Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister! Ma loodan, et ka ministrid saabuvad. Alustame infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 40 Riigikogu liiget, puudub 61.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning rahandusminister Jürgen Ligi. Kuna täna on meil registreeritud kümme küsimust, siis, head kolleegid, saan iga küsimuse puhul lubada ainult kaks kiirete näppude vooru küsimust.

Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Rannar Vassiljev, teie küsimus peaminister Andrus Ansipile!

Hea peaminister! Eelmise nädala infotunnis te mainisite, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori valimiseks korraldatud avaliku konkursi finaali jõudnud kolme kandidaadi hulgas on üks inimene, kes teie meelest väga hästi sobiks ametit juhtima. Samuti ütlesite, et ei nõustu väitega, et siseminister soovib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori isikut politiseerida. Vahepeal on vett merre voolanud, asjaolud täpsustunud. Kas te olete endiselt samal arvamusel?

Te omistasite mulle kaks väidet ja ma jään nende mõlema juurde praegugi. Kordan veel kord üle seaduses sätestatu. Siseminister nimetab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori kandidaadi nime ja valitsus nimetab peadirektori ametisse, kuulanud ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse ärakuulamine on minu jaoks sisulise kaaluga. Minu arusaamine parlamentaarsest riigist on selline, et siseministri nimetatud kandidaadi peab Riigikogu õiguskomisjon ilmtingimata heaks kiitma, ilma selle heakskiiduta ei saa. Ja kui valitsus ei arvestaks õiguskomisjoni arvamusega, siis minu meelest käituks ta parlamentaarse demokraatia põhiväärtusi mittearvestavalt. Kui õiguskomisjonist on heakskiit saadud – ükskord jõutakse kindlasti ka sellise kandidaadini, kelle õiguskomisjon heaks kiidab –, siis on saabunud sisulise arutelu aeg juba valitsusliikmetele. Küllap nemadki põhjalikult kaaluvad seda otsust, mille nad langetavad. Ma usun, et lõpptulemusena saab see olema hea otsus.

Palun, kolleeg Rannar Vassiljev, esimene täpsustav küsimus!

Kuidas te üldiselt olete rahul selle protsessiga, kuidas siseminister on püüdnud läbi suruda oma favoriiti, kellega kõigepealt õiguskomisjoni ja siis valitsuse ette tulla? Kas teistel oleks põhjust sellest analoogsete olukordade puhuks õppida või pigem on see näide, millest õppust võtta ei tasuks?

Oma hinnangu komisjoni töö avalikustamise kohta olen ma juba andnud. Kindlasti ei tohiks komisjoni töö olla selline, mis heidab ametikohale kandideerinud isikutele varju. Ja nagu ma eelmine kord infotunnis ütlesin, kordan ka praegu, et kõiki kolme kõne all olnud isikut mina pean headeks kandidaatideks. Ma usun, et nad kindlasti astuvad karjääriredelil tulevikus ülespoole, ma ei hindaks seda ühte komisjoni arvamust üle. Ma arvan, et see kindlasti ei pea tähendama nende isikute karjääri lõppu. Üldiselt aga muidugi need infolekked ei ole jätnud head muljet. Selles osas ei ole mul võrreldes möödunud infotunniga midagi uut lisada.

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Marika-Tuus Laul! Vabandust! Ma annan siiski  sõna Rannar Vassiljevile. Hea kolleeg, te teate, et teil on võimalus, palun pange näpud kiiremini tööle! Palun, kolleeg Rannar Vassiljev, teine täpsustav küsimus!

Ma üritasin vajutada, aga kahjuks see moodne ekraan ei reageerinud nii kiiresti mu näpuvajutusele. Tahan küsida järgmist. Te mainisite võimalikku halba varju, mis heideti nendele kolmele kandidaadile, kes jõudsid lõppvooru, aga kes siseministri usaldust ei pälvinud. Üks võimalik siseministri välja käidav kandidaat on Priit Kama. Mis te arvate, kuidas tema imagole kogu see protsess mõjunud on? Kas sellises valguses on siseministril üldse mõtet selle kandidaadiga valitsuse ette minna? See foon, mis avalikkuses on tekkinud, Priit Kama mitte kõige parem maine Politsei- ja Piirivalveametis paneb küsima, kas üldse ikka on võimalik sellist inimest peadirektori kandidaadiks esitada.

Ma ei tahaks sündmustest ette rutata. Seaduse järgi on ettepaneku tegemise õigus siseministril. Kuidas siseminister jõuab oma kandidaadini, kelle ta valitsusele esitab, see on tema otsustada. Kas ta kasutab konsultantide-ekspertide abi, räägib läbi lähimate kaastöötajatega või jõuab selle äratundmiseni ainuisikuliselt, seda seadus ei reguleeri. Praegu pole valitsusele esitatud ühegi kandidaadi nime ja ei ole seda esitatud ka Riigikogu õiguskomisjonile. Kordan, ma ei tahaks sündmustest ette rutata. Ma ei tahaks hakata andma hinnangut mõnele isikule, kellest võib saada kandidaat, aga kellest ei pruugi kandidaat saada.

Nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Austatud peaminister! Mul on hea meel, et ma suutsin õiguskomisjoni veenda, et ei saa esitada komisjonile seisukoha võtmiseks uut väidetavat kandidaati, kelle nimegi me ei tea. Komisjon pidi ära arvama ja küsima, kes see võiks üldse olla. Pealegi ei olnud fraktsioonidega läbi räägitud. Ja nii oligi, et meie, kaks Keskerakonna fraktsiooni liiget, olime selle vastu. Meiega tulid kenasti kaasa kolm reformierakondlast, üks sotsiaaldemokraat ja ka Kalle Laanet. Üks meie argument on, et kuna Priit Kama on IRL-i tegevliige, siis me looksime tema heakskiitmisega pretsedendi Eesti politseiorganisatsiooni politiseerimisest. Millisel seisukohal olete teie selles küsimuses? Kas on seda parteistumist vaja või on mingid muud põhjused, miks nii on otsustatud?

Spekulatsioonid Politsei- ja Piirivalveameti politiseerimise osas on kindlasti enneaegsed ja mitte väga kohased. Kui ka mõni isik, kes kuulub praegu mingisse erakonda, osutub nimetatuks ametisse, kus erakonda kuulumine pole lubatud või soositud või soovitatav, ei hakka ta kindlasti pärast ametisse asumist ametkonda politiseerima. Me peaksime hindama isikuid, nende võimet täita nendele pandud ülesandeid, mitte kahtlustama neid kohe kõiges kurjas, sh politiseerimise püüdlustes. Mina usun meie Politsei- ja Piirivalveameti tugevusse. Ma olen päris veendunud selles, et isegi kui kellelgi oleks selle ameti politiseerimise soov ja püüd olemas, siis seda ellu viia ei ole Eesti Vabariigis võimalik. Õnneks!

Palun, kolleeg Neeme Suur! Aga, härra peaminister, teil oli veel aega.

Aega oli, aga ma jätaksin õiguskomisjoni liikmete vahel klaarida, kes kellega kaasa läks, kas kolm liiget kahe liikmega või kaks liiget kolme liikmega või oli neid kaasaminejaid ja mahajääjaid veelgi.

Suur tänu! Nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Neeme Suur!

Lugupeetud peaminister! See konkurss, mis esialgu käima läks, oli ju päris normaalne. Konkursil algselt osalenud kandidaadid olid väga head kandidaadid: Tarmo Miilits, Erkki Koort ja Tõnu Hunt. On teil aimu, miks nendest ükski ei kvalifitseerunud?

See küsimus tuleks esitada hindamiskomisjonile. Küllap olid neil seal konkreetsed hindamiskriteeriumid ja võib oletada, et ju komisjoni meelest need kolm väärikat isikut nendele kõrgetele kriteeriumidele ei vastanud. Mina olen oma meelsust ja veendumust juba väljendanud. Minu meelest olid kõik kolm kandidaati väga tugevad kandidaadid. Nad saavad oma praeguste ülesannetega väga hästi hakkama ja minu meelest oleks võinud nende kolme kandidaadi hulgast tulevase Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori küll leida. Aga konkreetsed küsimused tuleks esitada hindamiskomisjoni liikmetele. Võib-olla on komisjoni hindamiskriteeriumidest aru antud ka siseministrile, sel juhul oleks kohane küsida ka siseministri käest. Minule see teada ei ole, miks üks, teine ega kolmas kandidaat valituks ei osutunud.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Lauri Laasilt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.

Lugupeetud proua juhataja! Austatud majandusminister! Täna me menetleme siin saalis elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis peaks vähendama tarbijate makstavat taastuvenergia tasu. Kahjuks ei ole ikkagi selge, kui palju vähendab see reaalselt inimeste elektriarveid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul vähendab uutel alustel kehtestatud taastuvenergia tasu elektrienergia lõpphinda perioodil 2013–2020 keskmiselt 4,5%. Kahjuks on see aga üsna udune perspektiiv, palju on lahtiseid otsi. Ma küsin otse: kui seaduseelnõu 318 võetakse vastu, kui palju siis väheneb järgmisel kuul inimeste elektriarve?

Elektrituruseaduse muutmise seadus on pikaajalise mõjuga. Me prognoosime, et võrreldes praegu kehtiva regulatsiooniga maksab tarbija aastaks 2020 vähem 300–350 miljonit eurot.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, esimene täpsustav küsimus!

Ma ütlen ilma keerutamata, et ma ei jäänud teie vastusega rahule. Aitan teid mõningate arvutustega. Kui taastuvenergia tasu väheneb 0,97 eurosendilt 0,8 eurosendile kilovatt-tunni kohta, siis see tähendab vähenemist 0,17 eurosenti kilovatt-tunni kohta. Kui me lisame siia käibemaksu, saame 0,2 eurosenti kilovatt-tunni kohta. Kui me korrutame selle keskmise pere elektriarvega, siis saame vähenemiseks 0,61 eurot kuus. Kas te olete minu arvutustega nõus, et ühe pere kohta väheneb elektriarve 0,61 eurot kuus?

Ma ei jõudnud ausalt öeldes seda arvutust jälgida, aga me peame arvestama, et elektrikulud moodustavad pere eelarvest sõltuvalt kütteviisist keskmiselt 3–4%. Nendes peredes, kes ei küta elektriga, ei ole elektriarved väga suured ja kui te tegelete ühe komponendi analüüsiga, siis see summa võib olla õige pisike. Sama võib öelda ka teie algatuse mõju kohta. Te olete siin saalis püüdnud saavutada elektriaktsiisi vähendamist, mille mõju oleks mikroskoopiline. Ometi te olete sellest suure küsimuse teinud.
Mis aga puutub menetluses olevasse eelnõusse, siis me peame arvestama, et selle kõige põhimõttelisem muudatus on see, et me seome taastuvenergia toetuse elektri turuhinnaga. Kui elektri turuhind tõuseb, siis taastuvenergia tasu hakkab selle võrra langema. Ma arvan, et seda seost on tegelikult raske prognoosida, me peame sellisel juhul oskama täpselt ette näha elektrituru arenguid seitsme aasta peale.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Teie püha üritus on takerdunud ja siin on selgunud, et nüüd tuleb minna Euroopa Liidust riigiabi luba küsima ja keegi ei oska öelda, kui kaua võib sellega aega minna. Kui seda keegi arvata oskab, siis vahest ainult teie. Ma küsingi, mis ajaks te prognoosite eelnõu 318 seadusena vastuvõtmist ja kodukulude vähendamist seeläbi.

Mina ei annaks selliseid hinnanguid oma kolleegide tööle. Ma saan aru, et Riigikogu tahab seda arutada. Muidugi soovin ma valitsusliikmena, et eelnõu saaks seaduseks märksa kiiremini, seda esiteks. Teiseks, mina soovitan Riigikogul see eelnõu seadusena vastu võtta. Siis saaks valitsus taotleda riigiabi luba. Ma tean, et majanduskomisjonis on teistsugune seisukoht: teha eelnõu teise lugemise järel vahepaus, et valitsus saaks taotleda riigiabi luba. Aga ma juhin tähelepanu, et me saame taotleda riigiabi luba ikkagi väga selgelt ja lõplikult fikseeritud taastuvenergia toetamise süsteemile. Kui asjad lähevad libedalt, siis luba võib tulla ka paari kuu jooksul. On selge, et loa taotlemine ei ole ainult valitsuse ja Euroopa Komisjoni asi, vaid seal on võimalik kaasa rääkida ka turuosalistel, anda teada oma põhjendatud seisukohti. Nad on ju ka siin Riigikogus käinud oma huvisid kaitsmas, mis on igati mõistetav. Mida me teha saame, on viia see eelnõu sellisesse faasi, et me saaksime riigiabi loa taotluse sisse anda. Meil ei ole mõtet seda teha, kui meil on toetuda vaid eelnõule, mida saal ei ole põhimõtteliselt heaks kiitnud.

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Lugupeetud minister! Kui te olete esinenud, olete alati rõhutanud, et praeguse valitsuse meede elektri hinna tõusu leevendamisel on vähekindlustatutele toimetulekutoetuse maksmine. Kuidas aga saavad taotleda toimetulekutoetust need väidetavalt 5000 inimest – kõik nendest ei ole küll toimetulekutoetuse võimalikud taotlejad –, kes ei ole Eesti Energia arvet tänaseni kätte saanud? Teadupärast jaanuari kuludokumente saab esitada omavalitsusse toimetuleku vormistamiseks iga kuu 20. päevani ehk jaanuari aeg kukkus 20. veebruaril. Märtsis enam jaanuari arveid arvesse ei võeta.

Ma soovitaksin nendel inimestel suhelda Eesti Energiaga.

Nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Kaia Iva!

Austatud minister! Mu küsimuse algpõhjus on võib-olla isegi pisut kohatu, kuna puudutab siin saalis töötavaid inimesi. Nimelt on esmaspäevastes vaba mikrofoni sõnavõttudes hakanud üha rohkem kõlama väiteid, millel, mulle tundub, ei ole sugugi tõepõhja all. Sellel esmaspäeval väitis üks lugupeetud opositsioonisaadik, et IRL lubas enne valimisi vähendada kütte-, vee- ja elektrikulu poole võrra. Minu jaoks oli see päris suur üllatus. Kas sina majandusministrina julged väita, et oled näinud mõnda bukletti või telereklaami, kus lubati neid hindu poole võrra alandada? Lisaks kõlas sellessamas kõnes väide, et võrgutasude kujunemise osas on seadus kuulutatud konfidentsiaalseks. Oskad sa seda kommenteerida?

Veel kord: mis puutub küttekuludesse, siis Eesti praktika näitab, et kui maja korralikult soojustada, on kortermajades – ma ei räägi praegu eramajadest, kuigi ka neis saab kõvasti kokku hoida – võimalik tarbida soojusenergiat kuni 50% vähem. Me teame, et maju on erinevaid, rekonstrueerimisprojektid on erinevad ja selles suhtes võivad tulemused varieeruda, aga umbes nii suur küttekulude kokkuhoid on. Üsna lihtne!
Mis puutub võrgutasudesse, millest on ka palju räägitud, siis veel kord: võrgutasude kujunemine tuleneb otseselt seadusest, paljud seaduse põhimõtted aga tulenevad Euroopa Liidu elektrituru direktiividest. Siin kõlas väide, et võiks teha vähem investeeringuid, sellisel juhul oleksid võrgutasud väiksemad. Me peame aga arvestama, et meil on vaja teha investeeringud, mis on minu meelest strateegilist laadi. Need on ühendused Soome: nii Estlink 1 kui Estlink 2. Me teame, et põhivõrgul lõpeb õige pea leping lätlastega reservvõimsuste kohta. Meil ei ole siis enam reservvõimsusi saadaval, aga meie kohustus on need tagada. Järelikult on mõistlik luua reservvõimsused Eestis.
Kõigi nende otsuste aluseks ei ole mingid ettevõttele pähe tulnud mõtted, vaid nende taga on Riigikogus konsensusega heaks kiidetud energiamajanduse arengukava. Need strateegilised investeeringud, mida mitmed Keskerakonna rahvasaadikud on siin kahtluse alla seadnud, on tegelikult Riigikogu enamuse otsus.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Kajar Lemberilt rahandusminister Jürgen Ligile. Palun!

Hea minister! Riigikontroll on teinud taas tänuväärset tööd. Tema järjekordse auditi teema oli riigihangete korraldamine riigi valitseva mõju all olevates äriühingutes ja sihtasutustes. Selle auditi peamisi järeldusi oli see, et mitmed riigile kuuluvad äriühingud ei pea ennast riigihangete seaduse mõistes hankijaks ja sellest tulenevalt arvavad, et nad ei pea midagi soetades järgima riigihangete seadust. Kuna kõik riigihangetega seonduv on koondunud Rahandusministeeriumisse, siis küsin, mis on teie kui ministri seisukoht. Kas te toetate Riigikontrolli või äriühingute tõlgendust?

Nagu ikka, Riigikontroll võib olla tänuväärse töö tegija küsija vaatevinklist. Meie jaoks siin mingit uudist ei ole. Probleemist oleme teadlikud ja nendime, et olukord on juriidiliselt hästi keeruline. Iga üksikjuhtumit tuleb lahata detailselt. Konkreetsetel juhtudel on arvamusi nii- ja teistpidi. Üheks näiteks toodi üks Tallinna haiglatest, ma ei mäleta, kumb kahest suurest see oli, kus tekkis vaidlus, kas ta peab hanke korraldama või mitte. Haigla kategooriliselt keeldus sellest, aga tuvastati, et kuna ta ei osale avatud konkurentsis, siis ta hankija seaduse mõistes ikkagi on. See oli kohtuvaidlus. Tihti sellised asjad lahenevadki kohtus, aga teinekord siiski õnnestub seda ära hoida.

Palun, kolleeg Kajar Lember, esimene täpsustav küsimus!

Alles mõni aasta tagasi tehti otsus, millega lõpetati Riigihangete Ameti tegevus ning ameti vastutusala ja ülesanded võttis üle Rahandusministeerium. Eesmärk oli luua kompetentne keskus, kus tegeldaks asjadega keskselt ja nii tõhustuks ka järelevalve. Nüüd on selge ka sellele auditile tuginedes, et hankijad ei ole rahul ministeeriumi nõustamisteenusega ei seaduse tõlgendamisel ega praktiliste küsimuste lahendamisel. Küsin sellest tulenevalt: kas teie hinnangul oli Riigihangete Ameti likvideerimine õige otsus? Kas ministeerium saab praeguse struktuuri juures selle valdkonna koordineerimisega hästi hakkama või on selles vallas mingid muudatused plaanis?

Lühike vastus on jah. See otsus oli väga õige ja sellealases tegevuses on toimunud kvalitatiivne muutus paremuse poole. Rahandusministeeriumi funktsioonid on laiemad, kui Riigihangete Ametil olid, ja tulemused on ka paremad. Julgen väita, et tagasiside nii nõustatavatelt, koolitatavatelt, hankijatelt kui ka pakkujatelt on olnud üldiselt positiivne. Kindlasti on see olnud mõõtmatult positiivsem kui Riigikontrolli kontrollitavate tagasiside Riigikontrollile. Tegu võib küll olla konfliktsema olukorraga, aga siiski. Selles vallas me läheme paremaks ja asjaomased arvud lubavad mul anda sellele valdkonnale hea hinnangu. Inimesed on professionaalsed, suhted on avatud, paraku on töömaht tohutu. Tegemist on ikkagi 9000 hankega aastas ja kõigini ei jõua, nii nagu Riigikontroll ka ei jõua kõigi kontrollitavateni.

Palun, kolleeg Kajar Lember, teine täpsustav küsimus!

Lõpetuseks küsin järgmist. Rahandusministeerium töötab minu teada välja uut terviklikku riigihangete seadust. Küsingi, millal see eelnõu avalikkuse ette jõuab ja millised võiksid olla seal sisalduvad võtmemuudatused.

Võtmemuudatused toetuvad direktiivi muudatustele. Ma neid praegu siin ei presenteeriks, sest eelnõu alles valmistatakse ette. Aga see eelnõu tuleb. Ei ole küll mõtet arvata, et selles valdkonnas saabub ajaloo lõpp. Nii kaua, kui see saal on siin uuemal ajal töötanud, on riigihangete teema kogu aeg üks tüliõun olnud. Tohutult palju on olnud inimesi, kes ütlevad, et see seadus on mäda ja praak ega kõlba kuhugi. Seda on muudetud nii- ja teistpidi, aga ikka on sama jutt olnud. Nüüd on lihtsam, sest praegu on direktiivid, mis jätavad riigisisesele seadusandlusele väga vähe ruumi. Aga mitte kunagi ei ole see seadus läbinisti halb olnud, kuigi me kogu aeg sellist kommentaari kuuleme. Reaalsus on see, et paljud hankijad teevad hankeid üliharva või kord elus ja arvavad siis, et süüdi on keegi teine, kui nad sellega hakkama ei saa. Reaalsus on ka see, et riigihanked on äärmiselt suurte majandushuvide põimumise koht ja vaidlustused on iseenesest elu loomulik osa, kui raha on mängus. Seda kajastab ka nende edetabel, kes palju vaidlevad: vaidlevad ikka need, kellel on suurem raha mängus.

Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimus kolleeg Karel Rüütlilt!

Lugupeetud minister! Tulenevalt värskest Riigikontrolli auditist on mul teile järgmine küsimus. Kas riigil on mingi plaan, mida võtta ette äriühingutega, kes arvavad, et nende tegevusel on ainult äriline iseloom ja nad ei pea seetõttu täitma riigihangete seaduse nõudeid? Põhjendus on, et nad ei tegutse avalikes huvides, nagu näiteks Eesti Loto, Teede Tehnokeskus jm. Riigikontroll on selles osas andnud rahandusministrile väga selged soovitused.

Need on ju teada reeglid. Ega siin ole vaja mingisugust generaalplaani. Iga üksik juhtum on vaja läbi analüüsida, hinnata, kas tegemist on avalikes huvides tegutseja või avatud konkurentsi tingimustes tegutsejaga. Ja kui teine pool ei nõustu, siis ta saab karistada. Karistatuid oli eelmisel aastal väärteomenetluse korras üheksa. Seal oli omavalitsustegelasi, aga ka teisi tegelasi.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Tarmo Tammelt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Mõni nädal tagasi oli Riigikogus arutusel maavanemate teema. Seal selgus, et seitse maavanemat kuulub IRL-i ridadesse, seitse Reformierakonna ridadesse ja Hiiumaa maavanem oli siis veel parteistumata. Te ütlesite Riigikogu ees, et te tunnetate, et see inimene peaks kuuluma Reformierakonda, sest ta kirjutab nagu Reformierakonna liige. Ja ennäe imet, ta võetigi Reformierakonda ja nüüd on kõik maavanemad parteistunud. Samas läks koalitsioonis tasakaal paigast ära: nüüd on kaheksa maavanemat Reformierakonnast ja seitse IRL-ist. Kas äkki sellest tulenevalt saidki nüüd valikuõiguse IRL-i esindajad ja PPA juht peab kuuluma IRL-i?

Paneb ohkama ja imestama, kuidas Riigikogu liige võib sellise mõttekäigu peale tulla. Konkreetne vastus on eitav. Kellelgi ei ole keelatud liituda mis tahes erakonnaga. Ma olen küll üllatunud ja imestunud, et väga paljud inimesed on liitunud Keskerakonnaga, aga ma austan nende valikut. Las nad siis olla. Aga ega ma seda valikut ei mõista.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, esimene täpsustav küsimus!

Lugupeetud peaminister! Ma küsin otse: kas tänasel päeval annab inimestele kuulumine võimuerakonda eelise, kui jutuks tuleb mõni ametikoht või investeering?

Ei anna see mitte mingisugust eelist, eriti just teie nimetatud ametikohal ei ole see mitte mingisugune eelis. Mis eelis saab olla erakondlik kuuluvus, kui ametiülesanded on seotud kohaliku omavalitsuse üksikaktide üle järelevalve teostamisega või planeeringute üle järelevalve teostamisega? Te olete ju ise olnud omavalitsuses tööl ja teate, missugused on maavanema võimalused mõjutada omavalitsuste tegevusi, milles seisnevad maavanema ülesanded üldse. Ja küllap te oskate ka iseseisvalt mõelda, kas mingisse erakonda kuulumine annab talle eeliseid või ei anna talle eeliseid. Te ju teate suurepäraselt, et need ajad, kui maavanemad jagasid riiklikke ressursse, on ammu ja pöördumatult möödas.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine täpsustav küsimus!

Lugupeetud peaminister! Selles asi ongi, et ma oskan ka oma peaga mõelda. Kui aasta lõpul lisati riigieelarvesse ootamatult 9,5 miljonit eurot nn katuserahaks, siis jagati see suures osas just IRL-i ja Reformierakonna juhitavate omavalitsuste vahel. Kuidas see oli siis n-ö võrdne jagamine?

Ma ei jaga teie hinnangut. Ma ei saa teie väidet sugugi kinnitada. Vastupidi, kunagi me analüüsisime näiteks Kyoto saasteühikute müügist saadud raha kasutamist teie viidatud aspektist lähtudes ja me ei täheldanud kuskil mingisuguse erakondliku mustri kasutamist. Üldiselt jagatakse kogu maksumaksja raha objektiivsete kriteeriumide alusel ja nii jääb see ilmselt ka tulevikus.

Palun nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust! Palun, kolleeg Priit Toobal!

Lugupeetud peaminister! Kõigepealt kommentaar selle kohta, et te ei saa aru inimestest, kes kuuluvad või astuvad Keskerakonda. Ent ka teie õde kuulub Keskerakonda ja kui te temast aru ei saa, on asi üsna keeruline. Aga minu küsimus on hoopis politiseerimise kohta. Viimasel ajal on IRL politiseerimisega üsna hoogu läinud: Priit Kamast tahetakse teha PPA juht, Margus Kurm on mõeldud Kaitsepolitseiameti juhiks ja järjest rohkem räägitakse sellest, et Mart Laarist peaks saama Eesti Panga Nõukogu esimees. Kas teie olete seda kuulnud? Kas see vastab tõele?

Jah, ma olen sellest kuulnud. Mina ei ole see inimene, kes Eesti Panga Nõukogu juhi kandidatuuri peaks esitama, aga ma hindan Mart Laari ja tema teeneid Eesti Vabariigi ees väga kõrgelt. Ja kui küsimus on minus isiklikult, siis mina toetaksin tema valimist sellesse ametisse.

Nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Rein Randver!

Austatud peaminister! Mõni päev tagasi lugesin lehest – küllap lugesite ka teie –, et Reformierakonna maavanemad kohtusid sotsiaalministriga ja arutasid kiirabi reformi. Ma eeldan, et see oli ametlik kohtumine ja seal langetati ka mingeid otsuseid. Küllap te jagate minu arusaama, et Eesti maavanemad on üks tervik ja nad kujundavad eluolu oma piirkonnas. Kas aga nüüd on oodata, et IRL-i kuuluvad maavanemad kohtuvad näiteks kodukulude vähendamise arutamiseks lugupeetud majandusministriga ja sellele järgnevad mitmesugused seisukohavõtud? Kuidas te sellist töövormi hindate? Kas see hakkabki Eestis niimoodi olema?

Eestis on ühinemisvabadus põhiseaduslik vabadus ja kõik inimesed võivad kohtuda, kellega iganes nad heaks arvavad. Ma küll ei kujuta ette, et ühe ministri kohtumine näiteks maavanematega võiks mingisuguseid siduvaid tagajärgi kaasa tuua. Õiguslikud tagajärjed on sellel, mida seadusandjad siin saalis otsustavad, ühel informatiivsel kohtumisel selliseid tagajärgi olla ei saa.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Jaan Õunapuult majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Kellelegi ei ole teadmata, et Estonian Air teenib igas kuus üle 2 miljoni euro kahjumit. Aastatel 2011 ja 2012 eraldas valitsus kokku 30 miljonit eurot ettevõtte uue strateegia elluviimiseks. Praegu teame, et see kava kukkus sisuliselt läbi. Eelmise aasta lõpus otsustas valitsus eraldada laenuna 8,3 miljonit eurot. Nüüd ootame Euroopa Komisjoni otsust riigiabi lubatavuse või mittelubatavuse kohta. Esialgse tähtajana kuulutati välja 22. veebruar. See tähtaeg on möödas. Härra minister, palun öelge, milline on tegelik asjade seis riigiabi loa taotlemisel täna, 27. veebruaril 2013. aastal! Kas nüüd on käes aeg, kus me võime minna sügavasse vastuollu Euroopa Liiduga?

Ei, kindlasti mitte! Praegune seis on selline, et valitsus on esitanud riigiabi loa taotluse, pidades silmas päästmisabi laenu summas 8,3 miljonit eurot. Valmistatakse ette restruktureerimisabi taotlus. Kui see on valmis, esitatakse see Euroopa Komisjonile. Tõenäoliselt on vaja ettevõtet ühel või teisel moel veel toetada, kuna me peame arvestama, et riigiabi taotluse menetlus on üsna pikk. Küsimus ei ole kuudes, see aeg võib olla pikem, aga ettevõte peab saama oma sisulise restruktureerimise plaani ellu viia. Sisuline restruktureerimine eeldab lisavahendeid kas laenu või põhikapitali näol. Neid otsuseid saab kommenteerida siis, kui need on tehtud.

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu, esimene täpsustav küsimus!

Julgen öelda, et avalikkusele on jäänud mulje, et vigu ei tunnistata, kriitikat ei taluta, ausatest vastustest põigeldakse kõrvale ja mis kõige hullem, keegi ei vastuta. Eelmine juhatuse esimees jalutas lõbusalt Soome lahe teisele kaldale, nõukogu liikmed lihtsalt vahetatakse välja, ja sinna asi jääbki. Peale streigiähvardust leiti lendurid ainsad suured süüdlased olevat – see jäi küll väga üheselt kõlama. Pean tõele au andes tunnistama, et praegune nõukogu esimees ja ka juhatuse esimees on oma tööga märksa paremini hakkama saanud. Härra Parts, te pidite esitama restruktureerimiskava juba eelmisel nädalal. Miks seda ei tehtud ja millal saab valitsus otsustada, kuidas Estonian Airiga edasi minna?

Ma kommenteeriks seda sissejuhatavat repliiki. Te ütlesite, et ausaid vastuseid ei anta. Ma andsin teie esimesele küsimusele täiesti ausa vastuse. Mis puutub restruktureerimiskavasse, siis võib öelda niimoodi, et sisulise restruktureerimise plaan on ettevõttel olemas. Selge see, et restruktureerimiskava, mis tuleb esitada Euroopa Komisjonile, peab olema märksa põhjalikum, sisaldama märksa mahukamat informatsiooni kui üks tavapärane ettevõtte restruktureerimiskava. Seda kava ettevõte praegu lihvibki, valmistab ette. See nõuab natukene aega. Arvestades, et too restruktureerimiskava on Euroopa Komisjoni otsuse aluseks, on meie huvides, et see oleks maksimaalse kvaliteediga. Ma ei näe siin mingit põhjust tormata. Nimetatud viide mingile kuupäevale – tõenäoliselt on üks või teine kuupäev välja pakutud ajakirjanduse vahendusel. Võin öelda, et ettevõttel on aega oma restruktureerimiskava koos riigiabi loa taotlusega hästi ette valmistada. Minu poolest võib see võtta nädalaid, aga see peab olema hästi tehtud. Sisuline restruktureerimine on käinud juba pool aastat. Niisugune restruktureerimine eeldab väga paljusid läbirääkimisi, kõnelusi ettevõtte partneritega, võlausaldajate ja kreeditoridega. Ka see töö käib. Aga kui te juba selle ettevõtte kohta küsisite, siis ma usun, et keskne küsimus pole mitte niivõrd valitsuses või üldse aktsionärides, vaid selles, kas ettevõte suudab pikemat aega jätkusuutlikult tegutseda. Ja see on paljuski ettevõtte kätes.

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu, teine täpsustav küsimus!

Mis puutub teie ausasse vastusesse, siis ma seda tegelikult oma eelmises küsimuses ei eitanud. Mina rääkisin, et avalikkusele on jäänud teatud mulje. Ma saan ka väga suurepäraselt aru, et lennunduses on keerulised ajad, eriti raske on Euroopa äärealadel paiknevatel väikestel firmadel. Seda enam peame kõik hoolega läbi mõtlema. Ma väga loodan, et pileti ostnud inimesed ei pea oma lennu pärast muretsema. Samas on firma tõmblemine lennukipargi soetamisel anekdoodiks saamas. Juhatuse praegune esimees on väga tabavalt öelnud, et Estonian Airis on palju ajaloolist pagasit, millest tuleb lahti saada. Härra minister, ilmselt teate, et vastavalt riigivaraseadusele on riigivara valitsejad kohustatud vara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Arvestades Estonian Airis toimunut, kas te saate Eesti rahvale kinnitada, et teie olete oma tegevuses nendest põhimõtetest kinni pidanud?

Ma usun küll! Ma usun seda tõesti. Aga mis puutub teie kommentaari lennukipargi kohta, siis ettevõtte äriline ülesanne alates 2007. aastast oli lennukipargi muutmine. Siis oli riik veel väikeaktsionär ja koos SAS-iga mindi välja teatud tüüpi lennukite peale. Ma arvan, et seal üks ettevõtte praeguste raskuste põhipõhjuseid peitubki. Me võime hukka mõista nii ettevõtte nõukogu kui juhatuse hilisemaid otsuseid, me võime neid kritiseerida ja seda ongi tehtud. Tõenäoliselt on kriitika suures osas õige, kuid need otsused on tehtud ikkagi eesmärgiga parandada ettevõtte konkurentsivõimet olukorras, kus tuleb teha ettevõtte suurusega võrreldes väga suuri kapitalimahutusi, sest lennukipark on muutusi vajanud. Loomulikult, ka mina üldkoosoleku esindajana küsin rohkelt küsimusi ja küsin takkajärgi targana, miks tehti üks või teine samm. Ent me peame arvestama, et see on ikkagi äriühing, ja sellest seisukohast võttes ei ole mul ka täna mingisugust põhjust öelda, et mis tahes juhatus on käitunud kuidagi halvasti. Mis on riigi huvi? Riigi huvi on loomulikult, et see ettevõte oleks hästi majandatud ja suudaks rahuldada Eesti vajadusi lennuühenduste osas – väga lihtne. See on meie huvi.

Palun nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust! Alustame kolleeg Rainer Vakrast.

Lugupeetud minister! Estonian Airile on riik andnud laenu 8,3 miljonit eurot ja seda punkti alusel, et tuleb arendada ettevõtlust või luua selleks tingimusi. Praegu küll pigem tundub, et selle rahaga lapitakse valedest strateegilistest otsustest ja nõrgast juhtimisest tingitud kahjumit. Kõnealuse laenu eelarverida on omandireformi reservfond ja laenu intressiks on määratud 15% aastas. Estonian Air on kohustatud kogu laenu tasuma hiljemalt 30. juuniks 2013. Siit on mul küsimus: miks on laen antud omandireformi reservfondist ja kas te olete kindel, et Estonian Air on võimeline selle raha 30. juuniks 2013 tagasi maksma?

See on omandireformi reservfondi üldiste eesmärkidega kooskõlas – vaadake selle reservfondi eesmärke, seda, miks need summad on valitsusele eraldatud. Seda esiteks. Teiseks on meie soov, et see laen saaks tagastatud. Kolmandaks, mis puutub tähtaega, siis mõneti see haakub härra Õunapuu küsimusega. Me peame tegema varasemaid otsuseid samamoodi kas täiendava laenukapitali või ka põhikapitali kasutamiseks, et toetada läbiviidavaid restruktureerimistegevusi. Ma usun, et valitsus arutab seda küsimust lähiajal. Kindlasti me peame arvestama, et Estonian Air teeb praegu läbi sellist protsessi, mille kohta oodatakse hulka uudiseid, ja võib-olla kõrvaltvaatajana, ettevõtte ärilisi andmeid teadmata on lihtne anda kõikvõimalikke väärtõlgendusi. Saan aga kinnitada nii ettevõtte kui ka valitsuse poolt, et loomulikult on meil väga selge huvi see ettevõte restruktureerida ning teha seda kooskõlas Euroopa lennundusturu reeglitega. Samas tuleb möönda, et need reeglid ei ole päris niisugused, mis arvestaksid Eesti väikese turu iseärasusi. Aga need reeglid kehtivad ja me peame selle protsessi läbi viima koostöös Euroopa Komisjoniga. Sellekohased pretsedendid on analoogses sektoris ja ka teistes sektorites olemas, nii et pole alust öelda, et see ei ole perspektiivne projekt. Võtmeküsimus aga on, et ettevõte peab suutma saavutada pikaajalise finantsilise jätkusuutlikkuse. Kas keegi saab siin saalis praegu püsti tõusta ja öelda, et mina tean, kuidas seda teha viie aasta perspektiivis, arvestades, mis toimub Euroopa lennundusturul? Ma usun, et sellist inimest ei ole. Aga ma arvan, et on siiski võimalik luua selline perspektiivplaan, mida võib pidada realistlikuks ja tõsiseltvõetavaks.

Nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Hea minister! See kõlab muidugi vägevalt – Estonian Airi lennupark. Minu teada on praegu ekspluatatsioonis neli Bombardieri ja kolm Embraerit, kui ma nüüd arvudes ei eksi, ega ma neid üle lugenud ei ole. Pluss on veel üks Boeing, mis seisab platsil ega kavatse kuskile sõita, sest Estonain Airi juhi Jan Palmeri sõnul on odavam maksta liisingut kui masinat lennus hoida. Kas nii suure lennukipargiga on ikka võimalik täita mingisuguseid ohutusnõudeid? Kas see ei ole reisijatele ohtlik?

Lennuohutusnõuded on iga lennuettevõtte jaoks teema, mille osas mitte mingisugust kompromissi ei tehta. Selleks on reeglid, selleks on järelevalve – nii ettevõttesisene kui ka riiklik järelevalve. Kinnitan teile: mul ei ole mingit infot, et me saaks ühel või teisel moel lennuohutuse küsimärgi alla panna. See ei saa tulla kõne allagi.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Ester Tuiksoolt rahandusminister Jürgen Ligile. Palun!

Lugupeetud proua juhataja! Austatud minister! Põllumajanduses kasutatava erimärgistatud kütuse aktsiis on vist viis korda kõrgem, kui Euroopa Liidus on nõutud. 2011. aasta mais te esinesite siin Riigikogus ja ütlesite, et õige pea, õigemini aastal 2012, on valmis erimärgistusega kütuse kasutamise uus süsteem. Siiamaani ei ole seda valmis saadud ja põllumajandusminister annab minu küsimustele põiklevaid vastuseid. Palun rääkige, kui kaugel selle süsteemi väljatöötamisega ollakse! Kas seal on plaanis aktsiisimäära muuta või ühendada kompenseerimine mingi teise süsteemiga? Millises suunas te liigute?

Põllumajandusministril pole põhjust põiklevaid vastuseid anda ja ma loodan, et ta ei anna ka. Sisuliselt on ta öelnud, et ei soovi seda süsteemi muuta. See on liiga keeruline. Seda on arutanud ka valitsuskabinet ja võtnud tema seisukoha teadmiseks. See oli tema haldusalas plaanitud reform. Mina isiklikult pean erimärgistatud kütust toetusviisina valeks, isegi ebaeetiliseks. Minu arvates tuleks kõigis valdkondades sellest loobuda. Ei tohi kedagi toetada vastavalt sellele, kui palju tal õnnestub kütta atmosfääri ja hävitada taastumatut ressurssi. See on minu jaoks põhimõtte küsimus. Ma tegeleksin selle teemaga edasi, aga mul on raske põllumajanduses detailidega kursis olla.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!

Tänan härra ministrit isikliku arvamuse eest! Seda te olete ka enne väljendanud. Paraku see süsteem on selline, seda ka teistes Euroopa Liidu riikides. Opositsioon on tahtnud teile aeg-ajalt appi tulla ja on välja pakkunud, kuidas erimärgistatud kütuse kasutamise süsteemi muuta. Ka sellel talvel raskendab erimärgistatud kütuse kasutamine masinates lumelükkamist, sest keegi ei soovi ju sihilikult seadust rikkuda. Kas te ei leia, et peaks siiski süsteemi muutma? Võib ju tulla veel erakordselt lumerikkaid päevi. Milline on teie arvamus?

Minu arvamus on, et opositsioon ei ole siin küll millegagi kaasa aidanud. Pigem on ta probleemi osatanud. Kõigi selliste maksuvabastuste vältimatu tagajärg on piirijuhtumid, mis näivad ebaõiglased ja tekitavad selliseid õrritavaid uusi ettepanekuid. Tõsist muret, et lumelükkamisega rikutakse aktsiisiseadust, iseenesest ei eksisteeri. Kui on maksuvabastus, siis tuleb piirijuhtumitel mõningate ebamugavustega alati arvestada. Maksuamet iseenesest ei kiusa selliste juhtumite puhul, aga maksumaksja peab seadust täitma, kui ta soodustust saada tahab.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!

Härra minister, kas ma sain õigesti aru, et erimärgistatud kütuse kasutamise süsteem kaob Eesti põllumeeste jaoks lähitulevikus ära?

Ütlesin, et see ei kao. Põllumajandusminister on teisel seisukohal. Ma olen ka kuulnud, et ta annab põiklevaid vastuseid, ja iseenesest see mind häirib. Ka viide minule häirib, sest see on tema valdkond. Meie seisukoht on ja valitsus on kokku leppinud, et see süsteem muutub, aga võivad olla tehnilised raskused. Mind ei ole veel veendud, et seda teha ei saa. Põllumeestega kohtudes olen kuulnud selget seisukohta, et nad sooviksid süsteemi muutmist. Ma ei ole selle valdkonna viimase asjade seisuga kursis, et teaksin, kust see tagasilöök tegelikult pärineb. Põllumehi ei tohiks toetada seda rohkem, mida rohkem nad masinaid kasutavad. Seda enam, et igasuguse soodustuse kasutamisel tekivad mitte ainult piirijuhtumid, vaid ka maksukadu teistes valdkondades. Inimene vaatab, kuidas saab odavamalt, see on loomulik. Ma ei süüdista üksikinimesi, aga sellel on oma statistiline tagajärg.

Ja nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Hea minister! Kuulda siin, et seda süsteemi ei soovitagi muuta ja et erimärgistatud kütuse kasutamine lõpetatakse ja tuleb mingi kvoodisüsteem, on üllatav. Kui me 2011. aastal siin saalis muutsime erimärgistatud kütuse seadust niimoodi, et võtsime metsaomanikud selle seaduse rakendusalast välja, sätestades, et metsaomanikud ei tohi metsatöötlemisel sinist kütust kasutada, siis me teadsime, et kohe-kohe muudetakse ka põllumeestele kehtivat süsteemi. Hästi paljud praegused maaomanikud – talumehed ja muud põllumehed – toimetavad nii metsas kui põllul ühe ja sama traktoriga ka ühel ja samal päeval. Hommikupoole tehakse põllutöid, õhtupoole metsatöid ja paakides kütuse vahetamine on väga tülikas. Mis te ütlete nendele inimestele, kes toimetavad põllul ja metsas ühe ja sama traktoriga?

Ma kordan neile: kui tahate soodustust saada, siis olge valmis ebamugavusteks. Aga süsteemi muutmise poolt hääletan mina kahe käega. Et see erisus metsanduses ja veel paaris valdkonnas tühistati, oli õige otsus. Praegu põllumajanduses tekkinud tõrge minule rõõmu ei valmista. Üheski valdkonnas ei tohiks fossiilse kütuse põletamise hulk olla toetussumma aluseks.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Hea minister! Aktsiiside osakaal riigieelarves on küllaltki suur: üle 400 miljoni euro. See on umbes 8% eelarvest. Täna arutab suur seltskond tehnikakõrgkoolis meie teede seisukorda ja sealt tuli selline sõnum, et riigieelarvest, kogunenud aktsiisisummast antakse teede remondiks liiga vähe raha. Kas te peate seda kriitikat õigeks ja arvate, et aktsiisisummast peaks teedeehitusele rohkem raha andma?

Aktsiisisumma oleks veel 70 miljoni võrra suurem, kui me suudaksime süsteemi tõesti korda teha ja fossiilset kütust ühtlaselt maksustada. Aga selle seltskonna aruteluga – mis koolis see nüüd oligi? – ma kursis ei ole. Ent kui keegi ütleb, et teedehooldusele ei anta seadusega ettenähtud summat, siis see ei ole tõsi. Kas antakse liiga palju või liiga vähe – see on alati väga subjektiivne hinnang. Kõik valdkonnad võivad ennast niimoodi eksponeerida. Mõne aasta eest käis meil kunagine Maanteeameti juht ja ma lihtsalt hämmastusin, kuidas ta kriisi alguses tõestas, milliseid standardeid on teede remondi osas võimalik ühiskonnale peale suruda. Kõike tehakse ikkagi võimete järgi, eksperdid ja rahandusinimesed hindavad, mis on võimalik. Teed ei ole meil nii põletav probleem, et sinna peaks hiigelressursid suunama. Teed on väga kulukas valdkond ja tihti on seal probleem pigem raha otstarbeka kasutamisega. Mul on hea meel kuulda, et uus Maanteeameti juht on selles mõttes võtnud uue hoiaku, et rõhub megaprojektide asemel optimaalsusele.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Head kolleegid, meie infotunni aeg hakkab lõppema. Suur tänu Riigikogu liikmetele küsimuste esitamise eest! Suur tänu peaministrile ja teistele valitsusliikmetele vastamise eest! Infotund on läbi.