Head ametikaaslased, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kaheksanda töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Sven Sester!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan üle rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2013.–2015. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu. Riigikontroll on läbi viinud hanke, mille tulemusena on jõutud järelduseni, et parima pakkumise tegi Grant Thornton Rimess OÜ. Vastavalt sellele resultaadile on rahanduskomisjonil Riigikogule ettepanek selline otsus vastu võtta. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe otsuse eelnõu. Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.
Läheme nüüd teadete juurde. Kolmapäeval, 13. novembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Urmas Reinsalu ja justiitsminister Hanno Pevkur.
Seoses Riigikogu liikme Kajar Lemberi tagasiastumisega asub alates s.a 18. novembrist Riigikogu liikmeks asendusliige Jaanus Marrandi.
Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Neeme Suure lahkumise õiguskomisjoni liikme kohalt ja asumise põhiseaduskomisjoni liikme kohale.
Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse algatatud 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 490 teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide esitamise tähtajaks s.a 12. novembri kell 17.15.
Riigikogu esimees on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul kokku kutsunud Riigikogu täiendavad istungid Toompea lossi istungisaalis järgmiselt. Esimene täiendav istung algab 2013. aasta 14. novembril kell 17 ja kestab kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui 15. novembril kella 9-ni, juhul kui kõiki Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kaheksanda töönädala päevakorras olevaid eelnõusid ei arutata läbi hiljemalt 14. novembri istungil. Esimese täiendava istungi päevakorras on kõik need eelnõud, mis kaheksandal töönädalal jäid läbi arutamata. Teine täiendav istung algab 2013. aasta 15. novembril kell 10 ja kestab kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui 16. novembril kella 9-ni, juhul kui kõiki esimese täiendava istungi päevakorras olevaid eelnõusid ei arutata läbi hiljemalt esimese täiendava istungi lõpuks. Teise täiendava istungi päevakorras on kõik need eelnõud, mis esimesel täiendaval istungil jäid läbi arutamata. Kolmas täiendav istung algab 2013. aasta 16. novembril kell 10 ja kestab kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui 17. novembril kella 9-ni, juhul kui teise täiendava istungi päevakorras olevaid eelnõusid ei arutata läbi hiljemalt teise täiendava istungi lõpuks. Kolmanda täiendava istungi päevakorras on kõik need eelnõud, mis teisel täiendaval istungil jäid läbi arutamata. Neljas täiendav istung algab 2013. aasta 17. novembril kell 9 ja kestab kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui 18. novembril kella 8-ni, juhul kui kolmanda täiendava istungi päevakorras olevaid kõiki eelnõusid ei arutata läbi hiljemalt kolmanda täiendava istungi lõpuks. Neljanda täiendava istungi päevakorras on kõik eelnõud, mis kolmandal täiendaval istungil jäid läbi arutamata.
Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 481 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 481 ehk patsiendi vaba liikumise direktiivi ülevõtmine oli sotsiaalkomisjonis arutusel viiel korral: enne esimest lugemist kahel korral ning peale esimest lugemist teise lugemise ettevalmistamiseks kolmel korral.
Me korraldasime ka kaks eraldi koosolekut aruteluks huvigruppidega. 24. oktoobril osalesid istungil Eesti Haigekassa, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu, Eesti Patsientide Nõukoja, Eesti Arstide Liidu, Eesti Haiglate Liidu ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Esimene istung koos huvigruppidega toimus 24. septembril, seal osalesid Eesti Apteekrite Ühenduse, Eesti Apteekide Ühenduse ja Eesti Apteekrite Liidu ning Sotsiaalministeeriumi esindajad. Kuulasime ära osapoolte arvamused ja ettepanekud. Sotsiaalkomisjonile esitas oma ettepanekud ka Eesti Nooremarstide Ühendus. Komisjon otsustas neid ettepanekuid toetada ning muuta tervishoiuteenuste korraldamise seadust nii, et tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid mitte ainult omandatud erialal, vaid ka omandatud kutse piires.

Hea ettekandja, vabandust, ma korra katkestan teid! Head kolleegid, saalis on sumin. Palun austame ettekandjat ja austame neid ametikaaslasi, kes soovivad kuulata ülevaadet eelnõust 481! Palun jätkake!

Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid eelnõu muutmiseks ettepanekuid ei esitanud. Sotsiaalkomisjon vormistas kaks muudatusettepanekut koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Esimene ettepanek käsitleb nooremarstide probleemi lahendust selliselt, et tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid mitte ainult omandatud erialal, vaid omandatud kutse piires. Teine ettepanek käsitleb ravikindlustusseaduse rakendussätte sõnastust. Muudatusega täiendatakse ravikindlustusseadust rakendussättega, milles on öeldud: "Haigekassa maksab kindlustatud isikule piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist nende tervishoiuteenuste ja nende osutamise käigus väljakirjutatud retseptiravimite ja meditsiiniseadmete eest, mis on osutatud või välja kirjutatud alates 2013. aasta 25. oktoobrist." 25. oktoober on see kuupäev, millal see direktiiv Euroopa Liidus jõustus, kuid me ei olnud võimelised selle direktiivi rakendamise sätet varem vastu võtma. Nii et meil toimib rakendussäte tagasiulatuvalt – on teada, et päris mitmed Eesti patsiendid lähevad selle direktiivi raames mõnda teise Euroopa Liidu riiki arstiabi saama enne seda, kui me selle sätte rakendame. Selle muudatusettepaneku arvestamisega tagatakse õigus saada piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist alates direktiivi ülevõtmise kuupäevast saadud tervishoiuteenuste ning nendega seotud retseptiravimite ja meditsiiniseadmete kasutamise eest.
Eraldi teema, mis oli pikalt arutusel, oli Eesti Apteekide Ühenduse ja Eesti Apteekrite Liidu pöördumine seoses apteekrite nimetamisega tervishoiutöötajateks. Ühispöördumises taotleti eelnõu muutmist nii, et proviisor ja farmatseut oleksid määratletud tervishoiutöötajatena ning ravimite väljastamine ehk siis apteegiteenus oleks määratletud tervishoiuteenusena. Komisjon arutas mitmel korral apteekrite tervishoiutöötajateks määramise probleemi ning apteegiteenuse seotust tervishoiuteenusega. Sotsiaalkomisjon on oma istungil varem heaks kiitnud raporti kvaliteetse ja jätkusuutliku apteegiteenuse kättesaadavuse tagamise kohta ning peab vajalikuks jätkata diskussiooni apteegiteenuse laiendamise ja parema tervishoidu integreerituse üle peale Praxise vastavasisulise uuringu valmimist. Poliitikauuringute Keskuse Praxis korraldatav uuring nimega "Kaasaegse apteegiteenuse roll esmatasandi tervishoiu osana Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel" valmib lähiajal.
Sotsiaalkomisjon leiab, et apteekrid võiksid olla tervishoiutöötajad, kuid nende nimetamine tervishoiutöötajateks ning apteegiteenuse määratlemine tervishoiuteenusena tuleks lahendada eraldi seadusega. Sotsiaalministeerium ongi alustanud asjaomaste seaduste väljatöötamist. On kokku lepitud, et kõik tervisevaldkonna olulised otsused tehakse peale seda, kui need on hea tahte leppe ringis läbi arutatud. Enne otsustamist tuleks kõik aspektid, sh mõju tervishoiu rahastamisele, põhjalikult läbi arutada.
Apteekrite arvamist tervishoiuteenuste osutajate hulka arutas selle eelnõu menetlemise käigus ka hea tahte leppe ümarlaud. Seal otsustati ühiselt, et kuna tervishoiutöötaja mõiste laiendamine ei ole piiriülese tervishoiuteenuse direktiiviga otseselt seotud, siis liigutakse selle teemaga edasi eraldi eelnõu raames. Sotsiaalministeerium saatis sotsiaalkomisjonile ka sellesisulise kirja. Järgmine hea tahte leppe koosolek koos sektori esindajatega toimub juba 27. novembril. Seal teevad apteekrite ühenduse esindajad ettekande apteekrite rollist esmatasandi tervishoius, pärast seda asutakse eelnõu koostama.
Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused olid järgmised. Sotsiaalkomisjon otsustas 5. novembri koosolekul konsensusega saata eelnõu teisele lugemisele 12. novembriks ning teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Juhul kui eelnõu teine lugemine täna lõpetatakse, teeb komisjon ettepaneku saata eelnõu kolmandale lugemisele 14. novembriks. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt kaks küsimust. Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud eeskõneleja! Küsin piiriülese tervishoiuteenuse kohta. Iseenesest on see ju väga hea ja tervitatav muudatus, aga kuidas peaks käituma need patsiendid, kes vajavad sellist operatsiooni, mille puhul Eesti Haigekassa ei olegi kvooti kehtestanud? On suhteliselt palju selliseid operatsioone, mida Eestis ei tehta ja seetõttu haigekassal puudub ka hinnakiri, mille järgi lõikus pärast hüvitada.

Hea küsija! Kui mõnel patsiendil on näidustus, et talle tuleb teha konkreetne operatsioon, aga seda Eestis ei tehta, siis on meil juba praegu süsteem olemas, kuidas see tagada. Arstide konsiilium teeb otsuse ja kui leitakse võimalus, et operatsioon tehakse mõnes välisriigis ära, siis patsient sinna ka pääseb ja haigekassa hüvitab kulud. See ei ole võimalik mitte tänu sellele patsiendi vaba liikumise direktiivile. Kui Eesti Haigekassa ravikindlustusega inimene vajab mingit meditsiiniteenust ja tema tervis tänu sellele abile korda saaks, siis on see ka praegu võimalik. Süsteem, kuidas saada abi väljaspool Eestit, on olemas. Aitäh!

Aitäh! Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jagan seda valdkonda üsna vähe ja edastan teile ühe perearsti küsimuse. Ta soovib teada, kas ta peale selle seaduse jõustumist võib välja kirjutada retsepti, et patsient saaks osta ravimit, mis Eestis müügil ei ole, aga on näiteks olemas Portugalis. Kui tal seda õigust ei teki ja kui patsient saab selle retsepti mõnes teises riigis, kas talle makstakse see ravim kinni, kui seda ei ole meie ravimiregistris või kuidas seda nimetataksegi? Selline praktiline küsimus.

See eelnõu sätestab nende ravimite hüvitamise süsteemi, mida kasutatakse piiritaguse ravi käigus. Kui Eesti patsient läheb kuskile Euroopa Liidu riiki ja saab seal ravi, siis talle hüvitatakse ka vajalikud ravimid. Hüvitamata jäävad omaosalus ning transpordi- ja ööbimiskulud. Need on patsiendi enda kanda. See eelnõu ei laienda Eestis kehtivat retseptiravimite väljakirjutamise süsteemi. Eesti perearst saab välja kirjutada neid ravimeid, mis on Eesti ravimisüsteemis ja meie registrites lubatud. Need on Eesti arsti õigused ja neid me siin ei laienda.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea sotsiaalkomisjoni esimees! Inimesed elavad ja inimesed surevad, ja sugugi mitte alati kodus oma voodis. Mõni läheb välismaale ja sureb hoopis seal ära, mis on temast väga inetu. Siis on jama kui palju. Ja kui juhtub nii, et välismaal tehakse lahang, mida inimene ei olnud plaaninud ega tellinud, kas siis Eesti Haigekassa maksab selle kinni? Kas see on tervishoiuteenuste nimekirjas ja haigekassa hinnakirjas olemas? Lihtsa lahangu eest võetakse ju 45 eurot, aga keerulisemate eest ligi 150 eurot. Kas Eesti Haigekassa maksab selle kinni? Igasuguseid kaasnevaid kulusid on inimestel sellistel juhtudel ju küll ja küll.

Hea küsija! Lahangute teemat me eraldi komisjonis ei käsitlenud. Küll aga oli arutelu selle üle, et kompenseeritakse neid teenuseid, mis on Eesti Haigekassa nimekirjas. Ja samal ajal peaks minu loogika järgi tegu olema raviteenusega. Lahang on juba teine teenus. Kas see on terviseteenus? Tuleks uurida seda nimekirja, mille kinnitab haigekassa nõukogu. Peale seda, kui me oleme siin selle seaduse vastu võtnud ja delegatsiooninormi kinnitanud, on meil hea kolleegiga võimalus tõstatada see küsimus Eesti Haigekassa nõukogus. Siis selgub, kas lahangud on seal nimekirjas või mitte.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Austatud ettekandja! See, et apteekrid on meditsiinitöötajad, on igapäevasest elust ju meile kõigile teada. Nad annavad meile nõu seda rohkem, mida vähem on võimalust arstidega kontakteeruda. Arvestades meie lähiriikide ja Euroopa üldist praktikat, kas me selle sammuga pigem ligineme Euroopa tavadele või läheme üldisest tasemest mõnevõrra kõrgemale? Kuidas on Soomes, Lätis ja Rootsis? Kas sealsed apteekrid on meditsiinitöötajad?

Aitäh! See on väga hea küsimus. Me vaidlesime sellel teemal väga põhjalikult ja väga palju eelkõige Sotsiaalministeeriumi esindajatega. Loomulikult me peame apteekreid tervishoiusüsteemi osaks ja neid käsitatakse ka selles direktiivis kui tervishoiuteenuse osutajaid. Aga see vaidlus oli natuke põhimõttelisem. Võib-olla ma väljendan siin rohkem oma isiklikku seisukohta, aga minu arvates me peaksime rohkem kaasama apteekrid ehk siis proviisorid, et võimaldada inimestele eelkõige esmatasandi teenuste paremat kättesaadavust. See aga nõuaks täpsemat regulatsiooni, ei piisa ainult nende nimetamisest tervishoiutöötajateks, nagu oli konkreetne ettepanek sotsiaalkomisjonile selle direktiiviga seoses. Me peaksime selgeks vaidlema, milliseid konkreetseid teenuseid, mis tingimustel, millise vastutuse ja millise rahastamisega apteekrid hakkavad tulevikus osutama. Selles mõttes meil ei ole lahkarvamusi ka Sotsiaalministeeriumiga, kuid see nõuab väga mitme seaduse muutmist ja teema detailset läbitöötamist kuni näiteks selleni välja, et praegu apteegid teevad reklaami, aga kui nad osutavad tervishoiuteenust, siis tervishoiuteenust tegelikult reklaamida ei tohi. Seega see puudutab väga laia ringi erinevaid küsimusi, mitte ainult tervishoiusüsteemi regulatsiooni, vaid ka näiteks võlaõigus- ja reklaamiseadust, mida iganes.
Eelnõu menetlemise käigus me saavutasime selle, et kohtumised kogu sektori ja Sotsiaalministeeriumi esindajate vahel toimuvad. Need on olnud igati konstruktiivses õhkkonnas. Ka oleme tellinud uuringu apteegiteenuse kvaliteedi ja selle teenuse osutamise võimaluste kohta, ning seda mitte ainult linnades, vaid ka maal. Kui apteekrid nimetatakse tervishoiutöötajateks ja kehtestatakse konkreetne regulatsioon, tekivad minu arvates suuremad võimalused apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks ka maapiirkondades.
See on teema, millega loodetavasti veel ka see Riigikogu koosseis saab põhjalikult tegeleda ning me jõuame olukorrani, mis rahuldaks nii apteekide kliente kui ka võimaldaks kõrgema meditsiinihariduse omandanud apteekritel end väärikalt tunda. Kokku võttes tähendaks see meie rahvale paremat esmatasandi tervishoiuteenust.

Erki Nool, palun!

Aitäh! Ma küsin selle eelmise küsimuse jätkuks niimoodi. Kui me teeme apteekrid või proviisorid esmatasandi tervishoiuteenuse pakkujateks, kas siis Eesti Haigekassa kulud kasvavad või vähenevad?

Aitäh! Tõepoolest võib juhtuda nõnda, et teatud teenuseid võivad hakata osutama ka apteekrid. Aga ma ütlen, et see on juba järgmiste diskussioonide teema. Ja miks ei peaks Eesti Haigekassa nende teenuste eest tasuma? Eesti Haigekassa regulatsioonid on väga täpsed, neil on konkreetse kulu arvutused taga. See ongi olnud meie senise tervishoiusüsteemi suur viga, et me oleme lähtunud patsiendi ravi kulusid rehkendades ainult jooksvast kulust, mis konkreetselt tekib. Samal ajal võiks olla ka arvutused, kui palju kulunuks raha õigeaegse sekkumise korral, näiteks juba esmatasandil apteekrite tasemel. Me hoiaksime kokku palju keerulisemate raviprotseduuride pealt, kui me õigel ajal mõõdaksime näiteks veresuhkrut või teeksime mingisuguseid teisi lihtsamaid meditsiinitoiminguid, milleks apteekrid saavad kvalifikatsiooni juba kutse omandamisel. Mina käsitan seda kui võimalust esmatasandi teenuseid laiendada. Kordan: nii hoiaksime tulevikus kokku operatsioonide ja muu kalli arstiabi osutamise pealt. Aga see on analüüsi ja vaidlemise koht.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ettekandja, te rääkisite siin küll pikalt, aga ma ikkagi ei saanud kuigi hästi aru, miks me ei saa apteekreid juba olemasolevas eelnõus esmatasandi tervishoiu töötajateks teha. Aga okei, te olete nii otsustanud. Ent kas teil on ministeeriumiga läbi räägitud, mis tempos edasi liigutakse, et koostada eelnõu, millega apteekrid kuulutatakse tervishoiutöötajateks? Millal me võiksime seda eelnõu siin Riigikogus näha?

Aitäh, hea küsija! Küsimus on väga õige! Sellest ongi väga raske esmapilgul aru saada. Me kõik teame, et apteekrid ja eelkõige proviisorid, kes on omandanud kõrgema meditsiinihariduse, ongi tervishoiusüsteemi osa. Me niimoodi suhtumegi, et nad ei ole suvalised poemüüjad või kassapidajad. Neil on eriteadmised, nad annavad inimestele nõu ja osutavad teatud juhtudel ka tervishoiuteenuseid. Probleem oli selles, et direktiivis on loetelu, kes on tervishoiutöötajad, ja selles loetelus on kirjas ka proviisorid. Samal ajal on direktiivis eraldi punkt, et see direktiiv ei muuda riigisisest tervishoiukorraldust ja seadustikku. Eesti probleem on selles, et kõigis teistes seadustes me nimetame proviisoreid ja farmatseute koos – farmatseutidel on madalam ettevalmistustase, rakenduslik kõrgharidus – ning nad ei ole meie Eesti õiguse mõttes tervishoiutöötajad. Kui me oleksime tahtnud seda muuta ning tulla vastu apteekrite liidu soovile ja need töötajad juriidiliselt võrdsustada, siis meie enda seadustik ei oleks seda veel võimaldanud. See nõuab mahukamat ja detailsemat tööd kuni selleni välja, et me määratleme konkreetselt teenused ja kriteeriumid, ka tasustamise süsteemi. See nõuab rohkem tööd. Sotsiaalministeerium on kinnitanud, et järgmine hea tahte leppe koosolek toimub juba 27. novembril ja pärast seda alustatakse seaduse väljatöötamist, nagu ma palusin ministeeriumi kirja alusel ka seletuskirja lisada. Ma ise loodan, et me saame seda eelnõu juba järgmise aasta esimeses pooles siin arutada. On meil ju esmatasandi arstiabis selge probleem perearstide ja -õdede puudusega, spetsialiste on päris paljudes piirkondades vajaka. Ma ise leian, et me peaksime maksimaalselt ära kasutama selle potentsiaali, mis meil on meditsiini alal kõrgharitud inimeste näol. Mõtlen ka apteegiteenuse osutajaid, eelkõige proviisoreid. Loodan, et Sotsiaalministeerium teeb koos meiega teema kallal usinasti tööd, sotsiaalkomisjon kindlasti jätkab sellega tegelemist.

Helmen Kütt, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud komisjoni esimees! Ma tean, kui palju komisjon selle teemaga tegeles ja kui palju inimesi me ära kuulasime. Ma ei esita sulle säärast küsimust, nagu ma poleks komisjoni ruumis viibinud. Üks asi on kummaline. Me ka komisjonis arutasime seda, et alles peale meil toimunud arutelusid hakati suhtlema perearstidega, kellega eelnevalt Sotsiaalministeerium seda teemat üldse arutanud ei olnud. Samas, kui pakuti välja, et osa ravimeid võiks ka toidukauplustes müügil olla, siis öeldi: "Ei-ei-ei, mitte mingil juhul, sellega peavad tegelema ainult tervishoiutöötajad!" Kas sina komisjoni esimehena saaksid selle eest seista, et Riigikogu see koosseis võtab selle seaduse vastu ning proviisoritest ja farmatseutidest saavad esmatasandi tervishoiu töötajad?

Mul, hea küsija, on ainult ministri sõna ja Sotsiaalministeeriumi kiri selle kohta, et sellega tegeletakse, et seadust töötatakse välja. Ma tõesti loodan ja küllap me koos anname oma panuse, et see Riigikogu koosseis saab seda teemat arutada juba järgmise aasta esimeses pooles. Teema on keeruline, aga ma näen, et apteekrite, Eesti Apteekide Ühenduse ja ka teiste sektoris töötavate inimeste huvi selle vastu on väga suur. Ja teistpidi ka riigi enda huvi peaks olema suur, et garanteerida inimestele esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus. Sotsiaalkomisjon selle teemaga tegelemist ju ei lõpeta ja me saame alati küsida, mis seisus selle seaduse koostamine on.
Mis puutub perearstidesse, siis väga tähtis on ka nende arvamus. Ei Sotsiaalministeerium ega ka meie komisjon pole aga seda teemat eraldi perearstidega arutanud, meie vaidlus on olnud pigem õigusteemaline. Samas ma tean, et perearstid on kaasatud Sotsiaalministeeriumi töösse eelnimetatud hea tahte lepingu raames. Nende arvamus on väga tähtis, sest nemad on peamised vastutuse kandjad esmatasandi arstiabis. Loodan, et see sektor suudab koos töötada, et ei minda sellisesse – kuidas ma ütlen? – oma ameti kaitsesse, vaid vaadatakse esmatasandi tervishoiuteenuste osutamise võimalusi eelkõige Eesti inimeste huvidest lähtuvalt. Meie saame siin seda eelnõu arutada juba lähimatel kuudel.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Head kolleegid, nüüd on meil võimalus avada läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu kohta on kaks muudatusettepanekut, vaatame need siis läbi. Esimene on sotsiaalkomisjoni tehtud, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Ka teine on juhtivkomisjoni tehtud ja arvestatud täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Seaduseelnõu 481 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 496 esimene lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus esitab teile riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on Maanteeameti teostatavate toimingute ja e-teenuste keskkonnas teostatavate toimingute eest võetava riigilõivu määrade diferentseerimine, soodustamaks Maanteeameti e-teenuste kasutamist.
Selleks et vähendada inimeste sundliikumist ja parandada avalikke teenuseid, peame lähtuma soovist eelistada avaliku sektori teenuste kujundamisel lahendusi, mis võimaldavad nende elektroonilist kasutamist. Maanteeamet on planeerinud 2014. aasta alguses kasutusele võtta e-teenuste keskkonna, kus klientidel oleks võimalik mitmesuguseid toiminguid teha, ilma et oleks vaja Maanteeameti liiklusregistri büroosse kohale minna.
E-teenuste keskkonna kasutusele võtmisel on väga positiivne mõju. Toon mõned näited. Esiteks vähendab see inimeste vajadust kohale minna, võimaldades säästa aega ja raha. Teiseks võimaldab e-teenuste keskkond tarbida teenuseid kogu ööpäev läbi. Kolmandaks kahaneb liikluskoormus liiklusregistri büroode ümbruses, millega seoses väheneb tekkivate heitgaaside ning müra halb mõju. Neljandaks võimaldab see kiirendada liiklusregistri büroodes asju ajavate inimeste teenindamist. Selleks, et e-teenuste kasutamist populariseerida, on vaja inimestele selgeks teha üheselt tajutav materiaalne kasu. Eelnõu kohaselt vähendatakse e-teenuste kasutamisel riigilõivu määrasid 20%. Teisalt tuleb Maanteeameti büroodes tehtavate toimingute puhul 5% rohkem maksma hakata. See peaks motiveerima inimesi kasutama eelkõige e-teenuseid. Ka on määrade ülespoole korrigeerimise põhjus aasta-aastalt suurenevad maanteetranspordiga kaasnevad negatiivsed mõjud ühiskonnale, sh keskkonnakahjud. Lisanduvad sotsiaal- ja kindlustuskulutused, mida otseselt või kaudselt kaetakse ka riigieelarvest.
Eelnõu on seotud 2014. aasta riigieelarvega. Nimelt näeb eelnõu ette täiendavat riigieelarve tulu suurusjärgus 650 000 eurot. Palun seda eelnõu toetada! Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Üldjuhul tuleb riigilõivu määra kehtestamisel lähtuda riigivaraseaduse § 4 lõikes 1 toodud kulupõhimõttest, st riigilõiv peab lähtuma toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest. Teie ministeeriumi andmetel on tegelik toimingukulu 14 eurot ja 88 senti, teie aga tahate kehtestada tasumäära, mis on 127 eurot. Kus on siin loogika? Millega te põhjendate nii suurt vahet?

See põhimõte, millele viitate, on väga õige. Samas riigilõivuseadus näeb ette ka teise põhimõtte: sõltuvalt teenuse sisust võib ühe või teise avaliku teenuse lõivustamisel arvestada selle mõju nii sotsiaalsest, majanduslikust kui ka keskkonnaaspektist ja selle kaudu ka kaudset koormust avalikule rahakotile. Kui me räägime transpordist, siis selle puhul on kindlasti tegemist sektoriga, mille mõju on väga suur.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Aasta ja paar kuud tagasi menetles Riigikogu riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis olid valitsuse algatatud. Toona – ma toon mõned näited – me näiteks vähendasime transiitmärgi väljastamise eest tasutavat riigilõivu 115 eurolt 57 eurole, nüüd suurendame selle 60 euroni. Siis suurendasime maastikusõiduki ja jeti registreerimise riigilõivud kahekordseks, 63 euroni, nüüd suurendame veel edasi, kuni 67 euroni. Mis sõnumi peaks selline süsteemitu sügelemine inimestele andma? Kas me ei peaks seda teemat kompleksselt käsitlema, nagu valitsus on opositsioonierakondade esitatud eelnõudele antud hinnangutes alati öelnud?

Ma usun, et see on kompleksne käsitlus. Nagu ma ütlesin, selle eelnõu lähtekoht on, et loodetavasti käivitub 1. jaanuaril edukalt liiklusregistri teenuste e-keskkond. Kui inimesel on vaja liiklusregistri büroo teenuseid, sh ka teie nimetatuid, siis osa neist on kindlasti võimalik kasutada elektrooniliselt. Sellisel juhul on riigilõivud 20% väiksemad. Mis puutub lõivude korrektsiooni 5% ülespoole, siis ma püüdsin selle põhjust selgitada. Riigilõivu määrates tuleb kindlasti arvestada ka teenuse sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Soov on motiveerida kasutama eelkõige e-teenuseid, aga kindlasti peab arvestama ka inflatsioonikomponenti. 2009. aasta eelnõu sündis hoopis teisiti, me vaatasime üle erinevate teenuse eest makstavate riigilõivude proportsioonid tervikuna. Selle eelnõuga me proportsioone ühe või teise teenuse lõivude vahel ju ei muuda.

Palun, kolleeg Aivar Kokk!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kas selle seaduse rakendamisega seoses on planeeritud ka mingisugune teavituskampaania, et inimesed teaksid, et e-teenus on 20% soodsam?

Usun, et kõikides kontaktpunktides, kas siis füüsilistes või elektroonsetes, saab asjaomane informatsioon inimestele kättesaadavaks tehtud.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Eile komisjonis ma ütlesin ka oma seisukoha välja. Ma ei pea õigeks, et riik on teinud ARK-ist teatud mõttes äriettevõtte – ARK peab riigikassale raha teenima. Sellegi seaduse mõju on riigikassale positiivne. Kolleeg Õunapuu ütles, et sotsid seda ei toeta. Kuidas te saite oma partneri Reformierakonna nõusse, et nad seda toetavad? Nemad on ju kogu aeg deklareerinud, et riik äri ei tee. Isamaa ja Res Publica Liit ei ole seda deklareerinud. Kuidas see teil siis õnnestus? Eile kõik reformikad hääletasid selle poolt, et hakkame ARK-i asjadega äri tegema.

Aitäh! See on teie interpreteering. Ma ei nimetaks seda teatud moel avalduvaks riigikapitalismiks, nagu tänapäeval moes on. Ja teiseks, mina küll Jaan Õunapuu sõnavõtust välja ei lugenud, et sotsid seda ei toeta. Pigem me härra Õunapuuga diskuteerisime ühe vägagi nišiküsimuse üle. Ärme unustame, et selle eelnõu põhiline eesmärk on parandada oluliselt autoregistri – tänapäeval me nimetame seda liiklusregistriks – teenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja kliendisõbralikkust. Selleks soovime laiapõhjaliselt juurutada interneti kasutamist võimaldavad teenused, mille puhul riigilõivud on 20% väiksemad. See on ikkagi eelnõu põhieesmärk! Sellele, et osa olemasolevaid määrasid tõstetakse, ma ei annaks nii dramaatilist hinnangut. Kokkuvõttes usun, et kui me anname inimestele reaalse võimaluse valida vähemalt osa teenuste puhul e-keskkond ja vähem maksta, siis peaks tegu olema positiivse eelnõuga, mis eriti teile ju meeldib. Ma kutsun ka teid üles seda positiivset eelnõu toetama, nagu sotsiaaldemokraadid seda teevad.

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu, teine küsimus!

Austatud minister! Sotsid ei toeta seda eelnõu. Selguse huvides ütlen selle siin välja. Aivar Kokk küsis teilt väga pidulikult, kas tehakse teavituskampaania selle kohta, et e-teenuste puhul on lõivud 20% väiksemad. See oli ka komisjonis jutuks. Te vastasite, et praegu e-teenuseid nii väga ei ole võimalik saada, ja teie arvates oli siingi räägitud probleem, et haagiste puhul nõutav riigilõiv on meeletult suur, kui võrrelda nende soetamise hinnaga, marginaalne teema. Tahangi küsida sellesama e-teenuste väljaarendamise kohta. Kas büroodes tehtavate toimingute arvu vähenemine 20%, nagu te seletuskirjas kirjutate, on 2014. aastal reaalsus?

See on prognoos. Loodan, et reaalses elus on vähenemine isegi suurem. Mitmed teenused, millest me räägime, on suhteliselt omapärased, aga arvestades meie senist e-teenuste kogemust, võib eeldada, et Eesti inimesed võtavad uue süsteemi palju enamal määral omaks, kui me julgeme välja pakkuda. See on prognoos ja eks tulevik näitab, kuidas see reaalses elus vastu võetakse. Seda esiteks. Teiseks, te suudate mind üllatada. Meie tuleme teie ette eelnõuga, et vähendada riigilõivu ühel ja teisel teenusel 20%, muuta asjaajamine elektroonilisel teel mugavamaks, aga sotsiaaldemokraadid on ka sellele vastu. Kas üldse on Eesti Vabariigis jäänud midagi, mille poolt te olete, kallid kolleegid?

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Stenogrammi huvides mainin, et te eksisite, kui ütlesite, et riigilõive muudeti 2009. aastal. Neid muudeti 2012. aastal. Aga küsimus on selles, kas eesmärk on kliendisõbralikkus või 651 220 eurot, mis riigikassasse lisandub. Võiks ju lihtsalt ja ausalt öelda, et tegelikult on eelnõu koostatud ka selle tõttu, et riigil on vaja lisaraha. Piisab ei- või jaa-vastusest.

Kindlasti ei-vastus, daamid ja härrad! Me ei juuruta e-teenuseid selleks, et riigikassat täita. Me ei muuda autoregistrikeskuse tegevust, mille kohta on olnud väga palju põhjendatud kriitikat, tunduvalt efektiivsemaks ainult sel eesmärgil. Kui riik osutab mingeid teenuseid ja nende eest lõivu võtab, siis alati võib arutada, kas seda lõivu on vähe või palju, kas see on õiglane või mitteõiglane. Aga fakt, et selle eest laekub riigile ka teatud raha, on minu arvates summa summarum ju positiivne. Mulle jääb mõneti arusaamatuks sotsiaaldemokraatide nii radikaalne vastasseis sellele seadusandlikule initsiatiivile. Katsuge nüüd kuidagi leebuda ja toetage ikkagi seda eelnõu. Ma kohe kuidagi ei taha, et e-teenuste rakendamine autoregistrikeskuses muutub selliseks poliitiliseks mantraks, mida meil e-valimistega seoses on korrutatud. E-teenused autoregistrikeskuses võiksid minu arvates sotsiaaldemokraatidele siiski sobida.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tegelik elu ju lähebki e-teenuste peale üle. Sellega me oleme juba päris harjunud ja see on lõppkokkuvõttes tõesti tore. Selle süsteemi korral aga tegelikult võidavad ju inimesed, kellel on arvuti ja kes on õppinud seda käsitsema, ning võidavad firmad. Aga maal on suhteliselt palju inimesi, kellel arvutit lihtsalt pole, vanemad inimesed aga ei oska arvutit kasutada. Kas ei ole oht, et me diskrimineerime selle seadusega just vanemaid inimesi? Vanad inimesed tulevad ikka letti ja räägivad ära, milles asi – ühesõnaga, kasutavad seda nn tavalist teenust. Kas te olete ka Sotsiaalministeeriumiga arutanud, ega tegu ole vanemate inimeste diskrimineerimisega?

Aitäh! See on küll küsimus hoopis teisest ooperist, samas on see minu arvates päris asjakohane. Kui me räägime oma e-ühiskonnast, siis on selge, et me peame seda tõepoolest arendama sel moel, et keegi ei jääks maha, et me hoiaksime ära nn digitaalse lõhe. Te teate, et me teeme selle kohta väga põhjalikke regulaarseid uuringuid, mille käigus me analüüsime erinevaid sihtgruppe, seda, milline on inimeste reaalne vastuvõtuvõime, tahe ja ka oskused-teadmised, et küberruumis hakkama saada. Meil on olnud palju vastavaid programme alates 1990. aastate lõpust ja need jätkuvad.
Kui me vaatame valitsuses ja ka siin Riigikogu komisjonis arutusel olnud infoühiskonna arengukava, siis sealgi on üks olulisimaid sihte kogu meie elanikkonna kaasatus infoühiskonda. Lõppude lõpuks – seegi on üldine kogemus – aga kehtivad siingi teatud proportsioonid, kuna suurt rolli mängib ka inimeste enda vaba valik. Mõnele inimesele lihtsalt arvuti ei meeldi, talle meeldivad asjad ja vanad kombed, meeldib vanal moel tegutseda.
Ent muidugi peame tegema kõik selleks, et sõltumata east ja sõltumata elukohast oleks inimesel tahtmise korral küberruumi teenused kättesaadavad. Peavad olema taskukohased vajalikud seadmed, sidelahendused kohapeal ja loomulikult, et oleks võimalik saada mingi esmane koolitus, ja seda, muide, riigi kulul. Silmaringi avardamine on väga tähtis. Meil on olnud väga palju koolitusi, neis on oma vabal tahtel osalenud sadu tuhandeid Eesti inimesi, kes on soovinud saada esmased teadmised internetist ja arvuti kasutamise võimalustest. Ja seda tuleb jätkata. Ma ei väidaks praegu kindlalt, et inimesed maal ja vanemaealised on täielikult kübermaailmast eemale jäänud. Mul on endalgi väga palju isiklikke tuttavaid, kes vastupidist tõestavad. Ma tean, et see ei sõltu otseselt maal või linnas elamisest.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ka minu tutvusringkonnas on palju vanemaid inimesi, kellel on arvuti ja kes selle abil ka teatud teenuseid kasutavad. Aga siiski. Te ütlesite oma ettekandes, et teil on käivitatud uuringud teatud inimgruppide käitumise kohta. Kas ka selle seaduseelnõuga seoses on uuritud, kas kõnealuste teenuste kättesaadavus on maapiirkonnas sama kui linnas ja vanematel inimestel sama kui noorematel? Kas te ikkagi ei arva, et just vanemad inimesed, kes e-teenust kasutada ei oska, hakkavad suuremat lõivu maksma?

Minu arvates on spekulatiivne väita, et konkreetsete liiklusregistri teenuste eest tasumisel langeb põhikoormus maal elavatele vanemaealistele inimestele. See on tõesti spekulatiivne väide ja ma ei taha sellega nõustuda. Eks elu näitab. Ka juhin tähelepanu, et tulenevalt liiklusregistri teenuste laiast menüüst jääb osa teenuseid nii või teisiti selliseks, mille puhul on kohaletulek hädavajalik. Küllap need inimesed maksavad selle suures osas kinni, kui te eelistate sellist sõnakasutust. Kindlasti ei ole see fookus suunatud maal elavatele vanemaealistele inimestele.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas, teine küsimus!

Tänan, proua eesistuja! Austet minister! Sotsiaaldemokraadid on kindlasti e-teenuste rohkema rakendamise ja suurema kliendisõbralikkuse poolt. Aga nendel uuendustel on oma selge hind – teie eelnõus on nende hinnaks pakutud 651 220 eurot. See hind ei ole kulupõhine ja meie arvates ei ole ta õiglane. Kas te ei kaalunud varianti, kus bilanss oleks olnud nullis – tulud ja kulud võrdsed?

Kaalusime ka seda varianti. Aga eks tuleb leida mõistlik tasakaalupunkt kõikide selliste kulude osas. Veel kord: peale lõivude kulupõhisuse peame paratamatult arvestama ka üldist inflatsiooni ja muidki tegureid. Selles mõttes on eelnõuga seotud arvutused minu meelest üsna tasakaalukalt tehtud. Te ütlesite, et sotsiaaldemokraadid põhimõtteliselt toetavad e-teenuseid. Ma kordangi, et eelnõu põhiline eesmärk on e-teenuse laiem juurutamine liiklusregistris. Kui te hääletate selle vastu – see õigus teil on –, siis minu järeldus on, et te ei toeta e-ühiskonna edasist arengut. Küllap te olete praktilised inimesed ja teate, et kõik maksab. Seega peame vaatama, et kulude ja tulude pool alati mõistlikult lahendatud saaks.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Nüüd kutsun kõnepulti ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Tõnis Paltsi. Palun!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Seaduseelnõu oli majanduskomisjonis arutlusel eile. Kohal olid minister ja teised asjasse puutuvad ametnikud. Minister tegi ettekande, mis oli sisult sama kui tänane ülevaade. Majanduskomisjoni liikmed said esitada küsimusi ja arvamusi avaldada. Üks majanduskomisjoni liige avaldas arvamust, et tõus 5% on tõesti liiga suur. Laekuv tulu on juba praegu kuludest suurem ja see ei lähe osaliselt kokku riigilõivuseaduse mõttega. Riigilõivuseadus tegelikult lubab teatud avalikust huvist tulenevalt neid lõive erandina käsitada. Talle vastati, et siis oleks vaja riigilõivuseadust muuta nii, et erandeid teatud avalike huvide arvestamiseks ei oleks võimalik teha. Ka teine majanduskomisjoni liige avaldas arvamust, et riigilõivumäärade suurendamine 5% võrra ei ole õiglane. See ei olnud küsimus, see oli arvamusavaldus.
Küsiti, millised on eelnõu muudatused seoses tõsiasjaga, et osa inimesi tellib endale rohkem kui kümme registreerimismärki. Vastus oli, et seadusse tehakse muudatus, mis püüab välistada selle, et tellitakse korraga hulk numbrimärke atraktiivsete numbrikombinatsioonidega. Ka juhiti tähelepanu regulatsioonile, et numbrimärgi saab tellida Maanteeameti liiklusregistri Tallinna kesklinna kontorist, kuid järele peab minema sellele Mustamäele.
Uuriti, kas Maanteeameti juhtkonna vahetusega on olukord kliendi jaoks paremaks muutunud. Vastati, et alates 1. jaanuarist saab toiminguid, mille puhul pole kohaleminek vajalik, teha interneti vahendusel. Ka numbrimärke ja juhilubasid puudutavat regulatsiooni on muudetud nii, et inimene saab need internetist tellida ning lasta endale sobivasse kohta toimetada. Vajaliku tehnilise lahenduse kallal on Maanteeamet töötanud ja see tagatakse.
Tunti huvi, kui palju kasutatakse praegu e-teenuseid ning kui palju käiakse Maanteeameti liiklusregistri büroodes kohal. Milline on see proportsioon? Vastus oli, et praegu on proportsioon väga palju kohalkäimise kasuks, kuna suurem osa e-teenustest tuleb kasutusele alles uuest aastast. Maanteeamet on prognoosinud, et e-teenuste kasutuselevõtt vähendab liiklusregistri büroodes tehtavate toimingute koguarvu 20%.
Üks majanduskomisjoni liige juhtis ministeeriumi esindajate tähelepanu sellele, et seletuskirjas on lauseid, mis on halvasti sõnastatud, nii et nende mõte jääb täiesti selgusetuks. Näiteks toodi üks konkreetne lause, aga selliseid on teisigi. Minister vabandas keeletoimetaja eest.
Üks majanduskomisjoni liige avaldas kahetsust, et eelnõu ei lahenda haagiste registreerimisega seotud probleemi. Haagise registreerimise lõiv moodustab haagise hinnast 25–30%. Veel paluti kommenteerida internetipäringute riigilõive. Vastati, et Maanteeameti kodulehel saab teha kahte päringut. Nendest üks on lihtpäring registreerimisnumbri alusel, mille peale saab teada, kas sõidukile kehtivad mingid piirangud ja kas ülevaatus on kehtiv. Teine on laiendatud päring, mille abil saab konkreetsemat infot sõiduki ajaloo kohta, näiteks ülevaatuste läbimise ning seal tuvastatud vigade kohta. Laiendatud päring maksab 2 eurot. Maanteeamet, Tarbijakaitseamet ning Maksu- ja Tolliamet on alustanud kasutatud autode turu korrastamise kampaaniat. Maanteeamet loob järgmise aasta alguses kodulehekülje, kust saab sõiduki tausta kontrollida nii, et enam ei pea laiendatud päringu eest maksma.
Otsustati esiteks teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – poolt oli 8, vastu 3, erapooletuid 0. Teiseks otsustati teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 15. november kell 12. Poolt hääletas 8, vastu 3 inimest. Aitäh!

Suur tänu! Teile on küsimus kolleeg Vladimir Velmanilt. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Kas seaduseelnõus, mis meil laual on, on teksti juba kohendatud? Kas see on keeleliselt paigas või tehakse see töö ära paranduste käigus?

Sellist küsimust arutusel ei olnud. Kui te küsite selle konkreetse märkuse kohta, siis see puudutas seletuskirja, mitte seaduseelnõu teksti.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Tõnis Palts! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kutsun kõnepulti kolleeg Jaan Õunapuu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana.

Väga lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Lugupeetud kolleegid! Selle eelnõuga soovitakse võtta maksumaksja taskust üle 650 000 euro, et suurendada 2014. aasta eelarve laekumisi. Tõele au andes saab positiivsena välja tuua, et loobutakse liiklusregistrist laiendatud päringu vastuse eest riigilõivu võtmast. Samuti püütakse vähendada omaniku avalduse alusel rohkem kui kümne registreerimismärgi väljastamise regulatsiooni väärkasutamist. Praegu saab kõnealuses valdkonnas e-teenuseid kasutada väga piiratud hulgal, tuleval aastal loodetakse 20% registreerimiste mahust kaugteenustega katta. Kas Maanteeamet on selleks valmis ja kas ei ole karta huvide konflikti? Sotsiaaldemokraadid toetavad igati e-teenuste arendamist, kuid kas seda ei saa teha nii, et kehtivaid  maksumäärasid ei tuleks suurendada? Üldjuhul tuleb riigilõivu määra kehtestamisel lähtuda riigilõivuseaduse § 4 lõikes 1 kirjas olevast kulupõhimõttest, st riigilõiv peab vastama toimingu tegemisega kaasnevatele kuludele. Riigilõivu suurendamine 5% ei ole kuidagi põhjendatud. MKM-i andmetel oleks sõiduki, sh ka haagise registreerimise kulupõhine tasu 14 eurot ja 88 senti. Praegune lõivumäär, tuletan teile meelde, on 121 eurot ja 43 senti ning see soovitakse tõsta 127 euroni.
Eelnõu mõjub väga halvasti nendele isikutele, kes peavad mingil põhjusel kasutama Maanteeameti liiklusregistri büroo teenuseid, sest seal tehtavate toimingute puhul riigilõivu määrad suurenevad. Äsja avaldatud Riigikontrolli ülevaates riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2012.–2013. aastal on välja toodud aspekt, et riigi arvepidamine on küll korras, aga paljud inimesed reaalsuses seda ei tunneta, nende elatustase on märgatavalt paranenud. Pigem on igapäevase eluga toimetulek raskemaks läinud.
Valitsuserakonnad on silmakirjalikult süüdistanud sotse soovis kehtestada automaks. Sellega saab alati enne valimisi inimesi hirmutada. Paraku on see ettepanek kontekstist välja rebitud, sotside kogu majandus- ja rahandusettepanekute pakett on tähelepanu alt välja jäetud. Mida koalitsioon ise teeb? Selle eelnõuga soovitakse suurendada Maanteeameti toimingutega seotud riigilõivusid ja kavas on ka sõidukite maksustamine, mida saab nende poolt plaanitavaks automaksuks nimetada. Ka tuletan meelde, et alatasa on kergitatud aktsiise.
Selle eelnõu kontekstis räägin ka haagiste registreerimisel võetavast riigilõivust, mida sotsid on püüdnud inimestele vastuvõetavamaks teha. Koalitsioon on järjekindlalt meie ettepaneku vähendada lõivu 25 euroni tagasi lükanud. Ma juba mainisin, et sõidukite, sh ka järelhaagiste registreerimine maksab 121 eurot 43 senti, lisaks registreerimismärgi eest 28 eurot ja 76 senti. Eestis müüdavate haagiste keskmine hind on 640 eurot. Seega moodustab riigilõiv haagise kogumaksumusest 24%, samas uue auto registreerimise tasu moodustab keskmiselt 1% soetuskuludest. Võrreldes naaberriikidega on haagise registreerimise tasu meil kõvasti suurem. Soomes on haagiste keskmine hind 750 eurot ja registreerimine koos numbrimärgiga maksab omanikule maksimaalselt 29 eurot ehk 3,7% soetusmaksumusest meie 24% asemel. Norras maksab registreerimine 5,5 eurot, Rootsis 6,3 eurot, Lätis 41 eurot ja Leedus 34 eurot. Nii on alust kindlalt väita, et Eestis on sõiduauto järelhaagiste riigilõiv ebaproportsionaalselt suur nii teiste sõidukitega võrreldes kui ka lähimate naabritega võrreldes. Kui valitsus oleks soovinud seda ebavõrdsust kaotada, oleks tal selleks praegu olnud suurepärane võimalus. Kahjuks seda ei tehta, pigem suurendatakse elanike maksukoormust veelgi.
Minister väljendas ennast väga demagoogiliselt, rääkides sotsiaaldemokraatide suhtumisest e-teenustesse. Kinnitan üle: me toetame igati nende laiendamist, mitte aga üldise lõivude suurendamise hinnaga. Sel põhjusel ei saa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon eelnõu toetada ja teeb ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Te kuulsite praegu, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon soovib eelnõu tagasi lükata. Meil tuleb seda ettepanekut hääletada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh, juhataja! Palun enne hääletust soojenduse mõttes viis minutit vaheaega!

Mitu minutit? Ma ei kuulnud. Palun see ettepanek ka paberil! Vaheaeg viis minutit!
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, vaheaeg on läbi. Palun vaikust!
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 496 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Määran eelnõu 496 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 15. novembri kell 12. Eelnõu 496 esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu 474 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on viia seadus kooskõlla euroliidu õiguskaitsemeetmete direktiiviga. Direktiivis selgitatakse, et raamlepingute alusel ja dünaamilises hankesüsteemis hankelepingute sõlmimisel on oluline kiirus ja paindlikkus. Ooteaja rakendamine ei ole soovitav. Pakkujate õigust saab kaitsta võimalusega hankelepingud hiljem tühiseks tunnistada. Selle aasta alguses valminud riigihangete seaduse analüüs näitab, et ooteaja rakendamise korral napib õigusselgust. Seadus ooteaega selge sõnaga ette ei näe ja direktiiv on pidanud otstarbekaks kaitsta hankijate huve teisiti.
Selles seaduseelnõus on raamlepingu alusel ja dünaamilises hankesüsteemis hankelepingu sõlmimisel ooteaja rakendamise kohustus välistatud. Lisatud on võimalus esitada vaidlustus hankelepingu hilisema tühisuse tuvastamiseks. Ka on vaja täpsustada riigihangete vaidlustamise tähtaja arvestust. Direktiiv nõuab, et vaidlustamise tähtaeg oleks vähemalt 10 kalendripäeva, seaduses on 7 tööpäeva, mis olenevalt vaide esitamise nädalapäevast on kas 9 või 11 kalendripäeva. Kolmandana lisatakse võimalus esitada hankelepingu tühisuse tuvastamise vaidlustus, kui hankelepingu eeldatav maksumus on üle rahvusvahelise piirmäära, aga hankija ei ole rahvusvahelist riigihanget korraldanud. Eelnõu jõustumise ajaks planeerime 1. jaanuari 2014. Tänan!

Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Nüüd ma palun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni aseesimehe. Kolleeg Urve Palo, palun!

Tere päevast, head kolleegid! Lugupeetud proua eesistuja! Majanduskomisjon menetles seda seaduseelnõu oma 4. novembri istungil. Komisjoni istungile olid kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Armin Lastovets ning nõunik Evelin Karindi-Kask. Nad tutvustasid eelnõu, selle eesmärke ja sisu ning vastasid küsimustele. Õigemini oli lisaküsimusi eelnõu kohta ainult üks. Päriti, miks peab seadus jõustuma 1. jaanuaril 2014. Rahandusministeeriumi esindaja vastus oli, et tähtis on eelnõus fikseerida seadusmuudatuse jõustumise konkreetne kuupäev, mis võiks olla ka pisut hilisem kui 2014. aasta 1. jaanuar, aga peaks olema võimalik jõustada Vabariigi Valitsuse määrus sellest kuupäevast – see on tähtis.
Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda täna, 12. novembril, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 18. november kell 12. Kõik otsused langetati konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Urve Palo! Palun teie küsimus, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Iga kord, kui Riigikontroll tuleb välja oma auditiga, mis puudutab mingit järjekordset omavalitsust ja tema rahandusasjade ajamist, selgub, et riigihangete menetlusega on endiselt probleemid. Juba pikki aastaid pole olukord muutunud. Kui me kutsume kohale ühe või teise omavalitsuse esindaja, siis väidetakse, et riigihangete seadus on täitmiseks liiga keeruline. Ning seda juttu aetakse tõesti väga ammustest aegadest. Ma küsin teilt kui komisjoni esindajalt, ega te ei tea, äkki on kavas riigihangete seadus üldiselt üle vaadata. Kui oskate, siis vastake palun!

Ma küsisin täpselt sama küsimuse ja umbes samade põhjendustega Rahandusministeeriumi ametnike käest, kui me arutasime seda eelnõu töögrupis. Nende vastus oli, et praegu vaadatakse tõepoolest riigihangete seadust laiemalt üle ja lubati, et aastal 2014 jõuab selle uus versioon huvigruppideni. Järgmisel aastal algavad läbirääkimised ja diskussioonid ning Riigikogusse peaks eelnõu jõudma hiljemalt 2015. aastal. Kahjuks küllaltki pikk ajagraafik, aga selline see vastus oli.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Urve Palo! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 474 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 18. novembri kell 12. Eelnõu 474 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse, karistusseadustiku ning kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmise seaduse eelnõu 515 esimest lugemist. Ettekandeks palun veel kord kõnepulti lugupeetud rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eelnõu eesmärk on täiendada rahapesuvastase võitluse meetmeid, parandada Balti riikide tollikoostööd maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisel ning kiirendada piiriületust. Eelnõus kirjas olevad olulisemad muudatused on järgmised.
Euroopa Liidu Nõukogu sularahamäärus kehtestab Euroopa Liitu sisenemisel või selle piirest väljumisel kohustuse deklareerida piiril 10 000 eurost suuremad sularahakogused. Liikmesriigid kehtestavad deklareerimiskohustuse rikkumise eest karistused. Eestis on kehtivad karistusmäärad sularaha deklareerimata jätmise eest väga väikesed. Eelnõuga kehtestatakse uued karistused, mille määrad sõltuvad sularaha kogusest. Sularaha deklareerimata jätmine summas 10 000 – 32 000 eurot on väärtegu, mille eest on maksimaalne karistus 1200 eurot. 32 000 eurot ületava summa deklareerimata jätmine on eelnõu järgi kuritegu, mille eest karistuse määr on süüdimõistetu 500-kordne päevasissetulek. Deklareerimata jäetud sularaha võib konfiskeerida.
Teiseks laiendatakse tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu kasutajate ringi. Ligipääsu saavad ka teiste riikide tolliasutused. Eesmärk on tõkestada rahvusvahelist maksupettust ja salakaubavedu. Kehtiva seaduse järgi on andmekogule juurdepääs juba Maksu- ja Tolliametil, Politsei- ja Piirivalveametil ning kaitsepolitseil.
Tolliseadusse lülitatakse regulatsioon rahvusvahelises kaubaveos kasutatavate maanteesõidukite kaalumiseks. ÜRO konventsiooni kohaselt kaalub Eesti ettevõtja oma sõiduki koos kaubaga Eestis ning saab vastava tunnistuse. Seda peavad aktsepteerima kõik konventsiooniga liitunud riigid, kelle hulka kuuluvad näiteks ka Venemaa, Valgevene ja Ukraina. Tunnistuse olemasolu kiirendab piiriületusi eri riikides. Rahvusvahelise kokkuleppega ei ole täiendav ülekaalumine teises riigis lubatav.
Tunnistatakse kehtetuks kohustus kinnitada kultuuriväärtuse väljaveo tollidokumendid tolliametniku isikliku pitsatiga. Viimastel aastatel on üle mindud elektroonilisele tolli vormistamisele ja sellist isiklikku pitsatit pole enam vaja. Muudatusega hoitakse kokku maksuameti majapidamiskulusid. Praegu on kasutusel umbes 400 isiklikku pitsatit.
Eelnõu jõustumise ajaks planeerime 1. jaanuari 2014. Tänan!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimus. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Komisjonis kahjuks ei olnud sellest juttu, aga mind huvitab niisugune asi. Kas Rahandusministeeriumile on teada, kui palju deklaratsioonide alusel Eestist sularaha välja viiakse või siia sisse tuuakse? Seda, mida ei deklareerita, ei tea muidugi keegi, aga kui suured on deklareeritud summad, mida üle Eesti piiri veetakse?

Küllap see teave on ka Rahandusministeeriumis olemas, aga üldiselt on sularaha teema pigem Eesti Panga rida.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Palun kõnepulti ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Arto Aasa!

Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu 4. novembril. Komisjoni liikmetele lisaks olid istungile kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi ning Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla, kes tutvustasid eelnõu eesmärke ja sisu ning vastasid komisjoni liikmete küsimustele. Eelnõu sisu ma ei hakka ümber jutustama, minister tegi seda küllaltki ülevaatlikult. Komisjonis tõstatusid mõned küsimused, millega sooviti eelnõu sisu täpsustada. Küsiti üle, mis juhtub, kui jäetakse üle 32 000 euro suurune summa deklareerimata. Juhtub see, et summa võib konfiskeerida, ja lisaks kvalifitseeritakse see kriminaalkuriteona. Praegu kehtiva regulatsiooni järgi on trahv ainult 400 eurot, kriminaalkuritegu see ei ole ja konfiskeerida raha ei saa.
Veel küsiti, mida on teinud teised Euroopa Liidu riigid, kellel on ka hästi väikesed karistusmäärad olnud, nagu eelnõu seletuskirjast võis lugeda. Näiteks toodi Ungari, Taani ja Portugal. Rahandusministeeriumi esindaja jutust selgus, et kõik need riigid on juba oma karistusmäärasid suurendanud. Ilmselt on Eesti viimane, kes seda teeb.
Tunti huvi, kas eelnõu lahendab ettevõtjate probleeme Venemaal. Eelkõige peeti silmas seda eelnõu osa, mis käsitleb autode massi, autode kaalumist piiripunktides ja Venemaal. Eelduslikult peaks nüüd saama juriidilised probleemid lahendatud. Väljastatakse rahvusvahelised tunnistused autode massi kohta. Kuidas see reaalsuses välja kukub, kas Venemaal loobutakse autode kaalumisest või mitte, on paraku võimatu öelda. Juriidilised probleemid on küll ehk kõrvaldatud, aga praktiline elu on paraku midagi muud.
Kasutan võimalust ja vastan ka Lembitu küsimusele, mille ta eelmisele esinejale esitas. Eelnõu seletuskirjast võib lugeda, et aastas deklareeritakse umbes 1000 korda sularaha ületoomist ja rikkumisi on avastatud kümmekond ehk siis 1% – nii paljud on vahele jäänud. Samas oli ka juttu, et pistelise kontrolli käigus on neid rikkumisi väga raske tuvastada, üldjuhul ongi need tuvastatavad teatud eelinfo põhjal.
Nüüd majanduskomisjoni otsustest. Esiteks tehti otsus lisada see eelnõu täiskogu istungi päevakorda 12. novembriks 2013; teiseks otsustasime teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja kolmandaks määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. november 2013 kell 17. Kõik majanduskomisjoni otsused langetati konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Arto Aas! Palun küsimus, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Meil on tavaks saanud, et kui me määrame aktsiisimäärasid või mingeid trahve, siis üldjuhul võrdleme end Läti ja Leeduga, kuna nad on meie lähedal asuvad riigid. Kui võrrelda Eesti karistusmäärasid Läti ja Leedu omadega, siis kuidas see suhe on?

Aitäh! See eelnõu tulenebki tõsiasjast, et meie riigis kehtivad karistused on väga väikesed ja konfiskeerimise võimalus siiamaani üldse puudus. Kui ma vaatan praegu ühte tabelit, siis näen, et Lätis on karistusmäär üle 7000 euro, meil kasvab nüüd 1200 euroni. Leedus on see isegi kuni 25 000 eurot. Nii et karistusmäärad eri riikides on hästi erinevad. Seletuskirjastki võib välja lugeda, et rakendatavaid praktikaid on seinast seina. Mõned riigid on fikseerinud kindla karistusmäära, rahasumma, mõned riigid kasutavad süsteemi, et trahv sõltub sellest, kui palju raha üle piiri tuuakse. Mida suurem on deklareerimata summa, mis piirist üle tuuakse, seda suurem on trahvimäär. Nii et praktikad on erinevad. Selle eelnõuga soovib Eesti oma karistuspoliitikat teiste Euroopa Liidu riikide omaga ühtlustada. See on tõepoolest peamine eesmärk.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg, ma täpsustaksin proua Inara Luigase küsimust. Siin on kaks tabelit, ma saan aru, et trahv Eesti poolt on 400 eurot. Aga kui palju tuleb edaspidi maksta – see kõige suurem summa?

Praegu on 400 eurot ja kasvab 1200-ni. Kui piiril tuvastatakse summa 10 000 – 32 000 eurot, siis trahv kasvab kolm korda: 400 eurolt 1200 euro peale. Kui summa ulatub üle 32 000 euro, siis on tegemist kriminaalkuriteoga ja olukord on hoopis teine.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kui Eestis kehtib ikkagi suhteliselt väike trahvimäär võrreldes näiteks Leedu ja Lätiga, kas siis ei või tekkida olukord, kus sularaha smugeldajad hakkavadki kasutama meie piiriväravaid?

Küllap on too trahvimäär kooskõlas meie muude trahvide ja karistuspoliitikaga. Ma usun, et see on sobitatud üldisesse ansamblisse. Aga kui ma siit tabelist vaatan, kui palju neid rikkumisi on olnud – me küll ei tea, kui suur on vahelejäämise protsent –, siis tundub, et see väga suur probleem ei ole. Ja usun, et tänu kriminaliseerimise võimalusele, mis uue seadusega tekib, me veel vähendame seda probleemi.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Arto Aas! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 515 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 26. novembri kell 17. Eelnõu 515 esimene lugemine on lõppenud.

Meie päevakorra viimane punkt on VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks" muutmine" eelnõu 511 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjoni esimehe kolleeg Rainer Vakra!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu 2013. aasta 12. märtsi otsusega VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud Riigikogu uurimiskomisjon on pidanud 20 istungit ja kuulanud ära 28 inimest. Selle käigus oleme saanud uusi viiteid asjaoludega seotud isikutele ja dokumentidele ning komisjon otsustas konsensusega, et soovime pikendada VEB Fondi komisjoni töö tähtaega 7. aprillini 2014. Seda kahel põhjusel.
Kõigepealt soovib komisjon lisaaega täiendavateks kuulamisteks ja dokumentide kontrollimiseks. Meil on kavas kutsuda vestlusele ja ära kuulata kümme inimest. Ja teiseks, meie komisjoniga samaaegselt viib oma auditit läbi meie koostööpartner Riigikontroll, kes on lubanud oma töö lõpetada 2014. aasta märtsikuuks. Meie komisjon on üksmeelsel seisukohal, mis põhineb ka fraktsioonide arvamusel, et lõpliku hinnangu toimunule võiks anda mitte Riigikontrolli audit, vaid asjaomane Riigikogu komisjon. See oleks ametlik punkt meie lähiajaloo ühele huvitavamale pangandusloole, millest on kirjutatud mitu raamatut ja arendatud ka konspiratsiooniteooriaid. Nii et teema ei võtaks kokku mitte Riigikontrolli audit, vaid Riigikogu uurimiskomisjon. Riigikontrolli audit oleks sellele komisjonile vaid üks sisend. Palume seda otsust toetada ja tähtaega muuta! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Rainer Vakra! Teile on küsimusi. Alustame kolleeg Rein Aidmast.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma loen otsuse eelnõu, millega muudetakse otsuse punkti 5, mille lõpus on niisugused viis sõna: "mille järel tema volitused lõppevad". Nüüd ma jään vana kooli mehena kõhklema, kas seal peaks olema üks või kaks p-d, sest ma ei suuda kuidagi endale selgeks teha, kas volitused lõppevad või lõpevad. Kuidas teie seda viimast sõna hindate?

Väga hea! Mulle on alati eesti keele lingvistikast ja ortograafiast tulenevad küsimused meeldinud. Ma arvan, et õige on ka nii, nagu siin on kirja pandud: pärast 2014. aasta 7. aprilli meie komisjoni volitused lõppevad. See tähendab seda, et me anname aruande üle, mis tähendab omakorda seda, et rohkem see komisjon kokku ei tule.

Palun, kolleeg Arto Aas!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kui veendunud te olete, et komisjon tõepoolest nimetatud kuupäevaks oma töö lõpetab? Vahest peate tõenäoliseks, et seda pikendatakse jälle mõne kuu või poole aasta või ühe aasta võrra ja see ratas ei peatugi? Või olete tänaseks päevaks veendunud, et alles jäänud aja jooksul on võimalik joon alla tõmmata ja see teema lõppenuks lugeda?

Oleme komisjonis kõikide liikmetega seda üheskoos arutanud ja laiemalt ka Riigikontrolliga nõu pidanud. Oleme veendunud, et see on lõplik tähtaeg. Võib öelda, et me põhimõtteliselt ei näe mitte mingit võimalust seda veel kord pikendada. Nii et lühidalt vastates: 7. aprilliks 2014 lihtsalt peab see aruanne valmis olema.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Mul on selline küsimus. Ma olen aru saanud, et teie komisjon otsib taga ühte olulist n-ö ütluste andjat ja te olete pöördunud mingite riigi struktuuride poole, kes aitaksid ärimees Matti üles leida. Mil viisil te loodate riigi abil ta üles leida?

Vastab tõele. Tõepoolest, me oleme pöördunud nii Välisministeeriumi kui ka Politsei- ja Piirivalveameti poole, et nad aitaksid meil leida ärimees Aleksandr Matti, kes tõepoolest kõigist 28-st kutsutust on ainukene inimene, kes ei ole kohale ilmunud. Me püüame seda kodanikku otsida, järgides kõiki meie seadusi. Oleme kirjutanud vastavad abipalved, loodame, et need ametkonnad meile vastavad ja annavad ka igakülgset abi.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Kas siseminister võiks ka Interpoli poole pöörduda, et abi saada?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et see on hea mõte – miks mitte. Ning meie komisjon võib abi paluda ka siseministrilt isiklikult.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Rainer Vakra! Nüüd palun ettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Peep Aru!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas Riigikogu otsuse muutmiseks esitatud eelnõu 511 tänavu 4. novembril. Algataja esindajana oli kohal Rainer Vakra, kes sõnas, et selle otsusega soovitakse VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud Riigikogu uurimiskomisjoni töö tulemuse lõpparuande esitamise tähtaega pikendada ja määrata uueks lõpparuande esitamise tähtajaks 7. aprill 2014. Kui komisjon moodustati, määrati töö tulemuse lõpparuande esitamise tähtajaks 2. detsember 2013. Eelmine siin puldis esineja põhjendas, miks komisjon sellise algatusega välja tuli, ja ma siin seda üle seletama ei hakka.
Tegime mõned otsused. Kõigepealt otsus võtta eelnõu tänasel päeval täiskogu istungi päevakorda – selle tegime konsensusega. Teiseks paneme ette eelnõu esimene lugemine lõpetada – selle poolt oli 4, vastu 2 inimest. Konsensusega võtsime vastu otsuse teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 15. november kell 16 ja määrata mind siin puldis esinema, ka tegime üksmeelselt sellise etteulatuva otsuse, et kui eelnõu esimene lugemine täna lõpetatakse, siis võiks lõpphääletuse läbi viia 21. novembril 2013. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peep Aru! Teile on küsimus kolleeg Valeri Korbilt. Palun!

Aitäh! Hea kolleeg! See lugu VEB Fondiga kestab juba pikka aega. Kas sa mõtled, et 7. aprillil komisjon ikka lõpetab töö selle kallal? Kas teile jätkub sellest ajast või ei jätku?

Teil on isikliku veendumuse kohaselt võimalik teha muudatusettepanekuid. Küll mina ka kasutan oma õigust, kui ma seda vajalikuks pean.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, kolleeg Peep Aru! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 511 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 15. novembri kell 16. Eelnõu 511 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid, meie päevakord on ammendunud. Ootan teid homme siia saali. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 11.39.