Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XII Riigikogu, VII Istungjärk, täiskogu korraline istung
Kolmapäev, 16.04.2014, 14:00

Toimetatud

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! On aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kas kellelgi on soovi? Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! 17 kolleegi nimel on mul üle anda arupärimine peaminister Taavi Rõivasele. Teades, kui põhjalikult ministrid tavaliselt meie arupärimistele vastamiseks valmistuvad, võib eeldada, et vastus arupärimisele kõlab siin Riigikogu saalis umbes kahe kuu pärast. Me pärime aru selle kohta, mis on uue koalitsiooni lubaduste katteallikad. Välja on kuulutatud mitmeid maksulangetusi ja toetuste tõuse. Katteallikatest rääkides ollakse aga suhteliselt üldsõnalised ja kui üldsõnalised ei olda, siis tuleb välja, et püsikulude ja püsialalaekumiste katteallikas on mõnigi kord ühekordne tulu. See toob kaasa olukorra, kus vahevalitsus, kes tegutseb kuni märtsini 2015, saab ühekordselt oma lubadused täidetud, aga järgmine valitsus peab hakkama tegelema eelarveaukudega. Me küsime kuue valdkonna kohta. Esiteks küsime teede kohta. Teadupärast on Eesti teed olnud pikka aega alarahastatud, ometi näeb koalitsioonileping ette, et seda raha võetakse veelgi vähemaks. Küsime ka selle kohta, et lubatakse tõsta kütteõli aktsiisi, lootes sellega saada suurt tulu, aga puudub kompensatsioonimehhanism neile, kes maksutõusu osaliseks saavad. Nelja valdkonna kohta küsime veel. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Olen võtnud vastu ühe arupärimise. Nüüd teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Tänase päevakorra täpsustuseks ütlen niipalju, austatud Riigikogu liikmed, et teise päevakorrapunkti raames arutatav eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust.


1. 14:03 Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (559 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 559 kolmas lugemine. Kas fraktsioonid soovivad läbirääkimistel sõna võtta? Kõnesoove ei ole.
Kuna eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme veel kord kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 81 Riigikogu liiget, puudub 20.
Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 559 tuleks panna lõpphääletusele. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lõpphääletus. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt on 88 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:05 "Sisekokkuleppe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-EL-i partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa” ratifitseerimise seaduse eelnõu (585 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud "Sisekokkuleppe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-EL-i partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa" ratifitseerimise seaduse eelnõu 585 teine lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad esineda? Vabandust! Rahanduskomisjoni nimel esineb ettekandega Rannar Vassiljev.

Rannar Vassiljev

Head kolleegid! Aja kokkuhoiu huvides ma seaduseelnõu pealkirja ette ei loe, vaid nimetan seda lihtsalt eelnõuks. Rahanduskomisjon arutas eelnõu 8. aprillil. Eelnõu eesmärk on ratifitseerida sisekokkulepe, milles sätestatakse Cotonou lepinguga ja finantsprotokolliga võetud rahaliste kohustuste rakendamiseks vajalikud Euroopa Liidu sisesed meetmed. Juhtivkomisjon tegi konsensuslikud otsused, mis kõlavad järgmiselt: esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 16. aprilliks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Ettekandjale on küsimusi. Margus Tsahkna, palun!

Margus Tsahkna

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma loen sellest pealkirjast, et Eesti riik võtab kohustusi. Palun selgitage meile enne lõpphääletust, mis kohustusi, kui suuri ning kelle ees ja mille pärast Eesti riik võtab!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Eks neid küsimusi oleks vist paslikum olnud esitada eelnõu algatajale, aga võin komisjoni nimel ka selle informatsiooni edasi anda. On olemas Euroopa Arengufond, mille rahaline maht on 30,5 miljardit eurot. Eesti osa selles on 0,086%, mis on umbes 26 miljonit ja veel 300 000 eurot peale. See on see maht, mille kohta võib öelda, et Eesti võtab endale kohustusi. (Sumin.)

Esimees Eiki Nestor

Auväärsed! Ettekandja on puldis ja küsija soovib küsida. Palun lubage tal seda teha! Margus Tsahkna, teine küsimus, palun!

Margus Tsahkna

Aitäh! Vabandust, ma ei ole rahanduskomisjoni liige, ja ma täpsustan, mille jaoks ja kuhu läheb see 26 miljonit eurot või mis see summa täpselt oli, igal juhul on seda raha üle 20 miljoni euro, mis on väga-väga suur raha. Seda on niisama palju, kui te vanemapensionist ära võtate. Kuhu see siis tegelikult läheb? See läheb mingisse fondi. Aga mida Eesti rahvas, kellelt see raha võetakse, selle eest saab või kuhu see raha täpselt läheb?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ma täpsustan, et tegemist ei ole sama suurusjärguga, kuna see raha jaguneb järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi peale ehk aastatele 2014–2020. Tegu ei ole üheaastase lisakulutusega. Seega, hetk tagasi mainitud võrdlus eelarve potentsiaalse kuluartikliga ei ole päris kohane. Aga oma sisult jaguneb see kulutus või, ütleme, toetus järgmiselt (seda on võimalik ka eelnõu seletuskirjast lugeda): 29,1 miljardit eurot eraldatakse AKV riikidele ehk Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele, 364,5 miljonit eurot läheb ülemeremaadele ja -territooriumidele ning 1,1 miljardit eurot Euroopa Komisjonile selle fondi kavandamise ja rakendamisega seotud kulude katteks.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Ken-Marti Vaher, palun!

Ken-Marti Vaher

Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab selle kindlasti olulise seaduseelnõu pealkirja, mis hämmastaval kombel mahtus viiele reale isegi ära. Kas te komisjoni istungil arutasite, et kui alustada lugemist pealkirja esimesest sõnast ja lõpetada viimase sõnaga, siis peab möönma, et pealkirja esimene pool läheb enne lõpule jõudmist meelest ära? Kas te arutasite seda, et äkki saaks öelda selgemalt, millest eelnõu räägib ja mida me tegelikult siin täna kinnitame?

Rannar Vassiljev

Aitäh! See, kas teksti esimene ots läheb meelest ära, enne kui lõpule jõutakse, oleneb ennekõike kahest tegurist: sellest, kui kiiresti suudetakse lugeda, ja sellest, kui palju teksti suudetakse meelde jätta. Otseselt selliseid küsimusi komisjonis ei esitatud, samas on see kindlasti ebatraditsiooniliselt pikk eelnõu pealkiri.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised, aga kõnesoove ei ole. Eelnõu 585 kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu tuleks panna lõpphääletusele. Alustame selle ettevalmistamist, aga kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli. Ma lasen kella, siis inimesed teavad kohale tulla.
Hetkel on kohal ... Okei! Sven Sester, palun, kas sul on protseduuriline küsimus?

Sven Sester

Aitäh! Mida me praegu siin teeme? Te võtsite vahepeal suurelt ekraanilt mingid võimalused maha ja nüüd teete uuesti kontrolli. Mis nüüd toimuma hakkab? Olge kena, palun selgitage!

Esimees Eiki Nestor

Hetkel toimub uuesti kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 75 Riigikogu liiget ja puudub 26.
Panen lõpphääletusele eelnõu 585. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt on 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 14:15 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (403 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 403 teine lugemine. Majanduskomisjoni ettekandja Jaan Õunapuu, palun!

Jaan Õunapuu

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Tuletan teile meelde, et eelnõu algatamise tingis õiguskantsleri 9. juuli 2012. aasta ettepanek viia toote nõuetele vastavuse seadus vastavusse põhiseadusega. Vabariigi Valitsus algatas selle eelnõu 2013. aasta 25. märtsil. Esimene lugemine toimus m.a 5. juunil, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 12. septembril. Selleks ajaks ühtegi muudatusettepanekut komisjoni ei laekunud.
Majanduskomisjoni töörühm valmistas eelnõu komisjoni istungil menetlemist ette oma nõupidamisel 25. märtsil s.a, seal osalesid ka inimesed majandusministeeriumist. Enne eelnõu esimest lugemist toimunud aruteludel majanduskomisjonis m.a 13. ja 20. mail toodi välja vajadus muuta eelnõuga seonduvalt ka teisi selle teemaga seotud seadusi. Eelnimetatud komisjoni istungitel lepiti kokku, et majandusministeerium teeb õigusliku auditi, mille käigus otsitakse välja seadused, mis sisaldavad kohustuslikke viiteid standardile, ning kõik need seadused korrastatakse ühtse paketina. Teiste seaduste ülevaatamise tulemusel leidsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, et asjakohaseid muudatusi on võimalik teha alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusesse, elektroonilise side seadusesse, elektriohutusseadusesse, küttegaasi ohutuse seadusesse, lifti ja köistee ohutuse seadusesse, liiklusseadusesse, masina ohutuse seadusesse ning surveseadme ohutuse seadusesse. Samuti leiti, et mõõteseaduses olevad viited korrastatakse väljatöötamisel oleva mõõteseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei esitanud muudatusettepanekuid jäätmeseaduse, sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ning veeseaduse kohta, sest nende analüüsimisel selgus, et seal olevad viited standardile tulenevad Euroopa Liidu või rahvusvahelisest õigusest. Komisjon otsustas teha sel kevadel eelnõu kohta 14 muudatusettepanekut, mille kõik esitas majandusministeerium.
Nüüd räägin lähemalt menetluse käigust. Nagu ma ütlesin, arutati eelnõu sellel kevadel kahel korral: 25. märtsil ja 7. aprillil. Istungitele olid kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse juhataja Ingrid Teinemaa ja sama talituse nõunik Ago Pelisaar. Räägin lühidalt mõnest teemast ja küsimusest, mida me arutasime. Paluti täpsemalt lahti rääkida muudatusettepaneku nr 4 selgitust, mis meile esitatult kõlas nii, et uus sõnastus kajastab paremini reaalset olukorda. Selgituseks öeldi, et tegemist on standardiorganisatsiooni rahastamise temaatikaga, täpsustatakse, mida riigi raha eest standardikeskuselt reaalselt tellitakse. Uus sõnastus peaks probleemi väljendama täpsemini kui eelmine sõnastus. Lisaks täpsustati seda, millisest eelarvest tegevusi rahastatakse. Nagu te neljandast muudatusettepanekust näete, on üheselt välja toodud, et seda rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma eelarvest.
Märgiti, et õiguskantsleri pöördumine oli tingitud liiklusseadusest ning eelnõu menetluse käigus on muudatusi tehtud ka teistes seadustes. Nagu ma enne ütlesin, jäi osa seadusi praegu vaatluse alt välja. Kordan ka põhjust: need seadused tulenevad paljuski Euroopa Liidu õigusest.
Mainin veel ühte teemat, standardite tõlkimist ja selle maksumuse hüvitamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi inimesed ütlesid, et kunagi pidid kohustuslikud standardid olema eesti keeles kättesaadavad, aga nüüd sellist nõuet seaduses enam ei ole. Praegu käib standardite tõlkimine vajaduspõhiselt, huvigruppidelt laekuvad ettepanekud ja nende alusel hakatakse ka tõlkima. Keskmiselt kulub standardite tõlkimisele igal aastal 200 000 – 300 000 eurot.
Sooviti ka teada, kas õiguskantsler on avaldanud arvamust § 42 kohta, mis tegelikult põhjustaski tema ettepaneku 2012. aastal. Töö korras on õiguskantsleri büroo öelnud, et tõepoolest on õigusselgus paremaks muutunud.
Lõpetuseks räägin komisjoni otsustest. Esiteks otsustati saata eelnõu täiskogu päevakorda 16. aprilliks. Teiseks otsustati teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Kolmandaks otsustati, et kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis tuleks eelnõu saata kolmandale lugemisele 23. aprilliks. Neljandaks otsustasime teha ettepaneku panna eelnõu siis lõpphääletusele. Kõik need neli otsust, mis komisjon tegi, olid konsensuslikud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Kas komisjoni ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimissoovi ei ole. Eelnõu kohta on laekunud muudatusettepanekuid, vaatame muudatusettepanekute tabeli läbi. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud samuti majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Kolmas muudatusettepanek on esitatud majanduskomisjoni nimel, arvestatud täielikult. Neljas muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Viies muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Kuues muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Seitsmes muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Kaheksas muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Üheksas muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, arvestatud täielikult. 11. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. 12. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. 13. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. 14. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult.
Komisjoni ettepanek on, et eelnõu 403 teine lugemine tuleks lõpetada. Muid ettepanekuid ei ole tulnud, seega on eelnõu 403 teine lugemine lõpetatud.


4. 14:24 Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (546 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 546 teine lugemine. Palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere!

Valdo Randpere

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kuulajad, Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon on seda eelnõu arutanud juba alates jaanuarist. Jaanuari lõpus oli eelnõu siin ka esimesel lugemisel. Peale seda oleme eelnõu mitmel koosolekul arutanud ja seda teiseks lugemiseks ette valmistanud. Näiteks olid 11. märtsi koosolekule kutsutud lisaks õiguskomisjoni liikmetele inimesed Justiitsministeeriumist ja Eesti Pangaliidust, samuti Notarite Koja esimees jt. Samamoodi arutasime seda eelnõu ja vaatasime läbi muudatusettepanekuid esmaspäeval, 7. aprillil. Me leidsime, et komisjon toetab kümmet muudatusettepanekut, otsustasime, et suuname selle eelnõu teisele lugemisele 16. aprilliks ja teeme ettepaneku teine lugemine lõpetada. Eile sai komisjon aga uuesti kokku ja arutas seda eelnõu veel kord. Kuna meie vahepealne arusaam selle eelnõu täiuslikkusest on mõningal määral muutunud, siis me otsustasime teha ettepaneku täna teine lugemine hoopistükkis katkestada. Muudatusettepanekud jätaksime aga endiselt jõusse. Me tahame veel kord selle eelnõu paari aspekti lähemalt vaadata, enne kui me edasi läheme ning eelnõu uuesti teisele ja siis kolmandale lugemisele toome. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Marko Pomerants, palun!

Marko Pomerants

Aitüma! Hea Valdo! Kõik muudatusettepanekud on asjakohased ja komisjon on need heaks kiitnud. Ehk sa selgitad siis saalis olijatele ja ka nendele, kes saalis parasjagu ei ole, mis on nende paari asja sisu, millega tuleks veel edasi tegelda? Inimesed saaksid siis aru, kus see point on. Vabandust keeleseaduse rikkumise pärast!

Valdo Randpere

Väga hea küsimus. Kogu see seadusmuudatus on tingitud sellest, et pärast seda, kui perekonnaseadus vastu võeti – see hakkas kehtima vist 2010. aastal –, ilmnesid selle rakendamisel mõned puudujäägid. Me tahtsime need likvideerida seaduse muutmise kaudu. Me teeme mõned muudatused sätetes, mis ei ole teeninud oma eesmärki. Aga esialgse plaani kohaselt hakkasime muutma ka sätteid, mis puudutasid näiteks seda, kuidas vanemad saavad oma lapsi esindada. Peale seda, kui me komisjonis olime selle arutelu lõpetanud, võtsid ka minuga isiklikult kontakti mitmed lastevanemad, võiks isegi öelda, et väga paljud lastevanemad, kes küsisid otse, miks Riigikogu selle sildi all, et tuleb kaitsta lapsi nende vanemate eest, tegelikult segab lastevanematel täita oma kohustusi laste vastu ja teostada oma õigusi. Ka mul oli juba varem siin kahtlusi, aga ma arvasin, et äkki ma olen ainuke selline imelike vaadetega lapsevanem. Kuid kuna ma nii paljude teiste lastevanemate käest kuulsin sedasama arvamust, siis tekkis mul väike kõhklus, et äkki peaks veel korra seda eelnõu vaatama. Ma ei ole isegi kindel, kas me seal midagi muudame, võib-olla jätame muutmata, aga ma ei tahaks tulla kolme aasta pärast jälle teie ette ja öelda, et näete, kahjuks sai omal ajal niisugused asjad läbi lastud. Paari asja kohta, mis me seaduses nüüd ära parandame, tahan öelda, et oleks olnud hea, kui 2010. aastal oleks keegi eelnõu teise lugemise katkestanud ja neid asju ei oleks seadusesse pandudki.

Esimees Eiki Nestor

Priit Sibul, palun!

Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja, ma palun teil täpsustada! Te kasutasite sõna "mõned" ja nimetasite olukorda, kus lapsi tuleb kaitsta nende vanemate eest, aga ma sain aru, et neid aspekte, mida tuleks üle vaadata, on mitu. Äkki te täpsustate neid? Esimese lugemise ajal tekkis mul üks küsimus ja vahepeal suhtlesin ma sel teemal teie ja ka teiste inimestega. Küsin nüüd, kas te komisjonis menetluse ajal arutasite soovahetusega seonduvat temaatikat ja abielu kehtetuks tunnistamist, mida käsitletakse perekonnaseaduse 2. peatükis. Kas te arutasite, et kui on tegemist juhtumiga, kui üks partneritest sugu vahetab, siis võiks see minna hoopis 5. peatüki alla, kus käsitletakse abielu lõppemist?

Valdo Randpere

Seda viimast küsimust komisjonis peale esimest lugemist enam ei arutatud, nii et selle kohta ei oska ma mingit kommentaari anda. Me oleme oma esialgsel seisukohal, et seadus näeb ette abielu tühiseks muutumise või lõpetamise.
Mis puudutab laste esindamise problemaatikat, siis toon näiteks ühe väga lihtsa asja. Praeguse eelnõu kohaselt tahame muuta lastevanematel laste arvelduskontodega tegelemise keerulisemaks kui praegu. Aga olemasolevaid kontosid see ei puudutaks. Isegi kui on olnud mingi kuritarvitus, siis me seda kontot ei puudutaks, aga tulevikus, alates 2015. aasta 1. jaanuarist kehtiksid uued reeglid, mis teeksid lastevanemate elu päris keeruliseks. Need reeglid eeldavad, et lastevanemad et tegutse oma laste suhtes hea tahtega. Ma arvan, et selline suhtumine on vale.
Lisaks on praegu meie käes olevasse eelnõusse sisse toodud üks uus mõiste – igapäevaelu asjades tehtav tehing, nn igapäevatehing. Seda ei ole väga hästi sisustatud. Selle mõiste sisustamise õigus on pandud perekonna enda õlule, perekond peaks defineerima, mis on selles perekonnas igapäevatehing. Ma arvan, et me peaksime ka seda sätet vaatama, enne kui me lõplikult ütleme, et las see jääb nii, las see otsustusõigus jääb vanematele. See teeks asja päris keeruliseks nii lastevanematele kui ka nendele, kes peaksid selle kõige järele valvama. Me võiksime põhimõtteliselt lähtuda eeldusest, et lastevanemad armastavad oma lapsi, nad hoolivad neist, on nende vastu heatahtlikud ja tahavad neile parimat. Aga praeguse eelnõuga me läheme natukene seda teed, et paneme ausad lastevanemad müüri taha ja laseme üksikutel ebaausatel vabaduses jalutada. See ei ole minu arvates õige lähenemine.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimissoovi ei ole. Eelnõu 546 kohta on esitatud kokku kümme muudatusettepanekut. Vaatame need läbi. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Teine muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Kolmas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Neljas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Viies muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Kuues muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Seitsmes muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Kaheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Üheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Kümnes muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 546 teine lugemine katkestada. Määran eelnõu 546 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. mai kell 16.


5. 14:34 Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõu (619 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor

Päevakorrapunkt nr 5 on Vabariigi Valitsuse algatatud Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski!

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski

Lugupeetud istungi juhataja ja Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi liige! Tervist ka teistele Riigikogu liikmetele, kes siin meid kuulavad! Tutvustan lühidalt Vabariigi Valitsuse algatatud Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõu.
Eelnõuga luuakse Tallinna Tehnikaülikoolile eriseadus, millega nähakse ette selle ülikooli tegevuse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes. Eelnõuga määratakse ära tehnikaülikooli vastutusvaldkonnad, muudetakse selle juhtimisstruktuuri ja täpsustatakse rahastamisega seotut. Muudes küsimustes kohaldatakse Tallinna Tehnikaülikoolile ka edaspidi ülikooliseadust. Seda eelnõu peab vaatama natuke laiemas kontekstis. Praegu reguleerib kõigi avalik-õiguslike ülikoolide toimimist ülikooliseadus. Erand on siiani olnud Tartu Ülikool, mille kohta kehtib juba praegu eriseadus. Selle eelnõuga luuakse sarnane regulatsioon ka Tallinna Tehnikaülikoolile.
Nüüd eelnõust lähemalt. Sellega piiritletakse Tallinna Tehnikaülikooli vastutusvaldkonnad ning õppe- ja teadustöö peamised tegevussuunad. Nagu te võite eelnõu § 2 lõike 4 punktist 2 lugeda, on Tallinna Tehnikaülikool tehnikahariduse ja -teaduse juhtiv ülikool Eestis ning vastutab inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu eest. Selle vastutuse paremaks kandmiseks luuakse tehnikateaduste professuurid, mida rahastatakse riigieelarvest. Sarnane olukord on Tartu Ülikoolis juba praegu.
Vist kõige olulisem muudatus ja võib-olla ka selle seaduseelnõu algatamise põhiimpulss on see, et Tallinna Tehnikaülikooli juhtimisstruktuur muudetakse natukene paindlikumaks, võrreldes sellega, mida ülikooliseadus praegu sätestab. Uus struktuur võimaldab ülikoolil palju suuremal määral kaasata juhtimisprotsessidesse ülikooli akadeemilisest kogukonnast väljaspool olevaid isikuid. Ülikoolide kehtiva juhtimismudeli puhul ei ole nende huvirühmade esindajad otsustusprotsessi üldiselt sellisel viisil kaasatud. Tallinna Tehnikaülikoolil on ka praegu olemas kuratoorium, aga sellel on selgelt ainult nõuandev roll ja ülikooli nõukogu ei pea selle arvamusega arvestama. See olukord muutub nüüd natukene paindlikumaks. Ainuke erand üldisest mudelist, nagu juba räägitud, on praegu Tartu Ülikool, mille juhtimisstruktuuri muudeti 2012. aastast, kui nõukogu sai endale suurema pädevuse sisuliste ja oluliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel. Eelnõu kohaselt saab Tallinna Tehnikaülikooli kõrgeimaks juhtorganiks kuratoorium, mille liikmetest üle poole nimetavad ülikoolivälised osapooled väljastpoolt akadeemilist kogukonda. Nõukogu hakkab edaspidi olema akadeemiline otsustuskogu, kes otsustab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimuste üle. Rektor juhib edaspidigi ülikooli igapäevast tegevust ja esindab ülikooli.
Uus lähenemisviis muudab tehnikaülikooli senisest avatumaks ja võimaldab tal paremini täita innovatsiooni edendamise ja ühiskonna teenimise ülesannet ehk sidustab Tallinna Tehnikaülikooli toimimise paremini ühiskonna ootustega. Kui praegu valib ülikooli rektori akadeemilistest isikutest koosnev nõukogu, siis edaspidi hakkab seda tegema kuratoorium, mille pooled liikmed on tulnud väljastpoolt akadeemilist kogukonda. Uus juhtimismudel rakendub 1. jaanuarist 2015.
Viimasena räägin üsna olulisest punktist selles eelnõus, mis käsitleb Tallinna Tehnikaülikooli õigusi finantsvahendite kasutamisel. Ülikooliseadusega võrreldes on siin erisusi. Eelnõuga parandatakse tehnoloogiasiiret ehk akadeemiliselt väljatöötatud tehnoloogia siirmist ühiskonda ja majandusse. Selle arengu kiirendamiseks täpsustatakse Tallinna Tehnikaülikooli õigusi finantsvahendite kasutamisel, sh laenude andmisel Tallinna Tehnikaülikooli põhitegevusega seotud juriidilistele isikutele. Tallinna Tehnikaülikool on soovinud aktiivsemalt toetada nn spin-off'e ehk ülikoolis tekkinud teadmiste rakendamist ülikooli toel reaalselt kas ettevõtluses või ühiskondlikes huvides. Eelnõu annaks kuratooriumi otsusega õiguse tagada oma tulude arvel ülikooli põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile ka laenu.
Eelnõu peaks teie kaasabil seadusena jõustuma 2014. aasta 1. septembril. Nüüd vastan hea meelega küsimustele. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Kas eelnõu algatajale on küsimusi? On. Palun, Jaak Allik!

Jaak Allik

Lugupeetud ettekandja! Nagu te märkisite, valib selle seaduse alusel Tallinna Tehnikaülikooli rektori 11 liikmest koosnev kuratoorium. Tartu Ülikooli seadus näeb ette väga laia rektori valimise kogu, seal osalevad kõik professorid ja ka üliõpilaste esindajad. Eesti on üsna väike riik ja ülikoole ei ole väga palju. Kas te peate õigustatuks, kui Eestis luuakse põhimõtteliselt nii erinevad rektori valimise korrad?

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski

Eks see ole diskussiooni koht. Ühelt poolt ma arvan, et liiga laiaks ei ole ka mõistlik seda valijate ringi ajada. Teisest küljest pean põhimõtteliselt õigeks suunda, et rektori valimise protsessis võiksid osaleda ka ülikoolivälised ringkonnad. See, et 11 inimest otsustab, kes saab Eesti ühiskonnale nii olulise asutuse rektoriks, on kindlasti arutamist väärt. Märgin, et selle seaduseelnõu väljatöötamine on lähtunud Tallinna Tehnikaülikooli enda initsiatiivist ja eelnõu on heaks kiitnud ka Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu. Ehk tehnikaülikool on ise arvanud, et selline rektori valimise loogika on mõistlik, aga seadusandjal on õigus ja võimalus seda analüüsida ning vajaduse korral mõelda ka täpsustustele.

Esimees Eiki Nestor

Mart Meri, palun!

Mart Meri

Aitäh! Lugupeetud minister! See on uue eriseaduse eelnõu. Ma isiklikult arvan, et ei ole väga mõistlik mõte selliste eriseaduste arvu suurendada. Eriti huvitab mind, kas neid erisusi, mis praegu on Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõusse kirjutatud, saaks poliitilise tahte olemasolu korral kirjutada kehtivasse ülikooliseadusesse, tehes seda seadust natuke paindlikumaks, aga jäädes ikkagi selle süsteemi juurde, et avalik-õiguslike ülikoolide elu korraldab üks seadus. Eraldi küsimus on tõesti Tartu Ülikool, millel on eraldi seadus, sest nii on aegade jooksul välja kujunenud. Mis on teie isiklik arvamus eriseaduste ja üldseaduste vahekorra kohta?

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Laiem kontekst on siin muidugi ka see, et avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel Eestis on üldiselt oma eriseadused olemas. Ülikoolid on selles mõttes juba praegu erandid, et nende tegevust reguleeritakse ühtselt ülikooliseadusega. Ma arvan, et põhimõtteliselt võib sellele küsimusele läheneda mõlemat pidi. Üks variant on tõesti muuta ülikooliseaduses sätestatut paindlikumaks ja sedakaudu neidsamu muutusi ellu kutsuda. Teine variant on luua eriseadusi. Pean asjakohaseks märkida, et kui Riigikogu annab heakskiidu Tallinna Tehnikaülikooli seadusele, siis Haridus- ja Teadusministeeriumil ei ole pärast seda küll mingit alust öelda teistele avalik-õiguslikele ülikoolidele, et nemad ei saa endale eriseadust taotleda. Kui teised ülikoolid soovivad siis endale eriseadust, peab haridusministeerium kindlasti ka nende küsimustega tõsisemalt tegelema hakkama. See on laiema poliitilise otsuse koht, kas me lähtume sellest, et üldiselt on kõikide ülikoolide tegevus reguleeritud ülikooliseadusega, või teeme kõikidele avalik-õiguslikele ülikoolidele oma eriseaduse. Siin on kindlasti ka Riigikogul vaja diskussiooni pidada. Lõpetuseks märgin veel seda, mida ma oma tutvustavas ettekandes ei öelnud, et Tallinna Tehnikaülikoolile nagu ka Tartu Ülikoolile on oma seaduse olemasolu muidugi väga suure sümboolse tähendusega.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Allik, palun!

Jaak Allik

Lugupeetud minister! Nagu te ütlesite, seaduseelnõu algatamise üks eesmärk on § 9 punkt, mille alusel luuakse tehnikaülikoolis tehnikateaduste õppe-, teadus- ja arendustegevusega tegelevad professuurid, mis saaksid erirahastamise. Mul oli meeles, et kui Tartu Ülikooli seadust tehti, siis loodi rahvusteaduste professuurid. Praegu loen ma Tartu Ülikooli seadust, aga enam seda kohta ei leia. Kuid tõepoolest, selliseid professuure võib ju talle tähtsates valdkondades hakata tahtma iga Eesti kõrgkool. Kas on üldse õige, et mingeid professuure luuakse ühe seaduse alusel, lahus ülejäänud õigusaktidest, mille alusel professuurid on kõrgkoolides loodud?

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole hiljuti Tartu Ülikooli seadust üle vaadanud, aga Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõus oleme mõelnud seda sellisel viisil, et tulemuslepingutega sätestatakse ka need konkreetsed professuurid, mis ülikoolides peavad olema ja mis riigieelarvelise rahastuse alla lähevad. Põhimõtteliselt arvan ma, et sellel suunal, kui igas ülikoolis on oma kokkulepitud, ühiskondlikult olulised professuurid kindlaks määratud ja neid rahastatakse riigieelarvest, ei ole midagi viga. Kindlasti ei tohiks seda ringi aga lõputult laiendada, nii et kõik ülikoolid peaksid kõiki oma professuure kuidagi rahvuslikult oluliseks, sest see paneks selle mänguruumi natukene liiga kinni. Aga me oleme põhimõtteliselt ikka seda meelt olnud, et Eestis võiksid ülikoolid natukene spetsialiseeruda, et dubleerimist vältida. Nii et iseenesest ma siin sellist ohtu, mida te mainisite, sellisel viisil ei näe.

Esimees Eiki Nestor

Maimu Berg, palun!

Maimu Berg

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Tahan küsida Tartu Ülikooli kohta, millel on olemas oma eriseadus. Te möödaminnes ütlesite, et eriseaduse olemasolu on sümboolne. Kui neid kõrgkoolide seadusi ühtlustada, kuidas te siis suhtute sellesse, kui Tartu Ülikool ainsana säilitaks oma eriseaduse ja võib-olla isegi täiendaks seda? Me teame, et esimese vabariigi ajal president Päts läks selle kallale ja see ei lõppenud talle eriti hästi. Kuidas te seda kommenteerite?

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski

Ma ei ole kindel, kas ma sain küsimusest õigesti aru. Aga mis puudutab Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli seadust ning üldiselt neid eriseadusi, siis nagu ma ütlesin, siin on probleem kindlasti olemas. Kui me veel ühele ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, selle seaduse teeme, siis tõenäoliselt tähendab see, et mingil ajal on kõikidel avalik-õiguslikel ülikoolidel oma eriseadus olemas. See kindlasti ühelt poolt lahendab mõningaid muresid, millest ma rääkisin – juhtimisstruktuuri uuendamine jne –, aga teisest küljest vähendab see ülikoolide seisukohast üsna tugevalt paindlikkust. Kui nad tulevikus tahaksid mingisugust oma korralduslikku aspekti kuidagi muuta, siis selleks tuleks hakata seadust muutma. Näiteks võin öelda, et kui hakati tegema Tallinna Tehnikaülikooli seadust, siis avaldas Tartu Ülikool soovi, et nad tahaksid oma seaduses üht-teist muuta. Sellesse eelnõusse me neid asju muidugi juurde ei pane. Aga eks me kõik teame, et seaduste muutmine võtab oma aja ning kui ülikool tahab paindlikult mingisuguseid asju ümber korraldada, kuid kõik on fikseeritud eriseaduses, siis muutub see protsess keerulisemaks. See on poliitilise otsuse koht.

Esimees Eiki Nestor

Barbi Pilvre, palun!

Barbi Pilvre

Aitäh! Lugupeetud minister! Väitsite, et pärast tehnikaülikooli oma seaduse võimalikku vastuvõtmist hakkavad ka teised avalik-õiguslikud ülikoolid kaugemas perspektiivis tõenäoliselt oma seadust tahtma. Kas te näete võimalust panna siin mingisugused piirangud peale, sõltuvalt ülikooli suurusest, rahvusvahelisest tasemest või tuntusest?

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski

Kui me vaatame oma avalik-õiguslikke ülikoole ja lähtume sellest, mis on nende spetsiifiline orientatsioon ja roll ühiskonnas, siis ma arvan, et kõik Eesti avalikud ülikoolid on võimelised selle seaduse vajaduse väga õigustatult ja põhjendatult sõnastama. See puudutab Eesti Kunstiakadeemiat, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat, Tallinna Ülikooli, kindlasti ka Eesti Maaülikooli. Nii et ma arvan, et seda kuidagi piirata on väga keeruline. Küll aga, nii nagu ka Tallinna Tehnikaülikooli seaduse puhul, hoiab ministeerium tulevikuski seda liini, et eriseaduse loomise algatus peab tulema ülikoolilt endalt ja peab olema selgelt põhjendatud, miks üldine ülikooliseaduse regulatsioon seda ülikooli ei rahulda. Nagu ma ütlesin, põhimõtteliselt pean mina üsna ebatõenäoliseks, et kui mõni teine avalik-õiguslik ülikool oma eriseaduse loomise taotlusega ministeeriumi tuleb, siis oleks ministeeriumil mingisugust alust seda tagasi lükata.

Esimees Eiki Nestor

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra minister! Komisjoni ettekandja on kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik. Palun!

Lauri Luik

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõu 619 oma istungil esmaspäeval, 7. aprillil. Istungile olid kutsutud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ning Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ja õigusosakonna juhataja Heddi Lutterus. Ma ei hakka pikalt ja põhjalikult üle rääkima seda, mida minister oma ettekandes välja tõi. Küll aga ütlen kokkuvõtvalt, et kui me saame seadusandlikul tasandil kuidagi kaasa aidata sellele, et meie avalik-õiguslikud ülikoolid suudaksid oma funktsioone paremini täita, siis me oleme kindlasti valmis seda tegema. Tallinna Tehnikaülikooli seadus on selles valguses hea näide.
Peale seda, kui minister oli komisjonis andnud ülevaate seaduseelnõu sisust, toimus arutelu. Selle käigus tõi minister välja selle, mida ta ka siin puldis täna mainis, et kuigi tegu on Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõuga, võiks selle aruteluga kaasneda laiem debatt selle üle, kas kõikidel avalik-õiguslikel ülikoolidel peaks olema oma seadus või saaks ka edaspidi ülikoolide tegevust korraldada kuidagi muud moodi, nii nagu see praegugi toimub ülikooliseaduse alusel. Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ütles, et ministeeriumi lähenemine on olnud selline, et kui mõnelt ülikoolilt on tulnud initsiatiiv, siis selle teemaga on tegeldud. Nagu öeldud, selle seaduseelnõu puhul tuli algatus Tallinna Tehnikaülikoolilt endalt. Komisjoni liikmed uurisid, kas peale Tallinna Tehnikaülikooli on veel mõni avalik-õiguslik ülikool näidanud üles huvi oma seaduse saamiseks. Vastati, et seni sellist initsiatiivi olnud ei ole, küll aga võib selle eelnõu valguses see huvi ka teistel avalik-õiguslikel ülikoolidel tekkida. Uuriti veel seda, kas ei piisa ainult ülikooliseadusest. Ülikooliseaduse peatükke võiks ju muuta näiteks nii, et sätestada seal tänapäevaste juhtimismudelite üldsätted, täpsemad korrad võiksid olla ülikoolide põhikirjades. Ministeeriumi esindajad vastasid, et kehtivat ülikooliseadust ei saa sellisel kombel täiendada, kuna see tuleks siis täiesti ümber kirjutada. Uuriti ka, kas Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli juhtimismudelid on sarnased, mispeale tõdeti, et tegu on väga sarnaste juhtimismudelitega, kuid organite nimetused on erinevad. Minister avaldas oma seisukohta, et eri nimetused võivad suures plaanis pisut segadust tekitada ja seetõttu oleks hea need ühtlustada. Uuriti sedagi, kas eelnõu on kooskõlastatud Rektorite Nõukoguga, mispeale tuli välja, et Rektorite Nõukogult ei ole kooskõlastust küsitud. Kultuurikomisjon saadab eelnõu ise Rektorite Nõukogule, nende vastust ootame 2. maiks.
Peale arutelu otsustas komisjon konsensuslikult saata eelnõu 619 täiskogu päevakorda tänaseks ehk 16. aprilliks, teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Ettekandjaks määrati üksmeelselt siinkõneleja. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Kas komisjoni ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimissoovi ei ole. Eelnõu 619 esimese lugemise kohta on komisjon teinud ettepaneku, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 619 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. mai kell 16.


6. 14:56 Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 625 esimene lugemine. Palun algataja nimel ettekandeks kõnetooli haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski!

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Tutvustan lühidalt ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu pakk on märksa paksem kui tehnikaülikooli seaduse eelnõu pakk, aga sisu on märksa lihtsam. Sellega soovitakse muuta ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse regulatsiooni, mis käsitleb akadeemilise personaliga töölepingute sõlmimist. Eesmärk on viia õppejõudude ja teadustöötajatega sõlmitavad lepingud kooskõlla nii Eesti töölepingu seaduse põhimõtete kui ka Euroopa Liidus üldiselt kehtivate normidega.
Töösuhte üldiseks aluseks on tähtajatud töölepingud. Seni näeb seadustik akadeemilise personali puhul ette erisust, et põhimõtteliselt valitakse need inimesed konkursi korras ametikohale viieks aastaks, mis muudab nende lepingud tähtajaliseks. Muudatusega see erisus akadeemilise personali suhtes kaob, pidev lepingute lõppemise ja uute lepingute sõlmimise süsteem asendub tähtajatute lepingute sõlmimise süsteemiga. Ainuke erisus, mis jääb, puudutab rektoreid, prorektoreid ja külalisõppejõude, kellega ka edaspidi saab tähtajalisi lepinguid sõlmida.
Praegu sõlmitakse akadeemilise personaliga tähtajalisi töölepinguid, nagu öeldud, ja konkursi läbiviimisel hinnatakse kandidaatide senist tööd. Selle regulatsiooni mõte on olnud see, et iga viie aasta tagant kuulutatakse välja uus konkurss, et tagada parimate õppejõudude ja teadustöötajate palkamine. See on iseenesest igati legitiimne soov, aga teisest küljest, kui me läheneme asjadele töötajate kaitse seisukohast, siis see ilmselgelt lisab nende ellu ebakindlust. Me ei lähtu mitte ametikoha tegelikust laadist – üldiselt on tegu tähtajatu alalise tööga –, vaid sellest, mida me tahaksime ülikoolisüsteemis saavutada. See ei ole nende töötajate suhtes õiglane.
Nüüd me soovime muuta selle regulatsiooni sarnaseks üldise töölepingu seaduse regulatsiooniga, nii et kõigil on üldjuhul tähtajatu tööleping. Loomulikult jääb kvaliteedi tagamise küsimus ka edaspidi aktuaalseks. Selleks me näeme ette, et viie aasta jooksul ülikool vähemalt korra neid tähtajatult töötavaid inimesi atesteerib. See peaks tagama nende vastamise nõuetele.
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2015.
Lisan veel, et ka Euroopa Komisjon on juhtinud Eesti riigi tähelepanu sellele, et praegune teadustöötajate ja õppejõudude tähtajaliste töölepingute regulatsioon võib olla vastuolus üldiste Euroopa Liidu põhimõtetega. Nii et lahendame selle asja ära, et meie teadustöötajad ja õppejõud saaksid ebakindlust tundmata oma tööd hästi teha! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Ministrile küsimusi ei ole. Suur tänu! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Mart Meri!

Mart Meri

Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas käsitletavat eelnõu numbriga 625 oma 7. aprilli istungil. Eelnõu tutvustas haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Selgitusi ja kommentaare jagasid ka ministeeriumi ametnikud Indrek Reimand, Heddi Lutterus ja Janne Pukk.
Kordan komisjonis arutatu lühidalt üle. Eelnõu siht on viia ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse alusel akadeemilise personaliga sõlmitavad töölepingud kooskõlla Euroopa Nõukogu asjaomase direktiiviga, milles käsitletakse tähtajaliste töölepingute korraldust. Muudatuste ajend on olnud Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamus, mis saadeti Eesti Vabariigile 25. oktoobril 2012 ja mille kohaselt Eesti õiguses on puudunud meetmed, vältimaks järjestikuste tähtajaliste töölepingute pahatahtlikku kasutamist tööandja poolt.
Lisaks on Haridus- ja Teadusministeerium otsustanud eelnõu abil ühtlustada ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel sõlmitavad töölepingud, et akadeemilise personali töösuhted oleksid Eesti õigusaktides käsitletud samaselt. Sisuliselt on tegu töölepingu üldise aluse – milleks on siis, et tööleping sõlmitakse tähtajatult – mõjuala tunduva laiendamisega akadeemilise personaliga sõlmitavate töölepingute puhul. Eesti praktikas sõlmitakse õppejõudude ja teadustöötajatega enamasti tähtajalisi töölepinguid kuni viieks aastaks. Tööõiguse üldpõhimõtte kohaselt saab tähtajalisi töölepinguid sõlmida vaid juhtudel, kui seda õigustavad töö ajutisest iseloomust tingitud mõjuvad põhjused. Tegelikult õppejõu ja teadustöötaja töö reeglina ajutise iseloomuga ei ole. Vastuolu direktiiviga peitubki selles, et tähtajalisi töölepinguid sõlmides või ka pikendades ei lähtu tööandja mitte n-ö ettevaatest, töö või ametikoha tegelikust laadist, kas see on ajutine või alaline, vaid n-ö tagasivaatest ehk töötaja senistest saavutustest.
Samas on selge, et korraline õppejõud või teadustöötaja peab vastama akadeemilistele nõuetele ja ametikohal ettenähtud nõuetele. Sellest tulenevalt sätestatakse kõrgkoolide kohustus vähemalt kord iga viie tööaasta järel atesteerida oma korralisi õppejõude ja teadustöötajaid. Sellega seotakse eelnõu sisu praegu kehtiva süsteemiga ning tagatakse õppejõudude ja teadustöötajate oskuste vastavus ametikoha akadeemilistele nõuetele. Teisisõnu, kui siiani on katsumine toimunud tähtajalise töölepingu sõlmimisel või pikendamisel, siis edaspidi toimub katsumine atesteerimisena tähtajatu töölepingu raames.
Oluline on märkida, et negatiivse atesteerimistulemuse korral võib lepingu üles öelda ainult töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras koos selgete põhjendustega. Samas, töölepingu lõpetamine pole sel juhul kohustuslik ja tööandja võib langetada ka teistsuguseid otsuseid, mis aitaksid kaasa töötaja töötulemuste paranemisele.
Need olid põhilised teemad, millel me komisjoni arutelul peatusime. Eelnõu seletuskiri on äärmiselt põhjalik. Selles on analüüsitud muudatuste majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Üldjoontes peaks tööandja seisukohalt kuluefektiivsus suurenema, töövõtja seisukohalt aga tema positsioon töölepingu õiguses paranema. Kooskõlastuste tabeli kohta öeldi, et vähesed lahkarvamused arvamuste esitajatega klaariti töö käigus.
Peale arutelu langetas kultuurikomisjon ühel häälel järgmised otsused: võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda täna, 16. aprillil, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Mart Meri! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 625 esimene lugemine lõpetada. Esimene on lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 625 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. mai kell 16.


7. 15:06 Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ja Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (614 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Meie tänane seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ja Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 614 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Välisminister Urmas Paet

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus on Riigikogule ratifitseerimiseks esitanud Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri lepingu ning Eesti ja Venemaa vahelise mereala piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Lepingutele kirjutasid Eesti ja Vene välisminister alla tänavu 18. veebruaril.
Ratifitseerimisel olevad piirilepingud Eesti ja Venemaa vahel ei mõjuta Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust. Sellest on küll palju räägitud, kuid tahan siinkohal veel kord üle kinnitada, et riigipiiri lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiriga seotud küsimusi. Lepingutes on kirja pandud viide vastastikuste territoriaalsete nõudmiste puudumise kohta. Need kaks viimast lauset kätkevad ka peamist muudatust, mis on nende lepingute tekstidesse tehtud, võrreldes 2005. aasta lepingutega.
Eesti Vabariigi loomine ja väljakuulutamine 1918. aastal on fikseeritud meie põhiseaduses. Eesti Vabariigi põhiseaduslik järjepidevus kehtib ka pärast nende lepete ratifitseerimist. 11 kuud tagasi kinnitas eeltoodut ka õiguskantsler Indrek Teder Riigikogu väliskomisjonile esitatud seisukohas Eesti-Vene piirilepingute kohta. Õiguskantsleri analüüsi kohaselt Eesti ja Vene riigipiiri lepingu sõlmimine eelnõus sedastatud kujul ei mõjuta Tartu rahulepingu kehtivust Eesti riikluse alusena ning Eesti Vabariigi järjepidevuse kandjana. Rahvusvahelistes suhetes kehtib põhimõte, et naaberriikide vahel kulgev piir peab olema selgelt, konkreetselt ja ühemõtteliselt määratletud. Ebamäärasusest ei võida kumbki riik, ei nende majandus ega elanikud.
Igasugune piiride kahepoolne kokkuleppimine ja fikseerimine lisab ning tugevdab julgeolekut. Arvestades ka Vene-Ukraina konflikti, on piirilepingute sõlmimine, ratifitseerimine ja jõustamine endiselt vajalik, sel on ka selge julgeolekupoliitiline mõõde. Eesti ja Venemaa piirilepingute allkirjastamist on tervitanud teiste hulgas NATO peasekretär, Euroopa Komisjoni president ja paljud meie liitlased, sh Saksamaa, Ameerika Ühendriigid, Rootsi, Türgi ja Poola.
Ma soovin juhtida teie tähelepanu ka sellele, et nende lepingute jõustamisel kehtestatakse ka NATO ja Euroopa Liidu välispiir Venemaaga. Piirilepinguid on vaja selleks, et need muudavad vähem tõenäoliseks riikide territooriumidega seotud arusaamatuste ja väärtõlgenduste tekkimise, mis, ma usun, on meie kõigi huvides. Eesti ja Venemaa vaheliste piirilepingute sõlmimise ajalugu on pikk, tee nendeni on olnud keeruline ning aja- ja töömahukas. Ma tahan tänada kõiki, kes selle protsessi raames on lepingute sõlmimise nimel vaeva näinud, sh ka Riigikogu, kes üksmeelselt 2012. aasta sügisel tegi valitsusele ettepaneku taasalustada konsultatsioone Vene poolega, et piirilepingud lõpuks ka jõusse saaksid. Tänan!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Andrus Ansip!

Andrus Ansip

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister, kuidas sa kujutad ette edasist ratifitseerimisprotsessi siin Riigikogus? Millal peaks sinu arvates tehtama järgmised sammud?

Välisminister Urmas Paet

See on muidugi ennekõike parlamendi otsustada, aga minu ettekujutus on niisugune, et väliskomisjon teeb koostöös kolleegidega Vene parlamendist kindlaks, mil moel ja mis tempos Vene parlament nende piirilepete ratifitseerimisega edasi liikuma hakkab. Nende hoiakust ja tempost tulenevalt kujundaks ka Eesti parlament seisukoha, millal nende lepingute ratifitseerimise eelnõu teine lugemine peaks toimuma. Kindlasti tuleb arvestada, mida Vene pool nende lepingutega oma parlamendiprotsessis teeb.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister, te olete piirilepingute läbirääkimiste käigus lähtunud Eesti NSV piirist. See on olnud järjepidev Eesti seisukoht, kuigi see on vastuolus Eesti julgeoleku- ja majandushuvidega. Te pole läbirääkimistel lähtunud rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevast Tartu rahulepinguga sätestatud ja praegu ka õiguslikult kehtivast piirilepingust. Me ei ole ära kasutanud oma õiguslikke võimalusi, vaid oleme oma käitumist õigustanud ja välja vabandanud tegelikult kujunenud olukorraga. Nii oleme praeguses keerulises julgeolekupoliitilises olukorras asunud tegelikult toetama Venemaa ambitsioone ja sillutama teed hoiakule, et riikidevahelistes suhetes ja piiriküsimustes tuleb lähtuda kujunenud olukorrast, mitte õiguslikest alustest. Praktiliselt aga on praegu osa Gruusiat ja Krimmi Venemaa kontrolli all.

Aseesimees Laine Randjärv

Küsimus, palun!

Helir-Valdor Seeder

Sellise eeskujuga kahjustame me julgeolekuolukorda ...

Aseesimees Laine Randjärv

Palun küsimust! Aeg on otsas.

Helir-Valdor Seeder

... ja aitame kaasa nii Gruusia kui ka Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumisele. Öelge, miks me seda teeme?

Välisminister Urmas Paet

Peamine põhjus piirilepingute sõlmimiseks ja ka nende ratifitseerimiseks on siiski julgeolekupoliitiline vaade tulevikku. Kui me nüüd pärast juba rohkem kui 20 aastat kestnud protsessi suudame naabriga kokku leppida sellises riigipiiris, mida mõlemad pooled aktsepteerivad, siis võtame päevakorralt maha ühe olulise lahtise küsimuse. Kellelegi ei ole saladus, et lahtised küsimused, mis puudutavad territooriume ja riigipiire, on paraku pahatihti suurte probleemide allikaks. Seega on tegemist selgelt julgeolekupoliitilise sammuga, mis arvestab ka  tulevikku. Väide, et aluseks on Eesti NSV piir, ei ole õige. Piiriläbirääkimistel ei ole Eesti kunagi aluseks võtnud mingisugust Eesti NSV piiri. Lähtuvalt õiguslikust järjepidevusest on need piirilepingu kõnelused, mida alustati juba 1990. aastate alguses, ikka lähtunud olemasolevast eesmärgist leppida kokku Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir, mida mõlemad pooled selgelt tunnustavad. Ning taust ja alus oli, on ja saabki olla ainult varem Eesti ja Venemaa vahel kokku lepitud riigipiir ehk see, mis 1920. aastal Tartu rahulepinguga määratleti.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Inara Luigas

Aitäh, austatud minister! Kui ma tulin siia Riigikogusse, siis ma andsin siin saalis vande ja ütlesin, et ma jään truuks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Ma arvan, et paljud Riigikogu liikmed ei ole tegelikult selle vande sisusse süvenenud. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 2 ütleb: "Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus." Põhiseaduse § 162 ütleb: "Põhiseaduse I peatükki "Üldsätted" ja XV peatükki "Põhiseaduse muutmine" saab muuta ainult rahvahääletusega." Miks ei ole praegu menetletava üliolulise seaduseelnõu üle otsustamiseks – see on tegelikult viimaste aegade olulisimaid – korraldatud rahvahääletust?

Välisminister Urmas Paet

Minu teada välislepinguid põhiseadusjärgsele rahvahääletusele ei panda. Põhiseaduse § 122 ütleb selgelt, et Eesti maismaapiir on määratud Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Nagu te teate, nende aastate jooksul on korduvalt tellitud kõikvõimalikke õiguslikke analüüse, sh kõikidelt õiguskantsleritelt, kes on selle perioodi jooksul ametis olnud. Kõik asjaosalised on tehtud analüüside tulemusel andnud selgeid hinnanguid lepingute õigusliku külje kohta. Kui te mäletate, siis aastal 2005 Eesti Riigikogu ratifitseeris piirilepingu. Kui tol ajal Vene pool ei oleks hakanud tegema oma käike, siis need lepingud oleks nüüdseks juba üheksa aastat jõus olnud. Ja 2005. aastal ei oleks neid lepinguid saanud sõlmida, kui need ei oleks põhiseadusega kooskõlas olnud. Nii et lepingud on kooskõlas põhiseadusega ja meie riigi õiguslikku järjepidevust need kuidagi ei riiva. Seda on, nagu ma veel kord rõhutan, korduvalt kinnitanud kõik õiguskantslerid, samuti erinevad valitsuse ja Riigikogu koosseisud. Muuseas, esimest korda kiideti piirilepingud ja piirijoon põhimõtteliselt heaks juba 1996. aastal.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rait Maruste!

Rait Maruste

Aitäh! Austatud minister! Ma jagan ja toetan teie seisukohti, mida te väljendasite nii oma ettekandes kui ka vastates küsimustele. Aga kas teile on teada mingisuguseid teise poole viimasel ajal tehtud samme või hoiakuid? Kuidas nad kavatsevad lepingu ratifitseerimisega edasi minna?

Välisminister Urmas Paet

Viimane informatsioon on see, et Vene poolel on lepingute ratifitseerimise pakett saadetud valitsusasutustele kooskõlastamiseks. Pärast seda saab valitsus teha otsuse saata eelnõu nende parlamenti.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Lugupeetud välisminister! Kas Euroopa Liitu kuuluvate riikide hulgas on veel mõni riik, kellel mõne naabriga piirilepingut ei ole?

Välisminister Urmas Paet

Mul on raske vastata kõigi Euroopa Liidu riikide kõikide piiride kohta. Viimane, mida me siin mõne aasta tagusest vaidlusest mäletame, oli Sloveenia ja Horvaatia vaidlus teatud piirilõigu üle, aga praeguseks on see suures osas lahenduse leidnud. Ühtegi akuutset piirivaidlust kindlasti ei ole. Seda, kas iga piirilõik on ka konkreetse lepinguga kaetud, ma ei oska öelda, enamik kindlasti on. Mis puutub Venemaasse ja temaga piirnevatesse Euroopa Liidu riikidesse, siis Eesti on praegu ainuke Venemaaga piirnev euroliidu maa, kellega sõlmitud piirilepingud ei ole jõus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andres Herkel!

Andres Herkel

Austatud minister, te ütlesite, et edasine menetlemine sõltub sellest, mida Vene pool oma parlamendis teeb. Samal ajal ei ole see dokument seal üldse parlamenti jõudnud. Mis te arvate, mil määral me saame Vene poolt ja Venemaa parlamenti rahvusvahelise õiguse seisukohalt usaldusväärse lepingupoolena üldse tõsiselt võtta pärast seda, mis on toimunud Krimmis? Krimmi sissetungi sanktsioneeris seesama parlament, kelle samme me nüüd ootame. Nii mõnigi rahvusvaheline organisatsioon, näiteks ENPA võttis eelmisel nädalal Venemaalt hääleõiguse ära. Mismoodi üldse suhtuda parlamenti, kes rahvusvahelist õigust rikub ja kelle kohta paljud teised osapooled arvavad, et talt tuleb hääleõigus ära võtta?

Välisminister Urmas Paet

Jah, see on siis hääleõigus konkreetses rahvusvahelises kehandis. Aga kõik see, mis hõlmab Vene parlamendi samme nii Krimmis kui ka mujal Ukrainas jõu kasutamisel, on väga üheselt hukka mõistetud ja me soovime nende otsuste tühistamist. Samas ei tohiks Eesti mingil juhul minna kaasa mänguga, et rahvusvaheline õigus justkui enam üldse ei kehtiks ja me peaksime kuidagi tagasi pöörduma lepingute-eelsesse aega.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Peeter Võsa

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud Urmas! Me anname praegu ära päris suure maatüki ja päris suure merelahmaka, millel on täiesti konkreetne rahaline väärtus. Mida me samas rahalises vääringus vastu saame?

Välisminister Urmas Paet

Kokkulepe, mis praegu teie ees on, on maksimum, mis rohkem kui 20 aasta jooksul on olnud võimalik saavutada selleks, et riigipiiri leping Venemaaga võiks teoks saada ja me selle suure probleemi saaksime lahendatud. Rahalist kauplemist pole minu teada ka varasematel aegadel piirikõnelustel käivitatud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Te olete selle protsessi sees olnud tükk aega. Mina olen paraku mängu jälginud nagu pealtvaataja ja mulle tundus, et piirileping vindus ja venis tükk aega. Venemaa mängis solvunut, kuni järsku tekkis moment, kus Moskva oli huvitatud lepingu allakirjutamisest. Tseremooniat ennast ma nägin televiisori vahendusel ja Vene välisminister oli väga rõõmsa näoga, kui ta seda allkirjastas. Kas ei olnud võimalust nende käest midagi siiski küsida, kas või presidendi ametiraha või veel midagi? Tundus küll, et situatsioon oli kuidagi järsult muutunud. Kuidas te seda kommenteerite?

Välisminister Urmas Paet

Minu arvates eeldus, et Venemaal on justkui neid piirilepinguid rohkem vaja kui Eestil, on vigane. Nendel kõnelustel oli võimalik rääkida konkreetsest piirilepingust sisuliselt. Ja kui eeldus on see, et seda lepingut oleks justkui Vene poolel rohkem vaja olnud, siis ma ütlen veel kord, et see ei ole päris õige. Piiri selget fikseerimist on vaja mõlemale poolele. Ei ole õige eeldada, et ühel on seda millegipärast rohkem vaja.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Priit Sibul!

Priit Sibul

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Arvestades praegust olukorda nii julgeolekus kui muudes sfäärides, kui kiiresti on teie hinnangul võimalik Riigikogul see eelnõu seadusena vastu võtta? Kas see juhtub veel tänavu ja kindlasti selle parlamendikoosseisu ajal?

Välisminister Urmas Paet

Mul ei ole mõtet selle üle väga spekuleerida. Nagu ma juba ütlesin, Eesti parlamendis on tempo valimisel, kuidas protsessiga edasi minna, tähtis silmas pidada, millal Vene parlament alustab ratifitseerimisprotsessi, kuidas ja mis tempoga nemad liikuda plaanivad. Eks te ise teate parlamendiprotseduure hästi, teate, kui ruttu on teoreetiliselt võimalik midagi teha. Aga kuna tegemist on kahepoolse lepingu ratifitseerimise otsusega, siis on oluline ka vaadata, mida teine pool ratifitseerimisprotsessis teeb.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andres Herkel, teine küsimus!

Andres Herkel

Aitäh! Austatud minister! Ma pöördun oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Ma kindlasti ei eelda, et me peame lahkuma rahvusvahelise õiguse tasapinnalt – seda kindlasti mitte. Küsimus on aga selles, miks me oleme ratifitseerimisprotsessis Venemaast mitu sammu eespool. Miks me just nimelt ei käitu nii, nagu te osutasite? Nõue tühistada sealse parlamendi hiljutised otsused ja lõpetada okupatsioonid peaks käima eespool seda protsessi. Kas te nii ei arva?

Välisminister Urmas Paet

Ma ütlesin, et see nõue on olemas. See on nii meie kui ka kogu Euroopa Liidu ühisnõudena olemas. Aga tulen veel kord oma sissejuhatava jutu juurde: minu meelest on riigipiiri lepingute olemasolul siiski selgelt julgeolekupoliitiline mõõde, arvestades ka tulevikku. Seetõttu ma arvan, et ei oleks tark riigipiiri fikseerimise protsessiga üldse mitte edasi minna.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peeter Võsa, teine küsimus!

Peeter Võsa

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kui mingisugust rahalist kauplemist ei ole toimunud ja me teame, millist kasu Venemaa sellest lepingust saab, siis on ehk mõistlik küsida, mis kasu saame meie. Aga ma tahaksin hoopis küsida, kes sellest ikkagi kasu saab.

Välisminister Urmas Paet

Ma arvan, et tervikuna saab kasu kogu Eesti ühiskond, kui meil on lõppude lõpuks selgelt fikseeritud riigipiir Venemaaga. Kui mõlemad pooled seda piiri aktsepteerivad, siis saame lõpuks päevakorralt maha võtta teema, mis potentsiaalselt hõlmab endas suuri probleeme. Me kõik teame Euroopa ajaloost, sh ka lähiminevikust, kuidas territooriumide ja selgelt määramata piiride küsimused on tekitanud kõikvõimalikke arusaamatusi ja rängemaid muresid.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Aivar Kokk

Aitäh, juhataja! Hea minister! Saan ma õigesti aru, et praegu ikkagi kehtib Tartu rahuga kehtestatud piir? Et me ei saa rääkida, et meil ei ole piiri? Ka on mul küsimus, kas me ikka saame rääkida piirilepingutest, kui teine pool on riik, kes ei pea lugu ühestki piirist ei otseses ega kaudses mõttes.

Välisminister Urmas Paet

Kõigepealt täpsustuseks praeguse olukorra kohta, et jah, meie poolt vaadates de iure justkui Tartu rahu järgne piir on. Samas on fakt, et seda ju Eesti piirivalve ei kontrolli – ta pole seda teinud päris pikka aega. See on siiski reaalsus ja me peame ka sellest rääkima. Mis puutub teise poolde, siis veel kord: Venemaa käitumine Krimmis ja mujal Ukrainas on ühemõtteliselt hukka mõistetud. Seda on teinud rahvusvaheline kogukond, sh Euroopa Liit ja NATO, mille liige me oleme. Aga kui vaadata teie laual olevat eelnõu, siis selle kohta ma ütlen kolmandat korda selle veerandtunni jooksul, et suhetes Venemaaga on selgus piiriküsimuses muude aspektide kõrval ka oluline julgeolekumõõde.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister, te ütlesite, et piirilepingu olemasolu on tuleviku julgeoleku tagatis. Usun, et selle vastu ei vaidle siin saalis keegi, et piirileping on mõlemale poolele vajalik. Küsimus on, milline piirileping ja millistel tingimustel. Te viitasite ka 2005. aasta menetlusele ja sellest johtuvalt ma tuletan meelde, et 2005. aastal lisas parlament preambulisse õiguskantsleri ettepanekul viite Tartu rahule. Mismoodi selle viite väljajätmine meie õiguslikku ja julgeolekupoliitilist olukorda parandab? Kuidas see meile tugevamad garantiid annab, kui me selle nüüd preambulist välja jätame?

Välisminister Urmas Paet

Kõigepealt, ma ei ole nii ambitsioonikat väidet välja käinud, et piirileping Venemaaga on Eesti julgeoleku tagatis. Eesti julgeoleku tagatis on siiski ennekõike meie liikmesus NATO-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ning meie oma ühiskonna tugevus. Need on tagatised.
Ma ütlesin tegelikult, et piirilepingutel on julgeolekupoliitiline mõõde. Jah, kindlasti on. Mis puutub preambulisse, siis 2005. aastal tegi parlament avalduse ja lisas ratifitseerimisotsusesse preambuli, kus muu hulgas oli viide Tartu rahulepingule. Selles eelnõus, mis teil laual on, on lepingu teksti muu hulgas täiendatud lausega, mis ütleb väga selgelt, et lepingud käsitlevad ainult piiriga seotud küsimusi, mis tähendab, et üsna laia tõlgendamisruumi, mis 2005. aastal justkui olemas oli, nüüd enam ei ole. Sama seisukohta on väljendanud ka õiguskantsler. Seega mingit õiguslikku selgitust iseenesest vaja ei ole. Lepingutes endis on selgelt öeldud, et piirilepingud käsitlevad ainult piiriga seotud küsimusi. Nii et kõikvõimalikele kartustele, tõlgendustele ja spekulatsioonidele õigusliku järjepidevuse teemal, mida 2005. aastal esitati, seekord ruumi ei ole. Seda on väga selgelt öelnud ka õiguskantsler.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Väino Linde!

Väino Linde

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas sa võiksid veidi selgitada merealade piiritlemise lepingu kujunemist ja võib-olla konkreetsemalt ka kuulsa või kurikuulsa Vaindloo saare ja kogu selle kolmnurgaga seonduvat? Kuidas see nüüd on osutunud tervenisti teisel pool piiri olevaks? Mis selle kokkuleppe alus ja põhjus oli?

Välisminister Urmas Paet

Mis puutub merealade piiritlemisse, siis selle kohta erinevalt maismaapiirist Eesti Vabariigil ja tollasel Nõukogude Liidul või Vene Föderatsioonil enne teist maailmasõda kokkulepet ei olnud. Selles osas tuli läbirääkimistel lähtuda rahvusvahelisest õigusest ehk siis mereõigusest, kus on päris täpselt kirja pandud, kuidas merepiiri riikide vahel määratakse. Piirijoon Narva ja Soome lahel hakkab kulgema arvestuslikul keskjoonel, mis on tõmmatud nii, et iga selle punkt on võrdsel kaugusel mõlema riigi ranniku madalveejoone lähimatest punktidest. See keskjoone meetod on kõigiti tunnustatud viis merepiiride määramiseks rahvusvahelise mereõiguse alusel. See ongi alus, mille järgi selles lepingus on Eesti ja Venemaa vaheline merepiir märgitud. See on vastus, kuidas see merealade piir on tekkinud. See tuleneb rahvusvahelisest mereõigusest.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud välisminister! Kui üldine meediapilt ja Ukraina sündmused korraks kõrvale jätta, siis kas peale lepingu allakirjutamist Moskvas on olnud teise poolega mingit otsekontakti? Kas on olnud üldse mingit signaali, mille põhjal võiks järeldada, et lepingute ratifitseerimine sealpool pidurdub? Või ei ole sellist signaali?

Välisminister Urmas Paet

Ei, sellist infot küll ei ole. Nagu ma ütlesin, ainuke info, mis on, on selle kohta, et käib parlamendimenetluse eelne kooskõlastusprotsess. See on viimane, suhteliselt värske teave.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Inara Luigas

Aitäh! Austatud minister! Ma väga palun, et te oleksite oma sõnastustes täpsem. Te ütlesite, et 9. oktoobril 2012. aastal oli Riigikogus üksmeel, justkui sajaprotsendiline kokkulepe anda Vabariigi Valitsusele õigus alustada läbirääkimisi, et jõuda piirilepinguni. Ütlen teile teadmiseks – mul on see ettepanek siin kirjalikult olemas –, et fraktsiooni mittekuuluvatest rahvasaadikutest kirjutas sinna alla ainult üks inimene. Aga ma puudutan veel sellist teemat nagu artikkel 8, mis lõpeb sõnadega: muud majandustegevust piirivetes ning riigipiiri režiimi eri aspekte reguleeritakse eraldi kokkulepetega. Te olete öelnud, et see leping annab julgeolekugarantii, hiljem aga olete oma sõnastust muutnud. Öelge, palun, millised lepingud lisanduvad veel sellele lepingule.

Välisminister Urmas Paet

Otseselt ei pea midagi lisanduma. Küsimus on pigem võimaluses, et vahest tahavad pooled ehk Eesti ja Venemaa midagi reguleerida ametkondlike kokkulepetega – näiteks kalapüügi korraldus, mingisugused päästealased lepped või mis iganes –, mis puudutavad tegevusi, mille mõju võib ulatuda üle piirijoone. Mingit kohustust midagi veel teha, mingeid lisalepinguid sõlmida ei ole. See on pigem võimalus sõlmida ametkondlikke kokkuleppeid, kui on mingeid konkreetseid probleeme, mis on seotud piiriga või seda ümbritseva alaga.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Ma kuulasin teie seletust küsimusele Vaindloo probleemi kohta. Te puudutasite korraks ka õhupiiri, aga seletasite ainult merepiiri. Sealkandis on tegemist sellega, et maismaapiir, merepiir ja õhupiir ei kattu, need lähevad erinevat joont mööda. Vene lennuk on korduvalt põiganud minutiks meie territooriumile, ületanud meie merepiiri, aga jäänud oma õhupiiri sisse. Seepärast Venemaa ei ole iialgi vastanud asjaomastele nootidele, mida on Venemaale saadetud paraja sümfoonia jagu. Kogu asi on selles, et tuleks merepiir ja õhupiir vastavusse viia. Kas see Vaindloo probleem lahendatakse ära või ei lahendata?

Välisminister Urmas Paet

Üks võimalus on see küsimus reguleerida päästealases ehk hädaolukordade kokkuleppes, mida siseministeeriumid on ette valmistanud ja kus on määratud alad, kus on ühe poole ja kus teise poole vastutus. Paraku selle leppe sõlmimiseni pole veel jõutud. Aga iseenesest, jah, teie nimetatud väikeste nurkadega seotud tehnilised mured on olemas. Üks võimalus lahendus leida on sõlmida kokkulepe, mida ma nimetasin.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marianne Mikko!

Marianne Mikko

Aitäh! Lugupeetud välisminister! Mis on teie sõnum nendele skeptikutele, kes ütlevad, et Eesti Vabariigi parlament Riigikogu kiirustab piirileppe ratifitseerimisega?

Välisminister Urmas Paet

Ma selgitan veel kord põhihoiakut, mida ma olen seni väljendanud. Kogu see Eesti-Vene piirileppeid puudutav protsess on, me kõik teame, kestnud 22 aastat. Ühtpidi võib anda hinnangu, kas 22 aastat on lühike või pikk aeg elada ajutise kontrolljoonega ja üritada olukorda normaliseerida, et oleks ikkagi olemas riigipiir riigipiiri režiimiga, mida mõlemad pooled aktsepteerivad. Ilmselt see hinnang on subjektiivne. Teine lähenemine on see, kui realistlik oleks tulevikku vaadates eeldada, et mõne aja pärast võib olukord olla teistsugune. Ehk näiteks õnnestuks kokku leppida mingisuguses teistsuguses piirijoones? Meil on realistliku hinnangu andmise võimalus. Ja vajalik on ka kolmas hinnang. Tulevikku vaadates tuleb ikkagi silmas pidada sedasama julgeolekupoliitilist mõõdet ja küsida, mida on Eestil julgeolekupoliitilises mõttes võita, kui me hoiame seda teemat jätkuvalt lahti, kui me oleme edaspidigi olukorras, kus meil on Vene riigiga erinev arusaam sellest, kus meie vaheline riigipiir peaks olema. Mina arvan, et meil ei ole sellest olukorrast suurt midagi võita.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Kokk, teine küsimus!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas seda lepingut arutades on mõeldud selle peale, et Narvas jäävad meie elektrijaamade jahutusvee nupud nüüd teisele poole piiri? Kas on ka mõeldud alternatiividele – on see siis uus pump ja torujuhtme vedamine või miski muu lahendus, et jahutada selliseski olukorras elektrijaama, kui keegi peaks teiselt poolt nuppu vajutama, et lüüsid avada?

Välisminister Urmas Paet

Kõigepealt, nagu te ilmselt teate, võrreldes olukorraga, mis on valitsenud taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal kogu aeg, ei muutu midagi. Kindlasti ei ole korrektne rääkida juttu, et nüüd äkki jääb midagi kuhugi teisele poolele. Meie energeetikas, sh Narva hüdroelektrijaamas ei muutu piirilepingute jõustudes võrreldes praeguse ja üldse viimastel aastakümnetel valitsenud olukorraga mitte midagi hullemaks. Energiaettevõtted – Eesti poolt Eesti Energia ja Vene poolt nende ettevõte – on asjaomases tehnoloogias kokku leppinud ja nad võivad seda ka tulevikus teha. See on juba otsustamise koht, kas selleks on energeetika eest vastutavatel ministeeriumidel vaja sõlmida mingi ametkondlik kokkulepe või piisab sellest, kui on ettevõtete vahel kokkulepe. See võimalus läheb sellesama 8. artikli alla, millest me enne rääkisime. Ja teisalt, mis puudutab üldse laiemalt energiajulgeolekut Eestis, siis see, et me oleme nüüd ka Põhjamaade elektrivõrkudega Estlink 1 ja Estlink 2 kaudu ühendatud, muudab meie energiajulgeolekualase olukorra hoopis teiseks, kui see oli veel mõni aasta tagasi. Ka seda peaks taustana silmas pidama.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andrus Ansip, teine küsimus!

Andrus Ansip

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Minu arusaamine piiridest on selline, et üldjuhul territoriaalvete piir ei kattu merepääste piiriga ega ka lennujuhtimisüksuse kontrollitava õhuruumi piiriga. Seoses Vaindloo saarega on siin justkui olemas ootus, et tulevikus peaksid riigipiir, lennujuhtimiskeskuse kontrollitava õhuruumi piir, merepääste piir ja veel mitmed muud piirid hakkama üksüheselt kattuma. Kas see ootus on kuidagi põhjendatud?

Välisminister Urmas Paet

Ootusi võib ju olla igasuguseid, eks ole! Aga selles mõttes on sul muidugi õigus, et nii on. Lennujuhtimisega seotud riigipiirid ei pruugi maismaa omadega kokku langeda ja tihti ei langegi. Lennujuhtimise piirid tõmmatakse nii, kuidas on kõige mõistlikum ja ratsionaalsem, lennuohutuse seisukohalt kõige otstarbekam. Sama käib ka merepääste kohta. Selles mõttes, jah, ei ole õige a priori eeldada, et maismaa- või merepiir on ühtlasi ka üks ühele lennujuhtimise piir. Tihti see nii ei ole.

Aseesimees Laine Randjärv

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, välisminister Urmas Paet! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni!

Marko Mihkelson

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti ja Venemaa kaasaegsed suhted on läbi teinud tõuse ja mõõnu, kusjuures peahoovuseks on olnud kõik see, mis ühel või teisel määral on olnud seotud Nõukogude Liidu lagunemisega. Eriti viimastel nädalatel Ukrainas toimuv kinnitab, et Kremlis püsib arusaam: Nõukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof ning toimunu tuleb ühel või teisel viisil tagasi pöörata. Selline mõtteviis ei tule kindlasti kasuks suhetes naabritega, kes tahavad olla vabad ja demokraatlikud riigid.
Eestil ja teistel Balti riikidel on õnnestunud viimase 20 aastaga teha oma suveräänsuse kindlustamiseks ära rohkem kui kunagi varem iseolemise ajaloos. Balti riigid suutsid kõigepealt leida kiire rahvusvahelise toetuse Vene üksuste lahkumiseks 1994. aastal ning seejärel ühineda nii Euroopa Liidu kui NATO-ga. Kui esimene samm poleks õnnestunud, oleks ka teised kaks jäänud venima ning praegu oleks meil juba olnud peaaegu võimatu olla sama edukad kui 2004. aastal. President Lennart Meri poolt omal ajal viidatud ajaloo võimaluste aken sulgus meie selja taga.
Nüüd näeme, kui keeruline on Gruusial saavutada isegi NATO liikmesuse tegevuskava ning Ukrainal läheneda Euroopa Liidule. Tänapäeva Venemaa välispoliitikas on ikka olnud esiplaanil lääne huvide ja kohaloleku tõrjumine endise impeeriumi ruumis. Viimastel aastatel on see muutunud tunduvalt jõulisemaks ning nii Gruusia kui Ukraina puhul pole hoitud tagasi ka konventsionaalse jõu kasutamisest.
Seda taustsüsteemi arvestades on Eesti valitsused viimasel paaril tosinal aastal keskendunud suhetes Venemaaga väikeste sammude taktikale. Me lepime kokku selles, mis on võimalik, ning viisil, mis ei kahjusta meie huvisid. Üks lahtine teema on läbi aegade olnud Eesti-Vene piirilepingute küsimus.
Rahvusvahelistes suhetes kehtib põhimõte, et piirid naaberriikidega on lepingutega kinnitatud, seega on piirilepingute olemasolu pigem reegel kui erand. Juba 1990. aastate alguses mõisteti Eestis, et piirilepingute sõlmimine Venemaaga mõjub meie julgeolekule positiivselt. See aitab suurendada stabiilsust ja ettearvatavust riikidevahelistes suhetes ning välistab võimalikke arusaamatusi ja vääritimõistmisi nii olulises küsimuses, nagu seda on riikide territooriumid. Selgelt paika pandud ja maha märgitud piir on seega ülivajalik julgeolekut kindlustav tegur.
Head kolleegid! Tänane arutelu pole sugugi esimene kord, kui Riigikogu istungil on jutuks Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimine. Mäletatavasti kiitis Riigikogu X koosseis 20. juunil 2005. aastal 78 poolthäälega heaks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Kaks päeva hiljem kuulutas Vabariigi President selle ka seadusena välja. 27. juunil 2005. aastal andis aga Vene pool üle noodi, milles teatati kavast algatada riigisisesed protseduurid, loobumaks allakirjutatud lepingutest, viidates tõele mittevastavale väitele, et Riigikogus vastuvõetud ratifitseerimisseadusega lisati lepingule uusi aspekte. Riigikogu oli siis õiguskantsler Allar Jõksi soovitusel täiendanud ratifitseerimisseadust põhjusel, et toonane lepingute tekst võis jätta ruumi pahatahtlikuks tõlgendamiseks. See oli õige otsus, mis lõppkokkuvõttes viis selleni, et meie täna arutlusel olev piirilepingute eelnõu on tunduvalt õigusselgem ning hajutab 2005. aastal kerkinud kahtlused. Aga kõigest järjekorras.
Riigikogu praeguse koosseisu väliskomisjoni kuulamistel ja hulgal kohtumistel on piirilepingu puudumine tõusnud esile kui üks olulisimaid lahendamist vajavaid küsimusi kahe naaberriigi suhetes. Samas on olnud selge, et Eesti ja Venemaa suhetes esinevate probleemide arutamine ja neile lahenduste otsimine on keeruline, kui mitte võimatu ilma parlamentaarse diplomaatiata. 2012. aasta mais taastatud parlamentaarse dialoogi tulemusena toimusid sama aasta juulis Lõuna-Eestis ja Pihkvas kohtumised Vene Föderatsiooninõukogu väliskomisjoniga, et arutada piiriüleseid koostööprojekte.
Kohtumised said jätku sama aasta novembris toimunud Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimehe visiidiga Tallinna ning Riigikogu väliskomisjoni töövisiidiga Moskvasse 2013. aasta aprillis. Arvesse võttes väliskomisjoni kuulamiste käigus saadud informatsiooni, diplomaatilisel tasandil toimunud infovahetust ning Vene välisministri Sergei Lavrovi 1. septembril 2012. aastal tehtud avaldust, milles kinnitati Venemaa valmisolekut alustada Eestiga kõnelusi piirilepingute sõlmimise üle, jõuti väliskomisjoni 2012. aasta 9. oktoobri istungil konsensusliku otsuseni esitada kõigi Riigikogu fraktsioonide ja osa fraktsioonidesse mittekuuluvate rahvasaadikute toetusel Vabariigi Valitsusele ettepanek alustada Venemaa Föderatsiooniga konsultatsioone, leidmaks võimalusi mõlemaid pooli rahuldava piirilepingu sõlmimiseks. See ettepanek põhines teadmisel, et Eesti soovib arendada teineteise suveräänsust ja õiguslikku järjepidevust austavaid suhteid kõikide oma naaberriikidega, sh Venemaaga.
Riigikogu väliskomisjon sai 31. oktoobril 2012. aastal alanud konsultatsioonide voorudest pidevalt ülevaateid nii välisministrilt kui ka kõnelustel osalenud diplomaatidelt. Kuulamiste käigus pidas väliskomisjon vajalikuks rõhutada, et kogu kõneluste protsess peab olema võimalikult avatud ning läbipaistev. Väliskomisjon andis 12. märtsil 2013. aastal toimunud istungil heakskiidu Välisministeeriumi tegevusele konsultatsioonidel ning leidis, et see vastab igati Riigikogu fraktsioonide antud mandaadile.
Väliskomisjon pöördus arvamuse saamiseks ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo poole. Oma arvamuses rõhutas professor Mälksoo, et piirikonsultatsioonide käigus lepingu tekstis tehtud lisandused vastavad peamisele murele, mis Riigikogul 2005. aastal preambulit kirjutades oli. Ta ütles: "Erinevalt varasematest variantidest saab Eesti tänu klauslile "we agree to disagree" enda riikliku järjepidevuse teesile muretsemata kindlaks jääda. Ühtlasi on säilinud Eesti parlamendi au ja nägu, sest just 2005. aasta preambul on meid viinud tänase sõnastuseni."
14. mail 2013. aastal kuulas väliskomisjon ära välisministri ülevaate piirikonsultatsioonide käigust ning arutas konsultatsioonide tulemusena sündinud piirilepingute eelnõude tekste. Väliskomisjon otsustas üksmeelselt tunnustada valitsuse tegevust piirikonsultatsioonidel ja tegi valitsusele ettepaneku astuda edasisi praktilisi samme piirilepingute lõplikuks jõustamiseks. Vabariigi Valitsus kiitis lepingute eelnõud heaks eelmise aasta 23. mail.
Veel enne Vabariigi Valitsuse otsust kuulas väliskomisjon ära ka õiguskantsleri seisukoha piirilepingute eelnõude kohta. 21. mail 2013 toimunud väliskomisjoni istungil esindas Eesti Vabariigi õiguskantslerit tema asetäitja-nõunik Nele Parrest. Õiguskantsleri kinnitusel ei mõjuta Eesti-Vene riigipiiri lepingu sõlmimine eelnõus väljapakutud kujul Tartu rahulepingu kehtivust Eesti riikluse olulise alusena ja Eesti Vabariigi järjepidevuse kandjana. Õiguskantsler on seisukohal, et Eesti järjepidevuse sümboliks ja sünnitunnistuseks olev Tartu rahuleping ei erine õigusliku jõu poolest teistest põhiseaduse § 122 lõikes 1 nimetatud riikidevahelistest piirilepingutest. See tähendab õiguskantsleri kinnitusel, et Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise riigipiiri kulgemist on võimalik määrata lisaks Tartu rahulepingule ka teiste, sh Tartu rahulepingut osaliselt muutvate piirilepingutega. Kui Eesti ja Venemaa vahel sõlmitakse eelnõus väljapakutud kujul uus riigipiiri leping, mis muudab senist Tartu rahulepingut üksnes riigipiiri määratlevas osas, siis muus osas jääb Tartu rahuleping kehtima. See tähendab, et kaitstud on põhiseaduse preambulist tulenev riikliku järjepidevuse põhimõte – väärtus, mida Tartu rahuleping kannab ja samas ka Eesti põhiseadus kaitseb. Lisatud klausel, et leping puudutab eranditult vaid riigipiiriga seonduvat, seisab õiguskantsleri hinnangul vastu ohule, et sõlmitavat lepingut tõlgendatakse Eesti Vabariigi tahte ja ühtlasi Eesti Vabariigi põhiseaduse vastaselt.
Komisjoni istungitel on arutatud ka otsuseid ning tegevusi, mida meie ministeeriumidel  ja teistel ametkondadel on vaja teha piirilepingute sõlmimise järel, seda eelkõige seoses Eesti riigipiiri tähistamise ja väljaehitamisega ning ka veekogudel kulgeva riigipiiriga seotud küsimuste lahendamisel. Väliskomisjonile on nende teemadega seotud küsimusi selgitanud Välisministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi, samuti Politsei- ja Piirivalveameti ning Veeteede Ameti esindajad.
Parema ülevaate saamiseks korraldas väliskomisjon tänavu 13. ja 14. märtsil väljasõidu Narva ja Kagu-Eestisse. Narvas kohtuti energeetikutega ning tutvuti Narva veehoidla tammi haldamisega seotud tehniliste küsimustega. Politsei- ja Piirivalveameti esindaja kirjeldas nende igapäevatöös ette tulevaid küsimusi ja probleeme seoses praeguse kontrolljoone tähistamise ning valvamisega. Järgnenud ringsõidul Kagu-Eestis liitusid väliskomisjoni liikmetega ka Riigikogu Setomaa toetusrühma liikmed. Kohtumistel Politsei- ja Piirivalveameti esindajate, kohalike omavalitsusjuhtide ja piirkonna elanikega olid kõne all peamiselt kohalike elanike vajadused ja võimalused piiri ületamiseks, piiripunktide töökorraldus, kohalik teedevõrk ning liikumisvõimalused, samuti võimalused ettevõtluse arendamiseks ja piiriüleseks koostööks. Setumaal alanud arutelu jätkus 8. aprillil väliskomisjonis toimunud kohtumisega, millel osalesid Seto Kongressi ja Setomaa Valdade Liidu esindajad. Kohtumisel avaldati lootust, et nii mõneski küsimuses võiks leida lahendusi piirilepingute ratifitseerimise järel korraldatavatel Eesti ja Venemaa eri ametkondade läbirääkimistel, kuid samas tõdeti, et nüüdseks muutunud rahvusvahelises olukorras on keeruline ennustada Venemaa võimude tahet ja valmisolekut selleks.
Samas saame endiselt rõhutada Riigikogu fraktsioonide 2012. aasta oktoobris väljendatud seisukohta, et Eesti soovib arendada teineteist austavaid suhteid kõikide oma naaberriikidega, sh Venemaaga.
Riigikogu väliskomisjon alustas Vabariigi Valitsuse poolt tänavu 10. märtsil algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 614 ettevalmistamist esimeseks lugemiseks oma 18. märtsi istungil. Eelnõu tutvustas ning komisjoni liikmete küsimustele vastas välisminister Urmas Paet. Arutelu käigus tõdeti, et järsult halvemaks muutunud julgeolekukeskkonnas vajab Eesti kindlalt fikseeritud riigipiiri ning seda sätestavat piirilepingut oma naabriga. Samas vajame teadmist, et Venemaa parlament on endiselt valmis 18. veebruaril Moskvas alla kirjutatud piirilepinguid ratifitseerima. Väliskomisjon otsustas konsensusega, et piirilepingu ratifitseerimise protsessiga on õige edasi minna lähtuvalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest.
Väliskomisjoni 7. aprilli istungil võeti vastu eelnõu puudutavad menetluslikud otsused. Esiteks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta piirilepingute ratifitseerimise eelnõu 614 esimeseks lugemiseks täiskogu istungi päevakorda tänavu 16. aprilliks. Ja teiseks, väliskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva ehk 2. mai 2014 kell 16. Kõik menetlusotsused langetati komisjonis konsensusega. Samuti otsustas väliskomisjon, et esimese lugemise lõppedes liigutakse edasi teisele lugemisele ja ühtlasi lõpphääletusele alles siis, kui ratifitseerimisprotsess on alanud ka Venemaa Föderatsioonis. See vastab kõigiti ka Vene poliitikute varasematele seisukohtadele, mis väljendasid soovi liikuda lõppotsuse suunas võimalikult samaaegselt. Aitäh tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Imre Sooäär, teine küsimus!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud komisjoni esimees! Ajalugu ei oska mitte keegi ennustada. Keegi ei saa kindlalt väita, et kunagi tulevikus, võib-olla viie, kümne või viiekümne aasta pärast on meie idanaabriks hoopis teistsugune Venemaa, hoopis teistsuguste juhtide, hoopis teistsuguse struktuuri ja demokraatiaga kui praegu. Kas kõnealune leping tsementeerib selle piiri nii, et me kunagi ei või tagasi saada Tartu rahu järgseid piirialasid ka hoopis teistsuguse Venemaa käest?

Marko Mihkelson

Aitäh, Imre, selle küsimuse eest! Riigipiiri lepingus on must valgel kirjas, et pooltel ei ole teineteise suhtes territoriaalseid nõudmisi. Ma arvan, et praeguses rahvusvaheliselt tõesti pingestunud olukorras, eriti kui me vaatame sündmuste käiku Ida-Ukrainas, on see klausel, mille muuseas palus lepingusse kirjutada Venemaa pool, väga aktuaalne.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andrus Saare!

Andrus Saare

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Nagu sa siin välja tõid, väliskomisjon kohtus mitmel korral piiriäärsete elanike, sh setude esindajatega. Neil oli sinu sõnul mitmeid probleeme, mida piirilepingud ei käsitle, aga mida tuleks edaspidi muudes lepetes käsitleda. Mis teemad need olid, mis piiriäärsetele elanikele muret valmistavad?

Marko Mihkelson

See on väga oluline küsimus. Väliskomisjonil on ka varasematel aastatel olnud väga hea ülevaade ning tihedad kontaktid Setomaa Valdade Liidu juhtide ja Seto Kongressi esindajatega. Ma mäletan, et ka enne 2005. aastal toimunud ratifitseerimisprotsessi me kohtusime. Ma pean ütlema, et nende küsimuste lahendamiseks, mis kõlasid 2005. aastal siin saalis, on Vabariigi Valitsus väga paljudes valdkondades teinud olulisi investeeringuid. Näiteks on parandatud teedevõrku ja infrastruktuuri tervikuna. Setumaa kultuuri- ja muud arenguprogrammid on aastate jooksul osutunud väga olulisteks kohaliku elu ja ka piiriülese koostöö edendamise instrumentideks.
Ei tohi jätta tähelepanuta, et Eesti Vabariigi kuulumine Euroopa Liitu on suurel määral kaasa aidanud ka piiriüleste projektide rahastamisele ja elluviimisele. Tänavu sügisel seisab ees kaks minu arvates kohalikele elanikele väga tähtsat sündmust. Meie piirialadel Kagu-Eestis on see äärmiselt oluline, kui tõenäoliselt septembri lõpus avatakse Petseris nn Seto Maja, millega seotud töid on tehtud mitme aasta jooksul. Ja samamoodi hakkab lõpule jõudma Värska–Petseri valgustatud maantee rekonstrueerimine.
Uus Euroopa Liidu finantsperspektiiv annab kuni 40 miljonit eurot edasiste projektide elluviimiseks piiriüleses koostöös. Selles osas on võib-olla põhiliseks murekohaks, milles me oma silmaga veendusime väliskomisjoni märtsikuisel visiidil Kagu-Eestisse, just nimelt piiriületuspunktid. Näiteks Lüübnitsa-Medli piiriületuspunktis on inimesed sisuliselt ära lõigatud võimalusest minna Kolpino saarele kirikusse või surnuaeda. Eriti häiriv on see kirikupühadel. Loodetavasti on kahepoolsete läbirääkimiste kaudu võimalik see piiripunkt taasavada, kas või kirikupühade ajaks. Samas on senised infrastruktuuri väljaarendused kahtlemata tunduvalt kergendanud piiriületust. Üks moment veel: kahepoolses piiriületuspunktide lepingus on ette nähtud ka autode piiriületus Saatse-Kruppa piiripunktis. Seda praegu tegelikus elus teha ei saa. Küllap see on järjekordne viide meie Vabariigi Valitsusele, et piiriületuspunkte käsitlevate konsultatsioonide käigus tuleb ka need teemad kindlasti lähiajal päevakorda võtta.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Me avame läbirääkimised. Palun, Marianne Mikko, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Marianne Mikko

Lugupeetud istungi juhataja! Auväärsed kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et kahepoolse lepinguga legaalselt fikseeritud ning vastastikku tunnustatud piir Venemaaga on Eesti riigi julgeoleku huvides. See välistab igasugused territoriaalsed nõudmised Venemaa poolt ning loob diplomaatilise mehhanismi tekkida võivate piiriküsimuste lahendamiseks. Tuleb rõhutada, et piirileping ei muuda Tartu rahulepingut. See jääb kehtima ka tulevikus. Just seetõttu on Eesti nõudmisel piirilepingu teksti lisatud selge säte, mille kohaselt reguleerib leping ainult piiriküsimust. Seega ei anna riigipiiri leping hinnangut ei Tartu rahu kehtimisele ega sellest tulenevatele Eesti riikluse aluspõhimõtetele, eeskätt Eesti riigi õiguslikule järjepidevusele.
Samas pole Eesti-Vene piirileping võluvits, mis lahendaks otsekohe kõik Eesti julgeoleku ja turvalisusega seotud probleemid. Seda pole ükski piirileping, ükskõik kui kaua või põhjalikult pole seda ette valmistatud ja selle üle läbi räägitud. Nii nagu Eesti ja muu Euroopa ajalugu näitab, tuleb lisaks diplomaatilistele lepingutele olla ka reaalpoliitilisteks katsumusteks valmis. Muud meetmed unarusse jätta on tänapäeval naiivne.
Analüüsides sügavamalt erinevaid poolt- ja vastuargumente, mis Eesti meedias ja ühiskonnas tervikuna sellel teemal on kõlanud, tuleb tõdeda, et selge ja üheselt mõistetav piirileping ning sellest tulenev piir Venemaaga mõjub Eesti turvalisusele ja julgeolekule positiivsemalt kui umbmäärane status quo meie ning Euroopa Liidu ja NATO idapiiril. Viimane areng Ukrainas pigem toetab kui ei toeta seda argumenti.
Piirileping pole mitte protsessi lõpp, vaid algus, sest nüüd tuleb Eestil koos Euroopa Liidu ja NATO-ga hakata välja ehitama tugevat idapiiri – piiri Venemaaga. Veel kord: kõik Eesti Vabariigi taasiseseisvuse aja valitsused, peamised erakonnad ja mitmed tuntud rahvusvahelise õiguse eksperdid kinnitavad, et see piirileping ei muuda Tartu rahulepingu kehtivust Eesti iseseisvuse ja järjepidevuse seisukohalt. Piirilepingu ratifitseerimine ilma parlamendipoolsete deklaratsioonideta on ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 2011. aasta valimisprogrammi üks lubadusi. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Vladimir Velman Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Vladimir Velman

Austatud istungi juhataja! Hea välisminister! Kolleegid! Üheksa aastat tagasi, kui piirilepingu ratifitseerimise teema siit saalist esimest korda läbi käis, olin ka nende Riigikogu liikmete hulgas, kes seda teemat arutasid. Siis oli küllalt palju neid, kes arvasid, et kahepoolsete lepingute ratifitseerimise ajal ei tohi kumbki pool ühtki sõna sinna lepingusse lisada, sest see muudab suhtumist lepingusse. Tookord läks nii, et 78 Riigikogu liiget tõesti hääletas lepingu poolt. Aga lõpuks Venemaa käitus nii, nagu ta käitus, kuna meie muutsime lepingut preambuli näol.
Ma tahan rääkida pigem sellest, et kui me ratifitseerime riigipiiri lepingu, ega sellega veel piiriprobleemid ei lõpe. Siis tuleb rohkemgi tegeleda probleemidega, mis seal on. Nendest probleemidest rääkis Marko Mihkelson ja nende kohta esitasid küsimusi ka mõned rahvasaadikud. Tõesti tuleb teha palju tööd, et elu korraldada nii, et eelkõige Setumaa elanikud saaksid vabamalt liikuda pühade ajal ja muulgi ajal, et nad pääseksid vabamalt üle piiri, et käia kohtades, kuhu on maetud nende lähedased. Seda teemat tuleb Venemaaga arutada ka edaspidi.
Ka tuleb teha korda need teed, mis on Värska vallas värskelt tehtud Euroopa rahaga. Tuleb panna neile mustkate peale, sest praegu on need tolmused ja sügisel savised. Ja kui me ei jõua nii kaugele, et mustkate tuleb sinna peale, siis varsti on need teed läbimatud.
Kokku võttes on Eesti Keskerakonna fraktsioon seisukohal, et, nagu ütles meie fraktsiooni esimees Kadri Simson, piir on parem kui piiritus. Loomulikult on see maitseküsimus, aga selle juurde me jääme. Eesti Keskerakonna fraktsioon toetab riigipiiri lepingute ratifitseerimist. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Andrus Ansip Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Andrus Ansip

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma olen endiselt veendunud selles, et reguleeritud piirisuhted on paremad kui reguleerimata piirisuhted. Selleks, et seda üle kinnitada, ei olnud vajadust siia kõnepulti tulla. Põhjus, miks ma siia kõnepulti tulin, on seotud eelkõige sellega, et isegi mõned Riigikogu liikmed kipuvad segamini ajama merepääste piiri ehk SAR piiri riigi territoriaalvetega või majandusvööndi piiriga. See SAR piir ehk merepääste piir üldjuhul ei kattu ei territoriaalvete ega majandusvööndi piiriga. Search And Rescue piir määratakse eelkõige lähtudes riigi võimekusest merel mingeid päästetöid teha ja see piir võib olla ka nihkuv. Kui ühel riigil mingil ajal võimekus puudub, siis palutakse abi naaberriikidelt ja SAR piir võib seetõttu ajutiselt nihkuda. Kindlasti ei ole mingisugust mõtet üritada ühitada kas territoriaalvete piiriga või majandusvööndi piiriga ka lennujuhtimisüksuse kontrollitava õhuruumi piiri ehk FIR piiri. Flight Information Region on asi, mis on kokku lepitud juba 1947. aastal. Lennujuhtimisüksuse kontrollitav õhuruum üldjuhul ei kattu riigipiiridega. Tavaliselt on FIR piirid märksa avaramad kui riigipiirid. Seetõttu on mul palve: vaadake väga hoolega, missugune joon on kuhugi merekaardile tõmmatud ja lähtudes sellest, mis joonega konkreetselt tegu on, hakake rääkima sellest, kas Eesti saab piirilepingutega merd juurde või kaotab merd. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel esinema Marko Mihkelsoni!

Marko Mihkelson

Lugupeetud istungi juhataja! Ma ei hakka üle rääkima neid punkte kõnest, mille ma pidasin väliskomisjoni esimehena, sest ka need punktid, mida ma seal rõhutasin ja mis käsitlevad ennekõike Eesti riigi huvidest tulenevat tegevust meie piiride õiguslikul määratlemisel, on väga selge seisukoht olnud ka meie erakonna jaoks, Isamaa ja Res Publica Liidu jaoks läbi pikkade aastate. Ma arvan, et ühtegi rahvusvahelist lepingut – vähemalt ei tule mulle praegu ühtegi sellist ette – ei ole Riigikogu ega ka Eesti erakonnad 20 aasta jooksul nii põhjalikult ja nii detailselt arutanud kui Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri lepingut. Ka viimases konsultatsioonide protsessis, mis leidis aset 2012. aasta lõpul ja 2013. aasta alguses, viisid Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning volikogu läbi väga põhjalikke arutelusid selle üle, millised on need muudatused, mis peaksid selles lepingus kajastuma, et kaitstud oleks Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse põhimõte ja et me saavutaksime tulemuse, mis oleks väga selgelt meie riigi huvides.
Ka eelmise aasta mais, enne seda, kui valitsus tegi otsuse kiita heaks konsultatsioonidel saavutatud tulemused, kogunes seda küsimust arutama Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu. Väga põhjaliku arutelu käigus leiti, et saavutatud tulemused on Eesti Vabariigi huvides ning Vabariigi Valitsus ja hiljem ka parlament peaksid tegema otsused, mis viivad lepingu lõpliku jõustamiseni.
Kogu selles viimase kahe aasta jooksul toimunud protsessis on Riigikogu väliskomisjon ja minu arvates ka kõik Riigikogus esindatud erakonnad näidanud üles riigimehelikku suhtumist. See on eriti tähtis praegu, kui olukord on meie julgeoleku seisukohalt mõnevõrra kriitilisem kui mõni aasta tagasi. Kahtlemata on õiguslikult määratletud piir Venemaa Föderatsiooniga oluline lisategur meie julgeoleku tagamisel.
Me ei rutta sündmustest ette. Praegu ei ole alust väita, et piirilepingute ratifitseerimise protsessi Venemaal pole. Kui see tõesti toimub nii meil kui ka seal ning kui viiakse läbi teine lugemine ja lõpphääletus, siis Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon toetab piirilepingu lõplikku jõustamist. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 614 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. mai kell 16.


8. 16:15 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (628 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Me läheme tänase järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 628 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli põllumajandusminister Ivari Padari!

Põllumajandusminister Ivari Padar

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine tuleneb vajadusest viia kehtivad reeglid kooskõlla Euroopa Liidu uute õigusaktidega otsetoetuste maksmise ning turukorralduslike meetmete kohta. Asjaomased Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusaktid võeti vastu eelmise aasta lõpus, detsembris.
Alates 2004. aastast on Eesti rakendanud ühtset pindalatoetust vaid põllumajandusmaale, mis oli seisuga 30. juuni 2003 heas põllumajanduslikus korras. Sellise klausli puhul on põllumajandusmaa toetusõigusliku pindala suurenemine olnud võimalik vaid enne liitumist PRIA-le deklareeritud pindala ulatuses. Ühise põllumajanduspoliitika reformi käigus muudeti see piirang alates 2014. aastast kehtetuks. Seadusmuudatusega antakse põllumajandusega tegelevatele isikutele võimalus taotleda ühtset pindalatoetust ja teisi põllumajandusmaa pindalaga seotud toetusi vastavalt tegelikule põllumajandusmaa suurusele ilma seni kehtinud 2003. aasta võrdlusaasta nõudeta. Samuti võimaldab seadusmuudatus viia põllumassiivide piirid vastavusse tegelike maakasutusotstarbe piiridega. Muudatusega suureneb Eestis kasutusel oleva põllumajandusmaa pindala. Põllumajandusmaa toetusõiguslike massiivide muutmiseks on PRIA-le esitatud üle 8000 avalduse ja hinnanguliselt võib see suurendada toetusõiguslikku pindala ca 1,6% ehk kokku 935 000 hektarini.
Põllumajandustoodete turu ühise korralduse meetmeid puudutavad sätted viiakse kooskõlla 2013. aastal ühise põllumajanduspoliitika reformi kokkuleppes otsustatuga. Tegemist on tehniliste muudatuste ning mitmete vananenud skeemide lihtsustamise või kehtetuks kuulutamisega. Põllumajandusettevõtetele see erilisi muudatusi kaasa ei too.
Lisaks jäetakse ühise põllumajanduspoliitika seadusest välja Euroopa Liidu toiduabi puudutavad sätted, kuna toiduabi rahastatakse alates 2014. aastast Euroopa Sotsiaalfondi raames loodavast Euroopa abifondist, mis on mõeldud enim puudust kannatavatele isikutele.
Seadusse lisatakse säte nõustamistoetuse andmise ettevalmistamiseks, kuna nõukogu määruse nr 1305/2013 artikli 15 lõike 3 kohaselt tuleb nõustamisteenuseid osutav asutus või isik valida pakkumismenetluses, mida reguleerib riigihankeid käsitlev õigus. Arvestades, et riigihanke menetluse läbiviimine võib kujuneda üsna ajamahukaks, on nõustamisteenuste saamiseks kavandatava toetuse võimalikult kiire rakendamise huvides vajalik asuda hankemenetluse läbiviimiseks ettevalmistustöid tegema enne seaduses tervikliku toetuse andmist käsitleva normistiku sätestamist. Tänan teid tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ühtegi küsimust ei ole, kõik on selge. Suur tänu, põllumajandusminister! Kaasettekandeks palun kõnepulti maaelukomisjoni liikme Meelis Mälbergi!

Meelis Mälberg

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 628 oma 7. aprilli istungil. Komisjonile tutvustas eelnõu Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik. Mai Talvik andis ülevaate Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõust, mille eesmärk on viia riigisisene õigus vastavusse uuenenud Euroopa Liidu õigusega. Põhilise muutusena tõi ta välja, et otsetoetuste taotlemisel kaob ära siiani kehtinud 2003. aasta võrdlusaasta nõue ja otsetoetust saab taotleda kogu tegelikult kasutatava põllumajandusmaa kohta. Samuti täpsustatakse põllumajandustoodete ühise turu korralduse meetmeid puudutavaid sätteid, sh neid, mis seonduvad koolipuuvilja ja kooliköögivilja kavaga, sekkumisostudega ning tootjaorganisatsioonidega. Seadust täiendatakse rakendussättega, mis annab võimaluse teha ettevalmistusi nõustamisteenuse osutaja valimiseks.
Paljud muudatused on protseduure lihtsustavad ja tehnilist laadi. Mai Talvik vastas komisjoni liikmete küsimustele ning pärast arutelu langetas maaelukomisjon järgmised otsused: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 628 täiskogu istungi päevakorda 16. aprillil 2014, määrata eelnõu ettekandjaks maaelukomisjoni liige Meelis Mälberg, teha ettepanek eelnõu 628 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 23. aprill 2014 kell 17.15. Kõik otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Head kolleegid, kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 628 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 23. aprilli kell 17.15.


9. 16:22 Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Meie tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 620 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Austatud Riigikogu aseesimees! Head parlamendiliikmed! Teie ees on täna kalapüügiseaduse muudatused, mis aitavad kaasa meie kalavarude mõistlikule majandamisele. Üldiselt võib öelda, et Läänemere kalavarude seis on viimastel aastatel paranenud. Aga selleks, et Eesti kalameestel oleks võimalus ka tulevikus rahulikult kalandusega tegeleda, tuleb aeg-ajalt ikka kalapüügikorraldust paremaks lihvida.
Praegu on olukord selline, et Eestis on kehtestatud merel püügi võimalused maakondade kaupa. Nagu te ette kujutate, ega merel maakonnapiire ju ei ole ja nii võib öelda, et praegune olukord on mõningast segadust tekitav. Teie ees olev seadusmuudatus võimaldaks edaspidi püügivõimalusi jagada püügiruutude kaupa, mis lubaks kala püüda vastavalt varude tegelikule seisule ja ka püüniste paigutamise kohti täpsemalt määrata.
Eelnõu paneb ka ette muuta räimepüügiõigusi puudutav regulatsioon paindlikumaks. Kaluritel tekib võimalus püügiõigusi omavahel vahetada vastavalt ajaloolisele püügiõigusele. Need ettevõtted ja ettevõtjad, kes on huvitatud räime püüdmisest Läänemere avaosas, saaksid võõrandada oma ajaloolise õiguse püüda kala Liivi lahel ja soetada selle asemel õiguse püüda kala Läänemere avaosas, ja ka vastupidi. Praegu liideti Läänemere avaosa ja Liivi lahe püügivõimalused kokku ja jagati neid siis kalurite vahel proportsionaalselt. Ka on eelnõus ettepanek muuta seadust nii, et kalurid säilitaksid tulevikus oma ajaloolise püügiõiguse ka juhul, kui nad ei ole üle kolme aasta seda õigust kasutanud, on aga vahetanud selle mõne muu püügiõiguse vastu kas Eestis või välismaal.
Üks vormiline, aga siiski oluline ja kalurite elu kindlasti lihtsamaks muutev uuendus puudutab riigile info esitamist. Kalandusega tegelev ettevõtja saab edaspidi kalapüügiga seotud andmed, teated ja taotlused esitada elektrooniliselt ja digiallkirjastatult. See on võimalus, mis minu meelest peaks praegu olema enesestmõistetav juba igas valdkonnas, kus inimene riigiga suhtleb.
Viimane muudatus, mille ma esile toon, puudutab kontrolli püügilaevade üle. See teie ees oleva eelnõu kohaselt karmistub. Euroopas on päris suureks probleemiks ülepüük ja kalalaevade mootorivõimsus mängib selles kindlasti oma rolli. Praegu on registrisse kantud laevade puhul mootorivõimsuse suurendamine küll keelatud, aga kontrollida seda ei saa. See on kaunis veider olukord. Tulevikus peab uute kalalaevade registrisse kandmisel või siis olemasolevate laevade peajõuseadmete vahetamisel mootori sertifitseerima. Kui Põllumajandusministeeriumil tekib kahtlus, et registrisse esitatud andmed mootorivõimsuse kohta tõele ei vasta, siis on neil edaspidi võimalus seda mõõta. Ütlen kohe, et see muudatus puudutab uusi laevu. Juba registris olevate laevade mootorivõimsust tõendavat dokumenti esitama ei pea. Ja uued nõuded kehtivad traalpüügilaevadele, mitte rannapüügipaatidele. Seadusega täpsustatakse ka olemasolevat nõuet, mille kohaselt peab merel kutselisel kalapüügil kasutama üksnes kalalaevade registrisse kantud laevu või paate, muid veesõidukeid kalapüügil kasutada ei või.
Selline eelnõu. Hea parlament, palun teid seda eelnõu toetada! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Urbo Vaarmann!

Urbo Vaarmann

Aitäh! Lugupeetud minister! Kus kohas või kuidas saab kontrollida seda laevade võimsust, kui pannakse uus mootor? Kas on olemas ka mingi amet selle jaoks?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Põllumajandusministeerium on see ministeerium, kes tegeleb nii kontrolliga kui ka tõenäoliselt sertifitseerimisega. Tahtmata eksida, saadan teile kirjaliku täpse info, kus sellised võimalused olemas on.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Terje Trei!

Terje Trei

Aitäh! Hea minister! Nagu ma mõistan, puudutab see eelkõige Läänemere püüki, aga mina Peipsi inimesena tahan teada, kas see ka Peipsi merd puudutab. Pean silmas just kuuendat punkti selles seaduseelnõus.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See eelnõu tõepoolest puudutab Läänemerd. Peipsi kalurite murede lahendamiseks on meil ministeeriumis käsil n-ö Peipsi merd tervikuna puudutav arutelu. Töögrupp käib koos ja proovib nendele muredele, mis kõige teravamalt hinge närivad, leevendust leida ja lahendusi otsida. Kui see töörühm oma töö lõpetab, hakkab ka parlament nende muudatustega tegelema, sest Peipsi on koht, kus asju on võimalik paremini korraldada küll.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Annely Akkermanni!

Annely Akkermann

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Eesti Vabariigi valitsus algatas 17. märtsil 2014. aastal kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 620. Riigikogu juhatus otsustas selle võtta menetlusse 18. märtsil ja määrata juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni.
Keskkonnakomisjoni 8. aprillil toimunud istungil tutvustas eelnõu ja vastas küsimustele Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin. Suures osas on eelnõu seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, ja seda seoses Euroopa Liidus kalalaevade mootorivõimsuse sertifitseerimise nõude kehtestamisega. Kalalaevastiku liigne püügivõimsus on olnud probleemiks palju aastaid, see ohustab nii kalavarude jätkusuutlikkust kui ka kalandussektori pikaajalist elujõulisust. Üleliigse püügivõimsuse vähendamine on olnud ühise kalanduspoliitika eelmiste reformide korduv teema. Kalalaevade püügivõimsuse määrab laevade mootorivõimsus ja sellepärast allutatakse see tõhusamale kontrollile. Nõuded tulenevad Euroopa Liidu otsekohalduvast määrusest, mille tingimused on kohustuslikud.
Eelnõuga laiendatakse tunduvalt elektroonilise menetluse võimalusi ja lisaks Euroopa Liidu õiguse rakendamisele sätestatakse eelnõuga kalapüügiseaduse muudatusi, mis on vajalikud kaluri kalapüügiloa alusel antavate püügivõimaluste kehtestamiseks maakondade, merel veealade, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa, millega loodetakse saavutada veeala püügikoormuse optimaalne jaotumine. Viimane omakorda peaks parandama kalavarude olukorda, vähendades püügisurvet rannikumere suhteliselt paikse eluviisiga kalade varudele. Samuti täpsustatakse kutseliseks kalapüügiks kasutatavate kalalaevade kohta kehtivaid nõudeid ja kalapüügi korraldust.
Komisjonis tõstatus küsimus, kas selle seadusmuudatuse subjektid ehk kalamehed on ikka teadlikud ees ootavatest muudatustest. Kas neile on kõike piisavalt selgitatud ja kas nad on olnud kaasatud? Kaire Märtin vastas, et eelnõu tutvustati kaluritele 2012. aastal. Paraku selle kohta tõendeid leida ei õnnestunud, sest eelnõu on kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi esitatud alles 2013. aastal ja seda kahel korral. Aasta esimeses pooles kooskõlastamisele esitatud eelnõu erines tunduvalt sellest, mis aasta teises pooles oli kooskõlastuse läbinud. Kaire Märtin sai küsimusele kalurite kaasamise ja toetuse kohta vastuseks nentida vaid seda, et nendeni ei ole jõudnud infot, et nad ei toetaks eelnõu. Kaire Märtin täpsustas, et kalurite organisatsioonidega on arutatud Euroopa Liidu määrusest tulenevaid muudatusi, mis on seotud eelkõige mootorivõimsusega.
Komisjon pidas selgitusi kalurite teavitamise kohta ebapiisavaks ja korraldab kindluse mõttes sihtgruppide täiendavaks teavitamiseks keskkonnakomisjoni koosoleku 22. aprillil, kuhu kutsutakse ka kalurite esindusorganisatsioonide esindajad.
Jaanus Tamkivi juhtis tähelepanu terminile "püsielanik", mida juriidiliselt ei ole olemas. Ka tõstatas ta probleemi, kuidas võõrandada ajaloolist püügiõigust, kui ükski püsielanik ei soovi seda osta. Kaire Märtin täpsustas, et püsielanikud määratletakse rahvastikuregistrijärgse elukoha alusel. Leiti, et sel juhul ei hakka see loodetult toimima, sest võimalik on end rahvastikuregistris mõnele saarele sisse kirjutada ka üheks päevaks, et saada võimalus osta sellel päeval ajalooline püügiõigus. Tõnis Kõiv küsis, kas turu kitsendamine, jagades seda vaid teatud osalistele, ei suru ajaloolise püügiõiguse hinda liiga madalale. See teema jäi ka veel õhku arutamiseks.
Keskkonnakomisjon otsustas nõuda kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu esitajalt Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu, millega kehtestatakse püügimahud veealade kaupa, kuna see toob kaasa kutseliste rannakalurite püügivõimaluste muutumise järgmisel aastal.
Komisjon tegi järgmised menetluslikud otsused. Otsustati võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 16. aprillil, s.o täna, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 7. mai 2014 kell 17.15. Ettekandjaks määrati siinkõneleja. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Kas keskkonnakomisjoni ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimissoovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 620 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 620 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 7. mai kell 17.15.


10. 16:35 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse eelnõu (622 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse eelnõu 622 esimene lugemine. Eelnõu algataja nimel teeb ettekande rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu eesmärk on reguleerida Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamist 2020. aastani. Uue perioodi vahendite kiiremaks kasutuselevõtuks rakendussüsteemis suuri muudatusi võrreldes eelmise perioodiga ei tehta. Toetuste andmise tingimused valmistatakse ette valdkonna eest vastutavas ministeeriumis ja toetusi antakse rakendusüksuste kaudu. Toetusi antakse sarnaselt senise perioodiga avatud taotlusvooru ja investeeringute kava alusel ministeeriumide tegevuseks ja finantsinstrumentide jaoks. Perioodil 2014–2020 on eesmärkide saavutamine kõige olulisem. Uuendusena moodustatakse valdkondlikud komisjonid, kes jälgivad riiklikes strateegiates ja programmdokumentides kokkulepitud eesmärkide täitmist. Toetuste kasutamisel tuleb järgida Eesti enda ja Euroopa tasandi õigusakte, neid saab anda üksnes kooskõlas riigiabi reeglitega ja kasutada vastavalt riigihangete seadusele. Alati kontrollitakse nii toetuse saajat kui ka administreerijat, riigihangete kontroll on muutunud tõhusamaks. Laiendatakse riigisiseseid ettemakseid, et tagada toetust saavate projektide elluviimiseks vajalik raha. Seadust saab rakendada peale seda, kui Euroopa Komisjon on heaks kiitnud toetuste saamise valdkonnad ja eesmärgid. Tänan!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Kas eelnõu algatajale on küsimusi? Ei ole. Komisjoni nimel teeb ettekande rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev. Palun!

Rannar Vassiljev

Head kolleegid! Eelnõu arutati rahanduskomisjonis kahel istungil. Üks toimus 10. aprillil, teine 15. aprillil. Esimesel neist osalesid Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk ning Euroopa Liidu struktuurivahendite ja välisvahendite osakonna juhataja Kerstin Liiva, teisel rahandusminister Jürgen Ligi ning Kerstin Liiva. Komisjonis keskenduti peamiselt kolmele teemale. Esimene neist puudutas võimalikku bürokraatia vähenemist, mis sellel perioodil võiks aset leida. Rahandusministeeriumi esindajad informeerisid komisjoni, tänu millele võiks bürokraatia edaspidi väiksem olla. Teise teemana käsitleti üldisi erinevusi võrreldes eelmise korraldusmehhanismi ja protsessiga. Ka sellest sai komisjon Rahandusministeeriumi inimestelt ülevaate. Kolmas teema puudutas tulemuspõhiseid väljamakseid ning auditeerimist. Ka selleteemalistele küsimustele andsid ministeeriumi esindajad ammendavad vastused.
Komisjon otsustas 10. aprilli koosolekul konsensusega teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda kolmapäeval, 16. aprillil. Oma 15. aprilli koosolekul langetas rahanduskomisjon konsensusega otsused teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2. mai kell 16. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Kas komisjonipoolsele ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimissoovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 622 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 622 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. mai kell 16.


11. 16:40 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 626. Palun algatajapoolseks ettekandjaks rahandusminister Jürgen Ligi!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on täiendada alates 1. juulist pöördmaksustatavate kaupade nimekirja väärismetallide ja väärismetalli sisaldavate materjalidega. Väärismetallid on puhas kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium ning nende sulamid. Alates 2015. aasta 1. jaanuarist lisanduvad pöördmaksustatavate kaupade nimekirja vääriskivid. Vääriskividele rakendub pöördmaksustamine hiljem, kuna selle kehtestamine eeldab Euroopa Liidu Nõukogu otsust.
Eesti esitas komisjonile erandi kehtestamise taotluse 2014. aasta 13. jaanuaril. Alates 2012. aasta 1. aprillist kehtib pöördmaksustamine kullamaterjalile, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 325 tuhandikku kaaluosa, ja investeeringukullale, kui selle maksustamise on maksukohustuslane valinud. See muudatus vähendas käibemaksupettusi kullaturul lühikeseks ajaks. Pöördmaksustamise vältimiseks hakati seepeale müüma sulatatud kulda, mille puhul kullasisaldus jääb alla sätestatud 325 tuhandiku kaaluosa. Maksupettuste vältimiseks soovime rakendada kõikide väärismetallide ja vääriskivide käibe korral pöördmaksustamist. Üksnes kogu kullamaterjali käibele pöördmaksustamise kehtestamine tooks kaasa selle, et hüppeliselt kasvavad pettused, mis on seotud teiste väärismetallide ja vääriskividega. Pöördmaksustamine ei too ettevõtjatele kaasa täiendavaid kulutusi, täiendav eelarvelaekumine on selle aasta teisel poolaastal hinnanguliselt 3,5 miljonit eurot. Tänan!

Esimees Eiki Nestor

Kas rahandusministrile on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Komisjoni ettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Aivar Sõerd

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 626 kahel istungil: 10. ja 15. aprillil. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Marek Uusküla ja küsimustele vastas rahandusminister Jürgen Ligi. Veel kord kordan üle, et eelnõu eesmärk on maksupettuste vältimiseks rakendada kõikide väärismetallide ja vääriskivide käibe pöördmaksustamist. Maksupettusi pannakse nimelt toime peale kullamaterjali ka muude väärismetallide ja vääriskividega ning üksnes kullamaterjali käibele pöördmaksustamise kehtestamine tooks kaasa teiste väärismetallide ja vääriskividega seotud pettuste hüppelise kasvu.
Annan siinkohal ülevaate küsimustest ja käsitletud teemadest rahanduskomisjonis. Kuna kullamaterjali pöördmaksustamisega liikus pettuste laine väärismetallide ja vääriskivide sektorisse, siis oli komisjonis küsimus, kas on võimalik ette näha järgmisi valdkondi, kuhu maksupetturid suunduvad. Rahandusministeeriumi esindajad ei osanud öelda, kas selline suur probleem tekib. Üldse selles valdkonnas pettuste tuvastamiseks on mitmeid kriteeriume. Üks on ettevõtete ja müügikohtade arvu suurenemine, samuti müügimahtude kasv. Samas ei ole kuigi loogiline, et seal reaalne majandustegevus taga on. Esitati küsimus selle kohta, et kui seaduse muutmisele järgneva kuue kuu jooksul on täiendav laekumine umbes 3,5 miljonit eurot, kas see jätkub ka järgmistel aastatel. Vastus oli, et see on lühiajalise toimega meede ja pigem on selle mõju see, et mitte maksu ei laeku juurde, vaid riik ei pea põhjendamatult nii palju tagasi maksma. Veel küsiti, et vääriskividele rakendub pöördmaksustamise eriskeem alates 2015. aasta 1. jaanuarist, miks selline kuupäev. Vastus oli, et vääriskivide pöördmaksustamise eriregulatsiooni kehtestamine eeldab Euroopa Liidu Nõukogu otsust ja selle saamine võib kesta kuni kaheksa kuud.
Komisjonis tõstatus küsimus ka selle kohta, milline on teiste riikide pöördmaksustamise praktika selles valdkonnas. Ministeeriumi esindaja selgitas, et näiteks Austrias pöördmaksustatakse väärismetalle, vääriskivide kohta info puudub. Riikide probleemid on tegelikult samad, aga kui Eestis on see pigem metalliäri teema, siis Ühendkuningriigis näiteks mobiiliäri probleem. Üldiselt on tegemist väiksemõõdulise kaubaga, millel on suur väärtus. Kõlas veel küsimus käibemaksuga seotud võimaliku kahju kohta. Seletuskirjas on juttu 7 miljonist, kuidas see jaotub väärismetalliäri ja vääriskivitehingute vahel? Vastus oli, et väärismetalli osa on hinnanguliselt 6 miljonit ja vääriskivide osa 1 miljon.
Täiendavalt arutati komisjonis pöördmaksustamise olemust. Tasub tähele panna, et pöördmaksustamise korral vastutab käibemaksu tasumise eest kauba või teenuse ostja, kes oma käibedeklaratsioonis arvestab käibemaksu müügitehingu pealt ning ka ostutehingust tuleneva sisendkäibemaksu.
Komisjonis küsiti, kas Euroopa Liit ei luba üldse laialdasemalt pöördmaksustamist. Milline on direktiivi muutmise perspektiiv? Vastus oli, et Euroopa Liidus kehtiva käibemaksuga on seotud ikkagi lisandväärtuse maksustamine ning pöördmaksustamist ei saa laiendada kõikidele kaupadele ja teenustele. Kui ikkagi soovitakse direktiivi sel moel muuta, siis on vaja kõikide riikide konsensust. Selge on, et valdkonna probleemid vajavad arutamist, ning Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament tegelevadki sellega.
Komisjon langetas järgmised otsused: võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval, 16. aprillil ehk siis täna, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. mai kell 16. Komisjoni otsused olid konsensuslikud. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh, Aivar Sõerd! Avan läbirääkimised. Läbi rääkida ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 626 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. mai kell 16. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.50.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee