Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, austatud peaminister ja valitsusliikmed! Alustame infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 40 Riigikogu liiget, puudub 61.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, justiitsminister Hanno Pevkur ja siseminister Ken-Marti Vaher.
Head kolleegid, täna on eelnevalt registreeritud ainult neli teemat, seetõttu ei piira ma praegu kohapeal küsimuste esitamist. Aga sellegipoolest, kui mõne küsimuse arutelu läheb liiga pikaks, siis olen sunnitud paluma vabandust kõigilt, kelleni küsimisjärg ei jõua.

Alustame küsimuste esitamist. Kolleeg Kadri Simsonil on küsimus peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma küsin teilt energiaturu kohta, sest Eesti energiaturu suurtegija Eesti Energia on liikunud majandusministri haldusalast rahandusministri haldusalasse, st üks minister enam ei vastuta ja teine alles viib ennast teemaga kurssi. Ma eeldan, et seetõttu on energiaturul toimuv kogu valitsuse huviorbiidis ja teie huviorbiidis eriti. Minu esimene küsimus on järgmine. Euroopas on mitmeid riike, kus elektriturg on avatud, kuid sellest hoolimata tarbib suur osa ehk 70–90% väiketarbijatest üldteenust. Paar päeva tagasi käis Riigikogu rahanduskomisjoni ees Konkurentsiameti juht, kes ütles, et Eesti olukord on unikaalne, sest meie üldteenus on suure marginaaliga, Eesti Energia soovib seda veelgi suurendada ja seetõttu hakkab meil üldteenus välja surema. Mis on teie arvates see põhjus, et Eesti energiaturg ülejäänud Euroopa omast niivõrd erineb?

Aitäh! Ma muidugi ei suuda uskuda, et Euroopa tarbijad on nii ükskõiksed, et erinevad hinnapaketid neid absoluutselt ei huvita ja nad vaid võtavad selle, mis saatuse tahtel nende osaks on määratud. Tuleb kiita Eesti tarbijaid. Meie tarbijad on väga lühikese ajaga väga teadlikuks saanud. Nad teavad suurepäraselt, missuguse osa elektriarvest moodustab elektrienergia hind, kui palju maksab elektrienergia koju transportimine ja kui suured on riigimaksud. Nad oskavad näha börsi kõikumistega seotud riske. Inimesed kaalutlevad väga põhjalikult, kui suurt riski nad tahavad võtta, ja valivad sellest lähtudes sobiva elektripaketi. Ma tunnustan meie tarbijaid, nad on lühikese ajaga muutunud tõelisteks professionaalideks. Ilmselt see pühendumus, millega inimesed on elektriteemadega tegelnud, ongi põhjus, miks Eestis eelistatakse mitmesuguseid hinnapakette üldteenusele. Aga mul kahjuks ei ole sõltumatutest allikatest pärit informatsiooni, mis teie väidet kinnitaks.

Palun, kolleeg Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Erinevalt teist arvan mina, et paljudes Euroopa riikides ei kasuta väiketarbijad üldteenust mitte sellepärast, et nad oleksid rumalad, vaid nad teevad seda sellepärast, et mitmed Euroopa valitsused peavad väiketarbijat kaitsetuks tarbijaks. Üldteenusele lubatakse nendes riikides lisada ainult õiglane marginaal, mitte nagu Eestis, kus Eesti Energia suurendas avatud turule üle minnes kasumimarginaali viis korda. Konkurentsiamet saab Eestis marginaali heaks kiita või mitte heaks kiita ainult tagantjärele. Kas valitsus saab Eesti Energia suhtes, mis on riigiettevõte, midagi ka ennetavalt ette võtta?

Aitäh! Teil on muidugi igasuguseid julgeid väiteid kasumi viiekordse suurenemise kohta jne, mida ma mitte mingil juhul kinnitada ei võta. Te teate suurepäraselt, et elektri hinda kontrollib Konkurentsiamet, kes tegutseb sõltumatult. Eestis ei ole telefoniõigus juba mitukümmend aastat kehtinud. Peaministril ei ole mitte mingisugust voli ega tahtmist hakata Konkurentsiametit nende sõltumatus otsustusprotsessis kuidagimoodi mõjutama. Olgu Euroopa konteksti juurde tagasi tulles siiski öeldud, et ka pärast seda, kui elektriturg Eestis täielikult avanes, on elekter meie kodutarbijale endiselt Euroopas üks kõige odavamaid.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Kuna Eesti Energia marginaal oli eelmise aasta lõpus 0,15 senti kilovatt-tunni kohta ja see suurenes 0,72-ni, siis selle kohta, kui julged minu väited on, ei ole teil vaja hinnanguid anda. Aga ma küsin ka selle kohta, mida valitsus teha saab. Me eelmise aasta lõpus arutasime, kuidas ära hoida kodutarbijate tarbitava elektri hinna nii suurt tõusu. On selge, et elektriarve viiest koostisosast on vähemalt kolm maksud, mille suurus otsustatakse poliitiliselt. Maksude osakaal energia hinnas on meil suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Tänaseks päevaks ei ole mitte midagi tehtud, ei ole alandatud aktsiisi ega käibemaksu, midagi ei ole tehtud ka taastuvenergia tasuga. Kas te näete võimalust, et riik omalt poolt siiski loobub sellest tulust, mida elektri hinna tõus kaasa toonud on? Me teame, et juba sai prognoosi muuta, sest elektri hinna tõusu tõttu on rohkem käibemaksu laekunud.

Aitäh! Te olete oma senises retoorikas kogu aeg võrrelnud meie elektrienergiale lisanduvaid riigimakse Euroopa Liidus kehtestatud miinimumiga. Nüüd tulete võrdlema suisa Euroopa Liidu keskmisega. Ma soovitan teil väga tõsiselt kõigepealt kaaluda ja vaadata, missugune see Euroopa Liidu keskmine on, ja alles siis hakata Eesti seadusandja kehtestatud makse Euroopa keskmisega võrdlema. Ilmselt oli see teil lihtsalt keelevääratus.
Teiseks, küll oleks lihtne majandada, kui oleks raudne reegel, et igasugune hinnatõus tähendab kohe kasumi suurenemist, et hinnatõus ongi ettevõtja kasum. Me aga teame, et vabaturumajanduse tingimustes on hindu tõstetud, kuid ometi on ettevõtted pärast seda pankrotti läinud. Nii et hinnatõus võib tähendada ka konkurentsist väljalangemist ja hinnatõus võib summa summarum tähendada ettevõttele väga suurt kahjumit. Vabaturumajanduses ei käi need asjad nii lihtsalt, et kui hind tõuseb, siis ettevõtte kasum järjest suureneb. Tegelik elu on hoopis midagi muud.

Nüüd saab esitada kohapeal registreeritud küsimusi. Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Austatud härra peaminister! Täna võib lugeda Eesti Päevalehest, et Eesti Energia tellib raske raha eest USA senaatorite lobi. Siin on välja toodud üsna suur summa – paarsada tuhat dollarit. See puudutab Utah' osariigi õliprojekti. See lobitöö võtab meile kõigile kuuluvast riigiettevõttest Eesti Energia suured summad. Teisest küljest võtab ka valitsus sealt palju raha välja. Eesti Energiast on saanud valitsuse kullaauk. See raha tuleb tarbijal tagasi maksta elektri hinna kaudu. Kuidas te suhtute selle lobitöö tegemisse? Kas peaks ka Eestis olema rohkem avalikustamist, et me teaksime, millised ettevõtted oma erihuvisid kas või Riigikogus kaitsevad?

Aitäh! Alustan viimasest küsimusest. Ma arvan, et ka Eestis tuleks kehtestada lobireeglid, et oleks selge, missugused ettevõtjad missuguseid seadusmuudatusi taotlevad. Praegu on läbipaistvust ja selgust Eestis minu hinnangul vähem kui Ameerika Ühendriikides. Seega, kui küsimus on lobireeglite kehtestamises ja lobitegevuse läbipaistvamaks muutmises, siis jah, mina olen toetaval positsioonil. Ettevõtlusega on üleüldse nii, et see, kes kulutusi kardab ja kalkuleeritult riske ei võta, see kindlasti kasumit ei teeni. Kui puudub igasugune valmidus investeeringute tegemiseks äriprojekti algfaasis, siis ei maksa asja ette võtta, siis tasuks valida palgatöö, kus garanteeritus on märksa suurem kui ettevõtjal. Ma aga ei arva, et see oleks hea ja kohane soovitus ettevõtjatele. Ettevõtlus on alati seotud riskidega. Riskid tuleb põhjalikult läbi kaaluda ja analüüsi tulemuse põhjal ka investeeringuid teha. Veel kord ütlen, et karta ei tohi mitte suuri väljaminekuid, vaid väikesi sissetulekuid. Need, kes väljaminekuid kardavad, tavaliselt ettevõtjana sissetulekuid ehk kasumit ei teeni. Eesti Energia ei kuluta välisturgudel mitte seda raha, mida Eesti sisetarbijad on Eesti Energiale maksnud, vaid ta kulutab seal välisturgudel teenitud vahendeid. Tänu sellele, et nad on ettevõtlikud olnud, ongi neil, mida kulutada.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus lähtub teie viimastest sõnadest, et karta tuleb väikesi sissetulekuid. Need on jumala õiged sõnad. Te ütlesite Kadri Simsonile vastates, et Eestis on üks madalaim elektri hind Euroopas. Kui me aga arvestame meie väikseid sissetulekuid, madalat palka, nigelat pensioni ja olematuid lapsetoetusi, siis me näeme, et Eestis ei ole elektri hind sugugi kõige madalam. Miks on Eestis elektri hind nii kõrge, lugupeetud valitsusjuht?

Isegi siis, kui võtta arvesse ostujõudu, on Eestis elekter Euroopa Liidu odavamate, mitte kallimate hulgas. Samas, tarbija arvates on iga hind kõrge, leiva ja saia hind on kõrge, täpselt samamoodi on sooja, vee ja elektri hind tarbija arvates alati liiga kõrge. Tarbija ei peaks kunagi nõus olema hinna liiga kiire kasvuga. Kui tarbija survestab tootjat, kui tarbija survestab turgu, siis võib arvata, et hind püsib vastuvõetaval tasemel. Aga objektiivsuse huvides olgu öeldud, et ma ei ole kunagi väitnud, et Eestis on kõige odavam elektrienergia Euroopa Liidus. Kõige madalam elektrienergia hind Euroopa Liidu liikmesriikide seas on teatavasti Bulgaarias, Eesti on parematel päevadel olnud teisel kohal. Aga praegu pakub isegi Prantsusmaa oma kodutarbijatele madalamat hinda. Eelkõige tuleneb see tuumaelektrijaamadesse juba ammu tehtud investeeringutest. Tuumaelekter on Prantsusmaal tõesti väga odav ja sellega on ka seletatav prantslaste väga laiapõhjaline toetus tuumaenergeetikale, seda ka pärast Fukushima tragöödiat. Ostujõudu arvestades ei ole me päris esimeste hulgas, aga meie elekter kuulub ikkagi odavamate sekka. See ei tähenda aga seda, et me ei peaks edaspidi pingutama selle nimel, et elektrienergia tootmine arvestaks tarbijate maksevõimet ja hind oleks tarbijatele vastuvõetav.

Head kolleegid, nüüd kolm viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea peaminister! Teatavasti tuleb elekter tarbijale koju võrkude kaudu, Eestis Eleringi ja Elektrilevi ning vahendaja kaudu. Mis te arvate sellest, kui liita Elering ja Elektrilevi? Siis oleks tee teatud mõttes lühem, vahendajaid oleks vähem ja võib-olla läheks elekter nii ka odavamaks. Eleringi ja Elektrilevi liitmise tulemusena tekiks võib-olla tugevam ja kindlam võrguorganisatsioon, samal ajal võtaks see võrkudelt Eesti Energia riskantsete projektide mõju maha. Mis te sellest arvate?

Aitäh! Olgu veel kord öeldud, et need vahendid, mis Eesti Energia on välisprojektidesse investeerinud, ei tule mitte ülekandetasudest. Need vahendid on välisturgudel teenitud. Teatavasti on kasumimarginaal välisturgudel märgatavalt suurem kui Eesti turul. Eesti Energia on viimastel aastatel elektrienergiat väljapoole Eestit päris hästi müünud. Ma loodan, et tulevikus on nad suutelised veelgi enam ja parema marginaaliga müüma. See eeldab muidugi ühenduste valmisehitamist, on vaja ehitada EstLink 2 kaabel ning ilmselt on vaja ka Eesti ja Läti vahele liin ehitada. Jaotusvõrku peab Elektrilevi lähemal ajal ilmselt üksjagu palju investeerima. Teie kui spetsialist teate, et millegipärast investeeriti nõukogude ajal elektriliinidesse väga tormiliselt aastatel 1973–1984, see oli tõeline tipp, pärast seda tuli langus, alles alates 1997. aastast on Eestis mingil määral hakatud jälle elektriliinidesse investeerima. Väga suur osa liinidest on varsti vanemad kui 40 aastat. 40 aastat peaks aga olema piir, millest vanemaid elektriliine ei peaks Eestis olema, sest need võivad tekitada väga suuri energiakatkestusi. Need tasud on eelkõige seotud investeeringuvajadusega.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Nagu me teame, oli Eleringi eelmise aasta kasum ülisuur: 109 miljoni suuruse käibe juures teenis Elering 34 miljonit eurot kasumit. Millises majandusvaldkonnas on veel võimalik sellist kasumit teenida? Selle aasta esimeses kvartalis oli Eleringi kasum 20 miljonit eurot. Kas monopoolse ettevõtte selline kasum on põhjendatud? Kas Eleringil ei ole raha vaja mitte selle jaoks, et valmistuda gaasitrasside ostuks?

Kas Elering kunagi gaasitrasse ostab või ei, seda näitab aeg. Selleni on veel küllalt pikk tee käia. Küll aga on teada, et Eleringil on vaja teha olulised investeeringud Eestis tarnekindluse tagamiseks. Me teame kõik, et EstLinki teine kaabel on ehitusfaasis, ehitustööd hakkavad varsti lõppema, 2014. aastal läheb see kaabel käiku. See lisab Eestile oluliselt varustuskindlust. Eleringil on tarvidus ka kiire reageerimise võimsustesse investeerida. Kui peaksid juhtuma mingisugused katkestused põhitootmisvõimsustega või peaksid katkema ühendused välisturgudega, siis on meil vaja avariivõimsusi. Nende väljaehitamise kohustus on pandud Eleringile. Tarnekindluse tagamiseks on need küllalt suuremahulised investeeringud väga vajalikud. Kindlasti on neid marginaale, mida tarbijad on pidanud Eleringile maksma, tõsiselt hinnanud ka Konkurentsiamet. Ma olen päris veendunud, et mingit ülemäärast kasumit ei ole Elering kelleltki kogunud.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kalle Palling.

Aitäh! Austatud peaminister! Mulle on täiesti arusaamatu, miks proovitakse siin saalis vastandada välisturgudelt teenitud kasumit ja selle kasutamist näiteks riigieelarves Eesti Energiast võetud dividendi kaudu. Kas te oskate öelda, kui palju igal aastal Eesti Energiast riigieelarvesse dividendi võetakse ja milliseid kulutusi selle eest riigis teha saab?

Aastad on erinevad ja dividendisummad on erinevad. Erinevad on ka riigieelarvelised investeeringud Eesti Energiasse. Aga riigieelarve kinnitab ja suures ulatuses ka koostab Riigikogu, nii et ühtegi saladust nende vahendite kulutamisel ei ole. Palju on räägitud elektriaktsiisist. See enam kui 30 miljonit eurot, mis aastas tuleb elektriaktsiisist, läheb kindlasti õpetajate palkadeks, pensionäride pensionideks ja muudeks äärmiselt vajalikeks kulutusteks. Valitsus seda raha Riigikogu eest kuhugi ära peitnud ei ole.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Kalle Laanetilt siseminister Ken-Marti Vaherile. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Meie kriminaalmenetluses kehtib legaliteedi põhimõte. Kriminaalmenetluse seadustiku § 194 räägib kriminaalmenetluse ajendist, milleks on kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Minu küsimus puudutab just muud teavet. Juhul kui näiteks meedias midagi sellist avaldatakse või on toimunud teatud sündmused, näiteks on meditsiiniasutusse pöördunud inimesed, kes on saanud kakluse käigus viga, kas õiguskaitse- või uurimisasutustes keegi siis sellist teavet kontrollib ja kui kontrollib, kes seda siis teeb?

Suur tänu küsimuse eest! Seadustega on paika pandud väga selged põhimõtted, mille alusel kriminaalmenetlusi algatatakse. Loomulikult langetavad neid otsuseid uurimisorganid ja ka prokurörid. Alates 2004. aastast kehtib põhimõte, mille kohaselt juhivad Eestis kriminaalmenetlust prokurörid. See oluline muudatus tehti peaaegu kümme aastat tagasi just raskete kuritegude uurimisel eesmärgiga, et prokurörid oleksid võimalikult varajases staadiumis kriminaalmenetlusse kaasatud. Igal konkreetsel juhul otsuse langetamine on loomulikult vastavate ametiisikute pädevuses. Need on sõltumatud ametiisikud – uurijad, kriminaalmenetlejad –, kes neid otsuseid teevad. Kui küsimus oli selle kohta, mis puudutab ühes või teises asjas kriminaalmenetluse algatamist, algatamata jätmist või ka näiteks lõpetamist, siis selle kohta on meil alates 2011. aastast mitmeid täiendavaid sätteid. Näiteks on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada mõistliku tähtaja möödumise tõttu ehk siis, kui kriminaalmenetlus on liiga kaua kestnud. Selliseid otsuseid on loomulikult võimalik kohtusse edasi kaevata. Ma arvan, et selles mõttes, et oleks võimalikult hästi tagatud ka järelevalve otsuste üle, on need õigusriigi printsiibid siin päris hästi läbi mõeldud.

Palun, kolleeg Kalle Laanet, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma saan sellest põhimõttest aru, kuid see eeldab, et uurimisasutused näitavad ise üles aktiivsust ja kontrollivad seda teavet, sellepärast ma rõhutasingi sõnu "muu teave". Minu kogemus ja praktika on viimasel ajal näidanud – ka 2011. aastal me infotunnis debateerisime ühe konkreetse juhtumi üle –, et uurimisasutused kipuvad just nimelt muu teabe kontrollimisel passiivsed olema. Minu küsimus ongi, kas keegi teeb konkreetset järelevalvet, kas seda muud teavet ikka kontrollitakse ja siis jõutakse kontrolli käigus seisukohale, kas on vaja kriminaalmenetlus algatada või mitte. Küsimusel on ka teine pool. Jah, prokurör küll juhib kriminaalmenetlust, kuid tal puuduvad administratiivsed meetmed mõjutada uurimisasutust oma tööd korrektselt tegema. Kas te olete sellesse temaatikasse süvenenud või mitte?

Tänan küsimuse eest! Kindlasti on kriminaalmenetluse kvaliteedi tagamine ja parandamine äärmiselt oluline. Olen ise viimastel aastatel palju panustanud sellesse, et suurendada riigi võimekust astuda vastu raskele varjatud kuritegevusele, peit- ja organiseeritud kuritegevusele. Selleks on viimases kahes riigieelarves eraldatud mitme miljoni euro eest lisavahendeid. Teie küsimus puudutas neid isikuid, kes peavad selle kvaliteedi tagama ja olema aktiivsed, mitte passiivsed. Need on kriminaalmenetlejad ise. Selle aasta alguses, 1. jaanuarist 2013 kriminaalmenetlejate palk üle pikkade aastate tõusis. Ma arvan, et see on olnud märkimisväärne samm. Võrreldes meie naaberriikide ja sarnases staatuses olevate teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega oleme suutnud palku tõsta ja inimeste motivatsiooni parandada. Sellega koos suureneb muidugi ka nõudlikkus kriminaalmenetluse kvaliteedi suhtes. Loomulikult on siht see, et kuigi kriminaalmenetlused on väga erinevad, alates massikuritegude menetlemisest kuni kõige raskemate peitkuritegude menetlemiseni, ei tohi nõudlikkuses olla mingit tagasilangust. Kogemused näitavad ka seda, et kõige keerulisem on ikkagi menetleda raskeid varjatud kuritegusid, olgu need narkokuriteod, rasked suureulatuslikud maksukuriteod, korruptsioon või mitmed muud organiseeritud kuritegevuse liigid. Just siin me tahame saavutada selget edasiminekut. Ma arvan, et päris mitmeid samme on juba tehtud.

Palun, kolleeg Kalle Laanet, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma saan aru, mis on riigi prioriteedid, kuid maakondlikul tasandil häirivad inimesi kahjuks hoopis väiksemad küsimused, eriti see, mis on seotud võimalike isikuvastaste kuritegudega. Väga paljudel juhtudel, kui inimesed ei saa oma murele lahendust uurimisasutustest, siis pöörduvad nad kohapealt valitud Riigikogu liikmete poole. Kuidas te hindate, kas Riigikogu liikmel on õigus paluda näiteks uurimisasutuse töötajal teha oma tööd korrektselt või on see mõjuvõimuga kauplemine? Mis te arvate?

Tänan küsimuse eest! Ma arvan, et igal Eesti kodanikul, kui ta esindab näiteks kannatanut või on ise kannatanu, on õigus paluda uurijal, prokuröril, üldse kõikidel nendel, kes tegelevad kuritegude uurimisega, teha tööd kvaliteetselt ja menetleda kriminaalasju võimalikult lühikese aja jooksul. See on mingil kujul meie kõigi kohus, eelkõige siis, kui inimesed on saanud viga või kannatanud varalist kahju. Loomulikult on meie ootus, et selline ülekohus heastatakse võimalikult kiiresti ja leitakse ka süüdlane. Ma arvan, et see on iga Eesti kodaniku ühemõtteline ootus ja teistmoodi see olla ei saa. Mis puudutab nõudlikkust, siis on täiesti selge, et nõudlikkus peab avalikus sektoris ja tegelikult ka teistes valdkondades algama ikkagi tippudest ehk juhtidest. Niimoodi see paratamatult on. Kui te viitate maakondlikule tasandile, siis konkreetsete uurijate, menetlejate juhid, n-ö ülemused ja ka nende juhid peavad nõudlikkuse standardi paika panema. Personalivalikuga peavad nad tagama, et inimesed, kellel on õigus kriminaalmenetlust läbi viia, seda usaldust vääriksid. Nagu ma mainisin, selle aasta alguses parandati kõikide kriminaalmenetlejate motivatsiooni, kõikidele kriminaalmenetlejatele üle Eesti on nüüd tagatud vähemalt Eesti keskmine palk. Me tahame loomulikult siit edasi liikuda. Kriminaalpolitseile on eraldatud ka lisavahendeid. Aga see mure on arusaadav, see mure on kindlasti paljudel kodanikel.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Küsin ka turvalisuse kohta maakonna tasemel ehk konkreetselt Läänemaa näitel. Lihula konstaabli saaga leidis palju kõlapinda, aga tundub, et see ei ole veel lõppenud. Kõik me rõõmustasime, kui Lihulasse leiti konstaabel, aga paraku ei ole vist selle asjaga kõik väga korras. Konstaabel väga tihti Lihulasse ei jõua ja tundub, et sisuliselt ta oma piirkonnakonstaabli tööd tegema kas ei ole asunud või on seotud teiste tööülesannetega. Üldse on niimoodi juhtunud, et Läänemaa on minu teada ainus maakond, kus kõik konstaablid alustavad oma tööd hommikul maakonnakeskusest ehk Haapsalust. Risti konstaablijaoskond asub Haapsalus, kõik konstaablid sõidavad Haapsalusse kokku ja siis sõidavad uuesti laiali. Lihula konstaabel elab ka Haapsalus. Kas Läänemaal toimuv on mingi katseprojekt ja politsei on üldse loobumas piirkonnakonstaabli tööpõhimõttest või on see mingi kohalik omapära?

Tänan küsimuse eest! Piirkonnakonstaableid on Eestis päris märkimisväärne hulk. Nagu me oleme välja toonud, oli motivatsioon paljuski probleem näiteks ka Lihula piirkonnakonstaabli koha täitmisel selle aasta alguses. Nüüd on sellel ametikohal palk tõusnud 23%, kuni Eesti keskmise palgani. Selle mõju oli see, et piirkonnakonstaabel leiti. Mis puudutab töökorraldust, siis see on operatiivne küsimus, mille üle otsustab kohalik juht, politseitöö korraldaja. Mul ei ole informatsiooni mingi katseprojekti kohta, küll aga on selge, et politseitöö alus maakondades on riskipõhine lähenemine ehk riskide kindlaksmääramine. See, kuidas omavahel vahetatakse informatsiooni, kuhu kogunetakse ja millistel nõupidamistel jagatakse laiali tööülesandeid, on kohapealse otsustamise küsimus. Oluline on loomulikult tagada probleemide lahendamine. Ma arvan, et probleemi ei lahenda sellega, kui meil on konkreetses kohas üks inimene kaheksa tundi kohal, kuigi riskid on seal väiksemad kui näiteks mõnes teises paigas selles maakonnas. Ma arvan, et mobiilsus ja paindlikkus töö korraldamisel ning riskipõhine lähenemine on politseitöös tänapäevane põhimõte. See loomulikult ei tähenda, et probleem, millele te osutasite, ei ole tähtis. Vastupidi, ma hea meelega uurin lähemalt teie väidet, et kõik justkui algab ja lõpeb Haapsalus, et töökorraldus on väga Haapsalu-keskne. Selge on see, et Läänemaal on peale Haapsalu ka teisi kohti, kus on vaja turvalisus tagada.

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Teadaolevalt on Ida-Virumaa turvalisusprobleemide poolest Tallinna järel Eestis teisel kohal. Teame ka seda, et prefekti ametikoht on seal peaaegu pool aastat täitmata olnud. Kuidas sellega on, millal saab see kõrge ametipost täidetud, kas lähitulevikus?

Tänan küsimuse eest! Prefekti ametikoht on täidetud, seda täidab kohusetäitja. Te pidasite kindlasti silmas seda, et praegu ei ole nimetatud viieks aastaks ametisse alalist prefekti, küll aga peab korrigeerima seda väidet, nagu oleks prefekti ametikoht täitmata. Ei ole. Neid kohustusi täidab konkreetne isik, kes praegu täidab neid ülesandeid kohusetäitjana. Nagu ma olen ka siin saalis öelnud, ma pidasin oluliseks kuulata ära uue Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori seisukoht Ida prefekti ametisse nimetamise kohta. Ma arvan, et lähiajal Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor oma ettepaneku teeb ja siis me saame rääkida juba sellest, kes on viieks aastaks ametisse nimetatav prefekt. Ma arvan, et me liigume siin lähiajal edasi.

Suur tänu, härra siseminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Yana Toomilt justiitsminister Hanno Pevkurile. Palun!

Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab korteriühistute vaidlusi. Me teame, et meil on sisuliselt korteriühistu sundliikmesus, mis tähendab, et ühistus on väga erineva sissetuleku, maailmavaate ja pädevusega inimesed, mis tekitab tihtilugu kõikvõimalikke vaidlusi. Tegelikult on kohus ainus koht, kus saab tõsisemaid vaidlusi lahendada. Me aga teame, et kohtud on ülekoormatud. Küsisin seda ka uue Riigikohtu esimehe käest ja tema arvas, et oleks täiesti mõistlik tekitada korteriühistute vaidluste lahendamiseks mingisugune kohtuväline organ. Milline on teie seisukoht selles küsimuses?

Aitäh küsimuse eest! Esimeses järjekorras peaks ühistu kindlasti toimima. Korteriühistu toimimiseks on vaieldamatult vaja, et kõik ühistu liikmed omavahel mõistlikult läbi käiksid ja ka vajalikke otsuseid vastu võtaksid. Esimene eeldus peaks olema see, et korteriühistu liikmed valivad sellise juhatuse, kes ühistu liikmete soove arvestab. Tõsi, praktika näitab, et vaidlusi on olnud. Kui ühistu juhatus teadlikult varjab infot või keeldub ühistu liikmetele infot avaldamast, siis peab tõepoolest kohtusse pöörduma. Kohtus toimub see menetlus praegu hagimenetluse korras, mis tõesti nõuab aega. Me oleme ministeeriumis ette valmistanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu. Seal oleme pakkunud lihtsama lahendusena seda, et korteriühistu n-ö sisevaidlused, näiteks kui ühistu liige tahab ühistult midagi teada, võiksid toimuda hagita menetluses ehk avalduse alusel ja kohus ise küsiks korteriühistu juhatuselt andmeid. Küsimuse teine pool on laiem. Seda me saame korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu menetlemise käigus siin suures saalis ka arutada. Küsimus on selles, kas ja kui palju peavad korteriühistu liikmetele olema avatud korteriühistu majandusandmed, alates pangakontost ja lõpetades igapäevaste majandustoimingutega, kuni selleni välja, kes valitakse korteriühistu haldajaks või kuidas korraldatakse maja remonti jms.

Palun, kolleeg Yana Toom, esimene täpsustav küsimus!

Ma tänan, proua eesistuja! Härra minister, kas ma sain õigesti aru, et te ei toeta sellist ideed ja arvate, et see säte, mis on selles seaduseelnõus sees, lahendabki selle probleemi? Kas see tõesti selle probleemi lahendab ja teeb kaebuse menetlemise aja lühemaks? Praegu on olukord selline, et selleks ajaks, kui kohus oma otsuse langetab, on rong juba ammu läinud, kõik krediidid-laenud on peal, pabereid ei nähta jne. Ajaliselt see lihtsalt ei klapi reaalse elu vajadustega.

Aitäh! Ma hea meelega, jah, täpsustan, kuna eelmisele küsimusele vastates sai aeg otsa. Me oleme seaduseelnõusse kirjutanud lisasätte. Praegu ei ole korteriühistuseadusest võimalik välja lugeda, et korteriühistu juhatusel on kohustus anda korteriühistu liikmetele infot. Uude seadusesse saab selge sõnaga kirja, et korteriühistu liikmel on õigus saada korteriühistu tegevjuhtkonnalt infot. Me oleme saanud paljudelt korteriühistutelt ja ka korteriühistute liidult tagasisidet, et tihtipeale ühistu juhatus ütleb, et seaduses ei ole kirjas, et tuleb infot anda. Selle vastuolu me kõrvaldame ja kirjutame seadusesse, et korteriühistu liikmel on õigus ühistu juhatuse käest infot saada.
Mis puudutab seda, kas teha nende vaidluste lahendamiseks eraldi organ, siis ma olen siin natuke kõhklev. Eestis on olemas mõned kohtueelse menetluse organid, tuntuim on kindlasti töövaidluskomisjon, Tallinnas on olemas ka üürikomisjon. Aga me teame, et kui pooled ei ole töövaidluskomisjoni otsusega nõus, siis võivad nad edasi minna kohtusse ja kohtus on ikka kolm astet. Ma pigem kasutaksin neid võimalusi, mis oleksid kiiremad ja lihtsamad ega tekitaks juurde administratiivset koormust. Esiteks pean ma silmas võimalust anda korteriühistu liikmele selge sõnaga õigus saada ühistult infot ja teiseks on minu meelest õigustatud muuta hagimenetlus hagita menetluseks, sest hagita menetlus toimub kohtus kiiremini.

Palun, kolleeg Yana Toom, teine täpsustav küsimus!

Ma tänan, proua eesistuja! Härra minister! Mul on veidi isiklik küsimus. Kas mulle jäi õige mulje, et kohtuvälise organi loomise idee tuli teile üllatusena? Kas see seisukoht, mille te praegu välja ütlesite, on puhtalt teie isiklik arvamus, mida te ei ole veel kellegagi arutanud, või on see arutelu kuskil ministeeriumis ikkagi aset leidnud?

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu on väga pikalt ette valmistatud, aga selle menetluse käigus ei ole minu teada tulnud eraldi arutelu alla kohtueelse menetluse instantsi loomine. Küll on arutluse all olnud menetluse kiirendamine, see, kuidas oleks võimalik neid vaidlusi kiiremini lahendada ja kui avatud peaks olema korteriühistu oma liikmetele, sh majandusandmete avalikustamisel. Korteriühistuseadus lubab praegu korteriühistu juhatust ümber valida, kui juhatus on käitunud ühistu soovide vastaselt. Selles mõttes on korteriühistu liikmetel korteriomanikena ikkagi õigus ja võimalus öelda, kuidas nende arvates tuleks nende maja majandada, ning nõuda, et majandamine toimuks võimalikult läbipaistvalt.

Head kolleegid, nüüd on võimalik esitada kolm kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Deniss Boroditš!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Mis puudutab selle eelnõu arutelu ja kohtuvälist institutsiooni, siis mina Riigikogu korteriühistute toetusrühma liikmena mäletan, et seda arutati Justiitsministeeriumi inimestega juba aasta tagasi. Ma tegin selle ettepaneku, aga sellest ei saanud asja. See selleks. Vaidluste ärahoidmisel on ju suur osa ennetustegevusel. Minu teada on kõige suuremad mured vaidluste puhul majanduslikku laadi. Me kõik teame, et korteriühistu tegeleb majandustegevusega, tellib ehitustöid ja igasuguseid teenuseid. Põhimõtteliselt toimub see esimehe otsuste alusel. Seetõttu on oht, et inimeste ühist raha ei kasutata parimal viisil, ei tagata konkurentsi, ei arvestata reaalset turuhinda ega teenuse kvaliteeti. Kui avalikus sektoris on asi lahendatud riigihangete regulatsiooniga, siis korteriühistutel regulatsioon üldse puudub. Kas te ei arva, et teenuste tellimine võiks olla samamoodi reguleeritud ja nii saaks selles valdkonnas vaidlusi välistada?

Aitäh! Tulen tagasi oma päris esimese vastuse juurde. Korteriühistu liikmed on need, kes korteriühistu igapäevase toimimise eest otseselt vastutavad, andes volituse ühele juhatuse liikmele, kes korteriühistu majandustegevust iga päev korraldab. Neid liikmeid võib olla ka mitu. Esmase kontrolli õigus on loomulikult korteriomanikel, kes selle ühistu liikmed on. Kui vaadata kohtuvaidluste hulka, siis mulle küll tundub, et valdav osa Eesti korteriühistutest toimib kenasti ja seal probleeme ei ole. Nendes ühistutes, kus on probleeme, on need seotud pigem ühistu juhatuse käitumisega, sest ühistu liikmetele ei anta piisavalt informatsiooni ja tehakse võib-olla ebamõistlikke majandustehinguid, sh nendesamade hangete puhul, millele te viitasite. Minu soov on küll, et kui me korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu siin saalis ja ka komisjonides arutama hakkame, siis me veel kord kaaluksime väga tõsiselt neid võimalusi, arvestades kõikide fraktsioonide arusaamu sellest, kui avatuks korteriühistute puhul saab minna. Majandustegevus on ju liikunud elektrooniliste sidevahendite kaudu pankadesse. Pangasaladus on teine, n-ö tasakaalustav pool. Tekib küsimus, kas ja kui palju pangasaladusega seotud infot võib korteriühistule anda. Praegu on eelnõu seis selline, et pangasaladuse kaitse laieneb ka korteriühistu kontole.

Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Ma jätkan sedasama mõttekäiku ajaraamistiku poole pealt. Kas sa saad öelda, millal see seaduseelnõu võiks Riigikokku jõuda? Mis sinu hinnangul on praegu peale pangasaladuse veel teised probleemid, mis on selle seaduseelnõu natuke toppama pannud?

Aitäh! See eelnõu on praeguseks käinud läbi kolm kooskõlastusringi. Seda ei juhtu just väga paljude seaduseelnõudega. Selle eelnõuga pidime seda tegema, kuna vaidlusaluseid küsimusi oli palju ja ka põrkuvaid huvisid oli väga palju. Korteriomanikud, kinnisvara haldajad, pangad ja korteriühistute liit tervikuna on kõik esitanud oma ettepanekuid. Viimased kaks kõige suuremat teemat olidki pangasaladus ja korteriühistu nõudeõigus majandamiskulude võlgnevuse osas ehk see, kas korteriühistul peaks tekkima pandiõigus või mitte. Meil on praegu hüpoteegipidaja ehk pank eespool ja on vaidlusküsimus, kas korteriühistul tekib eelisõigus. Seda on pangaliidu, korteriühistute liidu ning kinnisvara haldajate ja hooldajate liiduga pikalt arutatud. Me oleme jõudnud sellesse staadiumisse, et eelnõu on n-ö lukus. Ministeerium tuleb sellega valitsusse loodetavasti enne jaanipäeva ja septembris saame selle parlamendile üle anda.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Viimane teema on Politsei- ja Piirivalveameti töötajate palgad. Küsimuse esitab kolleeg Lauri Laasi siseminister Ken-Marti Vaherile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Uus politseijuht Elmar Vaher on lubanud, et Ida-Virumaal saab politseinike põud leevendust. Ta plaanib selle piirkonna korrakaitsjate palka tõsta. Minu arvates on Elmar Vaheri mõte päris hea. Ma küsin teie kui ministri käest: kas kavatsete Elmar Vaherile appi minna ning ka oma panuse anda, et politseinike palk tõuseks? Kas kavatsete Ida-Virumaal politseinike palgaküsimuse lahendamiseks leida riigieelarvest lisaraha ning millal see toimuda võiks?

Tänan küsimuse eest! Politseinike palkadeks leiti lisaraha 2013. aasta eelarves, selle aasta algusest tõusis 85% politseiametnike palk. Kui rääkida statistikast, siis minu arvates on oluline, et seitse miljonit eurot on suunatud Politsei- ja Piirivalveametisse, et viia läbi palgareform ja tõsta palku. Nagu siin enne juttu oli, on kõigi piirkonnapolitseinike palk (piirkonnapolitseinikke on Eestis praegu 266) tõusnud 855 euroni ehk Eesti keskmise palgani ja see tähendab keskmist palgatõusu 14%. See puudutab kindlasti ka Ida-Virumaal töötavaid politseinikke. Ka kriminaalpolitseinike palk algab edaspidi Eesti keskmisest palgast, kõikide kriminaalpolitseinike palk sellel aastal tõusis. Patrullpolitseinike palk on keskmiselt, rõhutan sõna "keskmiselt", üle Eesti tõusnud 9,7%. Kui me räägime eraldi Ida-Virumaast, siis Ida-Virumaa tegevuskava täitmiseks, selleks et motiveerida politseinikke Ida-Virumaal töötama ja saaks sinna lisapatrulle saata, on selleks aastaks eraldatud 335 000 eurot. Mis puudutab mitmesuguseid toetusi ja lisatasusid, nagu näiteks eluasemehüvitis, regioonitasu, kõrgendatud riskitasu, siis need sammud on 2013. aastal astutud. Me loomulikult loodame, et järgmisel aastal see suundumus jätkub ja on võimalik inimeste motivatsiooni ka 2014. aastal parandada, aga see sõltub paljuski Riigikogu otsusest riigieelarve kinnitamisel.

Jätkame kohapeal registreeritud küsimustega. Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Mingil määral jätkan Ida-Virumaa teemaga, aga lähen konkreetsemaks. Ma küsin Narva piiripunkti piirivalvurite kohta. Nimelt on seal praeguse seisuga 94 ametikohast täitmata 15. Nii huvitav kui see ka ei ole, aga töötajad, kes lahkuvad Narva piiripunktist, ei lähe tööle mitte erasektorisse või näiteks välismaale, vaid teistesse prefektuuridesse. Neli inimest on läinud tööle Lõuna Prefektuuri, kolm Põhja Prefektuuri ja üks Ida Prefektuuri. Kas te arvate, et selline palgakonkurents ühe ameti sees on normaalne? Kuidas on võimalik sellises kriitilises olukorras täita riigi ülesandeid nii olulises kohas, nagu Eesti riigi jaoks on Narva piiripunkt?

Tänan küsimuse eest! Te esitasite oma küsimuses argumendi, et palgakonkurents on põhjus, miks inimesed lahkuvad. Te väidate, et töötajaid lihtsalt meelitatakse Narva piiripunktist teistesse prefektuuridesse üle. Mul ei ole selle aasta esimese kvartali kohta sellist andmestikku, millele te viitasite. Kui teie väidet kinnitavad faktid, siis ma kindlasti selle küsimusega tegelen. Te viitasite eelmisele aastale. Olukord on s.a 1. jaanuarist, nagu ma kirjeldasin, märkimisväärselt muutunud. Üle pika aja on Politsei- ja Piirivalveametis toimunud palgatõus. Kõige enam, muide, said sellest osa just piirivalvevaldkonnas töötavad isikud. Palk tõusis seal rohkem kui 92%-l töötajatest. Nagu ma mainisin, tervikuna said palgatõusu 85% politseiametnikest. Kõige rohkem tõusis palk madala palgaga ametikohtadel töötavatel isikutel ja isikutel, kes töötavad suurema riskiga ametikohtadel, nende hulgas on piirivalvepatrullis osalejad, piirkonnakonstaablid, kriminaalmenetlejad, patrullpolitseinikud. Ma arvan, et see on kindlasti mõjunud positiivselt ka sellele suundumusele, millele te viitasite. Personali voolavus Politsei- ja Piirivalveametis on üldiselt 4–5%, see ei ole muutunud. Ma eeldan, et sellel aastal, arvestades raha, mis suunatakse inimeste motiveerimiseks ja palgatõusuks, voolavus väheneb. Üldiselt on 4–5% organisatsioonis keskmine personali voolavus. Kriitiliseks peetakse seda, kui voolavus ületab 10%.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Aasta alguses esitasime teile arupärimise Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse kohta Ida-Virumaal. Me rääkisime sellest, et puudu on üle saja politseiniku. Nüüd on käes maikuu. Kas te võite öelda, kui palju töötajaid seal praegu puudu jääb?

Tänan küsimuse eest! Arvud on mul kenasti olemas, ma justkui nägin teie küsimust ette. Nii nagu ma vastasin teile ka mõni aeg tagasi, on võrreldes 2012. aasta märtsikuuga Ida Prefektuuris koosseis jäänud samaks. Praegu on seal ametis 770 politseiametnikku, neist 312 töötab korrakaitsepolitseinike ametikohtadel ja ülejäänud teenistujate ametikohtadel. Kindlasti on olemas juurde värbamise vajadus eelkõige Jõhvi ja Narva jaoskonna patrullteenistusse. Nagu ma teile ka märtsis vastasin, 2013. aastaks on eraldatud lisaressursse, selleks et inimesi juurde palgata. Paratamatult, kui on lahkujaid, siis on ka juurdetulijaid. Nagu ma kirjeldasin ka oma üle-eelmises vastuses, selleks aastaks on Ida-Virumaa tegevuskava täitmiseks täiendavalt ette nähtud ligikaudu 335 000 eurot, mis on mõeldud nii lisapatrullide rahastamiseks kui ka mitmesugusteks toetusteks, et motiveerida inimesi asuma Ida-Virumaal politseiniku auväärsel ametikohal tööle.

Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Aitäh, istungi juhataja! Hea minister! Küsin ühte ja sama tööd tegevate politseinike erinevate palkade kohta. Näiteks kui kriminaalpolitseinik teeb tööd Lõuna Prefektuuris, siis saab ta vähem palka kui samas mahus sama tööd tegev politseinik Põhja Prefektuuris. Kas on näha, et need palgavahed aja jooksul vähenevad, ja kunas te võite lubada, et need palgad on võrdsed?

Tänan küsimuse eest! Sissejuhatuseks räägin palgareformist, millest me oleme siin saalis küll juba rääkinud, aga ma siiski ütlen selle kohta kaks sõna. Palgareformi esimest etappi viiakse selle aasta jooksul läbi märkimisväärses mahus. Selle eesmärk ongi ühtlustada samadel ametikohtadel sama tööd tegevate isikute palgatase. Need erinevused on tulenenud peamiselt sellest, et kui PPA 2010. aasta alguses loodi, siis kandusid sinna üle erinevad palgasüsteemid piirivalveametist, politseiametist ning kodakondsus- ja migratsiooniametist. Palgad olid nendes asutustes olnud erinevad. Toona neid ei ühtlustatud ja nüüd me teeme selle ära. Mis puudutab kriminaalmenetlejaid, siis siin sõltub palk ikkagi ka sellest, kus inimene oma tööd teeb. Võtame kas või teie näite. Lõuna Prefektuuris on eraldi regioonitasu ette nähtud, nii nagu ka Ida-Virumaal, Ida Prefektuuris. Kindlasti tuleb võrrelda sarnaseid ametikohti, arvestada konkreetse inimese kogemust, inimest, kellega tegemist on, tema teenistusastet. Kui te viitate, et tegemist on täpselt samasuguste ametikohtadega, siis ma julgen erinevusena välja tuua regioonitasu. Ühtlustamine on oluline, kuid me peame arvestama töökoormust, mis Põhja Prefektuuri väga erinevates uurimistalitustes erineb kindlasti märgatavalt töökoormusest mõnes teises Eesti paigas. Aga üldine loogika on täiesti selge: palku ühtlustatakse sellel aastal suures mahus ja selle jaoks on eraldatud lisaressurss, seitse miljonit eurot, mille PPA sai oma personalieelarvesse 2013. aastal lisaks.

Suur tänu, härra siseminister! Lõpetan ka selle küsimuse käsitlemise.
Head kolleegid, me oleme kõik küsimused läbi arutanud. Kuigi on jäänud veel natuke aega, loen ma ikkagi infotunni lõppenuks. Tänan häid kolleege küsimuste esitamise eest! Lugupeetud peaminister ja valitsusliikmed, tänan küsimustele vastamise eest! Infotund on lõppenud.