Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Lauri Vahtre!

Proua juhataja! Austatud Riigikogu! Mul on üle anda arupärimine õiguskantsler Indrek Tederile, see puudutab vaenu õhutamist ajalehes Stolitsa. Arupärimine on formuleeritud nelja küsimusena. Esiteks, millisel määral on ajaleht Stolitsa tegevus, st Venemaa ametlike seisukohtade ja propagandavalede edastamine ning lugeja järjekindel veenmine, et Eesti riik kohtleb Vene elanikkonda ebaõiglaselt, praeguse Ukraina kriisi esilekutsumise asjaolude valguses vastuolus põhiseaduse §-dega 12 ja 48, mis keelavad rahvusliku vihkamise õhutamise ja ühingud, mille eesmärk on põhiseadusliku korra vägivaldne muutmine? Teiseks, kas Tallinna linn on ajalehte Stolitsa välja andes järginud põhiõiguste ja vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava? Kolmandaks, kas härra õiguskantsler on läbi viinud mõne järelevalvemenetluse, mis puudutab Tallinna ajalehtede Stolitsa ja Pealinn väljaandmise õiguspärasust, põhiõiguste ja vabaduste järgimist või heast halduse tavast kinnipidamist? Kui on, siis millised on tulemused? Neljandaks, kas Tallinna linna eelarve vahendite kasutamine ajalehtede Stolitsa ja Pealinn väljaandmiseks on seaduslik? Järelepärimise on esitanud rahvasaadikud Vahtre, Parts, Kiisler, Reinsalu ja Pakosta.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuue Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel annan üle arupärimise peaminister Taavi Rõivasele. Arupärimine puudutab majanduskasvu kesiseid väljavaateid. Eile avaldati Eesti majandusnäitajad esimese kvartali kohta ja selgus, et majanduskasv on pidurdunud. Erinevalt meie lõunanaabritest langes meie sisemajanduse kogutoodang 1,9%. Olukorras, kus Eesti riik tegutseb Rahandusministeeriumi eeldatava prognoosi kohaselt, mille järgi majandus pidanuks 2014. aastal kasvama 2%, tuleb tõsiselt mõelda riigieelarve korrigeerimisele. Teatavasti SKT muudatused kohe maksulaekumisi ei mõjuta, aga mõne aja pärast hakkavad need ilmselgelt mõjutama järgmise aasta eelarve planeerimist. Mainitud 1,9%-ses majanduslanguses ei ole ka veel näha selget mõju, mis tuleneb Ukraina sündmustest. Üheks majanduslanguse põhjuseks on nimetatud sooja talve, mis vähendas majapidamiste küttearveid. Samas ei väljendu vähenenud kodukulud säästumäära kasvus. Seega ei saa oletada, et inimesed hoidsid kodukulusid kokku ja panid selle raha kõrvale. Vastupidi, tundub, et see raha läks siiski eratarbimisse ja kajastub seega ka kogutoodangus. Sellest olukorrast tingituna küsime peaministrilt neli küsimust. Neist viimane puudutab peaministri eelkäija Andrus Ansipi lubadust, kes seitse aastat tagasi lubas viia Eesti 15 aastaga viie rikkaima Euroopa riigi hulka, aga tegelikkuses ei ole meie SKT isegi mitte uuesti 2007. aasta tasemele jõudnud. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Enne, kui ma kutsun järgmise inimese kõnepulti, ütlen, et palun olge saalis natuke vaiksemalt, austatud Riigikogu. Sumin on nagu mesilastarus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid!

Palun vabandust, Imre Sooäär! Sumin ei ole vaibunud. Palun jätkake!

Head kolleegid! Riigikogu väliskomisjon annab oma 12. mai istungil tehtud otsuse põhjal üle eelnõu "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine". Teatavasti on hiljutised Riigikogu koosseisu muutused tinginud ka Riigikogu välisdelegatsioonide muutumise ja Riigikogu väliskomisjon on oma otsused teinud. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab selle menetlusse võtmise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Samuti olen vastu võtnud kaks arupärimist ning kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees need adressaadile viivitamatult. Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 86 Riigikogu liiget, puudub 15. Läheme tänase päevakorra juurde.

Ma palun natuke rohkem tähelepanu, liiga suur sumin on saalis! Kes soovib vestelda, võib seda teha mujal. Esimene päevakorrapunkt on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 659 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli väliskomisjoni aseesimehe Enn Eesmaa!

Väliskomisjon arutas kahel aprillikuu istungil OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu muutmist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekute alusel. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek on nimetada OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmeks senine asendusliige Jaak Allik ning asendusliikmeks Barbi-Jenny Pilvre-Storgård. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanek on esitada delegatsiooni asendusliikmeks Juhan Parts ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanek on esitada delegatsiooni asendusliikmeks Jaanus Tamkivi.
Väliskomisjon otsustas esitada Riigikogu otsuse eelnõu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu muutmiseks, toetades Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanekuid. Muudatusettepanekute tähtpäev oli 2. mai s.a, aga neid ei esitatud. Väliskomisjoni 5. mai istungil otsustati konsensuse alusel järgmist: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 659 Riigikogu täiskogu teisipäeva, 13. mai istungi päevakorda, viia läbi eelnõu lõpphääletus ja eelnõu otsusena vastu võtta. Väliskomisjoni ettekandja eelnõu esimesel lugemisel on teie ees. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Enn Eesmaa! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 659 lõpphääletusele. Valmistume lõpphääletuseks.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 659. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse poolt on 75 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Teine päevakorrapunkt on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 660 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel teile tutvustada keskkonnakomisjoni esitatud otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu. Keskkonnatasude seaduse § 56 lõike 1 järgi nimetatakse Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmeteks neli liiget Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul. Kuna rahandusministri 20. jaanuari 2011. aasta käskkirjaga nr 8 kinnitatud Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus põhikirja punkti 4.3 järgi nimetatakse nõukogu liikmed kolmeks aastaks, siis loetakse nõukogu liikmete Rein Randveri ja Tõnis Kõivu volitused lõppenuks tähtaja möödumise tõttu. Siim Kabritsa kui nõukogu liikme volitused on lõppenud tema Riigikogu liikme volituste lõppemisega 26. märtsil 2014. Lähtudes eelnevast ja keskkonnakomisjoni 5. mai 2014. aasta otsusest, esitab keskkonnakomisjon Riigikogu otsuse eelnõu ettepanekuga nimetada Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) nõukogusse Riigikogu liikmed Kalev Kotkas, Rein Randver ja Tõnis Kõiv. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Rainer Vakra! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 660 lõpphääletusele. Valmistume lõpphääletuseks.
Head kolleegid, austatud Riigikogu, panen hääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 660. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastu oli 1 ja erapooletuks jäi 4. Seega on eelnõu otsusena vastu võetud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on riigikaitsekomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu 597 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Meeldivat hommikutundi, head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! 30. aprilliks ei laekunud selle eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 6. mai istungil neljanda päevakorrapunktina. Otsustasime ise, n-ö oma tarkusest teha selle eelnõu kohta ühe tehnilise muudatusettepaneku, mis lähtus sellisest loogikast, et kuna eelnõu mõttes väga kiire aeg ja lipupäev – veteranipäev, 23. aprill – on möödas, siis võiks eelnõu hakata kehtima üldises korras, s.t kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, mitte esialgse kava järgi Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Meie konsensuslik otsus oli, et täna võiks olla see tore kuupäev, mil selle eelnõu teine lugemine lõpetatakse. Kui see on, head kolleegid, teie enamuse tahtmine, siis oleks tore, kui saaks selle eelnõuga tulla kolmandale lugemisele 21. mail s.a. Teeme ettepaneku see eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh, oli tore!

Aitäh! Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove samuti ei ole. Eelnõu kohta on tehtud üks muudatusettepanek, vaatame selle läbi. Muudatusettepaneku on teinud põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 597 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Neljas päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Valdo Randpere algatatud erakonnaseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu 497 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli Riigikogu liikme Valdo Randpere!

Hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Olen teie ees eelnõuga, mille kohta võib öelda, et see ei ole mitte ainult väga hea eelnõu, vaid see on ka kaua tehtud kaunikene. Ma esitasin selle tegelikult eelmise aasta septembri lõpul ja peale seda, nagu olete kindlasti tähele pannud, on läinud rohkem kui seitse nädalat, mis on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ette nähtud ühe eelnõu komisjonis menetlemiseks. Nimelt oleme seda eelnõu kooskõlastanud, juriidilisest küljest väga tõsiselt vaaginud, mitu korda töögrupiga kokku saanud ja eri versioone arutanud. Seega ei ole esialgsest variandist eriti palju järele jäänud, nii et tegelikult olen ma täna teie ees juba muudetud kujul eelnõuga. Kui ma esialgse eelnõu puhul rääkisin sellest, et tuleks muuta kohaliku omavalitsuse valimise seadust, siis peale järelemõtlemist, arutamist ja konsultatsioone olen jõudnud järeldusele, et eelnõu eesmärgi saavutamiseks on otstarbekam kontsentreeruda ning fookustuda erakonna- ja reklaamiseaduse valdkonnale.
Räägin mõne sõnaga, mis on selle eelnõu sisu ja tagamaad. Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus täpsustada valimisagitatsiooni ja -reklaami reeglistikku, kuivõrd praktikas ilmneb üha enam juhte, kus valimisagitatsioonile ja -reklaamile sätestatud piiranguid eiratakse ja kampaania korraldamiseks kasutatakse maksumaksja raha. Eelnõus täpsustatakse avalike vahendite kasutamise piirangut ning nähakse ette, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon koostab eraldi juhendi valimiskampaania korraldamiseks või selleks kasutatavate avalike vahendite kasutamise selgitamiseks ja täpsustamiseks. Ebaausa reklaami piiramise eesmärgil tehakse muudatused reklaamiseadusesse, mis määratleb selgelt, et valimiskampaaniat on võimalik teha vaid oma vara arvel. Eesmärk on saavutada olukord, kus avalikest vahenditest ei ole võimalik valimisreklaami toetada ning välistatakse poliitiline agitatsioon maksumaksja arvel.
Nagu öeldud, seaduse eesmärk on takistada reklaamikampaaniate korraldamist avalike vahendite eest ja luua olukord, kus reklaamikampaaniat saab teha ainult oma raha eest. Kuna avaliku raha kasutamine valimiskampaaniaks on levinud ja korduv tegevus, mille puhul hea tavaga ei arvestata, siis mina leian, et seadusandja peab sekkuma. Eelnõu §-ga 1 muudetakse ja täiendatakse erakonnaseadust. Erakonnaseaduse muutmise seadusega täiendati erakonnaseadust ning sätestati, et erakonnal on keelatud kasutada erakonna või tema nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid, välja arvatud käesoleva seaduse alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi. Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustatakse sõnastust ning märgitakse, et avalikud vahendid erakonnaseaduse mõttes on kõik avalik-õigusliku ja eraõigusliku juriidilise isiku eelarvelised ja muud varalised vahendid. Seeläbi hõlmatakse kõik varalised vahendid, mis ei ole poliitilist tegevust viljeleva isiku enda vahendid. Nii on kindlasti hõlmatud näiteks kohaliku omavalitsuse üksuse asutused ja ka riigi äriühingud, kohaliku omavalitsuse või riigi asutatud sihtasutused, samuti kõik muud juriidilised isikud. Eelnõu § 1 punktiga 2 kohustatakse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni oma otsusega vastu võtma juhendi valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks kasutatavate avalike vahendite kasutamise selgitamiseks ja täpsustamiseks. Juhendi koostamisel kaasab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon vastava valdkonna eksperte, näiteks poliitika- ja reklaamieksperte, MTÜ-de esindajaid jmt.
Kui Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon tuvastab, et reklaami rahastamisel on seaduse nõudeid rikutud, siis rakendatakse keelatud annetuse regulatsiooni. See tähendab, et keelatud annetusena käsitatakse reklaami oma kogumis (kuna reklaamiteenus on rahaliselt hinnatav). Juhul kui reklaamist kasu saav isik ei tuvasta ise, et tegemist on avalikest vahenditest rahastatava reklaamiga ega kanna reklaamiteenusele kulunud summat tagasi reklaami eest tasunud isikule või vajaduse korral riigieelarvesse, siis määrab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon reklaamiteenuse hinna esitatud dokumentidest lähtudes ning kohustab isikut tagastama keelatud annetuse selle teinud isikule või kandma rahalise annetuse viivitamata riigieelarvesse. Eelnõu §-ga 2 täiendatakse reklaamiseadust ning sätestatakse lisakeeld. Erakonna, erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu, valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku ja üksikkandidaadi reklaam, mis ei ole rahastatud erakonna jne vahenditest, on keelatud. Eelnõu sõnastuse kohaselt tuleb reklaami avaldajal võtta eelhinnang juhul, kui tal tekib kahtlus selles suhtes, kas reklaami eest on tasutud omavahenditest või avalikest vahenditest. Selleks tuleb tal pöörduda Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni poole. Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid ja see vastab täielikult Euroopa Liidu õigusele. Eelnõu kohta mul praegu rohkem midagi öelda ei ole.

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Hea kolleeg! Viimastel aastatel kuuleme reklaamiseadusest või erakonnaseadusest rääkides üha rohkem sõna "keelata". Nüüd, kui poliitiline reklaam on tänavatelt kadunud, selgub inimestega rääkides hoopis üllatav tulemus. Paljud ei teagi, et 25. mail toimub suurüritus Euroopa Liidu parlamendi valimised. Kas sa ei leia, et pideva keelamisega me jõuame varsti niisugusesse olukorda, kus valimistel osalevad ainult erakonnaliikmed?

Aitäh hea küsimuse eest! Ma ei taha sind segadusse viia, aga pean ütlema, et ma olen sinuga osaliselt, mingil määral nõus. Aga tegelikult see eelnõu ei käsitle üldse seda valdkonda, mida sa oma küsimuses puudutad. Selle üle võime tulevikus eraldi diskuteerida ja siis kindlasti arutame, kui tulemuslik on igasuguste keeldude rakendamine, mis puudutab reklaami vormi, avaldamise kohta, aega jne. Praeguse eelnõu eesmärk on põhimõte, et reklaami tohib teha ainult omavahendite arvel ja selleks ei tohi kasutada avalikke vahendeid. Selle põhimõtte rikkumise korral ei ole võimalik enam rääkida lihtsalt väikesest eetilisest apsakast või millestki sellisest. Iseenesest oleks hea, kui oleks selline üldine ühiskondlik norm, milles me suudaksime kokku leppida ja mida järgiksid kõik erakonnad. Praktikas aga paraku just see erakond, mida ka sina esindad, on tinginud selle, et ma siin puldis seisan.

Aitäh! Palun, Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Ma arvan, et me mõlemad teame, kuidas kohaliku omavalitsuse elu käib seitse päeva nädalas ja 365 päeva aastas. Mõnikord tulevad vahele ka valimised ja, oh õnnetust, kõiki töid ja tegemisi on keeruline planeerida. Nagu sa kindlasti väga hästi tead, käib meie valimisringkonnas väga aktiivne aktsioon "Maale elama", peale selle toimuvad ettevõtlusmessid ja turismimessid. Sügisel on ka kohaliku omavalitsuse valimised. Kuidas omavalitsus peaks käituma, et oma tegevust õigustada? Kas nimetatud ettevõtmised on mainekampaania, kohaliku omavalitsuse avalik tegevus või poliitreklaam?

Aitäh, väga hea küsimus! Tegelikult peitub sinu küsimuses ka vastus sellele, miks ma ei räägi enam kohaliku omavalitsuse valimise seaduse muudatusest, nagu ma septembris tegin, vaid hoopis reklaamiseaduse ja erakonnaseaduse muutmisest. See valdkond on hästi keeruline. Ühest küljest tuleb defineerida, mis on poliitreklaam, ja teisest küljest määrata kohaliku omavalitsuse teabekohustus elanike ees, aga seda on raske piiritleda. Ütlen veel kord, selle eelnõu eelis on see, et me ei sätesta enam ajalist piiri selles mõttes, et kolm kuud enne valimisi vms. Me ütleme lihtsalt, et kui Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon annab hinnangu, et mingi kampaania eesmärk ei ole kutsuda inimesi maale või Tallinna elanikuks registreeruma, vaid põhieesmärk on eksponeerida ühte valimiste kandidaatidest, siis ta võib teha sellele kandidaadile ettepaneku pehmes vormis või ka sanktsioonina nõuda, et kasusaaja tasub reklaami kulu. Põhimõtteliselt ma leian, et kõige parem oleks, kui meil oleks ühiskondlik kokkulepe ja kõik peaksid sellest kinni. Siis ei oleks vaja sanktsioone rakendada ega kuidagi keeldude ja käskudega asju ajada. Paraku praktika näitab, et see ei toimi.

Aitäh! Palun, Andres Herkel!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja, kõigepealt tänan selle eelnõu eest! Aga ma süvenesin selle menetlemise annaalidesse ja tulen korraks tagasi eelnõu esimese variandi juurde. Varem oli probleem selles, et mainekampaania on sisustamata mõiste ja poliitilise reklaami defineerimine on keeruline. Leidsin stenogrammist osutuse Vabariigi Valitsuse esindaja põhiseaduskomisjonis 11. novembril öeldule, et õiguskantsler on poliitilise reklaami ja selle defineerimise küsimuses asunud kirjavahetusse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Kas teil on teavet selle kohta, missuguste tulemusteni see mõttevahetus jõudis ja kas te peate õigeks poliitilise reklaami täpsemat defineerimist?

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, ei, ma ei tea selle kirjavahetuse sisu ega tulemusi. Teiseks, kui poliitreklaami defineerimine oleks nii lihtne, nagu see küsimuse põhjal võis tunduda, siis oleks seda ilmselt ammu tehtud. Mul ei oleks midagi selle vastu, kui me suudaksime anda mingi vettpidava definitsiooni, aga tundub, et see on justkui võimatu missioon.

Aitäh! Palun, Kalle Jents!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ka mina mäletan, kuidas Tallinna linna mainekampaania langes täiesti juhuslikult kohalike valimiste eelsesse aega. Üpris tuttav tunne tuli ka mõni päev tagasi, kui juhtusin nägema telereklaami, kust sai jälle teada, kui hästi ja targalt on Tallinna linnas väga paljud asjad korraldatud ja probleemid lahendatud. Ja nagu täiesti juhuslikult kestabki kampaania 25. maini. Mingit auhinda lubati ka veel. Samas ei olnud mainekampaanias nimeliselt mainitud mitte ühtegi valimiste kandidaati. Minu mäletamist mööda ei olnudki seal taga mingeid isikuid, oli lihtsalt selline reklaam, mis näitas, kui targalt ja toredasti kõik laabub. Seepärast ma küsin, kui nüüd kehtiks see seadus, mille eest sa võitled, kas siis selline reklaam või mainekampaania, kus konkreetseid isikuid ei promota, oleks ikkagi lubatud.

Aitäh hea küsimuse eest! Põhimõtteliselt käsitleb eelnõu peale konkreetse kandidaadi ka erakonda, valimisliitu jne. Kõik sõltub sellest, mis Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon otsustab. Minu arvates, juhul kui tegemist on ühe erakonna või ühe kandidaadi soosimisega, ei peaks seda kinni maksma maksumaksja. Kurb tõdeda, aga kordan veel kord, et tegelikult seisan ma siin suuresti selle tõttu, et Eestis on üks erakond, kes rikub räigelt seda tava ja head kommet, korduvalt ja pidevalt. Me oleme kõik näinud neid "Tallinn aitab" kampaaniaid, mille sisu iseenesest maksab võib-olla 200 000 krooni, aga reklaami osa kaks miljonit krooni. Kindlasti mäletame kunagist aktsiooni, kui Vabaduse väljakule mädanenud puid ja kartuleid veeti, see oli ka vahetult enne valimisi. Nii et eks ta ole üpris segane lugu ja kahjuks on seda keeruline tõkestada. Kui inimesed tahavad ikkagi seadusest mööda hiilida, siis ma usun, et ka see eelnõu annab selleks võimalusi. Aga väike lootus ju jääb, et ühiskonna ja ajakirjanduse tähelepanu ning meie kõigi hinnang natuke pidurdab nende inimeste entusiasmi, kes tegelikult varastavad avalikku raha, et endale soosingut saada.

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ka mina ei usu, et see seaduseelnõu midagi praktikas lahendab, aga ma vähemalt loodan, et see aitab kaasa poliitilise kultuuri edendamisele. Aga minu küsimus on kohe-kohe saabuvate Euroopa Parlamendi valimiste kohta. Kuidas selle seaduse puhul on, juhul kui see peaks jõustuma? Kui näiteks homme-ülehomme esineks Tallinna maksumaksjate rahaga kinni makstud Tallinna Televisioonis Edgar Savisaar propagandistliku kõnega ja samal päeval annaks Kaja Kallas rahvusringhäälingus intervjuu europarlamendi valimiste kohta. Kuidas selle eelnõu põhjal peaks neid asju käsitama? Kas need on võrreldavad juhtumid ja kas sellega peaks tegelema valimiskomisjon?

Aitäh! Sellega ei peaks tegelema mitte valimiskomisjon, vaid Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Samas eeldan siiski, et rahvusringhäälingule ei saa keegi tasuda eetriaja eest ei oma ega võõra rahaga. ERR on läbi aegade olnud väga neutraalne ja proovinud jagada võrdselt eetriaega kõigi kandidaatide vahel, nii et ma ei usu, et meil sellega probleeme tekiks. Tallinna Televisioon on aga selline fenomen, mille suhtes ma olen ise kunagi algatanud liikumise selle lõpetamiseks. Kahjuks see tiksub praeguseni edasi maksumaksja raha arvel ja teeb propagandat Tallinna valitsevale erakonnale.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eks neid kampaaniaelemente ole mitmesuguseid. Eile me nägime ühte siin Riigikogu saalis, kus deklareeriti, et Eesti riigil hakkab hästi minema tänu uuele valitsuskoalitsioonile, lapsed saavad õnnelikuks 45 euroga jne. Ega see ka kuidagi kampaaniast ei erine. Ma küsin, kuidas suhtuda sellesse, et riigieelarvest MTÜ-dele eraldatud rahaga tehakse varjatud valimiskampaaniat. Mille poolest see päris kampaaniast erineb?

Nagu ma olen ka varem öelnud, selle eelnõu kohaselt peaks selle kohta hinnanguid andma Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. See komisjon otsustab, kas avalikku raha kasutatakse selleks, et finantseerida mõne kandidaadi või erakonna kampaaniat. Aga võrrelda seda Riigikogu töö ja siin tehtavate otsustega – no ma ei tea. Põhimõtteliselt selle loogika järgi võiks ju valitsuse seisma panna. Nad ei tohiks üldse midagi teha või siis tohiks vastu võtta ainult ebapopulaarseid otsuseid vahetult enne valimisi. See on ka absurdne. Selge see, et valitsus peab tegutsema ja oma asju ajama, sellel ei ole midagi pistmist kampaaniaga. Küsimus on siin ikkagi konkreetselt selles, oleme otsekohesed, et kui Tallinna linn võtab kohalike omavalitsuste valimise eel maksumaksjatelt ligi miljon krooni, riputab selle raha eest mingeid penoplastist peletisi õhku ja teeb ühe lolluse teise järel, mis maksumaksjatele mitte mingit kasu ei too, siis minule tundub see küll ebaõiglane, ebaeetiline ja ka ebaseaduslik.

Aitäh! Palun, Väino Linde!

Tänan, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma mõistan selle eelnõu vajalikkust ja sisu. Aga kas te olete mõelnud, kuidas olla kindel, et selle eelnõuga piltlikult öeldes titte koos pesuveega välja ei visata? Kuidas teha avalikku teavitustegevust ka väljaspool kampaaniaaega, kui seda käsitletakse reklaamina? Tallinna puhul on see täiesti mõistetav, miks see kõik on eelnõus nii plaanitud, aga kuidas tagada, et kuskil kaugel väikevallas jätkub siiski vallalehe väljaandmine, kus vallaametnikud kommenteeriksid vastuvõetud õigusakte, planeeringuid vms? Kas te olete eelnõu ettevalmistamisel ka sellele mõelnud?

Aitäh! Me oleme mõelnud ja vaaginud kõiki neid aspekte. Eks see ongi üks põhjus, miks ma ei ole siin enam mitte kohaliku omavalitsuse valimise seaduse muudatusega, vaid erakonnaseaduse ja reklaamiseaduse muudatusega. Aga ka sinu küsimusest tõusetub ju täpselt sama probleem. Seadus ei saa kõiki kõrvalehiilimise auke kinni toppida, üks osa neist jääb ikkagi nii tellija kui ka avaldaja eetika ja südametunnistuse peale. Ma loodan, et see eelnõu aitab eetikatunnetust ja väärtushinnanguid natukene õigele poole nihutada.

Aitäh! Palun, Indrek Saar!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Komisjonis me rääkisime ka sellel teemal põgusalt, siis sul vastust ei olnud, ehk on sul tänaseks natukene rohkem infot. Küsimus on Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ja tema rolli kohta selles seaduses. Me kõik tõdeme, et selle seadusega kõnealuse teema reguleerimine on üsnagi keeruline. Ja selles seaduseelnõus pannakse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile kohustus töötada välja juhend, kuidas seda mõõdetakse. Samas antakse neile ka üsna lai kaalutlusõigus, mis tähendab kindlasti väga palju vaidlusi, kaasa arvatud kohtuvaidlusi. Kas nii mahuka ülesande panemise juures on sul olnud võimalust konsulteerida ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni endaga? Kuidas nemad seda olukorda näevad ja hindavad? Kas nad on võimelised seda tegema ja kas nad tahavad seda teha?

Aitäh! Ma ei ole Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoniga rääkinud. Tegemist on siiski eelnõuga, mis ei ole põhimõtteliselt veel millekski saanud, nii et võib-olla oleks natuke rutakas hakata nendega rääkima. Samas töögrupis, kes on selle eelnõuga töötanud, on väga palju inimesi, kes tunnevad põhjalikult ka järelevalve komisjoni tööd ja selle spetsiifikat. Eelnõu seletuskirjas on ka öeldud, et me näeme ette teatud kulutusi riigile, eelkõige juhendi koostamisel. Nimelt me eeldame ja soovitame, tegelikult isegi nõuame, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon koostaks juhendi eksperte kaasates ja see läheb ka midagi maksma. Aga iseenesest eeldan, et komisjonil ei ole midagi selle vastu, kui nende staatust selle eelnõu kaudu tõstetakse ja nad saavad rohkem tegelikku võimu.

Aitäh! Palun, Andrus Ansip!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Hea kolleeg Helir-Valdor Seeder puudutas Tallinna Televisiooni teemat ja küsimus oli selle kohta, kuidas see seaduseelnõu reguleeriks seal antavaid intervjuusid. Minu hinnang on selline: kui midagi ei ole mõtet teha, siis pole mõtet ka seda hästi teha. Ei ole mõtet anda intervjuud tühjale toale, kuna vaatajaid sellel televisioonil ju ei ole. Aga mu küsimus on üldisem. Mina olen aru saanud, et seaduseelnõu käsitleb reklaamiküsimusi, mitte meediavabadusega seotud küsimusi. Kas ma olen õigesti aru saanud?

Hea küsija! Sa oled täiesti õigesti aru saanud. Keegi ei kavatse tikkuda meediavabaduse kallale. Minu isiklik seisukoht on – kahjuks ei ole selle kohta mingit seadust, on ainult poliitiline tahe ja võimalus –, et kui Tallinnas oleks teistsugune võim või kas või koalitsioon võimul, siis seesama Tallinna Televisioon oma praeguses vormis suletaks ega lastaks sel parasiteerida Tallinna maksumaksjate arvel. Aga Eesti on tõesti pressivabaduse poolest väga kõrgel kohal ka igasugustes maailma edetabelites. Nii et riik ei sekku kindlasti sellesse ega keela kohalikul omavalitsusel mingit meediakanalit omada. Samas võiks kohalik omavalitsus otsustada, kas nende elanikel ikka on seda vaja ja kas see on tõesti kõige parem koht, kuhu raha panna. Tuletan meelde, et Tallinna TV maksab Tallinna maksumaksjale umbes kolm-neli miljonit eurot aastas. See on umbes sama palju raha, kui Tallinna linn eelmisel aastal teede remondile kulutas.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh! Ma kommenteeriksin oma eelmisele küsimusele antud vastust. Riigikogu tööd ei sea keegi kahtluse alla, aga minu mõte oli, et ministrid ei peaks esinema tühjade avaldustega enne valimisi. Aga ma küsin teilt otse, kas riik peaks valimiste aastal keelustama MTÜ-dele eraldatavad vahendid. Sa ise mäletad kindlasti väga hästi, millised summad said enne viimast lugemist riigieelarvesse puhtalt MTÜ-de kaudu kohaliku poliitika elavdamise eesmärgil.

Kuna see eelnõu absoluutselt kõnealust teemat ei puuduta, siis ma ei oska päris hästi vastata, mida ma leian või ei leia. Minu meelest käib jutt praegu sellest rahast, mis Riigikogu eraldab kohalikele omavalitsustele ja nende MTÜ-dele. Seda tehakse regulaarselt juba aastaid ja seda teevad kõik erakonnad. Seda saavad teha nii koalitsiooni- kui ka opositsioonierakonnad. Küsimus ei ole ainult selles, et üks kildkond võtab selle raha endale ja teeb selle arvel reklaami. See on suunatud kohalike konkreetsete ettevõtmiste toetuseks.

Aitäh! Palun, Barbi Pilvre!

Austatud eesistuja! Lugupeetud sõnavõtja! Me kõik teame, et Tallinnas on munitsipaalmeediaga probleeme, et kohalikud linnaosa lehed, rääkimata Tallinna Televisioonist, on mõeldud pigem Keskerakonna eksponeerimiseks. Aga kuidas suhestub see eelnõu sellega, mis toimub väikevaldades, igal pool mujal Eestis? Ka vallalehed on ju teatavasti vallavalitsuse kontrolli all. Mõnes kohas ei saa opositsioon üldse sõna. Ma toon näiteks Vormsi valla, kus on selgelt probleeme munitsipaalmeediaga kohalikul tasandil. Kuidas niisugustesse olukordadesse suhtuda?

Mina suhtun sellesse negatiivselt. Aga see on sama küsimus, et me ei saa hakata riigi tasandil otsustama, et paneme ühe või teise lehe kinni. Natuke see eelnõu võib-olla aitab kaasa inimeste, ka nende lehe väljaandjate silmaringi avardamisele, aga mingis mõttes jääb see ikkagi südametunnistuse küsimuseks ja valijad otsustavad, millise hinnangu nad sellele annavad. Aga ma ütlen, et mingil määral saab ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, juhul kui selle kohta avaldus tehakse, hinnata, kui suur väärtus on sellisel meediakampaanial, mida üks või teine kandidaat on teinud. Esitagu siis arve sellele kandidaadile, las ta maksab selle kinni. Juhul kui ta teeb seda oma raha eest, siis õnn kaasa, kõik on korras. Aga kui ta kasutab selleks avalikku raha, kohaliku omavalitsuse või riigieelarve raha, siis see ei ole okei.

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

Aitäh! Mul on kõigepealt lühikommentaar teie vastuse kohta kolleeg Tammele, kus te ütlesite, et kui asi absurdini viia, siis saaks valitsus enne valimisi võtta vastu ainult ebapopulaarseid otsuseid. Tegelikult seda seaduseelnõu lugedes selgub, et valitsus ei saa ebapopulaarseid otsuseid vastu võtta, sest on keelatud selline teavitustegevus, kus isikust luuakse negatiivne kuvand. Nii et seda ei ole võimalik ka teha, valitsus ei saaks siis üldse otsuseid vastu võtta. Aga minu küsimus on ikkagi, kas teie arvates on võimalik intervjuu vormis reklaami teha või ei ole võimalik intervjuu vormis reklaami teha.

Kindlasti, hea Helir-Valdor Seeder, on võimalik reklaami teha igasuguses vormis. Võib tõesti ka vahetult enne valimisi kinkida kellelegi krundi kohaliku omavalitsuse piirides ja loota, et sellest tõuseb debatt. Nagu ma juba ütlesin, me ei suuda seadustega kõiki auke ja kõrvalehiilimise võimalusi kinni toppida. Seda näitab igasugune õigusnormistik, seda näitab ka see, et kuritegevus eksisteerib. Ma loodan, et see eelnõu siiski astub kas või väikese sammu selle poole, et meie poliitkultuur paraneks, meie kandidaatide võimalused võrdsustuks, kedagi ei soositaks ja keegi ei saaks võtta dopingut avalike vahendite arvel.

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Teie frustratsioon väga kehva tulemuse pärast Tallinnas on arusaadav. Aga kui nüüd korra eelnõu juurde tagasi tulla, siis millest teie eelnõu tegelikult räägib? Te hüppate teemalt teemale. Kas see seadus siis ikkagi hakkab reguleerima meediavabadust, kuigi te just ütlesite, et ei kavatse seda teha? Näiteks kui kohalike lehtede sisust rääkida, siis mitu korda võib pildi peal olla vallavanem, kes avab lasteaeda? Kas ta võib olla ainult esikaanel või ka lehe siseküljel? Mitu korda ta võib seda lasteaeda eksponeerida? Või me räägime siiski tellitud reklaamist ja tellitud reklaamimahtudest? Millest teie eelnõu õieti räägib? 

Aitäh, Mailis! Minu vastused on sama hüplevad kui küsimused siit saalist. Aga põhimõtteliselt käib eelnõu tellitud ja makstud reklaami kohta. Me räägime erakonnaseadusest, me räägime reklaamiseadusest. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile antakse volitus ja kohustus kirjutada valmis juhend selle kohta, kuidas tuleks ja võiks Eestis poliitreklaami teha. Kui juhend on valmis, siis me saame lähemalt diskuteerida selle üle, kas suudetakse panna hinnalipik sellele, kui kohalikul omavalitsusel on väljaanne, kus ta eksponeerib selgelt ainult iseennast. Kõik sõltub sellest, kas suudetakse luua mingi otsene side maksumaksja raha, lehe väljaandmise kulu ja ka selle kampaania väärtuse vahel. Ma ei oska sellele praegu täpsemalt vastata.

Aitäh! Palun, Siim Kiisler!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma olen sinuga väga nõus, et on keeruline vahet teha kohaliku omavalitsuse tegevusest teavitamise ja konkreetse poliitilise reklaami vahel. Samas meil on Eestis palju juhtumeid, kus ühe omavalitsuse rahaga tehakse reklaami teise omavalitsuse territooriumil ja reklaamitakse poliitikuid. Veelgi enam, tuleb ette ka seda, et Tallinna ajalehte levitatakse tasuta teisteski linnades ja seal reklaamitakse teistes linnades kandideerivaid poliitikuid. Seda ei tehta ju mitte teavitamiseks, vaid puhtalt reklaami eesmärgil. Kas seda eelnõu oleks sinu arvates võimalik täiendada nii, et just sellised juhtumid oleks ära keelatud?

Aitäh! Iseenesest hea küsimus. Ma lisan veel, et kui sa mõtled ajalehti Pealinn ja Stolitsa, siis neid ei levitata tasuta mitte ainult teistes linnades, vaid üle kogu Eesti. Sa võid leida selle lehe ka näiteks Võru Maxima eest vihma käes ligunemas. Tundub, et lugejate huvi selle lehe vastu on minimaalne, aga see selleks. Põhimõtteliselt olen ma sinuga päri selles suhtes, et kindlasti saab eelnõu teha paremaks, kui see praegu on. Hea meelega kutsungi üles kõiki, kaasa arvatud IRL-i, tegema esimese ja teise lugemise vahel muudatusettepanekuid, kaasa mõtlema. Teeme siis koos seaduse, millest me usume, et see tõesti suudab oma funktsioone täita. Kahjuks olen juba ette kindel, et ka parima tahtmise juures jõuame lõpuks ikkagi seaduseni, millest saab mööda hiilida. Samas loodan siiski, et me võtame selle eelnõuga mõne hiilimisvõimaluse ära.

Aitäh! Palun, Peep Aru!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Vaatamata kõigele, isegi vaatamata sinu esitatud eelnõule, küsin, kas sa usud, et valija teeb valimiskasti juures targa ja õige otsuse.

Aitäh! Ma arvan, et suuremal osal juhtudest teeb valija õige otsuse. Küll aga ei saa välistada seda, et valijat on mõjutatud. Nii kaua, kui mõjutamine on olnud aus, st seda on tehtud oma vahenditega ja kampaania kaudu, ei ole mul selle vastu midagi, kui valija ei vali mind. Ta teeb küll minu arvates vale valiku, aga ta on oma valikuni jõudnud siiski ausalt ja eetiliselt. Mind ärritab aga see, kui valija viiakse eksiteele ja mõjutatakse teda keelatud vahenditega, praegusel juhul ka avalike vahenditega. See on minu arvates vale ja võrreldav spordis dopingu tarvitamisega. Nii et minu arust sellele me peaksime suutma piiri panna. Paraku mõned võtavad dopingut ja rikuvad sellega kogu spordi maine. Ka Eesti poliitikas on üks erakond, kes teeb seda põhimõtteliselt ja süstemaatiliselt. Just nende pärast me proovimegi teha eelnõusid ja seadusi, mis neid kuidagi tagasi hoiaks.

Aitäh! Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kindlasti oleksite palju usutavam ka nendele vaatajatele, kes väljaspool saali seda diskussiooni jälgivad, kui tunnistaksite, et tegemist ei ole ühe erakonna probleemiga. Kindlasti ei ole võimalik rääkida mitte ühestki omavalitsusest, mille peale sa ütleksid, et see on nüüd poliitilise kultuuri hea näide, kus vallavalitsuse leht kajastab võrdselt opositsiooni ja koalitsiooni; kus on selge soov näidata poliitilist debatti täpselt nii, nagu see on; kus ükski maavalitsus ei kuritarvita oma ressursse; kus ükski ministeerium ei ole andnud oma soovi järgi kellelegi raha; kus ei ole olemas poliitilisi katuseid jne. See debatt oleks oluliselt usutavam. Minu küsimus, hea ettekandja, on järgmine: kui me siiamaani oleme kümme aastat pidanud debatti reklaamimahtude reguleerimise üle ja seda ei ole suudetud teha, miks sa arvad, et üks komisjon seda suudab?

Aitäh, hea Mailis! Vastuseks sinu väitele, et see on üldlevinud probleem ja mitte ühe erakonna probleem, ütlen, et küsimus on proportsioonides. Minu arust ka enne eelmisi kohalikke valimisi tegi Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, või olid need hea valimistava valvurid, analüüsi, millist reklaami kohalikes omavalitsustes on tehtud. Uuriti, kes on patustanud, kes ei ole. Olid tõesti mõned üksikud näited ka mõne teise erakonna kohta, sellised enam-vähem piiripealsed, kas on või ei ole, ja siis muidugi üks selgelt eristuv kohalik omavalitsus ja üks konkreetne erakond. See on Tallinna linn ja siin valitsev Keskerakond, kelle arvel oli 99,9% avaliku raha kasutamise hulgast kogu Eesti kampaanias. Seega ei ole tegemist probleemiga, mis jaotuks võrdselt erakondade vahel. Aga mis puudutab sinu küsimuse teist poolt, siis selle ma olen juba ära unustanud. Nii et kui sa küsiksid uuesti, siis ma saaksin vastata. Mis see küsimus oli?

Kahele küsimusele on vastatud, me ei alusta praegu diskussiooni. Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuna Mailis tegi juba sissejuhatuse, siis ma jätkan seda teemat. Mõnes asjas sa eksid. Tegelikult vaatavad Tallinna Televisiooni väga paljud, ka näiteks Kagu-Eestis. Ja kui sa väidad, et Maxima ees vedelevad ligunenud Pealinna lehed ja keegi neid ei loe, siis mina ütlen, et loetakse ikka küll. Inimesed on vaesed ja nad võtavad kõike, mida annab lugeda. Teinekord on sealt täitsa huvitavaid noppeid, endalgi hea teada. Aga Tallinn Tallinnaks, üle Eesti on palju väikesi omavalitsusi, kus tehakse ka proportsionaalselt suuri reklaame, nn peidetud reklaame enne valimisi. Kõige hullem on minu arvates see, et ka maavalitsused ja riigi institutsioonid teevad selliseid varjatud reklaame. Mis sa arvad, kuidas see seaduseelnõu nendega võitlema hakkab?

Aitäh! Esiteks, sinu puhul katsun ma meeles pidada mõlemad, nii väite kui ka küsimuse. Selle väite peale, et Tallinna Televisiooni vaadatakse mujal ja ka Pealinna loetakse usinalt mujal, ütlen, et Tallinna Televisiooni vaadatavuse kohta on tehtud uuringuid ja selle järgi on vaadatavus umbes 0,5%, seega üsna marginaalne. Aga kindlasti mõni inimene seda vaatab. Mis puudutab Pealinna lehte, siis ega ma seda ka ise välja ei mõelnud. Kui ma seal piirkonnas kandideerisin, siis ma tegin isegi pilte nendest läbiligunenud lehehunnikutest, mis igal pool vedelesid ja lõpuks päris ära vettisid. Mitte keegi ei tundnud nende vastu suurt huvi. Küsimus ei ole ju üldse selles, kas keegi neid loeb või mitte. Küsimus on selles, miks peaks Tallinna maksumaksja maksma selle eest, et sellist jama üldse trükitakse ja veel üle kogu Eesti laiali veetakse. Veel kord: miks peaks Tallinna maksumaksja selle eest maksma?
Mis puudutab seda, kas eelnõu tegeleb ka maavalitsuste ja ei tea mis riigiasutuste asjadega veel, siis loomulikult. Selles eelnõus ongi väga täpselt sõnastatud see, mis on avalik vahend erakonnaseaduse mõistes, mida ei tohi kasutada reklaami tegemiseks. Nii et kui mingil maavalitsusel tuleks pähe mõte kasutada raha oma kandidaadile või erakonnale kampaania tegemiseks, siis see eelnõu käib kindlasti ka selle kohta.

Aitäh! Palun, Ken-Marti Vaher!

Suur tänu! Hea ettekandja! Ma vaatan, et sa oled esitanud selle eelnõu juba 25. septembril 2013. aastal, juba eelmise aasta sügisel. Praegu on mai lõpp. Kahjuks on europarlamendi valimiste eel seesama praktika jätkunud, mille tõttu sa ka selle eelnõu esitasid. Tallinna linnavõim on aga algatanud samasuguse, võib-olla isegi veel kraadi võrra jõhkrama kampaania, milles jällegi maksumaksja raha kasutada. Mis siis vahepealse aja jooksul on toimunud, et see kõik on nii palju veninud? Ausalt öeldes ma isegi lootsin, et esimene lugemine on varem, aga hea, et see praegugi käib. Oskad sa paari sõnaga selgitada, miks need kuud niimoodi on möödunud? Me oleksime võinud juba enne europarlamendi valimiskampaaniat selle seaduse vastu võtta ja ka rakendada.

Aitäh, hea küsija! See oli minu lootus ka, kui ma selle eelnõu tegin. Tunnistan ausalt, et ma tegin selle eelnõu justkui afektiseisundis, kuna parasjagu olid käimas kohaliku omavalitsuse valimised. Ja ma ütleksin, et see, mis Tallinnas toimus, oli täiesti pöörane, kui juriidilisi termineid mitte kasutada. Aga peale seda, kui ma olin esimese eelnõu sisse andnud – nagu ikka, mitu pead on mitu pead –, nii pea kui see minu peast oli paberile jõudnud, tekkisid ka vastuargumendid. Need olid väga argumenteeritud seisukohad, mis näitasid selle eelnõu nõrku kohti. Sellepärast moodustasingi töögrupi, kuhu olid kutsutud muide ka IRL-i esindajad. Ma ei mäleta enam täpselt, kes seal veel olid, Mart Nutt oli kindlasti ja keegi veel.
Me saime kokku päris mitu korda ja see eelnõu, mis on praegu teie ees, on tegelikult juba neljas versioon. Peale kõige esimest oli meil vahepeal veel kaks varianti. Praegune on neljas ja ma usun, et see võiks nüüd toimida. Seejuures ma ei välista ka seda, mille üle me oleme natuke diskuteerinud sinu erakonnakaaslase Urmas Reinsaluga peale minu esinemist põhiseaduskomisjonis, et võib-olla tasuks minna tagasi esimese eelnõu variandi juurde ja võtta ka sealt osa punkte üle. Võiks tuua need muudatusettepanekute käigus sisse, et seada rangemat ajalist piiri ja anda mingit definitsiooni. Siis peame aga hästi järele mõtlema, et me ei takistaks kohalike omavalitsuste igapäevast tööd. Meie eesmärk on siiski piirata avaliku raha varastamist erakonna hüvanguks.

Aitäh! Palun, Barbi Pilvre, teine küsimus!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma näen siin ikkagi sellist probleemi, et selle piiritlemine, mis on reklaam ja mis on meedia sisu, on problemaatiline. Eriti väikeste vallalehtede puhul, kus enne valimisi, kui valla tegevuse kajastamine päikeselistes värvides ongi sisuliselt nagu reklaam. Aga samal ajal ei saa ju öelda, et näiteks mingisuguse liivakasti avamine või poeesise lillekasti paigaldamine ja sealjuures vallavanema pildistamine oleks kuidagi tegelikkuse võltsimine. Kuidas käsitatakse selle seaduseelnõu valguses selliseid varjatud reklaami juhtumeid, mida osavad kommunikatsiooniinimesed on võimelised väga professionaalselt tegema? Kui reklaam on reklaamina eristatud ja näiteks kuskil ajalehes ilmub, siis on kõik selge.

Aitäh! Ma olen täiesti nõus, et see on hästi keeruline. Sellepärast ma ütlesingi enne, et poliitreklaami defineerida on väga keeruline. Aga on ikkagi kaks arusaadavat põhimõtet. Esiteks, selged üleastumised nii, et avalikku raha kasutatakse oma hüvanguks. Ma arvan, et selliseid rikkumisi on võimalik defineerida ja tuvastada. Teiseks, palju on ju ka valijate otsustada, st valijad võivad valimistel oma käitumise ja valikutega näidata, et nad ei pea seda õigeks. Selline varjatud reklaam ja enese ülespuhvimine teiste, oponentide arvel või neid arvestamata ei ole okei. Selge on see, et sellist asja tuleb ette ja võib-olla isegi palju. Minul oleks väga hea meel, kui nii ei tehtaks. Samas ma leian, et lootusetuse tunne selles suhtes, et see teema kunagi täiesti reguleeritud saaks, ei peaks mind takistama seda eelnõu esitamast. Ma loodan ikkagi, et tänu sellele eelnõule läheb asi paremaks, kindlasti mitte halvemaks.

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh, austatud ettekandja! Ma saan aru, et valimiskampaanias avalikke vahendeid kasutada ei tohi. Nüüd üks selline näide. Erakond, kes on kaua ühes omavalitsuses võimul olnud, näiteks ühes väikeses linnas Lõuna-Eestis, on vahetult enne valimisi saanud korda ühe väikese pargiosa, ühe detaili linnast, ja palub uhkelt kõiki linnakodanikke suurüritusele. Seal on suured õhupallid, tasuta supp, kontserdid jne, jne. Kas teie arvates on sel juhul tegu avaliku valimisreklaamiga, peidetud valimisreklaamiga või on see tõesti omavalitsuse puhtsüdamlik heategu?

Aitäh, Inara! Eks sa tead küsijana sama hästi kui mina vastajana, et tegelikult ma ei oska sellele vastata. Sina ka ei oska. Eks see jääb inimeste südametunnistusele. Kui see kohalik omavalitsus avab pidevalt igasugu asju ka valimistevahelisel ajal, siis see on nagu üks osa rutiinist. Aga kui kõik need asjad kuhjatakse valimiseelsesse aega, siis peaksid valijad tegema oma valikud ja otsused. Nad peaksid mõtlema, kas neile ikka meeldib selline valitsemisstiil, et iga nelja aasta tagant hakkab järsku igasugu asju toimuma, vahepeal aga ei tehta midagi. Väga palju on siin sellist eetilises mõttes halli tsooni, kus aja jooksul loodetavasti asjad loksuvad paika.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Valdo Randpere! Kaasettekandeks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Andres Herkeli!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! See eelnõu oli ka põhiseaduskomisjoni jaoks eriline, nii sisu kui ka keerukuse poolest. Eriline on ka see, et esimesele lugemisele eelnes pikk menetlus, seaduse mõttes isegi liiga pikk. Ja ka need muudatused, mis on lugupeetud eelnõu algataja initsiatiivil lõpuks tehtud, on eelnõu fookust suuresti muutnud. Kuni selleni välja, et kui algne kavatsus oli muuta kohaliku omavalitsuse valimise seadust, siis nüüd muudetakse erakonnaseadust ja reklaamiseadust. Nii et tekst on täielikult muutunud. Komisjoni ettekandjana pean oma ülesandeks vahendada kahte komisjoni arutelu. Esiteks, eelnõu esialgse versiooni arutelu, mis oli 11. novembril 2013. aastal, siis vahepeal laekunud arvamusi ja komisjoni küsimusi ning lõpuks meie 6. mai istungi väljavõtet, mis puudutab teist eelnõu arutelu komisjonis.
Kõigepealt, 11. novembril ei saanud lugupeetud algataja kahjuks komisjoni koosolekul osaleda. Tema asemel võttis toona eelnõu eesmärgi kokku Andrei Korobeinik, kes ütles, et eesmärk on ära hoida olukorrad, kus kohalikud omavalitsused kasutavad maksumaksja raha poliitilise reklaami tegemiseks. Vabariigi Valitsuse esindajana oli komisjonis toona Justiitsministeeriumi ametnik härra Kristen Kanarik, kes sedastas, et Vabariigi Valitsus toetab eelnõu eesmärki eristada selgemini kohaliku omavalitsuse tavapärast tegevust ja reklaamitegevust. Samas on sellega probleeme, näiteks mainekampaania mõiste on sisustamata, poliitilist reklaami on raske defineerida jne.
Juba toonases arutelus osutasid mõned Riigikogu liikmed sellele, et tegemist ei pea olema kindlasti ühe erakonna eelnõuga. Kui need küsimused ette võtta, siis tuleks, nagu Indrek Saar osundas, laiemalt käsitleda administratiivse ressursi väärkasutamist. Väga küsitav on sellistel juhtudel ka ministeeriumide, mitte ainult omavalitsuste mainekujundus. Tarmo Tamm osutas sellele, millest ka siin küsimuste esitamise ajal juttu oli. Tema idee on valimisaastal ära keelata ka riigieelarvelised toetused MTÜ-dele, kuna need võivad hakata valimiskampaania käigus kedagi poliitilistest jõududest toetama.
Komisjoni liikmete üsna üksmeelne seisukoht oli, et eelnõu sisu ei peaks piirduma kohaliku omavalitsuse valimistega. Mainiti ka, et Euroopa Parlamendi valimised on tulekul ja praegu oleme selle seadusega hiljaks jäänud. Leiti, et kindlasti on vaja arvamusi kõigepealt Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonilt, samuti omavalitsusliitudelt, kuivõrd eelnõu esialgne reguleerimisala jäi omavalitsuste tegevuse mängumaale. Laekusid ka arvamused Riigikogu fraktsioonidelt. Pärast käisid need fraktsioonid veel töörühmana koos, nagu ma aru saan. IRL-i fraktsiooni vastus oli väga lühike ja toetav. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni seisukoht on võib-olla mõnevõrra komplitseeritum selles mõttes, et toetati ideed, kuid toodi ka esile eelnõu puudused, millest oli eespool juttu. Kõigist eristus aga Keskerakonna fraktsioon, kelle seisukoht oli, et uute piirangutega tekitatakse probleeme juurde ja vähendatakse omavalitsuste õigusi.
Oma seisukoha esitasid ka Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit. Ma ei hakka neid üksikasjalikult kirjeldama. Maaomavalitsuste liidu arvamus on võrdlemisi pikk ja argumenteeritud, selgitati ka esialgse variandi puudusi. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond andsid ülevaate valimiskampaania piirangutest eri riikides, aga nende fookus läks minu meelest natuke mujale. Juttu oli rohkem agitatsiooni keelust ja avaliku arvamuse uuringutest, mitte niivõrd sellest, kuidas reklaami piirata.
Lõpuks, 6. mail oli see eelnõu uuesti komisjoni päevakorras ning meile laekus informatsioon, et eelnõu algataja on koostöös Justiitsministeeriumi ametniku härra Kristen Kanarikuga töötanud välja muudetud teksti ning algataja ettepanek on viia esimesele lugemisele muudetud tekst, mida härra Randpere tutvustas meile siis sama põhjalikult kui täna siin. Lisan ka mõned Kristen Kanariku arvamused, eeskätt põhimõtte kohta, et sellel, kes ei ole ise reklaami subjekt, peaks olema reklaami edastamine keelatud. Reklaami eest ei peaks saama tasuda keegi teine. Mina rääkisin sellest, et eeskuju võetakse Põhjamaadest, eelkõige Taani ja Norra reklaami tasumist reguleerivatest õigusaktidest. See on üks vahend korruptsiooniga võitlemiseks.
Küsisin veel, kuivõrd uus versioon lahendab selle eelnõu algseks ajendiks olnud Tallinna Linnavalitsuse enne aktiivset valimisagitatsiooni üles pandud reklaamide probleemi. Need olid täiesti selgelt isikureklaamid, kuivõrd seal olid näiteks Põhja-Tallinna juhid, kes valimistel osutusid sama piirkonna kandidaadiks. Sellele vastati, et eelnõu uus tekst ei seostu üldse aktiivse valimiskampaania ega kandideerimisega. Kui isik soovib valimistel kandideerida ja teeb MTÜ kaudu, omavalitsuse kaudu või mõnel muul viisil endale reklaami enne aktiivset kampaaniaperioodi ja kui reklaami sisu on kandidaadi ülesseadmine, siis on see valimiskampaania. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni juhend peaks olema nii põhjalik, et komisjonil tekiks täiesti legaalne ümberlükkamatu võimalus selliseid asju defineerida – öelda, et part on tõepoolest part. Härra Kanarik ütles ka, et kui selline norm oleks toona kehtinud, oleks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon saanud sekkuda ja öelda, et tegemist on keelatud annetusega, kõnealusel juhul Tallinna linna annetusega.
Muidugi kerkis arutelul üles ka küsimus, mis on Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni arvamus kogu sellest asjast. Neile ju tehakse ülesanne töötada välja juhend valimiskampaania läbiviimiseks ja selle teostamiseks kasutatavate avalike vahendite kasutamise selgitamiseks ja täpsustamiseks. Seaduseelnõu annab küll säärase volituse, aga kui me ei tea, mida Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon sellest arvab ja mis sellest täpselt välja tuleb, siis me ostame nagu põrsa kotis. Kuna eelnõu esimesele lugemisele toomisega oli mõistetavatel põhjustel kiire, tähtajad olid juba üle läinud, siis meil ei ole sellel teemal Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoniga arutelu olnud. Aga ma arvan, et see toimub kindlasti esimese ja teise lugemise vahel.
Eelnõu niisugusel kujul esimese lugemise lõpetamist toetasid komisjoni liikmed konsensusega. Tehti ka ettepanek määrata siinesineja komisjoni ettekandjaks ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva ehk teine lugemine oleks 27. mail kell 17.15. Aitäh!

Aitäh! Palun, Valeri Korb, teie küsimus!

Aitäh! Hea kolleeg! Kas komisjoni istungil ei arutatud seda, et kohaliku omavalitsuse töötajad, kes tahavad järgmistest valimistest osa võtta, peaksid minema kolm kuud enne valimisi puhkusele, kuna nii kaua ei saa nad oma tegevusest rääkida? Keeruline on ju seada täpset piiri oma tegevuse ja reklaami vahele. Mis sa ise arvad?

Aitäh! Muide, mõnes riigis kehtivadki teatud juhtudel sellised piirangud, aga Eestis ma ei pea seda eriti otstarbekaks. Kui Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon tõepoolest peaks sellise juhendi välja töötama, siis jätkub neil ka piisavalt tervet mõistust, et teha vahet valimispropagandal ja valimistel kandideeriva ametniku tööülesannete täitmisel.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Andres Herkel! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 497 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks s.a 27. mai kell 17.15.

Järgmine päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 617 esimene lugemine. Ettekandeks palun taas kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Andres Herkeli!

Aitäh taas, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu ümber on võib-olla kirgi natuke vähem, aga meil on tavaks, et vastavalt lisandunud kogemustele ja tehnika arengule me arutame põhiseaduskomisjonis regulaarselt koos Vabariigi Valimiskomisjoni esindajatega ka tehnilist laadi kitsaskohti, mis valimiste läbiviimisel on tekkinud. Ja siis tuleme välja ka tehnilist laadi muudatustega, et valimised saaksid Eestis toimuda veel paremal moel, kui neid siiani korraldatud on. Sellel ajendil on seegi eelnõu põhiseaduskomisjonis algatatud. Eelnõu teksti tegelik kokkupanija on Riigikogu valimiste osakond ehk nõunik Arne Koitmäe, valimiste osakonna juhataja Priit Vinkel ja nõunik Mihkel Pilving. Eelnõu ettevalmistamise arutelul komisjonis osales ka Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu. Nii on ta meie ette jõudnud. Oleme seisukohal, et need muudatused on tõepoolest sedavõrd tehnilist laadi, et me saame Riigikogu valimise seadust muuta ja need muudatused jõustada enne tuleva aasta märtsis toimuvaid uusi valimisi.
Nüüd lühidalt ülevaade sellest, mida me eelnõuga täpsustame. Nimetan kõige olulisemad punktid. Esimene punkt on valijakaardile kantavate andmete täpsustamine. See on niisama lihtne muudatus, et lisandub vaid ringkonna kirjeldus – maakond või Tallinna puhul linnaosa, milles konkreetne valimisjaoskond asub. Lihtsalt on tulnud tagasisidet, et kuna see "valimisringkond nr 1" või "valimisringkond nr 2" ei pruugi valija jaoks piisavalt informatiivne olla, siis tuleb seda täpsemalt määratleda.
Elektroonilise valijakaardi tellimise kord on selline, et tellida saab seda Eesti teabevärava kaudu ja tellimus jääb kehtima ka järgmisteks valimisteks. Sel juhul ei ole vaja inimesele saata paberil valijakaarti, ta saab selle elektroonilisel moel.
Üks oluline muudatus puudutab kandidaate. Varem oli vaja täita kaks eraldi dokumenti: kandideerimisavaldus ja kandidaadi ankeet. Praeguseks oleme jõudnud seisukohale, et piisab ühtsest kandideerimisavaldusest, kust jäetaks välja vabatahtlikult täidetavad väljad. Seni on inimestel tekkinud küsimus, miks osa kandidaate on kõik andmed esitanud, osa on üht-teist kirja panemata jätnud. Muudame kõik väljad kohustuslikuks, aga teeme nii, et neid on vähem. Arutelu käigus kerkis kõige rohkem esile probleem, et kui töökoht ja tegevusala jäävad väljaks, mis tuleb täita, siis miks haridus ei ole. Mitmed komisjoni liikmed olid seisukohal, et haridus võiks olla kirjas. Seda tuleb kindlasti kahe lugemise vahel arutada, kas see küsimus tõstatada. Usun aga, et kandidaadid, kes tahavad ennast tutvustada, teevad enda tutvustamiseks kõik ja täidavad ka selle välja. Täpsustatakse samuti kandidaadi registreerimata jätmise aluseid. Ka see on väga tehniline täpsustus, sest kui kandideerida saab ainult ühes nimekirjas, siis peab regulatsioon olema täpselt määratletud.
Oluline muudatus on seegi, et välisriigis hääletamisel loobutakse üldse paberil saadetavatest valijakaartidest. Kahjuks on välisriikides hääletamine suhteliselt passiivne olnud, aga valijakaartide paberil saatmine on kulukas. Võib-olla edaspidi tuleks mõelda natuke sellegi peale, kuidas seda aktiivsust oleks võimalik suurendada.
Üks tähtsaimaid muudatusi on see, et haiglates ja ööpäevastes hoolekandeasutustes viibivad valijad ei pea hääletamiseks taotlust esitama. Nende saabumisel haiglasse liigub informatsioon nendega kaasa ja nad saavad elukohajärgselt hääletada ka siis, kui haigla nende elukohas ei ole. Eelmiste Riigikogu valimiste eel puutusin muuseas ise kokku ühe juhtumiga, kus inimene sattus väikese lapsega haiglasse siis, kui eelhääletuse periood oli juba läbi. Esimestel haiglapäevadel oli tal muud tähtsamat mõelda ja teha kui esitada seda taotlust, ning valimispäeval ta avastaski, et taotlus on esitamata ja ainus võimalus hääletada on haiglast kuidagi valimisjaoskonda minna. ID-kaarti ja elektroonilise hääletuse vahendeid tal kaasas ei olnud. Tegelikult on minu arvates väga edumeelne, et me selle lünga saame muudatusega lahendada.
Ka pikendatakse maakonna valimiskomisjonis ja Vabariigi Valimiskomisjonis kaebuste läbivaatamise tähtaega kolmelt tööpäevalt viiele. Need inimesed, kes seda tööd teevad, leiavad, et nii on otstarbekam ja nii jõuab need olulised kaebused professionaalselt läbi vaadata.
Arvamuse eelnõu kohta on esitanud ka Vabariigi Valitsus. Selles on esile toodud mõningaid tehnilisi puudujääke, samuti küsitavusi seletuskirjas. Kõige olulisem probleem, mis komisjoni istungil 6. mail enne eelnõu esimesele lugemisele saatmist esile kerkis, oli järgmine. Justiitsministeeriumi ametnik härra Kanarik tõi esile punkti, millega muudetakse rahvahääletuse seadust ja mis puudutab hääletajakaardil rahvahääletuse kohta esitatavat teavet. Muudatusest on jäänud välja viide sellele, et hääletuskaardile kantakse ka rahvahääletusele pandud küsimus või seaduseelnõu pealkiri. Valitsuse arvates jääb arusaamatuks, kas selle peaks katma valijakaardile kantav muu teave hääletamise kohta. Alo Heinsalu leidis, et seda märkust ja teisigi märkusi on võimalik arvesse võtta kahe lugemise vahelisel perioodil. Riigikogu liikmete põhiline arutelu komisjonis toimus tegelikult enne eelnõu algatust, nii et 6. mai protokollist mul midagi olulist siin välja tuua ei ole.
Meil on ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 27. mai kell 17.15 ehk kümme tööpäeva, ka on ettepanek esimene lugemine lõpetada. Siinesineja määrati ettekandjaks. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Valeri Korb, küsimus!

Aitäh! Hea kolleeg! Ma tulen tagasi selle haiglate küsimuse juurde, tahaksin selgust saada. Varem oli nii, et kirjutan avalduse ja valimiskomisjon teeb kõik selleks, et saaksin hääletada. Nüüd, kui ma enam ei kirjuta komisjonile avaldust ega saa ka ise valimiskohta kohale minna, kuidas ma siis üldse saan valida ja mis õigused mul säilivad?

Aitäh! Ma saan aru nii, et informatsioon teie haiglasoleku kohta liigub koos teiega ja sealsamas haiglas te saategi hääletada, nii nagu hääletatakse muudel juhtudel väljaspool elukohta. Kui ma suudan siit suurest paberikuhjast põhjalikuma kirjelduse üles leida, siis võin täpsemalt selgitada. Aga kindlasti saab hääletada ka haiglas, arvestades patsiendi seisukorda. Sel juhul tuleb hääletamiskast ja kogu vajalik info ise teie juurde.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Andres Herkel! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 617 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 617 muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks s.a 27. mai kell 17.15.

Järgmine päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 651 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Tere jälle, hea istungi juhataja! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Käesoleva eelnõu algatas põhiseaduskomisjon tänavu 17. aprillil ja 5. mail valmistasime selle ette esimeseks lugemiseks. Aga töö eelnõu kavandi koostamiseks algas juba tükk aega varem. Kui mu mälu mind ei peta – ja ilmselt ei peta –, siis see oli eelmise aasta oktoobris, kui põhiseaduskomisjon selle mõtte välja käis. Nimelt oli selgunud tõsiasi, et Riigikogu komisjonid protokollivad oma tööd täiesti erinevalt. Protokolle ei koostata päris ühel alusel. Ka on olnud reguleerimata komisjonide istungite võimalik helisalvestamine. Mitmesuguseid lahendusi hakkas pakkuma ka Riigikogu juhatus, kes valmistas ette võimaliku kavandi asjaolude täpsustamiseks. Koos käisid Riigikogu komisjonide esimehed, kes moodustavad teatavasti vanematekogu. Lõpuks saabusid kõik need algsed kavandid põhiseaduskomisjoni.
Põhiseaduskomisjon algatas eelnõu, mis on teil täna laual. Kõik me, head kolleegid, kuulume ühte või teise komisjoni ning küllap on meie ühine huvi seda eelnõu täpselt tundma õppida ja vajaduse korral selle tekstis täiendusi ja muudatusi teha. Ütlen ka selle ära, et komisjonis olid ühe või teise sätte osas erinevad seisukohad, kusjuures lõhe ei jooksnud sugugi opositsiooni ja koalitsiooni esindajate vahelt läbi. Lihtsalt ühte või teise sättesse suhtuti erinevalt.
Ütlen kohe ära ka selle, et meil on ettepanek eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Selle poolt olid 5. mail kõik põhiseaduskomisjoni liikmed. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oleks tavapärased kümme tööpäeva, s.o 27. mai kell 17.15. Ka selle poolt olid kõik kohal viibinud põhiseaduskomisjoni liikmed.
Nüüd räägin natuke selle eelnõu sisust. Esiteks, kuna oma särk on ihule kõige lähemal, siis põhiseaduskomisjon tegi esimese punktina ettepaneku asendada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses nimi "põhiseaduskomisjon" nimega "põhiseadus- ja inimõiguste komisjon". See ettepanek on tehtud põhjusel, et rahvusvahelises suhtlemises väga tihti uuritakse, et jah, põhiseadusega tegeleb teil põhiseaduskomisjon, aga kes tegeleb Riigikogus inimõigustega. Oleks hea, kui see oleks komisjoni nimest kohe aru saada. Samas võib selle ettepaneku üle kindlasti ka vaielda. Ma isiklikult arvan, et võib-olla oleks tegu Pandora laeka avamisega – teised Riigikogu komisjonid vahest hakkavad samuti mõtlema oma nime täiendamisele. Aga see selleks.
Järgmise punktina arutasime sellist muret. Riigikogu kodu- ja töökord näeb ette võimaluse moodustada erikomisjone ja uurimiskomisjone, kusjuures on märgitud, et kui kohalekutsutud isik jätab mõjuva põhjuseta istungile tulemata, siis on võimalik kohaldada rahatrahvi. Kuid seaduses ei ole öeldud, kes selle menetluse läbi viib ja kes seda asja lõpuks arutab. Nüüd on meil kirjas, et niisugusel juhul on kohtueelne menetleja Politsei- ja Piirivalveamet ning et kogu see väärteoasi leiab vajaduse korral lahenduse maakohtus.
Kolmas küsimus on seotud eri fraktsioonide erinevate seisukohtadega, kas Riigikogu komisjoni istungid – Riigikogu komisjon on ju Riigikogu tööorgan – peaks olema avalikud või kinnised. Seda on ka meedias arutatud. Praegu on meie ettepanek, et iga komisjon võib ise otsustada, kas tema istungid toimuvad kinnisena või on need avalikud. Seletuskirjast nähtub, et iga Riigikogu koosseisu töö alguses võiks kohe teha asjaomase ettepaneku, kuid ei saa välistada, et hea tahtmise korral võib komisjon enne mõnda istungit otsustada selle tavapärasest erinevana läbi viia. Nagu ma ütlesin, see on põhiseaduskomisjoni ettepanek, aga muudatusettepanekute näol võib laekuda ka muid ideid. Meie seisukoht on praegu niisugune. Meil on ettepanek, et komisjoni istung protokollitakse. Mida protokoll peab endas sisaldama? See peab kajastama komisjoni istungi käiku ning vastuvõetud otsuste ja seisukohtade kujunemist. Kui keegi komisjoni liikmetest soovib, siis peab tema seisukoht saama täpsemalt kajastatud, ja kui nõutakse, siis tuleb kirja panna nimelise hääletamise tulemus.
On palju vaieldud, kas komisjoni istungid tuleks helisalvestada või mitte. Meie eelnõus on välja pakutud, et Riigikogu komisjoni istung helisalvestatakse. Seda ei tehta siis, kui istungil käsitletakse salastatut teavet, on see siis juurdepääsupiiranguga teave, riigisaladus või salastatud välisteave. Kinnise istungi helisalvestist käsitatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena, mille puhul kehtib juurdepääsupiirang viis aastat salvestise tegemisest. Pärast seda peaks see minema arhiivi, kus kehtivad juurdepääsuvõimalused vastavalt arhiiviseadusele. On ka märgitud, et kõik muud dokumentide kavandid, mustandid, abimaterjalid – see, mida kasutades me siin iga päev töötame kas oma töökabinetis, head kolleegid, või ka komisjonis – on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Meie arvates ei tohiks kellelgi olla õigustatud huvi nende väljanõudmiseks ja uurimiseks. Üldiselt peab tööprotsess Riigikogu komisjonides eelkõige olema selline, et oleks tagatud sisuline töö, mitte niivõrd väljapoole kuvamise ja etlemise võimalus. Meil on komisjone, kes on oma istungeid helisalvestanud. Mis nende helisalvestistega teha? Kirjas on, et enne selle seaduse jõustumist tehtud helisalvestiste puhul kehtib juurdepääsupiirang viis aastat.
Erinevalt tavapärasest praktikast tõin ma peaaegu kõik selle eelnõu sätted siia teie ette, aga usun, et see asi oli ka seda väärt. Palju tänu!

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Mati Raidma!

Aitäh! Hea ettekandja! Luba, et ma natuke avan selle Pandora laeka kaant. Tõepoolest, väga mitu komisjoni on arutanud oma nime muutmist, ja seda minu kogemuste kohaselt viimased seitse aastat. Vastuväitena on kõlanud, et tegu on traditsiooniga. Täna loen teie seletuskirjast, et see ei ole traditsioon, see on hoopis kivistumise protsess. Kas ma saan õigesti aru, et põhiseaduskomisjon avab nüüd selle teema ka teiste komisjonide ees? Samas avaldan vähest kahetsust, et küsimus jõudis meieni selle eelnõu esimese lugemise kaudu, mitte varem. Alustame siis komisjonide nimede uuendamist ja lõpetame selle kivistumise, mille põhiseaduskomisjon on seletuskirjas fikseerinud.

Hea küsija! Eks sellegi eelnõu puhul on õnn meie endi kätes. Muudatusettepanekute abil saame selle sätteid väga mitut moodi muuta. Põhiseaduskomisjon arutas oma istungil nime muutmise vajadust suhteliselt pealiskaudselt, aga ettekandes ma siiski jah tõin välja, et põhiseaduskomisjoni nimeks saab selle seaduse jõustumise korral põhiseadus- ja inimõiguste komisjon. Seni on meil tõesti olnud praktika, et komisjonide nimed on lühikesed ja selged, andes esmase pildi, millega üks või teine Riigikogu komisjon tegeleb. Laiem sisu peaks selguma täpsematest dokumentidest. Ma tean, et nimeteema on arutusel olnud. Kui pead vajalikuks, hea kolleeg, et edaspidi ei ole meil mitte riigikaitsekomisjon, vaid näiteks riigikaitse- ja välisjulgeoleku komisjon, siis miks mitte, kui selle eelnõu loogikat järgida. Ma isiklikult arvan isegi seda, et võib-olla jääb nimest "põhiseadus- ja inimõiguste komisjon" väheks. Tulevikus võiks ehk olla põhiseadus-, inimõiguste ja avaliku õiguse komisjon, siis on kõik töövaldkonnad ära märgitud. Kas see on aga tegelikult igapäevase töö seisukohalt mõistlik, on juba omaette küsimus. Aga selliseid teemasid me võime arutada. Miks ei võiks keskkonnakomisjon olla näiteks keskkonna- ja rohelise mõtlemise komisjon? Nii et variante on erinevaid, kui lennukalt mõelda.

Aitäh! Palun, Siim Kiisler!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma küsin komisjoni kinnise istungi helisalvestise kohta. Eelnõus on öeldud, et helisalvestisele juurdepääsu õigus on Riigikogu liikmel ja komisjoni ametnikul oma tööülesannete täitmiseks. Teised isikud võivad komisjoni kinnise istungi helisalvestisega tutvuda põhjendatud huvi korral kas komisjoni esimehe või Riigikogu juhatuse loal. Kui ajakirjanik soovib teatud teemal kirjutada artikli, kas see on siis põhjendatud huvi? Kas sellisel puhul saab temagi tutvuda helisalvestisega?

Sellele küsimusele vastan, et asjaomase komisjoni esimees otsustab, kas konkreetsel juhul on tegemist põhjendatud huviga või mitte. Ega teistmoodi seda küsimust lahendada ei saa. Samas me ei saa kindlasti keelata avalikkusel teada saamast, mis infot helisalvestis sisaldab. Ent seejuures tuleb lahus hoida avalik huvi ja avalik uudishimu. Seoses eelmise küsimusega aga tahan öelda heale kolleegile Marko Pomerantsile, kes minu jutule kurttummade keeles reageeris, et poliitikas on küll raske nalja teha, aga eelmisele küsimusele vastates ma seda üritasin.

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Minu küsimus on veidi üldisem või laiem, väljub konkreetsetest Riigikogu kodukorra raamidest, aga on siiski teemaga seotud. Nimelt, helisalvestised. Kas me ei lähe ülereguleerimise teed, kui püüame seda täpselt sätestada ja kehtestame juurdepääsupiirangud ning püüame hakata tõlgendama, kellel on õigus nendega tutvuda? Samas on üle riigi avalikus sektoris ja avaliku võimu teostamisel tavaks kujunenud massiline salvestamine protokollide koostamiseks. Seda tehakse ministeeriumides, ametites, nõupidamistel, mitmesugustes nõukogudes igal pool ja see kõik on minu teada reguleerimata. Kas te ei näe siin üldisemat probleemi? Vahest peab selle salvestamise üleüldse riigis ära reguleerima või siis jätma ka meil reguleerimata, nii nagu on praegu?

Aitäh! Probleemid on selged siis, kui nad on tõusetunud. Nagu ma oma ettekandes ütlesin, Riigikogu või täpsemalt komisjonide tegevuses just need helisalvestistega seonduvad probleemid tõusetusid. Täna tuleb meil selle eelnõu kaudu neile hinnang anda. Üks võimalus on helisalvestiste kasutamine seadustada ja sätestada, mis neist edaspidi saab. Teine võimalus on helisalvestisi teha abimaterjalina protokollide koostamiseks, aga kui komisjon peab vajalikuks, siis pärast seda need hävitatakse. Nii et meil on kaks erinevat varianti, mida me võime eelnõu edasises menetluses arutada. Ka muudatusettepanekutena saab oma ideid esitada, kui teil on häid mõtteid, head kolleegid.

Aitäh! Palun, Marko Pomerants!

Aitüma, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ma kuulun kindlasti nende inimeste hulka, kes arvavad, et traditsioon on nimede puhul midagi väärt. Näiteks õiguskomisjoni võiks nimetada avaliku õiguse ja eraõiguse komisjoniks, mis aga ei tähenda, et seda kompetentsi praegu selles komisjonis ei ole. Ja hästi loogiline on, et põhiseaduskomisjonis on inimõigustealast kompetentsi rohkem kui maaelukomisjonis. Selline lähenemine on kindlasti teretulnud. Kindlasti on oluline seegi, et kui on olemas üks väärteoasi, siis on olemas ka keegi, kes seda menetleb. Mis puutub istungite protokollidesse, siis ilmselt ei ole siin saalis väga palju eriarvamust selles osas, et need on mahukad. Aga teie seletuskirjas on öeldud, et rohket kõneainet pakkunud helisalvestistega seoses ei kaasne muudatuse korral mingit lisakulu. Kas teie arvates saab tõesti nii olla, mõeldes kvaliteedile, mis neil on, pluss kogu see avalikustamise protsess või kontroll viie aasta pärast näiteks?

Eks me kõik saame aja jooksul veidi targemaks. Selle seletuskirja koostamise ajal oli põhiseaduskomisjon seisukohal, et mingisugust lisakulu ei teki. Aga viimasel komisjoni istungil, kui me arutasime helisalvestitega seonduvat täpsemalt, siis minu mäletamist mööda hea kolleeg Rein Lang käis välja arvamuse, et kogu see helisalvestiste edasine hoidmine toob siiski kaasa teatud kulu, aga see kindlasti ei ole märkimisväärne. Põhiline on minu arust ikkagi otsustada, kas helisalvestised hakkavad komisjonides kohustuslikud olema või mitte ja mis nendega edasi juhtub pärast seda, kui ametlik protokoll on koostatud.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Hea kolleeg! Ma tahan täpsustamiseks tulla tagasi ühe helisalvestusega seotud nüansi juurde. Niisugune küsimus: kes võib teha ettepaneku, et salvestame tänase istungi? Ning kas see võib olla näiteks üks kord kvartalis või üks kord poole aasta jooksul või salvestatakse iga istung? Ja kas ainult komisjoni esimees või tema asetäitja võib teha ettepaneku või võib seda ka harilik Riigikogu liige?

Jah, komisjoni istungil võib kindlasti teha selle ettepaneku ka komisjoni liige. Aga üldjuhul juhib istungit komisjoni esimees ja selliseid asju otsustab eelkõige tema. Ent lõppkokkuvõttes on alati tegu komisjoni enamuse tahtega ühes või teises küsimuses – komisjoni enamus otsustab nii päevakorra menetlemise kui ka muud küsimused. Ma väga loodan, et niisuguseid ettepanekuid tehakse siiski suhteliselt harva ja asi otsustatakse siis konsensusega.

Aitäh! Palun, Mati Raidma, teine küsimus!

Aitäh! Tänasel riigikaitsekomisjonil, võib-olla tulevasel riigikaitse- ja sisejulgeoleku komisjonil tekkis ka küsimus seoses helisalvestitega. Punkt üks: miks ei võetud kuulda komisjoni esimeeste ettepanekut, et helisalvestamine võiks olla komisjoni otsustada, mitte seaduse määrata? Ja punkt kaks: seadus räägib küll juurdepääsupiirangutest ja kogu sellest protsessist, aga mis keelab mul 24 tunni pärast seda salvestist likvideerida? Meie komisjon ei salvesta. Ma näen selle järele vajadust võib-olla protokollimise huvides, aga mitte luurajate ja kodu-uurijate huvides. Ehk kui me võtame vastu otsuse, et 24 tunni pärast me hävitame salvestise, siis kas ma võin seda teha?

See eelnõu on täna esimesel lugemisel. Kui me seda siia Riigikogu saali toomiseks ette valmistasime, siis 5. maiks ei olnud Riigikogu komisjonide esimeeste ühene arusaam helisalvestiste küsimuses meieni jõudnud. Me esitasime selle eelnõu praegu niisugusena, kuna põhiseaduskomisjoni enamus seda toetas. Aga nagu ma ütlesin, muudatusettepanekutega on võimalik eelnõu muuta ja kui see variant jääb peale, siis saab see ka seaduse jõu. Ma isiklikult toetan ka seda, et see salvestamine oleks iga komisjoni otsustada, ei maksa üle reguleerida. Aga võimalused on erinevad.

Aitäh! Palun, Rait Maruste!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas te olete päri, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus on eriseadus, mis reguleerib ainult Riigikogu tööd? Samal ajal me oleme allutatud ka avaliku teabe seadusele. See innovatsioon, mida siin toodetakse ja mille kallal töötatakse, allub avaliku teabe seadusele. Kas teie arvates on otstarbekas ja vajalik reguleerida ka salvestiste staatus? Salvestiste staatus on nimelt saanud Riigikogu vastu algatatud kohtuasja aineks. Meil on salvestiste staatus kodukorras täpselt määratlemata ja see tuleks ära teha.

Loomulikult olen ma päri, et komisjoni tegevuses nii oluline küsimus nagu võimalik helisalvestamine tuleb seadusega ära otsustada. Kas just see seadus seda edaspidi lubama või keelama peab? Arvan, et see on juba järgmine samm. Praegu on eelnõu tekstis märgitud, et helisalvestis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ja selle kohta eeskirjad, mis puudutavad avalikke dokumente, ei käi. Aga olen sellega päri, mida sa ütlesid.

Aitäh! Palun, Siim Kiisler, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Seletuskirjas on öeldud, et eelnõu peamine eesmärk on ühtlustada Riigikogu komisjonide praktikat komisjoni istungite protokollide sisu osas ning kohustuse osas komisjonide istungeid helisalvestada. Milleks on vaja seda protokollide sisu ja helisalvestamise kohustust ühtlustada? Mis hirmus asi juhtub, kui see eelnõu ei vormu seaduseks? Ma ei saa ikka täpselt aru.

Loomulikult, hea küsija, tõuseb päike endiselt ja õhtul läheb pimedaks, kui ei ole parajasti jaaniaeg. Aga Riigikogus vastuvõetud seadused jõuavad teinekord välja Riigikohtusse, selle põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse näiteks. Vahel tekivad vaidlused, mida seadusandja ühe või teise seaduse vastuvõtmisel mõtles, miks ta just nimelt sellised sätted sisse hääletas. Ja siis nõuab Riigikohus välja eelnõu kohta käiva algmaterjali, sh Riigikogu komisjonide protokollid ja võimalikud stenogrammid. Praktikas on olnud ka juhtumeid, et Riigikogu komisjoni istungil on esinenud üks või teine ametnik ja tema seisukohad on protokollitud, aga pärast seda protokolli läbi lugedes on ametnik väitnud, et jumala eest, tema ei ole nii öelnud. Ka praeguse koosseisu ajal on ühes komisjonis kaks korda nii juhtunud ja siis on koos selle ametnikuga helisalvestis üle kuulatud. Pärast seda ei jäänud ametnikul muud üle kui nõustuda, et jah, seekord ta ütles nii, aga ta kinnitas, et mõtles teistmoodi. Niisugused probleemid on tõusetunud peale selle, mida siin hea kolleeg Rait Maruste välja tõi. Seepärast me tahame seda kõike reguleerida.

Aitäh! Palun, Andrus Ansip!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Teie ette kantud eelnõu käsitleb komisjonide protokollide kujunemist ja komisjonide istungite helisalvestiste tegemist. Kas te olete mõelnud ka sellele, mida teha, et need helisalvestised ja protokollid pälviksid enamal määral avalikkuse tähelepanu?

Kui sulle lihtsalt vastata, siis ma arvan, et me oleme siin kõik suhteliselt heas läbisaamises. Mulle meenub ühe väliseestlasest poliitikahuvilise ütlus – ta teab väga hästi, kuidas Suurbritannias poliitilised vaidlused käivad –, et Eestis parlamendivaidlusi jälgida on sama huvitav kui vaadata värvi kuivamist. Võiksime sellest teha järelduse, et poliitiline vaidlus peaks olema hoopis hoogsam ja mõjusam. Samas on muidugi kõige olulisem ikkagi vaidluse sisu, mitte selle vorm.

Aitäh! Palun, Peeter Laurson!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas sellesse eelnõusse võiks juurde panna ka Vabariigi Valitsuse istungite salvestiste regulatsiooni?

Ei või, kuna tegemist on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmisega.

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Heal lapsel mitu nime – ma tulen tagasi komisjonide nimede juurde. See on tõepoolest olnud läbi aegade arutluse all, kas komisjonide nimesid muuta. Seni on lähtutud põhimõttest, et kui traditsiooniliselt on üks või teine nimi olnud, siis nii las olla. Meil ei ole praegu näiteks hariduskomisjoni, kultuurikomisjon tegeleb selle teemaga. On terve hulk valdkondi, mis nimedes ei kajastu. Tegelikult peaks üldse sisuga tegelema ja vahest mõningad komisjonid ühte liitma. Näiteks maaelu- ja keskkonnakomisjon passiks töö sisu poolest üheks komisjoniks. Aga see ei ole selle eelnõu teema. Minu küsimus on järgmine. Kas esitatud eelnõu alusel võiksin ka mina kui komisjoni liige helisalvestada? Siin on öeldud umbisikulises vormis, et Riigikogu komisjoni istung helisalvestatakse, ja edasi loetletakse nõuded. Kui ma salvestise säilitamisel täidan neid nõudeid, kas mul on õigus salvestada?

Aitäh! Üks Prantsusmaa kuningas ütles: "Riik – see olen mina." Vaevalt sina, hea küsija, terve komisjon oled. Meie käsitleme siin ikkagi komisjoni töö protokollimist ja komisjoni istungi helisalvestamist, mille korraldavad komisjoni ametnikud, mitte sina. Sinu tegutsemist see eelnõu ei käsitle. Samamoodi sa võid telefoniga siin Riigikogu saalis ja komisjonis pilti teha, seda me ka ei reguleeri seadusega.

Aitäh! Palun, Jaanus Tamkivi!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eks suurte organisatsioonidega juhtugi nii, et aeg-ajalt hakkavad nad väga innukalt tegelema iseendaga. Tahan küsida sinu kui pikaajalise ja suurte kogemustega Riigikogu liikme käest, kas Riigikogu töös on peale nende teemade, mis selles seaduseelnõus kajastuvad, veel midagi, mida oleks vaja kohendada.

Hea küsija! Ma usun, et kui me teraselt ringi vaatame ja mõtleme, siis leiab alati midagi, mida võiks paremaks ja selgemini mõistetavaks teha. Aga mida rohkem me Riigikogu enda küsimustega tegeleme, seda vähem jääb meil aega tegelda probleemidega, mille lahendamist oleks vaja parema suure tervikpildi huvides.

Aitäh! Palun, Andrus Ansip, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan jälle Heliri küsimusega. Kui üks komisjoni liige soovib komisjoni istungil räägitavat salvestada ja teised liikmed annavad selleks nõusoleku, kas komisjoni liikmel on siis õigus isiklikule salvestisele?

Jah, komisjoni liikmel on õigus isiklikule salvestisele. Aga me ei käsita seda selle seaduseelnõu mõttes niisuguse dokumendina, mis peaks lõpuks viima protokolli valmimiseni.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Väino Linde! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 651 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 651 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 27. mai kell 17.15.

Meie tänane seitsmes päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Andres Herkeli algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täiendamise seaduse eelnõu 629 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli Riigikogu liikme Andres Herkeli!

Lugupeetud proua juhataja! Austatud kolleegid! Algatasin selle iseenesest väga lühikese sisuga kodu- ja töökorra täiendamise seaduse eelnõu 25. märtsil. See oli ajendatud sellest, et ühe eelnõu esimese lugemise menetlustähtaeg oli ilmselgelt komisjonis üle aja läinud, aga sellest ei suvatsetud eelnõu esitajat teavitada. Täpsustuseks kolleegidele nii palju, et sellel ajal ei olnud siinesineja põhiseaduskomisjoni liige, nii et ma ise vahetult komisjonis eelnõu käekäiku jälgida ei saanud. Tegemist oli minu esitatud eelnõuga.
Tähelepanekuid, et komisjonides on suhtumine menetlustähtaegadesse kuidagi lõdvaks muutunud, on teisigi olnud. Eelnõu sisu on väga lihtne: kui tähtaeg on üle läinud, siis peab Riigikogu juhatus sekkuma ja määrama eelnõu täiskogu päevakorda omal algatusel ilma komisjoni ettepanekuta, kuid seda eeldusel, et juhtivkomisjon jõuab eelnõu arutelu läbi viia ning teha esimese lugemisega seotud otsused kas oma korralisel või erakorralisel istungil.
Seda temaatikat käsitleb üsna põhjalikult Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaanne, eriti lehekülgedel 292–293, kust selgub, et vastutus menetlustähtajast kinnipidamise eest lasub täielikult juhtivkomisjonil. Riigikogu juhatusel pole praegu volitust eelnõu ise täiskogu päevakorda panna, siiski tuleb juhatusel vajaduse korral nõuda juhtivkomisjonilt menetlustähtajast kinnipidamist. Samas muide sisaldub ulatuslik ülevaade sellest, milline on see regulatsioon ajaloo jooksul meie kodu- ja töökorra eri variantides olnud. 2003. aastal pikendati menetlustähtaega kuuelt nädalalt seitsmele nädalale. Ära on jäetud kõik erandid, mis varasemates regulatsioonides olid, ehk siis tähtaja pikendamine algatajaga kooskõlastatult ning erinevad menetlustähtajad, mis kunagi kehtisid Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõude puhul ning Riigikogu liikmete ja fraktsioonide esitatud eelnõude puhul. Praegusel juhul on see tähtaeg väga selge – see on seitse töönädalat ja eelnõu algataja ei arva, et seda peaks muutma. See on piisavalt pikk.
Oluline on vahest teada ka, mis eelnõu algatamisele järgnes. Nimelt, minuga võttis ühendust vastselt valitud Riigikogu esimees härra Nestor, kes andis teada, et ta on pöördunud juhatuse nimel Riigikogu komisjonide esimeeste poole palvega tähtaegadest rangelt kinni pidada. Riigikogu juhatus sai ka ülevaate sellest, millistel juhtudel seda ei ole tehtud. See ülevaade on mul tänase seisuga siin olemas. Juhin tähelepanu sellele, et ühe eelnõu puhul me äsja selle probleemi lahendasime – üks pikalt menetluses olnud eelnõu läbis just esimese lugemise. Praegu on põhiseaduskomisjoni menetlusse jäänud kaks eelnõu aastast 2012, mis ei ole esimest lugemist läbinud, ning üks aastast 2013. Majanduskomisjonis on kolm niisugust eelnõu, kuid need kõik on sellest aastast ja nende tähtaeg on suhteliselt vähe üle läinud.
Siinkohal osutaksin Riigikogu fraktsioonitutele liikmetele Inara Luigasele, Lembit Kaljuveele, Kalle Laanetile, Deniss Boroditšile ja Rainer Vakrale, kes ilmselt on täiesti unustanud põhiseaduskomisjoni menetlusse karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu. Varem oli juttu, et kui erakonnaseaduse muudatused vastu võetakse, siis see eelnõu võetakse tagasi. Aga seda ei ole tehtud ja esimest lugemist eelnõu läbinud ei ole, kindlasti olnuks korrektne see ära teha. See on tänase päeva üllatus ka mulle. Ülejäänud eelnõudega, mis on tähtaja ületanud, olin ma ennegi kursis.
Selleks, et niisuguseid jamasid ära hoida ja Riigikogus oleks ka teatud vähemuse õigused kaitse all, on ilmselt mõistlik, et juhatus saadab säärased eelnõud täiskogu päevakorda. Siis on meie ees väga lihtne valik: kas eelnõu läbib esimese lugemise ja jääb menetlusse või ei jää menetlusse. Esimese lugemise eelsel venitamisel ei ole ilmselt mõtet. Aitäh!

Aitäh! Palun, Andrus Ansip!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Teie loetletud juhtumitest, kus komisjon pole suutnud seitsme nädala jooksul eelnõu suurde saali tuua, võin ma teha järelduse, et need on ikkagi haruldased, erandlikud juhtumid. Kas teie eelnõu ei peaks käsitama kui ühe erandi reegliks muutmist?

Kõigepealt ütleksin, et kui tegu on kuue eelnõuga Riigikogu menetluses olevatest eelnõudest, ja paar kuud tagasi oli neid veelgi rohkem, siis see ei ole päris erandlik. Neid eelnõusid on ikka päris palju. Ma möönan, et neid võib erinevalt käsitleda. Mõnel juhul on väikese edasilükkumise taga n-ö force majeure – kas ettekandja ei saa kohal olla või midagi muud sellist –, aga kuidagimoodi on see eelnõu esitajaga kooskõlastatud. Minu meelest läheb asi kurjaks siis, kui edasilükkamist ei ole eelnõu esitajaga kooskõlastatud, ja juhtudel, kui me tõepoolest näeme viivitust, mis ulatub juba aastatesse. See ei ole korrektne. On need erandid? Ma väga loodan, et on, aga selliseid erandeid tulevikus olla ei tohiks.

Aitäh! Palun, Andrus Ansip, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Teie ettekantava eelnõu number on 629 ja te nimetasite kuut eelnõu, mille puhul seitsme nädala tähtajast pole kinni peetud. Ma küll ei tea nende eelnõude tagamaid, ent olen päris veendunud, et neist igaühe puhul on oma konkreetne põhjus, miks ta ei ole jõudnud suurde saali seitsme nädala jooksul. Viimane kõnealusesse kooslusse kuuluv eelnõu ei jõudnud suurde saali seitsme nädala jooksul seetõttu, et vahetus koalitsioon. Kuus eelnõu 629-st – on need erandid või moodustavad nad juba nii kaaluka kogumi, et selle põhjal tuleb muuta reegleid?

Kõigepealt, nende 629 hulgas on hulk eelnõusid, mis on vastu võetud ammu ja mis võib-olla on ka olnud menetlustähtaja ületanute seas. Nii et pole õige lähtuda suhtest kuus 629-st. Ma ei oska praegu päris täpselt öelda, kui palju Riigikogu menetluses eelnõusid on. Too 629 on koguarv, nii vastuvõetud kui ka tagasilükatud eelnõud. Minu eelnõu number on tõesti 629 ja see mahub seitsme nädala sisse. Järgmised siit tagasi vaadates, mis enam sinna sisse ei mahu, on 618, 613 ja 591. Need kõik on tänavused eelnõud ja ma usun, et majanduskomisjonil ja fraktsioonidel, näiteks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonil, kes on liikunud opositsioonist koalitsiooni, on veenvad põhjused, miks nad on nendega venitanud. Aga lõpmatuseni venitada ei saa, millalgi tuleb teha otsus, kas võtta eelnõu tagasi või saata saali. Miks on esimest lugemist mitteläbinute nimistus karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu numbriga 239, mis on viie Riigikogu sõltumatu liikme algatatud 2012. aasta maikuus ehk siis kaks aastat tagasi, Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu 342 ja härra Maruste algatatud eelnõu 541, ei ole päris mõistetav.

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Ma põhimõtteliselt toetan selle seaduseelnõu lähenemist, aga mul on siiski üks küsimus. Kas ei ole mõistlik jääda suurema paindlikkuse juurde ja lubada, et kokkuleppel algatajaga on siiski võimalik tähtaega ületada? Mõningatel juhtudel võiks see arukas olla. Oleks väga ebamõistlik, kui seadusandja ise lepib nende eranditega nii, et jätame siis kokkuleppel eelnõu lihtsalt seisma ja rikume nõnda seadust. Ehk jätta seadusesse paindlik võimalus? Täna, kui ma õigesti aru sain, Valdo Randpere oma eelnõu ette kandes ütles, et seitse nädalat ületati, aga seda tehti kokkuleppel algatajaga. Nii et ta oli sellest teadlik. Sellised reaalsed vajadused võivad elus tekkida.

Ma osutasin sellele, et seitse nädalat on piisavalt pikk tähtaeg ka ilma selle paindlikkuseta. Aga varasemates regulatsioonides on see võimalus kunagi minu meelest ka olnud. See on küsimus, mille saab muudatusettepanekute esitamisega tõstatada esimese ja teise lugemise vahel. Minu ettepanek oleks sellisel juhul pigem põhitähtajaks kehtestada kuus nädalat ja kokkuleppel algatajaga anda kas üks või kaks lisanädalat, mitte seitsmele neid veel juurde liita. See läheks liigseks venitamiseks. Põhimõtteliselt ei ole ma selle vastu, et seda teed minna.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, Andres Herkel! Kaasettekandeks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Auväärt Riigikogu! Auväärt istungi juhataja! Toredad kolleegid! Põhiseaduskomisjon mõistis eelnõu algataja muret, aga kas tema väljapakutud variant on mõistlik lahendus, selles põhiseaduskomisjoni enamus päris tõsiselt kahtles. Ja ta tegi seda 5. mail oma istungil, kus esines eelnõu algataja ning komisjoni liikmed vahetasid arvamusi selle eelnõu sisu üle. Täna teen ma teile komisjoni nimel ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Komisjoni 8 liikmest olid selle poolt 5 ja vastu 3. 
Mis olid põhjendused? Eelnõu algataja esitas oma seisukohad täna ka siin meile kõigile. Nende kommenteerimiseks tahan ma kõigepealt öelda seda, et eelnõu võib esimesele lugemisele saata siis, kui see on esimeseks lugemiseks ette valmistatud. Teema peab olema komisjonis sisuliselt läbi arutatud. Eelnõud on väga erineva mahu ja sisuga ning mõnda eelnõu võib komisjon menetleda ka niiviisi, et ta valmistab selle esimeseks lugemiseks ette päris mitmel komisjoni istungil, ja seda täiesti põhjendatult. Alles seejärel jõutakse sinnamaani, et eelnõu võib Riigikogu saalis esimesel lugemisel arutada. Kui nüüd võetakse vastu seadus, et Riigikogu juhatus saab omal äranägemisel mõne eelnõu kiirelt Riigikogu saali suunata, jättes komisjonile aega vaid koheseks korraliseks või erakorraliseks istungiks, siis me ei saavuta kindlasti eelnõude sisu osas mingit korralikku kvaliteeti, sõltumata sellest, kes eelnõu esitanud on – kas koalitsioon, opositsioon või mõni väga lugupeetud Riigikogu liige üksinda.
Tuleks arvestada ka niisugust nüanssi, et kui juhatuses ei saavutata üksmeelt, siis tuleb küsimus arutlusele Riigikogu täiskogu istungil. See aga tähendab seda, et Riigikogu ülejäänud liikmed, kes ühte või teise komisjoni ei kuulu, saaksid esimesel lugemisel õiguse hääletada n-ö võõra komisjoni eelnõu, mida nad ei pruugi sisuliselt hästi tunda. Ka ei tea nad juhtivkomisjoni töö spetsiifikat. Me ei saanud sellistel põhjustel seda eelnõu toetada.
Nagu siin juba juttu oli, too seitsme nädala reeglist kõrvalekaldumine on Riigikogu praeguse koosseisu puhul tõesti äärmine erand. Julgen öelda, et varem oli seda mõnevõrra rohkem, aga siis kasutati teisi vahendeid, mis on olnud väga mõjusad. Küsimuse avalik tõstatamine, mida ju ka tänase eelnõu algataja Eesti meedias tegi, oli väga tõhus. Ta saavutas selle, et põhiseaduskomisjon asus kiirelt tema eelnõu menetlema. Nii et selliseid võimalusi on praegugi. Veel saab Riigikogu juhatusele esitada järelepärimise, miks üks või teine komisjon ei ole jõudnud eelnõu seitsme nädalaga esimesele lugemisele saata. Võib pöörduda ka vahetult juhtivkomisjoni juhtkonna poole. Sellised võimalused on olemas ning oma kogemusele tuginedes võin öelda, et need toimivad väga hästi ja seda ilma, et seaduseelnõu sisulise külje arutamine kannataks. 
Need olid lühidalt põhjused, mille pärast, nagu ma ütlesin, komisjon otsustas seda eelnõu mitte toetada ja teha teile ettepanek asi tagasi lükata. Suur tänu!

Aitäh! Palun, Siim Kiisler, teie küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja, olgem ikka vähe siiramad! Kas sa tõesti usud, et need eelnõud, mis algataja ette luges ja mis on ületanud seitsme töönädala piiri, ei ole jõudnud esimesele lugemisele sellepärast, et lihvitakse nende kvaliteeti? Sa ju ei usu ise ka seda juttu. Mis ikkagi tegelikud põhjused on ja millised eelnõud need on, mida seitsme töönädala jooksul ei jõuta komisjonis läbi arutada? Lisaks juhin tähelepanu, et kui algataja ei ole nõus muudatusi sisse viima, ega siis enne esimest lugemist komisjon seda ka teha ei saa. Küsimus on ikkagi eelnõu siia saali toomises.

Hea küsija, ära ole nii kitsarinnaline! Jätame meelde, et me ei tee seadust ainult ühe, kahe, kolme, nelja või ma ei tea mitme juba menetluses oleva eelnõu edasise menetlemise tarvis. Kui me tänase eelnõu seaduseks vormime, siis see hakkab kehtima ning selle regulatsiooni alla kuuluvad kõik tulevased eelnõud, mis kindlasti on erineva sisu ja kvaliteediga, ent mis kõik tuleb esimeseks lugemiseks ette valmistada.

Aitäh! Palun, Andres Herkel!

Aitäh! Austatud ettekandja! Härra Linde on põhiseaduskomisjoni eelmine esimees ja ma oskan hinnata seda avameelsust, millega ta tunnistab, et sellist jama on kahjuks ette tulnud ka varem. Samas palun vabandust, aga mulle paistab, et Reformierakonna otsus see eelnõu tagasi lükata on pigem seotud komisjoni praeguse ja endise esimehe mundriauga. Küsin nüüd seda, kas teile on teada ka see, et eelnõu on võimalik teisel lugemisel katkestada. See pakub komisjonile väga palju võimalusi eelnõu pikalt ja põhjalikult menetleda.

Aitäh! Ma ei arva sugugi, et siin on tegemist kellegi või millegi mundriauga, veel vähem selle kaitsmisega. Mis on olnud, on olnud, ja mis tuleb, see tuleb. Aga seda seisukohta, mille sa praegu välja tõid, ei ole põhiseaduskomisjon seda eelnõu arutades käsitlenud.

Aitäh! Palun, Siim Kiisler, teine küsimus!

Aitäh! Ma küsin ikkagi sellist asja. Kui eelnõu algataja ei ole nõus enne esimest lugemist muudatusi tegema, siis mida komisjon seitsme nädala jooksul ja kauemgi veel – komisjonide seisukoha järgi võiks see periood pikemgi olla – lihvib?

Hea Riigikogu noorliige! Ilmselt on mul õige sinuga sel teemal vestelda pärast seda, kui sa oled natuke kauem aega Riigikogus olnud. Ela ja vaata, siis näed, mida komisjonis tehakse!

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 629 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame seda hääletama. 
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 629 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid oli 2. Juhtivkomisjoni ettepanekut toetati, eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud.
Head kolleegid, meie tänane istung on lõppenud. Soovin kõikidele toredat päeva jätku! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 12.21.