Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Nagu öeldi, esitab valitsus Riigikogule heakskiitmiseks turismiarengukava aastateks 2014–2020. See kava on põhiliselt keskendunud riigi tegevustele turismi arendamisel järgmisel seitsmel aastal. Me oleme seda kava koostanud väga laiapõhjaliselt, kaasates mitmeid turismiettevõtjaid ja nende aktiivi ühendavaid organisatsioone, omavalitsusi ja ministeeriume. Seetõttu julgeme taotleda sellele eelnõule Riigikogu toetust. Püüan oma ettekandes natuke avada selle strateegia sisu, mis käsitleb olukorda ja hindab tulevikuperspektiive.
Alustuseks juhin tähelepanu, et me oleme kakskümmend aastat võtnud turismivaldkonda ja selle positiivset arengut üsna loomuliku ja garanteerituna. Kõik me reisime, kes rohkem, kes vähem, nii Eestis kui ka välismaal. Turismisektori arvuliste näitajate põhjal võib öelda, et see on väga oluline ja arenev sektor. Me hindame, et turismisektor koos oma kaudsete mõjudega annab 6,3% Eesti SKT-st, turismiteenuste eksport moodustab 29% teenuste ekspordist. Eesti Panga andmetel sai Eesti välisturismist tänavu esimesel poolaastal 617 miljonit eurot tulu, kasv aasta jooksul oli tervelt 7%.
Turismisektoris on tuhandeid töökohti, väga paljudes Eesti piirkondades on turism piirkonna arengut silmas pidades tihtipeale kõige tõsisema potentsiaaliga majandusharu. Turist, kes tuleb Eestisse kas äriasjus või puhkusele või ka paariks tunniks laevalt maale astub, puutub kokku väga paljude ettevõtlusliikide ja -vormidega. Ta käib ekskursioonil ja muuseumis, ööbib hotellis, sööb restoranis, ostab suveniire, liigub Eestis mitme omavalitsuse piires jne. Kõik need kontaktid mõjutavad tema arvamust meie riigist ning kõigi nende kontaktide korral jätab ta Eestisse raha ja elavdab meie majandust. Seetõttu, et turismisektoris on palju ja väga erinevaid osapooli, tulebki üritada turismi ühiselt koordineerida. Ma kasutasin sõna "üritama", sest arvestades, kui suur osakaal on siin erainitsiatiivil ja inimeste loovusel, oleks asjatu kavandada turismi arengut ülevalt alla.
Eesti turism nagu kogu Eesti majandus on kahekümne aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Väliskülalised, kes on eri põhjustel leidnud tee Eestisse, on tavaliselt siin väga positiivselt üllatunud. Selleks et neid siia rohkem jõuaks, tuleb tegelda arengukava esimese märksõnaga. Nimelt on üks strateegiline suund edaspidigi Eesti tuntuse suurendamine. Me jätkame Eesti turundamist nii lähematel kui ka kaugematel turgudel. Seejuures muutub senisest olulisemaks Eesti kui mitmesuguste nišiturismi võimalustega riigi tutvustamine, olgu selleks nišiturismiks loodus-, konverentsi-, toiduturism vms.
Teine märksõna on ühendused. Kindlasti on esiteks oluline, kuidas turist Eestisse saab, ja teiseks, kuidas ta saab juba siin olles mugavalt ringi liikuda. Me liigume jõuliselt edasi Rail Balticuga ja me tahame muuta atraktiivsemaks rongiühendusi meie idanaabriga. Tallinna Lennujaam jätkab uute võimaluste otsimist, et lennuühendusi mitmekesistada. Loodetavasti on meie kohalikust turust lähtuv lennuettevõte kõige sügavamast august väljas ja suudab pakkuda uusi ühendusi. Uued elektri- ja diiselrongid peaksid andma võimaluse mugavamalt ja kiiremini Eestis reisida ning see peaks aitama kaasa turismi arengule Tallinnast väljaspool. Jätkub Eesti teede areng, mille me näeme ette Eesti transpordi arengukavas. Me arendame teevõrgustikku Tallinna–Tartu, Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Narva suunal.
Meie kõige suurem ja konkreetsem ülesanne ühenduste arendamisel on meie peamiste rahvusvaheliste väravate (Tallinna Lennujaam, Tallinna Vanasadam) parem ühendamine ülejäänud transpordivõrguga. See puudutab kindlasti meie pealinna arenguplaane: ühistranspordiliinide parem ühitatavus, trammiliini pikendamine lennujaamani, mugavad ümberistumisvõimalused Ülemistel, Vanasadama piirkonna terviklik väljaarendamine koostöös erasektoriga. Loomulikult peab turistil olema põhjust Tallinnast välja minna. Piirkondlike tugiteenuste arendamisele ja koostööle selles vallas on turismiarengukavas pühendatud eraldi peatükk.
Kolmas oluline märksõna on koostöö: koostöö erasektori ja riigi vahel, erasektori ja omavalitsuse vahel, omavalitsuse ja riigi vahel, ettevõtjate vahel. Me ärgitame arengukavas toodud tegevustega ettevõtjaid vaatama oma igapäevasest tegevusväljast kaugemale, mitte nägema naabris ainult konkurenti, vaid ka koostööpartnerit. Samuti tahame näha riigi ja omavalitsuste koostöö olulist parandamist, seda ennekõike Tallinnas. Riik on mereääre arendamisse Lennusadama ümbruses andnud suure arengutõuke. Me loodame, et Tallinn tuleb välja algatustega, millega Tallinna kui põhjamaa merelinna järgmistel aastatel edasi arendatakse. Me oleme valmis sellesse panustama.
Neljandaks on oluline tajuda turisti vajadusi ja soove. See algab juba iga üksiku ettevõtte tasandilt. Turismitalu peremees või perenaine peab vaatama oma ettevõtmist kliendi pilguga, ta ei tohiks osutada ainult neid teenuseid, mida tal endal kõige mugavam pakkuda on. Riigi tasandil näeme kolme peamist nišši, kus turismivaldkonnas on nõudlus ilmselgelt olemas. Esiteks pakume arengukavas välja rahvusvahelisi üritusi võimaldava messi- ja konverentsikeskuse rajamise koostöös erasektoriga. Me oleme teinud väliseksperte kaasates uuringu, mille esialgsetest tulemustest selgub, et vajadus sellise keskuse järele on olemas. Praegu tehakse tasuvusanalüüsi. Keskuse ehitamise ja selle äri eduka korraldamise eri variandid on tulevikus arutelu koht. Teine suurem investeering on rahvusvaheliselt atraktiivsed pereturismiteenused. Loodame, et me veel sel aastal suudame langetada positiivse otsuse Lottemaa kohta, kuid peame vajalikuks kaasa töötada, et tekiksid pereturismikeskused ka Tallinna ümbruses. Kolmanda suurema vajadusena investeeringute mõttes näeme väikesadamate võrgustiku arendamist, et me saaksime oma väärilise osa Läänemere mereturismi tulust.
Kindlasti nõuab see kõik raha. Me oleme praegu esitanud turismi arengukava rahaliseks mahuks 123 miljonit eurot. Juhin tähelepanu, et see on ligikaudne arv, mis hõlmab põhiliselt mitmesuguste turismiprogrammide rahastamist. Ka turismiga kaudsemalt seotud investeeringud ja tegevused on valitsusel loomulikult kavas, me ei kavatse lõpetada ühtegi olemasolevat töötavat meedet. Summa on väiksem kui Euroopa Liidu eelmisel või praegu veel kestval perioodil, kuid me leiame, et ka meie turism on välja kasvanud sellest faasist, kus kõikvõimalikke tegevusi tuli n-ö laustoetada. Riigi ja avalike vahenditega tuleb sekkuda seal, kus on turutõrge, kus ilma selleta jääb tegemata midagi olulist, mis aitaks meie turismil oma eesmärke saavutada.
Aastatel 2007–2013 oleme suunanud turismi arendamisse umbes 170 miljonit eurot. Kokku oleme toetanud 70 turismiobjekti ja mitmesuguseid turismitooteid Eesti eri piirkondades. Me kõik teame Lennusadamat, Eesti Meremuuseumi, Tallinna Teletorni, Teaduskeskust AHHAA Tartus. Need kõik on ennast turismiinvesteeringuna juba õigustanud, saanud populaarseks välisturistide ja eestlaste hulgas. Osaliselt kindlasti tänu sellele toetusele, aga ennekõike tänu Eesti inimeste pühendunud tegutsemisele turismivaldkonnas on Eestis käivate turistide arv igal aastal kasvanud, see on praegu suurem kui kunagi varem. Me näeme, et iga kvartali statistika toob uue rekordi. Muidugi tuleb küsida, kas me saame olla kindlad, et turistide arvu kasv on meile tagatud igavesti. Loomulikult on õige vastus, et ei saa. Me peame väga tugevalt pingutama, et areng jätkuks.
Me oleme välja pakkunud eesmärgid aastaks 2020. Me näeme Eestit ka edaspidi atraktiivse ja konkurentsivõimelise turismisihtkohana. Kui 2012. aastal eksporditi Eestis turismiteenuseid 1,2 miljardi euro eest, siis arengukava näeb ette, et 2020. aastaks jõutakse 1,6 miljardi euroni. Välisturistide arv peab kasvama kolmandiku võrra ehk ligi 5 miljonini ning siseturism veerandi võrra ehk siseturiste peaks olema 2,1 miljonit.
Arengukava esimene strateegiline põhisuund on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine (eelarve 20 miljonit eurot). Meie eesmärk on suurendada sihtturgude tarbijate ja reisikorraldajate teadlikkust turismivõimalustest Eestis ning kasvatada nõudlust Eesti turismitoodete järele. Arengukavas pöörame eraldi tähelepanu konverentsi- ja äriturismi turustamisele ning määrame kindlaks prioriteetsed turud. Me keskendume Soome, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Saksamaa ja Suurbritannia turule, kuid ka kaugematele sihtturgudele (Hiina, Jaapan, USA). Oleme arengukavas koostöös ettevõtjate ja turuanalüütikutega kindlaks määranud nende sihtturgude põhilised fookusgrupid ja tegevused, mille jaoks riik raha annab. Loomulikult jätkame Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamist siseturismi silmas pidades.
Teine strateegiline suund on turismiinfo ja turismitoodete arendus (rahaline maht 13 miljonit eurot). Kõige olulisem, mida ma tahan siin saalis mainida, on innovatiivsete ja kasutajasõbralike elektrooniliste lahenduste ning mobiilirakenduste loomine, nende turustamine ja pidev värskendamine. Samuti näeme ette, et tegeldakse temaatiliste koostöövõrgustike arendamisega ja korraldatakse uuringuid Eestis viibivate turistide seas, aga ka sihtturgudel.
Kolmas suund on rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide arendamine (rahaline maht 50 miljonit eurot). Eesmärk on laiendada Eestis turistidele huvipakkuvate atraktsioonide valikut, just nimelt selliste atraktsioonide valikut, mis tekitavad turistide seas senisest suuremat huvi Eestisse tulemise vastu. Me eelistame tooteid ja teenuseid, mille nõudlus ei ole piiratud ainult suvise tipphooajaga. Et ületada hooajalisuse lõksu, toetame selliste turismiatraktsioonide rajamist, mis motiveerivad Eestisse reisima ja siin pikemalt peatuma ning aitavad kasvatada nõudlust sellisel ajal, kui üldine nõudlus ei ole väga suur. Nagu eespool märgitud, on peamised märksõnad siin multifunktsionaalne konverentsi- ja messikeskus, rahvusvaheliselt huvipakkuv pereturismikeskus ning väikesadamate võrgustiku väljaarendamine.
Neljas strateegiline suund on rahvusvaheliste sündmuste korraldamises osalemine (eelarve maht 7,5 miljonit eurot). Eesti tuntuse kasvatamiseks tahame näha suuremat panust suursündmustesse, näiteks kultuuri- ja spordisündmustesse, aga ka rahvusvahelistesse konverentsidesse, mis aitavad kaasa välisturistide arvu kasvule, turismi hooajalisuse vähendamisele ning loomulikult Eesti tuntuse suurendamisele konverentsi- ja kultuuriturismi sihtriigina.
Viies strateegiline suund on piirkondlike turismitoodete arendamine (eelarve maht 25 miljonit eurot). Eesmärk on siduda piirkondades olemasolevad tooted ja teenused üheks tervikuks. Me tahame siin näha omavalitsuste ja maakondade, aga seal, kus see on vajalik ja loogiline, ka laiemate regioonide ühist tegutsemist, et suurendada Eesti atraktiivsust turistide hulgas.
Nende ja paljude muude tegevuste tulemusel tahame kasvatada Eesti turismisektori rahvusvahelist konkurentsivõimet, suurendada Eesti tuntust reisisihtkohana, kasvatada välisturistide arvu Eestis ja suurendada turismiteenuste eksporditulu kolmandiku võrra, 1,6 miljardi euroni. Samuti soovime suurendada töökohtade lisandväärtust turismisektoris.
Veel kord ütlen, et see arengukava on raamistik, mis keskendub põhiliselt riigi panusele otseselt turismi arengusse Eestis. Arengukava ühe lisana on ära toodud puutumused teiste valdkondadega. Paljusid küsimusi, mis otseselt või kaudselt turismi mõjutavad, ei ole arengukavas käsitletud. Kõigi järgmiste strateegiate arutamisel peame turismiaspekti kindlasti silmas pidama. Nagu öeldud, see kava on ühistöö. Ma loodan, et enamikus küsimustes on tänast tarkust ja kogemust kasutades saavutatud konsensuslik arusaam järgmiseks seitsmeks aastaks. On selge, et seitse aastat on Eesti arengus hästi pikk aeg. Kindlasti ei ole mõtet taotleda seda, et iga sõna selles arengukavas oleks kivisse raiutud. Me peame säilitama endale võimaluse olla paindlik ja reageerida välistingimuste muutumisele. Me ei tohi maha magada uusi võimalusi ja peame arendama loovat koostööd eraettevõtjatega Eestis ja väljaspool Eestit, selleks et meie atraktiivsus kasvaks. Ma väga loodan, et Riigikogu arutelu on viljakas. Kindlasti on kõik teie ideed, aga miks mitte ka kriitika teretulnud. Me püüame oma tegevuses seda kõike arvestada. Aitäh!
