Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu viienda töönädala teisipäevast istungit. On võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üheksa Riigikogu liikme nimel üle arupärimise siseminister Ken-Marti Vaherile. Teemaks on illegaalid. 3. veebruaril võeti kinni korraga 26 illegaalselt Eesti territooriumile tulnud inimest. See fakt tegi selle teema üsna huvitavaks meie kõigi jaoks. Tahaks teada, milline on selle protsessi dünaamika ja kui palju see Eesti riigile maksma läheb. Ja on veel mõned muudki küsimused. Aitäh!

Aitäh! Palun, Rait Maruste!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 19 ning korruptsioonivastase seaduse §-dele 9 ja 22 esitab Riigikogu põhiseaduskomisjon menetlusse Riigikogu otsuse eelnõu, millega nähakse ette moodustada korruptsioonivastasest seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks korruptsioonivastane erikomisjon. Kuna vana korruptsioonivastane seadus on alates 1. aprillist 2013 kehtetu ning uues korruptsioonivastases seaduses luuakse erikomisjoni tegutsemiseks uus õiguslik alus, tuleb Riigikogul vastu võtta ka uus erikomisjoni moodustamise otsus. Pärast selle otsuse vastuvõtmist tuleb komisjon uuesti moodustada ning valida selle esimees ja aseesimees. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Riigikogu juhatus otsustab selle menetlusse võtmise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Samuti olen vastu võtnud ühe arupärimise. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamatult.
Nüüd teadete juurde. Kolmapäeval, 20. veebruaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja sotsiaalminister Taavi Rõivas. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise siseminister Ken-Marti Vaherile ning tagastanud arupärimise nr 289 selle esitajatele.
Nüüd, head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.
Täpsustame tänast päevakorda. Päevakorrapunktis nr 1, milleks on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 371 esimene lugemine, teeb ettekande rahanduskomisjoni aseesimees Rannar Vassiljev.
Juhataja vaheaeg 30 sekundit.
V a h e a e g

Juhataja pikendab vaheaega veel ühe minuti võrra.
V a h e a e g

Head kolleegid, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Kuna on tuvastatud arutelu võimatus, siis lükkub see päevakorrapunkt järgmisesse nädalasse.

Alustame põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu 304 teist lugemist. Ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Kajar Lemberi!

Tere! Alustame täna sellise eelnõu nagu erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Vaataks natuke ka ajalukku, kuna eelnõu pealkiri on hästi palju emotsioone tekitanud. Praegu on meil laual selle eelnõu n-ö esimene osa, mille eesmärk on korrastada erakondade rahastamisega seotud aruandluse tehnilist normistikku, mis oleks aluseks erakondade ühtsete ja selgete aruannete esitamisele. Raamatupidamisterminid ja -põhimõtted viiakse kooskõlla üldise finantsarvestusliku terminoloogiaga ja sätestatakse ühtne veebipõhine aruandluse vorm.
Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu esmakordselt 15. jaanuaril ja sai tehtud ettepanek, et teine lugemine toimuks saalis täna. Komisjoni arutelus kerkis lisaküsimusena üles, kas veebipõhine vorm ikka saab valmis 1. aprilliks, mis peaks olema seaduse jõustumise päev. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esindaja andis meile kinnituse, et praegu seda süsteemi küll veel luuakse, kuid tähtajaks saab see valmis. Loodame, et see tõesti rakendub.
Komisjon tegi järgmised otsused: saata eelnõu päevakorda tänaseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 28. veebruariks. Neljas otsus oli teha ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Kõik need olid konsensuslikud otsused.

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Kajar Lember! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu muutmiseks ettepanekuid ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on riigikaitsekomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO alalise merejõudude grupi koosseisus" eelnõu 377 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Ülo Tuliku!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon esitas tänavu 11. veebruaril Riigikogu menetlusse arutluse all oleva Riigikogu otsuse eelnõu. Riigikaitsekomisjoni kui eelnõu esitaja esindajaks ja ettekandjaks määrati siinkõneleja vastavalt komisjoni sama kuupäeva istungi otsusele.
Eelnõu kohaselt teenivad Eesti kaitseväelased NATO alalise merejõudude grupi SNMG1 koosseisus Saksamaa sõjalaevadel. Sellekohane kokkulepe saavutati Saksamaaga selle aasta veebruari teisel nädalal. Saksamaa kaitseväe juhataja kindral Volker Wieker külastas Eestit tänavu 5. ja 6. veebruaril. Kuna kõnealune NATO alaline merejõudude grupp alustab seniste kavade kohaselt missiooni just selle kuu lõpus, siis tuli käesolev otsuse eelnõu esitada Riigikogu menetlusse esimesel võimalusel ja riigikaitsekomisjon kavandab eelnõu teist lugemist järgmisel nädalal.
Lähemalt otsuse eelnõust. NATO alalised merejõudude grupid SNMG1 ja SNMG2 on NATO eri liikmesriikide sõjalaevadest ja nendest liigendatud võimetest koosnevad multifunktsionaalsed mereüksused, mille eesmärk on osaleda mitmesugustel mereõppustel, kriisiohjes ning toetada ja esindada NATO allianssi sõjalistes konfliktides. Mõlemat üksust kasutatakse mitmeti ka NATO-st väljapoole suunatud programmide edendamiseks. Näiteks võib tuua NATO partnerriikidega suhete edendamise ning NATO 2004. aasta Istanbuli tippkohtumisega aktiveeritud koostööprogrammid "Vahemere dialoog" ja "Istanbuli koostööalgatus". Mõlemat üksust kaasatakse vastavalt vajadusele ka NATO piraatlusevastasel operatsioonil India ookeani lääneosas ja terrorismivastasel operatsioonil Vahemeres.
Seega täidab Eesti eelnõu kohaselt oma NATO liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi. SNMG1 koosseisu määratavate kaitseväelaste operatsioonieelsed ja -aegsed kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala 2013. aasta eelarvest välismissioonidele mõeldud summadest. Kulud kokku on umbes 166 000 eurot, mille moodustavad personalikulud, majanduskulud ja varustuse hankimise kulud.
Arutluse all oleva eelnõuga oli seotud ka riigikaitsekomisjoni 12. veebruari istung, kus komisjon sai Kaitseväe Peastaabi ülemalt kolonel Peeter Hoppelt ja teistelt kaitseväe ohvitseridelt ülevaate meie kaitseväe osalusega rahvusvaheliste missioonide piirkondades toimuvast, sh ülevaate kaitseväe valmisolekust eelnõus nimetatud missioonist osa võtta.
Pärast eelnõu Riigikogu menetlusse võtmist ja riigikaitsekomisjoni määramist juhtivkomisjoniks arutas riigikaitsekomisjon eelnõu veel oma 14. veebruari istungil. Ka Vabariigi Valitsus arutas otsuse eelnõu oma 14. veebruari istungil ja otsustas seda toetada. Riigikaitsekomisjon otsustas 14. veebruari istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 19. veebruari istungi päevakorda, teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ning paluda Riigikogu esimehel muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata s.a 21. veebruar kell 10.30. Tänan!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 377 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 377 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 21. veebruari kell 10.30.

Kolmas päevakorrapunkt on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 370 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Kaia Iva!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu otsuse eelnõu 370 esitamine on tingitud sellest, et meie hea kolleeg Erki Nool astub tagasi korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni liikme kohalt. Seetõttu on meie fraktsiooni ettepanek määrata selle komisjoni koosseisu meie fraktsiooni liige Liisa-Ly Pakosta. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Auväärt Riigikogu! Lugupeetud istungi juhataja! Ka põhiseaduskomisjon vaatas praegu arutusel oleva eelnõu läbi, me tegime seda oma 11. veebruari istungil kolmanda päevakorrapunktina. Otsustasime konsensusega, et saadame selle eelnõu Riigikogu tänase istungi päevakorda ja teeme teile, head kolleegid, ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg selle eelnõu puhul, mis käsitleb korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni liikme Erki Noole asemele meie hea kolleegi Liisa-Ly Pakosta määramist, võiks olla selle aasta 21. veebruari tööpäeva lõpp. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Palun, Imre Sooäär!

Kas mingeid küsimusi ka selle eelnõuga seoses komisjonis arutati?

Jah, nii palju oli jutuks, et kuna hea kolleeg Erki Nool on saanud täiendavaid tööülesandeid keskkonnakomisjoni juhtimise näol, siis see oligi põhjus, miks tema asemele astub Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 370 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 370 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 21. veebruari kell 17.15.

Neljas päevakorrapunkt on kultuurikomisjoni algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 343 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Paul-Eerik Rummo!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Mul on au teile tutvustada kultuurikomisjoni algatatud eelnõu erakooliseaduse muutmiseks. Kultuurikomisjon on selle eelnõu ettevalmistamisega täitnud ülesande, mis Riigikogu juhatus pani talle pärast Riigikogu möödunud aasta 13. detsembri otsust, millega õiguskantsleri sellesisuline ettepanek tunnistati kohaseks ja Riigikogu pidi asuma seda ettepanekut ellu viima. Ettepanek seisnes selles, et erakooliseaduse üks säte – § 15 lõige 1 – tuleb viia kooskõlla põhiseadusega. Õiguskantsler nimelt tuvastas, et see säte ei ole põhiseadusega kooskõlas. Riigikogu nõustus õiguskantsleri hinnanguga ja asus seda lõiget muutma.
Küsimuse sisu, nagu te mäletate õiguskantsleri siin tehtud ettekandest, on selles, et ka juhul, kui kohalik omavalitsus või mis tahes avaliku võimu teostaja loob eraõigusliku struktuuri, peab see eraõiguslik struktuur, näiteks sihtasutus, eeskätt täitma avalik-õiguslikke ülesandeid. Selle abil, et luuakse mingi eraõiguslik struktuur, ei tohi olla võimalik tekitada olukorda, kus hakatakse järgima eraõiguslikke või eraeesmärke. Avalik võim peab igal juhul juriidilisest vormist olenemata seisma hea avalike eesmärkide järgimise eest.
Sellest lähtudes koostas kultuurikomisjon eelnõu erakooliseaduse muutmiseks, mis seisneb selles, nagu te näete, et erakooliseaduse § 15 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: "Kui eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks, asutajaks või liikmeks on riik või kohalik omavalitsus, siis lähtutakse tema peetava põhikooli ja gümnaasiumi õppekeele määramisel põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud nõuetest." See lause on määratud täiendama olemasoleva erakooliseaduse § 15 lõiget 1, mis ütleb, et erakooli puhul määratakse õppekeel erakooli põhikirjas. Ja nüüd me siis täiendame seda sätet täpsustusega, et kui niisuguse erakooli on asutanud riik või kohalik omavalitsus, siis laienevad sellele koolile kõik põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse nõuded, sh ka nõue õppekeele kohta.
Õppekeele valiku osas on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ühemõtteliselt kirjas, et kui erakool soovib gümnaasiumiastmel haridust anda mõnes teises keeles, kui põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, siis selleks tuleb taotleda Vabariigi Valitsuse luba. Esitatava eelnõu teine lõige ütleb, et erakooliseaduse § 25 täiendatakse lõikega 7, mis ütleb, et kui niisugune gümnaasium on juba loodud ja tegutseb – gümnaasium, mis on loodud riigi või kohaliku omavalitsuse eraõigusliku struktuuri vormis –, siis on võimalik talle kehtestada teatav periood, mille jooksul ta saab oma põhikirja ja selles määratud tegevused viia kooskõlla vastuvõetava seadusega. See tähtaeg on 2016. aasta 1. september. Nii et juhul, kui kool juba tegutseb varasema põhikirja alusel, siis ta ei pea mitte päevapealt hakkama täitma uut seadussätet, vaid selleks on ette nähtud üleminekuaeg.
Komisjon otsustas oma 11. veebruari koosolekul saata see eelnõu Riigikogu täiskogu istungi päevakorda tänaseks päevaks, see oli loomulikult konsensuslik otsus. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, selle ettepaneku poolt hääletas 5 ja vastu mitte ühtegi komisjoni liiget, 2 komisjoni liiget jäi erapooletuks. Juhul kui esimene lugemine otsustatakse täna lõpetada, siis muudatusettepanekute esitamise tähtajaks me pakume kümme tööpäeva ehk siis hiljemalt 5. märtsil 2013 peaksid olema muudatusettepanekud laekunud. Veel nii palju, et Vabariigi Valitsus on selle Riigikogu komisjoni koostatud eelnõuga nõus ja toetab seda, nii et praegu on Riigikogu täiskogu otsustada, kuidas selle asjaga edasi minna. Aitäh!

Aitäh! Teile on hulk küsimusi. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Lugupeetud ettekandja! Kultuurikomisjon võttis endale vaevaks tegelda seaduseelnõuga, mis tegelikult mõjutab kõigest kuut õppeasutust, kusjuures mitte eriti suurt. See eeldab, et teil on tõsine huvi selle küsimuse vastu. Tõenäoliselt ei jätnud te kasutamata võimalust külastada neid koole, tutvuda direktorite ja õpetajatega ning rääkida ka õpilaste ja nende vanematega. Ütelge, palun, millises nendest kuuest koolist teile meeldis kõige rohkem ja kus ei meeldinud üldse! Mis tõendas, et te olete õigel teel ja mis võib-olla rääkis sellele vastu? Tähendab, millistes koolides te käisite ja millised muljed teil on peale seda?

Teie küsimus algas sõnadega, et kultuurikomisjon võttis endale vaevaks ja nii edasi. Kultuurikomisjon võttis endale Riigikogu juhatuse ülesandel vaevaks viia üks seadus kooskõlla põhiseadusega, kuna ei saa pidada normaalseks olukorda, kus kehtib seadus, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega.

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Õiguskantsleri arvamuse kohaselt on erakooliseadus põhiseadusvastane osas, milles lubab avalikule võimule kuuluvas erakoolis anda eestikeelse õpetuse asemel õpetust muus keeles, eelnevalt kontrollimata, kas võõrkeelse hariduse andmisel on riik taganud igaühe õiguse saada eestikeelset õpetust. Miks eelnõu algatajad ei asunud siis sätestama, kuidas kontrollida, kas on tagatud eestikeelne õpetus, nagu õiguskantsler selgelt suuna andis? Sisuliselt on õiguskantsleri antud hinnangut ületatud ja faktiliselt teiskeelne õpetus erakoolides täiesti ära keelatud.

Kultuurikomisjon lähtus seda eelnõu ette valmistades ülesandest viia see säte põhiseadusega kooskõlla vastavalt Riigikogu täiskogu otsusele, millega Riigikogu tunnistas, et õiguskantsleri ettepanek on asjakohane. Me ei saanud seda eelnõu koostades lähtuda mingitest teistest kaalutlustest ega asuda Riigikogu heakskiidu leidnud õiguskantsleri hinnangutele kuidagimoodi vastu töötama või nendest mööda minema.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Hea ettekandja! Ma sain teie vastusest kolleeg Stalnuhhini küsimusele aru, et ühtegi asjaosalist kooli te külastanud ei ole – mitte ainult teie isiklikult, vaid üldse komisjoni liikmed. Kui te oleksite kohal käinud, siis te oleksite teadlik, et näiteks Haabersti Vene Eragümnaasium ja Sakala Eragümnaasium ei anna üldharidust vene keeles. Nad lähevad üle eesti keelele, nagu seda näeb ette põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Aga minu küsimus on selline: miks on seletuskirjas nii palju ebatäpsusi ja kummalisi asju? Näiteks väidetakse, et Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium sai loa venekeelseks õppeks, aga ei öelda, et ainult aastani 2016, mis põhimõtteliselt tähendab sedasama sätet, mis on toodud siin §-s 25. Milles asi? Miks selline imelik faktide käsitus?

Kõne all ei ole mitte need erakoolid, mis on sõna otseses mõttes erakoolid ja loodud erainitsiatiivil. Kõne all on niisugused eraõiguslikud õppeasutused, mis on loodud avaliku võimu, riigi või kohaliku omavalitsuse poolt. Nii et need vene või mingis muus õppekeeles kui eesti keel üldharidust andvad koolid, mis on tõepoolest loodud erainitsiatiivil, ei ole üldse selle seaduseelnõu objekt.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Austatud ettekandja! Te puudutate seletuskirjas ka kaht kooli, mille õppetegevuse aluseks on Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava. Öelge, palun, kuidas need muudatused, mis te välja tõite, puudutavad neid koole! Järsku võib sellel alusel asutada ka kolmanda ja neljandagi kooli? Kas te arutasite seda küsimust laiemalt?

Kui ma õigesti aru sain, siis te peate silmas Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava või Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava rakendavaid koole. Jah, tõepoolest, eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et praegu töötavad Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava alusel kaks munitsipaalkooli: Tallinna Inglise Kolledž ja Miina Härma Gümnaasium. Need on tõepoolest munitsipaalvõimu ülalpeetavad koolid, kuid nende puhul on täidetud kõik nõuded, mis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses selles osas ette nähakse.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et selle eelnõu kohaselt tuleb erakoolis õppekeel valida vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele. Selleks, et õpetada muus keeles, on vaja Vabariigi Valitsuse luba. Kui me vaatame põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätet, siis see protsess käib niimoodi, et hoolekogu teeb ettepaneku kohalikule omavalitsusele, kes omakorda teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele, kes otsustab. Kuidas see erakoolide puhul siis toimuma hakkaks, arvestades seda, et erakoolidel ei ole hoolekogusid?

Ma ei usu, et see nõndamoodi on, sest Vabariigi Valitsuse poole on ju pöördutud õppekeelt puudutava eriloa saamiseks. Järelikult peab olema läbitud see protseduur, mille alusel valitsus saab otsustada, kas ta tuleb sellele taotlusele vastu või mitte. Seega peavad kõik nõutud sammud valitsuse poole pöördumiseks olema tehtud.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Sügavalt austatud härra Rummo! Hiljutine küsitlus näitas, et iga kolmas eestimaalane kavatseb Eestist lahkuda, elab loosungi all "Põgene, vaba laps!". Kaks kolmandikku rahvast peab aga tõenäoliselt veel silmas motot "Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja". Nad loodavad, et mingi osalusdemokraatia Eestis siiski säilib. Seepärast ma küsin järgmist. Kui te otsustasite mitme õppeasutuse saatust, siis kelle esindajad nendest eelnõus nimetatud õppeasutustest te komisjoni kutsusite? Kellega te rääkisite? Kas teil olid kohal ka koolipsühholoogid, keeleteadlased – inimesed, kes valdavad teemat?

Küsimuse aeg on läbi.

Tuletan ka meelde, et õiguskantsler ei ole alati oma hinnangutes eksimatu.

Õiguskantsleri hinnangutele ja nendest tulenevale ettepanekule andis oma hinnangu Riigikogu täiskogu 2012. aasta 13. detsembril. Täiskogu nõustus õiguskantsleri hinnangutega ja asus tema ettepanekut ellu viima. Mis puutub teie küsimuse tagamaadesse selles suhtes, kas kõiki koolikorralduslikke vajadusi on Eestis silmas peetud kõige kõrgemal tasemel, siis tuleb tunnistada, et ega tingimata ei ole. Kuid me ei saa asuda nende vajaduste täitmisel sellele teele, et läheme vastuollu põhiseadusega. Need on kaks täiesti erinevat küsimust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uus eelnõu on teatavasti laekunud, homme on see meil siin esimesel lugemisel. Seega need spetsiifilised koolikorralduse küsimused, mis võimaldavad riigi eesmärke saavutada põhiseaduse kohaselt, tulevad arutusele niikuinii.

Aitäh! Palun, Yana Toom, teine küsimus!

Austatud ettekandja! Mind tõsiselt riivab, et te räägite pigem põhiseaduskomisjoni esindaja termineid kasutades: lubamine, keelamine. Jääb mulje, et hariduse kvaliteet teid väga ei huvita. Siin seletuskirjas on nimetatud IBO ehk Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava. Me teame väga hästi, et enne kui minnakse sellele üle, külastab kooli rahvusvaheline komisjon, kes veendub, et õpilased on võimelised võõrkeeles õppe sisust aru saama. On vähemalt kolm vestlusvooru: pedagoogide, lastevanemate ja lastega. Ja kui kõik on selle poolt, et õpetada võõrkeeles, siis minnakse sellele üle. Kas te palun kirjeldaksite, kuidas seda tehakse eesti keelele ülemineku puhul? Ma tean, et kolleeg Ossinovski jäi asjaomaseid dokumente otsides jänni. Teil on võib-olla rohkem infot, kuidas on korraldatud vestlused näiteks lastevanematega nendes koolides, kus minnakse üle eestikeelsele õppele.

Neid ettevalmistavaid samme, mille hulka kuulub kontrollimine, kas üks või teine konkreetne kool on suuteline seadust järgides õpetama, missugusel määral ta on suuteline seda tegema, millist abi ta võib selleks vajada, et suuta eesti õppekeelele 60% ulatuses gümnaasiumiastmes üle minna – kõiki neid ettevalmistavaid samme teeb täitevvõim. Kultuurikomisjoni teada – me oleme aeg-ajalt ülevaateid kuulanud – on haridusministeerium pidevalt kursis asjade seisuga kõikides koolides, kelle suhtes seaduse nõue rakendub. See kontroll toimib. Seda kontrolli kindlasti ei saa enda peale võtta Riigikogu ega üks Riigikogu komisjonidest.

Aitäh! Jaak Allik, teine küsimus.

Lugupeetud ettekandja! Pärast selle seaduse jõustumist jääb kohalikule omavalitsusele võimalus toetada muukeelseid erakoole, nagu ütles ka õiguskantsler, aga õiguskantsleri sõnade kohaselt peab ta seda tegema võrdselt kõigi erakoolide suhtes. Ega te ei oska öelda, millise seaduse kohaselt seda kontrollida saaks ja millised oleksid sanktsioonid omavalitsustele, kui nad ei toeta erakoole võrdselt, vaid valikuliselt?

See on absoluutselt loogiline, et kui mingisugustele samas juriidilises staatuses olevatele isikutele-organisatsioonidele rakendatakse mingisuguseid avaliku võimu poolseid soodustusi või toetusi, siis seda tuleb loomulikult teha võrdsetel alustel. Ja see on ka täiesti kontrollitav.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Ma tahan täpsustada valdkonda, mis on seotud minu esimese küsimusega. Nagu mina aru sain, neid koole, kelle tegevuse aluseks on rahvusvahelise konventsiooni alusel koostatud õppekava, puudutavad Eesti seadused selles valdkonnas väga vähe. Nad on selles mõttes sõltumatud. Siit on mul küsimus: kui palju te selle seaduse muudatustega sekkute rahvusvahelisel maastikul toimuvasse?

Kindlasti, kui Eesti on ühinenud vastava konventsiooniga, siis me peame järgima neid nõudeid, mida see konventsioon ette kirjutab. Me ei saa neid volitusi kuidagimoodi ületada. Kui nende kahe eelnõu seletuskirjas nimetatud kooli puhul, kus Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava rakendatakse, oleks Eesti riik astunud mingeid samme, mis ei oleks n-ö konventsioonipartnerile vastuvõetavad, siis ei oleks olnud võimalik neid koole selle konventsiooni alusel tegutsema panna. Nii et ilmselt on Eesti riik järginud kõiki nõudeid, mis sellega kaasnevad.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski, teine küsimus!

Ma ei saanud oma esimesele küsimusele vastust, ehkki ma üritasin selle esitada väga aeglaselt ja selgelt. Palun vabandust, aga natukene naljakas on minul kultuurikomisjoni liikmele selgitada erakooliseaduse sätteid. Erakooliseaduse järgi ei ole erakoolil hoolekogu, vaid on nõukogu. Te kirjutate selles eelnõus, et erandi taotlemine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätete alusel. Sel juhul erakool ei saa seda erandit üldse taotleda. Siit minu küsimus: mismoodi laienevad õppekeele valiku küsimuses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätted erakoolidele, arvestades seda, et erakoolidel ei ole hoolekogusid?

Tänan teid tähelepanu juhtimise eest! Ma arvan, et eelnõu edasise menetlemise käigus on võimalik, kui see on nii, nagu te ütlete, see ebamäärasus likvideerida ja sätestada asi selgelt.

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Hea komisjonipoolne ettekandja! Arusaadav on, et 1. septembrist on möödas üsna mitu kuud. Võiks öelda, et varsti on kooliaasta läbi ja kogu vaidlus munitsipaalsete erakoolide üle on ka peaaegu möödas. Miks kultuurikomisjon peab nii vapralt edasi seda võitlust, mis poliitikamaastikul on tegelikult möödas?

Ma pean vabandust paluma, aga ma ei saanud päris hästi teie küsimusest aru. Asi ei ole ju nii, et põhiseadus kehtib 1. septembrini ja siis edasi äkki enam ei kehtigi. On selge, et meie eesmärk on viia üks Riigikogu enda vastuvõetud seadus õiguskantsleri näpunäidete ja tähelepanu juhtimise alusel põhiseadusega kooskõlla. Põhiseadus kehtib ka järgmisel ja ülejärgmisel õppeaastal.

Aitäh! Mailis Reps, teine küsimus.

Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Kogu lugupidamise juures ma saan aru, et te peate seda rääkima, mis te praegu räägite. Aga kui jutt on kooskõlast või mittekooskõlast põhiseadusega, siis tegelikult ütles õiguskantsler, et kooskõla pole siis, kui konkreetsel munitsipaaltasandil ei ole kindel, et noortele on tagatud eestikeelne õpe. Kas teie, härra Paul-Eerik Rummo, tõepoolest arvate, et näiteks Tallinnas ei ole kõikidele Tallinna lastele tagatud võimalus õppida eestikeelses koolis? Neid on vähemalt 40. Miks me siis peame tegema seadusandluses veel lisakükke selleks, et munitsipaalne erakool ära kaotada?

Selleks, et anda erakoolile luba kasutada seda õppekeelt, mida erakool gümnaasiumiastmes soovib, peab Vabariigi Valitsus, kes on selle loa andja, kontrollima, kas kõik asjaomased eeldused ja nõuded on täidetud. Siiamaani ei ole selget ja ühemõttelist seaduslikku alust, mis ütleks, et kõik need nõuded peavad olema täidetud, sh nõue, mille õiguskantsler esile tõi: konkreetsel munitsipaalterritooriumil peab olema võimalik saada eestikeelset haridust ka juhul, kui nimetatud luba ühele koolile antakse. Asi on ikkagi selles, et tuleb viia kõik avaliku võimu asutatud koolid, on need siis munitsipaal- või riigikoolid või eraõiguslikus juriidilises vormis tegutsevad koolid, põhilistes koolikorralduslikes küsimustes ühele ja samale alusele.

Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Kas on kõnesoove? Palun, Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nagu oligi arvata, keskendus meie tänane arutelu siin suurel määral mitte ainult erakooliseadusele ja konkreetsele eelnõule, vaid venekeelsete gümnaasiumide olukorrale tervikuna. See on muidugi mõistetav, sest nagu me ka õiguskantsleri ettepaneku arutelul rääkisime, on täna arutatav eelnõu meie arvates kantud päevapoliitilisest soovist Tallinnale ja Narvale ära teha, mitte venekeelse hariduse küsimusega terviklikult ja mõistlikult tegeleda. Seda näitab ka tõsiasi, et eelnõu läheb kaugemale sellest, mida põhiseadusvastast õiguskantsler tuvastas, kuna tema rääkis ainult sellest, et enne muukeelse erakooli asutamise loa andmist peaks kontrollima, kas eestikeelne haridus on kättesaadav. Eelnõu läheb sellest märksa kaugemale, pidades selgelt silmas erakonna poliitilist tahet.
Ma juhtisin oma küsimustes tähelepanu, et ka selle eelnõu kvaliteet tekitab küsimusi. Eelkõneleja ei osanud öelda, kuidas seda erandit taotleda saab, kui erakoolidel hoolekogusid ei ole. Kogu probleem venekeelsete koolidega on iseenesest väga lihtne: õppemetoodika puudulikkuse tõttu ei taga meie venekeelsed koolid paljudel juhtudel korralikku eesti keele oskust. Samas on ka positiivseid näiteid: Tartu Annelinna Gümnaasiumis oli 2011. aastal põhikooli lõpetajate eesti keele eksami keskmine tulemus 89%. Kui me aga vaatame Tallinna Karjamaa Gümnaasiumi, siis seal oli see näitaja 49%, Narva 6. Koolis 43%, Lasnamäe Põhikoolis sootuks 30%. Seega on selge, et meil tuleb tõsiselt analüüsida, kuidas õpetatakse eesti keelt venekeelsetes põhikoolides, et pärast üheksat kohustuslikku aastat eesti keele õpet on B1 taseme keeleeksami keskmine tulemus mõnes koolis 30%.
Selle asemel on valitsus lähenenud probleemile põhimõtteliselt valest otsast, üritades parandada põhikooli vigu gümnaasiumiastmes 60% ulatuses eestikeelse õppe kehtestamisega. Ma ei kahtle, et mõned koolid, nagu Tartu Annelinna Gümnaasium, sellega kenasti hakkama saavad. Samas on selge, et lapsed, kes saavad B1 taseme eksamil 30, 40 või isegi 60 punkti, ei ole võimelised omandama gümnaasiumis füüsikas, bioloogias või ajaloos vajalikke teadmisi eesti keeles. Ei omandata sel viisil ei aineteadmisi ega ka eesti keelt ning rääkida soovist suurendada vene noorte konkurentsivõimet on siinkohal küüniline. Seda reformi on ilmselgelt alustatud valest otsast ning seda tunnistas ka haridusminister Aaviksoo mõni nädal tagasi siit kõnetoolist.
Loomulikult, mõistes, et integratsioonikeskkonnad on Tartus, Tallinnas ja Narvas põhimõtteliselt erinevad, nägi seadusandja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ette võimaluse teha erand nendele koolidele, kes kas pedagoogide puuduse või laste vähese keeleoskuse tõttu ei saa 60% ulatuses eestikeelsele õppele üle minna. Paraku ei andnud valitsus seda erandit taotlenud Tallinna ja Narva gümnaasiumidele, välja arvatud kahele täiskasvanute koolile ja Tallinna Saksa Gümnaasiumile, luba anda lastele head haridust isegi mitte üksikutes klassides. Selle asemel tegi valitsus järjekordse päevapoliitilise käigu, süüdistades koole ja nende juhte: nad olevat ise süüdi, et pole eesti keelele üleminekuks piisavalt valmis. Tähelepanuta jäid aga needsamad vene noored, kelle pärast seda üleminekut sõnades ju tehakse, aga kes ei ole mitte kuidagi süüdi selles, et nende koolil pole olnud piisavalt ettenägelikku direktorit või et linnas pole olnud võtta eesti emakeelega õpetajaid, ega ka selles, et nad elavad Narvas ja mitte Tartus ning et nende vanematel ei ole olnud raha palgata eraõpetajat.
Olukorras, kus valitsus ei täida seadusandja tahet ega võimalda erandit nendele koolidele või klassidele, kes seda tõesti vajavad, kasutasid kaks omavalitsust teist seaduslikku võimalust ning soovisid asutada erakooli, kus oleks võimalik anda lastele haridust vähem kui 60% ulatuses eesti keeles. Eesti keele õpe oleks jäänud niikuinii kohustuslikuks, kuna seda näeb ette õppekava.
Sotsiaaldemokraadid on rõhutanud, et me ei kiida heaks seda sunnitud käiku, millega sisuliselt asutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse erandi võimalust realiseerima teise seaduse ehk erakooliseaduse raames. Palun kolm minutit juurde!

Kolm minutit, palun!

Vastutustundlik valitsus peaks selle peale muutma oma otsuseid erandite tegemise kohta, mitte kasutama oma parlamendienamust, et kohalikule võimule lihtsalt ära teha. Kõige naljakam on siinkohal see, et ega see päriselt ärategemine ka ei ole. Ka pärast selle seaduse vastuvõtmist on kohalikul võimul võimalik venekeelset erakooli toetada, kui ei kuuluta selle asutajate või osanike ringi. Ma usun, et kohalik võim seda ka teeb. Seejärel võime tõenäoliselt oodata uut seadusmuudatust, ettepanekut kas õiguskantslerilt või valitsuselt, et ka see kraan kinni keerataks.
Teisisõnu, poliitiline ärategemine vene kooli küsimuses kindlasti jätkub ning mõne erakonna juhid rõõmustavad rahvuse pinnal konfrontatsioonilise elektoraadi sidumise ja ergastamise üle. Kannatab aga terve Eesti ühiskond, kuna paljudele vene noortele suletakse korraliku gümnaasiumihariduse tee. See ei ole õige!
Sotsiaaldemokraadid kutsuvad üles nii Riigikogu kui valitsust sisuliselt ja terviklikult leidma venekeelse hariduse probleemidele lahendusi, mis tagaksid nii kõrge aineteadmiste kui eesti keele oskuse taseme ning võimaldaksid venekeelsetel noortel täiel määral panustada Eesti ühiskonda. Nimetatud eelnõu on selgelt asendustegevus tervikliku hariduspoliitilise lahenduse otsimisele ja me teeme ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mailis Reps, kaheksa minutit!

Head kolleegid! Jätkates üsna sama mõttega, millega lõpetas hea kolleeg, ütleksin, et üle tüki aja tegeleme siin Riigikogus mitte ainult asendustegevusega, vaid täiesti mõttetu tegevusega.
1. september jääb üsna mitme kuu kaugusele. Enne 1. septembrit käis väga suur vaidlus selle üle, kas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kehtestamisega Riigikogu ikka andis kohalikele omavalitsustele, lastevanematele ja kooliõpetajatele selle lõtku, milles kokku leppis. Tuletan teile meelde: Riigikogu leppis kokku, et gümnaasiumiastmes on õppekeeleks eesti keel, aga juhul, kui kooli arengukava koostades õpetajate ja lastevanemate ühisel otsusel leitakse, et mingi perioodi vältel on vajalik eesti keeles õpetada eri aineid mitte 60% ulatuses, mis on õige müstiline protsent, vaid vähem, siis võib Vabariigi Valitsus selleks loa anda. Seni ei ole minister Aaviksoo, Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit poliitilistel põhjustel soovinud analüüsida, mida koolid soovivad.
Kas te tõepoolest täna siin Riigikogu saalis usute, et Narva Pähklimäe Gümnaasium ei suuda õpetada head eesti keelt? Tutvuge riigieksami tulemusega ja käige selles koolis! Vaadake, need noored oskavad väga head eesti keelt. Küsimus, millega too kool pöördus Vabariigi Valitsuse poole, oli aga vägagi põhjendatud. Kool tõi välja ainete kaupa väga head spetsialistid, kes soovivad anda oma aineid, eriti reaalaineid edasi vene keeles. Taotlusele oli lisatud ka lastevanemate pöördumine. Või võtame Tallinna palju arutatud lütseumi Lasnamäel, mis on tuntud särav, väga head haridust andev kool, kuhu lapsevanemad väga suure innuga oma lapsi panevad ja kus lastele õpetatakse väga head eesti keelt. Aga seegi kool ei soovinud üle minna tollele 60%-le, vaid tõi välja ained, mida ta õpetab eesti keeles, samal ajal väites, et see 60% jutt on pehmelt öeldes jama. Seda me oleme siin Riigikogu saalis korduvalt püüdnud selgeks teha.
Üsna hiljuti üritasime põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ettepanekus määratleda kohustuslikud ained, mida on võimalik võõrkeeles õpetada – seda on praktiseeritud ja ka teaduslikult analüüsitud. Aga meil räägitakse ainult mingitest protsentidest, räägitakse millestki, mida poliitiliste loosungite lehvides välja hõigata, süvenemata sellesse, mis tegelikult koolis toimub. Tegelikult ei ole ju eesmärk riigikeele õpetamine. Kui eesmärk oleks riigikeele õpetamine, siis me nendest protsentidest ja muust jamast ei räägiks, vaid räägiksime riigieksami tulemustest, räägiksime riigikeele oskusest ja noorte motivatsioonist.
Eelnõu 343 on tõesti õiguskantsleri algatatud. Ta viitas kohustusele, et kui kohalik omavalitsus asutab kooli või on erakooli kaasasutaja, peab olema kindel, et sellega ei piirata munitsipaaltasandil noorte võimalust edasi õppida eesti keeles – loomulikult, nagu õiguskantsler on välja toonud, ka erakooli puhul tasuta. Kui munitsipaalorgan on kaasvastutaja, ei saa ta selle kaudu teha takistusi nendele, kes soovivad tasuta riigikeeles õppida. Tõepoolest, me oleksime võinud erakooliseadust muuta vaid nõudmaks, et munitsipaalalgatuse puhul peab olema tagatud samas piirkonnas, samas omavalitsuses eestikeelse gümnaasiumiõppe võimalus. Meie aga tuleme siin välja väga selgelt ainult ühe poliitilise sõnumiga: kui munitsipaalorgan on kooli asutaja või kaasasutaja, ei tohi õppekeeleks olla eesti keelest erinev keel.
Mis on kõige selle sisuline põhjendus? Ma arvan, et Riigikogus ei ole kedagi, kes ei mõistaks, et tegelik eesmärk on ainult üks: see on poliitiline ärategemine. Seejuures unustatakse, et me räägime konkreetsetest noortest inimestest, kes õpivad ehk väga heades koolides, saavad väga head riigikeeleõpetust, aga nendes koolides ei taheta kaasa minna selle jamaga, kõigi nende protsentidega. Nüüd loomulikult peab seda tegema, sest kontrollid ju tulevad ja neile näidatakse protsente üles lugedes ette, kuidas 40 lisaainet õpetatakse eesti keeles, kehalises kasvatuses näiteks värskes õhus liikumist. Nõutavad 60% on täidetud, aga mis on tegelik eesmärk? Kas  meie riigis on tegelik eesmärk see, et lapsed oskaksid väga head riigikeelt, või on eesmärk tõsta seda teemat poliitiliselt pidevalt ühte- või teistpidi üles, et näidata oma valijatele, kuidas eesti rahva ja eesti keele eest võideldakse. Kas tõepoolest on Tallinna ja Narva koolidele teatud piirangute seadmine nüüd see lipp, mille all tegutsedes Eesti Vabariigis päästetakse eesti keel?! Vahest on meie rahva probleem pigem see, et meil vaesusest või tõrksusest või ignorantsusest, aga ka ülbusest inimesed Eestimaalt lahkuvad ning otsustavad oma pered, oma lapsed siit ära viia?
Eesti pikaajalise püsimajäämise üle südant valutades peaksime märksa rohkem mures olema selle pärast, et kolmandik inimesi on valmis siit koos peredega ära kolima. Seda näitavad EHIS-e andmed. Lapsi on meilt lahkunud terve selle kooliaasta jooksul, neid viiakse ära siit Eestist teiste riikide koolidesse. Meie aga oleme mures selle pärast, et Tallinnas üks munitsipaalkool on ehk tulevikus erakool, mis võib-olla annab ainult 42% ainetest eesti keeles. Küllap te saate aru, et meie mure siin Riigikogus võiks olla hoopis asjalikumate teemadega tegeleda, kui on ühe või teise erakooli asutamine. Ja seetõttu Keskerakond leiab, et eelnõu 343 menetlust jätkata ei ole mõtet. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Minu käes on kaks ettepanekut. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt on juhatusele laekunud kiri: "Teeme ettepaneku erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 343 esimesel lugemisel tagasi lükata." Ja ka Keskerakonna fraktsioonilt on kiri: "Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku seaduseelnõu 343 esimesel lugemisel tagasi lükata." Me peame neid ettepanekuid hääletama. Kuna need on sama sisuga, siis ma panen need hääletusele ühekorraga. Palun valmistume hääletamiseks!
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 343 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 31 rahvasaadikut, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 343 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 5. märtsi kell 17.15.

Järgmine päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Rainer Vakra, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti ja Deniss Boroditši esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine VEB Fondiga seotud ebaseaduslike tehingute väljaselgitamiseks" eelnõu 368 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Andres Anvelti!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on au ette kanda Riigikogu otsuse eelnõu 368, mille pealkirja on põhiseaduskomisjonis natuke moderniseeritud ja mis räägib nüüd uurimiskomisjoni moodustamisest VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks. Taustast niipalju, et kuigi VEB Fondiga seotud asjaolud on Riigikogu eri koosseisudes esile kerkinud ligi paarikümne aasta jooksul, ajendas kõigilt fraktsioonidelt ja fraktsioonitutelt liikmetelt eelnõu algatamiseks nõusolekut küsima just asjaolu, et 16. jaanuaril 2013 palus Eesti Panga president Ardo Hansson Eesti Panga nimel vabandust seoses valeandmete esitamisega keskpanga poolt 1995. aastal. Nimelt näitas siseaudit, et 1995. aastal koostati pangas valeandmetega dokument, mis andis Venemaa firmale TSL International Venemaa Välismajanduspanga suhtes 32 miljoni dollari ulatuses nõudeid. Ühtlasi märgib keskpank auditi järeldustes, et seda, kes kirja loomise ahelas valeandmete kirja sattumise põhjustas, ei õnnestunud tuvastada. Kuigi kõik toimunud tehingud õnnestus taastada, ei olnud võimalik kindlaks teha nende kõigi põhjusi ja selgitusi. Samuti on Ardo Hansson öelnud, et lõpliku tõe väljaselgitamiseks ei aita võib-olla siseauditist, kuna Eesti Panga pädevus informatsiooni kogumisel piirdub Eesti Panga majaga. Seetõttu tulid Riigikogu neli fraktsiooni ja fraktsioonitud Riigikogu demokraatide ühenduse liikmed Rainer Vakra, Deniss Boroditš, Kalle Laanet ja Lembit Kaljuvee välja ettepanekuga moodustada selline uurimiskomisjon. Eelnõus on  tehtud ettepanek määrata komisjoni liikmeteks Andres Anvelt (asendusliige Neeme Suur), Aivar Riisalu (asendusliige Heimar Lenk), Väino Linde (asendusliige Kalle Jents), Marko Pomerants (asendusliige Priit Sibul) ja Rainer Vakra (asendusliige Deniss Boroditš).
Eelnõu algatajad on püsitanud komisjonile neli ülesannet: "1) Riikliku VEB Fondi moodustamise, töökorralduse, juhtimise ja 1993–2012 jooksul sooritatud tehingutega seotud asjaolude väljaselgitamine; 2) Eesti Panga auditi poolt välja selgitatud 1995. aastal Eesti Panga poolt Venemaa Välismajanduspangale saadetud valeandmeid sisaldanud kirja ja sellega seotud võimalike hilisemate tehingutega seotud asjaolude väljaselgitamine; 3) VEB Fondi poolt sooritatud tehingutega võimalike riigile ja erasektori ettevõtetele tekitatud kahjude väljaselgitamine; 4) järelduste esitamine Riigikogule ja avalikkusele VEB Fondi tegutsemise kohta aastatel 1993–2012 ning võimalike seadusrikkumiste kohta."
Komisjoni loomise otsuse algatajad on praegu pannud komisjoni töö tähtajaks 1. oktoobri 2013. Nagu ikka tagab komisjoni teenindamise Riigikogu Kantselei. Kui ilmneb mingisuguseid asjaolusid, millest oleks vaja teatada uurimisorganitele, siis on komisjoni kohus seda teha. See on lühidalt kõik.

Aitäh! Ma tänan, kolleeg Andres Anvelt, et te täpsustasite pealkirja! Ma soovin stenogrammi huvides öelda, et kahjuks oli juhataja stsenaariumisse jäänud vana pealkiri. Ma kordan üle, et nädala alguses kinnitatud päevakorrapunkti pealkiri on Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks" eelnõu. Nii et viige see parandus stenogrammi sisse. Läheme nüüd küsimuste juurde. Palun, Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma palun vabandust, et mu teadmised selle teema kohta põhinevad peamiselt ajakirjandusest loetul, ja vist olen lugenud ka ühte raamatukest. Oma ettekandes ütlesite, et tänase eelnõu alus on paljuski see, et Eesti Panga president on palunud vabandust ühe kirja pärast, mis on pangast välja läinud, ja et sellest tulenevalt on võib-olla tekkinud mingisugune kahju, nagu jällegi teie põhjendustest välja tuli. Minu mõtlemine viib selleni, et kui keegi on kahju saanud, siis teoreetiliselt võib see kahju saaja olla Venemaa pank, kes on võib-olla maksnud kellelegi välja midagi, mida poleks pidanud maksma. Kas te olete mõelnud, et see kahju võiks ka kuskil mujal ilmneda?

Aitäh küsimuse eest! Hea kolleeg, see on üks küsimus, mida vähemalt algatajad ongi näinud komisjoni ülesandena. See on seesama nii riigile kui ka erasektori ettevõttele tekitatud võimalike kahjude väljaselgitamine. Kui see küsimus oleks selge, siis ei oleks mõtet uurimiskomisjoni moodustadagi. Uurimiskomisjon peabki võimalikud kahjukannatajad, kui need on olemas, välja selgitama, ja kui neid ei ole, kui on näiteks mingid näilised tehingud või mis iganes, siis ka nendes küsimustes selgust saama. Eks siis komisjoni lõpparuandest näeb.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Hea ettekandja! Kui pika aja peale te olete selle töö praegu planeerinud? Millal avalikkus võiks tulemustest teada saada?

Aitäh, hea kolleeg! Nii nagu esialgne allkirjastatud dokument näitab, on komisjon teinud ettepaneku esitada töötulemuste lõpparuanne Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 1. oktoobriks 2013, mille järel komisjoni volitused lõpevad.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuna siin tuli jutuks kahju, kas siis riigile tekitatud kahju saab olla ainult materiaalne või on seda teemat vaadates võimalik, et te asute uurima ka mittemateriaalset kahju, näiteks kahju riigi reputatsioonile või midagi säärast? Kui te räägite kahjust, kas siis on mõeldud ainult mingeid rahasummasid?

Aitäh, hea kolleeg! Tegelikult jätab laiema tõlgenduse võimaluse eelnõu punkt 3, mis räägib tekitatud kahjude väljaselgitamisest, minemata üksikasjadesse, kas need kahjud on materiaalsed või mittevaralised. Ma arvan, et komisjon ei saa mööda minna ka sellistest küsimustest – see on küll minu isiklik arvamus –, mis puudutavad riigi reputatsiooni ja Eesti Panga reputatsiooni. Komisjoni üks ülesanne peaks olema panna punkt pikkadele aruteludele, mis on kestnud 20 aastat, ja jõuda ka mitmesuguste spekulatsioonidega ühele poole.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Andres Anvelt! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Ise me oleme koos selle eelnõu teinud ja ise me koos ka põhiseaduskomisjonis seda arutasime ning otsustasime, et natukene võiks muuta sõnastust. Põhiseaduskomisjon leidis, et muuta tuleks eelnõu pealkirja, sest esialgses sõnastuses võib see piirata moodustatava komisjoni pädevust. Sõnad "ebaseaduslik tehing" komisjoni nimetuses ja ülesandes on suunavad ning annavad juba ette hinnangu, et VEB Fondiga seonduv on ebaseaduslik. Sellest tulenevalt muutis põhiseaduskomisjon moodustatava komisjoni põhiülesannet, mis tähendab ka pealkirja muutmist. Uus sõnastus on järgmine: moodustada Riigikogu uurimiskomisjon VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks. Lisaks sellele otsustas põhiseaduskomisjon asendada eelnõu punkti 3 allpunktides 1–3 sõna "tehingud" sõnaga "toimingud", kuna TsÜS-i § 5 kohaselt on toiming laiem mõiste kui tehing. Toimingute hulka kuuluvad ka tehingud.
Konsensusega muudetud teksti otsustasime saata täna siia esimesele lugemisele. Teeme ettepaneku esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekuid palume 21. veebruariks kella 17.15. Lisaks teksti muudatustele arutasime komisjoni töö lõpptähtaega. Siin me konsensust ei saavutanud, arvamused olid erinevad. Komisjon jääb huviga ootama muudatusettepanekuid, kõigil on võimalus esitada neid lisaks muudele asjadele ka lõpptähtaja kohta. Aitäh!

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Kalev Kotkas!

Tänan, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kui komisjon esitas eelnõu täiskogule muudetud kujul, kas siis selleks oli teil olemas ka kõigi algatajate nõusolek?

Põhimõtteliselt oli meil olemas nelja alla kirjutanud fraktsiooni nõusolek ja meil oli olemas ka Deniss Boroditši seisukoht, et demokraadid ei ole teksti muutmise vastu.

Aitäh! Palun, Andres Herkel!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma süvenesin siin vahepeal annaalidesse. 2004. aasta juunikuus esitas toonane Isamaaliidu fraktsioon eelnõu analoogilise uurimiskomisjoni moodustamiseks. 13. oktoobril 2004 lükkas Riigikogu selle ettepaneku häälteenamusega tagasi. Sellest tulenevalt on mul küsimus: mis on nüüd vahepealsete aastate jooksul muutunud? Kas üksnes see, mis tuli ilmsiks ühe 1995. aastal koostatud dokumendi kohta? Kas ei olnuks õigem siiski toona see komisjon moodustada, võib-olla me ei peaks siis täna selle probleemiga tegelema?

Aitäh enda saba kergitamast, aga Riigikogu on oma otsustes vaba. Kord otsustab toetada, kord lükkab tagasi – oleneb sellest, kuidas saavutatakse poliitiline konsensus ja milline on poliitiline enamus siin saalis. Loomulikult, eks iga otsustaja peab tuginema oma otsustes teadmistele ja südametunnistusele.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Äkki sa valgustad paari sõnaga komisjonis lõpptähtaja üle peetud debatti. Millised need ettepanekud olid?

Põhimõtteliselt oli komisjoni esimehel sissejuhatavalt arvamus, et 1. oktoober on selles mõttes ebasobiv tähtaeg, et see on vahetult enne valimisi. Sõltumata sellest, milline saab olema komisjoni tulem, kas midagi leitakse, kas tehakse mingeid ettepanekuid uurimisorganitele, taunitakse midagi või öeldakse, et midagi ei leitud – igal juhul võidakse seda valimiste-eelses olukorras ära kasutada. Sealt algas arutelu pihta ja läbi vilksatas mitu tähtaega: üks oli piltlikult öeldes jaanipäev ehk juuni, teine 1. september, siis oli 1. detsember, siis 15. november. Nii et tähtaegu oli palju ja eks teiseks lugemiseks valmistumise käigus, juhul kui tulevad muudatusettepanekud, peab komisjon mingi otsuse langetama. Nii et jääme lootma kollektiivsele mõistusele – me leiame mingi tähtaja, mis on enam-vähem normaalne.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Peep Aru! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 368 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 368 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 21. veebruari kell 17.15.

Tänane kuues päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1¹ muutmise seaduse eelnõu 333 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Kalvi Kõva!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Seisan siin teie ees Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga. Paljudele on see seaduseelnõu tuttav juba Riigikogu eelmisest koosseisust, sest Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toob selle seaduseelnõu siia kolmandat korda. Natukene julgust seekord siia saali tulla andsid meile põllumajandusministri viimase aja väljaütlemised. Ka tema arvab, et erimärgistusega diislikütust võiks kasutada eriolukordades ja et selle kütuse kasutamise ampluaad võiks veel laiendada, avada sellekohase diskussiooni. Seega vaatan julgustavalt meie saali paremal poolel istuva IRL-i fraktsiooni suunas, kes kindlasti võiksid seda seaduseelnõu toetada.
Mis on selle väga lihtsa seaduseelnõu sisu? Lühidalt öeldes lubaksime selle muudatusega kasutada põllumajandusmasinates sinist ehk erimärgistatud diislikütust ka väljaspool põllumajandustöid ehk siis hädaolukorra likvideerimisel ja päästetöödel. Seda juhul, kui hädaolukorra seaduse §-des 3, 4 ja 5 nimetatud kriisikomisjonid – need on kas vabariikliku, maakondliku või kohaliku omavalitsuse tasandi kriisikomisjonid – on vastu võtnud sellekohase otsuse.
Mis see siis lühidalt tähendab? Ma julgen siit kõnetoolist öelda, et olen ka ise seadust rikkunud, mis puudutab erimärgistatud diislikütuse kasutamist. Jah, oma põllumajandustöödeks mõeldud traktoriga olen suure lumetormi järel puhastanud ära oma hoovi ja selle ala, mida mul on tarvis põllumajandusettevõtte eksisteerimiseks. Olen lükanud lume ära ka naabrimehe ja võib-olla veel mõne teise külaelaniku hoovilt, võtmata selle eest tasu. Ma olen teadnud, et see on seadusega vastuolus. Ma tean ka, et sedasama teevad väga paljud talumehed, aga ma tean, et nad teevad seda raske südamega. Ma ei ole kuulnud ühestki juhtumist, kus Maksu- ja Tolliamet oleks sellises situatsioonis määranud trahvi. Kui nad oleksid seda teinud, oleksid ka nemad teinud seda kindlasti väga raske südamega.
Maamehe tarkusest tulenevalt ongi ettepanek lahendada see situatsioon, kui me teame, et kriisiolukorras külas, kohalikus omavalitsuses tõttavad põllumehed nagunii naabritele appi. Likvideerime probleemi ja lubame seda teha, kui kohalik omavalitsus on välja kuulutanud hädaolukorra! Head sõbrad, kui te soovite, siis saab seda eelnõu teha muudatusettepanekutega paremaks, aga ma arvan, et see on väga vajalik eelnõu. Sellest tingituna soovin teie toetust, et see seaduseelnõu jääks menetlusse, jõuaks teisele lugemisele ja võetaks seadusena vastu. Ootan teie küsimusi.

Küsimused tulevadki kohe. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et te olete tegelnud selle probleemiga hästi põhjalikult, te olete tegelnud sellega rohkem kui kes iganes muu ja selle eest teile muidugi tunnustus! Aga öelge mulle – midagi te rääkisite sellest, kuid ma küsin üle –, kui palju on olnud neid juhtumeid, kus Maksu- ja Tolliamet on lumekoristustöödel erimärgistatud kütuse kasutajale määranud kas maksusumma tasumiseks või rakendanud haldusmenetluses ettenähtud sanktsioone. Kui palju on selliseid juhtumeid aegade jooksul olnud?

Hea kolleeg, kuigi me oleme selle teemaga tegelnud, ei ole mul täna siin neid arve. Olgu ka öeldud, et sotsiaaldemokraadid kindlasti ei soovi, et keegi tohiks tavaolukorras kasutada erimärgistatud diislikütust lumetõrjeks. See oleks vaieldamatult ausa konkurentsi moonutamine. Me räägime hädaolukordadest, kriisisituatsioonidest. Mul ei ole teada, kui palju kordi on hädaolukorras, kui teed on umbes, talumehed läinud naabritele appi, et puhastada teed lumest enne seda, kui kohaliku omavalitsuse korraldatud lumetõrje oma tavapärase ringiga nende külla või nende hoovile jõuab. Ma ei oska neid arve öelda, neid arve meil ei ole.

Aitäh! Palun, Peeter Laurson!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Käesolev seadusmuudatus lubaks Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni, regionaalse kriisikomisjoni ning kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni otsusel kasutada erimärgistatud kütust. See näide, mis teie tõite, et te läksite suure lumetormi järel naabrimehele appi, ei ole ju päris see näide. Arutatav seaduseelnõu ei lahendaks ju seda probleemi, nagu teil oli. Kuidas te kommenteerite?

Aitäh, hea kolleeg! On teada, et selliseid enesekohaseid otsuseid ei saa inimene demokraatlikus riigis ise teha. Seda otsust ei saa tõesti vastu võtta ei mina, ei naaber, ei külavanem. Sellepärast ongi seadusesse sisse kirjutatud, et seda saab teha kriisikomisjon, kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon. Me teame, et tavatalvedel selliseid situatsioone palju ei ole. Sel talvel oli Lõuna-Eestis võib-olla ainult üks päev, kui ei olnud enam lihtsalt lumesadu, vaid päris hull tuisk. Selliseid situatsioone on ühel-kahel päeval talve jooksul, kui sedagi. Ma natuke laiendan seda ampluaad. Tavapärased lumetõrje tegijad, kes teevad kohalikule omavalitsusele lumetõrjet lepingu alusel, küll ei asenda selleks üheks-kaheks päevaks oma traktori kütusepaakides puhast kütust sinise kütusega. See ei ole otstarbekas. Ma olen pidanud traktoripaagist kütust välja võtma, see on väga suur töö.

Aitäh! Palun, Meelis Mälberg!

Aitäh! Hea ettekandja! Küsimus selline: kas te oskate öelda, kui tihti tuleb ette olukordi, kus kohalik omavalitsus kuulutab välja kriisiolukorra? Kas teil on näiteid, et kohalik omavalitsus on välja kuulutanud kriisi? Te ise olete endine vallavanem. Mitu korda teil on tulnud seda teha?

Aitäh, hea kolleeg! Kriisi väljakuulutamine ühes kohalikus omavalitsuses, regioonis või riigis ei ole lihtne otsus, mis tuleb kohe niimoodi, et kuulutame aga väga pinnapealsete argumentide toel kriisi välja. Ma isiklikult ei ole kriisiolukorda omavalitsuses välja kuulutanud ja selleks pole ka olnud põhjust. Kindlasti ei tee mitte ükski kohalik omavalitsus seda otsust kergekäeliselt, sest ta peab siis natuke tunnistama ka seda, et ta ei ole oma tööjõuressursi või lepingutega n-ö graafikus, ei suuda lepingut täita ja inimesed on hädas. Ma arvan, et need otsused tulevad väga raskelt ja kaalutletult ning neid ei tule palju. Me kõik mäletame viimaseid aastaid – üks, kaks, maksimum kaks korda talve jooksul, kui me räägime tõesti lumest tingitud eriolukordadest.

Aitäh! Palun, Sven Sester!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kui te pidasite selle eelnõu valmimise etapis kellegagi nõu, nagu ma eeldan, kas teil oli siis ka diskussiooni selle üle, et erimärgistatud kütus üldse Eestis ära kaotada, et sellist kütuse värvimist ei oleks? Mida vähem erisusi, seda kergem oleks võib-olla Eesti ühiskonnal, kaasa arvatud põllumeestel. Võib-olla tasuks mõelda hoopis selle peale, et toetada neid, kes tegelikult vajavad toetust või, ütleme, madaldatud määradega kütust? Võiks rakendada mingeid muid meetmeid, et jääks ära kütuse värvimine, ning minna lihtsama ja selgema süsteemi peale üle. Mul on tunne, et see, mida te täna soovitate ja mida te püüate heas mõttes meile müüa, on tegelikult veel ühe erisuse loomine. Kas te olete sellele mõelnud?

Aitäh! Me oleme sellele mõelnud nii nagu teiegi – koalitsioonileppes on see punkt minu teada sees – ja me oleme väga varmad ja altid selles diskussioonis osalema. Põllumajandusminister on meedias juba mitmel korral tähelepanu juhtinud, et ta sellise n-ö paketiga välja tuleb. Sellel on nii oma plusse kui ka miinuseid.

Aitäh! Palun, Peeter Laurson, teine küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas te olete minuga nõus, et kriisikomisjoni otsustega piiramine ei lahenda tegelikult hädaolukorra puhul lumetõrje probleeme maarajoonides?

Aitäh! Jah, ma ei saa väita, et kriisikomisjoni otsustega piiramine oleks kõige parem lahendus, aga eelnõu on praegu esimesel lugemisel ja meil kõigil on võimalus esitada enne teist lugemist muudatusettepanekuid, et teha seadust paremaks. See on üks võimalus, et reguleerida kuigipalju neid n-ö enesekohaseid otsuseid, st mitte ma ise ei võta vastu otsust, et see kümme sentimeetrit maha sadanud lund võib põhjustada kriisi, vaid otsus langetatakse kollektiivselt kohaliku omavalitsuse tasandil, et iga traktorist ikkagi ise seda otsust teha ei võiks.

Aitäh! Palun, Ülo Tulik!

Aitäh, istungi juhataja! Hea kolleeg Kalvi! Elu on läinud nii, et mul on tulnud nii mõnedki aastad olla regionaalse kriisikomisjoni liige. Mulle tundub, et see seaduseelnõu on ebaratsionaalne. Ehk aitad mul sellest tundest lahti saada? Kujutame ette, kui hädaolukorra seaduse järgi kuulutatakse välja kriis ja me peame kõik välja minema. Tegelikult on omavalitsustel kriisikavades kirjas inimesed, kes teid lahti lükkavad. Need on eelkõige needsamad inimesed, kes praegugi teid lahti lükkavad, ja nad teevadki seda valge kütusega. Mulle tundub, et see seaduseelnõu on ebaratsionaalne, aga ehk lükkad mu arvamuse ümber.

Aitäh, hea kolleeg! Võib-olla tõesti võib see regionaalse kriisikomisjoni pilgu läbi tunduda ebaratsionaalne, sest ka kohaliku omavalitsuse tasandil, erinevate lumeolude puhul võib asi olla väga erinev. Räägime siis natuke Võrumaa juttu. Urvaste lumeolud erinevad totaalselt Haanja, Rõuge Haanja-poolse külje ja Vastseliina põhjatipu lumeoludest. Nende vahel on erinevused. Siin on võimalus, et me selle seaduseelnõuga suurendame nende inimeste hulka, kes on nõus kriisisituatsioonis oma traktori viljasalvest, kartulihoidlast, laudast välja ajama, seadma traktori ette lumetõrjeks sobiliku tehnika ja tulema appi. Praegu nad ei hakka kütust vahetama, nad tulevad võib-olla appi, teades, et nad rikuvad seadust. Nad tulevad tunniks-paariks selle tehnikaga, mida võib-olla just sel hetkel on tarvis, laadurkopaga. Tavasituatsioonis ei ole lumetõrjel laadurkoppa tarvis, see tulebki mängu kriisisituatsioonis, ja seda saab kohalik omavalitsus otsustada, kas on kriisisituatsioon või ei ole. Ma tahaksin väga uskuda, et mitte üheski omavalitsuses mitte kunagi ei peaks kriisisituatsiooni välja kuulutama, sest tullakse toime ka tavapäraste regulatsioonidega, et ei oleks selliseid suuri lumetuiske. Elu on aga hoopis midagi muud.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Selle teema põhiküsimus seisneb selles, kui seaduskuulekad me oleme. Ma kuulasin kolleegide küsimusi, mitu korda on Maksu- ja Tolliamet kedagi trahvinud. Maksu- ja Tolliamet justkui ei peaks seadusest kinni pidama ja peaks silma kinni pigistama. Teiselt poolt on see, kas talumehed peaksid tegelema sellega, mis on keelatud. Küsimus on seaduskuulekuses. Ma arvan, et see seaduseelnõu aitaks asja täpsustada ja keegi ei peaks seadust rikkuma. Kas olete sellega nõus?

Jah, hea kolleeg Tarmo! Just sellepärast olemegi seaduseelnõu siia kolleegide ette toonud, et täita see praegune auk, tühi koht. Hullu lumetormi järel oma territooriumi koristades tohime kasutada sinist kütust, kui me oleme põllumajandustootjad, aga me oleme ju nõus ilma tasu saamata panustama ka natukene laiemalt ja tulema kohalikule omavalitsusele appi kriisiolukorda reguleerima. Kui kriisiolukorda ei ole, siis kehtib tavapärane regulatsioon ja kohaliku omavalitsuse lepingu kohaselt lumekoristustööd tegev traktor jõuab meie hoovile küllaltki ruttu. Kriisisituatsioonis kulub tal selleks aga võib-olla tunde, hullemal juhul päevi.

Aitäh! Palun, Mati Raidma!

Aitäh! Lihtsalt täpsustuseks, et alates 1992. aastast pole Eestis ükski omavalitsus, regioon ega riik ühtegi eriolukorda välja kuulutanud. Loodame, et seda ei tehta ka tulevikus, kuna elu on hea. See eelnõu natuke kitsendab tegutsemist, sest päästetööde juhil on ka praegu seadusjärgne õigus päästetööde ajal erikütusega tehnika välja saata. Arutatav eelnõu välistab selle ja annab sellise õiguse ainult kriisikomisjonile. Siit minu küsimus: kas igal omavalitsusel on Eesti seaduste põhjal praegu olemas kriisikomisjon?

Hea kolleeg, sinuga kriisisituatsioonide üle debatti pidama ma ei hakkaks, sest ma olen siin raudselt nõrgem pool. Ma arvan, et seadusest tulenevalt peab kriisikomisjon olema, kas ta ka reaalselt igal pool olemas on, selles julgen kahelda. Aga kavad ja situatsioonikirjeldused peavad kindlasti olema. Ent aitäh küsimuse eest!

Aitäh! Palun, Urve Tiidus!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seletuskirjas ütlete, et selle eelnõu vastu on üsna suur avalik huvi. Ma küsin natuke konkreetsemalt. Kas teil on ülevaade, kui paljud Eesti omavalitsused ootavad praegu pikisilmi selle eelnõu seadustamist? Võtame suuremad linnad välja, jääb veidi üle 200 kohaliku omavalitsuse – kas teil on olnud mingit kommunikatsiooni sellel teemal?

Aitäh! Ma arvan, et me teame täpselt, kui suur on kohalike elanike avalik huvi lumetõrje vastu septembrikuus. Sellise talveilmaga nagu täna, kui maas on küll ilus, mõnusalt paks lumevaip, suudame ka tuisusituatsioonis hakkama saada ja avalik huvi selle seaduseelnõu vastu ei ole teab mis suur. Kui aga ülemöödunud ja möödunud aastal olid suured lumetormid, siis pöördusid paljud kohalikud omavalitsused – ma pean silmas Lõuna-Eestit – minu poole küsimusega, et kuidas selle sinise kütuse kasutamisega lumekoristustöödel on. See avalik huvi ja vajadus tekib eeskätt just muutlikes ilmastikuoludes ja suurte tuiskude ajal.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga! Hea kolleeg! Sa oled teinud ühe tänuväärse seadusmuudatuse ettepaneku, aga nagu sa mäletad, andis valitsus juba 2011. aasta maikuus niisuguse etteruttava lubaduse, et erimärgistusega kütuse kasutamise korda muudetakse. Me ootame seda tänapäevani ja mitte midagi ei ole muutunud. Sa rääkisid siin, kui raske südamega keegi trahvi teeb või lund lükkab – see võib nii olla ja võib ka teisiti olla. Ma võin sulle öelda, et Põlvamaal on tehtud kaks trahvi, mis on ära makstud. Minu mäletamist mööda oli see vist 2010. aastal. Mis sa arvad, kui kaua selle korra väljatöötamisega võib veel minna?

Hea kolleeg Ester, ma ei tea, kui kaua aega võib valitsusel minna, et välja töötada uus kord, mida nad on koalitsioonileppes lubanud. Ma toon välja ka ühe probleemikoha, kui me kütust enam ei värvi. Meie naabritel lätlastel on kord, kus erimärgistatud kütust ei ole, aga põllumajandustootjatele makstakse hektaripõhist toetust kütuseaktsiisi kompenseerimiseks. Euroopa Liidus ei olene põllumajandustoetused tootmise liigist. Kui me kütust ei värvi, kui me erimärgistusega diislikütuse ära kaotame ja läheme üle toetuste süsteemile, siis tuleb meil hektaripõhine toetus. See tähendab, et nn euroheina tegev põllumees ehk põllu peal heina purustav põllumees saab samasuguse toetusmäära alusel kütusekompensatsiooni kui aedvilja või teravilja kasvatav põllumees. Siin on enne seda, kui me süsteemi tõesti muudame, n-ö Euroopa suunal sõtkumist küll ja veel, et taotleda mingisugust erisust, et meie aktiivpõllumehed saaksid soodsama toetusmäära. Ma arvan, et seda Euroopa suunas sõtkumist ei ole veel nii hästi tehtud, kui see seaduseelnõu tänasel päeval meie ees on.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kohati tundub mulle, et mõne seaduse või seadusmuudatusega me võib-olla üritame lihtsaid või tavalisi asju üle reguleerida. Kas kõnealusel juhul ei oleks lihtsam anda suurem kaalutlusõigus Maksu- ja Tolliametile ning mitte ainult lumetormide korral, vaid üldse erandjuhtudel lubada kasutada seda sinist kütust? Kas see ei oleks lihtsam variant? Küsin puhtalt enda harimiseks.

Aitäh, hea kolleeg! Jaa, ka see on üks võimalus. Ma kirjeldan ühte situatsiooni elust. Põllumees, rullinud hommikul oma põllu ära, pani õhtul traktorile taha puulõikamismasina, kuna kevad on valdavalt põllu rullimise ja järgmise aasta küttepuude tegemise aeg. Ta pani traktorile haakesse halumasina ja viis selle oma kodus oma puuhunniku juurde. Traktor jäi sinna ette, ei töötanud, halumasin oli lihtsalt taga, oli elektrivõrgus ja lõikas puid. Tuli Tolli- ja Maksuameti töötaja ning tegi sellele talumehele trahvi. Jah, kaalutlusõigus on olemas, aga sellel Võrumaa talumehel kulus üks kaunis kevadpäev Tartus Maksu- ja Tolliametis, tõestamaks, et ta selle traktoriga ei sõitnud. Terve päev oli rikutud. Ta ei pidanud küll trahvi maksma, aga kaalutlusõiguse tõttu tuli Võrumaa inimesel ohverdada kallil kevadisel põllutööajal üks terve päev. Talle oli see suur väljaminek.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Hea esineja! Meil on tõesti hea meel, et see eelnõu on taas saalis. Ka Keskerakonna fraktsioon on tulnud välja analoogilise asjaga, sest meilegi ei meeldinud olukord, kus inimest sunnitakse seadust rikkuma, ükskõik, kas ta siis saab need sanktsioonid kaela või mitte. Tõepoolest, maksuamet ei ole massiliselt trahve teinud, aga üksikuid siiski. Mis sa arvad, kas praegu tundub nii, et parem saalipool ongi harjunud nii tegutsema, et äkki ei jää vahele?

Ma ei usu. Teades kolleege nii saali paremalt kui ka vasakult poolelt, arvan, et keegi tahtlikult otseselt seadust rikkuma kedagi ei kutsu ja ka ise seadust ei riku. Ma loodan väga, et me selle väikse muudatuse seadusesse teeme ja kaotame ära niisuguse ebaleva oleku. Usun siiralt, et kolleegid toetavad seda eelnõu.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Peeter Laursoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1¹ muutmise seaduse eelnõu 333 oma 12. veebruari istungil. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Rannar Vassiljev. Rahandusministeeriumist oli kohal tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla, kes tutvustas Vabariigi Valitsuse arvamust ja seisukohti.
Eelnõu eesmärk on lubada Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni, regionaalse kriisikomisjoni ja kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni otsusel kasutada põllumajandusmasinas erimärgistatud kütust juhul, kui see masin osaleb hädaolukorra likvideerimisel ja päästetöödel. Komisjonis oli tõsine arutelu ja küsimused, mis üleval olid, on paljuski kõlanud juba ka siin saalis. Leiti, et eelnõu algataja ei osanud päris täpselt nimetada, kui palju on tänaseks olnud selliseid olukordi, kus kriisikomisjon on pidanud tegema otsuseid erimärgistatud kütuse kasutamise kohta, kuidas üldse kriisi defineerida ja kas selline käsitlus, et vaja on kriisikomisjoni otsust, ei lähe vastuollu muude konkurentsi põhimõtetega, ei tekita ebavõrdset konkurentsi. Samas nenditi, et kui praegu peaks tekkima vajadus kriisiolukorras kütust vahetada, siis oleks see väga kohmakas ja keeruline ning ei oleks kriisi lahendamisel isegi mõeldav. Rahandusministeeriumi esindaja ütles, et kui teatud rasketes oludes on erimärgistatud kütust kasutatud, siis siiamaani ei ole mitte kedagi karistatud. Seadusesilm on suhtunud sellesse mõistlikult ja mõistvalt.
Komisjoni olid tulnud ka ministeeriumide seisukohad. Siseministeerium nõustub üldjoontes eelnõu seletuskirjas toodud probleemi püstitusega, kuid juhib samas tähelepanu, et päästeseaduse §-s 20 on meetmena sätestatud asja sundkasutusse võtmine, mille kohaselt pääste- või demineerimistöö juht võib võtta vett, liiva, kruusa ning muid pääste- või demineerimistööks vajalikke aineid, materjale, seadmeid ja abivahendeid, kui see on vältimatult vajalik pääste- või demineerimistööks ning muud võimalused asja sundkasutamiseks puuduvad või oleksid ebamõistlikult koormavad. Samuti annab päästeseaduse § 19 võimaluse rakendada isikut päästetööle. Kuna eriotstarbeline diislikütus on samuti aine ja päästeseaduse kohaselt võib asja sundkasutusse võtmise otsustada päästetöö juht, siis ei ole vaja eelnõuga 333 sätestada erisust päästetööde puhul. Selline oli Siseministeeriumi seisukoht, kuid probleemi püstitusse suhtuti positiivselt.
Põllumajandusministeerium toetab põhimõtteliselt võimaluste loomist erimärgistatud kütuse kasutamiseks. Samas on seda teemat ennegi arutatud ning Põllumajandusministeerium on seisukohal, et vedelkütuse erimärgistamise seaduses põllumajandustootjatele sätestatud nõuded nimetatud kütuse kasutamise kohta vajavad paindlikumat lähenemist ja hoopis ulatuslikumaid muudatusi ning käesolev seadusmuudatus ei lahendaks olukorda. Põllumajandusministeerium tegi Rahandusministeeriumile juba 29. novembril 2012. aastal ettepaneku seda olukorda hoopis laiemalt käsitleda ning leida ulatuslikum lahendus. Sellega tegeldakse.
Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaarid teema püstitusele olid põhimõtteliselt positiivsed. Kuid kuna eelnõu piirab tegutsemist väga kitsalt kriisikomisjonide otsustega, siis Vabariigi Valitsus oma arvamuses, osutades ka mõnele muule asjaolule, mis võiks tekitada ebavõrdset konkurentsi, ei toetanud eelnõu esitatud kujul.
Komisjon langetas järgmised otsused: eelnõu kannab saalis ette Peeter Laurson, ettepanek on võtta eelnõu päevakorda teisipäeval, 19. veebruaril 2013 ja lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Poolt hääletas 6 ja vastu oli 4 komisjoni liiget. Aitäh!

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Kalvi Kõva!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg! Küsin sama küsimuse, mida enne küsiti siin saalis minu käest. Kas te rahanduskomisjoni istungitel olete ka väljaspool selle eelnõu arutelusid käsitlenud seda problemaatikat, mis erimärgistatud kütuse kasutamisel tervikuna on? Kas olete arutanud, et seda ei saa kasutada metsatöödel, aga saab kasutada põllumajandustöödel? Põld ja mets aga käivad väga paljudes taludes koos. Kuidas sellega on, kas tuleb mingi muudatus, kas tuleb kord, et me lõpetame selle värvimise ära? Mida te olete komisjonis arutanud?

Mina olen rahanduskomisjoni liige küll alles eelmise aasta sügisest, aga varem on seda kindlasti arutatud. Seletuskirjadest ja ministeeriumi esitatud materjalidest nähtub, et ka Põllumajandusministeerium on teinud Rahandusministeeriumile ettepanekuid, kuidas oleks võimalik asja lahendada. Teema ongi keeruline, nii nagu te ise välja tõite. Te arvasite, et selle eelnõuga oleks võimalik lahendada probleem sellise juhtumi korral, kus te tõsise lumesaju korral naabrimehele appi lähete, kuid nagu te isegi nentisite, ei tee ükski kriisikomisjon otsust, et te võite naabrimehele appi minna. Algatatud eelnõu on siiski väga kitsapiiriline ega lahenda absoluutselt olukorda. Lahenduseks oleks ilmselt näiteks erimärgistatud kütuse kaotamine ja kompenseerimine põllumeestele kas hoopis hektaripõhiselt või mõnel teisel moel, kuid see vajab põhjalikumat väljatöötamist.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Olgu kriisiolukord või normaalne olukord, lume lükkamine maal on siiski hädavajalik. Ja fakt on see, et seaduse kohaselt ei tohi tehnikavahendites, millega lund lükatakse, erimärgistatud kütust kasutada. Ühes hiljutises arutelus siin ütles põllumajandusminister, et kui on olnud selliseid juhtumeid, kus Maksu- ja Tolliamet on kirjutanud välja trahvikviitungi, siis ta palub ennast informeerida. Minu küsimus teile on väga lihtne. Kas te peate seda olukorda normaalseks, ja kui peate, siis kui kaua see veel kestab? Või võibki see teie meelest niimoodi jääda?

Kindlasti ei saa see olukord selliseks jääda. Nagu ma juba ütlesin, sellega tegeldakse ministeeriumides eelmise aasta sügisest. Selline eelnõu, nagu meil täna siin laua peal on, päris kindlasti olukorda ei lahenda.

Aitäh! Palun, Kajar Lember!

Aitäh! Igal eelnõul võib olla vajakajäämisi, mida saab kõrvaldada. Sellel teemal on siin saalis aastate jooksul ikka väga palju dispuute peetud ja ka mitmesuguseid ettepanekuid tehtud. Ma küsin niimoodi: kas teil on rahanduskomisjoni poolt vaadates ja seda arutelu jälgides tekkinud tunne, et see lihtne eelnõu, mis lahendaks ühe reaalse probleemi, on eelnõuna liiga keeruline või on teie ettekujutuses kõik põllumehed, kes talvel oma traktorile saha ette panevad, pätid?

See eelnõu, mis täna on siia toodud, on pigem liiga lihtne, et seda heaks kiita. See ei lahendaks absoluutselt praegusi põllumeeste probleeme teede lahtilükkamisel. Pigem tugineb eelnõu isiklikule arvamusele ja on üsna pinnapealselt läbi töötatud. Ma loodan, et need lahendused, mida Rahandusministeeriumis ja Põllumajandusministeeriumis välja töötatakse, on jätkusuutlikumad ega tekita pärast kaksipidi mõtlemist ja väärkasutamist.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Nagu ma aru sain, pidasid ministeeriumid seda eelnõu positiivseks algatuseks. Mu küsimuse üks pool on, et mispärast ei saa seda eelnõu aluseks võtta ja töötada selle valdkonna küsimustega edasi. Teiseks, kas te oskate ütelda, millal Rahandusministeerium oma ettepanekute või seisukohtadega peaks välja tulema?

Aitäh! Sellisel kujul, nagu selles eelnõus on pakutud, on praegu juba võimalik lubasid anda. Nagu ma ütlesin, on Siseministeerium välja toonud, et päästeseaduse kohaselt võib asja sundkasutusse võtmise otsustada päästetöö juht, ja see hõlmab ka ainet, mis on seal traktoripaagis. Kui on kriisiolukord ja kriisikomisjoni juht peab vajalikuks nii otsustada, siis ta võib juba praegu nii või teisiti selle otsuse teha. Sellest vaatenurgast, mida esitatud eelnõu puudutab, on seda kütust võimalik nüüdki kasutada. Aga probleem on hoopis laiapõhjalisem ja vajab põhjalikumat arutelu, st kuidas üleüldse oleks võimalik põllumajandusmasinatesse pandavat erimärgistatud kütust lume lükkamisel kasutada või milline oleks kompenseerimismehhanism ja -meetod, kui kütust ei erimärgistataks. Seda ei ole nii lihtne ühe lausega lahendada. Sellist probleemi, mis on eelnõus ära toodud, praegu isegi ei ole.

Aitäh! Palun, Rein Randver!

Tänan, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Te rõhutasite oma ettekandes, et neid küsimusi tuleb lahendada terviklikult ja see, mida eelnõuga tahetakse teha, puudutab üksikjuhtu. Teatavasti kehtib eelmise, 2012. aasta jaanuarist seadusmuudatus, mis keelab kasutada erimärgistatud kütust paiksetes mootorites metsanduses, kaevanduses, ehituses. Kas selle eelnõu menetlemise ajal arutati rahanduskomisjonis või koostöös ministeeriumiga ka neid mõjusid, mida see muudatus on juba kaasa toonud?

Ei arutatud.

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austet ettekandja! Kas tõesti rahanduskomisjon aktsepteerib sellist olukorda, kus me kõik vaikides teame, et põllumees rikub sinist kütust kasutades seadust ning seejärel rikub maksu- ja tolliametnik seadust ega karista seadust rikkunud põllumeest? Kas selline anarhia ongi eesmärk omaette? Kuidas me saame jätta seadusesse augud, siluda neid ametnike suva järgi? Kas teil on mingi parem plaan olukorra lahendamiseks?

Juba mitmendat korda vastan, et selline eelnõu, mis täna siin arutusel on, ei ole absoluutselt isegi vajalik. Kriisikomisjoni juhil on võimalik oma otsusega lubada erimärgistatud kütust kasutada, kui see on kriisiolukorras vajalik. Selline situatsioon, mida lauale toodud eelnõu püüab lahendada, on juba reguleeritud. Hoopis tõsisem asi on see, kuidas reguleerida üleüldse põllumajandusmasinate kasutamist lume lükkamisel, nii et seal ei oleks vaja kütust vahetada. Kütuse vahetamine on tegelikult suur probleem ning tihtipeale on ettevõtjatel ja põllumeestel, kes asuvad piirkonnas, kus on vaja lund lükata, raske osaleda ka hangetes, sest nad peaksid oma masinatest kütuse välja pumpama. Kaaluda tuleks, kas kaotada erimärgistatud kütus ja hakata üleüldiselt kompenseerima teatud töid, mida tehakse kas lume lükkamisel või põllumajanduses üldse. Tuleks leida kompenseerimise mehhanismid, või kui kasutatakse erimärgistatud kütust, siis määratleda erisused. Nende küsimustega tegeldakse ja ma arvan, et peatselt leitakse mõistlik lahendus.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Tegelikult tegeldakse selle probleemiga juba vähemalt 2011. aastast. Te ise ju tunnistate ka, et probleem on olemas, aga probleemi lahendamiseks ei sobinud teile Keskerakonna fraktsiooni eelnõu ja paistab, et ei sobi ka tänane sotsiaaldemokraatide eelnõu. Samas te räägite, et teemaga tegeldakse, kusagil töötatakse midagi välja. Palun öelge, millal Rahandusministeerium ja Põllumajandusministeerium nende ettepanekutega välja tulevad! Te kuulute põllumajandusministriga ühte erakonda, kindlasti saate küsimust temaga arutada, kui te seda siiamaani teinud ei ole. Millal on see päev, kui parlament saab seda küsimust lahendama hakata?

Seda komisjon küll ei arutanud.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Peeter Laurson! Avame läbirääkimised. Kõnesoovi on avaldanud Kalev Kotkas.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! See on tõesti vähemalt kolmas kord, mil sotsiaaldemokraadid proovivad erimärgistatud kütuse kasutamist lume lükkamisel paremini reguleerida. Selle eelnõuga on nüüd piltlikult öeldes selg vastu seina. Enam ei ole kuskile taganeda, sest selle eelnõuga lubatakse sinist kütust kasutada vaid siis, kui kriisikomisjon on välja kuulutanud hädaolukorra ja riik ei suuda oma jõududega ise olukorda kontrolli all hoida.
Tänasel arutelul keskendusime liigselt lihtsalt lumerohkele talvele, aga tuletame meelde, et paar talve tagasi saime Padaorus kõik valusa õppetunni osaliseks. Kuna oli reaalne oht inimeste elule ja tervisele, tulid põllumehed esimese kutse peale oma masinatega appi. Keegi ei öelnud, et vabandage, ma vahetan täna kütuse ära ja homme tulen, kuigi kõik asjaosalised teadsid, et rikutakse seadust. Riik pani appi tulnud põllumehed valiku ette, kas käituda terve mõistuse järgi või olla seaduskuulekas. Õnneks valisid põllumehed selle esimese variandi, terve mõistuse, sest oli reaalne oht inimeste elule ja tervisele. Pärast pani riik tanki ka Maksu- ja Tolliameti töötajad, kes seadust rikkudes ei karistanud seadust rikkunud põllumehi. Sellist anarhiasugemetega seadusruumi üks kultuurriik endale lubama ei peaks. Selleks ongi seda eelnõu vaja, et ka teatud eriolukorrad oleksid seadusega reguleeritud ning seaduse aukudest tulenevad probleemid ei jääks ametnike otsustada ja vastutada.
Halenaljakas on jälgida meediast kahe valitsusliikme selleteemalist n-ö punktinoppimist. Kui põllumajandusminister ei toeta eelnõu sellepärast, et see reguleerib valdkonda liiga kitsalt ja sinise kütuse kasutamist peaks lubama veelgi laialdasemalt, siis jääb üle küsida, miks ta ei toetanud meie varasemaid eelnõusid, kus just nii oligi. Rahandusminister toob valitsuse nimel hulga absurdseid põhjendusi, miks eelnõu ei toetata. Tsiteerin: "Kuivõrd eelnõuga antakse ka kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonile õigus hädaolukorras erimärgistatud diislikütuse kasutamise lubamiseks, siis tekivad selle tulemusena paindlikud võimalused hädaolukorra tõlgendamiseks." Ehk siis valitsusel on hirm, et omavalitsused hakkavad sellest eelnõust tulenevalt oma haldusterritooriumil hädaolukordasid välja kuulutama ilmselt 1. detsembrist kuni 1. aprillini igal aastal. See on piinlikuvõitu umbusaldusavaldus omavalitsuste suunas.
Veel pärleid sellest šedöövrist. Väidetakse, et vähenevad riigieelarve tulud ja üldse kaasnevad fossiilse kütuse kasutamisega negatiivsed keskkonnamõjud. Ehk siis valitsuse raamatupidajatele on probleemiks see, et Padaoru päästetööde tõttu jääb laekumata kümme eurot täiendavat aktsiisitulu ja põllumeeste traktoritest võib atmosfääri paiskuda täiendavaid heitgaasikoguseid. Veel väidetakse, et eelnõu tekitab ebavõrdse konkurentsi olukorra. No andke andeks! Need põllumehed, kes läksid Padaorgu, läksid riigile appi, mitte riigiga konkureerima. Põllumehed on üles näidanud tervet talupojamõistust, nüüd on Riigikogu kord!
Austatud koalitsioon! Kutsume teid üles seda seaduseelnõu toetama, sest kaalul ei ole mitte ainult teie mundriau, vaid Riigikogu oma tervikuna. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 333 tagasi lükata. Me peame selle ettepaneku läbi hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 333 tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu oli 31, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 333 on esimesel lugemisel tagasi lükatud.
Head kolleegid, käesolevaga on meie tänane päevakord ammendatud. Soovin kõikidele kaunist päeva jätku!

Istungi lõpp kell 12.09.