Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu teise töönädala esmaspäevast istungit. Kolleegid, nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esiteks, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse, riigilõivuseaduse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Hanno Pevkur. Teiseks, Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Urmas Reinsalu. Kolmandaks, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Taavi Rõivas. Neljandaks, protokolli nr 15 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni muutmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust välisminister Urmas Paet. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Heljo Pikhof!

Heljo Pikhof

Austatud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Mul on au sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel üle anda otsuse eelnõu, millega teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada 2014. aasta 1. juuliks välja elatismaksete garanteerimise süsteem, mis tagaks lapsele määratud elatismaksete laekumise õigel ajal. Loodav institutsioon maksaks last kasvatavale vanemale õigel ajal välja väljamõistetud elatismaksed ning nõuaks need sisse elatise maksmise kohustusega vanemalt. Praegu ei ole riik ning avalik sektor toime tulnud ülesandega tagada igale lapsele elatis lahus elavalt vanemalt. Õiguskantsler lasteombudsmanina on rõhutanud, et elatise maksmata jätmine, milles on süüdi valdavalt isad, on Eestis väga suur probleem, mille tõttu kannatavad eelkõige lapsed ja nende heaolu. Eestis vastutab last kasvatav vanem ainsana maksekohustuste täitmise jälgimise ja raha maksmata jätmise korral meetmete võtmise eest. Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et elatisnõue ei ole vanemate omavaheline asi, sest igakuine elatis määratakse ju lapsele. Peaaegu kõikides riikides on olemas institutsioon, kes tegeleb elatismaksete kogumise ja väljamaksmisega. Seega saame suures osas tugineda rahvusvahelisele praktikale. Enamikus riikides kuulub süsteemi nn tagatud elatistoetus, mida makstakse kokkuleppe täitmata jätmise puhul. Riigiinstitutsioon võib oma kohustused täitmata jätnud vanemalt selle sisse nõuda. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Lauri Laasi

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Kui me täna ei esitaks arupärimist majandusminister Juhan Partsile, siis, ma arvan, oleks Juhan Parts õhtul nördinud. Keskerakonna fraktsiooni nimel annangi üle arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Me küsime temalt Rail Balticu arengute kohta. Rail Balticu idee on peaaegu 20 aastat vana. Juba 1994. aastal avaldatud poliitilises dokumendis "Läänemeremaade visioon ja strateegiad aastaks 2010" kajastati Baltimaid läbivat rongiühendust kui tähtsat elementi Läänemere regiooni ruumilises arengus. Praeguseks on jõutud planeeringute kooskõlastamiseni ning keskkonnamõjude hindamiseni. Need protsessid peaksid lõppema aastaks 2015. Rahvusvahelisel tasandil on eesmärk 2015. aasta lõpuks kokku leppida ühtsed põhimõtted, millest partnerriigid oma planeerimisprotsessis lähtuvad. Selleks et Euroopa Liit projekti kaasrahastaks, peavad Balti riigid tegutsema kiiresti, sest kui Rail Balticu ehitusega ei ole alustatud 2016. aastaks, võivad Balti riigid eurorahast ilma jääda. Seoses sellega on meil ministrile kolm küsimust. Eeskätt huvitab meid Juhan Partsi senine koostöö Läti ja Leedu kolleegidega ning see, kui kaugele ollakse jõutud projekti ühiste põhimõtete kokkuleppimisel. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Andres Anvelt

Proua juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonil on üle anda arupärimine siseminister Ken-Marti Vaherile. See arupärimine tuleneb 17. jaanuaril 2014. aastal Eesti ajakirjanduses refereeritud Hispaania ühes suuremas üleriigilises päevalehes El Pais avaldatust. Nimelt, selles lehes avaldati intervjuu Peruu narkootikumidevastase võitluse agentuuri nõuniku Alberto Hartiga, kes teatas, et Baltimaad, sh Eesti, on muutunud Lõuna-Ameerika narkokartellide uueks transiidimaaks. Arvestades seda, et artiklis oli ära toodud väga palju üksikasju selle kohta, kuidas see tegevus Peruus toimub, ja sedagi, et Peruu on Lõuna-Ameerika kõige suurem kokaiinitootja, tekitavad sellise kõrge ametniku ütlused küllaltki palju muret. Seetõttu on meil siseministrile viis küsimust. Kõigepealt on oluline välja selgitada, kas sellisel süüdistusel on üldse mingisugust alust. Mida meie siseminister selle kohta oskab kosta ja mida näitab statistika? Millist rolli mängib Eesti Lõuna-Ameerika narkotransiidis? Mida on näha meie vastavatest kriminaalmenetlustest ja mida on siseministril kavas ette võtta, et reageerida sellistele süüdistustele ja parandada Eesti mainet? Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Juhatuse nimel olen vastu võtnud viis seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetlemise kolme tööpäeva jooksul, ja kui arupärimised vastavad sellele seadusele, siis edastan need otsekohe adressaatidele.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Riigikogu liikme Andres Herkeli s.a 15. jaanuaril algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja määranud juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 16. jaanuaril esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta), et vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist, Euroopa Liidu asjade komisjonile. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja direktiivi eelnõu kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni. Arvamuste esitamise tähtaeg on s.a 30. jaanuar kell 16.
Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on teil laudadel.
Panen selle nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Päevakord on kinnitatud.


1. 15:11 Arupärimine parvlaevaliikluse tuleviku kohta (nr 372)

Esimees Ene Ergma

Alustame tööd esmaspäevase päevakorra punktidega. Algab arupärimistele vastamine. Esiteks on arutelu all Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Inara Luigase, Deniss Boroditši, Lembit Kaljuvee, Kalev Kotkase, Jaan Õunapuu, Rainer Vakra, Jevgeni Ossinovski ja Karel Rüütli 3. detsembril möödunud aastal esitatud arupärimine parvlaevaliikluse tuleviku kohta. Palun kõnepulti kolleeg Kalle Laaneti!

Kalle Laanet

Austatud kolleegid! Hea juhataja! Minister Ligi! Möödunud aasta 3. detsembril esitas üheksa Riigikogu liiget rahandusminister Jürgen Ligile arupärimise. Ajendatuna murest parvlaevaliikluse tuleviku pärast ja soovist olla kursis kavandatavate muudatustega on Riigikogu saarte ühendus pöördunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole palvega saada teavet uute arengute kohta parvlaevaühenduse tagamisel. Kahetsusväärselt on ministeeriumi reageering olnud eirav ja formaalne. Sellest tulenevalt pöördusime rahandusministri poole.
Me esitasime rahandusministrile viis küsimust. Küsimused on järgmised. Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on pöördunud rahandusministri poole, et arutada nelja laeva soetamise rahastamisskeemi? Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pakutud nelja parvlaeva soetamise skeem ei lähe riigiabi põhimõtete alla? Kuidas rahandusministri arvates tagab AS Tallinna Sadam avatud turumajanduse tingimustes sellele projektile asjaomase sektori keskmise aastase tasuvuse? Kas riigihanke korraldamine nelja uue laeva projekteerimiseks, ehitamiseks ja liinile saatmiseks 1. jaanuaril 2016 ei ole mitte lootusetult hilinenud? Täpsustuseks ütlen, et õige kuupäev peaks siin olema 1. oktoober 2016. Pärast käesoleva aasta riigieelarve teist lugemist suurendas Riigikogu parvlaevadotatsioone circa 600 000 euro võrra eesmärgiga tihendada liinigraafikuid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole järginud Riigikogu kinnitatud sihtfinantseeringu kasutamist. Kuidas rahandusminister hindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teguviisi? Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Palun kõnepulti lugupeetud rahandusministri Jürgen Ligi!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Esimene küsimus: "Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Teie poole pöördunud, et arutada 4 laeva soetamise rahastamisskeemi?" Vastus on jah. 26. septembril arutas asja teatavasti ka valitsuskabinet.
Teine küsimus: "Kas MKM-i poolt pakutud 4 parvlaeva soetamise skeem ei lähe riigiabi põhimõtete alla?" Seda tuleb kontrollida. Selleks tuleb konsulteerida Euroopa Komisjoniga ja see voli on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil. Kui see skeem peaks minema selle piirangu alla, siis tuleb taotleda riigiabi andmise luba. Selles ei ole midagi väga ebatavalist.
Kolmas küsimus: "Kuidas Teie arvates tagab AS Tallinna Sadam avatud turumajanduse tingimustes antud projektile asjaomase sektori keskmise aastase tasuvuse?" Riigiabi vältimise eeltingimus on see, et tasuvus oleks turupõhine. Tallinna Sadama partner Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab tagama, et see ökonoomika paigas oleks. See puudutab prahitasusid jms.
Neljas küsimus: "Kas riigihanke korraldamine nelja uue laeva projekteerimiseks, ehitamiseks ning liinile saatmiseks 1. jaanuaril 2016 pole mitte lootuselt hilinenud?" Nagu arupärija juba täpsustas, on jutt 30. septembrist. 30. september on viimane tähtaeg, et 1. oktoobriks saaks asja ära teha. Selles ei saa lõpuni kindel olla. Ka valitsuskabinet muidugi avaldas selle suhtes kahtlust. Kui see korraldamine ei õnnestu, siis tuleb majandusministeeriumil vahehange korraldada. Alternatiiv on hilisema valmimistähtajaga laevade ehitamine. Aga ei saa ju ka välistada, et olemasolevate laevade omanikud konkursil osalevad.
Viies küsimus: "K.a riigieelarve teise lugemise järgselt suurendas Riigikogu parvlaevadotatsioone ca 600 000 euro võrra eesmärgiga tihendada liinigraafikuid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole järginud Riigikogu poolt kinnitatud sihtfinantseeringu kasutamist. Kuidas Teie hindate MKM-i poolset teguviisi?" Kõigepealt, liinigraafikuid on tihendatud. Konkreetsed arvud võib üle kinnitada majandusministeerium. Aga raha andmine riigieelarvest on ainult eeldus, et see kõik ära kasutatakse, ei ole kohustust kogu raha ära kasutada. Kogu aeg peab hindama raha kasutamise otstarbekust ja vaatama, milline on tegelik vajadus. Ma ei usu, et Riigikogu raha eraldades oli täpsem, kui suudab olla majandusministeerium. Nii et raha on kulutatud otstarbekalt. Kui kõik ei ole ära kulutatud, siis järelikult on saadud vähemaga hakkama. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Kalle Laanet

Aitäh, juhataja! Austatud minister, suur tänu vastuste eest! Ma olen teiega täiesti päri, et riigi raha tuleb kasutada väga kohusetundlikult. Kuid minu arvates oleks olnud mõistlik, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, leides, et nii palju raha ei ole tarvis, oleks tulnud Riigikogusse ja seda rahvasaadikutele öelnud. Aga ma tahtsin küsida hoopistükkis teise nurga alt. Mind huvitab, et kui riigile kuuluv äriühing Tallinna Sadam oma tütarettevõtte TS Shippingu kaudu võtab laenu parvlaevade soetamiseks, kas see laen läheb siis Eesti riigi võlakohustuse hulka.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Sissejuhatuse kohta ütlen siiski, et ega täitevvõimul ei ole kohustust raha viimse sendini ära kulutada või aru anda, miks ta iga konkreetse asja peale ei kuluta täpselt ettenähtud summat. Aru antakse siis, kui Riigikogu teema vastu huvi tunneb. Meil on tegemist kuluprognoosiga riigieelarve põhjal, mille aluseks on mingisugune regulatsioon, kõnesoleval juhul Riigikogu tahe. Aga on ebarealistlik arvata, nagu Riigikogu oleks täpselt teadnud, et 600 000 eurot on probleemi lahenduse täpne piir. Riigikogu pädevuse suhtes tuleks olla realistlik. Tegemist ei ole täitevvõimuga. Ta ei suuda neid arve nii täpselt fikseerida ega nii täpseid kohustusi täitevvõimule anda.
Nüüd küsimusest endast. Te tundsite huvi laenukoormuse vastu. Idee on ikkagi see, et riigifirma võetud laen ei lähe kindlasti laenukoormuse alla. Temale makstavad dotatsioonid on ikkagi jooksvad kulud. Muidugi peab see skeem olema täpne, vigu ei maksa siin teha. Aga see firma ei kuulu valitsussektorisse ja temale makstavad dotatsioonid on jooksvad kulud.

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Kalev Kotkas

Tänan, proua eesistuja! Austet rahandusminister! Kas valitsus arutas uute parvlaevade teemaga kaasneda võivat vajadust ehitada ümber parvlaevasadamad? Riigile kuuluvate parvlaevasadamate kaldarambid on ehitatud just praeguste laevade jaoks.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ei, valitsus sellist asja ei aruta. Me ei ole nagu see minevikuvalitsus, kes pidi kõiki tehnilisi küsimusi arutama. Eelarves on kajastatud põhimõtteline kokkulepe, kas rahastada või mitte. See "äriplaan" on see, mida valitsus arutab. Millist kaid täpselt sinna juurde on vaja, selle otsustamine ei ole kindlasti valitsuskabineti roll.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Paul-Eerik Rummo!

Paul-Eerik Rummo

Aitäh! Lugupeetud minister! Te mainisite, et on vaja konsulteerida Euroopa Komisjoniga selles küsimuses, kas on tegemist sammuga, mis kuulub riigiabi alla. Kogemused kipuvad näitama, et Euroopa Komisjonilt vastused ja selgitused väga kiiresti ei tule. Kas see küsimus on esitatud ja kui on, millal see siis võiks vastuse saada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! See peaks olema ikkagi küsimus majandusministeeriumile. Ma ei ole päris hästi nende jooksva tegevusega kursis. Seda tuleb neilt küsida. Aga see ülesanne neil on. Aega võtab see ka. Ma ei välista, et siin ei olegi probleemi, aga sellele tuleb saada kinnitus Euroopa Komisjonilt.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud rahandusminister! Avan läbirääkimised ja palun kõnepulti kolleeg Kalle Laaneti!

Kalle Laanet

Austatud juhataja! Minister! Head kolleegid! Ma olen mures ja arvan, et väga paljud saartel elavad inimesed on mures. See jutt, mida on viimastel aegadel räägitud parvlaevaliikluse tuleviku kohta, on olnud väga erinev, lausa seinast seina. Üritatakse küll väita, et ei ole vaja muretseda, kõik saab korda. Kindlasti saab, aga kui palju see maksumaksjale lõpuks maksma läheb, on suur küsimärk. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi viimaste aegade otsused näiteks Eesti Õhu kohta, kuhu me oleme 85 miljonit eurot maksumaksja raha sisse pannud, või vaidlused Edelaraudtee ja Elroni vahel panevad tõsiselt muretsema. Ma olen seisukohal, et parvlaevaliiklus peab Eesti inimestele olema mõistliku hinnaga ja see liiklus peab toimuma praegusel või veelgi paremal tasemel. See peab olema eesmärk. Miks teatud asjadest üritatakse rääkida pooltõdesid, miks ei räägita nii, nagu asjad on, mis tekitab segadust, see on minu ja paljude inimeste arvates oluline küsimus. Need inimesed küsivad seda minu käest. Ma väga loodan, et parvlaevaliiklusega seonduv saab tulevikus selgemaks, inimestele antakse selgemad vastused ja ka Riigikogu liikmed hakkavad saama informatsiooni, eelkõige just Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kalle Laanet! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.


2. 15:23 Arupärimine maamaksuvabastuse kohta (nr 373) 

Esimees Ene Ergma

Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Yana Toomi, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Lauri Laasi ja Aivar Riisalu 9. detsembril möödunud aastal esitatud arupärimine maamaksuvabastuse kohta. Palun kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni!

Kadri Simson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Nagu Riigikogu esimees just ütles, on seitse Riigikogu liiget esitanud rahandusministrile arupärimise, mille teema on maamaksuvabastus.
Aeg-ajalt ikka juhtub, et Riigikogus võetakse Reformierakonna ja IRL-i häältega vastu seadusi, milles, nagu hiljem selgub, on kas vähem või rohkem praaki. Probleeme tekitab ka seadustatud maamaksuvabastus. Selle teemaga otseselt seotud liidud (maksumaksjate liit ja koduomanike liit) on kutsunud koduomanikke üles esitama kaebusi halduskohtusse, sest maamaks ei ole kõigi koduomanike suhtes õiglane ega kohtle neid kõiki võrdselt.
Jutt on sellest, et kodud võivad olla erinevates hoonetes. Mõni kodu asub näiteks kortermajas, mille alumistel korrustel on äripinnad. Eelkõige on selliseid kortermaju suurte linnade keskustes, aga ka väiksemate linnade keskustes. Seetõttu on kogu selle kortermaja juurde kuuluv maa osaliselt ärimaa, aga maamaksuvabastust saab ainult elamumaa. Nii et kuigi inimene elab korteris, mis on tema ainukene kodu ja selle suurus ei ületa kindlasti kehtestatud piirmäära, saabub talle ikkagi igal kevadel maksuametist maamaksuteade ja ta peab esimesel või teisel korrusel asuva äripinna eest maamaksu maksma.
Teine probleem puudutab kaasomanike maamaksuvabastuse piirmäära. Eestis on päris mitmeid maju, kus esimene korrus kuulub ühele ja teine korrus teisele perele. Kui see maja on lihtsalt kaasomandis, siis ei ole ette nähtud, et mõlemad pered saaksid 1500 ruutmeetri ulatuses kodualuse maa maksuvabastust, vaid see 1500 ruutmeetrit jagatakse kaheks ja mõlemad pered saavad maksuvabastust kõigest 750 ruutmeetri pealt. Nii mõnelgi juhul võib see tähendada kohustust maksta oma kodualuse maa eest maamaksu. Sarnane olukord tekib juhul, kui selline maja on pärandijagamise objekt, kui kõik pärijad on kaasomanikud. Seega, ainult juriidiline erinevus põhjustab selle, kui palju on kodu all maamaksuvaba maad.
Möödunud aastal pöördus koguni 22 koduomanikku sellise kaebusega halduskohtusse. Oldi seisukohal, et maamaksuvabastus pole kõikidele koduomanikele võrdselt tagatud. Esimene kohtulahend avalikustati 18. oktoobril. Kohus leidis, et maamaksuseaduse maksuvabastuse piirmäära säte on põhiseadusega vastuolus, kuna tekitab koduomanike ebavõrdse kohtlemise. Riigikohtus käib veel järelevalvemenetlus põhiseaduslikkuse üle, aga sellest hoolimata on seaduse praak silmaga näha. Seda praaki ei ole terve aasta jooksul suutnud parandada see erakond, kes lahkelt lubadusi jagas. Seega peaks seda tegema Rahandusministeerium, kellel on selleks kõige rohkem administratiivseid ressursse.
Sellest tulenevalt küsimegi rahandusministrilt, mida ministeerium selle teemaga ette võtab. Meid huvitab ka see, et kui mitte midagi ette ei võeta, kui palju siis sel aastal veel uusi kohtulahendeid tulla võib. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Palun veel kord kõnepulti lugupeetud rahandusministri!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Arupärija rääkis oma sissejuhatuses õiglusest. Ma soovitan sellel teemal rääkides olla selle sõnaga hästi ettevaatlik, sest tegelikult tekib siin see küsimus, kas neile, kellel on, peab veel juurde andma ja kas see on õiglane. Kas saab näiteks piirata omavalitsuste tulubaasi lihtsalt ühe poliitilise idee nimel? Neid vastuolusid, mis ükskõik millise maksuerandi tõttu tekivad, on palju. Sellepärast olen mina isiklikult väga kriitiline peaaegu kõigi maksuerandite suhtes. Ka maksuvaba miinimum võib tekitada suure õiglusküsimuse, kuna need, kellel piisavalt tulu ei ole, jäävad selle võrra avalikust teenusest ilma, kuna riigile laekub vähem raha.
Aga nüüd küsimuste juurde. Esimene küsimus: "Mida plaanib Rahandusministeerium ette võtta arupärimises välja toodud kahe peamise probleemi lahendamiseks?" Rahandusministeerium ei plaani seadusmuudatust. Kui kohus tõepoolest meile selle ülesande annab, laekub riigieelarvesse, aga eelkõige omavalitsuste eelarvetesse, taas vähem raha ja siis tuleb mõelda, mida selle maksuvabastusega edasi teha. Aga põhimõtteliselt tuleb rõhutada, et maamaks ei ole peamaks, maamaksu objekt on maatükk. Maamaksu suurus ei sõltu sellest, kas maa on hoonestatud või millise kasutusotstarbega hooned seal asuvad. Asjaõigusseaduse kohaselt maksab iga kaasomanik äri- ja elamumaa sihtotstarbega maatüki eest maamaksu proportsionaalselt korteriomandi suurusega nii elamumaa kui ka ärimaa eest. Elamualuse maa maksusoodustuse eesmärk oli vähendada maksukoormust teatud piirini, mitte maamaks üldse kaotada. Seaduses kehtestatigi maamaksuvabastuse saamise eelduseks elamumaa sihtotstarve. Õiguskantsler kirjutas 14. veebruaril 2013. aastal rahanduskomisjonile, et sihtotstarbe kriteeriumi kehtestamine maamaksuvabastuse saamiseks on põhiseadusega kooskõlas. Mingi kriteerium tuleb alati kehtestada, kõigi maksuerandite puhul on, nagu ma ütlesin, probleem, kuidas neid piiritleda. Rahandusministeeriumi hinnangul on maamaksuvabastus kõikidele elamumaaomanikele võrdselt tagatud, korteriomand ja kaasomandis olev maatükk on maamaksust vabastatud 1500 ruutmeetri ulatuses.
Teine küsimus: "Milliseid seadusmuudatusi on veel oodata maamaksu osas?" Otseselt maamaksuga seotud suuri muudatusi plaanis ei ole, selleks puuduvad poliitilised kokkulepped. Aga valitsus esitas 9. detsembril 2013. aastal Riigikogule maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on nüüd saadetud esimesele lugemisele. Selle eelnõu sisu on lühidalt öeldes järgmine. Reformimata maade maamaks arvutatakse sihtotstarbeta maa maksustamise hinna alusel. Kohalikud omavalitsused saavad kohustuse esitada alates 2015. aastast Maksu- ja Tolliametile maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed maamaksu infosüsteemi kaudu. Kehtestatakse avalikult kasutatavate maade loetelu. Eelnõu seadusena jõustumise korral ei maksta maamaksu üldkasutatava maa sihtotstarbega maalt ja avaliku veekogu, avalikult kasutatava veekogu ning avalikult kasutatava tee aluselt maalt. Seadus plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2015.
Kolmas küsimus: "Kui palju prognoosite 2014. aastal maamaksuteemalisi kohtuvaidlusi?" Me ei tegele kohtuvaidluste arvu prognoosimisega. Kindlasti on ebaõiglane väita, et valitsus saadab siia praaki. Seaduseelnõude kohta võib olla erinevaid arvamusi, aga ebaõiglane on rääkida, et teile saadetakse siia praaki. Kodualuse maa maksuvabastus on teatavasti ülimalt vastuoluline meede nii sotsiaalses mõttes kui ka piiritlemise mõttes. Sealt tulevad need vaidlused, mida juristid peavad lahendama. Kohus menetleb piiripealseid juhtumeid, aga ta ei anna hinnangut meetme sisukusele, näiteks sotsiaalsele sisukusele. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Palun, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Ma tean teie skeptilist meelestatust maamaksu ärakaotamise suhtes, aga minu küsimus on ikkagi nende korteriomanike kohta, kes elavad kortermajas, mille alumisel korrusel on kas apteek, kontor või mis tahes äripind. Ma arvan, et selliseid kortereid võib olla tuhandeid. Nendes elavad inimesed peavad maksma maamaksu, kuid mõni teine inimene, kes elab märksa suuremas majas, kus ei ole sellist äripinda, ei pea seda maksma. Kui palju neid kohtulahendeid siis olema peab, et te siiski selle teema üle vaataksite? Kodu on kodu. Kui tahetakse anda hüvitist maamaksuvabastuse näol, siis tuleks seda anda igale koduomanikule.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kodu on tõepoolest kodu, ainult et sellist juriidilist piiritlemist, et kodu puhul ei pea maksu maksma, kusagil ei ole. Kodu legaaldefinitsioon üldse seadustes puudub. Nii et ikkagi tuleb see poliitiline idee panna rakendamiskõlblikku vormi ja mitte muuta maamaksu peamaksuks. Päris niimoodi ei saa erinevaid makse segamini ajada, et mida rohkem elab kuskil inimesi, seda rohkem maad on seal maksuvaba. Kui maja all on ärimaa, siis on loogiline, et kas muudetakse maa sihtotstarvet või see äri, kes seal tegutseb, maksab maamaksu ära. See on tururegulatsiooni küsimus. Ka minu kodu all on äripinnad, aga ma küll ei ole osanud pisaraid valada, et kellelgi tuleb seal mingit maamaksu maksta. Kortermajas on maamaksusumma väga väike. On ettevõtmise küsimus, kuidas need rendipinnad selle maksukoormuse ära jagavad. Keegi ei ole öelnud, et ärialune maa peab olema maksuvaba. See ei ole loogiline. Ma viitan veel kord rahvusvahelistele ekspertidele, kes peavad maamaksu väga õiglaseks maksuks, mis hästi laekub, on majandusele ohutu ja on ka selles mõttes positiivne, et tagab piiratud ressursside efektiivsema kasutamise. Selles on selle maksu majanduslik mõte, siin ei ole mingisugust kiusu. Riigieelarve või omavalitsuste eelarve ei ole prügikast. Me ei peaks hirmsat ebaõiglust nägema selles, et keegi peab sinna midagi maksma.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ma sain aru, et te kinnitasite, et küsimusi on. Arupärimise põhjal otsustades tekitavad probleeme konkreetsed nüansid. Ma ei saanud aga vastust küsimusele, kas ministeerium kavatseb reageerida nendele probleemidele, mille olemasolu te ise kinnitasite. Kui ta reageerib, siis mida ta kavatseb teha ja kui palju see aega võtab? Või kavatseb ta jätta need probleemid praegu külmutatuks, kasutab sellist meetodit?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ministeerium kavatseb reageerida nii palju, kui kohus meid sunnib. Aga me ei ole kordagi kiitnud seda seadust kui väga õilsat meedet. Tegelikult võiks ikkagi makse korjata sealt, kust neid on kõige õiglasem korjata ja kus nad on majandusele kõige ohutumad. Me ei sea eesmärgiks lõputut maamaksuvabastust, näiteks nii, et kui korterisse kolib 50 inimest, siis kõigile neile laieneb maksuvabastus. See maks ei ole peamaks. Vaatame, mis kohus ütleb, ja selle järgi toimime.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Teatavasti on elamumaa maksust vabastatud. Teine tingimus on, et see peab olema kodualune elamumaa ehk seal peab asuma inimese kodu. Aga on väga palju elamumaad, kus otseselt kellegi kodu ei ole. Mõnel inimesel on ju mitu kinnistut jne. Kas te oskate öelda, kui suur protsent kogu elamumaast on maksust vabastatud, st on kellegi kodualune maa? Kas te oskate seda protsenti öelda?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Oi, niimoodi peast küll ei oska. Aga teie käest tahaksin küsida, kuidas te saate siin hakata kiitma astmelist tulumaksu, kui te maa puhul toetate astmelist mittemaksustamist ja toetate kõige jõukamate inimeste ehk eelkõige Tallinna kõige magusamate kruntide maamaksuvabastust. Ma saan aru neist, kes on vaadetelt parempoolsed ja peavad seda õiglaseks, aga teist ma aru ei saa. Pange ikkagi süsteemi see, mida te taotlete. Tallinnas on, kui ma ei eksi, n-ö magusamates rajoonides maa maksustamise hind 700 euro kandis, samas kui kuskil Lõuna-Eestis on see pigem 70 euro kanti, kui sedagi. Te võiksite neid küsimusi esitada hoopis teise nurga alt, kui arvestada teie ilmavaadet, mida te deklareerinud olete.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Maamaks kohalikes omavalitsustes on 0,1–2,5% maa maksustamise hinnast. Nagu ma mäletan, ei ole seda kunagi korrigeeritud. Kas me elame veel 10–15 aastat nende määradega edasi või teil on oma vaade sellele? Kas siin oleks vaja muutust?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Mul on muidugi oma vaade maamaksule, aga ma ei pea seda rahandusministrina deklareerima enne, kui see saab valitsuse programmiks. Aga selge on see, et lähiajal midagi selles süsteemis muutumas ei ole. Ma arvan, et need koefitsiendid ei ole kõige suurem küsimus maamaksu regulatsioonis.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Avan läbirääkimised. Kutsun kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni.

Kadri Simson

Ma tulen siia kõnetooli ette valmistamata ja ainult seetõttu, et Jürgen Ligi oma tavapärases tõreduses pani meile süüks midagi, milles me süüdi ei ole. Kolleeg Kalev Kallo juhtis oma küsimuses väga kohaselt tähelepanu sellele, et mitte kogu elamumaa Eestis ei ole kodualune elamumaa. Mõned korterid või majad on omaniku teine, kolmas või neljas kinnistu ja nende eest tuleb maksta maamaksu. Mõned korterid või majad on nende omanduses, kes pole ennast Eestis elanikuks registreerinud, vaid elavad kuskil mujal, ja ka nende korterite või majade eest tuleb maksta maamaksu. See oli korrektne küsimus selle kohta, kui palju on kodualuse maa maksu kaotamine praegu kohalike omavalitsuste eelarvetest maamaksu välja viinud.
Keskerakonna arupärimine ei olnud selle kohta, kas peaks tegema kingitusi kõige jõukamatele. Nagu teada, ei ole see meie põhimõte olnud. Aga kui üks koalitsioonipartner on sellise lubaduse andnud, siis ei tasuks öelda, et kui inimesed elavad näiteks Võrus, Valgas või Kohtla-Järvel või miks mitte ka Pärnus, Tallinnas või Tartus sellises kortermajas, mille alumisel korrusel on toidupood juba sellest ajast saadik, kui see maja ehitati, või juuksuritöökoda, miks mitte ka apteek, siis nende inimeste majanduslik olukord oleks nagu parem kui neil inimestel, kes elavad eramus. Neid ei peaks kindlasti süüdistama, et nad liiga hästi elavad. Näe, milline luksus, alumisel korrusel on äriettevõte! Need inimesed on praegu maksustatud maamaksuga, kuigi nende kodu ei peaks sellega maksustatud olema, sest selline oli koalitsiooni lubadus.
Nii et me ei tahtnud üldse mitte selle üle vaielda, kas maamaksuvabastus on kingitus kõige jõukamatele. Tõenäoliselt ta seda on. Aga kui valitsus juba selliseid kingitusi teeb, siis ei peaks kortermajades elavaid inimesi erinevalt kohtlema. Neid inimesi ei peaks kohtlema teisiti kui eramajaomanikke. Ilmselt jõuab see teadmine ministeeriumile kohale kohtuotsuste kaudu ja mingi lahendus siiski tuleb. Aga mõnel esmaspäeval on ministril ka paremad ajad ja siis on need arutelud siin sisukamad. Nii et tänan tähelepanu eest ja loodan, et sellel aastal ikkagi probleemile lahendus leitakse! Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Lugupeetud rahandusminister soovib ka veel oma sõna öelda.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud arupärijad! Austatud Riigikogu liikmed! Ma kordan siis selle tuttava jutu üle, et ega ma ka ei kavatsenud siia pulti tulla, aga näed, läks niimoodi. Ma ei oleks tahtnud kuidagi küsijate kohta omadussõnu kasutada, aga kuna nemad minu kohta kasutasid, siis ma jätkan samas stiilis. Kadri oma tavapärases õeluses pani mulle sõnu suhu ja pani isegi küsijale sõnu suhu. Mina ei märganud, et küsija oleks mult küsinud, kui palju läheb eelarvest selle seaduse tõttu raha välja. Sellist küsimust lihtsalt ei olnud. Teiseks ei ole ma andnud ka selliseid vastuseid, nagu väideti, küll aga olen ma andnud sisulisi vastuseid. See oli sisuline debatt, mida ma püüdsin tekitada. Kortermajade puhul ei saa ühelgi juhul rääkida väga suurest maamaksukoormusest. See võib olla küsimus mõne paarismaja puhul, kus on vähe omanikke, või ridamaja puhul, aga sedagi jõukamates piirkondades. See ei ole nii suur sotsiaalne küsimus, et seda peaks siin hüperboolide abil esitama.
Küll aga on maamaks tõesti suur probleem Tallinnas. See ongi põhiliselt Tallinna probleem. Küsige mujalt valitud või mujal elavatelt rahvasaadikutelt. Teie olete ka vist mujalt valitud, aga elate Tallinnas. Tegelikult on see ikkagi Tallinna kõige jõukamate piirkondade probleem, et kohati on maks väga kõrge. Palun vabandust, ma ei taha poliitiliselt vastanduda, aga sellele eelnõule reageeris kohalik omavalitsus, kes tõstis minu teada äripinna maamaksu maksimaalseks ja kokkuvõttes tuli sellest võitjana välja. Suurema maksu said kaela ka need, kelle elamu või korter asub osaliselt ärimaal. Veel kord ütlen, et see ei ole peamaks, mida peaks käsitlema isikute kaupa. On igati loogiline, et seda on algusest peale käsitletud kruntide kaupa. Mina ei tunne ennast väga õnnelikuna sellepärast, et minu maja all on juuksuritöökoda, mingi arvutiäri ja veel midagi, küll aga arvan, et kui regulatsioon on selline, siis need ettevõtted peaksid maamaksu ära maksma. Mina arvan, et see on nii. Kas igal konkreetsel juhul on võimalik õiglust saavutada? Kas seda on võimalik niimoodi teha, et kui juuksuritöökoja peal elab rahandusminister, siis ta teeb sellise seaduse, mis muudab kõik need majad maksuvabaks? Mina elan siin, ehitage kas või oma tehased minu maja alla ja ma vabastan teid maksust! Võib-olla võtan väikest pistist ka.
Võtke ikkagi maksudebatti sisuliselt ja ärge sildistage inimest, kes püüab teiega debatti arendada! Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Lõpetan läbirääkimised.


3. 15:47 Vaba mikrofon

Esimees Ene Ergma

Kolleegid! Peale minu haamrilööki on võimalik registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Ma tulin siia pulti teile rääkima ühest väga meeldivast sündmusest, milles Eestil on olnud võimalus osaleda juba 21 aastat. Berliinis toimub nimelt rahvusvaheline toidumess, mis kestab kümme päeva ja on väga oluline üritus. Eestil on seekord seal kuldkaart, nagu ma olen juba öelnud. Meil oli võimalus sisustada avatseremoonia ning reklaamida seal Eestit ja Eesti tooteid. Riigikogu väga paljudel liikmetel, kaasa arvatud maaelukomisjoni liikmetel, oli võimalus seal osaleda. Suur rõõm oli 5000 inimesele korraldatud presentatsiooni pealt vaadata. Seal oli kultuuriprogramm ja muidugi ka toitlustati 5000 inimest üle maailma. Peab ütlema, et kui kultuuriprogramm jäi mõnevõrra nõrgaks, siis maitsev toit kompenseeris selle. Ma olen saanud ülipositiivset tagasisidet selle õhtu kohta.
Ma toon välja selle ürituse statistika. Selle algus ulatub juba 1926. aastasse. Tõsi, sõja ajal jäid messid ära. Eesti osaleb sellel messil 1993. aastast ja alates 1998. aastast korraldab seda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Seega on tal väga pikaajalised kogemused, kuidas Eesti toiduainetööstust, turismi ja meie mahetooteid sakslastele tutvustada. Ka sellel aastal oli meie valik võrratult hea. Esindatud olid kalatooted, rukkileib, õlu, Vana Tallinn, milleta ei saa Saksa turule minna, ja juust.
Miks ma selle välja toon? Sakslased hindavad kvaliteetset toitu. Neil on välja töötatud ka kvaliteedi hindamise süsteemid, mille järgi on Eesti toiduturu jaoks loodud kaks märki: pääsukese- ja ristikumärk. 2013. aastal said esimesed Eesti tooted – E-Piima kaks juustusorti – sellel messil medali, üks sai pronks- ja teine kuldmedali. Need ajalooliselt tähtsad tooted olid Eesti stendil saadaval. Sakslased oskavad selliseid asju hinnata.
Toidumessil osales 70 riiki. Ka sel aastal prognoositakse, et messil käib 500 000 inimest. Messiala on 124 000 ruutmeetrit suur. Need arvud on ju kolossaalsed. Küll on tore, et Eestil on olnud võimalus seal osaleda ja Eestit tänu sellele messile väga hästi tuntakse.
Ma kasutan võimalust ja tänan siit puldist neid inimesi, kes seda kõike korraldasid. Ma tänan Eesti Peakokkade Ühendust, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Põllumajandusministeeriumi ja selle ametnikke ning loomulikult kõiki Eesti toiduainetööstuse ettevõtteid, kes on läbi aegade sellel messil osalenud ja aru saanud, et see on äärmiselt oluline just nimelt meie ekspordi huvides! Suur tänu teilegi kuulamast, kes te siin saalis olete! Ma arvan, et järgmistel kordadel võiksite te kõik sellele messile minna. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Ester Tuiksoo! Palun kõnepulti kolleeg Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Austatud kolleegid! Kindlasti on nii mõnigi teist teinekord mõelnud, millest see küll tuleb, et Skandinaavia riikide tipp-poliitikute hulgas on väga palju neid, kellest terves maailmas väga lugu peetakse. Lühimeenutusena mainin sellega seoses, et Trygve Lie Norrast oli ÜRO esimene peasekretär ja rootslane Dag Hammarskjöld väga edukas ÜRO peasekretär. Me kõik mäletame veel üsna hästi Martti Ahtisaari erakordset läbilöögivõimet nendes pingekolletes, kus oli tarvis rahuläbirääkijaid, et hoida ära kõige hullemat. Täpselt sama suutis ka Alexander Stubb, kui oli Venemaa ja Gruusia relvakonflikt.
Meil ei ole see õnnestunud, ei ole õnnestunud ka lätlastel ja leedulastel. Ilmselt osaliselt 50-aastase Nõukogude okupatsiooni tõttu, kuid tõenäoliselt pole see ainus põhjus.
Teades oma kunagise töö tõttu rohkem just soomlaste hingeelu, võin kinnitada, et omavahelistes vestlustes, kitsas ringis kasutavad nad teinekord oma kolleegide kohta küllaltki jõulisi väljendeid. Nende hulgas on kindlasti ka seda laadi sõnu nagu "jobud". Kuid soomlastel on erakordne oskus, et kui nad lähevad avalikkuse ette ja debateerivad oma poliitiliste vastastega, siis nad mitte kunagi mitte midagi sellist ei ütle.
Ma olen alati arvanud, et Eesti väljend "Meest sõnast, härga sarvest" tähendab muu hulgas seda, et mees teab, mida ta ütleb, ja oma sõnast ei tagane. See toob meid loomulikult nüüd üsna lähedale sellele, et minister Juhan Parts kasutas sõna "jobud" oma Leedu kolleegi kohta, õigemini mitte üksnes ühe kolleegi, vaid tegelikult terve valitsuse kohta. Õnneks on see konflikt üsna rahumeelselt lahenemas. Tuleb välja, et Juhan Parts on juba vabandust palunud, kuigi ma ei saa aru, miks mitte oma Leedu kolleegi või Leedu valitsusjuhi poole pöördudes, vaid Leedu suursaadikuga vesteldes. Aga tühja sellest.
Kuid rahvas väga sageli sildistab ja rahvale jäävad paljud asjad meelde. Ma mäletan seda aega – osaliselt ei olegi see veel lõppenud –, kui leedulased olid ärritunud ja solvunud selle pärast, et üks kunagine Eesti välisminister oli nende arvates kasutanud üleolevaid repliike Leedu rahva ja ka lätlaste kohta. See välisminister armastas kanda kikilipsu. Asi läks isegi nii kaugele, et ühes Leedu huumori- ja satiirisaates osales üks nukk, kes oli samamoodi riietatud.
Nii et selliste sõnadega peab olema erakordselt ettevaatlik. Balti riikide koostöö ei ole kõigest hoolimata ju ideaalne. Meil on mõned üksikud suured eesmärgid, mille suhtes meie arvamused on väga lähedased. Kuid niipea, kui me läheme natuke konkreetsemaks, on see siis julgeolekuküsimus või energeetikaküsimus, me näeme, kui palju erinevusi meil tegelikult on. Päris hea näide on Rail Baltic.
Seda laadi sõnu võiksid poliitikud kasutada võimalikult vähe, parem veel, kui üldse mitte. Loodame, et leedulased ei hakka eestlasi nimetama jobudeks, ja loodame, et nad ei hakka tulevikus rääkima eestlastest ka kui Tuha-Juhanitest. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Enn Eesmaa! Rohkem kõnesoove ei ole. Head kolleegid, istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.57.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee