Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Laine Randjärv

Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu neljanda töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Urve Palo!

Urve Palo

Proua eesistuja! Tere hommikust, head kolleegid! Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus erateesid müüakse eratee omanikust kinnisvarahaldaja pankrotistumise korral kasumi teenimise eesmärgil. Avalik huvi selle tõttu kannatab. Sotsiaaldemokraadid ei pea õigeks, et me oleme Eestis oma äärmuslikus liberalismis nii kaugele jõudnud, et meie seadused enam inimesi ei kaitse. Sestap annan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üle seaduseelnõu, mille tulemusena sellises olukorras, kus eratee omanik läheb pankrotti ja tee, mille puhul on mängus suur avalik huvi, läheb müüki, oleks ostueesõigus kohalikul omavalitsusel. Notar oleks kohustatud kolme päeva jooksul kohalikku omavalitsust müügisoovist informeerima. Loodan väga, et me saame oma ettepanekule suure toetuse, sest see eelnõu teenib tõesti avalikke huve. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Rohkem eelnõusid ega arupärimisi üle anda ei soovita. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu. Juhatus otsustab selle menetlusse võtmise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
Nüüd annan edasi teated. Kolmapäeval, 12. veebruaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole ning sotsiaalminister Taavi Rõivasele.
Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 83 Riigikogu liiget, puudub 18.


1. 10:03 Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (579 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 579 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli kaitseminister Urmas Reinsalu!

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Austatud Riigikogu aseesinaine! Austatud Riigikogu liikmed! Käesolev seaduseelnõu, mille valitsus esitab parlamendile arutamiseks ja otsustamiseks, kajastab valitsuse heakskiidetud Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide poliitikat. Oleme ette näinud neli praktilist sammu, mille eesmärk on toetada välismissioonidel teeninud kaitseväelasi, samuti Eesti Kaitseväe teenistuses vigastada saanud kaitseväelasi ja langenud kaitseväelaste omakseid.
Eelnõuga nähakse ette järgmised praktilised muudatused. Esiteks, kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme töövõimetuse korral makstakse hüvitis välja ühekordselt. Kuna Kaitseväe teenistuses tekkiv tervisekahjustus on tihti püsiva iseloomuga ja isiku võime tööga elatist teenida ei taastu endisel tasemel, ei ole põhjendatud ja õiglane ettenähtud hüvitise mitmes osas maksmine, nagu see praegu käib. Teiseks, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest suurendatakse tegevteenistuspensioni. Missioonil osalenud tegevväelasel suurendatakse tegevteenistuspensioni 1% võrra iga missiooni eest. Kui tegevväelasel on kogunenud näiteks 20 aastat tegevteenistusstaaži, siis tekib tal 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, mille suurus on 50% tema pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest.

Aseesimees Laine Randjärv

Vabandust, ettekandja! Head kolleegid, saalis on liiga suur sumin. Palun jätkake!

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Iga aasta eest, mille võrra tegevväelase tegevteenistusstaaž ületab 20 aasta pikkust tegevteenistusstaaži, lisandub 50%-le 2,5%. Tavaliselt kestab üks missioon kuus kuud. Kui võtta aluseks, et üks tegevteenistusstaaži aasta suurendab pensioni 2,5%, siis annab üks missioon ümardatult juurde 1%. Kokku võttes suurendab see meede paljudel pensioni umbes 2%, sest enamasti on veteranid osalenud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel kaks korda.
Kolmandaks, töövõimetuspensioni suurendamine. Isikul, kes on kaotanud teenistuskohustuste täitmisel täielikult või osaliselt töövõime, tekib kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse alusel õigus töövõimetuspensionile. Eelnõuga suurendatakse töövõimetuspensioni arvestamise baassummat ja viiakse see sõltuvusse Statistikaameti avaldatud poolteisekordsest keskmisest brutokuupalgast kalendriaastas. Keskmine kaitseväelastele makstud töövõimetuspension 2012. aastal oli 353 eurot kuus. Uue süsteemi alusel oleks töövõimetuspension 100%-lise töövõimetuse korral 1064 eurot kuus ja kui töövõime kaotus on 50–90%, siis 798 eurot kuus. See muudatus on oluline, et anda kaitseväelastele kindlam tunne, et nad tulevad majanduslikult toime ka siis, kui vigastuse tõttu ei suudeta enam korralikku palka teenida. Tähtis on ka põhimõte, et uue süsteemi alusel on kõik kaitseväelased töövõimetuspensioni saamisel võrdsed. Varasem süsteem arvestas ametikohta, viimast sissetulekut, uue süsteemi alusel on kõik vigastada saanud kaitseväelased võrdsed. Arvestuse aluseks on vigastuse ulatus ja keskmine brutokuupalk.
Neljas muudatus on eelmisega seotud: sarnasele mudelile üleminekuga on seotud ka toitjakaotuspensioni suurendamine. Seni on surma saanud kaitseväelaste senistele ülalpeetavatele makstava toitjakaotuspensioni suuruse arvestamise aluseks olnud kaitseväelase viimane palk, nüüd viiakse see samuti sõltuvusse poolteisekordsest riigi keskmisest brutokuupalgast. Kaitseväes on teenistusülesannete täitmisel ühtekokku hukkunud 33 kaitseväelast. Veteranipoliitika põhimõte on, et riik pakub nende omastele arvestatavat toetust. Eelnõu kohaselt on toitjakaotuspension ühe seda pensioni saava isiku kohta 35% aluseks võetavast baassummast ehk 465 eurot kuus, kahe isiku kohta 55% baassummast ehk 731 eurot kuus.
Kokku võttes võib öelda, et need muudatused teenivad veteranipoliitikas seatud sihti: kaitseväelastel peab olema kindlustunne, et riik täidab oma kohust hoolitseda nii vigastada saanud sõjameeste kui ka nende eest, kes jäävad toeta, kui kaitseväelane Eesti riigi ülesandeid täites teenistuses hukkub.
Ette on nähtud, et seadus jõustub selle aasta 1. oktoobril. Ma palun parlamendil seda eelnõu arutada ja toetada! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, kaitseminister! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Proua eesistuja! Hea minister! Head kolleegid! Tegemist on tõepoolest eelnõuga, millel on Eesti riigi jaoks märgiline tähendus. Riigikaitsekomisjon arutas seda enne esimesele lugemisele saatmist oma 27. jaanuari istungil. Sellel istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena kaitseminister Urmas Reinsalu ning Kaitseministeeriumi ametnikud. Kuna minister andis eelnõu olemusest küllalt põhjaliku ülevaate, siis ma ei hakka seda siinkohal üle kordama. Kuid lühidalt võib öelda, et tegemist on Eesti riigis välja töötatud veteranipoliitika põhimõtete viimisega õigusaktidesse, mis tõepoolest suurendab kaitseväelaste ja kaitseliitlaste turvatunnet. Nad võivad kindlad olla riigi toetuses, kui nendega peaks midagi tõsist juhtuma.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 27. jaanuari istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 11. veebruari istungi päevakorda ja teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Ettekandjaks otsustati määrata siinkõneleja. Lisaks otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, nagu Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ette näeb. Tähtaeg on seega 26. veebruar kell 17.15. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanekul tuleks eelnõu 579 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 26. veebruari kell 17.15.


2. 10:12 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis" eelnõu (583 OE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis" eelnõu 583 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli kaitseminister Urmas Reinsalu!

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eesti on olnud aastaid täieõiguslik Lääne ruumi osa maailmas. Meie liikmesus NATO-s ja Euroopa Liidus on toonud kaasa olukorra, kus võime kindlalt öelda, et mitte kunagi varem ajaloos pole Eesti julgeolek olnud tagatud paremini kui praegu. See olukord ei ole aga iseenesestmõistetav. Hüvede nautimine tähendab ka vastutamist kollektiivse, st läänemaailma julgeoleku tagamise eest. Praegusel 21. sajandil tähendab vastutamine lisaks konventsionaalse sõja rünnakuks valmistumisele ka muude ohtudega tegelemist, nende hulgas on küberrünnakud, terrorism ja genotsiidioht kriisikolletes. Maailmas saab tõenäoliselt alati olema rohkem kriisikoldeid, kui on riikidel tahet ja võimet neid likvideerida. See aga ei tähenda, et Eesti peaks oma kasinatele võimalustele ja puuduvatele elulistele huvidele viidates kõrvale hoidma. Vastupidi, Eesti peab kaaluma oma võimalusi anda jõukohane panus seal, kus seda on hädasti vaja, kus meie panus on nii märgilise tähendusega kui ka annab sisulist lisaväärtust.
Nüüd olukorrast Kesk-Aafrika Vabariigis lähemalt. Sealne kriis on üks maailma põletavaimaid. Pole kahtlust, et ka Eesti abi on väga oodatud. Kesk-Aafrika Vabariik on umbes Ukraina-suuruse pindalaga ja 4,5 miljoni elanikuga riik. See on hajusa asustusega maa, kus riigivõimu toimimine on ohtu sattunud. Kahe kogukonna vahel eskaleerunud konflikti ei ole võimalik lahendada ilma välise sekkumiseta. Praeguseks on Séléka-nimelise, peamiselt moslemitest koosneva ja neile vastukaaluks tekkinud, peamiselt kristlasi koondavate rühmituste kokkupõrgetes hukkunud tuhandeid inimesi. 2,4 miljonit elanikku ehk pool elanikkonnast vajab arsti- ja humanitaarabi. Ligi miljon elanikku ehk neljandik rahvast on põgenikud, kes on vägivalla kartuses oma kodust lahkunud. Seetõttu on kahe kogukonna vaenutegevuse maandamise kõrval võtmeküsimus humanitaarabi toimetamine abivajajateni. See on tõeline logistiline ja julgeolekuline väljakutse.
Kõike seda arvestades otsustas rahvusvaheline üldsus eesotsas Prantsusmaaga läinud aasta detsembris konflikti otsustavalt sekkuda. ÜRO Julgeolekunõukogu tegi vaenutegevuse lõpetamise ja humanitaarabi kohaletoimetamiseks tingimuste loomise ülesandeks Aafrika Liidu vastavale rahuvalvemissioonile ja seda toetavatele prantslastele. Humanitaarabiks ja elementaarsete teenuste taastamiseks eraldasid Euroopa Liit, ÜRO, Ameerika Ühendriigid ja teised organisatsioonid jaanuaris enam kui 500 miljonit dollarit. Eesti toetas Kesk-Aafrika Vabariiki 2013. aastal kokku 130 000 euroga. Sel aastal on Välisministeerium lubanud vägivalla all kannatavate sisepõgenike olukorra leevendamiseks anda 100 000 eurot.
Olgu lisatud, et nii Välisministeeriumi rahaline abi kui Kaitseministeeriumi plaanitud sõjaline abi Euroopa Liidu missiooni raames pole vastuolus Välisministeeriumi eestvedamisel koostatava Eesti Aafrika-strateegiaga. Eesti oluline liitlane Prantsusmaa palus rahvusvahelist õigust järgides humanitaarsetel, moraalsetel ja julgeoleku kaalutlustel Euroopa Liidu teistelt riikidelt abi ÜRO seatud eesmärkide täitmiseks. Eesti oli esimene, kes oma abipakkumise avalikult välja ütles. Ma arvan, et see oli positiivne eeskuju teistele Euroopa Liidu riikidele. Me avaldasime sellega ka selget poliitilist toetust Prantsusmaale.
Nagu juba kuu aega tagasi arvata võis, ei jää Prantsusmaa ja Eesti ainsateks Euroopa Liidu Kesk-Aafrika Vabariigi missiooni panust andvateks riikideks. Rootsi, Suurbritannia ja Poola on teatanud, et toetavad õhutranspordil, Leedu pakub logistilist toetust ning Soome kavatseb missiooni panustada kaitseväelastega. Lisaks on veel pikk nimistu teistest riikidest, kes oma panust kaaluvad või on asja juba ära otsustanud, kuid pole sellest avalikkust veel teavitanud.
On teada tõsiasi, et koostöö operatsioonidel tugevdab riikide liitlassuhteid. Meie huvides on tugevdada kahepoolset sidet riigiga, kelle keskne roll Euroopa ja Atlandi-ülestes asjades on viimastel aastatel veelgi kasvanud. Prantsusmaa on üks ÜRO Julgeolekunõukogu viiest alalisest liikmest, tuumariik ja sõjaliselt Euroopa võimekaimaid jõude. Mis olulisemgi: Prantsusmaa on viimastel aastatel korduvalt tõestanud, näiteks Liibüas ja Malis, et tal jätkub poliitilist tahet seda jõudu ka rakendada. Siinkohal on paslik meelde tuletada, et Balti õhuturbemissioon, mille raames liitlaste lennukid kaitsevad meie õhuruumi, on sisuliselt samuti sõjaline operatsioon. Prantsusmaa on alates missiooni käivitamisest aastal 2004 käinud meie õhuruumi turvamas neljal korral. Rohkem on siin käinud ainult Saksamaa – kokku viis korda.
Nüüd veidi õiguslikust raamistikust ja Euroopa Liidu missioonist. Praegu on konfliktipiirkonnas ligi 4600 Aafrika Liidu mandaadiga sõjaväelast, Prantsusmaa operatsiooni Sangaris raames aga 1600 Prantsuse sõdurit-ohvitseri. Nendest üksustest jääb olukorra stabiliseerimiseks väheks. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 28. jaanuaril vastu resolutsiooni nr 2134, millega anti Euroopa Liidule mandaat alustada kuue kuu pikkust missiooni Kesk-Aafrika Vabariigis ja kasutada seejuures kõiki vajalikke meetmeid julgeolekuolukorra stabiliseerimiseks. Jaanuaris saatis Kesk-Aafrika Vabariigi ajutiseks presidendiks valitud Catherine Samba-Panza Euroopa Liidule ametliku abipalve konflikti sekkuda.
Eesti sõjalise panustamise aluseks saab olla Riigikogu otsus kaitseväelaste kasutamise kohta Euroopa Liidu missioonil Kesk-Aafrika Vabariigis, mis tugineb ÜRO resolutsioonile ja eilsele Euroopa Liidu Nõukogu otsusele Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Kesk-Aafrika Vabariigis. Euroopa Liidu missiooni eesmärk on toetada kuue kuu vältel Aafrika Liidu ja Prantsusmaa operatsioone, et luua turvaline julgeolekuolukord pealinnas Banguis ja selle lähiümbruses, seda eelkõige eesmärgiga tagada humanitaarabi kättesaadavus. Lõplik eesmärk on, et pärast missiooni lõppu saaks Aafrika Liidu juhitav missioon AFISM–CAR hakata tegutsema stabiilses julgeolekukeskkonnas. Euroopa Liidu missioon annab Aafrika Liidu loodavale missioonile aega täisvõimsuse saavutamiseks.
Nüüd julgeolekusituatsioonist ning kaitseväelaste ettevalmistusest võimalikuks missiooniks. Kesk-Aafrika Vabariik on ebastabiilne ja vägivaldne kriisipiirkond. Taoliste missioonide korral ei saa kunagi välistada erakorraliste olukordade teket. Samas peame meeles pidama, et Eesti kaitseväelaste roll Kesk-Aafrika Vabariigis kujuneb teistsuguseks, kui nad on viimase kümne aasta jooksul harjunud Afganistanis täitma. Afganistanis on Eesti kaitseväelaste ülesanne toetada Afganistani keskvõimu ja julgeolekujõude võitluses mässulistega. Eesti kaitseväelaste ülesanne Kesk-Aafrika Vabariigis oleks julgestus- ja toetusoperatsioonide läbiviimine, et võimaldada Prantsusmaa ning Aafrika Liidu rahuvalveoperatsiooni MISCA üksustel teisi operatsioone läbi viia. See haakub enne öeldud Euroopa Liidu peamise eesmärgiga, milleks on tingimuste loomine humanitaarabi tagamiseks pealinnas Banguis ja selle lähiümbruses.
Olgu lisatud, et Kesk-Aafrika Vabariigi elanikud ei suhtu praegu võõrvägedesse tõrjuvalt. MISCA ja Prantsusmaa üksuste vastu ei ole ilma ühe selge erandita otseseid rünnakuid toimunud. Selleks erandiks on MISCA raames riigis viibivad Tšaadi üksused, keda on seostatud konflikti ühe osapoolega. Tegu on MISCA osaliste hulgas ainukese islamiriigiga, mistõttu neid üksusi peetakse erapoolikuks. Aga nagu öeldud, üldiselt on kohaliku elanikkonna suhtumine võõrvägesid toetav, kuna just nemad tagavad humanitaarabi turvalise kohalejõudmise ning aitavad kaasa vägivalla ärahoidmisele.
Ma rõhutan, et konflikt on eelkõige kohalike vaenupoolte vahel, kes üldiselt väldivad võrreldamatult parema väljaõppe ja relvastusega võõrüksusi. Eesti kaitseväelastel on suurepärane väljaõpe ning ka varasemad operatsioonipiirkondades teenimise kogemused olemas. Ettevaatava planeerimise raames on missioonile siirduv üksus praeguseks komplekteeritud ja alustatud on missioonieelset väljaõpet. Tegemist oleks Scoutspataljoni jalaväerühmaga ja neid toetava väikese logistikaüksusega, kellest enamiku moodustavad 2012. aasta novembris Afganistani missioonilt naasnud elukutselised kaitseväelased, kes võtaksid väekaitse huvides kaasa ka Pasi soomukid.
Olenemata julgeolekukorra võimalikust paranemisest või halvenemisest jäävad alles terviseriskid, nagu näiteks malaaria ja muud regioonispetsiifilised haigused. Neid riske saab maandada nii vaktsineerimisega kui ka meditsiinilise ja hügieenilise profülaktikaga. Sellele on võimaliku missiooni ettevalmistamise käigus mõeldud ning ka vastavad abinõud tarvitusele võetud. Üksus on võimeline oma võitlejatele esmatasandi arstiabi osutama, keerukama abi tagab Euroopa Liidu missioon.
Kuna kriisile on vaja kiirelt reageerida, on Eesti üksus valmis Riigikogu positiivse otsuse korral siirduma Kesk-Aafrika Vabariiki nii pea, kui Euroopa Liidu missioon selleks õiguslikud ja muud tingimused loob. Kaitsevägi on valmis üksuse välja saatma märtsi alguses. Eesti ei planeeri pikaajalist Kesk-Aafrika Vabariigi missioonil osalemist. Jalaväerühma missioon oleks ühekordne ning kestaks neli kuud alates missioonile siirdumisest. Riigikogu otsuse eelnõus on kirjas, et missioonile võib saata maksimaalselt 55 kaitseväelast. Ka jätaks see võimaluse nelja kuu möödudes ning Euroopa Liidu missiooni võimaliku jätkumise korral saata missiooni staapi kuni viis staabiohvitseri. See, millal täpselt Euroopa Liidu missioon algab ja täielikult rakendub, selgub lähinädalatel.
Veidi ka missiooni kuludest. Esialgsetel hinnangutel kujuneb Eesti missiooni maksumuseks kuni 2,7 miljonit eurot, mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala tänavusest eelarvest. Kuigi Kesk-Aafrika Vabariik näib meile kauge ja meisse mittepuutuv paik, on seosed meiega ilmselged. Eesti on osa lääne kultuuri- ja väärtusruumist, seega me püüame võimaluste piires aidata kaasa kriisiolukordade lahendamisele. Oleme osa Euroopa Liidust ning seejuures mitte üksnes selle tarbiv, vaid ka panustav osa. Kui tahame tugevat Euroopa Liitu, kui tahame, et selle liikmesriigid tegutseksid ühiselt, on igati vajalik sellele ka omalt poolt kaasa aidata. Kui jaanalinnu kombel pead liiva alla pannes ignoreerida kriisipiirkondi, on vaid aja küsimus, millal sealsed probleemid kanduvad kui mitte meie enda hoovi, siis vähemalt Euroopa ühisesse tagaõue, näiteks põgenikevoolu ja kõige sellega kaasneva näol. Parem lahendada probleemid eos ja kiiresti kui tegelda pikka aega nende tagajärgedega.
Toon siinkohal kaks näidet. Üks on Afganistan, mille pikaaegsete probleemide lahendamisse on rahvusvaheline kogukond panustanud rohkem kui kümme aastat kestnud sõjalise missiooniga. Teine positiivne näide on Mali, kus varases faasis samuti Eesti osalusel on rahvusvaheline kogukond suutnud kriisi eskaleerumise ära hoida.
Lõpetuseks kõige olulisem. Me peame väärtustama inimõigusi ning reageerima nende rikkumisele ja ka sellele viitavatele varastele ohumärkidele. 1994. aasta jaanuari algul saatis Kanada kindral Roméo Dallaire, kes juhtis ÜRO vägesid Rwandas, ÜRO peakorterisse faksi, kus ta selge sõnaga hoiatas peatse genotsiidi puhkemise eest. Teda ei võetud kuulda. Sama aasta aprillis alanud genotsiidis hukkus pea miljon tsiviilisikut.
Ma palun Riigikogul seda missiooni arutada ja valitsuse esitatud otsust toetada. Aitäh teile!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Ütlesite, et meie üksuse ülesanne on tagada humanitaarabi kohalejõudmine. Palun teid olla konkreetsem! Mis on meie tegevväelaste ülesanne Kesk-Aafrikas, kus nad tegutsevad ja millised on nende volitused ehk kui suured on nende õigused kohapeal tegutseda ja reageerida?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Esiteks, meie üksus ja kogu Euroopa Liidu kontingent hakkab tegutsema pealinnas Banguis ja selle lähiümbruses. Teiseks, mis puutub volitustesse, siis Rules of Engagement on universaalne reeglistik, mis puudutab kaitseväelaste volitusi lahinguolukorras, ja need on saladus. Miks need on riigisaladus? Need on riigisaladus sellepärast, et tagada kaitseväelaste julgeolek. Kui vastane teab, millised on kaitseväelase õigused relva kasutada või üldse konfliktis käituda, siis see on potentsiaalne risk ja kujutab reaalset ohtu meie kaitseväelastele. Seetõttu ma sellele konkreetsele küsimusele vastata ei saa.
Mis puutub kaitseväelaste ülesandesse, siis tõepoolest, kogu selle missiooni eesmärk on tagada humanitaarabi kohalejõudmine. Selleks, et humanitaarabi kohale jõuaks ja seda saaks kasutada, on vajalik, et riigivõim toimiks ja valitseks avalik kord. Avaliku julgeoleku tagamine ongi selle missiooni ülesanne. Meie rühma ülesanne pannakse paika konkreetselt Euroopa Liidu missiooni raames. Praeguse n-ö raamriigi ehk Prantsusmaa esindajatega peetud läbirääkimistel on võimalike funktsioonidena välja pakutud teatud kohtades patrullide julgeoleku tagamine – see on siis turvamisroll – ning ka võimalikud reageerimiskohustused. Millised need täpselt on, see sõltub juba missiooni konkreetse ülesande püstitusest ja korraldusest. Planeerijad panevad ülesanded paika, lähtudes sõjalisest otstarbest missiooni rakendamisel, ning meie kaitseväelaste rühm asub neid täitma vastavalt oma pädevusele, väljaõppele ja varustusele.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ei eita sugugi, et konflikt vajab reguleerimist ja vältimaks selle igasugust laienemist, tuleb sellesse oma panus anda. Aga miks siis kindlasti sõjaliselt? Enamik Euroopa riike, sh suured riigid nagu Saksamaa, on teatanud, et nad oma üksusi ei saada sinna. Miks Eesti on alati nagu väike kuri mops? Kus on võimalik sõdima hakata, sinna kohe sõdurid kohale! Ka oma ettekandes te ütlesite, et Eesti oli esimene, kes teatas oma kohaleminekust. Miks me peame alati sõdurid kohale saatma? On ju palju muid abistamise võimalusi.

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Ma põhjendasin oma ettekandes motiive, mille alusel me oleme oma otsused langetanud. Keskne motiiv ei lähtu mitte kurjusest, vaid, vastupidi, kurja tõrjumisest, soovist inimkannatusi ära hoida. Need inimkannatused on mõõdetavad reaalselt inimeludega. Ei ole vähimatki kahtlust, et Prantsusmaa sekkumine, keda ma ei tahaks kuidagi iseloomustada negatiivsete epiteetidega, on aidanud inimeste elusid päästa. Tegu on olukorraga, kus pole tõhus pakkuda humanitaarabi lahus julgeolekuabi pakkumisest. Õigemini see pole mõeldavgi.
Loomulikult me osutame vastavalt Eesti riigi võimalustele ka humanitaarabi. Ma eespool viitasin eelmisel aastal antud ja tänavugi plaanitavale abile. Kuid praegu on seal olukord, kus tuleb pakkuda ka julgeolekuabi. Meie riigi poliitika lähtub seisukohast, et olukorras, kus on vaja tegutseda ja kus liitlased, eelkõige meie hea partner Prantsusmaa, vajavad abi, ei tohi Euroopa Liidu kogukond jääda kõrvalt vaatama. Ma ei jaga sugugi seda filosoofiat, et väike riik ei saa olla suur riik. See on põhimõtteline küsimus, kas me Euroopa Liidu väikeriigina tohime oma arvates või julgeme langetada poliitilisi valikuid ja kujundada avalikku arvamust ka meile sõbralikes riikides. Selle otsusega me oleme seda teinud. Ma ei arva, et me oleme tegutsenud valesti. Meie huvi on, et Euroopa Liit tegutseks ühiselt, tegutseks reaalses olukorras jõuliselt ega piirduks vaid retoorikaga.
Selle Euroopa Liidu missiooni rakendamine on olnud pretsedenditult kiire. Kui me vaatame asjaomast ajagraafikut, siis näeme, et detsembri lõpul, vahetult enne jõule ülemkogu arutas seda küsimust. Ka meie peaminister avaldas toetust võimalikule Euroopa Liidu missioonile. Nüüd, veebruari algul oleme jõudnud juba otsesesse rakendusfaasi. See on kindlasti märk sellest, et Euroopa Liidu julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitiline dimensioon areneb ning see ongi olnud üks Euroopa Liidu poliitika põhilisi eesmärke. Humanistlikud kaalutlused on julgeolekuabi pakkumisel kindlasti kesksed. Selle kõrval on oma roll partnerlussuhetel. Ollakse huvitatud, et Euroopa Liit oleks võimeline kriisisituatsioonides nii enda territooriumil kui ka mujal kiirelt ja otsustavalt tegutsema. See on mõttekäik, millest lähtuvalt valitsus selle eelnõu algatas.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Lugupeetud kaitseminister! Ka minu küsimus puudutab meie kaitseväelaste sekkumise volitusi. Paar nädalat tagasi jõudis ajakirjandusse Kaitseministeeriumist tulnud info, et need volitused on universaalsed ja kehtivad kõigile Euroopa Liidu jõududele. Umbes samal ajal aga teatas BBC, et nende ajakirjanikud läksid Bangui lennujaama juurde ja nägid seal lennujaama kaitsemeeskonda, prantslasi, kes ei sekkunud, kui kohalikud matšeetedega teiseusulisi ründasid. Ühel teisel juhtumil lasksid Prantsuse sõjaväelased küll hoiatuslaske õhku, aga samuti ei sekkunud. Kas te võite kinnitada, et Eesti kaitseväelased ei satu seda missiooni täites olukorda, kus nad näevad ohtu inimelule, näevad inimeste tapmist, aga ei saa sekkuda, sest neil ei ole selleks volitusi?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Ma ei hakka siin kommenteerima konkreetseid asjaolusid ega konkreetseid artikleid. On selge, et nii kaitseväelaste volituste kui ka üldse inimeste tegutsemise puhul kehtivad teatud universaalsed põhimõtted. Esiteks, enesekaitse põhimõte ning teiseks, avaliku korra ja julgeoleku tagamine, mis selle missiooni eesmärk laiemas plaanis ongi. Kohalolek ja ülesanded, mis missiooni puhul on seatud, toetavad avalikku korda ja julgeolekut reaalselt. Niisugune on Kesk-Aafrika Vabariigi praeguste juhtide arusaam ja niisugune on ka rahvusvahelise kogukonna arusaam. Kuidas konkreetsetel juhtumitel Prantsuse sõjaväelased tegutsesid, kas nad reageerisid oma volituste piires või mitte, seda ei saa ma situatsiooni teadmata kommenteerida.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu

Aitäh! Austatud minister! Palun öelge, mitu Euroopa Liidu riiki ja konkreetselt mis riigid on veel teada andnud, et osalevad vähemalt jalaväerühmaga sõjalisel missioonil Kesk-Aafrika Vabariigis!

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Ma loetlesin riike, kes on ühel või teisel moel oma panuse andnud. Lisaks nendele, keda ma oma sõnavõtus nimetasin, on rida riike, kes on panustamise otsustanud, aga ei ole soovinud seda avalikustada. Osa riike aga alles kaalub seda ega ole lõplikku otsust langetanud. Mul ei ole volitust lugeda ette konkreetsed riigid, kes panustavad vähemalt jalaväerühmaga. Küll võin öelda seda, et loomulikult osaleb märkimisväärse üksusega raamriik Prantsusmaa. Need riigid, kes kaaluvad panustamist, on lisaks juba nimetatutele Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Luksemburg, Poola, Rootsi, Sloveenia ja Soome. Peale selle on kaalutud ka kolmandate riikide ehk Euroopa Liidu väliste partnerriikide panust. Näiteks arutavad seda Kanada, Norra, Türgi ja Gruusia. Usun, et need riigid langetavad oma otsused lähitulevikus. Oleme riigikaitsekomisjonis kokku leppinud, et kohe, kui nad on oma seisukoha ametlikult formuleerinud, edastame selle informatsiooni ka riigikaitsekomisjonile.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Helmen Kütt

Tänan, proua eesistuja! Austatud kaitseminister! Kahtlemata tuleb toetada ja aidata, olgu rahaga või muul viisil. Aga öelge palun, kui see ei ole riigikaitse- või mingi muu saladus, mida ei tohi avalikustada, milline on siiski Eesti sõduri tegutsemisjuhis! Kui tema silme all tapetakse või vägistatakse või tema vastas on teda tappa ähvardav lapssõdur, mida ta tegema peab? Väga paljud emad on mures oma poegade pärast. Selge, et täiskasvanud mehed otsustavad ise sinna mineku, aga need küsimused on ühiskonnas õhus ja kui neile ei ole selgeid vastuseid, on väga keeruline ka meil seda otsust langetada.

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Siin saavad vastused olla selged. Mis puudutab väekaitset ehk missioonil olevate üksuste kaitset, siis enne kui me oma ettepaneku Riigikogule esitasime, oli üks põhilisi tegureid otsuse kujundamisel just nimelt väekaitse analüüs. See oli põhjus, miks meie julgeolekueksperdid käisid Kesk-Aafrika Vabariigis ja ka Prantsusmaal – eesmärk oli saada ülevaade Prantsuse missiooni senisest kulgemisest. Me viisime läbi üsna põhjaliku väekaitset puudutanud julgeolekuanalüüsi. See puudutas nii varustust kui ka väekaitse korraldamise  ettevalmistusi. Kordan veel kord, et enesekaitseõigus ülesannete täitmisel on sõltumata konkreetsetest lahingureeglitest universaalne põhimõte. See kehtib kõikides riikides ja seda kohaldatakse proportsionaalselt nagu muudeski eluvaldkondades üldise õigusliku põhimõttena.
Kui konfliktide käigus konkreetsete ülesannete täitmisel leiab aset vägivald, siis käituvad meie kaitseväelased vastavalt reeglitele, mis selliseks puhuks kehtivad. Te küsisite, et mida meie kaitseväelased teevad, kui leiab aset vägivallaakt. Paraku ei saa ma seda, ma veel kord rõhutan, meie kaitseväelaste julgeoleku huvides kommenteerida. Kui küsida, mismoodi reageeritakse Afganistanis või ükskõik millisel muul välismissioonil, kui on rünnak või rünnakukahtlus või otsene konflikt, siis vastus on, et igal missioonil on kehtestatud oma lahingureeglid ja nende alusel tegutsetaksegi. Loomulikult on keskseks eesmärgiks seatud väekaitse, see, et ohud oleks maandatud, niipalju kui neid konkreetses situatsioonis on võimalik maandada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rein Randver!

Rein Randver

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Riigikaitse planeerimine ja koostöö liitlastega nõuab väga suurt tööd ja mõttearendust. Kui kaalumisel oli võimalik tulevane missioon Kesk-Aafrika Vabariigis, siis kindlasti tehti korralik eeltöö, et teada ja arvestada sealset poliitilist ja majanduslikku olukorda ning ka sõjalist võimekust. Sellele tööle tuginedes on langetatud ka otsused. Arvata võib, et lõpuks on Eesti oma isikkoosseisu suuruselt esimese kolme seas, kes sellel Euroopa Liidu missioonil osaleb. Aga peale sõjalise panuse on ka humanitaarpool. Kas sedagi küsimust arutati väga tõsiselt, et võib-olla panustaks hoopis humanitaarabisse rohkem? Sealne valitsus ei toimi, humanitaarabi jagamine on problemaatiline ja kindlasti on palju teisigi hädasid.

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Need ei ole vastanduvad panused ja valitsuse soov ongi kindlasti mõlemat teha. Eesti riik on juba toetanud humanitaarabiga ja valitsus leiab, et selle kriisi võimalikult varases faasis on mõistlik pakkuda ka julgeolekuabi, et ära hoida genotsiidi ja üldse humanitaarkatastroofi. Meil on need võimalused olemas ja me oleme selle abi osutamiseks määratlenud enda jaoks ajalised raamid. See on üks jalaväerühm nelja kuu jooksul. See on meie reaalne panus, mitte lihtsalt deklaratiivne või sümboolse väärtusega panus. Kas Eesti saab olema Euroopa Liidu jõududes üksuse suuruselt esikolmikus, ei oska praeguse seisuga küll öelda. Ma olen kindel, et ka mitmed meile väga lähedased riigid kaaluvad enam-vähem sama suurte reaalselt maastikul tegutsevate üksuste saatmist kohapeale.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Jüri Morozov!

Jüri Morozov

Aitäh! Austatud minister! Kahtlemata on olukord Kesk-Aafrika Vabariigis keeruline ja me võib-olla ei teagi, kui keeruline see seal tegelikult on. Mul tekkis küsimus, mida võiks sellest järeldada, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör alustas 7. veebruaril juurdlust, mis käsitleb genotsiidi Kesk-Aafrika Vabariigis.

Kaitseminister Urmas Reinsalu

See annab tunnistust sellest, et Kesk-Aafrika Vabariik on äärmiselt ebastabiilne riik, kus riigivõimu suutlikkus hoida kontrolli oma territooriumi üle ja tagada julgeolek on ilmselgelt ebapiisav. See juurdlus on märk sellest, et genotsiidi iseloomuga rünnakuid, inimeste tapmist ja muud vägivalda, mis rahvusvahelises õiguses on käsitatav genotsiidina, on aset leidnud. Nagu ma rõhutasin, see riik on praegu massilise genotsiidi äärel. Alati võib sündmuste arengut prognoosides küsida, kas see võib nii minna või see ei pruugi nii minna, aga tänase päeva seisuga on kogu rahvusvahelise kogukonna üldine arusaam selline, et sekkumine on Kesk-Aafrika Vabariigi praeguse valitsuse palvel vajalik. See on vajalik, et genotsiidi vältida. Ma viitasin siin 20 aasta tagusele Rwanda juhtumile. Seal toimunu jääb inimkonna südametunnistusele. Sekkumine varasemas faasis oleks aidanud ära hoida mitte sadade või tuhandete inimeste surma, vaid miljoni inimese surma.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Selle missiooni puhul on niisugune tunne, et oleme Prantsusmaale kõvasti võlgu. Aga küsimus on niisugune. Palun täpsustage, kui palju sõdureid on Prantsusmaal ja kui palju selle riigi sõjaväelasi sellest missioonist osa võtab! 

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Prantsusmaal on väga palju sõdureid. Ma tean, et nende operatsioonil Sangaris Kesk-Aafrika Vabariigis osaleb 1600 Prantsuse sõjaväelast. Prantsusmaal on Aafrika kontinendiga muidugi ajaloolistel põhjustel eriline seos, aga Prantsusmaa on üldse ennast näidanud riigina, kes on valmis kiirelt sekkuma, kui julgeolekuolukord seda nõuab. Meie saime Prantsusmaaga koostööst head kogemused Malis. Eesti kaitseväelaste jaoks ei oleks eelseisev teenistus Aafrika mandril seega pretsedent. Juba eelmise aasta kevadest osalevad meie kaitseväelased Euroopa Liidu väljaõppemissiooni koosseisus ja samuti ÜRO missiooni koosseisus Malis, kus julgeolekuolukorra stabiliseerimisele eelnes samuti Prantsuse missioon n-ö interventsioonina ja seejärel rakendus Euroopa Liidu väljaõppemissioon. Tahan Prantsusmaa panust eraldi esile tõsta. Kui jutt on partnerlussuhetest, siis Prantsusmaa oli suurim panustaja ka läinud sügisel korraldatud NATO õppusel Steadfast Jazz: sellest võttis osa 1200 sõjaväelast. Õppuse tähtsust Eesti riigi julgeolekule on võimatu ülehinnata, kuna selle stsenaarium sisaldas kollektiivkaitse rakendumist sõjalise rünnaku korral Eesti Vabariigi vastu.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Te rääkisite väga palju solidaarsusest Lääne-Euroopa riikidega, kuigi Kesk-Aafrika Vabariik Lääne-Euroopas küll ei asu. Aga ma küsin selle kohta, et Eesti kaitsekulud moodustavad võrreldes SKT-ga 2% ja me oleme väga tublid – maailmas on vähe riike, kes seda eesmärki suudavad täita. Kas Prantsuse riigi kaitsekulud moodustavad 0,8% või 1% SKT-st? Kas sa täpsustaksid, kui suur see protsent on?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Õige on see, et neli NATO liikmesriiki suudavad seda 2% eesmärki täita, nende hulgas ka Eesti. Õige on ka see, et Euroopa Liidu riikide osakaal julgeoleku tootmises ehk siis sõjalisse kaitsesse panustamises NATO blokis on võrreldes Ameerika Ühendriikide osakaaluga viimase kümnendi jooksul pidevalt vähenenud. See on meie jaoks probleem, aga see ei ole meie jaoks põhjendus oma iseseisva kaitsevõime või ka kollektiivkaitsesse panustamise vajadusest mööda vaadata. See on meie jaoks väga tõsine probleem, millele tuleb tähelepanu juhtida, ja seda vahekorda tuleb püüda erinevaid võimalusi kasutades tasakaalustada, olgu Ameerika Ühendriikide suurema võimaliku kohalolekuga meie regioonis või liitlassuhete arendamisega põhipanustajate ja Eesti Vabariigi vahel. Nii et ma kindlasti ei kavatse vabandusena viidata tõsiasjale, et ka Euroopa Liidu suuremad riigid ei panusta NATO vaatevinklist riigikaitsesse piisavalt. See tõsiasi on meie jaoks suur probleem.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas!

Kalev Kotkas

Tänan, proua eesistuja! Austatud kaitseminister! Kuuldavasti on meie missioonile minev jalaväerühm juba vaktsineeritud. Kes ja mis alusel andis korralduse vaktsineerida? Riigikogu heakskiitu sellele missioonile ju veel ei ole. Vägisi jääb mulje, et asjad on ette ära otsustatud ja Riigikogule jääb jälle kummitempli roll.

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Kaitseväelaste ülesanne on tegutseda ja anda ka sõjalist nõu, mida nad ongi selle missiooni puhul andnud. Meil tuli esitada oma pakkumine, mida meie kaitseväelased on võimelised missioonil tegema. Kui mul oli vestlus Prantsuse kaitseministriga, siis ma palusin, et nende relvajõudude juhataja võtaks ühendust meie Kaitseväe juhatajaga, et nad neid võimalusi täpsustaksid. Ühelt poolt, milline võiks Prantsusmaa arvates meie panus olla, ja teiselt poolt, millised võimalused meil üldse on. See andis aluse plaani kallal edasi töötada. Kui Eesti pool ei oleks üldse ettevalmistusi teinud, siis ei saaks me praegu siin Riigikogus selle üksuse saatmise üle otsustada. Saata inimesed ette valmistamata rahvusvahelisele missioonile oleks vastutustundetu nii valitsuse kui ka ükskõik millisel muul tasandil otsustaja poolt.
Kaitsevägi on tõesti läbi viinud vajalikud ettevalmistused, sh vaktsineerimise, ka treeningud on käimas. Kui Riigikogu otsustab seda missiooni mitte kohale saata, siis seda ka ei tehta. Kaitseväelased jätkavad oma teenistust teisi ülesandeid täites. Kaitsevägi ise seda otsust loomulikult ei langeta ja ka valitsus mitte, selle otsuse saab langetada Riigikogu. Aga Riigikogus on vaja õige otsuse tegemiseks selgelt teada, milline on meie tegevväe rühma tegelik võimekus. Vaktsineerimine ei ole seejuures sugugi vähetähtis ettevõtmine. Nagu näitas regioonist tulenevate ohtude analüüs, on terviseriskid ühed tõenäolisemad praktilised probleemid, millega seal silmitsi seista tuleb.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Andres Anvelt

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Ma jätkan mingil määral oma kolleegi küsimust. Te olete rääkinud sellest, et meil on kogemusi Afganistanist, varasemaid ka Iraagist. Malis on meilt küll olnud ainult mõni inimene, nende kogemus kindlasti 55 inimese peale otseselt üle ei kandu. Seetõttu on vajalik väljaõpe. Siit ka minu küsimus. Too väljaõpe, mis ilmselt erineb seni tehtust, on kindlasti kallis. Te räägite väljaõppest ja vaktsineerimisest, on see siis selle 2,7 miljoni euro sees või ei ole. Aga kas see 2,7 miljonit on teie eelarves juba olemas, planeeritud enne Riigikogu otsust, või kavatsete selle võtta kuskilt mujalt mingite teiste tegevuste arvel, mis Kaitseväele on ette nähtud?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Kaitseväe eelarves loomulikult ei ole seda eraldi missioonina 2014. aastal planeeritud. Esiteks ei ole selleks õiguslikku alust ja teiseks ei olnud see ju teada, kui riigieelarve eelnõu parlamendile esitati. Mida ma saan kinnitada, on see, et need summad tulevad Kaitseministeeriumi valitsemisala üldistest tegevuskuludest. Kas see seab ohtu mingite riigikaitse arengukavas kinnitatud ülesannete täitmise? Ei, seda ohtu ei ole. 2014. aasta mais lõpeb ära meie Afganistani missioon kompanii tasemel ning üksus naaseb Eestisse. Kui arvestada kompanii suurust, siis meie missioonikoormus tegelikult leeveneb.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Neeme Suur

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Selline suurepärane Aafrika tundja nagu Suurbritannia osaleb missioonil transpordilennukitega ja mitte sõjaväelastega. Ka Saksamaa osaleb logistikaga ja Soome, vana missioonidel käija, staabiohvitseridega. On olnud jutt, et Eesti osaleb võimaluste piires. Tegelikult me saadame 10% lisanduvast elavjõust sinna missioonile. Kas see ei ole ebaproportsionaalne lähenemine? Tundub küll, et seda on ikka päris palju.

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma ei hakka praegu arvudega spekuleerima ega ühine väitega, et Soome just staabiohvitseridega panustab. Lähiajal saab selgeks, mis riigid mismoodi panustavad. Kui küsida, kas Eesti panus per capita, kui võrdleme kas või Euroopa rahvastiku või sisemajanduse kogutoodanguga, on suurem kui tinglik keskmine, siis vastus on kahtlemata jaatav. See on meie poliitiline valik. Kui me soovime asju mõjutada, soovime anda selge signaali, et oleme valmis oma partneritega koos panustama, siis ongi mõistlik seda teha. Meie soov on nähtavam, kui meie panus on reaalne. Ma ei ühine kindlasti nendega, kes väidavad, et üks jalaväerühm ei kujuta endast selles missioonis tegelikku võimekust. Kujutab küll! Eesti rühm on missiooni oluline osa ja selle kasutamisel on kindlasti tähtsus ka sõjalise planeerimise vaatevinklist. Meie ees on valik, mille sisu on väga lihtne: kas me tahame olla riik, kes kriisisituatsioonis, olukorras, kus liitlased, meie partnerid abi vajavad, on valmis panustama. Ma olen täiesti kindel, et lisaks selle humanitaarkriisi lahendamisele toodab see meile ka poliitilist usaldusväärsust ja häid partnerlussuhteid, sh Prantsusmaaga. Loomulikult teenib see missioon Eesti riigikaitselisi, julgeolekupoliitilisi ja välispoliitilisi huve.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Oma sissejuhatuses te põhjendasite Eesti missioonil osalemist sellega, et me soovime tugevamat Euroopa Liitu. Ometigi on siin saalis kõlanud, et suurriigid sinna elavjõuga eriti ei panusta. Meie oleme üks vähestest ja see hind võib meile küllaltki kallis olla. Miks siis suurriigid oma elavjõudu sinna ei saada?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Kõigepealt ma ütlen veel kord, et ma ei hakka mõtteid arendama teemal, kui palju ja mis riigid panustavad. Seda ma aga tean, et juba alates 6. detsembrist osaleb kriisi lahendamisel elavjõuga üks Euroopa Liidu suurriike, see on Prantsusmaa. Nii et pole õige väita, et suurriigid vaatavad kõrvalt. Kui rääkida sellest, kas meie huvides on tugev Euroopa Liit, kas me soovime näha kriiside puhul, mis leiavad aset kas Euroopa Liidu piirialadel või ka väljaspool Euroopa Liitu, kogu liidu otsustavamat reageerimist, siis jah, see on meie eluline julgeolekuhuvi. Ütlen siin selle selgelt välja. Euroopa Liidu mehhanism ja üldine poliitiline kultuur on selline, et riikide poliitilise kultuuri ja sõna kaal oleneb sellest, kui palju ollakse valmis panustama, kas ollakse valmis konstruktiivseid lahendusi pakkuma ka küsimustes, mis ei puuduta enda vahetut ukseesist. Meie huvides on, et Eesti riigi mõju ja osakaal oleks suurem. Usun, et selle missiooni kiirel rakendamisel on mänginud oma osa ka see, et Eesti toetas seda Euroopa Ülemkogus läinud aasta detsembris ja väljendas avalikult oma valmisolekut sinna panustamist kaaluda.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tõnu Juul!

Tõnu Juul

Austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Arsti elukutse esindajana on mul teatavad eetilised küsimused iseendale ja teistele, enne kui ma siin nupule vajutada saan. Sa tõid välja rea positiivseid momente, aga sellega kaasneb alati teatav eneseõigustus. Kas sa tooksid välja ka negatiivse poole, mis selgus, kui te Kaitseministeeriumis meie väekontingendi saatmist Kesk-Aafrika Vabariiki arutasite? Millised olid need negatiivsed momendid?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Ega ei ole ju mõtet salata, et Aafrika on meile kauge kant, nii ruumiliselt kui ka kultuuriliselt. See on ajakirjanduses ja kogu Eesti ühiskonnas teatud küsimusi tekitanud. Ja Aafrika asjatundjaid Eestis ülemäära – ütleme viisakalt nii – ei ole. Tundmatusest tulenev ebamäärasus tekitab alati küsimärke ja kõhklusi, see on täiesti mõistetav. Nii ongi kõigega kurssi saamine olnud viimase kuu-poolteise jooksul meie luureekspertide ja väekaitsega tegelevate ekspertide põhitöid.
Olen luureohvitseridega ka ise vestelnud. Järeldusi on kahesuguseid. Ühelt poolt need, mis puudutavad reaalset ohtu. Kui me vaatame telepilti seal toimuvast, siis see mõjub vahel ehmatavalt – on näha vägivallatsemist. Meie julgeolekueksperdid lendasid sinna liinilennukiga, sõitsid taksoga ja elasid tavalises hotellis. Tsiviilelu Banguis, Kesk-Aafrika Vabariigi pealinnas, täiesti toimib. Mis puudutab võimalikke inimtegevusest tulenevaid riske meie kaitseväelastele, siis nende tõenäosus on võrreldes selle analüüsi alustamise ajaga kahanenud.
Kuid kliimast tulenevad terviseriskid on loomulikult tõsised. Sealsed tingimused on palju karmimad kui Afganistanis. Aafrika kuumus ja üldse kliima, tolle regiooni haigused – sellesse tuleb suhtuda tõsiselt. See oligi üks eraldi teemaplokk, mida me analüüsisime koos Prantsuse sõjaväelastega, st mis haigused on nende mehi tabanud, milliseid kaitsemeetmeid nad on tarvitusele võtnud ja kuidas nad neid hindavad. Abinõusid, mida on võimalik rakendada, kindlasti meie missioonimeeskonna kaitseks rakendatakse. Aga jah, just nimelt kliima tõttu on see füüsiliselt väga raske teenistusülesanne. Seetõttu on tehtud otsus, et kuigi tavaline missiooni rotatsiooniperiood on Eestis kuus kuud, seda ka Afganistani puhul, on kõnealuse missiooni pikkus neli kuud. Langetasime selle otsuse, arvestades nii meie üldist võimekust kui ka rühma liikmete füüsilist vastupidavust.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marianne Mikko!

Marianne Mikko

Suur tänu! Mul on kaitseministrile lihtne, kuid meie debati seisukohalt printsipiaalne küsimus. Kas te vastaksite ei või jaa järgmisele küsimusele: kas Euroopa Liidu sõjaline missioon on Eesti jaoks liitlaskohustus või pigemini hea tahte avaldus, mis ei tähenda edaspidi meie julgeolekuriski silmas pidades suurt midagi?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Kuidas nüüd vastatagi? Esimesele küsimuse osale saan vastata jah, teisele osale ei. Te palusite vastust jah- või ei-vormis.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann!

Urbo Vaarmann

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ütlesite oma ettekandes, et esialgsetel hinnangutel võib kogu see missioon maksma minna 2,7 miljonit eurot. Samas jäi selge mulje, et see summa ei pruugi lõplik olla. Mida siis veel on oodata ja kui suureks see kulu võib kujuneda?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

See summa võib väiksemaks osutuda. See 2,7 miljonit eurot on maksimum, kõigi kulude teoreetiline summa. Suure osa sellest, ligi kolmandiku moodustab transport teise maakera otsa, sh ka soomukite transport. Praegu arutatakse, kes liitlastest panustavad sellesse missiooni strateegilise transpordivõimega ehk siis pakuvad oma transpordilennukeid. Kui selgub, et meil on võimalik kasutada liitlaste lennukeid, võib missiooni kulu kõvasti väheneda. Me saame tugineda sellele, kui mingi liitlane ütleb, et üks osa tema panusest on see, et ta pakub transporti ka Eestile. Oleme sellel teemal läbirääkimisi pidanud mitme riigiga, aga mingeid lõppotsuseid veel ei ole. Paljud asjaolud on alles lahtised. Eelkõige sõltub kõik loomulikult sellest, kas Riigikogu annab missiooniks loa – seni saavad kaitseväelased läbirääkimisi pidada tingimuslikult. Ja kui Riigikogu annab loa, siis sõltub paljugi sellest, millal on planeerimise mõttes otstarbekas meie rühm sinna saata ja kas just sellel ajal saab mingi riik meile pakkuda õhutransporti. Kokku võttes on 2,7 miljonit meie praeguse arusaama järgi lagi ja me loodame, et see summa kahaneb, kui me saavutame partneritega transpordikokkulepped.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Minu küsimus puudutab seda perioodi, mis algas detsembrikuus, kui peaminister käis Euroopa Ülemkogu istungil, ja kestab kuni tänase päevani. Te ütlesite õigesti, et väljaspool Eesti Vabariiki meie kaitseväelaste kasutamiseks on vaja Riigikogu mandaati. Kuidas sellest lähtudes seda protsessi hinnata? Kaitseminister korraldab koos Kaitseväe juhatajaga 16. jaanuaril pressikonverentsi, kus ta räägib sellest, et Eesti saadab 55 tegevväelast neljaks kuuks Aafrikasse. Samas ei ole kaitseminister sellega veel Riigikogu ette tulnud. Kas see on parlamentaarses riigis teie arvates normaalne, kui enne nii põhimõtteliste küsimuste otsustamist ei peeta nõu Riigikoguga, vaid antakse üldsusele teada, et me nüüd varsti läheme kuhugi?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Ma arvan, et üks suur väärtus ühes väikeses riigis, aga ka igas ühiskonnas on läbipaistvus. Meie jaoks oli tegelikult kaks alternatiivi. Üks võimalus oli hetkeni, kuni valitsus on lõpliku otsuse langetanud ja eelnõu parlamendile esitanud, sellest plaanist üldse mitte rääkida. Sellisel juhul oleks kogu diskussioon tühjusest esile kerkinud kui asi iseeneses. Me valisime teise tee. Eesti avalikkus on kõigi otsuse kujundamise tahkude osas  avalikus arutelus kaasa rääkida saanud. Ma arvan, et see on ühiskonna normaalseks toimimiseks väga vajalik. Loomulikult ei saa avalikult kõnelda julgeolekutehnilistest aspektidest ja nüanssidest.
Aga muidugi on kõige alus põhimõte, et rahvaesindus otsustab relvastatud jõu kasutamise väljaspool riigi territooriumi. Siin ei saa üldse olla mingit kaksipidi mõtlemist. Samas on selge, et valitsusel lasub kohustus oma seisukohti selgitada. Sellest kohustusest ei ole võimalik ühelgi valitsusel mööda hiilida. Ja mida olulisem on otsus, seda vajalikum on oma seisukohti selgitada.
Sellest lähtuvalt olen minagi pidanud otstarbekaks seletada, mis on selle ettepaneku sisu. Asi, mida on võimalik avalikkusele seletada, saabki olla ettepanek, mitte otsus, sest otsust saab langetada üksnes parlamendi täiskogu. Detsembris esitas Prantsusmaa selle palve. Esialgne palve oli toetada Prantsusmaa missiooni, kuna Euroopa Liidu missioon polnud otsustatud. See informatsioon anti meie avalikkusele teada veel enne seda, kui ametlik otsus esitati Riigikogu täiskogule arutada. Kaitsevägi korraldas briifingu ja andis ülevaate riigikaitsekomisjonile. Ma seda ütlesin ka riigikaitsekomisjonis, et seni on riigikaitseasjade arutamisel valitsenud hea sidusus, kuigi Kaitseministeeriumi poolt vaadatuna on selles ka arendamisruumi, et pakkuda vahetut infot kõigile poliitilistele jõududele, vahet tegemata, kes on võimul ja kes opositsioonis. Et seda paremini teha, olen ma kindlasti valmis asjaajamist edasi arendama, et otsustajatel oleks olemas igakülgne info, mida otsuste langetamiseks vaja on.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Härra minister! Genotsiidi on muidugi vaja ära hoida, aga rahumissioonidel juhtub nii mõndagi. Küllap on paljudel silme ees, kuidas sõjahelikopter Iraagis tsiviilisikutest ajakirjanikke tulistas. Mul on siin mõned pildid. Need on tapetud lapsed Kandaharis – üks narkojoobes Ameerika sõdur tappis ühel päeval 16 inimest, nende hulgas üheksa last. Siin sõdurid kusevad tapetud vaenlaste peale. Siin on ehted, mis on tehtud tapetud inimeste küüntest ja hammastest. Kas te olete ikka kindel, et see kogemus, mille seal saavad meie kaitseväelased, on kogemus, mida neil on vaja? Kas te olete uurinud asja seda külge?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Need viited, mis te tõite, on küll täiesti asjakohatud ja inimlikus mõttes täiesti sobimatud. Ma lükkan ühemõtteliselt tagasi sellesuunalised mõttearendused. Eesti kaitseväelased on mehed ja naised, kes on Eesti Vabariigi teenistuses ja kaitsevad Eesti Vabariiki nii väljaspool Eestit kui Eesti pinnal. Mingeid meelevaldseid mõttearendusi, mis puuduvad neid konkreetseid juhtumeid, ei maksa nende missioonidega seostada.
Rahvusvaheliste missioonide puhul on keskne põhimõte, et täidetakse seadusi. Sõjaväelased on ka missioonidel allutatud seadustele ja õiguskorrale. Kui konkreetsetel juhtudel on aset leidnud õigusrikkumisi, siis kuuluvad need loomulikult menetlemisele ja asjaosalised saavad karistatud. Üks omaette teema, mida me veteranipoliitika väljatöötamisel käsitlesime, on missioonijärgne stress. Missioonil olles langeb inimesele tohutu koormus ja see sisemine pinge, stress, võib paljudel tunda anda just nimelt pikema aja jooksul pärast missiooni. Arutasime seda psühholoogidega, kui veteranipoliitikat paika panime. Praktiline järeldus sellest on, et missioonilt naasnud veteranidele tuleb abi pakkuda. Meil on juba üle 2000 missioonil käinud mehe ja naise. Peame neid asjaolusid kindlasti arvesse võtma. Nõustamine – missioonieelne, missiooni ajal ja ka pärast seda antav psühholoogiline abi, sh perekondadele – on väga tähtis. Kaitsevägi sellega veteranipoliitika raames tegelebki ja ma pean seda äärmiselt oluliseks.
Kuid ükskõik milline kuritegu, mille paneb toime üks inimene mis tahes inimkoosluses, ei anna alust kahtluse alla seada rahvusvaheliste missioonide humaanset ja rahvusvahelise kogukonna huve teenivat eesmärki. Ma selle väite lükkan küll ühemõtteliselt tagasi. Kindlasti osales ka vabadussõjas mõni inimene, kes sel ajal kriminaalkuriteo toime pani. Kuid see ei sea vabadussõja eesmärki ja aateid ning sinna panustanud inimeste üldist pingutust kuidagi kahtluse alla.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Me oleme olukorras, kus endine emamaa Prantsusmaa on läinud appi Kesk-Aafrika Vabariigile ja otsib väga pingsalt endale üksikute Euroopa Liidu riikide näol liitlasi. Samas on Euroopa Liidul juba aastast 2007 valmiduses lahingugrupp, mis ongi mõeldud sellisteks kiirreageerimisteks. Mis on põhjus, et Euroopa Liit seda oma seitse aastat tagasi moodustatud lahingugruppi kasutada ei saa?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

See eeldab lahingugruppi panustanud riikide valmisolekut, eeldab kõigi Euroopa Liidu riikide valmisolekut niisugune otsus vastu võtta. Seni on läinud nii, et säärast otsust lahingugrupi eksistentsi ajal ei ole vastu võetud. Eesti on riik, kes toetab lahingugrupi praktilist kasutamist – ei ole otstarbekas mingit teoreetilist võimekust sahtlis hoida. Paraku pole õnnestunud konsensusliku otsuseni jõuda. Analoogiline olukord on tegelikult ka NATO kiirreageerimisjõududega. Eesti arvates võiks neid ka tsiviilkriiside lahendamiseks paindlikumalt kasutada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Inara Luigas

Aitäh, austatud minister! See otsuse eelnõu on lühikene ja selle on ette valmistanud Vabariigi Valitsus. Riigikaitsekomisjon tegi selles mõned korrektiivid ja eemaldas praagi, see aga tähendab, et otsuse eelnõu tuli siia saali juba muudetud kujul. Otsuse eelnõu põhineb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-l 128. Kuna ma riigikaitsekomisjoni ei kuulu, siis vaatasin seda paragrahvi. See ütleb: "Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel." Eesti keelt osates loen ma siit välja, et siin peab teatud roll olema ka Vabariigi Presidendil. Vabariigi President peab tegema ettepaneku. Kas te olete küsinud põhiseaduskomisjoni arvamust, ega siin ei ole tegu põhiseaduse riivega?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Aitäh, Inara! Ma alguses mõtlesin, et sa pärid, kas me presidendilt oleme luba küsinud. Aga Riigikaitse Nõukogu arutas samuti seda Kesk-Aafrika Vabariigi missiooni ja sai sellest ülevaate. Mis puutub selle paragrahvi tõlgendusse, siis tõepoolest on küsimus, kas selles olev sõna "ning" tähendab ühtlasi ka, et lause esimene pool on seotud pärast sõna "ning" oleva osaga. Vastan, et lisaks põhiseaduse lingvistilisele tõlgendamisele on võimalus tõlgendada seda ka teleoloogiliselt ehk eesmärgipäraselt. 20 aasta jooksul, kui 1992. aasta põhiseadust on rakendatud, on seda sõna "ning" järel olevat osa tõlgendatud selliselt, et see ei eelda presidendi ettepanekut. Ma möönan, et puhtlingvistiliselt võiks selle üle diskuteerida, aga seni on Eesti riik 20 aasta jooksul kohaldanud põhiseaduse § 128 lõiget 1 sel ühel moel.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Aitäh! Lugupeetud minister! Kuuldavasti Scoutspataljoni sõdurid kibelevad missioonile minema, sest 657-eurose palgaga ju peret ära ei toida. Kui suur on Eesti sõduri palk välismissioonil?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Eesti sõduri palk välismissioonil on tema ametikohapalk ja lisaks missioonitasu. See kindlasti ei ole mitte 650 eurot. Nii palk on suurem kui ka missioonitasu on märksa suurem. Kindlasti ei ole mõtet siin eitada, et kutseliste sõjaväelaste jaoks on missioonidel käimine omaette väljakutse – seda professionaalse kogemuse saamise mõttes, aga loomulikult on üks motivaator tegevväelaste jaoks ka suurem sissetulek. Seda sugugi ei eitata.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesinaine! Lugupeetud minister! Kui vaadata EUFOR-i mandaati, mille on andnud Euroopa Liidu Nõukogu, siis näeme, et selle ülesanne on tagada pealinna ja selle lennujaama turvalisus. Vaatamata sellele ühehäälsele otsusele on, kui uskuda ajakirjandust, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia tänaseks siiski oma eitava seisukoha välja öelnud. Nad ei saada oma mehi Aafrikasse, kuna missioon on nende arvates liiga riskantne. Kas teile on viimase 24 tunni jooksul laekunud mingit uut informatsiooni? Te siin just ütlesite, et Itaalia on otsustanud sarnaselt Eestiga. Palungi teid Itaalia osalust täpsustada!

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Ükski Euroopa Liidu liikmesriik ei ole selle missiooni suhtes eitaval positsioonil. Euroopa Liit on otsustanud konsensusega need missioonid moodustada. Omaette küsimus on, millised liikmesriigid millise võimekusega on valmis panustama. Oma kõnes ma lugesin teatud riigid ette ja tõepoolest, Itaaliat ei ole nende seas, kes on avalikult teatanud, mida nad kavatsevad teha. Eesti on teatanud oma ettepanekust parlamendile, kui kasutada täpset formuleeringut. Nagu ma ütlesin, osa riike kaalub, mida teha, osa on otsustanud mingi võimekusega panustada, aga ei ole seda avalikustanud. Ma lugesin nendegi riikide nimistu ette ja sinna kuulub ka Itaalia. Aga kordan: kohe, kui meile laekub info, et mõni riik on oma panuse ametlikult deklareerinud, edastame selle otsemaid riigikaitsekomisjonile, nagu kokku lepitud on.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marianne Mikko, teine küsimus!

Marianne Mikko

Suur tänu! Ka mina jätkan nende n-ö panustavate riikide teemal. Kuulasin väga tähelepanelikult, mis riigid te ette lugesite. Ma ei kuulnud nende hulgas olevat ühte sellist Aafrikat väga hästi tundvat riiki nagu Portugal. Portugal võiks välja panna 400–500-mehelise koosseisu ja minna Aafrikasse. Miks nad seda ei tee? Mis on teie arvamus?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Ma ei hakka siin Portugali eest kommenteerima, kui palju nad võiksid mehi Aafrikasse saata, kui suur on nende võimekus konkreetselt praegu, milline saab olema nende poliitiline otsus ja kuidas nad selle kujundavad. Kindlasti ma olen teiega nõus, et Portugalil on juba oma asendist ja minevikust tulenevalt hea Aafrika mandri analüüsimise võimekus. Ja seoses võimaliku täiendava põgenikelaviiniga ja rahvusvahelise kuritegevuse ohuga on esiliinil just nimelt Euroopa Liitu kuuluvad Vahemere riigid.

Aseesimees Jüri Ratas

Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma pöördun tagasi oma esimese küsimuse juurde ja juhin lihtsalt repliigi korras tähelepanu valitsuse ja Riigikogu koostööle selles küsimuses. Kindlasti ei süüdista ma teid selles, et te liiga vara kutsusite kokku pressikonverentsi. Süüdistan teid selles, et te liiga hilja rääkisite sellest Riigikoguga. Need fraktsioonid, kellel ei ole esindajat Riigikaitse Nõukogus, lugesid sellest ajalehest ja minu meelest ei ole see parlamentaarses riigis normaalne. Minu küsimus puudutab neid panustajaid. Ma saan väga hästi aru, miks te ei taha öelda selget vastust väga paljude kolleegide küsimustele selle kohta, kes on siiski need panustavad riigid. Minu arvates on Riigikogul enne otsustamist väga oluline teada, kes on tänaseks öelnud, et nad panustavad sellesse operatsiooni tegevväelastega – mitte transpordilennukitega, mitte luurajatega, mitte staabiohvitseridega, vaid konkreetselt tegevväelastega, kes reaalselt põllul tegutsema hakkavad.

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Soome Vabariik on ka teatanud, et kavatseb missiooni panustada sõjaväelastega. Eesti Vabariik on seda teatanud, Leedu on teatanud logistilisest toetusest. Aga veel kord: riikide nimekiri, kes panustavad või kaaluvad panustamist, on märksa pikem. Ma lugesin selle nimistu ette. Ja kohe, kui mõni riik on ametliku informatsiooni edastanud, saame sellest teada anda ka Riigikogule. Ma loodan, et see juhtub lähiajal.

Aseesimees Jüri Ratas

Tõnu Juul, palun!

Tõnu Juul

Austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Eesti Vabariik on Euroopa Liidu sees pisikene ja suhteliselt vaene riik. Kas sinus kui kaitseministris ja suure poliitilise jõu juhis toimus otsustades mingi sisemine heitlus? Kaitseväe jaoks on see 2,7 miljonit ikkagi väga suur raha, mida saaks kodumaal süsteemi edasiarendamiseks kasutada. Vahest võiks selle kulutada meie ajateenijate heaks, kasarmute väljaehitamiseks, riigis endas sõjaväe potentsiaali suurendamiseks?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Ma ei vastanda neid kahte asja. Me kaitseme Eestit iseseisvat kaitsevõimet kasutades – see on meie kaitsefilosoofias keskne. Me arendame seda välja nõnda, et tõepoolest selle aasta lõpuks peavad kõigil ajateenijatel olema normaalsed elamistingimused. Seda eesmärki see otsus kuidagi ei kahjusta. Kuid keskne heidutuselement, mis Eestit peab kaitsma, on kollektiivkaitse rakendumine võimaliku sõjalise kriisi korral. Kollektiivkaitse toimimine ja rahvusvaheline, nii Euroopa Liidu kui NATO suutlikkus julgeolekuabi pakkuda on väga oluline ning sellesse panustamine on Eesti kaitset silmas pidades määrava tähtsusega.
Selle 2,7 miljoni euro kulutamise konkreetne siht on, nagu ma ütlesin, ära hoida genotsiid, säästa inimelusid. Aga peale humaansete eesmärkide silmas pidamise saab seda käsitada ka investeeringuna meie riigikaitsesse. See on otstarbekas kulutus ka Eesti riigikaitse seisukohalt. See raha ei lähe kuhugi tühja kohta, see läheb meie kaitseväelaste palkadeks, meie üksuse toimimiseks, kaitseväelased saavad seal väljaõpet, saavad seal kogemusi. Kui juhtub nii, et me mõne aja pärast peame kõnelema juba järgmisest missioonist Aafrika territooriumil – see on tõesti ainult hüpotees, aga neid võib ka tulevikus aset leida –, siis on hea, kui meil neidki kogemusi on. See otsus kindlasti ei tule meile kahjuks ja selle raha kulutamine ei ole sõjaväelise praktika seisukohast vaadates mõttetu kulutus.

Aseesimees Jüri Ratas

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kahjuks ei vastanud te minu esimesele küsimusele. Te kuulsite kuskil sisimas vist mingit muud küsimust ja hakkasite sellele vastama, kusjuures panite minu suhu väited, mida ma öelnud ei ole. Filoloogina pean teile ütlema, et kui me räägime, siis me kasutame leksikaühikuid, sõnu, ja nendel on oma tähendus. Kui me ütleme mingi lause, siis sel on mingi konkreetne mõte sees. Isegi kaitseminister, isegi teie võiks aru saada sellest mõttest, mis ma panin oma küsimusse – seda enam, et me räägime eesti keeles. Ja mõte on selline: kas te ei karda, et nendes tingimustes teenimine – nendel missioonidel ju kogu aeg rikutakse seadusi, ja seda ei tee mitte meie sõdurid, vaid teiste armeede sõdurid – mõjutab meie kaitseväelasi ja tekitab meile tulevikus probleeme?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Õige on see, et sõnad vahel üksnes illustreerivad või lihtsalt täiendavad sümboleid. Te näitasite mingeid kopteripilte – teie väitel tulistati lapsi – ja asetasite need konteksti, millest peaks sõltuma meie otsus rahvusvahelises missioonis osaleda või mitte. Minu reageering oli ühemõtteline: ma ei mõistnud seda konteksti või seda paralleeli, mida te soovisite tõmmata. Missioonid, mis aset leiavad, leiavad aset selge eesmärgiga, ning kõik riigid, kõik üksused on allutatud juriidilistele raamidele, milles nad tegutsevad. On paraku tõde, et sõjaolukorras, nii nagu ka elus üldse, võidakse neid reegleid rikkuda. Võidakse toime panna kuritegusid, sh sõjakuritegusid. Need konkreetsed teod peavad saama menetletud ja peavad saama karistatud. Te väitsite, et neid tegusid tehakse pidevalt, et cetera. Niisuguse väitega ma kindlasti ei ole nõus. Kui rääkida Afganistanist, missioonist ISAF, siis eesmärgid on ikkagi legitiimsed. Need ei ole sugugi suunatud mingite kuritegude pidevale sooritamisele, nagu te osutasite.
Kas sellistes situatsioonides – sõjategevuses ning ka humanitaar- või julgeolekuabi pakkuvates missioonides – tekib kriisiolukordades stress, mis võib inimesele tulevikuski tervist ohustavat sisemist pinget tekitada? Ma möönan, et see oht on olemas, ja seda tuleb arvestada kaitseväelaste ja veteranide toetamisel. Kaitsevägi tegeleb sellega. Meie kaitseväelased kindlasti sellist tuge vajavad ja väärivad.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Minister! Missiooni eesmärk on tagada riigis rahu ja saada olukord kontrolli alla. Ütlesite, et Eestil ei ole plaani rahutagamismissioonil pikaajaliselt osaleda. Praegu on tähtaeg 31. august. Kas te saate kinnitada, et te ei tule enne 31. augustit uuesti parlamendi ette, et missiooni pikendada? Ja mis annab teile alust arvata, et 31. augustiks ehk nelja kuu pärast on seal rahu tagatud ja olukord kontrolli all? Kas me lähemegi lihtsalt niimoodi ainult alguses kaasa lööma või on meil siiski pikaajalised plaanid?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Kõigepealt, kui võtate ette missiooni otsuse eelnõu, siis näete, et 31. august on tagumine kuupäev. Valitsuse ettepanek ja kavatsus on, nagu ka valitsuse seletuskirjas öeldud, rühma näol panustada neljakuulise rotatsiooniperioodiga ja mitte seda pikendada. Millal konkreetselt see Euroopa Liidu missioon täies mahus rakendatud saab, on kuupäevaliselt paika panemata. Kõik sõltub planeerimisfaasist, sellest, milline on missioonijuhtide otsus. Meie valmidus on, nagu ma ütlesin, alates märtsi algusest. See võib ka nihkuda, ja mitte sõltuvalt meist, vaid sõltuvalt sellest, kuidas peetakse otstarbekaks üksusi missiooni asukohta saata.
Nagu ma ütlesin, me ei ole pikendamist otsustanud, aga see vajadus võib tekkida, mistõttu me palume parlamendilt heakskiitu mitte üksnes kõnealuse üksuse saatmiseks missioonile, vaid ka hiljem kuni viie tegevväelase kasutamiseks seal. Peame silmas staabiohvitsere, kes võiksid vajaduse korral missioonis osalemist jätkata. Mingeid kokkuleppeid meil selleks praegu ei ole. Euroopa Liidu missiooni mandaat on ette nähtud kestma kuus kuud, aga võimalik, et seda pikendatakse.
Küsimus on selles, kas me juba praegu kavatseme pikendada üksuse neljakuulist missiooni. Ei, me ei kavatse. Selle põhjuseks on esiteks meie võimekus. Kaitsevägi suudab pakkuda just sellist võimekust, et me osaleme rühmaga nelja kuu jooksul. Punkt. Kas me pärast seda peame otstarbekaks ühe või kahe staabiohvitseriga jätkata, sõltub sellest, kas see vajadus on, milline on konkreetne olukord.
Nüüd siis küsimus, kas Eesti suudab nelja kuuga n-ö toota julgeolekut nõnda, et Kesk-Aafrika Vabariigis on probleemid lahendatud. Kahtlemata mitte. Me suudame anda oma panuse ja ma arvan, et see panus on reaalne, mitte üksnes deklaratiivne. Ja see panus on suurem, kui arvestades meie per capita võimet Euroopa Liidus võiks eeldada. Arvan, et me käitume n-ö julgeolekut tootva riigina vastutustundlikult, kui selle panuse anname. Kas me suudame kõiki küsimusi lahendada? Me suudame küsimusi lahendada selles ulatuses, kui palju tuleneb meie reaalsest võimekusest, mis meil välja panna on.

Aseesimees Jüri Ratas

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Suur tänu! Austatud härra kaitseminister! Mina palun pisut põhjalikumat kommentaari ühe suurima Prantsuse ajakirja seisukohale, et Eesti sõdurite saatmine Kesk-Aafrika Vabariiki on pigem poliitiline, sümboolse tähendusega otsus ja tegelikult see kriisikoldes olukorra leevendamiseks midagi juurde ei anna. Ja miks ikkagi sellised suurriigid nagu Suurbritannia ja Saksamaa sinna oma sõjaväelasi ei saada?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Kõigepealt väidetest, mis ajakirjanduses on toodud. Ma lugesin ka seda Prantsuse lehte. Ja Eesti Päevalehes on avaldatud intervjuu ühe Aafrika eksperdiga, Norra välispoliitika instituudi teadlasega, kellele meie ajakirjanik esitas küsimuse, kas me suudame tolle Euroopa Liidu missiooniga kriisis pöörde saavutada. Norra teadlane nendib, et pööret ei suudeta loomulikult sellise sõjalise jõuga saavutada, aga me suudame lähimas tulevikus tagada, et paljud inimesed jäävad tapmata. Seegi on juba väga hea. Teiseks ta rõhutab seda, et rahvusvaheline kohalolek võib tekitada kaitstud ruumi poliitiliseks aruteluks, kuidas olukorrast välja tulla. Tänu sellele kohalolekule võivad ka paljastuda poliitikud, kes vägivallaga manipuleerivad. See teadlane ütleb, et kui jääda olukorda lihtsalt pealt vaatama, siis võib see viia ulatusliku sisekonfliktini, mis võib valguda üle riigi piiride. Seega keegi rahvusvahelisest kogukonnast peab seal kohal olema.
Nüüd küsimus, miks osa riike on valmis panustama jalaväelastega, osa oletatavasti staabiohvitseridega, osa aga strateegilise transpordiga. See sõltub riikide otsustest. Ma rõhutan, et ükski Euroopa Liidu riik ei ole selle missiooni vastu olnud, missioon on heaks kiidetud ühel häälel. Teie viidatud Saksamaa kaalub panustamist. Tõsi, mul ei ole informatsiooni, et ta kaalub panustamist üksustega, kuid teatud ulatuses panustamist ta kaalub. Suurbritannia on valmis toetama logistiliselt. Miks konkreetne riik langetab just sellise valiku, nagu ta langetab? Eks kõik sõltub võimekusest ja poliitilistest otsustest, mis ühes või teises riigis tehakse.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, härra juhataja! Austatud minister! Missiooni eelarve on teie väitel 2,7 miljonit eurot. Kuulates teie vastust Priit Toobali küsimusele, selgus, et õhus võib olla ka jätkamise vajadus. Kas te olete seoses selle missiooniga planeerinud ka mingi lisaeelarve? Kui te olete, siis kui suur see võiks olla?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Ei, me ei ole mingit lisaeelarvet planeerinud. Kaitseväel paluti koostada n-ö maksimaalkalkulatsioon, kui palju meil nii suure võimekuse väljapanemisel sellise aja jooksul tuleb raha kulutada. Nagu ma ütlesin, kui meil õnnestub saavutada kokkulepped ja kui osa riike panustab transpordiga – sellist panust ei maksa kuidagi halvustada, see ei ole sugugi vähetähtis –, siis see tähendab meile reaalselt kulu vähenemist.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalev Kotkas, palun!

Kalev Kotkas

Tänan, härra juhataja! Austatud minister! Kriisiolukorras on üksteisemõistmine väga oluline, seda nii Prantsuse ja Eesti sõjaväelaste omavahelises suhtlemises kui ka Eesti sõjaväelaste ja kohalike elanike vahelises suhtlemises. Milline on meie sõdurite ettevalmistus tegutsemiseks prantsuskeelses keskkonnas?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Missiooni ettevalmistamisel on see küsimus saanud selge vastuse. Meie üksus on suuteline tegema koostööd nii Prantsuse sõjaväelastega kahepoolselt kui ka – missioon ei saa ju olema kahepoolne, see on Euroopa Liidu egiidi all käivitatav missioon – teiste riikide sõjaväelastega. Meie kaitseväelaste arvates keeleprobleem või üldse suhtlemisprobleem endast missiooni eduka toimimise takistust või lausa turvalisusriski ei kujuta. Sellele on leitud selge lahendus.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva

Aitäh, istungi juhataja! Hea minister! Enne kui ma küsimuse juurde lähen, avaldan oma nördimust. Eesti panusest kõnealuses missioonis lugesin ka mina ajalehest. Seda oleks tõesti võinud enne rahvasaadikutega rohkem arutada, nii riigikaitsekomisjonis kui ka muudes debattides. Aga minu küsimus on niisugune. On teada, et me tõesti EUFOR RCA ehk Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni raames sellele missioonile  läheme. Kas viimasel ajal on Euroopa Liidu Nõukogult laekunud värsket informatsiooni mingite täpsemate otsuste kohta, mida teie juba teate ja mida võiksime ka meie siin teada? Kas Euroopa Liidu Nõukogu on äsja vastu võtnud mingeid otsuseid selle operatsiooni kohta?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Euroopa Liidu Nõukogu võttis eile vastu otsuse alustada täies mahus Euroopa Liidu sõjalist missiooni Kesk-Aafrika Vabariigis ehk EUFOR RCA-d. Sellist missiooni käivitatakse etapiti. Algul on initsiatiiv, siis on esialgne ettepanek ja seejärel täielik kinnitamine, mis ongi nüüd aset leidnud. Võime öelda, et see missioon on juriidilise isikuna olemas. Sellele järgneb vägede koondamine, milleks riigid peavad tegema oma ettepanekud, millise võimekusega nad panustavad. Edasi tulevad missiooni plaani paikapanek ja järgmise sammuna praktiline kava, kuidas missioon esialgu rakendub. Ja siis järgneb juba missiooni täielik käivitamine. Need viimased otsused langetab missiooni juhtkond, seega juba sõjaväelased, need ei ole enam poliitilised otsused.
Mis puutub parlamendi osalusse, siis ma olen kaugel sellest, et väita, et debatt on piisav olnud. Kui parlamendiliikmed arvavad, et informeerimine oleks võinud parem olla, siis järelikult on probleem olemas. Ma võtan selle täitsa omaks ja loodan, et tulevikus on see paremini ja laitmatult korraldatud. Saan enesekaitseks ainult öelda, et me tegutsesime heas usus. Tõsiasi on, et enne kui valitsus ametliku otsuse langetas, üks briifing riigikaitsekomisjonis toimus. Pärast seda saatis valitsus oma ametliku ettepaneku parlamendile.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud minister! Täna hommikul lugesin sellest, et õpetajad tahavad streikima hakata. See missioon võtab meilt 27 miljonit. Ma mõtlen, et te pole mitte ainult kaitseminister, vaid ka suure erakonna esimees. Eile me küsisime kolleegiga haridusministrilt, kuidas need õpetajate palgatõusu lubadused täidetud saavad. Teile ongi mul praegu selline küsimus: missugune sõnum on teil tänasel päeval õpetajatele?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Mul on teile hea uudis: missioon läheb maksma 2,7 miljonit, mitte 27 miljonit. Tahaksin aga hoiduda sellest, et ma hakkan siin rääkima, et õpetajate miinimumpalga tõus, mille haridusminister on tänavust eelarvet paika pannes ette näinud, saab täies mahus tagatud. See on positiivne uudis. Teie küsimuse alltekst on erinevate kulude omavaheline vastandamine. Ma palun sellega mitte kaasa minna, see on ühe või teise kulu mehaaniline vastandamine. Paraku me näeme, et seda on teinud paljud Euroopa Liidu riigid, ja tagajärg on olnud selline, et üldjoones on kaotajaks jäänud nende riikide julgeolek, riigikaitse.
Me peame olema valmis panustama riigikaitsesse ja Eesti ongi seda teinud äärmiselt tõhusalt. See annab tunnistust konsensusest, mis laias laastus on valitsenud nii Eesti ühiskonnas kui ka parlamendis. Mul on küll palve, et me niisuguses konsensuse vaimus edaspidigi jätkaksime. Üksikküsimustes võib loomulikult vaielda, jääda erinevatele seisukohtadele, see on igati normaalne, aga üldist valmisolekut panustada riigikaitsesse võiks hoida.
Tahan teid ka informeerida, et minu kolleeg Soome kaitseminister on pikaajalist riigikaitse sihti silmas pidades kokku kutsunud töörühma, kuhu kuuluvad kõigi parlamendiparteide esindajad. Sellele töörühmale antakse informatsiooni riigikaitse valdkonna küsimustest ja palutakse mõelda ka konkreetsete erakondade riigikaitseprogrammide üle. Hüpoteetiliselt võib ju igast selle töörühma liikmest saada kaitseminister ja üldist konsensuse vaimu püütakse hoida. Ka meie võiksime riigikaitsekomisjonis niisugust konsensusvalmidust otsida, kui pikaajalisi riigikaitse sihte arutame.
Aga haridusvaldkonnas on asjad korras. Kindlasti leiavad kesksed teemad, sh õpetajate ootused haridusministri poolt käsitlemist.

Aseesimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Tänan, härra eesistuja! Austatud kaitseminister! Umbes kaks nädalat tagasi väideti küll ajakirjanduses, et Eesti sõduritel puudub prantsuse keele oskus ja kui see kellelgi on, siis on ta ise seda õppinud. Kolleeg Kalev Kotkasele vastates te väitsite, et prantsuskeelses keskkonnas suhtlemine pole probleem. Kas kasutatakse kohapealseid tõlke või kuuluvad tõlgid meie missioonile minevate inimeste hulka?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Ma ei öelnud tegelikult, et see missioon saab olema prantsuskeelne. Kaitseväelased saavad töökeelena kasutada ka inglise keelt. See ei ole sugugi takistuseks. Ma võin täie kindlusega väita, et Prantsuse sõjaväelased ei oska eesti keelt ja Eesti kaitseväelaste hulgas osatakse prantsuse keelt märksa vähem kui inglise keelt. Ennekõike on missiooni töökorraldus ingliskeelne.

Aseesimees Jüri Ratas

Jüri Morozov, palun!

Jüri Morozov

Aitäh! Austatud minister! Me oleme siin täna kuulnud, et käib tõsine ja kibekiire valmistumine missiooniks. Kas te olete juba Välisministeeriumist saanud selle n-ö Kesk-Aafrika strateegia paberi ja olete sellega tutvunud? Kui mitte, siis millal te sellega tutvute?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Minu arvates on see hea, et Eesti mingeid teemasid ei ignoreeri või ei ütle, et see pole meie teema, kuna meil pole sellega meie erikaalu või vahetu puutumuse puudumise tõttu seost. Seegi tuleneb tollest loogikast, et me oleme Euroopa Liidu liikmena osa rahvusvahelisest institutsioonist. Seetõttu on loogiline, et me tahame olla aktiivne ja positiivne riik, kelle seisukohtadega arvestatakse ja kelle seisukohad on ka sisulised, mitte lihtsalt loosunglikud. Meil on need läbi mõtestatud ja Aafrika-strateegia on üks sellise mõtteviisi element. Ma ei ole päris viimase asjade seisuga kursis, kuidas selle strateegia kavandamine on läinud. Aga ma tean, et varasemates aruteludes on jutuks olnud, kas see missioon langeb kokku meie ettevalmistatava Aafrika-strateegia eesmärkidega. Kinnitan teile, et ma palusin seda eraldi analüüsida, ega seal mingit vastuolu ei ole. Ühemõtteline vastus on, et Aafrika-strateegia n-ö töödokumendiga see missioon mingis vastuolus ei ole.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid teie ettekande eest ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma! Vabandust, Mati Raidma! Inara Luigasel on protseduuriline küsimus. Palun!

Inara Luigas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on selline küsimus. Kui me alustasime selle otsuse eelnõu menetlemist, siis ei olnud kõiki materjale siin saalis. Kui ma vaatan otsuse eelnõu, siis ma loen, et seletuskirja punktis 3 on viide: vaata lähemalt Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse (583 OE) eelnõu seletuskirja. On viide rakendusaktidele, aga neid rakendusakte ei olnud saalis ja neid ei saanudki lugeda. Kui ma lugesin seda otsuse eelnõu ja nüüd toodi siia mingi paber, siis näen, et siin on täielik vastuolu. Minister räägib rahutagamismissioonist, siin on aga pool lehekülge juttu Euroopa Liidu sõjalisest missioonist. Kas see on seesama paber? Kas te võtaksite vaheaja ja vaataksite, kas meile on ikka õiged paberid jagatud?

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh küsimuse eest! Ma näen, et teie lähedal istuvad riigikaitsekomisjoni teenistujad. Ma usun, et nad aitavad teid selles küsimuses. Kui te vastust ei saa, siis andke uuesti protseduurilise küsimusega märku. Võtan siis kindlasti vaheaja. Palun riigikaitsekomisjoni teenistujaid Riigikogu liiget selles küsimuses aidata! Aga palun nüüd, Mati Raidma!

Mati Raidma

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 30. jaanuari istungil. Istungil osalesid eelnõu esitaja esindajatena kaitseminister Urmas Reinsalu, kaitsepoliitika asekantsler Sven Sakkov, NATO ja Euroopa Liidu osakonna nõunik Hestrid Tedder, nõunik Andres Järv ning Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem kolonelleitnant Rain Jano.
Täpsustuseks Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 583 esimese lugemise seletuskirjale märgime, et lisaks Euroopa Liidu Nõukogu 20. jaanuari otsusele toetada sõjalist missiooni Lõuna-Aafrikas võttis ÜRO Julgeolekunõukogu s.a 28. jaanuaril vastu resolutsiooni nr 2134, mille alusel omakorda 10. veebruaril s.a otsustas Euroopa Liidu Nõukogu (otsus nr 2014/73/ÜVJP), et alustab Euroopa Liidu rahutagamismissiooni Kesk-Aafrika Vabariigis. Euroopa Liidu missiooni ingliskeelne lühend on EUFOR RCA, mis inglise keeles tähendab European Union military operation in Central African Republic. Missioon on täienduseks ja toetuseks Kesk-Aafrika Vabariigis tegutsevale Aafrika Liidu rahuvalveoperatsioonile.
Tsiteerin Euroopa Liidu Nõukogu eilse otsuse teksti: "Missioon. Kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2134 (2014) esitatud mandaadiga ja keskendudes Bangui piirkonnale, viib liit läbi sõjalise üleminekuoperatsiooni Kesk-Aafrika Vabariigis (edaspidi EUFOR RCA), et aidata kaasa turvalise ja ohutu keskkonna loomisele, ning annab oma operatsiooni üle Kesk-Aafrika Vabariigi toetusmissioonile (AFISM-CAR) nelja kuni kuue kuu jooksul pärast täieliku operatsioonivõime saavutamist." Viimati nimetatu on Aafrika Liidu sõjaline missioon.
Euroopa Liidu riigina on Eesti jaoks oluline panustada Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisse, milleks on ka eelnõu punkti 1 kohane osalemine Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis.
Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 98 lõikele 1, otsustas riigikaitsekomisjon eelnõu esitaja nõusolekul konsensusega esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul koos seletuskirjaga. Muudatused on eelkõige täpsustava iseloomuga. Näiteks liideti eelnõu punktid 1 ja 2, millega korrastati missiooni ajaraamistikku. Täpsustati, et missioonil osalevad vaid kutselised tegevväelased. Veel lisati Euroopa Liidu rahutagamismissiooni nimetus, mis enne puudus, ehk siis EUFOR RCA. Eelnõu esitamisel ei olnud see veel teada. Eesti jalaväerühma ülesandeks saavad tõenäoliselt julgestus- ja toetusoperatsioonid eesmärgiga vabastada Prantsusmaa ning Aafrika riikide üksused teiste operatsioonide läbiviimiseks.
Eelnõuga oli seotud ka riigikaitsekomisjoni 10. veebruari istung, kus komisjon sai Kaitseväe esindajatelt ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvaheliste missioonide piirkondades toimuvast, sh olukorrast Kesk-Aafrika Vabariigis ning meie tegevväelaste valmisolekust osaleda sellel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 30. jaanuari istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda. Ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõikele 1, otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. veebruar kell 10.30. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Marianne Mikko!

Marianne Mikko

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Eesti sõjalise missiooni saatmine Kesk-Aafrika Vabariiki humanitaarkriisi reguleerima on valitsuse otsus, mida on avalikkusele vähe selgitatud. Või siis ei ole seda selgitatud piisavalt. Sotsiaaldemokraadid seisavad vastu Eesti sõjalise missiooni saatmisele Aafrikasse. Valitsus on püüdnud meile müüa mõtet, et Prantsusmaa palvele vastutulek ja üheskoos Kesk-Aafrika Vabariiki Euroopa Liidu rahutagamissioonile minek kannab sedasama ideed mis NATO lepingu artikkel 5: üks kõigi, kõik ühe eest. Teisisõnu, tegemist on liitlaskohustusega. Seda kordas kaitseminister siinsamas meie ees seistes. Aga ei ole nii! Euroopa Liidu sõjalisele missioonile minek on solidaarsuse näitamine. Selle tulemusena ei käivitu stsenaarium, et kui Tallinna vallutatakse, tõttab Pariis ummisjalu meile, Eestile appi. Veel kord: Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekupoliitika ei kätke sellist NATO lepingu artikli 5 taolist tugevat klauslit mitte üheski oma dokumendis.
Millegipärast kaitseminister sahmib ja kiirustab. Kui tõele silma vaadata, siis on tal välisministrilt Aafrika-strateegia paber saamata. Ega seda ei saagi ju veel saada, sest strateegia väljatöötamine alles käib. Kaitseminister tegutseb kui taktik, aga Eesti julgeoleku- ja välispoliitika nõuab ennekõike strateegiat, strateegilist mõtlemist. Seda teab Euroopas iga tipp-poliitik, aga millegipärast mitte Reinsalu. Piltlikult öeldes tuiskame Aafrikasse, ilma et teaksime, mida meil Aafrikast oodata-tahta on.
Eesti andis kuuldavasti oma jah-sõna kohe, kui Prantsusmaa seda detsembris küsis. Tänase seisuga pole mitte ükski teine Euroopa Liidu riik peale Prantsusmaa andnud kindlat sõna, et saadab oma jalaväekontingendi Kesk-Aafrika Vabariiki. Sotsiaaldemokraatidele on teada eri riikide lubadused anda selleks transpordilennukeid. Tore on. Aga, gentlemen, good excuse! Tegelikult loeb ikkagi see, kas riik saadab oma inimesi, sõdureid humanitaarkriisile silma vaatama n-ö põllul.
Küsigem, milleks on tarvis Eesti sõjameestel, relv käes, tundma õppida niisket vihmametsa. Millist Eesti kaitsmise elementi me seal täpsemalt juurde õpiksime? Võime ju loota, et meie mehed jäävad kaitsma Bangui lennujaama 100 000 põgenikuga, aga kriisiolukorras võib võitluse raskuskese kiiresti mujale kanduda.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör Fatou Bensouda alustas reedel, 7. veebruaril juurdlust genotsiidi kohta Kesk-Aafrika Vabariigis. Mis on see hädavajadus, et meie sõdur peaks kokku puutuma subekvatoriaalse mussoonkliimaga? Kas selles on peen õppetund, kuidas hakkama saada kollatõve, A- ja B-hepatiidi, kõhutüüfuse, malaaria ja veel paljude teiste Aafrika haigustega? Muide, paljud vaktsiinid vajavad teatud aega, enne kui keha muutub Musta Mandri tõvede suhtes immuunseks. Me kuulsime kaitseministrilt, et vaktsineerimine on tehtud. Kui see on tõesti nii, siis on see ülimalt tähtis fakt ja meil on tarvis teada, kes andis vastava korralduse. Sest tuletame meelde, et parlament otsustab, kas ta annab või ei anna mandaadi missioonile minekuks.
Kesk-Aafrika Vabariik oma tänasel kujul tähendab humanitaarkriisi, mille puhul iga viies riigi elanik on mässuliste ees hirmu tundes kodunt lahkunud. Iga neljas elanik aga vajab selleks, et mitte surra, välisabi. Asjaajamine käib prantsuse keeles. Küsigem kohe, milline on Eesti sõduri prantsuse keele oskus. On see B1 või B2 tase? Kas te tõesti tahate väita, et me laseme meestel minna koos tõlgiga keevalisse kohta, kus õhus on mitte tunda, vaid igal hetkel ka näha surma? See ei tööta ju! Lubage küsida, kes meie meestest ja kas üldse keegi valdab kohalikku sango keelt.
Jätkan küsimustega maa ja rahva kohta. Ehkki lõviosas on seal katoliiklased, pole kannibalism Kesk-Aafrika Vabariigis tundmatu. Lapssõdureid on seal arvult sama palju kui kogu Eesti Vabariigi kaitseväes teenijaid. Kas me oleme moraalselt sellisteks kokkupõrgeteks valmis?
Palun lisaaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit lisaks.

Marianne Mikko

Kas me oleme valmis reageerima, kui tegu on naiste massilise vägistamisega? Mida teeb Eesti sõdur, kui on tunnistajaks massilisele tapmisele või massivägistamisele? Me ei saanud meie ees seisnud kaitseministrilt selget vastust.
Valitsus tahab vägisi Eestit muuta globaalseks politseinikuks. Sõjalise missiooni saatmise asemel Kesk-Aafrika Vabariiki võiks välisminister jõuliselt tõsta arenguabi sellisele tasemele, nagu soovib ÜRO. Meie arenguabi on praegu 0,12% SKT-st, paari aasta pärast oleme lubanud jõuda 0,17%-ni. Tõsistel riikidel moodustab Aafrikale eraldatav arenguabi 0,7% SKT-st – see on kuus korda suurem näitaja kui meil.
Rutuga eraldasime jaanuaris 100 000 eurot Kesk-Aafrika Vabariigile. Sotsiaaldemokraadid pakkusid peaministrile võimalust anda too Kesk-Aafrika Vabariigi missioonile üleöö leitud 2,7 miljonit eurot arenguabiks. Ta ei võtnud seda mõtet omaks. Ei saa aru, miks me ei võiks sõjalises mõttes usaldada Aafrika Liitu ja aafriklastest sõjamehi Kesk-Aafrika Vabariigis. Miks ei tõstatanud valitsusjuht Brüsselis peetud kaitseteemalisel ülemkogu istungil, kus arutati ka Euroopa Liidu sõjalisi missioone, küsimust niimoodi: kui liikmesriik on valmis käima välja sõjamehed, kas Euroopa Liit ei võiks rahastada seda missiooni ühisest julgeoleku- ja kaitserahast? Ah et sellist raha ei olegi!? Siis peaks oma maksumaksjatest hooliv peaminister tegema ettepaneku selline fond luua. Kas peaminister tõstatas detsembris sellise küsimuse? Muidugi mitte. Vastupidi, ta andis välja katteta veksli, et Eesti on valmis solidaarselt Prantsusmaaga minema Aafrikasse ja ka maksma selle sõjalise missiooni eest ise.
See 2,7 miljonit eurot tähendab vanas rahas, et Eesti maksab Euroopa Liidu sõjalisel missioonil osalemise eest helde käega 10 miljonit Eesti krooni kuus, nelja kuu eest kokku aga 40 miljonit krooni. Näiteks portugallased, kes tunnevad Aafrika olusid ja inimesi hästi, ei kiirusta oma sõjamehi Kesk-Aafrika Vabariiki saatma just sellepärast, et peavad ebaõiglaseks, kui sõjamehi saatev riik peab ise ka sellega kaasneva rahakulu kandma. Milles seisneb siis see ühine vastutus? Riigid, kes ei kavatse Euroopa Liidu sõjalisele missioonile sõjamehi saata, pole kohustatud isegi mitte raha selle jaoks andma. Teisisõnu, riigid, kes on solidaarsed, on topeltsolidaarsed, ja riigid, kellel on solidaarsustunne vähem arenenud, ei pea midagi tegema. Ja üldiselt ei juhtu midagi.
Palun minust mitte valesti aru saada! Sotsiaaldemokraadid on igati solidaarsuse poolt, ent solidaarsusel ja solidaarsusel on vahe. Rääkimata sellest, kui solidaarsust alla kriipsutades aetakse tegelikult mingeid omi asju, millest avalikkust pole teavitatud. Seega on sotsiaaldemokraatide jaoks küsimusi rohkem kui vastuseid. Sotsiaaldemokraadid ei kavatse hakata ummisjalu toetama sõjalisi missioone, mille puhul põhjendused seisavad savijalgadel ja milles meie riigi osalus on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Inara Luigas, protseduuriline küsimus, palun!

Inara Luigas

Aitäh! Austatud istungi juhataja, ma konsulteerisin ka Jüri Ratasega. Ta ütles, et mul on õigus esitada protseduuriline küsimus. Kuna siiski otsuse eelnõu on praak – selles ei ole viidatud rakendusaktidele –, siis palun istungi juhatajal võtta vaheaeg ja viia otsuse eelnõu vastavusse nõuetega.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Istungi juhataja võtab 15 minutit vaheaega. Palun juhatusel kokku tulla!
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Pikendan juhataja vaheaega kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Pikendan juhataja vaheaega 30 minutit ja kuna istungi aeg saab sellega läbi, siis on istung lõppenud.
V a h e a e g

Istungi lõpp kell 13.00.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee