ei ole eetiline.
Ma lähen nüüd konkreetsete muudatusettepanekute juurde. Kõigepealt muudatusettepanekud nr 5 ja 7, mille esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Need tõid sisse uudse põhimõtte, et raskendav asjaolu isikuvastase süüteo toimepanemisel täisealise poolt on alaealise juuresolek. See on uus raskendav asjaolu, mida kriminaalõiguses ei ole varem olnud.
Muudatusettepaneku nr 12 esitasid Rait Maruste, Väino Linde ja Kalle Jents. Lühidalt öeldes on ettepaneku sisu selles, et ei nõustuta üldosa selle redaktsiooniga, mille järgi kõik alaealised, kes on toime pannud kriminaalkuriteo ja kannavad vabaduskaotuslikku karistust, pärast poole karistuse kandmist vabastatakse. Me leidsime, et ikkagi oleks õigem kohaldada kohtu kaalutlusotsust. Pärast pikki vaidlusi ja arutelusid valmis Justiitsministeeriumil kompromissettepanek, mis on kirjas järgmises muudatusettepanekus. Protokolli on kirjutatud, et muudatusettepanekut arvestati sisuliselt. Sündis uus sõnastus, mille kohaselt tahtlike esimese astme kuritegude puhul alaealisi ei vabastata automaatselt, vaid neid otsuseid teevad kohtud. Aga kui on toime pandud ettevaatamatu esimese astme kuritegu või teise astme kuritegu, siis need alaealised vabastatakse ja nad jäävad kriminaalhooldaja järelevalve alla. Siin on ka sellised muudatused, et nende suhtes on võimalik kohaldada sotsiaalprogramme.
Üks üpris põhimõtteline muudatus on kirjas muudatusettepanekus nr 23, mis käsitleb narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses oma tarbeks üle piiri toomist. Teatavasti ei ole väikeses koguses narkootilise aine omamine praeguse kriminaalseadustiku järgi kriminaalkuritegu. Aga praktikas on olnud juhtumeid, et teatud inimesed käivad sellise väikese kogusega süstemaatiliselt üle piiri. Sellepärast tehakse karistusseadustiku §-s 183 muudatus, et selline süstemaatiline tegevus on muudetud kriminaalkuriteoks. See tähendab, et kui keegi käib üle piiri, see väike kogus narkootikume kaasas, siis on võimalik võtta ta kriminaalvastutusele. Süstemaatilisuseks loeme kolme korda aasta jooksul.
Karistusseadustiku §-s 194 sätestatakse uuesti kuriteona võltsitud ravimite hankimine ja vahendamine, mis vahepeal oli tekstist välja jäänud. See on seotud nn Medicrime'i konventsiooniga, mis näeb ette, et ka sellised teod on kriminaalkorras karistatavad.
Juhin tähelepanu ka 25. muudatusettepanekule. Selle tegi Andres Anvelt, kui ta oli veel Riigikogu liige. Ettepaneku eesmärk on näha dopingu kasutamisele kallutamise eest ette ka vabaduskaotuslik karistus. Sama teo eest, kui see on toime pandud korduvalt või noorema kui 18-aastase isiku suhtes, on võimalik nüüd kohaldada kuni kolmeaastast vangistust. Lõige 1 näeb ette üheaastase vangistuse. Enne oli siin ette nähtud ainult rahaline karistus.
Muudatusettepanek nr 27. Esimese lugemise tekstis oli § 235³ "Politseiametniku ja tegevväelase riigivastane mõjutamine". Meil toimus tõsine diskussioon selle üle, et seda ringi peaks laiendama. See päädis sellega, et § 235³ pealkiri on nüüd "Ametiisiku riigivastane mõjutamine". Tekkis küll küsimus, kas see hõlmab kõiki isikuid, keda see peaks hõlmama, või läheb see ring isegi liiga laiaks, aga me leidsime, et pigem olgu see laiem kui kitsam.
Muudatusettepanek nr 29 oli samuti Rait Maruste, Väino Linde ja Kalle Jentsi parandusettepanek. Seal käsitletud probleem on leidnud ka laia avalikkuse tähelepanu. Karistusseadustiku § 266 näeb ette vastutuse sissetungimise eest. Küsimus on selles, millisesse ruumi sissetungimise eest karistatakse kriminaalkorras. Algses redaktsioonis oli kirjas "eluruum". Võlaõigusseaduse järgi käsitatakse eluruumina alaliseks elamiseks kasutatavat ruumi. Selle termini üle olid pikad vaidlused ja lõpuks pani komisjon eelnõusse sisse termini "elamiseks kasutatav ruum". Meie ettepanek oli veidi teine – "ajutiselt elamiseks kasutatav ruum". Aga sisuliselt peaks nüüd suvilate ja maakodude probleem olema lahendatud. Kui sinna keegi sisse tungib, siis see on kriminaalkuritegu.
Esimesele lugemisele esitatud eelnõu teksti põhisuund oli dekriminaliseerimine, mitmed kriminaalkuriteo koosseisud kaotasid kehtivuse. Nüüd me liikusime natuke ka teises suunas. Karistusseadustiku §-d 274 ja 275 käsitlevad võimuesindaja solvamist ja laimamist. Eelnõu esialgses tekstis olid need kokku pandud ühte paragrahvi ja tegemist oli väärteoga, nüüd kiitis komisjon heaks redaktsiooni, mille järgi võimuesindaja solvamine (§ 275) jääb väärteoks, aga laimamine (§ 275¹) on ikkagi kriminaalkuritegu ja selle eest saab karistada kuni kaheaastase vangistuse või rahalise karistusega. Me leidsime tänapäeva elu peale mõeldes, et laimamine on väga teadlik süstemaatiline tegevus, mida võidakse võimuesindajate suhtes kurjalt kasutada. Sellepärast tegime sellise otsuse.
Muudatusettepanek nr 36. Kohtu solvamine jääb täpselt samuti väärteoks, aga laimamine on kriminaalkuritegu.
Üks väga oluline muudatus sanktsiooni karmistamise suunas tuleneb muudatusettepanekust nr 40, mille olulisust rõhutasid just Elektrilevi OÜ, Elion Ettevõtted AS ja Eesti Raudtee AS. Esimese lugemise ajal oli §-st 406 "Elutähtsa süsteemi häirimine ja kahjustamine" kadunud vabaduskaotuslik karistus. Nüüd on see tagasi. Sellise tegevuse eest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega. See tähendab, et kui keegi läheb raudteeliipreid üles võtma või kuhugi alajaama sisse murrab ja seal midagi seinast välja tõmbab, siis on võimalik teda ka kriminaalkorras karistada. Ma arvan, et see on üpris oluline muudatus.
Me ei jõudnud teha menetluslikke otsuseid kahe väga olulise ja põhimõttelise teema kohta, mida me arutasime. Kõigepealt, kartellikokkulepped, mida käsitletakse §-s 400. Me kuulasime ära Konkurentsiameti esindajad ja ettevõtjad. Ühelt poolt oli ettepanekuid, et need kokkulepped võiksid olla väärteod, aga oli ka ettepanekuid, et tuleks luua hoopis uus menetlusliik, kus on hästi suured rahalised mõjutusvahendid või sanktsioonid. On olnud ka ettepanekuid, et need kokkulepped võiksid olla väärteod ja tuleks oluliselt tõsta trahvimäära. Sel juhul me võime minna vastuollu põhiseadusega, kui väärteo eest määratav trahv on suurem kui kriminaalmenetluse korras määratav trahv. Õiguskomisjon tahab siin veel veidi aru pidada.
Teine selline teemaplokk puudutab intellektuaalset omandit ja autoriõigust. Siin oli meil mõne kvalifitseeriva tunnuse üle tõsiseid vaidlusi.
Seetõttu, et me ei ole jõudnud kõiki teemasid käsitleda, ehkki enamikku oleme käsitlenud ja tegime nende kohta ka menetluslikud otsused, teeb õiguskomisjon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 26. mai kell 16.

Suur tänu! Palun, Rait Maruste, küsimus!

Hea ettekandja! Kas teil eelnõu menetlemise käigus olid olemas andmed ka selle kohta, kui mitu paragrahvi on karistusseadustikus praegu, kui palju neid selle revisjoni käigus välja kukkus ja kui palju paragrahve on n-ö surnud paragrahvid, mida kunagi ei ole rakendatud, aga mis lihtsalt on seal?

Aitäh! See on väga hea küsimus. Meil otseselt neid andmeid ei olnud. Minu mälu järgi on selliseid surnud paragrahve vist kolmandik. Aga ka seda statistikat, kui mitu paragrahvi välja kukkus, ei ole. Ma möönan, et seda oleks kõigil huvitav teada. Kui me uuesti siia saali tuleme, siis me katsume selle statistika esitada, sest see huvitab ilmselt enamikku meist.

Palun, Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Niisama hea ettekandja! Mul on hea meel vaadata muudatusettepanekut nr 30, mis on ajendatud 29. ettepanekust, kolme, ma loodan, tubli inimese ettepanekust, et mitte ainult majja, vaid üldse elamiseks kasutatavasse ruumi sissetungimine oleks ka edaspidi kuritegu. Aga ma küsin täpsemalt selle muudatusettepaneku kohta, mis räägib kohtu diskretsiooniõigusest. Osa meie ettepanekust on võetud arvesse, aga üks osa sellest punktist ütleb, et kui alla 18-aastane isik on pannud toime teise astme kuriteo, siis kohtul ei ole valikuvõimalust, vaid ta on kohustatud laskma selle noore, kes võib-olla on ümber kasvanud ja on nüüd tubli inimene, aga võib-olla on alles paras kaak, igal juhul vabadusse. Ma räägin praegu 13. muudatusettepanekust. Miks komisjon niisuguse arvamuse juurde jäi?

Kindlasti leppis komisjon sellega seetõttu, et eelnõu esitaja väga põhjalikult ja tulihingeliselt neid põhimõtteid kaitses. Seletuskirja oli kirjutatud umbes kolm lehekülge sellest, kuidas ja mis sellele vabastamisele järgneb. Me arutasime kriminaalhoolduse ja järelevalve üle. Uue mõistena tuuakse sisse sotsiaalprogrammid, mida on võimalik kohaldada. Üks põhjendus oli see, et ka Soomes ja Rootsis on selline praktika. Kuna just Justiitsministeeriumi esindajad tahtsid väga-väga seda kompromissi, et alaealised enne tähtaega vabastataks, kui nad on pannud ettevaatamatuse tõttu toime esimese astme või teise astme kuriteo, siis lõpuks komisjon leidis, et olgu kirik keset küla. Vaatame, kuidas see variant praktikas toimima hakkab.

Aitäh! Palun, Rait Maruste, teine küsimus!

Kas te võite väljendada arvamust selle kohta, kui õiguskomisjon teeks eelnõu menetlemise käigus näiteks Justiitsministeeriumile ja valitsusele ettepaneku töötada välja haldussunni valdkonda puudutav regulatsioon? See oleks seotud konkurentsiasjadega. Tuleb välja, et praegu on kriminaalsanktsioon, see tahetakse ära kaotada, aga midagi asemele pakkuda veel ei ole. See arvamus peaks võib-olla hõlmama ka seisukohta selles suhtes, mida ingliskeelses terminoloogias kutsutakse punitive damages ehk karistuslikud sunniabinõud. Võib-olla võiks need sisse viia ja neid meetodeid kasutada.

Aitäh! Jah, tundub küll, et selles on üpris suur üksmeel. Ma ei ole põhjalikult kursis teiste maade praktikaga, aga olemasoleva info põhjal võin öelda, et nendes riikides, kus neid on kohaldatud ja juurutatud, on efektiivsus suurem ja ettevõtjad teevad tõepoolest rohkem koostööd. Kriminaalvastutus ei ole mõjus, see ei ole efektiivne. Ma arvan, jah, et Justiitsministeerium võiks tõepoolest hakata neid meetmeid välja töötama. Kindlasti ei ole võimalik seda teha praeguse eelnõu menetlemise käigus. Kuidas me selle eelnõuga edasi läheme, eks me komisjoniga seda veel aruta. Me kuulame osapoolte ja ministeeriumide arvamusi. Aga kaugemas tulevikus on see ilmselt ainuõige tee.

Palun, Juhan Parts!

Aitäh! Kui eelmine valitsus selle eelnõu esitas, siis oli väga suur surve, et kartellikokkulepped võiks kriminaalkuritegude hulgast välja arvata. Selle taga on pikk lugu ja selle tähendus on toimivale turumajandusele fundamentaalne. Eelmise küsija Rait Maruste küsimusest tulenevalt esitan ma nüüd sellise küsimuse. Kas te olete nõus, et me ei saa enne kartellikokkulepete dekriminaliseerimise juurde tulla, kui ei ole olemas toimivat alternatiivset menetlust ja sanktsioonide paketti? Muidu me devalveerime Eesti majanduskeskkonna kartellide seisukohast täiega.

Aitäh! Ma saan öelda ainult oma isikliku arvamuse. Mina olen praegu ka sellel seisukohal, et me ei saa neid kokkuleppeid lihtsalt dekriminaliseerida ja öelda, et mingit muud sanktsiooni me asemele ei pane. Ma ei saa rääkida komisjoni nimel ega ka fraktsiooni nimel. Kindlasti me arutame seda veel. Kui me vaatame uut karistusseadustiku redaktsiooni, siis näeme, et kriminaalmenetluse puhul on juriidilise isiku rahalise kriminaalkaristuse ülempiir 16 miljonit eurot. Väärteo puhul on see piir uue versiooni järgi 400 000 eurot. Me ei saa sellest ülespoole minna. Me saame teoreetiliselt määrata karistuseks miljonite eurode suuruse trahvi, mis oleks muidugi efektiivsem kui näiteks üheaastane vangistus. Ettevõtte juhti üheks aastaks kinni panna ei ole ilmselt tark, aga mingi firma käest miljoneid eurosid riigieelarvesse saada oleks tark. Aga nagu ma ütlesin, me kindlasti arutame seda edasi.

Aitäh! Palun, Juhan Parts, teine küsimus!

Ma jätkan seda teemat. Probleem on ju selles, et olemasolev väärteomenetluse seadustik ei ole kartellikuritegude suhtes lihtsalt kohaldatav, neid unifitseeritud reegleid ei saa kohaldada ei menetluslikult, aegumistähtaegade mõttes ega paljude muude aspektide seisukohast. Ma praegu isegi ei küsi, vaid tahan teile kui komisjoni vastutavale ettekandjale kaasa anda sõnumi, et sellesse teemasse ei suhtutaks peale teise lugemise katkestamist kergemeelselt. See on väga põhimõtteline muudatus. Kuidagi ei tahaks, et valitsusliidu häältega lihtsalt mingitel segastel põhjustel selline põhimõtteline muudatus tehakse.

Aitäh sellele tähelepanu juhtimise eest! Kindlasti ei suhtu me sellesse kergemeelselt. Räägin nüüd oma isiklikust arvamusest, aga selle üle me arutlesime ka komisjonis. See lõige 1 on väga ähmane: "... konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse eest." Selle kohta võib öelda, et naised saunas rääkisid. Kui aastaid tagasi hakati hasardiga neid asju tegema, siis see ajas ettevõtjad segadusse ja halvas nende tööd. Näiteks selle lõike üle mina küll arutleksin. Aga lõikes 2 on ära toodud väga konkreetsed tunnused, mis on kriminaalkuritegu.

Palun, Rein Lang!

Aitäh, austatud juhataja! Ma jätkan selle koha pealt, kus jäi pidama Rait Maruste. Punitive damages ehk karistavad kahjuhüvitised on võimalikud ka tsiviilkohtupidamise korras. Eesti õigus praegu võimaldab karistavaid kahjuhüvitisi kohtul välja mõista pressi deliktide puhul. Kas komisjon arutas võimalust, et teatavaid hüvesid enam mitte kaitsta karistusõigusega, vaid anda see võimalus võlaõiguse muudatuse kaudu tsiviilkohtupidamisele? Kas te arutasite seda ja kui arutasite, siis milliste süütegude puhul te seda võimalikuks peate?

Aitäh! Nagu ma ennist ütlesin, seda teemat ei jõudnud me arutada. Me jõudsime ära kuulata osapooled: Konkurentsiameti, ettevõtjad ja ministeeriumid. Aga selle üle, kuidas edasi minna – ma oma ettekandes ka seda ütlesin –, me soovime veel arutada. See ongi üks põhjus, miks me teeme ettepaneku teine lugemine katkestada. Me soovime arutada võimalikke tulevikuvariante. Sellepärast ei saa ma midagi rohkemat öelda.

Aitäh! Palun, Rein Lang, teine küsimus!

Aitäh! Ma sain vastuse küsimusele kartellide ja üldse turumanipulatsioonide eest mõistetavate karistuste kohta, aga tegelikult on ju karistavad kahjuhüvitised võimalikud ka teistes valdkondades. Võtame näiteks meditsiini ja miks mitte veel mõne valdkonna. Kas sellest oli üldse juttu?

Aitäh! Ei olnud juttu. Kui hea küsija tähele pani, siis ta teab, et me ei jõudnud päris kõiki teemasid, mis meil laua peal olid, nendel 11 istungil läbi võtta. Eks me tulevikus arutame.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalle Jents! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole.
Eelnõu kohta on tehtud 63 muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et seda muudatusettepanekut tuleb täielikult arvestada. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Kolmas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et seda muudatusettepanekut tuleb täielikult arvestada. Neljas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et seda muudatusettepanekut tuleb täielikult arvestada. Viies muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et seda muudatusettepanekut tuleb täielikult arvestada. Kuues muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada sisuliselt. Seitsmes muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et seda muudatusettepanekut tuleb täielikult arvestada. Kaheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et seda muudatusettepanekut tuleb täielikult arvestada. Üheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Kümnes muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et seda muudatusettepanekut tuleb täielikult arvestada. 11. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et seda ettepanekut tuleb täielikult arvestada. 12. muudatusettepanek on Rait Marustelt, Väino Lindelt ja Kalle Jentsilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada sisuliselt. 13. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. 14. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. 15. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. 16. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. 17. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult, 18. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. 19. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Teeme nii, et kui ma ei ütle, milliselt komisjonilt ettepanek on, siis see tähendab, et ettepanek on õiguskomisjonilt. Muudatusettepanek nr 20, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult; nr 21, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult; nr 22, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult; nr 23, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult; nr 24, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult; nr 25, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult; nr 26, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult; nr 27, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult; nr 28, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult; nr 29 on Rait Marustelt, Väino Lindelt ja Kalle Jentsilt, juhtivkomisjoni otsus on arvestada sisuliselt; nr 30 on taas õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult; nr 31, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult; nr 32, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult; nr 33, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult; nr 34, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult; nr 35, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult; nr 36, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult; nr 37, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult; nr 38 on täielikult arvestatud; nr 39 on täielikult arvestatud; nr 40 on täielikult arvestatud; nr 41 on täielikult arvestatud; nr 42 on täielikult arvestatud; nr 43 on täielikult arvestatud; nr 44 on täielikult arvestatud; nr 45 on täielikult arvestatud; nr 46 on täielikult arvestatud; nr 47 on täielikult arvestatud; nr 48 on täielikult arvestatud; nr 49 on täielikult arvestatud; nr 50 on täielikult arvestatud; nr 51 on täielikult arvestatud; nr 52 on täielikult arvestatud; nr 53 on täielikult arvestatud; nr 54 on täielikult arvestatud; nr 55 on täielikult arvestatud; nr 56 on täielikult arvestatud; nr 57 on täielikult arvestatud; nr 58 on täielikult arvestatud; nr 59 on täielikult arvestatud; nr 60 on täielikult arvestatud; nr 61 on täielikult arvestatud; nr 62 on täielikult arvestatud; nr 63 on õiguskomisjoni viimane muudatusettepanek, juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada.
Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 554 teine lugemine tuleks katkestada. Teine lugemine on katkestatud. Määran eelnõu 554 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. mai kell 16.

Tänane 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 570 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Auväärt Riigikogu! Lugupeetud istungi juhataja! Tuletan teile meelde, et selle eelnõuga muudetakse kohtunikuabi ametisse asumist ja reformitakse kohtulike registrite halduskorraldust. Veel on eelnõu eesmärk asendada kohtunikuabi ettevalmistusteenistus kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmisega. Teist lugemist ette valmistades täiendas põhiseaduskomisjon seda eelnõu mõne vajaliku sättega, mis haakusid muudetava seadusega. Eelnõu esimene lugemine toimus 21. jaanuaril, esimene lugemine lõpetati ja muudatusettepanekute esitamise tähtpäev oli 12. veebruar. Tähtaja jooksul laekus päris mitu muudatusettepanekut. Neid esitasid meie toredad kolleegid Eesti Keskerakonna fraktsioonist ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Lisaks laekusid Vabariigi Valitsuse esindajalt, ma pean silmas Justiitsministeeriumi, mõned täiendavad ettepanekud, mille alusel põhiseaduskomisjon otsustas mitme muudatusettepaneku algatamise. Viimased ettepanekud laekusid põhiseaduskomisjoni 30. aprillil. Nii et meil on täna võimalik läbi vaadata 15 muudatusettepanekut. Osa muudatusettepanekuid, mille olid esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed, võeti eelnõu menetlemise käigus põhiseaduskomisjonis tagasi.
Mida öelda muudatusettepanekute kohta? Muudatusettepanekust nr 1 nähtub, et kohtunikuabid on kohtuteenistujad nagu muudki kohtuteenistujad. Me kaasasime eelnõu menetlusse ka Eesti Kohtunikuabide Ühingu. Nende esindaja oli päris mitmel põhiseaduskomisjoni istungil ja meil tekkisid ka üsna teravad vaidlused ühe või teise sätte olemuse üle. Aga muudatusettepanekud nr 1 ja 2 peaksid väljendama kompromissi. Kinnistusosakonna või registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor võib määrata registriosakonna juhataja ja registriosakonna piirkondlike talituste juhatajad. Kui seda tehakse, siis need töötajad määratakse kohtunikuabide seast.
Tahan esile tuua muudatusettepaneku nr 6. Esialgses tekstis oli kohtunikuabide võimaliku sõltumatuse garantiiks toodud nende ametipalga miinimumsuurus, sest kohtunikuabid olid mures, et selle seaduse kehtima hakkamise tõttu võib nende ametipalk väheneda. Põhiseaduskomisjon seda muret küll päriselt ei jaganud. Eelnõu edasise menetlemise käigus Vabariigi Valitsus täiendas seda sätet muudatusettepaneku nr 6 abil. Ettepanek oli seda sätet veelgi konkretiseerida, märkides ära, et kohtunikuabide ja kohtujuristide ametipalk tuleb üle vaadata ühtsetel alustel. Põhiseaduskomisjoni istungil selgus, et seda muudatust, mis nägi ette tuua seadusesse sisse konkreetne kohtunikuabi ametipalk võimaliku garantiina, ei toetanud ka kohtunikuabide ühingu esindaja. Põhiseaduskomisjoni liikmete enamik otsustas selle sätte kui mittevajaliku välja jätta. Komisjoni istungil selgus seegi, et sellist sätet teistes seadustes ei ole. See tähendab, et seaduses ei tooda ära ühe või teise teenistuja minimaalset ametipalka. Niipalju siis kuuendast muudatusettepanekust.
Kaheksanda muudatusettepaneku algatas ka põhiseaduskomisjon. Me täiendasime eelnõu veel ühe sättega erakonnaseaduse muutmise kohta. Põhiseaduskomisjon oli varasemalt erakonnaseaduses vähendanud erakonna moodustamiseks vajalike liikmete arvu 1000-st 500-ni. Me mäletame seda. Kuid üks säte selles seaduses jäi siiski selliseks, et võis olla vaieldav, kas on ikka mõeldud 500, mitte 1000. Et ei oleks mingit vaidlust, muutsime selle konkreetse sätte selle eelnõu menetlemise käigus ära.
Kümnes muudatusettepanek räägib pankrotihalduri tasu maksustamisest. Siin oli probleem selles, et kehtiv halduri tasustamise regulatsioon ei ole halduritasu maksmise puhul käibemaksu lisamise küsimuses piisavalt selge. Tekib küsimus, kas käibemaks lisandub sellele või on selle halduritasu sees. Me võtsime aluseks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tõlgenduse selle kohta. Praegu luuakse selge õiguslik alus kohtu poolt halduritasule käibemaksu lisamiseks. Kümnendat muudatusettepanekut toetasid nii pankrotihaldurite koda kui ka Vabariigi Valitsus, keda esindas Justiitsministeerium.
Veel on oluline öelda muudatusettepanekute kohta järgmist. Riigikohus ei olnud nõus meie varasema lähenemisega kohtumenetluse riigilõivumääradele. Me nimelt tegime riigilõivuseaduses sellise muudatuse, et tsiviilasjade puhul on riigilõivud ühesugused siis, kui avaldus esitatakse paberil, aga elektroonilise esitamise korral on need teistsugused ehk mõnevõrra väiksemad. Seda lähenemist ei pidanud Riigikohus õigeks. Põhiseaduskomisjon lisas sellest lähtudes ühe muudatusettepaneku, mis edaspidi peaks hoidma riigilõivud võrdsena, olenemata sellest, kas avaldus esitati paberil või tehti seda elektrooniliselt.
Niisugune muudatusettepanekute läbivaatamine ja selle eelnõu menetlemine toimus põhiseaduskomisjoni päris mitmel istungil. Selleks et valmistada kõike seda ilu tänaseks teiseks lugemiseks ette, vaatasime seda eelnõu juba 19. mail, 13. mail ja isegi 10. veebruaril. Me käsitlesime seda eelnõu põhiseaduskomisjonis juba enne muudatusettepanekute laekumist. Aga komisjoni ettepanek pärast kogu seda menetlust on ühene: ettepanek on täna teine lugemine lõpetada. Suur tänu!

Aitäh! Palun Sven Sesteri küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Selle eelnõu menetlemise ajal viitas ka õiguskantsler teatud probleemidele kohtuametnike pädevusega. Kas pärast selle eelnõu muudatusettepanekute läbihääletamist ja selle eelnõu enda kontekstis võib öelda, et õiguskantsleri viidatud võimalikud probleemid, mis ühiskonnas on olemas olnud, saavad lahendatud? Õiguskantsleri esindaja on nentinud, et nüüd me liigume õiges suunas.

Aitäh, hea küsija! See on hea küsimus. Põhiseaduskomisjoni istungil minu mäletamist mööda korra õiguskantsleri esindaja ka oli. Õiguskantsler, jah, tõstatas ühes oma kirjas küsimuse, et kohtunikuabi on tema arusaamist mööda ikkagi õigusemõistja ning tema kohta peaksid kehtima lisatagatised ja -garantiid, nii nagu kohtuniku kohta või enam-vähem nagu kohtuniku kohta, kui ma niimoodi rahvakeeles väljendun. Pean sulle ütlema, et põhiseaduskomisjoni enamus sellist seisukohta üheselt ei jaganud. Me kuulasime maad, mida niisugusest lähenemisest arvaksid meie kõrgemate kohtute esindajad. Meie arusaam oli niisugune, nagu ma muudatusettepanekutest nr 1 ja 2 rääkides juba ütlesin. Kohtunikuabid kindlasti täidavad väga tänuväärset funktsiooni Eesti kohtusüsteemis ja nende tegevus on riigile igal juhul väga vajalik. On hea, et need registrid on kohtute juures, aga siiski on tegemist kohtuteenistujatega, mitte õigusemõistjatega sellises rollis, nagu on kohtunikud.

Aitäh! Palun, Rein Lang!

Aitäh! Lähen sama teemaga edasi. Mina sain õiguskantsleri esindajast küll niimoodi aru, et ta ei räägi enam kohtunikuabidest kui õigusemõistjatest, vaid kui isikutest, kellest sõltub kohtupidamise sõltumatus. See on tema argument. Aga mis mulje sinule on jäänud, kas põhiseaduskomisjoni liikmed on üksmeelsed selles, et kohtunikuabid ei tegele õigusemõistmisega, või on eri poliitilistel rühmadel selle kohta erinevaid arvamusi?

Aitäh, hea küsija! Põhiseaduskomisjoni liikmed mõistsid seda probleemi siiski üheselt. Kohtunikuabid ei ole klassikalises tähenduses kindlasti mitte õigusemõistjad. Kuigi minu mäletamist mööda mõni komisjoni liige arvas ühel või teisel põhjusel mõnevõrra teistmoodi. Aga üldine lähenemine oli, jah, selline, et õigusemõistmine ei ole kindlasti see töö, millega kohtunikuabid tegelevad. Õigusemõistmisele kaasaaitamise funktsiooni täidavad kohtutes kindlasti paljud teisedki kohtuteenistujad ja -ametnikud, keda ei ole nendes seadustes kuidagimoodi ära toodud.

Aitäh! Palun, Juhan Parts!

Aitäh! Kolleeg Rein Langi küsimusest edasi minnes ütlen, et siin istub kindlasti üks inimene, kes on sügavalt veendunud, et tegemist on õigusemõistmisega. Tegemist on pika, aastakümnetepikkuse vaidlusega. Minu arvates on eelnõu probleem see, et ta tegelikult alahindab seda, kui tähtis on turumajanduses korraldada efektiivselt kaks olulist küsimust: kinnisvara tsiviilkäibe usaldusväärsus, et see võimalikult vähe koormaks meie majandust, ja ärikeskkonna läbipaistvus. Aga minu arvates ei ole komisjon piisavalt kaalunud neid põhimõttelisi ettepanekuid, mida kohtunikuabide ühing on esitanud. Ma olen olnud nendega kontaktis, nad on minu poole pöördunud ja nad on andnud ülevaate komisjoni aruteludest. Kas sa pead võimalikuks teine lugemine katkestada, et veel kord seda küsimust kaaluda?

Aitäh, hea Juhan, selle küsimuse eest! Meenutan seda, et see eelnõu laekus tekstina põhiseaduskomisjoni siis, kui ka sul oli võimalik osaleda Vabariigi Valitsuse tegevuses. Ma ei mäleta, et ühest või teisest dokumendist oleks nähtunud sinu kui ministri eriarvamus selle eelnõu kohta. Mis puudutab registreid, seda, kas need on usaldusväärsed või mitte, siis põhiseaduskomisjonis küll ei tekkinud küsimust, kas Eestis oleneb registrite usaldusväärsus sellest, kas need kuuluvad kohtute alla või mitte. Me ei hakanud olemasolevat süsteemi muutma ja leidsime, et olgu need registrid kohtute juures sellisel moel, nagu nad praegu on. See ei välista, et tulevikus võib selle süsteemi hoopis teistmoodi üles ehitada, aga ta peab olema kindel ja usaldusväärne. Põhiseaduskomisjon esitas teile täna ettepaneku teine lugemine lõpetada. Lugemise katkestamise ettepanekut meilt kindlasti ei tulnud.

Aitäh! Palun, Rait Maruste!

Küsin jätkuks Juhan Partsi küsimusele. Selleks et mingi tegevus oleks õigusemõistmine, peab olema õigusvaidlus. Teiseks peab olema selle õigusvaidluse lahendamise menetluslik kord. Kolmandaks peab olema edasikaebamise kord. Registrikannete puhul kõike seda ei ole ja seetõttu on väga küsitav pidada registrikannete tegemist õigusemõistmiseks. Küll aga on usaldusväärsete kannete tegemine õigusemõistmise korral oluline täiendav tegevus. Seetõttu üks ei välista teist. Kui me tahame saada usaldusväärse registri, siis täitevkorraldavas tegevuses on see saavutatav. Kui seda lihtsalt nimetada õigusemõistmiseks, siis see ei anna usaldusväärsusele mitte midagi juurde. Kas te olete sellega nõus?

Aitäh! Väga hea küsimus. Mul jääb üle nõustuda selle põhjaliku küsimuse ja sellest tuleneva selgitusega. Nii see on. Niimoodi põhiseaduskomisjoni liikmete enamik ka arvas.

Suur tänu! Juhan Parts, teine küsimus!

Küsin natuke teise nurga alt ega jätka sugugi lugupeetud härra Maruste algatatud akadeemilist vaidlust, sest me oleme ikkagi poliitiline kogu. Kas te peate võimalikuks, et kui selline ökonoomsemaks muutmine jätkub, siis võiks Eesti Vabariigis olla üks esimese astme kohus, mis oleks allutatud ühele direktorile? Natukese aja pärast siis võib-olla tekib küsimus, milleks ka teise astme kohus n-ö juhtimuslikult, eelarveliselt ja administratiivselt, ja lõpuks tekib küsimus, milleks ka Riigikohus. Teeme hoopis ühe kohtuasutuse ja allutame nad ühele direktorile! Kas te peate sellist arengut võimalikuks, lähtudes nendest argumentidest, millega praegu põhjendatakse nende registrite allutamist ühele administratiivametnikule?

Aitäh! Põhiseaduskomisjoni esindajana ei saa ma kuidagi kommenteerida neid väiteid, mida küsija välja tõi. Meie komisjon niimoodi ei arutanud ja kõik need küsimused ei haaku kuidagi eelnõu sisu, sätte ega mõttega. Nii et selles osas ei ole mul sulle küll midagi lisada ega vastata.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Väino Linde! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu kohta oli 15 ... Vabandust! Juhan Parts, kas te soovite läbirääkimistel osaleda?

Ma olen noor Riigikogu liige, ma ei tea, kuidas on õige käituda. Ma võtan fraktsiooni nimel teha katkestamise ettepaneku. Millal see õige aeg on?

Siis te tulete läbirääkimiste ajal kõnepulti ja ütlete seda. Just nüüd on see hetk. Palun!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Daamid ja härrad! Ma palun vabandust, et minu protseduurilistes oskustes on puudujääke! Aga mul on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel ettepanek selle eelnõu teine lugemine katkestada. Sellel on nii sisulised kui ka formaalsed põhjused. Formaalne põhjus on minu arvates selles, et nii saab anda edasi sõnumi ja palve lugupeetud sotsiaaldemokraatidele, et minister Anvelt siiski võtaks aega ja süveneks sellesse eelnõusse, sellesse muudatusse, mis on välja pakutud. See eelnõu on eelmise valitsuse esitatud, olen sellega nõus. Ma pidasin selle eelnõu teemadel – see on pikk lugu – peaaegu aasta diskussioone koalitsioonipartneri Reformierakonna justiitsministritega ja lõin lõpuks käega. Üsna lootusetu oli, et saadaks aru selle muudatuse ebavajalikkusest, sellest, et see on peaaegu asendustegevus. Ma ei hakka praegu sisust rääkima. Küsimuste voorus me puudutasime ühte väikest aspekti. Aga ma teen fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, et sotsiaaldemokraadist justiitsminister, kes on ju äsja ametisse saanud, saaks võtta lihtsalt hetke süvenemisaega. Aitäh!

Aitäh! Palun, Rein Lang!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mind ajendas sõna võtma just nimelt kallis sõber Juhan Parts, kes tõesti valitsuses ei vaielnud sellele eelnõule vastu. Ma mäletan väga hästi, et ta ei vaielnud vastu. See eelnõu on täiesti mõistlik. Ma võtan siin sõna ainult sellepärast, et rahvasaadikud saaksid koguneda ja IRL-i ettepaneku maha hääletada. Aitäh!

Juhan Parts saab kohapealt repliigiks sõna.

Annaalide jaoks ütlen, et ma ei mäleta, et siis, kui see eelnõu esitati, oleks valitsuse laua taga olnud Rein Lang, kuna ta oli saadetud teisele tööle, ta oli tulnud siia, tegema palju tähtsamat tööd. Selle eelnõu puhul, muide, jäid Isamaa ja Res Publica Liidu ministrid eranditult eriarvamusele. Aga me ei pidanud mõistlikuks seda n-ö vetostada. See oli poliitiline džentelmenlik kokkulepe, et me jätkame diskussiooni Riigikogus. See repliik oli mõeldud annaalide jaoks.

Aitäh! Palun, Siim Kiisler, kas repliik kohapealt? Kaks minutit.

Aitäh! Olles ise olnud kohal selle valitsuse istungil, võin kinnitada, et Juhan Parts vaidles pikalt ja kirglikult. Võin ka kinnitada, et Rein Langi sellel istungil ei viibinud. Tema väide on ekslik.

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on laekunud 15 muudatusettepanekut, me vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on seda ettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 2 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et seda muudatusettepanekut tuleb täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 3 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et see muudatusettepanek tuleb arvestamata jätta. Muudatusettepanek nr 4 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et see muudatusettepanek tuleb jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 5 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et see muudatusettepanek tuleb jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 6 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et seda muudatusettepanekut tuleb täielikult arvestada. Palun, Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Palun kuuendat muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Austatud Riigikogu, tähelepanu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on teinud põhiseaduskomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 33 ja vastu 30 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega jääb põhiseaduskomisjoni muudatusettepanek kehtima.
Muudatusettepanek nr 7 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ... Head kolleegid, palun tähelepanu! Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see muudatusettepanek arvestamata. Muudatusettepanek nr 8 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda muudatusettepanekut täielikult. Muudatusettepanek nr 9 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 10 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 11 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 12 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 13 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 14 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 15 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud.
Head kolleegid, muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt on tulnud ettepanek eelnõu 570 teine lugemine katkestada. Me peame selle läbi hääletama. Head kolleegid, ma palun saalis vaikust! Me asume praegu hääletamise juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku katkestada kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 570 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 18 ja vastu 47 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Eelnõu 570 teine lugemine on lõpetatud.

Päevakorrapunkt nr 12 on Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse eelnõu 622 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Komisjon arutas seda eelnõu oma 13. ja 20. mai istungil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 2. maiks, Riigikogust muudatusettepanekuid ei laekunud. Küll aga tegi komisjon Rahandusministeeriumi ettepanekul eelnõus konsensuslikult 14 muudatust. Nende selgitused on toodud muudatusettepanekute loetelus. Muudatused on pigem tehnilist ja teksti korrastavat laadi. Võib-olla on pisut erandlik muudatusettepanek nr 11, millega täpsustatakse valdkondliku komisjoni juhtimisega seonduvat. Eelnõust jäetakse välja nõue, et valdkondliku komisjoni esimees peab olema vaid rakendusasutuse või korraldusasutuse esindaja. Komisjoni poole on pöördunud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit seoses käesoleva seaduse alusel kehtestatava valitsuse määruse eelnõu kavandiga, mis sätestab muu hulgas kulude abikõlblikuks lugemise korra. Tehti ettepanek võimaldada juhtimiskulude hüvitamist ka kuludokumentide alusel, lubada mitterahalist omafinantseeringut ja sooviti selgitust, miks loetakse amortisatsioonikulud abikõlbmatuks. Kuna küsimused puudutasid peaasjalikult rakendusakti ja Rahandusministeerium on vabaühenduste liidule põhjaliku kirjaliku vastuse juba edastanud, siis ma sellel siinkohal pikemalt ei peatu.
Komisjon langetas konsensuslikud otsused saata eelnõu päevakorda kolmapäevaks, 21. maiks, ja teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ühtegi küsimust ei ole. Suur tänu, Rannar Vassiljev! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta on tehtud 14 muudatusettepanekut, need kõik on teinud juhtivkomisjon. Vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1, juhtivkomisjoni arvates tuleb seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 2, juhtivkomisjoni arvates tuleb seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 3, juhtivkomisjoni arvates tuleb seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 4, juhtivkomisjoni arvates tuleb seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 5, juhtivkomisjoni arvates tuleb seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 6, juhtivkomisjoni arvates tuleb seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 7, juhtivkomisjoni arvates tuleb seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 8, juhtivkomisjoni arvates tuleb seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 9, juhtivkomisjoni arvates tuleb seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 10, juhtivkomisjoni arvates tuleb seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 11, juhtivkomisjoni arvates tuleb seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 12, juhtivkomisjoni arvates tuleb seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 13, juhtivkomisjoni arvates tuleb seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 14, juhtivkomisjoni arvates tuleb seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 622 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane päevakorrapunkt nr 13 on Vabariigi Valitsuse algatatud kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu 609 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo!

Tere päevast, proua eesistuja ja head kolleegid! Kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu siht on, et soojusettevõtjad hakkaksid kasutama keskkonnasäästlikumat ja odavama hinnaga kütust, selleks et tagada kaugküttetarbijale võimalikult soodne ja stabiilne soojusenergia hind koos kindla ja võimalikult efektiivselt korraldatud soojusvarustusega. Praegune regulatsioon, mis kehtis ka eelnõu koostamise ajal, on liiga üldsõnaline ja seda on vaja kaugküttesektori atraktiivsemaks muutmiseks täpsustada. Kaugkütte hinna alandamine nõuab suuremahulisi investeeringuid, mille tegemiseks vajab investor pikaajalist ja ennustatavat regulatsiooni. Eelnõu mõjutab eelkõige väikese müügimahuga võrgupiirkondi – muidugi mitte ainult neid –, kus kaugkütte jaoks kasutatakse eelkõige kallist kütust, näiteks kütteõli või gaasi. Samuti puudutab eelnõu kohalikke omavalitsusi, mille volikogud peavad hiljemalt 2017. aasta 1. juuliks võtma vastu oma territooriumil tegutseva väiksema kui 50 000 megavatt-tunnise tootmismahuga võrgupiirkonna kohta soojusmajanduse arengukava. Arengukava peab välja selgitama, kuidas võrgupiirkonna arengut edaspidi planeerida ning kas on mõistlik ka edaspidi piirkonda kehtivas ulatuses kaugküttega varustada.
Ühe suurema muudatusena loob eelnõu soojusettevõtjatele võimaluse teenida soojuse hinda alandanud investeeringult ka mõnevõrra suuremat tulukust. See võiks olla boonus, mis pakub motivatsiooni. Näiteks, kui soojuse lõpphind alaneb investeeringu tõttu 20%, on soojusettevõtjal õigus saada sellelt investeeringult soojuse piirhinna arvestamisel 2% suuremat tootlikkust. See tähendab, et tarbija võidab 18% ja investeerinud ettevõtja 2%.
Lisaks kavandab riik toetusmeetmeid kaugküttesektori investeeringutoetusteks aastateks 2014–2020 summas 78 miljonit eurot, sh katelde renoveerimiseks 43 miljonit eurot, soojustorustike renoveerimiseks 27,5 miljonit eurot, ebaefektiivsete piirkondade ümberehitamiseks 7 miljonit eurot ja arengukava koostamise toetuseks 0,5 miljonit eurot. Toetusmeetmete määrusi valmistatakse praegu ette ning toetusmeetmed avatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse juures jooksvalt alates käesoleva aasta viimasest kvartalist kuni järgmise aasta esimese kvartalini. Toetuste saamise eeldus on eelnõu nõuetele vastava soojusmajanduse arengukava olemasolu, mille volikogu on heaks kiitnud.
Eelnõu töötati välja koostöös Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ning Konkurentsiametiga.
Eelnõu koostamise käigus kogutud informatsiooni põhjal pärsivad soojuse müügihinna madalamaks muutmist järgmised mõjurid, mida eelnõu käsitleb. Esiteks, praegu on üles näidatud liiga vähe initsiatiivi selleks, et kaugkütte hind muutuks madalamaks. Konkurentsiameti lähenemine ei taga tootjale või võrguettevõtjale võitu hinna alandamise eest, kuna kogu hinnavõit läheb tarbija taskusse. Eelnõus on lahendusena ette nähtud muuta kaugkütteseadust selliselt, et müüjal oleks võimalik saada investeeritud varalt mõnevõrra suuremat tootlust, kui investeering muudab soojuse hinna odavamaks. Näiteks, 1% suurem tootlus on võimalik, kui soojuse müügihind väheneb võrreldes viimase piirhinnaga 10–15%, 1,5% suurem tootlus on võimalik siis, kui hind väheneb 15–20%, ja 2% suurem tootlus, mis on maksimum, on võimalik siis, kui hind väheneb üle 20%. Suuremat boonust kui 2% ei ole soojusettevõtjatel eelnõu kohaselt võimalik saada. Samuti tekib eelnõu kohaselt efektiivselt toimiva kaugküttepiirkonna referentshind. Hinna määrab Konkurentsiameti ettepanekul majandus- ja kommunikatsiooniminister. Referentshinnast madalama hinnaga soojust müüvad soojusettevõtjad ei pea hinda Konkurentsiametiga enam kooskõlastama. Referentshind jääb esialgsete hinnangute põhjal vahemikku 56–58 eurot megavatt-tunni eest (käibemaksuta). Sellise hinnataseme korral ei pea tulevikus hinda Konkurentsiametiga kooskõlastama 80 piirkonda 230-st ehk 49% turust.
Teiseks ei julgusta praegune regulatsioonikeskkond investoreid, regulatsioonikriteeriumid on ranged ning need muutuvad tihti. Eelnõus on ette nähtud lahendus, et kaugkütteseadust täiendatakse põhilisemate regulatsiooniprintsiipidega (nt müügimahu leidmine, põhjendatud kulutuste loetelu, WACC-boonuse leidmine, referentshinna määramine), et asjad oleksid selgemad ja ennustatavamad.
Kolmandaks on probleem paralleeltootmisega. See tähendab lokaalseid tootmisseadmeid, näiteks soojuspumpi, mis kaugemas perspektiivis vähendavad kaugküttevõrgu efektiivsust ja tõstavad teistel tarbijatel kaugkütte hinda. Probleemi lahendamiseks täiendatakse eelnõu täpsema kahekomponendilise hinna määramise võimalusega, st hinda energia eest ja hinda kasutatava võimsuse eest (analoogiliselt elektrienergiaga). Seega tuleb kaugkütte kasutamise võimaluse eest piirkonnas maksta ka juhul, kui kaugkütet lokaalkütteseadme töötamise ajal ei kasutata. Selline lähenemine võitleb kaugkütte hinna kasvu vastu ning aitab kaugkütte tootmist ja soojuse edastamist efektiivsemaks muuta. Kahekomponendiline hind kehtib kogu võrgupiirkonna kohta, aga hinna kasutamine on võrguettevõtja otsustada, see ei ole kohustuslik. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on arvestanud, et lokaalküte on kaugküttest majanduslikult tasuvam siis, kui kaugkütte hind ilma käibemaksuta on kõrgem kui 75 eurot megavatt-tunni kohta. Samas on Eestis palju selliseid piirkondi, kus kütteallika vahetamise teel on võimalik saavutada palju madalam soojuse müügihind kui nimetatud 75 eurot megavatt-tunni kohta. Seda näitab ka eelnõus kajastatud referentshinna juurutamise põhimõte. Efektiivse kaugküttepiirkonna soojuse müügihinnaks on ennustatud 50–58 eurot megavatt-tunni eest. Summa, mida leibkond aastas kaugkütte eest maksab, muudatuse tõttu ei muutu, pigem jaotub küttekulu aasta peale ühtlasemalt.
Neljandaks. Mõned piirkonnad ei ole enam jätkusuutlikud, aga kohalik omavalitsus ei ole nõus piirkondi lõhkuma. Eelnõus on ette nähtud, et seadust täiendatakse kohalike omavalitsuste kohustusega võtta hiljemalt 1. juuliks 2017 vastu alla 50 000 megavatt-tunni suuruse müügimahuga võrgupiirkondade soojusmajanduse arengukava, mis selgitab kümneaastase perspektiiviga välja piirkonna tuleviku kaugküttevõrkude ja lokaalsete lahenduste kasutamisel. Soojusettevõtjad peavad oma investeeringud planeerima arengukavast lähtudes. Arengukava on ka aluseks riigi investeerimistoetuste saamisel. Selle väljatöötamiseks näeb riik ette toetusmeetme, mille kaudu on võimalik saada tagastamatut abi 90% ulatuses arengukava maksumusest, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot arengukava kohta. Hinnanguliselt tuleb kohalikel omavalitsustel kehtestada kuni 185 soojusmajanduse arengukava.
Viimane, viies probleem on see, et soojusettevõtjad ei kooskõlasta õigel ajal uusi piirhindu, mis kehtestatakse kehtivuse kaotanud piirhindade asemel. Konkurentsiametil on õigus teha sellisel juhul küll ettekirjutus, kuid uue hinna kooskõlastamisele võib kuluda mitu kuud. Eelnõus on ette nähtud, et kehtetu piirhinnaga müüja ei tohi kasutada soojuse müügihinnana kõrgemat hinda kui ministri määratud referentshind. See peaks omakorda müüjaid motiveerima piirhindu õigel ajal Konkurentsiametiga kooskõlastama.
On planeeritud, et eelnõu jõustub seadusena üldkorras. Ideaalvariandis toimub see enne uue kütteperioodi algust. Kas see on võimalik, see sõltub paljuski sellest, kui kiiresti eelnõu Riigikogus edasi liigub. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Ma ütlen praktikuna, et minu arvates raskendavad need ettepanekud soojusturu olukorda. Esimesed 20 aastat liikusime sellises suunas, mis tõi kaasa kohalike omavalitsuste sellelt turult lahkumise. Tähtis roll selles mängus on ju Konkurentsiametil, sest nemad tegelevad hinnaga. Kui rääkida sellest vahest, 27 ja 90, siis need on ju laest võetud arvud Narva jaoks, sest seal kõrval on päris suur kompleks, mis tegeleb nende soojuseasjadega. Me püüame soojusmajanduse arengukava loomisega kohalike omavalitsuste rolli küll suurendada, aga see nõuab raha ja inimesi. Ma kardan, et nii lihtsalt see ei lähe.

Aitäh küsimuse eest! Selgitan veel kord. Ma olen ka ise puutunud töö käigus kokku inimeste murega, et nende kaugküttepiirkonnas ei ole huvi minna üle odavamale kütteallikale ja kasutatakse kas näiteks õli või gaasi. Kuigi on teada, et kui näiteks katel kütteõli asemel hakkepuidule ümber seadistada, on võimalik hinnanguliselt kokku hoida 30–40%, gaasi puhul vähemalt 20%, ka rohkem. See on tohutu hinnavõit. Aga ettevõtja ei ole sellest huvitatud, sest tema tõepoolest ei näe mingit kasu, talle tekib sellest ainult tööd ja vaeva, sest Konkurentsiamet kooskõlastab praegu lubatud hinna kulupõhiselt (kulupõhine hind pluss lubatud marginaal). Paradoks on selles, et mida suurem on kulu, seda rohkem tuleb ka marginaali, sest see on arvestatud protsendina, seda suurem on summas marginaali osa. See ei ole kindlasti normaalne olukord.
Eelnõu püüabki seda probleemi lahendada. Püütakse motiveerida suuremaid kaugküttepiirkondi, et neil oleks võimalik oma hinnaga jääda alla referentshinna ja nad ei peaks enam igal aastal Konkurentsiametist kooskõlastust saama, mis on väga tülikas. Kui nende hind jääb alla referentshinna, siis nad saavad ise selle hinna kehtestada, kuid nad ei tohi aastas rohkem kui 5% hinda tõsta. Kui nad tahavad seda teha rohkem, peab Konkurentsiameti käest luba küsima ja siis Konkurentsiamet vaatab kulupõhiselt, miks taotlus on tõsta rohkem kui 5%. Aga teatud suuremat kasumlikkust on ikkagi võimalik saavutada ning samal ajal ka inimesed võidavad rohkem. Kuid neid 187 väikest kaugküttepiirkonda on vaja ühest küljest kuidagi motiveerida ning teisest küljest kohustada neid ka arengukavasid tegema. Tuleb sundida neid ennast liigutama. Kuulge, sõbrad, aeg on edasi läinud, tehke arengukava, kust selgub, milline on teie piirkonnale kõige mõistlikum lahendus! Võib-olla on see juba olemasolev süsteem, aga võib-olla selgub, et on mõistlik minna üle näiteks hakkepuidule, või tuleb arengukavast välja, et sellel piirkonnal ei ole kaugküttepiirkonnana üldse perspektiivi ja tulebki otsida lokaalseid lahendusi. Kõik on võimalik, aga seda ei saa enne teada, kui ei ole tehtud arengukava, mille vähemalt üks koostaja peab olema tunnustatud ekspert. Hea meel on selle üle, et riik on valmis arengukava koostamisele 90% ulatuses õla alla panema. Piirsumma on küll 5000 eurot. See kava on ka aluseks, et riigi käest saada hiljem toetust kogu selle süsteemi ümberehitamiseks. Keskkonnainvesteeringute Keskus eraldab uuel perioodil üle 70 miljoni euro küttesüsteemide väljavahetamiseks ja tänapäevastamiseks. Teisest küljest ei saa riik lihtsalt raha anda. See kõik peab põhinema läbimõeldud arengukavadel, et see oleks tõesti mõttekas, mitte nii, et ühel aastal anname raha, aga paari aasta pärast selgub, et see ei olnudki tulevikku vaatav otsus.
Kõigest sellest lähtuvalt arvan ma, et see on väga pikk samm edasi. Ettevõtjaid kohustatakse midagi tegema tarbijate kaitseks, sest hinnad langevad, ja ettevõtjaid ka heas mõttes motiveeritakse. See on selline piitsa ja prääniku meetod.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Iseenesest on see samm õiges suunas, aga ma ei ole eriti kindel, et soojuse hinna kaudu on võimalik saavutada vajalikke investeeringuid. Kui ma Eestis ringi sõidan, siis näen, et metsaalused on kõik hakkpuiduhunnikuid täis. Hakkpuiduga meil köetakse ja sellega on võimalik hinda 15–20% alandada. Aga kui investeeringuraha tuleb tarbija taskust, siis see süsteem ei hakka kunagi tööle. Kui selle investeeringu jaoks leitaks raha kusagilt kõrvalt, siis oleks võimalik see eesmärk saavutada. Aga ma ei usu seda enne, kui see toetuseraha on olemas ja jõuab nendesse katlajamadesse.

Aitäh! Te puudutasite väga olulist aspekti. Tõesti, Eestis ringi sõites on näha neid hakkpuiduhunnikuid. See eelnõu näebki ette, et neid hunnikuid oleks võimalik efektiivselt ära kasutada. Tootjad, need, kes metsatööstusega tegelevad, või need, kellel on oma mets ja kes teevad seal näiteks koristusraiet, võiksid saada lähipiirkonnas hakkpuitu müügiks pakkuda. See looks töökohti juurde ja tooks piirkonda ka raha, rääkimata sellest, et soojuse hind langeb tarbijatel vähemalt 20%, kui näiteks gaasikatlamaja välja vahetada. Õlikatlamaja puhul on sääst veelgi suurem. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et kui näiteks maagaasi hind koos võrguteenuse ja aktsiisiga ning ka põlevkiviõli hind koos aktsiisiga on circa 45 eurot megavatt-tunni eest, siis hakkpuidu ja turba hind on 18 eurot megavatt-tunni eest. Seega, need vahed on väga suured. Me peame igal juhul tegema kõik, et kaugküttepiirkonnad oleksid huvitatud soodsamatele kütteallikatele üleminekust. Praegune süsteem, kui kalkulatsioon on kulupõhine, kahjuks seda probleemi lahendada ei aita.

Aitäh! Palun, Jüri Morozov!

Aitäh, proua juhataja! Proua minister! Kas teie arvates on veel mingisuguseid meetmeid peale kaugküttepiirkondade korrastamise ja nende n-ö elujõuliseks muutmise ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetuste andmise sellesse valdkonda? Kas selleks, et paremini kohalikku energiat kasutusele võtta, saaks luua näiteks energiaühistuid või ergutada kohapeal metsaomanike ja soojatootjate koostööd, et see läheks hoogsamalt käima?

Aitäh! Kindlasti tihendab see, kui katlamaja pannakse tööle hakkpuidul, automaatselt koostööd puidufirmadega, sest kui tekib nõudlus, siis saab tekkida ka pakkumine. Aga mis puudutab energiaühistuid, siis mul on hea meel öelda, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile on koalitsioonileppes pandud kohustus uurida välja, mis takistab energiaühistutel arenemast sellise kiirusega, nagu nad võiksid areneda. Ministeerium peab pakkuma ka oma lahendused, et energiaühistuid Eestis rohkem tekiks.

Aitäh! Palun, Kalle Palling!

Aitäh! Austatud ettekandja! Tarmo Tamm puudutas väga olulist teemat. Just need väiksemad kaugküttepiirkonnad vajavadki lisaks tarbijatariifile lisatoetust, selleks et investeeringud ennast ära tasuksid. Kas te võite öelda Riigikogu kõnetoolist, millised summad, kui mitu miljonit eurot on kavandatud järgmisel eelarveperioodil Euroopa Liidu vahendeid just kaugküttesektori ajakohastamiseks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks?

Aitäh küsimuse ja täpsustamise eest! Ma unustasin enne sellele osale küsimusest vastata. Aastatel 2014–2020 (need vahendid avanevad aasta lõpus või järgmise aasta alguses, nii et me räägime laias laastus aastatest 2015–2020) on see summa kokku 78 miljonit eurot, sh läheb katelde renoveerimisele 43 miljonit eurot, soojustorustike renoveerimisele 27,5 miljonit eurot ja ebaefektiivsete kaugküttepiirkondade ümberehitamisele 7 miljonit eurot. Tõsi, need summad võiksid olla veelgi suuremad, nõudlus ja vajadus on tõenäoliselt mitu korda suuremad, aga oluline on, et riik on valmis teatud osas õlga alla panema. Loomulikult peab omavalitsus või kaugküttefirma ka ise investeerima. Lõppkokkuvõttes ongi see selle eelnõu eesmärk, et neil motivatsioon tekiks, kas seetõttu, et neil on üldse võimalik riigilt raha taotleda ja arengukava on olemas, seetõttu, et tahetakse inimestele soodsamaid hindu pakkuda, või seetõttu, et soovitakse uuenduse tulemusena jääda oma hinnaga allapoole referentshinda, mis annab võimaluse saada suuremat tulukust, mis on n-ö väike kommimeetod.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Igal juhul on see samm õiges suunas ja sellega me parandame ka riigi kaubandusbilanssi. See muutub oluliselt paremaks, kui me kasutame oma riigist saadavat kütet ega pea ostma Vene gaasi või midagi muud sellist. See on väga oluline samm. Aga kolleeg Kalle Palling juba ütles, et väikesed katlamajad ei ole soojuse hinna abil suutelised seda investeeringut tegema. Kui riik tuleb appi, siis ma ei näe küll mingit probleemi. Minu meelest on see igati õigustatud samm õiges suunas. Aitäh!

Aitäh!

Aitäh! Palun, Kalle Palling, teine küsimus!

Aitäh! Nii mõneski kaugküttepiirkonnas on praegu kaugkütte hind, mida Konkurentsiamet reguleerib, palju madalam kui eelnõu menetluse käigus väljapakutud, ütleme, Eesti keskmine referentshind. Kuidas siis on, kas tulevikus on ettevõtjal õigus tõsta hinda kuni referentshinnani, piltlikult öeldes, jättes hinna mõne sendi või euro võrra referentshinnast allapoole? Või on ka mingisugune regulatsioon, kui palju võib aasta jooksul tõsta või kui palju võib ühekorraga tõsta?

Aitäh! Sellist hinda on kahjuks vähestes kohtades, aga seda siiski on. Kõige drastilisem näide on Narva, kus hind jääb väga palju alla referentshinna, seda teadagi põhjusel, et seal toimub soojuse tootmine lihtsalt väga soodsalt. Seal on hind praegu 27,48 eurot megavatt-tunni kohta. Et vältida olukorda, et seal oleks võimalik kohe hind 58 eurole tõsta, on ka seaduses ette nähtud, et üle 5% aastas ei tohi hinda ilma Konkurentsiameti loata tõsta. Loa annab Konkurentsiamet ainult siis, kui selline hinnatõus on põhjendatud, kui on olemas mingi põhjendatud ekstrakulu, mille tõttu peab hinda rohkem tõstma.

Palun, Jüri Morozov, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Kuidas te arvate, kas need meetmed, mis on kaugküttepiirkondade puhul kavandatud, võiksid kuidagi mõjutada ka selle valdkonna tehnoloogiat meie riigis? Ma pean silmas hakkepuiduga köetavaid katlamaju. Neid on ju nii suuremaid, mitmemegavatiseid, kui ka väiksemaid, väikese tootmise jaoks. Kas need meetmed ei või meie riigi sees seda tööstusharu mõjutada?

Ikka võivad, muidugi. Katlamajad on, jah, erinevad. Tallinna Küte, mis hõlmab ühte kõige suuremat piirkonda, kaalub samamoodi gaasikatlamaja ümberseadistamist hakkepuiduga köetavaks katlamajaks. Samal ajal on väga väikseid piirkondi, kes sama asja kaaluvad. Nii et katlamajad on erinevad. Praegu Eestis selle tehnoloogiaga ei tegelda. Aga kes teab, mis juhtub, kui kasutust on.

Aitäh! Palun, Valeri Korb, teine küsimus!

Lugupeetud proua minister! Põhimõtteliselt on ju 2015. aastaks seatud eesmärk, et kohalikud omavalitsused lõpetavad üldplaneeringud. See, mida te pakute panna kirja soojusmajanduse arengukavasse, on siis, kui üldplaneeringuid valla- või linnavalitsuses või -volikogus kinnitatakse, mitu korda läbi arutatud. Mul on olemas praktiline kogemus. Kolleeg teab hästi, mis juhtus Kukrusel viis-kuus aastat tagasi, kui me püüdsime minna puudega kütmise peale. Kvaliteet halvenes, soojust ei saanud sisse. Ma usun, et praegu on võimalik 13 miljonit kantmeetrit metsa raiuda, meie raiume aga ainult 9 miljonit, see tähendab, et 3–4 miljonit läheb selle jaoks, mida teie välja pakute. Kui paljude kaugküttepiirkondadega 230-st te olete konsulteerinud ja kuidas läbirääkimised läksid? Ma palun vabandust, et küsimus pikale läks!

Aitäh! Seda parem, kui üldplaneeringud on valmis saamas ja omavalitsused on valmis taotlust esitama, kui nad soovivad riigilt vahendeid. Riik ei kohusta mingil moel venitama aastani 2017, pigem on antud võimalus, et selleks ajaks peaks selle valmis tegema. Anti pikem aeg, sest kõik ei pruugi nii ruttu valmis saada. Aga riik on valmis toetama juba uue aasta algusest, kui soojusmajanduse arengukava on valmis tehtud.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, minister!

Vabandust! Ma jätsin vastamata, kui paljudega on läbi räägitud. Ma ei oska seda arvu öelda, aga huvi ja ootus, et see eelnõu seadusena vastu võetaks, on üldiselt suur. Tuntakse huvi, kui kaugel selle eelnõuga ollakse, sest tahetakse selle teemaga edasi minna. Kindlasti ei ole kõik 230 kaugküttepiirkonda sellised, aga me hakkame kuskilt pihta ja kui eduelamus on juba olemas, siis see info liigub edasi. Ma arvan, et see on esimene pikk samm. Kui asja saab veel paremaks teha ja on ettepanekuid selle kohta, siis mina olen alati asja paremaks muutmise poolt. Ka selles mõttes on demokraatlik riik hästi üles ehitatud, et seaduseelnõudel on mitu lugemist. Pärast esimest lugemist saab teha parandusettepanekuid. Kui on häid mõtteid, siis, miks mitte, arutame ja kaalume neid.

Suur tänu, minister Palo! Palun edaspidi mõtteid koondada ja need ühekorraga esitada! Palun kaasettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu!

Ma palun vabandust!

Austatud juhataja! Head ministrid! Kolleegid! Kõigepealt ütlen sissejuhatuseks, et tegemist on väga hea seaduseelnõuga. Nimelt investeerime kaugküttesektorisse selle eelnõu tulemusena 78 miljonit eurot, vähendame sõltuvust Vene gaasist, muudame meie kaugküttesektori keskkonnasõbralikumaks ja, mis kõige tähtsam, inimeste toasoojaarved muutuvad tulevikus väiksemaks.
Kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesele lugemisele eelnenud arutelul majanduskomisjonis osalesid majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna ekspert Rein Vaks, kes andsid ülevaate eelnõu sisust ja vastasid lisaküsimustele. Komisjoni istung, kus seda eelnõu arutati, toimus esmaspäeval, 19. mail.
Annan ülevaate nendest seitsmest küsimusest, mis komisjoni istungil üles kerkisid. Kõigepealt oli küsimus Konkurentsiameti ettepaneku kohta, mis näeb ette, et kõik kaugküttepiirkonnad, mille müügimaht on väiksem kui 10 000 megavatt-tundi, läheksid Konkurentsiameti regulatsiooni alt välja. Majandusministeeriumi vastus oli kokkuvõtlikult selline, et ka nende piirkondade järele peab Konkurentsiamet siiski valvama, et tarbijad oleksid liigse hinnatõusu eest kaitstud.
Paluti ülevaadet sellest, kuidas tekib referentshind. Praegu on pakutud, et referentshind on üks konkreetne hind kogu Eestis. See on kujundatud efektiivse kaugküttevõrgu piirkonna järgi, mille müügimaht on Eesti keskmine ehk 22 000 megavatt-tundi ja võrgukadu minimaalne. Ülejäänud referentsinäitajad tulevad Konkurentsiameti andmebaasist, mis sisaldab kõigi Eesti kaugkütteettevõtjate kulude näitajaid, müügimahtusid, efektiivsust jne. Kui piirkonnas kerkib soojuse hind aastas üle 5%, peab soojusettevõtja minema uuesti Konkurentsiametisse, kes vaatab hinnatõusu põhjendatuse üle.
Kolmandaks küsiti, et kui mõnes kohalikus omavalitsuses on uus referentshind kõrgem kui praegune hind, kas siis tekib soojusetootjal õigus tõsta soojuse hinda referentshinna tasemeni ilma hinnatõusu kooskõlastamata. Vastus on ei. Sellele vastas enne ilusasti pikemalt minister Urve Palo.
Oli küsimus, et kui kõikides kaugküttepiirkondades koostatakse arengukavad, kas siis ei oleks mõistlik kaaluda igale kaugküttepiirkonnale ka eraldi referentshinna loomist, selle asemel et oleks üks ja ainus referentshind. Sellele oli vastus eitav. See loogika oleks sisuliselt praegune loogika ehk piirhinna loogika.
Oli küsimus ka selle kohta, et katlamajad kasutavad erinevaid energiakandjaid ja võiks kaaluda näiteks selle baasil erinevaid referentshindu määrata. Üks referentshind võiks olla katlamajal, mis kasutab turvast, teine referentshind katlamajal, mis kasutab hakkepuitu jne. Vastus oli selline, et kui igal korralikul omavalitsusel on olemas arengukava, kus on vaja kaugküttepiirkonna küsimused läbi töötada, siis selle tegevuse käigus peaks selguma ka kõige parem või kohasem kütteliik selles piirkonnas.
Oli küsimus veel sooja tarbevee tootmise välistamise kohta.
Küsimus oli ka selle kohta, et linnade liit ja maaomavalitsuste liit on välja toonud, et võiks olla toetusmeede, kust kohalikud omavalitsused saaksid sajaprotsendilise rahastuse kaugküttevõrgu arendamiseks. Sellele minister siin ilusasti juba vastas. Nimelt, kokku jagatakse toetusteks 78 miljonit eurot, sh pool miljonit eurot läheb arengukavade koostamiseks. Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kavas sügiseks välja töötada meede, mida hakatakse tõenäoliselt rahastama KredExi kaudu ja mille abil on võimalik ka eramajaomanikel taotleda toetust õlikatla väljavahetamiseks näiteks prullikatla või õhksoojuspumba vastu. Ehk eramute puhul järgitakse sama loogikat nagu kaugküttepiirkondade puhul, eramajade kütmine peaks muutuma efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks.
Nüüd on mul jäänud edastada vaid menetluslikud otsused. Otsuse saata eelnõu täiskogu päevakorda 21. maiks tegi komisjon 12. mai istungil, kõik olid konsensuslikult selle poolt. Ettepanekud esimene lugemine lõpetada (ka see oli konsensuslik otsus) ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. juuni kell 17 tehti majanduskomisjoni istungil esmaspäeval, 19. mail. Aitäh!

Kas kaasettekandjale on küsimusi? Kolmandat küsimust ei saa enam esitada. Kas kellelgi on tahtmist teist küsimust esitada? Loodame, et nüüd on asi korras. Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalle Palling! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 609 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. juuni kell 17.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 627 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli põllumajandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ülikooliseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on täiendava sihtotstarbelise rahastuse abil tagada Eestis antava loomaarstiõppe jätkusuutlikkus ja jätkuv rahvusvaheline tunnustus. Eestis antava loomaarstiõppe nüüdisajastamist alustati aastal 2002. Eesti Maaülikool sai rahvusvahelise loomaarstiõppe kvaliteedinõuetele vastavuse tunnustuse 2004. aastal ja uus tunnustamise protsess algab 2015. aastal. Peamine probleem tunnustuse saamisel on jätkusuutlikkuse tagamine. Sellele on oma hindamisaruandes tähelepanu juhtinud ka tunnustamist korraldav organisatsioon Euroopa Loomaarstiharidust Andvate Õppeasutuste Assotsiatsioon. Loomaarstiõppe olukorra hindamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamise kohta ettepanekute tegemiseks tehti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ning Eesti Maaülikooli koostöös 2012. aastal analüüs. See näitas, et loomaarstiõppe praegune rahastamine tegevustoetuse kaudu riigieelarvest ja ülikooli enda eelarvest teiste instituutide arvel ei taga saavutatud tasemel püsimist ning praegune riiklik rahastamine ei kata üliõpilaste kliinilise õppe kulusid. Lisaks on kõrgharidusreformi tõttu alates 2013. aastast kadunud võimalus pakkuda tasulist eestikeelset õpet välisriikide üliõpilastele.
Eelnõuga nähakse loomaarstiõppe kliinilise õppe jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi tagamiseks ette lisafinantseerimine riigieelarvest Põllumajandusministeeriumi eelarve kaudu. Eraldi sõlmitava halduslepinguga täpsustatakse summa, mis on ligikaudu 550 000 eurot aastas. See võimaldab Eesti Maaülikoolil säilitada loomaarstiõppe rahvusvaheline tunnustus pärast 2015. aastal toimuvat hindamisprotseduuri, tagada kvaliteetse loomaarstiõppe jätkumine ning meelitada ligi, hoida ja motiveerida oskuslikku personali ning üliõpilasi. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu! Küsimus on Helir-Valdor Seederil. Palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! See on igati mõistlik eelnõu. Kui arstiõpet rahastatakse ikkagi suurel määral haigekassa kaudu, siis loomaarstidel ehk veterinaaridel loomahaigekassat ei ole ja seetõttu on see valdkond alarahastatud. Eelnõu oli arutlusel rahanduskomisjonis. Rahandusministeeriumi esindaja teatas, et Rahandusministeerium ei toeta selle eelnõu seadusena vastuvõtmist ja juhul, kui see eelnõu seaduseks saab, siis lisaraha nad ei planeeri, vaid selle raha peab leidma Põllumajandusministeerium oma valitsemisala piires. Kas see on võimalik? Kui see nii läheb, siis muutub ju seaduse vastuvõtmine mõttetuks, sest lisaraha riigieelarvest ei eraldata.

See ongi väga suur probleem. See eelnõu on tulnud eelmisest valitsusest. Minu eelkäija, hea küsija, oskab ise võib-olla paremini seletada protsessi ja tulemust ehk seda, mida tollal valitsuses otsustati. Igal juhul on nii, et ma ei pidanud mõistlikuks seda eelnõu tagasi võtta, mõistlikum on seda täna menetleda ja pidada eelarve koostamise käigus läbirääkimisi. Praegu Põllumajandusministeerium oma ressurssidest neid summasid kindlasti leida ei suuda. Selge on ka see, et kui rahalist katet ei tule, siis on Eesti loomaarstiõppe jätkusuutlikkus ja tulevik väga tõsiselt küsimärgi all. Nii et see vaidlus on poole peal.

Palun, Jüri Morozov!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Kas te võite öelda, milline on praegune olukord Eestis? Kuidas on Eesti kvalifitseeritud loomaarstidega kaetud? Kui viimaseid andmeid vaadata, siis lüpsikari on suurenenud ja loomade arv järjest suureneb. Kas meil jätkub arste, et kõiki neid loomi korralikult tervena hoida?

Eestis on loomaarsti kvalifikatsiooni vajavaid ametikohti umbes 800. Tegevloomaarste, kellele on litsents väljastatud, on sadakond. Eesti vajab selleks, et kogu see valdkond oleks praeguses või planeeritavas mahus enam-vähem kaetud, orienteerivalt 25 loomaarsti igal aastal juurde. Umbes selline on see arvestus. Praegu sõltub olukord piirkonnast, mõni piirkond on loomaarstidega hästi kaetud, mõnes piirkonnas on loomaarsti raskem leida. Teame ka seda, et loomaarstid lähevad Soome tööle, sest igas piirkonnas ei ole piisavat töömahtu. Väikeloomapidamine on vähemaks jäänud ja ka kliente on vähem. Seetõttu on kindlasti osal loomaarstidel vähem tööd ja leiba.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Kalev Lillo!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Seda seaduseelnõu arutas maaelukomisjon kahel korral. Esimest korda 22. aprillil, kui komisjoni istungil osalesid Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi, Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, teadusprorektor Ülle Jaakma, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Andres Aland ja sama instituudi professor Toomas Orro ning Eesti Loomaarstide Ühingu president Priit Koppel. Me käsitlesime küsimusi, mis seoses selle eelnõuga olid tekkinud.
Ühe küsimusena oli tõstatatud lisarahavajadus. Me saime ministeeriumi esindaja käest teada, et lisarahastuse taotlus on tehtud, aga praegu ei ole teada, kas seda raha saadakse. Oli tõepoolest sellinegi küsimus, nagu härra Seeder väljendas, kas seda eelnõu peaks üldse menetlema, kui on karta, et raha ei tule. Me saime vastuse, et kindlasti loodetakse raha leida. Seetõttu, et see rahastamismudel on veidi teistsugune kui tavapärase õppe puhul, otsustasime pöörduda kultuurikomisjoni ja rahanduskomisjoni poole, et saada rahanduskomisjoni käest arvamust rahastamise kohta ja teada kultuurikomisjoni arusaama sellest, kas selline segarahastamine sobib muu süsteemiga kokku. 22. aprilli koosolekul otsustati määrata eelnõu ettekandjaks Kalev Lillo ning küsida arvamust kultuurikomisjonilt ja rahanduskomisjonilt, nagu ma ütlesin. Mõlemad otsused olid konsensuslikud.
Rahanduskomisjon arutas asja. Me saime neilt vastuse, mille võib kokku võtta niimoodi, et komisjon ei kujundanud seisukohta, millise ministeeriumi kaudu eelnimetatud tegevus peaks toimuma, ega ka seisukohta valdkonna alarahastamise suhtes. Rahanduskomisjon leidis, et kõrghariduse rahastamise süsteemi läbipaistvus ei tohi väheneda. Me saime vastuse ka kultuurikomisjonilt, kelle seisukohad võib lühidalt kokku võtta niimoodi, et komisjon peab oluliseks, et kõrgkoolide rahastamine oleks üheselt arusaadav, tagades kõigile kõrgkoolidele võrdsed rahalised võimalused, lähtudes nende vastutusvaldkonnast.
Neid seisukohti käsitles maaelukomisjon oma koosolekul 13. mail. Sisulist arutelu nende baasil ei tekkinud. Tehti menetluslikud otsused saata eelnõu 627 täiskogu saali 21. maiks ning teha ettepanekud eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk muudatusettepanekud tuleb esitada 4. juuniks 2014. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu, austatud ettekandja! Teile on üks küsimus. Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma kuulasin neid rahanduskomisjoni ja kultuurikomisjoni ümaraid seisukohti ning mul tekkis küsimus. Kas te saite ka targemaks nendest kahe väärika komisjoni arvamusest konkreetse eelnõu kohta ja mis te nende arvamustega peale hakkasite? Lisaks küsin ma, kas maaelukomisjonis oli juttu konkreetsest summast, mida veterinaarõppe jaoks aastas vaja oleks. Üks võimalus on see summa seaduses fikseerida ja välja tuua, siis on ka veterinaarõppe korraldajatel kindlustunne, et rahastamine on olemas. Kas sel teemal oli juttu või mitte?

Aitäh! Ma alustan küsimuse lõpust. Seaduses konkreetse summa fikseerimisest juttu ei olnud. See summa, mida aastas ligikaudu vaja on, on 550 000 eurot. Sellest oli juttu. Mis puudutab seda, kas me saime nende vastuste tõttu targemaks või muutusime rumalamaks, siis kindlasti saime targemaks, sest kumbki komisjon ei olnud sellise käsitluse vastu.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 627 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. juuni kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 14. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 15. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu 623 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli minister Urmas Kruuse!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on ministrina hea meel esitada teile kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu, mille Vabariigi Valitsus esitas Riigikogule 17. märtsil. See eelnõu ühendab 1993. aastal jõustunud kollektiivlepingu seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse, reguleerib kollektiivlepingu sõlmimist ja lõppemist, kollektiivse töötüli lahendamist, töökatkestuse korraldamist, minimaalse teenuse kokkuleppimist töökatkestuse korral ja riikliku lepitajaga seonduvat. Eelnõu iseloomustab erinevaid kollektiivseid töösuhteid. Märksõnadeks on kindlasti kollektiivleping, kollektiivne töötüli, streigid ning ametiühingud.
Eesti palgatöötajatest kuulus Statistikaameti andmetel 2013. aastal ametiühingusse 5,6%. Kollektiivlepingu andmekogu andmetel on üle viie töötajaga organisatsioonidest kollektiivlepinguga kaetud umbes 23%. Hoolimata sellest, et need arvud ei tundu esmapilgul võib-olla väga suured olevat, arvan, et kollektiivsed töösuhted on teema, mis vajab tähelepanu ja ajakohast regulatsiooni.
Eelnõu eesmärk on luua tänapäevane sotsiaal-majanduslikke olusid arvestav regulatsioon, mis loob sobiva õigusliku raamistiku kollektiivlepingu läbirääkimisteks ja kollektiivsete töötülide lahendamiseks. Eelnõu kõrvaldab vastuolud põhiseadusega, millele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler, näiteks toetusstreigist etteteatamine ja kollektiivlepingu tingimuste laiendamine. Eelnõu sätestab eeltingimused kollektiivlepingu laiendamisele, mis seni on puudunud, toob kaasa paranenud õigusselguse ja lahendab tekkinud probleemid. Samuti on eelnõus sätestatud uus riikliku lepitaja nimetamise kord, et lahendada kehtiva õiguse alusel tekkida võiv olukord, kus riiklikku lepitajat ei ole võimalik ametisse nimetada, sest puudub ametiühingute ja tööandjate keskliidu kokkulepe. Lisaks on sätestatud töötülide lahendamise kord erikomisjonis, kui töötajatel on streigikeeld, näiteks on see päästetöötajatel. Sätestatud on miinimumteenuse määramise kord töökatkestuse korral, näiteks see, millises mahus tuleks streigi ajal ühe või teise teenuse osutamist tagada. Sätestatud on ka võimalus täielikus töörahus kokku leppida. Kehtiva seadusega võrreldes ei näe eelnõu otseselt ette kulude kasvu.
Austatud Riigikogu liikmed! Tegemist on eelnõuga, mis aitab luua eeldusi kollektiivsete töösuhete edasiseks arenguks. Palun teil kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seadus vastu võtta! Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Marika Tuus-Laul, palun!

Suur tänu! Hea minister! Selle eelnõuga tõmmatakse koomale streigiõigust ja töötajate ringi, kes võivad streikida. Milline on ametiühingute seisukoht? Kas te tooksite punkt punkti haaval välja need sätted, kus teie ja ametiühingute seisukohad erinevad? Ma pean siin silmas palgaläbirääkimisi ja mitmeid teisi küsimusi.

Aitäh! Kui rääkida meie ja ametiühingute erimeelsustest, siis kindlasti üks lahkheli on olnud seoses miinimumteenusega. Me oleme ette näinud, et selles komisjonis peaks olema kindlasti ka ministeeriumi esindaja, kusjuures selle puhul on arvestatud, millises valdkonnas seda streiki käsitletakse. On olnud küsimusi seoses sellega, kes ametnike nimel teenistuslepingu sõlmib. Ametiühingud on olnud seisukohal, et selleks võiks olla ka kollektiivi hetkel mitte esindav ametiühingu esindaja. Aga meie oleme lähtunud printsiibist, et kui organisatsioonis puudub ametiühingu esindaja ja selleks on tegelikult usaldusisik, siis võiks kooskõlas ATS-iga selleks edaspidigi olla usaldusisik. Kindlasti on teatud erimeelsusi ka kollektiivlepingu laiendamise kohta. Me oleme harjunud, et me räägime läbi puhkuse ning töö- ja puhkeaja tingimused, aga ametiühingud on väljendanud soovi, et võiks läbi rääkida ka nendel teemadel, mis võib-olla väljuvad nendest raamidest. Ütleme nii, et nad oleksid valmis läbi rääkima ka koolituste üle ja seda võiks automaatselt laiendada ka teistele, mis meie arvates ei ole väga õige ega õiglane.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma saan aru, et teil on minu küsimusele raske vastata, sest need läbirääkimised riigi tasemel käisid ju mitu aastat ja huvigruppe on seletuskirjas loetletud päris palju. Aga kui te lähtute oma ettevalmistusest, millega te siia Riigikokku tulite, siis võite ehk nimetada, kes on kindlalt vastu, et me selle eelnõu seadusena vastu võtaksime?

Eelnõu kui sellise vastu ei ole mitte keegi. Kui me räägime üksikutest punktidest või nüanssidest, siis tuleb öelda, et kindlasti on läbirääkimised olnud väga pikad. Need algasid konsultatsioonidena 2012. aastal. Aga kui me vaatame rahvusvahelist konventsiooni, siis võime öelda, et see on igal juhul eelnõuga kooskõlas.

On veel üks küsimus. Marika Tuus-Laul.

Ma küsin ikkagi streigiõiguse koomaletõmbamise kohta. Millised pretensioonid siin on ja kes jäävad sellest õigusest ilma? Võib-olla te natuke täpsustate ka mõisteid "streik", "hoiatusstreik" ja "toetusstreik"?

Auväärt Riigikogu liige! Mida te konkreetselt selle streigiõiguse kitsendamise all silmas peate? Kui te viitate sellele, et riigiteenistujad ei saa streikida ja nende teenistussuhted on reguleeritud avaliku teenistuse seaduse kaudu, siis kindlasti on see nii. Me oleme lähtunud printsiibist, et teatud esindajad on suhtes riigiga ning kogu riigi julgeoleku ja toimimise loogikast lähtudes ei oleks mõistlik, et nad saaksid streikida. Kui me räägime laiendamisest, siis võiks öelda, et laiendamise kaudu on teatud streikimine kitsendatud. Kui meil on võimalik ametiliitu moodustada kahel organisatsioonil, siis rahvusvaheline kontseptsioon lähtub sellest loogikast, et nende erialade esindajaid peaks seal olema üle 50%. Tõepoolest, ka see on selles kontekstis kitsendav tingimus.

Rohkem küsimusi ei ole. Austatud minister, ma tänan teid! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Täna arutame Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu 623.
Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu enne selle esimesele lugemisele saatmist kolmel istungil: 15., 14. ja 12. aprillil. Esimesel istungil andis minister Urmas Kruuse eelnõust ülevaate. Eelnõu eesmärk on luua õiguslik raamistik kollektiivlepingu läbirääkimisteks ja kollektiivsete töötülide lahendamiseks. Eelnõuga reguleeritakse kollektiivlepingu läbirääkimisi, kollektiivlepingu kehtivust, kohaldamist ja muutmist, kollektiivlepingu täitmise kontrolli ja kollektiivlepingu tingimuste laienemist, üleriigilise töötasu alammäära kokkulepet, kollektiivlepingute registreerimist ja kollektiivlepingute andmekogu pidamist. Eelnõuga reguleeritakse ka kollektiivse töötüli lahendamist, töökatkestust (töökatkestuse liigid on streik, hoiatusstreik, toetusstreik ja töösulg), riikliku lepitaja regulatsiooni ning riiklikku järelevalvet ja vastutust. Võrreldes kehtiva kollektiivse tööõiguse raamistikuga, millesse mahub nii eraldi kollektiivlepingu seadus kui ka kollektiivse töötüli lahendamise seadus, ühendab eelnõu mõlemad kollektiivse tööõiguse võtmeteemad ühtsesse akti.
15. aprillil toimus kohtumine huvigruppidega, kus kõik said oma arvamuse välja öelda. Oli päris elav arutelu, millest võtsid osa Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO, riikliku lepitaja, Justiitsministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajad.
Mis olid peamised probleemid? Tegelikult tõi minister Urmas Kruuse need juba välja. Märgin seda, et arutlusel oli miinimumteenuste nimekiri. Ametiühingutele ei meeldinud, et selles kolmeliikmelises komisjonis on ka ministeeriumi esindaja. Ka miinimummahu piiramise kord ametiühingutele ei sobinud. Samamoodi see, et avalikus teenistuses töötajatel on teenistusleping ja teistel on kollektiivleping, sest kuigi inimesed töötavad ühes ja samas asutuses, on lepingud ja kokkuleppimise vormid erinevad. Veel toodi välja soov, et ka eelarveliste asutuste personalikulude üle peetaks riigis kahepoolseid läbirääkimisi ametiühingute ja valitsuse vahel. Toodi välja seegi, et ühtede töötajate kohta kehtib kollektiivleping ja teiste kohta teenistusleping, aga need kokkulepped, mida saab sõlmida kollektiivlepinguga, on märksa laiemad kui need, mida saab sõlmida teenistuslepinguga. See ongi lühidalt öeldes kõik.

Mida komisjon otsustas?

Jah, komisjoni otsused. Sotsiaalkomisjon tegi otsused 15. aprillil. Komisjon otsustas saata eelnõu esimesele lugemisele 21. maiks ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada. Otsustati teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Otsused tehti konsensuslikult. Ettekandjaks määrati siinesineja.

Aitäh! Teile on üks küsimus. Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Mul ei ole mitte midagi Urmas Kruuse vastu, aga küsin lihtsalt enda harimiseks või parema arusaamise huvides, sest võib-olla jäi mul midagi kahe silma vahele. Meil on päevakorras kirjas, et ettekandja on Helmen Kütt.

Aga oli Urmas Kruuse.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Palun kindlasti ka lisaaega! Ma võin jääda jutustama.

Kaheksa minutit.

Põhjus, miks ma siia tulin, on eelkõige selles, et praegu kehtivad teemakohased seadused võeti Riigikogus vastu 1993. aastal. Need võeti vastu olukorras, kus 101 inimesest siin saalis teadis sellest asjast midagi ilmselt üks inimene. Tema seisab praegu teie ees ja tema kirjutas need seadused. Ega nende inimeste hulk, kes oleksid olnud ministeeriumides töötanud, ei olnud ka palju suurem. Kui neid kehtivaid seadusi täna lugeda, siis nad tunduvad meie õigusruumis nüüd isegi mõnevõrra koomilised. Nad näevad välja rohkem nagu juhendmaterjal, kus on ka regulatiivseid paragrahve, või mingisugune kirjeldus, kuidas kollektiivseid töösuhteid peaks koos regulatsioonidega arendama. Nii et see, et uut seadust on vaja, on ammu selge. Mõistlik oleks siis ka uus seadus kirjutada.
Suur võit vahepealse aja jooksul on olnud see, et mitmed noored tublid juristid on koolitanud ennast nii Eestis kui ka mujal maailmas ja on teinud endale mitmete riikide kollektiivsete töösuhete regulatsioonid selgeks. Nüüd nad töötavad mitmetes büroodes, kaasa arvatud õiguskantsleri büroos. Aga mulle on jäänud silma, et nende hariduses on ka üks "väike suur" puudus. Nad võrdlevad riikide kollektiivseid töösuhteid käsitlevaid seadusi, aga nad ei ole ilmselt saanud koolis õpetust selle kohta, miks ühes või teises riigis need seadused just sellised on, nagu nad on. Väga palju on nendes seadustes samasuguseid põhimõtteid, aga eripära on tavaliselt seotud ühe asjaga: tegelik tööturu olukord riikides on erinev. Kui me räägime näiteks Prantsusmaast, siis seal ei olegi keegi kunagi mingit streigiõigust üleüldse seadusega reguleerinud, vaid Prantsusmaa põhiseadus ütleb, et streikimine on vaba. See tähendab, et iga mees võib oma auto risti üle tee keerata ja öelda, et ta streigib. Kui me räägime Põhjamaadest, siis seal on kõik vastupidi. Inimesel ei ole seal õigust sellisel moel ilma läbirääkimisteta, lepituskatseteta ja kogu muu protseduurita oma autot niimoodi risti üle tee keerata ja öelda, et tema enne tööd ei tee, kuni ta palka ei tõsteta.
Nii et need asjad on erinevad. Meie seadustesse neid sisse tuues põimuvad nendega veel järgmised vigurid. Kui te seda eelnõu loete, siis näete, et järjekordselt on kõne all teema, kes te sellised üldse olete ja kust te tulete, et te selliseid lepinguid sõlmida tahate. Nii ILO kui ka kogu muu tööõigus lähtub ühest lihtsast põhimõttest. Selle põhimõtte järgi on nii, et kui Eesti Vabariigi valitsus tunnistab Eesti Tööandjate Keskliitu tööandjate ühendusena ning Eesti Ametiühingute Keskliitu ja TALO töötajate ühendustena, siis ongi punkt. Ehk kollektiivsete töösuhete regulatsiooni esimene põhitõde on see, et alustatakse teineteise tunnustamisest. Keegi mitte kuskil ei loe, kui mitu protsenti keda kus esindab. Seda on oluline teada selles mõttes, et kui me muudame laiendamise põhimõtet, siis me hakkame lihtsalt tegelema asjaga, mida mitte kellelegi vaja ei ole. Praegune regulatsioon on väga lihtne. Pooltel on õigus sellist lepingut sõlmida, kui nad mõlemad nõus on. Nad registreerivad selle Sotsiaalministeeriumis ja Sotsiaalministeeriumil on õigus öelda, et nemad küll ei tea, et see, kes seda lepet sõlmida tahab, oleks tunnustatud organisatsioon. Selliseid lepinguid on kümne aasta jooksul tehtud minu teada ainult kahes valdkonnas: tervishoius ja ühistranspordis. Rohkem ei ole peetud vajalikuks neid sõlmida ja probleemi kuskil ei ole olnud. Erand on üks seltskond, kes hakkas pahandama, aga kes ise on oma üldkogul vastu võtnud selge ja ühemõttelise otsuse, et nemad endast tööandjate liitu ei kujuta. Kui ei kujuta, ära siis kujuta, ja ongi kõik, polegi sul rohkem midagi rääkida ega pahandada.
Teine problemaatiline osa eelnõus on seotud avaliku teenistuse seadusega. Iseenesest on ju põhimõtteliselt õige see idee, et avalikus teenistuses tehakse selget vahet ametnike ja töölepingu alusel tööl käivate inimeste vahel, kusjuures ametnike töötingimused on kindlaks määratud seadusega ja töölepingu alusel töötavate inimeste töötingimused lepitakse kokku. Aga kuna avaliku teenistuse seaduse menetlemise käigus muutus see piir kogu aeg ähmasemaks ja kohati isegi arusaamatuks, kui me räägime näiteks kohaliku omavalitsuse tasandist, siis suurenes uuesti meeletult ka ametnike hulk. Nüüd öelda neile, et neil ei ole õigust samadel tingimustel kui teistel inimestel kollektiivlepingut sõlmida, on selge ILO põhimõtete rikkumine. Neil peab olema täpselt samasugune õigus läbirääkimisi pidada ja leppeid sõlmida. Nii et need seaduses toodud sätted on nüüd teistsugused. Me võime neid arutada, aga kui teenistuslepingu põhimõte jääb sinna sisse, siis kindlasti tuleb seda täiendada õigustega, mis peavad olema ka ametnikel. Nemad ei pea nendest sugugi ilma jääma ja pole ka mingit õigust neid nendest ilma jätta.
Selle eelnõu algatas veel eelmine valitsus. Neile tuleb öelda suur aitäh, sest nad tegid palju tööd ja umbes 90%-l juhtudest jõudsid ka tööturu osapooltega kokkuleppele. Meie fraktsiooni ettepanek on, et need 10%, mis jäid kokkuleppeta, saaksid ka nüüd kokku lepitud. Me usume, et minister Kruuse, nii nagu on koalitsioonipartnerite vahel kokku lepitud, kutsub kokku tööandjad ja töötajad. Oleme nõus kaasa aitama selle kokkuleppe saavutamisele, et need seadussätted, mis eelnõus ei ole veel kokkuleppena vormistatud, saaksid ka kokku lepitud. Siis võib uskuda, et sellest tuleb üks seadus, mis on ka tegelikult seadus ja mis töötab. Aitäh!

Aitäh! Urbo Vaarmann, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Ma küsin siis teie käest. Kui meil on päevakorras kirjas üks minister, kes peaks tulema pulti, aga ta ei tule siia ja ka komisjoni esimees ei oska vastata, miks nii oli, siis äkki teie oskate seda selgitada? Kas see ettekanne oli üldse arvestatav, kui sellest muudatusest ei olnud enne teada antud?

Hea ametikaaslane! Kell 14.01 või 14.02, võib-olla ka mõni minut hiljem, kui seda istungit juhatas Riigikogu esimees Eiki Nestor, luges ta ette teate, et tänase 15. päevakorrapunkti arutelul, Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu 623 esimesel lugemisel, teeb algataja ettekande minister Urmas Kruuse. Selline palve oli tulnud Riigikogu juhatusele valitsuselt ehk täidesaatvalt võimult, ministeeriumilt.
Rohkem küsimusi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 623 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. juuni kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 15. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 16. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 669 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Helmen Küti!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on täna hästi suur rõõm tutvustada eelnõu, mis ilmselt leiab selles saalis suure toetuse ja mida konsensuslikult pooldatakse. Seda eelnõu on eri erakonnad pikalt arutanud ja seda küsimust on mitmel valimisperioodil tõstatatud. Kui see eelnõu seadusena vastu võetakse, siis suurenevad lõpuks lapsetoetused, mis on 11 aastat püsinud muutumatuna.
Eelnõu eesmärk ongi vähendada laste vaesust, toetades lastega peresid suuremas määras ja tõhusamalt. Eelnõu kohaselt tõuseb kõikide lastega perede universaalne lapsetoetus. Lapsetoetus kehtestatakse konkreetse suurusena ja see ei ole edaspidi seotud lapsetoetuse määraga. Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse lapsele alates sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib, siis makstakse seda kuni tema 19-aastaseks saamiseni. Perede toimetuleku parandamiseks muudetakse laste tarbimiskaal toimetulekutoetuse määramisel võrdseks perekonna esimese liikme tarbimiskaaluga. See tähendab, et lastega peredele makstav toimetulekutoetus suureneb. Samuti suurenevad vajaduspõhised peretoetused, mida makstakse just nimelt väiksema sissetulekuga lastega peredele ja nendele, kellel on suuremad toimetulekuraskused.
Eelnõu muudab riiklike peretoetuste seadust, sotsiaalhoolekande seadust ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust.
Nüüd räägin konkreetselt seadusest ja selle mõjust. Eelnõu eesmärk on suurendada lastega perede heaolu. Alates 1. jaanuarist 2015 tõuseb kõikide laste universaalne lapsetoetus. Võrreldes 2014. aastaga suureneb esimesele ja teisele lapsele makstav lapsetoetus praegusest 19,18 eurost 45 euroni kuus. Kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetus suureneb 76,72 eurost 100 euroni kuus. Eriti oluline on see, et raskes seisus olevatel peredel, kes saavad toimetulekutoetust, suureneb vajaduspõhine peretoetus. Ühe lapsega pere toetus, mis praegu on 9,59 eurot, hakkab 1. jaanuarist 2015 olema 45 eurot ning kahe ja enama lapsega pere vajaduspõhine toetus suureneb 19,18 eurost 90 euroni.
Vaatame ajalukku. 2004. aastal, kui lapsetoetuse määraks sai 19,18 eurot, oli Eestis keskmine pension 143 eurot, praegu on keskmine pension 353 eurot, aga ühe- ja kahelapseliste perede lapsetoetus on siiani 19,18 eurot.
Selle eelnõu mõju on kindlasti suur ja küllap on rõõmsad just nimelt lastega pered, kes suurt abi ja tuge saavad. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on küsimusi. Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Kui eelnõu seadusena vastu võetakse, siis suurenevad eelarve kulud vähemalt 82 miljonit eurot. Me näeme, kui hädas on rahandusminister järgmise aasta eelarvega. Me lugesime, et meie majandus läks esimeses kvartalis päris kõvasti alla. Mille arvel me selle vajamineva raha võtame ja mis saab järgmisel aastal?

Aitäh, hea küsija! Eelnõu teema on lapsetoetuste tõus. Eelarve menetlemine Riigikogus veel tuleb, siis vaadatakse riigi kulusid ja tulusid ning nende kooskõla. See küsimus on kohane esitada rahandusministrile. Täna menetletava eelnõu alusel tõusevad lapsetoetused. Eks need summad ikka riigieelarvest tulevad.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea minister! Vajaduspõhist peretoetust hakatakse kahe ja enama lapse puhul maksma 90 eurot. Seadus ei tee siin vahet, kas peres on kaks või viis last. Miks see toetus koos laste arvu suurenemisega ei tõuse? See oleks ju loogiline.

Aitäh! Vajaduspõhine peretoetus on praegu ühe lapse puhul 9,59 eurot, kahe ja enama lapsega pere saab 19,18 eurot. Sama põhimõtet on järgitud uue toetuse korral: ühe lapse korral on toetus 45 eurot, vähemalt kahe lapse puhul on vajaduspõhine peretoetus 90 eurot. Kui peres on kolm, neli või viis last, siis kahtlemata on alates kolmandast lapsest iga lapse lapsetoetus juba 100 eurot. Sellega on vähendatud laste vaesusriski. Aga vajaduspõhise peretoetuse regulatsioonis muudetakse ainult summasid, mitte põhimõtteid.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Keskerakond on teinud ettepaneku arvata lapsetoetus toimetulekutoetuse määramisel arvestusest välja, et selle toetuse mõju ulatuks vaesemate peredeni. Kui valitsus tahab tõesti toetada neid abivajajaid, siis kas ei peaks Keskerakonna ettepanekut toetama?

Aitäh küsimuse eest! Eelnõus oleme leidnud võimaluse, et lapse toimetulekupiir oleks võrdne esimese pereliikme omaga. Kui praegu on esimese pereliikme toimetulekupiir – esimene pereliige on tavaliselt ema või isa, kes toetust taotleb – 90 eurot ja iga järgmise pereliikme, kas siis täiskasvanu või lapse toimetulekupiir 72 eurot, siis eelnõu seadusena rakendumise korral muutuvad lapsed 2015. aasta 1. jaanuaril esimese pereliikmega võrdseks ehk nende toimetulekupiir on 90 eurot. Kahtlemata võib öelda, et see 18-eurone tõus on liialt väike, aga eelnõu järgi on see nii.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Statistikaameti viimaste andmete järgi elas 2012. aastal alla suhtelist vaesuspiiri iga viies alla 18-aastane. Lasteaialastega perede vaesuse määr erineb kohalikes omavalitsustes ligi 6,5 korda. Millise regionaalse mõju võib kaasa tuua see, et toetus on igal pool ühesugune, aga vahe vaesuse määras on hästi suur?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult peitus teie küsimuses osaliselt juba ka vastus. Tõesti, laste vaesuse suhe selle eelnõu seadusena rakendumise korral kindlasti ei muutu. Laste olukord muutub lihtsalt paremaks, kui lapsetoetused suurenevad ja toimetulekutoetuse arvutamisel on laps võrdne pere esimese liikmega. Vaesusest toob inimesed välja töö ja võimalus töötada. Aga kindlasti on oluline see abi, mida näevad ette ka järgmised eelnõud, mis õige varsti siia Riigikogu saali tulevad. Näiteks on oluline, et oleksid olemas lastehoiukohad või lasteaiakohad, sest kui lapsel on lasteaiakoht olemas, siis saab lapsevanem tööle minna. Ainult lapsetoetused kindlasti peret vaesusest välja ei too. Küll aga kergendavad need olukorda ja laste heaolu paraneb.

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh! Austatud minister! Küsin teie kui sotsiaaldemokraadi käest, kes on tõepoolest pikalt laste olukorra parandamise vastu huvi tundnud. Praeguse seisuga on 1. jaanuarist 2015 jõustuvas seaduses jäetud toimetulekutoetuse arvestusest välja täiendav lapsetoetuse määr 38,36 eurot. Sotsiaaldemokraadid kritiseerisid vaid mõni kuu tagasi sellist vahetegemist väga teravalt, ometi olete täpselt sama mudeliga eelnõus jätkanud. Mis on tinginud teie meelemuutuse?

Aitäh teile! Vastan täna kui Eesti Vabariigi sotsiaalminister. Olukord on eelnevaga võrreldes paranenud. Juba see, et lapse nagu ka esimese pereliikme toimetulekupiir on 90 eurot, kindlasti kergendab perede olukorda. Teiseks on oluline, et nagu ka kehtiva korra puhul ei arvestata toimetulekutoetuse määramisel vajaduspõhiseid täiendavaid peretoetusi, mis enne olid 9,59 ja 19,18 eurot ning uuest aastast hakkavad olema 45 ja 90 eurot. See muudab kindlasti perede ja laste olukorra kergemaks. Kas 19,18 või 90 eurot – siin on päris suur vahe. Vajaduspõhiste peretoetuste taotlejaid oli varem veidi üle 10% planeeritust ehk 30 000 asemel umbes 3200. Ma väga loodan, et kui see summa suureneb, siis on ka taotlejaid rohkem. See toetus aitaks paljusid peresid. Sotsiaalministeerium on planeerinud teavituskampaaniat, et peresid seda võimalust kasutama kutsuda. Selle toetuse taotlemist ei pea häbenema.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea minister! Selge, laps muutub pere esimese liikmega võrdseks. Aga meie küsimus on ikkagi toimetulekutoetuse kohta. Miks lapsetoetus arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel pere sissetuleku hulka? Te olete öelnud, et kui seda ei tehtaks, siis see suurendaks perede töötuslõksu sattumise riski. Niisugune väljend oli. Kuidas sellest aru saada? Kas sellest võib järeldada, et toimetulekuraskustega perede toetused on liiga suured? Kuidas see töötuslõksu suurendaks?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult on see väljend pärit mitmest uuringust. Nendes on võrreldud alampalka ja toetusi ning on väidetud, et tihtipeale võib inimesel olla kasulikum olla kodus, saades mitmesuguseid toetusi, kui käia alampalga eest tööl. Tihti on alampalga eest töötavaid inimesi nimetatud ka palgavaesteks. Mina ise sellist seisukohta ei jaga, sest ma arvan, et inimese eneseväärikusele on väga oluline, kui ta käib tööl ja tal on võimalus ühiskonna elus osaleda. Aga uuringutest on tulnud välja, et inimesed kaaluvad, kas ikka minna alampalga eest tööle, kui toetused võimaldavad peaaegu samaväärset või isegi paremat äraelamist.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Nende aastate jooksul, kui te omavalitsuses puutusite kokku sotsiaalprobleemistikuga, pidite kindlasti korduvalt ja korduvalt kuulma nördima panevat väidet, et lapsetoetusi ei tohi tõsta just seetõttu, et tegelikult mittevajalikud lapsed sünnivad siia maailma ainult selleks, et nende vanemad saaksid hästi palju raha. Kuidas te omavalitsuses ja mujalgi olete selliseid kommentaare või arvamusi ümber lükanud? Võib-olla toote mõne näite.

Aitäh küsimuse eest! Mina olen kogu aeg olnud seisukohal, et lapsetoetused on Eesti riigis olnud liialt väikesed. Kindlasti ei sünni lapsed mitte selleks, et vanemad raha saaksid, küll aga on raha abil võimalik lapsi kergemini kasvatada. Ma ühele eelnevale küsimusele vastates tõin näite, et kui 2004. aastal kinnitati lapsetoetuseks 19,18 eurot, siis oli keskmine pension 143 eurot. Nüüd on keskmine pension 353 eurot, aga lapsetoetus on ikka endine. Kas 45 eurot esimesele ja teisele lapsele on piisav või on seda vähe? Ma arvan, et seda summat oleks vaja suurendada, aga praegu on meie võimekus ja võimalused sellised. Tegelikult ikkagi meie kõigi abiga 1. jaanuarist need pered teatud kergenduse saavad. Samas tuleb meeles pidada, et kolmandat last ei sünni, kui peres ei ole esimest ega teist last.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Kõigepealt õnnitlen ma sotsiaaldemokraate selle puhul, et te olete suutnud sellise eelnõu siia tuua, sest meil ei ole varem õnnestunud sellega kuigi kaugele jõuda! Keskerakonna fraktsioon tegi eelmise aasta novembris ettepaneku tõsta nii pere esimese kui ka teise lapse lapsetoetust. Siis ei peetud seda vajalikuks. Meie eelnõu järgi oleksid aastaks 2017 lapsetoetused ühtlustunud 57,54 euro peale. Aga kuidas teie arvates rahuldab tulevane 45-eurone lapsetoetus tänapäeva laste vajadusi?

Aitäh teile küsimuse eest! Ma usun, et novembris, kui te eelnõu esitasite, sotsiaaldemokraadid seda toetasid. Me oleme rõõmsad ja mina isiklikult olen ka väga rõõmus, et meil on võimalus 1. jaanuarist seda toetust tõsta. Järsku juhtub nii, et tulevikus tõstame koos selle 57 euro peale?

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh! Austatud minister! Kahjuks ei vastanud te minu eelmisele küsimusele. Ma olen täiesti nõus nende positiivsete aspektidega, mis te välja tõite. Aga minu küsimus puudutas ikkagi sotsiaalhoolekande seaduse § 22² lõike 2 punkti 7 muutmist. Te olete seda printsiipi varem täiesti õigustatult ja väga teravalt kritiseerinud. Küsin üle, mis sundis teid selle varem nii terava kriitika alla sattunud punktiga jätkama.

Aitäh veel kord küsimuse eest! Ma siiski usun, et ma osaliselt teile vastasin. Lapse võrdsustamine esimese pereliikmega jätab siiski 18 eurot rohkem lapsetoetust perele kätte. See tähendab, perele jääb 78 euro asemel kätte 90 eurot. Mis puudutab varasemat kriitikat, siis tõepoolest ei ole see ideaalne eelnõu. Kindlasti saaks laste heaks rohkem ja paremini teha. Aga praegu on riigi võimalused sellised, nii et teeme koos paremini edasi. Ma arvan, et siin on palju teemasid, mis tulevad enne Riigikogu valimisi arutusele ja erakonnad esitavad oma põhimõtted. Täna me teeme selle sammu.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus ei ole otseselt eelnõu kohta, küll aga lapsetoetuste kohta. Ma olen teiega täiesti nõus, et ainult toetustega ei ole võimalik vaesust likvideerida, vaid vaesusest väljapääsemiseks on inimesel vaja võimalust töötada, teenida ning saada palka ja väärilist sisetulekut. Rahvaloenduse andmed, mille Statistikaamet 2013. aastal avaldas, näitavad, et kõige madalam sündimus naise kohta – ma ei räägi absoluutarvudest, sest sündimus naise kohta pakub minu arvates objektiivse võrdluse võimalust – on just nimelt jõukamates piirkondades: Tallinnas, Harjumaal, Tartus, Rakveres ja Viljandis. Ainult 14-s ääremaa omavalitsuses ületab sündimus n-ö taastustaset ja on üle 2,2. Mida ette võtta? Tundub, et jõukus siiski ei sünnita Eestimaal lapsi.

Jah, jõukus kindlasti ei too kaasa seda, et lapsed sünniksid. Nagu ka teie ilmselt teate, lapsed sünnivad armastusest. Viljandi on küll meie kodulinn, aga ma ei ole väga kindel, et ta väga jõukas linn on. Nibin-nabin tuleb ta ots otsaga kokku ja hea juhtimisega tuleb ta toime veel paremini. Koos me Viljandit ju juhime. Aga mida ette võtta? Sellele on keeruline vastata. Ma ei oska öelda, mida ette võtta, sest see probleem on ju ka väga jõukates riikides, näiteks Rootsis, kus tegelikult ei ole ka olukord hea, laste arv on seal väike. Kuigi väidetavalt just universaalne lapsetoetus, mida nendes riikides makstakse, on taganud selle praegusegi sündimuse taseme. Aga ma ei oska täna vastata küsimusele, mida ette võtta. Ma arvan, et see ei ole mitte 11 või 10 kuu küsimus, vaid see on küsimus kõigile meile 101-le ja ka valitsusele. Ma loodan, et ka selle seaduse mõjul ehk sünnib mõni laps rohkem. Kui ta sünnib ääremaal, on tore, sest ikka on tore, kui laps ilma sünnib, ja eriti tore on see, kui see laps siin Eestis sünnib.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma kasutan võimalust ja küsin teie käest, kuidas te suhtute, proua minister, vanemapalka. Kas see on õiglane, et kuni 1,5-aastaseks saamiseni kulub laste peale riigieelarvest 170 miljonit eurot ja ülejäänud ajal, kuni laste 18. eluaastani, 110 miljonit eurot? Kas need proportsioonid on õiglased?

Aitäh! See on väga hea küsimus. Ma loodan, et selle eelnõuga see osa, mis tuleb lisaks vanemahüvitisele, natukene suureneb ja see vahe väheneb. Ma arvan, et sellel eelnõul on ka seda vahet vähendav eesmärk.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi!

Austatud Riigikogu juhataja! Head ametikaaslased! Sotsiaalkomisjon kogunes seaduseelnõu 669 esimese lugemise ettevalmistamiseks 15., 19. ja 21. mail. 15. mai istungil langetati otsus saata eelnõu täiskogu saali esimesele lugemisele. 21. mail määrati komisjoni ettekandja. Sisuline arutelu eelnõu sätete üle toimus 19. mail. Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu eelnõu 669 tutvustas sotsiaalminister Helmen Kütt.
Räägin nüüd lühidalt eelnõust. Esimese ja teise lapse toetus on kümme aastat püsinud muutumatuna ja praeguses vääringus on see 19,18 eurot. Eelnõu kohaselt kasvaksid tuleva aasta jaanuarist kõik universaalsed lapsetoetused. Pere esimesele ja teisele lapsele hakataks maksma 45 eurot ning kolmandale ja igale järgmisele lapsele 100 eurot kuus. Paljulapseliste perede toimetulekut parandab ka esimese ja teise lapse toetuse kasv.
2013. aasta lõpul oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel lapsetoetust saavaid peresid Eestis kokku 158 585 ja lapsi neis 250 775. Kolme ja enama lapsega pered moodustasid kõigist lapsetoetust saavatest peredest tsipa üle 10%. Ülekaalus olid ühelapselised pered, keda oli 56%, kahe lapsega perede arv on püsinud vahemikus 31–34%. Aastate jooksul on vähenenud nii lapsetoetust saavate perede kui ka neis peredes kasvavate laste arv. See väljendab vääramatut tõde: kui perre ei sünni esimest last, siis ei sünni ka teist ja kolmandat last ega järgmisi lapsi.
Et parandada toimetulekuraskustes olevate perede eluolu, muudetakse toimetulekutoetuse määramisel lapse tarbimiskaal võrdseks perekonna esimese liikme omaga. Samuti suurendatakse vajaduspõhiseid peretoetusi, mida makstakse väikese sissetulekuga peredele. Praegu on ühe lapsega pere vajaduspõhine peretoetus 9,59 eurot kuus ning kahe ja enama lapsega pere toetus 19,18 eurot kuus. Tulevast aastast oleks vajaduspõhise peretoetuse suurus vastavalt 45 ja 90 eurot kuus. Tuleva aasta algusest hakkavad kõik toimetulekutoetust saavad lastega pered saama ka vajaduspõhist peretoetust ja seda ainult avalduse alusel, mingeid lisadokumente pole vaja esitada.
Seoses lapse tarbimiskaalu suurendamisega toimetulekutoetuse määramisel muutub ka varjupaigataotlejate lastele makstava toetuse suurus, sest varjupaigataotlejatele makstakse toetust toimetulekupiiri ulatuses.
Eelnõu kohaselt tõuseb kõigi laste universaalne lapsetoetus ja see kehtestatakse konkreetse suurusena, see ei ole edaspidi seotud lapsetoetuse määraga. Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse lapse sünnist kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps jätkab õpinguid, jätkatakse lapsetoetuse maksmist kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.
Vajaduspõhise peretoetuse sihtrühm on väikese sissetulekuga lastega pered ja neis peredes kasvavad lapsed. Seega, kui pere sissetulek jääb alla seatud sissetulekupiiri, makstakse perele ka vajaduspõhist peretoetust. 2015. aastal on sissetulekupiiriks leibkonna esimese liikme kohta 329 eurot ja absoluutse vaesuse piir on 196 eurot. Kui pere sissetulek on toimetulekupiiriga võrdne või sellest suurem, siis perele vajaduspõhist peretoetust ei maksta. Statistikaameti andmeil elas 2012. aastal 17-aastastest ja noorematest lastest allpool suhtelise vaesuse piiri 18,1% ehk hinnanguliselt 44 000 alla 18-aastast last.
Toimetulekutoetust sai 2013. aastal 6123 lastega perekonda ning nendes peredes kasvas 11 145 alla 18-aastast last. Eelnõu seadusena rakendumise korral, nii nagu minister ütles, väheneb nii absoluutses vaesuses kui ka suhtelises vaesuses elavate lastega perede arv.
Eelnõu arutamise käigus tekkisid komisjonis mõned küsimused. Esitati küsimus toimetulekutoetuse määramisel lapsetoetuse sissetulekute hulka arvestamise kohta, küsiti absoluutse ja suhtelise vaesuse piiri kohta, taheti teada suhtelise vaesuse arvutamise valemit ja tunti huvi, kust tuleb raha lapsetoetuse tõusuks. Päriti ka, kas ei oleks olnud õigem alustada sellest, et lapsetoetus jääks toimetulekutoetuse arvutamisel sissetulekute hulgast välja.
Otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. juuni kell 11 ja määrata komisjoni ettekandjaks Heljo Pikhof. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja, kelleks on Liisa-Ly Pakosta! Kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! Mul on lühikese aja jooksul juba teist korda võimalik Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel selle eelnõu teemadel kõnet pidada. Ma ei hakka kordama neid asju, mida ma ministri poliitilise avalduse peale IRL-i esindajana siit kõnepuldist juba ütlesin. Kahtlemata toob see eelnõu kaasa rõõmu, sest siin on mitu väga õiget lähenemist ja arukat lahendust. Ma pean silmas näiteks toimetulekutoetuse arvestamisel lapse võrdsustamist pere esimese liikmega. Ka üldine peretoetuste tõus on kahtlemata väga positiivne, samuti on positiivne varjupaigataotlejate laste olukorra parandamine. Kuid rõhutan, et ka mõned murekohad siin siiski on.
Ma alustan selle eelnõu tehnilisest väljanägemisest. Võib öelda, et see on vähetähtis, aga ma siiski arvan, et nii olulist asja nagu lapsetoetuste tõus ei tohiks seletuskirjas põhjendada ainult selgitusega, et kõik see toimub vaid seetõttu, et kaks erakonda on sellise otsuse vastu võtnud. Ilmselgelt on lapsetoetuste tõstmisel ja tegelikult kogu süsteemi muutmisel ju ka muid põhjusi ja põhjendusi. Iseasi, kas nendega saab nõustuda või mitte, aga nii vähe põhjendatud eelnõu ei ole ma ausalt öeldes ammu näinud. Selles mõttes oli tervitatav kuulda sotsiaalkomisjoni esimehe sõnavõttu. Sotsiaalkomisjonis on veidi lähenetud ka tegelikele põhjustele, miks see eelnõu laual on. Ma loodan, et sotsiaalkomisjon leiab võimaluse eelnõu seletuskirja täiendada, lisada siia arvutused, selgitused ja põhjendused. Pean ebaviisakaks nii sotsiaaltöötajate kui ka lastega perede vastu seda, et kõik see, mis eelnõu seletuskirjas tegelikult olema peaks, on sealt välja jäetud.
Nüüd lähen eelnõu sisu juurde ja võib-olla selgub ka põhjus, miks see seletuskiri nii napp on. 1. jaanuarist 2015 peaks juba kehtiva seaduse alusel lapsetoetus alates kolmandast lapsest tõusma 95,9 eurole. Kahjuks näeme eelnõust, et nendes peredes, kus vaesus on kõige suurem ja kes riigi tuge kõige rohkem vajavad, ehk paljulapselistes peredes on tõus lapse kohta ainult 4,1 eurot. Jah, ma olen täiesti nõus, et lisaraha vajavad ka pere esimesed ja teised lapsed, ent kui eelnõu on mõeldud vaesuse vähendamiseks peredes, siis kindlasti ei ole piisav lapsetoetust tõsta alates kolmandast lapsest vaid 4,1 eurot.
Parandan siin siiski ka ministri sõnavõttu. Eelnõu ja seletuskirja kohaselt ei arvestata sissetulekute hulka varasema 38,36 euro asemel 45 eurot ehk vahe on kõigest 6,64 eurot. Ka see 6,64 eurot on kahtlemata suur summa, aga seda vaesuse seljatamiseks pidada on võib-olla veidi ülepingutatud. Samas olen ma väga nõus ministri öelduga, et töö on see, mis vaesusest välja aitab. Paremad võimalused peredele laste kasvatamise ja töö ühitamiseks ning paindlikumad võimalused lastevanematele töö pakkumisel on kahtlemata väga olulise mõjuga. Ent sellega eelnõu ju otseselt ei tegele. Aga ma loodan, et nendes küsimustes saabub poliitiline üksmeel.
Rõhutan ka seda, et see kokkuhoid paljulapseliste perede arvel on tõenäoliselt tingitud sellest, et riigieelarves ei ole piisavalt raha. Ent kas paljulapselised pered, keda ühiskonnas on väike protsent ja keda valijate hulgas on niivõrd vähe, on tõesti see Eesti ühiskonna osa, kelle arvel on õige kokku hoida? Oleme Isamaa ja Res Publica Liidus vastupidisel arvamusel ja leiame, et lapsetoetuse määr on seni ennast õigustanud. Näeme seda väga selgelt iibegraafikutest, kus on näha sündimuse hüppeline kasv pärast seda, kui alates kolmandast lapsest lapsetoetusi tõsteti. Need on faktid, austatud kolleegid praegusest ajutisest valitsusest, mida ei saa eirata. Seda juba tõestust leidnud positiivset poliitikat hakatakse eelnõus muutma aga ilma igasuguse analüüsi või põhjenduseta.
Kui vaadata eelnõu teksti veel kriitilise pilguga, siis toon esile ka selle murekoha, mille kohta ma ennist küsisin. Tõepoolest on mõnevõrra keeruline pere sissetuleku arvestamine toimetulekutoetuse määramisel. Sotsiaaldemokraadid on väga teravalt kritiseerinud seda kompromissi, mis Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna vahel lapsetoetusi tõstes saavutati. Mul on tegelikult kahju, et te nii kergesti alla andsite selle üsna segase regulatsiooni puhul, mille üle ka meie Isamaa ja Res Publica Liidus just üliõnnelikud ei olnud. Aga veel kord ütlen, et see oli kompromiss, selleks et lapsetoetuste teemaga edasi minna. Reformierakonnale ei sobinud see sedapidi jälle üldse. On kahju, et sotsiaaldemokraadid on oma kriitikanooled maha matnud ja me jätkame nüüd üsna segase regulatsiooniga. Mul on siiski lootus, et sotsiaalkomisjonis leitakse sellele küsimusele lahendus, kuna riigieelarve kulusid silmas pidades on tegemist suhteliselt marginaalsete summadega ning eelnõu seletuskirjas tuleks need arvutused nii ehk teisiti kajastada.
Kokkuvõttes rõhutame seda, et pere esimese ja teise lapse lapsetoetuse tõus on väga teretulnud, ent vaid 4,1-eurone tõus lapse kohta alates pere kolmandast lapsest on ilmselgelt liiga väike. Suur tänu tähelepanu eest!

Suur tänu! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Karel Rüütli! Ütlen teistele fraktsioonidele, et kui teil on kõnesoovi, siis lülitage nupp aegsasti sisse. Palun, Karel!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Mul on väga hea meel täna siin seista ja öelda, et lapsetoetused tõusevad taas üle kümne aasta ja aastaid piinlikkust tekitanud 19-eurone pere esimese ja teise lapse toetus suureneb uuest aastast 45 euroni kuus ning kolmanda ja järgmise lapse toetus 76,72 eurost 100 euroni kuus. Oleme seega lõpetanud häbiväärsest olukorrast lihtsalt rääkimise ning asunud tegudele. Eelkõnelejale tahan aga täpsustuseks öelda, et, tõepoolest, kolmanda lapse toetus tõuseb küll 5 eurot, aga esimese ja teise lapse toetus 26 eurot ehk kolmelapseline pere võidab igas kuus ligi 60 eurot juurde.
Nii nagu sotsiaalminister Helmen Kütt ka eelmisel esmaspäeval siinsamas kõnepuldis välja tõi, on tegemist ajaloolise eelnõuga, mis puudutab ligi 270 000 last, nende vanemaid ning kaudselt kõiki Eesti inimesi. Tegu on eelnõuga, mis juba uuel aastal parandab meie perede heaolu ja toimetulekut, ent on samas märkimisväärne investeering tulevikku. Universaalse lapsetoetuse enam kui kahekordne tõus on oluline samm perede turvatunde suurendamiseks. Universaalsete peretoetuste süsteem toetab põhimõtet, et iga laps on väärtuslik, vähendab ebavõrdsust ning hoiab ära laste sildistamise. Igakuine lapsetoetus toetab lapse arengut terve lapseea vältel ning aitab vanemal lapsega seonduvaid kulusid planeerida kaugemas perspektiivis.
Kõigile on ammu teada tõde, et kett on nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Tuues selle paralleeli ühiskonna tasemele, saame ketilüli võrrelda perekonnaga, kus kasvavad lapsed. Analüüsides Statistikaameti andmeid, näeme hirmu tekitavaid arve: suhtelises vaesuses elab 17% ja absoluutses vaesuses 9,5% lastest. Laste vaesuse puhul ei ole tegemist pelgalt arvuga, selle taga on noored inimesed, kes tulevikus mõjutavad olulisel määral meie ühiskonna käekäiku. Lapsepõlves kogetud piiratud arenguvõimalused, ebakindlus ja heitunud väärtushinnangud avaldavad mõju inimese suutlikkusele ka täiskasvanuna toime tulla.
Laste vaesuse vähendamiseks ei piisa ainult lapsetoetuste tõusust, võtta on vaja ka teisi meetmeid, millega olemegi uues valitsuses algust teinud. Aprilli lõpus kinnitas valitsus eelarvestrateegia aastateks 2015–2018, mille prioriteet on laste vaesuse vähendamine. Rahaliste toetuste ja hüvitiste kõrval on nii perede eluolu parandamisel kui ka vaesuse leevendamisel oluline roll mitmetel teenustel, just sellistel teenustel, mida lapsed vanemate otsustest olenemata kasutada saavad. Tahan esile tõsta tasuta koolitoitu, mida 1. jaanuarist hakkavad saama ka kõik gümnaasiumiõpilased. Jah, see on maailmavaate küsimus. Isamaa ja Res Publica Liit on senistes poliitilistes väljaütlemistes sellele selgelt vastandunud. Mul on hea meel, et pärast valitsemisest vabanemist on võimalik paremini tundma õppida ka Eesti inimeste valupunkte.
Eelnõu suurendab toetusi nendele peredele, kes kõige enam abi vajavad. Kui 2014. aastal on ühe lapsega pere vajaduspõhise peretoetuse suurus 9,59 eurot, siis 2015. aasta algusest on see 45 eurot. Kahe ja enama lapsega pere vajaduspõhine peretoetus suureneb 19,18 eurost 90 euroni. Lastega perede paremaks toetamiseks tõuseb alla 18-aastaste leibkonnaliikmete toimetulekupiir. Alates 2015. aasta algusest on alla 18-aastaste leibkonnaliikmete toimetulekupiir võrdne leibkonna esimese liikme toimetulekupiiriga.
Kuigi sotsiaaldemokraadid on seisnud selle eest, et lapsetoetused tõuseksid kolm korda ehk 60 eurole, siis oleme rahul tulemusega, mis saavutati olukorras, kus eelmine valitsus ei plaaninud lapsetoetustele mingit kasvu.
Ma palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

Laste süvavaesuse kaotamine ja sündimuse tõusule pööramine on väga keerulised ülesanded. Täna on teie ees eelnõu, mis võimaldab astuda nende eesmärkide suunas väga jõulised sammud. Aga sellest ainuüksi ei piisa. Juba lähiaastatel tuleb ellu rakendada uusi meetmeid ja teenuseid, mis on mõeldud lastele, mis aitavad neid maksimaalselt arendada ning ka vanematel tööd ja pereelu paremini ühitada. Me peame nende ülesannete kallale asuma, sest Eestil väikeriigina lihtsalt ei ole teist teed.
Märkusena juhin tähelepanu, et kui Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Liisa-Ly Pakosta rääkis sellest, et eelnõul ei ole mõjude analüüsi, siis tegelikult on mõjude analüüs täiesti olemas. See on kirjas üheteistkümnel leheküljel. Kahju, et hea kolleeg ei tutvunud selle eelnõuga põhjalikult. Kui ta seda oleks teinud, siis me võib-olla ei oleks kuulnud nii kibedaid ja mõrusid märkusi selle eelnõu kohta. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 669 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 669 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. juuni kell 11. Esimene lugemine on lõpetatud ja 16. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 17. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 613 esimene lugemine. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on muuta kehtivat regulatsiooni õigusselgemaks ja võtta Eesti õigusesse üle ühinguõiguse direktiivi raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi sätted. Direktiivi ülevõtmisega täpsustatakse nende kolmandate riikide audiitorite ja auditeeritavate üksuste reguleerimist ja järelevalvet, kes auditeerivad Tallinna börsil emiteeritud äriühingute majandusaasta aruannet.
Õigusselguse huvides tehtavatest muudatustest on esimene arvestusalase revisjoni regulatsioon. Kehtivas õiguses revisjoni regulatsioon puudub. Muudatusega kehtestatakse arvestusalase revisjoni üldised alused, mis on osa sisekontrollisüsteemist. Revisjoni ulatuse ja kontrolliprotseduurid fikseerib revisjoni määranud organ, kogu või isik või revisjoni tegija. Eelnõus on kirjeldatud miinimumtegevused majandusaasta aruande kontrollimisel. Teiseks muudetakse paindlikumaks vandeaudiitori täiendusõppe nõuded. Seni on vandeaudiitor pidanud end täiendama vähemalt 40 tundi aastas, edaspidi peab ta seda tegema 120 tundi kolme aasta jooksul. Kolmandaks kehtestatakse audiitorettevõtja vabatahtliku lõpetamise loa regulatsioon. Audiitorettevõtja tegevjuhtkonna liige peab esitama järelevalvenõukogule taotluse enne audiitorettevõtja lõpetamise otsustamist. Järelevalvenõukogu võib keelduda vabatahtlikust lõpetamisest, kui audiitorettevõtja või temaga seotud vandeaudiitori vastu on alustatud järelevalvemenetlust. Neljandaks likvideeritakse üks väike vastuolu eksamitasude ja seaduses olevate tasude piirmäärade vahel. Tänan!

Austatud minister, aitäh! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni aseesimehe Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu oma 12. mai istungil. Komisjoni istungile olid kutsutud Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa ning sama osakonna jurist Gaili Parts, kes esitasid ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust ning vastasid lisaküsimustele. Teen lühikese kokkuvõtte küsimustest ja arutelust. Eelnõu kohaselt peab enamus ehk 51% aktsiatest olema vandeaudiitori käes, kes vastutab ühingu eest. Seotuse mõiste on seotud enamuse mõistega, st kui on alla 51%, siis seotust ei defineerita. Enamuse mõiste tuleneb direktiivist, mille kohaselt seotakse audiitoreid ühinguga enamuse kaudu ehk enamus aktsiatega esindatud häältest peab olema vandeaudiitori käes. Seotud isiku määratlus eelnõus on vajalik seoses järelevalvega. See rakendub juhul, kui audiitorettevõtja või vandeaudiitor soovib oma tegevust lõpetada. Poolelioleva järelevalvemenetluse korral ei saa lubada audiitoril vabatahtlikult kutsest loobuda, kuni järelevalvemenetlus on lõpetatud. Saime teada, et kutseeksamitasud, mida eelnõuga soovitakse tõsta, ei ole riigilõiv, vaid põhiseaduse §-s 113 sätestatud avalik-õiguslik kohustus. Tasud põhinevad rahvusvahelise siseaudiitorite ühingu kehtestatud eksamitasu suurusel. Otsest kohustust seda rakendada pole, kuid Rahandusministeerium leiab, et rahvusvaheline eksam tagab siseaudiitorite tegevuse parema kvaliteedi.
Eelnõu kohta esitas oma märkused ja ettepanekud ka Audiitorkogu. Me kindlasti plaanime selle liikmeid edaspidistesse aruteludesse kaasata. Lisan enda nimel, et üks kõige suuremaid küsimärke on siin üleregulatsioon. Tuleb põhjalikult üle vaadata, kui vajalik regulatsioon ühel või teisel juhul on.
Eelnõu otsustati saata täiskogu päevakorda 21. maiks ja teha ettepanekud esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. mai kell 17. Kõik need otsused tehti üksmeelselt. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 613 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. mai kell 17. Esimene lugemine on lõpetatud ja 17. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 18. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 653 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud esimees ja Riigikogu liikmed! See eelnõu muudab hasartmängu maksubaasi, deklaratsioonide esitamise korda ja maksu tasumise kuupäeva. Mängukorraldajate ühtlasema maksukoormuse tagamiseks muudetakse mänguautomaadi maksuobjekt kahekomponendiliseks. Inventaripõhisele maksuobjektile lisandub käibepõhine osis: mängukorraldaja kõikidel mänguautomaatidel tehtud panuste summa, millest on maha arvatud võidud. Inventaripõhine maksumäär on 300 eurot ja käibepõhine 10%. Mänguautomaatide maksumäär on praegu 447,35 eurot. Mänguautomaadi ja -laua hasartmängumaksu deklareerimise ja tasumise tähtaeg viiakse maksustamisperioodile järgneva kuu 15. kuupäevale. Korrastatakse hasartmängumaksu deklareerimist, olenevalt mänguviisist tuleb eraldi deklareerida turniiri- ja ringmängumaksu. Muudetakse maismaal toimuvate turniiride maksuobjekti – 5% mängukorraldaja teenustasust. Senine turniiride osalustasu maksustamine on olnud liiga koormav ja viimastel aastatel pole Eestis seetõttu suuri turniire korraldatud. 2016. aastal laekub muudatuste tulemusena riigieelarvesse eeldatavalt 2 miljonit eurot ja 2017. aastal 2,3 miljonit eurot. Seadus võiks jõustuda 1. veebruarist 2015. Tänan!

Tänan! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu oma 12. mai istungil. Komisjoni arutelu keskseks teemaks kujunes eelnõu mõjudega seonduv. Nimelt, aastal 2015 on mõju riigieelarvele negatiivne, hiljem eelnõu aga kasvatab tulusid. Uuriti, millised tegurid on arvesse võetud. Mõju hindamisel on arvesse võetud kolme komponenti: maksu deklareerimise ja tasumise hetkega seotud muudatust, mänguautomaatide objekti ja määra muutmist ning maismaal korraldatavate õnnemänguturniiride maksuobjekti muutmist. 2015. aastal on muudatuse mõju riigieelarve laekumisele negatiivne ja seda 0,7 miljoni euro ulatuses.
Seadus jõustatakse 1. veebruarist 2015, kuna jõustamine 1. jaanuaril vähendaks 2014. aasta tulusid, millega on eelarve koostamisel juba arvestatud. Jõustumise aastal on negatiivne mõju seotud peamiselt hasartmängumaksu deklaratsiooni esitamise ja maksu tasumise ühtse kuupäeva kehtestamisega. Mängulaual ja mänguautomaadil õnnemängude korraldajad peavad praegu maksu tasuma 55 päeva varem, võrreldes teiste mängukorraldajatega. See tähendab, et kui mänguautomaat läheb näiteks enne maksustamisperioodi algust katki, tuleb maks ikkagi tasuda.
Hasartmängumaksu deklaratsioonide esitamise ja maksu tasumise tähtpäevade ühtlustamisega väheneb laekumine riigieelarvesse 2015. aastal ühekordselt 2 miljoni euro võrra, samas suurendab mänguautomaatidele kehtestatav uus määr laekumist 1,47 miljoni euro võrra ning kahe muudatuse mõjul kokku väheneb 2015. aastal hasartmängumaksu laekumine 0,46 miljoni euro võrra. Detailne ülevaade mõjudest on seletuskirjas välja toodud. Alates 2016. aastast on mõju eelarvele positiivne.
Samuti uuriti, millega on põhjendatud mänguautomaatide maksustamise keerukamaks muutmine. Senine inventaripõhine maksumäär oli lihtne ja arusaadav, uus kombineeritud süsteem lisab sellele käibepõhise automaadi maksemäära. Uus süsteem tagab aga mängukorraldajate võrdsema kohtlemise. Mängukorraldajad oleksid soovinud üksnes käibepõhist süsteemi, kuid siin nähti ohtu, et käibega on võimalik rohkem manipuleerida kui masinatega. Praegu käibepõhist maksustamist ei ole. Kui mänguautomaatide puhul säilitatakse osaliselt inventaripõhine maksuobjekt, siis see maandab riske, mis võivad kaasneda ainult käibepõhise maksustamisega.
Samuti uuriti, kui suur oli ebavõrdsus senise süsteemi puhul. Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu andmete kohaselt oli suurema panuste mahuga hasartmängukorraldajate maksukoormus 2010. aastal alla 20%, samas kui väiksema panuste mahuga hasartmängukorraldajate maksukoormus võis ulatuda kuni 78%-ni. 2010. aastal oli keskmine maksukoormus 29%. Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral peaks see vahe vähenema.
Samuti küsiti, kas tagantjärele deklareerimisega ei kaasne oht, et kohustused jäetakse deklareerimata. Sellele vastati, et elektrooniline hasartmängu aruandluse süsteem võimaldab jälgida panuste ja võitude liikumist ning vajaduse korral võrrelda neid andmeid raamatupidamise kassadokumentide ja automaatide enda mälus olevate andmetega. Sama süsteem peaks tagama käibepõhiste andmete usaldusväärsuse.
Tulenevalt sellest tehti menetlusotsused: ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. mai kell 17.15.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 653 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. mai kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 18. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 19. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 661 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teile on esitatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on tõhustada elektroonikaromude kogumist, korduskasutust ja taaskasutamist. Eile arutasime siin saalis uut jäätmekava. See eelnõu on otseselt eile arutatuga kooskõlas ja astub samas rütmis. Eelnõus sisalduvate muudatuste tulemusena väheneb eelkõige prügilasse ladestatavate või ebaseaduslikult hüljatavate elektroonikaromude hulk, kahaneb vajadus uue tooraine järele ja mõistagi tekib vähem jäätmeid. Eelnõus täpsustatakse elektri- ja elektroonikaseadme tootja mõistet. Isikute hulka, keda edaspidi tootjaks loetakse, lisatakse kaugmüüja ehk isik, kes turustab tooteid ainult interneti teel. Eelnõu järgi on tootjaks üksnes see isik, kes turustab seadmeid Eesti turul ja mitte Euroopa Liidu turul tervikuna, nagu see varem sätestatud oli. Mitmed muudatused on seotud elektroonikaromude korduskasutusse suunamisega, näiteks kohustatakse tootjaid projekteerima elektri- ja elektroonikaseadmeid viisil, mis hõlbustaks korduskasutust, demonteerimist ja ringlussevõttu. Edaspidi tuleb tagada elektri- ja elektroonikaseadme kasutusjuhendi olemasolu ja kättesaadavus kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist, et korduskasutuskeskused saaksid seda kasutatud seadmele kaasa anda. Samuti lisatakse regulatsioon korduskasutuskeskustele, kes muu hulgas tegelevad kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmetega. Kehtestatakse reeglid, mis hõlbustavad jäätmete hulgast töötavate või kergesti parandatavate elektroonikaromude väljanoppimist ja nende korduskasutust, ning reeglid ka selliste seadmete müügile, muu hulgas hakkab kehtima kuuekuuline kohustuslik müügigarantii korduskasutuskeskusest ostetavale elektri- või elektroonikaseadmele. Uue nõudena kohustatakse turustajaid, kelle müügikohas on müügipinda üle 400 ruutmeetri, koguma selliseid väikeseid elektroonikaromusid, mille pikim küljepikkus on kuni 25 sentimeetrit. Nende hulka käivad näiteks mobiiltelefonid, taskulambid ja mõned elektroonilised mänguasjad. Kohustatakse ka tootjaid või neid esindavaid tootjavastutusorganisatsioone tagama, et müügikohtades oleks kogumismahutid selliste väikeste elektroonikaromude kokkukogumiseks.
Nii et, lugupeetud Riigikogu, tegu on erakordselt mõistliku eelnõuga. Palun teil seda eelnõu toetada! Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Selle mõistliku eelnõu kohta teile küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Jaanus Tamkivi!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjon arutas seaduseelnõu 661 oma 12. mai istungil. Eelnõu tutvustas, tegi komisjoni liikmetele sellest väikese kokkuvõtte ja vastas küsimustele Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv. Ta edastas komisjonile sõnumi, et eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta. Direktiivi ülevõtmiseks täpsustatakse seaduses valdavalt direktiivist tulenevaid mõisteid ning muutused on peamiselt regulatsiooni korrastava iseloomuga. Olulisemad muudatused seaduses on seotud elektri- ja elektroonikaseadmete korduskasutusse suunamisega. Harry Liiv rääkis sellest seaduseelnõust komisjonis pikemalt, aga kuna minister meile seda eelnõu juba väga asjalikult tutvustas, siis ma ei hakka seda kordama. Komisjonis oli ka küsimuste voor. Tuleb öelda, et ka selle jooksul mitte midagi väga märkimisväärset esile ei tulnud. Peale seda asus komisjon menetluslike otsuste juurde. Komisjon otsustas teha ettepanekud saata eelnõu 661 täiskogu päevakorda tänaseks, 21. maiks, esimene lugemine lõpetada ja määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. mai kell 12. Eelnõu ettekandjaks otsustati määrata Jaanus Tamkivi. Tuleb märkida, et kõik need olulised otsused tehti vankumatus üksmeeles.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 661 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. mai kell 12. Esimene lugemine on lõpetatud ja 19. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 20. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu 652 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Teie ees on ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille sisuks on pisukesed täpsustused olemasolevas seaduses. Me soovime ka täielikult üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu ruumiandmete infrastruktuuri käsitleva direktiivi. See on direktiiv, mida teatakse INSPIRE nime all ja mis reguleerib keskkonnapoliitika elluviimiseks tarvilikke ruumiandmeid. "Ruumiandmed" kõlab terminina võib-olla pisut kohmakalt, aga tegu on näiteks kaartidel kuvatavate ehitiste, teede ja veekogude andmetega, aga ka geodeetiliste punktide ja katastriüksuste andmetega. Peamiselt valdavad selliseid andmeid riigiasutused, aga neid kasutavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning ka eraisikud näiteks planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel.
Praegused seadused on juba väga suurel määral INSPIRE direktiiviga kooskõlas, vaja on teha kaks väiksemat täpsustust. Esiteks on meil ettepanek täiendada ruumiandmete seadust sättega, mille kohaselt saab juurdepääsu ruumiandmetele otsinguteenuste kaudu piirata üksnes siis, kui selline juurdepääs kahjustab avalikku korda, rahvusvahelisi suhteid või riigikaitset. Otsinguteenused on sellised teenused, millega otsitakse andmeid andmete kohta ehk metaandmeid. Näiteks saab otsida, kes on andmete haldaja, kus andmekogus andmeid kogutakse, millal andmeid viimati uuendati, kuidas neile ligi pääseb, mis eesmärgil neid kogutakse jne. Eestis on andmetele ligipääsu piiramise üldised alused toodud avaliku teabe seaduses, mis aga ei tee piirangute kehtestamisel vahet, millised on infole ligipääsu tagavad teenused. Need teenused võivad olla näiteks otsinguteenus, andmete vaatamise teenus, allalaadimisteenus jne. Siiani on ruumiandmete puhul lähtutud üldistest avaliku teabe seaduses sätestatud piirangutest. Muudatuse jõustumise korral võib teabevaldaja andmete otsinguteenusele küll piiranguid seada, aga nagu eelnevalt öeldud, on nende piirangute seadmise õigus ainult juhul, kui ta on eelnevalt kindlaks teinud, et ligipääs mingil põhjusel või moel ohustab avalikku korda, rahvusvahelisi suhteid või riigikaitset.
Teine muudatus on selline, et me soovime seadusesse lisada sätte, mis lubab ruumiandmekogumite ja -teenuste jagamisel teabevaldajate vahel kasutada litsentsilepinguid ja küsida tasu ainult juhul, kui sellised litsentsilepingud ja tasud peavad soodustama andmete jagamist. Praegu võimaldab seadus küll lepinguid sõlmida ja tasu küsida, aga ei täpsusta, et sellise tegevuse eesmärk peab alati olema teabevaldajate vahel andmete jagamine.
Austatud Riigikogu, palun teil neid kahte muudatusettepanekut toetada! Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Kas eelnõu algatajale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Keskkonnakomisjon on eelnõu ettekandjana üles andnud komisjoni liikme Rein Randveri. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esitatud eelnõu, ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu 652, oli keskkonnakomisjoni istungil arutlusel 5. mail. Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse täielikult üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur. Eelnõu tutvustas ja komisjoni liikmete küsimustele vastas meie istungil Maa-ameti nõunik Ülle Harak. Eelnõu tutvustamisel andis põhjalikke selgitavaid vastuseid lugupeetud minister. Ma ei puuduta enam kahte muudatusettepanekut, mis on eelnõus kirjas, vaid lähen edasi komisjoni otsuste juurde.
Me otsustasime saata eelnõu 652 täiskogu päevakorda 14. maiks 2014 ning teha ettepanekud esimene lugemine lõpetada ja määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. mai. Ettekandjaks otsustati määrata siinesineja.
Enne täiskogu istungit oli veel üks komisjoni istung. Põhjuseks oli see, et minister soovis loobuda eelnõu esimesest lugemisest täiskogu 14. mai istungil. Komisjonis tehti otsus tühistada meie 5. mai otsused eelnõu esimesele lugemisele saatmise ja muudatusettepanekute esitamise tähtaja määramise kohta. Me otsustasime teha ettepanekud võtta eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogu 14. mai istungi päevakorrast välja, võtta eelnõu esimene lugemine päevakorda täna, 21. mail, ja määrata eelnõu 652 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. mai kell 16. Kõik need otsused võeti vastu üksmeelselt. Tänan!

Aitäh! Kas komisjoni ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu 652 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 652 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. mai kell 16.

Meie järgmine päevakorrapunkt, nr 21, on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse eelnõu 668 esimene lugemine. Algatajate ettekandja on keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head parlamendiliikmed! 2011. aasta veebruari keskpaigas, 16. veebruaril, võttis parlamendi eelmine koosseis vastu keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, aga selle seadusega on lood sellised, et täies mahus jõustumist ootab see tänaseni. Täna ongi teie ees keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse eelnõu, mis võimaldaks selle üldosa seaduse olulisemas osas jõustada. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seadus tervikuna muudab keskkonnaõiguse eelkõige rakendajatele, aga ka lihtsalt huvilistele kindlasti palju lihtsamaks ja paremini arusaadavaks. Üldosa seaduse jõustumine ühtlustab ja lihtsustab keskkonnaalaseid regulatsioone ning täidab ka mõned lüngad, mis seal praegu on.
Eelnõu koosneb, nagu te näete, 12 paragrahvist. Paragrahvis 1 tehakse üldosa seaduse tekstis puhtalt redaktsioonilisi muudatusi, kõrvaldatakse selgunud ebatäpsused ja vastuolud. Ülejäänud paragrahvides on ette nähtud kehtivate eriseaduste muudatused, et ei tekiks olukorda, kus on otsesed vastuolud üldosa seaduse normide ja eriseaduste vahel. Täpsustatakse ka üldosa seaduse nõuete rakendamist. Osa muudatusi käsitleb avalikkuse kaasamist keskkonnalubade andmise menetlusse. See on seotud Euroopa Liidu kaasamise direktiivi ülevõtmisega. Aga eelnõuga tervikuna, võib öelda, ei kavandata põhimõttelisi muudatusi üldosa seaduses ega kehtivates eriseadustes.
Väiksemad muudatused, mis teie ees olevas eelnõus sisalduvad, on järgmised. Kõigepealt, geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses muudetakse geenitehnoloogiakomisjoni puudutavaid sätteid ja viiakse seadus kooskõlla haldusmenetluse seadusega. Kuna geenitehnoloogiakomisjon ei ole haldusorgan ja sellest tulenevalt ei teosta täidesaatvat võimu, siis peab see olema ka seaduses üheselt arusaadav. Geenitehnoloogiakomisjoni kui teadusliku nõuandva kogu roll muutub selgemaks ja komisjoni kuuluvad asjatundjad saavad paremini keskenduda sisulisele tööle, milleks komisjon ellu kutsutud ongi. Komisjonilt võetakse ära kohustus kontrollida geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise taotluse nõuetele vastavust ja teavitada taotluse esitamisest kohalikku omavalitsust. See ei tähenda, et see töö kuskile kaob, vaid edaspidi on üheselt selge, et selle töö teeb ära Keskkonnaministeerium.
Keskkonnavastutuse seaduses täpsustatakse veele tekitatud kahju määramise kriteeriume ning kahju tekitaja mõistet ja kinnisasja omaniku kohustusi, kui tema maatükil on avastatud keskkonnakahju. Keskkonnakasutuse skeem muutub seeläbi lihtsamaks ja selgemaks. See võimaldab täpsemalt ja paremini hinnata tekitatud kahju ning ka heastamismeetmeid kavandada.
Looduskaitseseaduse muudatused tulenevad praktikas ilmnenud vajadusest. Esiteks tuuakse seadusesse elupaiga tegevuskava koostamise regulatsioon. Teiseks lisatakse rändel olevate linnuliikide hulka, kelle tekitatud kahju osaliselt hüvitatakse ja kahjustuse vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused osaliselt hüvitatakse, luiged. See aitab muu hulgas kaasa luikede kaitsele, vältides nende ebaseadusliku surmamise riski, ja motiveerib inimesi kindlasti võtma oma vara kaitseks meetmeid. Kolmandaks leevendatakse seaduse alusel tekkiva püsielupaiga kaitse korda, et võimaldada inimestel sellel alal viibida ja lubada teatud tegevusi ajal, kui linnud püsielupaigas ei pesitse.
Lugupeetud Riigikogu, tegu on taas kaua tehtud ja väga vajaliku eelnõuga. Palun teil seda toetada! Aitäh!

Aitäh! Kas Riigikogu liikmetel on eelnõu algatajale küsimusi? Ei ole. Komisjoni ettekandja on keskkonnakomisjoni liige Tõnis Kõiv. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse eelnõu luges keskkonnakomisjon oma 15. mai istungil. Lisaks komisjoni liikmetele võtsid istungist osa Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel, jurist Elina Saunanen ning looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma. Kutsutud tutvustasid keskkonnakomisjonile seaduseelnõu eesmärki: jõustada 1. augustil 2011. aastal Riigikogus vastu võetud keskkonnaseadustiku üldosa seadus ning teha selle rakendamiseks vajalikud muudatused ka teistes seadustes, näiteks keskkonnavastutuse seaduses ja looduskaitseseaduses. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus käsitleb keskkonnakaitse üldpõhimõtteid, keskkonnaalaseid õigusi ja kohustusi, samuti keskkonnakaitselubade andmise ühtset menetlust. Kui eelnõu seadusena jõustub, muutub Eesti keskkonnaõigus selgemaks ja ühtlasemaks ning osaliselt täidetakse ka kodifitseerimise eesmärk koondada olemasolevad keskkonnaalased õigusaktid ühte seadustikku, lahendades seejuures kehtivas õiguses esinevad vastuolud.
Järgnevalt räägin eelnõust keskkonnakomisjonis toimunud arutelu valguses. Keskkonnaseadustiku üldosa jõustumine on seotud eriosade valmimisega, mis on tekitanud vajaduse muuta üldosa ning seega jõustada üldosa muutmise ja rakendamise seadus. Keskkonnaseadustiku üldosa on valminud Justiitsministeeriumi vastutusalas, aga eriseadustiku valmimise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Eriosadest on juba muudetud metsaseadust, tööstusheite seadust ja jahiseadust. Käesoleva seaduseelnõuga muudetakse lisaks üldosa rakendamise punktidele veel geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadust, looduskaitseseadust ja keskkonnavastutuse seadust.
Räägin täpsemalt mõningatest muudatustest, mida kas minister oma ettekandes ei maininud või mis olid meil komisjonis erilise tähelepanu all. Üks selline muudatus puudutab seda, millised veekogud on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Nimelt on kehtiva seaduse kohaselt veekogu avalik siis, kui Vabariigi Valitsus on selle lülitanud avalike veekogude nimekirja. Veel jõustumata keskkonnaseadustiku üldosa seaduses on aga kirjas teistpidi loogika, et kõik veekogud on oma olemuselt avalikud ja eraldi tuleb kehtestada suletud veekogude nimekiri. Vahepeal on aga selgunud, et kui kõigi väikeste veekogude puhul, millest umbes pooled ei ole üldse registriski, osa asuvad ühe kinnistu piirides jne, hakata eraldi ühekaupa otsustama, kas nad on suletud või kinnised ehk mitteavalikud veekogud, siis see suurendaks liialt halduskoormust. Seetõttu tehti ettepanek, et tuleks jätkata praegust praktikat, et avalikud veekogud on need, mille Vabariigi Valitsus on avalike veekogude nimekirja pannud.
Lisaks täiendatakse keskkonnalubade valdkonnas avalike arutelude pidamise regulatsiooni ja täiendatakse seda võimalusega, et ka isik, kes ei ole otseselt menetlusosaline, saab sõnaõigusega arutelust osa võtta. Sõnaõigus on antud kõigile, kellel on asja vastu huvi, et inimestel oleks parem juurdepääs otsustamisele keskkonnaasjades.
Looduskaitseseaduses sätestatud kallasraja tõkestamise regulatsioon saab täienduse. Lisaks sellele, et kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse antud kirjaliku nõusoleku alusel, võib ta seda teha ka Põllumajandusameti nõusolekul. See tuleneb sellest, et Põllumajandusamet mängib maaparandussüsteemide ehitamisel olulist rolli.
Geneetiliselt muundatud organismide temaatikast andis minister juba oma ettekandes ülevaate. Samuti sellest, et looduskaitseseaduse muutmisega lisatakse luiged nende liikide nimekirja, kelle tekitatud kahju riik hüvitab. Seal nimekirjas on teatavasti peale luikede ka hallhülged, tiigerhülged, pruunkarud, hundid, ilvesed, Euroopa naaritsad, merikotkad, kalakotkad ning rändel olevad sookured, haned ja lagled. Teatavasti tuleb kõigi siin mittenimetatud loomade tekitatud kahju küsimused ära klaarida maaomaniku ja jahimeeste vahel.
Looduskaitseseaduse muutmisega muutub leebemaks ka liigi püsielupaiga kaitse reeglistik, mis püsielupaiga avastamise korral automaatselt kohaldub. Rahvakeeli nimetatakse seda nn kotkaringiks, mis rakendub kohe, kui kotkapesa on avastatud. Kui kehtiva seaduse alusel ei tohi keegi peaaegu üldse selles ringis viibida, siis nüüd on plaanis lubada marjade, seente ja muude metsakõrvalsaaduste varumist, jahipidamist ja kalapüüki. Seda loomulikult mitte sel ajal, kui linnud pesitsevad.
Veeseaduses muutub täpsemaks veekogu valgala kaitse reostuse eest. Nimelt täpsustub reostusallika valdaja kohustus vältida reostusallika sellist seisundit, mis tekitab keskkonnaohu, ja võtta kohe meetmeid reostusallikast lähtuva keskkonnariski vähendamiseks. Need keskkonnariskiga reostusallikad on kanalisatsiooniehitised, naftasaaduste hoidmise ehitised, silo ladustamise kohad, sõnnikuhoidlad ja väetisehoidlad.
Nüüd aga soovin tähelepanu juhtida kolmele muudatusele, mis on olulised n-ö tavainimesele. Esiteks, võõral maatükil viibides tuleb järgida seaduses sätestatud piiranguid ja maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid ning võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringute teket. Teatavasti on keskkonnahäiringuks muu hulgas müra ehk võõral maatükil viibides tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada müra tekitamist. Teiseks, tähelepanu, koeraomanikud! Kui koeraga võõral maatükil viibitakse, siis peab koer olema lõastatud, kui maa omanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahipidamise ajal. Kolmandaks, telkimise või muu püsivama viibimise korral selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas tuleb hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele. Kõik need kolm muudatust lähtuvad olemuslikult 1. juulil 2014 jõustuva korrakaitseseaduse loogikast. Inimesel on täielik õigus realiseerida oma õigusi selle piirini, et ta ei takista teisel inimesel oma õigusi realiseerimast. Võõral tähistamata maatükil võib viibida, aga valjusti muusikat mängida ei tohi, koer peab olema oheliku otsas ja elumajadest tuleb hoida eemale, et teisi inimesi mitte häirida.
Nüüd räägin keskkonnakomisjoni otsustest. Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas saata eelnõu 668 täiskogu päevakorda 21. maiks 2014. Komisjon otsustas teha ettepanekud esimene lugemine lõpetada ja määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. mai 2014 kell 12. Ettekandjaks otsustati määrata siinkõneleja. Kõik need neli otsust langetas keskkonnakomisjon konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh! Kas keskkonnakomisjoni ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 668 esimene lugemine lõpetada, teisi ettepanekuid ei ole laekunud. Määran eelnõu 668 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. mai kell 12. Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 15. töönädala kolmapäevane istung, mis toimus 21. mail, on lõppenud.

Istungi lõpp kell 18.35.