Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala esmaspäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson!

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse eelnõu. Nimetatud eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Teiseks, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust minister Urmas Kruuse. Kolmandaks, riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Helmen Kütt. Aitäh!

Aitäh! Palun, Rainer Vakra!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vastavalt metsaseaduse § 49 lõikele 3 on Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu üheksaliikmeline. Sinna kuulub ka kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget. Sellest tulenevalt annan üle Riigikogu otsuse eelnõu, mille sisu on kahe Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine. Aitäh!

Aitäh! Palun, Sven Sester!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan rahanduskomisjoni nimel üle Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu. Meie ettepanek on nimetada Eesti esindajaks seal praegune rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev. Ütlen veel nii palju, et kontrollkomitee vastutab Põhjamaade Investeerimispangas panga raamatupidamisdokumentide auditeerimise eest ning esitab panga nõukogule igal aastal audiitori järeldusotsuse. Aitäh!

Aitäh! Palun, Priit Sibul!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Minul ja kaheksal IRL-i fraktsiooni esindajal on arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palole seoses EAS-i juhtimisega. Mõni aeg tagasi võis arvata, et kui minister ja nõukogu vahetuvad, siis sealsed probleemid saavad otsa, aga nüüd, kui on kaks ministrit, tundub segadus ainult süvenevat. Üks kirjutab alla, teine teeb plaane, käib ja konsulteerib, lepib kusagil kokku, milline peaks nõukogu koosseis olema. Me kõik lugesime, et möödunud nädalal pidas nõukogu esimest koosolekut ja esimeste otsustena, ma saan aru, ilma et oleks kohtutud, vabastati üks juhatuse liige, kellel oli kehtiv leping, ja teisel, kellel oli leping lõppenud, otsustati seda pikendada. On päris mitu muud küsimust ka. Tänane Päevalehtki kirjutas nõukogu liikmetest ja nende valikust. Seoses sellega soovime teada, mismoodi seda nõukogu täpselt kokku pandi – kes sai otsustada – ja mis EAS-is edasi toimuma hakkab. Meil on proua ministrile viis küsimust. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu. Juhatus otsustab nende menetlusse võtmise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Samuti olen vastu võtnud ühe arupärimise. Kui see vastab meie kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamatult.
Nüüd teadete juurde. Sotsiaalminister Helmen Kütt on avaldanud soovi esineda tänasel Riigikogu istungil poliitilise avaldusega. Riigikogu juhatus nõustus sellega. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 alusel olen täiendanud tänase istungi päevakorda sotsiaalminister Helmen Küti poliitilise avaldusega.
Nüüd, head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Täpsustan nüüd tänast päevakorda. Riigikogu keskkonnakomisjon on teinud ettepaneku arvata meie 14. töönädala päevakorrast välja kolmapäevase, 14. mai istungi üheksas punkt ehk Vabariigi Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu 652 esimene lugemine. Kui vastuväiteid ei ole, siis panen 14. töönädala päevakorra selle muudatusega hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, 2 olid erapooletud. Seega on 14. töönädala päevakord kinnitatud.

Me läheme tänase päevakorra juurde. Kuulame ära sotsiaalminister Helmen Küti poliitilise avalduse. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 155 lõikele 4 leppisid Riigikogu juhatus ja sotsiaalminister kokku, et poliitilise avaldusega esinemise järel ministrile küsimusi ei esitata. Pärast avalduse esitamist avatakse läbirääkimised, mille käigus võivad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Helmen Küti!

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Äsja andis Vabariigi Valitsus Riigikogule üle riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Julgen väita, et tegu on ajaloolise eelnõuga, mis seaduseks saades puudutab ligi 270 000 last, nende vanemaid ning kaudselt kõiki Eesti inimesi. Täna Riigikogu menetlusse jõudnud eelnõu viib ellu 20. märtsil Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel sõlmitud koalitsioonilepingu ühe kõige olulisema lubaduse: riik hakkab alates uuest aastast maksma kõigile pere esimestele ja teistele lastele senise 19,18 euro asemel 45 euro suurust toetust. Samal ajal kasvab kolmanda lapse toetus 100 euroni kuus ning vajaduspõhine peretoetus suureneb 4,7 korda, kerkides 45 euroni kuus.
Tegu on olulise ajaloolise tähisega selles mõttes, et viimati suurenesid universaalsed peretoetused 2004. aasta 1. jaanuaril ehk kümme aastat tagasi. Me astume kohe äärmiselt põhimõttelised sammud, mis pakuvad peredele kindlustunnet, parandades reaalselt kümnete tuhandete Eesti perekondade, sh seal sirguvate laste heaolu. Ma ei karda siin minna pateetiliseks, kui ütlen, et praegune koalitsioon tuli kokku eelkõige selleks, et suurendada lastetoetusi ja võidelda otsustavalt laste vaesusega, mis on aastaid olnud ühiskonna kõige põletavam probleem. Meenutan, et aprilli lõpus kinnitas valitsus eelarvestrateegia aastateks 2015–2018, mille prioriteet on laste vaesuse vähendamine.
Lugupeetud Riigikogu! Usun, et laste vaesusest väljaaitamisest kujuneb erakondadeülene ühiskonda ühendav eesmärk, millesse kõik parlamendierakonnad oma panuse annavad. Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser on öelnud, et laste vaesuse tõrjumisest peab saama meie uus üldrahvalik eesmärk.
Eelnõus pakutud ettepanekud tähistavad murrangut meie perepoliitikas. Räägin esmalt pisut numbrite keeles. Selleks, et esimese ja teise lapse toetus saaks kasvada 25,87 euro võrra ning kolmanda ja iga järgmise lapse toetus 23,28 euro võrra, on vaja 2015. aastal suurendada peretoetuste kulusid ligi 70 miljoni euro võrra. Kui 2013. aastal kulus riigieelarvest lastetoetustele 70,6 miljonit eurot, siis 2015. aastaks on nende väljamaksmiseks vaja ligikaudu 151 miljonit eurot. Teisisõnu eraldab riik tuleval aastal laste elukvaliteedi parandamiseks pea kaks korda rohkem raha. Tõsi, see on riigikassale väga suur lisakoormus, aga see samm tuleb ikkagi astuda. Vastasel korral seisame edaspidigi silmitsi väheneva sündimuse, noorte perede lahkumise ja valusa tõsiasjaga, et hulk Eesti lapsi kasvab üles puuduses.
Kõige muu hea ja vajaliku kõrval saadab Riigikogu seda seaduseelnõu heaks kiites avalikkusele selge sõnumi, et iga laps on väärtus, riik hoolib igast lapsest. Statistikaamet avaldas aasta alguses kogumiku, mille andmetel elas 2011. aastal absoluutses vaesuses 23 000 last ehk peaaegu 10% kõigist alla 18-aastastest. Teismelistest, 11–17 aasta vanustest lastest elas absoluutses vaesuses koguni 12%. Nendel lastel on tulnud paljust loobuda, sageli ka täisväärtuslikust toidust, heast haridusest ning huviringidest. Süvavaesuse kõrval ei saa mööda vaadata ka laste suhtelisest vaesusest. Üle-eelmisel aastal elas suhtelises vaesuses 23,6% ühe vanemaga laste peredest ning 21,2% kolme ja enama lapsega peredest.
Murettekitavalt ei ole viimase kümne aasta jooksul laste vaesus märgatavalt vähenenud. Universaalsete lastetoetuste kõrval peab kitsikuses elavatele peredele suuremat abi pakkuma vajaduspõhise peretoetuse kasv. Senise 9,59 euro asemel hakkab ühe lapsega pere vajaduspõhine peretoetus 2015. aastal olema 45 eurot, kahe ja enama lapsega pere vajaduspõhine peretoetus kasvab 19,18 eurolt 90 euroni. Toimetulekutoetuste määramisel suureneb laste osa ehk koefitsient seniselt 0,2-lt 1-ni, jättes kõigis suuremates raskustes olevatele peredele rohkem raha kätte. Tahan rõhutada, et rahaliste toetuste ja hüvitiste kõrval on nii perede heaolu parandamisel kui ka vaesuse leevendamisel suur roll mitmesugustel teenustel. Tahan siin esile tõsta just tasuta koolitoitu, mida 1. jaanuarist 2015 hakkavad saama ka kõik gümnaasiumiõpilased. Ainult rahaga lapsi ei kasvata, aga abiks on see kasvamisel kindlasti.
Head kolleegid! Söandan siit auväärsest Riigikogu kõnetoolist püstitada ka konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid. Olgu meie üheks sihiks laste süvavaesus Eestis nelja aasta jooksul likvideerida või seda vähemalt tunduvalt vähendada. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 831 last. Pakun, et aastal 2018 võiks see arv olla vähemalt tuhande võrra suurem. Laste süvavaesuse kaotamine ja sündimuse kasvule pööramine on väga suur väljakutse. Täna on meie ees eelnõu, mis võimaldab nende eesmärkide suunas astuda väga jõulised sammud, aga sellest ei piisa. Juba lähiaastatel tuleb ellu rakendada uusi meetmeid ja teenuseid, mis on suunatud lastele, sellele, et nende areng oleks maksimaalne, aga ka vanemate töö- ja pereelu paremale ühitamisele.
Meil on alust loota, et need väljakutsed ei ole Eestile kui väikeriigile üle jõu käivad – meil lihtsalt pole teist teed. Tõhus perepoliitika on ühtlasi ka tulemuslik julgeolekupoliitika, majanduspoliitika, regionaalpoliitika. Vaieldamatult on tegu eelnõuga, mis parandab juba uuel aastal meie perede heaolu ja toimetulekut, ent on samas ka investeering tulevikku. Lastesse investeerimine toob küll tulu viie, kümne või 15 aasta pärast, aga kui me selle praegu tegemata jätame, siis ootavad meid hiljem ees märksa suuremad kulutused, mis tekivad laste vaesuses kasvamise tõttu. Kutsun teid üles kõnealust eelnõu konstruktiivselt, sooja südame ja avatud meelega menetlema ning seda vastu võtma. Jõudu ja jaksu! Tänan, oli au!

Suur tänu, sotsiaalminister Helmen Kütt! Me avame läbirääkimised, kus saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Palun, Liisa-Ly Pakosta Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel! Ma enne tutvustasin teile selle punkti arutamise korda. Küsimusi ministrile ei esitata. Protseduuriline küsimus, Mihhail Stalnuhhin, palun!

Suur tänu, et märkasite tõstetud kätt! Mul on teile tagasihoidlik palve. Te ütlesite meile, et lugupeetud proua minister esineb poliitilise avaldusega. Olge hea, palun selgitage meile, mis asi on teie arusaama järgi poliitiline avaldus! Mille poolest erineb see seaduseelnõu seletuskirjast? Kas me hakkamegi nüüd kaks nädalat enne valimisi iga päev selliseid poliitilisi avaldusi kuulama? Esialgu kõik.

Riigikogu juhatus sai minister Helmen Kütilt kirja – see tuli Riigikogu esimehe ja juhatuse nimele –, et ta soovib esineda poliitilise avaldusega. Juhatus otsustas, et sellisena võib see avaldus saada siit Riigikogu puldist välja öeldud. See otsus on vastu võetud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 155 lõike 4 kohaselt, mille ma siin ka ette lugesin. Siin on ennegi tehtud poliitilisi avaldusi, millega seoses kas vastatakse küsimustele või ei vastata. See toimub juhatuse ja ministri kokkuleppel. Praeguses olukorras otsustati, et esinemise järel ministrile küsimusi ei esitata ja avatakse läbirääkimised, mille käigus võivad sõna võtta fraktsioonide esindajad. See kord sai ette loetud enne, kui minister kõnelema asus. Kas Urmas Reinsalul on ka protseduuriline küsimus? Palun, Urmas Reinsalu!

Aitäh! Mihhail oli siin veidi kuri, aga minu mõttekäik on selline, et tõepoolest, proua minister tegi poliitilise avalduse ja see õigus tal kodukorra seaduse järgi on. Tema poliitiline avaldus keskendus ühele seaduseelnõule – kindlasti olulise sotsiaalse mõjuga eelnõule –, aga mis põhjustel Riigikogu juhatus otsustas parlamendilt võtta võimaluse ministriga konkreetse poliitilise initsiatiivi teemal debateerida ja küsimusi esitada? Kas selle ettepaneku tegi minister või tegi selle ettepaneku Riigikogu juhatus ministrile? Te rääkisite kokkuleppest ja see kokkulepe on kindlasti poolte vastastikuse mõistmise resultaat. Aga millisel moel Riigikogu juhatus selle otsuse langetas ja mis motiividest lähtudes? Miks võtta meilt võimalus esitada küsimusi?

Debatti ja läbirääkimisi pidada ning ministrile küsimusi esitada on võimalik siis, kui komisjon on eelnõu siia saali saatnud ja minister on tulnud seda meile esitlema. Siis on võimalik avada poliitilised läbirääkimised ja debatid ning ka küsimusi esitada. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Ma pole sugugi kuri, nagu Urmas ütles. Ma olen väga heatahtlik, mul on siiras protseduuri puudutav huvi. Kui see eelnõu tuleb saali esimesele lugemisele, kas siis juhatus ei lase ministril enam ettekandega esineda, kuna ta on seletuskirja meile juba ette lugenud?

Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele on ministril õigus seaduseelnõu ette kanda, see on ka tema kohustus. Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Minu arvates te ei vastanud kolleeg Urmas Reinsalu küsimusele, mis motiividel Riigikogu juhatus otsustas Riigikogu liikmetele mitte anda võimalust küsimusi esitada. Kelle initsiatiiv see oli?

Selline initsiatiiv tuleb tavaliselt ministritelt, kes avaldusega esinevad. Nad soovivad vaid kõnelema tulla. Ka peaminister on siin avaldusega esinenud ja enne seda juhatusega kokku leppinud, et ei esitata küsimusi. Aga nüüd ma lõpetan protseduurilised küsimused ja annan sõna Liisa-Ly Pakostale. Palun, kaheksa minutit!

Head kolleegid! Isamaa ja Res Publica Liit toetab kahtlemata kõiki algatusi, mis on suunatud Eesti rahva püsimisele ja laste olukorra parandamisele. Äsja meie ees kõlanud ministri poliitiline avaldus oli oma sisu poolest tõesti mõnevõrra üllatav, sest tegemist oli, olen täitsa nõus, eelnõu seletuskirja ettelugemisega. Mina kasutan praegu Riigikogu liikmena ning Isamaa ja Res Publica Liidu esindajana võimalust tõstatada selle teemaga seoses just nimelt poliitilisi küsimusi, ka neid, mida minister ei käsitlenud, aga millele ta, ma väga loodan, ehk leiab aega vastata.
Esiteks me ootame muidugi siia pulti ka põllumajandusministrit, et ta räägiks maaelu toetuste vähendamisest 70 miljoni euro võrra kui poliitiliselt tähtsast küsimusest, ja kindlasti loodame, et sotsiaalminister teeb poliitilise avalduse ka siis, kui hakatakse vähendama vanemapensioni. Täpsemalt öeldes me muidugi ei looda, et vanemapensioni vähendama hakatakse, aga kui see jutuks tuleb, siis loodame, et selle kohta ka eraldi avaldus tehakse. Ja loodame, et sellel korral on ka võimalik küsimusi esitada ja sisulist debatti pidada.
Lastetoetuste kasv on muidugi väga positiivne, aga mitu asja teeb meid selle juures siiski murelikuks. Me teame statistika põhjal, et perede mediaansissetulek kahaneb märkimisväärselt alates hetkest, kui perre sünnib teine laps. Langus on veelgi märkimisväärsem alates hetkest, kui perre sünnib kolmas laps. Just seetõttu on Eestis olnud edukas see perepoliitika meede, et alates kolmandast lapsest on lapsetoetuse kasv olnud märkimisväärselt suurem. Seda perepoliitika abinõu on kiitnud nii Eesti emad kui ka rahvusvahelised eksperdid. Kui me vaatame rahvastikuteadlaste koostatud graafikuid, näeme ka selle selget mõju laste sündide arvu kasvule.
Me teame ka seda, et paljulapselised pered moodustavad valijatest vaid tibatillukese osa – ainult 2,5% Eesti leibkondadest on paljulapselised pered. Samas iga viies laps Eestis kasvab sellises peres. Seetõttu peame täiesti kohatuks, et alates kolmandast lapsest on lapsetoetuse kasv ainult 4 eurot ja 10 senti. Loomulikult peab esimese ja teise lapse toetus ka suurenema, ent kehtestada kolmandast lapsest alates nii väike lapsetoetuse kasv võrreldes praegu kehtiva seadusega on meie hinnangul täiesti kohatu. See läheb vastuollu kogu senise rahvastikuteadlaste töö ja ka juba tõestust leidnud praktikatega.
Teine punkt, millele me poliitilises mõttes tahame tähelepanu pöörata, on kindlasti astmelisusest loobumine lapsetoetuste osas. Me ei ole kindlad, et selle mõju on korralikult analüüsitud. Me teame, et selline astmelisus ehk reegel, et ühe lapsetoetuse suurendamine suurendab automaatselt ka kõiki teisi lastetoetusi, on ennast õigustanud. Nüüd aga võib tekkida kahtlus, ega astmelisusest loobumine ei teeni äkki kavatsust hilisemates lastetoetuste regulatsioonides jättagi osa lastetoetusi tõstmata. Veel kord meeldetuletuseks: senine astmelisus on taganud selle, et pered saavad toetust vastavalt oma vajadustele.
Me teame, et koalitsiooniläbirääkimiste käigus kaaluti tõsiselt, kas mitte loobuda laste olemasolu korral tulumaksutagastusest. Kahjuks on nüüd välja öeldud, et kavatsetakse kolmeks aastaks loobuda vanemapensioni maksmisest. Peame seda ühest lastetoetusest loobumist või selle edasilükkamist, nagu koalitsioon on seda nimetanud, lapsevanemate turvatunde seisukohalt väga ehmatavaks signaaliks. Rahvastikuteadlased on siinsamaski puldis kinnitanud, et igasuguste lastele ja peredele mõeldud toetuste kärpimisel on iibele märksa suurem mõju, kui toetuse rahaline väärtus seda eeldada lubab.
Lapse kasvatamine võtab aega vähemalt 18 aastat. Kui laps käib gümnaasiumis või kutsekoolis, siis peab pere teda ülal pidama 21. eluaastani, ja kui on tegemist tudengiga ülikoolis, siis arvestatakse lapsevanemate sissetulekut toetuse määramisel kuni üliõpilase 24-aastaseks saamiseni. On väga oluline, et kogu sellel pikal perioodil oleks lastega peredel kindel teadmine, et riik neid ei reeda. Et riigi pakutavat toetused püsivad ja et isegi kui juhtub see, millele president oma eilses kõnes tähelepanu juhtis, et üks lapsevanematest jätab pere maha, siis riigi toest pere ilma ei jää.
Me teame seda, et Eestis saavad vähem pensioni need naised, kes on lapsi kasvatanud. Võrdleme kaht naist. Mõlemad on väga tublid, teinud ühesugust tööd ühesuguse palga eest, aga see naine, kes on sealjuures veel ühe lapse või mitu last üles kasvatanud, saab vähem pensioni. Mida rohkem lapsi, seda väiksem pension on. Just seetõttu pakkus Isamaa ja Res Publica Liit välja vanemapensioni mõtte ja just seetõttu me võtsime vastu seaduse, et täiendavad maksed vanemapensionisse jõustuvad 1. jaanuaril 2015.
Me peame poliitiliselt, aga ka iibeküsimuste lahendamise seisukohalt täiesti vastuvõetamatuks, et ühtede lastetoetuste kasv tuleb teiste toetuste arvel. Jah, lapsetoetus peab suurenema, ent selleks ei tohi mitte mingil juhul kärpida teisi lapsevanematele mõeldud toetusi. Ministri kõnes torkas silma ka see, et rõhutati lasterikaste perede eriti suurt toetamist. Veel kord meeldetuletuseks: lasterikastele peredele on alates kolmandast lapsest ette nähtud lapsetoetuse kasv ainult 4,1 eurot. Sotsiaaldemokraadid on siin rääkinud kummikute ostmisest, aga selle 4,1 euro eest ei saa isegi mitte rannaplätusid.
Me väga loodame, et nende arutelude käigus, mis Riigikogu saalis ees ootavad, jõutakse ära lahendada ka need küsimused. Lastetoetuste ühtlasem ja vajaduspõhisem kasv, seega suurem kasv alates kolmandast lapsest ei tohi kindlasti kaasa tuua vanemapensioni kärpimist ega isegi mitte selle edasilükkamist. Soovin meile kõigile konstruktiivseid arutelusid ja loodan, et laste sündide arv ei kasva 2018. aastaks mitte ainult tuhande võrra, vaid meie iive hakkab liginema rahvastiku taastootmise tasemele. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Austatud Riigikogu juhataja! Head ametikaaslased! Valitsusliidu perepoliitika kava on ülimalt tähtis asi. Seda näitab fakt, et riiklike peretoetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muudatused on nii kiiresti Riigikokku toodud. Riik, omavalitsused, kogu ühiskonna suhtumine peaks igati soosima ja soodustama seda, et inimesed, kellel on vähegi plaanis lapsi saada, neid ka saaksid. Tõtt-öelda teame seda juba ammu. Miks muidu on laste ja perede arengukavas aastani 2020 must valgel kirjas, et iga sent, mis me täna lastesse panustame, toob hiljem meile küllaga tagasi.
Nagu inimese elus, nõnda on ka riigi elus olemas tähtsad ja vähem tähtsad asjad. Jutt käib meie laste vaesuse leevendamisest. Vaesuses elab meil 44 000 last ja noort. Materiaalne kitsikus seab ohtu nende tervise ja hariduse, enesehinnangu ja eneseteostuse – ühesõnaga tulevikuväljavaated. Väga tähtis on kindlustada, et ükski laps ei kasvaks vaesuses ja ilmajäetuses, ei kasvaks kiiva. Ja teise kandi pealt, mida ebakindlam on lastega perede olukord Eestis, seda vähem sünnib meil lapsi ja seda rohkem pere loomise eas inimesi lahkub võõrsile.
Esimese ja teise lapse toetus on meil kümme aastat püsinud muutumatuna, praeguses vääringus teeb see 19,18 eurot. Eelnõu kohaselt kasvaksid tuleva aasta jaanuarist kõik universaalsed lapsetoetused. Pere esimesele ja teisele lapsele hakataks maksma 45 eurot kuus ning kolmandale ja igale järgmisele lapsele 100 eurot kuus. Paljulapseliste perede toimetulekut parandab ka esimese ja teise lapse toetuse kasv.
2013. aasta lõpul oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel lapsetoetust saavaid peresid Eestis kokku 158 585. Et parandada toimetulekuraskustes olevate perede eluolu, muudetakse toimetulekutoetuse määramisel laste tarbimiskaal võrdseks perekonna esimese liikme omaga. Samuti suurendatakse vajaduspõhiseid peretoetusi, mida makstakse väikese sissetulekuga peredele. Praegu on vajaduspõhise peretoetuse suurus 9,59 eurot kuus ühe lapsega perele ning 19,18 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Tulevast aastast oleks vajaduspõhise peretoetuse suurus vastavalt 45 ja 90 eurot kuus. Tuleva aasta algusest hakkavad kõik toimetulekutoetust saavad lastega pered saama ka vajaduspõhist peretoetust, ja seda ainult avalduse alusel, ilma igasuguste lisadokumentideta.
Ega needki lastega peredele suunatud meetmed too veel jõukust majja, aga igal juhul liigume kindlasti edasi paremuse suunas. Ja nagu minister juba ütles, tuleb peale rahaliste toetuste lähiaastatel laste tarvis välja arendada kõiksugu teenuseid. Kõigepealt muidugi kindlustada lastehoiu- või lasteaiavõimalus, tasuta koolitoit gümnaasiumi lõpuni jms. Meie ühine jõukus on aastatega kasvanud ja maailma mõistes oleme siiski rikas riik. Kogu küsimus taandub sellele, mis on riigi ja rahva jaoks tähtis ja mis vähem tähtis. On kindel, et meie lapsed peavad üles kasvama inimlikes oludes, peavad saama välja arendada oma andeid, ja seda siinsamas Eestis. Siis ei pea me neid aastate pärast kusagilt mujalt koju tagasi kutsuma. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Head kolleegid! Mul on väga hea meel, et Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, meie praegune koalitsioon, on hakanud armastama Tallinna Televisiooni. Tere tulemast! Aga uus valitsus on tõepoolest juba mõnda aega ametis olnud. Paraku ei näe ma peale lubaduste veel mitte mingisuguseid tegemisi. Mis on tegelikult muutunud? Rahvas ootab muutusi paremuse poole, aga muutunud ei ole midagi. Valitsus vahetus, poliitika on aga sama. Aktsiiside tõus, muud hinnatõusud, pensionide väiksem tõus, kui pensionivalem ette näeb, inimeste massiline väljaränne, majanduslangus jne, jne. Jah, tõepoolest suurendatakse nüüd, vahetult enne järgmisi Riigikogu valimisi, lastetoetusi. Kuid ma meenutan, et reformierakondlik valitsus teeb seda kümme aasta jooksul esimest korda ja see pole kuigi märkimisväärne samm, sest toetuste kasv on ikkagi väga väike.
Ja teise käega võetakse see raha tagasi: tõuseb maagaasiaktsiis, mis toob kaasa hinnaralli, kerge kütteõliga kütjatel kaob ära aktsiisisoodustus ja kütteõli hind tõuseb 20–30%. Võib ju heaks mõtteks pidada alkoholiaktsiisi kiirendatud korras tõstmist mitmel järgmisel aastal, aga tegelikult annab see inimestele signaali, et kui tarbite alkoholi, siis toetate meie riiki. Nagu me teame, tõmmatakse koomale teeremondisummasid, mis on juba täiesti kurjast – umbes nii, et vaadake seal ääremaal, kuidas ise hakkama saate. Jäetakse pooleli lapsi kasvatanud inimeste lisapensioni saamise viimane etapp, vastuvõetud seadusele lüüakse käega. Jätkub parempoolne poliitika langetada tulumaksu, mille vastu on sotsiaaldemokraadid varem aktiivselt võidelnud, nüüd valitsuses olles ollakse sellega aga täiesti rahul. Raha riigikassas jääb ju veel vähemaks ning see tähendab vähem tervishoidu, vähem politseid, vähem kiirabi, haridust ja rohkem jõukate toetamist. Tulumaksu langetamisest võidavad ju jõukad. Tuhandeid eurosid hakkavad 1% võrra tulumaksu languse pealt tasku panema firmade suuromanikud, kes dividenditulu välja võtavad, ja riik jääb veelgi õhemaks. Ja ikka viivad suurettevõtted, välismaised kommertspangad, võimsad kaubandusketid ja paljud teised siit kasumi maksuvabalt välja ning pangad aina rikastuvad. Seega jätkub reformierakondlik pankadele kasumi teenimise edukas projekt.
Midagi uut on ka: töövõimetud, invaliidid tahetakse tööle panna. Ainult ei saa praegu aru, kus, sest töökohti ei jätku ka töövõimelistele. Loodame, et selle reformiga läheb hästi – vaatame! Ma ei näe aga praegu ühtegi uue valitsuse ettepanekut, kuidas massilist väljarännet pidurdada ja inimeste madalaid palkasid tõsta. Madalad palgad on aga praegu Eestis kõige suurem julgeolekurisk. Just see on riigile ohtlik, kui inimesed pole oma riigiga rahul. Samas kirjutas tänane Äripäev Maailmapanga raportist, kus väidetakse, et palga kasv hoopiski ohustab Eestit. Meie majanduslanguse põhjuseks olevat hoopis soe talv ja Estlinki kaabli kaudu saadud odav elekter, väitis täna valitsuse nõunik Maris Lauri. Talv mõjus energeetikasektorile halvasti, ütles ta. Enam selgemalt ei saa välja tuua meie valitsuse põhimõtet, et mida rohkem rahvast koorid, seda paremini meil läheb. Mida rohkem me aktsiise, käibemaksu ja elektri hinda tõstame, mida suuremad on kodukulud, seda parem riigile. Seda rahva koorimise põhimõtet oleme siin Eestis näinud juba aastakümneid ning praegune vahevalitsus kahjuks rakendab sedasama printsiipi. Suur tänu!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised, sest rohkem kõnesoove ei ole. Tänane päevakord on ammendunud.

Peale haamrilööki on võimalik ennast registreerida sõnavõtuks vabas mikrofonis. Palun, Heimar Lenk!

Lugupeetud kolleegid! Meie peaminister Taavi Rõivas on korduvalt kinnitanud, et tema Tallinna Televisiooni esinema ei tule. Täna aga oli päris meeldiv ka ühele ministrile öelda tere tulemast Tallinna Televisiooni – Helmen Kütt tuli kõnepulti ajal, kui pealinna televisioon siit saalist ülekannet teeb. Nii et midagi pole teha, meedia mängib meie elus väga suurt rolli.
Tänaseid hommikusi ajalehti lapates hakkasin ma mõtlema, kuhu suunda Eesti ikkagi läheb. Me elame kui pseudomaailmas. Kas õigem on öelda habemega naine või kleidiga mees? See on justkui meie tänase päeva põhiprobleem. Sellest räägib riigiraadio, räägivad teised raadiokanalid ja televisioon. Ja samas küsib nõutu ema, kuidas ta küll seletab oma lastele, miks onu kannab kleiti. Milliseks meheks minu poiss ükskord kasvab? Teine laps, küll pisut suurem, küsib, kuidas saada hakkama, kui ema pensionist ei jätku isegi hooldekodu tasuks, rääkimata ravimite ostmisest ja muudest vajalikest kuludest.
Enne lõunat aga kuulsime raadiost pommuudist: meie kiidetud Eesti majandus on langenud 1,9%. Alles üleeile hõisati uudisena välja, et Venemaa majandus on põhjas: enam see ei tõuse rohkem kui 2%. Meie langeme 2%, aga meie oleme tublid. 20 aastat on meie majandust kommenteerinud analüütik Maris Lauri, kes nüüd nõustab peaminister Taavi Rõivast. Nagu eelkõneleja juba ütles, ruttas Maris Lauri täna rahvast lohutama, et ega meie, eestlased, ise süüdi pole – soe talv oli ja soomlaste elekter on odav, sellepärast ei saanud firmad oma hiigelkasumeid kätte. See, et rahval oli kergem elada sellel soojal talvel, meie valitsuse nõuandjat ei huvita, sest siis riigi majandus justkui hukkub. Kuidas majandust elavdada, seda proua Lauri öelda ei oska.
Aga võtad kätte Tallinna ajalehe Roheline Pealinn värske numbri ja leiad kohe ühe lahenduse. Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu esinaine Helle Virt soovitab Eestile ühistulist liikumist, ühistulist pangandust ja Tallinnale võimsat ühistupanka. Tema arvates suudaksime vaid üheskoos majandust elavdada. Kahjuks oleme Reformierakonna juhtimisel siiani ühistulist liikumist pehmelt öeldes ignoreerinud, kui mitte öelda, et hävitanud. Aga me teame, et kõik, mis tuleb Tallinnast, on halb. Delfi korraldatud uuring küll näitas, et umbes pool elanikkonnast toetab isegi astmelist tulumaksu. Ent tasuta transport on halb, teede remont on halb, tasuta koolilõunad on halvad, linna üürikorterid on halvad. Kõik on halb, mis tehakse Tallinnas. Kuid samal ajal rahvas on sellega väga rahul. Ühistupangast ei tohi üldse viimasel ajal rääkida, seda rünnatakse väga räigelt.
Nii me siis elame ja hääbume aegamööda. Tänane Postimees kirjutab, et 142 vallas on rahvastiku arv pidevalt vähenenud ja vaid 19 valda Eestis arenevad. Sellisesse seisu oleme jõudnud. Minu soovitus teile, kallid Eesti inimesed, kes te elate nendes 142 vallas: püüdke homsest hakata elama nii, tegema nii, olema nii, nagu tehakse Tallinnas! Mitte Toompeal, vaid all-linnas. Kogemus näitab, et Tallinn ja linnapea Edgar Savisaar on õigel teel – Tallinn areneb, ülejäänud Eesti aga hääbub. Aitäh!

Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teine nädal järjest rääkida ühest ja samast asjast on veidi imelik, aga kuna tegemist on tsensuuriga, siis võiks üle korrata. Nimelt tuletan meelde, et nädal tagasi ma võtsin sõna seoses sellega, et europarlamendi liige Tunne-Väldo Kelam avaldas ühe artikli Postimehes ja laimas mind. Mul isiklikult oli ettekujutus normaalsest demokraatlikust meediast selline, et kui sinu kohta suures lehes valetatakse, siis peaks see leht avaldama pärast sinu artikli, kus sa lükkad selle vale ümber. Seda kahjuks ei juhtunud ja ma pidin siit puldist selle asja välja ütlema.
Aga selgus, et säärane õnnetus pole tabanud ainult mind – europarlamendi liige Tunne Kelam valetas ka Eesti Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kohta. Miskipärast ei soovi praegused poliitikud rääkida sellest, mis neil kavas on ja mida nad plaanivad ära teha europarlamendis. Ainult sõimu ja laimu kuuled. Nii kirjutas Kelam Edgar Savisaare valitsuse, nn Rahvarinde valitsuse kohta, et see koosnes Moskva käsilastest. Luuakse uus reaalsus, mis ei vasta absoluutselt tõele! Tsiteerin Edgar Savisaart: "Eestile iseseisvuse toonud Rahvarinde valitsusse kuulus ka helilooja Lepo Sumera. Rahvarinde valitsuse välisminister oli president Lennart Meri. Lennart Meri nime kandval kõrgetasemelisel konverentsil arutati mõned päevad tagasi Eesti, Euroopa ja maailma muutunud julgeolekuolukorda. Ja siis veel mõned päevad hiljem kisub Kelam tema nime mutta, tembeldades ka tema kui Savisaare valitsuse ministri Moskva käsilaseks. Kas Kelamil häbi ei ole?" Häbi tal muidugi ei ole, sellest me saame suurepäraselt aru.
Savisaar kirjutab oma artiklis veel (hiljem ma selgitan, miks ma seda tsiteerin): "Kelam ütleb, et Savisaar ajab poliitikat, mis vastandub Eesti huvidele. Küsin vastu: "Kas Keskerakonna poliitika, mis kutsub looma Eestis äraelamist võimaldava euroopaliku palgaga töökohti, vastandub Eesti huvidele? Kas tasuta koolilõunad, mis Keskerakonna initsiatiivil sisse viidi, vastanduvad Eesti huvidele? Kas tasuta ühistransport, mis leevendab raskel ajal perede, eriti paljulapseliste perede olukorda, vastandub Eesti huvidele? Kas munitsipaalelamuehitus, mida nüüd tahetakse arendama hakata valitsuse tasemel, vastandub Eesti huvidele? Millest me räägime?"" Ma tsiteerisin siin pikalt Edgarit, sest tema kirjutas ka artikli. Miks ma räägin tsensuurist? Tunne Kelam võib suvalist valet avaldada, aga vastuväiteid ei avaldata. Edgar Savisaar kirjutas artikli, milles on faktiliselt iga sõna õige, saatis selle Postimehele, aga Postimees ei suutnud seda kirjutist vastuseks Kelamile avaldada.
Kuulge, asi hakkab naljast kaugel olema. Vägisi tuleb meelde kahe Rootsi kirjaniku, Per Wahlöö ja Maj Sjöwalli romaan "31. korruse hukk". Kunagi tehti sellest ka film ja kui ma õigesti mäletan, siis Lembit Ulfsak mängis seal peakangelast. Ma muidugi ei jõua siin ümber jutustada, millest seal juttu on, aga praktiliselt on lugu praegu niiviisi, et võib-olla Riigikogu ja mõned meediaallikad veel üle terve riigi ongi ainsad võimalused rääkida tõtt ja vastu vaielda. Tahes-tahtmata tekib küsimus, mida praegu minult küsivad inimesed üle terve Eesti, ja küsivad seda mitte vene keeles, vaid küsivad seda eesti keeles: kas me sellist riiki tahtsime? Ja lõpetuseks veel üks lause, mis jäi kõlama ühest minu telefonivestlusest möödunud nädalal: isegi Vene ajal ei olnud propaganda ja ajude loputamine nii tohutu, nagu see on praegu Eesti meedias. Aitäh!

Palun, Viktor Vassiljev!

Austatud proua juhataja! Head sõbrad! Eelmise nädala neljapäeval võeti siin rõõmsalt vastu käibemaksuseaduse muutmise seadus – seesama, mille president tagasi lükkas. Neljapäeval võeti see ikkagi vastu. Ega siin pikalt ei ole sellest midagi rääkida, kõik on ära räägitud. Aga jah, millegipärast arvati, et mingi väike osa ettevõtjaid on petturid, ja otsustati karistada kõiki. Las aga kirjutavad deklaratsioone oma 1000-euroste arvete kohta, las esitavad neid iga kuu. Karistati kõiki ja rong oleks nagu läinud.
Aga vahepeal helistas mulle mitu raamatupidajat, kes olid tulivihased ja mitte ei palunud, vaid lausa nõudsid, et ma läheks pulti ja räägiks asjast. Nimelt ei ole see asi niisama lihtne, nagu meile tundus neljapäeval. Meil on ju hulk väikefirmasid, kus iga kuu ei olegi raamatupidajal midagi teha. Kord aastas tehakse aastaaruanne, see ongi kõik. Aga kui sellises firmas on ikkagi aasta jooksul kümme arvet esitatud, mis on juhuslikult vähemalt 1000-eurosed, siis tuleb raamatupidajale maksta iga kuu palka. Väikeettevõtjad peavad endale soetama raamatupidamisprogrammi, mis maksab hunniku raha. Need on päris suured väljaminekud. Loodetav maksutulu, mis sellega saadakse, on võib-olla 30 miljonit, aga kulud nii riigi- kui ka erasektorile on tunduvalt suuremad.
Peale selle on siin niisugune nüanss, mida raamatupidajad teavad väga hästi, et suur osa ettevõtjaid töötab konsignatsiooni kasutades: nad annavad kauba konsignatsioonilattu. Tähendab, arve kirjutatakse välja 15. mail ja samal päeval tekib ka käibemaksukohustus, aga sellel, kellele kaup antakse üle kuuks ajaks või kaheks või kolmeks kuuks, et see seisaks konsignatsioonilaos, tekib käibemaksukohustus alles kahe või kolme kuu pärast. Nüüd siis hakatakse neid käibedeklaratsioone esitama, omavahel võrdlema. See on igavene hunnik andmeid, kindlasti tegeleb sellega mingi nutikas arvutiprogramm. Ja too arvutiprogramm tembeldab nii arve esitaja kui ka kauba vastuvõtja mõlemad käibemaksupetturiteks. Maksuameti juurde tuleb luua mingi lendsalk, kes hakkab tegelema karistusoperatsioonidega. Üle terve Eesti peavad nad ringi sõitma ning neid andmeid käsitsi võrdlema ja ümber arvutama. Nii et segadust kui palju. Räägitakse küll, et maaslamajat ei lööda, aga seda õnnetut väikeettevõtjat lüüakse.
Aga veel kaks seadusmuudatust algatati eelmise nädala neljapäeval. Ühega lõpetatakse 64-euroste transporditoetuste maksmine, mis oli väga suureks abiks paljudele väikeettevõtjatele, teisega tõmmatakse ametiauto kasutamiselt käibemaksu mahaarvamine 50% peale. Samas võib ametiauto olla ainuke võimalus töökohta pääseda, kui sa elad kuskil maakohas ja töötad linnas või teises maakohas. Nii et see on küllaltki kõva löök just nimelt väikeettevõtjate pihta. Kogu aeg räägitakse, et väikeettevõtja on see, kes Eestit ülal peab ja toidab, et see on meie majanduse alus. Ja nüüd selline löök tema pihta!
Kõik see on tehtud Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooni koostöös. Ma saan aru sotsidest – nemad on lugenud oma klassikuid ja mäletavad lauset, et proletariaat on kapitalismi hauakaevaja. Aga kuidas said sellega hakkama reformerid, ma ei kujuta hästi ette. Nad on võimekad inimesed, neil on kas omal firma olemas või on see sõbra nimele vormistatud, ja kindla peale on ka raamatupidajaid, kellega nad suhtlevad. Igal juhul raamatupidajad ütlesid mulle nii, et nagu oma arsti ei tasu välja vihastada, ei tasu välja vihastada ka oma raamatupidajat – see võib kurvalt lõppeda. Kui mõni poliitik võib-olla lootis, et valimiste puhul saab mingid pastakad või lendlehed oma firma kuludesse kanda, siis nüüd, kui nad kavatsevad oma raamatupidajale midagi sellist pakkuda, siis raamatupidaja ütleb, et ei-ei, sinu poliitiline tegevus ei ole olnud minu huvides ja mine selle arvega, kuhu tahad. Nii et inetult see tehti. Aga raamatupidajad on minu kaudu oma sõna öelnud ja raamatupidajaid on palju – nad on päris arvestatav osa kõigist töötajatest, Eesti elanikkonnast, sh ka valijatest. Aitäh!

Aitäh! Palun, Marianne Mikko!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Seisan siin teie ees sellepärast, et seisus kohustab. Olen aastatel 2004–2009 juhtinud Euroopa Parlamendis Moldova delegatsiooni. Olen suhelnud idapoolsete piiririikide esindajatega väga palju kordi. Ukraina kriis tähendab Eestile suurt vastutust. Meie oleme need, kes tunnevad olukorda Moldovas, Gruusias, Valgevenes, Armeenias ja Aserbaidžaanis, rääkimata Ukrainast. Me tunneme seda kordi paremini kui meie Lääne kolleegid. Mina isiklikult olen Moldovast lahku löönud Transnistrias käinud korda kolm ja kuulnud demagoogilist juttu rahva tahtest, samal ajal kui 2000 n-ö Vene rahuvalvajat jätkavad pesitsemist Transnistrias, ehkki pidid sealt lahkuma aastatuhande alguses. Muide, Tiraspoli kesklinnas kõrgub hiiglasuur Lenin ja rahaühikuks on rubla. Transnistrias ei ela kõige enam mitte moldovlasi ega venelasi, vaid ukrainlasi.
Aga nüüd asjast. Eile levis meie meedias ülimalt alarmeeriv uudis: "Rogozin: Transnistria elanike palvekirjad jõudsid Moskvasse". Vene asepeaministri Dmitri Rogozini sõnul õnnestus tal Transnistriast välja toimetada palvekirjad, milles sealsed elanikud paluvad Venemaad, et see tunnustaks kõnealust Moldova separatistlikku piirkonda. Rogozin osales 9. mail Transnistrias võidupüha pidustustel. Tema sõnul ei suutnud Moldova võimud Chisinau lennuväljal Vene valitsusdelegatsiooni lennukit läbi otsides palvekirja ja allkirju sisaldanud karpe leida. Moldova teatas laupäeva õhtul, et "konfiskeeris materjalid, et need läbi vaadata". Chisinau võimud taunisid Rogozini ebaproduktiivset tegevust ja provokatiivseid avaldusi, mis "ei aita Transnistria konfliktis edusamme teha". Rogozin omakorda süüdistas Moldova võime "provokatsioonis, mil on tõsised tagajärjed meie kahepoolsetele suhetele". Kuulge, härrased ja prouad, mis see siis on kui mitte ähvardus?
Krimmi sündmused on andnud alust kahtlusteks, et Moskva võib järgmisena võtta sihikule poole miljoni elanikuga Transnistria. Olgu öeldud, et Transnistria Ülemnõukogu esitas 16. aprillil Venemaa presidendile, Riigiduumale, Föderatsiooninõukogule, ÜRO-le ja OSCE-le palve tunnustada piirkonna iseseisvust. Tuletan meelde, et Transnistria on isehakanud moodustis, mida pole tunnustanud mitte ükski maailma riik, kaasa arvatud Venemaa. Mis aga on oluline: tegemist on nn külmutatud konfliktiga. Teades ja tundes Kremli käekirja, tuleb olla eriliselt valvel, mis samm järgneb nendele palvekirjadele. Olen üpris kindel, et see on eelmäng millelegi, millega Venemaa soovib näidata, kelle mõju alla kuulub Moldova.
Aastaid igal pool Euroopas esinedes olen alati alla kriipsutanud: Euroopa Liidus võetakse Moldovat tema territoriaalses terviklikkuses, st koos Transnistriaga. Moldova oli, on ja jääb Euroopa riigiks. Moldova on Euroopa Liiduga piirnev riik. Neli miljonit moldovlast tähendab, et 500 miljoni elanikuga Euroopa Liit saab Moldova valmisoleku korral Moldova Vabariigi lihtsal moel oma liikmeskonda liita. Ent kergemate killast pole see Moldova Euroopa Liitu astumise teema Brüsseli koridorides kunagi olnud. Iga kord, kui ma viie aasta vältel Moldovas Euroopa Liidu välispoliitikat ajamas käisin, tuli oma kolleegidele alatasa lahti mõtestada nähtusi, mida meie paraku teame sünnist saati. Seesama kogemus kulub marjaks ära ka nüüd ja võib-olla eriti just nüüd, et seletada oma Lääne kolleegidele, kuidas ja miks on vaja tagada idapartneritele pääs euroliitu. Lääs peab meie kunagisi saatusekaaslasi tõsiselt võtma ega tohi neid n-ö halli tsooni jätta. Olen veendunud, et meie suudame Eesti välispoliitikat ajada selliselt, et Moldova ei peaks oma saatuse pärast muretsema. Austatud kolleegid, lugupeetud juhataja, armsad televaatajad, tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Palun, Inara Luigas!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma millegipärast arvasin tänase päevani, et Riigikogu vaba mikrofon esmaspäeviti on ikkagi Riigikogu pärusmaa ja et Riigikogu vabas mikrofonis saavad rääkida nii opositsiooni- kui ka koalitsioonisaadikud. Teinekord on tõstatunud küsimus, miks Riigikogu liikmed vaba mikrofoni nii vähe kasutavad. Mujal maailmas on see ju täiesti tavaks, et seal räägitakse paljudest asjadest, ka nendest, mis päevakorda sisse ei mahu. Täna sain teada, et Riigikogu infotund on osa Tallinna TV-st. Ma pean väga lugu sellest, et Tallinna TV teeb siit saalist ülekandeid, aga nii öelda ei tohi, et igaüks, kes võtab vabas mikrofonis sõna, justkui poseeriks avalikult Tallinna TV-le.
Ma ei uskunud täna ka seda, et sotsiaalministri ülioluline poliitiline avaldus lööb opositsioonipoliitikute päevakava ja mõttemalli sassi. Tegelikult see oli sotsiaalministrilt väga jõuline ja väga tähtis avaldus. Ma toonitan siinkohal veel, mis ikkagi hakkab muutuma. Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid leppisid koalitsiooni moodustades kokku, et lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta kasvab 45 euroni kuus ning alates kolmandast lapsest 100 euroni kuus. Päris palju suureneb ka vajaduspõhine peretoetus: 2014. aastal on ühe lapsega pere vajaduspõhine peretoetus 9,59 eurot, 2015. aasta algusest aga 45 eurot. Kahe ja enama lapsega pere vajaduspõhine peretoetus suureneb 19,18 eurolt 90 euroni. Vajaduspõhise peretoetuse kulud kasvavad hinnanguliselt 4,8–7,3 miljoni euro võrra ning vajaduspõhise peretoetuse kulu kokku on 2015. aastal 8,4–12,8 miljonit eurot.
Kuulsime täna siin vaba mikrofoni voorus, kui saamatu on praegune vahevalitsus. Aga uskuge, see vahevalitsus alustab väikeste, ent väga tähtsate sammudega. Sotsiaalminister just seda tegigi ning see pani kogu opositsiooni kihama. Minu peres on üles kasvanud kolm last. Nad on olnud head lapsed, neist on kasvanud tublid inimesed, kes on läinud oma teed. Ma loodan, et ma tean kõikide meie emade tundeid ja mõistan, kuidas nad südames rõõmustavad selle üle, mida sotsiaalminister siin täna rääkis. See on väike hüpe, aga see on väga suure tähtsusega hüpe meie sotsiaalses keskkonnas. Proua Marika ütles, et peredele antakse juurde väga vähe. Mina arvan, et väga paljud emad täna rõõmustavad ja on nõus, et astutakse märkimisväärne samm perede toetuseks.
Eile oli emadepäev ja täna on võib-olla juba kohatu öelda, et head emadepäeva. Küllap aga eile sotsiaalminister ja mitmed meist õnnitlesid paljusid emasid. Me surusime neil kätt ning saatsime neile kaarte ja sõnumeid. Ma usun, et täna emad naeratavad kodudes. Ja nad naeratavad ka seetõttu, et lastetoetused suurenevad, et paljud pered saavad natukenegi rõõmu tunda. Soovin tänagi kõikidele emadele kaunist kevadet! Ja uskuge, väikesi, aga tähtsaid samme jätkab praegune valitsus veel pikalt. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, tänane istung on lõppenud. Suur tänu kõikidele kohalviibijatele! Kaunist päeva jätku!

Istungi lõpp kell 16.03.