Austatud Riigikogu, tere! Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 15. töönädala esmaspäevase istungi alguses on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson, palun!

Austatud härra esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Mailis Reps, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid, Riigikogu liikmed! Lubage teile tutvustada mitme Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimist. Nimelt huvitab meid härra haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovski seisukoht lasteaiaõpetajate töö väärtustamise kohta. Kui pea kümme aastat tagasi rakendati lasteaiaõpetajatele kõrgemad kvalifikatsiooninõuded, siis kõlas selge lubadus, et lasteaiaõpetajaid ka väärtustatakse kooliõpetajatega võrdselt. Kahjuks on lasteaiaõpetajate palgavahed praeguseni üsna suured, piirkonniti lausa kahekordsed. Samuti on vaja teha märkimisväärseid muudatusi nii õpetajate puhkeajas kui ka tööajas. Niisiis küsimegi, kuidas plaanib Haridus- ja Teadusministeerium lasteaiaõpetajaid tulevikus väärtustada. Kas koalitsioonileppes oleva programmi "Igale lapsele lasteaiakoht" taastamine hõlmab seekord ka lasteaiaõpetajate ja kooliõpetajate palga ühtlustamist? Kui jah, siis kuidas? Kindlasti huvitab meid ka see, et kui kooliõpetajate kohta on antud ühiskonnale signaal, et nende töökorraldust – tunni- ja ettevalmistustööd – täpsustatakse, siis me soovime meelde tuletada, et ka lasteaiaõpetajate puhul oli siiani rühmatöö ja selleks ettevalmistumine eraldi välja toodud. Lõpetuseks soovime teada, kas 12 lisapuhkusepäeva, mis praegu õpetajatel on, aga lasteaiaõpetajatel ei ole, rakendub ka lasteaiaõpetajatele. Aitäh!

Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Seaduseelnõu menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Arupärimine edastatakse adressaadile viivitamatult, kui see vastab nõuetele. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 80 Riigikogu liiget, puudub 21 Riigikogu liiget. Järgmisena kinnitame päevakorra. Paistab, et ettepanekuid ei ole.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 15. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 77 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud. Äsja kinnitatud päevakorra järgi vastatakse nüüd arupärimistele.

Kõigepealt tuleb vastamisele Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Viktor Vassiljevi, Kalev Kallo ja Peeter Võsa esitatud arupärimine kodanike väljaandmise kohta teistele riikidele (nr 396). Arupärijate nimel palun kõnetooli Valeri Korbi!

Head kolleegid! 8. aprillil vormistasime Keskerakonna fraktsiooni liikmetega justiitsministrile arupärimise, mille teema on kodanike väljaandmine teistele riikidele. Arupärimises kirjutame sellest, et 2011. aasta novembris pidasid Eesti ja Ameerika Ühendriigid õiguskaitseoperatsiooni käigus kinni isikud, keda kahtlustati ulatuslikus arvutikelmuses. Kahtlustuste kohaselt organiseerisid nad alates 2007. aastast kuni 2011. aasta novembrini pahavara väljatöötamist ja levitamist ning selle pahavara kasutamise käigus saadud kriminaalse tulu varjamist. Huvitav on väike pööre selles juhtumis eelmise aasta 20. detsembril, kui Harju Maakohus mõistis esimese astme kohtus õigeks kõik operatsiooni käigus kinnipeetud isikud. Harju Maakohus leidis, et kohtualuste süü kohta küberkuritegudega saadud raha illegaalses legaliseerimises ei ole tõendeid ning nad tuleb õigeks mõista. Hoolimata õigeksmõistvast otsusest tegi Vabariigi Valitsus eelmise aasta 14. novembril väljaandmise korralduse, millega otsustati kolm Eesti kodanikku Ameerika Ühendriikidele välja anda. Seetõttu on meil mõned küsimused. Miks anti eelnimetatud Eesti kodanikud Ameerika Ühendriikidele välja enne, kui Harju Maakohus oli oma otsuse teinud? Kas see on Eestis tavapärane käitumine? Milline on Eesti kodanike väljaandmise statistika viimaste aastate jooksul? Kui palju väljaandmise eelmenetlusi on praegu Justiitsministeeriumis ja Riigiprokuratuuris pooleli? Eesti on varemgi Ameerika Ühendriikidele välja andnud isikuid, keda on süüdistatud küberkuritegudes. Tahame teada, kui paljud neist on Ameerika Ühendriikides süüdi mõistetud. Aitäh!

Justiitsminister Andres Anveltil tuleb arupärimisele vastata. Palun!

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed, head küsijad! Esmalt, enne teie küsimustega tegelemist tahan selgitada, et Eesti kriminaalmenetlus kõnealuste isikute suhtes ja Ameerika Ühendriikide kriminaalmenetlus on täiesti eraldiseisvad menetlused. Nendele isikutele on Eesti kriminaalasjas ja Ameerika Ühendriikide kriminaalasjas esitatud erinevad süüdistused. Eestis menetletava kriminaalasja esemeks ei ole Ameerika Ühendriikide kriminaalasjas menetletavad kuriteod.
Aga asume nüüd küsimuste juurde. Esimene küsimus: "Miks anti eespool nimetatud Eesti kodanikud välja Ameerika Ühendriikidele enne, kui Harju Maakohus oli oma otsuse teinud? Kas see on Eestis tavapärane käitumine?" Nagu ma sissejuhatuses selgitasin, on Eesti kriminaalmenetlus ja Ameerika Ühendriikide kriminaalmenetlus eraldiseisvad menetlused, seega on väär püüda neid samastada. Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium esitas Eestile taotluse kuue Eesti kodaniku – Vladimir Tšaštšini, Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorovi, Konstantin Poltevi, Valeri Aleksejevi ja Anton Ivanovi – väljaandmiseks Ameerika Ühendriikidele. Isikuid süüdistatakse USA-s 2007. aastast kuni 2011. aasta oktoobrini toime pandud arvutikuritegudes: internetipettuse korraldamise vandenõus, vandenõus arvutisse sissetungimiseks, internetipettuses, pettuse edendamist soodustavas sissetungis arvutisse ning andmete saatmise teel arvutisse sissetungimises. Eestis on esitatud Vladimir Tšaštšinile, Timur Gerassimenkole, Dmitri Jegorovile ja Konstantin Poltevile süüdistus rahapesus ja rahapesu toimepanemiseks kuritegeliku ühenduse organiseerimises. Menetluse käigus tegi Harju Maakohus 20. detsembril 2013. aastal otsuse, millega mõistis isikud õigeks. Selle otsuse peale on riigiprokurör esitanud ringkonnakohtule apellatsiooni ja kohtumenetlus algab juunis. Valeri Aleksejevi ja Anton Ivanovi suhtes Eestis kriminaalmenetlust ei toimunud ja nemad on 2012. aastal USA-le välja antud. Isiku välisriigile väljaandmise alus on väljaandmise õiguslik lubatavus ning Harju Maakohus on hinnanud kõnealuste isikute väljaandmise õiguslikult lubatavaks. Väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtuliku kontrolli menetluse käigus tehtud lahendid on kõik muutmata ja jõustunud. Väljaandmise õigusliku lubatavuse, kohtuliku kontrolli menetluses tehtud lahendi ja ka lõpliku väljaandmise otsuse, st Vabariigi Valitsuse korralduse vaidlustamiseks on isikutele kriminaalmenetluse seadustiku järgi tagatud täiemahuline kohtukaebetee.
Riigikohtu määrusega on jõustunud Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2013. aasta korraldus Dmitri Jegorovi väljaandmise kohta. Riigikohus otsustas jätta kassatsioonkaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 219 lõike 6 kohaselt menetlusse võtmata. Tähendab, Riigikohus oli veendunud, et puudus alus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ja kaebuse menetlemisega ei olnud võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Dmitri Jegorov on Ameerika Ühendriikidele välja antud. Timur Gerassimenko ja Konstantin Poltev on samuti esitanud halduskohtule kaebuse nende suhtes tehtud Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2013. aasta korralduse tühistamiseks. Halduskohus ja ringkonnakohus on jätnud nende kaebused rahuldamata ja võimalik on esitada veel kassatsioon Riigikohtusse. Vladimir Tšaštšini väljaandmise otsustas Vabariigi Valitsus s.a 15. mai istungil ning seda korraldust saab samuti vaidlustada kuni Riigikohtuni. Seega on need igal moel tähelepanu pälvinud väljaandmismenetlused igati õiguspärased.
Teine küsimus: "2013. aasta novembris kuulutas rahvusvaheline politseiorganisatsioon Interpol piraatluses kahtlustatavana ülemaailmselt tagaotsitavaks Eerik-Niiles Krossi. Tookord ei reageerinud Eesti valitsus Interpoli üleskutsele. Prokuratuuri hinnangul ei olnud tõendid ja informatsioon piisav, et Krossi kaaperdamises kahtlustada. Kas Ameerika Ühendriikide poolt väljaandmiseks esitatud informatsioon ja tõendid olid piisavad operatsioonis "Ghost click" kinnipeetud isikute väljaandmiseks?" Isikute väljaandmist reguleerivad kriminaalmenetluse seadustik ning rahvusvahelised konventsioonid ja lepingud. Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel toimub isikute väljaandmine Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise väljaandmise lepingu järgi.
Isikute väljaandmist Eesti ja Venemaa Föderatsiooni vahel reguleerivad väljaandmise Euroopa konventsioon ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Eesti ja Vene Föderatsiooni õigusabi lepingu kohaselt ei toimu väljaandmist, kui isik, kelle väljaandmist taotletakse, on järelepärimise saanud lepingupoole kodanik. See tähendab, et Eesti Vabariik ei anna Venemaale välja Eesti kodanikke ja Venemaa Föderatsioon ei anna Eestile välja Venemaa kodanikke. Venemaa kuulutas Eerik-Niiles Krossi Interpoli süsteemis tagaotsitavaks, kuid mingisugust Interpoli üleskutset, millele Eesti pidanuks reageerima, ei ole olnud. Venemaa ei ole esitanud Eestile Eerik-Niiles Krossi väljaandmise taotlust, kuid nagu eespool märgitud, ei anna Eesti Venemaale oma kodanikke välja.
Riigiprokuratuur on korduvalt avalikkust informeerinud kaubalaeva Arctic Sea juhtumiga seonduvast ja Eestis karistusseadustiku piraatlust käsitleva paragrahvi alusel menetletavast kriminaalasjast. Riigiprokuratuur on teada andnud, et olemasolevad tõendid ei anna alust Eerik-Niiles Krossi milleski kahtlustada. Eerik-Niiles Krossi juhtum ei puutu kuidagi kõnealustesse Ameerika Ühendriikidele väljaandmise menetlustesse ning puudub igasugune võimalus neid seostada. Ei saa võrrelda võrreldamatut. Tähtis väljaandmise menetluse põhimõte, mida selliste juhtumite puhul ei tohi unustada, on niisugune, et väljaandmistaotluse saanud riik ei vii läbi kriminaalmenetlust väljaandmise menetluses taotluse aluseks olevate kuritegude kohta. Väljaandmistaotluse saanud riik ei otsusta süüküsimuse üle. Nagu eelmise küsimuse vastuses juba selgitatud, on väljaandmise eelduseks väljaandmise õiguslik lubatavus ning kõigi kõnealuste isikute Ameerika Ühendriikidele väljaandmise on kohus tunnistanud õiguslikult lubatavaks.
Kolmas küsimus: "Milline on Eesti kodanike väljaandmise statistika viimaste aastate jooksul? Kui palju väljaandmise eelmenetlusi on hetkel Justiitsministeeriumis ja Riigiprokuratuuris pooleli?" 2013. aastal otsustati välja anda kolm Eesti kodanikku, 2012. aastal anti välja kaks kodanikku ja 2011. aastal ei antud välja ühtegi Eesti kodanikku. Justiitsministeeriumis ei ole praegu eelmenetluses ühtegi väljaandmistaotlust.
Neljas ja viimane küsimus: "Eesti on varemgi andnud Ameerika Ühendriikidele välja erinevaid isikuid, kes on olnud süüdistatavad küberkuritegudes. Kui paljud neist on Ameerika Ühendriikides lõpuks ka süüdi mõistetud?" Ameerika Ühendriikidele välja antud isikud on seal süüdi mõistetud ja senise praktika kohaselt on neile määratud karistused, mis ei ületa analoogsete kuritegude eest Eestis karistusseadustiku alusel mõistetavaid karistusi. Näiteks 2012. aastal välja antud Valeri Aleksejevile määrati Ameerika Ühendriikide kohtus karistuseks nelja-aastane vangistus. Samuti ei ole Justiitsministeeriumil andmeid, et keegi välja antud Eesti Vabariigi kodanikest oleks õigeks mõistetud. Siiski ei ole meil informatsiooni kõigi lõplike karistuste kohta, kuna Ameerika kohtusüsteemis ei pruugi süü tunnistamine ja karistuse määramine toimuda ühel ajal, nende vahel võib olla ajaline nihe. Aitäh!

Aitäh! Riigikogu liikmetel on ministrile küsimusi. Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Teie vastusest jäi mulje, et ei ole see asi üldsegi nii lihtne, on isegi keerulisevõitu. Mul on teile tegelikult väga lihtne küsimus. Kas Vabariigi Valitsus võrdles väljaandmise taotluses toodud süütegusid ja Eestis kriminaalasja kohtuotsuses käsitletud süütegusid?

Aitäh! Teie väitsite, et minu selgitused olid keerulised, mina ütlen, et ka teie küsimus oli natuke keeruline. Ma saan aru, et te mõtlete seda kohtuasja, mille käigus Harju Maakohus mõistis Tšaštšini, Gerassimenko, Jegorovi ja Poltevi õigeks. Aga need kodanikud mõisteti õigeks süüdistatuna teistes kuritegudes, st mitte nendes, mille pärast Ameerika neid taga nõuab. Ameerika nõuab neid taga arvutikuritegude, internetipettuse jmt eest, ma lugesin enne need ette. Seevastu Eestis oli menetlus algatatud rahapesu süüdistusega. Praegu on nad küll esimese astme kohtus õigeks mõistetud, see aga ei tähenda, et prokurör edasi ei kaeba. Rahapesu süüdistus tuleneb arvatavasti – ma ei ole kriminaalasja materjalidega tutvunud, räägin meedias avaldatu põhjal – võimalikest raha liigutamise skeemidest, mille kohta me saime kas eelmisel aastal või selle aasta alguses ka meediast lugeda (maadetehingud, kinnisvara ost-müük jne). Need kaks kriminaalasja, Eesti ja Ameerika oma, võivad olla kaudselt seotud, kuid teod või deliktid on praegusel juhul erinevad.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kuna kriminaalmenetluse seadustik näeb ette, et kodanike välisriikidele väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus, siis huvitab mind, kuidas toimub Vabariigi Valitsuses sisuline otsustamisprotsess. Kes ettepaneku teeb, kuidas see läbi arutatakse ja kuidas otsus sünnib?

Aitäh! See käib nagu iga Vabariigi Valitsuse otsuse puhul. Otsust ette valmistav valitsusliige on justiitsminister, kes toob otsuse projekti valitsusse, ja valitsus otsustab siis selle küsimuse.

Peeter Võsa, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas põhiõigustega on kooskõlas Eesti kodanike väljaandmine välisriikidele, kus neid võib oodata kümneid kordi raskem karistus, võrreldes Eesti seaduses ettenähtuga?

Aitäh! Ma enne juba vastasin, et välisriigi kohtus määratav karistus – antud juhul on tegu Ameerika Ühendriikidega, kellega meil on sõlmitud vastav kokkulepe – ei tohi olla sanktsioonilt rangem, kui Eesti analoogiline seadusparagrahv sätestab. Tegelikult on kaks reeglit. Nii meil kui ka neil, kes tahavad meilt süüdistatavat või kahtlustatavat kätte saada, peab olemas olema sisuliselt üks ja seesama seadusrikkumise säte. See võib olla teistmoodi pealkirjastatud, aga sisu peab olema sama. Nagu ma enne ette lugesin, kasutatakse Ameerika Ühendriikide karistusõiguses näiteks väga palju mõistet "vandenõu", meil otseselt seda ei ole. Selle all mõeldakse süstemaatilist grupiviisilist tegutsemist. Aga seesama internetipettus peab olema sisuliselt samasugune kuritegu ka meie karistusseadustikus. Sellisel juhul ei tohi seal määrata kõrgemat karistust, kui meil analoogilise kuriteo eest on ette nähtud.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Kas te üritate meid teadlikult eksitada või ei ole te nende materjalidega tutvunud? "Pealtnägijas" ja ajaleheartiklites on selgelt esile toodud, et kui rahapesu süüasja hakati arutama, siis kohus nõudis, et esitataks ka konkreetne süüasi, mis puudutab seda arvutikuritegu. Kohus on ju otsustanud, et selles asjas ei ole midagi valesti tehtud, kohapeal on käinud eksperdid ja seda küsimust on päris pikalt arutatud. Praegu jääb mulje, nagu seda ei oleks üldse arutatud.

Ma pean teid kurvastama, te olete ise natuke eksiteel. Mispärast? Ma rõhutan veel kord, et Eestis praegu esimese kohtuinstantsi läbinud rahapesu kuriteo uurimisel võivad olla kaudsed seosed Ameerika kriminaalasjaga. Aga isegi justiitsministrina ei ole mul õigust selliste üksikasjadega tutvuda. Ma tean, et kaudsed seosed on, sest see võimalik tulu, mille puhul kahtlustati rahapesu, võis tekkida Ameerikas sooritatud kuritegude tõttu. Aga see on juba kohtu otsustada. Ma rõhutan veel kord, et praegu on need kodanikud õigeks mõistetud esimese astme kohtus ehk Harju Maakohtus. Kuidas menetlus täpselt käib, seda ei tea ei justiitsminister, ei Riigikogu liige ega arvatavasti ka mitte jumal taevas, kui ta eksisteerib.

Andrus Ansip, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister, kas sa pead Ameerika Ühendriike õigusriigiks? Ehk teisiti küsides, kas sa oled veendunud, et Ameerika Ühendriikides on väljaantavatele tagatud õiglane kohtupidamine.

Aitäh! Ma olen selles veendunud isikliku kogemuse pinnal. Mitte et minu üle oleks seal kohut mõistetud, aga ma olen seal õppinud ja tean, et Ameerikas on põhiseaduse järgimise nõuded väga karmid. Ka inimeste kaitse peab olema tagatud samal tasemel kui Eestis, kohati isegi kõrgemal. Nii et ma ei kahtle hetkegi Ameerika kohtu pädevuses ja õigluses, arvestades sealjuures asjaolu, et nende kohtumenetlus on enamasti natuke teistsugune, seal on vandemeeste kohus. Aga nad on sama süsteemiga mitukümmend aastat kindlalt tegutsenud. Ma usun, et Eesti kodanikel, kes on seal süüdi mõistetud või kohtu alla minemas, on täpselt samasugune edasikaebamise õigus nagu kõigil teistel, ka Ameerika Ühendriikide endi kodanikel.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh! Austatud minister! Kas te kirjeldaksite paari sõnaga valitsuse arutelu, mis toimus enne, kui Tšaštšin otsustati Ameerika Ühendriikidele välja anda? Kas mingi arutelu üldse toimus või leiti, et kui Ameerika nõuab, siis tuleb otsus langetada ilma pikema aruteluta?

Aitäh! Vabariigi Valitsuses võetakse otsused vastu eelläbirääkimiste teel, kui seda võib niimoodi nimetada. Vabariigi Valitsuse liikmed tutvuvad kõigi otsuste projektidega, ja kui valitsusliikmetel ei ole täiendavaid küsimusi kõnealuse päevakorrapunkti kohta, siis loetakse otsus Vabariigi Valitsuse istungil vastuvõetuks. Nii on see enamiku otsuste puhul, sest eelläbirääkimised on juba toimunud ja seega erimeelsused suuremas osas lahendatud.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Kas need riigid, kes väljaandmist taotlevad, erinevad ka kuidagi ja kas nendega on enne sõlmitud mingid kokkulepped? Kas riigid grupeeritakse kuidagi või vaadatakse see iga kord uuesti üle?

Aitäh! See on väga oluline küsimus ka rahvusvahelise õiguse poole pealt. Kõik riigid, kes on omavahel astunud mingisugustesse õiguslikesse suhetesse, reguleerivad neid suhteid vastavate lepingutega. Kõnealusel juhul toimub väljaandmine Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise väljaandmislepingu põhjal. Ma tõin ka näite, et Eesti ja Venemaa Föderatsiooni vahel on sõlmitud teistmoodi leping. See baseerub Euroopa Nõukogu konventsioonil, mis ei kohusta oma kodanikke välja andma. Euroopa Liidu sees toimivad need mehhanismid jälle kolmandat moodi. Kriminaalmenetluse seadustikus on järgitud Euroopa vahistamismäärust, mis kohustab täpselt samuti teist riiki reageerima. Väljaspool Euroopa Liitu reguleerivad riigid need suhted omavahel üldiselt ära kas mingisuguse konventsiooni põhjal või mõningatel juhtudel bilateraalselt.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Praegu on meil Riigikogu menetluses esimese lugemise läbinud ja komisjonis teisel lugemisel olev seaduseelnõu nr 578. See puudutab ka just seda valdkonda, millest praegu jutt on. Täpsustatakse tingimusi, millisel juhul ja milliseid tõendeid peab väljaandmist nõudev riik kahtlustatavate kohta esitama, et nad sellele riigile välja antaks. Mis sa arvad, kas see peaks kaasa aitama sellele, et nende Eesti Vabariigi kodanike õigused, keda välja nõutakse, oleksid paremini kaitstud?

Aitäh! Kindlasti saavad kahtlustatav ja tema kaitsja väljatöötatava eelnõu kohaselt rohkem õigusi näiteks materjalidega tutvumiseks, aga enamik sätteid puudutab ikkagi Euroopa Liidu sisest väljaandmistehnikat.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Me räägime palju valitsuse rollist selles suures mängus. Meedias on olnud viimasel ajal juttu, et Vabariigi Valitsus ise sisuliselt midagi ei otsusta ning väljaandmisotsuse langetavad Justiitsministeerium ja Riigiprokuratuur. Kas meie ajakirjanikud eksivad?

Aitäh! Iseenesest te olete ju õigel teel. Vabariigi Valitsus võtab otsuse vastu, aga ettevalmistus käib tõesti Justiitsministeeriumis, sest rahvusvaheliste lepingute järgi see ongi Justiitsministeeriumi töö. Seal vaadatakse dokumendid kõigepealt läbi, st vaadatakse, kas need vastavad kõigile nõuetele, mis vastavas konventsioonis või kõnealusel juhul Ameerika ja Eesti vahelises lepingus on esile toodud. Justiitsministeerium valmistab need materjalid ette Vabariigi Valitsusele, kes siis oma istungil teeb otsuse. Ma arvan, et sisuliselt kõik otsused, mis Vabariigi Valitsuses tehakse, valmistab ette kas mõni ministeeriumi või valitsuse liige.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Lõpetan selle arupärimise käsitlemise.

Järgmine on Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Kalev Kallo, Viktor Vassiljevi, Urbo Vaarmanni ja Lauri Laasi 10. aprillil esitatud arupärimine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse probleemide kohta (nr 398). Palun arupärijate nimel kõnetooli Kadri Simsoni!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kuus nädalat tagasi andsime värskele ministrile proua Anne Sullingule üle arupärimise Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse probleemide kohta. Andsime arupärimise teadlikult üle just siis, kuigi värskel väliskaubandus- ja ettevõtlusministril ei olnud siis ega ole ka praegu veel täitunud 100 päeva ametis. Kuus nädalat tagasi oli teatavasti üleval vägagi tõsine probleem Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja selle juhtimisega. Meie arupärimine ei keskendu ainult sellele, mis EAS-ist edasi saab, vaid ka küsimusele, kes vastutab minevikus tehtud vigade eest.
Vaatame siis täpsemalt probleemile otsa. EAS on see asutus, kes suuresti jagab Eesti keskmistele ja väikestele ettevõtetele mõeldud toetusi. Eelmisel rahastamisperioodil oli edasiantavate toetuste maht 900 miljonit eurot ja sellel rahastamisperioodil on see 500–600 miljonit eurot. Seejuures kipub aeg-ajalt juhtuma nii, et mõned EAS-i otsused jäävad arusaamatuks, mõned ettevõtted, kes toetust saavad, ei kasuta seda sihtotstarbeliselt. Ometi pole EAS senimaani kõigile väärkasutustele piisavalt tähelepanu pööranud. Me saime aru, et suur osa probleemist on see, et EAS-i juhtimisega ei olnud kõik korras. Seepärast palusime ministrilt hinnangut selle kohta, mis on EAS-i suurimad hetkeprobleemid ja kuidas on plaanis neid lahendada. Ka nüüd, kui EAS-ile on määratud uus nõukogu, on ju endiselt lahtine, kes hakkab tegevjuhiks, kuidas juht leitakse. Kindlasti võiks ministril, kes tegeleb kitsamalt väliskaubanduse ja ekspordiga, olla selge ettekujutus, milline peaks olema EAS-i roll võrreldes teiste sarnaste sihtasutustega edukates ekspordiriikides. Ma ei hakka täpsemalt meie esitatud viit küsimust ette lugema, sest vastajal on kergem keskenduda, kui ta loeb ise küsimuse ette ja annab siis vastuse. Tänan!

Aitäh! Arupärimisele tuleb vastata minister Anne Sullingul. Vist on mõistlik ka ministrile meelde tuletada, et arupärimisele vastamiseks on tal aega 15 minutit. Palun!

Austatud Riigikogu esimees ja head Riigikogu liikmed! Ma loen siis küsimused ette ja vastan. Esimene küsimus: "Millised on Teie hinnangul EAS-i hetke suurimad probleemid? Kuidas on plaanis need lahendada?" Tahaksin kõigepealt ära märkida selle, millele Kadri juba viitas. Nimelt esitati need küsimused 10. aprillil ja tol hetkel olid päevakorral eeskätt EAS-i juhtimist puudutavad küsimused. Nüüdseks on nende lahendamisega algust tehtud: 5. mail sai paika uus EAS-i nõukogu ja uue esimehe konkurss käivitati 6. mail. Ma ise näen EAS-i puhul eelkõige võimalusi, mitte niivõrd probleeme. Näen, mida veel rohkem ja veelgi paremini saaks teha. Laias laastus saab EAS minu arvates oma ülesannetega väga hästi hakkama. Kuid isegi siis, kui on niigi hästi, peab alati vaatama, kuidas saaks veel paremini.
EAS-i nõukogu esimene ülesanne on kinnitada hästi toimiv tegevjuhtkond. Juhikonkurss käivitati 6. mail ja praeguseks on laekunud kuue kandidaadi avaldused. Siinkohal ütlen, et kui teie tutvusringkonnas on häid kandidaate, siis kutsun üles julgustama neid kandideerima. Kandideerimise tähtaeg kestab 2. juunini. Seni, kuni uue juhatuse esimees ametisse määratakse, jätkab praegune juhatuse esimees Taavi Laur. Seekord moodustab nõukogu EAS-i juhatuse teistmoodi. Nimelt annab nõukogu juhatuse esimehele võimaluse luua endale meeskond oma äranägemise järgi, sest see võimaldab tal paremini vastutada oma meeskonna töö eest. Ühtehoidev tegevjuhtkond peaks looma eeldused kogu organisatsiooni paremaks toimimiseks.
Järgmise sammuna pean ma vajalikuks ajakohastada EAS-i tegevusstrateegiat ja läbi mõelda organisatsiooni tulevikuroll. Praegu on EAS-il fookuses toetuste jagamisega seotud protsesside ohjamine ja seda on tehtud väga hästi, lausa suurepäraselt, arvestades väikest toetust ja seda, et tagasikutsumisi oli alla 1%. Kuid tulevikus, kui toetuste mahud vähenevad, muutub EAS-is järjest tähtsamaks ettevõtete toetamine nõustamise, info jagamise ja välisturgudele tee sillutamise kaudu. EAS-i raskuskese peab seega tasapisi liikuma rakendusasutuselt kompetentsikeskusele. EAS peab mängima arvestatavat rolli Eesti ettevõtete eksporditurgudele aitamisel ja välisinvestorite teenindamisel Eestis.
Ekspordi toetamise poolelt peaks kaaluma, kas oleks võimalik ühendada näiteks meie ja  põhjanaabrite jõud. Möödunudnädalasel riigivisiidil oli see ühe võimaliku mõttena jutuks. Samuti tuleb praegusel juhul hästi läbi mõelda võimalused teha koostööd Välisministeeriumiga ja meie välisesindustega, miks mitte ka aukonsulite võrgustikuga. Mis puudutab välisinvesteeringuid, siis tuleb keskenduda nendele valdkondadele, millest Eesti majandusel tervikuna on kõige enam võita. Välisinvesteeringute meelitamisel Eestisse tuleb prioriteediks seada need investeeringud, mis võimaldavad anda Eesti toodetele lisandväärtust ja loovad siia hästi tasustatud töökohti. Tähtis on tõhustada ka kliendisuhete hoidmist, kui investorid on juba ükskord Eesti kasuks otsustanud ja siin kanda kinnitanud. Viimaks, üks tänavuse aasta tähtsamaid ülesandeid on EAS-i struktuuritoetuste meetmete avamine plaanipäraselt ning selle tagamine, et struktuuritoetused aitaksid meie ettevõtteid kõige efektiivsemal moel.
Teine küsimus: "Millised on EAS-i edusammud võrreldes sarnaste agentuuridega Soomes, Singapuris, Rootsis, Saksamaal ja väga paljudes teistes riikides?" Ma pean kõigepealt ütlema, et üheski mainitud riigis ei ole üksüheselt võrreldavat organisatsiooni, mis tegeleks samal ajal nii ettevõtluse, rahvusvahelistumise, turismi kui ka regionaalarenguga, kuid võrreldes n-ö analoogidega võib EAS-i tegevust edukaks pidada. Näiteks viimase seitsme aasta jooksul on EAS finantseerinud üle 12 500 projekti. Möödunud aasta lõpu seisuga eksportisid EAS-i kliendid 4,8 miljardi euro väärtuses toodangut. See moodustab 29% kogu Eesti ekspordist. 2012. aasta ettevõtlustoetuste vahehindamise järgi on EAS-i portfelli klientide eksport kasvanud 34% ja müügitulu 27% kiiremini kui Eestis keskmiselt. Rahvusvahelises võrdluses on tegu väga hea tulemusega. EAS-i tulemused räägivad enda eest ka välisinvesteeringute ligimeelitamisel. Näiteks Leedu Invest Lithuanial ja Soome Greater Helsinki Promotionil on meiega võrreldes sama suur tiim ja eelarve investeeringute riiki toomiseks, kuid me olime siin jällegi esirinnas. Leedulaste eelmise aasta tulemus oli 22 projekti, soomlastel 20 projekti, Eestisse toodi EAS-i abil 26 projekti. Aastatel 2010–2013 oli EAS-i kaasabil tehtud välisinvesteeringute projektide maht kokku 285 miljonit eurot ning loodud töökohtade arv 3100. Projektide hulgas on mitmeid suuri tuntud ettevõtteid, nagu Ericsson, Stora Enso, finantskeskus Kühne + Nagel Eesti, IT-arenduskeskus PKC Eesti jpt.
EAS-i üks eesmärk on ka turismisektori arendamine, mis väljendub välisturistide ligimeelitamises ehk nende Eestis ööbimises. Võrdluseks toodud riikides on samuti turismisektori arengu eest seisvad agentuurid. Kui võrrelda Eesti käekäiku viimasel viiel aastal teiste riikidega, siis Eestis on turistide ööbimised kasvanud 43%, Saksamaal 31%, Soomes 20% ja Rootsis 5%. EAS on sellesse kasvu panustanud nii riigi turundamise, kultuuri- ja spordiürituste toetamise kui ka turismiobjektide finantseerimise kaudu. Turistide peamise infovärava ehk visitestonia.com külastatavus on kasvanud aastas 3,8 miljoni külastajani.
Kolmas küsimus: "EAS-i nõukogu esimees on öelnud, et nõukogus oleksid vaid spetsialistid ja ettevõtjad, kelle vahel toimiks koostöö. Samuti ei poolda ta ametnike nimetamist nõukogudesse. Millised muudatused on Teil plaanis ette võtta sihtasutuse nõukogus?" See küsimus on veidi aegunud, aga ma kirjeldan, millest ma nõukogu komplekteerimisel lähtusin. Minu kontseptsioon oli koondada nõukokku kompetentsed inimesed, kellest EAS-il oleks kasu oma tegevusstrateegia sättimisel. Soovisin nõukogus näha traditsioonilise töötleva tööstuse eksportimise ja uue majanduse ekspordikogemusega ettevõtjaid, kes tooksid nõukogusse rohujuure tasandilt kogemused ja arusaama selle kohta, millist tuge eksportivad ettevõtted riigilt vajavad. Väga oluliseks pidasin, et nõukogus oleks suure organisatsiooni juhtimise kogemusega inimene, kes aitaks läbi mõelda ja suunata vajalikke kohendusi EAS-i organisatsiooni struktuuris. Lisaks leidsin, et nõukokku on vaja n-ö suurt pilti ehk makromajandust valdavat inimest, kes suudab eri sektorite huvid laiemasse tervikpilti sättida. Iseenesestki mõista on nõukogus vaja ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajat, kellel on ülevaade struktuuritoetuste poliitikast ja ideaalis ka ajalooline mälu EAS-is toimunust, samuti ülevaade proovitud lahendustest. Ja viimaks pidasin ma vajalikuks nõukokku kutsuda ka kummastki koalitsioonierakonnast ühe esindaja, kellel oleks ettevõtluskogemus.
Minu pakutud nõukogus esindab uut majandust Toomas Talts osaühingust Codeborne ja traditsioonilist eksportijat David O'Brock aktsiaseltsist Molycorp. Suure organisatsiooni juhtimise kogemusega on Erki Mölder ettevõttest TREV-2 ja makromajanduse pilti aitab kokku panna Maris Lauri. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja on ühtlasi ka nõukogu esimees Ahti Kuningas, sotsiaaldemokraatide esindaja on koolitusettevõtja Anto Liivat ning Reformierakonna esindaja väikeettevõtluskogemusega endine Räpina Paberivabriku juht Meelis Mälberg. Mul on hea meel, et kokku sai tugev, laiapõhjaline ja mitmekülgse kompetentsusega nõukogu, ning ma olen juba täheldanud, et nende töös valitseb hea sisekliima ja vajalik töörahu.
Neljas küsimus: "Perioodil 2004–2010 EAS-ist toetust saanud 622 ettevõttest on äriregistrist kustutatud, likvideeritud või pankrotis 41 firmat. Milliseid muudatusi tuleks Teie hinnangul teha EAS-i toetuste jagamise süsteemis?" Nimetatud tulemus on saadud kahe aasta tagusest ettevõtlustoetuste vahehindamisest. Praegu käib järgmine vahehindamine ja kuigi tulemused ei ole veel avalikud, võib juba öelda, et ettevõtete pankrotti minek on vähenenud pea kaks korda. Võrreldes viidatud ajavahemikuga on toetuste jagamise süsteemis juba tehtud mitu vajalikku muudatust. EAS on palju parandanud ettevõtete segmenteerimist, st tooteid ja teenuseid töötatakse välja konkreetsetele ettevõtete rühmadele, millel on juba teatud võimekus. Peale selle hinnatakse varasemast põhjalikumalt ettevõtete finantsilist jätkusuutlikkust. Üle on mindud kliendipõhisele teenindusmudelile, mis aitab kliendihalduritel proaktiivsemalt ettevõtete võimalikke probleeme arvesse võtta. Tulemuseks on näiteks see, et alustavatel ettevõtetel on ellujäämismäär tõusnud 96%-ni. See on paarikümne protsendi võrra parem tulemus kui paar aastat tagasi. Toetuste jagamise põhimõtteid vaadatakse üle ka tulevikus, et need täidaksid oma eesmärki.
Viies küsimus: "Spot Parking OÜ juhtum on üks mitmetest, kus avalikkusele jääb mulje, et EAS käib toetusteks ettenähtud rahaliste vahenditega hooletult ringi. Kas antud juhtumi puhul korraldati sisekontroll ning millised karistused järgnesid süüdlastele?" Spot Parking OÜ juhtum on tõepoolest kahetsusväärne ja sellest on õpitud. Spot Parking OÜ pankrotimenetluses koostas EAS küll toetuse tagasinõudmiseks hagi, kuid töötaja eksituse tõttu jäi see tähtaja jooksul esitamata. EAS-i õigusüksuse juristi assistent arvas, et hagiavalduse edastab kohtusse büroo assistent, samas büroo assistent teadis, et seda teeb õigusüksuse juristi assistent. Vea teinud juristi assistent praegu enam EAS-is ei tööta.
Mida on sellest juhtumist õpitud? EAS on rakendanud kindla süsteemi. Esiteks on sisse seatud menetluste kalender. Kõik kohtumenetlustega seotud menetlustähtajad registreeritakse ühes tsentraalses Outlooki kalendris ning topeltkaasuse eest vastutava isiku kalendris. Tähtaegadest kinnipidamise eest vastutab dokumendi koostaja, sh kontrollib menetlusdokumendi koostaja alati üle, et allkirja saanud dokument on ka EAS-ist välja saadetud ning vajaduse korral teeb seda ise või annab büroole selge korralduse seda teha. Teiseks on sisse seatud pankrotiteadete regulaarne kontroll. 2013. aasta oktoobris muudeti ka pankrotiteadete monitoorimise süsteemi. Nüüd teeb EAS-i info- ja tugikeskuse töötaja kord kuus üldise monitooringu ametlikes teadaannetes avaldatud pankrotiteadete kohta. Ta otsib, kas mõne EAS-i toetuse saaja kohta pole menetlusse võetud pankrotiavaldust või kuulutatud välja pankrot. Igal nädalal monitoorib EAS-i info- ja tugikeskuse töötaja ametlike teadaannete pankrotiteateid nende pankrotimenetluste kohta, mis on juba EAS-i süsteemis kajastatud. See süsteem rakendus novembris 2013. Monitooringu tulemused saadetakse teadmiseks ja vajaduse korral edasiseks tegevuseks tagasi nõuete ekspertidele. Seega juhtumist on õpitud ning rakendatud vajalikud kontrollsüsteemid. Tegemist oli kahetsusväärse üksikjuhtumiga, mida ei tohiks laiendada üldisemalt EAS-i tegevusele. Minu poolt kõik.

Aitäh! Ministrile on küsimusi. Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ajakirjanduse vahendusel tuli ilmsiks, et mõned eelmise EAS-i nõukogu liikmed olid soositud, st toetusi said kas nende enda või tuttavate firmad. Suurte mahtude puhul, ehkki maht ei ole kõige olulisem, heidab see siiski nõukogule kahtlast varju. Mul on küsimus, kuidas uus nõukogu selle eest hoolitseb, et nõukogu liikmed ei hakkaks oma firmasid soosima. Eelmise nõukogu puhul räägiti kallutatusest teatud erakonna poole. Kas uus nõukogu on neutraalne?

Selle nädala neljapäeval koguneb EAS-i uus nõukogu ja ühe punktina on kavas arutada sisekorrareglementi. Meil on plaanis seada tingimus, et nõukogu liikmed – alates sellest hetkest, kui nad on nõukogu liikmed – ei tohi esitada endaga seotud ettevõtete või organisatsioonide tarvis toetusetaotlusi. Ilmselt neljapäeval saab see fikseeritud. Mis on olnud, see on olnud, aga alates sellest hetkest, kui inimene on nõukogu liige, ei peaks ta taotlema EAS-ilt toetusi.

Andrus Ansip, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma tean, et sa ei saa vastata EAS-i nõukogu eest ja nimel, kuid ma küsin sinu arvamust. Kas sa pead kohaseks nõukogu konsensuse taotlemist uue juhataja ametisse nimetamisel või pead sa õigeks varasemat praktikat, mille järgi juhatuse esimees nimetati ametisse häältega 6 : 5?

Vaadates, kuidas toimib praegune nõukogu, tundub mulle, et see poliitika, kuidas otsusteni jõuda, paistab siiski olevat sihtida konsensust. Kui erimeelsused tulevad, siis ilmselt võib hääletamine muutuda vajalikuks, kuid ma saan aru, et nõukogu liikmed tahavad osaleda diskussioonides. Nad on näidanud ennast väga konstruktiivsest küljest juba esimesel koosolekul ja ma tahaks loota, et uus juhatuse esimees saab valitud konsensuslikul moel.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Mul on küsimus. Te kirjeldasite õige pikalt ja veenvalt uue EAS-i nõukogu kompetentsust ja seda, kuidas nad said ametisse teie ettepanekul ja proua ministri Palo allkirjaga 5. mail. Esimene koosolek oli 6. mail. Meil on homme rahvusringhäälingu nõukogu koosolek ja me saime päevakorra 6. mail ehk samal päeval, kui EAS-i nõukogu koos oli. Kas EAS-is ei ole mingit reglementi? Kas nõukogu liikmed teadsid ka, mida nad seal koosolekul arutama hakkavad? Ma saan aru, et te ise olite ka sellel nõukogu koosolekul. Kuidas see toimis? Mida nad sinna otsustama tulid ja kust nende teadmine pärines, kui nad olid alles eelmisel õhtul ametisse nimetatud? Kas selle kohta on mingid seadused või nõukogu töökord või kas põhikiri ka seda kuidagi reglementeerib?

Nõukogu esimees saatis materjalid enne nõukogu liikmetele tutvumiseks. Kõigile helistati ka üle ja küsiti, kas nad saavad koosolekul osaleda. Neil oli aega materjalidega tutvuda, kõikide vastus oli positiivne ja kõik olid teisipäeva hommikul kohal.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma küsin, kuidas teie näete ametnike vastutust, eriti siis, kui tehakse valesid finantsotsuseid. Kas ametnik peaks ka oma rahaga või oma palgaga mingil määral selle eest vastutama?

See on riskijuhtimise tasandi küsimus. Ma ei hakkaks selle kohta hinnangut andma.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ideaalis peaks EAS-i toetuste kaudu tekkima ju täiendavaid töökohti. On teil statistikat ka selle kohta, kui palju näiteks eelmisel aastal töökohti juurde tuli? Või juhtus hoopis nii, et n-ö efektiivistamise või konkurentsivõime tõttu töökohtade arv vähenes? Kumba eesmärki EAS täitis – kas tekkis töökohti juurde või paranes ettevõtete konkurentsivõime, mis ei tähenda tingimata töökohtade lisandumist?

Kõige suuremad töökohtade tekitajad olid loomulikult välisinvestorid, kes siia investeerisid ja siin töökohti lõid. Mainisin oma vastustes ka arve, aastatel 2010–2013 loodi 3100 töökohta. Kahtlemata on need investeeringud töökohti juurde toonud. Ma olen päri, et toetustel peaks olema majandustegevust ajas toetav mõju, st toetused ei peaks olema ühekordse efektiga. Tähtis on, et toetus soosiks jätkutegevusi majanduses.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Oma vastustes te mainisite ka seda, et parasjagu on koostamisel vahehinnang. Te loodate, et vahehinnangu järgi on pankrotistunud abi saavaid ettevõtteid jäänud kaks korda vähemaks. Kas te saate täpsustada, kes seda vahehinnangut koostab ja millal selle tulemused avalikuks saavad?

Ma jään selle koha pealt vastuse võlgu, mis EAS-i struktuuriüksus seda vahehinnangut koostab. Jah, jään siinkohal vastuse võlgu.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Kui me räägime EAS-ist, siis on rohkem juttu nõukogust ja juhatusest. Aga ma vaatasin põhikirja ja seal on täpselt öeldud, et struktuuriüksuste juures võivad tegutseda nõukojad. Kuna nendest keegi midagi ei räägi, siis ongi mul küsimus. Kas nõukojad on üldse olemas? Või ma eksin?

Jaa, on olemas nõukojad, mis töötavad. Ma tean, et turismi alal on nõukoda, mis töötab just vastava struktuuriüksuse juures, ja ka IT-demokeskuse juures on nõukoda. Ma tean, et nõukoda luuakse ka üksuse juures, mis tegeleb ettevõtlustoetustega. Seda praegu koostatakse.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Meediast on läbi käinud väide, et te soovisite nõukogu liikmeteks ka Jaan Puusaagi ja Krõõt Kilvetit. Kas see väide vastab tõele? Kui te seda soovisite, siis kuidas juhtus nii, et neid ei nimetatud nõukogu liikmeteks ja kes nende asemele nimetati?

Ma pean ütlema, et ma kaalusin läbi sadakond väga head kandidaati, nende hulgas ka Jaan Puusaagi ja Krõõt Kilvetit. Aga ma pidin välja valima seitse ja ma valisingi seitse. Nii et kõrvale ei jäänud mitte ainult need kaks väga head nime, vaid neid oli lausa 90 ringis. Ma ei leia, et peaks kõike üksipulgi lahkama hakkama. Ma arvan, et ei ole põhjendatud ka nende kahe eraldi esiletoomine ning just nende inimeste plusside ja miinuste kaalumine. Aga need olid minu otsused. See, mis meedias avaldati, justkui oleks keegi minu eest need otsused teinud, ei vasta tõele. Mul olid vabad käed nõukogu komplekteerimisel ja ma tutvustasin nõukogu enne fraktsioonis tutvustamist ka peaministrile ja erakonna peasekretärile. Ka neil ei olnud vastuväiteid ja nii see läks.

Rohkem küsimusi ministrile ei ole. Aitäh, minister! Avan läbirääkimised. Läbirääkimissoovi ei ole. Lõpetan selle päevakorrapunkti arutelu.

Järgmine on Riigikogu liikmete Yana Toomi, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Priit Toobali ja Eldar Efendijevi arupärimine makseraskustes oleva ettevõtte töötaja töötuskindlustushüvitise kohta, mis on esitatud 8. aprillil. Arupärijate nimel palun kõnetooli Valeri Korbi!

Head kolleegid! 8. aprillil s.a esitasime meie, viis Keskerakonna fraktsiooni liiget, arupärimise minister Urmas Kruusele. Arupärimise teema on makseraskustes olevate ettevõtete töötajate töötuskindlustushüvitised. Oma arupärimises kirjutame sellest, et ühiskonnas on viimasel ajal palju räägitud, kuidas Eesti riik ei paku oma inimestele piisavat kindlustunnet. Töötaja ehk maksumaksja on meie riigi oluline ressurss, kelle õiguste kaitsmine peab olema üks riigi prioriteete. Kahjuks ei pööra Eesti Vabariigi valitsus sellele piisavalt tähelepanu ja seetõttu jäävad töötajad riigi kaitsest ilma. Arupärimises räägime sellest, et tekivad olukorrad, kus inimene töötab ettevõttes, mis on sattunud makseraskustesse, ja raskustesse sattumise tagajärjel ei ole tööandja töötajale mitu kuud maksnud kokkulepitud tasu. Rahata jäänud inimene pöördub üldjuhul töövaidluskomisjoni, kus ta saab enamikul juhtudel õiguse. Samas ei ole selle õigusega midagi peale hakata, kui tööandja jätkuvalt kohustusi ei täida. Sellise olukorra lahendamiseks annab seadus töötajale õiguse pöörduda kohtutäituri poole, et algatada sundtäitmine. Samas ei ole sundtäitmine võluvits – kui ettevõttel raha ei ole, siis ei maksa ta ka sundtäitmise korral palkasid välja. Seejärel, pärast nurjunud sundtäitmist, soovitavad kohtutäiturid enamikul juhtudel töötajal kohtusse pöörduda, et algatada ettevõtte pankrot.
Eespool kirjeldatud asjaajamisele kulub mitu kuud, selle aja jooksul puudub inimesel aga sissetulek ja ka õigus pöörduda abi saamiseks töötukassa poole. Õigus pöörduda töötukassa poole töötuskindlustushüvitise saamiseks tekib alles pärast ettevõtte pankrotimenetluse alustamist. Kuid pankrotimenetlus algatatakse kohtus, kus kohtunikul on õigus nõuda pankrotimenetluse algatajalt deposiiti ehk ettemaksu, mis võib olla vajalik pankrotihalduri tasu ja menetluskulude katteks. Deposiidi nõudmine on asjaga kokku puutunud inimeste väitel tavapärane praktika, eriti neil juhtudel, kui tööandja varaline seisukord ei ole teada ja puudub kinnisvara. Deposiidi maksmine on saanud töötajale kohtusse pöördumisel suureks takistuseks, kuna kohtus määratud deposiit, näiteks 650 eurot, on sissetulekuta inimese jaoks liiga suur summa. Tekkinud ebaõiglasele olukorrale on viidanud ka meie õiguskantsler. Ta leiab, et inimestele on ülekohut tehtud ja ministeeriumid peavad välja töötama lahenduse, mis arvestaks nii avalikku kui ka üksikisiku huvi.
Seoses sellega on meil kolm küsimust. Kas Sotsiaalministeerium on koostöös mõne teise ministeeriumiga nimetatud probleemi arutanud ning millised on seisukohad? Palun selgitage, milliseid sisulisi lahendusi on välja pakutud ning mis on iga lahenduse positiivsed ja negatiivsed küljed! Millal on oodata eelnõu, mis kaotaks seaduselünga ja tagaks isiku põhiseadusest tuleneva õiguse saada töötuskindlustushüvitist? Niisiis ootame ministrilt vastuseid. Suur tänu!

Arupärimine on esitatud minister Urmas Kruusele. Palun!

Austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Loen ette küsimused selle teema kohta ja püüan vastata. Esimene küsimus: "Kas Sotsiaalministeerium on koostöös mõne teise ministeeriumiga nimetatud probleemi arutanud ning millised on seisukohad?" Vastus on lühike ja selge. Tõepoolest, Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium on korraldanud ühiseid koosolekuid ja arutanud seda teemat ning otsivad võimalusi probleemi lahendamiseks. Koostöös töötukassaga analüüsiti ka võimalikke alternatiive.
Teine küsimus: "Palun selgitage, milliseid sisulisi lahendusi välja pakuti ning mis on iga lahenduse positiivsed ja negatiivsed küljed!" Maksejõuetuse hüvitise maksmise eesmärk on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. Tööandja maksejõuetuse riski katmisel on tegemist tööandja vastutuskindlustusega, kus töötuskindlustussüsteem võtab osaliselt üle tööandja kohustused ning tema maksejõuetuse korral makstakse töötajale saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamise hüvitis. Maksejõuetuse riskide maandamiseks maksab tööandja töötuskindlustusmakset, mille määr on sätestatud töötuskindlustuse seaduses. Seega on tööandja makstav töötuskindlustusmakse konkreetselt seostatud ainult tööandja maksejõuetusega pankrotiseaduse tähenduses, mitte muu majandusliku olukorra ettearvamatu halvenemise tingimustega.
Töötuskindlustuse seaduse § 19 kohaselt on tööandja maksejõuetusena käsitatavad tööandja pankroti väljakuulutamine ja pankrotiavalduse menetlemise lõpetamine pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kehtiva seaduse väljatöötamisel on aluseks võetud Euroopa Nõukogu 20. oktoobri 1980. aasta direktiiv, mille eesmärk oli anda töötajatele minimaalne kaitse tööandja maksevõimetuse korral. Nimetatud direktiiv oli töötuskindlustuse seaduse §-s 19 sätestatud maksejõuetuse mõiste piiritlemise aluseks. Maksejõuetus on defineeritud pankrotiseaduses. Pankrotiseaduse § 1 lõike 2 kohaselt on isik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Siinkohal tuleb rõhutada, et püsiva maksejõuetuse ilmnemisel tuleb käivitada pankrotimenetlus.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 kohaselt peavad juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Samuti sätestab äriseadustik äriühingute puhul kohustuse esitada pankrotiavaldus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel äriühingu püsiva maksejõuetuse ilmnemisest. Nimetatud kohustuse eesmärk on tagada, et juriidiline isik ei jätkaks püsivalt maksejõuetuna oma tegevust. Seejuures on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine karistatav ka karistusseadustiku alusel.
Eeltoodud sätted peavad tagama, et maksejõuetud juriidilised isikud ei tegutseks, ning püsiva maksejõuetuse korral on juhatuse liikmetel kohustus esitada viivitamatult pankrotiavaldus. Nimetatud sätete tulemuslik ja tõhus rakendamine peab tagama töötaja õiguse saada tööandja maksejõuetuse hüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel. Samas me mööname, et on probleeme, mis takistavad nende sätete tõhusat toimimist.
Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium arutasid võimalust sätestada ka kindlustusseaduses tööandja maksejõuetuse mõiste, et teha inimestele hüvitise taotlemine lihtsamaks. Maksejõuetuse mõiste laiendamine ja sisulise hinnangu andmine maksejõuetusele muudes seadustes või institutsioonides võib aga praktikas tekitada segadust ning põhjustada hüvitise taotlemise kuritarvitamist. Sotsiaalministeerium tegi Justiitsministeeriumile ettepaneku kaaluda võimalust vabastada töötajad ajutise halduri tasu ja kulutuste jaoks vajaliku deposiidi maksmisest ning tagada seejärel isikutele võimalus taotleda töötuskindlustushüvitist. Justiitsministeerium edastas 31. oktoobril 2013. aastal Sotsiaalministeeriumile e-kirja, milles toetab töötajate vabastamist ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks ette nähtud deposiidi maksmise kohustusest. Kuid tol hetkel ta seadusmuudatuse tähtaega ei täpsustanud. Sellise lahenduse korral tasutakse deposiit riiklikest vahenditest ning muudatusettepanek vabastab majanduslikult vähekindlustatud isikud pankrotimenetluse kuludest, sh halduri tasu ja deposiidi maksmisest.
Kolmas küsimus: "Millal on oodata eelnõu, mis kaotaks ära seaduselünga ja tagaks  põhiseadusest tuleneva isiku õiguse saada töötuskindlustushüvitist? Siinkohal tuleb silmas pidada, et nii nagu õiguskantsler möönis, võib eespool kirjeldatud rikkumine kaasa tuua ka töötaja teiste subjektiivsete õiguste rikkumise." 7. mail s.a saime Justiitsministeeriumilt info, mille järgi muudatuse eelnõu plaanitakse saata  kooskõlastamisele tänavu juunis. Aitäh!

Kas ministrile on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Küsimusi siiski on, palun vabandust! Andrus Ansip, palun!

Austatud juhataja, palun vabandust hilinemise pärast! Hea minister! Teatavasti on seadusandja seadnud piirid, mille ulatuses pankrotihüvitist välja makstakse. Pankrotihüvitise suurus ei sõltu küll töötuskindlustusstaažist, kuid see suurus on piiratud. Ja ma olen täheldanud seda, et väga paljudel juhtudel töötajad krediteerivad oma tööjõuga, oma töötamisega liiga pika aja jooksul tööandjat, lootes, et töötuskindlustuskassa kõik need maksmata palgad välja maksab. Kas sinu meelest võiks selliste probleemide ennetamisel olla kasu eelkõige teavitustöö tegemisest?

Jah, austatud küsija, teavitustöö on sellistel puhkudel kindlasti vajalik ja kasulik. Me peame tõepoolest möönma, et töötajad on aeg-ajalt liiga sinisilmsed ja aitavad tegelikult niisugusele negatiivsele majanduslikule situatsioonile kaasa, olles pärast ise hädas. Kuigi me teame, et seaduse järgi on kohustus teavitada maksejõuetusest, mis on pidev ega ole otseselt sõltuv ühest või teisest majanduskeskkonnast. Nii et ma ühinen küsija arvamusega.

Aitäh, minister! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimissoovi ei ole. Lõpetan selle arupärimise käsitlemise.

Järgmine on Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Yana Toomi, Mailis Repsi, Tarmo Tamme, Priit Toobali ja Lauri Laasi 14. aprillil esitatud arupärimine väikelaste tervisekontrolli kohta (nr 400). Arupärimine on esitatud minister Urmas Kruusele. Palun arupärimist tutvustama Kadri Simsoni!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Oleme esitanud samasisulise arupärimise mõlemale Sotsiaalministeeriumi ministrile, sest 14. aprillil, kui me arupärimise üle andsime, oli selge, et ministrite vastutusala jookseb täpselt pooleks, kui teema on väikelaste tervisekontroll.
11. märtsil s.a hääletas Riigikogu enamus menetlusest välja Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, mille sisu oli teha valitsusele ettepanek tegelda olukorraga, kus vanemad jätavad väikelapse hooletusse ja sellele ei pööra tähelepanu ka meditsiinitöötajad. Eestis on üha sagedasem selline probleem, et vastsündinud lapsed jäävad ilma korralikust vanemlikust hoolitsusest. Lapsed on jäetud hooletusse, nad on sunnitud kannatama tühja kõhtu ning taluma väärkohtlemist. Väikelaste tervisekontrolli süsteemi probleemsus seisneb asjaolus, et perearstidel on küll kohustus lapsi jälgida, kuid vanematel ei ole kohustust lapsi arsti juurde viia. Terviseameti hinnangul esineb olukordi, kus vastsündinu ei ole kuude viisi mitte ühegi perearsti nimistus. Seetõttu on vastutus väikelapse tervisekontrolli läbiviimise eest kindlaks määramata. Ka perearstide endi hinnangul on Eestis küllalt väikelapsi, kelle tervisest ja arengust neil ülevaade puudub. Keskerakonna ettepanek oli siduda vanemahüvitise saamine sellega, kuidas lapsevanem oma lapse tervise eest hoolitseb. Korralikud lapsevanemad teevad seda niikuinii ja neile ei tekiks mingit lisakoormust, aga see meede aitaks hoolt kanda ka nende laste tervise eest, kelle vanemad seda võib-olla ei tee.
Sellest tulenevalt on meil minister Kruusele neli küsimust, mida ma aja kokkuhoiu mõttes ei hakka ette lugema. Ma usun, et minister loeb need ette ja annab ka vastused. Tänan!

Aitäh! Arupärimisele tuleb vastama minister Urmas Kruuse.

Austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Lähen kohe küsimuste juurde. Esimene küsimus: "Terviseamet on väikelaste tervisekontrolli tagamise ühe võimaliku lahendusena välja pakkunud, et vastsündinu võetakse automaatselt arvele selle perearsti nimistusse, kuhu seni kuulus lapse ema. Kas Te pooldate Terviseameti ideed ja leiate, et see lahendab väikelaste tervisekontrolliga seonduvad probleemid?" Ma leian, et vastsündinu tervisekontrolliga seonduvalt on kõige olulisem teha seda õigeaegselt, mille eelduseks on info liikumine tervishoiuasutuste ja perearsti vahel. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 8 lõike 3 alusel on igal Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel õigus valida perearst. Sama paragrahvi lõike 4³ alusel saab ka Terviseamet mitteregistreerunud isiku perearsti nimistusse määrata. Nende sätete alusel määratakse perearsti nimistusse ka vastsündinud ja imikud. Praegu on perearsti nimistusse võtmiseks oluline vastsündinu vanemate tahteavaldus. Seega eeldab kehtiv süsteem vanemate initsiatiivi või Terviseameti sekkumist. Enamik vanemaid valibki ise lapsele perearsti, kelleks sageli on vanema enda perearst.
Väljatöötamisel on võimalus, et ema saab juba sünnitusmajas oma vastsündinud lapsele perearsti valida. Me toetame lahendust, et info liiguks tervise infosüsteemi kaudu kiiresti sünnitusmajast perearsti töölauale, ning töötamegi selle rakenduse suunas. Seaduste muutmisest ja tehnilistest võimalustest olulisem on aga probleemide varajane märkamine ja vajaduse korral sekkumine. Pereõe ja perearsti läbiviidava tervisekontrolli esmane eesmärk ongi peale terviseseisundi hindamise nõustada ja toetada lapse perekonda, märgata kitsaskohti ning neile asjakohaselt reageerida.
Teine küsimus: "Kuidas on Teie hinnangul võimalik kehtiva süsteemi raames tagada tõhus järelevalve ja efektiivne sekkumine väikelapsi puudutavates terviseküsimustes?" Terviseamet tegi eelmisel aastal aktiivset koostööd nende lapsevanematega, kes ei olnud oma vastsündinud lapsele perearsti valinud, otsis vastsündinule perearsti ja määras ta siis vastavasse nimistusse. Sellisel juhul võib vastsündinu esimene tervisekontroll aga toimuda natukene hiljem, kui me seda ideaalpildis soovime. Probleeme tekitab eelkõige olukord, kus vanemad kas teadmatusest või hoolimatusest ei vali lapsele perearsti. Selgelt probleemsetel juhtudel sekkutakse juba sünnitusosakonnas ning haigla sotsiaaltöötaja võtab ühendust elukohajärgse omavalitsuse sotsiaaltöötajaga, kes võtab juhtumi jälgimise alla ning teeb perearstiga koostööd. Perearstil on tööjuhendi määruse järgi kohustus regulaarselt laste tervist kontrollida ning vajaduse korral teha koostööd sotsiaaltöötajaga ehk kohustus teavitada kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajat muret tekitavatest asjaoludest. Laste heaolu tagamise seisukohast on oluline rahuldada nii väikelapse enda vajadusi kui ka suunata ning juhendada vanemaid.
Kolmas küsimus: "Ka Eesti Perearstide Selts on välja pakkunud mõtte, et riiklikke ja kohalikke toetuseid saaksid vaid need vanemad, kes käivad lapsega regulaarselt arstlikus kontrollis. Kas Te toetate kohalike ja riiklike toetuste sidumist lapse arstlikus kontrollis käimisega?" Lastega perearsti juures käimist tuleb mitmesuguste meetmetega igati soodustada, et seeläbi ennetada või varakult avastada laste terviseprobleeme, sõltuvalt sellest, kui hooletusse on laps jäetud, ning vajaduse korral tuleks kindlasti informeerida kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötajat. Toetuse sidumine arstlikus kontrollis käimisega oleks eelkõige motiveeriv meede, kuid toetuseta jätmine oleks paraku pigem tagantjärele karistamine. Seetõttu oleme seisukohal, et enne kui võtta kasutusele sanktsioneerivad meetmed, tuleks läbi kaaluda teised, oma sisult pigem ennetavad ja toetavad võimalused. Arvestama peab ilmselt ka seda, et kui perel on niigi raskusi toimetulekuga, siis peretoetuste ja hüvitiste maksmise peatamine halvendab lapse olukorda kindlasti veelgi. Ma arvan, et riigi eesmärk peaks olema positiivsete meetmetega abistada perel last kasvatada ja tema eest hoolitseda, mitte rõhuda karistamisele.
Neljas küsimus: "Milliseid meetmeid plaanite Sotsiaalministeeriumis välja töötada ning rakendada selleks, et igale väikelapsele oleks tagatud õigeaegne tervisekontroll? Kas üheks võimalikuks meetmeks võiks olla Keskerakonna fraktsiooni poolt välja pakutud vanemahüvitise sidumine lapse arstlikus kontrollis käimisega?" Ma arvan, et praeguse süsteemi edasisel täiendamisel on kõige olulisem see, et perearstid saaksid võimalikult operatiivset infot kõigi vastsündinute kohta. Siis nad saaksid tõepoolest maksimaalselt täita oma ülesandeid lapse tervise kaitsel, sh vajaduse korral teha koostööd kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajaga. Laste tervisekontrolli teema on igal juhul väga oluline, kuid laste tervikliku heaolu seisukohast tuleks seda käsitleda osana laiemast, nn varase sekkumise süsteemist. Uue, praegu kooskõlastusringil oleva lastekaitseseaduse eesmärk ongi just laste huvide kaitsmine. Olulist rõhku on pandud ka riskide ennetamisele, varasele sekkumisele, abivajavate laste võimalikult kiirele ja efektiivsele abistamisele, kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö toetamisele ning valdkonnaülesele lastekaitsetööle. Me teame, et lastekaitsetöötajaid ei ole mitte kõigis omavalitsustes ja see töö on suhteliselt ebaühtlane. Sotsiaalministeeriumis on praegu koostamisel ka peretoetuste ja teenuste roheline raamat ning laste vaimse tervise ja varase sekkumise alane kontseptsioon. See kõik koos peaks tõhustama just seda valdkonda, mida head arupärijad on puudutanud. Aitäh!

Ministrile on küsimusi. Kadri Simson, palun!

Aitäh, lugupeetud minister! Te mainisite, et Eestis sõltub väikelapse perearsti nimistusse saamine tema vanema tahteavaldusest. Kui vanemalt seda avaldust ei tule, siis hakkab millalgi tegutsema Terviseamet, kes võtab ühendust kohaliku sotsiaaltöötajaga. Oma vastuses mainisite ka, et sel juhul lapse saamine arsti hoole alla paraku viibib. Kui palju see aega võtab? Millal Terviseamet avastab, et laps ei ole perearsti nimistus, ja kui vanalt laps lõpuks pärast sünnitusmaja esmakordselt arsti juurde jõuab?

Aitäh, hea küsija! Kui me vaatame, mitmel korral Terviseamet on sellesse protsessi sekkunud, siis võib öelda, et umbes sajal korral. Keskmist aega on väga keeruline öelda, sest see on alati olnud individuaalne. Aga kui sünnitusmajas määratakse ema järgi lapse elukoht, siis see tähendab tegelikult seda, et ühel hetkel Terviseamet võrdleb registriandmeid ja kontrollib, kas see laps on perearsti nimistus olemas. Kui mitte, käivitub kohe protsess, kus hakatakse selle perekonnaga tegelema, et määrata lapsele perearst.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Mulle näib, et selles suures mängus on kaks poolt: üks pool on kohalikud omavalitsused, teine on Terviseamet. Võib-olla oleks parem, kui selle probleemiga tegeleks üks peremees? Siis teaks, kelle käest küsida, kas kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt või perearstide seltsilt.

Aitäh, hea küsija! Kui me vaatame Eesti sotsiaalhoolekande süsteemi tervikuna, siis peame tõdema, et efektiivne, tõhus ja eesmärgipärane sotsiaalhoolekanne hõlmabki just eri institutsioonide koostööd. See tähendab seda, et me ei saa ega tohi välistada kohalikke omavalitsusi ja riik peab samamoodi koostöös osalema. Nagu me neid juhtumeid vaadates näeme, on nende puhul sekkutudki mitmelt poolt tulnud märkuste tulemusena. Juhtumid ei ole alati ühte tüüpi, vahel on sünnitusmajas tehtud mingi tähelepanek ja teavitatud sotsiaalametnikku jne. Teiseks peame kindlasti arvestama ka seda, et nii mõnelgi juhul – ja neid juhtusid ei olegi nii vähe – tahavad lapsevanemad teist perearsti, kui neil endal on. Osaliselt on see tingitud võib-olla sellest, et vaadatakse, kas perearstil on pediaatri taust. Vabadus valida perearsti peab kindlasti kodanikul olema, ka siis, kui ta teeb neid toiminguid oma alaealise lapse eest.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Soomes näiteks on sünnitoetus ja universaalsed lapsetoetused seotud laste sünnieelse kontrolliga. Mis te arvate, kas see on ratsionaalne, kas see on hea või on see vabaduse piiramine?

Aitäh, auväärt küsija! Ma olen kindlasti nõus sellega, et me kõik peame muretsema laste pärast, kes ise enda eest seista ei saa. Seda, millised on ühe või teise riigi seadused, mõjutavad ühelt poolt tõepoolest ka maailma praktika ja kogemused, aga ennekõike peab nende aluseks olema konkreetse riigi kogukonna, selle inimeste kokkulepe. Ja kui seadusandja tasemel peetakse diskussiooni, siis seal lepitaksegi kokku, millist mudelit konkreetselt Eesti Vabariigis rakendada.

Aitäh, minister! Rohkem küsimusi ei ole, võite puldist lahkuda. Avan läbirääkimised. Läbirääkimissoovi ei ole. See päevakorrapunkt on ammendatud.

Järgmine on Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Yana Toomi, Mailis Repsi, Tarmo Tamme, Priit Toobali ja Lauri Laasi 14. aprillil esitatud arupärimine väikelaste tervisekontrolli kohta (nr 399), mis on esitatud sotsiaalminister Helmen Kütile. Arupärijate nimel võtab sõna Kadri Simson. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ka see arupärimine puudutab neid väikelapsi, kes on jäänud ilma perearsti järelevalveta. See arupärimine on esitatud sotsiaalminister Helmen Kütile ka seetõttu, et kui kaks kuud tagasi kõnealust teemat siin Riigikogu saalis arutati, siis oli Helmen Kütt üks väheseid Riigikogu liikmeid (kokku oli neid 33), kes toetas Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut siduda vanematoetus väikelapse tervisekontrolliga. See ettepanek ei ole jalgratta leiutamine. Euroopas ja ka mitmel pool mujal maailmas seotakse lastetoetuse saamine vastsündinu meditsiinilise kontrolliga. Näiteks Prantsusmaal nõutakse, et vastsündinut tuleb meditsiiniliselt kontrollida esimesel nädalal peale tema sündi, seejärel kontrollitakse last üheksandal elunädalal ja ka kaheaastaseks saamisel. Kui need arstil käigud on tehtud, siis võimaldab kontrolli alusel antav tõend ka lastetoetust saada. Samasuguseid tingimuslikke lastetoetusi on veel mitmel pool, näiteks Saksamaal. Niisiis me teame, et kaks kuud tagasi Helmen Kütt toetas seda ettepanekut opositsioonipingilt hääletades. Nüüd on selle ettepaneku toetamine juba ministri pädevuses. Seetõttu saigi arupärimine üle antud ja ma olen juba ette tänulik vastuste eest.

Arupärimisele vastab sotsiaalminister Helmen Kütt.

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed, kõigepealt ma väga tänan selle arupärimise eest! Minu meelest laste, sh väikelaste tervise teemadel peabki rääkima palju ja kogu aeg, sest probleem on tõsine. Selle tõttu loen ka küsimused uuesti ette. Kuna meile olid esitatud täpselt ühtemoodi küsimused, siis palun juba ette vabandust, et ka mõned vastused on sarnased, aga kindlasti annan lisaks tervise- ja tööministri härra Urmas Kruuse räägitule juurde ka sellist sotsiaalset vaadet.
Esimene küsimus: "Terviseamet on väikelaste tervisekontrolli tagamise ühe võimaliku lahendusena välja pakkunud, et vastsündinu võetakse automaatselt arvele selle perearsti nimistusse, kuhu seni kuulus lapse ema. Kas Te pooldate Terviseameti ideed ja leiate, et see lahendab väikelaste tervisekontrolliga seonduvad probleemid?" Nagu minu hea kolleeg juba eespool mainis, eeldab praegu kehtiv süsteem tõepoolest, et vastsündinu vanemad teevad avalduse lapse kandmiseks perearsti nimistusse. Ka sellest oli juttu, et väljatöötamisel on lahendus, mille kohaselt ema saab juba sünnitusmajas oma vastsündinud lapsele perearsti valida. Tegelikult me toetame väga seda lahendust, et info liigub tervise infosüsteemi kaudu sünnitusmajast kiiresti perearstile ja sealt juba edasi rakendamise suunas.
Ma tahan veel puudutada seda teemat, et sotsiaalkomisjonile esitati just siis, kui Keskerakonna fraktsioon algatas seadusmuudatuse, 30. jaanuari 2014. aasta seisuga materjalid seletuskirja juurde. Seal on ka välja toodud, et üks võimalus oleks kehtestada samamoodi nagu mõnes teiseski riigis nõue, et vanem ei saa enne sünnitusmajast lahkuda, ei saa tõendit, mille alusel sünd registreerida ja toetusi taotleda, kui on olemas info lapse perearsti kohta. Tihtipeale on sünnitusmajades juba enne lapse sündi ka teave sünnitaja riskigruppi kuulumise ning võimaluse kohta saada nõu haigla sotsiaaltöötajalt, samuti võib vajaduse korral pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Kui perearstil on info tema nimistusse kuuluvatest lastest, siis on tal võimalik reageerida teinekord isegi enne seda, kui laps on arstlikku kontrolli jõudnud. Nii et seda uut korda välja töötades liigutakse kindlasti sinnapoole, et selline info oleks olemas. Seaduste muutmisest ja tehnilistest võimalustest olulisem ongi just nimelt see varajane sekkumine ja märkamine, et ükski laps ei jääks tähelepanuta ja saaks abi enne, kui olukord on juba halvaks muutunud.
Teine küsimus: "Kuidas on Teie hinnangul võimalik kehtiva süsteemi raames tagada tõhus järelevalve ja efektiivne sekkumine väikelapsi puudutavates terviseküsimustes?" Terviseamet on tõepoolest rohkem kui sajal korral pidanud sekkuma ja otsima üles need vanemad, kes ei ole oma last õigel ajal registrisse kandnud. Kuna info pole seetõttu perearstini jõudnud, siis on jäänud täitmata kuni 18-aastaste laste tervisekontrolli juhendist tulenevad nõuded, mida peab tegema esimesel nädalal, mida teisel nädalal, milliseid uuringuid ja kontrolle – see 2009. aastal kinnitatud juhend on päris mahukas ja põhjalik materjal. Praegu ongi nii, et kui vanemad kas teadmatusest või hoolimatusest ei vali lapsele perearsti, siis tuleb haigla sotsiaaltöötajal ja sünnitusosakonnal jagada infot ka omavalitsuse sotsiaaltöötajaga. Väikeses omavalitsuses see ei olegi tegelikult probleem. Ma tahan väga tunnustada neid omavalitsusi, kes on sidunud näiteks sünnitoetuse maksmise teatud tingimustega, sh ka arsti juures kontrollis käimisega. Selliseid omavalitsusi Eestis on, näiteks Tallinn ja mitmed teisedki. Ema rasedusaegne jälgimine on samuti väikelapse tervise huvides ja omavalitsus saab sellesse juba enne lapse sündi panustada.
Kolmas küsimus: "Ka Eesti Perearstide Selts on välja pakkunud mõtte, et riiklikke ja kohalikke toetuseid saaksid vaid need vanemad, kes käivad lapsega regulaarselt arstlikus kontrollis. Kas Te toetate kohalike ja riiklike toetuste sidumist lapse arstlikus kontrollis käimisega?" Siin on tõepoolest pakutud mitmesuguseid meetmeid ja leitud, et laste parema tervise ja perede parema toimetuleku seisukohast on perearsti olemasolu äärmiselt oluline lüli, see aitab laste terviseprobleeme varakult märgata ja haigusi ära hoida. Kui aga toetus rangelt sellega siduda, siis jääb see tihtipeale küll vaid karistavaks meetmeks. Ma võin aga öelda, et meil on praegu väljatöötamisel lastekaitseseadus, kus kindlasti arvestatakse nii peretoetuste ja teenuste rohelist raamatut kui ka varase sekkumise kontseptsiooni, mille valmimise lõpptähtaeg on 2015. aasta neljas kvartal. Eesmärk on analüüsida tervishoiusüsteemi ja näiteks ka pereõdede kodukülastuste võimalusi, et toetada lastega peresid. Minu meelest väärib Keskerakonna ettepanek just nimelt siin väga tõsist kaalumist ja analüüsi. Mina isiklikult arvan, et see on üks võimalus, kuidas lapsi ja nende tervist saaks juba varajasest east alates jälgida.
Ma loodan väga, et kõik need variandid ja võimalused leiavad tõsist kaalumist vaimse tervise ja varase sekkumise alases kontseptsioonis, mille väljatöötamise lõpptähtaeg on, nagu öeldud, 2015. aasta neljas kvartal. Tegelikult on see osaliselt ka vastus neljandale küsimusele, kas Keskerakonna fraktsiooni pakutud vanemahüvitise sidumine lapse arstlikus kontrollis käimisega võiks olla üks meede. Küsimus on lihtsalt selles, kas just vanemahüvitis, mis kindlasti küll motiveerib lastevanemaid rahalistest kaalutlustest lähtudes, sobib kõnealuse meetme iseloomu ja eesmärki silmas pidades kõige paremini. Vanemahüvitise maksmise eesmärk on toetada vanemate töö- ja pereelu ühitamist, mistõttu pakutud seos ei ole päris kooskõlas hüvitise eesmärgiga, aga ma leian, et ühe variandina oleks see siiski mõeldav. Nii et seda ettepanekut kindlasti analüüsitakse ja sotsiaalministrina ma toetan neid analüüse, et saada selgust, mis oleks parim lahendus. Aitäh!

Küsimused sotsiaalministrile. Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, härra juhataja! Kuna arupärimine on sama mis eelmine, ja nii nagu proua minister ütles, on ka vastused samad, siis ma arvan, et on täiesti õigustatud esitada proua ministrile sama küsimus, mille ma esitasin härra ministrile. Nimelt küsimus selle kohta, et soomlastel on toetus seotud laste sünnieelse kontrolliga. Kuidas te arvate, kas nemad on sotsialismusele lähemal kui meie ja kas meie teie targal juhtimisel liigume ka selles suunas või me liigume oma suures vabadustahtes ikkagi sinna, kus on igaühe oma asi – tahad, ela, tahad, sure?

Aitäh, hea küsija! Minu ja eelkõneleja vastused päris samad, identsed selles mõttes ei olnud, et mina laiendasin neid sotsiaalse poole osas. Ma pean ütlema, et minule Soome mudel meeldib, aga see meeldib isiklikult mulle. Kas Eesti riik peaks sama mudeli üle võtma? Soomes on väga palju teisigi meie omadest erinevaid toetusi ja süsteeme, nii et see on kaalumise ja analüüsi koht. Aga paljus me ju võtame eeskuju teistest riikidest, miks siis mitte ka seda lahendust analüüsida ja ühe võimalusena aluseks võtta. Nii nagu oli juttu, peab 2015. aasta neljandaks kvartaliks valmima kontseptsioon. Igal juhul väärib see ettepanek tõsist kaalumist.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te kommenteerisite Keskerakonna ettepanekut siduda vanemapalk lapse tervisekontrollis käimisega kahes vastuses eri moodi. Esimene kord te nimetasite seda karistamiseks, et hooletud vanemad jäävad rahast ilma. Teisel korral, viimases vastuses ütlesite, et see oleks motiveeriv pakett, et see motiveeriks hooletuid vanemaid oma lapsega arsti juures käima, sest siis saab toetust. Ma ise olen ka pigem seda meelt, et Tallinna linn, kes on arsti juures käimise sidunud sünnitoetusega, on kindlasti mõelnud seda motiveeriva meetmena. Tallinna abilinnapea on professionaalne lastearst ja kindlasti ei soovi ta karistamisega väikelapsi halvemasse olukorda panna. Täpsustav küsimus: kumb see siis teie arusaama järgi on, kas see on ilmselgelt karistamine või koostöös sotsiaaltöötajatega pigem ikkagi motiveeriks hooletuid lapsevanemaid arsti juurde minema?

Aitäh küsimuse eest! Mina mõtlesin karistamise all seda, et kui toetus jääb saamata, siis see tähendab perele ühel perioodil majanduslikult rasket seisu, tähendab seda, et laual ei pruugi ka toitu olla. Mis puudutab seda, et siduda toetuse maksmine teatud tingimustega, tehes seejuures koostööd ka sotsiaaltöötajatega, aidata vanematel aru saada sellise asja mõttest ja teavitada, siis see väärib kahtlemata arutamist. Karistuse all ma mõtlesin eelkõige aga seda, et kui toetus ära jääb, siis võib ka tühi kõht majas olla.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Meie pakutud vanemahüvitise sidumine lapse arstlikus kontrollis käimisega nõuab teiepoolset analüüsi ja ma saan aru, et see analüüs saab valmis alles 2015. aasta neljandas kvartalis. Mida te nii kaua analüüsite, milles on probleem?

Aitäh küsimuse eest! Vastus on see, et praegu on Sotsiaalministeeriumis koostamisel peretoetuste ja teenuste roheline raamat, mis valmib juba 2014. aasta kolmandas kvartalis. Aga veel on koostamisel laste vaimse tervise ja varase sekkumise alane kontseptsioon, mille tähtaeg on 2015. aasta neljas kvartal. Need asjad on tegemisel, nendega on tegeldud juba enne minu ametisse asumist. Uskuge, paljude otsuste langetamisel on siiski vaja analüüsida ja saada neile, ütleme siis, akadeemiline või teaduslik alus. Enne, kui otsused vastu võtta, on siiski vaja analüüsi.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Ütlesite, et Keskerakonna ettepanek on ainult üks võimalus. Mina tahaksin teada, mida siis veel võiks pakkuda, et meie lapsevanemad ei unustaks oma lapsi arstlikku kontrolli viia.

Neid võimalusi on ka tutvustatud. Omavalitsused on esitanud mõned mõtted, mis on seotud näiteks ühise andmebaasiga. Konkreetselt Viljandi linnas oli selle nimeks Villast ehk "Viljandi last", mis hõlmas perearste, sotsiaaltöötajaid ja ka politseinikke, sest mõeldud oli ka vanemate laste peale. Iga liigutus, mis seal tehti, oli nendele, kellel oli õigus sellesse andmebaasi minna, näha. Aga sellist süsteemi on võimalik rakendada ainult juhul, kui vanem annab selleks kirjaliku nõusoleku, ja tihtipeale vanemad seda nõusolekut ei andnud. Nii et ma pean kurvastusega ütlema, et Viljandis see süsteem ennast ei õigustanud. Me panustasime palju, sest olime ka näinud, et tihtipeale jõuab laste mure sotsiaaltöötajate kaudu perearstideni siis, kui on juba hilja. Nii et võimalusi, mida arutada, on mitmesuguseid, ja üks variant oleks siiski ka ühine andmebaas.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, sotsiaalminister Helmen Kütt! Avan läbirääkimised. Läbirääkimissoovi ei ole. See arupärimine on käsitletud.

Järgmine punkt on Riigikogu liikmete Yana Toomi, Eldar Efendijevi, Valeri Korbi, Urbo Vaarmanni, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 23. aprillil 2014 esitatud arupärimine Sotsiaalministeeriumi-poolse rahalise toetuse kohta juhendmaterjalile "Lapse heaolu hindamise abivahend lastekaitsetöötajale" (nr 403). Palun arupärimist tutvustama Viktor Vassiljevi!

Härra juhataja! Head kolleegid! Me oleme, jah, esitanud sotsiaalministrile arupärimise juhendi "Lapse heaolu hindamise abivahend lastekaitsetöötajale" kohta, mille tellis Sotsiaalministeerium MTÜ-lt Perede ja Laste Nõuandekeskus ja mille väljaandmist toetati 25 000 euroga. Aga sõltumatud eksperdid ütlevad, et see juhend ei kõlba mitte kuskile. Öeldakse, et seal on valed skaalad ja väärad küsimustikud, et rikutud on autoriõigust, rikutud on psühhomeetria ja diagnostiliste hinnangute andmise reegleid, eetikanorme ja tavasid – nii väidavad sõltumatud eksperdid. Peale selle on eiratud lepingutingimusi tegevuse rahastamise, juhendmaterjali sisu ja mahu ning järelevalvemenetluse toimingute osas.
Me oleme esitanud sotsiaalministrile neli küsimust, mis on küllaltki lihtsad ja ka väga lihtsalt kirja pandud. Esimene küsimus: kui pidi trükitama 200 eksemplari, aga pole mitte ühtegi trükist, materjal on ainult netist kättesaadav, kui koolitusi on korraldatud väiksemas mahus, kui oli kokku lepitud, ja kui projekti kulud ei vasta kokkulepitule, kas siis lepingut on rikutud või ei ole rikutud? Selline lihtne küsimus. Teine küsimus on selle kohta, et Sotsiaalministeerium otsustas kõnealuse MTÜ tegevuse põhjalikumaks kontrollimiseks läbi viia auditi. Audit pidi olema lõpetatud 2014. aasta esimeses kvartalis. Esimene kvartal on läbi, aga me pole mitte midagi kuulnud, nii et tahaksime teada läbiviidud auditi tulemusi. Kolmas küsimus. Sõltumatud eksperdid räägivad, et töös on sisulisi puudusi ja ebaprofessionaalsust, et see juhendmaterjal ei kõlba kasutamiseks. Meie küsimus on, et mis sellest juhendmaterjalist saab. Asi on valmis tehtud, raha on selle eest makstud rohkem, kui oleks pidanud. Kas seda juhendit jäädakse kasutama vigasena, nagu ta on, või mis sellest saab? Neljas küsimus. Kui eelmisele kolmele küsimusele vastatakse, et MTÜ ikka ei teinud oma tööd nii, kuidas ta pidi tegema, kas siis järgnevad sellele ka mingisugused Sotsiaalministeeriumi sanktsioonid? Aitäh!

Arupärimine on esitatud sotsiaalminister Helmen Kütile. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed, tänan teid esitatud arupärimise eest! Sellesisuline arupärimine on jõudnud Sotsiaalministeeriumi mitmel korral: 17. mail 2013, 26. juunil 2013, 2. septembril 2013 ja viimati siis 25. aprillil 2014 – see on see, millele ma nüüd vastama hakkan. Ma pean ütlema, et asudes Sotsiaalministeeriumisse tööle, tundsin ma tõepoolest kohe huvi selle küsimuse vastu, kuna ma olen Riigikogu saalis kuulnud eri ministritelt erinevaid vastuseid. Annan teile nüüd ülevaate sellest, mis on tehtud ja mis edasi on tulemas. Ma kohtusin isiklikult Marika Ratnikuga, kes on Perede ja Laste Nõuandekeskuse üks projekti taotlejaid ja ühtlasi selle töö teostaja. Kohtusin ka auditiosakonnaga, kus on meil küll tööl uus inimene, ja palusin ennast nende teemadega kursis hoida.
Nüüd siis vastused. Vastab tõele, et MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus on Sotsiaalministeeriumi lepinguperioodil informeerinud asjaolust, et juhendmaterjali või käsiraamatu maht muutub, ning eeldades, et materjali tuleb edaspidi täiendada, loobutakse selle trükkimisest. Stenogrammi huvides ütlen, et see eraldis tehti 2012. aastal. Perede ja Laste Nõuandekeskuse sõnul olid muudatused käsiraamatu mahus seotud järgmiste teemakäsitlustega: lastekaitsetöö väärtusbaas ning üldised põhimõttelised suundumused ja hoiakud lastekaitsetöö raamistikuna, toimetulek rollikonfliktidega (lastekaitsetöötaja kui pere toetaja versus lapse perest äravõtja), lastekaitsetöötaja isik, motivatsioon, kus ja millises situatsioonis abi otsida. Eelkõige olid põhjuseks valdkondlikud muudatused ning teatud osade kirjutamiseks ei leitud ka pädevaid spetsialiste. See, et muudatused ei olnud korrektselt fikseeritud ega taotlust lepinguliselt muudetud, on Sotsiaalministeeriumi tegemata jätmine ja on kindlasti viga.
Koolituste korraldamise aja ja osalejate arvu muutus oli Perede ja Laste Nõuandekeskuse sõnul tingitud asjaolust, et koolitustel sai osaleda prognoositust vähem lastekaitsetöötajaid. Nende selgituse kohaselt osales aga koolitustel sedavõrd rohkem kohtunikke ja muud kohtupersonali.
Sotsiaalministeeriumi siseauditi osakond viis läbi erakorralise auditi "Eraldiste kasutamine MTÜ-s Perede ja Laste Nõuandekeskus". Audititoimingute tulemusel jõudis audiitor järeldusele, et projektide raames tehtu vastab küll lepingutele ja enamik tegevusi on läbi viidud õigel ajal, kuid tõi ühtlasi välja selle, et muudatused, mida töö tegija taotles, olid kooskõlastatud suuliselt ja ei olnud korrektselt lepinguga vormistatud. Audit tõi välja ka puudused ministeeriumi tegevuses: parandamist vajab järelevalve lepingute täitmise üle. Ministeeriumis on hakatud koostama abinõude plaani kõigi nende nõrkuste kõrvaldamiseks, et sellisesse olukorda ei peaks sattuma enam ükski sotsiaalminister ega ka need inimesed, kes selle töö tulemit vajavad. Nagu öeldud, kuna lepingu muudatused jäeti fikseerimata, siis on ka see auditis puudusena välja toodud. Audiitor on esitanud tegelikult auditi projekti ja seda ei ole veel tutvustatud ei juhtkonnale ega ametile, lastekaitseosakonnale, kes saab kirja panna oma vastulaused või selgitused. Praegune seis on selline, et amet on oma vastulaused kirja pannud. Järgmisel nädalal peaks seda projekti tutvustatama juhtkonnale. Mina lugesin need materjalid läbi seoses arupärimisega, et oskaksin teile vastata.
Kolmas küsimus on selle kohta, et sõltumatud eksperdid on osutanud tähelepanu juhendmaterjali sisulistele puudustele ja peavad seda ebaprofessionaalseks. Ma tahan selgituseks öelda, et Sotsiaalministeerium kindlasti ei tellinud seda tööd MTÜ-lt Perede ja Laste Nõuandekeskus, vaid eraldis, mis oli 25 000 eurot, oli tegevustoetus. Lapse heaolu hindamise juhend ja lastekaitsjate käsiraamat on koostatud ja need on tegelikult soovituslikud, mitte kohustuslikud töövahendid. Lisaks tuleb täpsustada, et ülikoolide kriitika on puudutanud eelkõige just lapse heaolu hindamise juhendit, mitte käsiraamatut. Käsiraamatu osas ei ole pretensioone olnud, küll aga heaolu hindamise juhendi kohta. Lisan kohe ka seda, et ei saa öelda, et Sotsiaalministeerium omalt poolt kõnealust hindamisjuhendit lastekaitsetöötajatele soovitab, see on vaba kasutusega. Abimaterjale konkreetsete juhtumite lahendamiseks meil tegelikult lastekaitsetöötajatele ei ole. Kui keegi seda juhendit kasutab, siis ei tee see lastele midagi halba, aga nii nagu enne öeldud, ei ole see kindlasti selline hindamisjuhend, mis oleks kohustuslik, see on üks võimalus. Juhend on Perede ja Laste Nõuandekeskuse kodulehel ja ma tean omavalitsusi, kes seda kasutavad ja on abi saanud. Me oleme teinud nii auditi kui ka selle materjali põhjal järelduse, et eraldiste tegemisel tuleb kontrollida kvaliteeti ja ekspertide arvamusi aluseks võttes vajaduse korral raha tagasi nõuda.
Vastuseks viimasele küsimusele ütlen, et kui me oleme kõik punktid majasisesest korrast tulenevalt läbi vaadanud ning auditi kinnitanud, siis on võimalik anda kommentaare, kas ja milliseid sanktsioone on meil kavas Perede ja Laste Nõuandekeskuse vastu rakendada. Võin öelda seda, et raha eraldamine peab olema väga selge ja läbinähtav, arusaadav ja üheselt mõistetav, lepingupartnerid peavad vahepealsed kokkulepped fikseerima ning vajaduse korral summad üle vaatama. Kui midagi tehakse vähem, siis järelikult kulub ka raha vähem. Audit ongi võtnud ette eraldised üldse laiema teemana, et selliseid olukordi edaspidi enam ei tuleks. Aitäh!

Küsimused ministrile. Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Ma ikkagi ei saanud lõplikult aru. Te rääkisite sellest, et leping ei olnud korrektselt vormistatud, ja pärast rääkisite, et 25 000 eurot oli toetus. Siis tulebki välja, kellele ministeerium on viimastel aastatel niisugused ilusad toetused teinud.

Aitäh teile küsimuse eest! Ma rääkisin, et suuliselt oli kokku lepitud, et seda materjali trükki ei anta, see on kättesaadav PDF-failina. Kahjuks ei olnud see vormistatud lepinguna. Rahaeraldise leping oli muidugi vormistatud 25 000 euro peale, aga vahepealsed muudatused, mis puudutasid seda, et materjal ei tule trükisena, olid kooskõlastatud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonnaga. Need ei olnud kirjalikult vormistatud ja audit juhtis sellele tähelepanu, see vastab tõele.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea proua minister! Kuulates teie vastust jäi mulje, et asi nagu oleks ja nagu ei oleks ka, oli nagu valmis, aga mitte päris nii, nagu pidi olema. Lepingu täitmise suhtes lepiti kokku, et lepingut ei täideta. Selge on niisiis ainult see, et asi on küllaltki segane. Paraku on ka varasematel aegadel juhtunud, et Sotsiaalministeerium tellib või palub teha kas lepingutasu või toetuse või eraldise eest mingi juhendmaterjali, ideelahenduse, mida iganes, ja pärast näidatakse jälle kuninga uusi riideid. Kui teie rätsep oleks teile samasuguse töö teinud, siis oleks pidanud meie istungi ülekannet pärast keskööd näitama. Nüüd on Sotsiaalministeeriumis lausa kaks ministrit. Kas te võtate midagi ette, et tublid ministeeriumiametnikud ei jääks järgmisel korral jälle lolli olukorda, kus neile näidatakse kuninga uusi riideid?

Aitäh küsimuse eest! Eks see audit ole ka ju sellepärast läbi viidud, et tulemuste põhjal kogu raha eraldamise süsteem üle vaadata ja selliseid olukordi vältida. Seda, mis on kunagi enne mind tehtud, on mul väga keeruline kommenteerida. Saan tugineda ainult audiitori aktile, mis juhtkonnas kinnitamise järel ka Sotsiaalministeeriumi kodulehel avalikuks saab. Nii nagu ma alguses ütlesin, peab rahadega seonduv olema väga korrektne, täpne, läbinähtav ja ka akadeemiliselt pädev. See ongi see, millega siseauditi osakond proua Pungase juhtimisel väga aktiivselt tegeleb. Kahjuks on eelmine audiitor, kes auditit alustas, töölt lahkunud. Ma soovisin ka temaga kohtuda ja vestelda, et kuulda, milliseid märkusi tal on või mis temal öelda on. Nii et mina saan tegutseda selle nimel, et vältida edaspidi olukordi, kus küsijatele on piinlik vastata ja piinlik on ilmselt ka ametnikel.
Mul ei ole kahjuks lisada siia muud kui seda, et 2012. aastal tehtud eraldise eest tehti teatud tööd ära, teatud materjalid on tõesti PDF-failina saadaval. Ei saa öelda, et ei ole midagi tehtud. Ei saa öelda ka seda, et neid materjale ei oleks kasutatud, lastekaitsetöötajatel on nendest juhtumipõhiste lahenduste puhul abi olnud. Aga kindlasti ei ole need tehtud selliselt, nagu 25 000 euro eraldamiseks sõlmitud lepingus oli ette nähtud. Kõik vahepealsed muudatused, mis lepiti kokku suuliselt, on jäänud fikseerimata ja see on viga, millele on ka auditis tähelepanu juhitud. Kindlasti ei ole ma sellesama auditiga mitte viimast korda teie ees. Ma arvan, et oluline on asjad selgeks rääkida.

Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma sain teie vastustest teada, et kõnealune organisatsioon sai 25 000 eurot tegevustoetust, selle eest ei tellitud temalt lapse heaolu hindamise juhendit. Milline pidi olema selle organisatsiooni 2012. aasta tegevus, kellega ta konkureeris selle toetuse nimel ja kas on organisatsioone, kellel selle eraldise tõttu toetus 2012. aastal vähenes?

Aitäh! Täpselt needsamad küsimused esitan mina auditi tegijale ja loodan, et kui me saame järgmisel nädalal auditi juhtkonnas kinnitatud, siis saavad need vastuse. Nagu teiegi ütlesite, on 25 000 eurot väga suur summa, mille eest organisatsioon panustas küll lastekaitsetöösse, aga see ei olnud ju päris see, mis oli kokku lepitud selle toetuse eraldamisel. Seetõttu ongi oluline, et need küsimused saaksid vastuse. Ma arvan, et lähemal ajal tulen ma teile seda auditit tutvustama, või saate tutvuda sellega Sotsiaalministeeriumi kodulehel, ja kui siis on veel küsimusi, tulen jälle vastama. Igal juhul ma tänan teid selle arupärimise eest! Ma olen saalis istunud ja kuulnud, kui eri ministrid on sellel teemal vastanud. Küsimused on olnud erinevad. Tean ka seda, et Marika Ratnik on võtnud ühendust proua Yana Toomiga, kes oli vist esimesena saatnud talle e-kirja. Marika Ratnik on valmis tulema Keskerakonna fraktsiooni, et töö tegijana kõigile küsimustele vastata. Minul on täna siin hästi keeruline rohkem kommenteerida. Aga kui audit valmis saab ja on teada ka ameti seisukohad, siis ma usun, et saame kindlasti selguse majja.

Aitäh, minister! Rohkem küsimusi ei ole. Sellegipoolest küsin, kas avame läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna võtta? Ei soovi. Kuues arupärimine on käsitletud.

On saabunud paras aeg anda haamrilöögiga märku, et võimalik on registreerida end vaba mikrofoni sõnavõtuks. Kadri Simson, palun!

Ma kulutan paar minutit selle jaoks, et anda vastus rahandusminister Jürgen Ligile, kes on viimastel päevadel märgatava koguse sappi ja sülge minu poole tulistanud. Nimelt on rahandusminister veendunud, et Eesti jaoks oli väga kohane ja õige käik anda oma osa Euroopa stabiilsusmehhanismi ja aidata seeläbi garantiiga Kreeka majandust. Kui meenutada, millal Kreeka teema on viimastel päevadel üldse üleval olnud, siis see oli rahandusministri arvamusloos, kus ta mainis enam-vähem seda, et tema isiklikult on Kreeka taas jalule aidanud. Paraku ei ole see päris nii. Ka kõige konservatiivsematel hinnangutel on meie kohustused Euroopa stabiilsusmehhanismi ees laenugarantiide näol 1,3 miljardit eurot, mis teeb 1000 euro kanti iga Eesti inimese kohta. Stabiilsusmehhanismi puhul jääb Eesti veel aastakümneteks Kreeka käekäigu eest vastutama.
Minister Ligi on minu peale solvunud, et ma ei mõista Eesti kohustusi solidaarsuspaketi suhtes. Tõepoolest, Keskerakond oli ainukene erakond, kes ei toetanud Eesti osalemist ESM-is. Aga see oli arutusel ka Riigikohtus, kus 19 riigikohtunikust 9 oli seda meelt, et nii üle jõu käivaid otsuseid ei tohiks Riigikogu häälteenamusega Eesti tänasele, homsele ja ülehomsele valitsusele võtta. Teiseks on ta solvunud seepärast, et ma räägin Euroopa ühtse miinimumpensioni ideest, mis vajaks Euroopas ka solidaarsust. Ainult et Euroopa ühtne miinimumpension peaks hõlmama neid riike, kes on täitnud kõiki reegleid, mida laenuriigid ju täitnud ei ole. Nemad on reeglitest mööda vaadanud. Samas on Eesti ja teised uued Euroopa Liidu riigid täitnud reegleid ning nende koolitatud ja kasvatatud tööinimesed on kasutanud Euroopa Liidu pakutud tööjõu vaba liikumise võimalust, mis omakorda on meile ja teistele uutele liikmesriikidele maha jätnud tulevikus üle jõu käiva sotsiaalse koormuse.
Seega on arutelu selle üle, et Euroopa võiks oma keskeelarvest kanda ka teatava osa minimaalsest sotsiaaltoetusest või minimaalsest pensionist, igati asjakohane ega ole kuidagi seostatav selle aruteluga, mida peeti ennast lõhki laenanud riikide rahasüsteemi jalulhoidmise üle. Samuti arvan, et rahandusminister võib alati öelda, et eesmärk on kärpida ja makse tõsta, aga riigi ja inimeste huvides on kindlasti see, et Euroopa Liidu üldine heaolu jõuaks ka siia ning seda ei peaks otsima minema nendesse riikidesse, kus makse pole nii palju tõstetud ega nii suures mahus kärpeid tehtud. Nii et edaspidi oleks ilmselt kohasem, kui sellised debatid toimuksid näost näkku, mitte tagaselja sõimavas kõneviisis. Tänan tähelepanu eest!

Kõik esinejad on rääkinud, istung on lõppenud. Aitäh!

Istungi lõpp kell 17.00.