Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Aseesimees Laine Randjärv

Austatud Riigikogu! Tere päevast, austatud ministrid! Alustame 4. detsembri infotundi. Teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 29 Riigikogu liiget, puudub 72.
Tänases infotunnis osalevad peaminister Andrus Ansip, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja rahandusminister Jürgen Ligi.


1. 13:01 Kiirabireform

Aseesimees Laine Randjärv

Esimese küsimuse on esitanud Valeri Korb peaminister Andrus Ansipile ja teema on kiirabireform. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Käesoleval ajal kehtiva sotsiaalministri käskkirjaga 2007. aastast rahastatakse riigieelarvest vähemalt 90 kiirabibrigaadi, millest kuus on reanimobiilibrigaadid ning 84 õe- ja arstibrigaadid. Terviseameti peadirektori käskkirjaga veebruarist 2013 määrati kiirabibrigaadide arv, mis hakkavad tegutsema 1. jaanuarist 2014. Käskkirjas on kiirabibrigaadide arv kokku 117, st pluss 27. Kui suure arvu kiirabibrigaadide rahastamine on tagatud järgmise aasta riigieelarvest ja kuidas tagatakse arstibrigaadide finantseerimine?

Peaminister Andrus Ansip

Järgmisel aastal suureneb kiirabibrigaadide rahastamine käesoleva aasta tasemega võrreldes suurusjärgus 5% ja see maht saab olema suurusjärgus 7 miljonit eurot. Te väitsite, et kiirabibrigaadide arv järgmisel aastal kasvab. See on tõesti nii. Jutud sellest, et järgmisel aastal võib kiirabibrigaadide arv kahaneda, ei vasta kindlasti tõele. Kiirabibrigaade saab olema rohkem. Kui neid praegu on 90, siis reformi tulemusena peaks neid olema 117.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valeri Korb, esimene täpsustav küsimus!

Valeri Korb

Aitäh vastuse eest, lugupeetud härra peaminister! Suur segadus kiirabiteenuse osutamisel on Virumaal, mis on jagatud kaheks teeninduspiirkonnaks, Harju-Viru ja Virumaa piirkonnaks. Terviseamet on mõlemas piirkonnas teinud halduslepingu sõlmimise ettepaneku AS-ile Karell Kiirabi. Seni nendes piirkondades kiirabiteenuseid osutanud Rakvere Haigla AS ja SA Ida-Virumaa Kiirabi on otsustanud Terviseameti tehtud ettepanekud kohtus vaidlustada. Mu küsimus ongi, kas Terviseamet kavatseb sõlmida Harju-Viru ja Virumaa piirkonnas kiirabiteenuste osutamiseks halduslepingu AS-iga Karell Kiirabi, kellel puuduvad nõuetele vastavad tehnilised vahendid ja nõutavad töötajad.

Peaminister Andrus Ansip

Ma pean tunnistama, et see küsimus on peaministri tarvis küll liiga spetsiifiline. Ma tean, et ka Ida-Virumaal on kuulutatud välja hange kiirabiteenuse osutaja leidmiseks. Ma tean ka seda, et esimene hange ei õnnestunud, usaldusväärset kiirabiteenuse osutajat ei leitud. Teine hange on õnnestunud, kuid see hankes osalenu, kes ei osutunud võitjaks, on hanke tulemused vaidlustanud. Missugune on vaidlustuse seis praegu, on mulle teadmata. Ilmselt on see kohtu kommenteerida, mitte peaministri kommenteerida.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valeri Korb, teine täpsustav küsimus!

Valeri Korb

Aitäh, härra peaminister, vastuse eest! Kolmas küsimus ongi seotud just nende konkursside läbiviimisega. Halduslepingute sõlmimiseks viidi 2013. aastal läbi kiirabiteenuse osutamise konkursid kümnes piirkonnas. Esimene konkurss ei andnud kolmes piirkonnas tulemust ja kolmes piirkonnas on konkursi läbiviimine tekitanud kohtuvaidluse. See, et kümnest piirkonnast viies on konkursi läbiviimisel tekkinud probleemid, iseloomustab konkursi ettevalmistamise ja läbiviimise kvaliteeti. Terviseameti edastatud teave konkursi tulemuste kohta ei anna selgust, mille poolest olid valitud pakkujad teistest paremad, halduslepingute sõlmimise konkurss ei ole läbipaistev ega kontrollitav. Minu küsimus ongi seotud sellega, kas valitsus kavatseb korraldada kiirabiteenuse konkursi üle järelevalvet või ei?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Selliste konkursside korraldamiseks on ette nähtud kindlad protseduurireeglid. Kui mõne osapoole meelest ei ole kõiki protseduurireegleid järgitud, siis on ette nähtud ka väga selge vaidlustamise kord. Ida-Virumaa juhtumi puhul, nagu ma aru saan, ongi hange praegu vaidlustatud. Ma olen päris veendunud, et lõppkokkuvõttes langetab kohus otsuse ja kiirabiteenuse osutaja Ida-Virumaale leitakse. Valitsus ei korralda hanget, valitsus pole ka see, kes peaks tegema järelevalvemenetlust. Kui probleem, millele teie praegu osutate, tuginedes põhiliselt ühe maakonna näitele, on üldisem ja üldistatav, siis ma ei välista, et peaks sekkuma ka valitsus või Riigikogu. Mulle teadaoleva põhjal praegu sellise juhtumiga tegemist ei ole. Tegemist on ühe vaidlustajaga, kes on hankel osalenud, kuid kes pole hanget võitnud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud härra peaminister! Tõepoolest, kiirabibrigaade luuakse juurde ja neid saab olema saja ringis, aga vaid 15 neist on arstibrigaadid. Nii et kogu see juurdetulek on meditsiiniõdede baasil. Meditsiiniõed ise ütlevad ka, et nendele ei meeldi täita arsti ülesandeid. Samuti teame, et arstidel on tunnimaksumus tunduvalt kallim, 8 eurot, õdedel on  4,5 eurot. Kas te ei arva, et sellega seoses meie arstiabi kvaliteet halveneb? Me teame, et koondatavaid arste ei panda tööle näiteks erakorralise meditsiini osakonda, kuigi võiks ju panna, nad koondatakse ja siis lähevad nad loomulikult välismaale. Aga põhiline on just kvaliteet.

Peaminister Andrus Ansip

Ma ei ole väga hea kiirabi spetsialist, aga mulle teadaolevalt praegu, enne reformi on meil 16 arstibrigaadi, pärast reformi või reformi käigus peaks neid olema 15. Niisiis mingit olulist muutust arstibrigaadide arvus Eestis ei tule. Ka koondamisest ei saa rääkida mitmuses. Kui 16 arstibrigaadist jääb järele 15, siis see ei ole mingisugune ulatuslik arstibrigaadide vähendamine. Jah, ulatuslik on õebrigaadide arvu suurendamine, aga see on üldine. Kiirabibrigaadide arvu suurendatakse ja see suurendamine on tingitud eelkõige sellest, et inimelude päästmisel on kõige olulisem kiirus. On leitud, et praegune struktuur, kus on – ütlen jälle mälu järgi – 54 piirkonda, milles kiirabibrigaadid tegutsevad, on liiga killustav. Reformi järel saab olema kümme piirkonda, aga kümnes piirkonnas saab tegutsema rohkem kiirabibrigaade, st kiirabiteenuse osutamine muutub efektiivsemaks, kiiremaks ja lõppkokkuvõttes peaksid patsiendid seeläbi võitma.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma ei ole teie arvamusega nõus, et patsiendid võidavad. Minu meelest on see kiirabireform üksjagu läbi kukkunud. Kui te ütlesite Valeri Korbile, et need probleemid on ainult Kohtla-Järve kandis, siis ma toon teile näiteks Lõuna-Eesti  ja küsin teie käest, kas tasub selliseid konkursse korraldada, mille tulemusena Tõrva hakkab teenindama Räpinat, Pärnu Rannapungerjat ja umbes niimoodi edasi. Milleks me sõiduvahemaid niimoodi pikendame? Seesama Põlva võiks teenindada Põlvat ja Valga Valgat. Mulle tundub, et see reform on üksjagu, vähemalt ühe jalaga läbi kukkunud ja mingisugusest arstiabi kvaliteedi paranemisest küll rääkida ei saa. Ma arvan, et teil on valed numbrid selle kohta. Eks me tulevikus vaatame, kui palju väljakutsete puhul surnuid rohkem on kui praegu.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Minu arusaamine on ikkagi selline, et need brigaadid, kes mingis piirkonnas kiirabiteenust osutavad, asuvad kohapeal. Kiirabiteenuse osutamisel on kindlasti üheks eelduseks lähimuse põhimõte, mitte et kiirabiteenust osutatakse kuskilt kaugelt, kus konkreetne sihtasutus või äriühing on registreeritud. See arusaamine ei pea küll paika. Kiirabiteenuse osutaja peab olema selles piirkonnas, kus teenust osutatakse, ning sellest printsiibist lähtudes on ka see reform kavandatud ja korraldatud. Patsiendid võidavad kindlasti selle läbi, et teenuse osutajaid, ma mõtlen kiirabibrigaadide arvu, tuleb juurde.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Me oleme esimese teema ammendanud.


2. 13:12 Riigieelarve koostamine ja menetlemine

Aseesimees Laine Randjärv

Läheme järgmise küsimuse juurde. Järgmine küsija on Helmen Kütt, küsimus on rahandusminister Jürgen Ligile ning teema on riigieelarve koostamine ja menetlemine. Palun, Helmen Kütt!

Helmen Kütt

Tänan, proua eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Eile tähistati kogu Euroopas rahvusvahelist puuetega inimeste päeva. Eestis tähistati seda ka juba 21. korda. Toimus suur konverents, kus esines sotsiaalminister härra Taavi Rõivas ning ettekande pidas Ene Ergma. Aga riigieelarve teisel lugemisel siin suures saalis oli paljudele rahvasaadikutele, nende hulgas ka minule, üllatus, et kuigi president kuulutas juba 20. juunil välja seaduse, mis puudutab õppelaenude kustutamist sügava puudega laste vanematel, kes oma lapsi hooldavad, puudus eelarvest selleks ettenähtud raha. Minu küsimus ongi, kuidas see võimalik on, et Riigikogu on vastu võtnud seaduse, president on selle välja kuulutanud, see on avalikustatud Riigi Teatajas, aga teisel lugemisel eelarves see raha puudus.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma olen selle teemaga kokku puutunud, aga hetkeseisus päris kindel ei ole. Eeldan, et te olete selle fakti üle kontrollinud, nii et sellega saab veel kolmanda lugemise ajal tegelda. Iseenesest on see peegeldus väga halvast rahanduspraktikast, kus rahandusega tegelevatest inimestest mööda minnes tekitatakse eelarvele rahaline koormus. Kui me oleme valitsuses selliseid asju algatanud, siis on alati rahandusministri silm see, mis siis kas pakub välja rahalise piirangu või näeb ette, et uus regulatsioon leiab kajastamist kõigepealt riigieelarve eelnõus ja siis riigieelarves. Aga see tuli ühest Riigikogu komisjonist sellisel moel, et informatsioon lihtsalt ei liikunud ning arvamuse andmine ja eelarves arvestamine jäi ära.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Helmen Kütt, esimene täpsustav küsimus!

Helmen Kütt

Ma tänan vastuse eest! Ma kindlasti ei ole teiega sama meelt selles, et ainult need eelnõud, mis tulevad Rahandusministeeriumi kaudu, on head eelnõud ja rahvasaadikutel või fraktsioonidel siin saalis ei ole põhjust ühtegi eelnõu esitada. Ma tahan just väga tunnustada kultuurikomisjoni ja härra Urmas Klaasi, kes selle seaduse menetlemisel said aru tegelikust vajadusest, et käsitleti nii sügava puudega kui ka raske puudega laste vanemate probleemi ja leiti kena kompromiss sügava puudega laste vanemate puhul. Aga kui seadus on siiski pool aastat enne uue eelarveaasta algust vastu võetud ja välja kuulutatud, siis on ju ministeeriumidel piisavalt aega omavahel koostööd teha. Tegelikult ma oleksin tahtnud küsida, kas kolmandal lugemisel on see raha eelarves sees, aga ma saan aru, et te ei oska täna sellele vastata.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Seda ma oskan küll öelda, et te panite mulle praegu sõnu suhu. Ma ei ole kunagi öelnud, et eelnõusid võib esitada ainult Rahandusministeerium. Ma ütlesin, et kõigil eelnõudel peab olema peal eksperdi pilk, rahandusküsimustel rahanduseksperdi pilk, ja see informatsioon peab liikuma. Selle muudatuse tegemine on halvasti korraldatud. On vana tõde, et põrgutee on sillutatud õilsate kavatsustega. Kui teha mingisuguseid asju väga suure südamega, aga tegevust halvasti korraldades, siis tuleb hea asja asemel allakäik. Olge Riigikogus teinekord selles mõttes avatumad, et kui te midagi teete, siis laske arvud üle kontrollida ja kontrollige varakult üle ka see, kas informatsioon liigub. Mis puutub õppelaenu kustutamisse, siis ma arvan, et see on üldse vale tee puudega inimeste peresid toetada. See on ebaproportsionaalne ja toetuse sõltuvusse panemine sellest, kas laenu on võetud või mitte. See on vale tee. Kõiki puudega laste peresid peaks koheldama võrdselt ja kindlasti paremini, kui neid praegu koheldakse. Ma arvan tõesti, et puudega inimesi ja nende muresid on vähe arvestatud, võrreldes mõne jõulisema huvigrupiga Eesti ühiskonnas. Aga õppelaenu võtmine ei tohiks olla kriteerium nende toetamisel. See on kindlasti vale.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Helmen Kütt, teine täpsustav küsimus!

Helmen Kütt

Austatud rahandusminister! Me oleme kindlasti eri arvamusel, sest teie olete rahandusspetsialist ja mina sotsiaalvaldkonda tundev inimene. Aga selles olen ma küll kindel, et need inimesed võtsid õppelaenu, kui nad olid noored, armunud, abiellusid ja nende perre sündis sügava või raske puudega laps. Sellest tulenevalt ei saa nad asuda tööle ja õppelaenu ei ole võimalik tagasi maksta 25 eurost. Minu meelest on lausa inetu öelda, et see on vale tee nende perede aitamiseks. Mul ei olegi tegelikult küsimust. Ma väga loodan, et kolmandal lugemisel on see summa eelarves sees, aga juhul kui seda seal ei ole, tuleb Riigikogu saalis enne eelarve vastuvõtmist see varem vastuvõetud seadus tühistada.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Pean väitele siiski vastama. Kordan üle: ma ei nõustu teiega, et puudega inimese pere peab toetuse saamiseks võtma õppelaenu. Ei ole niimoodi, et kõik nad on võtnud õppelaenu pärast lapse sündi, mõni on võtnud ka enne. See ei tohigi olla aluseks toetuse saamisel või sellest ilmajäämisel. Puudega inimeste toetused peavad olema süsteemsed, arvestama mitte ainult õppelaene, vaid ka muid riske. Pered peaksid olema võrdselt koheldud. Veel kord: koheldud paremini kui seni, aga võrdselt.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof

Austatud minister! Möödunud aastal andsite väga paljudele lastega peredele lootust, et nad hakkavad saama selle aasta juulist vajaduspõhist peretoetust. See 9-eurone vajaduspõhine toetus lapse kohta kuus oleks pidanud jõudma enam kui 30 000 pereni. Vajaduspõhist peretoetust saab praegu 3370 lastega peret – kontrollisin järele – ja riigieelarvest kulub selleks 51 411 eurot. Minu küsimus on: kas siin on olnud rahanduseksperdi pilk peal, et raha mitte kulutada? See suure käraga reformiks nimetatud muudatus toetuste maksmisel aitab ju ainult kümnendikku nendest peredest, keda te lubasite vaesusest välja aidata. Kas seda summat ei oleks pidanud eelarvega suurendama?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma olen natuke üllatunud. Mind on kutsutud kohale rääkima eelarve koostamisest ja nüüd hakkab siin domineerima, mis seal salata, üks täiesti sotsiaalministri valdkonda kuuluv küsimus. Ma püüan siis kõigele vaatamata vastata. Milline on täpselt toetuse saajate hulk, seda arvu ei olnud mul loomulikult võimalik kaasa võtta. Aga reform see kahtlemata on, kui universaaltoetused muudetakse vajaduspõhisemaks, kui alates kolmandast lapsest toetatakse peresid rohkem. Seal ju neljakordistatakse toetusi, toetustesse tuuakse sisse vajaduspõhisuse element. Ma arvan, et see on ülimalt õige viis lapsi toetada. See on tegelikult ainus viis, kuidas ühiskond jõuab nõrgemateni. Kui me saame kõik ühtemoodi toetust, meie siin saalis näiteks võrdselt töötuga kusagil Lõuna-Eestis – viitan teie valimispiirkonnale –, siis me jõukamaks ei saa. Siis meil jääb tegelike kannatajate elu parandamiseks raha vähemaks. Jagame üksteise vahel, kogume üksteiselt maksud kokku ja jagame üksteisele võrdselt tagasi – see ei ole õige tee!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Järgmise aasta eelarve menetlemisel Riigikogus on peaaegu kõige rohkem teemaks olnud ettevõtete sõiduautode käibemaksuga maksustamine. Mina ettevõtjana ja ma tean ka paljusid teisi ettevõtjaid, kes põhimõtteliselt võib-olla selle vastu ei olekski. Vastu ollakse just sellepärast, et see tuli nagu üleöö, enne läbi rääkimata. Nüüd te tulete uuesti siia ja pressite selle maksu peale. Kas siis tõesti eelarve on nii pingeline ja seda raha kuskilt mujalt ei leia, et saaks järgmisel aastal nende sõiduautode maksu enne tõsiselt läbi rääkida ja siis kehtestada? Ma ei saa aru, miks te seda n-ö pressite ja punnite.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! See on väga sümpaatne, et te saate aru põhjusest, mis on selle eelnõu esitamise taga. Põhjus on eelkõige see, et autode ostmine firma nimele on suure maksusoodustusega. See on täpselt tagurpidine pilt sellest, mis toimub mujal Euroopas, kus sõiduautodele kehtivad mitmesugused lisamaksud. Selle asemel et nende ostu soodustada, ei lubata enamasti käibemaksu üldse tagasi küsida ja autodel on veel lisamaksud. Eelarveküsimus on praegu suuresti ka juriidiline küsimus. Riigikogu, kui ta vähendab tuluallikaid, peab vähendama ühtlasi kas kulusid või tulusid. See ei ole ka mingisugune eelarve tasakaaluga seotud kinnisidee, meie eelarve ei ole tasakaalus, põhieelarve on isegi korralikus miinuses. Aga see on täiendav argument, et mitte lihtsalt panna kirja maks, mis on väga ära põhjendatud, millele sisulisi vastuargumente on tegelikult hästi vähe peale selle, et on kiirustatud. Üleöö on väike liialdus, see asi juhtus üle mõne öö. Nüüd on möödunud juba rohkem kui sada ööd, nüüd võiks selle argumendi maha võtta, mitte nõuda, et aega oleks tuhat või tuhat üks ööd.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Me oleme teise punkti teema ammendanud.


3. 13:24 Euroopa Kalandusfondi toetuste mõju aktiivse kalalaevastiku püügivõimsuse vähenemisele

Aseesimees Laine Randjärv

Läheme kolmanda punkti juurde. Neeme Suurel on küsimus põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile Euroopa Kalandusfondi toetuste mõju kohta aktiivse kalalaevastiku püügivõimsuse vähenemisele. Palun, Neeme Suur!

Neeme Suur

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud põllumajandusminister! Kalavarude kaitsmise eesmärgil on Euroopa Liit maksnud kalandusfirmadele toetusi kalalaevadest loobumise kompenseerimiseks. Sisuliselt tähendab see seda, et kui kalapüügifirma oma töökorras laeva veest välja tõstab ja vanarauaks katki lõikab ning sellega oma püügivõimsust vähendab, siis maksab Euroopa Liit talle arvestatava suurusega toetust. Eesti riik on rakendanud praktikat, et firmadele on püügivõimsus, millest nad on loobunud, n-ö vabade püügivõimsuste arvel tagasi antud, firmad on aga saadud toetusraha eest endale uued ja veel võimsamad laevad soetanud. Veel huvitavam on, et on juhtunud ka nii, et nendesamade toetusrahade eest ostetud laevad on samuti katki lõigatud, firmad on selle eest uuesti toetust taotlenud ja seda ka saanud. Kuidas te seda suurepärast skeemi iseloomustate?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kõigepealt tahan siin tunnustada Riigikontrolli, kes on kalanduspoliitika rakendamist auditeerinud ja leidnud üksikuid trikitajaid, kes püüavad teha n-ö rehepappi või teeselda abikõlblikkust ja saada niimoodi kerget raha. Põllumajandusministeeriumi ja ka PRIA igapäevane töö on selliste trikitajate püüdmine ja trikitajaid on aasta-aastalt vähemaks jäänud. Sellega me tegeleme nii kalandusfondi kui ka maaelu arengu fondi ja põllumajandusfondi raha kasutamist kontrollides. Minu arvates on Riigikontroll läinud liiga kaugele oma üldistusega, mis puudutab kalanduspoliitikat ja selle meetme rakendamist tervikuna. Ma pean selle meetme rakendamist tervikuna väga edukaks ja niisugusel kujul on seda ka väliseksperdid hinnanud. Ma ütleksin nii, et Riigikontroll on leidnud meepotist kärbse, aga ei ole märganud puude taga metsa. Kindlasti te esitate jätkuküsimusi ja siis ma saan teile ka selle mõtte lahti seletada, sest kahe minuti sisse see vastus praegu ära ei mahtunud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Neeme Suur, esimene täpsustav küsimus!

Neeme Suur

Aitäh, proua juhataja! Riigikontroll toob oma auditis ka väga konkreetse näite. Laevaomanik lammutas kaks laeva koguvõimsusega 331 kW, saades selle eest riigilt toetust 415 000 eurot. Ettevõtja reinvesteeris saadud toetuse, ostes 380 000 euro eest kaks uut laeva, mille koguvõimsus oli 574 kW. Seejärel otsustati üks nendest laevadest jällegi lammutada ja PRIA määras uuesti 548 000 eurot toetust. Riik kulutas 963 000 eurot ja lõpptulemusena oli firma püügivõimsus veel suurem kui enne selle skeemi rakendamist. Kuidas see skeem on kooskõlas Eesti seadustega ja Euroopa Kalandusfondi vastava meetme põhimõtetega?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kõigepealt te tegite oma küsimuses ühe suure vea. Teie väide ei vasta tõele, püügivõimsust ei anta kellelegi tagasi. Mitte keegi ei ole püügivõimsust tagasi saanud. Ärge raputage pead, nii on, tehke asi endale selgeks. Me võime selgitada seda ka kirja teel, me võime kokku saada ja suhelda. Kaheminutiliste vastustega on seda võib-olla võimatu teile selgeks teha, aga ma püüan. Meie eesmärk ja kohustus on vähendada kalalaevade registris püügivõimsuse üldmahtu. Iga toetuste abil lõikamisele ehk likvideerimisele mineva kalalaeva võrra vähendatakse kalalaevade registris püügivõimsust ja seda tagasi ei anta.
Samas oleme Eestis andnud laevaomanikele õiguse selle toetuse abil uuesti investeerida ehk renoveerida laevu, mis neile järele jäävad, või osta uus laev. Aga see ei või suurendada püügivõimsust, seda saab teha kas vabade võimsuste arvel või nende laevade arvel, mis laevaomanik viib registrist välja ilma toetust saamata või mis ta ostab kokku teistelt laevaomanikelt, kellel need võimsused on olemas. Nii võib ta oma püügivõimsust suurendada, aga registri üldmaht väheneb. Neid reegleid ja eesmärke on silmas peetud. Selle tulemusena oleme tabanud kaks kärbest korraga, täitnud kahte eesmärki: vähendanud riigi kalalaevade registris üldist püügivõimsust ja samas alles jäänud laevastikku renoveerinud, uuendanud, muutnud keskkonnasäästlikumaks, ajakohasemaks, vähem kütust tarbivaks, mis on olnudki tegelik eesmärk. See on olnud igati õige ja seda on hinnanud ka väliseksperdid. Esiteks on Eesti laevade lõikamine ehk siis võimsuste likvideerimine olnud sellel perioodil Euroopa Liidu kõige odavam, sest me oleme teinud seda vähempakkumise teel, ja teiseks on allesjäänud kalalaevastiku efektiivsus kasvanud meil ja inglastel kõige enam. Tervikuna on see igal juhul olnud väga õnnestunud meede.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Neeme Suur, palun teine täpsustav küsimus!

Neeme Suur

Aitäh, proua juhataja! Kui nüüd stenogrammist täpselt järele vaadata, siis ma olen väga teadlik sellest, et püügivõimsused on taastatud vabade püügivõimsuste arvel. Need on taastatud samadele firmadele, kes on saanud toetust püügivõimsusest loobumise eest. Olgugi et kõik tundub ja nagu ongi juriidiliselt korrektne, ma küsin siiski, kas PRIA on kohelnud selliste skeemide rakendamisel kõiki kalapüügiturul tegutsevaid ettevõtteid võrdselt ja kas Euroopa Liidu poolt ei tule mingeid sanktsioone seoses sellega, et 80% juhtudest on püügivõimsusest loobumise eest saadud toetused reinvesteeritud.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma vist ei ole vastanud selle konkreetse juhtumi kohta. Selline juhtum, kus toetusrahade abil, mis on mõeldud kalalaevastiku vähendamiseks ehk kalalaevade lõikamiseks, ostetakse uus laev ja sedasama uut laeva siis samuti lõigatakse ja saadakse toetust, ei ole kindlasti selle meetme eesmärk ja sellist trikitamist ei ole meetme väljatöötamisel silmas peetud. See ongi see koht, kus ma tänasin Riigikontrolli tähelepanu juhtimise eest. Me püüame kindlasti õigusakte muuta, et selline trikitamine tulevikus, uuel perioodil võimalik ei oleks. Aga see on üksikjuhtum, mis tuleb muidugi hukka mõista. Kõikide ülejäänud juhtumite puhul on see meede ennast õigustanud. Tahan juhtida tähelepanu, et Riigikontroll peaks tegelikult jälgima protsessi laiemalt ja vaatlema ka ajaliselt pikemat perioodi. Tegelikult kehtib meil praegu ka selline meede, mis võimaldab investeerida kalalaevastikku. See ei ole mitte see laevade lõikamise meede, vaid teine meede. Needsamad firmad, kes lõikavad ja vähendavad laevastikku, saavad ka teise meetme raha kasutada. Meie mõte oli, et nad saaksid ka lõikamismeetme raha kasutada investeerimiseks. Ei ole mõistlik kulutada seda raha Kanaari saartel suvitamiseks või suvila ostmiseks, vaid investeerida see tagasi laevastikku, et muuta see keskkonnasõbralikumaks, vähendades registri üldist püügimahtu. Nii et see on olnud igati mõistlik, et sama meetme raames on võimalik seda raha kasutada. Lisaks tahan juhtida teie tähelepanu sellele, et kuni 2004. aasta lõpuni oli Euroopa kalanduspoliitika kohaselt kõikidel liikmesriikidel võimalik investeerida kalapüügivõimsuse uuendamisse ja suurendamisse. Eesti ja mitmed teised Ida-Euroopa riigid liitusid aastal 2004 ja tekkis olukord, kus vanades Euroopa Liidu liikmesriikides oli uuendatud laevastik ja meil oli n-ö 30 aastat vana laevastik. See ei olnud teadlikult tehtud, see oli asjaolude kokkusattumine. Meie eesmärk on oma kalalaevastikku aidata, et see, mis alles jääb, oleks keskkonnasõbralik ja efektiivne. Nii et arvan, et üldine eesmärk oli väga õige.

Aseesimees Laine Randjärv

Härra minister, suur tänu! Katsume kahe minuti sisse ära mahtuda. Kohapeal registreeritud küsimus. Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Tunnen muret nende sadamate pärast, kus meie kalalaevastik randub. Me teame, et praegust finantsperioodi on jäänud mõned kuud, aga meie sadamate rekonstrueerimise toetusest on kasutatud ära suhteliselt väike osa või isegi 0%. Võib-olla oskate öelda, kas me selle perioodi lõpuks suudame kogu raha ära kasutada ja mille taha raha kasutamine on praegu takerdunud?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Sadamate investeeringurahast ei ole kindlasti kasutatud 0%. Suurem osa rahast on ära kasutatud, aga osa raha on tõepoolest veel kasutamata. Ma arvan, et me suudame kogu raha väga efektiivselt ära kasutada. Päris mitme meetme puhul tekib olukord, kus kogu praeguse perioodi raha konkreetse meetme raames ära kasutada ei saa. Sellisel juhul tõstame raha eri meetmete vahel ümber, ja kui perioodi lõpp läheneb ja me saame teada, et realiseerimata on jäänud üks või teine projekt, kus taotleja on saanud heakskiidu, siis me oleme plaaninud tõsta selle raha finantsinstrumenti ja kasutada selle Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu suhteliselt kiiresti ära. Me oleme mõelnud selle finantsperioodi lõpule, sest ebaõnnestunud projekte tuleb kindlasti veel. Aga see nüüd küll õige ei ole, et sadamate investeeringuraha on kasutatud 0%.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Sellega lõpetame käesoleva küsimuse arutamise.


4. 13:34 Spordi rahastamine

Aseesimees Laine Randjärv

Läheme järgmise küsimuse juurde, mille on esitanud Priit Toobal peaminister Andrus Ansipile. Küsimus on spordi rahastamise kohta. Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud peaminister! Eesti sporti, sh alaliite ja olümpiakomiteed, rahastatakse laias laastus kolmest allikast – on riigi toetus, on kohalike omavalitsuste toetus ja on sponsorlus. Küsimus puudutabki sponsorlust, mis omakorda jaotub jälle kaheks: eraettevõtjate sponsorlus ja riigiettevõtete sponsorlus. Viimase pärast on minu arvates tekkinud vähemalt valitsuse sees päris tõsine tüli. Me arutasime seda teemat siin infotunnis ka mõni aeg tagasi. Siis te lubasite, et arutate seda küsimust valitsuskabinetis ehk peamiselt räägite majandus- ja kommunikatsiooniminister Partsiga. Ma nüüd küsingi, kas te olete seda teemat valitsuskabinetis arutanud ja kumb seisukoht on peale jäänud, kas teie oma, et Eesti spordi toetamine riigiettevõtete poolt on normaalne nähtus, või vastupidine seisukoht.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Me ei ole seda küsimust veel valitsuskabineti nõupidamisel arutanud. Minu meelest küsimus ei olegi selles, kelle seisukoht peale jääb. Kui riigile kuuluvad äriühingud ei tohiks Eestis oma maine kujundamisega tegelda, siis see oleks küll väga iseäralik majandamismudel, mida muu maailm ei tunne. Seega ei pea ma võimalikuks, et me keelame riigile kuuluvatel äriühingutel oma suhete korraldamise ära, sh kultuuri- või spordisponsorluse kaudu. Ma ei ole ka aru saanud, et see oleks majandus- ja kommunikatsiooniministri soov. Ta soovib kehtestada täpsemaid reegleid ja see on tervitatav. Meil on praegu riigivaraseaduses sätestatud, et riigile kuuluvad äriühingud võivad kasutada sponsorluseks, marketingiks, vähemalt sponsorluse korras marketingiks 1,5% oma kasumist.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Priit Toobal, esimene täpsustav küsimus!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea peaminister! Mulle näib küll, et mõnevõrra te olete ikkagi majandus- ja kommunikatsiooniministriga eri meelt. Tema justkui tahaks üldse ära keelata riigiettevõtete seesuguse sponsorluse, nagu näiteks Tallinna Sadam on püüdnud osutada Eesti Olümpiakomiteele. Mina isiklikult pean seda õigeks, kui Eesti riigile kuuluvad või riigi osalusega ettevõtted toetavad just Eesti sporti. Aga ma ei saa aru näiteks Estonian Airi käitumisest, kus toetati meie naaberriigi Soome jäähokiliitu. Ma küsingi selle kohta. Mõni kuu tagasi vestlesime sellel teemal siinsamas infotunnis. Kui palju siis Estonian Air Soome jäähokiliitu ikkagi toetas? Juhan Parts on öelnud, et 100 000 euroga, ajakirjanikud räägivad poolest miljonist. Infotunnis te ütlesite ka, et summa on suurem kui 100 000. Kas teil on nüüd teada see summa, millega Estonian Air Soome jäähokiliitu toetas?

Peaminister Andrus Ansip

Mulle ei ole see teada. Mina saan tugineda vaid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist saadud informatsioonile. Selle informatsiooni järgi, nii nagu ma ka arupärimisele vastates ütlesin, on Estonian Air toetanud jäähoki maailmameistrivõistlusi 170 000 euroga. Maksekohustus käesolevaks aastaks oli 90 000 eurot. Nüüd olen ma kuulnud, et Estonian Air ei ole seda 90 000 eurot maksnud. Olen minagi lugenud artiklit, kus väidetakse, et tegelik kulu oli märksa suurem kui see 170 000 eurot, mis oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi mulle esitatud infos. Ma ei oska neid väiteid kommenteerida. Ilmselt on tõe väljaselgitamine selles küsimuses üldsuse huvides ja viited konfidentsiaalsusele ei ole minu meelest siin kohased. Kui Tallinna Sadama puhul käib jutt erikontrollist, siis ma leian, et ka Estonian Airi puhul on oluline erikontroll, et välja selgitada, missuguses ulatuses on sisuliselt maksumaksja raha kulutatud jäähoki maailmameistrivõistluste spondeerimiseks. See tuleks välja selgitada. Jäähoki MM-i koduleheküljel olevas sponsorite nimekirjas Estonian Airi ei ole. Nii nagu ma Riigikogus arupärimisele vastates olen öelnud, peaks see tähendama, et Estonian Airi poolt vaadatuna on tegemist marketingikuludega.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine täpsustav küsimus!

Priit Toobal

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ka mina olen täiesti nõus, et avalikes huvides on teada saada, kui suure summa on üks riigi osalusega ettevõte marketingi või sponsorluse korras Soome jäähokiliidule andnud. Seda enam, et info selle summa kohta on nii erinev juba valitsuse sees, teie teadmine ja minister Partsi teadmine erinevad oluliselt, rääkimata sellest, millistest summadest on juttu ajakirjanduses. Kas ma saan õigesti aru, et selline erikontroll, mis selgitab välja, kui palju Estonian Air on Soome jäähokiliitu toetanud, on juba käivitatud? Kui veel ei ole, kuidas peaks see protseduur siis välja nägema, millal see võiks käivituda ja millal võiks tulemusi oodata? Kas teie hinnangul ei peaks ka prokuratuur kaaluma, et asjale vähemalt peale vaadata? Võib-olla on seal samasugune huvide konflikti oht, nagu prokuratuur on seda näinud Tallinna Sadama ja olümpiakomitee puhul.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Minule ei ole teada mingeid asjaolusid, mis võiksid viidata vajadusele, et prokuratuur peaks tõe väljaselgitamisse sekkuma. Estonian Airiga seonduv on meil arutusel homsel valitsuskabineti nõupidamisel. Ma olen palunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil anda ülevaade jäähoki maailmameistrivõistluste spondeerimisest või marketingist, mis on seotud nende võistlustega. Ma loodan, et juba homme olen ma märksa targem kui täna. Tõsi on ju see, et Estonian Air on äriühing, aktsiaselts, mille aktsionäriks ei ole mitte ainult Eesti Vabariik, vaid on olemas ka partner. See ei ole päris ühe omaniku otsustada, missugust informatsiooni võib avalikustada ja missugust mitte.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Spordihuvilisena küsin, kas Eesti Rahvusringhääling saab riigilt lisaraha, et näidata jalgpalli maailmameistrivõistlusi Brasiilias?

Peaminister Andrus Ansip

Ma nüüd ei teagi, kas ma võin sellele küsimusele vastata või ei või. Kui mulle pressikonverentsil selline küsimus esitati, siis ma vastasin nii, nagu ma olen asjast aru saanud, nagu ma tunnen ja õigeks pean, ja pärast heideti mulle ajalehe juhtkirjas ette, et ma üleüldse nii tühisel teemal sõna võtan.
Minu jaoks on jalgpalli maailmameistrivõistlused olulised ja minusuguseid on Eestis päris palju, finaalmängude ajal vähemalt 200 000 inimest. Mina pean ülekannet jalgpalli maailmameistrivõistlustelt väga oluliseks. Raha selleks, et jalgpalli maailmameistrivõistlused Eesti rahvani tuua, tuleb kindlasti leida. Ma loodan, et Riigikogu riigieelarve menetlemise käigus ka sellise otsuse teeb ja rahvusringhäälingule lisavahendeid leiab. Aga eelkõige oleks tulnud muidugi rahvusringhäälingul siis, kui nad lepingut sõlmisid, näha ette, kust tuleb raha selleks, et lepingut täita, et jalgpalli maailmameistrivõistlused Eesti rahvani tuua.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua juhataja! Hea peaminister! Minu arvates on õige, et kõik need 20 ja rohkem iseseisvusaastat on Eesti riigile kuuluvad ettevõtted toetanud meie sporti. Teisalt on minu jaoks äärmiselt totter ja arusaamatu, kuidas Juhan Parts selle suure ja raske ministeeriumi juhtimise kõrvalt leiab aega sellise pseudoprobleemiga tegelemiseks. Te ütlesite, et valitsus pole seda asja arutanud ega korda majja loonud, ja ei öelnud ka, millal te kavatsete seda teha. Kas see saab toimuma ja kas see toimub lähiajal?

Peaminister Andrus Ansip

Jah, ma loodan, et see toimub lähiajal. Sportlase või ka mingi kultuuriürituse jaoks on ükskõik, kust kohast raha saadakse, kas saadakse riigieelarvest või saadakse riigile kuuluvalt äriühingult. Kuid riigile kuuluva äriühingu jaoks ei ole ükskõik, kas maksta dividende või toetada mõnda konkreetset kultuuri- või spordiüritust, spordiorganisatsiooni või konkreetset sportlast. Kui makstakse pelgalt dividende, siis sellega suhtekorralduslikke eesmärke ei saavutata. Kui toetatakse kultuuriüritust, siis võidetakse nende inimeste sümpaatia, kellele konkreetne kultuuriüritus korda läheb. Kui riigile kuuluv äriühing toetab kohalikku omavalitsust, kelle territooriumil ta tegutseb, siis võidetakse kohalike elanike sümpaatia ja see sümpaatia võimaldab äritegevust selle kohaliku omavalitsuse territooriumil efektiivselt edendada või ka laiendada. Kui ühel riigile kuuluval äriühingul selliseid suhtekorralduslikke vahendeid ei ole, siis jäävad suhted korraldamata ja äri hakkab paratamatult kiduma. Tuletan meelde, et kõne all olev Tallinna Sadam on praeguse seisuga Eesti kõige suurem maksumaksja ja ka riigile kõige suurema dividenditulu andja.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Lõpetame selle küsimuse arutamise.


5. 13:47 Eesti keele oskuse nõue Rahandusministeeriumis

Aseesimees Laine Randjärv

Järgmine on Jevgeni Ossinovski küsimus rahandusminister Jürgen Ligile eesti keele oskuse nõude kohta Rahandusministeeriumi ametikohtadel. Palun, Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Ma olen edastanud teile selles küsimuses kirjaliku küsimuse, et te saaksite põhjalikumalt vastata, aga sooviksin teie seisukohta teada saada ka selles formaadis. Vaadates Rahandusministeeriumi kodulehel kättesaadavaid ametikohtade ametijuhendeid, selgub, et enamikul ametikohtadel on nõutav eesti keele oskus tasemel C2. Tase C2 on sisuliselt haritud, eesti keelt emakeelena kõneleja tase. SA Innove nõuete järgi ei ole sellel tasemel tasemeeksamit võimalik teha. See tähendab, et suur hulk Eestis elavaid inimesi ei saa Rahandusministeeriumisse selle tõttu tööle minna, ehkki nad võivad keelt osata tegelikult kõrgtasemel. Kuidas te hindate olukorda, kus teie valitsetav asutus nõuab keeletaset, mida Eestis ei ole praegu võimalik tõendada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei ole väga tuttav selle skaalaga. Te ütlesite C2, minu teada on ametnikelt valitsuse määruse järgi nõutud C1 ja ametiasutuse teistelt töötajatelt B2. Äkki te panite need kaks asja kokku? Aga võib-olla on see ka mingi konkreetsete konkursside teema, mida te olete siin lahanud. Mina hindan olukorda praktiliselt. Rahandusministeeriumis nagu igas teiseski ministeeriumis toodetakse väga suur hulk kirjalikke dokumente ja seda peab iga korralik ametnik suutma teha. Ise olen olnud, häbi öelda, väga nõudlik keeletsensor, olen väga palju kirju saatnud kohe alguses tagasi keelelistel põhjustel ja muidugi ka argumentatsiooni põhjustel. Algusest peale olen sisendanud koosolekutel, et me oleme kultuuriloojad, me loome ühte keelesfääri, ametikeelt. Olen võidelnud bürokraatlike väljendite, kantseliidi ja parasiitsõnadega üsna jõuliselt. Ma väidan, et tulemus on väga hea, viie aastaga on tekstide kvaliteet oluliselt paranenud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski, esimene täpsustav küsimus!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! See küsimus on oluliselt põhimõttelisem. Keegi ei vaidle vastu, et ministeeriumi ametnikud peavad valdama üldjuhul kõrgtasemel eesti keelt, aga kõrgtasemel eesti keele oskus tähendab Eestis Euroopa Nõukogu kriteeriumi järgi C1 tasemel keeleoskust. SA Innove ütleb C2 keeleoskuse kohta, et nii kõrget eesti keele kui võõrkeele oskuse taset ei tohi Eestis nõuda ühelgi töökohal ja sellepärast ei korraldata ka C2 taseme eksameid. Ühelgi praegu käival konkursil C2 taseme eksamit enam ei nõuta, nõutakse C1, mis on ka korrektne. Kas kõne all olnud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole mainitud C2 keeletaset, kuna see on nii kõrge, et Eestis seda ei nõuta? Sellegipoolest seisab enamikus teie asutuse ametijuhendites C2 keeletase kui sellel ametikohal töötamise nõue, ehkki sellist taset ei ole võimalik Eestis mitte kuidagi saavutada.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Põhimõttelisemat küsimust kui eesti keel ja kultuur Eesti riigis ei ole, selles mõttes ma ei ole teiega nõus. Aga veel kord: minu teada see, mida nõutakse, on C1. Aga hea, et te juhtisite tähelepanu. Ma küsin, kas ma olen midagi ära rikkunud, kas enam ei julgeta võtta tööle inimesi, kes ei vasta minu nõudmistele dokumentide koostamisel. Siis ma olen saanud tulemuse, mida ma ei oodanud. Ma olen oodanud ikkagi seda, et ülemused käivad need kirjad ka keele mõttes üle. Ise nad seda teavad ja nad on seda ka teinud. Peab siis vaatama, mida see C2 tähendab ja kas see on konkursside puhul kirjas. On selge, et see on pigem sedasorti tehniline tegevus, millesse minister otseselt ei sekku. Ta sekkub nendesse dokumentidesse, mida ta ise kasutab, millele ise alla kirjutab, aga mitte personalikonkursi sekundaarsetesse nõuetesse. Põhiline, mida me ootame, on ikkagi erialaline pädevus, ja me loodame, et kogu meeskond konkreetses osakonnas saab hakkama ka keeleliselt korrektsete tekstide koostamisega. Kõnes ei ole seal probleemi ühelgi ametnikul.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski, teine täpsustav küsimus!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Tõepoolest, küsimus on ühelt poolt tehniline, teiselt poolt on küsimus aga ka väga sisuline. Selle nõude tõttu ei saa suur hulk Eestis elavaid inimesi põhimõtteliselt Rahandusministeeriumisse tööle minna, kuna sellist keeletaset ei ole võimalik saavutada. See mõjutab oluliselt ka võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist Eestis. Aga ma natuke laiendan oma küsimust. Sellesama Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt lähtutakse keeleoskuse nõude määramisel töö iseloomust ja töö- või ametikohal keele kasutuse olukordadest, mis on ka mõistlik. Kui vaadata teie ametijuhendeid, siis on teil kehtestatud C2 taseme keelenõue näiteks nii ministri abile kui ka ministri autojuhile. Ehk siis sisuliselt sõltumata sellest, kas tegemist on juhtivtöötajaga või tugipersonaliga, on keeletase C2. Milline on teil ministeeriumis see konkreetne protseduur, kuidas hinnatakse keelekasutust, ja kuidas on juhtunud niimoodi, et väga erineva tööspetsiifika puhul on keelenõuded sisuliselt samad? Kas see on normaalne?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kui saaks, siis loeks ette vastuse eelmisele küsimusele. Ma ei nimetanud seda tehniliseks küsimuseks. Ma ütlesin, et see on mõne konkursi puhul sekundaarne nõue. See ei ole esmane, mida mina vaataksin. Kindlasti ei ole ma see, kes tegeleb nende dokumentide koostamisega. See on ikkagi kantsleri ja asekantsleri ning muidugi personaliosakonna tasand. Seda ma ütlesin ka, et mina C2 taseme nõudest ei teadnud. Ma vaatan selle asja üle, vaatan kindlasti – väga tubli, et te sellest rääkisite. Aga ärge nüüd kolmandat korda sama asja küsige ega mulle süüd omistage.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Paul-Eerik Rummo, palun!

Paul-Eerik Rummo

Aitäh! Lihtsalt taustaks. Äsja said tõenäoliselt paljud Riigikogu liikmed ja võib-olla ka valitsusliikmed ühelt Eestis elavalt ja töötavalt välismaalaselt kirja, kus oli püstitatud sama küsimus. Ta tahab tõestada, et tema valdab eesti keelt tasemel C2, see on kõrgeim võimalik tase, aga ta ei saa seda Eestis kuidagimoodi teha, kuna vastavat eksamit ei ole. Eksami mittekorraldamise põhjenduseks on siiamaani olnud see, et niikuinii ei ole sellist keeleoskuse taset võimalik kuskil saavutada, ühesõnaga, nõudmist sellise eksami järele ei ole. Samamoodi on minu käest mõned diplomaatilise teenistuse inimesed ja mõned keeleteadlased küsinud, miks mitte ikkagi nõuda tõepoolest ka taset C2, kas või näiteks sellepärast, et keelte omandamise oskus ja võime on üks inimese üldise võimekuse tunnus. Kui inimene tahab saada võimalikult kõrgele ametikohale, siis ta peab tõestama võimekust. Kas teie valitsusliikmena toetaksite seda, kui C2 taseme nõue üldiselt sisse viidaks ja Innove saaks korralduse vastavad eksamid korraldada?

Aseesimees Laine Randjärv

Väga austatud kolleeg, katsume ühe minutiga hakkama saada.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma tunnen ennast tõelise keeleinimesena, tegelikult ma tunnengi, kui ma kirju allkirjastan. Sellest on natukene kahju, et ma pean tähti närima, aga inimestel on erinev keeletaju. Veel kord, ma ei oska praegu selle C2 taseme kohta midagi öelda, aga see on tõesti nii, et keeleoskus näitab väga sageli ka mõtlemise ja argumentatsiooni kvaliteeti ning suhtumist oma töösse. Nii et kõrged keelenõuded on minu arust üks kurb paratamatus. Kas see tase on C1 või tõepoolest C2 – ma tõesti ei teadnud sellest, ei oska praegu vastata. Aga ma olen sellel alal nõudlik. Ma ei saa lubada, et tulevad suured järeleandmised, kui praktilises töös on tegelikult kehva kirjaliku väljendusoskusega probleeme paljudes ministeeriumides, mitte enam Rahandusministeeriumis, ma ütlen. Palun vabandust!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Lõpetame selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:56 Pangad

Aseesimees Laine Randjärv

Meil on veel aega, nii et ka Heimar Lenk saab esitada ühe küsimuse peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Heimar Lenk

Härra peaminister! Praegu maksavad pangad olematut protsenti hoiustelt, ometi on inimesed kohustatud oma palga- ja pensioniraha kommertspankades hoidma. Selle pealt teenivad välismaa pangad suurt kasumit, 350 miljonit eurot üle-eelmise aasta statistika järgi. Selle kasumi viivad pangad Eestist sisuliselt välja. Kas teie kui peaministri arvates pole olukord ebanormaalne, eriti kui pangad hoiustajatele normaalset intressi ei maksa? Peale selle tahavad Swedbank ja SEB uuest aastast kehtestada lihtsa inimese jaoks tariifi omaenda raha sissemaksmisel panka ja omaenda raha väljavõtmisel pangast.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Raharingluse korraldamine nõuab vahendeid, raharingluse korraldamine ei ole kindlasti tasuta – kulud tuleb katta. Nende pankade ülikasumitega on lugu selline, et viimasel ajal need kahanevad, ja mul on hea meel, et meie pangad tulid kriisiaastatel toime iseseisvalt, ilma et Eesti riik oleks pidanud kommertspankade elushoidmiseks, päästmiseks maksumaksja raha kulutama. Selliseid riike, kus maksumaksja raha ei tulnud kasutada kommertspankade päästmiseks, oli Euroopa Liidus vaid kaheksa, Eesti sealhulgas. Ma tavaliselt ei kuula Riigikogu esmaspäevast vaba mikrofoni, kuid kuna esines Rein Lang ja mul oli televiisor lahti, siis ma nägin ka teie esinemist. Mind üllatas teie väide selle kohta, et keegi kavandab – teie väitel IMF-i ettepanekul – maksustada hoiused 10%-lise maksuga. Mul tekkis huvi ja ma otsisin üles selle konkreetse artikli, millele teie oma kõnes viitasite. Mul on see artikkel ka praegu väljatrükituna kaasas ja siit ma loen: "Eine solche Vermögens-steuer wird ausdrücklich nicht empfohlen." Ehk siis sellist varamaksu mitte mingil juhul, kategooriliselt ei soovitata. Ja ometi oskasite teie teha sellise uudise, et keegi justkui soovitab niisugust varamaksu. Ei ole see IMF-is, ei ole see Eestis kindlasti arutelu teema – no ei tule midagi taolist! Ei maksa paanikat külvata, kui selleks pole mitte mingisugust alust.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Lõpetame infotunni. Suur tänu kõikidele ministritele ja peaministrile! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee