Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 16. töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Hea juhataja! Austatud Riigikogu! Ma saan aru, et igapäevane poliitiline elu on väga põnev, aga sellegipoolest võiksime vaadata ka tulevikku. See ei ole mingi saladus, et meie inimeste vanadusriskid on maandatud määral, mis kuigi hästi ei vasta meie soovidele. Aastal 2012 lisandus riski vähendamiseks üks võimalus – tööandja pension, mille puhul vabatahtlikusse pensionikindlustusse teeb sissemakseid inimese enda asemel tööandja. Paraku ei ole see osutunud kuigi populaarseks. Vabatahtlikult inimesed ennast rohkem ei kindlusta seetõttu, et neil ei ole lihtsalt raha, ja tööandjate panused kindlustusse jäävad juhuslikuks põhjusel, et see on kaunis kallis. Selleks, et panustada oma töötajate kolmandasse pensionisambasse, tuleb rohkem maksta ka nende esimesse ja teise sambasse. Meil kehtivad nende maksete puhul teatud soodustused tulumaksu osas. Meie fraktsioon teeb ettepaneku võimaldada neid samas mahus ka sotsiaalmaksu puhul ehk siis kehtestada, et tööandja sissemaksed, mis ei ületa 15% inimesele makstud töötasust või 6000 eurot aastas, oleksid vabastatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast ja jääks üle maksta vaid ravikindlustust. Tegemist on sotsiaalmaksuseaduse § 7 muutmise seaduse eelnõuga.

Suur tänu! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Kui see vastab meie kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus selle menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd annan edasi teated. Riigikogu juhatus on menetlusse võtnud järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 3. juunil algatatud keskkonnajärelevalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – keskkonnakomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 3. juunil algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 3. juunil algatatud laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 3. juunil algatatud pärimisseaduse, notari tasu seaduse, notariaadiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon; viiendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 3. juunil algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon; kuuendaks, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni s.a 3. juunil esitatud Riigikogu otsuse "Põhjendatud arvamus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses mittefinantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamisega suurte äriühingute ja kontsernide poolt, mittevastavusest subsidiaarsuse põhimõttele" eelnõu, juhtivkomisjon – Euroopa Liidu asjade komisjon.
Edastasin Riigikogu liikmete arupärimise sotsiaalminister Taavi Rõivasele.
Head kolleegid, palun nüüd kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.
Nüüd täpsustame päevakorda. Kuna eile jäi meil arutamata kolm päevakorrapunkti, on need lisatud tänasesse päevakorda järgmiselt: esiteks, sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 427 esimene lugemine on täna päevakorrapunkt nr 8 (eilne päevakorrapunkt nr 5); teiseks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 422 esimene lugemine on täna päevakorrapunkt nr 9 (eilne päevakorrapunkt nr 6); kolmandaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 410 esimene lugemine on täna päevakorrapunkt nr 10 (eilne päevakorrapunkt nr 7). Algselt tänaseks planeeritud päevakorrapunkt nr 8, mis oli Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 403 esimene lugemine, ja päevakorrapunkt nr 9 ehk Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse eelnõu 404 esimene lugemine on tänases päevakorras vastavalt punktidena 11 ja 12. Head kolleegid, läheme tänase päevakorra juurde.

Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu 394 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu 394. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse § 131 muutmise seaduse eelnõu 421 kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme ka selle seaduseelnõu lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse § 131 muutmise seaduse eelnõu 421. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni asutamise konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 411 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme Rein Randveri!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni asutamise konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 411 esimene lugemine lõpetati 8. mail. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud. Keskkonnakomisjonis oli eelnõu arutelu 20. mail. Seal anti ülevaade eelnõu menetluse senisest käigust. Eelnõus on tehtud keelelisi ja tehnilisi täpsustusi, mis sisu ei muuda.
Tutvustan teile ka keskkonnakomisjoni menetluslikke otsuseid. Otsustati teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 411 teine lugemine Riigikogu täiskogu istungi päevakorda 5. juunil. Teise punktina otsustati teha täiskogule ettepanek panna eelnõu 411 lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Mõlemad otsused sündisid konsensusega.

Suur tänu, kolleeg Rein Randver! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole, võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni asutamise konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 411. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 412 teine lugemine. Ettekandeks palun veel kord kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme Rein Randveri!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 412 esimene lugemine lõpetati suures saalis 8. mail. Keskkonnakomisjonis oli eelnõu arutelu 20. mail. Seal tutvustati senist menetlust ja tehti ka menetluslikud otsused. Otsustati teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 412 teine lugemine Riigikogu istungi päevakorda täna, 5. juunil. Ka otsustati teha ettepanek panna eelnõu 412 lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Selle poolt olid kõik komisjoni liikmed. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Rein Randver! Küsimusi ei tundu olevat. Veel kord aitäh! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid ei ole, võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 412. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 391 teine lugemine. Ma palun kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Tõnis Kõivu!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati teatavasti tänavu 10. aprillil ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 24. aprill kell 16. Riigikogu liikmed Liisa-Ly Pakosta ja Tõnis Kõiv esitasid eelnõu muutmiseks kuus ettepanekut. Nad soovisid tuua seaduse tasemele kuja ulatuse regulatsiooni, vähendada kanalisatsiooniehitiste kuja 150 meetrini, suurtel reoveepuhastitel viieaastase ja keskmistel kümneaastase üleminekuajaga ning sätestada reoveesette käitlemise tingimused, mis välistanuks ebameeldiva haisu jõudmise elanikeni. Tingimuste rakendamiseks nägid muudatusettepanekute esitajad samuti ette vastavalt viie ja kümne aasta pikkuse üleminekuaja. Esitatud ettepanekud lähtusid suuresti käesoleva aasta alguses Riigikogu keskkonnakomisjoni kinnitatud raporti järeldustest.
Keskkonnakomisjon vormistas kaks muudatusettepanekut. Eelnõu esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil on eelnõu käsitletud komisjoni istungil kolmel korral. Keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni ühisistungil 22. aprillil osalesid Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esindajad, kes andsid teada oma arvamuse eelnõus käsitletavate põllumajanduse ja keskkonna vastastikuste mõjude kohta. Keskkonnakomisjoni 16. mai istungil arutati kahe Riigikogu liikme esitatud kuut muudatusettepanekut koos Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu esindajatega. Kõigil seda eelnõu käsitlenud komisjoni istungitel on osalenud ja selgitusi andnud Keskkonnaministeeriumi esindajad.
Nüüd arutelu käigust. Kui reoveepuhastitest lähtuva keskkonnahäiringu ehk haisu probleemi osas oli enamik osalejatest ühel meelel, siis küsimusi tekitas muudatuste võimalik maksumus ehk mõju teenuse hinnale. Uuriti Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi võimalusi plaanitavate investeeringute toetamiseks ning küsiti, kuidas peaks asjaomaseid tehnoloogilisi valikuid tegema, kas vee-ettevõtjad iseseisvalt või Keskkonnaministeeriumi juhistest lähtuvalt või lausa otseselt seadust täites. Palju vaieldi reoveesette käitlemist puudutava muudatuse sõnastuse üle. Hoolimata aruteludest komisjoni koosolekutel jäi komisjonis kahe Riigikogu liikme esitatud muudatuste osas konsensus saavutamata ning seetõttu otsustasid esitajad 20. mai koosolekul oma ettepanekud tagasi võtta. Keskkonnakomisjon otsustas teha kaks muudatusettepanekut ja nüüd ma tutvustan ka neid.
Muudatusettepaneku nr 1 aluseks on komisjonile laekunud teave, mille kohaselt eelnõu punktides 4, 5 ja 20 sätestatud kuja mõiste muutmata kujul rakendamise korral tuleks viimase kümne aasta jooksul paigaldatud kütusemahutid, mis praegu seadusele vastavad, ümber ehitada. Praegu kehtiv õigus on nõudnud, et oleks määratud kuja kaugus tsiviilhoonest. Naftasaaduste hoidmise ehitist on lubatud paigaldada tootmishoone lähedusse. Eelnõus tsiviilhoone mõistet ei kasutata. Et see probleem lahendada, täpsustatakse eelnõus kuja määratluse sõnastust (sisustatakse hoone mõiste nii, et sellena käsitatakse hoonet, kus inimesed viibivad pidevalt) järgmiselt. Vastavalt eelnõuga veeseaduse § 26 täiendavatele sätetele loetakse veeseaduse tähenduses kanalisatsiooniehitise kujaks kanalisatsiooniehitiste, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksemat kaugust elamust, majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust. Naftasaaduste hoidmise ehitise kujaks loetakse tolle ehitise mahuti välispinna või selle täitmis- või tühjendusava lubatud kõige väiksemat kaugust suurõnnetuse ohuga ettevõttest, sanitaarkaitsealata kaevust ja elamust, majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi.
Tulenevalt eeltoodust muudetakse eelnõuga ka veeseaduse § 26 ja § 40¹ täiendavaid sätteid ning antakse neile asjakohased sõnastused. Kanalisatsiooniehitise kuja piires võivad asuda kanalisatsiooniehitise teenindamiseks vajalikud hooned ning tööstus- ja laohooned, käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetamata transpordihooned. Naftasaaduste hoidmise ehitise kuja piires võivad asuda hoidmisehitise teenindamiseks vajalikud hooned, tööstus-, lao- ja põllumajandushooned ning käesoleva paragrahvi lõikes 3² nimetamata transpordihooned. See keskkonnakomisjoni muudatusettepanek – see on siis ettepanek nr 1 – on vormistatud Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna ning Keskkonnaministeeriumi ettepanekute alusel.
Nüüd muudatusettepanekust nr 2, mis on ka komisjoni tehtud. Eelnõuga veeseaduse § 26¹ täiendava lõike 4¹ tekstist on välja jäetud teine lause, mille kohaselt ei tohi nimetatud sätte esimeses lauses fikseeritud lämmastiku ja fosfori piirnormi, et sõnnikuga, sh töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, ületada ka sõnnikuga, mis tekib loomade väljaheidetest, kui neid looduslikul rohumaal karjatada. See muudatus on tehtud Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi ja teiste põllumajandustootjate ühenduste palvel. Vastasel juhul paneks eelnõuga veeseaduse § 26¹ täiendava lõike 4¹ nõue lihaveisekasvatajad ja maheloomapidajad raskesse olukorda. See ei arvestaks reaalseid olusid ja oleks taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne meede.
Samas ei pea eelnõu algataja seda muudatust lõplikuks variandiks ning kavatseb loomakasvatajate ja muude asjasse puutuvate organisatsioonide esindajatega veel nõu pidada, mis oleks parim lahendus. Loomakasvatuse statistika näitab lihaveisekasvatuse pidevat laienemist ning loomade arvu kasvu, samas on riigi veeseire tegijate andmetel vee lämmastiku- ja fosforikoormus suurenenud. Eelnõu algataja leiab, et eriti tekitab probleeme loomade talvine väljas pidamine, mil loomad on koondunud väikesele maa-alale, kus neid siis ka söödetakse. Selline söötmiskoht saastub loomade väljaheidetega, mis segunevad lume, pinnase ja söödajääkidega ning kevadel on selline paik ohtlik punktreostusallikas, mis ohustab nii pinna- kui ka põhjavett. Eelnõu algataja arvates tuleks lihaveiste, aga ka lammaste ja kitsede aastaringset väljas pidamist keskkonna-, eriti veekaitse seisukohalt paremini reguleerida.
Tehniliste probleemide lahendamiseks on muudetud eelnõu § 1 punktide 9–11 asetust eelnõus. Punkt 10 loetakse punktiks 9, punkt 11 loetakse punktiks 10 ja punkt 9 loetakse punktiks 11. Sellest tulenevalt on muudetud ka muudatustega seonduvate veeseaduse § 26¹ lõigete numbreid.
Täiendavalt on eelnõus tehtud tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu. Näiteks on tulenevalt muudatusettepanekust nr 2 muudetud eelnõu § 2 teksti ja sätestatud, et 2014. aasta 1. juulist jõustuvad sätted on eelnõu § 1 punktid 6–8 ja 11.
Keskkonnakomisjon otsustas oma 20. mai istungil teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu 391 teine lugemine lõpetada ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Tõnis Kõiv! Nüüd siis küsimused. Palun, kolleeg Rainer Vakra!

Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus kuue muudatusettepaneku kohta, mille tegid kolleegid Tõnis Kõiv ja Liisa-Ly Pakosta ning mille nad tagasi võtsid. Soov tegelda reoveepuhastuse haisuprobleemidega on ju tervitatav, aga nende kuue ettepaneku vastu oli nii Eesti Linnade Liit kui ka Eesti Maaomavalitsuste Liit. Põhjus on hästi lihtne: lihtsalt Tallinna, Narva, Pärnu, Rakvere, Tartu ja Kohtla-Järve vee hind oleks tohutult kallinenud ning kuna puudus majanduslik arvestus ja keskkonnamõju analüüs, siis komisjon neid ettepanekuid ei toetanud. Mul on sulle, Tõnis, kui ühe ettepaneku esitajale konkreetne küsimus. Kas me tuleme nende ettepanekute juurde näiteks sügisel või aasta pärast tagasi või on need majanduslike kaalutluste tõttu lõplikult prügikasti visatud?

Siin tuleb täpsustada Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu seisukohti, otsisin need juba välja. Kui me võtame konkreetselt linnade liidu seisukoha, siis nad avaldavad tõesti muret, et ei ole võimalik täpselt hinnata nende muudatuste mõju ja sellest tulenevalt on neil raske seda ettepanekut toetada. Samas nad hindavad kõrgelt reoveesette teemaga tegelemist ja peavad seda inimeste jaoks oluliseks.
Maaomavalitsuste liidul on selle muudatusega vähem kokkupuudet, seda lähtuvalt reoveepuhastite asukohast. Ka on neil üldse vähem kokkupuudet sellega, et tuleks hinnata nii kulusid, mis mõjuvad elanike vee ja kanalisatsiooni hindadele, kui ka kulutuste vastavust eesmärgile, kuid nemadki ei ole selgelt selle ettepaneku vastu. Põhjus on väga lihtne. Omavalitsusjuhid nii linnade kui maaomavalitsuste liidus saavad väga selgelt aru, et inimeste elukvaliteet on häiritud ja nad kannatavad selle all, kui reoveepuhasti tööst tulenev hais nendeni jõuab. Kas saab siis selle probleemi prügikasti visata või jätta selle lahendamata? Ei, kindlasti mitte. Nende muudatuste mõte oleks inimeste elukvaliteeti parandada, neid haisu eest kaitsta, et osa inimesi ei peaks maksma topelt: kõigepealt vee ja kanalisatsiooni eest arve alusel ja lisaks veel haisu sisse hingates, seda oma elukvaliteeti alandama lastes. See ei ole õiglane ja see ei saa niimoodi kestma jääda.
Mida võiks veel rõhutada? Ilmselt nii linnade liidul kui ka maaomavalitsuste liidul, kes arusaadavatel põhjustel ei ole teemaga nii palju tegelenud ega ole sellega väga hästi kursis, on olnud seisukoha võtmisel lähtekohaks, nagu oleks see muudatusettepanek olnud alus mingisugusele majandusliku mõjuga otsusele. Tegelikult see lähtekoht ei ole mitte null – et kui midagi ei muudeta, siis midagi tegema ei pea –, vaid see lähtekoht on siiski teine. Juba praegu kehtivatest normidest lähtuvalt on vee-ettevõtetel kohustus oma reoveesetet käidelda nõuetekohaselt ehk siis niimoodi, et see käitlemine toimuks kolme aasta jooksul ja reoveesette käitlemise protsessi tulemus, kvaliteetne kompost oleks tõesti kvaliteetne, et seda oleks võimalik uuesti kasutusele võtta. Samas on laialdaselt teada vee-ettevõtete probleemid, paljudel juhtudel ei ole võimalik neid protsesse korralikult juhtida. Komposti hea kvaliteet ei ole garanteeritud ja seetõttu ei ole seda kuskile panna, seda tuleb laos hoida ja probleemid ei lahene. Probleemid kuhjuvad. Nii on vee-ettevõtjad paratamatult valikute ees. Nad peavad midagi ette võtma, nad peavad investeerima. See muudatus oleks ainult kaasa aidanud sellele, et nad seda teeksid.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Austatud ettekandja! Te mainisite, et lihaveisekasvatajad käisid teie komisjoniga kohtumas. Mis oli nende põhiline mure ja kas see seaduseelnõu tõotab nendele edaspidi lisakulutusi?

Jah, lihaveisekasvatajad tulid ja nad põhiliselt oma muredest rääkisidki. Neil ei olnud konkreetseid ettepanekuid, kuidas peaks nende probleeme lahendama. Nad rääkisid nendest ja avaldasid lootust, et keskkonnakomisjoni liikmed püüavad nende muredest aru saades mingisuguse lahenduse leida. Põhimure oli lihtsustatult öeldes see, et kui algses sõnastuses oleks eelnõu seaduseks saanud ja jõustunud, siis see oleks tähendanud loomade väljas söötmise ja jootmise kohtade kas lausa ärakaotamist või väga suurel määral ümbertegemist. Seda põhjusel, et väga suure tõenäosusega oleks söötmis- ja jootmisala reostuskoormus läinud tunduvalt üle lubatud normide. Keskkonnakomisjon möönab, et ega ei ole ka loomakasvatajate huvi seda teha, aga me ei saa reostamist lubada. Kompromiss ongi see, et praegune sõnastus ei nõua otsekohe söötmis- ja jootmiskohtade ümbertegemist või, veel hullem, kinnipanemist, kuid sellegipoolest annab ette reeglid, et söötmiskohtadel tekkivale reostuskoormusele tähelepanu juhtida. Lisaks tuleb veel põllumajandusministri määrus, mis annab täpsemad juhised, kuidas reostuskoormust arvestatakse. Nagu ma ütlesin, arutelud jätkuvad ka Keskkonnaministeeriumi ja loomakasvatajate esindusorganisatsioonide vahel. Loodan, et nad üheskoos leiavad edasise töö käigus veel paremaid lahendusi, kui me täna siin laual näeme.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Tõnis Kõiv! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta, nagu me kuulsime, on esitatud kaks muudatusettepanekut. Esimene on keskkonnakomisjoni oma ja arvestatud täielikult. Teine on samuti juhtivkomisjoni ettepanek ning arvestatud täielikult. Seaduseelnõu 391 teine lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse eelnõu 331 teist lugemist. Ma palun ettekandjaks kõnepulti kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Järgnevalt ülevaade kutseõppeasutuse seaduse eelnõu menetlemisest. Olgu veel üle korratud seaduse eesmärk, milleks laias laastus on kutsehariduse ajakohastamine, kutseõppe kvaliteedi parandamine ja paindlikkuse suurendamine, kättesaadavuse parandamine, õppijate väljalangevuse vähendamine ning väljundipõhisuse suurendamine.
Eelnõu esimene lugemine toimus siin suures saalis 30. jaanuaril s.a. Tol korral olid peamised teemad eestikeelsele õppele üleminek ja rakenduskõrghariduse pakkumine kutseõppeasutustes. Kohtusime vahepeal kõikide osapooltega ja saime nendelt väga head tagasisidet, mille baasil kultuurikomisjon ise on teinud terve hulga muudatusettepanekuid. Ka teised osapooled on esitanud meile arutamiseks oma ettepanekud. Teise lugemise ettevalmistamiseks arutasime seda eelnõu komisjonis kaheksal istungil. Jaanuarikuus kohtusime huvirühmadega, märtsikuus külastasime Tallinna Teeninduskooli, et saada paremat pilti, kuidas asi tegelikkuses välja näeb ja toimib. Eraldi arutasime võimalust anda kutsekoolides rakenduskõrgharidust. Samuti arutasime veel maikuu lõpus ja juuni alguses kaitseväeteenistuse seaduse seda osa, mis puudutab ajateenistusse kutsumise perioodi pikendamist.
Järgnevalt annan teile ülevaate olulisematest teemadest ja nendest muudatusettepanekutest, mis on teile ka laudadele välja jagatud. Kõiki detaile ei hakka ma ette kandma, kui on küsimusi, siis saame pärast täpsustada.
Alustame siis otsast peale. Muudatusettepanek nr 2 puudutab sotsiaalpartnereid. Selle eesmärk on ühtlustada eelnõus läbivalt sotsiaalpartnerite mõiste. Laiem eesmärk on olla juba enne õppe alustamist võimalikult hästi lõimitud tööturu ja ettevõtluskeskkonnaga.
Muudatusettepanekud nr 4 ja nr 5 käsitlevad õigust anda kutseõppeasutustes rakenduskõrgharidust. See oli teema, mis siin suures saalis keeleküsimuse kõrval kõige enam vastukaja leidis. Samuti oli see komisjonis oluline aruteluteema. Osapooltest kohtusime Võrumaa Kutsehariduskeskuse ja Tallinna Majanduskooliga, keda see eelnõu punkt kõige rohkem mõjutab. Eelnõu esialgne mõte oli võtta kutsekoolidelt rakenduskõrghariduse andmise õigus ära. Komisjon otsustas siiski jääda vastupidisele seisukohale, mille järgi ka kutseõppeasutustes oleks jätkuvalt võimalik rakenduskõrgharidusõpet pakkuda. Siin me jäime haridusministeeriumiga eriarvamusele.
Muudatusettepanek nr 12 puudutab riiklikke õppekavasid. Haridus- ja Teadusministeeriumile antakse volitus kehtestada kutseõppe riiklikud õppekavad.
Muudatusettepanek nr 14 on õppekava avamise kohta. Näiteks, kui me tulevikus hakkame sisustama viienda taseme õpet kutsehariduses, siis see muudatusettepanek puudutab analoogse õppekava avamist. Akrediteerimisel peab kindlasti olema kontrollitud kvaliteet, et tegu oleks tasemele vastava õppekavaga.
Muudatusettepanek nr 15 puudutab kooli vastuvõtu tingimusi.
16. ja 17. ettepanek käsitlevad kutseõppe õppekavade õppekeele küsimust. See oli ka üks küsimus, kus komisjon jäi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku suhtes eriarvamusele. Komisjon otsustas jätkata võetud suunda ehk siis kehtima jääb nõue, et aastaks 2020 oleks ka kutsekeskhariduses 60% ulatuses üle mindud eestikeelsele õppele. Rõhutan, et kutset on ka tulevikus võimalik omandada muus keeles peale eesti keele. Kui aga soovitakse saada keskharidust, siis selleks on tarvis eesti keele oskust ja läbida õppekava 60% ulatuses eesti keeles.
Muudatusettepanekud nr 18 ja nr 19 puudutavad praktikat töökeskkonnas ja praktilist tööd õppekeskkonnas. Me muudame süsteemi natukene paindlikumaks ja anname õpilastele võimaluse sooritada osa praktikast näiteks kooli õppekeskkonnas. Siin on oluline märkida, et jätkuvalt on meie fookuses parem koostöö ettevõtjatega.
Muudatusettepanek nr 22 on õpetaja ja kutseõpetaja kvalifikatsiooninõuete kohta. Siin me muudame samuti regulatsiooni paindlikumaks, et saaks kaasata erialaspetsialiste, olenemata sellest, kas neil on näiteks magistrikraad või ei ole. Kui inimene on ikkagi oma ala spetsialist, siis annab see säte võimaluse teda kaasata.
Muudatusettepanekud nr 25 ja nr 26 puudutavad õpetaja lähtetoetust. Siin on komisjon otsustanud lähtetoetuse taotlejate ringi laiendada. Me anname õiguse taotleda tulevikus lähtetoetust ka nendel õpetajateks pürgivatel või saavatel inimestel, kellel on kõrgharidus, kuid kellel ei ole õpetaja või pedagoogi kvalifikatsiooni.
Muudatusettepanek nr 29 puudutab õppekulude hüvitamise ülemmäära. Analoogselt ülikooliseaduses tehtud muudatusega kehtestame ka kutseõppes nendele, kes ei õpi riikliku koolitustellimuse alusel, õppekulude hüvitamise ülemmäära, et lagi oleks olemas.
Muudatusettepanek nr 31 käsitleb valikulist akrediteerimist ja eelkõige akrediteerimisega seotud üleminekusätteid. Seal lihtsalt pikendatakse seda perioodi kolme kuu võrra.
Muudatusettepanek nr 34 puudutab kutseseaduse muudatusi, mis on vajalikud selleks, et me saaksime rakendada käesoleva kutseõppeasutuse seaduse täielikult ja edukalt, ilma tõrgeteta.
On veel kaks olulist teemat. Üks nendest on kutsekooli osalemine mittetulundusühingute tegevuses. Minu arvates on see iseenesest väga mõistlik ettepanek, et kutseõppeasutused võiksid teha koostööd liitude ja MTÜ-dega, mis erialaselt on nendega seotud. Kuna see pole kooskõlas ei riigivaraseadusega ega ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, siis otsustas komisjon, et praegu me seda ettepanekut toetada ei saa, küll aga tegime Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks selle teemaga edasi tegelda. Nii et loodetavasti saame seadusega need väiksed riived kõrvaldada ja selle ettepaneku ka tulevikus ellu rakendada.
Viimane teema puudutab ajateenistusse kutsumist. Selle muudatusega anname seadusega Kaitseministeeriumile ja Kaitseressursside Ametile õiguse pikendada kaitseväkke kutsumist õpilase õpingute kestuse lõpuni. Probleem on selles, et näiteks esitluskunsti õppesuundadel õppivad üliõpilased peaksid enne oma õpingute lõppu vahepeal sõjaväes käima. Me loome seadusega paindliku võimaluse pikendada seda perioodi kuni nende õpingute lõpuni. Oluline on märkida, et praegu see muudatus kutseõppes osalevaid õpilasi otseselt ei puuduta, küll aga võib see tulevikus, kui me sisustame ära uue, viienda taseme (tehniku kutse), neid õpilasi mõjutama hakata.
Ülejäänud muudatusettepanekud on keelelised ja normitehnilised. Neid ma siin eraldi ette kandma ei hakka, nende kohta võite lugeda materjalidest, mis teil laua peal on.
Kultuurikomisjon otsustas 23. mai istungil esitada kutseõppeasutuse seaduse eelnõu 331 teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks ehk 5. juuniks. Kultuurikomisjon teeb ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Lauri Luik! Jätkame küsimustega. Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Aitüma, hea Riigikogu esimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Mul on siiralt hea meel, et komisjon minu muudatusettepanekut arvestas ja Võrumaa Kutsehariduskeskus saab jätkata rakenduskõrghariduse andmist Võrumaal. Aga mind teeb natuke murelikuks, et ministeerium, hoolimata sellest pikka aega kestnud tööst, mis te komisjonis tegite, jäi ikkagi eriarvamusele ja arvab, et rakenduskõrgharidust kutseõppeasutuses andma ei peaks. Milline on komisjoni arutelude tulemusena sinu hinnang, kas ministeerium võib tulla välja mõne järgmise sammuga, et seda võimalust piirata? Näiteks on kuulda, et rakenduskõrgharidust andvatel koolidel on juba vähendatud riiklikku tellimust. Missugused võivad olla ministeeriumi sammud, et seda ohja pingumale tõmmata?

Aitäh, Kalvi! Mina isiklikult arvan, et on väga õige ja õiglane lubada kutsekoolides rakenduskõrgharidust pakkuda, kuna meie Eesti on nii väike. Need kaks konkreetset juhtumit, mida ma mainisin, Võrumaa Kutsehariduskeskus ja Tallinna Majanduskool – miks me peaksime hakkama toimivat süsteemi lõhkuma? Pealegi paneks see Võrumaal kinni olulise õppesuuna, mida mujal Eestis ei ole. Ja siia kõrvale veel teine tahk, miks ma arvan, et praegust süsteemi on mõistlik jätkata: meil on terve rida rakenduskõrgkoole, kus pakutakse kutseharidust. Niisiis on see n-ö kahepoolne asi, aga mingit sellist plaani, et rakenduskõrghariduses kutseõpe kaotada, ministeeriumil minu teada ei ole. Ma ei taha hakata spekuleerima, missugused sammud võivad ministeeriumil sellega seoses plaanis olla. Küll aga ütlen seda, et tulevikus on võimalik pakkuda rakenduskõrghariduse õppekava siis, kui see õppekava on akrediteeritud, akrediteering ei ole aga seaduse küsimus. Kuna nendel õppekavadel, millest me räägime ja mis puudutavad näiteks Võrumaa Kutsehariduskeskust, on kas täisakrediteering või osaline akrediteering olemas, siis nendega tegelikult probleemi ei ole. Aga just akrediteerimine võib olla see, mis tulevikus võib õppekava avamise küsimärgi alla seada.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua esimees! Austatud ettekandja! Muudatusettepaneku nr 32 alusel muudetakse kaitseväeteenistuse seadust. Selle ettepaneku tegi juhtivkomisjonina kultuurikomisjon. Arvestades Riigikogus välja kujunenud head tava, kas kaitseväeteenistuse seaduse muutmise puhul kaaluti ka pöördumist valdkonnakomisjoni ehk riigikaitsekomisjoni poole? Milline on teie arvamus, kas oleks ikkagi võinud küsida ka riigikaitsekomisjoni seisukohta?

Aitäh! Ma olen seisukohal, et kahtlemata peaks heast tavast kinni pidama. Aga kuna see küsimus oli meil veel mõned päevad tagasi laual ja meil oli tarvis üsna kiiresti adekvaatset tagasisidet saada, siis otsustas komisjon, et küsime otse allikalt ehk Kaitseressursside Ametilt ja Kaitseministeeriumilt, milles probleem reaalselt seisneb ja kuidas me saaksime seda probleemi kõige paremini lahendada. Lõppkokkuvõttes olen aga kindlasti päri, et head tava tuleb järgida.

Palun, kolleeg Aivar Kokk!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et selle seaduse põhieesmärk on viia kutseharidus nii heale tasemele, et sealt minnes ei oleks muret töö saamisega. Kas sa oskad öelda, kuidas selle seadusega kutseõppeasutustele garanteerida, et seal kasutataks kõige tänapäevasemat tehnoloogiat ja uusimaid seadmeid? Et ei juhtuks nii, et õpitakse mingi kümme aastat vana tehnoloogia järgi, ja kui ettevõttesse tööle minnakse, siis selgub, et õpituga ei ole midagi peale hakata.

Aitäh! Otseselt ei kirjuta seadus ette raha- või investeeringusummasid, mis peaksid õppeasutustesse minema. Rahastamine on määruse temaatika. Olles aga külastanud väga mitmeid kutseõppeasutusi üle Eesti, julgen küll öelda, et nende infrastruktuur ja õpitingimused on suures osas väga head ja ajakohased. Tulevikku ei ole võimalik seadusega garanteerida, selle nimel tuleb ühiselt tegutseda. Ma leian, et ettevõtjate veelgi suurem kaasamine juba üsna õppekavade väljatöötamise algusest kuni lõpuni välja on võtmetähtsusega küsimus, ja sellele aitab arutatav seaduseelnõu kindlasti kaasa, et Eestis tegutsevad ettevõtjad oleksid ise huvitatud saama kutseõppeasutusest pädevaid, koolitatud inimesi. 

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma tahaksin täpsustada. Kas ma sain õigesti aru, et 60% ulatuses eestikeelne õpe annab garantii, et kutseõppeasutuse õpilased saavad keskhariduse?

Ikka eksamid tuleb ära teha.

Kas ma saan õigesti aru, et see keskharidus on gümnaasiumi tasemel? Aga mis tasemel lõputunnistuse saavad teised, kes ei vali seda võimalust, kes valivad teises keeles õppimise? See on küsimuse üks pool. Teiseks, kas te arvestasite ka Narva olukorda, kas riik ja omavalitsus koostöös suudavad seda valdkonda arendada?

Aitäh! Nagu ma mainisin, on kutset tõepoolest võimalik saada ka vene keeles õppides. Kui sa tahad aga saada keskharidust, mis on võrdne gümnaasiumiharidusega, siis on tarvis läbida õpe etteantud tingimustel ehk 60% õppekavast peab olema läbitud eesti keeles. Mis puudutab kogu keeleküsimust laiemalt, siis kultuurikomisjoni hoiak on algusest peale, kui komisjoni osa liikmete erimeelsus kõrvale jätta, olnud see, et me jätkame 1990. aastate alguses võetud põhimõttelist suunda, mille järgi vähemalt 60% ulatuses mindaks üle eestikeelsele õppele, nii nagu see on ka üldhariduskoolide gümnaasiumiastmel. Minu arvates on see eelkõige teene meie noortele, kes tulevikus hakkavad loodetavasti toimetama Eesti tööturul. Neil oleks siis piisavalt hea ettevalmistus, et sellesse keskkonda kohe ja hästi sulanduda, kui nad oskavad riigikeelt.

Palun, kolleeg Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud kolleeg! Nagu sa kirjeldasid, olid komisjonis väga tulised arutelud. Kas sa selgitaksid, mis olid eelnõu algataja ehk Vabariigi Valitsuse põhipõhjused, miks Võru Kutsehariduskeskus ja Tallinna Majanduskool pandi löögi alla ning otsustati, et seal rakenduskõrgharidust enam ei anta? Teine pool minu küsimusest: kas see eelnõu ei takista nüüd Eesti maastikule tulemast uusi ametikoole, kus antaks rakenduskõrgharidust?

Aitäh! Nagu ma ka enne mainisin, peab selleks, et rakenduskõrghariduse õppekava avada, olema sellel akrediteering. Kui akrediteeringu poole pealt on kõik korras, siis ma takistusi ei näe. Ma eeldan, et ministeeriumi mõte seda muudatusettepanekut tehes oli korrastada ja ühtlustada meie haridussüsteemi. Nende soov on, et kutseõppeasutus annaks kutseharidust ja akadeemiline pool akadeemilist haridust. Aga kuna selle seadusega seatakse sisse viies kutsetase, mida me ei ole küll veel otseselt ära sisustanud, kuid mille raamistiku me loome, siis ma eeldan, et see oli ka üks põhjus, miks taheti kutsekoolides rakenduskõrghariduse pakkumise võimalus ära kaotada. Nii minu kui ka komisjoni teiste liikmete ja kutsutud osapoolte seisukoht oli, et Eesti on piisavalt väike ja me peame selles osas paindlikud olema. Me ei saa jõuga ust kinni lüüa, mõtlemata sellistele tagajärgedele, mida võib põhjustada näiteks see, kui Võrumaa Kutsehariduskeskuses puidutöötlemise rakendussuund kinni läheb.

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kutsekeskharidus ja üldkeskharidus on meil haridustaseme mõttes paralleelsed õppevormid. Seetõttu on eelnõusse sisse viidud ka ühesuguse õppekeele tingimus. Kindlasti olete nõus, et praegu ei ole väga paljud õpilased ega ka õppepersonal valmis nõutavale 60%-le üle minema. Sellest tingituna on eelnõus see rakendusaeg, et enamikus õppekavades hakkab üleminek toimuma 2017. aastal. Kui Haridus- ja Teadusministeerium ei suuda selleks ajaks põhikooli lõpetajate eesti keele taset piisavalt tõsta, kuidas see mõjutab siis teie arvates seda kutsekeskharidust, mis need lapsed saavad? Teiseks, miks ei oleks võimalik, nii nagu on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, sätestada võimalik erand koolipidaja poolt, kes üldjuhul on seesama ministeerium või valitsus?

Aitäh! Komisjon, kaasa arvatud mina, oli seisukohal, et seitse aastat (kuni 2020. aastani), mille me sätestame, on piisavalt pikk aeg selleks, et üleminek saaks korrektselt toimuda. Minu isiklik seisukoht on, et kuna me oleme rääkinud seda juttu 1990. aastate algusest peale, siis ei tohiks see kellelegi uudisena tulla. Mina olen selles suhtes üsna resoluutsel seisukohal, et mingisuguseid lisaerisusi pole siin tarvis tegema hakata. Küll aga on tõepoolest oluline panna keeleõppele rõhku põhihariduse tasemel. Minu isiklik arvamus on, et koolides tuleks aktiivsemalt propageerida ja kasutada keelekümblust. Meil Haapsalus Nikolai koolis see toimib. Käisin ühes tunnis ja see oli väga super. Loomulikult tuleks hakata selle teemaga tegelema juba koolieelsetes lasteasutustes. Ei minu ega kellegi teise huvi ei ole see, et keegi kuskil hammasrataste vahele jääks, pigem vastupidi – et need noored, kes tulevikus tööturule lähevad, saaksid seal edukalt hakkama. Mida varem nad peavad ennast kätte võtma, seda parem. Mingil hetkel, kui sa lähed turvaliste kooliseinte vahelt välja tegelikku ellu, lööb reaalsus sulle karmi vasaraga vastu pead niikuinii. Nii et minu seisukoht on, et mida varem, seda parem.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Minu esimese küsimuse viimane osa puudutas Narvat – see jäi kuidagi vastusest välja. Püüan täpsustada, mispärast ma Narva kohta küsisin. Te teate, et eestikeelne keskkond Narvas õigupoolest puudub. Narva õppekeskuses on mitte-eestlasi ligi 100% ja enamik neist on läinud sinna õppima sellepärast, et nende eesti keele tase on nõrgem ja nad ei saa õppida edasi gümnaasiumiastmes. Kuidas ja kas üldse komisjoni istungil arvestati Narva olukorda? Kui jaa, siis millist koostegevust nähti ette valitsuse ja omavalitsuse vahel?

Aitäh! Otseselt Narva teemal me pikki diskussioone ei pidanud, küll aga käis arutelust tõepoolest läbi see teema, kuidas käituda nende noorte inimestega, kellel võivad tekkida probleemid. Ma kordan veel kord: komisjoni meelest on seitsmeaastane üleminekuperiood piisavalt pikk aeg, et nendes piirkondades, kus on tõesti probleem, sellega forsseeritult tegelda. Sinna tuleb suunata lisaressursse – ma olen täiesti seda meelt. Plaan on investeerida järgmise perioodi Euroopa struktuurifondide vahendeid nii õpetajakoolitusse kui ka üldse laiemalt koolitusse. See on ministeeriumil plaanis. Veel kord siia kõrvale ka isiklik arvamus: mina olen seda meelt, et sinna, kus on probleem, tuleb suunata senisest suuremat tähelepanu ja lisaressursse. Mina forsseeriksin rohkem keelekümblusõpet.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui vene põhikooli lõpetajad tegid mullu eesti keele riigieksamit – ma loodan, et te kuulete praegu, mis ma räägin –, siis keskmisena saadi 47 palli 100-st. Üle-eelmisel aastal saadi 49 palli. See näitaja ei kasva, vaid langeb. Siin on mitu põhjust, aga tendents on selline, et pallide arv väheneb. 2020. aastaks võib keskmine olla 35, kusjuures õpilaste hulgas on selliseid, kes teevad eksami ära 70%, 80%, 90% ulatuses, ja on ka selliseid, kes saavad 10, 15, 20 punkti. Nii moodustubki see keskmine. Kakskümmend kaks aastat on räägitud, et me peame tegelema õpetamisega, aga 22 aastaga pole tehtud isegi mõistlikke sõnastikke vene koolide jaoks, rääkimata metoodikatest, õpetamisest jne. Kuidas te saate üldse sellist asja vastu võtta ja selle poolt ...

Aitäh! Küsimuse lõpp läks kaduma, aga ma sain küsimusest aru. Teie nimetatud arvud, kui need on tõesed – ma pean need üle kontrollima, aga mul on alust uskuda, et need võivad olla adekvaatsed –, osutavad sellele, et on probleeme ja nendega tuleb tegelda. Seda, mida haridusministeerium on varasematel aastatel teinud või ei ole teinud, on mul isiklikult olnud väga raske mõjutada, aga praegu saan ma öelda niipalju, et selle probleemiga tuleb tegelda. Seitse aastat on piisavalt pikk aeg, et asi kätte võtta ja korda teha. Ma ei näe vajadust hakata sellepärast aastakümneid tagasi kokku lepitud põhimõtteid muutma. Pigem tuleb end kokku võtta, oma jõud fokuseerida ja see asi ära teha. Mitte miski ei ole siin maailmas võimatu, eriti keele õppimine.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Ma jätkan oma eelmist küsimust. Asi ei ole ju selles, kas keegi teadis juba 1990. aastatel, missugune see kord peaks olema, ega ka selles, kas teie konkreetselt olete resoluutne või mitte. Eesmärk peaks olema ikkagi see, et noored saaksid kvaliteetse hariduse. Eesti keele oskus on kindlasti üks osa kvaliteetsest haridusest, aga asi on selles, et vene põhikoolis on eesti keele lõpueksami keskmine tulemus umbes selline, nagu härra Stalnuhhin just ütles. Loomulikult ei ole see piisav, et keskharidust kvaliteetselt omandada. Te räägite, et aega on seitse aastat, aga tegelikult ei ole seitset aastat aega, sest 2020. aastaks peab nendel lastel olema õppekava juba 60% ulatuses läbitud eesti keeles. See üleminek algab enamikul juhtudel 2017., mõnel juhul ka 2016. aastal, kuhu on aega kolm või neli aastat. Kas te olete kindlad, et Haridus- ja Teadusministeerium suudab saavutada keeleõppe tulemuste sellise paranemise, et need lapsed saavad kvaliteetse hariduse? Mis saab siis, kui see ei õnnestu?

Aitäh! Meie eesmärk hariduse valdkonnas, olgu see siis üldharidus, kutseharidus või kõrgharidus, on saada kvaliteetne tulemus. Meie eesmärk number üks ongi kvaliteetne haridus. Sellele on suunatud kõik meie püüdlused. Ma leian endiselt, et etteantud aeg on piisavalt pikk selleks, et minna 60% ulatuses üle eestikeelsele õppele, ja piisavalt pikk selleks, et me suudaksime praegusest enam panustada õpetajate koolitusse, kus võib-olla on tõepoolest probleeme, sellesse, et õppematerjalid saaksid tänasega võrreldes täiustatud, ja ka sellesse, et reaalsed tulemused paraneksid ning vene noortel oleks tulevikus suur šanss Eesti tööturul läbi lüüa.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmisega vähenes koolide arv, ja mitte ainult sellepärast, et lapsi on vähem, vaid see seadus muutis täielikult ka nende koolide töö tingimusi. Seoses sellega mul ongi küsimus. Kas te komisjonis arutasite, kuidas kutseõppeasutuse seaduse vastuvõtmine mõjub koolide arvule, kas see arv väheneb või jääb samale tasemele?

Aitäh! See on laiem küsimus ja ei puuduta mitte ainult kutseõppeasutuse seadust, vaid ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Otseselt seda komisjonis ei arutatud, aga kuna haridusteemad on mulle südamelähedased, siis ma vastan. Tõepoolest, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse üks eesmärke on tagada kvaliteetne haridus. Selleks, et tagada kvaliteetne haridus, peame korrastama oma hariduse rahastamist, selleks, et korrastada rahastamist, peame korrastama haridusasutuste võrku ehk koolivõrku. Koolivõrgu korrastamine juba käib täie hooga. Tekivad juurde suured tugevad gümnaasiumid, mis tähendab seda, et mõned väiksemad pannakse kokku. Eesmärk on säilitada tugev põhikoolide võrgustik. Ma ei näe otsest seost kutseõppeasutuse seaduse rakendamise ja selle vahel, kuidas muutub või ei muutu meie Eesti üldhariduskoolide võrk. Aga fakt on see, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus triivib põhikoolide ja gümnaasiumide võrgu korrastamise suunas, et pakkuda paremat ja kvaliteetsemat haridust, muuta koolid jätkusuutlikumaks, pakkuda õpetajatele täistöökoormust jne. Otsest seost ma ei näe, aga muutused meie haridusmaastikul järgnevatel aastatel kindlasti aset leiavad.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Kalvi Kõva!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on väga suur rõõm tulla Riigikogu kõnepulti ja rääkida paar minutit meie Võrumaa hariduse, teaduse ja ettevõtluse koostöö lipulaevast, Võrumaa Kutsehariduskeskusest. Möödunud aasta lõpus ja selle aasta alguses, kui meie kandist Võrumaalt valitud haridusminister tuli välja plaaniga lõpetada rakenduskõrghariduse andmine Võrumaa Kutsehariduskeskuses, puhkes Võrumaal väikest viisi torm ning oma pahameelt ministri kava vastu näitasid üles nii omavalitsusliit, maavalitsus ja ettevõtjad kui ka kooli vilistlased ja praegused õppurid. Ma arvan, et kõigi osapoolte, nii omavalitsuste kui ka ettevõtjate töö tulemusena on nüüd rõõm tõdeda, et minu ja kultuurikomisjoni esitatud muudatusettepanekuid nr 4 ja nr 5 on arvestatud ning murepilv on sedapuhku Võrumaa Kutsehariduskeskuse pealt natuke eemale tõugatud.
Sellel teemal, kuidas kutsehariduskeskusel praegu läheb ja millised on murekohad, võiksin ma rääkida kas just pikalt, aga mõne aja jooksul kindlasti. Neid noori, kes tahaksid tulla Võrumaa Kutsehariduskeskusse rakenduskõrgharidust omandama, on tükk maad rohkem kui riiklikke kohti. Riiklikku tellimust peaks kindlasti suurendama, seda enam, et käesolevast aastast on Võrumaa Kutsehariduskeskusega liidetud ka Vana-Antsla Põllutöökool.
Head kolleegid! Ma loodan, et jääb nii, nagu komisjon on meile ette pannud. Komisjon on muudatusettepanekuid nr 4 ja nr 5 arvestanud ning loodetavasti ei pane mitte keegi neid täna siin saalis hääletusele ja me ei hakka neid ümber hääletama. Kui tõesti nii läheb, siis olen mina lõpphääletusel selle seaduse vastuvõtmise poolt, kuigi peab möönma, et väga paljusid olulisi punkte, mida Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon muudatusettepanekutena esitas, ei ole arvestatud. Minu kui võrukese süda hääletab aga selle seaduse poolt. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini! Kaheksa minutit.

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid, kes te mõned olite 25 aastat tagasi kommunistliku partei liikmed, ärge võtke seda isiklikult! Ma lihtsalt pean täna selle välja ütlema: ma ei armasta kommuniste. Mõnel sellisel päeval ja sellisel hetkel nagu see siin praegu ma hakkan kommareid lihtsalt vihkama. Kes on kommunist minu silmis? See on bürokraat, see on see, keda ei huvita ükski konkreetne inimene. Ta paneb sulle eesmärgi ette ja pärast murrab konte ja laseb verd selle nimel, et see eesmärk saavutada, kuigi see on puhtalt välja mõeldud. Nii nagu ütles Hruštšov 1960. aastal: 1980-ndatel elame kõik kommunismis. Nii nagu ütles Gorbatšov 1986. aastal: 2000. aastaks elab iga Nõukogude inimene eraldi korteris. Neid eesmärke, püstitatud eesmärke võib nimetada, nimetada ja nimetada. Praegu, nagu ma aru saan, on Riigikogus kõik põhilised kommarid kultuurikomisjonis, sest seal jätkub seesama ideoloogia, nad suruvad seda läbi samade meetoditega.
Kuulge, 14 aastat tagasi rääkisime siin Riigikogu saalis pikalt koolireformist. Kas 2001. või 2002. aastal me sõlmisime kompromissi. See koosnes kolmest osast, mis olid igale inimesele arusaadaval kujul. Selleks, et koolid saaksid töötada eesti keeles, mille vastu ei ole siin riigis mitte keegi, on vaja kolme asja: esiteks peavad lapsed peale põhikooli valdama eesti keelt tasemel, mis võimaldab neil õppida gümnaasiumis eesti keeles; teiseks peavad olema õppevahendid, mis arvestavad psühholoogilisi, mentaalseid erinevusi eesti ja vene laste vahel; kolmandaks peavad olema õpetajad, kes valdavad eesti keelt perfektselt ja saavad aru oma õpilase psühholoogiast, miks ja mis hetkel ta ei saa mingist asjast aru ning ei ole võimeline aru saama, sest eesti keel ei ole tema emakeel. Suruti läbi see üleminek eestikeelsele gümnaasiumile, aga ma ütlen teile, et ükski kolmest osast ei ole seni täidetud. Koalitsioon, te mängite siin inimeste saatusega, nende tulevikuga! Teil on ükspuha, teil istub seal haridusministeeriumis, ma ütlen viisakalt, mingi populistide kari, kes ei ole kõigi nende aastate jooksul ette valmistanud ühtegi sellist õppevahendit, nagu oli kokku lepitud.
Ma pean teile meelde tuletama, ma ei kiitle sellega, aga ma lasin sel aastal välja vene-eesti sõnastiku, milletaolist ei ole olnud kogu taasiseseisvuse aja jooksul ja ilma milleta, ma ütlen teile, ei ole võimalik eesti keelt õppida. Kuidas nad on sellest üle saanud, see on suur küsimus. Õpetajaid ei ole ette valmistatud. Kui ma kuulan mõne noore Narva optimisti juttu, kuidas ta õpetab mitmes koolis eesti keeles, ja saan aru, et tema keel ei ole kaugeltki perfektne, siis ma mõtlen, et kuule, mees, kas sa saad aru, millise vastutuse sa oled endale võtnud, kuidas sa rikud praegu laste elu, kui sa ise ei valda seda keelt ja ei saa tegelikult aru, mis nende peades toimub, kui nad kuulavad sinu eesti keelt.
Praegu on jälle võetud sama suund. Hakatakse ajama lasteaiajuttu, et keelekümblus päästab, keelekümblus päästab. Meile tuuakse eeskujuks Haapsalu linn. Kuulge, kes nad on kui mitte kommarid? Kui me räägime majandusest ja sotsiaalpoliitikast ning toome näiteks Saksamaa või Soome, siis pannakse meid momentaanselt paika ja öeldakse, et Eesti on midagi muud, meil on omad tingimused. Kas teil ei ole tõesti naljakas kuulda, kui võrdsustatakse keeleõppe tase, tulemuslikkus, protsess Haapsalus ja Narvas? Kas te tõesti ei näe vahet, millega te üldse mõtlete?
Mina olen igal juhul optimist. Ma olen töötanud kutsekoolis 1987. aastast, mitu aastat. Ma tean neid lapsi. Peale esimest tööaastat läksin ma kutsekooli direktori proua Vereštšagina juurde, kes õpetas ka eesti keelt, ja küsisin, et millega me õieti tegeleme, kui vaadata, millised lapsed sellesse kooli tulevad. Mul oli näiteks üks grupp poisse, kellest mitte ühelgi ei olnud põhikooli atestaadis alla kolme kahe ja käitumine oli parimal juhul rahuldav. Saate ju ise aru, kuidas sellistes tingimustes on võimalik õpetada. Tema ütles mulle ausalt: "Riigil on vaja töömehi. Aga sina istud siin kutsekoolis, et nad sind imetleksid, palun vabandust, kuulaksid sinu juttu. Võib-olla nendest saab midagi. Kõige tähtsam, sa hoiad neid siin kinni, et nad ei huligaanitseks linnatänavatel." See oli aus jutt.
Kas midagi on muutunud? Mitte midagi ei ole ju muutunud. Kutsekooli tulevad lapsed, kes põhikooli lõpueksamil on saanud 20 palli 100-st. Ja meie siin räägime sellest, et nad hakkavad õppima eesti keeles. Nad ei tee seda valikut, nad ei tee seda! Et te teaksite, kallid kolleegid, iga aastaga on üha rohkem neid Narva lapsi, kes õpivad juba Jaanilinna koolis, Ivangorodis. Ja nende arv hakkab kasvama. Kas te tahate, et tulevased töömehed hakkaksid ka jalga laskma? Praegu sõidavad riigist ära ainult need, kes tahavad kõrgharidust saada. Esialgu on seis selline, et tulevased töömehed, maksumaksjad, keda hakkame varsti keset päeva lambiga otsima, jäävad veel Eestisse. Teie loote praegu tingimusi nende äraminekuks riigist.
See on hullumaja, täielik hullumaja, see, mida me teiega teeme! Kõige hullem on, et rünnates seda aega, mis oli 23 aastat tagasi, te ei saa ise aru, et te olete üle võtnud tolle aja elustiili, et teid võetaks kommunistlikku parteisse ilma ooteajata. Te töötate nagu tollased kommarid. Nui neljaks, mis kinni ei jää, saab kinni löödud – kirjutage see enda loosungiks, see oleks kõige õigem, mitte see, mida te räägite. Te hävitate praegu kutseharidussüsteemi Eestis, panete sellele pommi alla. Ma saan aru, et minu kõnedest siin ei ole mitte mingit tolku, teil on kõrvad kinni, aga ma pidin selle teile ära ütlema. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Jaak Alliku!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Rääkida siin pärast härra Stalnuhhini minule, härra Korbile ja härra Jalakule suunatud kõnet on muidugi päris huvitav. Aga pean ütlema, et sisuliselt olen ma härra Stalnuhhiniga nõus, et Eesti juhtimises viiakse ellu bolševistlikku ideoloogiat. Parandaksin ainult selle võrra, et tema nimetatud seltsimehed Hruštšov ja Gorbatšov kuulusid siiski kommunistide paremasse ossa.
Aga kui nüüd asja juurde tulla, siis Riigikogu on viimasel aastal arutanud kolme mahukat haridussüsteemi puudutavat seaduseelnõu: kõnekeeles võime rääkida kõrgharidusreformist, gümnaasiumireformist ja kutseharidusreformist.Täna teisel lugemisel olev kutseõppeasutuse seaduse eelnõu kujutab endast meeldivat erandit. Selle ettevalmistamisel võeti arvesse kõigi asjasse puutuvate huvigruppide ja organisatsioonide seisukohti ning eelnõu arutamisel kultuurikomisjonis oli tunda nii haridusministeeriumi kui ka valitsuskoalitsiooni püüdu jõuda erakondadeülesele konsensusele, mis tagaks kõnealuse seaduse jätkusuutlikkuse ning annaks ka meie kutseharidussüsteemile tulevikuks selge ja kindla orientiiri. Tahan siin esile tõsta nii ministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja härra Andres Punga kui ka Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe härra Urmas Klaasi väga konstruktiivset ja tegusat lähenemist algses eelnõus olnud vaidluskohtade ületamisele ja ühiste seisukohtade kujundamisele.
Tänaseks on üles jäänud vaid üks küsimus, mistõttu sotsiaaldemokraadid ei saa käesolevat eelnõu täielikult ja ühemõtteliselt toetada. See puudutab eelnõu § 29 ehk õppekeele küsimust. Praegu on meie kutseharidussüsteemis 29 kooli puhul kooli pidajaks riik ehk Haridus- ja Teadusministeerium. Munitsipaalkutseõppeasutusi on kolm: Tallinna Kopli Ametikool, Tartu Kutsehariduskeskus ja Väike-Maarja Õppekeskus. Erakutsekoole on üheksa ja nende õppekeeleks on juba praegu eesti keel. Seega eesti keelest erineva õppekeele otsustamine on sisuliselt saja protsendi ulatuses Haridus- ja Teadusministeeriumi käes. Praegu on venekeelsed õppekavad mitmes Tallinna, Narva, Sillamäe ja Jõhvi kutsehariduskeskuses õpetatavatel kutsealadel.
Meile esitatud eelnõu tekst näeb ette, et kutsekeskhariduse õppekava õppekeel on eesti keel. Muu õppekava õppekeele otsustab kooli pidaja, kusjuures kool on kohustatud tagama kutsekeskhariduses ülemineku eesti õppekeelega õppekavadele hiljemalt 2020. aasta 1. septembriks. Seega kutseõppes, mis keskharidust ei anna, võib mitte-eestikeelne õpe kooli pidaja otsuse alusel säilida n-ö igavesti.
Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja arvas kultuurikomisjonis, et 2020. aastaks peaks eesti keele õpetamise ja õppimise tase olema kõikjal Eesti põhikoolides selline, et niisugune üleminek mingit probleemi ei tekita. Tahaksime ka meie seda loota, kuid kindlust selles pole, sest formaalselt kehtib see nõue venekeelsete põhikoolide lõpetajatele ka praegu, tegelikust olukorrast kõneles aga kolleeg Stalnuhhin üsna täpselt. Mis puutub PGS-i, siis on seadusandja olnud paindlik ning näinud Vabariigi Valitsusele ette võimaluse lubada õppekeele valikul kas koolide või üksikute klasside kaupa erandeid. See, et täitevvõim on seda võimalust kasutanud vaid täiskasvanute gümnaasiumide puhul, on juba täitevvõimu küsimus. Praegu arutatavas eelnõus on see paindlikkus ära jäetud ning tulevikus tuleks vajaduse korral hakata mõtlema seaduse muutmisele.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepaneku alusel, mille leiate muudatusettepanekute nimekirjast nr 17 alt, võiksime juba praegu kehtestada kogu kutseharidussüsteemis üldjuhul õppekeeleks eesti keele. See kehtiks ka keskharidust mittepakkuva kutseõppe korral. Samas oleks seaduses vajalikku paindlikkust võimaldav säte, mille kohaselt teiste keelte kasutamise kooli õppekeelena või mõne õppekava omandamisel otsustab kooli pidaja, kooli nõukogu ja nõunike kogu ühise taotluse alusel, pidades silmas vajadust tagada õppe kõrge kvaliteet. Seega otsustab nii kutsekeskharidust pakkuvate kui ka keskharidust mittepakkuvate õppekavade puhul kooli pidaja, st Haridus- ja Teadusministeerium igal aastal konkreetselt, kus on õppe kvaliteedi tagamiseks, pidades silmas nii õppejõudude olemasolu kui ka õpilaste ettevalmistust, vaja lubada kasutada õppekeelena mõnda teist keelt, üldjuhul vene keelt. See on muu hulgas vajalik ka Valgas, kus Lätist pärit õpilasi arvestades antakse praegu ühel õppekaval haridust koguni inglise keeles.
Loomulikult säilib säte, et eestikeelne õpe on kohustuslik riiklikus või kooli õppekavas sätestatud mahus, mis tagab omandataval erialal töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse. Meie ettepaneku kohaselt võiksid ka pärast 2020. aastat saada kutsekeskhariduse need noored, kes seda kahjuks eesti keeles omandama ei ole võimelised. Vastasel korral ei ole neil võimalik omandada kutsekeskharidust Eestis, mis kahtlemata meelestaks neid Eesti riigi vastaselt ja suurendaks veelgi sotsiaalseid pingeid neis piirkondades, kus lõimumine pole soodsas tempos arenenud. Kui aga niisugust vajadust pole, siis Haridus- ja Teadusministeerium loomulikult sellist erandit ei teeks.
Palume toetada meie ettepanekut, mis võimaldaks kutseõppeasutuse seaduse parlamendis üksmeelselt vastu võtta! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Head ametikaaslased, alustame eelnõu 331 muudatusettepanekute läbivaatamist. Kokku on 41 muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht peale tõsist debatti on, et arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Kalvi Kõva, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepanekud nr 11 ja nr 12 on esitanud juhtivkomisjon. 13. muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanekud nr 14–16 on esitanud juhtivkomisjon. 17. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 24 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud  toetust.
18. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 19. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. Muudatusettepanekud nr 20–22 on esitanud juhtivkomisjon. 23. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. Muudatusettepanekud nr 24 ja nr 25 on esitanud juhtivkomisjon. 26. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. 27. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 28. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. 29. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 30. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanekud nr 31–35 on esitanud juhtivkomisjon. 36. muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanekud nr 37–41 on esitanud juhtivkomisjon.
Head ametikaaslased, me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja kuues päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 375 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon valmistas seaduseelnõu 375 teiseks lugemiseks ette s.a 14., 20. ja 21. mai ning 3. juuni istungil. Aruteludest võtsid  külalistena osa siseministri nõunik Mariko Jõeorg ja asekantsleri ülesannetes Priit Heinsoo, samuti korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Marju Aibast. Maksu- ja Tolliametist käis meie istungitel külalisena juriidilise osakonna jurist Kevin Siivelt, samuti osalesid  aruteludel Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Kati Maitse-Pärkna ning nõunik Einar Hillep. Õiguskomisjon küsis eelnõu kohta arvamusi kohtutelt ning Maksu- ja Tolliametilt. Eelnõu kohta saatsid arvamuse Riigikohus ja Pärnu Maakohus, samuti Maksu- ja Tolliamet. Komisjonis toimunud aruteludele tuginedes ja eelnõu kohta antud arvamustest tulenevalt algatas õiguskomisjon koostöös Siseministeeriumiga viis täpsustavat parandusettepanekut. Riigikogust muudatusettepanekute tähtajaks parandusi ei esitatud.
Räägin põgusalt muudatusettepanekutest. Esimene muudatusettepanek täpsustab eelnõu punkti 3, mis käsitleb väärteomenetluse seadustiku § 31 uue lõike 1¹ sõnastust. Ettepanekuga lisatakse lõike 1¹ tekstile kolmest punktist koosnev loetelu ning sellest tulenevalt täpsustatakse ka lõike 1¹ esialgset sõnastust. Eelnõuga nähakse ette võimalus kasutada väärteomenetluses tõendina riikliku järelevalve käigus tehtud foto- või videosalvestist väärteo toimepanemise ajast, kohast, viisist või muudest väärteo tehioludest. Muudatusettepaneku nr 1 tekstis on selgelt välja toodud, milline teave peab olema salvestiselt nähtav, et see võiks olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks. Salvestisest peavad nähtuma selle salvestise loomisega seonduvad ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Salvestiselt peab olema selgelt tuvastatav, millal ja millistel asjaoludel on salvestis loodud, samuti peab sealt nähtuma salvestise tegija ning konkreetne rikkumine. Juhul, kui väärteo toimepanemine on salvestisega tõendatav, märgitakse nii kiirmenetluse otsuses kui ka väärteoprotokollis väärteo lühikirjeldust puudutavas osas, et väärteo toimepanemise aeg, koht, viis ja muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud.
Väärteomenetluse seadustik näeb ette kohustuslikud andmed, mis tuleb märkida kiirmenetluse otsuses või väärteoprotokollis. Juhul, kui väärteo toimepanemine on salvestisega tõendatav, märgitakse kiirmenetluse otsuses või väärteoprotokollis väärteo toimepanemise aeg, koht, viis ja muud väärteo tehiolud, mis on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud. Selliselt on riikliku järelevalve käigus salvestatud andmed seostatavad konkreetse väärteoasjaga. Näide: "20. mail 2013. aastal kell 17.30 mõõdeti mõõteseadmega x sõiduki y liikumiskiiruseks 100 km tunnis. Kiiruse mõõtmise protseduur ja mõõtetulemus on videosalvestatud ja tutvustatud menetlusalusele isikule." Samuti märgitakse menetlusdokumendi tõendite loetelus, et tõendiks on videosalvestis või foto. Kiirmenetluse otsuse puhul märgitakse salvestise olemasolu väärteo toimepanemist kinnitavate dokumentide loetellu. Väärteoprotokolli vormistamisel märgitakse salvestise kohta käivad andmed muude väärteo lahendamiseks vajalike tõendite ja andmete jaoks ettenähtud protokolli ossa.
Eeltoodu seob selgelt salvestise konkreetse menetlusega. Kui salvestisest nähtuvad eelnimetatud asjaolud ning nende kuuluvus väärteoasja juurde on selge, siis pole kriminaalmenetlusõiguse teoorias omaksvõetud arusaamade kohaselt üldjuhul vaja täiendavaid vormistuslikke samme. Seega ei ole salvestise kohta vaja lisada väärteomaterjalide juurde eraldi protokolli ega muud dokumenti. Kehtiv õigus näeb ette, et riikliku järelevalve käigus tehtud toimingud tuleb protokollida. Näiteks juhul, kui mõõdetakse kiirust, tuleb kõnealune salvestis seega vormistada riikliku järelevalve toimingu protokolli lisana. Eelnõuga ettenähtav võimalus kasutada väärteomenetluses riikliku järelevalve käigus saadud salvestist tõendina lähtub eelkirjeldatud põhimõttest, mille kohaselt ei ole salvestise juurde vaja seda salvestist kirjeldavat protokolli.
Tulenevalt eelnõus esitatud põhimõtetest tuleb teha muudatused Vabariigi Valitsuse 2011. aasta 16. juuni määruse nr 78 "Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele" §-s 10, mis käsitleb mõõtetulemuste protokollimist, ning näha ette võimalus kiiruse mõõtmise protokollimisest loobuda.
Muudatusettepanek nr 2 täpsustab eelnõu punktis 4 toodud uut väärteomenetluse seadustiku § 31³ "Kohtuvälise menetleja ametnik tõendiallikana" sõnastust. Ettepanekus pakutud regulatsioon näeb ette, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud (eelkõige näinud) väärteo objektiivse külje ehk teo väliseid asjaolusid, kirjeldab neid väärteoprotokollis, kiirmenetluse otsuses või hoiatamise otsuses. Sellisel juhul saaks väärteomenetleja olla kohtumenetluses tõendiallikaks. Ta ei saa olla kohtuvälise menetleja esindaja asja kohtumenetluses, küll aga saab ta olla tunnistajaks.
Tõendiks on eelnõu kohaselt väärtegu menetlenud ametniku kohtus antud ütlus, talle tunnistaja staatuse andmine, mitte menetleja kiirmenetluse või hoiatusmenetluse otsuses antud väärteo kirjeldus. Selline regulatsioon vähendaks täiendavalt dokumenteerimisele kuluvat aega ja samas tagaks selle, et väärteo tehiolusid – aeg, koht, viis, objektiivne koosseis – tajuv ametnik saaks olla kohtus tõendiallikaks. Sellisel juhul on võimalik kiirmenetluses tugineda näiteks kiiruse mõõtmisel tehtud videosalvestisele ja menetleja poolt tajutule. Juhul, kui isik vaidlustab otsuse, saab kohtumenetluses muu hulgas tugineda ametniku fikseeritud videosalvestisele ja ametniku ütlustele. Tunnistajana saab kohtumenetluses osaleda üksnes siis, kui salvestis on ka reaalselt olemas. Sellega on välistatud olukord, mil salvestist küll ei vormistata, kuid menetleja kaasatakse sellegipoolest tunnistajana riigipoolse lisatõendiallikana kohtumenetlusse. Kui kohtuvälise menetleja ametnik on enda tajutut protokollis kirjeldanud, saab kohus selle kirjelduse täpsustamiseks – rõhutan, täpsustamiseks – kohtus menetlejat küsitleda.
Paragrahvi 31³ lõige 1 näeb ette, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult näinud, kuulnud või muul viisil tajunud väärteo tehiolusid, peab neid esmalt kirjeldama väärteoprotokollis, kiirmenetluse otsuses või hoiatamisotsuses. Eelnimetatud dokumendis toodud kirjeldus peab olema piisavalt põhjalik ning tooma välja kõik olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja ametnik ei tohiks väärteoprotokollis, kiirmenetluse otsuses või hoiatamisotsuses piirduda üksnes sündmuse põgusa kirjeldamisega, sest see kirjeldus on aluseks, kui menetleja kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana ütlusi annab.
Kavandatav regulatsioon, mis lubab kohtuvälise menetleja ametnikul olla kohtumenetluses tunnistajaks, on kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis toodud põhimõtetega. Euroopa Inimõiguste Kohus leiab, et õigusemõistmise volitustega institutsioon on organ, mille funktsioon on õigust mõista, nimelt otsustada oma kompetentsi kuuluvate asjade üle seaduse normide alusel ja ettenähtud korras läbiviidud menetluse käigus. Tal peavad olema volitused teha arutusel olevas asjas siduvaid otsuseid. See organ ei pruugi olla riigi tavalise kohtumasinavärgi osa, kuid tal peavad olema teatud põhijooned, sh sõltumatus täitevvõimust ja asja pooltest, liikmete piisavalt pikk ametiaeg ning kohtuprotseduur, mis pakub konkreetsetes asjades nõuetekohaseid garantiisid. See, et niisugusel organil on lisaks kohtufunktsioonile ka teisi funktsioone, ei tähenda tingimata, et tegemist pole õigusemõistmise volitustega institutsiooniga.
Eesti kohtusüsteemi aluseks on Eesti Vabariigi põhiseadus, eriti selle 13. peatükk, mis reguleerib kohtusüsteemi, kohtute seadus ja kohtuniku staatuse seadus, samuti tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtumenetluse seadustikud.
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle kohaldamise praktika on tunnustanud mitmesuguste kvaasikohtulike institutsioonide aktsepteeritavust sisuliselt õigusemõistmise funktsioonide täitmisel tingimusel, kui kinni on peetud ausa ja õiglase õigusemõistmise põhitingimustest. Kvaasikohtulike organitena tuleb artikli 6 kontekstis vaadelda muu hulgas ka mitmesuguseid erialaseid distsiplinaarüleastumisi arutavaid institutsioone (komisjone), juhul kui nende otsuste alusel piiratakse kellegi tsiviilõigusi, näiteks rakendatakse tegevusalal tegutsemise keeldu või ametist tagandamist. Niisugusele tegevusele peavad laienema artikli 6 nõuded. Põhiseaduse § 146 sätestab konkreetselt: "Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega." Kohtute seaduse § 2 lõike 1 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisse.
Võttes aluseks eeltoodu, võib väita, et õigusemõistmise funktsiooni saab Eestis täita üksnes kohus või teatud juhul organ, millele on antud samasugune õigus lahendada vaidlusi ja teha otsuseid, nagu on kohtul. Kuna peale kohtusarnaste vaidluskomisjonide ja vahekohtute ei lahendata teiste kohtuväliste menetlejate puhul vaidlusi kolmanda isiku poolt, vaid tema abil, siis tuleb õigusemõistmise volitustega institutsioonidena Eestis kohtuvälistest menetlejatest käsitleda vaid kohtusarnaseid vaidluskomisjone ja vahekohtuid. Tavapärasel kohtuvälisel menetlejal, kes kohtuvälise menetluse käigus viib läbi haldus-, väärteo- või kriminaalmenetlust, ei ole õigusemõistmise funktsiooni. Isikule, kelle suhtes väärteomenetlus läbi viidi ja kes menetluse tulemusena tehtud otsusega ei nõustu, on tagatud õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Menetlusalusele isikule on tagatud kohtulik sõltumatus, talle võimaldatakse konflikti lahendamist neutraalse kolmanda isiku ehk sellise isiku poolt, keda saab pärast faktiliste asjaolude ja asjasse puutuva õiguse subsumeerimist usaldada vaidlust lahendama.
Väärteomenetluse seadustiku muudatuste kohaselt ei osale kohtuvälise menetleja ametnik, kes on näiteks riikliku järelevalve toimingu käigus vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis, kiirmenetluse otsuses või hoiatamisotsuses, kohtumenetluses menetleja või otsuse langetajana. Seega ei ole Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 põhimõtetega vastuolus, kui kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis, kiirmenetluse otsuses või hoiatamisotsuses, osaleb kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude osas.
Eelnõuga väärteomenetluse seadustikku lisatava § 31³ lõikes 2 on sõnaselgelt toodud ka välja, et kohtuvälise menetleja ametnik ei või osaleda kohtu- või kaebemenetluses kohtuvälise menetleja esindajana. Kohtuvälise menetleja ametniku kohtumenetluses tunnistajana osalemine ei ole võrdsustatav eespool toodud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuasjades esitatud põhimõtetega ning tunnistajana kohtu- või kaebemenetluses osalemine on kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni põhimõtetega. Ühtlasi on kohtuvälise menetleja ametniku tõendiallikana kasutamise regulatsioon kooskõlas 1. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lõike 2 muudatusega, mis näeb ette, et uurimisasutuse ametnik, prokurör või kohtunik, kelle menetluses kriminaalasi on olnud, võib olla kohtumenetluses tunnistajaks kriminaalmenetluse seadustiku § 289 lõikes 4 sätestatud juhul tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks.
Väärteomenetluses kehtib põhimõte, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, siis kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Käesolevas eelnõus toodud väärteomenetluse seadustiku § 31³ eesmärk on täpsustada kriminaalmenetluses lubatud tõendamise põhimõtteid väärteomenetluses ja näha ette erisus, mis võimaldab kasutada kohtuvälise menetleja ametnikku tõendiallikana nii tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks kui ka väärteo tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks. Ka senine kohtupraktika on aktsepteerinud menetleja ülekuulamist tunnistajana nende faktiliste asjaolude puhul, mis puudutavad tema enda teostatud menetlustoiminguid.
Muudatusettepanek nr 3 täpsustab eelnõu punktis 4 toodud uut väärteomenetluse seadustiku § 31⁴ "Foto, film või muu teabesalvestis tõendina" sõnastust. Täpsustatud sõnastuses nähakse ette võimalus kasutada menetleja tehtud fotot, filmi või muud teabesalvestist väärteomenetluses iseseisva tõendina. Sättega nähakse ette erisus kriminaalmenetlusest. Menetleja poolt menetluse käigus loodud foto, film või muu teabesalvestis on tõendiks ja seda ei pea käsitlema asitõendina ning salvestist eraldi vaatlema. Tegu on täpsustava sättega, mis omakorda vähendab täiendava dokumenteerimise mahtu. Oluline on siinkohal, et foto, film või muu teabesalvestis võib olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui see vastab väärteomenetluse seadustiku § 31 lõike 1¹ punktides 1–3 sätestatule. Salvestiselt peab nähtuma salvestise seos väärteoasjaga, millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ning milliseid väärteoasja lahendamiseks olulisi asjaolusid see salvestis sisaldab.
Muudatusettepanek nr 4 täpsustab eelnõu punktis 4 toodud uut väärteomenetluse seadustiku § 31⁵ "Riikliku registri andmed" sõnastust. Paragrahv 31⁵ näeb ette, et kui väärteo toimepanemine on tõendatud riikliku registri andmetega, millel on õiguslik tähendus, ning registrisse tehtud päring on korratav, tehakse andmekogust päringu tegemise kohta märge väärteoprotokolli, kiirmenetluse otsusele või hoiatamisotsusele. Märkest peab nähtuma päringu tegemise aeg ja tulemus.
Muudatusettepanek nr 5 täpsustab eelnõu punktis 5 toodud väärteomenetluse seadustiku § 47 lõigete 1¹ ja 1² sõnastust. Tagamaks isiku põhiõiguste kaitse, on § 47 lõikes 1¹ sätestatud selgelt, et menetlustoimingu heli- ja videosalvestamine on lubatud üksnes menetlustoimingus osaleva isiku nõusolekul, mis peab olema antud taasesitamist võimaldaval viisil. See tähendab, et menetlusalune isik tutvub salvestisega, teeb vajaduse korral menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning menetlustoimingu salvestise kohta avaldused, mis samuti fikseeritakse samas salvestises, ning kui kõik toimingud on lõppenud, siis ei ole heli- ja videosalvestist muuta enam lubatud. Salvestise muutmist saab tehnilise ekspertiisiga tuvastada. Seega ei vaja see täiendavat täpsustamist.
Lõike 1¹ sõnastus on muudetud selliselt, et seaduse tekstist oleks üheselt mõistetav, et menetlusaluse isiku nõusolek peab olema antud viisil, mis võimaldab selle taasesitamist. Ka eelnõu esialgne versioon nägi ette menetlusaluse isiku nõusoleku menetlustoimingu protokolli asendamiseks heli- ja videosalvestisega, kuid sättest ei selgunud, mil viisil nõusolek peab olema antud.
Ka lõikes 1² on tehtud sõnastuslikud täpsustused, mis avavad sätte eesmärke paremini, võrreldes algselt eelnõus tooduga. Sätestatakse, et kui menetlusalune isik ei nõustu menetlustoimingu protokolli asendama heli- ja videosalvestamisega, siis protokollitakse menetlustoiming väärteomenetluse seadustikus ettenähtud korras.
21. mai istungil otsustas õiguskomisjon suunata väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 375 teisele lugemisele 5. juunil. 3. juuni istungil otsustas komisjon, et juhul kui eelnõu teine lugemine 5. juunil lõpetatakse, on ettepanek suunata eelnõu kolmandale lugemisele 19. juunil ja ühtlasi seadusena vastu võtta. Eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, vähemalt 51 poolthäält.
Miks ma seda kõike nii põhjalikult seletasin? Sellepärast, et meil on viimasel ajal õiguskomisjonis olnud väga tõsine arutelu, et seletuskirjad peaksid olema hästi põhjalikud, nii et ka seaduse rakendajad saaksid pärast aru seadusandja mõttest. Aitäh!

Aitäh! Hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea komisjoni ettekandja, kõigepealt suur tänu, et sa lugesid selle seletuskirja sõna-sõnalt ette, nii nagu see täpselt on! Selleks läks ligi 19 minutit. Tegelikult on see seletuskiri ka meil laudade peal. Aga võib-olla sa avad natuke diskussiooni, mis meil komisjonis toimus. Ma küsin kõigepealt, miks seda seadust on vaja vastu võtta, teades, et meil on käsil ka korrakaitseseaduse muutmine. Seda ei jõuta küll praegu kevadistungjärgul ära teha, aga seal on kogu see väärteomenetluse osa sees. Miks me seda praegu siin suvel kiirustades teeme?

Aitäh, hea kolleeg õiguskomisjonist! Esiteks lugesin ma selle ette sellepärast, et võib-olla kõik saalisolijad ei ole seletuskirja lugenud. Väga tubli, kui sina oled lugenud. Sa ei osalenud kõikidel õiguskomisjoni koosviibimistel, mistõttu ma arvan, et ka sinule oli seda kasulik teada ja kuulda. Alustan sellest, miks seda seadust vaja on. Seaduse algataja ehk valitsus on toonud põhjuseks soovi lühendada menetlusaega, politseinike läbiviidava kirjaliku menetluse aega, et politseinikud suudaksid rohkem tegelda riikliku järelevalve meetmega, mitte paberitööga. Kuna korrakaitsjate hulk on piiratud ja alati vähenev, siis on asja eesmärk lihtsustada menetlust. Lihtsustada menetlust selles mõttes, et nagu ma seletuskirjast ette lugesin, väga paljusid asju tegelikult dubleeritakse. Milleks on vaja teha protokoll, kui on olemas salvestis? Selleks tuuaksegi sisse väikesed erisused.
Mis puudutab sinu küsimust korrakaitseseaduse kohta, siis korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu menetlemine käib Riigikogus täie hooga. Meie esimene tutvustav seminar neile õiguskomisjoni liikmetele, keda komisjoni eelmises koosseisus ei olnud, toimub alles 18. juunil. Menetlus jätkub sügisel. Suvi on kindlasti politseinike jaoks üks kõige tihedamaid tööaegu. Kui nad suudavad juba seda seadust kohe aktiivselt rakendama hakata, siis ma usun, et selle väikese ja piiratud ressursiga suudetakse paremini korda tagada.

Rait Maruste, palun!

Tänan! Austatud ettekandja! Salvestisele iseseisva tõendi tähenduse andmine on ilmselt mõistlik, ökonoomne ja õigustatud. Põhiliselt me räägime ilmselt siis liiklusrikkumise kui väärteo menetlusest ja see on liiklusasjade menetlemiseks väga oluline. Aga väärtegude spekter on väga lai, nii nagu ka väärtegusid menetlevate riiklike järelevalveorganite ring. Kas needsamad põhimõtted laienevad ka teistele väärtegudele ja neid menetlevatele institutsioonidele või on piirdutud ainult liiklusasjade menetlemisega?

Aitäh selle kommentaari ja küsimuse eest! Kui me loeme seda seaduseelnõu ja vaatame seaduse mõtet, siis see annab lisavõimaluse rakendada järelevalve meedet. Punkt üks, see ei ole kohustus, vaid see annab võimaluse. Punkt kaks on see, et kui mingite muude väärteorikkumiste korral on täidetud need punktid, mida seadus nõuab, siis on võimalus rakendada seda seadust ka muude väärtegude puhul. Kuid algataja mõte oli ikkagi see, et kiirendada menetlusprotsesse ja just nimelt liiklusrikkumiste puhul. Selles mõttes on teil absoluutselt õigus. Kuidas see reaalselt hakkab välja kujunema teiste riikliku järelevalve meetmete puhul, on praktika küsimus. Eelkõige on aga mõeldud just nimelt liiklusrikkumisi.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Ma tahan öelda, et ma ei ole komisjoni istungilt puudunud, välja arvatud vaid juhud, kui ma olen pidanud asendama kedagi mõnes teises komisjonis, erinevalt võib-olla sinust.

Siis ikkagi oled.

Aga ma tahan ka küsida. Riigikohus andis sellele eelnõule samuti hinnangu. Võib-olla sa natuke avad meile, mida siis Riigikohus ütles selle eelnõu kohta.

Aitäh! Otsin kohe üles, mul on see Riigikohtu arvamus siin olemas. Kas lugupeetud küsija tahab, et ma ütlen lühidalt või tsiteerin? Ühesõnaga, Riigikohus tõi välja need küsimused, millele seletuskirjas on üsna põhjalikult viidatud, näiteks menetleja kasutamine tunnistajana ja kuidas salvestis tõendina hakkab kuuluma väärteomenetluse juurde. Selle seadusmuudatusega me loomegi uue situatsiooni. Me muudame olukorda, andes uued võimalused minna lihtsustatud teed. See on see kõige olulisem asi. Tegelikult ei ütle Riigikohus ju kuskilt poolt midagi sellist, et need muudatused on põhiseadusega vastuolus. Riigikohus vaatab neid läbi oma prisma. Meie seadusandjana näeme, et protsessi on vaja lihtsustada, kiirendamaks menetlust.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Üks praktiline küsimus: kui väärteomenetluses muutuvad foto- ja videosalvestised teatud tingimustel nüüd iseseisvaks tõendiks, kas see tähendab siis ka seda, et näiteks patrullidele või politseinikele tuleb teha lisakoolitusi ja osta lisaseadmeid? Kuigi me teame, et tehnoloogia on teinud fotografeerimise ja video salvestamise n-ö kõigile kättesaadavaks asjaks.

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult on väga paljudes politseiautodes tehnilised vahendid juba olemas, aga kindlasti on vaja neid ka juurde muretseda. Kui avada seda tagamaad, siis kogu see protsess juba käib, kuid siin on veel üks vahelüli. Selleks, et sa saaks tõendina kasutada salvestist, pead sa tegema veel ühe protokolli, et videosalvestis oleks õiguslikus mõttes tõendina arvestatav. Meie tahame selle vahelüli arutatava seaduseelnõuga sealt lihtsalt ära võtta.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuus-Lauli! Kaheksa minutit.

Istungi juhataja! Head kolleegid! Ma alustan samuti küsimusega: miks ikkagi seda seadusmuudatust praegu kiirustades tehakse ja viimasel kevadisel töönädalal vastu võetakse? Seda enam, et meil on hiljuti menetlusse võetud väga põhjalik ja mahukas korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu, mille arutelu juurde tuleme sügisel. See seadus hõlmab ka väärteomenetlust ehk siis seda valdkonda, mida me tahame täna siin veel kiirkorras muuta. Vastus on ilmselt see, et politseis on krooniline rahapuudus ja arutatav eelnõu annab võimaluse põhiliselt liiklusrikkujate trahvimenetluse kiiremaks muutmisega ja rohkemate trahvidega raha juurde saada. Sellele vaatamata, et politseiameti peadirektor Elmar Vaher ütles meil komisjonis, kui oli tema ametisse määramise protseduur, et talle ei meeldi põõsas passivad politseinikud ja ta tahab seda muuta.
Teame, et viimased kaks aastat on Politsei- ja Piirivalveamet töötanud miinuseelarvega, ja kuigi siseminister andis selleks aastaks palkade tõstmiseks umbes viis miljonit eurot lisaraha, on see siiski väike piisk merre. Nagu me teame, on seal juba aastaid valitsenud krooniline rahapuudus ning Politsei- ja Piirivalveametist on järjest mindud ära parema palga peale. Eriti hull on olukord just korrakaitsetööd tegevates üksustes ehk politseipatrullides. Teenistusest lahkuvad füüsiliselt tugevas vormis mehed-naised, kes asuvad tööle näiteks rekkajuhtidena. Korrakaitsepolitseid juhtiv Tarmo Miilits on öelnud, et lahkujate tõttu ei jää tänavad patrullidest tühjemaks, vaid plaanis on isegi mõni juurde panna, aga me teame, et raha ei ole. Samas loeme tänasest eelnõust muu hulgas välja, et teatud ametiasutustes isikkoosseis väheneb. Ja see kõik on vaja ruttu enne jaanipäeva vaikselt ära teha.
Niisiis sisaldab tänane eelnõu kahte põhimõttelist muudatust. Esiteks antakse ühele politseinikule õigus olla üheaegselt nii väärteomenetleja kui ka kohtus tunnistaja. Praegu koosneb politseipatrull vähemalt kahest inimesest. Esiteks on vaja tagada nende politseinike turvalisus. Teiseks, nagu me teame, on politseinikele antud väga suur otsustamise voli ja oht on võimu kuritarvitada. Selleks, et seda ei juhtuks, ongi kehtiva seaduse kohaselt üks patrullpolitseinikest menetleja, st isik, kes koostab protokolli, ja teine politseinik on isik, kes on tunnistaja. Menetleja ja tunnistaja ei tohi olla ühes isikus, kuna see, ma kordan veel kord, suurendab võimu kuritarvitamise ohtu. Ja veel: kui üks ja seesama isik on nii menetleja kui ka tunnistaja ja peab näiteks kohtus käima, siis kannatab oluliselt patrullpolitseiniku põhitöö, korra tagamine avalikus ruumis. Nagu me teame, kohtuprotsessid venivad. Kui politseinik peab lisaks oma tavapärasele tööle veel kohtus käima ja mingi asja menetlus on võib-olla kaks aastat hiljem, siis väga suure tõenäosusega võib ta eksida, ta lihtsalt ei mäleta enam. Seega, kui me tahame, et politseiametnikud hakkaksid ka kohtus käima, siis järelikult jääb neid tänaval vähemaks.
Ka Riigikohus ei ole selle muudatusega nõus, öeldes, et menetleja saab olla tõendite koguja ja nende hindaja, kuid mitte tõendiallikas oma edaspidiseks tegevuseks. Ja meie arvame täpselt samuti.
Teine seadusmuudatus puudutab foto- ja videosalvestise kasutamist iseseisva tõendiallikana. Muudatuse eesmärk on menetlustoimingu protokolli asendamine foto- või videosalvestisega n-ö lisavõimalusena, et ei oleks vaja luua uut dokumenti, kui rikkuja seda nõuab või kui  seda tahetakse teha. Samal ajal on Riigikohus märkinud, et kuigi tänapäevaste tehnoloogiavahendite kasutamine menetluse efektiivsuse tõstmisel on kiiduväärt, peab siiski arvestama, et riiklik järelevalve ei peaks muutuma isikute tegevuse salvestamiseks ehk kvaasijälitustegevuseks. Peale selle on isikul, kes ei ole kohtuvälise menetleja otsusega nõus, võimalus veel kohtusse pöörduda. Ja kuigi ka kehtiva seaduse järgi on foto- ja videosalvestist võimalik kohtus tõendina kasutada, nõuavad kohtud ikkagi menetlustoimingute protokolli, kus on kirjas, kuidas salvestis on süüteoga seotud ja millised on muud objektiivsed sündmused, mida salvestis ei kajasta, kuid mida õiglase kohtulahendi jaoks on siiski ülimalt vajalik teada. Seadusmuudatusega, nagu juba öeldud, luuakse võimalus teha foto- ja videosalvestisi ning protokollimine ära kaotada, kuid juba praegu ütlevad advokaadid, et seadustel on väga palju mitmesuguseid tõlgendamisnorme, ja nüüd läheb see asi veelgi segasemaks. Kui videosalvestise tõlgendamiseks on olemas vähemalt liikumine ja heli, siis näiteks foto puhul ei ole ju sisuliselt midagi, kõik puudub. Seega, kui me kaotame ära protokollimise kohustuse, siis ei ole võimalik saada täit ülevaadet sündmusest ning selle raskendavatest ja kergendavatest asjaoludest.
Need ongi need kaks punkti, millega tahetakse siis politseinike arvu vähendada – nüüd võib ju neid asja menetlemisel ainult üks olla – ja kahandada sel viisil ka Politsei- ja Piirivalveameti miinuseelarvet. Keskerakonna fraktsioon ei ole loomulikult selle eelnõuga nõus. Seda enam, et nagu juba öeldud, kõnealust teemat käsitletakse ka korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõus, mis on väga põhjalik ja suur seadus. Nii et neid asju võiks koos käsitleda. Meie eelnõu ei poolda. Aitäh!

Aitäh! Sõnavõtt kohalt. Marko Pomerants, palun!

Aitüma! Komisjoni esimehe ja IRL-i esindajana minult ka mõned märksõnad. Hea Marika! Mul oleks väga hea meel, kui sinu ülemused saaksid hoida sind prioriteetsete teemade juures, milleks on väärteomenetlus, ja sa ei peaks kusagil teisi inimesi asendama. Teil on ju suur fraktsioon ikkagi. Kiidan Kalle Laanetit, sest selle üle on ju olnud suur diskussioon, kuidas komisjoni arutelude mõttekäik jõuaks laiade massideni. Ma arvan, et selles suhtes tegi Kalle täna oma parima. Tõesti, on olemas seletuskiri, mis on avalik, aga inimesed kasutavad erinevaid allikaid, stenogramm on üks võimalik allikas.
Mis puudutab eelmist kõnet, siis, vaadake, inimestel on põhiseaduslik õigus piirkiirust mitte ületada, lausa kohustus on olla seaduskuulekas. Nii et alati on võimalus üldse mitte politseinike küüsi sattuda. Seda esiteks. Teiseks, kui politseil oleks palju raha, kas siis oleks mõistlik kulutada seda lihtsalt pika protokolli kirjutamiseks või võiks seda kasutada ka sisuliseks järelevalveks? Kolmandaks, ka praegu võib üks politseinik menetleda konkreetset väärtegu, selleks ei ole vaja mingisugust brigaadi. Neljandaks, kui me räägime selle eelnõu mõttest, siis üks eesmärk on vähendada kohtuvaidlusi, sellepärast et asjad peaksid enamikul juhtudel olema niigi ilmselged. Ja veel üks aspekt: menetleja esindaja kohtuväitluses ja politseiametnik tunnistajana on erinevad isikud. Lõpuks, kui inimene soovib ja ütleb, et teda ei huvita kiirmenetlus, siis politseinik on loomulikult valmis talle kõik pikalt ja põhjalikult seal tee peal protokolli kirja panema ning tunni aja pärast on võimalik sõitu jätkata. Aitüma!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Kalle Laaneti!

Ma tulen nüüd siia ilma seletuskirjata ja seletan maakeeli ja kiiresti, mis selle seaduseelnõu tegelik eesmärk on. Tegelik eesmärk on, et kui inimene on kas teadlikult või tahtmatult rikkunud eelkõige liikluseeskirja ja korrakaitseametnik, politseinik on ta kinni pidanud, siis tuleks see rikkumine vormistada võimalikult kiiresti. Eesmärk on seda aega võimalikult lühendada, ametnik ei kasuta võimalust teha seda toimingut aeglaselt, pikaldaselt ning ühtlasi arvestatakse inimese põhiõigust, soovi sellest situatsioonist võimalikult kiiresti lahkuda ja oma teed jätkata. Minu arvates on see üks paljudest kordadest, kus me oleme viimastel aastatel üritanud teatud menetlusi lihtsustada, ma räägin just menetluse normidest. See annab teoreetiliselt – praegu veel teoreetiliselt, aga ma loodan, et kui see seaduseelnõu saab seadusena vastu võetud, siis ka praktiliselt – politseiorganisatsioonile kümneid tuhandeid vabu töötunde. Sest kui me räägime võimaliku õigusrikkuja põhiõigustest ja -vabadustest, siis alati on võimalik kaevata otsus edasi, olenemata sellest, millise menetlusega on tegemist. Kolmas asi, mida ma tahan rõhutada, on see, et politseiametnikul ja ka rikkujal on võimalus, mitte kohustus, läbida see lihtsustatud ja kiirem menetlus.
Õiguslikult võib kindlasti diskuteerida selle üle, kas kohtuväline menetleja saab olla kohtus tunnistaja rollis. Ma lugesin just seda osa seletuskirjast hästi pikalt ja põhjalikult ette rõhutamaks, et Euroopa Inimõiguste Kohus leiab ja ka meie õiguskomisjonis leidsime minu arvates üksmeelselt, et tegelikult on ju tegemist väga erinevate menetlustega. Kui me vaatame riikliku järelevalve menetlust, mis läheb üle väärteomenetluseks, ja siis võtame veel kriminaalmenetluse, st läheme kergemast menetlusest raskema poole, siis neis ongi vaja rakendada erinevaid põhimõtteid. Minu arvates on see absoluutselt õige.
Ma rõhutan veel kord, et minu arvates on seda eelnõu menetletud vägagi optimaalsel viisil, kõik osapooled on ära kuulatud ja õiguskomisjonis on peetud väga põhjalikke diskussioone. Minu arvates ei ole küll mitte mingit põhjust öelda, et tegemist on kiirustamisega. Veel vähem on põhjust rääkida seosest korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadusega. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 375 muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu kohta on laekunud viis muudatusettepanekut, kõik juhtivkomisjonilt. Esimene, teine, kolmas, neljas ja viies muudatusettepanek. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 427 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni liikme Reet Roosi!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 427 esmaspäeval, s.a 20. mail. Arutelust võtsid osa sotsiaalkomisjoni liikmed ja nõunikud ning kohale oli kutsutud proua Õie Jõgiste, kes on Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna nõunik. Eelnõuga 427 täiendatakse töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamise tingimusi seoses ajateenistuse mõiste muutmisega.
Räägin veidi lähemalt. Selle aasta 31. märtsini kehtinud õigusaktide alusel hõlmas avalik teenistus ka aja-, asendus- ja reservteenistust. Alates s.a 1. aprillist jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse järgi ei ole aja-, asendus- ja reservteenistus enam avaliku teenistuse eriliik. Seetõttu ei ole enam õigust jätkata aja-, asendus- või reservteenistuses viibinud töötule töötutoetuse ega töötuskindlustushüvitise maksmist. Mõiste muutmine aga ei tohiks mõjutada töötu õigusi, mistõttu selle eelnõuga tagataksegi aja-, asendus- või reservteenistuses olnud töötule enne 2013. aasta 1. aprilli kehtinuga võrdne õigus saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist.
Komisjonis käis meile probleemist täpsemalt aru andmas proua Õie Jõgiste. Komisjonis küsiti temalt, kui palju on praegu töötukassas ootel käesoleva eelnõuga seotud taotlusi. Saime vastuseks, et õnneks praegu selliste taotluste järjekorda töötukassas ei ole, küll aga on töötukassa juhatus seda teemat tõsiselt arutanud. Juhul kui taotlused tulevad, on töötukassal kaks käitumisvõimalust, nagu see on nüüd otsustatud. Töötukassa keskkontor on andnud allasutustele korralduse, et kõik taotlused võetakse vastu, alustatakse menetlust ning oodatakse käesoleva eelnõu seadusena jõustumist. Teine variant on, et kui töötuna arvelolek on lõpetatud, siis tunnistatakse see lõpetamine kehtetuks ja töötule makstakse toetust edasi klausli järgi "mõjuva põhjuse tõttu", mis on ka võimalik. Aga sellegipoolest on töötukassa, Sotsiaalministeerium ja ka sotsiaalkomisjon veendunud, et seda eelnõu tuleks menetleda kiiresti ja tempokalt.
Sellega seoses otsustas sotsiaalkomisjon saata eelnõu päevakorda eilseks, 4. juuniks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2013. aasta 10. juuni kell 14. Kõik need kolm otsust olid konsensuslikud. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Andres Jalak, palun!

Aitäh! Hea kolleeg, võib-olla läks mul kõrvust mööda, aga ma ei kuulnud, mida Vabariigi Valitsus sellest eelnõust arvas.

Vabariigi Valitsus oli selle sotsiaalkomisjoni algatatud eelnõuga täiesti päri. Selle kohta on mul siin kaasas ka minister Taavi Rõivase kiri.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 427 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 10. juuni kell 14. Esimene lugemine on lõpetatud ja kaheksas päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume üheksanda päevakorrapunkti juurde. Algab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on esitanud eelnõu, mis on meie arvates äärmiselt oluline. Põhiline probleem, mida me üritame selle eelnõuga leevendada, on see, et praegu on Eestis väikese ja keskmise sissetulekuga inimeste tulumaksukoormus, tegelikult aga kogu maksukoormus üsna suur. Tulumaksu puhul on üks põhjus see, et meil on ühetaoline tulumaks, teisisõnu, meie tulumaks ei progresseeru, ja teiseks on meil võrdlemisi madal tulumaksuvaba määr. See teine põhjus ongi meie eelnõu ajendanud. Kui vaadata tööjõumakse laiemalt, siis muutub olukord veelgi keerulisemaks, seda just väikese sissetulekuga inimeste puhul, kuna meil on suhteliselt kõrge sotsiaalmaks, millel teatavasti puudub progresseeruv element. Kui tulumaksu puhul tulumaksuvaba määr mingil määral maksu progresseerib, kuigi teeb seda äärmiselt väikeses ulatuses, siis sotsiaalmaksul kahjuks seda elementi üldse ei ole. Sellest tulenevalt võib öelda, et Eestis on keskmise ja madala palgaga inimesed tööjõumaksudega äärmiselt kõrgelt maksustatud, kusjuures need jagunevad tööandja ja töövõtja vahel. Selle probleemiga Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esitatud eelnõu tegelda soovibki.
Eelnõu näeb ette, et võiks kolmeks aastaks kokku leppida, et tulumaksuvaba määr tõuseb 192 euro võrra aastas ja jõuab 2016. aastaks 2304 euroni. Mis puudutab katteallikat, siis kevadisel istungjärgul oleme sisuliselt sarnase eelnõu korra juba esitanud. Tookord oli meil katteallikaks ette nähtud, et tuleks tühistada otsus, mille järgi 2015. aastal tulumaksumäär 1% alaneb. See ideoloogiliselt vaadates praegustele koalitsioonipartneritele meeltmööda ei olnud. Tulenevalt sellest, et sotsiaaldemokraadid on konstruktiivsed ja peavad endiselt probleemi tõsiseks, otsustasime sellest katteallikast loobuda. Selle võimaluse pakkus meile Rahandusministeeriumi uus kevadine majandusprognoos, mis nägi 2014. aastaks ette, võrreldes eelmise majandusprognoosiga, mis tehti suvel ja mille alusel seni kehtinud eelarvestrateegia paika pandi, kokku 47 miljoni euro ulatuses lisamaksutulusid. Kui sellest 47 miljonist eurost maha võtta need maksutulud, millele on kuluartikkel juba taha kirjutatud ehk sotsiaalmaks ning alkoholi- ja tubakaaktsiisist Eesti Kultuurkapitalile laekuv summa, siis jääb järele 31,7 miljonit eurot. Kui tulumaksuvaba määra 192 euro võrra tõsta, siis selle prognoositav n-ö hind riigile on umbes 25 miljonit eurot. Sellest tulenevalt peaks uue prognoosi järgi laekuv lisamaksutulu kenasti ära katma tulumaksust laekumata jääva maksuosa. Teisisõnu on eelnõu seadusena jõustamiseks olemas rahalised võimalused, eeldusel, et Rahandusministeeriumi majandusprognoos paika peab. 2015. aastast on sama prognoos näinud ette SKT 6,6%-list nominaalkasvu, mis avaldub maksutuludes. Ehk kui selle eelnõu alusel tulumaksuvaba määr edasi tõuseb, siis on selleks ka järgmistel aastatel katteallikas olemas.
Sellega ma oma lühikese tutvustuse lõpetan. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teil on seletuskirjas märgitud eelnõu kuludeks 25 miljonit eurot ja sellesama summa te nimetasite ka praegu. Ometi loen ma Rahandusministeeriumi arvamusest, et selle eelnõu maksumus on järgmisel aastal 28 miljonit, 2015. aastal 60 miljonit ja 2016. aastal 95 miljonit eurot. Need on ikkagi mitu korda suuremad summad kui teie pakutu. Te olete minu teada ka varem eksitavaid arve oma n-ö kulueelnõudesse pannud. Millest see tuleb, et te näitate oma kulueelnõude maksumust tavaliselt väiksemana, kui näitavad ekspertide arvutused? Ometi on teil ju võimalus eelnevalt kas või Rahandusministeeriumiga konsulteerida, et arvutused õiged oleksid.

Aitäh! Mis puudutab seda väidet, et me oleme ka eelnevalt eksinud, siis ma hea meelega kuulaksin mõnda näidet, et seda siis kommenteerida. Mis puudutab seda eelnõu, siis soovitan teil seletuskirja pisut põhjalikumalt lugeda. Me ei räägi mitte mitu korda suuremast summast, vaid 25 miljonit eurot tuleb võrrelda 28 miljoni euroga. Loomulikult sõltub summa otseselt sellest, milline on 2014. aastal tööhõive. Kahtlemata ei ole Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal Delfi oraaklit, kus saaks väga täpselt seda prognoosida, aga me oleme need 25 miljonit eurot võtnud Rahandusministeeriumi enda prognoosist. Jah, tõesti, see käis küll 2011. aastal esitatud eelnõude kohta, samas tunnistab Rahandusministeerium ise, et see vahe on üsna väikene. Kas 25 või 28 miljonit eurot, siin protsentuaalselt väga suurt vahet ei ole.
Mis puudutab teisi arve, siis seletuskiri räägibki sellest, et tulumaksuvaba määra 192 euro võrra tõstmine maksab 25 miljonit eurot aastas. Kui teha ligikaudne arvestus, siis saab teada, kui palju võiks see maksma minna ka järgmistel aastatel, kui aastani 2016 tõuseb tulumaksuvaba määr igal aastal 192 euro võrra. Nii et kindlasti ei erine need summad mitu korda, küll aga võime arutleda selle üle, kas vastab tõele Rahandusministeeriumi nüüd välja käidud 28 miljonit või varem välja käidud 25 miljonit eurot. Debatt selle üle oleks asjakohane. Mis puudutab erinevust, siis siin taga on pigem seletuskirja tekstist arusaamine.

Aivar Sõerd, palun!

Mis puudutab veel seda maksumust, siis kui me vaatame 2015. ja 2016. aasta hinnanguid, siis näeme, et vahe on mitmekordne. 25 miljonit erineb 60 miljonist mitu korda ja vahe 95 miljoniga on veelgi suurem. Mul on aga teine küsimus ka. Te oma eessõnas rääkisite, et Eestil puudub progresseeruv tulumaks. Millal te esitate selle eelnõu, mille alusel oleks võimalik aimu saada teie maksupoliitilistest eesmärkidest?

Sotsiaaldemokraadid ei ole kunagi varjanud oma soovi muuta praegust tulumaksusüsteemi meie arusaama järgi õiglasemaks. Aimu selle kohta oleme andnud pidevalt meedia kaudu, sealt on kahtlemata võimalik seda informatsiooni saada. Kui kellelgi on soov meie mõtetega täpsemalt tutvuda, siis võib pöörduda näiteks rahanduskomisjoni kuuluvate meie erakonna liikmete poole.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan seoses esimese lugemisega ülevaate tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust, mis kannab numbrit 422 ja mille on algatanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Rahanduskomisjoni istung toimus s.a 20. mail, algataja esindaja Rannar Vassiljev tutvustas seal eelnõu. Arutelu ajaks oli teada valitsuse seisukoht, et ei peeta õigeks eelnõu toetada, kuid Rahandusministeeriumist polnud veel laekunud kirjalikku seisukohta. Valitsus oli nimelt rahandusministrile ülesandeks teinud edastada arvamus rahanduskomisjonile. Küll oli komisjonis kohal Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Elo Madiste. Tõstatati küsimus, kas komisjoni arutelu ajaks peaks olema laekunud valitsuse seisukoht. Kodukorras selgelt kirja pandud kohustust selleks pole. Algatajad soovisid siiski arutelu ajaks valitsuse kirjalikku seisukohta või ministri kohalolekut komisjoni istungil. Komisjon nõustus eelnõu edasi arutama pärast rahandusministrilt valitsuse seisukoha laekumist.
Valitsuse arvamus kirjalikus vormis laekus sisuliselt tund aega peale komisjoni istungi lõppu. Ma tsiteerin lühidalt valitsuse arvamust: "Põhimõtteliselt me nõustume, et maksuvaba tulu tõstmine on pikemas plaanis vajalik, kuid see eeldab riigieelarve tulude ja kulude põhjalikku analüüsi ning pikaajalisema prognoosiga arvestamist. Maksuvaba tulu tõstmine eelnõus pakutud ulatuses vähendab riigieelarve laekumisi alates 2014. aastast 28 miljonit eurot, 2015. aastast 60 miljonit eurot ja 2016. aastast 95 miljonit eurot. Eelnõus pakutakse eelarvetulude vähenemise katmist 2014. aastal eeldatavalt laekuvate täiendavate maksutulude arvelt suurusjärgus 47 miljonit eurot. Leiame, et üksnes eeldatavate laekumiste arvelt niivõrd olulist muudatust planeerida ei ole võimalik. Oleme maksuvaba tulu tõstmise võimalused vaatluse alla võtnud eelarvestrateegia koostamisel, et muudatuse mõju ja võimalusi põhjalikumalt kaaluda ning alles seejärel otsustada, millal ja millises ulatuses on maksuvaba tulu tõstmine võimalik."
Täiendav komisjoni istung toimus järgmisel päeval, 21. mail. Sisulist arutelu ei tekkinud. Lisaküsimusi eelnõu ja valitsuse arvamuse kohta ei esitatud. Komisjoni ettepanek oli konsensuslik: eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaja kohta komisjon ettepanekut ei teinud, mistõttu on kodukorrast tulenevalt muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva. Aitäh teile!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile on vähemalt üks küsimus. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et teie isiklikult toetate seda ettepanekut, et järgmisel aastal võiks tulumaksuvaba miinimumi tõsta ja selle katteallikaks võiks olla majanduskasvust tulenev lisalaekumine riigieelarvesse. Kui Eesti majanduskasv jääb sellel aastal 1%-le, siis kui palju see võimaldab katta tulumaksuvaba miinimumi tõstmist?

Aitäh! Küsimuse esimesele poolele vastan ma jah. Ma isiklikult toetan seda seisukohta, et me peaksime tõstma tulumaksuvaba miinimumi võimalikult kiirelt, võimaluse korral, kui meie majanduskasv ja maksulaekumised lubavad, juba 2014. aastal. Kui palju näiteks 1%-line majanduskasv võimaldaks seda tõsta? Esimeses kvartalis oli 1%-line majanduskasv. Ma jään teile vastuse võlgu, kui palju annaks näiteks konkreetsel juhul tulumaksuvaba miinimumi tõsta, sest see nõuaks natuke kalkuleerimist.

Kadri Simson, palun!

Komisjoni ettekannet tehes ütlesite, et pikemas plaanis on maksuvaba miinimumi tõstmine vajalik. Samas on teie erakonna esimees öelnud, et tulumaksuvaba miinimumi võiks tõsta siis, kui majanduskasv on ootuspärane. Milline on ootuspärane majanduskasv, mis lubab järgmisest aastast tulumaksuvaba miinimumi tõsta?

Ma veel kord rõhutan, et maksupoliitiliste otsuste tegemiseks on vaja vaadata kompleksselt kogu tegevust. Meetmed, mis meie maksutulusid vähendavad, ning ka meetmed, mis võivad meie maksutulusid suurendada, on tegelikult kompleksse lähenemise vili. Kui me hakkame vaatama üldist maksupoliitikat, siis me ei saa rääkida ainult tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest, me peame rääkima pensionide tõstmisest, ka avalikus sektoris palga tõstmisest. See kõik baseerub mingitel tululiikidel, millega omakorda kaasnevad mingid täiendavad võimalikud investeeringud või kululiigid.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 422 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 19. juuni kell 17.15.
Esimene lugemine on lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume kümnenda päevakorrapunkti juurde. Algab Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Kadri Simsoni!

Head kolleegid! Ma tutvustan teile Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nagu me kõik siin saalis teame, on tulumaksuseadus Eestis vist kõige tihedamini muudetud seadus, ainuüksi sellel sajandil on seda muudetud üle 30 korra. Valdavalt on need muudatused puudutanud erinevate maksusoodustuste lisamist või kaotamist.
Seaduseelnõu käsitleb tulumaksuvaba miinimumi määra tõstmist. Seda tehti viimati viis aastat tagasi, 2008. aasta 1. jaanuarist, kui tulumaksuvaba miinimum tõsteti 1728 eurole. Järgneval viiel aastal ei ole tulumaksuvaba miinimumi tõstetud.
Meenutame, mis eelnes 2008. aastale, kui tulumaksuvaba miinimum tõsteti 1728 eurole. Sellele eelnenud viiel aastal tõsteti tulumaksuvaba miinimumi igal aastal, viiel aastal kokku peaaegu 1000 euro võrra. Aastal 2003 oli tulumaksuvaba miinimum, kui me toonased Eesti kroonid eurodesse ümber arvutame, 767 eurot aastas.
Mis on tulumaksuvaba miinimumi tähtsus? Lühidalt kokku võttes võib öelda, et tulumaksuvabast miinimumist võidavad kõik töötajad, sellest võidavad ka paljud tööl käivad pensionärid.
Eelnõu eesmärk on tõsta 2015. aastal tulumaksuvaba miinimum 2400 eurole aastas. Selle sammuga parandatakse oluliselt väikese sissetulekuga töötajate olukorda, sest viimaste aastate hinnatõusu tõttu on vähenenud praeguse 1728 euro suuruse tulumaksuvaba miinimumi mõju. Eelnõu näeb ette tõsta tulumaksuvaba miinimumi kahes osas: juba järgmise aasta 1. jaanuarist 15% ehk 1980 eurole aastas ja teise sammuna 2015. aastal 2400 eurole aastas.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on selge lähtepunkt maksusüsteemi progressiivsuse suurendamiseks, kuna väikese sissetulekuga töötajate efektiivset maksumäära vähendab see rohkem. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmist soovitas 2009. aastal ehk neli aastat tagasi Eestile IMF ja 2012. aastal OECD.
Keskerakond on oma algatust muutnud. Me soovime tulumaksuvaba miinimumi tõsta juba järgmisest aastast. Selle katteallikaks sai valitsuserakondlaste väide majanduskasvu kohta. Nimelt on valitsuserakonda kuuluv IRL-i esimees öelnud, et maksualaseks prioriteediks tuleb seada tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ning kui majanduskasv ja maksulaekumised on ootuspärased, siis tuleks seda teha juba järgmisest aastast. Eelmise päevakorrapunkti arutelul küsisin ma rahanduskomisjoni esimehe käest, milline peaks olema majanduskasv, et see oleks ootuspärane ja saaks tõsta tulumaksuvaba miinimumi. Praegu paistab, et 2013. aasta majanduskasv ei ole nii hea, et valitsusest selline initsiatiiv tuleks. Pigem räägitakse nüüd sellest, et tõstmine on vajalik pikemas plaanis. Urmas Reinsalu kinnitas, et kui tulumaksuvaba miinimum järgmisest aastast tõuseb, siis peab sellega arvestama ka kevadel riigi eelarvestrateegia koostamisel. Seda aga pole tehtud.
Mitmed analüütikud on kõrvutanud tulumaksuvaba miinimumi tõstmist ja tulumaksuprotsendi alandamist. Näiteks on Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütik Andres Võrk jaganud Eesti palgasaajad kümnesse detsiili, kõigis neis on võrdselt inimesi. Ta on selgeks teinud, et tulumaksumäära langetamine 1% vähendaks praegu maksutulusid niisama palju kui maksuvaba tulu suurendamine meie pakutud mahus aastal 2015. Võitjad oleksid neil juhtudel aga erinevad. Tulumaksumäära 1%-lisest langetamisest saab ühiskonna vaesem pool kasu vaid 14% ja rikkam pool 86% ning sellest rikkamast poolest kõige rikkam kümnendik saab 33% maksuvõidust. Teistsugune pilt avaneb maksuvaba tulu määra tõstmisel. Siis saaks ühiskonna vaesem pool 33% võidust. (Tuletan meelde, et maksuprotsendi alandamise korral oleks nende võit ainult 14%.) Ühiskonna rikkam pool saaks ikkagi 67% võitu, aga kõige rikkam osa ei saaks sellisel juhul mitte 33%, vaid 14% maksuvõidust.
Nii et kui riigil on raha ainult ühe maksulubaduse täitmiseks, oleks õiglasem loobuda aastast 2015 tulumaksu alandamisest 1%. Seda toetab muuseas päris suur hulk inimesi. Vähemalt kinnitas seda ühe viimase maksuteemalise "Foorumi" vaatajaküsitlus. Selle asemel võiks kulutada selle raha aastal 2015 kõigi inimeste tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks.
Oleme siin saalis sageli rääkinud, et iga seaduseelnõu tuleks menetleda selles võtmes, keda see seadus täpsemalt mõjutama hakkab. Kui seaduseelnõusid menetletakse nii, et ei mõelda, kellele see mõju avaldab, siis öeldakse, et see on soopime lähenemine. Kui me tõstame tulumaksuvaba miinimumi, siis võidavad sellest eelkõige naised, sest väiksemat palka saavate inimeste seas on Statistikaameti andmete kohaselt rohkem naisi, kõrgemapalgaliste seas aga on rohkem mehi. Kuid laias laastus võidavad meie ettepanekust kõik inimesed, kelle palk on väiksem kui 900 eurot kuus. Katteallikaks oleks aastal 2014 majanduskasv ja aastal 2015 tulumaksuseaduse muutmine, loobumine tulumaksu alandamisest 21%-lt 20%-le ning selle asemel kõigi inimeste tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 2400 eurole aastas. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Hea ettekandja, teile on üks küsimus. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma loen Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna tehtud analüüsi, millest ilmneb, et Soome vähendab ettevõtte tulumaksumäära 4,5 protsendipunkti. Meie vähendame tulumaksu 1% ja alles aastal 2015, aga teie tahate selle ära muuta. Minule teadaolevalt alandab ka Rootsi jõuliselt tulumaksu. Me ei ela üksikul saarel, me peame jälgima, mida teevad naaberriigid. Lätist ma siinkohal ei räägigi, Läti on ka dividendide tulumaksu alandanud. Kas meie naaberriigid on siis totaalselt valel teel ja teie teate, et tuleks teistmoodi käituda?

Aitäh küsimuse eest! Ei, ma ei arva, et meie naaberriigid on valel teel. Kui me vaatame, kuhu Eesti inimesed lähevad – ja eelmisel aastal lahkus neid harukordselt palju –, siis näeme, et nad lahkuvad valdavalt riikidesse, kus on astmeline tulumaks. Nii et proportsionaalsus töötajate maksustamisel on kindlasti oluline küsimus ka Eestis.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan teile ülevaate tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust, mis kannab numbrit 410. Selle on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Komisjoni istung toimus s.a 20. mail, kus eelnõu algataja Kadri Simson eelnõu tutvustas. Sarnase eelnõu võttis Keskerakonna fraktsioon mõne aja eest tagasi ja on nüüd teinud mõned täpsustused. Rahandusministeeriumi esindajana oli kohal maksupoliitika osakonna peaspetsialist Elo Madiste, kes tutvustas valitsuse seisukohta. Selle kohta oli saabunud ka rahandusministri kiri. Tsiteerin lühidalt seda seisukohta: "Vabariigi Valitsus ei pea eelnõu toetamist võimalikuks. Ehkki maksuvaba tulu tõstmine on pikemas plaanis vajalik, eeldab see riigieelarve tulude ja kulude põhjalikku analüüsi ning pikaajalisema prognoosi arvestamist. Maksuvaba tulu tõstmine eelnõus pakutud ulatuses vähendab riigieelarve laekumisi alates 2014. aastast 35 miljonit eurot ja alates 2015. aastast 97 miljonit eurot. Katteallikana pakutakse eelnõus tulumaksumäära vähendamisest loobumist. (Seda lisaks majanduskasvule. – S. S.) Samas on maksumäära vähendamine seaduses juba jõustunud ja selle tühistamine ei oleks kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Nii maksuvaba tulu tõstmine kui maksumäära langetamine on mõlemad maksupoliitilised eesmärgid, millest ühe kehtestamine ei peaks üles kaaluma teisest sama olulisest eesmärgist loobumist. Oleme maksuvaba tulu tõstmise võimalused vaatluse alla võtnud, et selle muudatuse mõju põhjalikumalt analüüsida ja seejärel otsustada, millal ja millises ulatuses on maksuvaba tulu tõstmine võimalik." Ministeeriumi esindaja lisas, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmise vajadusega ollakse nõus, kuid praegu alles kaalutakse katteallikaid ja selgitatakse, millises mahus on tõus võimalik.
Eelnõu algataja esindaja tundis komisjonis huvi, kas otsus langetatakse pärast suvise majandusprognoosi valmimist. Ministeeriumi esindaja ütles komisjonis, et analüüsi tehakse ja suvine majandusprognoos annab kindlasti selgema arusaama järgmise aasta olukorrast ja võimalustest. Komisjonis küsiti algatajalt erinevuste kohta hiljuti tagasi võetud analoogse eelnõuga võrreldes. Algataja esindaja sõnul seisnevad erinevused võrreldes varasema eelnõuga maksuvaba tulu täiendavas suurendamises ja seaduse jõustumise varasemaks toomises. Tõstatati ka küsimus ettevõtete kasumi kõrge tulumaksumäära tõttu n-ö nihutamisest madalama maksumääraga riikidesse (nt eelistatakse maksta dividende Lätis, kus maksumäär on 15%), mille tõttu Eesti jääb maksutuludest ilma. Ministeeriumi esindaja täpsustas, et ettevõtete kasumi liigutamine soodsama maksumääraga riikidesse on probleem, seda tehakse isegi mainitud riigist veelgi madalamate maksumääradega riikidesse. Suuremat sisulist arutelu ei toimunud.
Komisjon võttis vastu otsused, osa nendest konsensusega. Kõigepealt määrati ettekandjaks Sven Sester (see oli konsensuslik otsus), otsustati saata eelnõu täiskogu päevakorda s.a 4. juunil (see oli ka konsensuslik otsus) ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 4, erapooletuid ei olnud). Aitäh!

Aitäh! Hea ettekandja, teile on küsimusi. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Te lugesite ette põhjused, miks ei saa 2015. aasta 1. jaanuarist loobuda tulumaksu alandamisest 21%-lt 20%-le. Te väitsite, et see poleks kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Meie eelnõu leheküljel 2 asuval joonisel 1 on näidatud, et korduvalt on seaduses kirjas olnud tulumaksu alandamisest loobutud. Näiteks muudeti 2005. aastal tempot. Viimati toimus see 2011. aastal, siis olite ka teie selle poolt hääletamas. Mis on vahepeal siis õiguskindlusega juhtunud? Te olete saanud ise kaks korda selle muudatuse poolt hääletada. Mis juhtunud on?

Aitäh! Selles kontekstis ei ole midagi juhtunud. Ma lugesin ette Vabariigi Valitsuse arvamuse. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud varasematel aruteludel ja eriti just sellel arutelul, mis toimus eelnõu üle, mille te tagasi võtsite, aga ka Riigikogu suures saalis toimunud arutelul sotsiaaldemokraatide analoogse eelnõu üle, kus oli ettepanek tühistada 2015. aastal tulumaksu alandamine 21%-lt 20%-le, tuli välja, et siin on väga selgelt tegemist poliitiliste otsustega. Valitsuskoalitsioon arvab, et varem vastuvõetud otsus peaks jõustuma 2015. aasta 1. jaanuarist. Koalitsioon ei näe vajadust ega põhjust seda otsust tühistada.

Helmen Kütt, palun!

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Peale pensionitõusu käesoleva aasta aprillis rääkis teie koalitsioonipartner ja värske sotsiaalminister Taavi Rõivas sellest, et teemat on vaja kiiresti arutada ja võtta vastu otsused tulumaksuvaba miinimumi tõusu kohta, et eakatele, kelle pension tõusis, see pensionitõus reaalselt kätte jääks. Praegu maksavad väga mitmed pensionilt tulumaksu. Sellest oli meedias päris palju juttu. Millal reaalselt plaanib koalitsioon tulla siia eelnõuga, mis tulumaksuvaba miinimumi tõstaks ning parandaks eakate ja vähe teenivate inimeste heaolu?

Aitäh! Ma saan siinkohal rääkida sellest, mida rahanduskomisjonis on räägitud. Nagu te kuulsite minu sõnavõtust, rahanduskomisjonis ei olnud selle üle pikemat ja sügavamat arutelu, kuigi kohal oli ka Rahandusministeeriumi esindaja. Niipalju ma juba mainisin, et kui küsiti, kas oodatakse ära suvine majandusprognoos, siis öeldi jah, oodatakse ära majandusprognoos, mis annab lõpliku selguse, kuhu meie majandus järgmisel aastal liigub. Ma arvan, et juba praegu analüüsitakse seda, millised on võimalused Eesti Vabariigis järgmisel aastal mitte ainult tulumaksuvaba miinimumi tõsta, aga teha ka muid maksupoliitilisi otsuseid, miks mitte ka avaliku sektori palkade kohta.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Te arutasite komisjonis kindlasti ka seda, et kui oodatakse ära suvine prognoos, siis võib tulumaksuvaba miinimumi tõstmine sattuda ohtu, sest on muidki prioriteete, mida koalitsioon on edasi lükanud. Ta on jätnud täitmata omal ajal kärpeid tehes antud lubadused. Kas te võite anda ülevaate, millisel prioriteetsusastmel on otsus tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kohta, võrreldes teiste vajadustega?

Aitäh teile! Ma ei ole Vabariigi Valitsuse liige. Rahanduskomisjoniga me seda teemat ei arutanud. Ma jään paraku vastuse võlgu. Seda peaks küsima valitsusliikmetelt, neilt peaks küsima kabineti arutelude tulemusi ja võimalikke prioriteete. Rahanduskomisjonis ei olnud seda arutelu ja meil ei ole ka sellist pädevust.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 410 tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 410 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 41 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid ei olnud. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 410 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume 11. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus esitab teile toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille põhisisu on järgmine. Eelnõuga muudetakse õigusaktides standarditele viitamise nõudeid ja täpsustatakse standardimise korraldust. Õigusaktides standarditele viitamise regulatsioonis on õiguskantsler leidnud vastuolu põhiseadusega ja teinud ettepaneku regulatsioon põhiseadusega kooskõlla viia. Selle eelnõu algatamise põhjus kajastabki õiguskantsleri tähelepanekuid ja arutelu, mis toimus selles küsimuses Riigikogu majanduskomisjonis septembris 2012.
Eelnõu regulatsiooni kohaselt on kohustusliku viite sätestamine lubatud rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmise korral, kui see on ainus võimalus täita õigusaktist tulenevaid nõudeid.
Eelnõuga muudetakse standardimise korraldust. Kehtiva seaduse järgi koostab standardimiskomisjon aasta lõpus järgmise aasta standardimiskava. See ei ole paindlik lahendus, sest kõiki vajadusi pole võimalik terveks aastaks ette näha. Seaduseelnõu kaotab need formaalsused, võimaldades teha ettepanekuid standardimistöödeks Eesti Standardikeskusele või majandusministeeriumile jooksvalt.
Õiguskantsler leidis, et kehtivas seaduses on teatud vastuolu õigusriigi õigusselguse ja seaduslikkuse põhimõttega ning kehtiv seadus võib kujutada endast ettevõtlusvabaduse ja vaba eneseteostuse õiguse ebaproportsionaalset piirangut. Toote nõuetele vastavuse seaduse võimalik vastuolu põhiseadusega seisneb selles, et selles sätestatud standarditele viitamise reeglid ei ole ühemõttelised õigusaktis standardi kohustuslikuks tegemise osas. Kui õigusakt sisaldab kohustuslikku viidet standardile, on normiadressaat kohustatud standardit jälgima, seejuures on ligipääs standardile tulenevalt autoriõiguse kaitsest piiratud, standardi eest tuleb maksta tasu. Põhiseaduse kohaselt saavad kohustuslikud olla vaid õigusnormid, mis on kõigile tasuta kättesaadavad ning mille on vastu võtnud pädev organ õigusliku menetluse käigus. Standard on aga dokument, mis on kaitstud autoriõigusega ning mille on vastu võtnud üldjuhul eraõiguslik organisatsioon. Samas tuleb arvestada, et kohustuslikku viidet standardile võib nõuda rahvusvaheline õigus, näiteks on kohustuslikke viiteid standarditele teinud Euroopa Liidu direktiivid või määrused. Kohustuslikku viidet standardile täielikult välistada ei saa, eriti arvestades asjaolu, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik.
Nüüd mõni fakt standardimise korraldamise kohta Eestis. Igal aastal finantseerib Eesti riik standardimise korraldamist ja standardite tõlkimist ligikaudu poole miljoni euroga. Igal aastal koostatakse või tõlgitakse eesti keelde 120–150 uut standardit. Kokku on Eestis kehtivaid standardeid 24 462, millest eestikeelsed on 1356. Enamik Eestis kehtivatest standarditest – 23 877 – on ülevõetud Euroopa standardid. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Teile on üks küsimus. Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Me arutasime majanduskomisjonis seda eelnõu mitu korda. Nagu teie inimesed ütlesid, on selle eelnõuga seotud kümmekond analoogset regulatsiooni vajavat seadusmuudatust. Ilmselt ka see on põhjus, miks me muudatusettepanekute esitamise tähtaja jätsime septembrikuusse. Kas te saate öelda, et vahepeale jääva suve jooksul on majandusministeerium võimeline oma haldusalas pakettseadustega välja tulema?

Aitäh selle küsimuse eest! Me kindlasti analüüsime neid seaduseelnõusid, mis on otseselt majandusministri vastutusalas, arvestades majanduskomisjonis toimunud konstruktiivset arutelu. Me tõime ka arutelu käigus mõne näite, kus lihtne tekstiline korrastamine lähtuvalt sellest üldpõhimõttest, mis peaks arvestama õiguskantsleri võimalikku väidet põhiseadusvastasuse kohta, ei ole võimalik. Mõnda seadust on tõenäoliselt aga võimalik formaalse parandusega kohandada. Ma usun, et kui me tuleme siia tagasi teise lugemise ajal, siis ma oskan vastata sellele küsimusele, milliseid parandusettepanekuid algataja võiks teha.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni aseesimehe Jaan Õunapuu!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Saali jäänud kolleegid! Seda eelnõu arutas majanduskomisjon oma kahel istungil. Esimene kord oli 13. mail. Istungile olid kutsutud minister Juhan Parts ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse peaspetsialist Piret Schasmin. Kuna minister tutvustas eelnõu sisu küllaltki põhjalikult, siis ma nüüd markeerin mõned komisjonis üleskerkinud teemad.
Tunti huvi, milline mõju on nimetatud eelnõul ettevõtjatele. Algatajate vastus oli, et pigem teeb see eelnõu ettevõtjate elu lihtsamaks. Kõige põhimõttelisem vaidlus toimus majandusministeeriumi lubaduste üle, mis anti eelmise aasta teises pooles. Ma tuletan veel kord meelde, et õiguskantsler esitas oma seisukohad 2012. aasta suvel. Seda teemat arutati Riigikogu täiskogul eelmise aasta 19. septembril, kui majanduskomisjoni esimees tõi välja vajaduse muuta nimetatud eelnõuga seonduvalt ka teisi asjassepuutuvaid seadusi. Samuti on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad komisjoni istungil märkinud, et ministeerium koostab õiguslikku auditit, sh otsitakse välja seadused, kus on viide toote nõuetele vastavuse seadusele, ning korrastatakse need ühtse paketina. Me tundsimegi huvi, miks seda ühtset paketti ei olnud meile tolleks hetkeks laua peale toodud. Kuna komisjoni liikmed pidasid 13. mail teemat veel natukene selgusetuks, siis otsustasime jätkata arutelu nädala pärast ehk 20. mail. Selle otsuse tegid kohalolijad konsensuslikult.
20. mail me seda teemat jällegi arutasime. Taas olid kohal härra Parts ja proua Schasmin, nendele lisaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse nõunik Ago Pelisaar. Me andsime ülevaate sellest, mida me 13. mail rääkisime. Kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oli ise algatanud paketteelnõu idee, kuid 20. maiks ei olnud seda paketti olemas, siis võtsime teadmiseks algatajate seisukoha, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium respekteerib õiguskantsleri seisukohta, püüab teha kõik vajalikud parandused ning piirata seadusandja voli teha viiteid standardile. Arutelu tulemusel jõuti lahendusele, et pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist määratakse muudatusettepanekute esitamise tähtaeg selle aasta septembrisse, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jõuaks seaduseelnõu täiendused ette valmistada. Selle kohta ma ministri käest praegu küsisin ja sain ammendava vastuse.
Nüüd loen ette majanduskomisjoni otsused: saata eelnõu täiskogu päevakorda 5. juunil ehk täna, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. september 2013 kell 17. Kõik need kolm otsust olid konsensuslikud. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 403 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. septembri kell 17.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 12. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus esitab ühistranspordiseaduse eelnõu tervikteksti. Kõigepealt selgitan, miks me esitame tervikteksti. Sellepärast, et õigusloome hea tava näeb ette, et kui muudatusi on tehtud palju, siis tuleb esitada uus terviktekst. Tõepoolest, 2000. aasta 1. oktoobrist jõustunud ühistranspordiseadust on 13 aasta jooksul muudetud peaaegu paarkümmend korda. Nii et me esitame ühistranspordiseaduse eelnõu tervikteksti, mis ei tähenda, et eelnõus oleks midagi kardinaalselt uut, võrreldes kehtiva ühistranspordikorraldusega. Aga ometi teatud muudatusi on, mida ma nüüd lühidalt teile tutvustan.
Mida me selle eelnõuga taotleme? Esiteks võimaldab eelnõu bussiliinivedudel suuremat konkurentsi, tagades samas veoteenuse kvaliteedi stabiilsuse. Kehtiva korra kohaselt saab vedaja, kellel juba on mingil liinil teenindamiseks liiniluba, teenindada seda liini sisuliselt nii kaua, kui ta tahab, kusjuures teiste vedajate võimalus talle konkurentsi pakkuda on suhteliselt väike. Eelnõu kohaselt olukord paraneb, kuna uutel vedajatel on võimalik olemasoleva vedajaga võrreldes samaväärseid või paremaid veotingimusi pakkudes temaga konkureerida.
Teine oluline muudatus puudutab soovi parandada taksoveoteenuste kvaliteeti, sellekohast regulatsiooni korrastades. Selleks on kehtestatud nõue, et taksojuhil oleks teenindajakaart. See eeldab taksojuhilt teatud tingimuste täitmist, näiteks ei tohi ta olla süüteo eest karistatud ja peab piisavalt eesti keelt oskama. Samuti on muudetud veolepingu poolte ehk vedaja ja sõitja õigusi ja kohustusi puudutavat regulatsiooni. Kuna veolepingut kui ühte lepinguliiki käsitlev normistik on sätestatud võlaõigusseaduse vastavas peatükis, samuti kohalduvad veolepingule võlaõigusseaduse üldsätted, on ühistranspordiseaduses reguleeritud vaid seda, mida on peetud vajalikuks võlaõigusseadusega võrreldes teisiti sätestada või täpsustada. Eelnõu näeb ette ka võimaluse, et omavalitsus saab teatud tingimustel kehtestada taksoteenuse osutamisele hinnalagesid. See on olnud üks vaieldavamaid sätteid. Kuid eelnõu algatajana me leidsime, et see probleem eksisteerib, on väga palju tarbijaid, kes saavad petta, ning see kahjustab ka taksoteenuse mainet. Mitmed omavalitsused ja turismifirmade liit on seda võimalust soovinud. Me oleme toonud selle ettepaneku teie ette kaalumiseks ja otsustamiseks, kas selline sekkumine vabaturumajandusse on mõistlik ja põhjendatud.
Kolmandaks täpsustab eelnõu ühistranspordis piletihinna kehtestamise ja sõidusoodustuse tegemise aluseid. On täidetud kehtiva seaduse see lünk, et puudub selge volitusnorm sõiduki veo hinna kehtestamiseks praamiliikluses mandri ja saarte vahel. Samuti on muudetud täpsemaks aluseid, mis võimaldavad ühistranspordi korraldajatel sõidusoodustusi teha. Ka on püütud sõnastada, et sõidusoodustuse tegemisel välditaks diskrimineerimist, ei tohi tekkida vastuolu põhiseaduslike printsiipidega, kui tehakse soodustusi eri elanikegruppidele ja sihtgruppidele.
Neljandaks muudetakse avaliku teenindamise kohustust käsitlevat regulatsiooni nii, et see vastaks Euroopa Liidu õiguses sätestatule. Näiteks ei sisustata avaliku teenindamise kohustust kehtivas seaduses nii, nagu Euroopa Liidu vastavas määruses.
Viiendaks korrastatakse teeliikluses sõitja ja sõidukijuhi õiguste ja kohustuste regulatsiooni, arvestades muu hulgas Euroopa Liidu õigusest tulenevaid bussisõitja õigusi.
Lisaks loetletud viiele suuremale teemaringile on eelnõus palju detailseid täpsustusi, mis on paljuski tulenenud reaalsest praktikast.
Me oleme pakkunud, et eelnõu võiks seadusena jõustuda – juhul kui Riigikogu menetlusega nii kaugele jõuab – järgmise aasta 1. jaanuarist. Siis peaks olema piisavalt aega, et ettevõtjad ja kõik isikud, keda eelnõu mõjutab, saaksid teha ettevalmistusi ja ümberkorraldusi. Aitäh!

Austatud minister, teile on küsimusi. Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud minister! Eelnõu § 35 lõige 2 sätestab, et avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol antakse veeliikluses sõiduauto ja selle haagise veol sõidusoodustust kuni 50% veo hinnast. Siiamaani nautisid sõidusoodustust ka kaubikud, veoautod, bussid ja isegi mootorrattad. Kas sõna "sõiduauto" asemel ei peaks siin olema "sõiduk" või on see sõnastus taotluslik?

Aitäh! Mul ei ole kahjuks eelnõu teksti kaasas, see on nii mahukas. Mul on kaasas seletuskiri. Aga võib-olla me saame töö korras seda täpsustada. Laiemas laastus on tegemist selle küsimusega, et meil on olnud mitmesuguseid otsuseid ühistranspordi korralduse kohta saartega ühenduse pidamisel. On olnud põhjendatud vajadus arvestada, et ükskõik millisel saarel elavaid inimesi koheldaks võrdselt teistega, pidades silmas nende kulutusi saarelt lahkumisel ja sinna pääsemisel, kuid ometi on olnud õiguslikke kahtlusi, kas näiteks majandusministri määrusega kehtestatud soodustused on proportsionaalsed ja kooskõlas seaduse põhimõtetega. Selle muudatuse eesmärk on luua õiguslik alus, mitte põhimõtteliselt kitsendada olemasolevaid soodustusi. Ma arvan, et me peame töö korras täpsustama, kas "sõiduauto" asemel peaks olema "sõiduk", sest ma vaatan, et lause teine pool räägib juba jälle sõidukist.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud minister! Teadaolevalt on Maanteeamet juba tükk aega valmistanud ennast ette regionaalsete ühistranspordikeskuste tekkeks, kuhu maakondlik transpordikorraldus nihkuma peaks. Eelnõus sellest praegu väga palju jälgi ei ole. Eelnõu paneb vastutuse maakondliku ühistranspordi eest ikkagi maavalitsusele ja ütleb, et piirkondlik ühistranspordikeskus võiks olla äriühing või mittetulundusühing, mis tegutseb halduslepingu alusel, juhul kui riik ja omavalitsused on nii otsustanud. Kas see on põhimõtteline muudatus, et regionaalseid keskusi tegelikult ikkagi ei tule?

Lühike vastus on see, et me ei saavutanud kõikide osapooltega laiapõhjalist konsensust, et kaotada maakondadepõhine ühistranspordi planeerimine ja korraldamine. See teema on ka edaspidi aktuaalne. Ma ei dramatiseeriks seda üle. Me väga loodame, et üleriigiline vastutus ühistranspordi korraldamise eest, mida see eelnõu ette näeb, koondub rohkem Maanteeametisse. Tema funktsioonid on selgemad, tal on parem teatud hoobasid suunata ja motiveerida maakondi koostööd tegema. See on kindlasti korralduslik edasiminek.
Maakonnapõhise korralduse ärakaotamisele on tõsiseid vastuväiteid just omavalitsustel. On maakondi, kus omavalitsuste ja maavalitsuse koostöö on üsna mõistlik, vähemalt parem kui seal, kus seda koostööd ei ole ühistranspordikeskuse kujul suudetud teha. On olemas vajadus selle küsimusega tegelda, et leida mõistlik lahendus. Ma ei ole tahtnud seda, mis kohati reaalses elus ikkagi toimub, et otsuseid isegi kahe maakonnasisese punkti vahel ühistranspordi korraldamiseks tuleks langetada Tallinnas. See oleks täiesti arutu, kui seda, et Saaremaal Kuressaare ja Kihelkonna vahel sõitev buss tuleks õigel ajal, tuleks korraldada Tallinnas või mõnes teises keskuses. On vaja nuputada ja arutada, kuidas saaks tekkida mõistlik transpordikorraldus, et me vaataksime küll suuremat regiooni, aga ei kaotaks sisulist koostööd rohujuuretasandil.

Rein Randver, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Minu küsimus on § 49 lõike 4 kohta. Eelnõus on kirjutatud: "... liin, mille teenindamiseks liiniluba või sõiduplaani kinnitamist taotletakse, häirib liinivedu, mida juba korraldatakse või kavandatakse korraldada avaliku teenindamise lepingu alusel ..." Minu küsimus on selle väljendi kohta, et häirib liinivedu. Kui see eelnõu seadusena jõustub, kuidas siis tegutsema hakatakse? Kus seda otsustatakse, kas üks või teine uus liin häirib liinivedu? Kes, milline ametkond seda otsustama hakkab? Kuidas see on reguleeritud?

Siin jääb tegelikult kehtima endine korralduslik vorm. Liinilube annab välja komisjon, kus osalevad ka turuosaliste esindajad. Maanteeamet on põhiline korraldav asutus, aga otsuseid liinilubade kohta langetab tegelikult liinilubade komisjon.

Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma küsin tasuta sõidu õiguse kohta riigisisesel liiniveol. Sellele paragrahvile on tähelepanu juhtinud Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit ja Autoettevõtete Liit, tehes seda, tõsi küll, erinevast vaatevinklist. Üks neist tahaks soodustuse saajate ringi laiendada ja teisele tekitab küsimusi soodustuse andmise kompenseerimine. Ma lugesin majandusministeeriumi arvamusest, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on põhimõtteliselt seisukohal, et ühistranspordiseaduses ei tuleks tasuta sõidu õigusega inimeste ringi laiendada. Kas te oskate öelda, kuidas seda probleemi lahendada? Võib-olla tuleks ka autoettevõtetele selle soodustuse tegemist riigieelarvest mingil määral kompenseerida.

Hea küsimus. Hea oleks, kui autoettevõtted nõustuksid teatud erikategooriate puhul seda soodustust andma "omal kulul". See käib selle ettevõtlusega kaasas. Samas on selge, et autoettevõtetele on see lisakulu. Aga kui muud lahendust ei ole, siis peab avalik võim mingil moel siin vastu tulema. Me ei ole praegu seda mõistlikuks pidanud.

Arto Aas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Te olete jätnud mulle mulje, et te olete sümpaatne inimene, kes peab lugu vabast turumajandusest. Sellega seoses pöördun taksonduse teema juurde. Te olete eelnõus loonud võimaluse, et kohalik omavalitsus võib taksoteenusele kehtestada piirhinnad. Kas te olete veendunud, et see on põhjendatud? Ma saan küll aru soovist takistada piraattaksode või liigselt tasu nõudvate taksode tegutsemist, aga kas selleks ei ole paremaid võimalusi ja vahendeid, kui kohalik omavalitsus seda siiralt sooviks? Kas te ei arva, et selline piirangute panemine vabal turul tegutsevatele ettevõtjatele võib olla põhiseaduse ja ettevõtlusvabadusega vastuolus?

Aitäh! Te alustasite oma küsimuse põhiosa sõnadega "kas te olete veendunud". Ma vastan teile ausalt, et ma ei ole veendunud. See teema on olnud aastaid väga tõsiselt arutluse all, nimelt tarbijate räige petmine, mis tihtipeale kahjustab lisaks taksonduse mainele terve riigi mainet. See tegevus ei ole ka teab mis mastaapne, nii et me võime siin teha väga palju liiga väga ausatele ja korralikele taksojuhtidele. Aga ometi, kui me eelnõu koostasime, siis me kirjutasime omavalitsustele siia sisse teatud võimaluse väga kaalutletult sellele küsimusele läheneda, arvestades ühe või teise omavalitsuse spetsiifikat. Ärgem unustagem, et meil ei ole siiski mitte üks omavalitsus, vaid neid omavalitsusi, kus taksondusel on mingisugune tähendus, on ikkagi rohkem.
Miks me eelnõusse niimoodi kirjutasime? Ma meelega vastan praegu nii, et teema jääks avatuks ja me selle üle diskuteeriksime, et võib-olla tuleks omavalitsustele anda võimalusi sekkuda üle mõistuse kõrge hinna küsimisse. Arvestades tarbija, taksosõitja mõneti spetsiifilist rolli reaalses elus – ta on ju fakti ette pandud –, me mingisuguseid sekkumisvõimalusi peaksime pakkuma. Mida me oleme siin pakkunud? Jah, omavalitsus võib lausa üsna detailselt mõne enim kasutatava marsruudi maksimumtariifi kindlaks määrata. Selleks on ette nähtud selged protseduurid, see eeldab metoodika olemasolu ja selle tulemus peaks tagama taksojuhtidele mõistliku kasumlikkuse. Kõik need terminid on teatud määral suhtelised ja kuuluksid, juhul kui seda eelnõu sellisel kujul seadusena rakendatakse, halduskohtus vaidlustamisele. Arutelu käigus on juba avaldatud kartust, et mõni omavalitseja võib enne valimisi teha igasuguseid lollusi. Teoreetiliselt peaks eelnõu praegune regulatsioon seda nagu piirama. Aga ometi jätaksin ma selle küsimuse esimese ja teise lugemise vahel arutamiseks. Ma olen siin hästi avatud. Midagi me peaksime tegema, muidu tekib seadusandjates ja ka meis kui eelnõu algatajates teatud pettumus, et me ei suuda sellist lihtsat probleemi lahendada. Siis hakatakse näpuga nii valitsuse kui ka Riigikogu peale näitama.
Ma olen uurinud, kui levinud see probleem on. Kõige rohkem 5% on neid taksojuhte, kes oma teenuse hinna ja turul käitumise viisiga selgelt tarbija usaldust kuritarvitavad. Ma arvan, et Eesti peaks olema niivõrd tsiviliseeritud riik, et kui inimene istub taksosse, siis ta teab, et ta saab teenust sellise hinnaga, mida peetakse sellise elatustaseme ja elukallidusega piirkonnas mõistlikuks, ta ei pea maksma sada korda kõrgemat hinda. Ma arvan, et me peame suutma tarbijat kaitsta, kui omavalitsus, kes ka selle eest vastutab, möönab seda probleemi – ma pean eelkõige silmas Tallinna, kes on ju tegelikult selle ettepaneku teinud – ning ütleb, et tal ei ole muid võimalusi kuidagiviisi neid pettureid välja juurida, sest eksisteerivad vabaturumajanduse reeglid. Meie eksperdid nõustuvad, et teatud piirang siin on. Keegi ei keela inimesel küsida Balti jaamast Piritale sõidu eest 200 eurot. Aga me teame, et kui inimene istub taksosse, siis ta üldiselt eeldab sellist hinda, nagu ma siin püüdsin kirjeldada. Ma arvan, et püüdele mõistliku tsivilisatsiooni poole saab võib-olla seadusandliku regulatsiooniga kuidagi kaasa aidata. Lühike kokkuvõte sellest vastusest on see, et ma olen avatud, otsimaks sellele probleemile mõistlikke lahendusi. Pärast majanduskomisjoni arutelusid on tulnud ettepanekuid ka Eesti Taksojuhtide Liidult. Ma arvan, et seda teemat võiks veel kord arutada.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud minister! Eelnõu § 30 lõige 2 sätestab, et avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri ja pileti hinna kehtestab laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses korraldataval maakondadevahelisel sõitjateveol majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. Milleks on vaja kehtestada sõidukilomeetri hinda meie lennu- ja parvlaevaliinidel, kui lennukid ja laevad sõidavad alguspunktist lõpp-punkti ilma ühegi vahepeatuseta? Ma möönan, et rongi- ja bussiliikluses on see vajalik, et piletihinda arvutada, aga milleks on vaja lennuliikluses ja parvlaevaliikluses sõidukilomeetri hinda määrusega kehtestada?

Aitäh! See on selline nutikas ja nupukas küsimus. Te tahate mind nurka ajada, aga ma võtan tagataskust välja oma matemaatilised teadmised. See juhtub siis, kui midagi tuuakse sulgude ette, aga sulgude sees olev n-ö koosseis jääb samaks. Sulgude ette toodud konstant ei oma siis mõne teguri suhtes tegelikult suurt mõju. Aga ometi tuleb tervikpilt kokku ilusam kui siis, kui hakata seda pihustama ja tekitada mitu sulgude sees olevat tegurite jada.

Helmen Kütt, palun!

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab riigilõivusid. Seaduses on kroonid sendi täpsusega eurodeks muudetud. Kas selliseid summasid nagu 63,91 eurot, 19,17 eurot vaadates ei tekkinud mõtet, et oleks võinud sendid ümardada vähemalt 5 ja 0-ni? Osas eelnõudes, mis on Riigikogu saali tulnud, on seda tehtud, neid on nii ümardatud.

Seda võib kaaluda. Aga mulle niisugused ühe sendi täpsusega summad kohati meeldivad. See näitab meie suhtumist, et meil on austus iga eurosendi vastu.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma räägin nüüd natuke Tallinna ühistranspordist. Paragrahvis 55 räägitakse liiniveol sõitja kohustusest. Üks põhiline nõue on see, et sõitja on kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks kehtivat piletit. Ka edaspidi räägitakse piletist, pileti olemasolust, pileti numereerimisest. Kuidas jääb siis sõidu elektroonilise registreerimisega, milleks see eelnõu võimalust ei anna? Siin ei räägita elektroonilistest sõidukaartidest, ID-kaardi kasutamisest sõiduõiguse kinnitamiseks, ühiskaardi valideerimisest ega võimalikust tasuta sõidust, mille kohta on öeldud, et sel juhul ei tohiks valideerimist üldse nõuda. Sellest kõigest siin juttu ei ole. Kus on e-riik?

Aitäh! Vastus teie küsimusele peitub §-s 8, mis annab pileti mõiste: "Pilet on paberil või muul kujul, sealhulgas elektroonilisel kujul, dokument, mis tõendab sõitja sõiduõigust."

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Hea minister! Kõigepealt pean ma viitama kolleegi küsimusele liinilubade kohta. Siiani oli nii, et liinilube jagas liinilubade komisjon. Eelnõus on pakutud, et liinilubasid hakkab jagama Maanteeamet, kes on välja töötanud ka kaalutluspõhimõtted, mille alusel neid lube jagatakse. Minu küsimus on samuti seotud häirimisega. Liiniloa andmisest on võimalik keelduda, kui uus liin häirib teist ettevõtjat. Kas teie hinnangul ei ole siin riski, et see tegelikult põlistab need vedajad, kes on juba turul, ega võimalda turule siseneda nendel, kes tahaksid konkurentsi pakkuda?

Aitäh! Ma võin nüüd olla ebatäpne. Ma jätsin selle eelnevalt kommenteerimata, kuna see seadus on suur ja lai ning nüansse on siin palju. Häirimise küsimus tuleb kaalumisele ikkagi siis, kui see puudutab avalikult korraldatud liinivedu. Kui me räägime kommertsliiniveost ja selle suuremast avamisest konkurentsile, siis siin me ju pigem loome võimaluse konkureerimiseks. Muidugi, seal on palju raskesti mõõdetavaid tingimusi, aga põhimõtteliselt peaks uutel tegijatel olema võimalik siiski turule siseneda, kui nad suudavad näidata, et nad pakuvad parema kvaliteediga teenust.

Kaja Kallas, palun!

Siit tuleneb minu jätkuküsimus. Minu mure on see, et pole väga selge, et tegemist on just avaliku teenindamise lepinguga, need liiniload antakse ikkagi kommertsliinidele. Suurem mure on see, et seletuskiri kirjutab natuke lahti, mida mõistetakse häirimise all ja siin viidatakse ka sellele, et loa andmisest võib keelduda, kui häiritakse teise ettevõtja ärihuve. Ma möönan, et füüsilise häirimisega on kõik selge: busse lihtsalt ei mahu ühte kohta rohkem ja võib tekkida mingi ohtlik olukord. Küsimus on just selles, kas keeldumine põhjusel, et häiritakse ärihuve, ei või viia turuvalitsejate olukorra põlistamisele.

Me peame selle riski, mida te kirjeldate, muutma võimalikult väikeseks. Ma lihtsalt väljendan oma arusaama, et kui mingi asi on mitmeti tõlgendatav, siis tuleks seda kindlasti täpsustada. Ma nüüd kasutan seda kõnetooli, et seda teemat selgitada, me ei ole siin sellest rääkinud. Ka näiteks Konkurentsiamet on avaldanud seisukohta (võib-olla ma praegu võimendan seda), mille võib kokku võtta umbes nii, et mis lubadega te siin jändate, laske turul see asi ära korraldada. Umbes samamoodi küsis Riigikogu liige Arto Aas eelnevalt taksonduse kohta. Vastuväide sellele – minule tundus see alguses otsitud vastuväitena, pigem tegutsevate ettevõtete kaitsekilbina – on ikkagi ühistranspordi stabiilsus. On selge, et kui ühistransport ei ole stabiilne või asjad ei käi nagu kellavärk, inimesed ei harju ühistranspordiga ega usu sellesse, siis kasutajate hulk väheneb. Seetõttu ongi oluline lubade andmise mehhanism.
Keeruline küsimus on seotud ka uute tulijatega. Nende seas võib olla selliseid, kes tulevad ja pakuvad dumpingut, ka selliseid üksiküritajaid, kes töötavad paar nädalat ja keda tegelikult ei huvitagi, kas nad saavad stabiilselt ja pikaajaliselt turul olla. Kõik see tingib vajaduse lubade andmise mehhanism läbi mõelda. Ma arvan, et see on osaliselt põhjendatud, lihtsalt elu on seda näidanud. 1990. aastatel, kui selles valdkonnas oli vabadust hästi palju, tõi see kaasa teistsugused tagajärjed. Aga vastus teie küsimusele on see, et kui on põhjendatud riske, siis me vaatame seda probleemi veel lugemiste vahel ja püüame seadust koos ekspertidega paremini sõnastada.

Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh! Hea minister! Kooskõlastusringil tegi Eesti Linnade Liit 39 ettepanekut, millest osa on arvestatud, osa aga ei ole. Ma tulen ikka taksonduse teema juurde tagasi. Nimelt on linnade liit soovinud, et taksomeeter oleks kinnitatud kohtkindlalt ja äravõetav taksomeeter tuleks välistada. Seda ettepanekut ei ole arvestatud. Samamoodi on plafooni eemaldamine tegelikult poolik lahendus. Võib-olla tuleks ka teised taksotunnused samamoodi eemaldada, just selles kontekstis, mis puudutab sõitjate petmist. Mis te arvate, kas praegune seadusmuudatus näiteks Tallinna taksonduses kaotab anarhia või jäävad siin ikkagi alles lahtised otsad?

Taksonduse kohta on tehtud veel mitmeid märkusi, mida võiks veel kord kaaluda, sest taksondusmaastik on meil üsna kirju ja ka eri taksoettevõtetel on tihtipeale vastandlikud huvid. Me oleme püüdnud enamiku turuosaliste vastu olla väga tähelepanelikud, aga on taksoettevõtteid, kes oponeerivad – ja tegelikult kohati üsna argumenteeritult – seaduseelnõus pakutud regulatsioone. See puudutab ka seda, millele te minu arvates oma küsimuses viitasite: kõigi taksoluba omavate ettevõtete võrdne ligipääs taksopeatustele. Samas näeme, et isegi omavalitsused on läinud seda teed, et avalikud taksopeatused antakse konkursiga välja ühele kindlale taksondust korraldavale operaatorile ja tema kaubamärgi all sõitvatele ettevõtjatele. Nüüd on küsimus, kas see on parem olukord, kus avalikult kättesaadavas ja nähtavas taksopeatuses on tõeline segadus ja teenuse kvaliteet tarbija seisukohast võttes jällegi halveneb. Need on kaalumiskohad.
Ma arvan, et normaalses ühiskonnas peaks omavalitsus suutma niisuguse asja ära korraldada. See, et me arutame siin isiklikke elamusi taksonduses ja püüame leida nendele küsimustele seaduslikke lahendusi, on mõneti linna valitsemise bennyhill'liku stiili tagajärg. Aga kui on võimalik kahe lugemise vahepeal lahendada neid küsimusi, mis on seotud plafooni asukohaga ja parema ligipääsuga taksopeatustele, siis ma olen väga avatud. Siin on erinevaid seisukohti. Kaalud üht- ja teistpidi, kuulad omavalitsusi, kes on nende asjadega hädas olnud, aga ometi ihkad, et taksondus oleks hästi korraldatud. Tahaks anda parimat.

Aitäh, austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas ühistranspordiseaduse eelnõu 20. mail. Istungile olid kutsutud minister Juhan Parts, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ning sama osakonna nõunik Rein Lätt, kes andsid eelnõust ülevaate ja vastasid lisaküsimustele.
Milles see arutelu seisnes ja mille kohta komisjoni istungil peamiselt küsimusi esitati? Kõigepealt oli arutluse all liinilubade küsimus, millest siin juba juttu oli. Kuidas seda mõista, et liiniloa andmisest võib keelduda, kui see häirib olemasoleva vedaja ärihuvisid? Minister andis selgitusi, mida ka siin istungil kuulda sai, et kui on kas või väikene arusaamatus, siis tuleks see esimese ja teise lugemise vahel kõrvaldada.
Küsimus oli ka bussiliinide tsentraliseerimise kohta. Eelmise Riigikogu koosseisu ajal oli majanduskomisjonis korduvalt jutuks, et toimub järkjärguline üleminek maakonnaüleste bussiliinide tsentraliseerimisele. Miks ei ole selle ideega edasi mindud? Ministeerium leidis, et tsentraliseerimine võib tekitada ka vastupidise efekti, st ei arvestata kohalikku reaalset vajadust. Ministeerium leiab, et Maanteeamet peaks oluliselt parandama ühistranspordi planeerimise kvaliteeti.
Taksonduse teema oli väga pinevalt arutluse all eri nurkade alt, eelkõige sellest lähtuvalt, mida selle eelnõuga soovitakse paremaks muuta. Minister selgitas lisanõudeid, mis aitavad parandada ja tagada teenindaja ehk taksoteenuse pakkuja kvaliteeti. Pettuste vähendamiseks on loodud volitusnorm, millest kolleeg siin eelnevalt rääkis, mille alusel kohalik omavalitsus saab vajaduse korral kehtestada piirhinnad. Peamine arutelu piirhinna kehtestamise üle oligi seotud sellega, kas see ei piira ettevõtlusvabadust rohkem, kui see on vajalik, kas see kannab seda eesmärki, mis on soovitud. Arvati, et küsimus võib olla pigem selles, et taksondusele on küll ette nähtud kõikvõimalikud piirangud, aga neid piiranguid lihtsalt ei järgita ja selle üle puudub korrektne kontroll, lisanõuetega me piirame seaduskuulekaid ettevõtjaid, kuid petuskeemide autorid tegutsevad ikka edasi. Toimus põhjalik arutelu hinnakirjade ja võimalike piirhindade kehtestamise teemal. Esitati seisukoht, et vabaturu piiramise mehhanism peaks olema proportsionaalne. Aga selge on ka see, et see on ikkagi valdavalt Tallinna probleem. Teistes kohalikes omavalitsustes ei ole see nii oluline, kuna seal pole taksondus nii tähtis teema.
Küsiti ka seda, kas ei ole kaalutud hoopis tegevuslubade arvu piirata ja rakendada sellist piirangut nagu Soomes, kus on kvootide süsteem, mis tagab ainult seaduskuulekate ja usaldusväärsete teenusepakkujate turule jäämise. Ministeeriumi esindajad leidsid, et taksonduse reguleerimine on riigisisene asi, kvoodisüsteemi oleks meil võimalik rakendada, aga tegemist on väga suure muudatusega, mis vajaks kindlasti poliitilist otsust.
Taksonduse puhul oli küsimus veel selles, mis muutub selle eelnõuga seoses piirkonnaülese taksoteenuse osas, näiteks kahes Harjumaa vallas Viimsis ja Sakus. Piirkonnaülest regulatsiooni pole selle eelnõuga muudetud. Samuti ei kajasta see eelnõu jalgrataste ja hobustega taksoteenuse pakkumist, seda tegevust reguleerib kohalik omavalitsus.
Oli küsimusi liikumispuudega inimeste liidu ettepanekute kohta, just sellest küljest, kas liikumispuudega inimesed ühissõidukitesse pääsevad. Eelnõu sätestab ainult selle, et ühissõidukites peavad olema sellistele inimestele kohad ja neile on ette nähtud ka soodustused, kuid seda, et need inimesed nendesse ühissõidukitesse pääseksid, eelnõu ei reguleeri.
Arutelu tulemusel otsustas majanduskomisjon saata eelnõu täiskogu päevakorda 5. juunil 2013. aastal, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. september kell 17. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on küsimusi. Helmen Kütt, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Vastates kolleeg Neeme Suure küsimusele minister juba kenasti ütles, et § 8 määrab kindlaks, mis on pilet. Aga 8. peatükis on loetletud, mis kõik piletile märgitud peab olema: hind koos käibemaksuga, käibemaksu suurus, pileti kehtivuspiirkond. Tallinnas ja Viljandis on valideeritavad piletid. Kas te olete kaalunud, on nendele kõik need asjad tõesti märgitud või toob see nõue kaasa kulutusi nendes omavalitsustes, kus seda süsteemi rakendatakse? Seal ei ole tegemist mitte kaugliinide ega linnapiire ületavate liinidega. Tallinnas kasutati vahepeal ka ID-kaardile tuginevat süsteemi. ID-kaardile ei ole kindlasti ei käibemaksu ega midagi sellist peale märgitud.

Aitäh! Ma ei oska kommenteerida detaile, kas e-pilet seda infot sisaldab. Võib-olla ta elektrooniliselt seda sisaldab. Aga mul puuduvad sellised tehnilised teadmised ja me seda komisjonis ka ei arutanud. Kuid kui on selline oht, siis kindlasti peaks seadust täiendama, et seda ohtu ikkagi ära hoida, sest igal juhul ei tohiks me innovatsiooni pärssida.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kui lugeda seda eelnõu, siis selgub, et ühistranspordiga tegeldakse viies kohas: omavalitsustes, maavalitsustes, ühistranspordikeskustes, Maanteeametis ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Viimased kuus aastat on räägitud, et peaks olema üleriigiline ühistranspordikeskus, kes korraldaks kogu riigisisest transporti ja vaataks ka seda, kuidas siduda seda transpordiliinidega, mis asuvad väljaspool Eesti piire, ja seda tööd koos teha. Kas sellest ka komisjonis juttu oli?

Aitäh! Sellest, nagu ma mainisin, oli komisjonis juttu just selle punkti all, kas bussiliinide tsentraliseerimine oleks mõistlik. Leiti, et see võib anda vastupidise efekti, et ei arvestata kohalikku reaalset vajadust ühistranspordi järele. Ministeerium leidis, et Maanteeamet peab küll oluliselt planeerimise kvaliteeti parandama, aga tsentraliseerimist otseselt plaanis ei ole.

Yana Toom, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Mulle jäi teie jutust üks asi arusaamatuks. Ühest küljest justkui arutati seda, et kohalik omavalitsus võib vajaduse korral taksoteenusele piirhinna kehtestada. Teisest küljest on olemas ministeeriumi seisukoht, et see piirab ettevõtlusvabadust. Nii sain ma aru. Mis lahenduse juurde jäädi, kas on ikka võimalik neid piirhindu kehtestada ja kes seda tegema peaks?

Aitäh! Ministeerium on eelnõus pakkunud võimaluse, et kohalik omavalitsus saab neid piirhindu kehtestada. Komisjonis oli arutelu sel teemal, kas see piirab ettevõtlusvabadust ja on proportsionaalne. Ministeerium on eelnõus ikkagi oma seisukoha väljendanud ja selle ettepanekuga välja tulnud.

Aivar Kokk, palun!

Ma tulen oma eelmises küsimuses käsitletud teema juurde tagasi. Lähipäevadel hakkavad sõitma uued elektrirongid ja uuest aastast uued diiselrongid. Maavalitsused, omavalitsused ja kohalikud ühistranspordikeskused vaatavad seda valdkonda ainult oma maakonna piires, aga rongid sõidavad läbi mitme maakonna. Uue lähenemise puhul peaks kindlasti jälgima seda, et inimesed saaksid rongi peale ning ka rongilt maha ja koju. Paljud meie inimesed käivad üle lahe Soomes tööl. Kas ühistranspordi teema juures arutati, et Tallinnas peaks olema ühistranspordikeskus? Minu arvates oleks väga hea, kui see asuks lennujaama juures, kuhu saaks ühissõidukiga sadamast ja rongijaamast, sinna pääseks bussiga ning sealt saaks ka edasi sõita.

Aitäh! See küsimus ei puuduta otseselt ühistranspordiseadust, vaid ministeeriumis ettevalmistatavat transpordi arengukava. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ettevalmistatavas arengukavas on kõik need teemad tõstatatud, seal on just üleriigilist pilti vaadatud. Samuti on see teema, et lennujaamad ja raudteejaamad omavahel ühendada, nii et need liinid ja inimeste asukohad omavahel klapiksid, kõne all pigem seal. Ma olen aru saanud, et transpordi arengukava ei ole veel valmis. Kui selle kohta on mingeid ettepanekuid, siis tasub need teha ministeeriumile töö käigus, sest hiljem on neid juba keerulisem teha. Ma saan aru, et see on baasdokument, millest lähtuvalt nii Maanteeamet kui ka need organisatsioonid, kellel selles valdkonnas on kohustusi, oma tegevust planeerivad.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 404 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 404 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 11. septembri kell 17. Esimene lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 17.46.