Austatud Riigikogu! Austatud valitsusliikmed! Alustame 24. aprilli infotundi. Tänases infotunnis osalevad kaitseminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning sotsiaalminister Taavi Rõivas. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 30 Riigikogu liiget, puudub 71. Palun, Tarmo Leinatamm, protseduuriline küsimus!

Teil on pea kohal ilus sinine taevas. Kas see jääb nii õhtuni? Ülemine ekraan ei tööta.

Me tegeleme selle tehnilise küsimusega. Ma loodan, et te saate vaadata informatsiooni kahelt kõrvalolevalt ekraanilt ja ka oma puldilt.

Me läheme esimese küsimuse juurde. Esimene küsija on Riigikogu liige Inara Luigas, küsimus on kaitseminister Urmas Reinsalule peaministri ülesannetes ja selle teema on radarijaama ehitus riiklikule looduskaitsealale. Palun, Inara Luigas!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus ei ole tänasel päeval muidugi kõige põletavam, ma olen aga selle asjaga kursis ja tahan selle kohta küsida. Lugesin 11. aprilli LõunaLehest artiklit "Ei saa mitte vaiki olla ehk veel kord radarijaamast", kus üks kogukonna elanik on kenasti edasi andnud Pilkuse külakogukonna mõtteid. Kaitseministeerium kavatseb Otepääle Tõikamäele rajada radarijaama. Seda ehitist kavandatakse looduskaitsealale, kus seni on kehtinud aga üliranged piirangud. Inimesed peavad seal kooskõlastama näiteks katuse kalde, vundamendi kõrguse jne. Selline ehitustegevus läheb vastuollu kehtiva looduskaitse eeskirjaga ja Natura 2000 võrgustiku eesmärkidega. Palun argumenteerige, millistele analüüsidele tuginedes leiti, et just Tõikamäele radarijaama ehitamine on parim valik!

Aitäh, austatud küsija! Kõigepealt, see radarijaam on hästi vajalik meie riigikaitse seisukohalt. Meie riigi julgeoleku huvides peab Eestil olema õhuseirevõimekus. Selleks on rajatud õhuseireradar Kellaveresse, hiljuti avati radar Muhus ja Kaitseministeeriumil on plaanis rajada selline radar ka Tõikamäele. Eesti saab niimoodi õhuseirevõimekuse. Me võime öelda, et meil on siis ülevaade oma õhuruumist, me oleme võimelised seda pilti tootma. Õhuvägi tegi väga põhjaliku analüüsi. Valida oli ligi 20 objekti vahel. Lõuna-Eesti pinnasereljeefist tulenevalt on selge, et radar ei peaks paiknema mitte orus, vaid künka otsas. Põhiline kaalutluskriteerium oli loomulikult seotud sellega, et see rajatis oleks võimeline radaripilti tootma. Kaks teistest märkimisväärselt paremat kohta olid Kuutsemägi ja Tõikamägi. Teistel esinesid sellised puudused, mis ei taga soovitavat kvaliteeti ning pole alternatiividena täielikult kasutatavad või neid ei saa kasutada ilma ebamõistlike negatiivsete mõjudeta. Kaitsevägi välistas Kuutsemäe, kuna tegemist on peamiselt eraomandis oleva maaga, mida aktiivselt kasutatakse ja millel on suur tähtsus piirkonna turisminduses. Ma rõhutan, et nagu Tõikamägi asub ka Kuutsemägi Otepää looduspargis, kuid märkimisväärselt rohkem avatud maastikul. Sinna ehitamine oleks rohkem vastuolus looduspargi kaitse-eesmärgiga. Kahtlemata oli oluline põhjus, miks eelistada Tõikamäge, seegi, et julgeolekukaalutlustel tuleb meil toota radaripilti ka aladelt väljastpoolt meie piire ja Tõikamäe asukoht aitab seda eesmärki paremini saavutada.

Aitäh! Palun, Inara Luigas, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh vastuse eest! Aga ma lähen edasi ikkagi selle teemaga, et militaarne objekt rajatakse looduskaitsealale. Kõik need inimesed, kes on soetanud sinna kinnisvara ja kes seal elavad, teavad, et seal kehtivad kitsendused, inimesed on nendega ka arvestanud. Näiteks soovis üks põliselanik rajada oma kodu lähedale 25 meetri kõrguse tuulegeneraatori, aga vallavolikogu palus tal teha keskkonnamõjude uuringu ja sellest tulenevalt selle generaatori ehitamine välistati. Öeldi, et selline ehitis saastab esteetiliselt kogu looduskeskkonda. Rajatava radarijaama planeerimise protsessis ei pea Otepää Vallavalitsus aga keskkonnamõjude strateegilist hindamist üldse vajalikuks. Kas enne selliste riiklikult tähtsate ehitiste rajamist ei peaks tegema just põhjalikumaid analüüse ja mõjuhinnanguid, et vältida sealsete elanike ebavõrdset kohtlemist? Miks ei ole seda tehtud maakonnaplaneeringu abil?

Aitäh! Kindlasti on oluline, et oleks tehtud keskkonnamõjude igakülgne analüüs. Tõikamäe planeeringu kohta on Keskkonnaamet andnud oma selge seisukoha ja selle planeeringu kooskõlastanud. Aga see kooskõlastus ei läinud sugugi mitte lihtsalt. Kaitseministeerium ja Keskkonnaamet analüüsisid esitatud planeeringutaotlust ligi kaks aastat. Ma rõhutan, et just nimelt loodushoiu ja keskkonna huvides tehti olulisi muudatusi. Nimelt vähenes pingeliste läbirääkimiste käigus esialgu taotletud 15 hektari suurune riigikaitsemaa kolm korda, hooned on paigutatud võimalikult kompaktselt, et vähendada metsa raadamist, teed rajatakse kaarega, vaatesuuna eest varjatult, kasutades võimalikult palju olemasolevaid radu ja sihte, ning säilivad kolmanda kategooria liikide elupaigad ja tammik. Meeskonna elamu ja helikopteriplats koliti läbirääkimiste tulemusel looduspargist välja. Keskkonnaameti bioloogid tegid väga põhjaliku analüüsi. Nad kaardistasid Tõikamäel asuvad elupaigad ja väärtuslikud kooslused, vältimaks nende kahjustamist. Esimest korda kasutati looduspargis maaülikoolis väljatöötatud kolmemõõtmelist visualiseeringut ehk maastikuteatrit, et saada ülevaade, milline hakkab see rajatis looduses olema. Need hinnangud on tehtud. Mis puudutab strateegilist keskkonnamõju hinnangut, siis eelhinnangutest, mida tegid eksperdid, selgus, et objekt ei põhjusta olulist keskkonnamõju. Planeeringu käigus on tegevusi koondatud ning on saanud kinnitust asjaolu, et olulist mõju ei ilmne. Seetõttu asus Keskkonnaamet seisukohale, et seda tüüpi strateegilise keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik, vaid on olemas piisav informatsioon, mis lubab kujundada heaperemeheliku looduskaitselise seisukoha, et see rajatis ei lähe vastuollu nende looduskaitsepiirangutega, mis on nimetatud piirkonnas seatud.

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Paljude kohalike elanike arvates on keskkonnamõjude hindamine väga vajalik ja ma soovitan teil selle teemaga edasi tegelda. Aga võib teha järelduse, et kui riigil või ministeeriumil on mingit objekti vaja (ma ei ütle, et seda ei ole vaja), siis paljudel juhtudel riik kehtestab ennast tugevama õigusega ja saab selle, mida tal vaja on. Ma tõmbaksin siin paralleeli Võrumaal Haanja looduspargis asuva Tallikõsõ sihtkaitsevööndiga. Piiranguvöönd soovitakse seal muuta sihtkaitsevööndiks ja karmistada kogu majandustegevust selles paikkonnas. Tihtipeale jääbki kagueestlastele mulje, et kui riigil on midagi vaja, siis riik selle kehtestab, aga tehakse väga vähe mööndusi, kui kodanikul midagi vaja on. Kui peaminister tuleb puhkuselt tagasi, siis rääkige talle, et peaks rohkem rahva arvamust kuulama. Tehke teinekord inimestele mööndusi, sest rahvas ongi ju riik.

Aitäh! Ma tahan öelda, et rahva arvamust tuleb kuulata. Kaitseministeerium on korraldanud selles küsimuses kuus avalikku arutelu. Ma rõhutan, et otsuse detailplaneeringu kinnitamise kohta langetab kohalik kogukond omavalitsuse tasemel. Seetõttu on meile hästi oluline, et see otsus sünniks dialoogis. Kindlasti ei ole riik siin jõupositsioonil, vaid ta on detailplaneeringu taotleja, aga kahtlemata on see väga kaaluka avaliku huviga objekt, millel on väga spetsiifilised vajadused. Kuid ma veel kord rõhutan, et keskkonna- ega looduskaitsehuve ei ole kahjustatud, Keskkonnaamet on selle kohta oma hinnangu andnud. Mis puudutab tervisenõudeid, siis ka Terviseamet on andnud oma hinnangu, et probleeme ei ole. Selle rajatise puhul on tähtis, et me oleme koos vallavalitsusega välja töötanud heade kavatsuste kokkuleppe projekti. Sellest kokkuleppest võidaks ka kohalik kogukond. Ministeerium on valmis rekonstrueerima juurdepääsuteed radaripostile. Paratamatult on meil vaja paigutada ka uus keskpinge maakaabel, mis on samuti kohaliku kogukonna huvides. Vähetähtis ei ole seegi, et valda luuakse juurde vähemalt kümme töökohta.

Suur tänu! Läheme kohapeal registreeritud küsimuste juurde. Palun, Rein Randver!

Tänan, lugupeetud juhataja! Hea minister! Pilkuse küla kodanike pöördumist, kus on üle 40 allkirja, tuleb võtta väga tõsiselt, sest nad on mures oma elu ja selle keskkonna pärast, kus nad oma igapäevatoimetusi teevad. Mul on hea meel, et ka ministeerium on selle teemaga pidevalt tegelnud. Te rõhutasite siin mõningaid investeeringuid, mida tehakse seoses selle radarijaamaga. Muhus on minu teada tsiviil- ja militaarkoostöö vallas midagi tehtud, ka Nursipalus on midagi tehtud. Kas sinna teie loetellu, mille te küsimusele vastates esitasite, lisandub veel midagi tsiviil- ja militaarkoostöö kohta külarahva või Otepää valla heaks?

Aitäh! Ministeeriumi esindajad on seda heade kavatsuste kokkuleppe projekti koostanud koos valla esindajate ning Pilkuse külavanemaga. Kahtlemata tulenevad ministeeriumi ettepanekud investeeringute kohta ennekõike riigikaitselise objekti rajamise eesmärgist. Kuid me oleme selgelt väljendanud valmisolekut näidata oma head tahet ja koostöövaimu avalikest huvidest lähtuvate riigikaitseliste projektide puhul ning oleme valmis täiendavalt toetama seal, kus koostöös vallaga on võimalik kokku leppida. Me oleme kinnitanud ka seda, et kindlasti on meie huvides toetada kohaliku kogukonna, kohaliku külaseltsi tegevust.

Suur tänu! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Selge on see, et riigikaitseobjekte on vaja ja neid rajatakse sinna, kus need on riigikaitse seisukohalt kõige paremas kohas. Teisalt teame, et alati tuleb selliste objektide rajamine kohalikele elanikele nagu välk selgest taevast. Samal ajal teame, et meil on olemas pikaajalised kaitserajatiste plaanid. Kas neid asju ei saaks kokku viia, et välku selgest taevast ei tuleks? Rahvast võiks enne teavitada ja asi sujuks pehmemalt. Mida ja kuidas selles valdkonnas tehakse?

Aitäh! Kaitse pikaajaline planeerimine on paika pandud uue kümneaastase riigikaitse arengukavaga, mille valitsus kinnitas jaanuaris. Selle alldokument on investeeringute kava järgmiseks neljaks aastaks, mis võimaldab meil selgemaid vastuseid anda ja kohalike omavalitsustega läbirääkimisi pidada. Meie huvi on, et see oleks kõigile osapooltele arusaadav. Kuid ma tahan rõhutada, et see radarijaam ei ole unikaalne projekt. Kellaveres on täpselt samadele parameetritele vastav radar tegutsenud juba kümme aastat. Mõni nädal tagasi avati Muhu radar, mis rajati dialoogis kohaliku kogukonnaga. Ministeeriumi huvi on see, et inimesed saaksid asjast aru, küsimused saaksid vastused ja vastuseks inimeste võimalikele kõhklustele saaks anda ammendavaid seletusi. Vajaduse korral tuleb anda ka selged garantiid. Väiteid, mida esitab ministeerium ja esitavad teised riigiasutused ohutuse ja loodushoiu tagamise kohta, peab riik garanteerima, riigi sõna peab maksma. See on meie selge lähtekoht.

Aitäh! Palun, Kalvi Kõva!

Aitäh, istungi juhataja! Hea minister! Küsingi sellestsamast teie lausest lähtuvalt, et riigi sõna, ministeeriumi sõna peab maksma. Paraku oleme aegade jooksul võinud tõdeda, et tsiviil- ja militaarkoostöös ehk CIMIC-u puhul ei ole riigi sõna tihti maksnud. Riik on mitmelgi korral oma lubadustest taandunud ja see on tekitanud inimestes võib-olla trotsi ministeeriumi vastu, mitte küll Eesti kaitseväe, riigikaitse või meie riigi vastu. Kui me näeme, et oluliste riigikaitseobjektide rajamisele on väga suur rahva vastuseis või on inimestel väga palju küsimusi, kas me peaksime siis näiteks tsiviil- ja militaarkoostöö ehk CIMIC-u põhimõtteid muutma, võib-olla sinna oluliselt rohkem panustama? Kas on plaan muuta CIMIC-u strateegiat, teha seda teise nurga alt, nii et inimesed tahaksid edaspidi rohkem riigikaitseobjekte oma kodupiirkonda?

Aitäh! Mul oli Muhu vallavanemaga vestlus radarijaama rajamise üle. Ta väljendas küll head meelt, et Muhusse on loodud juurde töökohti ja on korda tehtud maanteed. Selle jaama tõttu ei olnud tekkinud mingeid probleeme. Ma arvan, et põhimõtteline lähtekoht on see, et ministeeriumil ja riigil on küll suured avalikud huvid, aga nii ministeerium kui ka riik on vaid üks planeeringu taotleja. Kindlasti langetab planeeringu kohta otsuse kohalik kogukond, vald. Meie huvi on, et see toimuks partnerluses, et mõlemad osapooled tajuksid, et sellest võidavad nii riigikaitselised ülesanded kui ka kohalik kogukond. Ma arvan, et meie algatust sõlmida heade kavatsuste kokkulepe, kus on sees garantiid, mida riik annab, kus on inimestele arusaadavalt sees, millised positiivsed muutused kohalikus elus aset leiavad, kui see rajatis püstitatakse, võib nimetada lisamõõtmeks sõjalise ja tsiviilkoostöö valdkonnas. Veel kord ütlen, et see on Eestile vajalik rajatis. See on ohutu. Kohalikku kogukonda luuakse juurde infrastruktuuri parendusi. Keskkonnaameti hinnangul on eksperdid need mõjud läbi kaalunud ning on selgunud, et see rajatis arvestab loodushoidu ja keskkonda. Kohalik kogukond langetab otsuse ja kohalikel inimestel on õigus oma tundeid väljendada. Need küsimused, mida kohalikud inimesed küsivad, peavad saama selge vastuse. Selle nimel ongi ministeerium, nagu ma viitasin, kuus avalikku arutelu korraldanud. Me oleme valmis avatud käsitlust jätkama.

Suur tänu! Lõpetan selle küsimuse arutelu.

Järgmisena esitab Kadri Simson sotsiaalminister Taavi Rõivasele küsimuse pensioni kohta. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud sotsiaalminister! Aprillis on igati loogiline küsida pensionide kohta, sest 1. aprillist kehtestatakse pensioniindeks. Meie vanaduspensionid on kolmel aastal – 2010, 2011 ja 2012 – kaotanud oma ostujõudu, pensionitõusu kas pole olnud või on see olnud väiksem kui hinnatõus. Ma tuginen Statistikaameti andmetele. Ka sellel aastal ei tõusnud pensionid nii palju, nagu indekseerimine oleks eeldanud: 7% asemel 5%. Kas Sotsiaalministeeriumil on mingi plaan või ajagraafik, kuidas taastada pensionide ostujõud 2010. aasta tasemel?

Aitäh! Tõepoolest, aprill on see kuu, kui kantseliitlikus keeles öeldes kehtestatakse pensioniindeks, aga ilusas eesti keeles öeldes pensionid tõusevad. Me võime täie kindlustundega öelda, et sel aastal kasvavad pensionid kiiremini kui elukallidus ning praeguste teadmiste ja kõikide prognooside järgi kasvavad need kiiremini ka järgnevatel aastatel. Pensionitõus ületab tänavu ja lähiaastatel tuntavalt elukalliduse kasvu. Kui me vaatame kaugemale minevikku, siis näeme, et näiteks kümne aasta taguse ajaga võrreldes on pensionid Eestis kasvanud kokku 2,65 korda. See on tagantjärele vaadates üsna lühike aeg. Täpselt kümme aastat tagasi sai minu kõrval istuvast Juhan Partsist peaminister. Me kõik mäletame seda, nagu see oleks olnud üsna hiljuti. See 2,65-kordne tõus on olnud märgatavalt suurem kui elukalliduse kasv võrreldaval perioodil. Aga me peame kindlasti seisma selle eest, et sel aastal ja tulevastel aastatel saaksid pensionid kasvada ja saaksid kasvada kiiremini kui elukallidus. Peamine, võib-olla isegi ainus võimalus selleks on see, et Eesti jätkab majanduskasvu soosiva poliitikaga, sest me teame, et ainus kestlik pensionikasvu allikas on majanduskasv.

Aitäh! Palun, Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma ei taha laskuda kümne aasta tagustesse meenutustesse. Ma arvan, et me kõik üllatuksime rõõmsalt – või siis mitte nii rõõmsalt – kümne aasta taguste kodukulude arvete vaatamisel. Aga sellel aastal on juhtunud selline asi, et märgatav osa pensionäridest, eriti need, kellel on kõrgem pension näiteks selle tõttu, et nad on olnud represseeritud, on avastanud ennast olukorras, kus nende pension läheb tulumaksu alla. Kas see olukord, kus pensionärid peavad oma pensionist maksma tulumaksu, tuli Sotsiaalministeeriumile üllatusena, sest tulumaksuvaba miinimumi ei ole tõstetud juba viis aastat? Kas on plaanis mingi muu, kiirem lahendus nendele pensionäridele, kes tulumaksu maksma peavad, või on ainukene variant see, et järgmisel aastal tõstetakse tulumaksuvaba miinimumi?

Aitäh! Eestis kehtib kaks erinevat tulumaksuvaba miinimumi määra. Üks määr on üldine, see kehtib kõigile ja on praegu 144 eurot. Lisaks sellele on kõikidel pensionäridel õigus saada täiendavat tulumaksuvabastust, mille suurus on 192 eurot. Need kaks summat kokku annavad 336 eurot, mis on paari euro võrra suurem keskmisest pensionist ka nüüd, pärast pensionitõusu. Seetõttu saame sel aastal öelda, et kõik need pensionärid, kes saavad keskmist pensioni või alla selle, ei maksa pensionilt tulumaksu. Pensionär hakkab tulumaksu maksma siis, kui tema pension ületab 336 eurot. See, kas ka järgmistel aastatel võiks vähemalt keskmine pension olla tulumaksuvaba, sõltub riigi võimalustest. Mulle väga meeldiks, kui see nii oleks. Me peame arvestama, et päris kõikide pensionide tulumaksuvabaks tegemist ei ole võimalik isegi mitte kaaluda, seda ainuüksi seetõttu, et meil on – mitte küll palju, aga siiski on – eripensione, mis ületavad n-ö tavavanaduspensioni mitmekordselt. Kui me kehtestaksime sedavõrd kõrge tulumaksuvaba miinimumi, siis see muutuks riigile võimatult koormavaks, võib nii öelda. Pensionäride täiendav tulumaksuvaba miinimum läheb sel aastal Eesti riigile maksma 126 miljonit eurot. Kui me soovime seda miinimumi tõsta, siis enne peame kindlasti kalkuleerima riigi rahalisi võimalusi.

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud sotsiaalminister! Kui me räägime keskmisest pensionist, siis tuleb meeles pidada, et aina enam süveneb pensionilõhe. On inimesi, kes pärast pensionile jäämist saavad päris korralikku pensioni, aga on ka neid, kes on taasiseseisvunud Eesti Vabariigis kogu aeg töötanud väga väikese palga eest, mis tähendab, et nende kolm tööaastat võrduvad vaid ühe pensioniaastaga. Kas on ka mingi plaan nende inimeste abistamiseks, kes lähevad vanaduspensionile ja avastavad, et nad hakkavad saama väga väikest pensioni?

Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et kuni 1990. aastateni (kaasa arvatud) arvestati sõltumata sissetulekust kõikide inimeste staaži ühtmoodi, see sissetulekukomponent on viimase 13 aasta teema. Nii et kõigil nendel, kes on juba pensionile jäänud või on lähiajal pensionile jäämas, tuleb suurem osa, kaks kolmandikku kuni 100% tööstaažist, n-ö vana valemi järgi, mis sissetulekut ei arvesta. Seda, miks 1990. aastate lõpus tehti sissetulekut arvestav valem, ma arvan, teame kõik siin päris hästi. Samas, selleks et pensionide ebavõrdsust oluliselt vähendada, on läbi nende aastate ja ka praegu suurendatud eelisjärjekorras pensioni baasosa, mis moodustab pensionist ligikaudu 40% ja mis kasvab kiiremini kui see osa, mis sõltub inimese tööstaažist ning sissetulekust. Seega kasvavad madalamad pensionid natukene kiiremini kui suhteliselt kõrgemad pensionid. See tagab selle, et pensionid on palju-palju võrdsemad, kui oli inimeste sissetulek siis, kui nad veel tööelus osalesid.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Austatud härra minister! Reaalpension on mitu aastat järjest langenud. See on olnud päris tõsine küsimus. Me oleme pensione tõstnud vähem, kui seaduse järgi oleksime võinud teha. Sel aastal, kui pensionid pidid tõusma 6,36%, tõusid need 5%, kui oleksid võinud tõusta 5,4%, siis tõusid 4%, kui pidid tõusma 14%, tõusid 5% ja ühel aastal olid pensionid üleüldse külmutatud. Sedamööda ongi reaalpension langenud. Eelmisel aastal oli langus suhteliselt väike, aga üle-eelmisel aastal ja sellele eelnevatel aastatel oli reaalpensioni langus üsna suur. Kas te ei arva, et praegu peaks pensione ikkagi rohkem tõstma, vähemalt nii palju, kui see seaduse järgi võimalik on? Hinnad tõusevad ja te näete, kuidas kodukulud aina kerivad üles ja üles. Nendel inimestel ei ole nii väga aega oodata.

Aitäh! Me tõstame pensione maksimaalses määras, mis on riigile jõukohane. Teie info, nagu me lähtuksime millestki muust kui kehtivast seadusest, ei vasta tõele. Täpselt nii, nagu seaduses on kirjas, pensionid Eestis ka kasvavad. Palju rohkem kui ühe ministri või üldse poliitikute heast tahtest sõltub Eesti inimeste pensioni suurus sellest, kui hästi läheb meie majandusel. Majanduskasv panustab otseselt pensionikasvu sotsiaalmaksu laekumise kasvu kaudu. Aga majanduskasvule lisaks on teisi tegureid, mis on kas otseselt või kaudselt majanduse käekäiguga seotud ja mis on aidanud Eestil viimastel aastatel ühena vähestest Euroopa riikidest sellisel määral pensione tõsta. Selline tegur on näiteks tööpuuduse väga kiire vähenemine. Võrreldes kahe ja poole aasta taguse ajaga on meil tööpuudus üle kahe korra vähenenud. Tänu sellele on meil rohkem inimesi, kes maksavad sotsiaalmaksu, ning pensionikassas on rohkem raha ja me saame maksta kõrgemaid pensione. Kõige selle jaoks on vaja, et riik ajaks järjekindlat poliitikat, mis soosib kasvu, mitte ei pidurdaks kasvu kõikvõimalike lisakoormiste või administratiivsete tõketega. Seetõttu on eriti just eakate inimeste huvides, aga loomulikult kogu ühiskonna huvides, et Eestis jätkuks poliitika, mis soosib majanduskasvu.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Tänan, proua eesistuja! Lugupeetud sotsiaalminister! Ka teenuste kättesaadavus, eriti hooldekoduteenuse kättesaadavus on pensioni suurusega seotud. Praegu ei ole Eestis ühtegi eakate hooldekodu, kus eakal inimesel oleks võimalik keskmise pensioni eest teenust osta, kas omavalitsusel või lastel tuleb juurde panustada. Te olete meedias öelnud, et hooldekodukohtade puudust ei ole, pigem on puudu maksujõulisusest. Samal põhjusel, just nimelt pensionide väiksuse tõttu, ei ole inimestel võimalik tihtipeale osta koduhooldusteenuseid. Omavalitsustel puudub kohustus ja sageli ka võimekus neid teenuseid tasuta pakkuda. Teie olete esitanud sellise idee nagu kinnisvarapension, aga kõigil pole ka kinnisvara. Eesti Vabariigis oleks võimalik eakana väärikalt elada ilmselt siis, kui valitsus võtaks teatud meetmeid ja astuks teatud samme. Kas te olete ministriks oleku ajal midagi planeerinud selles suunas, et põhiseadust täidetaks ja eakatel oleks võimalik väärikalt vananeda?

Aitäh! See teema on minu jaoks tuttav olnud üle seitsme aasta. Ma tean üsna täpselt, milline on olukord Eesti hooldekodudes. Ma tean, milline on seis järjekordadega ja milline on ühe või teise hooldekoduteenuse hind. Tõsi on see, et kui me vaatame Eestit tervikuna, siis probleemi justkui ei oleks, sest meil on üle 6500 hooldekodukoha ja teenusesaajaid on natuke üle 6000. Kui vaadata kogupilti, siis tundub, et on üle 500 vaba koha ja kõik on justkui hästi. Samas tasub jälgida ka seda, et on piirkondi, kus kohtade arv on piiratum või nõudlus suurem. Seetõttu ei saa üldistada, tehes järelduse, nagu järjekordi üldse ei oleks. Ma olen öelnud ka seda, et tegelik pudelikael on teenuse eest tasumine. Ööpäevaringne hoolekandeteenus on loomulikult kallis, see on mõistetav. Need hinnad varieeruvad väga palju, aga keskmine pension on Eestis läbi aastate katnud selle teenuse hinnast 60–62%. Millised on võimalused selle teenuse eest täiendavalt tasuda? Ma olen siin avalikuks aruteluks lahendusi pakkunud. Lisaks kinnisvarapensionile peame väga tõsiselt arutama, milline on selles küsimuses põlvkondade solidaarsus. Kui me tuleme infotunni teises pooles selle küsimuse juurde, siis saame sellest kindlasti detailsemalt rääkida.

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd!

Aitäh! Hea minister! Täna tuli uudis selle kohta, et Läti kavandab üle mitme aasta pensionitõusu. Nad teevad seda alles aasta teises pooles ja panevad selle sõltuvusse sellest, kuidas laekuvad maksud esimesel poolaastal. Kui palju praeguses kehva majandusolukorraga Euroopas üldse on neid riike, kes saavad pensione tõsta, nagu meie seda teeme?

Aitäh! See on väga hea küsimus. Pean tunnistama, et täpset riikide arvu ma peast öelda ei oska, aga neid riike ei ole ülemäära palju. Põhjus on väga lihtne. Kui Eesti sattus majanduskriisi, siis reageeris ta sellele kiiresti ja ka väljus kriisist väga kiiresti. Enamik teisi Euroopa riike on majanduslikus mõttes aga praeguseni sügavas stagnatsioonis või lausa majanduslanguses. Loomulikult piirab see nende võimalusi kasvatada nii pensione kui ka kõiki teisi avalikke kulutusi. Veelgi enam, neil on jätkuv surve avalikke kulutusi vähendada. Ka pensionide langetamine on teema, mis on paraku mitmes Euroopa riigis väga tõsiselt kõne all. Eesti on selleski mõttes unikaalne, et hoolimata väga suurest majanduslangusest ja sellest, et me tegime kärpeid peaaegu igas eluvaldkonnas, otsustasime jätta pensionid kärbetest puutumata, me otsustasime pensione mitte langetada. Indeks oli sel ajal negatiivne, surve ühiskonnas, võib öelda, oli mõlemapoolne. Oli ka väga suur surve, et pensione tuleks langetada, selleks et tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Valitsus otsustas toona pensione mitte kärpida ja väga õigesti tegi. Tänu sellele saame rääkida, et meil on sisuliselt igal aastal, nii kriisi ajal kui ka praegu, pensionid – vähemasti keskmine pension – kasvanud. Viimastel aastatel on kasvanud kõik pensionid. See on oluline. Ma arvan, et need otsused, mis tookord tehti, olid õiged. Mul on kahju, et mitte kõik Euroopa riigid ei saa arutada, kui mitu protsenti pensionid kasvavad, vaid nii mõnigi riik on sunnitud arutama seda, kui mitu protsenti tuleb pensione kärpida.

Aitäh! Lõpetame selle punkti arutelu.

Läheme järgmise küsimuse juurde. Karel Rüütli on esitanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile küsimuse taastuvenergeetika toetuste kohta. Palun, Karel Rüütli!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Eesti riik on seadnud endale eesmärgiks ja võtnud Euroopa Liidu ees kohustuseks vähendada keskkonna saastatust ja suurendada taastuvenergia osakaalu. Mitmes riiklikus arengukavas, näiteks looduskaitse arengukavas aastani 2020, energiamajanduse riiklikus arengukavas aastani 2020 ja Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030, on toodud välja vajadus taastuvenergiat edendada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi ametnike kinnitusel (see on eelmise nädala info) ei kavatse Eesti riik suunata Euroopa Liidu 2014.–2020. aasta struktuurivahenditest ehk eurorahast sentigi taastuvenergia mikro- ja pisitootmisseadmete (väiketuulikud, päikesepaneelid, päikesekollektorid jms) toetamiseks. Miks?

Aitäh! Kõigepealt on mul väga meeldiv teid informeerida, et eile õhtul saavutas valitsus põhimõttelised kokkulepped kolmes olulises küsimuses. Otsustati, milline on riigi eelarvestrateegia põhimõtteline raamistik kuni aastani 2017, saavutati ressursside jaotamise kokkulepe valdkondade vahel ja kiideti heaks Euroopa Liidu vahendite kasutamise põhimõtted kuni aastani 2020. Kõik see kokku annab võimaluse viia ellu valdkondlikes arengustrateegiates ettenähtu, arvestades reaalseid ressursse. Muu hulgas olid kõne all prognoosid kuni 2020. aastani, see, kuidas kasutada võimalikke süsihappegaasikvootide turult laekuvaid tulusid energia- ja kliimapoliitilistel eesmärkidel. Nende kokkulepete baasil saan täna öelda, et teie väide ei vasta tõele. Väikeste taastuvenergialahenduste eesmärk ei ole kindlasti saavutada taastuvenergia kasutamisega seotud üldist eesmärki, sest olgem ausad, nende lahenduste osakaal on liiga väike. Pigem on siin eesmärk paremini reguleerida energia lõpptarbimist. Need võimalused on Euroopa Liidu vahendite kasutamise kokkulepetes kindlasti olemas. Kortermajade renoveerimise programm jätkub, eraldi meede on ka taastuvenergia arendamiseks. Süsihappegaasikvootide tulude kasutamisel näeme võimalust ka n-ö väikeelamute mikrolahenduste jaoks, seda kõige varem aastal 2015. See sõltub väga palju Euroopa Liidus toimuvast arutelust süsihappegaasikvootide vähendamise teemal, mis teadupärast sai eelmisel nädalal Euroopa Parlamendis väikese tagasilöögi. Teisisõnu, vastus teie küsimusele on pigem jaatav, need võimalused on olemas.

Aitäh! Palun, Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Eratarbimise seisukohalt on oluline, et mikroelektrijaam võimaldab oma toodangu ulatuses fikseerida elektrienergia hinna pikaks ajaks ja selle kaudu mingil määral alandada kodukulusid. Riigi seisukohalt on oluline, et riigi toetusmeetmed mikrotootmisseadmetele võimaldavad kaasata ka eraisikute ja ettevõtjate vahendeid Eesti energiasektori jätkusuutlikumaks kujundamisse. Kas te oskate ütelda, millises mahus kavatseb valitsus tulevasel perioodil toetada eeskätt väikeenergiavõimsuste tootmist?

Aitäh! See sõltub tegelikult konkreetsetest kortermajade, väikeelamute või ka avaliku sektori hoonete investeeringuprojektidest. Kortermajade renoveerimise programm jätkub vähemalt mahus 102,4 miljonit eurot, mis tuleb Euroopa struktuurivahendite kasutamise uue perioodi vahenditest. Iga kortermaja renoveerimise hulka kuulub ka küttesüsteemi uuendamine, võimaluse korral võib hakata kas või lokaalselt elektrit tootma, kõik lähtub renoveerimisprojektist. Kui me räägime väikelahendustest – päikesepaneelidest, kollektoritest ja väikestest tuulikutest –, siis põhiküsimus on nende hind. Ma ütlen igaks juhuks, et kui me vaatame nende hinda või investeerimishinda, siis võrreldes suuremate tuulikutega, rääkimata konventsionaalsetest elektri- või soojatootmisseadmetest, on nende hind ühiku kohta 3–3,5 korda kõrgem. Kui ma vaatan seda projekti, mida me tegime paar aastat tagasi, siis pean veel kordama, et taastuvenergiaga seotud riiklike eesmärkide mõttes on siin tegemist marginaalse tegevusega. Kui selline väikelahendus sobib, siis see aitab reguleerida elektri tarbimist, aga mingisugust rahvamajanduslikku või laiaulatuslikku efekti sellel ei ole. Kuid ärge saage sellest jutust valesti aru! Kui need lahendused ühele või teisele hoonele sobivad, siis ma arvan, et neid tuleks kaaluda.

Aitäh! Palun, Karel Rüütli, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Investeerimishinnad aasta-aastalt langevad, tänu sellele, et seadmed arenevad, muutuvad säästlikumaks jne. Eeskätt on teie mainitud lahendused olulised just väiketarbijatele, kodumajapidamistele, kellel on nii võimalik alandada kodukulusid. Aga Eesti ettevõtjad on olnud äärmiselt nutikad ja innovaatilised. Eestis toodetakse päikesepaneele, väiketuulikuid, väikekoostootmisjaamu, mis kasutavad biomassi, võrguinvertereid jne. Mis te arvate, kuidas me suudaksime Eestis seda kõike innovaatiliselt edasi arendada, kui kogu sellesse valdkonda suhtutakse meil äärmiselt tagasihoidlikult ja skeptiliselt?

Ma ei ütleks nii. Meie innovatsiooni- või teadusprogrammide hulgas on energiatehnoloogia programm, mille raames on toetatud ka mitmeid selliseid pisikesi projekte. Kui me vaatame kompetentsikeskuste programmi, klastrite arendamise programmi ja valitsuse suunatavaid võimalikke vahendeid, siis on näha, et tegelikult ka möödunud perioodil oli kokkupuuteid väikeenergia katselahenduste või innovatiivsete lahenduste väljatöötamisega. Aga nendel puhkudel on keskne probleem ikkagi see, milline on nende potentsiaal, et oleks võimalik konkureerida turul teiste lahendustega, kusjuures mitte ainult Eesti turul, vaid globaalsel turul. See on kõige suurem probleem. Me teeme arengufondis avaliku võimu vahenditega riskikapitaliinvesteeringuid, meie portfellis on mitmeid projekte. Aga ma veel kord ütlen, et võti on selles, kas meil on piisavalt inimesi ja kapitali, juhul kui on olemas hea idee või juba valmis toode, et ka turul konkureerida.

Aitäh! Nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Palun, Tiit Tammsaar!

Tänan, proua juhataja! Härra minister! Rõõm on kuulda, et ikkagi püütakse midagi teha, küll kunagi tulevikus, aastal 2015. Maaelanikud on tihtipeale vanemad inimesed, võib-olla nad jõuavad selle ära oodata, võib-olla ei jõua. Aga ma soovin teada ikkagi konkreetsemalt. Tänini on juhtunud ainult see, et paar-kolm tuulikut on püsti pandud ja paar entusiasti on löönud endale paar paneeli katusele. Võib-olla saaks ikkagi teada, millised on need mahud? Te ütlesite, et korterelamud saavad üle 100 miljoni euro. Milline võiks olla eramute toetuse suurusjärk?

Ma võin rääkida mahtudest, et te teemat paremini hoomaksite. Muide, aasta 2015 ei ole enam sugugi mitte kaugel. Ma ei tea, kas te elate kümne aasta taguses ajas, mul tekkis lihtsalt niisugune assotsiatsioon. Katseprojektiga me investeerisime 1 miljon eurot taastuvenergia katselahendustesse. Mida me selle eest Eestis saime? 113 kilovati eest tuulikuid ja 165 kilovati eest päikesepaneele. Kui me taandame need ühiku hinnale, nagu ma eelnevalt rääkisin Karel Rüütli küsimusele vastates, selgub, et need on n-ö konventsionaalsest tootmisest või suurematest tuulikutest 3–3,5 korda kallimad. See on tegelikult see probleem. Kui need lahendused oleksid konkurentsivõimelised, siis, ma arvan, hakkaksid kõik majaomanikud ja korteriühistud neid kasutama. Me peame jätma omanikele õiguse teha soojuse või energia tarbimisel oma valikuid ja vaadata, mil määral on majanduslikult mõistlik see lokaalselt lahendada.

Aitäh! Palun, Rainer Vakra!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Teadupärast toimus esmaspäeval Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ees suur meeleavaldus, kus endine majandusminister lippude lehvides nõudis odavamat elektrit ja teie tagasiastumist. Siin saalis on demokraadid ja sotsiaaldemokraadid korduvalt esitanud eelnõu, mis on näinud ette, et taastuvenergia tasu võiks kompenseerida süsihappegaasikvootide müügist saadavast tulust. Ehk me oleme kaks korda ulatanud abikäe, et elektri lõplikku hinda tarbijale üle 10% soodsamaks teha. Kas te ei arva, et see meie idee vääriks ikkagi kaalumist, või on teil mingi muu kava? Või te lihtsalt loodate, et eelmine majandusminister koos lippude ja rahvaga väsib ning neil saab energia otsa?

Aitäh teile! Teie lahkel loal ei hakka ma neid kolmanda Reich'i stiilis üritusi kommenteerima, aga ma vastan sisuliselt. Me oleme vaadanud nii teie kui ka sotsiaaldemokraatide eelnõusid. Ma usun, et te vajate reaalset informatsiooni selle kohta, mis võimalusi ja milliseid võimalikke tulusid Euroopa süsihappegaasiturg Eesti riigile pakub. Ma usun ka, et te jälgite selle börsihinda – see on internetis kättesaadav – ja Euroopas toimuvaid debatte. Süsihappegaasi hind on langenud umbes 2,5 eurole tonni eest. Kui te vaatate veel Eesti käes olevaid kvoote, siis näete, et seda, millega tarbija praegu toetab n-ö puhast elektrit või puhtamat energiat, on suurusjärgu võrra rohkem. Isegi kui oleks mõistlik seda niimoodi korraldada, ei ole see rahaliselt võimalik. Taastuvenergia toetuste asjus vaatan ma ikkagi selle saali poole. Valitsuse eelnõu on siin, te olete teinud kõvasti tööd ja me väga loodame, et te võtate selle seaduse vastu. Me peame praegu Euroopa Komisjoniga konsultatsioone riigiabi loa üle. Ma tõesti loodan, et see leevendus on teostatav.

Aitäh! Palun, Indrek Saar!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kuigi mina olen natuke noorem mees kui Tiit, arvan ma siiski ka, et 2015. aasta võib osutuda päris kaugel olevaks, kui me räägime sellest, et praegu on alles 2013. aasta algus ja 2015. aastal – kui mitte juba varem – hakkavad selle eest, mis Eestis toimub, vastutama kindlasti juba uued erakonnad. Aga kui me räägime väiketootmisest, mitte energiasäästust, siis Euroopa Liit näeb ette, et seda tuleb arendada, iga riik Euroopa Liidus peaks seda tegema. Milliseid allikaid ja milliseid summasid te lähiaastatel selle jaoks ette näete?

Veel kord ütlen, et on avatud KredExi kümne miljoni euro suurune meede korterelamutele. Kui korteriühistu teeb oma maja rekonstrueerimise projekti, siis selle elementaarne osa on küttesüsteemi uus lahendus. Kas kasutada väikest tuulikut, panna katusele päikesepaneel või päikesekollektor, et teha sooja vett, see sõltub ju sellest lahendusest. Me toetame kortermajade renoveerimist, sõltuvalt saavutatavast energiasäästust, mis tähendab ka kodukulude alandamist, 35%, 25% või 15% ulatuses investeerimisprojektist. Ma ütlesin, et järgmisel aastal jätkub kortermajade renoveerimise toetamise programm ennenägematus mahus: Euroopa Liidu vahenditest on selleks ette nähtud üle 102 miljoni euro. Lisaks sellele räägime n-ö mikrolahendustest, mis peaksid olema mõeldud väikeelamutele. Selle jaoks on mõeldud kuni viis miljonit eurot. Me räägime ka võimalikust täiendavast taastuvenergia toetusest. Me räägime soojamajanduse toetamisest. Seda, et riik annab kuskilt kotist raha, öeldes, et minge ostke mingisugune päikesepaneel ja jalutage sellega mööda Tallinna vanalinna ringi, see valitsus ei kavatse teha. Teie n-ö unenäos olev järgmine valitsus kindlasti seda teeb, aga siis me oleme Eesti riigiga üsna kiiresti pankrotis ja pärast seda saab normaalne elu normaalse valitsusega jälle hakata edasi minema.

Aitäh! Võtame veel ühe kohapeal registreeritud küsimuse. Palun, Kaja Kallas!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Teie sõnavõtust jäi mulje, justkui oleks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kuidagi Riigikogus takerdunud. Ometi palusid teie enda ministeeriumi ametnikud meil teise lugemise katkestada, et saaks riigiabi loas Euroopa Komisjonilt selgust. Kuidas sellega on, kas oleme meie vääriti informeeritud või hoopis teie?

Mitte mingil juhul! Palun vabandust, kui kuidagi võis aru saada, et ma esinesin mingi etteheitega sellele saalile! See ei ole minu asi ja mul puudub selleks igasugune mandaat. Ma vaatan suure lugupidamisega selle saali poole. Ma võin rääkida oma subjektiivsetest ootustest. Kui valitsus tuli välja elektrituruseaduse eelnõuga, siis minu tagasihoidlik ootus oli, et see menetlus siin käib kiiremini. Aga ma täiesti respekteerin seda üsna keerulist arutelu. Me teame selle arutelu detaile ja ma respekteerin ka seda kokkulepet. Ma saan aru, et juristide soovitusel on sõlmitud kokkulepe, et enne kui me läheme selle eelnõuga kolmandale lugemisele, peame tihedaid konsultatsioone Euroopa Komisjoniga. Need konsultatsioonid käivad, me oleme mitu korda sel teemal küsimuste ja vastuste voorus rääkinud. Ma juhin tähelepanu – see ei ole etteheide, aga ma usun, et see kulub teile infoks ära –, et üks küsimus, mille komisjon on praegu esitanud mitteametlikus küsimuste voorus, on see, kas Riigikogu kavatseb teise lugemise jätkamisel eelnõu muuta ja kui ta seda kavatseb, miks me siis nende juures käime. See on selles mõttes meile uus olukord. Aga ma tõesti loodan, et need kokkulepped püsivad ja me saame lähikuul – ma ei julge öelda, et lähinädalatel, sest see on Euroopa Komisjoni otsustada, see on nende sõltumatu protsess – põhimõttelise vastuse, et pakutav skeem on aktsepteeritav. Siis on võimalik sellega edasi minna.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Me jõuame arutada veel ka neljandat küsimust. Palun, Marika Tuus-Laul, küsimus sotsiaalminister Taavi Rõivasele!

Aitäh! Minu küsimus käsitleb erivajadusega inimesi. Me teame, et aastas esitatakse Sotsiaalkindlustusametile umbes 65 000 taotlust puude saamiseks. Neid taotlusi on virnade viisi ja nende käsitlemine on ülimalt suur töö, selleks kulub tohutult töötunde ja tuhandeid eurosid kulub ka komisjoniliikmete palkadeks. Enamik inimesi taotleb puuet juba mitmendat korda, neljandat või viiendat korda, mõni on taotlenud rohkemgi. Miks ei võiks teie arvates näiteks seesama raviarst, kes raske puudega inimesele ravi määrab, ise hinnata, kas inimesel on erivajadus või mitte? Me säästaksime nii raha ja saaksime inimesi rohkem ravida. Miks ekspertarst, kes otsustab tegelikult paberite järgi, on parem raviarstist, kes inimesega ise kokku puutub?

Aitäh! Sellest, et me kavatseme puude määramisel bürokraatiat vähendada, oleme siin saalis hiljuti üsna palju rääkinud. Aga meil on selles vallas veel palju suuremad plaanid. Nimelt, nagu majandus- ja kommunikatsiooniminister juba ütles, eile pisut enne keskööd jõudsime kokkuleppele, kuidas jaotada Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendeid. Selle kokkuleppe tulemusena on meil võimalik astuda suur samm ka selles suunas, et aidata erivajadusega inimesi, kes soovivad olla tööelus aktiivsed, et nad ei tunneks ennast tööelust tõrjutuna. Selleks on meil plaanis hakata hindama mitte niivõrd inimese töövõimetust kui töövõimet. Me tahame vaadata, milline on see abivahend või teenus, mille abiga inimene – loomulikult eeldusel, et ta seda ise väga soovib – saaks olla ühiskonnas ja tööelus aktiivne ning töötegemises, aga ka mujal kaasa lüüa. Selleks on vaja väga suuri investeeringuid. Me oleme selleks Euroopa Liidu vahenditest väga suured summad ette näinud. Kui me selle ära teeme, siis ma arvan, et see vastab teie küsimusele palju enam kui konkreetselt puude määramise protsessiga seotu. See aitab lahendada nende inimeste probleeme.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma kardan, et võib-olla patsient hakkab seetõttu kaotama. Ma olen rääkinud sotsiaalhooldustöötajatega ja nad päris kardavad seda uut süsteemi. Aga vaatame. Kuid ikkagi on kõik need aastad tohutult raha raisatud. Patsientide esindusühingu nõustaja Iivi Kallaste on välja toonud, et on inimesi, kellel on sünnist saati mingi raske ajukahjustus, mingi kaasasündinud geenirike, elukestev seisund, aga nad peavad ikka iga kahe aasta tagant kuskil käima ja ennast näitama. Tohutu bürokraatia! Miks ei võiks me teha näiteks nagu Soomes, kus vanem läheb lapsega arsti juurde, arst määrab puudeastme ja suunab lapse nõustaja juurde, kes määrab ravi? Aga meil vorbitakse kümnete tuhandete viisi rehabilitatsiooniplaane, kusjuures ravima ei jõuta hakatagi, sest enne saab raha lihtsalt otsa. Miks?

Aitäh! Kui teil on selles vallas konkreetseid ettepanekuid, siis ma meeleldi nendega tutvuksin. Aga ma juhin teie tähelepanu siiski sellele, et kaugeltki mitte kõik puuded ei ole ajas muutumatud. Kindlasti on puudeid, mis kahjuks süvenevad, ja seetõttu vajab inimene kas teistsugust raviplaani või riigilt suuremat toetust, aga on ka neid puudeid, mis võivad kas osaliselt või täielikult kaduda. Ma ei hakkaks seda teemat selliselt lihtsustama, nagu teie oma küsimuses tegite, aga ma mõistan, et küsimuse esitamise aeg on piiratud. Kui teil on konkreetseid ettepanekuid, kuidas Eestis puude määramist paremini reguleerida, siis saatke need meile ja me arutleme nende üle.

Aitäh! Marika Tuus-Laul, teine küsimus. Hästi lühikese täpsustava küsimuse jõuame ära kuulata.

Ma küsin pisut teise külje pealt. Väga suur probleem on ka voodihaiget hooldavatel omastel. Tervishoiuekspert Peeter Mardna on pakkunud, et kodus hooldamist võiks rohkem toetada, võiks maksta 50% sellest summast, mis kulub haiglas sama teenuse osutamiseks, praegu on see määr umbes 10%. Me ehitame uusi hooldekodusid ja haiglaid, aga kui riik saaks kodus haiget abistavat inimest rohkem toetada, nii et selle töö eest arvestataks ka pensionistaaži, siis oleks olukord hoopis parem.

Aitäh! On tõsi, et me oleme ehitanud palju hooldushaiglaid ja vaja on ehitada ka hooldekodusid, eriti erihoolekandes. Ma neid kahte teemat ei vastandaks. Aga hoolekandes on meil väga suured plaanid. Me soovime omaste hoolduskoormust märgatavalt vähendada. See oli huvitav kokkusattumus, et samal nädalal, kui ma asusin tööle sotsiaalministrina, arutas Riigikogu omastehooldust riiklikult tähtsa küsimusena. Nende pisut enam kui nelja kuu jooksul me valmistasime ette ja eile vahetult enne keskööd leppisime kokku Euroopa Liidu vahendite jaotuse. Meil on võimalik panustada erihoolekande taristusse ja tagada, et omavalitsused saavad omakseid koduhoolduses senisest märksa enam aidata. Nad saavad pakkuda teenuseid, mis inimeste hoolduskoormust vähendavad, ja aidata neil inimestel osaleda tööhõives. Nagu öeldud, meil on selles vallas väga suured plaanid. Tänu kokkuleppele, mis me Euroopa Liidu vahendite jaotuses eile valitsuses saavutasime, on meil võimalik astuda omastehoolduses väga pikk samm edasi.

Suur tänu! Infotund on läbi. Suur tänu kõikidele valitsusliikmetele, kes vastamas olid!