Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XII Riigikogu, VII Istungjärk, täiskogu korraline istung
Kolmapäev, 29.01.2014, 14:00

Toimetatud

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu kolmanda töönädala kolmapäevast istungit. Kolleegid, nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Jätkamaks teemat, mida me arutasime tund aega tagasi infotunnis, on mul 12 kolleegi nimel üle anda arupärimine rahandusminister Jürgen Ligile. Nagu te infotunnis kuulsite, peaminister ütles, et teoreetiliselt võiks tulumaksuvaba miinimumi tõsta, aga reaalselt ei pruugi see välja tulla. Sellest tulenevalt küsime rahandusminister Jürgen Ligilt, et aasta tagasi andis ta Eesti Päevalehes selge lubaduse, et tulumaksuvaba miinimum peab hakkama tõusma. Ometi nägime möödunud aastal, kui planeeriti selle aasta eelarvet, et mitte midagi selles osas viiendat aastat järjest ei toimunud.
OECD pani juba 2012. aasta raportis kirja, et Eestis on väiksema sissetulekuga inimeste maksumäär võrreldes teiste riikide omaga kõrge, mistõttu peaks otseste maksude vähendamisel olema rõhuasetus väikesepalgalistel ja üks viis seda teha võikski olla tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Seoses sellega on meil rahandusministrile kolm küsimust. Esimene küsimus: kui tööandjad ja ametiühingud leppisid eelmisel aastal kokku, et alampalk tõuseb, kas siis järgmise sammuna nähakse ette tõsta tulumaksuvaba miinimumi? Maksuvaba tulu suurus jääb miinimumpalga suurusest iga aastaga aina rohkem maha. Teine küsimus on seotud sellega, et Riigikogu jagas 2011. aasta valimistel lubadusi. Üks neist oli, et tulumaksuvaba miinimumi summa kasvab käsikäes tulumaksu vähendamisega. Mida selles osas tehakse? Kolmas küsimus on, mida üldse tehakse väikesepalgaliste inimeste maksukoorma kergendamiseks. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Rait Maruste!

Rait Maruste

Proua juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon algatab kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu on välja töötatud lähtuvalt õiguskantsleri ettepanekust nr 21, milles õiguskantsler leidis, et kodakondsuse seaduse § 6 punktides 2, 21 ja 22 toodud tingimuste kohaldamine isiku suhtes, kes on seaduses toodud perioodi jooksul püsivalt Eestis elanud, kuid kellele jäi enne tema 15-aastaseks saamist elamisluba taotlemata või õigel ajal pikendamata seadusliku esindaja tegevusetuse tõttu, on vastuolus põhiseaduse § 12 lõikest 1 tuleneva võrdsuspõhiõigusega. Tänan!

Esimees Ene Ergma

Tänan! Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Imre Sooäär

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Annan Riigikogu väliskomisjoni poolt üle Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 44 ja välissuhtlemisseaduse § 6 lõike 1 punkti 4 alusel koostatud otsuse eelnõu. Teatavasti on aasta alguses osa Riigikogu liikmeid ühest komisjonist teise liikunud ja see on mõjutanud ka Riigikogu välisdelegatsioonide tööd ja koosseise. Neid otsuseid tuleb üsna mitu tükki, praegu annan üle Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamise eelnõu. Loodetavasti Riigikogu juhatuse lahkel loal hakkame seda varsti siin menetlema. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu, ühe otsuse eelnõu ja kaks arupärimist. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimine vastab samale seadusele, edastan selle otsekohe adressaadile.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 27. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafika Vabariigis" eelnõu, mille juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 27. jaanuaril algatatud reklaamiseaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 27. jaanuaril algatatud "Sisekokkuleppe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-EL-i partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa" ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Rait Maruste põhiseaduskomisjoni esimeheks ning Riigikogu liikme Tarmo Tamme põhiseaduskomisjoni aseesimeheks.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimised kultuuriminister Urve Tiidusele, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole.
Kolleegid, palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.


1. 14:08 Liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (508 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 508 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi avata. Võime minna lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, kuna selle seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 508. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:10 Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (487 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma

Läheme edasi. Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 487 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi me ei ava. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, ka see seaduseelnõu nõuab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun teeme veel kord kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 487. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei ole keegi.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 14:12 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 506 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 506. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 14:13 Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (468 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 468 teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti õiguskomisjoni aseesimehe kolleeg Kalle Laaneti!

Kalle Laanet

Austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seaduseelnõu 468 teisipäeval, 14. jaanuaril 2014. Kuna esimese ja teise lugemise vahe kujunes väga pikaks, siis tuletan teile meelde, millest selle eelnõu puhul juttu on. Eelnõuga soovitakse muuta karistusseadustiku laiendatud konfiskeerimise kohaldamist puudutavaid sätteid, laiendatakse võimalust kohaldada vangistuse asemel sõltuvusravi ja täpsustatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise regulatsiooni. Kuna muudatusettepanekute laekumise tähtajaks ühtegi ettepanekut ei esitatud, siis otsustas komisjon teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 29. jaanuaril ja teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele 12. veebruariks, mil võiks läbi viia ka lõpphääletuse. Kõik otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kalle Laanet! Tundub, et teile küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Nagu kolleeg Kalle Laanet ütles, muudatusettepanekuid ei olnud. Eelnõu 468 teine lugemine on lõppenud.


5. 14:15 Karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (554 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 554 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti justiitsminister  Hanno Pevkuri!

Justiitsminister Hanno Pevkur

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on suur au tutvustada teile karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on saanud numbriks 554 ja mis põhimõtteliselt muudab Eesti karistusõigust.
Sissejuhatuseks on hea meel tõdeda, et tegemist on väga vajaliku eelnõuga, mis õiguskorda suurel määral korrastab. Enne sisu juurde minemist meenutan natukene ajalugu, seda, kuidas see seaduseelnõu siia saali jõudis.
Üks karistusseadustiku põhjaliku ülevaatamise algatajaid oli eelmine Riigikohtu esimees Märt Rask, kes juhtis probleemile tähelepanu 2010. aasta kevadistungjärgul peetud ettekandes, kus ta rõhutas, et üldpõhimõtetest tulenevalt on karistusõigus ultima ratio ehk selline õigusharu, mille poole pöördumine on vajalik juhul, kui teiste õigusharude regulatiivsest toimest ei piisa. Riigikohtu esimees väitis, et sellest põhimõttest meie seadusloomes paraku eriti pole juhindutud ja see on paratamatult kaasa toonud karistusõiguse devalveerumise. Lubage mul siinkohal meenutada Riigikohtu esimehe sõnu sealtsamast ettekandest. "Tuleb tõdeda, et tööjõulistest 15–74-aastastest Eesti elanikest on 55,6% kantud karistusregistrisse erinevate väär- ja kuritegude toimepanemise eest. Isikud, kellel on kehtiv karistus või kes on olnud karistatud mõne süüteo eest, moodustavad üle poole elanikkonnast. Nende andmete põhjal võib tõsikindlalt väita üksnes seda, et ainult vastsündinud on karistamata." "Kas inimene sünnib ilma selleks, et võtta vastu oma karistust?" küsis Riigikohtu esimees siin saalis. Lõpuks võttis ta oma kõne kokku järgmiste ettepanekutega. Esiteks, korraldada kõikehõlmav karistusõiguse teaduslik revisjon, et määratleda väärtuspõhiselt karistusõiguse pikemaajalise arengu eesmärgid ja suunad. Teiseks, korrastada kehtivat karistuste süsteemi ja tõsta karistusõigus tõesti ultima ratio tasemele. Ja kolmandaks, arendada mittekaristusliku iseloomuga mõjutusvahendite süsteemi, et vähendada karistatud isikute osa ühiskonnas, luues sellega eeldused süütegudesse tauniva suhtumise kujunemiseks.
Nüüd aga tagasi tänapäeva. Kehtivas õiguses võib lisaks 400 kuriteo- ja väärteokoosseisule karistusseadustikus leida ligi 900 väärteokoosseisu 147 haruseaduses. Seega on meil kokku umbes 1300 erinevat karistusnormi. Karistusregistrisse oli 2013. aasta juuni seisuga kantud 665 607 eri isikut. Sealhulgas isikuid, kellel on kehtiv karistus, oli 261 480. Ainult väärteo eest oli kehtiv karistus 171 194 isikul ja ainult kuriteo eest 39 645 isikul, nii väärteo- kui kriminaalkorras oli karistatuid 50 641. Kehtiv karistus on seega umbes 20%-l elanikkonnast. Karistusregistrisse on läbi aegade olnud kantud pooled elanikud.
Arvestades asjaolu, et enamiku süütegudest panevad toime tööealised isikud, on karistatud isikute osakaal viimaste hulgas loomulikult veelgi suurem. 2013. aasta suvel jõustunud seadusmuudatuste tulemusel on karistusregistris kehtiva karistusega inimeste arv küll vähenenud, kuid registrisse kantud olnud isikute arv on siiski liialt suur.
Siinkohal võivad paljud küsida, miks nii suur kriminaalkaristuste arv halb on. Ma vastan eelkõige kolme argumendiga. Esiteks ei ole õigusriigile kohane ülemääraselt sekkuda isikute põhiõigustesse ja vabadustesse. Teiseks devalveerib selline suhtumine karistusi ja kolmandaks toob see enesega kaasa õigusselgusetuse, mis omakorda tuleneb meie põhiseaduse määratletuse põhimõttest. 
Ühesõnaga, aeg revisjoniks oli küps. Ma soovin siinkohal rõhutada, et tegemist on eelkõige revisjoniga, sest seda eelnõu koostades ei võetud vaatluse alla teo karistatavuse aluseid ega piire karistusõiguse üldosas, samuti ei soovita teha põhimõttelisi muudatusi sanktsioonide süsteemis tervikuna.
2011. aasta alguses alustati Justiitsministeeriumis karistusõiguse ülevaatamist. Moodustati töörühm, kuhu kuulusid õigusteadlased ja praktikud ning mida vedas Tartu Ülikooli professor Jaan Sootak. See töörühm seadis endale kolm põhilist eesmärki. Esiteks, lühendada karistatavate tegude loetelu, kõrvaldada ülekriminaliseerimine ja suurendada haldussunni rakendusala. Teiseks, korrastada karistusõiguse süsteem, kõrvaldada kattuvad kuriteo- ja väärteokoosseisud. Kolmandaks, täpsustada karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi. Analüüsi käigus otsis töörühm karistusõigust hinnates vastuseid näiteks järgmistele küsimustele. Kas konkreetset kuriteokoosseisu on üldse vaja? Kui ei, kas siis kustutada see tervikuna või muuta väärteoks? Teiseks, kas kuriteokoosseisu on vaja kitsendada? Kolmandaks, kas ettenähtud sanktsiooni on vaja muuta? Neljandaks, kas väärteokoosseisu on vaja või piisab haldussunnist? Viiendaks, kas vastutusnorm on arusaadav ja õigusselge, kas see vastab nn määratletuse nõuetele?
Komisjon tuli pisut rohkem kui aasta jooksul kokku 23 korral. Kuna kõigi kohtumiste arutelud olid väga sisukad ja põhjalikud, võttis kodifitseerimisprotsess eeldatust pisut rohkem aega, aga tulemus on seda parem ja nüüd lõpuks teie ees. Eelnõus tehakse ettepanek muuta karistusseadustikus üle 200 paragrahvi, kusjuures soovitakse tunnistada kehtetuks 47 koosseisu ja lisada 17 koosseisu. Väärteokoosseise muudetakse 126 haruseaduses. Ma usun, et ajaline raam seab omad piirid ja ma ei jõua kõiki muudatusi teile tutvustada. See töö jääb eelkõige õiguskomisjonile. Ma soovin loomulikult neile selleks palju jõudu! Siiski tooksin esile mõningad muudatused, mis võiksid huvi pakkuda, ja seda eelkõige karistusseadustiku üldosast.
Olulise muudatusena kaotatakse ära väärteoprejuditsioon. Kehtivas karistusseadustikus nähakse osa süüteokoosseisude puhul ette vastutus kuriteo eest üksnes sel põhjusel, et sama teo eest on varem kohaldatud väärteokaristust. Korduva väärteo lugemine kuriteoks ei ole karistusõiguslikult aga põhjendatud. Väärteo varasem toimepanemine ei muuda uut väärtegu oma olemuselt raskemaks, selle sisu jääb ikka samaks, ei ületa väärteo raskuse künnist ega ulatu kuriteoga põhjustatud ülekohtuni. Kui tegu on üldjuhul karistatav väärteona, saab see olla karistatav kuriteona üksnes siis, kui karistusseadustikus on selgelt esile toodud teo kriminaliseerivad tunnused, näiteks oluline kahju, suur ulatus või muud sellist.
Eelnõus tehakse ka ettepanek tõsta miinimumpäevamäär 10 euroni. Kehtivas karistusseadustikus on miinimumpäevamäär 3,2 eurot, mis tuleneb sellest, et karistusseadustiku vastuvõtmise ajal kehtestati määraks 50 krooni. Siis moodustas see 1/32 alampalgast, aastal 2013 aga 1/100 alampalgast. Miinimumpäevamäära tahetaksegi tõsta proportsiooninihke kõrvaldamiseks. Miinimumpäevamäära tõusul on eelkõige kaks mõju. Esiteks tõstab see varavastase väärteo ja kuriteo vahelist piiri. Kui seni oli kriminaalmenetluse algatamise piiriks 64 eurot, siis eelnõu kohaselt saab selleks 200 eurot. Alla 200-eurose kahjuga varavastast süütegu menetletakse eelnõu järgi väärteona, mis tähendab ka seda, et teole vastava karistuse saab määrata kiiremini.
Teiseks mõjutab muudatus kuriteo eest mõistetava rahalise karistuse päevamäära suurust. Tavaliselt arvestab kohus rahalist karistust mõistes isiku reaalset sissetulekut, kuid arvestuslik päevamäär ei tohi olla väiksem kui miinimumpäevamäär.
Tõstan siin esile ka juriidilise isiku vastutuse küsimuse. Eelnõu järgi vastutab juriidiline isik kõigi süütegude eest, mida juriidilisel isikul on võimalik toime panna – seda muidugi juhul, kui teo on toime pannud juriidilise isiku juht või pädev esindaja ning juriidilise isiku huvides. Kui juriidiline isik on teinud kõik, et vältida pädeva esindaja poolt teo toimepanemist, siis juriidiline isik süüteo eest ei vastuta. Lisaks jäetakse juriidilise isiku võimalikest karistustest välja sundlõpetamine. Sundlõpetamine tuleb kõne alla tsiviilmenetluse kaudu, kriminaalmenetluses saab juriidilist isikut edaspidi karistada rahalise karistusega.
Lisatakse säte, mis käsitleb süüteoga tekitatud kahju suurusi. Praegu on kahju suurusjärgu arvutamine seotud palga alammääraga. Oluliseks kahjuks loetakse kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümme korda. Et kuriteokoosseisu tunnus ei oleks seotud täitevõimu aktiga, täpsemalt siis palga alammäära kehtestamisega, pannakse kahjumäärad karistusseadustikku selgelt kirja. Oluline kahju on üle 4000 euro, suur kahju üle 40 000 euro ja eriti suur kahju üle 400 000 euro.
Karistuste mõistmise, asendamise ja täideviimise kord muudetakse paindlikumaks. Näiteks muudetakse tundide arvu, mis on aluseks vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga. Kehtivas seaduses vastab ühele päevale vangistusele kaks tundi tööd. Pärast 2012. aasta lõpus tehtud põhjalikku ühiskondliku töö tundide arvu ja selle töö tulemuslikkuse analüüsi ning teema arutamist Kuriteoennetuse Nõukogu ja kodifitseerimiskomisjoni istungitel leiti, et ühe päeva vangistuse võrdumine ühe tunni üldkasuliku tööga annaks paremaid tulemusi. Väärteokaristuse asendamiseks määratud ÜKT minimaalseks kestvuseks kehtestatakse viis tundi. Eelnõuga lisatakse ka võimalus asendada kuni 30 ÜKT tundi sotsiaalprogrammiga, et motiveerida süüdlasi tegema nii töötunde kui ka osalema programmis. Selleks et luua võimalus rikkumistele paindlikumalt reageerida ja hoida ära väikeste rikkumiste eest vangi saatmist, muudetakse reageerimine üldkasulikku tööd puudutavatele rikkumistele paindlikumaks. Nimelt lisatakse võimalus teha üldkasuliku töö tegijatele väiksemate rikkumiste korral hoiatusi, panna neile lisakohustusi või pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades tähtaja üldist piirangut, mis on teatavasti kaks aastat.
Elektroonilise valve tingimusi soovitakse paindlikumaks muuta. Näiteks saab ka elektroonilise valve tingimuste kergemate rikkumiste eest hoiatusi teha. Samuti peame vajalikuks lisada seaduse tasandil alkokontrolliseadme kasutamise võimalusi.
Ennetähtaegse vabastamise osas luuakse alaealistele eritingimused. Alaealine kuulub kohustuslikult vabastamisele, kui ta on ära kandnud vähemalt pool teise astme kuriteo karistusajast või kaks kolmandikku esimese astme kuriteo karistusajast. Ennetähtaegse vabanemise piir tuuakse alaealiste puhul kuuelt kuult neljale kuule. Muudetakse ka tingimisi vangistuse katseaegade miinimummäära: ilma kontrollnõueteta katseaega lühendatakse kolmelt kuni viielt aastalt ühe kuni viie aastani, kontrollnõuete määramise korral on katseaeg 18 kuu kuni kolme aasta asemel kuus kuud kuni kolm aastat. Kontrollnõuete määramine muudetakse vajaduspõhiseks. Alaealiste šokivangistusele kehtestatakse ülempiir 30 päeva.
Põhilised muudatused on nüüd teile ette loetud. Üksikute koosseisude kohta on kindlasti muudatusettepanekuid, mis Riigikogu liikmete tähelepanu pälvivad, aga ma loodan, et õiguskomisjonist Riigikogu fraktsioonideni ja kõigi liikmeteni jõudev info on piisav. Kui on küsimusi, siis saab neid õiguskomisjonis menetluse raames üksikute koosseisude kaupa lahata.
Usun, et kui eelnõu 554 saab seaduseks, siis see mõjutab meie elu eelkõige tänu sellele, et suureneb õigusselgus, karistusõigus hakkab tõepoolest olema ultima ratio ehk viimane abinõu, karistusregistrisse kantud isikute arv väheneb ja väheoluline pole ka see, et täitevvõimul on võimalik tähelepanu suunata tõsisemale ja varjatud kuritegevusele.
Kindlasti tuleb esimese ja teise lugemise vahel õiguskomisjonis pikk ja põnev arutelu. Soovin komisjonile jõudu ning kõik, kellel huvi, tulge õiguskomisjoni kuulama! Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Läheme küsimuste juurde. Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Suur tänu, istungi juhataja! Kuna Eesti ühiskond on ülekriminaliseeritud, siis ma pean õigeks, et me seda vähendame. Ilmselt meeldiks see ka Brüsselile. Aga kui kriminaalkuriteoks hakatakse pidama vargust, millega tekitatud kahju on praeguse vähemalt 64 euro asemel üle 200 euro, siis mis te arvate, kui palju võib näiteks kauplustest varastamine kasvada? Poodnikud ütlevad, et kardetakse just kriminaalkaristust ning käiakse poes ringi, kalkulaator peos, ja arvutatakse. Kuidas siis justiitsminister ja siseminister omavahel kokku lepivad? Teatavasti minister Vaher arvab, et selle piiri tõus on liiga suur.

Justiitsminister Hanno Pevkur

Ma juhtisin oma ettekandes tähelepanu 2001. aastale. Kui te võtate ette Riigikogu stenogrammid ja tutvute ehk ka õiguskomisjoni aruteludega, siis näete, et osalenud isikute debatt oli täpselt samasisuline. Tollal, nagu ma ütlesin, 50 krooni moodustas 1/32 töötasu alammäärast. Vastav oli ka üldine hinnatase poodides ja inimeste elatustase. Nüüd, 12 või 13 aastat hiljem, ei ole elatustase enam selline. Nagu ma ettekandes ütlesin, miinimumpäevamäära tõusul on kahene mõju. Ühest küljest tõepoolest väärteo ja kuriteo piir muutub. Teisest küljest ei ole ma kuidagi rahul sellega, et meie rahalised karistused on nii leebed. Miinimumpäevamäära tõus annab võimaluse muuta rahalised karistused karmimaks. Karistused kriminaalkuritegude eest peavad olema mõjusad. Need asjad on omavahel vältimatult seotud.
Võttes kokku meie korraldatud küsitlusi ja uuringuid, kinnitavad Justiitsministeeriumis töötavad analüütikud üheselt, et pisivarguste puhul pole oluline see, kui palju varastatu maksab, vaid eelkõige see, kui lihtne on seda varastada. Loomulikult võib poodnikel nüüd selline hirm tekkida, aga objektiivselt ei ole põhjust eeldada, et edaspidi pisivarguste hulk kõvasti kasvab.
Lõpetuseks ütlen, et ma ei taha kuidagi leppida sellega, et Eesti riigis väärtegu nagu süüteoks ei peetagi. See ei ole nii! Väärteo eest on võimalik inimene 30 päevaks arestikambrisse saata, ka rahalised karistused on päris karmid. Mitmes riigis väärteo ja kuriteo vahel piiri ei tõmmata, vaid räägitakse süütegudest, räägitakse karistatavatest tegudest. Vargus on karistatav tegu, vargus on süütegu. Otsuse, et me nimetame selle väärteoks, tegi Eesti riik sellepärast, et seda on siis võimalik kiiremini menetleda. Aga kuidagi ei saa leppida suhtumisega, et vargus ei ole edaspidi enam vargus. Vargus jääb varguseks. Kui te varastate võõra asja, siis on see vargus ja sellele järgneb karistus. Ja kui me vaatame kohtupraktikat ja karistusi pisivarguste eest, siis näeme, et korduvalt varastavad pisivargad võivad minna kriminaalkorras karistatuna vanglasse. Mina siin selles mõttes probleemi ei näe.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Andres Anvelt

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Me kindlasti jõuame seda kõike veel komisjonis arutada, aga ma küsin praegu teie poliitilist seisukohta. Sa märkisid väga õigesti, et karistusõiguslik sekkumine on äärmuslik vahend ja et rohkem peab olema võimalust tegeleda varjatud ja raske kuritegevusega. Kui me räägime perevägivallast, siis selle varjatus on erinevate uuringute andmetel Eestis 70–80%. Perevägivalla käigus toime pandud tapmiste arv suureneb. See on praegu üks kolmandik mõrvadest ja iga aastaga see näitaja suureneb. Seetõttu on mul niisugune küsimus. Seletuskirjas on öeldud, et uus tekst on kompromiss, et mitte koostada eraldi paragrahvi perevägivalla jaoks, nagu rahvusvahelised soovitused ette näevad. Minu küsimus on, kelle või mille vahel kompromissi mõeldakse. Paljudes teistes koosseisudes lähi- või sõltuvussuhet kui raskendavat asjaolu ei nimetata.

Justiitsminister Hanno Pevkur

Kehalise väärkohtlemise paragrahv ehk § 121 oli kodifitseerimiskomisjonis päris pikalt arutluse all. Kaaluti erinevaid sõnastusvariante, erinevaid versioone, kuidas seda kõike peaks käsitlema, näiteks kas vägivallakuritegusid tuleks rohkem lahterdada või mitte. Kodifitseerimiskomisjon sõnastas selle paragrahvi kompromissina, arvestades seejuures ka ettepanekuid, mis kirjalikult tulid. Kehtivas karistusseadustikus, nagu sa ise väga hästi tead, eraldi perevägivalda või sõltuvussuhtega seotud vägivalda üldse ei käsitleta. Nüüd tuuakse § 121 teises lõikes sõltuvussuhtes toime pandud vägivallategu eraldi sisse raskendava asjaoluna ja sellega on antud selge signaal, et perevägivalla juhtumid saavad erilise käsitluse.
Ka 2013. aasta kriminaalstatistikast on näha, et politseitöös on juba muutusi märgata. Selles osas ma olen sinuga sada protsenti nõus. Perevägivalla juhtumite kohta on mul viimased andmed kausta vahel. Võin näidata eelmise aasta andmeid – mul ei ole lihtsalt neid siin kaasas –, mitu protsenti on viimase ohvriuuringu järgi latentsus ja millised on tegelikud näitajad. Saadan need hea meelega elektrooniliselt, kui on soov. See kogumik ilmub kohe, umbes paari kuu jooksul – vist järgmisel nädalal läheb see trükki. Sealt saab siis täpseid graafikuid ja muid slaide näha. Aga perevägivalla puhul, jah, oli niisugune kokkulepe.
Pärast eelnõu üleandmist parlamenti oleme juba teinud ühe kohtumise, kus olid kohal ka naiste ümarlaua liikmed. Seal sai täiendavalt arutatud, kas peab veel midagi korrigeerima. Usun, et me jätkame seda debatti ka õiguskomisjonis, siis saame mõelda, kas see sõnastus on kohane või mitte. Mulle tundub, et see on piisavalt hea. Vägivallavorme on väga erinevaid ja kui me neist igaühe kohta teeme eraldi paragrahvi, siis võime hätta sattuda. Praegu on kompromiss selline, et teise lõike kaudu on lähisuhtevägivald seaduses fikseeritud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Rääkisite sellest, et eelnõus suureneb kuritegude puhul karistuse miinimumpäevamäär 3,2 eurost 10 euroni. Advokatuuri hinnangul on trahvi suurenemine suunatud töökama ja, ütleme nii, edukama inimese vastu. See, kes ei taha maksta, ei maksa, ja kellel ei ole, millega maksta, ka ei maksa. Nii ma küsingi, kui suured summad on riigil jäänud saamata nendest rahalistest karistustest, mis kohus on inimestele määranud?

Justiitsminister Hanno Pevkur

Täitemenetluse statistika on siin infotunnis läbi käinud, aga seal ei saa ju kõike kokku võtta, tuleb trahvid eraldi lahti lüüa. Täitemenetluses on tsiviilnõuded, aga ka otseselt kriminaalkahju hüvitamised, kui kahju on suhteliselt väike ja kriminaalmenetluste raames on esitatud tsiviilnõuded. Mul ei ole neid arve täna kaasas, aga kui on soovi, ma võin need teile meiliga saata. On olemas liikide kaupa statistika, milline on ühes või teises liigis täitemenetluses olevate nõuete suurus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Marika Tuus-Laul

Suur tänu, proua istungi juhataja! Vaatame, kui palju on väärtegude toimepanijad riigile võlgu: praegu on maksmata 13 miljonit, pluss kriminaalasjades veel 95 miljonit. Tekib küsimus, et kui me rahalisi karistusi suurendame, kuidas siis loodetakse seda raha kätte saada? Kui juba neid väiksemaid summasid kätte ei saada, kuidas see võiks siis suuremate summade puhul õnnestuda? Jääb tunne, et riik lihtsalt püüab leida täiendavat võimalust raha juurde nõuda.

Justiitsminister Hanno Pevkur

Siis on teil küll täiesti vale mulje jäänud. Kas teie ettepanek on karistusi mitte karmistada? Kui nii, siis on teil võimalik see muudatusettepanek eelnõu menetlemise käigus teha. Mina seda eelnõu algatajana kindlasti ei toeta. Ma arvan, et karistused peavad olema mõjusad, ja mõeldes, kuidas need oleksid mõjusad, on põhjaliku läbikaalumise tulemusel jõutud lahenduseni, et päevamäär hakkab 3,2 euro asemel olema 10 eurot. Siin ei ole minu meelest midagi rohkem arutada. Mis puutub raha kättesaamisse, siis loomulikult täitemenetlejad teevad oma tööd edasi. Ka infotunnis me avaldasime mõtteid, kuidas seda võiks parandada. Kindlasti tehakse selle kohta veel ettepanekuid. Kahjuks on Eestis, nagu ma ka infotunnis ütlesin, inimesi, kes seaduse täitmisest lugu ei pea. Ma möönan, et tihtipeale inimesel ei ole selleks raha või muud vara, ent seal on alati mängus üks aga: inimene pani toime kuriteo või väärteo. Kui inimene oleks käitunud seaduskuulekalt, siis ei oleks talle trahvi või kriminaalkaristust rahalise karistusena määratud.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kehtiva seaduse alusel on nii kuriteo- kui ka väärteokatse puhul seaduses sätestatud juhtudel võimalik arvestada kergendavaid asjaolusid. Eelnõuga lisatakse § 251, kus seda otseselt välja toodud ei ole. Kas kehtiva seaduse põhimõte arvestada kuriteo- või väärteokatse puhul vahel kergendavaid asjaolusid jääb jõusse?

Justiitsminister Hanno Pevkur

Paragrahv 251 on üldosas ja räägib sellest, et peale kuriteokatse on võimalik karistada ka väärteokatse eest. Seda põhimõtet praegu veel kehtivas karistusseadustikus ei ole. Mis puutub kergendavatesse ja raskendavatesse asjaoludesse, siis need sätted ei ole muutmisele läinud. Paragrahv 251 sätestab konkreetselt selle, et ka väärteokatse on karistatav.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Kalle Laanet!

Kalle Laanet

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma küsin nende probleemide valguses, mis täna infotunnis jutuks olid ja millest on ka meedias väga palju räägitud. See puudutab elatisvõlgnikke. Karistusseadustiku § 169 ütleb, et vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui 18-aastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Eelnõus, mida te praegu tutvustate, on "kuritahtlik" vahetatud sõnaga "teadvalt". Kuidas teile tundub, kas säärane pisiparandus viib selle probleemi kõrvaldamiseni või peaksime komisjonis veelgi tõsisemalt üheskoos otsima mingeid muid lahendusi?

Justiitsminister Hanno Pevkur

Ütleksin, et tegemist ei ole pisiparandusega. Kui lähtuda tähtede arvust paragrahvis, siis on see tõesti pisike parandus, aga kui võtame sisu, siis mitte. Kehtiv õigus peab elatise mittemaksmist kriminaliseerimise aluseks, kuna näeb selles kuritahtlust. Kuritahtluse tuvastamine praktikas on olnud äraütlemata keeruline, kui mitte võimatu. Alati leiab inimene aluse kinnitada, et kõrvalehoidmine elatise mittemaksmisest ei ole kuritahtlik, vaid seotud raske majandusseisuga. Praeguses sõnastuses on seda sätet väga raske täita.
Sellest, et me asendame sõna "kuritahtlik" sõnaga "teadev", me eeldame väga suurt nihet. Ootame seda eelkõige loomulikult preventiivsel eesmärgil. Politseitöötajad kinnitavad, et kui on esitatud kuriteoavaldus elatise mittemaksmise kohta, siis juba ainuüksi avalduse esitamine on pannud asjaosalisi paremini maksma. Aga paljudel juhtudel politsei ei saa neid avaldusi menetleda, sest tegu peab olema kuritahtliku käitumisega. Kui nüüd keegi tahtlikult hoiab elatise maksmisest kõrvale ja on selgelt teada, et tal tegelikult vara on, siis see muudab politsei ja ka prokuratuuri jaoks olukorra lihtsamaks. Usun, et ennetava meetmena on sel märksa suurem mõju ja inimesed, kes ei maksa elatist, hakkavad seda paremini tegema.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Kõiksugu pahategusid võib peale füüsilise isiku korda saata ka juriidiline isik. Ta võib petta, varastada, tekitada ühiskonnale kahju ja nagu igasugune kahjur tuleb ta ära hävitada. Siiamaani oli võimalus rakendada karistusena juriidilise isiku sundlõpetamist, eelnõuga kaotatakse see ära. Kas ministeerium ei arva, et sellise karistuse ärakaotamine annab ühiskonnale signaali, et ettevõtet ei saagi karistada, kuigi kuritegude toimepanek on saanud tema tegevuse osaks?

Justiitsminister Hanno Pevkur

Ei arva, ja seda mitmel põhjusel. Esiteks, sundlõpetamine tähendab sisuliselt seda, et vastutavat isikut enam ei ole. Kui me räägime mõjusast karistamisest, siis juriidilise isiku puhul ei ole eesmärk niivõrd tema tegevus lõpetada ja lugeda sellega juhtum ammendatuks, kuivõrd see, et anda juriidilisele isikule signaal, et ta on rikkunud seadust ja see on kriminaalkorras karistatav. Selle eest on ette nähtud karistus, ja see karistus on majanduslik. Sundida ettevõtet tegevust lõpetama ei ole kuigi mõjus ega otstarbekas. On ju meil võimalik 18 minutiga uus ettevõte asutada. Otstarbekas on määrata rahaline karistus, mis mõjutab ettevõtet majanduslikult, ja see raha ka sisse nõuda.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Peeter Võsa

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Paragrahv 113 on lihtne ja lakooniline, aga kas see on häirekell ettevõtjate jaoks? Ma kirjeldan ühte olukorda, mis võib vabalt igal pool ette tulla. Ettevõtte territooriumil on vana ja ei tea millal tehtud auk, mis on pealt katmata. Üks töötaja kukub sinna sisse ja sureb. Samas keegi pole tal käskinud sinna minna. Kuni tänase päevani just nagu kedagi karistada ei olnudki. Kas nüüd peavad firmad olema valmis selleks, et neile saab niisuguste juhtumite puhul hakata määrama kopsakaid rahalisi karistusi?

Justiitsminister Hanno Pevkur

Kui ettevõte on vara omanik, sealjuures kinnistu omanik, siis ta peab oma kinnistul tagama heakorra. Kui see ei ole tagatud ja selle tõttu on kellegi tervis kahjustada saanud või keegi surnud, siis loomulikult juriidiline isik peab selle eest vastutama. Firma peab arvestama sellega, et kui ta ei ole täitnud oma omanikukohustust territoorium korras hoida, vajaduse korral selle ümber piire ehitada jms ning tema tegevusetuse tagajärjed – tegevusetus on samamoodi tegu – on rasked, siis sellele järgneb karistus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andres Anvelt, teine küsimus!

Andres Anvelt

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Ma küsin ühte asja, mis otseselt selles eelnõus ei kajastu. See puudutab lapsi kui võimalikke sekundaarseid ohvreid perevägivalla juhtumite korral. Ka mitmesugustes rahvusvahelistes dokumentides, näiteks ühes konventsioonis, mille nimi mul hetkel meelde ei tule, on kirjas, et see võiks olla raskendav asjaolu või omaette koosseis. Kuidas on sinu suhtumine? Karistust raskendavate asjaolude loetelus on meil hulk asjaolusid, näiteks süüteo toimepanemine sõjaseisukorra ajal või üldohtlikul viisil. Kas ei võiks selles loetelus olla ka perevägivalla toimepanemine lapse juuresolekul?

Justiitsminister Hanno Pevkur

Seda on arutatud ja ma usun, et meil on mõistlik seda õiguskomisjonis edasi arutada. Loomulikult on perevägivalla korral ohvrite hulk suur. Ohver ei ole ainult see, kellele on tekitatud füüsiline vigastus, kui laps vägivalda pealt näeb, siis on temagi kuriteo ohver. Kui inimene vägivallatses oma abikaasa kallal laste juuresolekul, on ohvrite hulk suurem ja see on juba raskendav koosseis. Kas sätestada see selge sõnaga? Arvan, et võiksime selle õiguskomisjonis läbi arutada. Ma jätan selle mõtte meelde, aga praegu on, nagu sa ka ise väga hästi kursis oleva inimesena tead, kehalist väärkohtlemist käsitlev § 121 just sellise sõnastusega.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Paragrahviga 601 lisatakse karistusseadustikku põhimõte, milleks on tegevkahetsus. Selle alusel antakse kohtule kaalutlusõigus teo toimepanija karistust vähendada või ta karistusest hoopiski vabastada, kui isik on vabatahtlikult loobunud teo edasisest toimepanemisest. Näiteks nõustus altkäemaksu võtma, aga hiljem vaatas, et vähe antakse, ja ei võtnud vastu. Kas kohtuniku võimalused rakendada tegevkahetsuse puhul lubatud kaalutlusõigust on kuidagi reglementeeritud või on see puhtalt kohtuniku sisetunde küsimus, millest ta lähtub, kas oma elukogemustest või millestki muust?

Justiitsminister Hanno Pevkur

Karistusseadustik on tervik. Ärge võtke seda ühte lisatud paragrahvi ette ega tehke selle pinnalt järeldusi! Mis puutub süüdistuse esitamisse, siis pärast asja kohtusse jõudmist on võistlevas menetluses kaks poolt. Kui kohus jõuab veendumusele, et on võimalik seda paragrahvi kasutada, ja üks pooltest seda taotleb, siis kohus seda ka teeb. Kohus on kindlasti võimeline hindama, kas taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele või mitte.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peeter Võsa, teine küsimus!

Peeter Võsa

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Mulle väga meeldis tähelepanek, et seadus on tervik. Aga seadus peab olema ka praktikas rakendatav – kas seadus ise või koosmõjus teiste õigusaktidega. Vastu võetud, kuid veel jõustumata korrakaitseseaduses on kirjas, et avalikus kohas, näiteks bussis, on keelatud õhu saastamine teist isikut oluliselt häirival viisil. Täna arutame eelnõu, mis peaks sätestama, mis saab siis, kui inimene siiski on seadust rikkunud ja bussis haiseb. Palun öelge, mida saab tulevikus politsei teha nende inimestega! Millise karistuse saab karistusseadustikus määrata nendele inimestele, kes bussis haisevad?

Justiitsminister Hanno Pevkur

Tuleb ikkagi lugeda kõigepealt sedasama korrakaitseseadust. Korrakaitseseadus annab üldkorrakaitseorganile, st politseile õiguse sekkuda, kui keegi rikub avalikku korda. Samas, korrakaitseseadus sätestab ühe põhimõttena ka selle, et üldreeglina korrakaitseorgan sekkub, kui avaliku korra rikkumine on toime pandud teisi häirival viisil. Teisisõnu, kõigepealt tuleb tuvastada, et kaaskodanikke on häiritud, ja seejärel tuleb mõelda, kuidas karistada, kui see on vajalik. Mina isiklikult piirduksin politseiametnikuna sellisel juhul hoiatusega, mis on uues väärteomenetluse seadustikus sätestatud. Ma paluksin halvasti lõhnaval inimesel bussist lahkuda ja ennast korda teha. Alati ei ole ju karistamine eesmärk. Usun, et ka teie toodud näite puhul ei ole eesmärk inimest karistada selle eest, et ta on elu hammasrataste vahele sattunud ega ole saanud ennast pesta. Eesmärk on, et kõik saaksid ühistransporti kasutada, ilma et seda miski häiriks. Seetõttu ma detaile puudutavasse vaidlusse ei laskuks, aga üldiselt ma ei näe kõnealuse juhtumi puhul vajadust inimest kriminaalkorras või väärteokorras karistama hakata.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Yana Toom

Ma tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Ma vaatan 9. peatüki 1. jagu, mis käsitleb eluvastaseid süütegusid. Paragrahvi 113 on lisatud, et tapmise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega. Kas te olete nõus natuke lahti seletama, mida siin täpsemalt silmas peetakse? Kas juriidiline isik vastutab selle eest, et on ettevaatamatusest põhjustanud kellegi surma, või mis tingis selle täienduse?

Justiitsminister Hanno Pevkur

Mitte ainult § 113, vaid ka väga paljudesse teistesse paragrahvidesse on lisatud juriidilise isiku vastutus. Tegu on olnud põhimõttelise vaidlusega selle üle, kas juriidilist isikut saab karistada või mitte. Kolme aasta pikkuse töö käigus on kujunenud selge arusaam, et kui juriidilist isikut on mõne teo eest võimalik karistada, siis see vastutussäte karistusseadustikku ka lisatakse. Sellest tuleneb ka kataloog paragrahvidest, kus juriidilise isiku vastutus on kirjas. Tapmise puhul on väga lihtne näide: tapmine tellitakse juriidilise isiku kaudu ja selle eest makstakse juriidilise isiku kontot kasutades. Ja ongi tegu juriidilise isiku vastutusega. Loomulikult on ka teo toimepanija, kes otseselt tapmise eest vastutab, aga teo tellijast juriidiline isik saab samuti karistada. Nii et igal juhul juriidilise isiku vastutus on siin olemas.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Väino Linde!

Väino Linde

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Esmalt aitäh ausate ja põhjendatud vastuste eest! Ma pole kindlasti dekriminaliseerimise vastu, aga olen lugenud ajalehest, et eelnõu seadusena jõustudes võib juhtuda nii, et kui sisse murda maakodudesse või suvemajadesse, kus alaliselt ei elata, seal laamendada, lõhkuda ja varastada, nii et kahju jääb alla 200 euro, siis ei ole see enam mitte kuritegu, vaid väärtegu. Võib ju ka nii, aga teades, et maal on politseinikke väga vähe, neil on käed-jalad tööd täis, tekib küsimus, kuidas saab neid väärtegusid uurida, kui süüdlasi ei ole kuigi kerge tabada? Kannatanutel võib olla tunne, et riik on nad otsekui puu alla saatnud. Süüdlastele aga võib jääda mulje, et säärastes tegudes pole midagi hullu. Kuidas sellega on?

Justiitsminister Hanno Pevkur

Küsimus puudutab eelkõige paragrahvi, mis käsitleb omavolilist sissetungi. Omavolilise sissetungi puhul räägib nii kehtiv õigus kui ka eelnõu eluruumist, aga mitte ainult. Omavolilise sissetungi puhul ei ole tähtis, kas tegemist on suvila, aiamaja või lihtsalt majaga, kus väga tihti ei viibita. Küsimus on, kas kuriteoga tekitatud kahju on vähemalt 200 eurot või väiksem. Aknaklaasi lõhkumine ei pruugi tekitada kahju vähemalt 200 eurot ja mingite lõhutud esemete koguväärtus ei pruugi ulatuda 200 euroni. Ongi nii, et kui kahju jääb alla 200 euro, siis me räägime vandaalitsemisest. See ei pruugi olla toimunud kusagil suvilas, see võib olla toimunud näiteks tänava peal. Kui autoklaas lüüakse sisse, siis on samamoodi tegemist vandaalitsemisega. Sama lugu on ka omavolilise sissetungiga autosse, kui kahju on väiksem kui 200 eurot ehk klaas on sisse löödud, aga on kohe minema joostud.
Ma olen kommentaaridest lugenud, et sellisel juhul justkui ei saagi midagi teha. Aga saab ikka. Tegemist on süüteoga ja inimesed on öelnud, et nad ei saa kuskilt kahjusummat kätte. Sellega ma päris nõus olla ei saa. Isegi kui me räägime kriminaalmenetlusest, on ikkagi tekitatud kahju vaja sisse nõuda. Seda saab teha tsiviilhagiga, mille võimalus jääb endiselt alles. Küsimus on eelkõige selles, kas süüteo toimepanijad avastatakse. Kui nad avastatakse, siis peab omanik nende vastu esitama tsiviilhagi tekitatud kahju kompenseerimiseks. Selles mõttes ma sisulist probleemi ei näe. Pluss on veel see, et kahju ulatuse võib määratleda n-ö liidetud kujul. Kombineerides väärteomenetlust, kriminaalmenetlust ja tsiviilmenetlust, saab süüdlase tuvastamisel ja kättesaamisel teda karistada ning temalt kahju välja nõuda.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Yana Toom, teine küsimus!

Yana Toom

Ma tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Paragrahv 1191 annab võimaluse karistada inimest, kes on osalenud kakluses. Seletuskirjas on näide, et mingi seltskond tarvitas alkoholi ja hommikul on üks inimene, kelle suhtes tarvitati vägivalda, surnud. Selles olukorras on isiku süüd välistav asjaolu, kui ta tõmmati kaklusse tema tahte vastaselt. Kas on mõeldud, kellena selline säte käsitab inimest, kes läks kaklust laiali ajama? Kas ta tahtis või ta ei tahtnud kakluses osaleda?

Justiitsminister Hanno Pevkur

Loomulikult, iga kriminaalasja puhul tuleb kõike tõendada ja tuvastada tegelikud asjaolud. Kui neid ei õnnestu tuvastada, siis ei saa ka süüdistusega kohtusse minna. Te tõite näite, kui ainult üks isik ütleb, et ta läks kaklust lahutama, ülejäänud ütlevad, et ta lõi niisama kaasa. Kui on võimalik selgeks teha, mis tegelikult juhtus, siis loomulikult ei hakata karistama isikut, kes läks kaklust laiali ajama. See paragrahv on seletuskirjas kõige paremini lahti seletatud. Purjus seltskond avastab hommikul mitte midagi mäletades ärganuna, et üks neist on surnud. Siis ongi küsimus selles, keda ikkagi karistada. Kui on sellised asjaolud, on loomulikult äraütlemata keeruline näidata näpuga ühele inimesele ja öelda, et tema on süüdi. Aga muidugi on süüdistuse esitamiseks võimalik teha ekspertiise ja nende tulemusel selgub sageli ka tõde.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu, minister Hanno Pevkur! Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Ma kutsun kaasettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Kalle Jentsi.

Kalle Jents

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu 14. jaanuaril. Arutelul osalesid justiitsminister Hanno Pevkur, tema nõunik Madis Timpson ja asekantsler Kristel Siitam-Nyiri. Minister andis komisjonile ülevaate põhimõttelistest muudatustest, nii nagu tänagi siin suures saalis. Olgu ette öeldud, et kuna seaduseelnõu on väga mahukas ja tegu on ka nn haruseaduste muutmisega, siis süvitsi me mitmesuguste süüteokoosseisude muudatustesse ja uute koosseisude sisusse ei jõudnud minna. Me otsustasime, et teeme seda esimese ja teise lugemise vahel, ootame ära kõik parandusettepanekud ja ka huvigruppide ideed-mõtted ning olenevalt sellest, kui palju neid on, läheme teemade kaupa edasi. Aga me jõudsime arusaamisele, et tegemist on kahtlemata väga hea eelnõuga. Mitmed mõisted muutuvad märksa konkreetsemaks, koosseisud arusaadavamaks. Ma ei hakka kõike kordama, minister juba rääkis põhimõttelistest muudatustest.
Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 29. jaanuaril, määrata muudatusettepanekute tähtajaks 12. veebruar kell 17 ja ettekandjaks Kalle Jents. Kõik need ettepanekud tehti konsensusega.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Teile on üks küsimus. Väino Linde, palun, teie teine küsimus!

Väino Linde

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Öeldakse, et jonn on jumalast, kangus kuradist. Küsin sinu kui komisjonipoolse ettekandja käest, kas komisjon peatus eelnõu ette valmistades ka sellel probleemil, mille kohta ma enne härra ministrilt küsisin. Mõtlen sissemurdmisi maakodudesse või suvemajadesse, mis ei ole alalised eluruumid. Kuidas ikkagi kannatanutele tõestada, et riik nendest hoolib ja süüdlased saavad teenitud karistuse? Kas võiks mingisugust sätet mõnevõrra muuta, võrreldes eelnõu algse tekstiga või see ei ole asjakohane?

Kalle Jents

Isegi kui sellekohast parandusettepanekut ei tule, on ikkagi kohane komisjonis kõik teemad, mis siin täna küsimuste-vastuste voorus kõlasid ja mis on meedias tõstatatud, läbi arutada. Üks neist on varguse puhul väärteo ja kuriteo piir ning teine just nimelt too sissetungimise teema. Komisjonis me veel ei ole seda arutanud, aga minu meelest on seal kaks momenti. Kõigepealt, see kvalifitseerub kuriteona, kui kasutatakse vägivalda. Mida me mõtleme vägivalla all, ka seda võib natuke arutada. Kas vägivald on ainult füüsiliselt kellegi kallale minek või on see näiteks ka ukse mahalõhkumine, kui tungitakse ruumi. Väärteoga võiks tegu olla, kui suvilasse või näiteks garaaži ilmub kutsumata purjus külamees, jaurab seal ega lähe ära. Nagu siingi kirjas on, see on tõesti väärtegu. Aga kui keegi murrab suvilasse sisse ja tal jääb vargus sooritamata, sest ta lihtsalt ei jõudnud midagi varastada, siis kahtlemata on see olemuselt kriminaalkuritegu. Nii et siin on kaalumise koht. Teine asi on eluruumi küsimus. Ma ei tea, eks seegi on tõlgenduse koht – suvilas ikkagi elatakse, paljud inimesed elavad seal suure osa aastast. Kindlasti kogu eelnõu vajab põhjalikku arutelu ja ma arvan, et me leiame küsimärkidega kohad.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valdo Randpere!

Valdo Randpere

Hea ettekandja! Esitan lihtsalt stenogrammi täiendamise ja täiustamise eesmärgil küsimuse, et sa jätsid nimetamata, kas komisjon teeb Riigikogu saalile ka mõne ettepaneku, mida selle esimese lugemisega teha.

Kalle Jents

Aitäh! Hea kolleeg, näed, minu puhul lööb ikkagi kogenematus välja. Komisjon teeb konsensusega ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Muudest komisjoni otsustest ma teid juba informeerisin.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu, Kalle Jents! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 554 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 554 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. veebruari kell 17.


6. 15:09 Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (546 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 546 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli justiitsminister Hanno Pevkuri!

Justiitsminister Hanno Pevkur

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Nagu eelmise eelnõu puhul, on kindlasti ka selle eelnõu puhul tegemist väga hea ja ka väga vajaliku eelnõuga. Loomulikult ei ole siin saalis olijatele mingi uudis, et ministeeriumid jälgivad ja teatud aja järel analüüsivad, kuidas üks või teine seadus töötab, millised on ilmnenud kitsaskohad ja kas on sätteid, mida saab paremaks muuta. Perekonnaseaduse puhul, mis jõustus 1. juulil 2010, on samamoodi läinud.
Selle eelnõu väljatöötamise eesmärk oli selgitada ja täpsustada perekonnaseadust lähtuvalt seaduse esimese kolme kehtivusaasta jooksul ilmnenud rakendusprobleemidest ja parandada pisivead, et tagada seaduse tõrgeteta toimimine ning sätete üheselt mõistetavus. Selleks edastati 2012. aastal eri asutustele arvamuse esitamiseks perekonnaseaduse rakendamisega seotud küsimuste analüüs (nimetagem seda edaspidi kontseptsiooniks). Tolles kontseptsioonis toodi peatükkide kaupa välja sätted, mis Justiitsministeeriumi hinnangul praktikas enim küsimusi ja probleeme on tekitanud, ning pakuti välja valikud edasiseks tegutsemiseks. 2013. aasta keskel saatsime perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamisringile. Nüüdseks ongi eelnõu jõudnud järgmisesse etappi ehk teie ette.
Annan ülevaate olulisematest muudatustest. Esiteks sätestatakse erisused õiguslike tagajärgede osas juhul, kui abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. Sel juhul käsitatakse abielu kuni kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse jõustumiseni kehtivana ning õiguslikud tagajärjed on analoogsed olukorraga, kus abielu lõpeb kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse jõustumisel. Abielu kehtetuks tunnistamise hagi esitamise õigus antakse ministrile.
Teiseks, eelnõuga täiendatakse lapse ema abikaasa isaduse eelduse välistamise aluseid. Muudatuse kohaselt ei kehti abikaasa isaduse eeldus lisaks senisele abikaasade ühisele avaldusele ka juhul, kui lapse on eostanud teine mees ning see teine mees võtab isaduse omaks. Seega ei ole lapse emal enam vaja abikaasa nõusolekut selleks, et lapse tegelikult eostanud mees saaks isaduse ka tegelikult omaks võtta.
Kolmandaks muudetakse ülalpidamiskohustuse regulatsiooni. Täpsustatakse ülalpidamist saama õigustatud isikute ja ülalpidamiskohustuslaste järjekorda. Õigustatud isikute järjestuses pannakse paika last hooldava lahutatud abikaasa, lapse sünni puhust ülalpidamist saama õigustatud vanema ning lahutatud abikaasa positsioon. Ülalpidamiskohustuslaste järjestuses määratakse kindlaks lapse sünni puhust ülalpidamist andma kohustatud isiku positsioon ning muudetakse selgemaks lapsendaja ja bioloogilise vanema järjestus ülalpidamiskohustuslasena olukorras, kus vanem on andnud lapsendamiseks nõusoleku.
Neljandaks täpsustatakse ülalpidamiskohustuse raames tekkiva asenduskohustuse regulatsiooni, et tagada teiste sugulaste asenduskohustuse teke selgemalt ka alaealise lapse ülalpidamiseks, kui alaealise lapse vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist või sissenõudmist on temalt ülemäära raske saavutada. Asenduskohustuse regulatsiooniga hõlmatakse ka abikaasa, lahutatud abikaasa ja lapse sünni puhust ülalpidamist andva kohustatud isiku ülalpidamiskohustus puhuks, kui kohustatud isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on äärmiselt raske saavutada. Samuti sätestatakse sel juhul kohalduva tagasinõudeõiguse tekkimise alus, mis annab tagasinõudeõiguse nii eespool nimetatud isikute jaoks kui ka nende vastu.
Tehakse erand ühist hooldusõigust omavate vanemate ühisest esindusõigusest ning vanemal võimaldatakse last üksinda esindada lapse igapäevaelu asjades tehtavates toimingutes. Lisatakse ka üldine põhimõte, mis selgitab, et hooldusõiguslikud vanemad võivad kokku leppida ühisesindusõiguse teostamise korraldamises. Sellega seoses jäetakse seadusest välja teise vanema nõusoleku eeldus, kui vanem last üksinda esindab, mis kohaldus senini piiritlemata juhtudel.
Kui alaealise või täisealise eestkostetava eestkostjaks tuleb määrata valla- või linnavalitsus, on kohtul edaspidi võimalik rahvastikuregistri kandest lähtumise asemel kaaluda, milline valla- või linnavalitsus on selle inimesega kõige tugevamalt seotud. Seadusesse on lisatud ka näidisloetelu, mida võib tugevamaks seoseks pidada. Ja viimaseks tooksin esile, et eestkostjale antakse erandina võimalus teha eestkostetava nimel väärtpaberitehinguid kohtu nõusolekuta, kui ta on need väärtpaberid eestkostetavale enda vahendite arvel kinkinud. Regulatsioon laieneb ka sel viisil omandatud väärtpaberite arvel tehtavatele edasistele väärtpaberitehingutele.
Ma usun, et olete nüüd saanud ülevaate põhilistest eelnõuga tehtavatest muudatustest, õigemini isegi kõigist muudatustest. Me kindlasti toetame õiguskomisjoni ettepanekut esimene lugemine lõpetada ja eelnõuga edasi liikuda. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Asume nüüd küsimuste esitamise juurde! Peeter Võsa, palun!

Peeter Võsa

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! See seadus reguleerib kenasti ära olukorra, kui üks lapsevanem muudab oma sugu. Samasooliste kooselu on selle seaduse alusel võimalik konkreetselt ja võib-olla isegi üsna julmalt lõpetada. Aga kui on selline eluline olukord, et mõlemad vanemad on oma sugu muutnud, mismoodi seadus selle lahendab?

Justiitsminister Hanno Pevkur

Kui mõlemad isikud on muutnud oma sugu ja ametlikult ka isikukoodi muutnud, siis see tähendabki seda, et nende abielu on tühine. Nad peavad abielu uuesti sõlmima. Nende abiellumine on aga endiselt võimalik, sest ühel on mehe isikukood ja teisel naise isikukood. Perekonnaseaduse § 1 sätestab, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel ning kui nad on seaduse silma ees mees ja naine kas bioloogiliselt või siis soovahetuse tulemusel, siis see tähendab, et neil on võimalik seaduslik abielu sõlmida.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ka mul on küsimus § 9 lõike 1 kohta. Mis on selle muudatuse tinginud? Kas on ilmnenud, et seda punkti on sageli hakatud ära kasutama või on algatatud mingid kaasused? Ajakirjandus on teemat suhteliselt vähe kajastanud. Meedia andmetel on olnud ainult üksikud juhud aastas, tavakodanikust kuni ministeeriumi kantslerini välja, aga erilisi probleeme ei ole kuulda olnud. Mis selle muudatuse on tinginud? Ja kui tõepoolest on tegu lapsi omava ja kasvatava perekonnaga ning üks nendest vahetab sugu, miks nende abielu ei võiks siis jätkuda? Miks peaks selle soovahetuse tõttu katkestama, kui nad ise tahavad niimoodi jätkata?

Justiitsminister Hanno Pevkur

Neil ei ole takistusi kooselu jätkamiseks. Aga kehtiva perekonnaseaduse § 1 sätestab, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. See on imperatiivne nõue ja tähendab seda, et kui see abielu eeldus on ära langenud ehk tegu ei ole mehe ja naisega, siis abielu nende kahe inimese vahel olla ei saa. Nende abielu tuleb kehtetuks tunnistada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik

Aitäh, proua juhataja! Eelmine küsija esitas selle küsimuse ära, mis mul oli. Aga, härra minister, millal me siis lahendame selle olukorra? Millal me seadustame kahe samast soost isiku kooselu? Mis plaanid Justiitsministeeriumil sellega on? (Sumin.)

Justiitsminister Hanno Pevkur

Aitäh! Siinkohal oleks paslik saalis ringi vaadata, mis toimub. Aga ütlen sellele küsimusele vastuseks oma subjektiivse arvamuse ja võin öelda ka Reformierakonna arvamuse. Reformierakond on mõni aeg tagasi heaks kiitnud kooseluseaduse sooneutraalse versiooni või, ütleme, sellega edasi tegelemise. On selge, et valitsuskoalitsioonis ei ole selles osas üksmeelt, nii nagu mõne teisegi teema puhul, ja seetõttu ei ole kooseluseadusega aktiivselt tegeletud. Kui parlamendil on soov kooseluseaduse või partnerlusseadusega tegeleda või tuleb sarnaselt Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendiga ka Eestis mingil hetkel kohtulahend, mille kohaselt perekonnaseaduse § 1 on mingil põhjusel põhiseadusega vastuolus, siis on nii Riigikogu suur saal kui ka Vabariigi Valitsus seisus, kus seda teemat tuleb arutada. Selline on asjade seis praegu.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Vaatan siin kõrval kühmu vajunud ja hallinevat kolleegi Igor Gräzinit ja mõtlen tema võitluse peale SMS-laenude kuritegelike intresside ja kogu selle loogikaga. Aastaid ei ole suudetud lahendust leida, ja mees on halliks läinud. Perekonnaseaduses me nüüd reguleerime hästi operatiivselt soovahetusest tulenevaid peresuhteid ja kõike muud sellist. Mul on selline otsene küsimus, kui suur vajadus selle järele meil siis ikkagi praegu on. Me saame selle regulatsiooni kiiresti tehtud, aga mõne pakilise asjaga läheb aastaid. Põlvkonnad vahetuvad ja inimesed jäävad vanaks, aga lahendusi ei paista kuskilt.

Justiitsminister Hanno Pevkur

Hea Aivar Riisalu! Ka SMS-laenusid puudutavad lahendid paistavad ja on võib-olla lähemal, kui sulle tundub. SMS-laenude puhul on küsimusi mitme ministeeriumi valitsemisalas. Intressilae osas on minu ettepanek krediidi kulukuse määr oluliselt allapoole tuua. Plaanis on seda teha juba lähiajal kas otse parlamendi kaudu, kasutades teie võimalusi, või siis valitsuse või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu. Pakun välja, et see määr võiks olla isegi 50%. Aga see arutelu ei puuduta eelnõu, mis meil praegu ees on.
Ma hea meelega diskuteeriksin teiega SMS-laenude ja krediidi kulukuse määra teemal veel edasi, aga lähen siiski tagasi perekonnaseaduse juurde. Kui me perekonnaseaduse analüüsi tegime, siis vaatasime selle otsast lõpuni läbi. Ja otsast lõpuni läbivaatamine tähendab, et kui meile laekuvad kooskõlastusringilt tähelepanekud, siis me peame neid kaaluma ja paljusid ka arvestama. Praktikas võib teie küsitud valdkonnas probleeme olla ja õigusselgusetust ei tohi olla.
SMS-laenude puhul on õigusselgus olemas: tsiviilmenetluse kaudu on laeks määratud Eesti Panga kolme kuu krediidi kulukuse määr. See ei tohi olla kõrgem. Kui on kõrgem, siis ta on tühine. Perekonnaseaduse kõnealuse muudatuse aga tingis õigusselgusetus. Kui on tegu perekonnaga, kus on mees ja naine, kellest üks vahetab sugu, ja selle tagajärjel on kaks meest või kaks naist seaduslikus abielus, siis see on seadusega vastuolus ja meil ei ole regulatsiooni, mida sellisel puhul teha. Sel põhjusel me peamegi seadusse kirjutama, et niisugusel puhul on abielu tühine. See on vastus sinu küsimusele, miks sellega on tegeletud. Aga ma kinnitan sulle, et ka SMS-laenudega tegeletakse.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Imre Sooäär, teine küsimus!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Sa viitasid vastuses Olga Sõtniku küsimusele Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele. Kui me sätestame selles § 9 lõikes 1 kitsendavad tingimused, siis vahest pöördub keegi inimõiguste kohtusse. Kas see säte seal peaks vett või võidakse seda pidada diskrimineerimiseks? Ja kui paljusid inimesi kõnealune probleem üldse puudutab?

Justiitsminister Hanno Pevkur

Viimasele osale küsimusest jätan vastamata, kuna ma tõesti ei tea, kui paljusid isikuid see puudutab. Nii palju ma tean, et praktikas on olnud üksikud juhtumid, kus abielus inimene on sugu muutnud ja sellest tulenevalt on olnud vajadus abielu tühiseks tunnistada. Neid juhtumeid on olnud väga vähe. Aga kui paljusid see teoreetiliselt võiks puudutada, seda on raske hinnata.
Mis puutub Euroopa Inimõiguste Kohtusse, siis kui seal läheb vaidluseks, siis minu hinnangul on pigem küsimus mitte §-s 9 – kas selles on sätestatud inimõigusi kitsendav tingimus või mitte –, vaid §-s 1, millele § 9 tugineb ja mis ütleb, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole käsitlenud abielu instituuti, ta käsitles kooselu. Kõige värskemas selle kohtu lahendis on kirjas, et kui riigis on reguleeritud kooselu, siis see ei saa kehtida ainult eri soost isikutele. Kooselu regulatsioon peab kehtima kõikidele. See on see vahe.
Eesti perekonnaseadus käsitleb abielu kui instituuti ja abielus saavad olla ainult mees ja naine. Nii et tegu on erinevate asjadega. Samas ei saa välistada, et keegi Eestist pöördub Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Viimase eeldus on loomulikult see, et asja käsitletakse enne Eesti kolmel kohtuastmel. Teatud juhtudel võib põhiseaduslikkuse kontroll minna pärast halduskohut otse Riigikohtusse, siis saab hakkama kahe astmega. Aga need on juba detailid. Eks siis kõigepealt meie Riigikohus ning seejärel Euroopa Inimõiguste Kohus peab ütlema, kas Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 1 on kooskõlas Eesti põhiseadusega.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Inara Luigas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kui see eelnõu seaduseks saab, siis sätestatakse lastevanemate õigused ka niisuguse ettevõtmise puhul nagu soovahetus. Ilmselt jääb lastevanematele õigus kas lahutada või vahetada sugu, kuid kas selles kontekstis on silmas peetud ka laste õigusi? Perekonnaseadus ütleb, et lastevanemad on kohustatud kasvatama lastest täisväärtuslikud kodanikud, aga kuidas on sellise protsessi puhul tagatud, et lapsed ei saa hingelisi traumasid?

Justiitsminister Hanno Pevkur

Ma usun, et lapsed on kaitstud. Kui on abielus inimesed ja neil on ühised lapsed, siis küllap nad kasvatavad neid oma parimate teadmiste ja oskuste kohaselt. Siduda seda isikute sooga ei ole minu arvates kohane. Meil on ju nii üksikisasid kui üksikemasid ja ka nende puhul võiksime teoreetiliselt tõstatada küsimuse, kas see on korrektne pere või mitte. Selles mõttes ma ei näe probleemi. Kui inimesed on otsustanud järeltulijaid saada, siis kindlasti nad teevad kõik selleks, et anda neile parim võimalik kasvatus.

Aseesimees Laine Randjärv

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, justiitsminister Hanno Pevkur! Palun kaasettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere!

Valdo Randpere

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda väga head eelnõu oma istungil 14. jaanuaril. Osalesid ka justiitsminister Hanno Pevkur, ministri nõunik Madis Timpson ja ministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Susann Mikli. Eelnõu arutades tekitas ka komisjonis kõige rohkem elevust ja küsimusi seesama soovahetuse temaatika. Arutasime seda ja ma täpsustan natukene justiitsministrit, kes vastas Olga Sõtniku küsimusele. Mul on tunne, et Olga soovis teada saada, kas Eesti kavatseb seadustada samasooliste abielu. Minister rääkis samasooliste kooselust ja partnerlusseadusest, mis võiks olla sooneutraalne, seda ka selle tõttu, et Euroopa kohus on nii otsustanud. See vahe on seega selgeks tehtud. Reformierakond ei ole kunagi heaks kiitnud samasooliste abielu käsitlevat eelnõu, me ei ole sellega ei edasi ega tagasi läinud. Selline asi võib Eestis teoks saada alles siis, kui Eesti rahvas seda soovib. Millal see juhtuda võib, seda mina ei tea.
Aga minu arvates olid eelnõu tähtsaimad punktid teised, kuigi need tekitasid komisjonis vähem elevust. Toon mõned neist välja. Esiteks muutub kord, kuidas käsutada, kasutada ja hallata abielupaaride lahusvara. Siiamaani on see olnud reguleeritud nii, et lahusvara on lahusvara ja vara omanik otsustab, mida ta sellega teeb. Nüüd kehtestatakse erand lahusvara suhtes, mida kasutatakse eluasemena. Selle üle ei saa lahusvara omanik enam üksinda otsustada, tal peab olema abikaasa nõusolek tehingute tegemiseks. Ma leian, et see on positiivne. Teiseks, minister küll juba nimetas seda möödaminnes, aga ma toonitan seda, kuna minu arvates on tegu väga hea muudatusega. Ja nimelt, lastevanematel eestkostjatena on praegu keelatud ilma kohtu nõusolekuta teha laste eest väärtpaberitehinguid, samal ajal kui lapsed seda Eestis oma ea tõttu ise teha ei saa. Teine nonsenss kehtivas seaduses on see, et nimetatakse ära mõned väärtpaberid, millega lastevanemad siiski tohivad teha tehinguid, ja need on eriti riskivabad Euroopa Liidus emiteeritud võlakirjad. Selle sätte üle ma naersin siinsamas puldis juba aasta tagasi. See tuleks tõesti ära muuta. Juristid majanduse peensusi võib-olla alati ei jaga, miks nad muidu teatud võlakirjad mõni aasta tagasi riskivabadeks tembeldasid. Viimaste aastate sündmused on näidanud, et Euroopa Liidu riikide välja antud võlakirjad ei ole riskivabad ja tegelikult ei ole ka ükski teine väärtpaber riskivaba. Nii et see on eksitav, kui juriidikas sellist määratlust kasutada.
Peale arutelu otsustasime komisjonis teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 29. jaanuaril. Ka teeme ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 12. veebruar 2014 kell 17. Ettekandjaks määrati Valdo Randpere. Kõik otsused tehti konsensusega ja siin me nüüd oleme. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Helmen Kütt

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kas komisjonis tuli jutuks, et selle teemaga võiks laiemalt tegeleda sotsiaalkomisjon? Siin on palju sotsiaalse sisuga küsimusi.

Valdo Randpere

Iseenesest on see hea küsimus. Kas ma tohin paluda tähelepanu ka justiitsministrilt? Hanno, ma tahan, et ka sina kuulaksid! Helmen küsis, kas me arutasime komisjonis, et äkki võiks selle teema üle rohkem arutleda sotsiaalkomisjon. Mina ei taha otse oma seisukohta avaldada, aga teiste riikide õigusloomes on proovitud kõik sotsiaalvaldkonda puudutavad seadused erinevatest valdkondadest – näiteks perekonnaseadus, töövõimetuse kompensatsioone, tööõigust jms puudutavad seadused – koondada ühte koodeksisse. Ma ei tea, kas Eestis on sellist plaani või ei ole. Meie riiulil on Justiitsministeeriumist tulnud väga mahukad uued eelnõud. Võib-olla on ka see üks töösuund, mis Eestil peaks olema. Põhimõtteliselt võib ju arutada, kas teha seadusi ministeeriumide valdkondade kaupa või eluvaldkondade kaupa. Aga seda konkreetset küsimust õiguskomisjonis ei arutatud. Küsi järgmine kord justiitsministri käest, mis plaanid neil on.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Jaak Allik

Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et samasooliste abielud saavad Eestis teoks siis, kui Eesti rahvas seda tahab. Kas see on teie isiklik seisukoht või komisjoni arvamus, et seaduseks saavad Eestis need asjad, mida rahvas tahab?

Valdo Randpere

See on lihtsalt minu vana teadmine õigusteaduskonnast, kus ma jätsin hästi meelde, et õigusloome peegeldab ühiskonda ning ühiskonnas väljakujunenud eetilisi ja õiguslikke arusaamu. Ja kui Eesti elanikkonna hulgas ei ole olemas toetust ükskõik millisele seadusele, siis seda vastu inimeste tahtmist ellu kutsuda on minu arust väga keeruline.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jaak Allik, teine küsimus!

Jaak Allik

Lugupeetud ettekandja! Kui õiguskomisjonile laekuks eelnõu, mis näeks ette surmanuhtluse taastamise Eestis, kas te hakkaksite siis uurima rahva arvamust selle kohta või mitte?

Valdo Randpere

Hea küsimus! Minu arvates me oleme lisaks sellele, et me tänapäeval lähtume endiselt sellest, mis Eesti ühiskonnas on aktsepteeritav või mitteaktsepteeritav, seotud ka üldiste euroopalike väärtushinnangutega. Ja me oleme aktsepteerinud, et surmanuhtlus ei ole mõistlik karistusvorm. Kui selline ettepanek õiguskomisjonile saabuks, siis loomulikult me peaksime selle üle arutlema, aga ma ei näe sellel erilist perspektiivi.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Olga Sõtnik, teine küsimus!

Olga Sõtnik

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma palun vabandust, et mu küsimus ei puuduta seda eelnõu, aga te ütlesite, et eelnõud, millel on elanikkonna toetus, võiksid saada seadusteks. Ma arvan, et kui küsida inimeste käest, kas nad toetavad lapsetoetuse suurendamist, siis peaaegu 100% ütleks, et toetab küll. Miks koalitsioon siis ei lähe seda teed pidi ega tee sellist otsust?

Valdo Randpere

Esiteks, te tõlgitsete mu sõnu natuke vildakalt. Teiseks, ma ei ole kindel, et teie statistika päris õige on. Ma ei ole kindel, et 100% inimesi toetab seda. Seda diskussiooni on väga palavalt peetud ja selle küsimuse on kõik erakonnad oma valijatele esitanud. Ka on uuritud, kas peaksid olema lausalised toetused või vajaduspõhised toetused. Nüansse on palju.
Teile vastuseks ütlen, et tunni või kahe eest olid siin infotunnis üleval küsimused, kuidas riik peaks lahendama elatisraha maksmise probleemi. Kas riik peaks vahele astuma või mitte ning kas riik peaks seda ja teist tõstma? Kui teil on ettepanek lapsetoetust või ka elatisraha suurendada, olge hea ja näidake ära, mille arvel me seda teeme! Loomulikult on väga palju hästi toredaid ettepanekuid, mida kõike poliitikud tahaks teha, eriti enne valimisi. Küll hea meelega jagaks neid, aga meil on piiratud ressursid ja millestki tuleb loobuda. Võtame sellesama elatusraha teema. Olgu, riik teeb fondi, aga kas me siis vähendame näiteks lapsetoetust või mille arvel me seda teeme?

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 546 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. veebruari kell 17.


7. 15:38 Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (549 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Meie tänane seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 549 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli justiitsminister Hanno Pevkuri!

Justiitsminister Hanno Pevkur

Austatud istungi juhataja! Hääd Riigikogu liikmed! See on küll väga hea eelnõu. See on tõesti hea eelnõu! Ja see on sellepärast hea, et Eesti ärikeskkonna kujundamisel tuleb vahel otsa vaadata küsimusele, mis me saame teha selleks, et äriühingutel oleks mõistlik siin toimetada ja et Eesti ärikeskkond oleks atraktiivne.
Üks suur põhjus, miks Eesti ärikeskkond ei ole nii atraktiivne, kui ta võiks või saaks olla, on see, et meie likvideerimismenetlused on suhteliselt pikad. Need ei ole küll nii pikad nagu paljudes muudes Euroopa riikides, aga siiski.
Sellest tulenevalt on ettepanek muuta äriseadustikku ja mõnda teist seadust, et alates 1. jaanuarist 2015 võimaldada osaühingu ja aktsiaseltsi vara ühendamist oma füüsilisest isikust ainuosaniku või -aktsionäri varaga. Uus ühinemismenetlus võimaldab osaühingu või aktsiaseltsi lihtsamat ja kiiremat lõpetamist võrreldes tavapärase likvideerimismenetlusega. Selle muudatuse eemärgid oleks muu hulgas viia äriseadustik kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2011. aasta 5. aprilli direktiiviga, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist. Ka täiendatakse eelnõuga kohturegistreid puudutavaid sätteid.
Aga nüüd natukene täpsemalt. Eelnõus nähakse ette osaühingu või aktsiaseltsi lihtsustatud lõpetamine selliselt, et ühingu vara ühendatakse ühingu füüsilisest isikust ainuosaniku või -aktsionäri varaga. Ühinemise eelduseks on osaluse kuulumine üksnes ühele inimesele, lisaks on ühinemine võimalik juhul, kui osalus kuulub abikaasade ühisvara hulka. Ühinemisel läheb ühingu vara füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras ning ühing lakkab olemast. Kui ühendav füüsiline isik tegutseb FIE-na, ei lähe vara raamatupidamislikult tema ettevõtlusvara hulka, kuid ta saab seda vara hiljem ettevõtluses kasutama hakata.
Kuna uue ühinemismenetluse eesmärk on üksnes ühingu likvideerimist lihtsustada, mitte ettevõtlusega tegelemise vormi muutmist lihtsustada, siis uue ühinemismenetluse abil tegevuse jätkamist FIE vormis, osaühingu või aktsiaseltsi tegevuse jätkamist FIE vormis maksuõiguslikult eraldi ei soodustata.
Ühinemise käigus vara üleandmist füüsilisele isikule maksustatakse üldjoontes sarnaselt ühingu likvideerimisel vara üleandmisega osanikele või aktsionäridele. Selleks lisatakse eelnõusse kaks Rahandusministeeriumi välja töötatud tulumaksuseaduse muudatust. Tänu ühinemisele ei pea osaühing ja aktsiaselts lõpetamiseks läbi viima likvideerimismenetlust, selle võib asendada kiirema ühinemismenetlusega. Senise kuue kuni kaheksa kuu asemel võiks see edaspidi toimuda kahe kuuga. Samas kaasneb ühinemisega füüsilise isiku piiramatu isiklik vastutus ühendatava ühingu kohustuste eest.
Muudatused on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2015, kuna e-äriregister, e-notar ja ettevõtjaportaal vajavad samuti arendustöid. Oleks ka mõistlik, et maksuõiguslikud muudatused jõustuksid kalendriaasta alguses.
Nagu ma eespool nentisin, viiakse meie äriseadustik kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mille number jäi ütlemata. See on 2011/35/EL ja direktiiv käsitleb aktsiaseltside ühinemist. Muudatus puudutab ühendatava ühingu juhtkonna mittevastutamist kahju tekitamise eest, mis kaasneb ühingu aktsionäridele ühinemise väära ettevalmistamise ja läbiviimisega. Seda siiski üksnes juhul, kui ühendatav ühing on 100%-liselt ühendava ühingu tütarühinguks.
Viimasena peatun korraks kohturegistreid puudutavatel muudatustel. Luuakse seaduslik alus järelevalvemenetluse toimingute läbiviimiseks registripiirkonnaüleselt. Kehtiv seadus võimaldab registripidajal teha registrikandeid registripiirkonnaüleselt, kuid ei reguleeri järelevalvemenetluse käigus tehtavate määruste (näiteks trahvihoiatus, trahvimäärus, registrist kustutamise hoiatus, sundlõpetamise hoiatus) tegemist registripiirkonnaüleselt. See oleks aga vajalik, sest see tagab ühtlase töökoormuse kõigi menetlejate vahel üle Eesti.
Samuti reguleeritakse registripidajale esitatud paberdokumentidega seonduvat. Kehtiva õiguse kohaselt võib registripidajale esitada dokumente nii paberil kui elektrooniliselt. Sellest tulenevalt peetakse registriosakondades toimikuid, mis on kas paberil, osaliselt paberil ja osaliselt elektroonilised või ainult elektroonilised. Täiselektroonilise registrimenetluse tagamiseks digiteerivad registriosakonnad kõik esitatud paberdokumendid ja olemasolevad pabertoimikud. See on vajalik registripiirkonnaüleseks registrimenetluseks ja ka toimikutega elektrooniliseks tutvumiseks. Üks toimikute digiteerimise eesmärk on ka mahukatest paberarhiividest vabanemine. Paberarhiivide järele pole vajadust, kui kõik dokumendid on kättesaadavad elektrooniliselt. Selleks et registriosakonnad ei peaks pidama topeltarhiivi – senist paberarhiivi ja digiteerimisel tekkivat elektroonilist dokumentide andmebaasi –, nähakse eelnõuga ette, et esitatud paberdokumendid tuleb digiteerida. Esitatud paberdokumendid tagastatakse registriosakonnast kohapeal või saadetakse ettevõtjale lihtpostiga.
Täpsustatakse ka kandeavalduse menetlemise tähtaega. Eelnõuga täpsustatakse, et kui kandeavaldus esitatakse registriosakonnale pärast tööpäeva lõppu, kuid enne südaööd, puhkepäeval või riigipühal, loetakse avalduse saabumise ajaks avalduse esitamisele järgnev tööpäev. Muudatus aitab välistada olukorda, kus menetlustähtaeg ületatakse põhjusel, et ühe tööpäeva jooksul ei jõuta menetleda kõiki esitatud kandeavaldusi. Ettepanek on samuti kaotada kehtetute äri- ja ettevõtluskeeldude avalikustamine. Andmekaitse Inspektsioon on juhtinud ministeeriumi tähelepanu asjaolule, et kehtetute äri- ja ettevõtluskeeldude avalikustamine ei ole kooskõlas kehtiva õiguskorraga ning keelu avalikustamisel tuleks lähtuda keelu kehtivusajast. Andmekaitse Inspektsiooni on üldiselt mõistlik kuulata.
Teeme ka ettepaneku laiendada registrisekretäri pädevust lihtsamate registriasjade menetlemisel. Nii majandusaasta alguse ja lõpu kuupäeva registrisse kandmine kui ka tegevusala andmete uuendamisega seotud toimingud on tegevused, milleks pole vaja kohtunikuabide pädevust, sellega saavad hakkama ka registrisekretärid.
Enne aga, kui ma lõpetan, soovin juhtida tähelepanu sellele, et eelnõu vastuvõtmiseks on Riigikogus vaja koosseisu häälteenamust, kuna eelnõuga muudetakse ka kohtumenetlust puudutavaid sätteid. Vastav nõue tuleneb teatavasti Eesti Vabariigi põhiseadusest. Selle väikese tähelepanujuhtimisega ma lõpetan. Kindlasti toetan õiguskomisjoni ettepanekut esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Siim Kabrits!

Siim Kabrits

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Väga positiivne, et äriregistri paberarhiivid muutuvad digitaalseks, et kõik dokumendid digiteeritakse. Raamatupidamise seaduse § 12 näeb ette algdokumentide säilitamise seitse aastat. Kas oleks mõistlik anda ettevõtjatele võimalus, et kui algdokument on paberkujul, siis on võimalik see digiteerida ja säilitada seda digitaalsel kujul seitse aastat? Nii saaks vähendada ettevõtjate muret mahukate dokumentide säilitamisel.

Justiitsminister Hanno Pevkur

Ma ei tea rahandusministri seisukohta ja valitsuse üldist arvamust, aga mulle tundub see väga mõistlik mõte olevat. Raamatupidamise seadust aga hoiab Rahandusministeerium ja rahandusminister peaks selle tõsiselt läbi kaaluma. Mina mingit takistust ei näe. Kui riik hoiab oma andmeid elektroonilisel kujul, miks ei võiks digitempliga varustatud andmeid hoida ettevõtjad. Kui selleks on mingisugune eriline põhjus, siis peaks seda teadma. Aga kui dokumendid skaneerida ja seda tehes digitaalselt allkirjastada, siis sellega juhatuse liige või raamatupidaja võtab vastutuse dokumentide õigsuse eest. Miks mitte, peaks kaaluma.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Igor Gräzini!

Igor Gräzin

Aitäh! Kõigepealt üks väga oluline meditsiiniline tähelepanek. Vaadake kõik aknast välja, sest kui ma köhin, siis jääte teiegi haigeks, minul on gripp. Hoidke eemale ja ärge küsige!
Mis puutub Riigikogu komisjoni töösse, siis me arutasime eelnõu teisipäeval, 14. jaanuaril kolmanda punktina. Lisaks komisjoni liikmetele viibis kohal Rahandusministeeriumi peaspetsialist Elo Madiste. Arutelu lõpus tegime ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda täna ja esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtaeg võiks olla 12.02.2014 kell 17. Ettekandjaks määrati konsensusega Igor Gräzin.
Seaduseelnõu tekst on teil käes. Juhin tähelepanu kahele väga huvitavale asjaolule. Esimene on see, et kuigi tegemist ei ole väga keerulise seadusega, on tegemist äärmiselt pika ja kapitaalse seletuskirjaga. Tegu on juhtumiga, kus seletuskiri oleks võinud olla poole lühem ja lihtsam, aga vähemalt saab aru, mis siin on öelda tahetud. Ja teine asjaolu: juhin tähelepanu äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja vastavustabelitele ja kooskõlastustabelitele. On märkimisväärne, et üheksal juhul kümnest on kõik mõtted, mis on ette pandud, arvesse võetud. Teiste sõnadega, tegemist on suures osas inim- ja ärisõbraliku seadusega, kus mingeid väga tõsiseid probleeme ei ole.
Härra minister nimetas siin mitut väga olulist momenti, mida ka meil tunni aja jooksul arutati. Juhin tähelepanu paarile kõige olulisemale asjale, mis on tähtsad meie ärimeestele. Esiteks, igasuguse äritegevuse puhul ükskõik mis riigis on normaalne, et peale kõige muu võib ette tulla sellist protseduuri nagu pankrot ja likvideerimine. Enamgi veel: on öeldud, et firma, mis pole kolm korda olnud pankrotis, või äri, mida ei ole kolm korda likvideeritud, ei ole lihtsalt tõsiselt võetav. Seega on tegemist täiesti normaalse äriprotseduuriga, mis paraku võtab palju aega, närvikulust rääkimata. Kui kõik läheb nii, nagu eelnõus kirjas on, siis keskeltläbi kuue kuu asemel saab firma likvideeritud kahe kuu jooksul. See on esimene väga oluline muutus.
Teiseks, minister otseselt seda ei nimetanud, aga on väga tähtis tähelepanu juhtida veel ühele momendile. Kui likvideerimine leiab aset kiiresti, näiteks kahe kuu jooksul, siis kes ehmatab sellest kõige rohkem ära? Sellest ehmatab ära eelkõige võlausaldaja. Võlausaldaja risk ju selle võrra kasvab. Mida pikem on likvideerimistähtaeg, seda kauem on aega asja õiendada ja püsib lootus oma raha kätte saada. Minister sellest küll väga palju ei rääkinud, aga selles eelnõus on võlausaldaja huvid täielikult kaitstud. Kogu protseduur leiab aset ainult juhul, kui see kaitse on garanteeritud.
Viimane moment, millele siin ka ühe küsimusega tähelepanu juhiti, on see, et väga paljud paberid muudetakse digitaalseks. Kui peaks hästi minema ja Jürgen Ligi vastu punnima ei hakka, siis tõenäoliselt jääb hoidmise tähtajaks, millest Siim rääkis, endiselt seitse kuud ka digitaalse vormi puhul. Seega, liigsete paberite probleem kaob ära. Tulemus on, et normaalne äriprotseduur, mida nimetatakse likvideerimiseks, saab olema lihtsam, humaansem, garanteeritum ja see soodustab kindlasti meie ärikeskkonna paranemist. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 549 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. veebruari kell 17. Esimene lugemine on lõppenud ja seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


8. 15:53 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (545 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 545 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks justiitsminister Hanno Pevkuri!

Justiitsminister Hanno Pevkur

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eelnõud lähevad järjest paremaks. See on ka väga hea eelnõu ja selle eest tuleb tänada väga paljusid isikuid. Eraldi tahaksin esile tõsta advokatuuri, kes on seda teemat aidanud menetleda. Aja kokkuhoiu mõttes ei ole mõistlik üles lugeda kõiki institutsioone, kes on sellesse panustanud, aga igal juhul puudutab see eelnõu paljusid. Kui kellelgi on huvi, kes olid selle eelnõu tegemisse kaasatud, siis võtke seletuskiri ette ja vaadake järele.
Aga nüüd asja juurde. Nagu pealkiri ütleb, puudutab teie ees olev eelnõu eelkõige tsiviilkohtumenetlust. Selle algatamise tingis tõsiasi, et menetluskulude kindlaksmääramine tsiviilkohtumenetluses kestab ebamõistlikult kaua. Ministeerium on teinud asjaomase analüüsi, kust tuli välja, et 2012. aastal jõustunud kohtulahendite puhul kestis menetluskulude kindlaksmääramine keskmiselt 309 päeva. See on kümme kuud! Ühesõnaga, niisugune asjade seis ei olnud mõistlik ja nii saigi eelmise aasta alguses püstitatud ülesanne olukord lahendada.
Eelnõu eesmärk on luua võimalused selleks, et tsiviilkohtumenetluses määrataks menetluskulud kindlaks ja mõistetaks need vastaspoolelt välja märksa kiiremini kui seni. Senist korda, mille järgi menetluskulud määratakse kindlaks pärast põhimenetluses tehtud lõpplahendi jõustumist eraldi hagita menetluses, muudetakse. Edasipidi määratakse menetluskulud kindlaks selle kohtumenetluse raames, millega kulud kaasnesid. Samuti on eelnõu eesmärk tõsta ja ühtlustada menetluskulude kindlaksmääramise kvaliteeti. Tulenevalt kulude kindlaksmääramisest samas menetluses põhiasja lahendamise menetlusega määrab eelnõu kohaselt ka kulud kindlaks põhiasja menetleja – kohtunik. Seni lahendasid kulude kindlaksmääramise asju valdavalt kohtunikuabid.
Nüüd lühidalt sellest, kuidas see asi tulevikus välja võiks näha. Esimese ja kõige tähtsama muudatusena toon välja, et senise eraldi hagita menetluse asemel määratakse eelnõu kohaselt kulud kindlaks põhiasjaga samas menetluses. Teiseks, menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid esitatakse kohtule enne kohtuvaidluste lõppu või kirjalikus menetluses kohtu määratud tähtaja jooksul igas kohtuastmes selles astmes tekkinud kulude kohta. Viimase istungiga seonduvad kulud võib kohtule esitada kolme tööpäeva jooksul istungi toimumisest. Kui kuludokumente kohtule tähtajaks ei esitata, määrab kohus kindlaks üksnes need menetluskulud, mille kandmine asja materjalidest nähtub. Praegu esitatakse teatavasti kuludokumendid eraldi menetluses.
Oluline on minu arvates ka see, et põhiasjaga sama menetluse raames kulude kindlaksmääramisega kaasnevad ka tõhusamad võimalused kuludokumentide kättetoimetamiseks. Eelnõuga taasluuakse võimalus menetlusdokumentide saatmisega kättetoimetamiseks.
Seda ma küll juba mainisin, aga kordan veel üle suhteliselt olulise muudatuse, et kui seni lahendasid kulude kindlaksmääramise asju kohtunikuabid, siis edaspidi teevad seda kohtunikud. Loodava regulatsiooni kohaselt võib menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata kahes menetlusetapis. Esiteks, kui maakohus määrab kohtuotsuses kulud kindlaks ja kohtuotsus kaevatakse edasi, määrab kulud kindlaks ka iga kõrgema astme kohus, kes kaebust menetleb. Teiseks, juhul kui maakohus kohtuotsuses kulude rahalist suurust kindlaks ei määra, ei määra kulusid kindlaks ka kaebust menetlev kõrgema astme kohus. Sellisel juhul määrab kulude suuruse kindlaks asja menetlenud maakohus mõistliku aja jooksul pärast vaidluse lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Maakohus võib jätta kulud kohtuotsuses kindlaks määramata juhul, kui kohtu hinnangul kuluks selleks nii palju aega, et see takistaks põhiasja lahendamist. Loodav regulatsioon peaks motiveerima maakohut määrama kulud kindlaks juba kohtuotsuses, sest juhul, kui maakohus seda ei tee ja lahendi peale kaevatakse edasi, tuleb maakohtul hiljem kindlaks määrata ka muude kohtuastmete menetlustega seonduvad kulud.
Siinkohal ongi paslik lõpetada selle mitte kuigi ulatusliku sisuga, aga väga olulise eelnõu tutvustamine. Toetan kindlasti õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Andres Anvelti!

Andres Anvelt

Austatud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud justiitsminister! Seaduseelnõu iseloomustades ei jää mul muud üle kui justiitsministriga ühel meelel olla. Tõesti, tsiviilkohtumenetluses on seni olnud probleemiks hagiga seotud materjalide kättetoimetamise aeg. Minister rääkis keskmiselt kümnest kuust, aga siin analüüsis on kirjas, et seda on venitatud kuni nelja ja poole aastani – ka selliseid juhtumeid on olnud.
Nüüd aga meie istungi juurde. See toimus 14. jaanuaril ning peale komisjoni liikmete ja justiitsministri, kes eelnõu põgusalt tutvustas, viibisid kohal ka ministri nõunik Madis Timpson ja Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Stella Johanson. Minister andis ülevaate eelnõu tekke tagamaadest ja valitsevast olukorrast. Selle ära kuulanud, langetas komisjon järgmised otsused. Tehti ettepanekud lülitada eelnõu täiskogu tänase istungi päevakorda, esimene lugemine lõpetada, määrata muudatusettepanekute tähtajaks 12. veebruar kell 17 ja ettekandjaks teie ees kõneleja Andres Anvelt. Kõik ettepanekud sündisid konsensusega.
Loodan, et selle eelnõu seaduseks saades leevendub rahva pahameel tihtipeale pikaleveninud protsesside üle tsiviilkohtus. Kahju väljanõudmine muutub kindlasti objektiivsemaks, kuna kohtunikuabide asemel hakkavad asjaomaseid otsuseid tegema kohtunikud. Veel on tähtis ära märkida – minister seda juba ütles, aga ma rõhutan ka –, et kohtuskäimisega seotud kulud antakse tõesti eelnevalt teada. See vähendab võimalust nende kulude kuritarvitamiseks ja võimalust, et kostja ehk kahju tekitaja hakkab nende kuludega kuidagi tasandama tema tekitatud kahju. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole, ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 545 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. veebruari kell 17. Esimene lugemine on lõppenud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


9. 16:02 Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (570 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 570 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks justiitsminister Hanno Pevkuri!

Justiitsminister Hanno Pevkur

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! See on täna viimane eelnõu, mida ma teile esitlen. Ning jälle on mul hea meel tõdeda, et tegemist on väga hea eelnõuga. Selle eesmärk on korrastada kohtulikke registreid ja lihtsustada kohtunikuabiks saamist käsitlevaid sätteid.
Järgnevalt ülevaade põhilistest muudatustest. Esiteks, kohtulike registritega seonduvast. Arvestades nii toimunud kui ka kavas olevaid infotehnoloogilisi muudatusi kohtusüsteemis, on loomulik, et ka kohtulikke registreid organisatsiooniliselt arendatakse. Kuna registripidamine toimub suures osas elektrooniliselt, on võimalik registrid ümber korraldada selliselt, et osakonnad, mis praegu on eri kohtute struktuuriüksused, kuuluvad edaspidi ühe maakohtu alla. On selge, et sellise muudatuse tulemusel on võimalik kohtulikke registreid efektiivsemalt juhtida ja hallata, kusjuures nende õiguskindlus ja sõltumatus täitevvõimust säilib. Praegu on Eestis neli registriosakonda ja kinnistusosakonda: Harju, Pärnu, Tartu ja Viru maakohtus. Eelnõu kohaselt jääb Eestisse üks registriosakond ja üks kinnistusosakond, kuid mõlemal hakkavad olema piirkondlikud talitused. See tähendab, et kõik senised osakonnad jäävad füüsiliselt samadesse asukohtadesse ning need nimetatakse ümber piirkondlikeks talitusteks.
Olles koostöös kohtute haldamise nõukojaga hoolikalt kaalunud registri võimalikke asukohti ja arvestanud erinevaid aspekte, otsustati eri kohtute juures asuvate kinnistusosakondade ja registriosakondade juhtimine alates 1. jaanuarist 2015 anda Tartu Maakohtule. Kuna registripidamine viiakse ühe maakohtu alluvusse, vabastatakse eelnõu kohaselt teiste maakohtute kohtudirektorid registrihaldusega tegelemisest ja luuakse võimalus nimetada ametisse üks kohtudirektor, kes tegeleb ainult registrite haldamisega. Registriasjade menetlemine käib kavandatu kohaselt seniste reeglite järgi, mis tähendab, et praegused kohtunikuabid jäävad ametisse ja lahendavad ka edaspidi registriasju, kuid neile ei anta lahendada õigusemõistmisega seotud laiemaid ülesandeid, näiteks menetluskulude kindlaksmääramist. Õigusemõistmist toetavad kohtutes kohtujuristid, kelle värbamine algas teatavasti eelmise aasta esimeses pooles.
Ja nüüd teine muudatus. Nimelt hakkab kohtunikuabide ametisse kandideerimise kord edaspidi lihtsam olema, kuigi nende kvalifikatsiooninõuded ei leevendu. Praegu on ettevalmistusteenistuse läbimine suhteliselt aeganõudev ja kulukas ning selle läbimiseks peab kandidaat olema lahkunud eelmisest töökohast. Tulevikus asendatakse kohtunikuabi ettevalmistusteenistus ettevalmistuskava täitmisega, mis võimaldab vabale kohtunikuabi ametikohale kiiremini inimese tööle võtta ja võimaldab kohtunikuabi konkursil osaleda soovijail jätkata oma senisel töökohal kuni uude ametisse nimetamiseni. See toob konkursile loodetavasti ka rohkem kandidaate, kelle hulgast on võimalik välja valida parimad. Paindlikkuse tagamiseks on konkursikomisjonil võimalik koostada ettevalmistuskava, arvestades iga inimese individuaalseid võimeid, omadusi ja kogemusi. Ka võib piisava kogemusega kohtunikuabiks saada soovijad ettevalmistuskava täitmisest vabastada. Sellest hoolimata kontrollitakse isikute teadmisi avaliku konkursi raames. Sellega on tagatud, et ametisse saada soovijatel on vajalikud teadmised ja oskused olemas. Oleme kindlad, et kuigi kohtunikuabiks saamine muutub lihtsamaks, registrite töö kvaliteet ei lange, kuna nõuded kohtunikuabile jäävad samasuguseks ja ka otsustusprotsess tema ametisse võtmiseks põhimõtteliselt ei muutu.
Toetame põhiseaduskomisjoni ettepanekut esimene lugemine lõpetada ja loomulikult ka selle eelnõu seaduseks saamist. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Väino Linde

Tervitus teile, auväärsed Riigikogu liikmed! Auväärt istungi juhataja! Justiitsminister! Põhiseaduskomisjonil on hea meel, et minister toetab meie ettepanekuid selle eelnõu edasise menetlemise kohta. 21. jaanuar oli see tore päev, mil toimus Riigikogu põhiseaduskomisjoni istung, kus me neljanda päevakorrapunktina arutasime käesolevat eelnõu. Lõppkokkuvõttes tegime konsensusega vajalikud menetluslikud otsused. Esiteks, et oleks tore, kui see eelnõu võetaks tänase istungi päevakorda. See on juba tehtud. Teiseks oli ettepanek – samuti konsensusega – täna esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks võiks olla tavapärased kümme tööpäeva. Tähtaeg lõpeks seega 12. veebruaril veerand tundi viis läbi.
Vaatasime selle eelnõu tekstile komisjoni istungil ka täpsemalt otsa. Lugupeetud minister andis meile esmalt ülevaate põhjustest, miks eelnõu esitati. Tõepoolest, eesmärk on reguleerida kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmist eelkõige selles osas, mis puudutab kohtulike registrite töökorraldust ja kohtunikuabi ettevalmistusteenistuse regulatsiooni. Ja on teisigi asjakohaseid muudatusi muudes küsimustes. Komisjonis oli juttu, et registrite pidamine on – vähemalt enamikule komisjoni liikmetele tundub nii – täitev-korraldav tegevus, mis õigusemõistmisega kuigi palju seotud ei ole. Nii tekib küsimus, kas ikka on otstarbekas pidada kõike seda ilu kohtute juures. Aga ajalooliselt on niimoodi välja kujunenud ja ka valitsuse enamuse arvates võiks niisugusel moel edasi minna. Teadaolevalt on Eesti äriringkonnad samuti seda meelt, et need registrid võiksid kohtute juures olla. Ka põhiseaduskomisjon möönis, et eelnõu seisukoht jätta äriregistrid ja muud registrid kohtute juurde on igati asjakohane. Asjakohane on seegi, et lõppkokkuvõttes antakse kinnistusosakond ja registriosakond ühe maakohtu, Tartu Maakohtu juhtida. Miks just Tartu Maakohus? Kohtute haldamise nõukoda oli niisugusele seisukohale jõudnud ja ka põhiseaduskomisjon leidis, et selline lähenemine on õige.
Mida veel selle eelnõu kohta öelda? Nähakse ette võimalus, et kohtunikuabidel, kes pärast selle seaduse rakendamist ametisse astuvad, kaob ära täiendav sotsiaalne tagatis, mis praegustel kohtunikuabidel on. See on koondamise korral kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise saamine. Oli ka juttu muudatustest seoses sellega, et kohturegistritega hakkab toimetama üks kohus, Tartu Maakohus. Seal luuakse lisaks praegu olemasolevale kohtudirektori ametikohale teine juurde, aga üldiselt on veel vara ennustada, mis saab nendest töötajatest, kes üle meie armsa Eestimaa teistes maakohtutes nende küsimustega tegelevad. Nad võivad ametisse jääda, aga võib ka juhtuda, et tuleb mingeid muudatusi teha. See kõik selgub juba edasise töö käigus, kui seadus on vastu võetud ja asutud seda ellu rakendama.
Üks hea kolleeg viitas komisjoni istungil sellele, et seletuskirja leheküljel 4 on üks lause, mis võib osale kohtuametnikele solvav tunduda. See lause on, et kohtunikuabidest peavad saama kvalifitseeritud ja efektiivselt töötavad spetsialistid. Sellest võiks nagu järeldada, et praegu nad seda äkki ei ole. Aga kindlasti on, komisjon selles ei kahtle. Minister möönis, et selle lause sõnastus ei ole tõesti kohane, see on liiga terav. Kohtunikuabi staatus kindlasti säilib. Seda selgitas meile ka minister.
Eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse vanemkohtujuristiks nimetamise regulatsioon. See motiveerib kohtujuriste kvalifikatsiooni tõstma, mis tähendab ka natuke suuremat palka.
Veel hõlmab eelnõu kohtunikuameti taotlejatega seonduvat – ma pean silmas kohtunikukandidaate. See ei ole meile uudiseks, et kohtunikuks kandideerija puhul tuleb läbi viia julgeolekukontroll ja alles pärast seda saab inimese, kui muud tingimused on täidetud, kohtunikuks nimetada. Praeguse seaduse kohaselt on asjaomane tähtaeg üheksa kuud, aga eelnõus pakutakse välja, et kohtunikuks kandideerija võiks saada kohtunikuks nimetatud kolme aasta jooksul pärast julgeolekukontrolli tegemist. Algselt oli selleks plaanitud isegi viis aastat, aga lõpuks arvati, et see on ikka liiast. Mõnele põhiseaduskomisjoni liikmele isegi tundus, et kolmeaastane periood on liiga pikk – selle ajaga võib isiku elus juhtuda ühte koma teist ja see paneb julgeolekukontrolli järeldused kahtluse alla. Selgitati, et seda kontrolli on võimalik uuesti läbi viia, kui tekib kahtlus või otsene alus. Üldiselt komisjonis ei välistatud, et esitatakse muudatusettepanek kolme aasta asemel lühem periood sätestada.
Põhiseaduskomisjonis oli juttu ka sellest, mis üldse saab meie kohtute seadusest tervikuna. Eelmise Riigikogu ajal seda peaaegu et juba menetleti, aga lõppkokkuvõttes sellest ikkagi asja ei saanud. Suurem kohtureform on meil nagu külmunud ooteseisundis ja lugupeetud minister avaldas arvamust, et vaevalt Riigikogu jõuab asjaga tegeleda selle aastakese jooksul, mis meil järgmiste korraliste parlamendivalimisteni jäänud on. Eks ta peab veel natukene kannatama, oma aega ootama. Pärast niisugust tõdemust lõpetas põhiseaduskomisjon oma istungil eelnõu 570 menetlemise. Ja, head kolleegid, lubage ka minul nüüd panna punkt oma ettekandele. Aitäh! Tore oli!

Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Priit Toobal.

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Ka komisjonis oli tore seda teemat arutada. Aga ma küsin järgmist. Eelnõu sätestab ka selle, et tulevikus kohtunikuabi ametipalk ei ole väiksem kui 1315 eurot. See on arvuna seadusesse kirjutatud. Kui tavapärane selline praktika on, et ühe või teise ametikoha palga alammäär kirjutatakse arvuna sisse? Minu teada see ei ole kuigi levinud praktika. Miks selles eelnõus nii on?

Väino Linde

Me põgusalt peatusime komisjoni istungil ka sellel arvul. Jah, see ei ole päris tavapärane praktika. Tegu on nende inimeste miinimumpalgaga ja kuna kohtunikuabide seisukohalt on ajad ärevad, siis tahetakse neile eelnõuga anda kindlustunne, et nende miinimumpalka ei vähendata. Seepärast pandi see palganumber eelnõusse kirja.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, me läheme küsimustega edasi. Peep Aru, palun!

Peep Aru

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja, mida sa kokkuvõttes arvad, kas elu läheb pärast selle eelnõu seaduseks vormistamist paremaks või halvemaks?

Väino Linde

Ma olen täiesti veendunud, et elu läheb pärast selle eelnõu seaduseks saamist paremaks. Kevad tuleb lähemale, ilmad lähevad soojemaks ja mitmed kohtuametnikud saavad kindlust juurde. Loodan, et kõik kohturegistritega seonduv maandub lõppkokkuvõttes ühe maakohtu hõlma alla ja see annab meile võimaluse ressurssi kokkuhoidlikumalt kasutades neid registreid edaspidi kasutada niisugusel moel, et kõigil nendest kasu on.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh vastuste eest ja selle kindlustunde eest! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 570 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. veebruari kell 17.15. Esimene lugemine on lõppenud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


10. 16:18 Pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (561 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 561 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Austatud Riigikogu aseesimees! Head parlamendiliikmed! Täna on teie ees kaks pakendiseaduse muutmise eelnõu, millest esimene on üksjagu mahukam. Tolle esimese eelnõuga, mis kannab numbrit 561, tahame eelkõige parandada pakendite ja pakendijäätmete kogumise süsteemi toimimist. Eelmisel aastal jõudis üldse Eesti turule üle 123 000 tonni pakendeid ning nendest tekkinud jäätmetest koguti ja taaskasutati üsna kopsakas hulk ehk siis kokku 68%. See tulemus on iseenesest hea ja ületab ka meie riikliku kohustuse taaskasutada vähemalt 60% pakendijäätmetest. Aga muidugi on meie siht, et taaskasutuse maht suureneks veelgi ja et prügimägedele jõuaks võimalikult vähe jäätmeid, ükskõik kas nad tekivad pakenditest või millestki muust. Seetõttu kavatseme muuta taaskasutusorganisatsioonide tegevuse senisest läbipaistvamaks ja seeläbi suurendada kontrolli nende organisatsioonide üle, kes tegelevad pakendite taaskasutamise ja kogumisega. See tähendab muu hulgas seda, et pakendite tagastamine muutub ka inimeste jaoks mugavamaks. Eelnõu järgi taaskasutusorganisatsioonid tulevikus enam pakendi vastuvõtmisest keelduda ei saa. Suureneb pakendikonteinerite arv. Kui praegu võivad taaskasutusorganisatsioonid mitme peale paigaldada ühe pakendite kogumise mahuti, siis edaspidi on seaduses selgelt kirjas, et igal organisatsioonil tuleb välja panna oma n-ö kogumistünn. Kui praeguse seisuga on Eestis pisut üle 5000 konteineri, siis pärast seaduse jõustumist peaks neid lisanduma 500–750.
Täpsustuvad ka mitmed teised taaskasutusorganisatsioonide tegevust reguleerivad sätted. Täpsemaks saab akrediteerimise taotlemine. Edaspidi on organisatsioonidel kohustus esitada finantsplaan, mille kohta hakkavad seaduse jõustumise järel kehtima rangemad nõuded. Muu hulgas tuleb seal kajastada pakendijäätmete infrastruktuuri tehtavaid investeeringuid ja selgelt sätestada, milline on tulevasteks investeeringuteks hoitav raha. Akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonil on hulk ülesandeid, muu hulgas tuleb tagada, et pakendi ja pakendijäätmete käitlemisega seotud teenus oleks ostetud reaalse konkursi alusel. Kavandatud muudatused lisavad seadusse nõuded, et konkursi alusel teenuse ostmisel tuleb lähtuda raha säästlikust kasutamisest, et hange peab olema läbipaistev ja kontrollitav ning kõiki teenusepakkujaid tuleb võrdselt kohelda. Juhul kui taaskasutusorganisatsioon tegeleb pakendimaterjali kokkuostuga, peavad hinnad, mille alusel pakendit kokku ostetakse, olema avalikud ja kättesaadavad selle organisatsiooni veebilehel.
Eelnõu järgi peavad pakendijäätmete taaskasutamise tõendil olema edaspidi kirjas täpsemad andmed: kes andis pakendijäätmed üle, milline oli täpselt pakendimaterjali liik, konkreetne kood ja kogus, ka taaskasutamise kood. Taaskasutamise tõend peab andma ülevaate, mis kogutud pakendijäätmetega on toimunud ja kuidas neid on käideldud. Valeandmete ja ka puudulike andmete esitamise eest saavad Keskkonnainspektsioon ning Maksu- ja Tolliamet ettevõtteid tulevikus karistada.
Lisaks on eelnõus täpsemalt reguleeritud pakendiauditiga seonduv. Kehtivas seaduses on pakendiauditi mõiste iseenesest küll olemas, aga reaalne olukord on selline, et tegu on üsna üldise ja täpsemalt sisustamata mõistega, mistõttu iga ettevõte on viinud auditi läbi üsna oma äranägemise järgi. See on üks nendest puudustest, millele juhtis tähelepanu ka Riigikontroll. Uues eelnõus on pakendiauditi läbiviimine märksa täpsemalt kirjas ja loodetavasti saab seetõttu ka kontrolli tõhusamalt teostada.
Ma näen, et teil on hulgaliselt küsimusi, mistõttu ma siinkohal lõpetan. Hea meelega jätkan arutelu ja vastan küsimustele. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Austatud minister, teile on tõesti küsimusi! Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh, lugupeetud keskkonnaminister! Ma soovin keskenduda sellele tegevusele, mis nüüd ära keelatakse, st taaskasutusorganisatsioonide omavahelisele koostööle. Nüüd peavad nad üksinda teatava hulga kogumistünne välja panema. Eestis on akrediteeritud segapakendite kogumise ja taaskasutuse süsteemi kuuluvaid organisatsioone ainult kolm, kellest üks on väga palju suurem kui ülejäänud kaks. Need organisatsioonid on Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ. Kuidas need organisatsioonid sellesse eelnõusse suhtuvad? Kas pole ohtu, et sellise normi kehtestamise tõttu kaks väiksemat üldse ära kaovad ja Eestis jääbki tegutsema ainult monopoolne organisatsioon?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ei, sellist ohtu me küll ei näe. Tegu on eelnõuga, mida on väga põhjalikult arutanud ka ministeeriumi juures nõuandva organina tegutsev pakendikomisjon. Tuleb küll öelda, et nimetatud organisatsioonid on teinud selle eelnõu kohta kriitikat tõesti üksjagu, aga me ei ole võtnud eesmärgiks teha eelkõige sellist eelnõu, mis oleks organisatsioonidele endile eriti meelepärane. Väga teravat kriitikat just pakendikonteinerite arvu aadressil ei ole organisatsioonid siiski teinud. Neil on olnud vastuväiteid mõningatele kontrolli tõhusamaks muutmise abinõudele, näiteks sellesama pakendiauditi puhul. Pakendikonteinerite arvu on suurendatud eelkõige ikka nende huvides, kes pakendeid ära anda tahavad, st otseselt inimeste, klientide huvides. Kui analüüsida natuke tagasisidet, mis pakendi kogumise kohta ka ministeeriumisse jõuab, siis peamised etteheited on olnud, et pakendikonteinerid ei ole kas väga hõlpsasti leitavad või et vahemaad konteinerite vahel on kaunis suured. Ja et vältida olukorda, kus inimesed jätavad pakendid kas sorteerimata või ära andmata ainuüksi seetõttu, et konteinereid, mille paigaldamise kohustus organisatsioonidel ka praegu seaduse järgi on, ei ole piisavalt, siis tegigi pakendikomisjon selle täienduse, mis ühena viimastest eelnõusse sisse läks. Ma pean ise seda kaunis oluliseks, et pakendeid ära anda oleks tõepoolest mugav ja see võimalus oleks hästi tagatud. Omavalitsused on need, kes organisatsioonidega lepinguid sõlmivad ja kes ka konteinerite asukohtade osas peavad organisatsioonidega koostööd tegema, ja ma küll usaldaksin omavalitsusi selles küsimuses. Ka nende huvi peaks ju loogiliselt võttes olema pakendite äraandmine võimalikult mugavaks teha.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Selge see, et pakendite ja pakendijäätmete kogumise süsteem toimib, aga tal on miinuseid ka. Kuidas te hindate, mil määral ta töötab ja kuhu ta peaks edasi liikuma pärast seda, kui me selle eelnõu Riigikogu saalis vastu võtame?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Üks oluline muudatus on seesama, millest eelmisele küsimusele vastates juttu oli: pakendite äraandmine muutub inimeste jaoks lihtsamaks. See mure, et pakendeid on väga keeruline ära anda, sest konteiner asub väga kaugel või väga ebamugavas kohas, peaks saama leevendust. Kui tõesti 500–750 konteinerit juurde tuleb, siis klientide jaoks on see kindlasti mõistlik ja teeb elu mugavamaks. Teine osa puudutab võimalust taaskasutusorganisatsioonide tegevust paremini kontrollida. Pakendiauditi täpsem sätestamine eelnõus on üks asi, mis seda võimalust suurendab. Väga kokkuvõtlikult öeldes on kaks asja: esiteks luuakse inimestele paremad võimalused pakendite äraandmiseks ning seeläbi toetatakse liigiti kogumist ja sorteerimist; teiseks tõhustatakse kontrolli pakendiorganisatsioonide üle. Need on kaks peamist suunda, kuhu see eelnõu kogu süsteemil areneda aitab.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kui pakendiettevõtja on pakendite kogumisega seotud ülesanded üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, kas siis pärast seda on tal õigus neid ka veel iseseisvalt koguda?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Jah, see on olnud üks vaidluse või küsimuse koht, et kui ülesanne on üle antud, kuidas siis tagada, et pakendid oleksid selles mahus, mis kohustus on üle antud, kindlasti kokku kogutud, et hiljem ei tekiks süsteemis kattuvust või andmete ristijooksmist. Õigust pakendeid koguda ettevõttelt päris ära võtta ei saa, aga kui kohustus on üle antud organisatsioonile, siis kokkulepitud mahus peab need pakendid kokku koguma ikkagi organisatsioon, mitte ettevõte ise.

Aseesimees Jüri Ratas

Urbo Vaarmann, palun!

Urbo Vaarmann

Aitäh! Lugupeetud minister! Riigikontrolli audiitorite hinnangul võis 2009. aastal pakendite taaskasutussüsteemi kontrollimatuse tõttu jääda riigile laekumata umbes miljard krooni ehk 64 miljonit eurot tulu. Kas selle eelnõu tulemusel laekub edaspidi riigieelarvesse selle võrra rohkem raha?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See on üks arv, mille üle on vaieldud ka Riigikontrolliga. Pakendiaktsiis iseenesest on kinnitus selle kohta, et taaskasutus ei toimi piisavalt efektiivselt. Pakendiaktsiis on üks neist maksudest, mille puhul ei ole põhjust väga rõõmustada, kui laekuva aktsiisi number väga suur on. Küll võib öelda, et kontroll nende summade üle, mis peavad eelarvesse laekuma, on pärast selle seaduse vastuvõtmist lihtsam ja tõhusam, aga pakendiaktsiisi idee ise on pisut teistsugune. Päriselt ei ole me Riigikontrolliga nõustunud selles osas, et igal juhul on eesmärgiks võimalikult suur pakendiaktsiisi summa riigieelarves.

Aseesimees Jüri Ratas

Lauri Laasi, palun!

Lauri Laasi

Aitäh! Austatud minister! Juhul kui taaskasutusorganisatsioon ei täida ja ei kavatsegi täitma hakata pakendiseaduses sätestatud kogumiskohtade arvu nõuet – ma loodan, et asi nii kaugele ei lähe –, kas siis on ette nähtud ka mingid sanktsioonid? Kas Keskkonnainspektsioon on selles osas mingit järelevalvet teinud, ning kui on, siis millised on tulemused?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kaks küsimust korraga. Akrediteeringus nõutud tingimusi on ettevõte või organisatsioon kohustatud täitma igal ajahetkel. Kui neid tingimusi ei täideta, siis on põhjust ja on võimalik akrediteering tühistada. See peaks olema küll kõigile üheselt selge. Mis puudutab konteinerite paigaldamist, siis nagu eespool juttu oli, on praegu täiesti legaalne olnud omavaheline kokkuleppimine või nimetame seda siis koostööks, mistõttu reaalselt tänavatel olevate pakendikonteinerite arv ongi väiksem. Edaspidi kaob see võimalus ära.

Aseesimees Jüri Ratas

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Eelnõu järgi suureneb oluliselt kogumiskohtade arv, kuna iga taaskasutusorganisatsioon peab tagama, et seaduses ettenähtud kogumiskohtade tiheduse nõue oleks täidetud. Samuti peab igas kogumiskohas olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide kogumine. Kas see tähendab, et ühes kogumiskohas peab olema vähemalt viis konteinerit ja kas taaskasutusorganisatsioonid suudavad tagada pakendimaterjali liigiti kogumist?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See ei tähenda ilmtingimata, et füüsiliselt peavad olema eraldi konteinerid või eraldi tünnid. Kui te pakendikonteinereid endale ette kujutate, siis sageli on tegu ühe suure konteineriga, kus on vaheseinad vahel, ja tänu sellele on võimalik sinna eri liiki pakendeid panna. Nii et tünnid või konteinerid ei pea olema eraldi, aga liigiti kogumine peab olema võimalik. See võimekus peab organisatsioonidel olema ja sellele ei olegi vastu vaieldud. See on seaduses ette nähtud nõue ja seda tuleb täita.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud minister! Oma osa pakendiringluses ja taaskasutuses on riigil, ettevõtetel ja nendel keskustel, kes sellega tegelevad, teine pool on kindlasti tarbijad, inimeste käitumine. Riigikontrolli 2010. aasta auditi kohaselt tervelt 54% inimestest ei teadnud, et nad saavad pakendi tasuta ära anda. See audit oli 2010. aastal. Kas vahepeal on inimeste teadlikkus suurenenud? Mida on ministeeriumil plaanis käesoleval ja järgmisel aastal teha, et see protsent ei oleks mitte 54, vaid oluliselt väiksem?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma olen nõus selle hinnanguga, et teadlikkus pakendite äraandmise võimalusest ja ka liigiti kogumisest võiks olla suurem. Mul ei ole kaasas päris viimaseid andmeid selle kohta, milline oli see protsent näiteks aastal 2012 või 2013, aga teadlikkus on kindlasti kasvanud. Üks põhjus on tõenäoliselt see, et me oleme hakanud jälgima ja nõudma, et korraldataks teavituskampaaniaid pakendite äraandmise võimaluste kohta. Mu hinnang on selline, et neid kampaaniaid on viimasel ajal, viimastel aastatel tehtud ka mõnevõrra hoogsamalt ja paremini. Aga lisaks sellele, et ei teata, kus kodukohale kõige lähem pakendikonteiner asub või kas üldse pakendi äraandmise võimalus olemas on, on üks kitsaskoht, mida me näinud oleme, ikka toosama pakendikonteinerite väike arv ja üldse nende füüsiline olemasolu. Ja seda me soovime sellesama eelnõuga muuta. Eks te võite igaüks ise siin omakeskis või oma peas parasjagu mõelda, kas te teate, kus teie kodukohale kõige lähem pakendikonteiner asub ning millal ja mis kanalit kaudu teile viimati selle kohta teavitus kohale jõudis. Seda peaks igaüks meist teadma, aga ma julgen öelda, et ka mitte igal parlamendiliikmel ei pruugi siiski seda teadmist olla. Ja see ei ole mitte inimese enda viga, vaid näide sellest, et teavitustööd tuleb teha palju efektiivsemalt.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma küsin veel kord pakendikonteinerite juurdepanemise kohta. Eestis on kolm taaskasutusorganisatsiooni. Kas mõni neist juba täidab esitatud tihedusnõudeid ega pea uusi konteinereid juurde muretsema?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma pean selle puhtalt täpsuse huvides üle kontrollima, milliseid konteinereid ja kui palju täpselt organisatsioonide kaupa juurde paigutada tuleb. Ma ei tahaks eksida väga konkreetset arvu välja öeldes. Seda peaks üle kontrollima ka omavalitsuste käest, kes on need reaalsed osapooled, kellega organisatsioonid on lepingud teinud. Nii et ma ei saa teile praegu detailset vastust anda, aga luban, et täpsustan asja ja edastan siis vastuse.

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Mul on küsimus Riigikontrolli ja konteinerite kohta. Nimelt soovitas Riigikontroll aastal 2010 tehtud auditi tulemusel täpsustada, kuidas peavad eri liiki pakendijäätmete konteinerid olema märgistatud. Lisaks soovitas Riigikontroll kehtestada nõude, et pakendijäätmete kogumise kohtades oleks info, kuidas pakendeid sorteerida, kes vastutab konteineri eest ja ka kontakttelefon, kuhu saaks probleemide korral helistada. Selle soovituse osas ei ole pakendiseadust muudetud. Kas te ei nõustunud Riigikontrolli ettepanekutega või miks ei ole sellekohaseid muudatusi tehtud?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Eelnõusse ei ole muudatusi lisatud ilmselgel põhjusel, et nendes aruteludes, mis olid kaunis pikad ja põhjalikud ning kuhu olid kaasatud paljud asjaosalised, alates omavalitsustest ja lõpetades kontrollorganitega, ei peetud hädavajalikuks just nimelt seaduse tasemel selliseid täpsustusi teha. Aga seadust vastu võttev kogu olete ju teie, nii et eks need on küsimused, mis tuleb komisjonis läbi arutada. Kui parlament leiab, et selline täiendus on vaja just nimelt seadusega teha, siis tuleb see eelnõusse sisse viia.

Aseesimees Jüri Ratas

Palun, Kaja Kreisman!

Kaja Kreisman

Aitäh! Minu küsimus puudutab samamoodi konteinerit ennast. Kas selle seadusmuudatuse tegemise käigus oli arutusel konteineri ava suurus? See on ka üks põhjus, miks inimesed ei taha ära viia isegi oma kogutud pakendit, konteineri avad on nii väiksed, et kõik tuleb käsitsi ümber laadida.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Eri töörühmades on see teema küll läbi käinud ja põhjendus on mu meelest üsna seaduse loomise algusest saadik olnud ühesugune. Sellel asjal on ka teine pool ehk siis tahetakse vältida olukorda, kus kord juba konteinerisse pandud materjali või pakendi saab sealt jälle hõlpsasti välja kookida. Seetõttu on praegune lahendus selline, nagu ta on. Ütlen taas, et konkreetselt seaduse tasemel ei peetud vajalikuks väga täpset sentimeetrite arvu lisada. Aga põhjus, miks konteineri avad ei ole eriti suured, on just selles, et vältida olukorda, kus konteinerid hakkavad toimima ka äraspidise laadimisjaamana.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Ühes paragrahvis on kirjutatud, et pakendiettevõtja peab esitama järelevalve õigusega isiku nõudmisel jne. Minu küsimus ongi, et kui suur on Eestis see armee, kellel on järelevalve õigus käes.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma ei nimetaks seda just armeeks. Õigus kontrollida on kindlasti Keskkonnainspektsioonil, aga kõik sõltub muidugi kontrolli iseloomust. Ka näiteks maksuametil on õigus teatud kontrolli teha. Ma ei arva, et kontrollijate armee, nagu te seda nimetate, on kuidagi liiga suur, ma ei tahaks neile küll liiga teha. Pigem on olukord selline, et kohustused ja valdkonnad, mida kontrollida tuleb, on väga ulatuslikud. Võtame näiteks needsamad kontrollijad Keskkonnainspektsioonist, kes jälgivad ka selle seaduse täitmist. Nende valdkond ei piirdu ju mitte ainult pakenditega, vaid see ulatub sageli kuni kalanduseni välja. Seetõttu ma arvan, et see nn armee on üsna paras ja kindlasti mitte liiga suur.

Aseesimees Jüri Ratas

Lauri Laasi, palun!

Lauri Laasi

Aitäh! Proua minister! Pakendiseadus määrab pakendite kogumiskohtade tiheduse. Näiteks Tallinna linnas peaks seaduse järgi olema ca 190 avalikku kogumiskohta. Eelnõu § 1 punktiga 11 sätestatakse, et 190 kohta peab olema iga taaskasutusorganisatsiooni kohta. Eestis tegutseb kolm taaskasutusorganisatsiooni. Kas see tähendab siis, et kogumiskohti peaks olema 570? Kuidas te hindate, kas taaskasutusorganisatsioonid on võimelised tagama nii suure hulga kohti või nõuame neilt võimatut?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Mitte mingil juhul ei nõua võimatut. Mõtleme näiteks Tallinna-suuruses linnas elavate elanike arvu peale ja pakendikoguse peale, mis sellises linnas tekib. Kui me oleme ühte meelt, et igasuguste jäätmete liigiti kogumine ja nende taaskasutamine on eesmärk, mille Eesti on endale võtnud, siis üks asi, mis aitab seda eesmärki saavutada, on see, et pakendite ja liigiti kogutud jäätmete äraandmine peab olema inimese jaoks võimalikult mugav. Organisatsioonid, kes on akrediteeritud ja kes on endale vabatahtlikult sellise kohustuse võtnud, ei saa ega tohi seaduses sätestatud nõuetest kuidagi mööda hiilida või otsida võimalusi, kuidas seaduses olevaid nõudeid mitte täita. Nii et Tallinna-suuruses linnas, kuna te just Tallinna näiteks tõite, ei ole see pakendikonteinerite arv kindlasti liialt suur. Tallinn on tõesti üks nendest näidetest, mille puhul on sageli ka ministeeriumini jõudnud etteheiteid, et konteinerite asukohad ei ole teada või ei ole nad alati väga mugavates kohtades. Ma loodan, et selle seaduse vastuvõtmise järel paraneb olukord ka Tallinnas. Ma ei arva küll, et organisatsioonid, kes tahavad ja peavad võimalikuks selliseid ülesandeid täita, kuidagi hätta jäävad, seda kindlasti mitte.

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Pakendiseaduse § 17 lõike 3 punkt 6 ütleb, et taaskasutusorganisatsiooni akrediteeringu saamiseks tuleb esitada keskkonnaministrile, st antud juhul teile, tegevuskava osana muu hulgas meediaplaan lõppkasutaja ja tarbija teavitamiseks pakendi ja pakendijäätmete tagastamisvõimaluste ning kogumis- ja taaskasutussüsteemi kohta. Meedias oleme aeg-ajalt näinud teavituskampaaniaid, mille on korraldanud Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ ja Eesti Pandipakend, aga teisi kampaaniaid pole näha olnud. Kuna teile need asjad esitatakse, siis te ilmselt teate, kas teistel taaskasutusorganisatsioonidel on meediaplaanid olemas või ei ole.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Seda kontrollitakse, need plaanid peavad kõigil olema ja ka kampaaniad peavad olema kõigil läbi viidud. Teie kolleeg Priit Toobal juhtis enne ka tähelepanu sellele, et mitte alati ei ole teadlikkus sedavõrd suur, kui ta olla võiks. Ma arvan, et see oli igati kohane tähelepanu juhtimine. Kampaaniaid ei tohi teha mitte linnukese kirjasaamise pärast, vaid sellisel viisil ja sellistes kohtades, et nendest inimestele tõesti ka kasu on. Seda on viimasel ajal eriti tõhusalt kontrollitud ja kindlasti on ka pärast selle eelnõu vastuvõtmist põhjust väga täpselt üle vaadata, millised kampaaniad on läbi viidud ja kus nad on läbi viidud. Seesama inimeste teadlikkuse näit on üks viis, kuidas hinnata, kas kampaaniad on olnud piisavad ja kas nad on läbi viidud sellisel viisil, et nendest ikkagi kasu on.

Aseesimees Jüri Ratas

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Ma püüan sõnastada küsimuse tavainimese seisukohalt. Arusaadav, et see on lisatöö igale perele: praegu peab iga päev vähemalt kolm kotikest täitma, nüüd tuleb neid veel juurde. See on ebamugav, ütleme niiviisi. Aga nii või naa, kultuur süveneb, inimesed täidavad korraldusi ja püüavad asjad korras hoida. Siit on mul ka küsimus. Ma olen näinud, et korteriühistul ja pakendifirmadel on tõesti kõik kooskõlastatud ja on hea koostöö. Aga olen ka näinud, et konteinerid seisavad, sildid on, aga nad on ääreni täis. Kuidas seda olukorda parandada? Te rääkisite aktsioonidest, rääkisite teistest abinõudest, aga nii või naa on kohad, kus see on suur probleem.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Jõuan taas ringiga tagasi esimese küsimuse ja esimese vastuse juurde. Üks põhjus, miks pakendikonteinerid tihti üle ajavad, on muu hulgas see, et konteinerite arv ei ole piisav. Teiseks tuleb paraku ette ka seda, et pakendikonteineritesse üritatakse toppida asju, mis sinna kindlasti ei kuulu, nagu näiteks puhtalt olmejäätmeid. Aga eelkõige on küsimus ikkagi pakendikonteinerite arvus, selles, et nende asukohad oleksid inimestele mugavad ja pakendite äraviimine võimalikult lihtsaks tehtud. See on üks nendest viisidest, mida me ise oleme pidanud õigeks, et teie kirjeldatud muret leevendada.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnakomisjoni liikme Tõnis Kõivu!

Tõnis Kõiv

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjon arutas eelnõu numbriga 561 13. jaanuari istungil. Kohal olid komisjoni liikmed, ametnikud ning selle punkti juures ka Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv ja Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Marika Siht. Tehtud muudatustest kuulsime siin proua ministri suust juba pikalt ja põhjalikult nii ettekandes kui ka vastustes küsimustele. Komisjoni liikmetel oli aga ka mõningaid küsimusi. Kõigepealt mõni sõna sellest ülevaatest, mis meile seadusest anti. Eelnõu eesmärk on laiendatud tootjavastutuse põhimõttel toimivate pakenditaaskasutusorganisatsioonide tegevuse täpsem reguleerimine, läbipaistvuse suurendamine ja kontrolli tõhustamine nende tegevuse üle. Kõige suurem muudatus on pakendiauditi osa tekitamine pakendiseadusesse. Tulenevalt turule lastud pakendatud kauba massist on vajalik mitmesuguste nõuetega audiitorkontroll audiitortegevuse seaduse tähenduses. Kehtivas seaduses on vaid üks lause, et andmed tuleb auditeerida, mis on olnud ka Riigikontrolli hinnangul raskesti mõistetav ja sisuliselt mittetäidetav või on selle täitmist olnud väga raske kontrollida.
Teine oluline muudatus, millest ka siin on juba mitu korda räägitud, aga ütlen sellegipoolest üle, on see, et kõik tootjavastutusorganisatsioonid peavad looma pakendite kokkukogumiseks oma võrgustiku. See toob ilmselt kaasa selle, et konteinereid saab olema rohkem. Ja kui jäätmekava koostamisel tehtud küsitlusest selgus, et tervelt 43% kohalikest omavalitsustest pole rahul pakendite liigiti kogumisega, konteinerite arvu, asukoha ja kõige muu sellisega, siis seaduse jõustamise järel muutub see protsent loodetavasti märgatavalt väiksemaks.
Oluline muudatus on ka see, et taaskasutusorganisatsioonide tegevus peab olema senisest veel avalikum, muu hulgas tuleb ka teenuseid sisse osta riigihanke reeglite alusel, mis muudab sisseostmise selgemaks, läbipaistvamaks ning loodetavasti ka soodsamaks. Neid andmeid, mida taaskasutusorganisatsioon peab esitama, täpsustatakse selle koha pealt, et eraldi tuleb välja tuua, kui palju on kokku kogutud võrgustiku kaudu ja kui palju otseselt ettevõtete juurest.
Tulen nüüd komisjoni liikmete küsimuste juurde. Kolleegidel oli küsimus, et kui seaduses on sätestatud, et tagatisrahaga pakendeid lõppkasutajale või tarbijale müüv pakendiettevõtja ei saa tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohustust taaskasutusorganisatsioonile üle anda, kas siis selles osas on mingisugune muudatus. Tegelikult siin mingit muudatust ei ole, see on ka praegu täpselt nii reguleeritud.
Komisjoni liikmete soov oli teada saada, mis on olnud need asjad, millega huvigrupid või asjasse puutuvad organisatsioonid ei ole rahul olnud. Täpsem ülevaade ettepanekutest ja nende arvestamisest või mittearvestamisest on eelnõu lisas tervikuna ära toodud. Konkreetsemalt räägiti sellest, et huvigrupid ei kiitnud sugugi heaks esialgset plaani muuta taaskasutusorganisatsioonide akrediteering tähtajaliseks, mistõttu sellist muudatust ka ei ole. Sellega ei olnud rahul ei tööandjate keskliit ega toiduainete tootjad ja kaupmehed.
Oli veel küsimus, et mõningatel juhtudel on jäänud mulje, et inimesed on küll tublid, korjavad eraldi kokku paberi, pakendid ja olmejäätmed, aga lõpuks läheb kõik võib-olla ühte Iru katlasse ärapõletamiseks, et kas see on ikka päris õige. Pakendiseaduses on kirjas, mida loetakse taaskasutuseks, mida korduskasutuseks ja ringlusse võtuks. Energiatootmiseks kasutamine on üks pakendijäätmete taaskasutuse vorme ja sellisena ei saa põletamist kuidagimoodi hukka mõista. Aga on selge, et kui see täpselt niimoodi toimub, nagu eespool öeldud, siis inimeste motivatsioonile jäätmeid liigiti koguda see väga kaasa ei aita. Oli küsimus ka 2010. aastal muudetud pakendiseaduse sätte kohta, mille järgi õhu- ja veesõiduki pardale viidav kaup on panditagatisrahast vabastatud. See otseselt küll pakendiseadust ei puuduta, aga saime vastuse, et selle probleemiga ministeeriumis tegeldakse.
Olles oma küsimused esitanud ja vastused ära kuulanud, võttis komisjon vastu hulga otsuseid: suunata eelnõu täiskogu päevakorda 29. jaanuaril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 12. veebruar 2014 kell 17.15 ning määrata eelnõu juhtivkomisjonipoolseks ettekandjaks Tõnis Kõiv. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on üks küsimus. Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teatavasti toimetab Euroopa Parlamendi juures väga palju lobiste ja Eesti ettevõtjateni on ka jõudnud seesugune tegevus. Euroopas laiemalt on lobireeglid seadustatud ja kogu see tegevus ehk siis lobistiline suhtlemine on avalik. Nii võiks see olla ja peaks olema ka Eestis. Ma küsingi, kas ja kellega teie olete selle eelnõu ettevalmistamisel, menetluse käigus suhelnud, missuguste ettevõtetega kohtunud.

Tõnis Kõiv

Aitäh küsimuse eest! Riigikogu keskkonnakomisjonil, sh ka minul selle eelnõu vastutava ettekandjana, juhtmenetlejana seisab kohtumine huvilistega ees. Me oleme selle aja juba ette näinud, kohtumine peaks toimuma veebruari alguses, kuupäevaks on plaanitud 11. veebruar, aga see võib muidugi veel muutuda. See kohtumine on eelnõu menetluse raames planeeritud. Seni ei ole kohtumisi olnud.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Eelnõu 561 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 12. veebruar kell 17.15.
Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnes päevakorrapunkt käsitletud.


11. 16:59 Pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu 568 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! See on too teine pakendiseaduse muutmine, millest eelmise pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutelu algul ka juttu oli. Põhjus, miks teie ees on kaks eraldi eelnõu, on see, et praegune puudutab direktiivi ülevõtmist. Me oleme Keskkonnaministeeriumis hoidnud väga seda joont, et me kobareelnõusid parlamendile ei esita. Kui on tegu muudatusega, mis tuleneb direktiivist, siis on see on tõepoolest eraldiseisev eelnõu ja puudutab ainult direktiivi, midagi muud siia külge poogitud ei ole.
Teie ees oleva pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on üheselt paika panna, mis on pakend ja mis mitte, ning tolle eelnõuga saab Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Komisjoni asjaomane direktiiv, mis omakorda muudab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi pakendite ja pakendijäätmete kohta käivat lisa. Selles lisas on toodud selgitavad näited toodetest, mille defineerimine on praktikas probleeme tekitanud. Kui ettevõtja pole kindel, kas tema toote näol on tegu pakendiga või mitte, siis tulevikus saab ta kõnealuses seaduses toodud analoogse näite põhjal selle kindlaks teha. Nagu te näete, on tegemist üsna tehniliste, aga tõesti vajalike täpsustustega, mis muudavad olukorda lihtsamaks ja selgemaks eelkõige ettevõtete jaoks. Hea Riigikogu, palun teil seda eelnõu toetada! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, tänan teid väga! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Valeri Korbi!

Valeri Korb

Lugupeetud kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjoni istung toimus teisipäeval, 21. jaanuaril 2014 ja meie päevakorras oli esimese punktina just pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu tutvustamine. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Marika Siht tutvustas eelnõu ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. Meie komisjon otsustas konsensuslikult võtta eelnõu täiskogu päevakorda 29. jaanuaril 2014, teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 6. veebruar 2014 kell 10. Eelnõu menetlemise juhtivkomisjoni ettekandjaks määrati konsensuslikult keskkonnakomisjoni liige Valeri Korb. Kõik. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei paista olevat. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 568 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. veebruari kell 10.
Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkt käsitletud.


12. 17:03 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (569 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 569 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Hea istungi juhataja! Lugupeetud parlament! Täna on esimesel lugemisel ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine. Selle eelnõu eesmärk on eelkõige tagada inimestele taas kord parem teenus ja ka õiglasem hind. Ja et seda teha, viib eelnõu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kooskõlla värskelt muudetud konkurentsiseadusega. Edaspidi kaob vee-ettevõtjate konkursi korras määramise erand ja kogu protsess hakkab toimuma riigihangete seaduse kohaselt. See tähendab, et tulevikus ei määrata vee-ettevõtjat mitte viieks aastaks, vaid läbiviidud hankega kuni 12 aastaks. Sedavõrd pikk periood lubab ettevõtjatel praegusega võrreldes kindlasti paremini investeeringuid kavandada, sest nagu teada, on ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad koostatud mitte lühemaks perioodiks kui 12 aastaks.
Teine osa eelnõust sisaldab muudatusettepanekuid, mis annavad Konkurentsiametile suuremad õigused, ja taas võib öelda, et ka järelevalve muutub tõhusamaks. Kui varem sai amet teha järelevalvet ainult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasude üle, siis tulevikus laieneb see ka liitumistasude metoodikale. Seni valitses kaunis kurioosne olukord, kus Konkurentsiamet pidi õigeks lugema ka tasud, mis olid arvutatud seadusega mitte kooskõlas oleva metoodika alusel. Nii et see seaduse auk või aps saab parandatud.
Kolmandaks kaotame veel ühe väikse augu, mis võimaldas vee-ettevõtjal kooskõlastada uued veeteenuse hinnad Konkurentsiameti ja kohaliku omavalitsusega, kuid jätta need hinnad kehtestamata ja nõuda veeteenuse eest edasi hinda, mis ei olnud korrektne. Nüüd tuleb  kooskõlastatud ja avalikustatud hind 60 päeva jooksul tõepoolest ka kehtestada.
Eelnõus täpsustatakse ka elanike käest võetava liitumistasu arvutamise korda. Nii et edaspidi peaks selles osas ebaõiglust vähem olema ja tasu, mida inimese käest liitumisühenduse väljaehitamise järgselt võtta võib, peab olema proportsionaalne tema kinnistul tehtavate tööde kulutustega. Piltlikult öeldes, kui ühel tänaval on näiteks kümme kinnistut, kelle jaoks veevärk välja ehitatakse ja kellel on võimalus sellega liituda, siis edaspidi ei ole enam sellist olukorda, et kui sellel kümne kinnistuga tänaval on ainult üks kinnistu, kes on valmis liituma, siis nõutakse kogu kulu sisse selle ühe kinnistu omaniku käest. Edaspidi saab ja on lubatud tema käest küsida ikka ainult proportsionaalset tasu, vastavalt siis 1/10 kõigist kulutustest.
Aitäh! Tegu on vajaliku eelnõuga, palun parlamendil seda toetada!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Lauri Laasi, palun!

Lauri Laasi

Aitäh! Proua minister! IRL-i kurikuulus monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadus andis Konkurentsiametile pädevuse kontrollida vee-ettevõtjate liitumistasude suurust, aga ometi loen ma selle eelnõu seletuskirjast, et 2013. aasta sügiseks oli Konkurentsiamet kooskõlastanud vaid üheksa vee-ettevõtja liitumistasu metoodika. Kas sellest võib järeldada, et IRL-i kurikuulus seadus ei toiminud isegi selles osas ja nüüd tuleb regulatsiooni muuta?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Seadusi võtab Eesti Vabariigis vastu parlament, mitte üks või teine erakond, ja minu teada on ka see seadus saanud parlamendi heakskiidu. Kui mõni parlamendiliige leiab, et eelnõu, mis on heaks kiidetud, vajab täpsustamist, siis seda võib kindlasti teha. Selle seaduse kohta tuleb öelda, et pisut põhjalikuma analüüsi tulemusel oleks see ilmselt võinud olla mõnevõrra täpsem. Üks nendest kohtadest, kus on nüanssidest või detailidest puudu jäänud, saab praegu teie ees oleva eelnõuga parema lahenduse. Saab tõesti lahenduse, mis võimaldab Konkurentsiametil reaalselt teha kontrolli, nagu ma enne ütlesin, just nimelt metoodika üle. Nii et palun veel kord parlamendil seda eelnõu toetada! Klientide jaoks on see kindlasti mõistlik ja vajalik eelnõu.

Aseesimees Jüri Ratas

Ülo Tulik, palun!

Ülo Tulik

Aitäh, istungi juhataja! Tõepoolest tundub tegemist olevat mõistliku eelnõuga. Aga kas ma sain õigesti aru, et kohalik omavalitsus võib selleks, et saada rohkem kliente, otsustada, et liitumistasu üldse ei maksta? Kas see võimalus jääb alles?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Kas omavalitsusele jääb õigus ja võimalus kompenseerida liitumistasu? Jah, see võimalus jääb alles, see võimalus ei kao selle eelnõuga kuskile.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Karel Rüütli!

Karel Rüütli

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjon arutas eelnõu 569 ehk siis ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu esmaspäeval, 20. jaanuaril 2014. aastal. Keskkonnakomisjoni istungil osales üheksa komisjoni liiget, üks liige puudus. Kutsutud külalistena osalesid Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv, veeosakonna peaspetsialist Galina Danilišina ja õigusosakonna jurist Elina Saunanen. Keskkonnaministeeriumi ametnikud tutvustasid eelnõu ja tõid välja, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise eesmärk on ajakohastada vee-ettevõtjate määramise regulatsiooni. Vee-ettevõtja ülesanne on varustada võrguga liitunud kinnistuid veega ning korraldada reovee ärajuhtimist ja puhastamist. Seni on vee-ettevõtja määramine toimunud konkurentsiseaduse kohase eri- või ainuõiguse andmise teel vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale. Konkurentsiseaduse 1. jaanuaril 2014 jõustunud muudatuse kohaselt kohaldatakse eri- või ainuõiguse andmisel edaspidi riigihangete seaduses sätestatud kontsessiooni nõudeid ja seetõttu tehakse eelnõuga vastavad parandused ka vee-ettevõtjate osas. Praktikas toob eri- või ainuõiguse regulatsiooni asendamine kontsessiooniga kaasa selle, et riigihangete seaduse alusel sõlmitud lepingute puhul saavad isikud hankevaidlusi lahendada riigihangete vaidlustuskomisjonis, samas kui eri- või ainuõiguse andmise haldusakte sai vaidlustada üksnes halduskohtus. Samuti sätestatakse, et edaspidi saab vee-ettevõtja senise viie aasta asemel määrata kuni 12 aastaks. See arvestab paremini kohalike omavalitsuste kohustust koostada ja kinnitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kava vähemalt 12 aastaks. Kuna vee-ettevõtja tegevus oleneb otseselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast, siis peab maksimaalne hankelepingu kestus olema seotud arendamise kava kestusega.
Räägin natukene sellest arutelust, mis komisjonis toimus. Komisjoni liikmed soovisid teada, kas uue seadusega võimaldatava sundvalduse seadmise või äärmuslikult isegi sundvõõrandamise kohta on ka näiteid teada. Ministeeriumi esindajad tõid välja, et sellised äärmuslikke meetmeid on tõesti kasutatud. Näiteks ühes Lõuna-Eesti väiksemas piirkonnas on toimunud sundvõõrandamine, sest isik ei suutnud täita neid ülesandeid ja kohustusi, mis ta oli endale võtnud. Samuti sooviti teada, et kui mõningates piirkondades on elanike arv vähenenud või sealt on hulgaliselt inimesi lahkumas, kas siis on võimalik teha erisusi. Ministeeriumi esindajad vastasid, et loomulikult on vaja teha koostööd omavalitsustega ja see informatsioon võimalikult varakult saada, et analüüsida ja täpsustada, milline peaks olema puhastite efektiivsus ja kus oleks võimalik seada ka leebemaid tingimusi ning võtta tarvitusele teisi meetodeid, kui koormus on vähenenud. Ministeeriumi ametnikud tõid välja ka selle, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ei sea sellist piirangut, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon peavad kindlasti olema torudes. Võimalik on kasutada ka kogumismahuteid, mida haldab vee-ettevõtja.
Veel tundsid komisjoni liikmed huvi, et kui mõnel puhul on ehitust mitu aastat edasi lükatud ja inimesed on juba ise teinud ära investeeringud vajalikesse seadmetesse, kas siis ikka peab igal juhul liituma. Selliseid mööndusi on võimalik teha. Kui kõik vastab nõuetele ja keskkonda ei ole rikutud, siis on selles osas võimalik läbi rääkida ja kokkuleppeid sõlmida. Komisjoni liikmed tundsid huvi ka tasaarvelduse vastu. Ministeeriumi ametnikud tõid välja, et tasaarvelduse süsteem on kehtinud tegelikult päris tükk aega. Pisut on muudetud vaid sõnastust, sest tasaarveldamine tähendab, et klient jääks justkui võlgu ja mõlemad pooled oleksid justkui üksteisele võlgu, st ka vee-ettevõtja. Tegelikult maksab kliendile osaliselt tagasi ainult vee-ettevõtja, kui kulutused on tehtud. Lisati veel, et hiljem ei ole võimalik tasaarveldada teenuse hinnaga, sest need on kaks eri komponenti: üks on veeteenuse hind ja teine osaline tagastamine.
See on arutelu kohta lühidalt kõik.
Komisjoni istungil otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu 2014. aasta 29. jaanuaril kell 14 algava istungi päevakorda. Teiseks otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kolmas ettepanek oli määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2014. aasta 12. veebruar kell 17.15. Neljandaks määrati eelnõu menetlemisel juhtivkomisjoni ettekandjaks keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 569 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. veebruari kell 17.15.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkt on käsitletud.


13. 17:17 Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 558 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Maamaksuseaduse muutmise eelnõu näeb ette järgmised muudatused. Kõigepealt kehtestatakse reformimata maade maamaksu arvutamise kord. Maakatastris registreerimata maatükkide maamaks arvutatakse edaspidi ühistel alustel. Paljud omavalitsused on juba andmete esitamisel märkinud maatükkide maksustamishinnaks sihtotstarbeta maa maksustamishinna, mis siis nüüd on uus üldine põhimõte ja seega ei ole siin olulist mõju omavalitsuste sissetulekule. Kohalikel omavalitsustel on kohustus esitada alates 2015. aastast maamaksu arvutamiseks vajalikud alusdokumendid maamaksu infosüsteemi. Suurem osa maamaksu arvutamiseks vajalikest andmetest kogutakse teistest riiklikest registritest ning vaid mõned andmed tuleb sisestada omavalitsuste ametnikel käsitsi. Maamaksu infosüsteemi kasutuselevõtmise järel ei ole omavalitsustel enam vaja teha kulutusi maamaksu arvutamiseks, vajalike andmete kogumiseks ega haldamiseks loodud infosüsteemide töös hoidmiseks ja arendamiseks. Täpsustatakse veelgi avalikult kasutatava maa mõistet. Sätestatakse avalikult kasutatavate maade loetelu. Nendeks on avaliku veekogu, avalikult kasutatava veekogu ja avalikult kasutatava tee alune maa, samuti maa, millel on üldkasutatava maa sihtotstarve. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Kalev Kotkas, palun!

Kalev Kotkas

Tänan, härra eesistuja! Austatud rahandusminister! Me tegeleme siin maamaksuga, mis on arvutatud 2001. aasta korralise hindamise alusel ehk siis peaaegu 13 aastat tagasi. Vahepeal on maa hind tõusnud, kus kümneid, kus sadu kordi. Millal toimub järgmine maa korraline hindamine?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Rahandusministeerium sellega ei tegele. Ma ei ole nende plaanidega kursis.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva

Aitäh, istungi juhataja! Hea minister! Seda maad, mis on jätkuvalt riigi omandis, on tulevikus plaan maksustada sihtotstarbeta maa maksustamishinnaga. Kas te selle eelnõu ettevalmistamisel kaalusite ka teisi maa sihtotstarbeid, et on näiteks ärimaa, maatulundusmaa, metsanduskõlvikud, metsamaakõlvikud, põllukõlvikud?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei tea, et selliseid kaalumisi oleks olnud. Minu arust on praegune lahendus see, millele eksperdid jõudsid.

Aseesimees Jüri Ratas

Neeme Suur, palun!

Neeme Suur

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Tuues põhjuseks, et omavalitsuste rakendatavad maamaksustamise meetodid on erinevad, püütakse nüüd luua üks keskne käsitlus, mis iseenesest on positiivne. Eelnõu kohaselt tehakse seda aga viisil, mis on riigi jaoks kõige odavam ja omavalitsuste jaoks kõige kahjulikum, sest see on kõige odavamini maksustatav maa. Miks te just sellise viisi valisite?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kui ma õigesti aru saan, siis teie küsimuses on ettepanek kasutada hinda, mis annaks suurema maksukoormuse. Mis see täpne eesmärk on? Ma hea meelega arutaks seda pärast esimest lugemist, uuriks välja, mis need kaalutlused on. Praegu on omavalitsused hakanud üldiselt seda hinda kasutama ja selle põhjal sätestatakse see minu arvates üsna rahuliku südamega.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Tarmo Männi!

Tarmo Mänd

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Komisjon arutas seda eelnõu oma istungil 21. veebruaril. Eelnõu tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi. Sellest arutelust väga palju esile tuua mul pole. Komisjoni üldine arvamus oli, et ühtse korra kehtestamine reformimata maa maksustamiseks on hädavajalik. Teiseks arutati maamaksustamiskorra muutmise mõjusid, mis tulenevad sihtotstarbeta maa maksustamishinna rakendamisest ja mille tõttu omavalitsustele laekuv tulu mõnevõrra väheneb. Kolmanda teemana käsitlesime ühtse infosüsteemi loomist. Teatavasti paneb see omavalitsustele lisakohustusi, mida eelnõu algataja suure mõjuna ei hinda. Kuna omavalitsusliitude ettepanekud olid suurel määral jäänud arvestamata, siis otsustas komisjon kohtuda nende esindajatega enne teist lugemist.
Komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2014. aasta 12. veebruar kell 17.15. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva

Aitäh, istungi juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja Tarmo! Minu küsimus on, et kas te komisjonis arutasite eelnõu ka sisuliselt. Praegu on tehtud ettepanek maksustada reformimata riigimaid sihtotstarbeta maa maksustamishinnaga, mis on kolm-neli korda odavam kui näiteks maatulundusmaa või näiteks metsamaa keskmine hind. Kas võiks tulla kõne alla, et rahanduskomisjon teeb muudatusettepaneku, mille kohaselt seda maad hinnataks praeguse situatsiooni alusel kõlvikute lõikes? Seda on ju täiesti reaalne välja arvutada ja teha. Kui kõik teevad seda ühtemoodi, siis on loodud ühtne süsteem, mis on õiglane nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi suhtes.

Tarmo Mänd

Hea kolleeg! Ma saan vastata niimoodi, et seda me komisjonis ei arutanud, kuid oma loogika siin on. Juhtiva menetlejana saan rääkida isiklikust seisukohast. Algatajal tõenäoliselt ei ole reformimata riigimaa puhul praegu lähtuda muust kui selleks kehtestatud maksustamishinnast. Tegelikult ei olnud omavalitsustel keelatud kasutada kõrgemaid hinnamäärasid, mida nad on ka teinud, see ei ole rikkumine. Küsimus on see, et tekib üleminekuaeg, järgmisel aastal jääb reformimata riigimaad, mida on 7% maa üldisest pinnast, tõenäoliselt veel vähemaks. Suuri mõjusid muudatus kaasa ei too, aga see tuleb läbi rääkida. Minul ei ole pädevust komisjoni nimel praegu sellest rääkida. Igal juhul käsitlen ma omavalitsusi selles küsimuses partneritena ja seepärast me neid laua taha kutsumegi. Kuid kulud ei ole märkimisväärsed ja ajas need järjest vähenevad. Ühtne süsteem võimaldab kiiremas korras lõpetada reformimata riigimaa eksisteerimise.

Aseesimees Jüri Ratas

Neeme Suur, palun!

Neeme Suur

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Õigusloome põhimõtted ütlevad, et kui rakendatakse mingi uus kord, siis valitakse meetod, mis selle subjektile kõige vähem kahju tekitab, seda kõige vähem mõjutab, mis on kõige leebem. See on üldine õigusloome põhimõte. Praegu arutatav eelnõu võtab omavalitsuste suhtes kõige jäigema positsiooni ja määrab neile kõige odavama maamaksustamisviisi. Kas te arutasite komisjonis ka võimalikke alternatiive, ja kui te ei arutanud, siis miks?

Tarmo Mänd

Tänan! Ma ütlen veel kord, et ma kandsin ette, mida me komisjonis arutasime. Kui ma vastaksin, siis ma peaks seda tegema isikliku arvamuse alusel. Aga selge on see, et praegu, kui meil on reformimata riigimaa, on sellel olemas maksustamishind. Õiguspärast ootust keegi sellega rikkuda ei saa.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalev Kotkase!

Kalev Kotkas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelmine kord, kui Riigikogu maamaksuseadust muutis, pani valitsuskoalitsioon sellele nimeks "Koduomanike maamaksust vabastamise seadus". Tunnustan siinjuures valitsust, et paari aasta tagune lennukas populism on asendunud kainema töömeeleoluga. Sotsiaaldemokraatidel iseenesest ei ole midagi selle vastu, kui käesoleva eelnõuga plaanitakse tagada suurem õigusselgus. Kahjuks on selle õilsa eesmärgi varjus riigil plaanis hakata omavalitsuste arvel kokku hoidma ja maksta jätkuvalt riigi omandis oleva maa eest kohalikele omavalitsusüksustele maamaksu odavaima tariifi järgi. Tagajärjeks on riigi poolt makstava maamaksu vähenemine 90 omavalitsusüksuses. Seletuskirjas on nende 90 omavalitsusüksuse hulgas ka Kõrgessaare vald, mida 9. detsembriks, kui valitsus selle eelnõu algatas, juba poolteist kuud olemas ei olnud. Mul on väga kahju, et Kõrgessaare valda enam ei ole, samavõrd on mul kahju, et valitsus sellest veel midagi ei tea.
Sotsiaaldemokraatide arvates oleks õiglane leida nn kuldne kesktee ja maksta jätkuvalt riigi omandis oleva maa eest maamaksu maatulundusmaa sihtotstarbe järgi ja kõlvikupõhiselt. Toon näite Laheda vallast. Sihtotstarbeta maa maksustamishind on seal 46 eurot hektari kohta, ärimaal 6400 eurot hektari kohta. Maatulundusmaal, kui kõlvikuks on põld, on maksustamishind 167 eurot hektari kohta, kui mets, siis 264 eurot hektari kohta. Eelnõu kohaselt tahab valitsus maksta 46-eurose maksustamishinna järgi. Õiglasem on maksta 167–264-eurose maksustamishinna järgi kõlvikupõhiselt. Kõik selleks vajalikud andmed on riigil ja omavalitsustel ju olemas.
Valitsus on lubanud maareformi lõpetada 2017. aastaks. Kui eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2015, siis on see kaheks aastaks tehtud seadus olukorras, kus üle 20 aasta on ilma selleta hakkama saadud. Peale selle vähendab käesolev eelnõu riigi finantshuvi maareform võimalikult kiiresti lõpetada. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 558 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. veebruari kell 17.15.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 13. päevakorrapunkt käsitletud.


14. 17:30 Krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (559 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 559 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eelnõu eesmärk on suurendada finantsstabiilsust ning tagada finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus. Eelnõu põhineb Euroopa Liidu õigusaktidel, need omakorda globaalsetel standarditel, Basel III-l. Esiteks kehtestatakse uued kapitalinõuded pankadele ja investeerimisühingutele. Eesmärk on hoida pangandussektoris senisest rohkem kvaliteetset kapitali, et tugevdada vastupidavust majandusšokkidele. Üldine kapitali hoidmise miinimummäär on 8%, rohkem peab kapitali olema juhul, kui kaubeldakse keeruliste ja riskantsemate finantstoodetega. Pangad peavad looma kahjumite katmiseks täiendavad kapitalipuhvrid. Eesti Pank saab õiguse kehtestada erinevate eesmärkidega kapitalipuhvreid. Näiteks nõutakse pankadelt kapitali lisamist perioodidel, kui laenu kasv on suur, ning puhver vabastatakse, kui majandustsükkel pöördub. Juhul kui pank puhvrinõudeid ei täida, saab teda sanktsioneerida rahaliste karistustega või piirata panga dividendide ja boonuste makseid. Kavandatavad meetmed aitavad vältida mõne panga liigset riski ja selle kogunemist finantssüsteemi. Täiendatakse panga üldjuhtimise korda, sätestatakse kohustus luua panga nõukogu tasemel riskikomitee, pangajuhtide ametisse valimiseks ja töötulemuste hindamiseks luuakse nomineerimiskomitee. Kehtestatakse põhimõte, et panga juhtorganites peab olema mitmesuguste kogemuste ja teadmistega inimesi, täiendatakse panga juhtisikutele tasu määramise reegleid. Teiseks võetakse üle alternatiivfondide valitsejate direktiiv, millega kehtestatakse uued nõuded fondivalitsejatele, kes haldavad riskikapitalifondi ja riskifonde. Eesmärk on kehtestada suurem kontroll riskifondi valitsejate tegevuse üle, seni pole nad järelevalve alla kuulunud. Kolmandaks tehakse tehnilisemaid muudatusi, mis ei tulene Euroopa Liidu õigusest. Täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavat infot panga omanikest ning reegleid ametiasutustele, kui soovitakse infot isikute kontoandmete kohta. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan, austatud minister! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Inara Luigase!

Inara Luigas

Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 21. jaanuaril s.a. Algataja esindajana tutvustas eelnõu rahandusminister Jürgen Ligi. Eelnõu eesmärk, nagu rahandusminister ütles, on suurendada finantsstabiilsust ning tagada finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus, kehtestades uued nõuded pankadele, investeerimisühingutele ja alternatiivfondide valitsejatele. Komisjonis tõusetusid ka mõningad teemad, küsimusi oli seaduse jõustumise aja ning direktiivide ja määruse ülevõtmise tähtaja kohta. Rahandusminister selgitas, et direktiiv ja määrus moodustavad ühtse paketi, neid tuleb vaadelda koos ning nad asendavad kapitalinõuete direktiive. Kuigi direktiivide ülevõtmise tähtaeg oli juba 2014. aasta, s.o käesoleva aasta algus, ei tekita see viivitus väga suuri probleeme, sest Eesti on teatud eesmärke silmas pidades taganud kapitali- ja likviidsusnõuete kehtestamisel senisest suurema tõhususe ja läbipaistvuse. Samuti küsiti, mis muutub Eesti Panga osas, milliseid funktsioone lisandub Eesti Pangale. Selgitati, et Eesti Pank on juba täitnud talle pandud maksesüsteemide järelevaatamise kohustusi ja seetõttu hakkab Eesti Pank tegema nn makrojärelevalvet. Küsimusi oli ka omavahendite kohta. Omavahendite nõuded kehtestatakse Euroopas pangandusmäärusega. Olulisemad muudatused on, et täpsustatakse esmaste omavahendite koosseisu ja vähemusosalus läheb teiste omavahendite koosseisu. Samuti kehtestatakse rangemad nõuded hübriidinstrumentidele. Veel räägiti kogu kapitalinõude ehk kapitali adekvaatsuse määrast, mis sellest direktiivist ja seaduseelnõust tulenevalt on 8%. Erinevus varasemaga võrreldes on see, et adekvaatsusnõue ei tohi ületada 8%. Eestis on see olnud ka 10%, mis on kaks protsenti kõrgem. Sooviti teada, millised on esmased omavahendid ja esimese taseme põhiomavahendid. Selle kohta on seaduseelnõu seletuskirjas olemas väga head skeemid, nii et kellel on huvi, saab sealt lugeda.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval, 29. jaanuaril s.a, eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 12. veebruar kell 17.15. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 559 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. veebruari kell 17.15.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 14. päevakorrapunkt käsitletud.


15. 17:37 Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (575 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 575 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kõnesoleva eelnõuga luuakse töötamise register. Eelnõu eesmärk on võidelda ümbrikupalkade vastu ja koguda kogu töötamisega seonduv informatsioon ühte elektroonsesse keskkonda – töötamise registrisse. Ühtse registri kasutuselevõtt aitab vähendada Maksu- ja Tolliameti, töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Tööinspektsiooni, haigekassa, Politsei- ja Piirivalveameti halduskoormust ning dubleerivat tegevust andmete esitamisel, kogumisel ja töötlemisel. Selle muudatusega kaitstakse ka töötajat, sest inimene saab edaspidi ise registrist vaadata, kas ta on ikka ametlikult tööle vormistatud ja kas tema eest on maksud tasutud. Väheneb tööandjate halduskoormus, andmeid esitatakse edaspidi üksnes töötamise registrisse ja need jõuavad kõigi vajalike riigiasutusteni. Praeguse olukorraga võrreldes muutub see, et haigekassa veebikeskkonna asemel tuleb andmed esitada maksuameti veebikeskkonna kaudu. Kui praegu on töötaja registreerimiseks aega seitse kalendripäeva, siis edaspidi tuleb seda teha enne inimese tööleasumist. Sellega vähendatakse kindlasti võimalusi maksta ümbrikupalka, sest maksuamet saab lisavõimalused ümbrikupalkadevastaseks tegevuseks. Tal on õigus isik tuvastada ja tööandjat karistada, kui objektil tööd tegev isik pole kantud registrisse. Konjunktuuriinstituudi andmetel sai 2012. aastal osaliselt või täielikult ümbrikupalka 12% töötajatest, eelarvesse jäi sellest laekumata 146 miljonit eurot ja suur osa inimesi jäi sotsiaalse kaitseta. Sellest muudatusest on tänavu eeldatavalt riigieelarvele tulu 2–5 miljonit eurot. Jõustumise ajaks palume määrata 1. juuli 2014, mil peaks jõustuma ka Sotsiaalministeeriumis ette valmistatud maksukorralduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Remo Holsmeri!

Remo Holsmer

Austatud juhataja! Head kolleegid! See seaduseelnõu puudutab ka kõiki meid, Riigikogu liikmed hakkavad samuti olema loodava töötamise registri osa. Nüüd täienduseks ministri räägitule. Rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 21. jaanuari istungil, kus eelnõu eesmärkidest andis ülevaate rahandusminister Jürgen Ligi. Nagu minister siingi mainis, on eelnõu eesmärk võidelda ümbrikupalkade vastu ja vähendada ebaseaduslikku tööjõu kasutamist. Luuakse töötamise register, kuhu koondub kogu töötamisega seotud regulatsioon. Selle tulemusel on igaühel võimalik hõlpsalt kontrollida enda kohta käivaid andmeid ja veenduda, kas töötamisega seotud sotsiaalsed garantiid on tema jaoks tagatud. Seeläbi on isikute sotsiaalsed õigused paremini kaitstud. Teiseks väheneb tööandja halduskoormus. Andmed esitatakse edaspidi vaid ühte registrisse, kust need jõuavad kõigi vajalike riigiasutusteni, nii nagu ka minister enne oma kõnes kinnitas. Niisamuti väheneb halduskoormus ametiasutustes, kes andmeid koguvad ja töötlevad – Maksu- ja Tolliametis, Eesti Töötukassas, Sotsiaalkindlustusametis jne. Neljandaks, sotsiaalsete tagatiste toimimise süsteem tervikuna muutub lihtsamaks.
Käesolev eelnõu moodustab ühe terviku ning seda tuleb vaadelda koos järgmisena arutusele tuleva Sotsiaalministeeriumis ette valmistatud maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 574. Ministeeriumide valdkondlikku pädevust arvestades on muudatused vormistatud kahe eri eelnõuna.
Lühidalt rahanduskomisjonis toimunud aruteludest. Tööandjal on kohustus registreerida töötaja töö alustamise hetkest. Kuidas toimub infovahetus töötamise registriga? See oli küsimus, mis tõstatati ka rahanduskomisjoni istungil. Üldjuhul tuleb töötamine registreerida e-maksuameti veebikeskkonnas. Selleks peab tööandjal olema sõlmitud Maksu- ja Tolliametiga veebikeskkonna kasutamise leping, mille saab ka elektrooniliselt sõlmida. Samuti on võimalik esitada andmeid lihtsustatud korras. See tähendab, et töötaja põhiandmed – isikukood, töötamise alguskuupäev, tööd võimaldava isiku kood – edastatakse Maksu- ja Tolliametisse telefoni teel või SMS-iga. Lihtsustatud korras registreerimise korral peab tööd võimaldav isik esitama seitsme päeva jooksul tööle asumisest täiendavad andmed töötamise registrisse. Mis juhtub, kui töötamine jäetakse registreerimata? Sel juhul on tegemist väärteoga. Registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest on võimalik rakendada sunniraha. Sellisel juhul teeb maksuhaldur tööd võimaldavale isikule esmalt hoiatuse sunniraha määramise kohta ning annab täiendava tähtaja töötamise registreerimiseks. Kui tööd võimaldav isik täiendava tähtaja jooksul kohustust ei täida, rakendab maksuhaldur sunniraha. Konkreetne sunniraha ülemmäär on 3300 eurot ning sunniraha esmasel rakendamisel ei või selle suurus ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.
Komisjonis oli juttu ka isikusamasuse tuvastamisest ja sellest, millised on Maksu- ja Tolliameti õigused. Maksuhalduri ametnikul on isikusamasuse tuvastamiseks õigus peatada isik, nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist ja saada isikusamasuse tuvastamist võimaldavaid ütlusi. Kelle kohta tuleb andmed registrisse kanda? Registrisse kandmise otsustavaks kriteeriumiks on maksukohustuse tekkimine tööd võimaldaval isikul tööd tegeva isiku töötamisest tulenevalt. FIE-d on jäetud välja seetõttu, et FIE sotsiaalsed tagatised on sõltuvuses tema registreerimisest äriregistris. Töötamise registris tuleb registreerida ka äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures vabatahtlikuna töötavad isikud. Komisjonis küsiti, kuidas toimub tõendamine vabatahtliku töötamise puhul. Sellisel juhul tuleb hindamisel lähtuda tõenditest, mõnikord ka kaudsetest, kõigist asjaoludest kogumis ning elulise usutavuse kriteeriumist. Kohtul on võimalik lõppastmes vaidluse korral välja selgitada, kui tõenäoline on, et inimene näiteks neli-viis kuud kaheksa tundi päevas tasuta töötab, kuid samal ajal suudab oma rahalisi kohustusi perfektselt täita. Rääkisime komisjonis ka teiste riikide kogemustest. Eelnõus ei käsitleta töötamise registri loomist mitte sektoripõhiselt, vaid tervikuna Eestis. Teised riigid on praktiseerinud ka seda, et register luuakse näiteks toitlustussektoris, ehitussektoris jne. Eelnõu algataja sõnul leiti eelnõu väljatöötamise käigus, et see oleks nagu poolik lahendus. Seetõttu on töötamise register esitatud Riigikogule otsustamiseks teisel kujul, see ei ole sektoripõhine, vaid puudutab kõiki Eestis töötavaid inimesi korraga.
Menetlusotsused olid järgmised. 21. jaanuari istungil otsustas rahanduskomisjon teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 12. veebruar kell 17.15. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 575 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. veebruari kell 17.15.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 15. päevakorrapunkt käsitletud.


16. 17:47 Maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 16. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 574 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Taavi Rõivase!

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Täpselt nii nagu Jürgen Ligil eelmist eelnõu on minul hea võimalus esitleda teile maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on tihedalt seotud eelmises päevakorrapunktis käsitletud eelnõuga. Nimelt puudutab see loodavat töötamise registrit. Ministeeriumide valdkondlikku pädevust arvestades on muudatused lihtsuse ja efektiivsuse huvides vormistatud kahe eelnõuna. Selle konkreetse eelnõuga, mis praegu teie ees on, sätestatakse õiguslik alus Maksu- ja Tolliameti loodavast registrist teistele riiklikele institutsioonidele vajalike andmete saamiseks. See on vajalik ka selleks, et saada andmeid inimeste ravikindlustuskaitse, töötuskindlustuskaitse, sotsiaalkindlustuskaitse tagamiseks. Lühidalt öeldes saab kõik andmed esitada ühe liidese kaudu. Loomulikult väheneb seetõttu ka ettevõtete halduskoormus. Eelnõu on plaanitud jõustuma s.a 1. juulil, eeldusel, et eelmises päevakorrapunktis arutatud eelnõu jõustub samuti samal ajal. Aitäh teile!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, aitäh! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Margus Tsahkna

Hea juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 574 enne esimesele lugemisele saatmist oma 20. jaanuari istungil. Istungil osalesid sotsiaalminister Taavi Rõivas ja asjaomase valdkonna ametnikud nii Rahandusministeeriumist, Maksu- ja Tolliametist kui ka Sotsiaalministeeriumist. Nagu minister oma ülevaates ütles, sätestatakse seadusega õiguslik alus, kuidas teised riiklikud institutsioonid saavad Maksu- ja Tolliameti loodavast töötamise registrist vajalikud andmed isikute ravikindlustuskaitse, töötuskindlustuskaitse ja sotsiaalkindlustuskaitse tagamiseks ning töötuskindlustus- ja sotsiaalkindlustushüvitise maksmise õigsuse kontrollimiseks.
Ma ei hakka eelnõust ülevaadet andma, kuna minister juba tegi seda, vaid markeerin ära ühe teise probleemi, mida eelnõu aitab lahendada. Nimelt on õiguskantsler oma ettepanekuga nr 15 teinud ettepaneku likvideerida põhiseadusvastasus, mis puudutab töötuskindlustusstaaži arvestamise korda ja kus on olemas vastav õiguskantsleri menetlus. Arutatav eelnõu, millega luuakse töötamise register, lahendab sotsiaalkomisjoni arvates ära selle probleemi, millega me oleme siin juba paar aastat tegelnud.
Komisjon otsustas teha ettepaneku panna maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 574 esimesele lugemisele 29. jaanuaril 2014 ja esimene lugemine lõpetada. Komisjon teeb ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Komisjonipoolseks ettekandjaks määrati komisjoni esimees Margus Tsahkna. Otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 574 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. veebruari kell 17.15.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 16. päevakorrapunkt käsitletud.


17. 17:52 Meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 17. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu 562 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalminister Taavi Rõivase!

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Käesolev seadusmuudatus ajakohastab meditsiiniseadmete andmekogu regulatsiooni, misläbi andmekoosseis laieneb ja andmed muutuvad ligipääsetavamaks. Eelnõu kohaselt kogutakse andmeid Eesti kaudu Euroopa Liidu turule lastud, kasutusele võetud, esmakordselt Eestis levitatud ja professionaalselt kasutatud meditsiiniseadmete kohta, samuti ohujuhtumite kohta. Edaspidi saab andmekogu uue versiooni kaudu edastada andmeid ka kliiniliste uuringute ja järelevalvemenetluste kohta. Ettevõtjatele muutub mugavamaks juba praegu seaduses olevate andmeesitamise kohustuste täitmine. Seaduse jõustudes ja andmekogu arenduste kasutusele võtmisel saame parema ülevaate turul olevatest meditsiiniseadmetest. See omakorda vähendab meditsiiniseadmetest põhjustatud ohtu inimeste tervisele.
Seaduse rakendamisega kaasnevad ka kulutused. Ühekordne andmekogu loomise kulu on 138 624 eurot koos käibemaksuga ja ülalpidamise kulud on 40 000 eurot aastas. Seadus ja selle alusel tehtavad rakendusaktide muudatused on planeeritud jõustuma 1. aprillil s.a. Aitäh teile!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan, austatud minister! Küsimusi teile ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Margus Tsahkna

Hea juhataja! Sotsiaalkomisjon arutas valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 20. jaanuari istungil, kus osalesid ka sotsiaalminister Taavi Rõivas ja Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna peaspetsialist Tairi Välinurm. Minister andis komisjonile ülevaate eelnõust, nii nagu ta tegi seda praegu ka siit kõnepuldist. Seetõttu ei hakka ma nüüd enam eelnõust ülevaadet tegema. Komisjon arvas, et tegu on hea ettepaneku ja hea eelnõuga, mis vähendab bürokraatiat, muudab täpsemaks ja selgemaks ülevaate meditsiiniseadmetest ja lihtsustab kogu sellealast tegevust. Komisjon tegi ettepaneku saata eelnõu esimesele lugemisele 29. jaanuaril 2014, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk 12. veebruari kell 17.15. Suur tänu!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud komisjoni esimees, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 562 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. veebruari kell 17.15.
Esimene lugemine on lõpetatud ja ka 17. päevakorrapunkt on käsitletud.


18. 17:55 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (566 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 18. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 566 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Taavi Rõivase!

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu kohaselt antakse Terviseametile õigus arvata perearsti nimistust välja ravikindlustamata isikud, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei ole Eestis. Teise olulise muudatusega luuakse ämmaemandatele õiguslik alus osutada abi kodusünnitusel.
Ravikindlustamata isikuid, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei ole Eestis, oli möödunud aasta oktoobri seisuga 47 271. Inimesed, kes ei viibi püsivalt Eestis ega tarbi siin üldarstiabiteenust, hoiavad paraku kinni kohta perearsti nimistus, ja kui selle piirsuurus on täis, nii nagu see eriti suuremates linnades mõnikord juhtub olema, ei saa perearst võtta oma nimistusse juurde ravikindlustatud isikuid. Loomulikult ei saa perearst ravikindlustamata isikute pealt ka pearaha ja vastavalt on perearsti teenistus selle võrra väiksem. Terviseamet võrdleb perearstide nimistuid kord kvartalis, et tagada asjakohased nimistud ning perearstile ja temaga koos töötavatele tervishoiutöötajatele võimalus üldarstiabi osutada. Nimistute korrastamine on vajalik, et perearstiabi oleks kõigile ka tegelikult kättesaadav. Kehtiva õiguse kohaselt arvab Terviseamet isiku perearsti nimistust välja juhul, kui nimistusse kantud isik ei ole Eesti rahvastikuregistri objektiks.
Teise muudatusega nähakse ette võimalus kodusünnitusabiks, mida võib pakkuda iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi raames. Kodus sünnitamise kasuks otsustanutele tuleb tagada legaalne professionaalne abi sünnituse planeerimisel, sünnituse käigus ja peale sünnitust, et vähendada riske naisele ja vastsündinule. Regulatsioon tagab, et kodusünnitusel arvestatakse nii kodus sünnitaja kui ka lapse huve. Muudatuse rakendumisel tekib õiguslik alus kehtestada planeeritud kodusünnituseks vajalikud tingimused ja kord ning nõuded ja reeglid teenuse osutajatele.
Seadusmuudatuse rakendamisega ei ole riigieelarvele ega ravikindlustuse eelarvele lisakulusid ette näha. Kodusünnitusabi ei ole haigekassa tervishoiuteenuste loetelus ehk planeeritud kodusünnitus ja sellele järgnev ämmaemanda koduvisiit on sünnitajale tasuline. Kodusünnitusabi pakkuval ämmaemandal tekivad kulutused töövahenditele ja ravimitele, mis peavad olema selle teenuse osutamisel kaasas.
Perearsti nimistust väljaarvamisega seotud muudatus jõustub üldises korras ning kodusünnituse regulatsioon 1. augustil 2014. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, tänan teid ülevaate eest! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Helmen Küti!

Helmen Kütt

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esmaspäevasel, s.a 20. jaanuari istungil. Osalesid kõik üheksa komisjoni liiget ja komisjoni nõunikud. Sotsiaalminister Taavi Rõivas andis põhjaliku ülevaate. Küsimustele vastas Heli Paluste, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja. Enne kui minna sisu tutvustuse juurde ja rääkida, millised küsimused komisjonis olid, ütlen ära, et komisjon tegi ettepaneku võtta nimetatud eelnõu täiskogu päevakorda täna, 2014. aasta 29. jaanuaril, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2014. aasta 12. veebruar kell 17.15. Ettekandjaks otsustati määrata sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt, kes teile seda eelnõu praegu tutvustab. Otsused olid konsensuslikud.
Eelnõu tekitas palju küsimusi. Tundub küll, et üks pikalt üleval olnud probleem ehk ämmaemandate kodusünnitusel osalemise legaliseerimine saab nüüd lahenduse, kuid see lahendus on osaliselt poolik. Küsimused olid järgmised. Esimese punkti puhul, mis puudutab perearstide nimistuid, tekkis küsimus, kas rahvastikuregister ning Maksu- ja Tolliameti kasutatavad maksuregistrid on omavahel ühitatavad ja kas on võimalik ka selline olukord, et inimene elab välismaal, sotsiaalmaksu maksab Eestis, aga rahvastikuregistri kohaselt ei ole Eesti elanik. Maksuregistrite kohta Sotsiaalministeeriumi esindaja täpselt vastata ei osanud. Sotsiaalminister selgitas, et eelnõu puudutab eelkõige ravikindlustamata isikuid, mitte ravikindlustusega hõlmatud isikuid.
Palju rohkem ja suuremaid arutelusid põhjustas kodusünnituse teema. Nii nagu eelnõu seletuskirjas on väga kaunilt välja toodud ja nagu ka sotsiaalminister nimetas, peaks üks selle seaduse eesmärk olema järgmine: "Austus sünnitaja tõekspidamiste ja eelistuste suhtes ning võrdne kohtlemine peavad sünnitajale olema tagatud nii kodus kui haiglas." Sellest tulenevalt tekkisid ka küsimused. Küsiti, et kui haiglas pakutav sünnitusabi ja sünnitusele eelnevad toimingud on haigekassa hinnakirja alusel tasustatavad, siis miks see ei ole nii ka kodusünnituse puhul. Põhimõte arvestada inimese valikuid ja eelistusi ning kõiki võrdselt kohelda on ju üllas. Küsimusi esitati ka selle kohta, kuidas toimub lapse registreerimine, kui sünnitatakse kodus. Veel arutleti teemat sellest aspektist, et kodusünnitusabi puhul ei ole tegemist mingi täiendava kuluga riigieelarvele ja miks ei võiks haigekassa siis selle abi eest maksta. Kui vaadata statistikat, siis aastal 2012 valisid kodus sünnitamise 66 naist. Kui need 66 last oleksid sündinud haiglas, siis oleks see nagunii toonud kaasa kulu riigieelarvele. Kui nüüd aga valitakse kodus sünnitamine, siis jäävad kulud perekonna kanda. Selle teema üle oli pikk arutelu. Üks kolleeg leidis, et teemat tuleks edasi arendada ja veel arutada. Ma pean ütlema, et sotsiaalkomisjon võttis minu meelest vastu väga õige otsuse: korraldada enne eelnõu teisele lugemisele saatmist arutelu, kuhu kutsutakse osalema spetsialiste ämmaemandate liidust ja MTÜ-st Sünni Vägi, kes on selle teemaga pikalt tegelnud. Kuulatakse ära ka nende seisukohad ja põhimõtted, et seejärel siis juba langetada otsused, võttes vajaduse korral arvesse ka parandusettepanekuid, mis 12. veebruariks peaksid laekuma. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Teile on vähemalt üks küsimus. Inara Luigas, palun!

Inara Luigas

Aitäh, austatud ettekandja! Hea Helmen, sa ütlesid, et eelmisel aastal oli kodusünnituste arv 66. Kas komisjonis võrreldi seda arvu, nagu meil tavaks on olnud teatud asju võrrelda, sama arvuga teistes liikmesriikides? Kas oli juttu, millises liikmesriigis on kodusünnituste arv kõige suurem?

Helmen Kütt

Võrdlused on ka Eesti riigi kohta. Kui 1992. aastal registreeriti planeeritud kodusünnitusi 19, siis 2012. aastal, nagu öeldud, oli neid 66. Euroopa Liidu riikides on see arv väga erinev. Meil on see arv üldjuhul väga väike, aga näiteks Saksamaal, Ühendkuningriigis, Hollandis, Belgias, Austrias ja Ungaris on ka kodusünnitusi registreeritud ja reguleeritud ning sünnitajate arv on suurem. Kõige suurem on see näitaja Hollandis, kus 30–40% sünnitustest toimub kodus. Skandinaavia riikides on kodusünnitusi 2–4% kõigist sünnitustest.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Helmen Küti! Kas te soovite kaheksa minutit kõneaega?

Helmen Kütt

Ei, kaheksat minutit vist ei lähe. Austatud esimees! Head kolleegid! Austatud minister! Ma palun vabandust Rein Aidma käest, kes teeb ettekande viimases päevakorrapunktis ja peab minu järel ootama! Käes on tõesti 18. päevakorrapunkt, väljas on juba pime ja õhtu on hiline. Aga tegemist on väga-väga olulise eelnõuga ja sellega ei tohiks minna niimoodi, et teemale üldse tähelepanu ei pöörata. Selle tõttu lubage mul siiski peatuda mõningatel olulistel punktidel. Nii nagu ma eelnõu tutvustades ütlesin, on eesmärk õilis: kohelda võrdselt neid, kes on otsustanud sünnitada lapse haiglas, ja neid, kes teevad seda kodus. Aga kahjuks on praegu nii, et võrdsus ei ole tagatud rahaliselt ehk siis need pered, kus on otsustatud, et laps sünnib kodus, ei ole võrdsed teistega. Riik kohtleb neid ebavõrdselt, sest nad peavad sellega seotud kulutused ise kinni maksma. See võib mõnel noorel perel muuta kodusünnituse kasuks otsustamise rahalistel põhjustel võimatuks.
Vabariigi Valitsuse nägemus ja eesmärgid peresõbralikust Eesti riigist on esitatud valitsuse 2013. aasta 24. oktoobri korralduses nr 454, mille pealkiri on "Targad vanemad, toredad lapsed, tugev ühiskond. Laste ja perede arengukava 2012–2020". Selles on kirjas valitsuse oluline kohustus arendada teenuseid perede iseseisva majandusliku toimetuleku soodustamiseks. Praegu arutatava seaduseelnõu kodusünnitusabi käsitlev punkt ei näita tegelikult riigi austust naise, kogu pere valikute suhtes ja seetõttu on tegu inimeste ebavõrdse kohtlemisega. Väga positiivne on, et eelnõu esitajad ja koostajad on varasemas variandis olnud sõnapaari "sünnituse juhtimine" siiski eelnõust välja jätnud ja asendanud selle sõnadega "jälgimine ja vajadusel abistamine". Samuti on väga positiivne see, et sotsiaalkomisjon on otsustanud enne, kui komisjoni liikmed hakkavad hääletama, kuulata ära ka teised osapooled, sest siiani täna oleme saanud selgitusi ainult Sotsiaalministeeriumilt. Lõppkokkuvõttes on muidugi väga hea, et  see teema lõpuks siiski legaliseeritakse, et kuidagi tekib õigus- ja õiglusruum. Ma väga-väga loodan, et Riigikogu liikmed kaaluvad esitatud ettepanekuid, enne kui nad hakkavad lõpplugemisel nuppu vajutama, ega tekita olukorda, kus üht osa ühiskonnaliikmeid – reaalne tulemus on sündinud laps – koheldakse ebavõrdselt. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 566 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. veebruari kell 17.15.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 18. päevakorrapunkt käsitletud.


19. 18:08 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (567 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi 19. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 567 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Taavi Rõivase!

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle eelnõuga luuakse uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse infosüsteemi andmekogu lühinimetusega VAHIS. Andmekogu eesmärk on tugevdada turule tulevate või turul olevate psühhoaktiivsete ainete käitlemise kontrolli ning tagada võimalike kuritarvituste korral kiire riigipoolne sekkumine. Seni on infovahetus uute psühhoaktiivsete ainete kohta toimunud ametnike kirjavahetuse teel. Andmekogu sisaldab uute psühhoaktiivsete ainete kohta sellist informatsiooni nagu näiteks aine kirjeldus, keemiline koostis, aine tootmise ja levitamise viisid ja toime inimesele ning ettepanekud käitlemise piirangute rakendamiseks. Andmekogusse sisestatud info on kättesaadav ainult neile inimestele, kes vajavad seda oma tööülesannete täitmiseks. Eelnõu kohaselt on juurdepääs infosüsteemile oma töö spetsiifika tõttu Ravimiametil, Maksu- ja Tolliametil, Justiitsministeeriumil või Justiitsministeeriumi hallataval riigiasutusel, Politsei- ja Piirivalveametil, Terviseametil ning Sotsiaalministeeriumil või Sotsiaalministeeriumi hallataval riigi teadus- ja arendusasutusel. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulud on Ravimiameti ja Tervise Arengu Instituudi 2014. aasta eelarvesse planeeritud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, teile on tublisti küsimusi. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kas nendel mittetulundusühingutel, kes tegelevad just uimastite probleemiga, on kunagi võimalik selle nimekirja juurde pääseda või ei ole seda võimalik teha ka tulevikus?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ma nimetasin need asutused, kellel vastavalt oma töö spetsiifikale peaks olema ligipääs sellele registrile või infosüsteemile. Väga lai see ring tõepoolest ei ole, kuna siin on lähtutud sellest, kas neid andmeid on vaja töö tõttu. Nii et otsene vastus teie küsimusele on, et ei, me ei ole kavandanud, et nendele andmetele pääseks ligi sedavõrd lai ring.

Aseesimees Jüri Ratas

Inara Luigas, palun!

Inara Luigas

Aitäh! Austatud minister! Mõtlesin, kellelt ma seda küsin, kas peaks esitama küsimuse põllumajandusministrile, aga kuna täna on siin selline seaduseelnõu, siis ma küsin sinult. Käisin seemnepoes ja vaatasin porgandiseemneid, mida kevadel maha panna, ja nägin müügil kanepiseemneid. Kuna kanep on psühhotroopne aine, kas sina oskad siis öelda, milliste kanepiseemnetega on tegu? Kas nende müük on üldse Eesti riigis lubatud? Milline on sinu arvamus selle kohta?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Aitäh, hea küsija! Ma tõesti ei tea, millises poes te käisite ja milliseid seemneid seal parajasti müügil oli. Kui teil tekkis kahtlus, et tegemist võib olla illegaalsete seemnetega, siis minu soovitus oleks nende ostmisest kindluse mõttes hoiduda ja vajaduse korral kontrollida, ega tegemist ei ole millegi illegaalsega. Tahtmata liigselt spekuleerida, ma usun siiski, et küllap seal võis olla tegemist selliste taimede seemnetega, millest päris narkootikum kasvama ei hakka. See oleks ikkagi lausa kurioosne, kui te poes sellist asja nägite. Ma soovitaksin selle konkreetse juhtumi puhul nõu pidada inimestega, kes valdkonda detailselt tunnevad ja oskavad hinnata, mis seemned seal täpselt on.

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas on veel küsimusi? Ei ole. Austatud minister, ma tänan teid! Palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Rein Aidma!

Rein Aidma

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Kõne all olevat narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 567 loeti sotsiaalkomisjonis esimest korda esmaspäeval, 20. jaanuaril 2014. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna tervisepoliitika juht Ene Augasmägi ja õigusosakonna nõunik Ethel Bubõr. Kõnesoleva seaduseelnõu kohta esitati küsimusi alates sellest, kas eelnõu hõlmab ka neid aineid, mis on juba varem üles tähendatud ministri käskkirjaga, või ainult uusi. Vastus on, et siia tulevad ainult uued ained. Nende arvuline suurusjärk on umbes 20 aastas. Peamine teave tuleb Põhjamaadest. Sellega teemade arutelu lõppes.
Otsustati teha Riigikogule ettepanek võtta kõnealune seaduseelnõu täiskogu päevakorda 29. jaanuaril ehk siis täna. Edasi otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja järgmiseks teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 12. veebruar 2014 kell 17.15. Viimasena otsustati määrata ettekandjaks siin puldis olev sotsiaalkomisjoni liige Rein Aidma. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Ma tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud ametikaaslane! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Fraktsioonide esindajatel on võimalus avada läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 567 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. veebruari kell 17.15. Seega on esimene lugemine lõpetatud ja ka 19. päevakorrapunkt käsitletud.
Head ametikaaslased, meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 18.15.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee