Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 13. töönädala kolmapäevast istungit, mis toimub 7. mail. Kas kellelgi on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Soovi eelnõusid ega arupärimisi üle anda ei ole. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 73 ja puudub 28 Riigikogu liiget.

Tänase päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 545 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised, kõneõigus on fraktsioonide esindajatel. Kõnesoove ei ole, seega läheme eelnõu lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 545 lõpphääletusele. Kuna see seaduseelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu täiskogu koosseisu häälteenamust, siis teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 70 Riigikogu liiget, puudub 31.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 545. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt on 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 561 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sõnaõigus on fraktsioonide esindajatel. Läbirääkimissoovi kellelgi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 561 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 561. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse vastuvõtmise poolt on 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 649 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimissoovi kellelgi ei ole. Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 649 lõpphääletusele.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 649. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Avaliku teabe seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt on 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud käibemaksuseaduse muutmise seaduse teistkordse menetlemise kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Aivar Riisalu, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Täna oleme taas kord sellise fakti ees, mille ees me tegelikult olla ei taha. Me menetleme jälle selles saalis seadust, mille olemus võib-olla ei olegi halb, aga mille menetlemise protseduur, sisuline arutelu ja sellega ühiskonnale saadetud signaal on olnud parlamendile väga kahjulik. Mõnes mõttes kirsiks tordil oli see, kui täna hommikul ajakirjandus väitis, et see eelnõu eeldaks Euroopa Komisjoni kooskõlastust, sest käibemaksuerandite puhul peaks seda väidetavalt küsima. Eesti seda teinud ei ole ja ajakirjandus ennustas, et meil võib selle seaduse rakendamisel tekkida arvestatavaid probleeme. Nende väitel võib löögi alla sattuda isegi riigieelarve täitmine. Paneme ennast korraks lihtsa meediatarbija, normaalse tööl käiva eestimaalase või pensionipõlve pidava ja seda rohkem ühiskonnaeluga kaasamõtleva eestimaalase olukorda või ka ettevõtja olukorda, kes peab seda seadust täitma hakkama. Tuleb öelda, et see seadus ei saa kodanikkonnale positiivseid emotsioone kaasa tuua. Seda enam, et kogu aeg on olnud küsitav, kui palju see seadus tegelikult aitab riigikassat täita ja maksulaekumist parandada.
Nüüd tahan ma korraks rääkida kui kodanik, mitte kui fraktsiooni sõnavõtja. Neil päevil suhtlesin ma maksuameti töötajatega, kes väitsid, et nad ei saa kahjuks mulle ekspordi käibemaksu tagastada, sest minu partner see ja see, keda nad kontrollisid, ei ole maksudeklaratsioonis sellist arvet esitanud. Nii et tegelikult toimivad normaalses ettevõtluses kõik need protsessid, mida me selle seadusega reguleerida tahame, juba niikuinii. Kui palju kordi on siin saalis kõlanud väited, et see seadus tähendab tegelikult administratiivkohustuse panemist normaalsele ettevõtlusele. Kahjuks tuleb nõustuda, et see tõepoolest niimoodi on. Kui keegi kusagil tahab petta, siis, kallid inimesed, seda tehakse täiesti teistmoodi. Selles me oleme kõik enam-vähem kindlad.
Üks kõige suurem probleem Euroopas ongi see riikidevaheline nullkäibemaksu direktiiv. See on üks koht, kus päris kindlasti oleks riikidevahelise koostöö kaudu võimalik paremini maksupettusi avastada jne. Loetelu võiks jätkata.
Ma olen sellest puldist juba varem küsinud, miks on piiriks 1000 eurot, aga mitte näiteks 5000 või 10 000? Küsimus ei ole tegelikult summas, küsimus on selles, et kui peaminister tuleb ja väidab, et meil on ülihea maksukeskkond, mis läheb järjest paremaks ning me entusiastlikult kogu aeg parandame maksusüsteemi, siis see ei vasta ju tõele. Enam ammu ei vasta see tõele. Me kuuleme deklaratiivset juttu, et vähendatakse tööjõumakse ning meie süsteem on mõnus, läbipaistev, tore ja ilus. No ei ole ju niimoodi! Seadusi võetakse vastu ilma igasuguse dialoogita. Ainus, mis meil üle jääb, on üksteist süüdistada. Ikka selles vaimus, et Sester oli eelmisel nädalal poolt, aga sel nädalal on vastu – kuidas saab nii olla!
Palun kolm minutit lisaaega!

Anname kolm minutit lisaaega.

Kui selles saalis on kogu sisuline debatt selline, et me näitame üksteisele näpuga ja ütleme: "Sina tegid eelmisel kuul niimoodi!", millele vastatakse: "Aga mina ei ole üldse mitte midagi teinud!", siis andke mulle andeks, see ei ole normaalne parlamentaarne signaal. Me oleme selle tõttu kuidagi kinni jooksnud. Täna on meil päevakorras ka teine eelnõu, mis mitte kellelegi ju õnne ega rõõmu kaasa ei too. See ei too kaasa õnne ega rõõmu ei riigieelarvele ega eelnõude menetlemise kultuurile ega tegelikult ka mitte nendele lugupeetud ühiskonnaliikmetele, keda see seadus vahetult puudutama hakkab.
Seetõttu tahan kindlalt kinnitada, et Eesti Keskerakond, kes on oma olemuselt eestimaist väikeettevõtlust soosiv ja toetav erakond, sellist seadust mitte kuidagi toetada ei saa. Võib-olla on selles meie protestis natuke küll ka seda, et me viskame lapse koos pesuveega aknast välja, aga igal juhul ei ole selline seadusloome ja selline küünilisus 21. sajandi tubli ja edasipürgiva väikeriigi väikesele, enamikus üksteist tundvale või kolme minuti jooksul ühise tuttava leidvale kogukonnale minu arvates vastuvõetav. Ma siiralt loodan, et ka liberaalne Reformierakond, kes on meie eksistentsi hegemoon olnud juba viimased 15 aastat, suudab oma käitumises teha korrektiive. Mulle meeldib ainult üks asi: Taavi Rõivas on nime vahetanud ja käitub täpselt nagu Andrus Ansip. Selle üle on mul hea meel. Aitäh!

Remo Holsmer, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ütlen remargina Aivar Riisalule, et see eelnõu ei puuduta ... Aivar, kas sa kuuled? Aivar, see eelnõu ei vaja Euroopa Komisjoni kooskõlastust, need eelnõud tulevad täna arutelule hiljem.
Meie ees on kolmandal lugemisel Vabariigi Presidendi poolt aasta lõpus välja kuulutamata jäetud käibemaksuseaduse muutmise seadus. Arutelud käibedeklaratsiooni elektroonilise lisa rakendamise üle on valitsuses, Riigikogus ja avalikkuse ees käinud eelmise aasta oktoobrist alates ehk kokku üle seitsme kuu. Kui president meile aasta lõpus seaduse tagasi saatis, märkis ta oma otsuses, et käibemaksupettuste tõttu riigieelarvest puudujääva rahasumma vähendamise ja ettevõtjate ausa konkurentsi tagamise eesmärk on vaidlustamatult põhiseaduspärane ja nn käibemaksuaugu suurus kinnitab vajadust käibemaksupettuste tõkestamiseks samme astuda. Ühtlasi ütles president, et eelnõu uuesti arutamisel tuleb esitada üksikasjalik analüüs ja põhjalik selgitus, kuidas käibedeklaratsiooni lisa rakendamine aitab kaasa käibemaksuaugu vähendamisele. President tegi ettepaneku täpsustada ka vabade elukutsetega seonduvat regulatsiooni ja soovitas läbi mõelda, millise aja jooksul suudavad suured jaekaubandusettevõtted oma kliendibaasid ja raamatupidamistarkvara võimalikele muudatustele kohandada. Ta juhtis tähelepanu, et on vaja täpsustada kavandatava regulatsiooni vastavust Euroopa Liidu käibemaksudirektiivile.
Neid märkusi on arvesse võetud ja teie ees olev eelnõu seletuskiri sisaldab põhjalikku selgitust, millised võimalused maksupettustega võitlemisel veel on ja millised on pakutud muudatuste mõjud. Käibedeklaratsiooni lisal ei pea vabade elukutsete esindajad (advokaadid, notarid, kohtutäiturid) kajastama väljastatud ja saadud arvete andmeid selliste tehingute ja toimingute eest, millele laieneb seaduse alusel kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus. Maksu- ja Tolliametile antakse õigus kohaldada tähtajalisi erandeid ettevõtetele, kes vajavad lisaaega IT-arenduste tegemiseks. Seetõttu antakse ettevõtetele õigus jätta deklaratsioon esitamata kuni 2015. aasta 20. juunini ehk me räägime teatud juhtudel üleminekuperioodist, mis on pikem kui aasta. Jaekaubandusettevõtete ettepanekust tulenevalt antakse kuni 2016. aasta 20. jaanuarini õigus esitada käibedeklaratsiooni lisal arvete andmeid summeeritult. See annab ettevõtetele vajaduse korral keerukamate arenduste tegemiseks lisaaega, et oleks võimalik esitada arvete informatsioon tehingupartnerite kaupa. Seadusest jäetakse välja raamatupidamise seaduse muutmist käsitlev paragrahv, milles president nägi võimalikku vastuolu Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga.
Need on muudatused, mis Riigikogu rahanduskomisjon on seadusesse sisse hääletanud ja mida teisel lugemisel toetas ka Riigikogu täiskogu. Need on seda seadust muutnud oluliselt paremaks ja selgemaks, võrreldes selle seadusega, mille Riigikogu eelmise aasta lõpus vastu võttis ja president meile tagasi saatis.
Teie ees oleva seaduse eesmärk on luua aus maksukeskkond ja võrdsed mängureeglid. See seadus on ettevõtjate huvides. Üleminek uuele deklareerimissüsteemile võtab aega ja võib tuua kaasa lisakulutusi, kuid ma loodan ettevõtjatelt mõistmist, miks riik sellist vastutulekut palub. Pangem see kas või sellesse konteksti, et valitsuskoalitsioon toetab järgmisest aastast tööjõumaksude vähendamist, konkreetsemalt töötuskindlustusmakse alandamist 0,6%. Tööjõumaksude alandamise mõju riigieelarvele on 32 miljonit eurot.
Ma kutsun kõiki Riigikogus esindatud erakondi üles seda seadust toetama, kaasa arvatud Keskerakonda ja häid kolleege IRL-i fraktsioonist ...
Palun minut lisaaega!

Üks minut lisaaega.

... kes aasta lõpus seda muudatust toetasid, kuid viimase kuu jooksul on oma positsioonides mingil põhjusel teinud 180-kraadise pöörde. Te räägite vajadusest maksuauguga võidelda, kuid olete seda seadust kritiseerinud, pakkumata menetluse käigus alternatiivi ega ole teinud ainsatki muudatusettepanekut. See ei ole konstruktiivne lähenemine.
Reformierakonna fraktsioon toetab käibemaksuseaduse muutmise seaduse vastuvõtmist. Aitäh!

Kuna kõnes nimetati Aivar Riisalu nime, on tal repliigiõigus. Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh! Ma tahtsin juhtida hea kolleegi tähelepanu sellele, et ma oma kõnes selgelt väljendasin, et meil on täna menetluses kaks eelnõu, mille puhul menetluse korrektsus on jätnud soovida ja millest üks on vastuolus Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga. Selle tõttu ma kinnitan, et ma saan väga selgesti aru, et hetkel päevakorras olev eelnõu sellega vastuolus ei ole, aga teine eelnõu, mida ma mainisin, on. Nii et minu teadmistega on kõik hästi.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel tuleb kõnepulti Tõnis Palts. Palun! Tõnis Palts palus lisaaega, kokku on aega kaheksa minutit.

Lugupeetud Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves! Mul on teile masendav uudis. Teid tahetakse petta. Te jätsite välja kuulutamata käibemaksuseaduse muutmise seaduse, kuna see oli ebaproportsionaalne. Nüüd on seal küll muudetud pisiasju, aga asjatundjate arvates ei ole mitte üks raas vähenenud peamine – ebaproportsionaalsus. Nimelt väidavad kõik ettevõtlusorganisatsioonid, et selle seaduse rakendumisest tulenev otsene koormus valitsussektorile ja erasektorile kokku on suurem kui saada loodetav tulu parema maksulaekumise näol. Seaduse esitajad loodavad nn maksuaugu vähenemist 30 miljoni euro võrra aastas. Ettevõtlusorganisatsioonid kaebavad, et lisakoormus võib pessimistliku hinnangu alusel ulatuda kuni 80 miljoni euroni aastas, optimistliku hinnangu alusel aga "vaid" 30 miljoni euroni. Raamatupidamislikult tähendab see, et kulud ületavad tunduvalt tulusid.
On veel üks mitte väheoluline nüanss: selle mõttetu töö käigus luuakse uus superandmebaas. Me võime ju rääkida, et see on hästi kaitstud, aga küsimus ei ole kaitstuses. Küsimus on ohus demokraatlikule, isikuvabadusi kõrgelt hindavale ühiskonnale ja ühiskonna väärtushinnangutele. Ebaproportsionaalne on ka optimism, et meie andmebaasid on kindlad ja kõik neid kasutavad inimesed on lojaalsed. Snowden muukis lahti FBI andmed. Aivar Sõerdi lasin ma 2003. aastal lahti seepärast, et tema alluvad lekitasid süstemaatiliselt andmeid ja sorisid maksuameti andmebaasides.
Muide, Euroopa Kohus tegi s.a 8. aprillil otsuse, millega tunnistas andmete säilitamist käsitleva direktiivi kehtetuks. Kohtu hinnangul riivab see direktiiv intensiivselt eraelu austamise ja isikuandmete kaitse põhiõigust ning see riive pole vältimatult vajalik. Arutatava seaduse kontekstis on kohtu järeldus järgmine. Nimetatud direktiiv on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, kuna ta nõuab igaühe andmete säilitamist, hoolimata sellest, kas inimene on potentsiaalselt kurjategija, kuigi kõigi Euroopa Liidu elanike lausjälitamine ei ole kohtu arvates kuritegudega võitlemiseks vajalik. Selles kontekstis võib ka kõikide ausate ettevõtjate tehingute andmete kogumine selleks, et lokaliseerida väike osa kurikaelasid, olla mitteproportsionaalne.
Lugupeetud president! Mida siis valitsus tahab kokkuvõtlikult öeldes teha? Spetsialistide väitel pannakse Eesti ettevõtjad tegema tööd, mille tulemusel tekib ühiskonna bilanssi ainult ohtlik andmebaas.
Lugupeetud president! Ma saan teid natuke ka lohutada. Võib-olla selle seaduse idee ei olegi nii halb, võib-olla ettevõtjad eksivad, võib-olla on nad tõesti enamikus sulid, nagu sisuliselt on rahandusministri isikus väljendanud Reformierakond. Võib-olla on nad rumalad ega saa aru, milline õnn tahetakse nende õuele tuua parema konkurentsikeskkonna näol. Aga probleem on selles, et hoolimata teie soovitusest ei vaevunud rahandusminister tegema korralikku mõjuanalüüsi. Seda oleks olnud võimalik teha ja ma võin tõestada, kui lihtsalt see oleks võimalik olnud. See näitab rahandusministri arrogantsust teie ja meie kõigi, eriti aga ettevõtjate vastu.
Lugupeetud president! Me hakkame täna menetlema ka autodega seotud maksuseadusi. Nende seaduste tõttu suureneb ettevõtjate maksukoormus 47 miljonit eurot aastas. Jah, te kuulsite õigesti, Reformierakond tahab lihtsalt üleöö ettevõtlust just sellise summaga koormata. Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon põhjustab Eesti ettevõtlusele täiendavalt ligi 100 miljonit eurot aastas kahju. Kompensatsiooniks pakuvad nad ettevõtjate päeva sisseseadmist. Teate, härra president, isegi nõukogude ajal nägid kalurid angerjat ka muul ajal kui kalurite päeval, aga ajutise valitsuse ajal on ettevõtjate päev vist ainus päev, kui reformikad ettevõtjaid ei kiusa.
Lugupeetud president! Ärge laske kelmidel endast üle sõita! Mitte millekski muuks kui kelmuseks ei saa nimetada seda, kui neljaleheküljeline seletuskiri asendati 80-leheküljelisega lihtsalt selleks, et ära peita, et tegelik mõjuanalüüs on tegemata. Palun laske see töö ära teha! Mitte midagi ei juhtu, kui seadus jääb ka seekord välja kuulutamata. Tõsi, on risk, et 30 miljonit eurot jääb laekumata, aga vaidlused käivad ka selle üle, kas see summa ikka on 30 miljonit eurot. See on väiksem summa kui riigieelarve koostamise viga. Parimal juhul aga hoiame nii ära ettevõtluse kaela kümneteks aastateks riputatava pommi, samuti isikuvabadusi ohustava maamiini ehk superandmebaasi loomise.
Lõpetuseks pöördun ma ettevõtjate poole. Peaminister ja eelnevalt Reformierakonna nimel kõnelnu on süüdistanud IRL-i, nagu meie vaated oleksid muutunud. Lugupeetud reformikad! Te teate väga hästi, et enamik IRL-i fraktsioonist oli tegelikult selle seaduse vastu. Me leppisime kokku, et see seadus võetakse uuel aastal uuesti kõne alla. Selleks, et koalitsioon ei laguneks ja sotsialistlikku pööret ei tuleks, olime tõesti selle seaduse poolt. Nüüd on Eestisse jäänud üksainus erakond, kes ajab ettevõtjate heaks Eesti asja. See on IRL. Aitäh teile!

Kuna kõnes nimetati Aivar Sõerdi nime, siis on tal on repliigiõigus. Palun!

Aitäh! Hea kolleeg Tõnis Palts tuletas meelde aega, kui tema oli viis ja pool kuud rahandusminister ning mina olin sel ajal maksuameti peadirektor. Tõesti peab paika, et see viis ja pool kuud kulus tal minu ja maksuameti vastu sõdimisele. Aga tuletan meelde head tava, et peale kaklust rusikatega ei vehita. Mis puudutab neid väiteid ja süüdistusi, mis siin jälle välja toodi, siis tuletan meelde, et need on kohtuotsusega täielikult ümber lükatud. Ka toonase rahandusministri Tõnis Paltsi käskkiri maksuameti peadirektori ametist vabastamise kohta on kohtuotsusega seadusvastaseks tunnistatud. Veel kord ütlen, et peale kaklust rusikatega ei vehita. See on hea tava.

Austatud Tõnis Palts! Kui kellegi nime nimetatakse kõnepuldist, siis on tal repliigiõigus. Kui sa tahad repliiki öelda, siis sa pead ootama. Võib-olla sul veab ja keegi nimetab su nime. Aga praegu võta ennast nimekirjast maha. (Naer.) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel tuleb kõnepulti Rannar Vassiljev. Palun!

Aitäh! Luban, et ma ei paku võimalust seda dialoogi alustada. Aga nüüd räägin lühidalt sellest seaduseelnõust. Seda on siin pikalt käsitletud ning neid teemasid on lahatud ühte- ja teistpidi. Paljud teemad on piisavalt tähelepanu ja kajastust leidnud, aga ma käin need siiski põgusalt üle.
Nimelt, sügisel, kui siin saalis seda eelnõu menetleti, siis oli põhiprobleeme, mis välja toodi, minu hinnangul neli. Esiteks, võimalik vastuolu Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga. Teiseks, nn vabade elukutsete esindajatele teistes seadustes antud õigused ja nende võimalik riive. Kolmandaks toodi välja küsimus, kas ettevõtjad on selle tähtaja jooksul, mida seadus ette näeb, võimelised käibedeklaratsioone uuel kujul esitama. Neljandaks oli kõne all probleem, kas kogu see ettevõtjatelt kahtlemata ajalist ja rahalist ressurssi nõudev koormus on proportsionaalne eelnõu abil ühiskonna heaks saadava tuluga.
Mis puudutab kolme esimest teemat, siis siin saalis juhtisid neile teiste hulgas tähelepanu ka sotsiaaldemokraadid, kellest mõni oli selle seaduse vastu ja suurem osa ei hääletanud. Neile teemadele viitas ka president oma otsuses, mille sisu oli see, et seadust ei tuleks välja kuulutada. Võib öelda, et kolme esimese teema kohta on nüüd vastuseid antud ja seadus on kindlasti palju parem. Kaotatud on võimalik vastuolu Euroopa Liidu õigusaktidega ja ka mured, mis puudutasid vabasid elukutseid. Ka on ettevõtetel võimalus taotleda pikendust uuele süsteemile üleminekuks, kui nad näevad, et see võtab neilt palju aega ja raha.
Üks küsimus aga jääb. See sõltub tõenäoliselt ka sellest, kes oma seisukohta esitab, sest see küsimus ongi mõnevõrra subjektiivne. Seletuskiri on nüüd palju põhjalikum ja sisaldab analüüsi, koos lisadega on selle pikkus üle 100 lehekülje. Minu meelest võib ka öelda, et ta on palju sisukam kui eelmine seletuskiri. Aga kas see on piisav selleks, et saaks öelda, et see on kõige mõistlikum ja optimaalne viis potentsiaalsete käibemaksupettustega võitlemiseks Euroopa Liidu õigusruumis, kus me asume? Teiseks, kas eeldatav tulu, kui maksukeskkond ja maksulaekumised paranevad, ja eeldatav ettevõtjate konkurentsitingimuste paranemine kaaluvad üles ettevõtjatele pandava lisakohustuse? Ma arvan, et see ongi põhiline asi, mille üle siin saalis tuleb otsustada. Tõenäoliselt jääb see ka seaduse väljakuulutajale analüüsida. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon leiab, et pigem jah. Aitäh!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon on juba kasutanud oma õigust läbirääkimistel osaleda, aga Mihhail Stalnuhhinil on protseduuriline küsimus. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh! Ma tuletan meelde, et sellist asja nagu protseduuriline küsimus meil olemas ei ole. Aga meie kodu- ja töökorra seaduse § 74 lõike 2 alusel tahan ma selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta. Nimelt, sama seaduse § 70 "Vastusõnavõtt" lõige 1 ütleb: "Kui Riigikogu liikme isikut või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti puudutatakse mõnes teises sõnavõtus, võib istungi juhataja anda sellele Riigikogu liikmele loa vastusõnavõtuks." Ma ei ole mingi kolleeg Paltsi fänn, aga huvitav oleks teada, mida ta tahtis kolleeg Sõerdile vastata. Teiseks, siin lõikes ei mainita nime, siin ei öelda, et nimi peab olema kõlanud. Siin on kirjas sõnad "Riigikogu liikme isikut või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti". Jutt on seisukohtadest. Ma palun selgitust, miks kolleeg Palts ei saanud vastusõnavõtuks sõna!

Sellepärast, et tema nime ei nimetatud kõnes ega sõnavõtus, vaid tema nime nimetati vastusõnavõtus. Riigikogu kodukorda on niimoodi tõlgendatud. Muidu need kaks meest, üks, kes töötas, ja teine, kes ta töölt lahti lasi, jääksid omavahel vaidlema kuni homme hommikul kella kümneni. Seetõttu on Riigikogu kodukorda tõlgendatud selliselt, et kui keegi kõnes mainib kellegi nime, siis on sel inimesel õigus vastusõnavõtuks. Seda vastusõnavõttu tuleb pidada vastusõnavõtuks, millele järgmist vastusõnavõttu enam ei järgne. Seetõttu on see seadusesse nii kirjutatud. Helir-Valdor Seeder, ma saan aru, et ka teil on protseduuriline küsimus. Väga kena!

Aitäh! Mul on soov saada täpsustav selgitus teie tõlgenduse kohta. Kas ma saan õigesti aru, et kui sa puldist sõimad kolleegi, siis antakse kolleegile vastusõnavõtuks sõna, aga kohapealt võid sa n-ö vastusõnavõtuta öelda mida iganes? On see tõlgendus täpne?

Loeme siis koos, kui on vaja. Ma võtan prillid eest ära, et read segamini ei läheks. Paragrahv 70 "Vastusõnavõtt": "Kui Riigikogu liikme isikut või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti puudutatakse mõnes teises sõnavõtus, võib istungi juhataja anda sellele Riigikogu liikmele loa vastusõnavõtuks. Päevakorraküsimuse arutelu käigus võib istungi juhataja anda Riigikogu liikmele loa ainult üheks vastusõnavõtuks. Vastusõnavõtuks on aega kaks minutit." See on vastusõnavõtt. (Küsimus saalist.) Aga nii see jääbki käima, kui kellegi teise nimi sinna sisse tuleb. Nii. Mihhail Stalnuhhin, kas teil on protseduuriline küsimus?

Suur tänu! Ma tahtsin täpsustada seda, mida te praegu ette lugesite. Kuidas Sõerd ja Palts saaksid siin omavahel kella kümneni hommikul vestelda, kui te lugesite ise ette, et võimalik on ainult üks vastusõnavõtt?

Kui hea kolleeg Mihhail Stalnuhhin ei pahanda, siis ma vastan sellele küsimusele hiljem, hoidmaks ära järgnevat küsimuste laviini. Ma kujutan küll ette, kuidas seda teha saab, aga see ei puuduta selle eelnõu menetlusprotseduuri. Fraktsioonide sõnavõtud on peetud. Hoolimata kõigest on juhtivkomisjon teinud ettepaneku panna seadus lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud käibemaksuseaduse muutmise seaduse. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 45 ja vastu 30 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Käibemaksuseaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 638 teine lugemine. Ettekandeks põhiseaduskomisjoni nimel palun kõnepulti Peep Aru!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda otsuse eelnõu oma 5. mai istungil. Tähtajaks oli laekunud üks muudatusettepanek. Selle kohaselt teeb Eesti Reformierakonna fraktsioon seoses Andre Sepa Riigikogu liikme volituste lõppemisega ettepaneku määrata tema asemel riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmeks Aivar Rosenberg. Eelnõu kohta tehti ka mõned normitehnilised ja keelelised täpsustused. Põhiseaduskomisjon otsustas, et täna võiks selle otsuse eelnõu lõpphääletusele panna.

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan sõnavõttude ja kõnede vooru. Kõnesoove ei ole. Vaatame läbi muudatusettepanekute tabeli. Eelnõu 638 kohta on esitatud üks muudatusettepanek. Selle on esitanud Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 638 otsusena vastu võtta.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 638. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse eelnõu 638 otsusena vastuvõtmise poolt on 53 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu on otsusena vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 6 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 639 teine lugemine. Põhiseaduskomisjoni ettekandja on põhiseaduskomisjoni liige Peep Aru. Palun!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Ka selle eelnõu teise lugemise arutelu toimus 5. mail. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei olnud esitatud. Komisjon tegeles põhiliselt väikeste keeleliste ja normitehniliste parandustega ning nõustus nendega. Ühtlasi on komisjon konsensuslikult arvamusel, et täna võib eelnõu 639 lõpphääletusele panna. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 639 lõpphääletusele.
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 639. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse eelnõu 639 otsusena vastuvõtmise poolt on 50 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu on otsusena vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 7 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 640 teine lugemine. Komisjoni ettekandja on Peep Aru. Palun!

Lugupeetud esimees ja head kolleegid! Ka selle otsuse eelnõu teise lugemise arutelu mahtus meie põhiseaduskomisjoni 5. mai väga tihedasse päevakorda. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Me vaatasime läbi ühe keelelise täpsustuse ja kiitsime selle heaks. Oleme konsensuslikult arvamusel, et täna võiks selle otsuse eelnõu lõpphääletusele panna. Aitäh!

Kas komisjoni ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimissoove ei ole. Komisjoni ettepanek on, et eelnõu tuleks panna lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 640. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse eelnõu otsusena vastuvõtmise poolt on 48 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 640 on otsusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ning korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 628 teine lugemine. Maaelukomisjoni ettekandja on Meelis Mälberg.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tuletan meelde, et seaduseelnõu 628 eesmärk on viia riigisisene õigus vastavusse uuenenud Euroopa Liidu õigusega. Ühe olulise muudatusena võib välja tuua, et otsetoetuste taotlemisel kaob ära seni kehtinud nõue, et 2003. aastal pidi see maa olema heas põllumajanduslikus korras, ja otsetoetust saab alates sellest aastast taotleda kogu tegelikult kasutatava põllumajandusmaa kohta. Ülejäänud muudatused on pigem õigusruumi korrastavad ja tehnilised.
Annan väikese ülevaate seaduseelnõu 628 senisest menetlemisest. Maaelukomisjon arutas eelnõu oma 7. aprilli istungil ja 16. aprillil oli eelnõu Riigikogu täiskogus esimesel lugemisel. Esimene lugemine lõpetati. Maaelukomisjon arutas eelnõu uuesti oma 21. aprilli istungil. Nimetatud istungil osales algataja esindajana Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik. Komisjon vaatas läbi koostöös Põllumajandusministeeriumiga ette valmistatud kaks muudatusettepanekut. Kuna juriidilise korrektsuse huvides tekkis vajadus muuta korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadust, täiendati esimese muudatusettepanekuga eelnõu seda seadust muutva ja muudatust jõustava paragrahviga. Sellega seoses tuli muuta ka seaduse pealkirja. See on nüüd "Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ning korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse muutmise seadus". Teise muudatusettepanekuga täpsustatakse koolipuuvilja ja -köögivilja toetuse maksmise toetuse määrade kehtestamist. Mõlemat muudatusettepanekut toetas komisjon konsensuslikult.
Veel kord arutas maaelukomisjon seda seaduseelnõu oma 5. mai istungil. Sellel istungil tõdeti, et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 23. aprilliks, Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid ettepanekuid ei esitanud. Komisjoni menetluslikud otsused on järgmised. Me teeme ettepaneku eelnõu 628 teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine täna lõpetatakse, siis on meil ettepanek panna eelnõu 628 homme, 8. mail, lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Oma otsused tegi komisjon konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Eelnõu 628 kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut, meil on vaja need läbi vaadata. Esimese muudatusettepaneku esitaja on maaelukomisjon, juhtivkomisjon on seda muudatusettepanekut täielikult arvestanud. Ka teise muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon ja juhtivkomisjon on seda muudatusettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Komisjoni ettepanek on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Eelnõu 628 teine lugemine on lõpetatud. Lõpetan selle päevakorrapunkti käsitlemise.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 641 esimene lugemine. Ettekandja on haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Alustan kõige olulisemast. Teatavasti on kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt kohalikul omavalitsusel kohustus luua kõigile oma territooriumil elavatele 1,5–7-aastastele lastele võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Linnade ja linnalähiste piirkondade rahvaarvu kiire kasvu tõttu ei ole seda nõuet, nagu me kõik teame, päris mitmes omavalitsuses suudetud täita, nimelt ei ole sellega hakkama saadud tervelt 21 omavalitsuses. Kui 4–7-aastaste laste koolieelses lasteasutuses osalemise määr on meil üle 90%, mis on igati positiivne, siis 1,5–3-aastaste laste puhul on pilt märksa nukram. Ametliku statistika järgi ootab 10–55% kõigist 1,5–3-aastastest lastest lasteaiakohta. Kohalikes omavalitsustes tehtud küsitluste andmetel vajab seda kohta tegelikult ligi 90% kõigist selles vanuses olevatest lastest. 2013. aasta septembri seisuga oli lasteaiakoha järjekorras 5338 last vanuses 1,5–3 aastat. Siin ei ole tegemist isegi mitte niivõrd haridusliku murega, pigem sotsiaal-majandusliku probleemiga. See, et vanematel ei ole oma lapsi töö ajal kuskile turvaliselt hoiule anda, pärsib vanemate, eeskätt emade tagasipöördumist tööturule, raskendab tööelu ja pereelu ühitamist ning lõppkokkuvõttes mõjub kindlasti negatiivselt meie majanduse arengule.
Eelnõu kõige olulisema punkti eesmärk ongi lahendada täiesti ebanormaalset olukorda, mis on tekkinud lasteaiakohtade nappuse tõttu. Me teeme seda sellisel viisil, et anname kohalikule omavalitsusele lisavõimaluse, kuidas seda kohustust täita. Me võimaldame laste puhul, kes on vanuses 1,5–3 aastat, asendada lasteaiakoht lapsehoiuteenusega. Seeläbi antakse KOV-idele suurem paindlikkus, selleks et nad saaksid lasteaiakoha andmise kohustust tagada. Selline praktika on levinud ka Põhjamaades Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis, kus nooremas vanuseastmes on lasteaiakoht asendatud lapsehoiuga. Eelnõu kohaselt saab kohalik omavalitsus asendada lasteaiakoha lapsehoiukohaga vaid lapsevanema nõusolekul. Nii et endiselt jääb alles kohaliku omavalitsuse kohustus pakkuda lasteaiakohta neile, kes seda soovivad. Igal juhul peab hiljemalt alates neljandast eluaastast olema lapsevanema taotluse korral võimaldatud lapsele koht koolieelses lasteasutuses ehk lasteaias.
Eelnõuga ei panda kohalikele omavalitsustele rahalisi lisakohustusi, sest tegelikult on neil ju ka praegu kohustus tagada lasteaiakoht kõigile lastele. Kohalikul omavalitsusel on edaspidigi võimalus kaaluda, kas luua kohti juurde uusi lasteaedu ehitades või toetada veidi suuremal määral erasektorit, selleks et tagada lapsehoiukohtade olemasolu. Märgin, et lapsehoiuvõimaluste loomine on kohalikele omavalitsustele jõukohasem. Kui ühe lasteaiakoha loomine ja ülalpidamine maksab keskmiselt 3000 eurot aastas, siis lapsehoiu puhul on see summa 1000 eurot aastas. Seega, me võimaldame kohalikel omavalitsustel kohustusega tagada lasteaia- või lapsehoiukoht ka rahaliselt paremini toime tulla.
Kuna selle eelnõuga kohalikele omavalitsustele selline võimalus ette nähakse, siis vajab kindlasti reguleerimist lapsevanema rahaline omaosalus lapsehoiuteenuse puhul, mis praegu on täielikult reguleerimata. Eelnõu kohaselt oleks nii nagu lasteaedade puhul ka munitsipaalvõimu korraldatud lapsehoiuteenuse puhul lapsevanema omaosaluse määr maksimaalselt 20% palga alammäärast. Seega ei saaks seaduse jõustudes tekkida olukorda, kus kohalik omavalitsus toetab lapsehoidu, aga lapsevanema omaosalus sinna juurde on veel mitusada eurot, nii nagu see praegu väga paljudes kohtades on.
Eelnõu jätab kohalikele omavalitsustele laiad võimalused, mil viisil seda võimalust kasutama hakata. Näiteks on Tartu planeerinud pärast seaduse jõustumist hakata pakkuma munitsipaalseid lapsehoiukohti, selleks et lahendada lasteaiakohtade puuduse probleem. Mõnes teises kohas on mõistlik olemasolevate eralapsehoidudega kokku leppida suuremas toetuse määras, selleks et lapsehoiukoht oleks lapsevanemale kättesaadav ja omaosalus jääks määra piiresse.
Selle eelnõu eelmenetluse käigus tõstatus mitmeid küsimusi. Lisaks sellele, kuidas kohalikud omavalitsused hakkavad seda võimalust kasutama ja lapsehoiukohti pakkuma, tekkis ka küsimus, missugused on lapsehoiu ja lasteasutuse puhul konkreetsed nõuded ja tingimused, et laste heaolu ja turvalisus oleks tagatud. Tuleb märkida, et lapsehoiuteenus ei ole suvaline teenus, see teenus on sotsiaalhoolekande seaduses ära reguleeritud. Lapsehoiuteenust saavad osutada ainult kvalifitseeritud lapsehoidjad, kellel on kutsetunnistus. Kutsestandardi väljatöötamisel on silmas peetud kõiki lapse arengut toetavaid aspekte, selleks et lapsehoiuteenuse pakkumisel oleks tagatud lapse heaolu, turvalisus ja eakohane areng.
Kindlasti on asjakohane laiemalt arutada, mil määral võiks tulevikus kaaluda lastesõime ehk koolieelse lasteasutuse esimese vanuserühma tingimuste ja nõuete ühtlustamist lapsehoiu omadega. Seda on arutletud koos käinud töörühmas, kes on töötanud välja alushariduse laiemat kontseptsiooni. Ma arvan, et need arutelud peaksid jätkuma. Sealhulgas tuleks arutada küsimust, kas 1,5–3-aastasi lapsi peaks õpetama õppekava alusel või on võimalik seda teha ka lapsehoidja kutsestandardist lähtudes. Nende aruteludega peaks edasi minema. Kokkuvõttes usun, et me võiksime jõuda tasemete ühtlustamiseni.
Samas oleme pidanud mõistlikuks selle eelnõu või kontseptsiooni esimese osaga tulla välja juba nüüd, enne kui kogu alushariduse kontseptsioon on lõpuni kokku pandud, läbi vaieldud või vastu võetud, selleks et tõesti aktiivsemalt pakkuda võimalusi lahendada lasteaiakohtade puuduse probleem. Tegemist on juba aastate jooksul kehtinud ebanormaalse olukorraga, mis, nagu öeldud, pärsib väga paljude inimeste tagasipöördumist tööturule.
Mis puudutab veel kohalike omavalitsuste rahastamist, siis võib märkida, et uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil on planeeritud märkimisväärne summa Euroopa Sotsiaalfondi meetmest lapsehoiu- ja lasteaiakohtade loomiseks kohalikes omavalitsustes, kokku on planeeritud ligikaudu 6,5 miljonit eurot 1200 lapsehoiukoha loomiseks. Lisaks teistele meetmetele loodame luua umbes 3000 lasteaia- või lapsehoiukohta alates järgmisest Euroopa Liidu eelarveperioodist, mis võimaldaks järjekordade probleemi täielikult ära lõpetada. Aga esimese meetmena anname kohalikele omavalitsustele natukene paindlikkust juurde, et nad saaksid paremini oma ülesandega toime tulla.
Eelnõus on veel kaks punkti, mis väärivad mainimist. Esiteks, eelnõu kohaselt oleks ühe pere lastel, kelle elukoha aadress ühtib, õigus saada koht samas lasteasutuses. See on kõigile teada-tuntud probleem. Teiseks oleme sätestanud lasteasutuse personali töökorraldust ehk soovime seaduse tasemel sätestada selle, mitu täiskasvanut peaks olema pidevalt ühe lapse kohta lasteasutuses kohal. See ei too kaasa lasteaiaõpetajate arvu suurenemist, küll aga teatud kohtades personali töökorralduse ülevaatamist. Tagada ei tule mitte ainult see, et vajalik arv töötajaid oleks konkreetses lasteasutuses palgal, vaid kogu aeg peab olema vajalik arv täiskasvanuid lastega tegelemas.
Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 1. septembril 2014. See on nii kavandatud selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid võimalikult kiiresti hakata planeerima seda, kuidas uue süsteemi puhul lapsehoiukohti tagada. Aitäh! Vastan meeleldi teie küsimustele.

Eelnõu algatajale ongi küsimusi. Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Koolieelse lasteasutuse seadust muudetakse kolme lõikega. Ma alustan kolmandast lõikest. Palun selgitage Riigikogu liikmetele ja neile, kes hiljem võib-olla stenogrammi loevad, mida see kolmas lõige reaalsuses tähendab! Näiteks, rühma tööaeg. Oletame, et kell kuus õhtul on kohal ainult neli last. Kas see võib tähendada, et ma panen nelja rühma lapsed kokku, kokku on neid 16, ja nende jaoks on kaks kasvatajat või õpetajat? Või tähendab see, et just selle rühma ruumidesse, hoolimata sellest, et kohal on neli last, peab jääma üks täiskasvanu? Mida see lõige tähendab?

Ma arvan, et rühmade paindlikku ühendamist mingisuguseks ajavahemikuks ei tohiks see seaduseelnõu küll piirata. Põhiline eesmärk on ikkagi see, et konkreetse laste arvu kohta oleks kohal vajalik arv täiskasvanuid. Probleem on olnud selles, et mõningal juhul on olnud täiskasvanuid laste kohta liiga vähe kohal, aga keegi ei ole saanud midagi ka ette heita, kuna seadus ei ole seda siiani selgelt sätestanud. Minu meelest on see, missugune on lasteaedade sisekorraldus, natuke teine diskussioon. Ma arvan, et see ei peagi olema alati lõpuni seaduse tasemel ära fikseeritud. Küll aga on oluline, et kui eri rühmade lapsed kokku pannakse, siis täiskasvanute arv oleks selline, et laste turvalisus ja heaolu oleks tagatud.

Andrus Ansip, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Selles seaduseelnõus on ülimalt positiivne säte, mille järgi on sama pere lastel, kelle elukoha aadress ühtib, õigus saada lasteaiakoht samas lasteasutuses. Minu arvates on see väga loomulik. Kuidas siis teistmoodi, ühe pere lapsed ikka ühte lasteaeda! Aga ma loen seletuskirjast, et suuremates linnades, nimetatud on Tallinna, esineb siiski probleeme ja sama pere lapsi tuleb paigutada eri lasteasutustesse. Kas te oskate öelda, missugustes kohalikes omavalitsustes see probleem on ja kui ulatuslik see on?

Sisuliselt on probleemi tuum ju selles, et meil on üldse lasteaiakohtade puudus. Kui seda puudust ei oleks, siis oleks see probleem iseenesest lahenenud. Lasteaiakohtade järjekorra loomisel on omamoodi õiglane printsiip ka see, et kui ühe pere lapsed on pandud järjekorda eri ajal, siis on nad seal eri kohtadel. See on õiglane nende suhtes, kes on varem järjekorda pandud. Minu meelest ei saa süüdistada ka neid omavalitsusi, kes ei ole seda põhimõtet, et ühe pere lapsed ühte lasteaeda, suutnud siiani alati ellu viia. Aga ma arvan, et kindlasti on avalik huvi see, et ühe pere lapsed saaksid käia ühes lasteaias. See on kasulik nii pere seisukohast kui ka näiteks liikluskorralduse seisukohast, sest lastevanemad ei peaks siis viima hommikuti lapsi kahte lasteaeda ja õhtul neid uuesti sealt tagasi tooma. Aga ma rõhutan, et põhimõtteliselt ei peaks meie eesmärk olema reguleerida seda, kuidas järjekorrad on üles ehitatud, vaid meie eesmärk peaks olema see, et lasteaiakohtade puudust üldse ei oleks. Ma loodan, et selle eelnõu ja samal ajal käivituvate Euroopa Liidu vahendite toel me suudame selle probleemi ära lahendada, et meil ei oleks enam lähiaastatel lasteaiakohtade puudust.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Ma vaatasin Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu kooskõlastust ning mul tekkis küsimus. Kui kohustusi juurde tuleb, siis on nii või naa ka ressursse juurde vaja. Te ütlesite, et te näete ressursina ette ka vanemate rahakotti. Lisaks on omavalitsused väga erinevas olukorras. Kas te oskate öelda, millistel omavalitsustel on ressursse rohkem vaja? Võib-olla mõni neid ei vajagi. See on küsimuse üks pool. Teine pool on spetsialistide kohta. Te ütlesite, et peavad olema väljaõppinud spetsialistid. Kas te oskate ütelda, kui palju meil on selle seaduse raames neid nagu katteks olemas, kas sada protsenti, või on neid puudu? Kui on puudu, siis kui palju me neid juurde vajame ja kui palju on vaja selle jaoks ressursse?

Aitäh! Mis vanemate rahakotti puudutab, siis nagu ma ütlesin, tegelikult me muudame selle seadusega lapsehoiuteenuse lastevanematele, vastupidi, just suuremal määral kättesaadavamaks, kuna laeks seatakse 20% palga alammäärast ja üldiselt muutub lapsehoiuteenus lastevanematele kättesaadavamaks.
Te rääkisite ka kohalike omavalitsuste rahast ja sellest, et tekivad lisakohustused. Pean taas kord rõhutama, et koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt on ka praegu kõigil kohalikel omavalitsustel kohustus tagada lasteaiakoht kõigile 1,5–7-aastastele lastele. Kohustusi ei suurendata, vastupidi, kohalikele omavalitsustele võimaldatakse rohkem paindlikkust süsteemi korraldamisel. Lisaks panustab riik Euroopa Liidu vahendite toel lasteaiakohtade puuduse probleemi lahendamisse nendes omavalitsustes, kus see probleem kõige suurem on. Ma arvan, et need 21 omavalitsust, kus see probleem on kõige teravam, on kõigile teada. Need on eeskätt Tallinn ja Tallinna lähedal asuvad vallad, aga mingil määral ka Tartu ja selle ümber olevad vallad. Enamasti puudutab see probleem just neid.
Te küsisite spetsialistide kohta. See on väga hea küsimus ja ma hea meelega täpsustan seda. Ma loodan, et ma sain küsimusest õigesti aru. Kui palju on praegu näiteks lapsehoidjaid, kes on saanud kutsestandardile vastavat koolitust? Mul seda statistikat siin kaasas ei ole, aga me saame selle kindlasti välja uurida. Pean veel kord rõhutama, et 1. septembrist 2014 antakse munitsipaalvõimudele seaduslik võimalus hakata vanuserühmas 1,5–3 aastat pakkuma lasteaiakoha asemel lapsehoiuteenust. See ei tähenda, et kõikides kohalikes omavalitsustes hakkab kohe 1. septembrist nii toimuma. See toimub ajapikku. Näiteks on Tartu juba teinud suuri plaane, et nad hakkavad rajama munitsipaallapsehoidusid. Küllap nad tegelevad ka spetsialistide otsimise ja koolitamisega. Nii et see protsess toimub pikema aja jooksul. Kindlasti ei ole nii, et 1. septembril on kõigil kohustus pakkuda lapsehoiuteenust, kuigi ei ole piisavalt spetsialiste. Ma arvan, et seda riski kindlasti ei ole, kuna see uus mudel käivitub aegamööda.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Mul on puhttehniline täpsustav küsimus. Kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduses algab lasteaia noorim rühm kolmandast eluaastast. Eelnõu aga annab kohalikele omavalitsustele võimaluse pakkuda 1,5–3-aastastele lastele lapsehoiuteenust. Kuhu täpselt need kolmeaastased lapsed lähevad? Või on võimalik, et nende kohta jäävad kehtima nii vana kui ka uus norm?

Ma ühte asja alguses ei täpsustanud. Seaduse § 1 lõikes 1 on kaks olulist sõna: vanema nõusolekul. Lasteaiakoha saab 1,5–3-aastase lapse puhul lapsehoiukohaga asendada ainult vanema nõusolekul. See tähendab, et lapsevanem võib nõuda lasteaiakohta ka kahe- või kolmeaastasele lapsele. Ma ei tea, kas ma sain küsimuse sisust õigesti aru, aga me oleme mõelnud nii, et kolmeaastased lapsed võiksid hakata lasteaias käima. Aga arvestades, et lähiaastatel on meil endiselt probleeme lasteaiakohtadega, siis viimane piir, mis ajast peale peaksid kõik lapsed lasteaeda jõudma, on neljas eluaasta. See ei tähenda, et kolmeaastased või ka nooremad lapsed ei võiks lasteaias käia, just seal kõige nooremas rühmas.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et 1,5–3-aastastele lastele lapsehoiu tagamine on lihtsamini korraldatav ja odavam kui koolieelse lasteasutuse haldamine. Raha kokkuhoiu taustal ei saa aga mööda vaadata alghariduse kvaliteedist. Kuidas toetab praegune lapsehoiuteenus algharidusele seatud eesmärke?

Aitäh! Kvaliteet on ääretult oluline. Aga ma juhin tähelepanu, et ehkki koolieelses lasteasutuses ja lapsehoius on erinevad nõuded, ei tähenda see, et lapsehoid oleks kuidagi vähem reguleeritud. Võtke lahti sotsiaalhoolekande seaduse § 12⁸ "Lapsehoiuteenusele esitatavad nõuded". Seal on kuus lõiget, kus on kirjas, mis kõik peab olema lapsehoiuteenust osutades tagatud. Lõikes 3 on mainitud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõudeid, mis on kehtestatud sotsiaalministri 2007. aasta määrusega nr 28 "Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele". Nii et tegelikult on need tingimused väga selgelt reguleeritud. See puudutab nii tervisekaitset kui ka nende inimeste kvalifikatsiooni, kes peavad lapsehoiuteenust osutama. Nagu ma ütlesin, on kehtestatud eraldi lapsehoidja kutsestandard, mis on üsna põhjalik. Nii et seda hirmu, et lapsed oleksid tulevikus kuidagi kehvemini hoitud, kindlasti ei ole. Ees seisab laiem debatt selle üle, kas me peaksime 1,5–3-aastaste laste puhul rääkima rohkem nende hoidmisest, nende sotsiaalsest ja eakohasest arengust või sellest, et tegemist peaks olema õppekava alusel toimuva haridusprotsessiga. Ma oma ettekandes viitasin, et me võiksime edaspidi püüda ühtlustada lapsehoiu ja lasteaia noorema rühma hariduslikku sisu. Minu arvates on niikuinii natukene üleliigne rääkida väga ulatuslikust haridusprotsessist 1,5- või 2-aastaste laste puhul, ükskõik, on jutt siis lasteaiast või lapsehoiust. Ma usun, et kutsestandardile vastavad lapsehoidjad tagavad lapse eakohase arengu ja teevad seda ilma igasuguse riikliku õppekavata.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Te rääkisite Tartu võimalustest. Võin konstateerida, et Tartu linna eelarves kunagi ei olnud probleeme. Aga te rääkisite ka mõnest teisest kohalikust omavalitsusest. Kas te võite nimetada, millised kohalikud omavalitsused võtavad rõõmsalt selle eelnõu vastu?

Ma loodan, et kõik kohalikud omavalitsused võtavad selle rõõmsalt vastu, sest see aitab täita ühte väga olulist kohustust, nimelt seda, et meil oleksid kõik lapsed hoitud ja haritud. Ma ei usu, et kohalikud omavalitsused sellest huvitatud ei ole. Me anname eelnõuga omavalitsustele paindlikuma ja odavama võimaluse, kuidas seda teha. Kindlasti on siin üksjagu tehnilisi küsimusi, kuidas seda täpselt korraldada. Omavalitsused on viimases etapis teinud teatud kriitilisemaid märkusi, kuna me ei ole veel kõikides detailides kokku leppinud. See, kuidas seda täpselt korraldatakse, on kohaliku omavalitsuse enda otsustada. Teatud närvilisus siin on mulle arusaadav, aga püüame üheskoos need mured ära lahendada ja läbi arutada, kuidas kõik need asjad praktikas toimuma hakkavad. Ma ei tea ühtegi kohalikku omavalitsust, kes ütleks, et ta põhimõtteliselt ei toeta sellist lähenemist. Nagu te teate, on Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit sellele eelnõule kooskõlastuse andnud. Mõlemad on olnud ka väga aktiivselt kaasatud eelnõu väljatöötamisse.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin nende ruumide kohta, kus lapsi hakatakse hoidma. Lapsi võib hoida näiteks minu kui lapsevanema korteris või ka lapsehoidja korteris. Aga kelle vahendite eest need ruumid kohaldatakse nendele tingimustele, et seal lapsi üldse hoida võib? Kes need ruumid ära remondib, kes ventilatsiooni ja valgustuse välja ehitab? Kelle rahast seda tehakse?

Alustame taas kord sellest, et kohalikul omavalitsusel on alati olnud kohustus tagada lapsele lasteaiakoht. Me võimaldame nüüd kohalikul omavalitsusel leida võimalusi, et asendada 1,5–3-aastaste laste puhul lasteaiakoht lapsehoiukohaga, mis on omavalitsusele soodsam kui lasteaiakoha loomine. Kuidas seda rahastatakse? Nagu ma rääkisin, nende kohtade rahastamises võivad osaleda lastevanemad, tehes seda kuni 20% ulatuses palga alammäärast. Ülejäänud osa peaks rahastama kohalik omavalitsus. Nagu ma viitasin, on mitu varianti, kuidas seda tehakse. Üks on see, et võib rentida ruumid ja korrastada need kohaliku omavalitsuse vahenditest ära. Nii on tehtud Tartus. Teine variant on sõlmida kokkulepe olemasolevate eralapsehoidudega. Tegelikult on kokkuleppeid eralapsehoidudega mingil määral juba olnud. Nüüd tekib küsimus, kuidas neid sõlmida sellisel viisil, et oleksid tagatud kõik seaduses kehtestatud nõuded näiteks ka vanemate omaosaluse kohta. Teisest küljest ei välista me, nagu te teate, lapsehoiuteenuse pakkumist kellegi eluruumides. See on endiselt võimalik. Lisaks kohalikele omavalitsustele või juriidilistele isikutele võivad seda teenust osutada FIE-d, need võimalused on olemas.

Teine küsimus, Andrus Ansip, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kas te peate võimalikuks seda kiiduväärset põhimõtet, et ühe pere lastel on õigus saada koht samas lasteasutuses, laiendada ka põhikoolidele? Lastevanemate arvates ja ühiskonna jaoks tervikuna on see äärmiselt ebaratsionaalne, kui vanemad peavad viima vanema lapse ühte kooli teise klassi ja noorema lapse esimesse klassi kuhugi hoopis teise linnaserva.

See on asjakohane küsimus. Ma arvan, et seda tasub kaaluda. Nendes koolides, kus selline probleem on, on suur konkurss esimesse klassi. Siit me tuleme teise ja väga keerulise teema juurde. Mina olen olnud ikka seda meelt, et me peaksime pigem tagama kõikides Eesti põhikoolides väga tugeva taseme, et seda tüüpi kõverpeegleid oleks põhikoolide konkurentsis vähem. Siis, ma arvan, oleks kõikidele koolikoht tagatud. Ehk nagu me koolieelsete lasteasutuste puhul tahame, et lasteaiajärjekordi ei oleks, ja siis ei oleks ka mingit probleemi tagada ühe pere lastele koht samas lasteasutuses, nii ka koolide puhul võiks minu meelest süsteem muutuda selles mõttes natuke egalitaarsemaks, et kõik lastevanemad ei tahaks enam oma lapsi Tallinna kesklinna koolidesse panna. Ma arvan, et see on kindlasti asjakohane küsimus, kuid natuke teises kontekstis.

Yana Toom, palun!

Ma tänan, härra eesistuja! Austatud minister! Me muutsime mõni aasta tagasi vene lasteaedades käivatele lastele alates kolmandast eluaastast kohustuslikuks eesti keele õppe. Selles eelnõus räägitakse lapsehoiust nende laste puhul, kes on vanuses 1–4 aastat. Mis saab nende laste eesti keele õppest, kes on lapsehoius, mitte lasteaias?

Väga hea küsimus. Ma arvan, et seda peaks kindlasti täpsustama ning kultuurikomisjonis eraldi arutama.

Teine küsimus, Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma ei saa ikkagi aru, mille tõttu tuleb lapsehoiukoht odavam kui lasteaiakoht. Kui ruumid, kus neid lapsi hoitakse, peavad vastama samadele tingimustele, siis mille alusel see odavam tuleb? Kas ei oleks ikka tark lasteaiad valmis ehitada? Miks me selliste pseudoprobleemidega tegeleme? See ei tundu kuidagi mõistlik olevat. See on mingi ajutine lahendus, millele me kulutame palju vahendeid, aga eesmärki tegelikult ei saavuta.

"Ajutine lahendus" on õige väljend, sest lasteaiakohtade puudus on ka ajutine probleem. Ma küll praegu ei leia seda kohta üles, aga minu meelest peaks seletuskirja vist 11. leheküljel kirjas olema, et umbes kuue aasta pärast, alates aastast 2017, hakkab demograafiline kõver meil vaikselt langema. Nii et kui me mõtleme majandusliku otstarbekuse peale, siis seda, kui me ehitaksime praegu valmis terved lasteaiad, mis kuue, seitsme või kaheksa aasta pärast on alakasutatud, ei saa kindlasti väga mõistlikuks investeeringuks pidada. Lapsehoiu puhul on võimalik asju palju paindlikumalt korraldada. Ma juba mainisin Tartut, kes on selle plaaniga kõige kaugemale jõudnud. Seal on planeeritud ajutiselt ruume rentida, need ruumid korrastatakse ja siis, kui vajadus nende järele väheneb, antakse nad omanikule tagasi. Igati arusaadav on ka see paindlikkus, mille me sellega loome eelarvete jaoks. Aga võib-olla ma alguses ei väljendunud päris täpselt. Ma ei ole öelnud, et need tingimused on võrdsed. Ma ütlesin, et need tingimused on erinevad ja sellest tulenevalt on ka hind erinev. Küll aga ei tähenda erinevad tingimused seda, et lapsehoius lapsed kuidagi kehvasti hoitud oleksid. Vastupidi, neid hoitakse seal väga hästi. Aga ma viitasin sellele, et me võiksime kaugemas perspektiivis jõuda arusaamale, et oleks vaja ühtlustada lasteaia madalama astme või, täpsemalt öeldes, koolieelse lasteasutuse madalama astme ja lapsehoiuteenuse tingimused.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Ma ka täpsustan. Seaduseelnõu annab kohalikele omavalitsustele võimaluse asendada 1,5–3-aastase lapse lasteaiakoht lapsehoiuteenusega. Kui edaspidi on vanema nõusolekul võimalik lasteaiakoht asendada lapsehoiuteenusega, siis palun selgitage, mis peaks kohalikke omavalitsusi motiveerima, et nad looksid juurde lasteaiakohti!

Aitäh! Nagu ma ütlesin, me võiksime kaugemas plaanis jõuda selle kontseptsioonini, mis ühtlustaks lasteaia madalamad astmed ja lapsehoiu. Küll aga võib lapsevanem endiselt nõuda lasteaiakohta ja kohalikul omavalitsusel on endiselt kohustus talle see tagada. Aga nagu me oleme praktikas näinud, seaduses lihtsalt kohustuse sätestamine ei lahenda ühtegi probleemi, kui sinna ei ole sanktsiooni juurde pandud. Kogu aeg on olnud kohustus, et kohalikud omavalitsused peavad lasteaiakohad tagama, aga nad ei ole seda teinud. Kindlasti ei arva ma, et me peaksime hakkama sanktsioone kehtestama, vastupidi, parem leiame võimalused, kuidas me neid kohalikke omavalitsusi, keda Eesti-sisene ränne ja demograafilised muutused on kõige rohkem puudutanud, riigi tasemel aidata saame. Nagu ma ütlesin, me saame neid aidata kahte moodi. Me aitame Euroopa Liidu vahenditega luua uusi lasteaia- ja lapsehoiukohti ning anname paindlikuma võimaluse, kuidas omavalitsused saaksid oma kohustust täita.

Suur tänu! Palun, Yana Toom, teine küsimus!

Ma tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Mõni aasta tagasi oli meil selline kava nagu "Lasteaiakoht igale lapsele". Kas see eelnõu, millega me täna siin tegeleme, tähendabki igale lapsele lasteaiakoha tekitamist või on see mingi vahesamm? Mis üldse sellest plaanist sai?

Sellest plaanist sai see, et tuli majanduskriis. Aga me ei peaks ajas nii kaugele minema. Ma arvan, et tähtsam kui see, kuidas konkreetset kava nimetatakse, on see, et me saaksime probleemi ära lahendada. Probleem on täiesti selgelt olemas. See probleem on lasteaiakohtade puudus eeskätt 21 omavalitsuses ja just 1,5–3-aastaste laste seas. Nagu ma ütlesin, vanematest lastest osaleb koolieelses lasteasutuses üle 90%. Nii et seda võib nimetada kuidas tahes, aga põhimõtteliselt on riik näinud ette Euroopa Liidu vahendeid, et aidata kohalikel omavalitsustel rajada lapsehoiu- ja lasteaiakohti. Teisest küljest anname kohalikele omavalitsustele selle eelnõuga rohkem paindlikkust, et nad saaksid oma kohustust ise paremini täita.

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kas ma saan õigesti aru, et ajutisel valitsusel on ajutine probleem ja ajutine lahendus? Te rõhutasite, et 2017. aastal hakkab sündimus vähenema. Te suudate ilmselt planeerida, kui palju lapsi Eestis sünnib. Siis on küll väga kahju, kui sündimus väheneb. Kas te ei ole, vastupidi, selle peale mõelnud, et see kõik võib olla mitteajutine?

Mina ei ole neid prognoose teinud. Ma olen kindlasti palju kehvem prognoosija kui need inimesed, kes need prognoosid valmis on teinud. Paraku, hoolimata sellest, et ma kindlasti ei kiida heaks neid demograafilisi protsesse, ei ole siiani kellelgi olnud võimu neid kuidagi positiivsemaks pöörata. Me võime arutada laiemalt perepoliitika üle. Nagu kõik teavad, on valitsusel kavas jõuliselt tegelda ka peretemaatikaga. Järgmisest aastast tõusevad lapsetoetused, tegeldakse aktiivselt laste vaesuse vähendamisega. Kui me mõtleme, mis on lisaks väikesele sissetulekule see oluline põhjus, miks Eestis vähe lapsi sünnib, siis see on kindlasti just nimelt töö- ja pereelu ühitamise keerulisus. Seda on põhjusena välja toonud väga suur hulk lastevanemaid. Loodetavasti me mõjutame sellega, kui suudame tagada kõikidele lapsehoiu- või lasteaiakoha, positiivselt ka demograafilisi trende. Jumala pärast, kui need võimalused, mis luuakse lapsehoius ja lasteaedades järgmistel aastatel, on ka aastatel 2020 ja 2022 maksimaalses kasutuses ning kui on vaja neid juurdegi luua, siis mina selle üle ei kurvasta, pigem vastupidi. Loome võimalusi juurde, kui selle järele vajadust peaks olema. Aga on ju selge, et valitsus peab oma tegemistes lähtuma spetsialistide teadmistest ja prognoosidest. Oleks kuidagi vastutustundetu neid küsimuse alla seada. See ei tähenda, et ei tegeldaks sellega, et need prognoosid järgmistel aastatel oleksid palju positiivsemad. Ma ei näe mingit vastuolu selle eelnõu ja positiivsemate demograafiliste näitajate vahel.

Suur tänu! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Mina vaatasin ka seda demograafilist trendi ja sain aru, et teie initsiatiiv on konjunktuurne. Te püüate leida lahenduse sellele situatsioonile kaheks-kolmeks aastaks. Te ei taha kasutada väga palju omavalitsuste ja võib-olla ka riigi raha, sest tuleb aeg, kus neid lasteaiakohti pole enam vaja. Aga kas te olete arvestanud migratsiooniga, mis muudab demograafilist trendi näiteks tõmbekeskustes? Kas ministeeriumis on arvestatud ka nende omavalitsustega, kus on tõmbekeskused ja keda on vaja seetõttu aidata?

Loomulikult. Sellega arvestatakse näiteks nendesamade Euroopa Liidu vahendite planeerimisel lasteaia- ja lapsehoiukohtade loomisel. Need on investeeringud, mis mõjutavad tulevikku, ja neid tehes arvestatakse siserännet.

Aitäh! Palun, Valeri Korb, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Seletuskirjas on palju arve ja on väga tore, et me saame sealt informatsiooni. Aga ühe asja kohta sealt informatsiooni ei saanud. Kui palju on Eestis viimastel aastatel loodud uusi kohti? Ma toonitan, et just uusi kohti.

Kas töökohti või lapsehoiukohti? Ah kui palju lasteaiakohti? See on hea küsimus. Mul ei ole neid arve käepärast, aga ma kindlasti täpsustan seda ja edastan teile selle informatsiooni kirjalikult.

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tulen tagasi oma eelmise küsimuse juurde. Kui te ütlete, et see kõik siiski ei ole ajutine ja me loodame, et lapsi sünnib juurde, siis äkki tasuks mõelda sellele, et mitte kasutada ajutisi lahendusi, vaid ehitada lasteaedu juurde? Siis saaks asja korralikult tehtud, mitte nii, nagu täna selle eelnõuga paistab.

Ma ei saa aru, kust tuleb arvamus, et lapsehoid ei ole korralik asi. Võib-olla te olete kokku puutunud lapsehoiuga, mis ei ole vastanud tingimustele. Tõenäoliselt selliseid Eestis on. Eks siin ole küsimus ka järelevalvest. Näiteks on küsitud, et kui kohalikus omavalitsuses pakub lapsehoiuteenust erasektor, kuidas siis tagada, et see teenus oleks kvaliteetne ja vastaks kõigile tingimustele. Vastus on, et kohalik omavalitsus peaks seda rohkem kontrollima, tehes seda koos tervisekaitse, maavanema ja muude asutustega. Üldiselt ei ole ma nõus sellega, et see teenus, mida lapsehoiud on võimelised pakkuma, oleks kuidagi vähem kvaliteetne. Põhiline küsimus, ma taas kord viitan sellele, on see, kas me liigume sinnapoole, et koolieelse lasteasutuse kõige madalam aste oleks ühtlustatud lapsehoiuga nii õppekava poolest kui ka teistes küsimustes. Ma arvan, et seda teemat tasub edasi arutada.

Aitäh! Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Täna on olnud palju häid küsimusi, millele te kahjuks ei ole saanud vastata. Ma esimese lõike jätan praegu kõrvale. Aga vaatame teist ja kolmandat lõiget, mille kohta te olete täna üsna palju vastanud. Teises lõikes on öeldud, et inimesel on õigus panna kõik oma lapsed samasse lasteasutusse. Kas see tähendab ka, et pere esimeste laste õigused vähenevad? Õiguskantsler on koolide kohta öelnud, et ei ole lubatud anda eeliseid sõltuvalt sellest, kas tegemist on pere esimese, teise või kolmanda lapsega. Mis puudutab lõiget 3, siis te ütlesite, et on lubatud rühmi kokku panna, näiteks kui keskmiselt käib kohal 50% lastest. Mis olukorras see siis muutub? Keskmise järgi võttes meil tegelikult täiskasvanute arv lasteaedades juba ületab nõutavat.

Ma ei saanud viimasest küsimusest päris täpselt aru, tõenäoliselt on põhjuseks minu ebakompetentsus. Aga ma vastan esimesele küsimusele. Põhimõtteliselt, nagu ma ütlesin, on eelnõu eesmärk lõppkokkuvõttes ootejärjekorrad kaotada. Kui järjekordasid enam üldse ei ole, siis laheneb see küsimus iseenesest. See, kuidas konkreetselt korraldatakse lasteaia- või lapsehoiujärjekord, on tehniline küsimus, mis on kõne all olnud. Me arutasime seda kultuurikomisjonis. Kohalikud omavalitsused tahavad teada õiguslikku külge, kuidas seda reaalselt rakendama hakata. Ma arvan, et parlamendi menetluse käigus tasub püüda selgusele jõuda, milline on siin põhiseadusliku võrdsuspõhimõtte ulatus. Kohalikel omavalitsustel on põhimõtteliselt olemas võimalus jälgida, et sama pere lapsed saaksid samasse lasteasutusse. Mitte ainult järjekordade kontekstis, vaid ka hiljem, kui toimub liikumisi lasteaedade vahel, on võimalik ikkagi vaadata, et sama pere lapsed saaksid ühes lasteasutuses käia. Mis puudutab juriidilist külge, siis ma arvan, et see on asjakohane teema, mida võiks arutada koos põhiseaduskomisjoniga.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, haridus- ja teadusminister! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Lauri Luige!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 641 oma istungil esmaspäeval, 21. aprillil. Istungist võtsid lisaks komisjoni liikmetele osa haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ning Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaspetsialist Tiina Peterson.
Kuna minister andis seaduseelnõu sisust üsna põhjaliku ülevaate, siis ütlen kokkuvõtlikult vaid seda, et selle eelnõuga üritatakse lahendada pikkade lasteaiajärjekordade probleem, mis on tingitud lasteaiakohtade nappusest. Eelkõige puudutab see 1,5–3-aastasi lapsi. Lahendusena pakub eelnõu, et kohalikud omavalitsused võivad nendele lastele lasteaiakoha andmise asemel osutada lapsehoiuteenust, seda lapsevanema nõusolekul.
Annan nüüd teile ülevaate komisjonis tõstatunud teemadest, markeerides olulisemaid valdkondi. Kõigepealt räägin lapsehoiuteenuse tasu teemal. Komisjonis rõhutati, et eelnõus on ära toodud määr, mis kindlustab, et lapsehoiuteenus ei ole lapsevanemale kallim, kui on lasteaiateenus, ehk omaosalus on kuni 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Nenditi ka seda, et vanemal on eelnõu kohaselt õigus valida mõni teine lapsehoid, kui talle kohaliku omavalitsuse pakutu ei sobi. Aga sellisel juhul tuleb lapsevanemal endal selle lapsehoiuga arveldada. Toodi välja, et lisaks rahastab seda teenust kohalik omavalitsus. Oluline on, et sellel ajal, kui laps on lapsehoius, võib ta olla ka lasteaiajärjekorras. Seega, kui tal tekib võimalus minna lasteaeda, siis ta saab seda teha.
Teine oluline teema käsitles lapsehoiu ja lasteaia erinevusi ja sarnasusi. Tõdeti, et lasteaiad tegutsevad riikliku õppekava alusel, samas on lapsehoid ja sellele kehtestatud nõuded reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses, kusjuures need nõuded kehtivad lapsehoiu puhul ka lapsehoidjale. Õppekava ei ole lapsehoiule kohustuslik, nii nagu see on kohustuslik lasteaiale, aga samas on mõlemas asutuses tagatud laste areng, seda nii sotsiaalse, füüsilise kui ka kognitiivse ehk tunnetusliku poole pealt. Oluline on teada, et praegu tegutsevad munitsipaallapsehoiud teevad tihedat koostööd lasteaedadega. Ka nendes toimub näiteks muusika- ja liikumistegevus, mis on oluline osa laste arengutegevustest. Tõdeti, et pedagoogilise osa ühtlustamine lapsehoius ja lasteaias võiks tulevikus olla kindlasti arutamist väärt teema. Me võiksime liikuda selles suunas, et lapsehoid ja lasteaed oma põhimõtete poolest läheneksid. Arutelu küsimus on, kuidas täpsemalt ja millal seda teha. Komisjonis jäi kõlama, et praegune kvaliteet peaks säilima, see ei tohiks halvemaks muutuda.
Järgmine oluline teema puudutas ühe pere laste võimalust käia samas lasteasutuses. Ka see on pikalt siin eelnevalt arutatud küsimus. Tõdeti, et kui lasteaias ühe pere lastele vabu kohti ei ole, siis peab kohalik omavalitsus üle vaatama teeninduspiirkonnad ja ka lasteaeda vastuvõtu korra ehk järjekorra moodustamise põhimõtted. Kas üleminekuks on tarvis eraldi rakendust sätestada, seda peame komisjonis edaspidi arutama.
Täiskasvanute ja laste suhtarv lasteaias oli samuti komisjonis arutelu all. Eelnõu tekstis mainitakse täiskasvanut, samas on eelnõu seletuskirjas öeldud, et täiskasvanu all mõeldakse õpetajat või õpetaja abi. Komisjoni liikmed olid seisukohal, et õpetajat ja õpetaja abi võiks seaduse tekstis konkreetselt mainida. Eks me töö käigus vaatame, mida annaks seletuskirjast veel seaduse teksti üle tuua, selleks et olukorda selgemaks ja täpsemaks muuta. Me jõuame komisjonis töö käigus seda arutada.
Rääkides vanema rahulolust lapsehoiuteenusega ning teenuse kvaliteedist, rõhutati seda, et lapsehoiuteenuse osutamiseks on vaja tegevusluba. Selle tegevuse üle toimub järelevalve, mis peaks tagama ka hea kvaliteedi. Kui vanem ei ole teenusega rahul, siis peab ta oma murega kohaliku omavalitsuse poole pöörduma. Kohalik omavalitsus peab enne lapsehoidudega lepingu sõlmimist kindlasti kehtestama teenusstandardi, see on elementaarne. Kui korraldatakse lapsehoiu hange, siis seal saab kohalik omavalitsus sätestada tingimused, kvaliteedinõuded jms, mis on ääretult olulised. Aga taas kord ütlen, et komisjonis tuleks arutada, kas on midagi, mida me saaksime siin seaduse tekstis täpsustada. Seda vaatame töö käigus.
Eelnõu mõjudest arutasime komisjonis veel seda, kas võib tekkida reaalne oht, et kohalik omavalitsus hakkab lasteaiateenust pakkuma alates neljandast eluaastast ja 1,5–3-aastastele hakatakse pakkuma ainult hoiuvõimalusi. Kindlasti on rõhk sellel, et see kõik hakkab toimuma vaid lapsevanema nõusolekul. Loomulikult, kui lapsevanem tahab, et ka tema alla nelja-aastane laps saaks käia lasteaias, siis on tal õigus seda kohta nõuda. Seda sätestab ju koolieelse lasteasutuse seadus ka praegu, kohalik omavalitsus peab tagama kõigile 1,5–7-aastastele lastele lasteaiakoha.
Veel tõstatus küsimus, kas eelnõu tekstis peaks täpsustama, et vanemal on õigus hoida oma lapsehoiukoha saanud last ka lasteaiajärjekorras. Arutati, kas peaks selle seaduses eraldi välja tooma, kuigi seletuskirjas on seda mainitud. See on arutamise koht ja komisjoni järgmistel istungitel me seda kindlasti teeme. On veel küsimusi, mis selguse huvides võiksid olla seaduse tekstis täpsemalt reguleeritud, me vaatame seda töö käigus.
Laias laastus on see arutelu kohta kõik. Kultuurikomisjon otsustas saata eelnõu täiskogu päevakorda 7. maiks ehk tänaseks (poolt 5, vastu 4, erapooletuid ei olnud). Komisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada (samamoodi poolt 5, vastu 4, erapooletuid ei olnud). Komisjon teeb ka ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva (samuti 5 poolt, vastu 4, erapooletuid ei olnud) ning määrata ettekandjaks siinkõneleja (otsus võeti vastu konsensuslikult). Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Andrus Saare!

Aitäh, juhataja! Hea komisjoni esimees! Eelnõu eesmärk on kindlasti igati õilis. Aga me esitasime ministrile palju küsimusi ja ka sina tõid välja teemad, mida me komisjonis arutasime. Me tõdesime komisjonis ühiselt, et väga paljud küsimused jäävad eelnõus vastuseta, pigem tekitab mõni punkt küsimusi juurde. Kuidas sa komisjoni esimehena tunned, kas sa oled valmis selleks, kui me võtaksime selle eelnõu puhta lehena uuesti ette ja arutaksime seda teemat laiemalt ja sisulisemalt? Või on koalitsioonil plaanis see kiiresti lõpuni koputada?

Aitäh! Kuna see probleem on pakiline ja üleval olnud pikka aega, leian ma, et mida kiiremini me sellele lasteaiajärjekordade probleemile leevendust suudame tuua, seda parem. Minu hinnangul on mõistlik selle eelnõuga edasi minna praegustes raamides, üritada teha seda paremaks ja vaadata, mida saaks eelnõu tekstis konkreetsemalt välja tuua. Paralleelselt tuleks, nagu ka minister rõhutas, kogu alushariduse kontseptsiooniga samuti edasi tegelda. Kuna see on niivõrd pikaajaline ja aeganõudev protsess, siis ma leian, et me peaksime eelnõuga kiiresti edasi liikuma.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma olin mõne minuti saalist väljas ja palun vabandust, kui seda teemat on juba arutatud. Kas te komisjonis arutasite, et lapsehoiuteenuse puhul ei kehti need normid, mis kehtivad lasteaia puhul? See tähendab, et lapsehoiurühm võib olla näiteks 9. või 16. korrusel, ka kõik pindalanormid on üsna vabad. See teenus võib tegelikult muutuda millekski üsna mõnitavaks. Nii igal juhul on väitnud minu kodulinna spetsialistid, kui nad on seda eelnõu vaadanud. Kas see on nii?

Aitäh! Ma tulen korra tagasi oma ettekande sisu juurde. Tõepoolest, me komisjonis puudutasime lapsehoiu ja lasteaia sarnasusi ja erinevusi. Tõdesime, et lasteaia tegevus toimub riikliku õppekava alusel ja lapsehoiu nõuded on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses. Ei saa öelda, et need nõuded oleksid väga lõdvad ja lapsehoius kvaliteeti või laste turvalisust ega arengut tagatud ei oleks. Nii lasteaias kui ka lapsehoius on tagatud laste areng, seda nii sotsiaalse, füüsilise kui ka kognitiivse ehk tunnetusliku poole pealt, nagu ma enne mainisin. Paljud lapsehoiud, näiteks munitsipaallapsehoiud, teevad koostööd lasteaedadega, suutes lastele pakkuda nii muusika- kui ka liikumisalast tegevust. Komisjonis tõid noored lastevanemad veel välja, et teinekord on lapsehoius hoidjal võimalus lastele isegi rohkem tähelepanu pöörata, kuna laste arv on seal väiksem. Nii et kohati võib seis olla lapsehoiu kasuks. Aga üldjoontes tõdesime komisjonis, et lasteaed ja lapsehoid selles vanuserühmas, millest me räägime, võiks perspektiivis pedagoogilise ja muu tegevuse poole pealt ühtlustuda ning nii, et kvaliteet ei halveneks, vaid pigem paraneks.

Aitäh! Palun, Etti Kagarov!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Ma täpsustan. Te mainisite, et nõuded lapsehoiuteenusele on ära toodud sotsiaalhoolekande seaduses, ja tõite välja, et ka kohalik omavalitsus saab nõudeid kehtestada. Kas toimub nõuete dubleerimine?

Aitäh! Ma pidasin eelkõige silmas seda, et kui kohalik omavalitsus korraldab hanke, selleks et lapsehoiuteenust pakkuda, siis ta saab hanketingimustes sätestada oma nõuded, mida ta vajalikuks peab. Nende lapsehoidude hulgast, kes osalevad ja nendele nõuetele vastavad, saab kohalik omavalitsus selgitada välja just talle sobivad. Loomulikult kehtivad alati ka kõik sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuded.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, Lauri Luik! Avan läbirääkimised. Palun, Mailis Reps, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Me menetleme täna üle tüki aja Riigikogus koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu. Pean oma suureks kurbuseks tunnistama, et see menetlus ei lähe mitte selles suunas, mida lasteaiaõpetajad ootavad. Selge on, et praegu ootavad lasteaiaõpetajad ja võib-olla ka veidi teadlikumad lastevanemad kindlustunnet, et lasteaiaõpetajad oma kõrgharidusele tuginedes saaksid paremad palgatingimused ja oleksid huvitatud täienduskoolitusest ning lasteaiad oleksid ka edaspidi väga tugevalt seotud hariduse andmisega. Seda näitavad ju protsendid. Praegu käib lasteaias üle 96% lastest. Nii et peaaegu kõik meie lapsed saavad kooliks väga hea ettevalmistuse. Kindlasti huvitab lasteaiaõpetajaid puhkuse pikkus, sest endiselt on neil palju lühem puhkus kui kooliõpetajatel. Kindlasti huvitab neid, et täpsustataks seda, mis eelmise aasta septembrist alates on nende elu raskendanud, nad ootavad täpsustust, kui mitu tundi 35 tunnist peab õpetaja töötama rühmas, et ülejäänud aega kasutada näiteks arenguvestluste ettevalmistamiseks.
Tuleme eelnõu juurde. Mida me reguleerime? Me ei peaks tegelikult eelnõu 641 alusel mitte midagi reguleerima. Praegu on kohalikul omavalitsusel, kui ta ei suuda tagada sõime- või lasteaiakohta, ju täiesti võimalik pakkuda lapsevanemale alternatiivina lapsehoiuteenuse kompenseerimist volikogu otsusega kehtestatud määras. Määra ulatus varieerub. Harjumaal on omavalitsusi, kus seda tehakse väga suures ulatuses, ja on linnu, kus seda tehakse veidi tagasihoidlikumalt, Tallinnas on see määr natuke üle 100 euro. Aga see ei tähenda, et lapsevanem ei kasutaks avanenud võimalust oma laps lasteaeda panna. Ma suhtlen väga paljude lastevanematega. Võin teile kinnitada, et hoolimata kõikidest positiivsetest lausetest, mida te oma kolleegidelt kuulnud olete, ei tea mina isiklikult Tallinnas mitte ühtegi lapsevanemat, kes ei oleks siis, kui munitsipaallasteaias koht vabanes, oma last eralasteaiast või eralapsehoiust ära võtnud. Nii et lapsevanema suhtumine lapsehoidu on väga positiivne hetkeni, kuni ta saab lapsele koha munitsipaallasteaias.
Meie kõige esimene eesmärk peab olema juurde luua lasteaiakohti ja pärast seda võib-olla suurendada lapsehoiuhüvitist. Aga see, kui keegi arvatakse lasteaiajärjekorrast välja, kõige hullem, et see toimub kuni neljanda eluaastani, ja öeldakse, et olukord on sellega lahendatud, sest laps on kuskile lapsehoidu kirja pandud, ei ole lastevanematele kindlasti mitte vastuvõetav.
Nüüd teine asi, mida me eelnõus 641 näeme. Koolieelne ettevalmistus hakkab hariduslikul tasemel toimuma alates neljandast eluaastast. See on hariduse mõttes vastuvõetamatu. Euroopa statistika loeb hariduse andmise alguseks kolmanda eluaasta. Mingil juhul ei saa me nõustuda sellega, et enne neljandat eluaastat ei pea lapsega süsteemset haridustööd tegema. Ma usun, et ka praegune haridus- ja teadusminister teeb üsna kiiresti korrektiive oma tänastes väidetes.

Kolm minutit juurde.

Täna ta ütles, et tema leiab, et 1,5–3-aastaste lastega ei pea süsteemset haridustööd tegema. Käige rohkem lasteaedades, vaadake, millise ettevalmistusega meie lasteaiaõpetajad praegu on ja mida seal tegelikult tehakse. Mängu ja süsteemse tegevuse kaudu avastatakse laste eripära ja ka nende erivajadusi, toetatakse nende väga erinevaid andeid. Kui väga varakult avastatakse lapsel mõni suur omapära ja last vajalikul tasemel toetatakse, siis saab ta võib-olla täiesti tavalises klassis tavaliste lastega koos õppida. Need on asjad, mida me oleme suutnud 20 aastat hoida ja täiendada. Ärme lõhume seda süsteemi lihtsalt sellepärast, et me saaksime öelda, et lasteaiajärjekorrad on kadunud.
Veel üks asi, millest ma tahan rääkida. Väga tore on kasutada poliitiliselt hästi kõlavaid lauseid. Teine ja kolmas lõige on sisuliselt täiesti mõttetud, kui me ei püüa ära seletada, mida need juriidiliselt või tehniliselt tähendavad. Väga tore on öelda kõikidele lastevanematele, et ühe pere lastel on õigus käia ühes ja samas lasteaias. Mida see aga tegelikult tähendab? See tähendab, et me peame kuidagi lahendama olukorra, kus pere esimestel lastel on vähem õigusi kui kolmandatel või neljandatel lastel. Seda olukorda on arutatud näiteks Tallinna puhul, aga ma usun, et ka laiemalt. Õiguskantsler on välja toonud, et lastel peavad hoolimata sünnijärjekorrast olema võrdsed õigused. Loomulikult, ideaalis me tahame, et lasteaiajärjekordi ei oleks. Aga Tallinna kesklinnas, siinsamas Olümpia hotelli või Riigikogu lähedal on lasteaiad väga populaarsed. Kui seda lõiget hakatakse tõlgendama õdede-vendade kasuks, siis võib öelda, et kesklinna ei ole perede esimestel lastel järgmised viis aastat tõenäoliselt asja. Kas see on see, mida me tegelikult soovime? See tuleb meil läbi arutada, enne kui me jõuame järgmiste lugemisteni.
Samuti tekitab küsimusi personal. Keda nende täiskasvanute all mõeldakse ja kui palju neid täpselt silmas on peetud? Mida see kolmas lõige reaalsuses tähendab? Need on küsimused, mida meile esitatakse ka homme.
Aga kokkuvõtlikult võin öelda, et Keskerakonna fraktsioon arutas koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 641 väga põhjalikult ja leidis, et kui see eelnõu on sellisel kujul ja selle kohta on tehtud niisugused ettepanekud, siis ei saa me kuidagi menetlust jätkata. Me teeme ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mart Meri, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Head kolleegid! Teen hästi lühidalt. Meie, sotsiaaldemokraadid, toetame eelnõu esimese lugemise lõpetamist. Vajadus lapsehoiuteenuse järele, nii nagu ka lasteaiakohtade järele, on väga suur. Demograafilised trendid näitavad, et lähiaastatel see vajadus ainult kasvab. Eelnõu siht on pakkuda pisutki leevendust sellele sotsiaalsele probleemile eelkõige lapsehoiuteenuse paindlikumaks muutmise abil, et see oleks jõukohane nii kohalikule omavalitsusele kui ka selle teenuse kasutamise soovi avaldanud lapsevanemale.
Selle eelnõu on tõepoolest välja töötanud eelmine valitsus. Täiesti võimalik, et toonane ülesande püstitus oleks võinud olla laiem ja põhjalikum, hõlmates koolieelse lasteasutuse, aga ka alushariduse küsimusi terviklikumalt. Ometigi on selles eelnõus väga olulised põhimõtted välja toodud. Eelnõuga seostub tõepoolest hulk tehnilisi küsimusi – ja mitte ainult tehnilisi, vaid ka sisulisi küsimusi –, mis tulid esile ka tänases arutelus siin suures saalis. Kõiki neid saab selgitada ja lahendada edasise menetlemise käigus. Põhiline on poliitiline tahe selle teemaga tegelda, otsida lahendusi, neid lahendusi kehtestada ja mitte edasi lükata. Meil, sotsiaaldemokraatidel, on see poliitiline tahe olemas. Soovin jõudu nii haridusministrile kui ka kultuurikomisjonile selle eelnõu edasisel menetlemisel! Aitäh!

Aitäh! Palun, Andrus Ansip, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Reformierakonna fraktsioon toetab koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise lõpetamist. See eelnõu käsitleb väga olulist teemat, ta püüab leida lahendusi tuhandete inimeste probleemidele. Oleks vastutustundetu ja kergekäeline loobuda nende probleemidega tegelemisest ja esimest lugemist mitte lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Meile on tulnud ettepanek Keskerakonna fraktsioonilt ja me peame selle läbi hääletama. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 641 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 25 ja vastu 45 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Määran eelnõu 641 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 21. mai kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 637 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi! Austatud Riigikogu, palun olla natukene vaiksemalt!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on kehtestada riigisisene elektrooniline süsteem aktsiisidokumentide haldamiseks. Kui muudatus jõustub, peab aktsiisikauba saateleht kauba lähetamisel aktsiisilaost olema koostatud elektrooniliselt. Elektroonilise süsteemi kaudu esitatakse maksuhaldurile ka Eestist teise liikmesriiki lähetatava, aktsiisiga maksustatud aktsiisikauba saateleht. Elektroonilise süsteemi rakendamine ei too kaasa kohustusi teise liikmesriigi isikule. Lisaks elektroonilise saatelehe esitamisele võimaldab süsteem esitada taotlust aktsiisi tagasisaamiseks ning saatelehtede alusel eeltäidetud aktsiisilao aruannet ning deklaratsiooni. Elektrooniline süsteem vähendab paberikulu ning võimaldab paremat järelevalvet aktsiisikauba liikumise üle, samuti saab kontrollida aktsiisi maksmise õigsust. Eelnõus täpsustatakse aktsiisikauba mõõtmise reegleid. Aktsiisikaupa peab edaspidi mõõtma mitte üksnes paikses, vaid ka mittepaikses mahutis ladustamise korral.
Seaduse jõustumine lükkub 2014. aasta 1. juunist ühe kuu võrra edasi, sest tuleb arvestada eelnõu menetlemise kestust. Süsteemi rakendamiseks on ette nähtud üleminekuperiood ning elektrooniliselt hakatakse saatelehti edastama alates 1. oktoobrist 2014. Tänan!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Andrus Ansip!

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Ühe eelmise päevakorrapunkti arutelul hirmutas hea kolleeg Tõnis Palts meid kõiki väitega, et meie arvutivõrgud pole turvalised. Samas tean ma, et ka paberdokumente on ära põlenud või uputuses hävinud. Kumba sina isiklikult turvalisemaks pead, kas arvuteid või pabereid?

Kui tegu on Tõnis Paltsiga, siis ma tunnen ennast täiesti ebaturvaliselt. Minu viimased kokkupuuted temaga on lõppenud ähvardustega, et mind võetakse vastutusele, kuna ma ei ole neid käibemaksumuudatusi varem rakendanud ja riik on raha kaotanud. Ma tõesti ei tahaks seda enam läbi elada. Tõsi, täna ta vist rääkis midagi muud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 15. aprillil. Komisjoni liikmetel oli küsimusi, millele Rahandusministeeriumi esindajad vastavalt võimalustele vastuseid andsid. Ma põgusalt tutvustan neid teemasid. Üks teema puudutas seda, mille eeskujul see riigisisene aktsiisikauba saatelehtede haldamise elektrooniline süsteem (SADHES) loodi. Vastuses toodi välja, et selline saatelehtede elektrooniline süsteem on kasutusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ajutises aktsiisivabastuses olevate aktsiisikaupade jälgimiseks. Samuti tõstatati teema, mis puudutas SADHES-i kasutuselevõtu mõju aktsiisilaopidajatele. Ministeeriumi hinnangul peaks mõju olema positiivne. Süsteemi kasutamine on tasuta, kuid kui ettevõte soovib jätkata oma loodud elektroonilise süsteemi kasutamist, siis võivad kaasneda selle liitmise kulud infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Samuti küsiti, mida SADHES-i abil saab jälgida ja tuvastada. Selgus, et välja peaksid tulema pettused ja saab jälgida kauba liikumist reaalajas. Samuti oli arutelu all eelnõus pakutud seaduse jõustumise aeg, mis on 1. juuni. Selleks ajaks seadust jõustada ei ole tõenäoliselt võimalik. Sellega peab komisjon edaspidi tegelema. Komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepanekud esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. mai kell 17.15.

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Rannar Vassiljev! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 637 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 15. mai kell 17.15.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 644 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabandust, ma pean vaatama, et ma ei hakkaks tutvustama vale eelnõu! Nii. Samasisulise käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga olin Riigikogu ees 23. oktoobril 2013. Seaduse muutmise eesmärk on piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist sõiduauto ostmisel või rentimisel ning sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel. Eelnõus tehakse ettepanek kehtestada üldiseks sõiduautode sisendkäibemaksu mahaarvamise piiranguks 50%. Eelnõu eesmärk on maksustada sõiduautosid senisest õiglasemalt ja suurendada riigieelarve tulusid. Ettevõtjate maksusoodustus 50% ulatuses jääb kehtima ka pärast eelnõu seadusena jõustumist. 21-s Euroopa Liidu riigis on juba piiratud sõiduautode soetamise sisendkäibemaksu mahaarvamist ja nendest 15-s on kehtestatud meie ettepanekust rangem, 100%-line piirang. Lisaks kehtivad autodele kõikjal mitmed muud maksud, mida meil ei ole. Eelnõus sätestatakse erandid, millal piirangut ei rakendata. Seda ei rakendata juhul, kui ettevõte tõendab, et autot kasutatakse eranditult ettevõtluse tarbeks, kusjuures ettevõte peab tegema kõik selleks, et sõiduautot ei saaks kasutada eratarbimises. Piirangut ei rakendata sõiduautode suhtes, mis soetatakse müügiks või rentimiseks, ka mitte taksode ega õppesõiduautode suhtes. Statistika ja maksuhalduri kogemused lubavad järeldada, et valdav osa ettevõtetele kuuluvatest sõiduautodest on topeltkasutuses, neid kasutatakse ettevõtluse jaoks, aga nad on ka töötajate erakasutuses. Soodsat kehtivat süsteemi kasutatakse ära, sest sõiduautosid osta ja neid ülal pidada on ettevõttel oluliselt odavam kui eraisikul. Sellest tuleneb eraisikute motivatsioon kasutada võimalust ja vormistada oma eratarbimine ettevõtte nimele. Palun seda eelnõu toetada! Tänan!

Aitäh! Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Ma küsin Euroopa Komisjoni loa kohta. Kui kaugel see asi on? Mis te arvate, millal see otsus võiks tulla, ja kui kaugele te lähete selle eelnõu menetlemisega enne seda otsust?

Aitäh! Minu arust ei ole tingimata vaja sellepärast menetlusega venitada, aga me oleme komisjonist saanud järgmised signaalid. Kõigepealt, kui toimus poliitikate riigipõhiste soovituste arutelu, siis sai Eesti kiita selle eest, et on sellise otsuse langetanud. Tõsi, nüüd me oleme ise otsustamisega takerdunud ja taas on mitu kuud mööda läinud. Majanduse ja rahanduse peadirektoraadis on meile juba ette heidetud, et me seda teinud ei ole, ja on räägitud, et mõistlikum oleks kehtestada 100%-line piirang. Ma ise kohtusin mõni kuu tagasi maksuvolinikuga ja rääkisin teema lahti. Väga palju aega see ei nõudnud. Mulle kinnitasid volinik ja tema peaspetsialist (või mis iganes ametis see inimene oli), et mingit kahtlust, et see luba tuleb, neil ei ole. Selline asi kehtib igal pool, see on täiesti loomulik ja mõistlik asi. Tõepoolest, meil on tekkinud kirjavahetus, me oleme võib-olla liiga palju küsimusi esitanud, kas saaks asja kuidagi teisiti ajada või muid määrasid rakendada, ja sellepärast on tekkinud teatud venitus. Eile näiteks küsisin selle kohta volinik Šemetalt ja tuletasin meelde, et meil on sellega kiire, sest täna on Riigikogus juba eelnõu lugemine. Ta lahkelt ja mõistvalt lubas, et hoolitseb selle eest. Aga eks me peame vaeva nägema, kunagi ei saa nendes bürokraatiaprotseduurides kindel olla. Mida varem see tuleb, seda parem.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh! Härra rahandusminister! Kui ma registreerin firma oma kodusel aadressil ja hoian autot oma koduhoovis, siis vähemalt kodust tööle ja töölt koju sõitmise pealt ei pea mingit maksu maksma. Kas on nii?

Sisuliselt jah. Maksuamet tõlgendabki neid asju sisuliselt. Aga sel juhul peate tõendama, et on tagatud, et te tõesti kasutate seda autot ainult ettevõtluse jaoks ega tee erasõite. Palgalised ju maksavad autode pealt makse, nii et vähe ei ole.

Aitäh! Palun, Priit Sibul!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Täna võttis parlament vastu ühe seaduse, millega ettevõtjate maksukoormust või halduskoormust kasvatati. Nüüd me tegeleme järgmisega. Kui palju täpselt selle eelnõuga loodetakse lisatulu saada ja mis see põhjus on, et me sellega nüüd tegeleme? Ma saan muidugi aru, et riigieelarvesse on hirmsasti raha juurde vaja, aga praegune olukord on Eestis kestnud suhteliselt pikka aega. Miks meil on vaja seda korda just nüüd muutma hakata?

Aitäh! Kõigepealt, mina ei arva, et mõisa köis, las lohiseb, ja kui me midagi sellist avastame, et siis peame jätma asja nii, nagu on. Nii ei arvanud ka eelmine valitsus, te võite oma ministrite kogemusi kuulda nende endi suust. Selle seaduse vastuvõtmisele ei olnud arutelul ühtegi etteheidet, pigem nii seal kui ka IRL-i fraktsioonis õhutati seda varem jõustama. Minu arust oli valdav ikka üldine arusaam, et see maksusoodustus on ebaõiglane ja anakronistlik, sest autod oma kahjulike kõrvalmõjudega on igal pool Euroopas lisamaksustatud, mitte ei saa maksusoodustust, ja seda tuleb muuta. Mis teise eelnõusse puutub, siis mina väidan, et käibedeklaratsiooni lisa kokkuvõttes vähendab ettevõtjate halduskoormust. Üleminekuaeg tuleb üle elada, programmimuudatused tekitavad ikka ettevõtjatele koormust. Kui me mingit seadust muudame, siis tekivad ettevõtjatel ümberorienteerumise ja IT-probleemid, aga kokkuvõttes on tehingud edaspidi palju sujuvamad ja vigade arv väheneb. Tõenäoliselt on võimalik ka raamatupidamises kokkuhoidu saavutada. Ärme dramatiseerime seda asja! Pigem ma nõustun Tõnis Paltsiga, kes on mulle ette heitnud, et kus ma käibedeklaratsiooni lisaga enne olin, riik on pidanud nii palju raha kulutama. Ma ei ole üldse nõus selle jutuga, kui öeldakse, et ettevõtluse maksukoormus suureneb. Käibedeklaratsiooni lisaga ju tegelikult maksustatakse pettureid, autode puhul jällegi ju sisuliselt maksustatakse eratarbimist, mitte ettevõtlust. Ettevõtja koormus, jah, suureneb, kui ta hakkab rohkem maksu maksma, aga ettevõtluse maksukoormus keskeltläbi mitte. See on eratarbimine, mida maksustatakse. Halduskoormus käib paraku igasuguse maksundusega koos. Kogu arvestus põhinebki sellel, et maksukohustuslane paneb kirja, mis on tema tulud, käibed, kulud ja mahaarvamised. Kui ta tahab vähem maksu maksta, siis on tal ka vaeva rohkem, kui ta lepib kõrgema maksuga, siis võib ta sellest vaevast vabaneda, autode puhul näiteks lihtsalt käibemaksu ära maksta, et mitte iga päev muretseda, ega ta nüüd erasõitu ei tee. Selline on reaalsus. Ma arvan, et kokkuvõttes on ühiskonnale odavam, kui autod on topeltkasutuses, nii nagu nad praegu on, aga samas on odavam ka see, kui kõike õiglaselt maksustatakse.

Aitäh! Palun, Peeter Laurson!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Miks on see piirang just 50%? Mingid arvutused peaksid ju selle taga olema. Katsuge avada, milliste arvutuste või uuringute tulemusena see 50% valiti.

Kirik ei ole keset küla, vaid see paikneb nii, et see tuleb natukene ettevõtjatele kasuks. Niimoodi võib seda tunnetuslikult hinnata. Sellistel juhtudel väga täpset arvu kätte saada ei ole võimalik. Statistika põhireegel on see, et kui sa lähed mingisuguseid andmeid küsima, siis selleks, et vastus oleks adekvaatne, peab küsimus olema võimalikult neutraalne. Küsitluse põhjal ei saa teada, kui palju erasõite tehakse, sest loomulik enesekaitsereaktsioon moonutab lõpptulemust. Sellepärast maksunduslikud ja statistilise aruandluse küsimused rangelt lahutataksegi ning see on ka Euroopa direktiivis nii vormistatud. Uuringuid, mida võiks eraldi nimetada, on tehtud Suurbritannias, Belgias ja Hollandis. Metoodikaga ma isiklikult kursis ei ole, aga need uuringud näitavad, et ametiautode eratarbimise osakaal on kindlasti üle 60% ja ulatub kuni 80%-ni. Meil ei maksa pidada seda ebaõigeks. Küllap see ka meie kohta kehtib. Kui me natukene järele mõtleme ja empiiriliselt hindame, siis näeme, et just nii see on, peetakse ju normiks ettevõtte autoga ka erasõite teha. Meie olukorda näitab natukene halvemana (kui nii tohib öelda, autode puhul on ju kõik legaalne) see, et käibemaksuseaduses on lausa punkt, mis minu hinnangul on direktiiviga vastuolus. See näeb ette, et autode eest võib käibemaksu tagasi saada sõltumata kasutamise otstarbest. Printsiip on üldiselt see, et maha saab arvestada ainult ettevõtlusega seotud tarbimist. See eraldi paragrahv on kunagi rumalast peast sinna seadusse kirjutatud. Me arvasime, et direktiiviga vastuolus olid mingid proportsioonid. Tookord olid proportsioonid üks kolmandik ja kaks kolmandikku, mis asendati sellise nüri paragrahviga, millest me nüüd lahti ei saa. Natuke mustem näitaja Eesti kohta on tulnud välja ühest Eesti Panga tarbimisuuringust, mis ütleb, et 62% ettevõtjatest jätavad ettevõtlustulu tegelikus mahus deklareerimata. Kuidas seda täpselt tõlgendada? Võib eeldada, et perekondades, mille mõni liige on ettevõtja, on kas nii suur osa tuludest varjatud ja/või kirjutatakse eratarbimist ettevõtte arvele. Me empiiriliselt hinnates teame, et see on levinud praktika. Kohtumisel ettevõtlusorganisatsioonidega tuli paraku ka selline ülestunnistus, et miks on kõne all autod, kui ka liha praetakse oma tarbeks, aga keegi ei lähe käibemaksu kallale. Vaadake, ei saa lähtuda sellest, et kui liha kasutamist ei jõua kontrollida, siis ei pea ka autosid kontrollima. Me peame palgasaajaid ja ettevõtjaid võrdsemalt kohtlema. Selle tulemus on see, et me ei stimuleeri raha väljaviimist ettevõtlusest autoostude kaudu. Autode firma nimele ostmise riiklik stimuleerimine tähendab seda, et firmades on vähem raha investeeringuteks ja ettevõtluse arendamisele kulutamiseks.

Aitäh! Palun, Priit Sibul, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on ikkagi teistsugune arusaam. Minu arust nii selle seaduse puhul, mille me täna juba vastu võtsime, kui ka selle eelnõu puhul, mida me praegu menetleme, tuleneb peamine probleem sellest, et me püüame kõikidele ettevõtjatele ühtemoodi lajatada. Me lajatame neile, keda me peame petturiteks, ja mõistlikesse ettevõtjatesse suhtume samamoodi. Te ütlesite, et selle eelnõu menetlus on käinud pikka aega. Eelmise aasta lõpus, kui ma õigesti mäletan, rääkisid, ma ei tea, kas teie ametnikud või maksuhalduri esindajad sellest, et Eestis on registreeritud üle 5000 ettevõtte, mille ainuke vara on auto, millelt siis arvestatakse maksu tagasi. Te viitasite, et maksu saab tagasi arvestada ainult ettevõtlusega seotud kulult. Kuidas see võimalik on või miks olemasoleva eelnõuga ei saa sellele probleemile lahendust? Mida teha nende ettevõtetega, kus on ainult auto, aga sisulist tegevust ei ole?

Aitäh! Ma arvan, et tegelikult te saate aru, millest jutt käib. Jutt ei käi nendest 5000 ettevõttest, vaid jutt käib ikkagi umbes 50 000 autost, mis on topeltkasutuses, saavad maksusoodustust ja on ostetud firma nimel just sellepärast, et see maksusoodustus meil on. Avameelsuse hetkedel olete omavahel rääkides öelnud ka seda (ma räägin sellest sellepärast, et te väidate, et te ei saa aru ja meil on erinevad arusaamad), et see pole parempoolne lähenemine. Mina väidan, et parempoolne on alati ka ratsionaalne. Irratsionaalsus, raha kuhjamine valesse kohta ei ole tõlgendatav parempoolsuse ega vasakpoolsusena. See on printsiip. Me ei tohi teha sellisele ühiskonna jaoks kulukale kaubale nagu auto ekstra maksusoodustusi. Me tuleme tarbijatele Euroopa mõttes väga palju vastu sellega, et me ei ole kehtestanud autodele eraldi maksu. Ettevõtjad ise on hakanud nüüd pakkuma, et võiks kehtestada hoopis automaksu. Ma arvan, et palgasaajad ei pea maksma selle eest, et ettevõtjatel säiliks käibemaksusoodustus. See oleks ebaloogiline, see ei oleks kooskõlas selle käibemaksuloogikaga, mis on praegu seaduses kirjas.

Aitäh! Palun, Sven Sester!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! See eelnõu, küll ühe teise numbri all, oli meil arutlusel ka eelmise aasta sügisel. Ma tean, kuidas toimus sügisel arutelu nende organisatsioonidega, keda see muudatus kõige otsesemalt puudutama hakkab. Eile toimus rahanduskomisjonis ettevõtjate ümarlaud. Ma küsisin seal, kui palju on eelnõu algataja võtnud vaevaks poole aasta jooksul suhelda nendega, keda see muudatus puudutama hakkab. Tuli välja, et vist jaanuaris on ühe korra suhteliselt formaalselt, tund või kaks, kohtutud. Ma loodan, et ma ei teinud seda väites teile liiga. Te andsite seal selgelt mõista, et kuna vaated on erinevad, siis ega suurt midagi rääkida ei olegi. Nii väitsid ettevõtjad. Kas te ei tunneta, et kui asi mitte ainult ei pea olema õiglane, vaid peaks ka näima õiglane, siis peaks natuke rohkem tööd tegema ja nendega, keda see muudatus puudutama hakkab, reaalset diskussiooni pidama ning kuulama nende argumentatsiooni?

Aitäh! Ma võin ausalt öelda, et eravestlustes kõik tunnistavad, et sellel rääkimisel ei ole mõtet, sest selle üle ei ole sisuliselt võimalik vaielda, aga see on ebameeldiv teema ja sellepärast seda avalikult ei tunnistata. Tegelikkus on ju see. Võib-olla mõni väiksem organisatsioon on teinud lihtsalt avaldusi ja pealkirjadesse jõudnud, aga suuremad organisatsioonid ju tunnistavad, et see on väga loogiline seadusmuudatus. See on mõistetav, aga väga ebameeldiv muudatus. Jah, see ongi ebameeldiv. Kui me oleme selle soodustusega harjunud, siis on väga raske enesekriitiliselt hinnata, et tegelikult ei peaks nii käituma ja peaks kuskil mujal maksudes järeleandmisi tegema. Esmajärjekorras tuleks neid teha tööjõumaksudes, soodustada ei tuleks autode tarbimist. Autode tarbimine ei ole see, mis annab majandusele midagi juurde. Vastupidi, see viib majandusest ja riigist raha välja.

Aitäh! Palun, Peeter Laurson, teine küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et see 50%-line piirang on justkui kirik keset küla. Firmad peavad sõidupäevikuid. Kas on tehtud analüüse, kui palju sõidupäevikut pidavad firmad kasutavad autosid erasõitudeks ja kui palju ametisõitudeks? See proportsioon ei tohiks olla selle 50% lähedalgi.

Aitäh! Kõigepealt, sõidupäevik ei ole mitte kõikehõlmav tõend, eriti mis puudutab käibemaksuseadust. Tõendeid tuleb vaadata kogumis. Kõik teavad, et sõidupäevik on ainult üks meetod, mille järgi saab auto kasutamist kontrollida, ning sinna võib kirjutada üht koma teist. See on toetav tõend ühes või teises suunas, aga see ei ole määrav. Sõidupäevikusse midagi kirjutada väga keeruline ei ole. Ma, muide, ei öelnud, et see kirik on keset küla, vaid see olukord kaldub pigem ettevõtjate kasuks. Kui arvestada tarbimisuuringuid, ka teiste riikide uuringuid, siis on selge, et see on ikkagi soodustus. Aga puhtalt halduskoormuse seisukohalt tuleb maksunduses alati otsida võimalikult lihtsaid protseduure, ei saa panna igale maksumaksjale valvurit juurde ega nõuda näiteks iga sammu fotografeerimist või filmimist. Alati on olemas mingisugune optimaalne lahendus. 50% : 50% on üks võimalus. Enamik Euroopa riike on valinud selle arusaama, et sõiduauto ei ole tavaliselt hädavajalik tootmissisend ja käibemaksu ei saa sealt üldse tagasi. Meie pakume, et tagasi saab 50%, soosides sellega autode topeltkasutust ja soosides ettevõtjaid tavaliste palgasaajatega võrreldes.

Aitäh! Palun, Andrus Ansip!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Delfi vahendusel oleme saanud täna lugeda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni ja Eesti Maksumaksjate Liidu ettepanekut kehtestada firmaautode maksusoodustuse vähendamise asemel üleüldine automaks. Minu meelest ei ole selline ettepanek kohane. Aga kuidas sina suhtud üleüldise automaksu kehtestamisse?

Ma arvan, et automaksu arutelu ei ole üldse välistatud, kui ettevõtjad seda nõuavad. Ettevõtjaid tuleb kuulata, nagu ma olen siin palju kordi õpetussõnu kuulnud, ka täna vist on seda öeldud. Ise olen ma automaksu vastu. Ma arvan, et auto on juba niigi suhteliselt kallis kaup. Aga ma olen ka turumoonutuse vastu. See käibemaksumuudatus tuleb ära teha nagunii ja ammu enne, kui me üldse hakkame koos käima, et automaksu teemat arutada. Loomulikult võib teha erinevaid maksumuudatusi, kehtestada automaksu ja alandada selle võrra näiteks sotsiaalmaksu, nii et need summad omavahel klapivad. Maksustruktuurile oleks see hea. Aga see, et lihtsalt asendada üks asi teisega, on natuke piinlik ettepanek. Ausalt öeldes, piinlikke momente on mul nendel kohtumistel ka enne olnud. Siin mainiti, et ma olen ettevõtjatega ainult ühe korra kohtunud. Tegelikult on neid kordi, kui ettevõtjatega kohtutud on, olnud ikkagi väga palju ja erineval tasemel. Praegu on ju riik sellisel arengutasemel, et minister isiklikult ei kohtugi huvigruppidega, vaid toimub rutiinne kooskõlastamine. Eksperdid kohtuvad tihti, aga kirjavahetus on juba ammu enne käinud. Ei saa väita, et see on väga suur hoolimatus, kui minister isiklikult on oma kabinetis organisatsioonide esindajaid ainult ühe korra vastu võtnud. Ei, me oleme neid kohtumisi erinevatel tasemetel, sh Riigikogus, ju ennegi näinud ja oleme ennegi kogenud, et tegelikult ratsionaalset õigustust sellele vastuseisule ikkagi ei ole.

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann!

Aitäh! Lugupeetud minister! Aga miks te autodele keskendute? Inimesed ju kasutavad arvuteid, neid laetakse elektriga, kasutatakse internetti, mõned töömehed lähevad tööriietega koju – kui panna, siis juba täismahus. Miks see muudatus nii autokeskseks on jäänud?

Aitäh! Kui Riigikogu liikmed sellise ettepaneku teevad, siis ma olen sunnitud sellele ametlikult vastama. Praegune mitteametlik vastus on see, et see käiks meeletult üle jõu, kuigi võiks olla õiglane. Me ei taha koormata ühte ega teist poolt, ei riiki ega ettevõtjaid. Aga minu arust oli see ettevõtlusorganisatsioon siiski naeruväärne, kes autode käibemaksustamise muudatuse vastu vaieldes küsis, et miks ainult autod, kui me liha paneme ka pannile ja viime koju ning keegi ei ütle, et käibemaksu ei või tagasi saada. See on vaatenurkade erinevus. Õigluse seisukohalt võttes peaks tõepoolest alati vahet tegema eratarbimise ja ettevõtluse tarbimise vahel, aga praktikas on see lootusetult tülikas. Sellepärast oleme valinud kauba, mis on omataolistest kõige kallim ja suurem, mis on kantud registrisse ja mille tarbimist saab mingilgi määral jälgida. Lihakäntsakaid ei hakka me kunagi jälgima, tööriiete liikumist ka mitte. See pole ka probleem. Kui inimene läheb tööriietes koju, siis see on ta enda valik. Kui teda kodus sellisena oodatakse, siis palju õnne talle!

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Austatud minister! Eile toimus Riigikogu rahanduskomisjoni koosolek, kus seda eelnõu arutati. Seal osalesid ka ettevõtlusorganisatsioonid. Rahandusministeeriumi esindaja tõdes, et enamik autode erisoodustusmaksust, mis peaks riigieelarvesse laekuma, jääb kokku kogumata. Rõhutan, et Rahandusministeeriumi hinnangul jääb kokku kogumata enamik sellest, mis tegelikult peaks riigieelarvesse laekuma. Kas ei oleks mõistlikum siiski tegelda olemasolevate maksude kogumisega, enne kui minna uute maksude kehtestamise teed? Muidu me tekitame olukorra, kus ausad maksumaksjad maksavad üha rohkem, aga need, kes maksudest mööda hiilivad, jäävadki seda tegema ja me suurendame nii ebavõrdsust.

Aitäh! Ma just rääkisin, et me tegelemegi ebavõrdsuse kaotamisega autode maksustamisel. Lugege seletuskirjast arvutust. Palgatöötajad maksavad ju viie aasta jooksul sisuliselt teise auto hinna igasuguste autokaupade eest ja maksude kujul. Firmad saavad aga kogu käibemaksu tagasi, nad saavad eratarbimise kirjutada firma kuludesse ja see kõik on legaalne. See on ju seadusesse kirjutatud. Me tegeleme praegu käibemaksuseaduse vea kõrvaldamisega. See punkt, mille muutmisega me praegu tegeleme, ei ole kooskõlas käibemaksuseaduse mõttega. Mis puudutab seda, et osa maksust jääb kokku kogumata, siis tõepoolest on see nii. Järgmine eelnõu tegeleb ka selle erisoodustuse küsimusega. Kuidas ikkagi on niimoodi, et maksuvaba miinimum selliste pereliikmete puhul nagu lapsed ja autod on meil ühesugune? Kui sul on auto, siis sa saad maksuvaba palka tuhat krooni või 63 eurot. See on ju ebaloogiline. Maksuvaba miinimum peaks abistama vaeseid, mitte jõukaid. Ka sellega tuleb tegelda ja üks ei välista teist. Alati tuleb suurendada seda protsenti, kui palju õnnestub õiglase maksustamisega maksudena sisse kasseerida.

Aitäh! Tarmo Tamm, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud minister! Ettevõtjatele peaksid maksumuudatused teada olema vähemalt aasta enne nende jõustumist. Ma loen eelnõust, et see seadus jõustub 1. juulil s.a. Kas see on ettevõtjasõbralik ja ettevõtjaid arvestav? Aega on enam-vähem poolteist kuud.

Aitäh! Te olete ise riigipalgaline. Kas te arvate, et teie palk makstakse Rahandusministeeriumis trükitud rahast või siiski ettevõtjate käest kogutud rahast? Need arusaamad, et peab olema eelkõige ettevõtjasõbralik, aga ka palk tuleb välja maksta, ei ole omavahel kooskõlas. Ka põhiseadus ütleb midagi maksunduse kohta. Põhiseaduse mõtte järgi ei ole nii, et maksumaksjalt küsitakse, kas ta tahab maksu maksta, ja kui ta ütleb, et ei taha, siis öeldakse talle lihtsalt: "Ahah, me küsime järgmise käest." Nii see asi ei käi. Ma olen fraktsioonidega kohtudes, muide, kuulnud ka selliseid ettepanekuid, et see autode värk tuleks ikka kohe ära teha, sest see on niivõrd elementaarne. Mulle on öeldud, et hea küll, käibedeklaratsiooni lisa nõuab tehnilist ettevalmistamist, aga katsuks selle asja varem ära teha. Ei ole nii, et kõik, mis on rumal, on ettevõtjasõbralik. See on praegu seaduses rumal punkt. Me tuleme ettevõtjatele vastu sedapidi, et teeme maksustamise loogilisemaks ja saame sedakaudu ka tööjõumaksude alandamisega tegelda.

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Mul on lihtne küsimus. Kas ei oleks olnud lihtsam määrata kindlaks teatud autohind, millelt ei tuleks käibemaksu maksta, ja kallima auto pealt tuleks seda maksta? Näiteks võiksid autod, mis maksavad kuni 20 000 eurot, olla käibemaksuvabad, aga luksusautode pealt, mille hind ületab 20 000 eurot, mis maksavad 30 000, 40 000, 50 000 eurot või on veel kallimad, võiks see maks olla 100%. Kas sellist analüüsi ka tehti?

Aitäh! See ei saa üldse arutlusele tulla, sest me ei saa kauba käibemaksustamisel lähtuda mingisugusest miinimumist. Me võiksime ju siis öelda ka selle lihakäntsaka kohta, et esimene kilo on maksuvaba, järgmise eest tuleks aga maksu maksta, võiksime midagi samasugust öelda riiete või mille iganes kohta. Me võiksime ka öelda, et esimene pits on aktsiisivaba. Nii ei saa, kauba maksustamine peab olema loogiline. Keegi ei peaks jälitama seda esimest kogust ja jälgima auto hinda. See oleks hullumeelsus, seda ei elaks üle ükski maksusüsteem ega eelarve. Kas me hakkame siis auto hinda ka pereliikmete vahel jagama, nii et igaühe kohta arvestataks käibemaksuvaba miinimumi? Ma ei saa sellest ettepanekust ausalt öeldes aru. Käibemaksu loogika on see, et ettevõtlussisenditelt sa saad käibemaksu tagasi, eratarbimiselt aga ei saa. Nii on.

Aitäh! Palun, Andrus Ansip, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma mäletan, et umbes pooltes Euroopa Liidu liikmesriikides ei saa üleüldse autodelt käibemaksu tagasi rehkendada. Kas sa suudad meenutada, millised on need proportsioonid Euroopa Liidus? Kui paljudes riikides ei saa üleüldse käibemaksu tagasi rehkendada, kui paljudes saab tagasi mingisuguse protsendi, näiteks 50, ja kus kehtib selline kord nagu praegu Eestis?

Aitäh! Ma pole küll kõigi riikide maksusüsteemi lasknud analüüsida, aga võin üsna julgelt öelda, et ka pärast selle seaduse vastuvõtmist jääb firmaautode maksustamine Eestis ikkagi Euroopa kõige soodsamaks. Need proportsioonid on sellised, et 27 liikmesriigist (Horvaatia kohta ei oska ma öelda) 15 riigis ei saa autode pealt tagasi sentigi käibemaksu ja neid riike, kus tagasi saab, on kuus. See tähendab, et valdav osa riike ei hakka üldse asjaga jändama, nad peavad täiesti loomulikuks, et tegemist ei ole tootmissisendiga, vaid tarbekaubaga, mis on küll hea ja mugav, aga mille pealt tuleb maksu võtta. Selle pealt võetakse veel muid makse ka, näiteks automaksu, keskkonnamaksu, Soomes arvestatakse automaatselt ka tulumaksu, minu teada 20%. See on lihtsalt niivõrd loogiline. Meie jaurame selle väikese käibemaksuseaduse apsaka kallal tegelikult liiga kaua. Kõik teised on selle autode maksustamise küsimuse ühes või teises vormis ja kallimalt ära lahendanud. Küllap nende kuue liikmesriigi puhul, kus seda piirangut ei ole, leiaks ka neid detaile, mis annaksid vastuse, miks neil seda ei ole. Riikide nimestikku vaadates ma muidugi nägin, et sealt lausa karjus vastu autofirmade lobi. Kõige eredam näide on Saksamaa, mis on üldiselt väga roheline riik. Kindlasti on seal selline firmapoliitika, et tuleb kohalik auto osta. Tänavatel ja firmahoovides on näha, kuidas autoteemaline patriotism väljendub. Aga küllap on seal omad auto- ja keskkonnamaksud, mis selle raha tagasi võtavad ja veel suuremas hulgas. Lihtsalt käibemaksu puhul on järelikult võimalik ka vastu tulla.

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann, teine küsimus!

Aitäh! Ma saan aru, et tänane päev on ettevõtjatele üsna masendav, teilt tuleb päris palju uusi ideid. Mis teil lähiajal veel plaanis on? Kui täna on nagunii palju asju välja räägitud, siis äkki paari sõnaga ütlete, mis ettevõtjaid veel ootab.

Kuidas kedagi: mõnda ootab rikkus, mõnda vangikong ja mõnda normaalne majandustegevus. Maksunduses on asi väga keeruline. Ma loen värskest uudisest, kui palju mehi pandi käibemaksupettuse eest korraga pokri. See on võib-olla üldse Eesti rekord. Kui siin käib jauramine selle käibedeklaratsiooni lisa üle, siis, ausalt öeldes, ajab see mind tigedaks. Kas me tõesti peame laskma paturegistril areneda lõputult suureks, kuna me jaksame kontrollida ainult 3% firmadest? Kas lahendus on trellid? Või loome siiski aruandlussüsteemi, kus maksudest kõrvalehiilimine avastatakse õigel ajal, tehakse märkus ja suudetakse sõbralikult suhelda? Kui makse kogutakse rohkem, siis me saame ettevõtjatele öelda, et me alandame tulumaksu ja töötuskindlustusmakset, sest me saime käibemaksu ausalt kokku korjatud. Mina arvan, et see on ettevõtjasõbralik käitumine, mitte see, et luua neile kogu aeg kiusatus kurnata firmat sõiduautode ostmisega. Väga paljud ostavad lihtsalt selle stiimuli pärast.

Aitäh! Palun, Sven Sester, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma ei teagi, kas ma julgen üldse enam küsida, sest vangikong juba ootab. Aga mulle hea debatt meeldib. Selles mõttes müts maha, kui te alustate oma vastust sellega, et te tegelikult tulete ettevõtjatele vastu. Ma tsiteerisin praegu teid. See on päris hea algus selle muudatuse tegemiseks. Te olete ka selgelt öelnud, et selle eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve vahendeid. See on teie nägemus, mis on ka kirjas koalitsioonilepingu punktis nr 10. Aga te ütlesite – ja see on iseenesest õige –, et ettevõtlussisendilt peaks saama käibemaksu tagasi küsida, eratarbimise puhul peaks aga mingi kinnipidamise tegema. Te tõite näite, et arvutite ja telefonidega on see raske, sest ei ole registrit. Kas te tahate tulevikus ka lennukite ja laevade puhul teha need kärped ära, sest need on ju registris? Milline teie arusaam on?

Aitäh! Kui ma pääseksin nii kõrgele ja vee peale, siis ma muudkui kärbiksin. Tegelikult ei ole nende kohta sellist käibemaksuseaduse sätet, et sõltumata kasutusotstarbest saab käibemaksu tagasi. Seal lihtsalt ei ole seda sätet, mille järgi sul oleks stiimul osta jaht firma nimel, sest endale ostes on kallim. Selline on praegu seaduse loogika. Ma tänan, et te möönate vajadust teha vahet era- ja ettevõtlustarbimise vahel. Samuti on olemas erisoodustus selle eest, kui firma annab töötajatele kasutada lennukeid ja jahte. Ma ei tea, kui levinud praktika see on. Aga teie olete jõukast ringkonnast, küllap te teate paremini.

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus on seaduse jõustumise aja kohta, milleks on määratud 1. juuli 2014. Selleks, et see seadus esitatud kujul jõustuda saaks, peame saama Euroopa Komisjonilt nõusoleku käibemaksuerandi rakendamise kohta. Täna seda veel ei ole. Parlament on kummalises seisus: seda, mis seadus ette näeb, ei ole olemas ega ole võimalik hetkel realiseerida. Olukord on Euroopa õigusega vastuolus. Oletame, et see nõusolek saadakse. Aga võib-olla ei saada? Me kiidame siis heaks seaduse, mida me ei saagi rakendada. Kas ei oleks ikkagi mõistlikum, et seadus jõustuks peale seda, kui on selge, et Euroopa Komisjon on nõusoleku andnud?

Aitäh! Selle jõustumisparagrahvi üle saab veel aru pidada ja hinnata seda tempot, kui ruttu see luba tuleb. Me kavatseme seda tempot ka kiirendada. Eks see ikka häirib küll, kui üks peadirektoraat heidab meile ette, miks see asi juba tehtud ei ole ning miks tehakse nii hilja ja vähe, aga teine laseb kirjavahetusel voolata ega anna seda luba, mille kohta on öeldud, et see tuleb igal juhul. Küsimus on asjakohane, vastus nii tark ei ole. Ma täpselt ei tea, mis on optimaalne kuupäev, aga aus oleks seadus vastu võtta esimesel võimalusel. See ei tekita üle jõu käivat halduskoormust ka ettevõtetele. Üleminekuaeg on vajalik, aga see ei peaks olema liiga pikk.

Aitäh! Palun, Annely Akkermann!

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud minister! Selle eelnõu sisu on sõiduautodelt ja mootorikütuselt sisendkäibemaksu mahaarvamise küsimus. Seletuskirjas on selline lause: "Probleemi olemasolule viitab ka asjaolu, et 2013. aasta alguse seisuga oli Eestis 5600 ettevõtet, kus aastane käive 2012. aastal oli alla 1000 euro, kuid mille omanduses oli keskmiselt 1,3 sõiduautot." Käibemaksuseaduse kohaselt saab ettevõtja käibemaksukohustuslaseks ehk ta saab õiguse sisendkäibemaksu tagasi arvestada alates sellest, kui ettevõtte aastakäive on 16 000 eurot. Kui ta ei suuda tõendada, et ta tegeleb ettevõtlusega, olgugi et ettevõtte käive on 1000 eurot, siis on maksuhalduril õigus ta maksukohustuslaste nimekirjast välja arvata. Kuidas saab 1000-eurose käibega ettevõte sisendkäibemaksu maha arvata või kuidas on see seotud selle eelnõuga?

Aeg on juba ammu läbi.

Aitäh! Ilmselt vajaks see spetsialisti kommentaari, aga reaalsus on see, et sellised eitavad vastused on väga lihtsalt vaidlustatavad ja vaielda on äärmiselt kulukas. Kui riigil ei ole selgeid fakte, siis kehtib meie väga suur ettevõtlusvabadus. Sa saad siis lihtsalt käibemaksukohustuslase staatuse kätte ja ka käibemaksu tagasi, kui auto ostad. Seal on loomulikult nüansse. Näiteks on autoturul kasutatud ka teisesuunalist, miks mitte öelda, et samasuunalist, aga autoettevõtjate emotsioonide mõttes vastassuunalist tegevust autoäri ausaks maksustamiseks. Seal me oleme seda keeldumise paragrahvi üksjagu kasutanud. Mina isiklikult muidugi mitte. Minister ei tohi sellesse protsessi sekkuda, aga maksuamet ja liiklusregister on sellist administratiivset valikuvõimalust kasutanud. Kuid kogu massiga tegelemise asemel tuleks ikkagi sätestada arusaadavad reeglid, et ei peaks neid kaalutlusotsuseid ükshaaval tegema.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Vastates Andrus Ansipi küsimusele, ütlesite, et Euroopas on 15 riiki, kus ettevõte ei saa auto ostmise puhul üldse käibemaksu tagasi, ja kuues riigis küll saab, aga kindlasti on seal siis mingid muud maksud. Te näitasite Euroopa riike väga positiivse eeskujuna. Samas võib ju öelda, et enamikus Euroopa riikides, kindlasti vähemalt 15-s, on astmeline tulumaks. Aga see millegipärast teile ei meeldi. Tundub, et see positiivse näite toomine oli kuidagi silmakirjalik. Kas te leiate, et peaks joonduma Euroopa Liidu liikmesriikide positiivsete näidete järgi või ei peaks? Kumba varianti te eelistate?

Ma arvan, et täna ei ole meil päevakorras ei astmelist tulumaksu, Krimmi annekteerimist ega lepingut Ühtse Venemaaga. Teie lemmikteemad jätame praegu kõrvale. Kui maksustruktuurist rääkida, siis majandusele ja ettevõtlusele on kõige parem selline maksusüsteem, kus tulu astmeliselt kasvavalt ei maksustata, kapitali ja tööjõudu ei koormata ning investeerimiseks on head võimalused, küll aga maksustatakse tarbimist ja vara. See on hea, ettevõtlussõbralik maksusüsteem. Selles suunas me selle otsusega liigume. Samas on ju kokku lepitud, et tööjõumaksud järgmisest aastast alanevad. Nii et me muutume ettevõtlussõbralikumaks. Muidugi, seda juttu te võiksite rääkida kohtumisel ettevõtlusorganisatsioonidega. Astmelisele tulumaksule ettevõtlusorganisatsioonide toetuse saamine võiks olla üks teie initsiatiiv.

Aitäh! Palun, Annely Akkermann, teine küsimus!

Suur tänu veel kord! Ma jätkan oma eelmist küsimust. Härra minister! Kas te peate tõenäoliseks, et nendel 5600 ettevõttel, kellel oli alla 1000-eurone aastakäive, on Eestis üle 7000 auto, mille pealt nad küsivad tagasi sisendkäibemaksu?

Vabandust, aga te toote välja statistika, mis on seletuskirjas kirjas, ja küsite, kas ma pean seda tõenäoliseks. Jah, ma pean seda tõenäoliseks. Kui see on seletuskirjas kirjas, siis ma pean seda isegi faktiks. Aga esiteks, küsimus ei ole 5000 firmas, vaid küsimus on pigem 50 000 firmas, kus autod on topeltkasutuses, aga kus saadakse eratarbimiselt maksusoodustust. Teiseks, me ei saa ka väita, et kui firma ei hakka tööle, siis see on automaatselt lihtsalt skeemitamine. Ka selliseid näiteid on nende 5000 seas üksjagu. Ei, auto võib olla soetatud täiesti siiras usus, et käive hakkab tulema, aga seda ei ole õnnestunud tekitada. Tõsi, stiimuliga on niimoodi, et kui on maksustiimul, siis minnaksegi (vähemalt mehed lähevad) hulluks ja leitakse, et saab osta kallima auto. Ettevõtluse tuumik ongi siis see auto, mida me riigikassa arvel ülal peame, ja loodetakse, et ehk ka muu tegevus aja jooksul õnnestub. Maksusoodustus on kahjuks, jah, väga paljudel juhtudel see primaarne stiimul, miks auto soetatakse firma nimel.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Härra minister! Alustasite vastamist minu eelmisele küsimusele küll asjasse mittepuutuvate küüniliste vihjetega, aga jõudsite ikkagi jälle meie hea maksusüsteemi kiitmise juurde välja. Siit ka minu küsimus. Miks meie majanduskasvu prognoosi siis järjest allapoole korrigeeritakse? Tõenäoliselt hakkab see aasta lõpus juba nullile lähenema. Miks nendes riikides, kus maksusüsteem nii hea ei ole, on majanduskasv palju parem?

Oh jumal, millest te nüüd jälle rääkisite? Ma isegi ei jaksanud jälgida, vaatasin selle asemel, mis mulle vahepeal siin kirjutatud on. Jälle see astmelise tulumaksu värk! Te tahate tõestada, et astmelise tulumaksuga kasvab majandus kiiremini. No ei kasva. Empiirilised uuringud ütlevad – seda on rääkinud OECD, Euroopa Komisjon ja IMF ning mina olen nende kontaktisik Eesti Vabariigis –, et kapitali ja tööjõu kõrgem maksustamine on majanduskasvu suhtes vaenulik ning kindlasti on majandusstruktuuri paranemise suhtes vaenulik see, kui me kvalifitseeritud tööd kõrgemini maksustame. Nii lihtne see ongi. Ma arvan, et see teema ei puutu praegu asjasse, täpselt nagu ka Krimmi ja Ühtse Venemaa teema.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Mind isiklikult solvab see, kui Ühtse Venemaaga sõlmitud lepingu teema tuuakse siia saali. Sellele lepingule on alla kirjutanud reformierakondlane Ain Seppik ja ilmselt on see leping nüüd teie kontoris. Aga mitte selle kohta ei tahtnud ma küsida. Probleem on minu arvates selles, et tegelikult on see, mis sa räägid, õige. Tegelikult on see eelnõu oma olemuselt ju täiesti mõistlik. Aga kas sulle ei tundu, et taas kord läheb laps koos pesuveega aknast välja, sest meil on vaja teha selliseid räiget käitumist kaasa toovaid eelnõusid seetõttu, et riigieelarve käriseb? Kas sa ei leia, et aeg oleks küps vaadata kogu süsteemi tervikuna ning rikkust ja ettevõtlust maksustadagi mõistlikult, nii, et riik ei peaks kogu aeg tõmblema?

Aitäh! Ma olen nõus, et see on õige asi. Ma arvan, et riik ei peagi tõmblema, ning ma arvan, et me olemegi käitunud järjepidevalt ja loogiliselt. Mis puudutab Keskerakonda, siis te võite oma lastele rääkida, et seal otsustab veel keegi peale ühe isiku.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Jürgen Ligi! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu kahel istungil, üks neist leidis aset 21. aprillil ja teine 6. mail. Kõigepealt annan ülevaate sellest, mis toimus 21. aprillil, ja seejärel sellest, mis toimus 6. mail, kui lisaks Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti esindajatele olid kaasatud ka nende ettevõtlusorganisatsioonide esindajad, kes on selle eelnõu pärast rahanduskomisjoni poole pöördunud. Selliseid organisatsioone on suhteliselt arvukalt.
21. aprillil olid arutelu all järgmised teemad. Esiteks, 50%-line piirmäär. Tunti huvi, kas on olnud kõne all ka teisi määrasid. Ministeeriumi esindajate selgituse kohaselt ei ole olnud. Viidati rahvusvahelistele uuringutele, mille järgi võib eeldada, et 50%-line piirmäär on optimaalne.
Arutati ka sõiduautode kasutamise otstarbe tõendamist ja seda, kas ühekordne rikkumine tooks kaasa sanktsioonid. Eelnõu järgi on võimalik 100% sisendkäibemaksust maha arvata juhul, kui auto on kasutuses eranditult ettevõtlusega seotud otstarbel. Tekkis küsimus, et kui toimub näiteks ühekordne rikkumine, kas see tähendaks siis ka sanktsioone. Põhimõtteliselt oli vastus jah. Seadus paneb ettevõtjale kohustuse tõendada, et sõite tehakse ainult ettevõtluse eesmärgil. Juhul kui tõendamine ei õnnestu või selle käigus ilmneb, et on tehtud ka erasõite, siis peaks käiku minema 50%-line piirmäär. Ostu puhul toimub see kahe aasta jooksul, aga ostuteema juurde ma veel jõuan.
Käsitleti seaduse mõju eelarvele ja selle analüüsi. Eelmise aasta lõpus eeldati, et tulu on 40 miljonit eurot, nüüd on eeldatav summa kasvanud 47 miljoni euroni. Mis selle põhjus on? Ministeeriumi vastuse põhjal võib väita, et eelmisel aastal arvestati 2012. aasta andmeid, aga nüüd on lähtutud sellest, et autode müük on statistika andmetel kasvanud.
Üheks teemaks olid võimalikud rendiettevõtted ja nendega seotud skeemitamised, mis ka komisjonis lauale toodi ja paluti Rahandusministeeriumi kommentaare, kui reaalne see oht võib olla.
Paluti täpsustada sõiduauto mõiste määratlust. Liiklusseadus defineerib sõiduauto mõiste järgmiselt: "Sõiduauto on sõitjate vedamiseks ettenähtud auto, milles on lisaks juhikohale kuni kaheksa istekohta." Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus täpsustab, et see on M₁ kategooria sõiduk. Kategooriasse M₁ mittekuuluvate sõidukite eratarbimise maksustamine ei muutu ehk toimub edasi nii nagu praegu.
Samuti oli kõne all seaduse jõustamise aeg, mis on ka saalis mainimist leidnud. 1. juuli, mis on praeguses eelnõus, ei ole kõigi eelduste kohaselt realistlik. Probleemid võivad tekkida nii Riigikogu menetluse, presidendi poolt väljakuulutamise kui ka Riigi Teatajas ilmumise koha pealt, aga ennekõike tekitab küsimusi Euroopa Komisjoni vastus erandi kehtestamise kohta.
Samuti küsiti, et kui 2014. aasta eelarve vastu võeti, millega tol hetkel seda eelnõu silmas pidades arvestati. Eelnõule leiti mäletatavasti siin Riigikogus kate, aga see kate ei ole jätkusuutlik. Kaugemas perspektiivis nende tulumeetmetega kindlasti arvestada ei saa.
Lisaks väideti huvigruppide sõnade alusel, et konsultatsioone huvigruppidega ei ole peetud. Rahandusministeeriumi esindaja selgitas, et kohtumisi on toimunud. Põhiprobleem seisnevat selles, et huvid on väga erinevad, mis teeb konsensuse saavutamise peaaegu võimatuks, samas on huvigruppidele vastu tuldud ja näiteks 2000-eurosest piirist loobutud.
6. mail ehk eile toimus ümarlaud. Rahanduskomisjoni olid palutud need ettevõtjad, kes komisjonile on kirja teel eelnõu kohta arvamust avaldanud. Kohale olid palutud veel Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti esindajad, aga ka Euroopa Komisjoni esinduse majandusnõunik, kes oli kutsutud just erandi taotlemise ja selle taotluse menetlemise tõttu. Huvigruppidest olid kutsutud Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu, EVEA, Eesti Maksumaksjate Liidu, Eesti Turvaettevõtete Liidu, Eesti Laevaomanike Liidu, Eesti Raamatupidajate Kogu, Eesti Liisingühingute Liidu ja Eesti Turbaliidu esindajad. Neid liitusid, keda see seaduseelnõu puudutab, on Eestis palju rohkem, aga kõiki neid ei oleks kuidagi võimalik kutsuda olnud. Seetõttu tegime valiku, lähtudes sellest, kes ise on otseselt huvi üles näidanud.
Kõigepealt kuulati ära Euroopa Komisjoni esinduse majandusnõuniku ülevaade Eesti taotluse menetlemise protsessist. Eesti taotlus saadeti komisjonile oktoobris 2013 ja komisjon on palunud Eestil taotlust täiendada. Euroopa Komisjoni huvitas eelkõige, miks on valitud just 50%-line piirang. Täiendatud taotlus esitati 25. märtsil 2014. Menetlemisele komisjonis võib kuluda kuni kaheksa kuud täiendatud taotluse esitamisest. Tasub märkida, et just võib kuluda, konkreetset aega, millal see vastus võiks tulla, komisjoni esindaja öelda ei osanud, küll aga nentis, et 1. juulil ei pruugi seda vastust olla. Mainiti ära, et kui riigisisene õigusakt jõustuks enne loa saamist, siis oleks tegemist õigusaktiga, mis ei vastaks käibemaksudirektiivi nõuetele. Nii et mõistlik on seadus jõustada pärast seda, kui on saadud luba Euroopa Komisjonilt. Loa võib komisjon anda kahel eesmärgil. Üks neist on maksusüsteemi lihtsustamine ja teine maksupettuste vältimine. Eesti põhiargument taotluse puhul on süsteemi lihtsustamine. Uue direktiivi järgi, mis minu mälu järgi kehtib vist aastast 2006, on sarnane erand tehtud Lätile, Itaaliale ja Suurbritanniale, õigemini, Suurbritannia luba on pikendatud.
Tõsine teema oli ka Maksu- ja Tolliamet ning nende valmisolek. Tunti huvi, et kui uus seadus peaks kehtima hakkama, kas neil on siis olemas võimekus sellest tulenevalt käituda. Maksu- ja Tolliameti esindaja ütles, et iga maksumuudatus eeldab nende töökorralduses teatud muudatusi ja kontrollitaktikat tuleb sellest tulenevalt kindlasti korrigeerida. Sisuliselt on uue regulatsiooni kohaselt rohkem tõendeid, mille alusel saab kontrollida sõitude eesmärki.
Huvigruppide esindajad väitsid, et muudatus ei lihtsusta süsteemi ja tuleks hoopis üle vaadata olemasolevad võimalused maksude kokkukogumiseks. Näiteks on Maksu- ja Tolliamet viimasel ajal tõhusalt ja edukalt töötanud vähekasutatud autode turu korrastamisel. Muudatusega erandit ei kaotata, vaid luuakse käibemaksu mõttes uus erand – see oli samuti huvigruppide esindajate väide. Seda kinnitavat ka see, et me taotleme Euroopast erandi tegemiseks luba.
Samuti peatuti nn kahe aasta reeglil. Öeldi, et see käsitlus on liiga karm. Nimelt, kui auto soetamisel on eeldatud, et seda kasutatakse pelgalt ettevõtluseks, aga kahe aasta jooksul selgub, et sellega tehti ka eraotstarbelisi sõite, siis tuleks 50% sisendkäibemaksust tagasi maksta. Küsimus on veel selles, kas lisaks sellele tuleks tasuda intressi või mitte. Maksu- ja Tolliameti esindaja väitis, et seda ei tule teha juhul, kui on tõendatud, et otsest tahtlikku plaani autot eratarbeks kasutada ei olnud. Nenditi, et seletuskirjas tuleks täpsustada, mida seal olev mõte, et lisaks tuleb tasuda ka intress, tegelikult tähendab.
Maksumaksjate liidu esindaja tõi välja eelnõu rakendamisega seonduvaid küsimusi, mis olid üsna põhjalikud ja mitmeski aspektis tehnilised. Tulenevalt nendest, aga ka teistest tehnilisemat laadi küsimustest leiti, et oleks mõistlik kokku kutsuda väiksem töögrupp, kes saaks neid teemasid arutada. Selle töögrupi kokkukutsumine jäi rahanduskomisjoni õlule. Lisaks kaasatakse sinna töögruppi ministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti esindajad, et käia läbi erinevad teemad, mis selle seaduse tõttu võivad huvi pakkuda.
Lõpetuseks räägin menetlusotsustest. 21. aprilli istungil otsustas rahanduskomisjon (häältega 6 poolt ja 2 vastu) teha ettepaneku eelnõu 644 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme päeva ehk muudatusettepanekud tuleb esitada 21. maiks kella 17.15-ks. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Rannar Vassiljev! Avan läbirääkimised. Sven Sesteril on kõnesoov Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel. Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kuulasin seda debatti, mis täna siin Riigikogu saalis toimus, ja see tekitas teatavaid küsimusi. Ma annan teile edasi neid mõtteid, mis on IRL-i fraktsioonis selle eelnõu menetlemise käigus tekkinud, ja küsimusi, mis tekkisid juba sügisel, aga mis on vastuseta ka nüüd, pool aastat hiljem.
Kõigepealt paar sõna ajaloost. Tuletan teile meelde, et see eelnõu oli enam-vähem samas sõnastuses sügisel ju meil laua peal. See kandis siis numbrit 493 ja see oli sama eelnõu, mille me täna uuesti seadusena vastu võtsime. Sellel eelnõul oli tollal kaks osa: nn 1000 euro teema ja autode käibemaksu teema. Kui see eelnõu jõudis Riigikogusse, siis koalitsioon – koalitsioonil on demokraatlikust loogikast lähtuvalt alati enamushääled – jõudis seisukohale, et 1000 euro teemaga me võiksime edasi minna, kuna see muudatus ei olnud ettevõtjatega läbi arutatud, aga see võiks korrastada maksusüsteemi. Küll aga leiti, et autode käibemaksustamise muudatus on puhtalt maksutõusuga seotud teema. Sellel hetkel nentisid kõik osapooled, kes olid laua taha kogunenud – neid ettevõtjate organisatsioone oli kaugelt üle kümne –, et nendega, keda see muudatus puudutama hakkab, ei olnud läbi räägitud. Me võtsime vastu otsuse ja saatsime selle osa eelnõust valitsusele tagasi.
Nüüd on pool aastat mööda läinud ja eile toimus midagi analoogset ehk uus rahanduskomisjoni koosolek, kus jälle istusid laua taga esindajad Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, Eesti Tööandjate Keskliidust, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonist, AMTEL-ist, Audiitorkogust ja Eesti Liisingühingute Liidust. Ma küsisin seal ettevõtjatelt, et nad kritiseerivad seda eelnõu, aga kui palju nad on poole aasta jooksul selle eelnõu menetlemisel kaasa rääkinud. Uskuge mind, ma tsiteerin nüüd ettevõtjate sõnu, nad ütlesid, et neil on selle aja jooksul olnud üks formaalne kohtumine Rahandusministeeriumiga tunni-kahe vältel, kus minister selgelt välja ütles – täna ta kinnitas seda –, et väga palju rääkida ei ole, sest mõttelaadid on täiesti erinevad. Ühe ettevõtlusorganisatsiooni esindaja ütles, et nemad on ka IRL-i fraktsiooniga kohtunud. See oli kõik, rohkem ei ole ühtegi kohtumist olnud. Kui te vaatate ettepanekute loetelu eelnõu lõpus, siis mida te tähele panete? Peaaegu kõigi ettepanekute kohta on öeldud: mitte arvestada.
Head kolleegid! Ettevõtjad on ju need, kes toodavad meile lisandväärtust, mille abil me saame lapsetoetusi ja õpetajate palka tõsta ning Tallinna–Tartu maanteed neljarealiseks ehitada. Asi ei pea mitte ainult olema õiglane, vaid ka näima õiglane. Kui me neid ei kõneta, siis ei ole see lihtsalt õige. Ma olen ka enne siit kõnepuldist öelnud, et selles, kui jäävad eriarvamused, ei ole midagi imelikku. Selge on, et ettevõtjatele igasugused koormised, mis neile peale pannakse, ei meeldi. Aga kui ei ole diskussiooni selle poolega, keda muudatus puudutab, siis minu arvates ei ole see õige.
Nüüd räägin küsimustest ja vastustest. Vaatan viimast kahte nädalat. Rahanduskomisjonile on ettevõtlusorganisatsioonid saatnud kümneid küsimusi. Öeldes "kümneid", ma tegelikult eksisin. Ettevõtlusorganisatsioonid on saatnud rahanduskomisjonile üle saja küsimuse, neile on alla kirjutanud kaheksa või üheksa ettevõtlusorganisatsiooni. See näitab, kui palju tegelikult oli üleval teemasid, mida oleks võinud arutada ja oleks pidanud arutama enne, kui see eelnõu Riigikogusse jõudis.
Ma peatun ka Euroopa Komisjoni teemal. Eile tuli välja, et Euroopa Komisjon on kaks korda küsinud Eesti riigilt lisainformatsiooni, miks ühte või teist asja tehakse. Miks ta seda kaks korda tegi? Järelikult ei olnud esimene informatsioon, mis Eesti riik andis, pädev või sellisel tasemel, et ei oleks enam lisaküsimusi vaja olnud. Aprilli algusest on Euroopa Komisjonil veel kaheksa kuud aega otsuseid vastu võtta. See on neile, kes täna selle eelnõu Riigikogusse tõid, teada. Järelikult, rääkida 1. juulist ja sellest, et eelnõu on läbi arutatud kõigi osapooltega, kaasa arvatud Euroopa Komisjoniga, on pehmelt öeldes pentsik.
Mind paneb imestama rahandusminister. Ta on poliitik ja suudab asju sellisesse valgusesse sättida, mis on talle parem või iseloomulikum. Oli üllatav, kui härra Ligi ütles, et selle eelnõuga tullakse ettevõtjatele vastu. Tullakse ettevõtjatele vastu, kui 47 miljonit eurot on selle eelnõu mõju ja see tuleb ettevõtjate taskust! Ma olen nõus sellega, et me peame väga selgelt jälgima, mis on eratarbimine ja mis ettevõtluse tarbimine. Ma olen nõus ka sellega, et me peame siin saalis seda diskussiooni pidama. Ma olen sellega nõus ja nendin, et kõigepealt peaks eelnõu algataja just selle debati korraldama. Ega ma täna niisama ei küsinud, kas me järgmisena hakkame siin saalis arutama rannakalurite paate. Need paadid on ju ka kuskil registris. Rannakalur oma aktsiaseltsis tegeleb kalapüügiga, aga ühel hetkel sõidab ta selle kalapaadiga külla oma sõbrale üle lahe. Selle loogika järgi peaks ka temalt maksu kinni pidama. Kas see tähendab, et me järgmiseks näeme rannakalurite paatide käibemaksuga seotud erandit?
Need asjad peaks eelnõu algataja ehk rahandusminister kõigepealt selgeks tegema, aga mitte tulema siia teisi sildistama, öeldes: "Kuulge, sõbrad, ärge küsige mult lennukite või paatide kohta, kui teil on liiga rikkad sõbrad!" Selles ei ole ju praegu küsimus. Mul on küll tunne, hea Reformierakond, et küsimus ei ole ainult ettevõtluspäevas, kuigi sellel päeval võiks öelda, et siis me ettevõtjatele liiga ei tee. Tekitame pigem olukorra, kus ettevõtjad saaksid kõigil päevadel aru, mis poliitikat me siin Riigikogu saalis ja ka ministeeriumides ajame.
Seetõttu teeb IRL-i fraktsioon ettepaneku eelnõu 644 tagasi lükata, et ministeerium saaks sellega töötada ja siis uuesti Riigikogusse tulla. Aitäh!

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Proua juhataja! Head kolleegid! Mina tunnistan ausalt ja otse, et ma olen mitu korda käinud traktoriga sõbra juures. Konditsioneer tegi õhu külmaks ja muusika mängis, tore oli, ja käibemaksu sai ka tagasi. Selles ei ole aga küsimus. Küsimus on hoopis selles, et Jürgen Ligi ja tema juhitud Rahandusministeerium on kaaperdanud keskerakondliku maailmavaate. Ettevõtjate ja rikkuse maksustamine on olnud kogu aeg Keskerakonna võitlusplatvormi üks põhilisi komponente. Selle tõttu võiks ju öelda, et tegemist on päris hea eelnõuga, sest rikastelt ongi vaja raha ära võtta. Mulle on väga meeldinud Jürgen Ligi siitsamast puldist esitatud seisukohavõtud. Ta on öelnud, et kui me vaatame töövõtja tarbimisstruktuuri, siis me tihti näeme televiisorit, autot ja veel igasuguseid tarbeesemeid, mida ta on sunnitud endale ostma, et inimväärselt elada. Eestis on aga laialt levinud juhtumid, kus esitlusseadmed, autod ja veel igasugused muud asjad on ettevõtte bilansis, kuigi asuvad tegelikult ettevõtja juures kodus. See on talumatu olukord. Selle olukorraga ei saa leppida. Me oleme selle olukorra vastu võitlusesse asunud ja seda teeb meie rahandusminister Jürgen Ligi, kahjuks kuuludes Reformierakonda, mille üle mul on kurb meel. Jürgen Ligi saab ilmselt mingi aja möödudes aru, et sellist maailmavaadet ja ettevõtluskeskkonda propageeriva erakonna ridades talle kohta ei saa olla. Aga see tuleb ilmselt alles tulevikus.
Lugesin eelnõu seletuskirja ja silma hakkas üks kummaline lauseosa: "... kuna eksisteerivad stiimulid osta rohkem kütust ja suuremaid/võimsamaid autosid ..." Mulle tundub, et Rahandusministeeriumi ametnikud ei tea, kui palju kütus tänapäeval maksab. Ma usun, et Eestis ei ole mitte kellelgi stiimulit osta rohkem kütust, Eestis on väga tugev stiimul osta vähem kütust. See lause on selles mõttes iseloomulik, et need analüüsid, mis on selle eelnõu seletuskirjas toodud, ju kindlasti tuginevad millelegi. Vaadates jällegi Keskerakonna pilguga, tuleb siit tabelitest välja, et ettevõtte auto pealt makstaksegi riigile palju vähem makse. Järelikult on tegemist hea eelnõuga. Järelikult tuleks see eelnõu igal juhul ära teha ja veel julmemalt, nii, et lausa 100% ei anna tagasi.
Aga kahjuks oleme seisukohal, et kogu see hea, mis siin on, läheb kaduma ühe asja pärast. Selle asja nimi on seadusandlik kultuur. Minu tagasihoidlikud aastad siin Riigikogus, mida nüüd võib varsti mõõta juba seitsmega, on olnud väga kosutavad. Opositsioonis olen mina ja on Keskerakond saanud väga palju sisuliselt kaasa rääkida Eesti riigi seadusloome paremaks muutmises. Mulle meenuvad ainult need ärevad hetked, kui me poolteist nädalat ette teatades tõstsime käibemaksumäära. Nüüd me rabeleme siin nende 1000-euroste arvetega ja autode käibemaksuga. Aga me sugugi ei rabele näiteks sellega, et külmutada mõneks ajaks parteiline lubadus alandada veel 1% üksikisiku tulumaksu. Seda me teha ei tohi. Seda me puutuda ei tohi, sest see on püha lehm. Aga kuna palgad on ka vahepeal tõusnud, siis sellest võiks riigile võita, ma arvan, umbes 80 miljonit eurot. Kõik need hädad, mida meil praegu igasuguste eelnõudega proovitakse kinni mätsida, oleksid kadunud nagu nõiaväel. Muuseas, see ei tähendaks sugugi seda, et me ei võiks selle tulumaksuteema juurde tagasi tulla.
Vaadake, nagu ma täna juba teist korda räägin ...
Ma võtan kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

... me ei tahakski vastanduda selle eelnõu sisule, sest sisu on kohati väga õige. Aga küsimus on selles, et me tegutseme rabeldes, mingisugusest sektorist võtame ühe killukese, teeme, nagu öeldakse, maksumuudatusi ja arvame, et nii ongi tore. Miks me ei taha vaadata maksusüsteemi tervikuna? Teeme üks kord, aga suuremahulisi muudatusi, teeme võib-olla isegi teatud mõttes maksustruktuuri muudatusi ja lõpetame ära selle pideva tulekustutamise, millega me ärritame ühiskonda enda vastu. Ma ei pea silmas seda, et see koht peaks meile kellelegi väga armas olema, aga institutsioon, seadusandjate kogu, ei tohiks välja näha selline kummaline. Ma tunnistan ausalt ja otse, et esimest korda olen ma saanud preemia selle seitsme aasta eest opositsioonis, sest ma ei pea IRL-i kombel natukene silmi maha lööma, kui ma olen kuu aja jooksul täielikult ümber mõelnud. Sellega on mul jubedalt vedanud, sest kui vahepeal oleks korraks valitsusse kukkunud, siis täna oleksid silmad häbi täis. Kuidas saab üks mees nii kiiresti meelt muuta? See ei ole nagu hea.
Ma olen mures. Tegelikult ei ole ma mures Keskerakonna pärast, kuigi meil on omad hädad, aga ma olen mures Reformierakonna pärast, sest Reformierakond mulle meeldib. Ütlen ausalt ja otse, et see, mida nad nüüd selliselt käitudes endaga teevad, teeb meele kurvaks minul ja Keskerakonnal, sest Reformierakond võib-olla ühel hetkel kaotabki selle tõttu oma näo. Aga meie tahaksime, et nad säiliksid poliitilisel maastikul jõulise ja võimsana. Ma saan aru, et aritmeetiliselt võttes on nüüd Keskerakonna kord koalitsiooni minna, sest kõik teised on juba peigmehel külas käinud ja mitu korda abielluda on Eestis tavaks.
Keskerakond on seisukohal, et selline seadusandlik loogika ja kultuur, mille sisse kaovad ära väga head algatused, ei ole meile vastuvõetav. Ka üsna mitmed juhtivad ettevõtjad on öelnud, et ettevõtjatel lähebki liiga hästi, neid tulekski natukene piitsutada, heas mõttes maksustada. Selle tõttu ma ütlen, Jürgen Ligi, liitu Keskerakonnaga, me valime su kunagi võib-olla ka esimeheks ja siis sa saad ellu viia kõik need mõtted, mis on tegelikult mõistlikud. Väike ühiskond ei saa elada sellistes kontrastides, kus ühtedel läheb lõputult hästi, aga kõik ülejäänud vaadaku ise, kuidas saavad.
Keskerakonna seisukoht on, et see eelnõu tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja nii ongi.

Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni nimel Andrus Ansip, palun!

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Eelkõneleja Aivar Riisalu kartis, et me ärritame ühiskonna enda vastu üles või vähemalt Jürgen Ligi ärritab ühiskonna Reformierakonna vastu üles. Ma ei tea, kuidas selle ühiskonnaga on, aga Aivar Riisalu suutis mind küll üles ärritada. Aivar Riisalu ütleb, et ta on liberaal, aga ta unustab ära, et liberaalne maailmavaade hindab õiglust. Ka menetletav eelnõu taotleb õiglust. Jürgen Ligi vastandamine ühiskonnale või rahvale on kohatu. Väita, et ettevõtjad loovad lisandväärtust, on ainult pool tõest, lisandväärtuse loovad tööandjad koos töövõtjatega. Rahandusministeerium ei esitanud seda ettepanekut selleks, et korjata riigieelarvesse raha, mida minister saaks nagu hamster põskedesse pista. See raha kogutakse ühiskonna heaks. See raha kogutakse selleks, et suurendada näiteks lapsetoetusi. Minu meelest on õiglane kärpida kellegi põhjendamatuid maksusoodustusi selle nimel, et saaks suurendada lapsetoetusi. Eelnõu menetlust katkestada oleks viga, see oleks vastutustundetu. Mina toetan selle eelnõu edasist menetlemist, nii nagu seda toetab ka Reformierakonna fraktsioon. Aitäh!

Aitäh! Aivar Riisalul on õigus vastusõnavõtuks. Palun!

Hea eesistuja! Lugupeetud härra Andrus Ansip! Ma rõhutan, et teie kriitika minu kohta on ainult osaliselt õige. Ma juhin veel kord tähelepanu, et selles eelnõus on väga palju sisulist, nagu seda on ka väga paljudes abinõudes riigieelarveliste vahendite täiendamiseks, mida ma üles lugesin. Selle tõttu kiidan ma täiesti siiralt rahandusminister Jürgen Ligi, kes on selliste algatuste taga sirge seljaga seisnud. Küsimus on ainult selles, millises stiilis me seda menetlust läbi viime, kuni selleni välja, et täna me ka ise väga täpselt ei tea, kas Euroopa Komisjon selle loa meile õigel ajal, meile sobival kuupäeval annab või ei anna jne. Ma ei vaidlusta seda, et rikkust tuleb maksustada. See on Keskerakonna seisukohalt alati olnud üks põhitõdesid. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimissoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Rahanduskomisjon juhtivkomisjonina on teinud ettepaneku eelnõu 644 esimene lugemine lõpetada. Samal ajal on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon teinud ettepaneku eelnõu 644 esimesel lugemisel tagasi lükata. Sama ettepaneku on teinud ka Eesti Keskerakonna fraktsioon. Kodu- ja töökorra seaduse kohaselt tuleb meil seda ettepanekut hääletada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 644. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget ja vastu 42. Ettepanek ei leidnud toetust.
Eelnõu 644 esimene lugemine on lõpetatud. Tuletan meelde muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mis on s.a 21. mail kell 17.15. Selle päevakorrapunkti arutelu on lõppenud.

Päevakorrapunkt nr 12 on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 643 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eks ma proovin siis nüüd uuesti. See eelnõu on eelmisega sisuliselt seotud. Selle tõttu võin ma teha pessimistliku prognoosi, et olulised ei ole ei argumendid ega see, et vastalised ise on olnud selle eelnõu algatajad ja ka sealt laekuva raha ahned kulutajad. Kui istekoht on muutunud, siis võib ka seisukoht muutuda. Aga räägime siis tulumaksuseadusest ja vaatame, kas nüüd läheb samamoodi.
Tulumaksuseaduse muudatused puudutavad töötajale tema isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest makstava hüvitise maksuvabastuse reegleid. Tulumaksuseaduses tehakse kaks muudatust. Esiteks lõpetatakse võimalus maksta töötajale, ametnikule või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest hüvitist sõitude kohta arvestust pidamata. Muudatuse põhjus on väga levinud praktika kasutada arvestuseta hüvitise maksmist mitte tööalaste sõitude hüvitamiseks, vaid tööjõumaksude optimeerimiseks, seega maksuvaba palgana. Maksunduse ja aruandluse põhireegel on aga, et maksu vähendavad kulud tuleb dokumenteerida.
Teiseks tõstetakse hüvitise ja maksuvabastuse piirmäära ehk suurendatakse summat, mida ületav hüvitise osa maksustatakse erisoodustusena. Piirmäär on püsinud muutumatuna alates 2009. aastast ja eelnõuga soovitakse seda tõsta 256 eurolt 335 eurole kuus. Kust see summa tuleb? See on tegelikult ettevõtlusorganisatsioonide ettepanek, mida on arvesse võetud. Sisuliselt on tegemist tõepoolest põhjendatud piiri tõstmisega.
Muudatustel on riigieelarve tulusid suurendav mõju. Eeldatavasti asendatakse osa hüvitisest seaduse muutmise korral töötasuga, mistõttu laekub aastas ligikaudu neli miljonit eurot täiendavat tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakset. Seadus jõustub 1. juulil 2014. Lisalaekumine 2014. aastal on arvestuste järgi 1,35 miljonit eurot. Tänan!

Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? On. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Miks te oma sõnavõtu alguses koalitsioonipartnerit niimoodi sugesite, süüdistades teda seisukoha muutmises ja raha ahnes ärakasutamises? Kas teil on selle eelnõu menetlemisel Sotsiaalministeeriumiga juba mingid tõsisemad lahkhelid tekkinud?

Noo, see oli nüüd küll mõeldud eelmise koalitsioonipartneri ehk teie kohta. Teie olete selle eelnõu heaks kiitnud, teie olete taotlenud selle kiiremat rakendamist kui meie. Teie olite ka väga ablas lisaraha kulutaja. Teie olete ainus, kes eelmises valitsuses jäi eelarve teemadel eriarvamusele, kuna teie isiklikke lisataotlusi täielikult ei arvestatud. Kulutamise alal olite teie kindlasti eelmise valitsuse kõige tublim minister. Olge siis ka ausa maksustamise alal tubli.

Sven Sester, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus eelnõu selle osa kohta, mis tõstab selle piirmäära 335 eurole. Äkki te paari sõnaga valgustate, millest tulenevalt on see summa just 335? See võiks ju isegi suurem olla. Ühelt poolt me võtame ära 64 eurot, mida te nimetasite palgalisaks ja ma arvan, et see mingil määral vastab ka tõele, sest osa ettevõtjaid kasutasidki seda palgalisana. Aga teiselt poolt võiks seda summat ka suurendada. Kui paar korda Tallinnast oma isikliku sõiduautoga Tartusse tööle sõita, selle kohta sõidupäevikut pidada ja ka kompensatsiooni saada, siis võib ühel hetkel avastada, et kolmandat korda enam Tartusse ei olegi võimalik sõita, ilma et peaks hakkama juba erisoodustusmaksu maksma. Millest tuleneb see 335 eurot ja kas te ei arva, et siin võiks olla kirjas suurem summa?

Aitäh! Ma paari sõnaga seda ka tutvustasin. Ma ütlesin, et see oli ettevõtlusorganisatsioonide ettepanek, mida me arvestasime. Igal piiri tõstmisel on oma hind, statistiliselt mõjub see nii- ja teistpidi, osa läheb asja ette, osa mitte. Soodustus on asi, mis igal juhul riigieelarve tulusid vähendab. Teie argumentatsioonist tuleb muidugi välja see, mis nende eelnõude arutamisel alati välja tuleb, et tegelikult soovitakse maksuvähendust viisil, mis maksuvähendust ette ei näe. Tööl käimine ei ole maksuvabastuse objekt ei palgaliste ega ka ettevõtjate puhul. Aga see viitab lihtsalt sellisele köie lohisemise loogikale, niimoodi ollakse harjunud. Ei, tööl käimise eest ei saa maksu tagasi ega maksuvabastust.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Küsin sarnasel teemal edasi. Teie väide on, et te ei usalda ettevõtjate sõidupäevikuid. Teie arvate, et kui ettevõtja peab sõidupäevikut, siis ta kasutab autot ikkagi erasõitudeks. Saan ma õigesti aru? Kui see nii ei ole, miks siis ettevõtjat, kes teeb töösõite maksumusega üle 335 euro, karistatakse erisoodustusmaksuga?

Maksunduses kehtib reegel: kui ka usaldad, siis kontrolli ikka. Vahel tuleb kontrollida. Kas maks on karistus? Ei, maks ei ole karistus, maks on eelarvetulude kogumise allikas. Kui te tahate eelarvetulusid vähendada, siis peate vähendama ka kulusid. Ma ei ole kuulnud teie ühtegi head ettepanekut kokkuhoiu kohta, küll aga olen ma teie erakonnast kuulnud palju kulutamissoove. Sellised piirid kehtestatakse selleks, et eelarvekadu oleks väiksem, samas jäetakse ettevõtjatele valikuvabadus. Ettevõttes on alati erinevad võimalused, kuidas kuhugi sõita, kelle omanduses on auto, milline auto valida. Need valikud on kindlasti ratsionaalsed. Ka riik peab oma reegleid kehtestades ratsionaalne olema, ta peab arvestama olemasolevat olukorda ja kiusatusi. Kui te tahate väita, et sõidupäevik on igal juhul vettpidav tõend ning ettevõtjad on seda alati väga täpselt pidanud ja kõik ilusasti kirja pannud, siis see on umbes niisama hea jutt kui see, et Keskerakonnas otsustavad teised inimesed peale Edgar Savisaare. Ärge mulle sellist lapsejuttu rääkige. Ma olen teie fraktsioonis ja ka rahanduskomisjonis kuulnud korduvalt selliseid märkusi, et sõidupäevikute kohta on oma programm ja need päevikud ju prinditakse. Tuleb arvestada, et sõidupäevikut on põhjust pidada juhul, kui tahetakse vähem maksu maksta. Kõige lihtsam variant on maksta maks lihtsalt ära, et ennast mitte koormata. Aga kui tahetakse maksukoormust vähendada, siis on päevik üks tõenditest, mida saab maksuametile ette näidata.

Teine küsimus, Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma kuulan teid ja aeg-ajalt imestan. Ma olen teiega päris mitmes asjas aegade jooksul väga ühel meelel olnud ja mitmeid teie arusaamu maksupoliitilistest muudatustest olen ma kahe käega toetanud. Aga mingitest asjadest ei saa ma üldse aru, näiteks pidevast jutust, et ettevõtjad on juba oma olemuselt kergelt petturid. Te olete ühel või teisel viisil nende aastate jooksul väitnud, et küllap nad leiavad võimalusi ja küllap nad teevad. Ärge asuge sellisele dogmaatilisele seisukohale, et küllap nad petavad. Ma arvan, et see ei ole õige. Kas te tunnetate ja näete, et selle eelnõu tõttu ettevõtjate halduskoormus suureneb, või te arvate, et seda ei juhtu? Kõik nendivad, et see koormus suureneb.

Aitäh! Ärge sellise ebasiira tiraadiga minu juurde tulge! Te teate väga hästi ettevõtluse kiusatusi ja praktikat. Makse püütakse optimeerida, aga maksudega püütakse ka lihtsalt petta. Riik peab tegema sellised reeglid, et maksustamine oleks õiglane ja ka statistiline tulemus maksulaekumise puhul oleks tagatud. On selge, et üheski riigis ei ole sellist olukorda, kus maksmata jäänud maksude summa oleks null. Meie asi on hoolitseda selle eest, et võimalikult palju makse kokku kogutaks. Ärge seda nägu tehke, et ettevõtjad ei püüa vähem makse maksta. Õnneks on ka neid, kes ütlevad, et talle pole seda jama vaja, ta maksab maksu ära. Ma olen ettevõtluse raamatupidamisega nii- ja teistpidi kokku puutunud. Ka mu abikaasa on finantsjuht ja ta ütleb paljude asjade kohta nii, et ta ei hakka sellega jamama, ta maksab maksu ära. Ka nii on võimalik mõelda, aga kõik ei mõtle nii. Maksuhaldur teab seda olukorda, aga ka teie praktikuna teate seda. Nii et ärge bluffige!

Andrus Ansip, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Sellest arutelust siin saalis jääb kuidagi mulje, nagu kõik oleksid menetluses oleva eelnõu vastu. Kas ettevõtjad või ka meie kunagised head partnerid IRL-ist on ka selle vastu, et isikliku sõiduauto kasutamise puhul tööülesannete täitmiseks suurendada kompensatsiooni 256 eurost 335 euroni? Ma pean silmas muidugi maksuvaba kompensatsioonimäära suurendamist.

Aitäh! Ma ei ole veel kuulnud, et sellele vastu oldaks. Sellel on maksukoormust leevendav mõju ka. Aga selle arutelu käigus me oleme rohkem kui argumente kuulnud ehedat silmakirjalikkust. Ka härra Sester tuli äsja väitma, et inimene on loomult aus, justkui mina alavääristaksin seaduseelnõusid esitades üdini ausaid inimesi, kes püüdlikult makse maksavad. Ei, iga inimese loomuses on püüda kokku hoida, muu hulgas maksude maksmiselt. Mõni teeb seda ausalt, mõni ebaausalt. Nii ongi. Aga statistiline tulemus võiks olla riigile siiski jõukohane selle poolest, et kataks tema kulud ära ning kataks ära isegi näiteks Isamaa ja Res Publica Liidu ministrite eelarvetaotlused, mis viimases paaris valitsuses alati kõige suuremad olid.

Teine küsimus, Peeter Laurson, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma ikkagi päris täpselt ei saa aru, miks karistatakse selle eelnõu järgi müügimeest, kes sõidab kuus läbi üle 1200 kilomeetri. See tähendab, et müügimees töötab kuus ilma erisoodustusmaksu maksmata üle ühe nädala. Seda tööd, mida tehakse kahel või kolmel järgmisel nädalal, peaks aga maksustama erisoodustusmaksuga. Kas tulevikus tahab Rahandusministeerium hakata maksustama ka seadmetega tehtud tööd, mis on palju kiirem kui käsitsitöö? Selline võrdlus on ju võimalik.

Vaat ma ei tea, kas järgmine küsimus tuleb selle kohta, miks riik karistab vaest Riigikogu liiget ja talt makse kogub. Maks ei ole karistus, maks on riigieelarve heaks tulude kogumine. Siin tuleb langetada optimaalseid otsuseid, sest maksukoormus ei tohi olla liiga suur ja maksu objekt peab olema õiglane. Kindlasti on väga õiglane maksustada pigem autokasutust kui tuluteenimist. Kui te räägite karistuse mõõtmest, siis see müügimees kindlasti esitab natukene suurema arve, juhul kui talle esitatakse uued maksunõudmised. Kuid nagu ma juba ütlesin, on maksuotsused alati kaalutletud ja ka ettevõtjate valikud on kaalutletud. Kas müügimees sõidab intensiivse müügitöö ajal tõesti ainult isikliku autoga? Mina kahtlen selles. Ta peab olema päris jõukas mees, kui ta sellise asja peale isiklikku autot kulutab. Aga seaduses kehtestatud reeglid peavad neid valikuid talle pakkuma ja tema peab oma kulutusi tehes jällegi optimaalne olema.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! See on ju selge, et riigieelarves peavad tulud ja kulud tasakaalus olema. Mulle tundub, et viimasel ajal on hakatud andma väga palju lubadusi kulutuste kohta. Selle aasta riigieelarves on firmaautode käibemaksust planeeritud tulusid 21 miljonit eurot. Miks te planeerite eelarvesse tulusid, mille laekumine ei ole kindel? Millega te selle puudujääva osa katate?

Aitäh! Kõik eelarved tehakse niimoodi, et need vastaksid seadustele, millel need põhinevad. Selle eelarve aluseks oli teiste hulgas see seaduseelnõu. Kui seda seadust vastu ei võeta, siis on Riigikogu teinud õige otsuse, asendades selle eelnõu alusel laekuma pidanud tulusid teiste tuludega. Aga see asendus ei olnud jätkusuutlik, sellepärast oleks väga vastutustundlik, kui te võtaksite vastu ka selle seaduse, mis tagab õiglase maksubaasi pikema aja jooksul.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Ma ei ole kindlasti teiega nõus selles, nagu inimesed oleksid ebaausad. Seda demagoogiat te tegite siin ka spordiklubide soodustuse kaotamise puhul. See on demagoogia musternäide. Aga ma küsin selleks, et täpsemalt aru saada. Te olete käinud mitmes fraktsioonis sel teemal rääkimas. Ka meie fraktsioonis te korra mainisite, et kui mersumees, ettevõtte juht, peale tööpäeva lõppu koju sõidab, siis see ei ole ju töösõit. Mul on nüüd täpsustav küsimus: kui minister lõpetab tööpäeva ja autojuht sõidutab ta koju, siis mis sõit see on, kas töösõit või erasõit?

Kõigepealt, härra Nool, ma ei tea, kas ma üldse tahan teile midagi vastata, sest te ju ei võta informatsiooni vastu tavapärasel viisil, vaid te võtate seda vastu moonutusega. Ma ei ole öelnud, et inimesed on ebaausad. Ma ütlen, et ettevõtjate hulgas on neid, kes on väga ausad ja maksavad maksud ära, sest nii on lihtsam, ja nad ütlevad, et niimoodi on ka õiglasem, aga on neidki, kes maksudest kõrvale hiilivad. Tavaliselt püüab inimene kokku hoida, kui tal on vaja kellelegi raha maksta, ja ta võib seda teha ausal või ebaausal moel. Ma väitsin seda. Mis puutub ministrisse, siis ministri ametirekvisiitide hulka paraku kuulub auto, millel on eristaatus. Selle eest maksab näiteks Rahandusministeerium erisoodustusmaksu, nii nagu ka – kasutan nüüd vale sõna – sotsiaal- ja tulumaksu. Kodus parkimise eest maksan ma ise, ma ei ole seda arvet maksumaksjale esitanud. Olge teie ka nii tublid.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma olen sunnitud teie valeinformatsiooni stenogrammi jaoks ümber lükkama. Pikkade aastate jooksul, mil mul õnnestus valitsuses osaleda, suurenes tavaliselt Reformierakonna ministrite eelarve rohkem, ainult Rahandusministeerium arvestas selle baasi sisse ja neil ministritel puudus vajadus sellises mahus lisataotlusi esitada. Üks ilmekamaid näiteid oli Rahandusministeerium, kelle personalikulud ka kärpeaastatel pidevalt erandkorras kasvasid. Tuletage seda meelde! Aga mul on ka küsimus. Kas teile on peale teie enda Eesti Vabariigis teada veel mõni aus inimene või ei ole neid ühtegi?

No üks inimene kindlasti aus ei ole, nimelt teie. Rahandusministeerium on olnud kogu aeg eeskujuks nii personali- kui ka muude kulude kärbete poolest. Ei ole meil olnud mingisuguseid pidevaid lisakulusid. Üks või kaks korda on valitsuses kokku lepitud, et suurendatakse maksuinspektorite arvu. Selle tulemusel suurenes aga maksulaekumine mitu korda rohkem, see vahe oli umbes 1 : 10. See oli valitsuse otsus, mille ka teie heaks kiitsite. Mis puudutab kahe partei võrdlust, siis see ei peaks loomulikult olema selle eelnõu arutelu põhiobjekt, aga baasi kirjutatakse sisse siiski seadusega ettenähtud kulud, mitte midagi muud. Üks ere näide. Summaarselt kasvab sotsiaalministri eelarve tavaliselt tõepoolest kõige rohkem, aga põhjus on see, et need kulud on seadusega ette nähtud. Näiteks on pensionitõusud sotsiaalministri eelarves sees, mis tekitas mõni aasta tagasi tihti koalitsioonipartner IRL-i pahameelt. Räägiti, et tuleb midagi teha, et see kulude kasv lõpeks. Õnneks leidis IRL lahenduse, kuidas lihtsalt raha tekitada, öeldes, et me oleme nüüd lapsevanemad. Seal ei ole piiranguid, maksta saab piiramatult. Teie loogika oli see. Ma mäletan neid vaidlusi, kui teilt kunagi ei tulnud ühtegi ettepanekut, kuidas seadust muuta, selleks et näiteks sotsiaaltoetusi vähendada. Aga jauramist, et sotsiaalkulud kasvavad kõige kiiremini, oli küll. Need ei kasvanud kõige kiiremini mitte protsentuaalselt, vaid summaarselt, sest need moodustavad kõige suurema osa eelarvest. Kui hakata eelarve lisataotluste kohta arvutusi tegema, siis kaheldamatult selgub, et teie erakond ei olnud see, kes oleks ennast vaos hoidnud. See oli ikka pea- ja rahandusministri erakond, kes lisataotluste puhul distsiplineeritult käitus. See on ka loomulik, sest suurema ja väiksema koalitsioonipartneri vastutus on erinev. Ma ei heida seda teile ette. Ma heidan teile ette seda, et te iseenda väljaräägitud kulude katet praegu tagasi lükkate. Te väidate, et see on midagi ennekuulmatut, kuigi te olete ise eelnõu valitsuses ühegi vastuargumendita heaks kiitnud, nii selle eelnõu, eelmise eelnõu kui ka selle, mis kolmandal lugemisel vastu võeti ja mis käibedeklaratsiooni lisa kohta käib. Kõik need eelnõud olid vajalikud eelkõige teie lisataotluste rahuldamiseks. Ma ei oleks tahtnud praegu seda debatti siin pidada, aga kui te olete oma seisukohta istekoha järgi nii palju muutnud, siis on aus see välja öelda.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Hea minister! Kindlasti olid sinu eelarvetaotlused aastate arvestuses suuremad kui näiteks minister Kiisleril. Nii et selle kohta andsid sa praegu Riigikogule valeinformatsiooni. Aga kas sinu jutust võib järeldada, et järgmisel aastal kasvavad eelarvekulud proportsionaalselt ja protsentuaalselt vähem, kuna IRL ei ole enam valitsuses?

Ma palun korra vabandust! Austatud Riigikogu! Me arutame eelnõu 643, mille on algatanud Vabariigi Valitsus ja mille pealkiri on "Tulumaksuseaduse muutmise seadus". Sellega tehakse muudatusi tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 2. Sellised meenutuste laadi ajaloolised viited on kindlasti emotsionaalselt huvitavad, aga nende arutamiseks võiks sobida mingi teine päevakorrapunkt kuskil teises saalis. Ka eelnõu seletuskirjas ei ole ma täheldanud midagi sellist, mis sellele arutelule siin alust annaks. Aga aitäh, härra minister, ja palun nüüd vastata!

Aitäh, härra juhataja! See märkus oli kahtlemata asjakohane, ma oleksin tahtnud, et see vaidlus just nii olekski toimunud. Aga kaheldamatult on eelnõu eelarvega seotud ja kui keegi on väga radikaalselt oma positsioone muutnud, siis on väga raske vältida selle fakti mainimist. Ma kordan üle, et Rahandusministeerium ei ole lisataotlusi esitanud muul eesmärgil kui IT-arenduste tegemiseks, mis tehti aga kogu valitsuse ja valitsusaparaadi huvides, ja maksuametnike värbamiseks, mis tehti ühisel kokkuleppel, et tagada maksude parem laekumine ja katta kasvavaid kulusid. Nüüd pöördun ma isiklikult sinu poole, kuna ka sina olid isiklik. Tõsi, sinule tegid su oma kaaslased liiga, sinu soovid olid suured, aga nad ei leidnud ka su oma erakonnas toetust. Nii oli. Regionaalminister oli valitsuses nõrgas positsioonis, see vastab tõele. Võib-olla see ongi portfellita ministrite saatus, aga ma tundsin sulle tihti kaasa.

Helir-Valdor Seederil on protseduuriline küsimus. Palun!

Austatud juhataja! Te tegite märkuse Riigikogu liikmetele, et tuleb püsida päevakorra raames. Päevakorra raamidest väljus eelnõu ettekandja. Mul on juhatajale märkus, et jälgigem ka eelnõu ettekandjat, mitte ainult Riigikogu liikmeid.

Ma tegin omateada küll märkuse kogu debati kohta. Ma ütleksin nii, et Riigikogu liikmel on õigus küsida, mida ta iganes soovib, ja vastajal on kohustus sellele küsimusele vastata. Minu asi oli juhtida tähelepanu päevakorrapunktile ja selle sisule. Kas eelnõu algatajale on veel küsimusi? On. Siim Kiisler, teine küsimus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Te ütlesite, et vastajal on kohustus küsimusele vastata, aga mina ei saanud oma küsimusele vastust. Minu küsimus kõlas nii: kas nüüd, kui IRL ei ole enam valitsuses, eelarvekulud kasvavad proportsionaalselt ja aeglasemas tempos?

Aitäh! Seda tuleks kindlasti arutada ühe teise päevakorrapunkti raames. Järgmise aasta eelarvet meil ju praegu ei ole, seda me saame arutada sügisel. Küsimus on olnud hoopis mujal. Küsimus on selles, et tänaste arutelude põhjus ei ole mitte kulude kasv, vaid kulude kasvatamine ja lisataotlused. Te olete nende lisataotlustega rekordeid löönud. Mulle tundub riigi eelarvestrateegia arutelu põhjal, et seda rekordit tänavu ei püstitata ja lisataotlustega ei tulda võistlema, nagu kahjuks meie koostöö ajal tihti oli. Meil oli mitmes mõttes väga hea koostöö, aga mitte selles mõttes, et te oleksite arvestanud seda mänguteooria võimalust, et võib-olla ei blufiks ega pakuks hästi palju, sest äkki poole küsitust saab. Vastastikune usaldus taotlusi esitades oleks olnud meile eelarvearuteludes kindlasti abiks. Ma loodan, et uus valitsus on selles mõttes üksteisega solidaarsem.

Aitäh! Eelnõu algatajale rohkem küsimusi ei ole. Komisjoni ettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Mis siin salata, mina tõenäoliselt nii huvitavat ja nostalgilist debatti tekitada ei suuda, aga ma annan siiski ülevaate sellest, mida komisjonis selle eelnõu kohta arvati. Nagu eelmist eelnõu, mis on mõneski mõttes selle eelnõuga seotud, arutati ka seda 21. aprillil ja pakuti võimalust lisaaruteluks 6. mail, siis laiemas seltskonnas. Annan põgusa ülevaate sellest, mis komisjonis küsimist ja vastamist leidis.
Komisjonis tunti huvi, kas juhul, kui kõigi sõitude kohta hakatakse arvestust pidama, ei võiks selle ülempiiri üldse ära kaotada. Kaheldi, kas selle kehtestamine on ikka vajalik, sest pidavat saama käia kolm korda Tartus ja ülempiir olevatki käes ning seda olevat vähe. Siin saalis ma jällegi kuulsin, et ainult kaks korda saab Tartus käia. Ministeeriumi esindaja vastas, et ettevõtjal on võimalik teha valikuid, kuidas oma tegevust korraldada. Kui töö iseloom on pigem seotud ringiliikumisega ja seda tehakse näiteks autoga, siis on tõenäoliselt mõistlikum, kui ettevõttel on endal auto, et mitte maksta töötajale isikliku auto kasutamise eest kompensatsiooni. Lisaks mainiti, et kui tegemist on lähetusega, siis on võimalik Vabariigi Valitsuse määruse alusel hüvitada lähetusega seotud tegelik kulu.
Uuriti ka seda, milline on eelnõu tegelik mõju, ennekõike eelarvele. Vastuseks saadi, et kui seadus jõustuks 1. juulist, siis võiks see tähendada 1,35 miljonit eurot lisatulu.
Heideti ette, et eelnõuga pole vahepeal sisulist tööd tehtud, huvigruppidega ei ole sisulisi arutelusid toimunud. Rahandusministeeriumi esindajate väitel on huvigrupid saanud eelnõu kohta arvamust avaldada. Võrreldes varem arutluse all olnud eelnõuga on tõstetud maksuvabastuse piirmäära ja seda on tehtud just tulenevalt läbirääkimistest ettevõtjatega. Osaliselt ka sellest väitest inspireerituna otsustas komisjon, nagu ka eelnevalt päevakorras olnud eelnõu 644 puhul, pakkuda nendele ettevõtteid esindavatele organisatsioonidele, kes rahanduskomisjoni poole on pöördunud, võimalust avaldada oma arvamust ümarlaual. See leidis aset 6. mai istungil, kuigi seal pigem keskenduti käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule.
Nüüd räägin menetlusotsustest. 21. aprilli istungil otsustas rahanduskomisjon (6 poolt ja 3 vastu) teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme päeva ehk 21. mai kell 17.15. Aitäh!

Kas komisjoni ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel saab sõna Sven Sester. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma paari sõnaga peatun sellel eelnõul. Tõsilugu, nii nagu ka eelnõu põhiettekandja ehk tegeliku ettevalmistaja esindaja rahandusminister ütles, on tegemist ju pikema protsessiga, mida võib käsitleda nn kolme seaduse protsessina, nagu Jürgen Ligi mainis. Need kolm seadust on nn tuhande euro seadus ning autode käibemaksustamise seadus ja autode tulumaksustamise seadus ehk võimalike erisoodustusmaksude kohta käivad seadused. Kahest teemast me oleme täna rääkinud, nüüd on viimaks kõne all kolmas teema.
Tõsilugu, ümarlaual, mida rahanduskomisjon korraldas, olid kõne all ju samad probleemid. Ega siis ühegi selle seadusmuudatuse puhul ei ole rakurss muutunud. Ettevõtjad küsivad, kas me ikka peaksime tegema ühte või teist sammu, miks me selle teeme ja millise mõjuga see on. Praegu kõne all oleva eelnõu aastane mõju on umbes kolm miljonit eurot. Siin on välja toodud, kui ma ei eksi, 1,35 või 1,4 miljonit eurot poole aasta kohta, kui seadus hakkaks 1. juulist kehtima, mis tähendab aastas kolme miljonit eurot. Küsimus on selles, et see tuleb ju kellegi arvel, praeguse näite puhul ettevõtjate arvel. Selge. Selles ei ole ühtpidi ju midagi halba, kui see muudatus on arusaadav ja põhjendatud. Ettevõtlusorganisatsioonide esindajad, kes olid laua taga, tundsid esiteks muret halduskoormuse võimaliku kasvu pärast. Nende mure oli põhjendatud. Teine mure on seotud halduskoormuse kasvuga, see mure on vastuolu proportsionaalsuse põhimõtetega. Ka selle tõid ettevõtjad väga selgelt välja.
Vaatame seda väitlust, mis on käibemaksu üle toimunud. Mida on käibemaksu puhul välja toodud? Esiteks on tekitanud küsimusi see, miks soovitakse elimineerida võimalust 50% sisendkäibemaksust maha arvata. Öeldakse, et auto kasutamine oma tarbeks ja selle hilisem kontrollimine on raskendatud. Seoses sellega soovitakse luua olukord, et ettevõtjatelt a priori võetakse lihtsalt ära võimalus 50% käibemaksust maha arvata. Põhjenduseks tuuakse see, et on väga raske kontrollida oma tarbeks kasutamist ehk kasutamist erasõitudeks. Kas me ei peaks sel hetkel, kui me seda nii põhjendame, mõtlema selle peale, et kaotada erisoodustusmaks kui selline üldse ära? Me võtame selle raha ju tegelikult ettevõtjatelt, praeguse näite puhul käibemaksu täiendava kinnipidamise näol. Kui me nendime, et peaks olema erisoodustusmaks ametiauto isiklikuks tarbeks (sellest me täna ei räägi) või isikliku auto ametisõitudeks kasutamise korral, siis kas see piirmäär ei peaks olema kõrgem? Ehk kui me räägime ühelt poolt sellest, et 64 eurot, mis on Jürgen Ligi mõistes palgalisa, kaotatakse, asendatakse arvepidamisega, sõidupäevikutega, siis kas see piirmäär, mida 335 euro ulatuses välja pakutakse, on sel juhul piisav või mitte?
Ma palun lisaaega!

Kui palju?

Kuni kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega.

Kas see on piisav või mitte? Nenditakse, et piirmäära nihutamine ühe, viie või kümne euro võrra vähendab riigieelarve potentsiaalseid tulusid. Jah, see on õige. Kui erisoodustusmaksu või piirmäära pole kehtestatud, siis ei tulegi üldse tulu. Väga õige. Kuhu on mõttekas see piir tõmmata? Ma arvan, et seda peaks kindlasti ettevõtjatega diskuteerima. Ma jõuan jällegi selle nentimise juurde, et kõikide nende eelnõude puhul on olnud täheldatav üks ja sama käekiri: reaalset debatti pole ju olnud. Vaat see teeb kurvaks. Me teeme rahanduskomisjonis ümarlaudasid ja loome töögruppe, loomulikult, me peamegi seda tegema. Aga see töö oleks võinud olla varem ära tehtud.
Seda on IRL peaaegu kõikide nende eelnõude puhul öelnud. Head kolleegid koalitsioonierakondadest, hea Reformierakond ja hea raamatupidaja Ligi! Suhtuge nendesse, keda see seadus puudutama hakkab, väheke tõsisemalt, pidage dialoogi ja ärge öelge, et niikuinii on arvamused erinevad. See ei vii mitte kuhugi. Me vaatame kogu seda plokki koos, nii nagu ka valitsus on vaadanud, tuues need eelnõud küll erinevate, aga järjestikuste numbrite all siia Riigikokku. Me soovitame käsitleda neid teemasid üheskoos: käibemaks, tulumaks, erisoodustusmaksud. Seetõttu teeb IRL-i fraktsioon ettepaneku eelnõu 643 tagasi lükata ja saata Vabariigi Valitsusele, et peale põhjalikumaid arutelusid saaks uuesti tulla Riigikokku ja jätkata kõigi eelnõude menetlemist üheskoos. Aitäh!

Reformierakonna fraktsiooni nimel saab sõna Andrus Ansip. Palun!

Hea eesistuja! Austatud Riigikogu! Reformierakonna fraktsioon toetab tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise lõpetamist. Tegemist on eelnõuga, mille algselt töötas välja valitsus, kuhu kuulusid nii Reformierakond kui ka Isamaa ja Res Publica Liit. Praegu on sellesama eelnõu pisut leebemal kujul esitanud uus valitsus. Ka mina ei saa hoiduda nostalgilisse debatti laskumisest. Ma mäletan seitset aastat valitsuses koos Isamaa ja Res Publica Liiduga kui väga töiseid aastaid. Mul on palve oma kunagistele valitsuspartneritele, et nad hoiaksid väärikalt kõike seda head ja ilusat, mida me seitsme aasta jooksul üheskoos tegime. Ei ole mitte mingisugust põhjust luua praegu muljet, nagu oleks IRL olnud kõigi nende seitsme aasta jooksul valitsuses väiksem partner, alandatu või teise tõugata. Minu arvates oli see hea valitsus ja me olime seal võrdsed partnerid. Aga eelnõu juurde tagasi tulles ütlen, et me toetame selle esimese lugemise lõpetamist ja edasist menetlemist Riigikogus. Aitäh!

Rohkem soove läbirääkimistel osaleda ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 643 esimene lugemine lõpetada. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 643 esimesel lugemisel tagasi lükata. Kodu- ja töökorra seaduse alusel tuleb meil seda hääletada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku lükata tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 643 esimesel lugemisel tagasi. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 8 ja vastu 35 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Eelnõu 643 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 21. mail kell 17.15. Ühtlasi, austatud Riigikogu, on lõppenud Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 13. töönädala kolmapäeva, 7. mai istung.

Istungi lõpp kell 18.29.