Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister ja teised valitsusliikmed! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 43 Riigikogu liiget, puudub 58.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, rahandusminister Jürgen Ligi. Et täna on meil registreeritud neli küsimust, siis saan kiirete näppude voorus neist igaühe puhul lubada esitada kolm kohapeal registreeritud küsimust.

Esimene on kolleeg Mailis Repsi küsimus peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Lugupeetud peaminister! Kõrgharidusreformi puhul on väga palju räägitud vajaduspõhisest õppetoetusest, samas on teemaderingist üsna kõrvale jäänud edukalt õppivate üliõpilaste tunnustamine ja toetamine. Kui püüda analüüsida kooskõlastusel olevat Vabariigi Valitsuse määrust, siis näeme, et seletuskirjas on öeldud, et 2014. aasta kevadsemestril hakkab 100 eriti võimekat tudengit saama tulemusstipendiumi 320 eurot kuus. Mida te valitsuskabineti juhina isiklikult arvate, kas ainult need 100 üliõpilast on tunnustust väärt? Ning kuidas te kavatsete ülikoolide ja erialade kaupa need 100 tudengit välja valida?

Alustuseks olgu öeldud, et vajaduspõhise õppetoetuse rakendamisega suureneb õppetoetuste maht kahekordseks. Seega tudengid saavad summa summarum kaks korda rohkem toetusi, kui nad endise süsteemi järgi said. Need toetused on vajaduspõhised ja peavad tagama noortele inimestele ligipääsu haridusele. Lisaks sellele on Haridus- ja Teadusministeeriumil ning valitsusel tervikuna kavas juurutada tulemusstipendiumid. Need on need, mille kohta te küsisite. Kui suur nende maht täpselt saab olema, näitab aeg. Kavas on juurutada ka erialastipendiumid, mida makstakse nendele üliõpilastele, kes õpivad riigi poolt enim soovitud erialadel, näiteks õpetajaks. Eesmärk on maksta erialastipendiumi ca 10%-le tudengitest.
Tulemusstipendiume tuleb käsitada eelkõige kui kõige silmapaistvamate tudengite tunnustamist õpitulemuste alusel. Need stipendiumid peaksid suunama noorte inimeste erialavalikuid. Kõige laialdasem kasutusala on aga vajaduspõhisel stipendiumil ja minu meelest praegu see rakendub päris hästi. Kordan veel kord: vajaduspõhiste õppetoetuste maht ületab kahekordselt vana süsteemi järgi makstud toetuste mahu.

Palun, kolleeg Mailis Reps, esimene täpsustav küsimus!

Hea minister! Tõepoolest tuleb nentida, et eriti andekate noorte igasugune tunnustamine on väga õigustatud. Jääb aga arusaamatuks, kuidas täpselt see üsnagi kitsas ring saab välja valitud. Aga kui te juba mainisite vajaduspõhist toetust, siis tuletame koos meelde: kui me siin Riigikogu ja valitsuse koostöös kõrgharidusreformi välja töötasime, siis pakuti välja hinnang, et vajaduspõhist õppetoetust hakkab Eestis saama umbes 5200 tudengit. Ka kõige optimistlikuma pilguga eelarve lugemine ei näita, et neid saajaid oleks rohkem kui 2300. Millest tuleneb selline suur vahe?

Vajaduspõhist õppetoetust tuleb üliõpilasel taotleda. Kui taotlejate arv on prognoositust väiksem, siis võib põhjusi olla mitu. Üks põhjus ehk on, et taotlemiseks pole alust olnud, aga on ka võimalik, et ei ole piisavalt vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise võimalusi teadvustatud, ei ole neid piisavalt reklaamitud. Minu hinnangul küll on paljudel kõrgkoolidel – kõiki ma ei ole jõudnud kontrollida – koduleheküljel üksikasjalikud juhised, kuidas tuleb aplikeeruda selle toetuse saamiseks. Siiski on olemas võimalus, et paljud tudengid, kellel on õigus vajaduspõhist õppetoetust saada, pole seda taotlenud. Järelikult tuleb tudengeid paremini teavitada ja ma tean, et mitmes Eesti ülikoolis see protsess praegu käib. Kindel on see, et seadusandja, st austatud Riigikogu on vajaduspõhiste toetuste maksmiseks raha ette näinud: lisaks varasemale 8,8 miljonile eurole on eraldatud 3,3 miljonit eurot. Nii et rahapuuduse taga vajaduspõhiste toetuste laialdasem väljamaksmine küll ei seisa.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine täpsustav küsimus!

Hea peaminister! Tulen oma teise täpsustava küsimusega kõrghariduse juurest üldhariduse juurde, täpsemalt üldhariduskoolis toimuva juurde. Kui me vaatame järgmise aasta eelarvet, siis on selge, et õpetajate palkade tõusuks ei ole lubatud mahus raha ette nähtud. Minister Aaviksoo on välja hõiganud 12%-lise palgatõusu, aga eelarves on raha veidi rohkem kui 5%-liseks tõusuks. Selgituseks ütles minister meile eelmisel nädalal, et ülejäänud osa garanteerimiseks tehakse ümbertõstmisi ja rakendatakse uut rahastamismudelit. Kas teil valitsuskabinetis on olnud arutusel, kas uue rahastamismudeli korral või järgmise aasta eelarves nähakse ette pisutki vahendeid tugiteenusteks, s.o logopeedidele, eripedagoogidele, koolipsühholoogidele ja erivajadustega laste õpetajatele?

Printsiibis, jah, nähakse ette summad ka tugiteenuste osutamiseks. Kui suur nende maht saab täpselt olema, täpsustub arutelude käigus. Praegu me teame, et Eestis kulub tugiteenustele võrreldes õpetajate palkadega märgatavalt rohkem raha kui näiteks meie naaberriigis Soomes. Õpetajate miinimumpalk on praegu 715 eurot kuus ja see alammäär tõuseb uue eelarve järgi 800 euroni kuus. Olgu öeldud, et ühe õpetajakoha finantseerimine järgmise aasta eelarvest suureneb koguni 20%.

Jätkame kohapeal registreeritud küsimusega. Nagu ma ütlesin, neid saab esitada kolm. Kolleeg Heimar Lenk, palun!

Lugupeetud peaminister! Eelmises infotunnis ma küsisin teie käest Valga ja Põlva riigigümnaasiumi ehitamise rahastamise kohta ja te vastasite, et see rahastamine tuleb. Nimetasite ka mõned aastaarvud. Olen Valga linnas valijatega kohtunud ning on selgunud, et teie vastus hämmastas kohalikke elanikke. Isegi osa poliitikuid on rahvaga kohtumistel välja öelnud, et peaks lepingust haridusministeeriumiga loobuma, kuna pole konkreetselt välja öeldud, millal Valga riigigümnaasiumi jaoks raha saab. Palun, kas oskate natuke konkreetsemalt öelda, mis aastal võiks Valga linn riigigümnaasiumi jaoks raha saada?

Mul on muidugi ülimalt hea meel, et te minu mälu nii heaks peate. Aga kui ma teaksin kõiki riigieelarve ridasid kuupäevaliselt ja summaliselt peast, siis võiksin pretendeerida male maailmameistri tiitlile või mingile muule väga kõrgele tiitlile. Paraku nii head mälu mul ei ole ja ma kindlasti ei taha hakata seadusandjale umbes mingisuguseid rahastamissummasid ja ajagraafikuid välja pakkuma. Kui teil on tõsine huvi anda oma valijatele ammendav ja konkreetne vastus, siis tuleks eraldi pöörduda kas haridus- ja teadusministri või minu poole, ning te saate vastuse, mis sisaldab täpseid kuupäevi ja täpseid rahasummasid.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Austatud härra peaminister! Veel kord üliõpilastest. Eesti Üliõpilaste Liit on seisukohal, et tulemusstipendiumi maksmine võiks olla laialdasem. Nende hinnangul võiks see stipendium olla umbes 100 eurot kuus. Kui me teeme arvutuse, siis näeme, et sellisel juhul saaks seda toetust 320 edukat õppurit. Miks valitsus on seisukohal, et toetada tuleks vaid väheseid absoluutseid tippe, kes saavad õpingute finantseerimiseks mitmesuguseid stipendiume ka erasektorilt?

Ma ei usu, et mina olen kõige õigem inimene ütlema, kas stipendium peab olema 320 eurot ja selle saajaid peab olema 100 või peab saajaid olema 320 ja iga stipendiumi suurus 100 eurot. Küllap on asjatundjad koos üliõpilastega seda teemat tõsiselt käsitlenud ja sealt on see konkreetne otsus tulnud. Riigieelarve seisukohast ei ole vahet, raha kulub ühepalju. See on puhtalt tippude tunnustamise küsimus, kui mitut ja kui suure summaga toetada. Selles küsimuses ma ennast väga heaks spetsialistiks ei pea, seega jätaksin oma arvamuse andmata.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Lugupeetud peaminister! Käimas on valimiste nädal ja ma tahaksin valijaid harida. Mu küsimus puudutab inimestele antud lubadusi. Tallinna linnapea kandidaat Valdo Randpere, kes kuulub teie erakonda, on öelnud, et tema vist jätaks tasuta ühistranspordi Tallinnas alles. Teie olete öelnud, et kui Reformierakond hakkab linna juhtima, siis see kindlasti kaotatakse ära. Randpere on öelnud ka, et ta kahekordistaks pensionilisa, mida Keskerakond on Tallinnas pensionäridele maksnud. Teie kõrval istuv rahandusminister on öelnud, et see ei ole väga hea mõte. Kuidas ikkagi tegelikult on? Missugused on teie erakonna seisukohad nendes kahes küsimuses Tallinna linna juhtimises? Ma arvan, et valijaid harida on väga tähtis ja seegi küsimus peaks hariduspoliitika alla käima.

Vabandust, me räägime siiski hariduspoliitikast! Tuleb aru saada, millest hakkas peale teie kolleeg Mailis Reps – see on hariduspoliitika, mitte valijate harimine. Valijate harimine on ilmselt meie kõigi töö, aga ma arvan, et hariduspoliitika on ikkagi teine asi. Ent kui lugupeetud peaminister soovib vastata, siis palun!

Kui austatud Riigikogu liige minu käest küsib, küllap ma siis ikka vastan.

Palun!

Tasuta ühistranspordiga on lugu selline, et maailmas on täheldatud seda, et teenuste üle, mis on tasuta, tarbijate kontroll kaob ja enamasti teenuste kvaliteet käib küllalt kiiresti alla. Seda võib juba praegu täheldada ka Tallinna ühistranspordis. Tarbijate nõudlikkus peaaegu puudub, sest kui sa ei maksa, kui see on justkui tasuta, siis ei saa ju ka nõuda, ehkki sisuliselt on rahvas kõik need tasuta teenused kinni maksnud. Tavaliselt need teenused lihtsalt hääbuvad. Ma olen siin juba korduvalt meenutanud Thbilisi peaaegu tasuta ühistransporti, mis viis lõpuks selleni, et polnud tänavaid, kus omnibussidel sõita, ja polnud neid busse ka, millega nendel tänavatel sõita. Aga selle eest oli kõik tasuta! Seal oli peaaegu tasuta elekter ka, kuni lõpuks oli Thbilisi linnas elektrit vaid kolm tundi ööpäevas.
Minu ja Valdo Randpere lähenemise erinevus seisneb ainult aja määratlemises. Ma ei ole öelnud, et kui Reformierakond valimised võidab, siis tasuta ühistransport kaob kohe. Kui mina oleksin Tallinna linnapeaks kandideerinud – minu meelest on küll mõte, millega Postimees manipuleerib, absurdne –, siis mina kaotaksin selle küll ära. Ma ei laseks sellel agoonial kaua kesta ja kahjul väga suureks minna. Aga Valdo Randpere arvab, et las asi jõuab loomulikus protsessis oma loomuliku lõpuni ja küllap ükskord inimesed tunnevad ära, et tasuta asju pole olemas. Me praegu oleme jah selles tasuta riigi propageerimise faasis, kus pakutakse tasuta ühistransporti, tahetakse toiduaineid tasuta jagada, keegi jagab tasuta laptop'e, siis iPade, triikraudu – mida iganes, kõike tasuta. See pole võimalik!

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme nüüd edasi Helmen Küti küsimusega rahandusminister Jürgen Ligile. Palun!

Austatud rahandusminister! 1. aprillist 2014 tõuseb pension 5,8%, see on ka 2014. aasta riigieelarvesse sisse kirjutatud. Masu ajal pension ei tõusnud, aga ka ei langenud. Teatud järgnenud aastad ei saanud pension tõusta mitte arvestusliku koefitsiendi järgi, vaid tõusis vähem. Palun öelge, kas 2014. aasta pensionitõus 5,8% on täpselt koefitsiendijärgne või on see vähem, kui oleks andnud arvestus!

See on ikka koefitsiendijärgne tõus ja tegelikult te selle teema oma küsimusega ammendasite. Kui teil aga on veel kahtlusi, siis just nimelt see oskusteave – ma ei saa seda küll iga valdkonna kohta öelda – on teie fraktsioonis olemas.

Palun, kolleeg Helmen Kütt, esimene täpsustav küsimus!

Austatud rahandusminister! Tegemist on siiski infotunniga ja see oskusteave, mis on fraktsioonis olemas, ei puutu täna saalis esitatavatesse küsimustesse. Aga ma küsin ühel teisel teemal. Asi puudutab eile Eesti Päevalehes avaldatut. Olev Kool, kes on töötanud Eestis üle 20 aasta, saab selle töötamise eest pensioni 250 eurot. Üle 20 aasta Soomes töötamist annab talle ka pensioni, mille pealt ta maksab sinna tulumaksu. Nüüd sai ta meie maksuametilt kirja, kus antakse teada, et ta peaks makse nagu topelt maksma. Ta peaks proportsiooniprintsiibi kohaselt maksma siin 456 eurot pensioni pealt, mille ta on Soomes teeninud. Eesti pension tal nagu maksuvaba polegi. Kas te natuke kommenteeriksite seda?

Aitäh! Ma saabusin ausalt öeldes täna öösel lennukiga Eestisse ega ole kursis kõigega, mis Eesti ajakirjandus on vahepeal kirjutanud. Seda lugu ma silmanurgast nägin ja kehitasin õlgu. Ma ei saa täpselt aru, mida taotletakse. See on väga lihtne maksutehniline põhimõte, et maksukoormust proportsionaalselt jagatakse. Kus siin probleem on ja mis on ettepanek, on raske hinnata. Üldiselt ei ole põhjust eeldada, et me riigieelarvest kulutame rohkem neile, kelle pension on tänu Soome maksumaksjale kõrgem. Ma võin proovida selle leheartikliga veel tegelda, aga praegu mul rohkem öelda ei ole.

Palun, kolleeg Helmen Kütt, teine täpsustav küsimus!

Täpsustav küsimus puudutab sedasama teemat. Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige, õigusteaduse doktor Lasse Lehis on seda kommenteerinud. Ta nendib, et pensioni ei tohiks proportsioonipõhimõtte alusel maksustada. Kui lugeda sama kommentaari, siis Eesti pensioni osa ei ole võimalik Soomes maksustatavast tulust maha arvutada ja sellepärast puudub piirangul mõte. Ja märkusena veel nii palju, et meie fraktsioonisisese teabe järgi pension oleks pidanud Eestis järgmine aasta tõusma siiski 0,3% rohkem.

Veel kord: te küsite niimoodi käigu pealt kellegi poolt öeldu kohta. Mul on raske kommenteerida, mida arvab Lasse Lehis. Tal on väga mõistlikke seisukohti, aga on ka selliseid, mis ei ole suunatud mitte maksusüsteemi tugevdamisele, vaid maksude vältimisele. See on tema roll maksumaksjate liidu juhtivtegelasena ja nii ta seda on tõlgendanud. Mina olen hoopis teisel positsioonil. Minu arust peab riik kuskilt raha saama ja maksuvabastused küll seda raha ja üldist heaolu ei tekita. Te olete kindlasti selle poliitilise suuna esindaja, kes leiab, et riigil peaks olema raha, et nõrgemaid toetada. Ja kui üks inimene saab Soome pensioni, nagu ma aru saan, siis ma ei arva, et ta kõige haavatavam on ja et tema maksusid peaks teiste arvel kuidagi vähendama.

Läheme nüüd kohapeal registreeritud küsimuste juurde. Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Austatud rahandusminister! Eestis on pension viimased viis või kuus aastat olnud väiksem, kui selle arvutamise koefitsiendi järgi pidanuks olema. Aga minu küsimus puudutab hoopis koalitsiooni suhtumist pensionipoliitikasse, seda, mil määral see teil ühine on. Küsimus on ajendatud seisukohast, mis on ära toodud 9. oktoobri uudistes. Isamaa ja Res Publica Liidu Riigikogu fraktsiooni liige Priit Sibul on otse välja öelnud, et Eesti pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik ja inimestel ei tohiks jääda muljet iga-aastasest pensionitõusust. Nüüd kuulake järgmist lauset: "Kurvaks teevad uudised 5,8%-sest pensionitõusust ja veel hullem, kui kohalik omavalitsus sinna midagi lubab lisada." See on ikka päris kummaline seisukoht! Milline koalitsiooni seisukoht ikkagi on?

Ma nüüd selle pika jutu peale unustasin alguse ära. Sissejuhatuses oli teil mingisugune väga kummaline sisuline väide, ma püüan meenutada, tahaks ju kommenteerida. Aga see, kuhu te jõudsite – mis ma oskan vastata? Ma ei ole Priit Sibul.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Lugupeetud rahandusminister! Nagu me teame, on meie riigi pensionid ääretult väikesed ja rahval raske toime tulla. Paljud omavalitsused on otsustanud inimestele pensionilisa maksta. Näitena võib tuua Tallinna linna, Põlva linna ja on veel teisi omavalitsusi. Tallinna linnapea kandidaat Valdo Randpere on lubanud suurendada Tallinnas pensionilisa kahekordseks. Kuidas teie kui rahandusminister sellist sammu kommenteerite? Kas te kiidate selle heaks?

Mulle nüüd tuletati meelde, mida enne teie kolleeg ütles. Ma pean ka seda kommenteerima. Ei vasta tõele, et pensioni on viis aastat makstud vähem, kui koefitsient ette näinuks. Aastail 2010 ja 2011 maksti rohkem ning sotsiaalkomisjoni pikaaegse liikmena te peaksite sellega kursis olema.
Mis puutub Valdo Randpere sõnadesse, siis ma tahaks näha must valgel, mille kohta te küsite. Iseenesest ma tean, et ta on tuletanud Keskerakonnale meelde nelja aasta tagust lubadust kahekordistada pensionilisa, mida Tallinn maksab, ja mänginud seal ka mingite selliste võrdlustega. Ma justkui mäletan seda. Ka ütles ta, et kaotaks ära mupo, Tallinna TV ja kogu selle propagandaaparaadi, selle arvel oleks tõesti mõistlikum kas või kahekordistada pensionilisa linnas. Mis mul selle väite vastu on? Sellise jama likvideerimine on hädavajalik nagunii ja kui raha jääb üle, siis saab seda eri kohtades kasutada. See raha on ju sel juhul üle.

Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud härra minister! Teie debatist Helmen Kütiga jäi üks küsimus küll õhku: kas see 5,8% pensionitõusu on täpselt see, mis seadusest peaks tulenema, või oli õigus Helmen Kütil, kes ütles, et seaduse järgi peaks tõus olema 0,3% suurem? Äkki te täpsustate?

Seadusest tuleneb 5,8%. See sõltub ju tollest 2010. ja 2011. aasta indeksi miinimumist, mis oli 1 ning mis tähendas lisakulu ja mida siis amortiseeritakse. Ju te ikkagi teate seda. Ma arvan, et see igiliikuri nõudmine minult on natuke ülekohtune. Kuskil on ikkagi reaalsed arvud ja ka pensioniseadus oma kompensatsioonimehhanismiga.

Suur tänu, härra minister! Lõpetame selle küsimuse käsitlemise.

Palun, järgmine küsimus on kolleeg Kadri Simsonilt rahandusminister Jürgen Ligile!

Lugupeetud rahandusminister! Selle aasta alguses pidasid neli parlamendis esindatud erakonda tulist vaidlust selle üle, kes esimesena tuli idee peale, et järgmisest aastast peaks suurendama tulumaksuvaba miinimumi. Teie olite üks valjuhäälseimaid debatis kaasalööjaid ja väitsite, et see olite teie, kes esimesena ütles, et tulumaksuvaba miinimumi, mis kuus aastat on külmutatud olnud, tuleks järgmisest aastast suurendada. Palun tuletage meelde, millistele argumentidele toetudes te olite veendunud, et järgmine aasta on õige aasta suurendada tulumaksuvaba miinimum üle 144 euro kuus!

Teie küsimuses peitub vale. Ma ei ole andnud järgmise aasta tulumaksuvaba miinimumi kohta mingit lubadust, nagu te järjekindlalt väidate. Küll aga vastasin ühes intervjuus, kus mult küsiti astmelise tulumaksu kohta, et tegelikult on küsimus pigem väikestes palkades ja väikeste palkade maksukoormuses. Kahjuks sõna-sõnalt mul seda teksti ees ei ole, aga ma viitasin ühele ettepanekule, mis ei mahtunud koalitsioonilepingusse ja mille elluviimiseks mõeldud raha on kulutatud muuks. Ning minu arvates pole seda raha kulutatud halvemal otstarbel. Meie valimisprogrammis see oli, aga kahjuks ei jõudnud see koalitsioonileppesse. Mulle ei meeldi üldiselt koalitsioonilepingule viidata. Asja sisu on ju selles, et nelja aasta rahaline plaan ongi nelja aasta rahaline plaan. Kogu aeg tehakse selle plaani järgi väga suuri kulutusi ja midagi vägisi kõrvalt juurutada ei pruugi õnnestuda. Maksuvaba miinimumi suurendamine on äärmiselt kallis meetod. Mis puutub sellesse, kes esimesena idee välja käis, siis tänavu olin tõepoolest mina see, aga ma ei ole loomulikult selle abinõu leiutaja, kuigi ma olen olnud osaline paljudes varasemates suurendamistes.

Palun, kolleeg Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!

Lugupeetud rahandusminister! Te mainisite, et maksuvaba miinimumi suurendamine aitaks vähendada väiksepalgaliste inimeste maksukoormust. Seda ei ole juba kuus aastat tehtud, selle asemel on tõstetud tarbimismakse, mis paneb väikest palka teenivatele inimestele lisakoormuse. Poliitika on valikute küsimus ja valitsus on läinud seda teed, et vähendame tulumaksumäära ning suurendame nõnda ebavõrdsust ühiskonnas veelgi. Keskerakonna fraktsioon on välja pakkunud, et kui teie arvates riik on 2015. aastal nii jõukas, et saab väiksemat tulumaksu võttes inimestele raha kätte jätta, siis peaks tulumaksumäära vähendamise asemel suurendama tulumaksuvaba miinimumi – sellest võidaksid kõik töötavad inimesed ühepalju. Miks te sellist ettepanekut ei toeta?

Mis puutub tulumaksumäära järgmisel aastal, siis see on seadusega määratud nagu paljud teisedki kulud. Te tahate siin nii väga Keskerakonna rolli rõhutada, aga mina ikkagi tuletan meelde, mis oli teie valimislubaduse hind. See oli poolteist miljardit eurot ehk kaugelt suurem, isegi üle kahe korra suurem kui sotside lubatu. On selge, et kui me oleksime hakanud neid lubadusi täitma, siis oleks pidanud kogu riigi kärpimise teel ümber ehitama. Nii ta on. Eraldi võttes oli meie programm riigile jõukohane, koalitsioonilepingus tehakse alati mingeid kompromisse ja nende sisuga te olete ka kursis.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!

Lugupeetud rahandusminister! Kui te oleksite tulumaksuvaba miinimumi koha pealt õiglane, siis te ütleksite, et see, kes tahab Eestist Kreekat teha, on IRL – ta ju lubas suurendada tulumaksuvaba miinimumi igas kuus 500 eurot. Kreekas teadupärast on tulumaksuvaba miinimum aastas 5000 eurot, meil siin Eestis ainult 144 eurot kuus. Keskerakond on oma vägagi tagasihoidliku sammuga teinud ettepaneku, kuidas väikese palgaga inimesed liigsest maksukoormusest vabastada. Te ütlesite, et see peab olema seaduses kirjas. Mis aastast te siis näete ette tulumaksuvaba miinimumi suurendamist ja millal te selle eelnõu üle annate, et see seaduses kirjas oleks?

Eks ma siis ütlen, kui see võimalus on tekkinud. Poleemika mitmesuguste kulude teemal käib ju kogu aeg. Teen väikese viite ajaloole. Suhteliselt piinlik on kogu aeg kuulata juttu mingisugusest ühelt poolt murtud lubadusest. Põhimõtteliselt ei ole koalitsioonilepingus seda lubatud, seal on paljusid muid asju lubatud. Teiseks, Kreekat tehti meil tegelikult aastal 2003. Mina ütlen, et see oli koalitsiooni viga. Teie sinna koalitsiooni ei kuulunud, aga seal nähti ette mõne aastaga pöörane maksuvaba miinimumi tõus, vist nelja aastaga 1000 eurolt 3000 eurole. Selle vilju me nüüd sööme. Põhimõtteliselt on tulumaksuvaba miinimumi osatähtsus üldises tulus praegu 2003. aasta eelsel tasemel. Ma ei söanda praegu täpset aastat öelda. See osatähtsus kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, see ei osutunud jõukohaseks ja tuli peatada. Kordan: selle vilju me praegu sööme. Tuleb olla targem ja mitte Kreekat teha. Mis puutub Kreeka maksusüsteemi, siis seda küll reformitakse, aga ma mingil juhul ei soovita seda eeskujuks tuua.

Nüüd siis kohapeal registreeritud küsimused. Palun, Marika Tuus-Laul!

Hea härra Ligi! Tegelikult andis peaminister teile valeinformatsiooni. Võin öelda, et näiteks sel aastal, kui pensioni suurendati 5%, oleks seda indeksi järgi saanud tõsta 6,3%, ning ühel aastal oli see päris külmutatud. Ometi on valitsus seda alati kommenteerinud sõnadega: "Aga kriisi ajal me ju pensioni ei vähendanud!" Aga see selleks. Minu küsimus puudutab puuetega inimeste muresid. Eile ma kohtusin nende inimestega ja selgus, et proteeside ja muude abivahendite soetamise toetust antakse järgmiseks aastaks üle 500 000 euro vähem kui tänavu. Järgmiseks aastaks on ette nähtud 5 297 000 eurot, aastal 2013 oli see summa 5 839 000 eurot. Ka kolmel eelmisel aastal on seda raha olnud rohkem. Miks seda maha tõmmatakse?

Ma usun, et te kohtute Priit Kutseriga tihti. Aga kui te tahate rääkida mingitest konkreetsetest eelarve ridadest, siis hoiatage ette, ma kontrollin need arvud enne ära. Mul ju eelarvet ees ei ole. Keegi ei ole kärpinud puuetega inimeste toetusi.
Aga vastan ka Kadri Simsoni küsimuse teisele poolele. Väikesepalgaliste inimeste heaolu tõusu võti ei ole mitte maksude kaotamises. Vastupidi, nemad on maksude säilimise korral pigem võitjad, sest maksu võetakse teistelt rohkem kui neilt. Kõik see, mida me oleme teinud maksusüsteemiga, on olnud suunatud palgatõusudele. Majanduskasvusõbralik süsteem maksustab pigem tarbimist kui tulusid. See tähendab investeeringuid, töökohti, sh kõrgepalgalisi töökohti. Kui majanduses on kõrgepalgalised töökohad, kui nende hulk suureneb, siis tõusevad ka madalad palgad. Te püüate meeleheitlikult raha ümber jagada ja muuta maksusüsteemi täpselt vastassuunas sellele, mida riikidele soovitab tungivalt Euroopa Komisjon.

Palun, kolleeg Aivar Sõerd!

Austatud minister! Mul on küsimus maksupoliitika kohta. Tänases Postimehes kirjeldab endine Tallinna Linnavolikogu aseesimees Tarmo Lausing, et ühes omavalitsuses on ettevõtjad olnud sunnitud selleks, et saada omavalitsusest luba mingiteks toiminguteks, tegema annetusi või andma võlgu, mis pärast maha tõmmatakse, või sõlmima fiktiivseid reklaamilepinguid ehk sisuliselt tegema kohustuslikke makseid selleks, et saada omavalitsuselt mingit teenust. Millal me hakkame selliseid kohustusliku iseloomuga makseid arvestama maksukoormuse sisse? Kui me sellised maksed arvestame maksukoormusse, siis on meie maksukoormus mõnes kohalikus omavalitsuses palju suurem kui ametlik 33%.

Aitäh! Meie vahest ikka seda ei tee, aga kui võim riigis vahetub, siis tõenäoliselt sellised asjad seadustatakse. Selline on praktika. Ma ei välista seda.

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mailis Reps!

Lugupeetud rahandusminister! Kõigepealt tahan täpsustada, et tõepoolest, kui võrrelda tänavust eelarvet ja tulevase aasta eelarve projekti, siis on proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite soetamise toetus puuetega inimestele vähenenud 500 000 eurot. Aga minu küsimus on maksupoliitika kohta. Kui 2015. aastal nii koalitsioonileppest kui ka kunagi koalitsiooni jõul vastuvõetud seadusest tulenevalt meil tulumaksumäär jälle väheneb, kas see on ka kuidagi seotud huvikoolide toetamisega? Kas me võime loota, et kui 2015. aastal nii palju raha üle jääb, siis jätkub seda ka koalitsioonileppe täitmiseks ja huvihariduse toetamiseks?

Ma ei sõnastaks niimoodi, et raha jääb üle. Paraku on nõnda, et eelarve kipub endiselt olema pigem puudujäägis või vähemalt surve all kui ülejäägis. Huvialategevuse raha aga on eelarves omavalitsuste real olemas. See on omavalitsuste funktsioon ja omavalitsused minu andmetel päris edukalt seda täidavad. Seda arvab ka Praxis, kes on hiljuti teinud ühe küsitluse ja leidnud, et huvitegevus on peredel väga mitmendajärguline mure. Laste huvihariduseks raha leidmine ei ole perede arvates probleem, pigem on probleem, et füüsiliselt pole võimalik huviringis käia. See on see väikeste kohtade mure. Inimesed soovivad ka, et huviharidus oleks paremini fokuseeritud ühiskonna dünaamilise arenguga seotud valdkondadele, näiteks oli nende konkreetne ettepanek, et raha võiks suunata tehnikahuvi tekitamisele. Ei maksa kurta huvihariduse vähese toetamise üle olukorras, kus tegelikult näiteks muusikaga tegelemine või muu isetegevuslik või käsitöönduslik tegevus on üsna piisavalt rahastatud. Küsimus on hoopis, kas jätkub entusiaste, kes neid ringe veavad. Sellist väga süsteemivälist rahastamist üldiselt ei peaks hajusalt laiendama, me ikkagi võiksime sõnastada eesmärgid ja valupunkte täpselt hinnata.

Suur tänu, härra minister! Lõpetame selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Inara Luigaselt, seegi on rahandusminister Jürgen Ligile. Palun!

Lugupeetud rahandusminister! Tavaelus juhtub sageli nii, et inimesed püüavad Maksu- ja Tolliametit tüssata ja makse mitte maksta. Nüüd on juhtunud selline skandaalne asi, et Maksu- ja Tolliamet on terve aasta piiril maksu nõudnud isikutelt, kellelt ei oleks tohtinud. Eile küsisin justiitsministrilt, kuidas on Eesti riigis võimalik, et on olemas nn aktsiisiseadus – sellel on pikem nimetus, aga lühendatult nimetame seda aktsiisiseaduseks –, mille järgi reisija võib Venemaalt kütust tuua üks kord päevas, aga Maksu- ja Tolliamet selgitab, et neile on antud suusõnaline muu sisuga korraldus. Kes on andnud korralduse, ei tea, must valgel ei saa seda kuskilt lugeda, ometi on selle alusel maksustatud inimesi, kes on Venemaalt koos kütusega üle piiri tulnud. Selgitage, palun, kuidas saab Maksu- ja Tolliamet seadust mitte täita ja maksustada isikuid, keda ei tohi maksustada!

Ma tegelikult ei saanud aru, mida te väidate. Kui ma midagi nendest teie algatustest aru saan, siis mul on imelik tunne, lausa piinlik, et teie Riigikogu mandaat õigustab teie silmis sellist kampaanialikku tegevust maksuameti vastu. Te tegutsete selle nimel, et eestlased viiksid oma raha Venemaale, et sealt toodaks meile maksuvaba kaupa ja seal ehitataks bensiinijaamu, et suretada välja piiriäärne kaubandus Eesti pool. Venemaal äri aga õitseks. Soomes on muide täpselt vastupidi. Soome piiriäärsed ettevõtjad elavad väga hästi, sest nad keskenduvad Vene turistide teenindamisele, mitte raha viimisele Venemaale ja sealt aktsiisivaba kauba toomisele. Mõelge natuke, kas see on ikkagi väärikas poliitiline aktiviteet – kõik need süüdistused ebaseaduslikkuses, kõik need epiteedid, mida te siin saalis, meedias, rahvakoosolekul esitate! Maksuamet ei ole Eesti rahva vaenlane, ta on Eesti rahva teener olnud. Olge teie ka!

Palun, kolleeg Inara Luigas, esimene täpsustav küsimus!

Austatud rahandusminister! Ma püüan teile veel kord selgitada. On olemas seadus, mida tuleb täita, ja seadust tuleb täita ka Maksu- ja Tolliametil. Ma küsisin eile justiitsministrilt, kas Maksu- ja Tolliamet peab ka piiril täitma seadust või peab ta täitma suusõnalisi korraldusi. Kõnealusel juhul täidab Maksu- ja Tolliamet piiril suusõnalisi korraldusi. Kes need on andnud, keegi ei tea, kust need tulevad, keegi ei tea. Maksu- ja tolliametnikud ei suuda seda selgitada. Seadust rikkudes maksustatakse isikuid ja võetakse neilt raha. Selgitage, palun, milliste suusõnaliste korralduste alusel Maksu- ja Tolliamet niiviisi käitub!

Ma ütlen veel kord, et ma ei oska kommenteerida kuulujutte. Te olete neid rääkinud juba tükk aega. Kui teil on konkreetne etteheide konkreetse juhtumi kohta, siis saab seda analüüsida. Mu palve on fikseerida sellised juhtumid faktiliselt, mitte lihtsalt retooriliselt. Maksuamet täidab seadust, on minu seisukoht. Ma olen rääkinud sel teemal ka õiguskantsleriga, keda te olete siin kogu aeg tsiteerinud kui maksuameti paljastajat. See ei vasta tõele, mida te väidate. Kordan: maksuamet täidab seadust. Seda, et juhtimise protsessis on ka mingisugused suulised instruktsioonid, ei saa kuidagi välistada. Aga et maksuamet seejuures seadust rikub, selle ma välistan.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine täpsustav küsimus!

Lugupeetud minister! Ma tahangi juhtida teie tähelepanu sellele, et ka Eesti riigis võib juhtuda nii, et Maksu- ja Tolliamet rikub seadust. Maksu- ja Tolliamet peab täitma seadust. Seadus ütleb, et reisija võib tuua kütust Eesti riiki maksuvabalt mitte rohkem kui üks kord päevas. Maksu- ja Tolliamet aga maksustab ka kõiki neid, kes tulevad Eestisse teist või kolmandat korda kuu jooksul. Kas te oleksite nii hea, minister, ja vaataksite üle, mis teie haldusalas toimub? Ehk prooviksite välja selgitada, milliste suusõnaliste korralduste peale maksuamet nii tegutseb. Osaliselt on Maksu- ja Tolliamet raha inimestele tagastanud. Lisaküsimusena võiksingi küsida, kuidas saavad inimesed tagasi kõik need maksusummad, mis on neilt ebaseaduslikult sisse kasseeritud.

Ma püüan alati olla hea minister, teie aga püüdke olla nii tubli rahvasaadik, et suudate oma väiteid ikkagi tõestada. Maksuamet täidab seadust ja seaduses on mitu pügalat, mis käsitlevad piiriülest aktsiisikaupadega liikumist. Seadus ütleb, et Eesti Vabariigis kehtib alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Need, kes tarbivad siin alkoholi, tubakat ja kütust, peavad maksma aktsiisimaksu, ja ainult erandkorras tullakse piiri ületamisel inimestele vastu. Tullakse vastu praktilistel põhjustel, mitte selle nimel, et nad saaksid odavat, kahjulike kõrvalmõjudega kaupa üle piiri vedada, nii nagu see aastaid oli, kui piiripunktid olid üle rahvastatud. See tappis meie majandust. Narvas on see probleem muuseas praegugi. Seal te ei käi. Teie valimispiirkond on Kagu-Eestis, seal te olete populaarne, eks ole, aga Narvas see probleem püsib. Me ei saa seda protsessi lõdvendada. Ei saa olla eesmärk lasta kas omatarbeks või müügiks ringlusse aktsiisivaba kaupa. See ei ole Eesti riigi poliitika ja ei tohiks panna piiriäärseid inimesi sellest majanduslikust huvist sõltuma.

Nüüd üks kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Hea minister! Olen teiega täielikult päri, et me peame Venemaa turistide pealt teenima. Rõõm on näha Võru kaubanduskeskuste juures juba väga palju Vene numbrimärgiga autosid. Aga kui me vaatame meie naaberriike, siis Soome seaduse järgi tohib Venemaalt tulla ja ületada piiri kaks korda kuu jooksul, nii et ei pea maksma lisamaksu, Leedus ja Lätis neli korda kuu jooksul, aga meie valitsuse eelnõus on selleks ette nähtud üks kord kuu jooksul. Kuidas te seda põhjendate? Ma arvan, et luba tulla meile üks kord kuus ei anna erilist võimalust Venemaa turistide pealt teenida.

Selle sätte otsene mõju eelarvele on pluss 5 miljonit eurot. Pluss 5 miljonit! Eelarves on selle vastu ka kulud ette nähtud ja te ju kritiseerite reeglina seda, et eelarvesse on neid kulusid liiga vähe kirjutatud. Seega asja üks külg on rahaline, teine aga see, millist ettevõtlust me piiri ääres tahame. Kas tõesti on nii, nagu sealt valitud rahvasaadikud kinnisilmi kinnitavad, et kui saaks muudkui piiri taha sõita ja täispaagiga tagasi tulla ning ka suitsupakid ja viinapudelid üle veetud, siis on elu hea? See ei ole piiriäärse hea elu võti. Mis aga puutub turismi, siis tänu sellele, et me oleme oma aktsiisipoliitikaga Kagu-Eestis piirijärjekorrad peaaegu likvideerinud, on Venemaa turistide arv tõepoolest tunduvalt kasvanud – suurusjärgus 30%. See on tegelik ettevõtlus, sellega luuakse heaolu piiri ääres.

Lõpetan ka selle küsimuse käsitlemise.

Head kolleegid, meil on veel veidi aega. Kui keegi soovib ministritele veel küsimuse esitada, siis näpud kiirelt tööle! Palun, Inara Luigas! Ja palun öelge, kelle käest te soovite küsida!

Minu viimane küsimus on rahandusministrile. Austatud minister, te ütlete, et piirijärjekorrad on likvideeritud ja sellega on tagatud turistide vool Eesti riiki. Ma väga pooldan, et turistid tõesti tuleks ja jätaks siia suurema hulga raha, aga praeguse seadusmuudatusega te ju soovite ka riiki saabuvate turistide õigusi piirata. Nii teete neilegi karuteene. Kõiki neid reegleid peab hakkama täitma ka turist ja see eeldab väga palju sekeldusi. Nimelt, turist saab autoga, mille kütusepaak on täis, tulla Eestisse ainult üks kord kuus. Juba järgmine kord peab ta täitma deklaratsiooni ja kui ta ei ole kütust kirjalikult deklareerinud, siis peab ta välja kannatama selle, et maksu- ja tolliametnik pumpab tema auto paagist kütuse välja, mõõdab täpselt ära ning maksustab selle koguse. Kas te tõesti arvate, et me niimoodi turistide voogu suurendame?

Te dramatiseerite asjade seisu ja loote mingeid utoopilisi kirjeldusi olukorrast piiril. Turistide arv Kagu- ja Kirde-Eestis on tublisti kasvanud tänu sellele, et me oleme võtnud aktsiisikaubad parema kontrolli alla ja kehtestanud teatud regulatsioonid. See on üks asi, pole siin midagi vaielda. Mis puutub paagis oleva kütuse mõõtmisse, siis seda ei tehta massiliselt. Pealegi saab seda teha palju lihtsamalt, ei pea paagist kütust välja pumpama.
No mis ma teen? Kui teie poliitiline käekäik sõltub ainult selle teema korrutamisest, siis soovin edu! Arvan siiski, et Riigikogu liikme vaade peab olema avaram. Te peate nägema kohaliku ettevõtluse probleeme. Te peate nägema seda, et selline edasi-tagasi sõelumine aktsiisivõidu nimel ja ülejäänud maksumaksjate arvel ei sobi inimväärikusega kokku. Seadus näeb ette, et Eesti kodanikud maksavad teatud kaupade tarbimisel aktsiisi. Ainult erandkorras, mugavuse mõttes lubatakse kõrvalekaldumisi. Tegelikult te teate seda.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Mul on küsimus Andrus Ansipile. Härra peaminister! Kunagi te ütlesite välja loosungi, et Eesti peaks jõudma viie rikkaima Euroopa riigi hulka. Neid sõnu tsiteeritakse siiamaani ka siin saalis. Minagi tahaksin väga elada koos teiega riigis, mis kuulub viie kõige rikkama hulka. Paraku elu näitab midagi muud. Me võistleme praegu selles liigas, kus on Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria ja Albaania – viis riiki. Muidugi tahaks jõuda kaugemale. Eesti rahvas on kannatlik ja inimesed usuvad paljusid asju. Juba 2000 aastat usutakse surnust ülestõusmist ja taevariiki. Kas te ütleksite otsesõnu välja, kas see loosung või loits või lubadus kehtib ka praegu või on see päevakorralt maha võetud? Millal me ikkagi võiksime jõuda sinna, kuhu te meid olete tahtnud viia? Millal see aeg võiks saabuda?

Ma usun, et Eesti rahvas ei võta seda eesmärki päevakorralt maha. See eesmärk on väärt selle poole püüdlemist. Võrdluses 1995. aastaga on Euroopa Liidu majandustest kõige kiiremini kasvanud Eesti majandus. See on fakt. Te nimetasite meie lõunanaabreid Lätit ja Leedut kuidagi halvustavas kontekstis. Mina asetaksin nad kiiduväärsesse konteksti. Praegu, mil Euroopa majandus mitte ei kasva, vaid kahaneb, mil ajad on ebakindlad, on kõige kiirem majanduskasv just nimelt Lätis ja Leedus, aga ka Ühendkuningriigis ja Eestis. Oma kasvu kiiruselt on Eesti ka praegu, mil me ise oma majanduskasvuga üleüldse rahul ei ole, Euroopas viie esimese hulgas.
Kui riiki juhitakse ka edaspidi, lähtudes talupojamõistusest, mitte populistlikest päevapoliitilistest kaalutlustest, siis meil on väga suured võimalused ükskord jõukaimate hulka jõuda. Ei olnud ka soomlastele see garanteeritud, aga visa tööga nad selleni jõudsid. Sama võib öelda ka norralaste kohta. Veel 1960. aastatel oli tegemist suhteliselt vaese riigiga, praegu kuulub Norra maailma rikkaimate hulka. Kui me ei sea endale kõrgeid eesmärke, siis vaevalt me nendeni jõuame. Kui me iga päev sugereerime endale, et oleme väeti ja kehvake ja saamatu riik, kes seisab kuristiku äärel, siis ühel päeval me end sealt kuristiku põhjast ka leiame. Ma pigem eelistan seada kõrgeid eesmärke.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Lugupeetud peaminister! Kui vaadata järgmist ja ka ülejärgmist aastat, siis hariduse tuleviku võtmeküsimus on, milline saab olema koolivõrk, aga kindlasti veelgi enam, milline saab olema õpetajate ja õpilaste arvu suhe. Te olete seda ka valitsuses arutanud. On ilmunud hulk artikleid haridusteemadel ning peale teie on ka haridusminister ja valitsuse teised liikmed mitmes intervjuus välja toonud mure, et õpilaste arv on väga palju vähenenud, õpetajate arv aga mitte. Milline see suhe teie arvates peaks olema? Kui õpilaste arv on vähenenud kaks korda, kas siis õpetajate arv peaks lähiaastatel sama kiiresti vähenema?

Teadupärast Eesti on aastaid kulutanud haridusele protsendina sisemajanduse kogutoodangust sama palju kui Euroopa Liidu kõige haridusesõbralikumad riigid. Eesti kulutused haridusele protsendina sisemajanduse kogutoodangust on võrreldavad Küprose, Rootsi ja Taani kulutustega. Jälle tuleb öelda: hariduskulutuste osatähtsuselt oleme viie esimese hulgas Euroopa Liidus. Paraku ei ole need suured kulutused toonud kaasa õpetajate rahulolu. Täiesti põhjendatult ei ole õpetajad rahul oma pisikeste palkadega. Küsimus on maksumaksja raha kasutamise efektiivsuses.
Meil on seatud normid, mitu õpilast peab mingis vanuseastmes ühes klassis olema, neid norme tuleks järgida. Sel juhul oleks õpetajate palgad mõnedel puhkudel vähemalt kolmandiku jagu suuremad, teistel puhkudel veelgi enam. Koolivõrk peab olema selline, et see tagaks õpilasele põhikooli koduläheduse, samas gümnaasiumiaste ei nõua niivõrd seda, et kool oleks kodu lähedal, seal on kõige olulisem hariduse kvaliteet. Kodu läheduse printsiibi järgimine ei suuda head kvaliteeti alati garanteerida, sest väikeses gümnaasiumis ei ole võimalik kõikide ainete andmiseks palgata kõige paremaid erialaõpetajaid, suures gümnaasiumis on see võimalik. Me näeme Eesti kõige paremate gümnaasiumide praktikast, et nii see tõesti on.

Palun, kolleeg Peep Aru!

Vaatan, et põllumajandusminister istub nii mahajäetuna üksinda nurgas ja keegi temalt midagi ei küsi. Ma parandan selle vea. Hea minister, kuidas areneb igati kiiduväärt ettevõtmine, nimelt Maaelu Edendamise Sihtasutuse üleviimine Viljandisse?

Aitäh küsimuse eest! Ma tundsingi ennast siin peibutuspardina. Maaelu Edendamise Sihtasutuse viimine Viljandisse edeneb plaanipäraselt. Praegu käivad ettevalmistustööd, sh hoone ettevalmistamine, samuti läbirääkimised töötajatega, kas nad on valmis oma tööd ka uues asukohas tegema. Kogu asutuse füüsiline üleviimine Viljandisse peaks teoks saama järgmise aasta augustis. Ma praegu ei näe küll mingeid takistusi, et see kava ei realiseeru. Ma väga loodan, et see nii ka läheb.

Palun ilmselt viimane küsimus, kolleeg Kajar Lember!

Ka mul oli mõte põllumajandusministri käest küsida. Mõni aeg tagasi te rääkisite siin saalis maaelu arengukava raames natuke ka turismist. Kuna me täna hakkame turismi arengukava kinnitama, siis ma küsin teie käest järgmist. Teie sõnum oli, et turism ei ole kuigi prioriteetne valdkond, Eesti inimest see rikkaks ei tee. Äkki te natuke kommenteerite seda laiemalt, miks te turismi kohta nii ütlesite?

Te ei ole minu mõttest päris täpselt aru saanud. Järgmisel perioodil me kavatseme maaelu arengukava raames turismi toetamisel teha teatud muudatusi. Sel perioodil, aastail 2007–2013, toetati ka maaelu mitmekesistamist ehk siis muud ettevõtlust, mis ei ole põllumajandusega seotud. Umbes pool kogu selle meetme mahust läks turismi toetamiseks ja sellest omakorda 90% uute voodikohtade loomiseks. Järgmisel perioodil ei ole uute voodikohtade loomine enam abikõlblik. Me arvame, et peaks rohkem keskenduma tegevustele, mis tänu nendele voodikohtadele võimalikud on ja mis võimaldavad luua lisandväärtust. Mõtlen mitmesuguste konverentside korraldamist, matkaradu, seiklusparke – mida iganes. Põhirõhk peab minema tegevusele, mitte voodikohtadele. Minu arvates voodikohtasid on maapiirkondades enam-vähem piisavalt ja me peaksime keskenduma tegevustele, mis võimaldavad luua suuremat lisandväärtust. Külastasin hiljuti Albu valda. Kujutate ette – väike, mõnesaja elanikuga vald, aga seal on 300 voodikohta turistidele. 300 voodikohta! Nii et voodikohtade puudust ei ole, keskenduda tuleb tegevusele. Seda ma püüdsingi väljendada.

Suur tänu! Head kolleegid, meie infotunni aeg on läbi. Suur tänu, kolleegid, küsimuste eest! Suur tänu, peaminister ja ministrid, vastamise eest! Infotund on lõppenud.