Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 12. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud proua Riigikogu esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab Eesti Vabariigi valitsuse ja Türkmenistani valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus selle menetluse kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd mõningad teated. Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ning määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, Riigikogu majanduskomisjoni s.a 12. detsembril esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikme nimetamine" eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; teiseks, Eesti Reformierakonna fraktsiooni s.a 12. detsembril esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 13. detsembril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – kultuurikomisjon; neljandaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 13. detsembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 13. detsembril esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorganite liikmete seas ja sellega seotud meetmeid, Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud direktiivi eelnõu ja Vabariigi Valitsuse seisukohtade kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on 2013. aasta 17. jaanuar kell 16.
Head kolleegid, palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 76 Riigikogu liiget, puudub 25.
Enne kui me läheme päevakorra kinnitamise juurde, annan teada paar täpsustust päevakorras. Esiteks, Riigikogu liikmed Marika Tuus-Laul, Heimar Lenk, Vladimir Velman ja Valeri Korb võtsid tagasi 8. novembril esitatud arupärimise Ida Prefektuuris puhkenud skandaali kohta kiiruse mõõtmisel. See oli arupärimine nr 208, päevakorrapunkt nr 4. Ja teiseks, Riigikogu liikmed Olga Sõtnik, Jüri Ratas, Eldar Efendijev, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Vladimir Velman, Valeri Korb, Mihhail Stalnuhhin, Aivar Riisalu, Mailis Reps, Ester Tuiksoo, Viktor Vassiljev ja Aadu Must võtsid tagasi 15. novembril esitatud arupärimise keskkonnahariduse olukorra kohta. See oli arupärimine nr 240, päevakorrapunkt nr 15.
Nende kahe täiendusega panen selle nädala päevakorra kinnitamise hääletamisele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:05 Arupärimine MISA vahendite kasutamise otstarbekuse kohta (nr 206)

Esimees Ene Ergma

Alustame arupärimistele vastamist. Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Urve Palo, Jaan Õunapuu, Rannar Vassiljevi, Heljo Pikhofi, Karel Rüütli, Marianne Mikko, Mart Meri, Kalvi Kõva, Andres Anvelti, Helmen Küti, Kalev Kotkase, Neeme Suure, Deniss Boroditši ja Kajar Lemberi 7. novembril 2012 esitatud arupärimine MISA vahendite kasutamise otstarbekuse kohta (nr 206). Palun kõnepulti kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Juhatan sisse sotsiaaldemokraatide ja vaba hinge Boroditši arupärimise riigikontrolörile, mis puudutab MISA vahendite kasutamise otstarbekust. Järjekordselt on kõneks siin saalis juba mitu korda arutlusel olnud küsimus seoses sellega, et MISA on toetanud 77 000 euroga sarja "Tuntud ja tundmatu Eestimaa" tootmist AS-i Inforing poolt, kusjuures 18 filmist kaheksa puhul on tegemist pooletunniste reklaamfilmidega, mis räägivad Reformierakonna eri taseme poliitikutest.
Pikemalt ei hakka ma seda teemat siin sisse juhatama, kuna te olete sellega kõik kursis. Täpselt nädal aega tagasi vastas siin sellesisulistele küsimustele kultuuriminister Rein Lang, kes väitis, et küsimused tuleks adresseerida Inforingi juhile härra Smirnovile. Aga kuna härra Smirnov ei ole olnud see, kes on seda raha jaganud, siis sooviksime ikkagi teada, kes peaks vastutama selle eest, et meie silmis on selles konkreetses küsimuses riigi raha kasutatud vähemasti ebaotstarbekalt. Vastavalt Riigikontrolli seadusele peab Riigikontroll andma Riigikogule ja avalikkusele kindlustunde, et avaliku sektori raha kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult. Loodame, et Riigikontroll annab meie neljale küsimusele vastates ja järgneva diskussiooni käigus oma hinnangu, kes peaks selles konkreetses küsimuses vastutama. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Jevgeni Ossinovski! Palun nüüd kõnepulti lugupeetud riigikontrolöri Mihkel Oviiri!

Riigikontrolör Mihkel Oviir

Lugupeetud juhataja! Austatud arupärijad ja teised Riigikogu liikmed! 15 Riigikogu liiget pöördusid 7. novembril minu poole arupärimisega, mis puudutab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ehk MISA toetust AS-i Inforing saatesarjale "Tuntud ja tundmatu Eestimaa". Arupärijad esitasid neli küsimust raha kasutamise otstarbekuse kohta.
Esimene küsimus: "Kuidas hindate Reformierakonna juhtpoliitikuid tutvustavate filmide tootmiseks kasutatud maksumaksjate raha kasutamise sihipärasust? Kui efektiivselt toetavad nimetatud filmid lõimumiskavas sätestatud integratsioonieesmärkide saavutamist?" Kõigepealt tuletan meelde, et projekt lõpeb järgmise aasta jaanuaris ja alles seejärel on võimalik anda sellele lõplik hinnang. Täna saame rääkida üksnes sellest, mis praegu teada on. Raha kasutamise sihipärasusele hinnangu andmisel tuleb eristada kahte poolt. Esmalt, kas raha on kasutatud vastavalt ettenähtud reeglitele ja lepingutele, teiseks, kas projekti eesmärgid on saavutatud.
Kõigepealt raha kasutamise reeglipärasusest. Riigikontroll on tutvunud projekti rahastamise lepingu ja vahearuandega ning leidnud mõned raha kasutamise tingimuste rikkumised, mille kõrvaldamisega MISA loodetavasti tegeleb. Näiteks on projektis alltöövõtjatena kasutatud äriühinguid, kes on seotud projekti partneritega, ja seesugune kulu projekti konkursitingimustele ei vasta.
Konkursitingimuste järgi oleks saated pidanud olema eetris prime time'il, st kella 18–23. Tegelikult võib neid filme eetris näha kanalil TV3+ pühapäevahommikul kell 8 ja mõnikord 7.30. Kindlasti ei ole see prime time ja see ei ole reeglitega kooskõlas. Emori teleauditooriumi mõõtnud uuringu järgi oli tänavu novembris pühapäeviti ajavahemikul 8–8.30 kanalil TV3+ keskmiselt 2000 vaatajat minutis, aga prime time'i ajal oli kanalitel keskmiselt 10 000 vaatajat minutis. Seega võib öelda, et võrreldes prime time'iga on pühapäevahommikul keskmiselt viis korda vähem vaatajaid.
Siit jõuame raha kasutamise tulemuslikkuse probleemi juurde. Üldjoontes toetab projekt konkreetse konkursi üldisi eesmärke, milleks on kodanikuaktiivsuse ja lõimumisprotsessi käsitlemine ja tutvustamine meedias. Raha saaja on lubatud 18 filmi valmis teinud. Samas julgen sügavalt kahelda, kui palju tegelikult see 77 289 eurot ja 15 senti lõimumisele kaasa aitab. Esiteks ei ole filmide näitamine kanalil, mida viimastel andmetel vaatab pühapäevahommikul kell 8 vaid 2,4% elanikkonnast, tõenäoliselt kuigi mõjus. Kui Riigikogu liikmed poleks seda teemat tõstatanud, poleks need filmid ehk üldse mingit kõlapinda leidnud. Teiseks, minu hinnangul ei ole mitmed projekti oodatavate tulemustena kirjeldatud väljundid otseselt seotud lõimumisega – näiteks võib tuua Jõhvi Kontserdimaja ja Inforingi kodulehekülje külastatavuse kasvu – või siis pole võimalik tuvastada põhjuslikku seost selle projekti ja tulemuse vahel. Näiteks võib tuua sarjas tutvustatud Eesti toodete müügi kasvu ja Eesti kodakondsuse taotlejate arvu suurenemise. Küll aga on need filmid ja kogu tekitatud kära veelgi süvendanud lõimumisteema politiseeritust ja just valdkonna politiseeritus on muide Eesti lõimumiskava 2011. aasta rakendusplaani täitmise aruande järgi üks suurimaid takistusi lõimumist toetavas protsessis.
Teine küsimus: "Kas riigi rahaliste vahendite jagamisel on lubatud eelistada ühte erakonda või selle liikmeid?" Riigi raha jagamisel ei ole lubatud eelistada ühte erakonda või selle liikmeid.
Kolmas küsimus: "Nimetatud lühifilmide näol on sisuliselt tegemist Reformierakonna poliitikute reklaamimisega. Kas nimetatud filmide tootmine ja avalik näitamine on Teie hinnangul juriidilise isiku poolt "erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus", mis ei ole kättesaadav teisele isikule erakonnaseaduse § 123 lõike 2 punkti 3 tähenduses?" Erakonnaseaduse nimetatud punkt käsitleb keelatud annetusi. Hinnangu sellele, kas üks või teine konkreetne annetus on vastuolus seadusega, annab järelevalveorgan, kelleks on erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Riigikontroll küsis konkreetse juhtumi kohta erakondade rahastamise järelevalve komisjoni seisukohta. Komisjon vastas, et kuna MISA-le võisid taotluse esitada kõik asjast huvitatud isikud, siis ei saa nimetatud teenust erakonnaseaduse tähenduses käsitada hüvena, mis pole kättesaadav teistele isikutele. Komisjoni arvates tuleks seda probleemi käsitleda pigem raha efektiivse kasutamise vaatenurga alt.
Juhin veel tähelepanu, et erakonnaseaduse seletuskirja kohaselt tuleks iga annetuse puhul hinnata, kas erakond on saanud mõõdetavat hüve. Samas ei ole siiani selgelt välja toodud, mis võiks olla see mõõdetav hüve. Reformierakonna reitingule ei ole kogu lugu ilmselgelt kasu toonud. Ma ei usu, et eelseisvatel valimistel otsustatakse just tänu nendele filmidele Reformierakonna poolt hääletada. Kui filmides osalenud poliitikud oleks saanud tasu, mis algselt oli projektis isegi planeeritud, siis võiks ehk rääkida mõõdetavast hüvest. AS-i Inforing selgituste järgi loobusid filmis osalenud plaanitud tasust ja see muudatus vormistati korrektselt ka projekti eelarves.
Neljas küsimus: "Kas Riigikontroll peab normaalseks olukorda, kus riigi poolt asutatud sihtasutuse nõukogu esimees ja juhatuse esimees kuuluvad mõlemad samasse erakonda? Kas selline juhtimise struktuur pigem soodustab või pärsib demokraatlikule õigusriigile kohast erapooletut ja läbipaistvat haldust?" Erakonda kuulumine on demokraatlikus riigis täiesti lubatud. Riigi asutatud sihtasutuste juhtide tegevuse hindamisel ei tohiks kõige olulisem küsimus olla nende erakondlik kuuluvus, vaid see, kuidas nad oma ülesandeid täidavad. Keelatud pole mitte erakonda kuulumine, vaid ametiülesannete täitmisel selle tõttu kellegi soosimine. Kahetsusväärsel kombel on MISA sellise juhtimisstruktuuriga muutnud ennast kergelt rünnatavaks. Ma nõustun Jürgen Ligiga, kes ütles, et see asi näeb näru välja. Demokraatlikus ühiskonnas ei pea raha jagamine mitte ainult olema aus, vaid ka näima aus. See juhtum just nimelt ei näi aus.
Mind panevad muretsema eelkõige kolm fakti. Esiteks, olen nõus, et kui 18 filmist kaheksa käsitleb reformierakondlasi ja ülejäänud parteituid, siis ei näe asi hea välja. Teiseks, projektide sisulise hindamise komisjonis oli viis liiget, neist kaks Reformierakonna liikmed. Kui need kaks liiget ei oleks andnud AS-i Inforing taotlusele väga kõrgeid hinnanguid, ei oleks see projekt toetust saanud. Ülejäänud komisjoni liikmete hinnangute alusel oleks toetust saanud teised projektid. Kolmandaks, needsamad reformierakondlastest hindamiskomisjoni liikmed kirjutasid ühe teise projektitaotluse hindamislehele: "Lauri Vahtre antud juhul ei ole eriti sobilik kuju, kuna ta on otseselt seotud poliitikaga ja teema on politiseeritud." Samas Inforingi taotluses kirja pandud plaan tutvustada filmides muu hulgas ka poliitikuid, kuigi neid taotluses nime pidi polnud nimetatud, küsimusi ei tekitanud.
Usun, et MISA-l on siin palju õppida. Alustada võiks kas või sellest, et konkursitingimustes olev nõue maksimaalselt vältida võimalikku huvide konflikti peaks selgelt kirjas olema ka hindamiskriteeriumides. MISA juhtum viitab minu arvates ka laiemale probleemile, mis on ülal olnud aastaid ja puudutab kõiki riigi ja omavalitsuste, äriühingute, sihtasutuste jm nõukogusid ja nende nn mehitamist poliitikutega. Teiste sõnadega: kas asjaolu, et poliitikud istuvad nendes nõukogudes, muudab seal tehtud otsused avalikkuse silmis ausamaks ja erapooletumaks või mõjub see hoopis vastupidi? Kas poliitiku osalus nõukogus muudab nõukogu otsused kompetentsemaks? Ja ma rõhutan, et küsimus ei ole ainult selles, kas need poliitikud üht või teist otsust ka tegelikult oma erakonna või nn majandussõprade huvides kallutavad. Küsimus on selles, et isegi siis, kui tegelikkuses mingit kallutamist pole, võib see siiski sellisena paista.
Veel kord: asi mitte ainult ei pea olema aus, vaid ka näima aus. Ja kõikvõimalike nõukogude depolitiseerimine peaks ju olema ka poliitikute endi huvides, sest sel juhul ei lange poliitikutele nõukogudes tehtavate otsuste puhul enam erapoolikuse kahtluse vari, mis võib olla nende suhtes ebaõiglane.
Tulen aga tagasi konkreetse arupärimise sisu juurde. Kokkuvõttes olen veendunud, et sellest juhtumist ei võida ei Reformierakond, MISA ega Eesti lõimumispoliitika. Lisan siia ka ühe väga isikliku arvamuse. Kõik need inimesed, kes filmides osalesid, väärivad kindlasti palju paremaid filme ja suuremat tunnustust. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra riigikontrolör! Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski

Lugupeetud härra Oviir! Teie vastusest selgus, et hindamiskomisjoni kuulunud reformierakondlastest liikmed mõjutasid olulisel määral otsust, kas see projekt saab rahastuse või mitte. Selles valguses ja üldse kogu selle loo valguses tekib küsimus vastutusest. MISA juhtkond on öelnud, et nemad ei vastuta, kuna vastutab hindamiskomisjon. Nõukogu on öelnud, et nemad ei ole ka vastutavad, ja kultuuriminister, kes on asutajaõiguste teostaja, ütles, et helistage Smirnovile, kui teil on küsimusi. Kas te selgitaksite, missugune on selle konkreetse juhtumi puhul vastutuse struktuur? Kes teie arvates peaks vastutama?

Riigikontrolör Mihkel Oviir

Vastan sellele küsimusele. Sihtasutuste seaduse järgi lasub järelevalve kohustus sihtasutuse nõukogul. Nii et põhivastutaja on sihtasutuse nõukogu. MISA põhikirjas on ette nähtud raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine ning esitamine audiitorile kontrollimiseks ja nõukogule kinnitamiseks. Samuti on ette nähtud, et asutajaõiguste teostajal, st kultuuriministril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda juhitava asutuse struktuuriüksust, näiteks ministeeriumi siseauditi osakonda. Riigivaraseadus kohustab asutajaõiguste teostajat tagama, et sihtasutuse põhikirjas oleksid riigivaraseaduses ettenähtud nõuded kirjas, muu hulgas nõuded juhtorganite, sisekontrollisüsteemi toimimise ja siseaudiitorite kohta. Seaduses on täpselt kirja pandud, kes mida peab tegema ja kes millegi eest vastutab. Siin ei ole minu arvates probleemi.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kajar Lember!

Kajar Lember

Hea riigikontrolör! Projekt on küll veel ametlikult lõpetamata ja analüüse tehakse hiljem, kuid kas te olete nõus väitega, et sisuliselt vaid tänu sellele, et Riigikogus see teema tõstatus, on tõesti lootust, et neid filme vaadatakse? Tänu sellele võib-olla aidatakse tõesti kaasa MISA eesmärkide saavutamisele ja lõimumisprotsessile?

Riigikontrolör Mihkel Oviir

Ma kujutan ette, et tänu nendele arupärimistele, mis te olete esitanud kultuuriministrile, peaministrile ja ka minule, te tõusete järgmisel pühapäeval pool kaheksa üles ja vaatate kanalist TV3+ mõnd nendest filmidest.

Esimees Ene Ergma

Väga hea vastus! Palun, kolleeg Rannar Vassiljev!

Rannar Vassiljev

Hea riigikontrolör! Nagu ma teie vastustest aru sain, ei ole kindlasti tegu üldsuse raha efektiivse kasutamisega. Nagu me kõik teame, peab maksumaksja raha kasutamine olema sisuliselt aus ja ka näima aus. Teiegi hinnangul see kõnealusel juhul aus ei näi. Mu küsimus on: kuidas teile praegu tundub, kas see sisuliselt oli aus või mitte?

Riigikontrolör Mihkel Oviir

Kordan vastuseks ühe projektitaotluse hindamislehele kirjutatut. Ja see oli, et Lauri Vahtre antud juhul ei ole eriti sobilik kuju, kuna ta on seotud poliitikaga. See oleks kogu mu vastus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Helmen Kütt

Austatud riigikontrolör, kõigepealt suur tänu vastuste eest! Mina olen olnud suhteliselt vähe aega Riigikogu liige – alla kahe aasta. Mulle on jäänud mulje, et mitte ainult selles küsimuses, vaid mitmes teiseski küsimuses ei taha keegi vastutust võtta. Ka selle MISA teemadel kõik nagu räägivad, kõik on valmis kinnitama, et kõik on hästi, aga isegi selle hea asja eest keegi vastutust võtta ei taha. Kuidas teile tundub, kas nii ongi? Kui midagi on hästi, ei taheta vastutust võtta, aga veel hullem, kui midagi on halvasti – siis ei vastutata hoopiski. Tundub, et siin on asjad halvasti.

Riigikontrolör Mihkel Oviir

Kes meist ikka tahaks teatud olukordades vastutust enda peale võtta, kui seda vastutust on võimalik mitte võtta? Minu arvates on põhiline probleem teatud struktuuride, institutsioonide politiseerimises. See ongi kogu vastus. Muuseas, ma olen sellest rääkinud kümme aastat, aga ega midagi ei muutu. Saate aru, minu järglane tuleb ja räägib veel kümme aastat. On väga raske saavutada, et selles vallas toimuks mingisugune sisuline muutus. Riigikogu liikmetel on väga raske teostada iseenda üle tegelikku järelevalvet, aga see peaks olema üks nende funktsioone ja üks nende kohuseid. Kuidas mehitatakse kõikvõimalikud nõukogud, kuidas mehitatakse kõikvõimalikud juhatused – see on valdkond, millele Riigikogu peaks rohkem tähelepanu pöörama. Sellest on kümme aastat räägitud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Indrek Saar!

Indrek Saar

Lugupeetud ettekandja! Kas teie arvates kogu selles loos, mida siin on väga detailirohkelt kirjeldatud, on kultuuriministril poliitiline vastutus? Kui on, siis milles see vastutus võiks seisneda?

Riigikontrolör Mihkel Oviir

Siin tuleks arvestada selle teema ümber tekkinud suurt ühiskondlikku resonantsi. Vaadake, kui palju on sellest räägitud, kui palju on sellest kirjutatud, kui palju on Riigikogu sellele oma tööaega kulutanud! Minimaalne, mida kultuuriminister oleks sellises situatsioonis minu arvates pidanud tegema, on see, et ta oleks sinna saatnud erikontrolli, kes oleks situatsiooni detailideni analüüsinud. Ma olen kogu aeg mõelnud, miks pidi lugupeetud Riigikogu peale kultuuriministri siia saali veel kutsuma riigikontrolöri ja paluma selle üle rääkida. Kui te vaatate kultuuriministri vastuseid ja Riigikontrolli vastuseid, siis need teatud aspektis erinevad. Ja see on minu jaoks põhiline küsimus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu

Austatud riigikontrolör, suur tänu väga põhjaliku ja hea ülevaate eest kogu sellest MISA temaatikast! Ma olen alati imetlenud teie tahtmist ja oskust näha Eesti riiki kui tervikut ja vaadata ka tulevikku, mitte ainult tänases päevas elada. Teie sõnul tekkis siin küsimus, kas need filmid aitavad kaasa Eesti lõimumispoliitikale, ja see jäigi küsimärgina õhku rippuma. Me lugesime küll välja, mida te arvate, ja me ise ka arvame, et tegu on lõimumisteema politiseerimisega, aga ma küsin teie käest laiemalt. Vahel on Riigikontrolli aruannete puhul püütud teie tehtut teatud valdkondades naeruvääristada. Öelge, palun, kas on veel selliseid probleemseid valdkondi! Kui palju neid Eesti riigis tegelikult on?

Riigikontrolör Mihkel Oviir

Võin öelda, et neid valdkondi on tegelikult väga palju. Need on meie arenguteel kogu aeg ees ja me peaksime püüdma neid pidevalt ületada. Kui ühiskonna arengus tekivad takistused, tuleb need kõrvaldada, aga arengu käigus tekivad jälle uued takistused. Mingisugust staatilist seisu ei ole. Selleks ongi riigiaparaat loodud, selleks on parlament loodud, et olukorda analüüsida, otsuseid vastu võtta ja probleemidest üle saada.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra riigikontrolör! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun kõnepulti kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski

Lugupeetud juhataja! Sel teemal oleme enamiku asju juba ära öelnud. Kõige olulisem meie jaoks on kindlasti seesama vastutuse küsimus. Suur aitäh riigikontrolörile tänaste vastuste eest! Mulle jäi eriti kõrva see, mida härra Oviir lõpus ütles: et tema arvates oleks kultuuriminister pidanud saatma erikontrolli seda juhtumit kontrollima. Vaatame, mida kultuuriminister siin nädal aega tagasi ütles! Ma tsiteerin: "Mina muide olen seisukohal, et tavaliselt intervjueerib meedia inimesi, kes millegagi on hakkama saanud, mitte neid, kes ainult räägivad. Ju siis härra Smirnov leidis olevat vajaliku neid kaheksat inimest intervjueerida. Rohkem ei oska ma täna teile midagi öelda." See on põhimõtteliselt täpselt seesama, mida mõni nädal enne seda peaminister Ansip infotunnis ütles: et ta tunnustab oma kolleege selle eest, et nad leidsid aega nendest filmidest osa võtta. Meie arvates näitab see selgelt, et selles küsimuses ei taheta võtta n-ö tehnilist vastutust, mis puudutab konkreetsete projektikonkursside korda ja nende läbiviimist. Ning veelgi vähem soovib keegi hukka mõista toimunu sisu, seda, et riigi raha eest tehti Reformierakonnale reklaami. Muide, väikese repliigina riigikontrolöri väite juurde, et Reformierakond ei võitnud sellest midagi, tahan märkida, et ega kõik valimiskampaania kulud ei toogi edukaid tulemusi, aga see ei tähenda seda, et tegu ei ole valimiskampaania kuludega.
Küll aga on mul kokkuvõttes päris tõsine mure selle pärast, et väga erinevatel tasanditel mõistetakse asi hukka, leitakse, et rahakulutus ei ole olnud eesmärgipärane, aga ikkagi ei tehta nagu mitte mingisuguseid järeldusi, kui sisuliselt ei ole keegi valmis vastutust võtma. Kuidas siis tagada, et nii avalikkusele kui Riigikogule jääks siiski kindlustunne, et maksumaksjate, nende endi raha kasutatakse ikkagi sihipäraselt ja tulemuslikult?
Loomulikult, 27. jaanuaril tuleb kokku hindamiskomisjon, kes hindab seda konkreetset projekti, aga teeb seda loomulikult formaalselt. Nagu ma nädal tagasi härra Langile ütlesin: juriidiliselt on kõik enam-vähem korrektne – täna küll kuulsime riigikontrolörilt, et mingid puudujäägid on ka juriidilises mõttes –, aga võib-olla leitakse seal, et midagi hullu ei ole ja seda raha Inforingilt tagasi nõuda ei saa. Samas sisuliselt on tegemist raha ebaotstarbeka kulutamisega, nagu täna ka riigikontrolör ütles.
Ma ei tea, kuidas see lugu lõpeb, aga ma kardan, et see lõpeb just niimoodi, et juriidiliselt leitakse kõik korrektne olevat ja keegi vastutama ei hakka. Lõppkokkuvõttes aga kahjustab see kõvasti meie riigi mainet kindlasti palju laiemalt ja puudutab ka teisi sihtasutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid jne. Paraku tundub, et Eestis sõltub väga palju konkreetse isiku enda soovist, kas vastutada või mitte. Seaduses, nagu öeldud, on asjaomased nõuded kirjas, aga need inimesed ei kiirusta vastutust võtma ja ka Riigikogul puudub võimalus siin erilist survet avaldada. Aga loodame, et Riigikontroll hoiab sellel asjal silma peal ja ilmsete rikkumiste puhul juhib sellele edaspidigi tähelepanu. Kindlasti teeme seda meie, arupärijad, ka omalt poolt. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Jevgeni Ossinovski! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.


2. 15:36 Arupärimine Venemaa ühinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (nr 211)

Esimees Ene Ergma

Järgmine on Riigikogu liikmete Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Mihhail Stalnuhhini, Ester Tuiksoo, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mailis Repsi, Yana Toomi, Viktor Vassiljevi ja Aadu Musta s.a 14. novembril esitatud arupärimine Venemaa ühinemise kohta World Trade Organizationiga (nr 211). Ma palun kõnepulti kolleeg Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Austatud kolleegid! Lugupeetud minister! Venemaa otsus liituda Maailma Kaubandusorganisatsiooni ehk WTO-ga kiideti Eesti Välisministeeriumi andmetel heaks kaheksandal ministrite konverentsil peaaegu täpselt aasta tagasi, 16. detsembril aastal 2011 Genfis. Venemaa ratifitseeris lepingu 22. augustil, millega avas oma turu väga suurele osale maailmast. Venemaa liitumine WTO-ga toimub üleminekuperioodide kaupa. Eesti Keskerakonna fraktsioon leiab, et liitumisega kaasnevatest üksikasjadest on meil räägitud liiga vähe ning seega puudub ülevaade, millist mõju on oodata Eesti ja Venemaa vahelisele ettevõtlusele. Sellest tulenevalt on meil härra ministrile järgmised küsimused. Esimene küsimus. Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ning hiljem WTO-ga ühinemise nimel on Venemaaga läbirääkimisi peetud juba 19 aastat. Millised olid need mõjuvad tegurid, mis viisid läbirääkimised eduka lõpuni? Teiseks: "Kuna Venemaa liitumine WTO-ga toimub üleminekuperioodide kaupa, siis palun tutvustage, millist mõju avaldavad kokkulepped Eesti majandusele lähiaastatel erinevates valdkondades, nagu näiteks põllumajandus ja infotehnoloogia." Kolmandaks: "Milliste WTO-ga liitunud riikidega on kehtestatud Venemaal eritingimused kaubavahetuseks?" Ja neljandaks: "Kui kaugel on Eesti läbirääkimised ühise piirileppe ratifitseerimisel Venemaaga, silmas pidades, et kaubavahetuse sujuvaks vahetuseks on piiride kehtestamine väga oluline?" Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Enn Eesmaa! Nüüd palun ma kõnepulti lugupeetud välisminister Urmas Paeti!

Välisminister Urmas Paet

Tere päevast! Aitäh arupärimise eest! Alustan esimesest küsimusest, mis kõlas järgmiselt. Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ning hiljem WTO-ga ühinemise nimel on Venemaaga läbirääkimisi peetud 19 aastat. Millised olid need mõjuvad tegurid, mis viisid läbirääkimised eduka lõpuni? Ma vastaksin, et ilmselt kõige mõjuvam tegur oli Venemaa enda juhtkonna poliitiline tahe see protsess lõpetada. WTO-ga liitumisel peab iga riik võtma kohustusi ja olema ka valmis kohandama oma kaubandusrežiimi selliseks, nagu WTO aluslepingud ja reeglid nõuavad. Samuti peab riik olema valmis liberaliseerima oma kaubandust suhetes organisatsiooni teiste liikmetega. Kui liitujal on tahe seda kõike teha, siis on võimalik läbirääkimised ka edukalt lõpetada.
Kui vaadata ajas tagasi, siis ilmselt Venemaa läbirääkimised WTO-ga liitumiseks venisid pikaks ennekõike seetõttu, et Venemaa ise näitas aegade jooksul üles väga ebajärjekindlat soovi liituda. Vahepeal oli see soov suurem, siis see kadus jälle ära ja loomulikult see kõik mõjutas ka liitumisprotsessi pikkust. Lõpuks siiski riigi poliitilises juhtkonnas võeti väga selge suund sellele, et Venemaast peab saama WTO liige, ja see läbirääkimiste eduka lõpuni viiski.
Teine küsimus: "Kuna Venemaa liitumine WTO-ga toimub üleminekuperioodide kaupa, siis palun tutvustage, millist mõju avaldavad kokkulepped Eesti majandusele lähiaastatel erinevates valdkondades, nagu näiteks põllumajandus ja infotehnoloogia." Liitumislepinguga kaasnevad kohustused on väga laiad – tollitariifide alandamisest regulatsioonide ühtlustamise ja muude, mittetariifsete impordipiirangute kaotamise ja kaubandussüsteemi läbipaistvamaks muutmiseni. WTO-ga liitumise mõju analüüsides tuleb kindlasti arvesse võtta, et sellest saab tulu tõusta siis, kui riigid täidavad võetud kohustusi ka korrektselt.
Praegu on Venemaa pigem püüdnud säilitada mitmeid WTO kohustustega vastuollu minevaid ühepoolseid kitsendusi ja kehtestanud isegi uusi. Venemaal oli kohe peale liitumist kohustus tühistada kõik koguselised ja regulatiivsed impordipiirangud, näiteks kvoodid, keelud, load, autoriseerimise ja litsentsinõuded ning muud sellised nõuded ja piirangud, mis ei vasta WTO reeglitele.
Samas näiteks raudteetranspordimaksud üle piiri kulgevate ja riigisiseste vedude korral võrdsustatakse järgmise aasta juulis. Tollimäärad langevad kokkulepitud tasemele samuti osaliselt päeval, mil saab teoks liitumine WTO-ga, kuid paljudel juhtudel on kokku lepitud ka üleminekuperioodid. Siiski peaks aastaks 2014 olema saavutatud hinnanguliselt üle 70% tollide langemise kogumõjust. Tollimäärade alanemise mõju erineb ajaliselt kaubagruppide lõikes. Mõnel juhul on see mõju kiirem. Teoreetiliselt oleks pidanud see kiirem olema näiteks elusloomade ja loomsete toodete puhul, praegu aga teatavasti sisseveokeelu tõttu see mõju puudub. Teiste kaubagruppide puhul on üleminekuperioodid pikemad, näiteks mitmesugustel tööstustoodetel. Rahaliselt langeb umbes kolmveerand tollimaksude alanemisest saadavast kokkuhoiust viiele kaubajaotisele: elusloomad ja loomsed tooted; valmistoidukaubad; joogid ja alkohol; tekstiil ja tekstiilitooted; sõidukid, transpordivahendid ning mitmesugused tööstustooted.
Mis puutub põllumajandustoodetesse, siis nende tollitariifid ei olnud ka enamasti enne Venemaa WTO-ga liitumist nii kõrged, et oleksid takistanud Eesti kaupade eksporti. Venemaa edasised tariifikärped on põllumajandustoodete puhul keskmiselt 5–10 protsendipunkti. Erandiks on lihatooted, mille puhul Venemaa pakub madalamaid tariife vaid teatud kvootide ulatuses kuni aastani 2020 ja seejärel need kvoodid kaotatakse. Meile on tähtis ka see, et Venemaa kui oluline teraviljatootja ei või WTO lepingu kohaselt rakendada eksporditollimakse.
Mis puutub tööstuskaupa, siis oodatav mõju saabub suures osas kohe järgmisel aastal. Suurim potentsiaalne mõju on kasutatud sõidukite müügile. Esialgu aga on veel jõus WTO reeglitega vastuolus olevad kaubandustõkked, mis Venemaa on kehtestanud nende impordil Euroopa Liidust. Muude tööstustoodete puhul on keskmine tollimäär üsna kõrge ja liitumise mõjud jagunevad suhteliselt ühtlaselt perioodi peale kuni aastani 2018.
Mis puutub teenustesse, siis telekommunikatsiooniteenuste sektoris kaotatakse väliskapitali piirang nelja aasta jooksul peale WTO-ga liitumist. Välismaised pangad võivad kohe rajada Venemaale harukontoreid, välismaised kindlustusfirmad aga üheksa aastat peale Venemaa liitumist. Venemaa avab liitumise hetkest oma turu täielikult arvutiteenustele ja ehitussektorile, millele hakkab rakenduma kohalike ettevõtetega võrdne kohtlemine. Venemaa on kohustatud ka ilma üleminekuperioodita rakendama alates WTO-ga ühinemise kuupäevast täielikult WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu sätteid, millel samuti on positiivne mõju teenuse pakkujatele.
Kolmas küsimus: "Milliste WTO-ga liitunud riikidega on kehtestatud Venemaal eritingimused kaubavahetuseks?" Venemaa WTO-ga liitumise töögruppi kuulus üle 60 WTO liikme. Igaüks, kellel oli huvi, võis sellega ühineda. Lisaks multilateraalsete läbirääkimiste töögrupile võis Venemaa liitumistingimuste üle Venemaaga tariifide ning teenuste turule pääsu kohustuste ja ajakava üle kahepoolselt läbi rääkida iga sellest huvitatud WTO liikmesriik. Venemaa sõlmiski 30 kahepoolset teenustealast kokkulepet ja 57 kokkulepet toodete turule pääsu kohta, mille kõik töögrupi liikmed konsensusega heaks kiitsid.
WTO enamsoodustusrežiimi põhimõtte kohaselt tuleb tariife ja muid regulatsioonivahendeid impordil ja ekspordil kohaldada riike diskrimineerimata. Seega laienevad kõik liitumise käigus Venemaaga kahepoolselt sõlmitud eelistusi andvad kokkulepped kogu WTO liikmeskonnale, mitte ainult liitujale ja vastavast teemast huvitatud liikmele. Näiteks Euroopa Liit sõlmis Venemaaga liitumise protsessis neli kahepoolset lepingut: puiduekspordi tollide, Venemaa autotööstusesse investeerimise, teenuste kohustuste säilitamise ja toorainete ekspordi maksude kohta. Need laienevad samuti kõigile WTO liikmetele.
On kaks erandit. Need on arengumaade sooduskohtlemine, mille raames kõik liikmed annavad erisoodustusi vähim arenenud riikidele, ja liikmete kauplemine omavahel piirkondliku kaubavahetuskorra alusel. Venemaal näiteks on teatavad võimalused arendada erisuhteid Valgevene ja Kasahstaniga, kui need riigid peaksid ka saama WTO liikmeks.
Mis puutub Eestisse ja üldse Euroopa Liidu riikidesse, siis kahepoolseid läbirääkimisi Venemaaga pidas Euroopa Liidu kõigi riikide nimel Euroopa Komisjon, lähtudes sellest, et kaubanduspoliitika on euroliidus komisjoni pädevuses. Nelja sõlmitud kokkuleppe puhul rääkis Eesti eriti aktiivselt kaasa, kui tegu oli puiduekspordi tollide küsimusega. Meie metsatööstuse liidu soov oli saavutada okaspuidu puhul eksporditolliks 0% ja seda seisukohta me ka korduvalt rõhutasime. Komisjon võttis selle arvesse ja sellelt tasemelt läbirääkimisi alustatigi. Lõpptulemus oli siiski eksporditoll 13% männipuidu ja 15% kuusepuidu puhul.
Meie teine suurem huvi nendel kõnelustel oli raudteeveoste tariifide ühtlustamine. Meil ei olnud konkreetset eesmärki, kui madal või kõrge see tariif peaks olema. Huvi oli see, et see tariif oleks võrdne nii Venemaa sadamate suunalistel kui üle piiri liikuvatel veostel. Kui Venemaa-siseste vedude tariifid on madalamad, siis seab see teatavasti Vene sadamad ja raudteefirmad eelisseisundisse, võrreldes näiteks meie omadega. Selles osas saavutati kokkulepe, et Venemaa ühtlustab raudteetariifid 1. juulist 2013.
Ja viimane küsimus: "Kui kaugel on Eesti läbirääkimised ühise piirileppe ratifitseerimisel Venemaaga, silmas pidades, et kaubavahetuse sujuvaks vahetuseks on piiride kehtestamine väga oluline?" Kõigepealt, me praegu ei pea Venemaaga piirileppe teemal läbirääkimisi. Mäletatavasti lõppesid läbirääkimised juba enne 2005. aastat, kui need olid 11 aastat kestnud, ja siis lepiti piirijoone kulgemises kokku. Mis toimub praegu? Tulenevalt Riigikogu kõigi fraktsioonide ettepanekust valitsusele me peame Venemaa välisministeeriumiga nõu selle üle, kuidas ja kas üldse oleks praegu võimalik jõuda piirilepete jõustumiseni. Ennekõike puudutab see konsulteerimine nende lepingute poliitilist sissejuhatust. Homme on Tallinnas konsultatsioonide teine voor. Venemaa välisministeeriumi esindajad tulevad homme Tallinnasse neid kõnelusi pidama.
Mis puutub kaubavahetusse, siis maismaa- ja merepiiri lepete olemasolu või puudumine kindlasti määrav tegur ei ole. Pigem on oluline olemasolevate piiripunktide läbilaskevõime ja ka võimalikult lühikesed järjekorrad piiril. See on ka küsimus, millega on pikka aega tegeldud. Näiteks selle aasta aprillis uuendati Eesti ja Venemaa vahelist piiriläbilaskepunktide lepingut, millega ajakohastati ka piiriületuse võimalusi. Piirijärjekordade teema tõstatasime viimati novembri lõpus Eesti ja Venemaa välisministeeriumi vahelistel poliitilistel konsultatsioonidel. Sama küsimusega on tegelnud ka mõlema poole riigikontrollid. Samuti kõneles kaubavahetuse lihtsustamisest majandus- ja kommunikatsiooniminister detsembri algul Moskvas toimunud kohtumistel Venemaa transpordiministri ja presidendi transpordinõunikuga. Transpordivaldkonnas lepiti ka kokku, et käivitatakse taas kahepoolse transpordikomisjoni töö.
Seega töö Eesti ja Venemaa kaubavahetuse sujuvaks kulgemiseks käib pidevalt ning mitmel eri tasandil ja eri kõnelustekohtades. Kui vaadata lõppeva aasta statistikat, siis selle aasta juulis ja augustis oli Venemaa Eesti suurim ekspordipartner. Tänan!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra välisminister! Palun, kolleeg Enn Eesmaa, teie küsimus!

Enn Eesmaa

Aitäh, härra minister, inforohkete vastuste eest! Ma küsin jätkuna veel läbirääkimiste kohta. Mõne päeva pärast toimub Brüsselis Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine ning praegustel andmetel läheb ka Venemaa riigipea härra Putin sellele kohtumisele. On teada, et Euroopa tasandil on Venemaa liitumine WTO-ga olnud küllaltki probleemirikas paljudele riikidele. Kas on teada, milliselt positsioonilt arutatakse WTO küsimust sellel tippkohtumisel?

Välisminister Urmas Paet

Lähtudes sellest, millised on olnud Euroopa Liidu ettevalmistused tippkohtumiseks, on positsioon selline, et Euroopa Liit soovib, et Venemaa täidaks kõiki WTO-ga liitumisel võetud kohustusi. Sinna alla käivad ka sellega seotud küsimused, et praegu kehtivad Euroopa Liidu hinnangul mitmesuguste Euroopa Liidu kaupade puhul põhjendamatud piirangud. See puudutab otseselt näiteks Eesti elusloomade eksporti, aga ka kasutatud autosid. Eri liikmesriikidel on võib-olla erinevate kaubagruppide osas erinevad rõhuasetused, aga põhiprintsiip on, et Euroopa Liit siiski eeldab, et kui üks riik liitub Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, siis ta ka täidab üldisi põhimõtteid. Praegu me Euroopa Liidus näeme, et mõnes osas Venemaa seda veel ei tee. Meid kõige otsesemalt puudutav teema on elusloomade eksport. Aga jah, sellel tippkohtumisel see teema üles tõuseb. See oleks kõige loogilisem ja lihtsam viis ka nende probleemide lahendamiseks. Alati on võimalik püstitada vaidlust WTO enda sees, aga see on muidugi aeganõudvam protsess. Nagu ma juba ütlesin, Venemaa liitumisel WTO-ga sai lõpuks määravaks poliitilise tahte olemasolu. Eks ka nende küsimuste efektiivsel ja kiirel lahendamisel on peamine just tahte olemasolu.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Lugupeetud välisminister! Hiljaaegu võisime meediast lugeda, et Vabariigi Valitsus keeldus merepõhja uuringutest, mida taheti teha seoses Nord Streami uue gaasitrassi ehitusega. Võib-olla härra välisminister natuke põhjendab, millega see keeldumine oli põhjendatud ja milles seisneb merepõhja uurimise oht Eesti riigile?

Välisminister Urmas Paet

Enne seda, kui valitsus oma seisukoha kujundas ja Välisministeerium asjaomase otsuse tegi, andis kooskõlastusringi raames oma arvamuse enamik Eesti ministeeriume, aga ka muid riigiasutusi, kellesse see teema puutub, samuti terve hulk teadusasutusi. Kui need seisukohad summeerida, siis paljude riigi- ja ka teadusasutuste arvamus oli, et luba mereuuringute tegemiseks Eesti majandusvööndis ei peaks andma. Põhjendati seda erineval moel, aga põhiline on õiguslik lähenemine: tuleb lähtuda sellest, mis on kirjas Eesti seadustes. Meie majandusvööndi seaduses on üsna ammendavalt loetletud põhjused, mille alusel on üldse võimalik keelduda sellise uuringuloa andmisest. Just majandusvööndi seadusest tulenevad need põhjused, miks valitsus on seisukohal, et seda luba me praegu ei anna. Seal on punkt, mis käsitleb võimalikku info saamist loodusvarade kohta sellel alal, teine säärase sisuga punkt puudutab uurimistööde tehnoloogiat. Meie keskkonnaeksperdid Keskkonnaministeeriumist, samuti mereteadlased viitasid sellele, et üks uurimise meetod on ikkagi puurimine, seadus aga ütleb, et loa andmisest võib keelduda, kui üks meetod on puurimine. See on see põhialus. Kõikvõimalikke muid hinnanguid võib omavahelises vestluses ka anda, aga nendega ei ole õiguslikult motiveeritud käskkirja koostamisel suurt midagi pihta hakata.

Esimees Ene Ergma

Head kolleegid, palun jääme ikkagi arupärimise teema piiridesse! Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev

Minu küsimus oli küll mõeldud eelmise küsimuse täpsustuseks. Kas siis tõesti seadus ei luba meil anda infot meie maavarade kohta? Kui meil oleks leitud naftat, kas me ei tohiks sellest kellelegi iitsatada? Ja kuidas selle keeldumisega ikkagi oli? Te väitsite, et riigiasutused, igaüks iseseisvalt ja mitmesuguste põhjendustega, soovitasid sellest keelduda, aga meie lugupeetud peaminister teatas keeldumisest avalikkusele juba tükk aega tagasi: me ei luba teist gaasijuhet rajada, ja ongi kõik. Alles pärast seda hakati keeldumist põhjendama ühel ja teisel ja kolmandal moel. Kumb siis enne oli, muna või kana?

Esimees Ene Ergma

Vabandust! Ütlen veel üks kord: te võite esitada uue arupärimise just selle teema kohta, aga praegu on meil kõne all arupärimine Venemaa ühinemise kohta World Trade Organizationiga.

Välisminister Urmas Paet

Mis siis saab? Vastan või ei vasta, proua juhataja?

Esimees Ene Ergma

Kuidas soovite, lugupeetud minister.

Välisminister Urmas Paet

Mina võin küll rääkida igasuguseid asju.

Esimees Ene Ergma

Ma saan aru, et te võite rääkida igast asjast, aga meil on käsil ikkagi konkreetne arupärimine.

Välisminister Urmas Paet

Ma lühidalt siiski vastan, et asi oleks selge. Seda ma ei tea, kumb oli enne, kas muna või kana, selle üle vaieldakse siiamaani palju pädevamates ringkondades. Mis puutub loa andmisse uuringuteks majandusvööndis, siis valitsus teatas oma seisukoha 6. detsembril. Samal päeval andis Välisministeerium käskkirja loa andmisest keeldumise kohta. Enne seda kõlasid Eesti avalikus ruumis mitmete poliitikute isiklikud seisukohad ja hinnangud.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra välisminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi. Seega on arupärimisele vastatud.


3. 15:56 Arupärimine Ida-Virumaa tegevuskava tähtsuse kohta (nr 231)

Esimees Ene Ergma

Järgmine on Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Yana Toomi, Valeri Korbi, Olga Sõtniku, Tarmo Tamme, Priit Toobali, Jaan Õunapuu, Rein Randveri, Jaak Alliku, Jevgeni Ossinovski ja Lembit Kaljuvee s.a 15. novembril esitatud arupärimine Ida-Virumaa tegevuskava tähtsuse kohta (nr 231). Ma palun kõnepulti kolleeg Eldar Efendijevi!

Eldar Efendijev

Lugupeetud proua eesistuja! Austatud minister! Austatud kolleegid! 9. septembril aastal 2010 kiitis Vabariigi Valitsus heaks riikliku Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010–2014. Kava pakub Ida-Virumaa probleemide lahendamiseks mitmesuguseid tegevusi, näiteks tööhõive, kultuuri ja keeleõppe osas. Selles tuuakse välja ausama ja kiirema õigusemõistmise, riigiasutuste personalipoliitika ning riigi struktuuriüksuste Ida-Virumaale planeerimise ja ümberpaigutamise olulisus maakonna arengu kujundamisel. Samuti käsitletakse tegevuskavas meediakajastuse ja info leviku küsimusi ning pööratakse tähelepanu kodanikuühiskonna arendamisele. Nimetatud dokumendiga tehti ministeeriumidele kohustuseks eelarvete koostamisel arvestada tegevuskava eesmärkide ja ülesannetega. Samuti lepiti kokku, et vähemalt korra aastas annavad sise- ja regionaalminister valitsuskabineti nõupidamisel informatsiooni tegevuskava täitmise kohta ning teevad ettepanekuid programmi uuendamiseks. Samas tuleb regionaalministril ette valmistada koostöös teiste ministeeriumidega maakonnapõhised meetmed ja tegevused Euroopa Liidu finantsperspektiivi 2014+ summade kasutuselevõtuks Ida-Virumaal.
Juba eelmise aasta riigieelarve menetlemisel selgus, et Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010–2014 ei ole riigieelarves kajastust leidnud. Sama võib öelda tuleva aasta riigieelarve eelnõu kohta: Ida-Virumaa tegevuskava kohta ei leia tuleva aasta riigieelarves ühtegi sõna ei üldises tekstis ega ministeeriumide peatükkides. Kui teile Riigikogu saalis esitati küsimus riikliku tegevuskava perspektiivi kohta, siis te vastasite, et koostamisel on piirkondlik Ida-Virumaa arengukava. Esitasime selle arupärimise, kuna soovime infot riiklikul tasemel läbiviidavast tegevusest selle programmi raames. Lõpptähtajani on ju kaks aastat. Arupärimisele on alla kirjutanud 11 Riigikogu liiget eri fraktsioonidest. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Eldar Efendijev! Palun teid, lugupeetud regionaalminister Siim Valmar Kiisler, kõnepulti!

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Vastan järjekorras neljale esitatud küsimusele. Esimene küsimus: "Miks ei ole 2013. aasta riigieelarve koostamisel arvestatud riiklikku "Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010–2014"?" Selle tegevuskava eesmärk on käsitleda Ida-Viru maakonna probleeme koordineeritult, sidudes eri harupoliitikate raames kavandatavad tegevused konkreetsete piirkonnaspetsiifiliste probleemide lahendamisega, et need toimiksid üksteist toetavalt. Riigieelarves ei ole Ida-Virumaa tegevuskava kulutusi lahti kirjutatud eelmistel aastatel ega ilmselt kirjutata ka järgmistel aastatel, sest need summad on kirjas eri ministeeriumide valitsemisala eelarvete sees eri tegevuste all. Näiteks saab tuua Justiitsministeeriumi vanglate osakonna kolimise Ida-Virumaale või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimise all Jõhvi ümbersõidu rajamise, milleks kulus 10,5 miljonit eurot. Regionaalministri valitsemisalast võib nimetada mitmesuguseid elukeskkonda parandavaid ja vääristavaid meetmeid, näiteks Keskallee kordategemine ning lasteaedade rekonstrueerimine ja ehitamine Kohtla-Järvel, samuti gümnaasiumi rekonstrueerimine Toilas. Selliseid tegevusi on pea kõigil ministeeriumidel.
Justiitsministeeriumi vanglate osakonna kolimine on aga hea näide selles mõttes, et justiitsminister rõhutas juba enne selle küsimuse arutelu valitsuskabinetis, et see tähendab ministeeriumile täiendavaid tegevuskulusid. Ning kui oli eelarve arutelu, siis leidis Justiitsministeeriumi taotlus selle osakonna kolimiseks Ida-Virumaale lisaraha eraldada valitsuskabineti üksmeelset toetust ja see raha leiti. Eelarves kajastub see lihtsalt Justiitsministeeriumi tegevuskulude kasvuna – ei ole eraldi kirjas, et mingi summa on just Ida-Viru tegevuskava elluviimiseks, aga sisuliselt see nii on.
Teine küsimus: "Kas olete koostanud tegevuskava täitmise iga-aastase aruande ning kuidas on Teie hinnangul tegevuskava täidetud?" Esitasin ülevaate 2011. aastal tehtust ning 2012. aastal plaanitust valitsuskabinetile tänavu 9. augustil. Ministeeriumide tehtust tõstaksin esile järgmised tegevused. Esiteks, Haridus- ja Teadusministeerium. Sellel ja eelmisel aastal oli ministeeriumi haridusliku lõimumise eelarvereal kirjas 2,8 miljonit eurot ning sellest märkimisväärne osa läks Ida-Viru maakonnas läbiviidavatele tegevustele, kuna pea pooled vene õppekeelega koolid asuvad Ida-Virumaal. Lisaks toetatakse haridusasutusi koolituste, investeeringutoetuste ja palgalisa maksmise kaudu, samuti metodoloogilise nõustamise ning keele- ja kümblusprogrammide arendamise kaudu. Täiendavalt viib Sisekaitseakadeemia aastail 2011–2013 kahes Kohtla-Järve gümnaasiumis läbi sisekaitselist eelkutseõpet, 2012. aastal politseialaseid loenguid ja treeninguid ning 2013. aastal piirivalvealaseid loenguid. Viimaseid peavad Ida Prefektuuri politseiametnikud. Seda tegevust on kavas laiendada ka teistele piirkonna koolidele.
Justiitsministeeriumi peamine eesmärk on täita kõik Ida-Virumaa kohtunikukohad, roteerida õiguskaitseametnikke ka Ida-Virumaale ning tõhustada kohtusüsteemisiseseid organisatoorseid meetmeid. 2011. aastal anti kaks esimest stipendiumi silmapaistvatele Ida-Virumaa õpilastele, et nad saaksid Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistriõppes õppida.
Keskkonnaministeerium toetab eri meetmetega veemajanduse infrastruktuuri loomist, jääkreostuse likvideerimist ja nõuetele mittevastavate jäätmehoidlate kordategemist. Lisaks arvestatakse Euroopa Liidu finantsperspektiivi 2014+ summade planeerimisel Ida-Virumaa eripära ning koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kaasajastatakse põlevkivi kasutamise riiklikku arengukava.
Kultuuriministeeriumi arengukava kohaselt on Ida-Virumaaga seotud peamiselt ettevõtmised kultuuri- ja spordivaldkonnas, millele lisandub lõimumistegevuse ja kultuurilise mitmekesisuse arendamise meede. Ministeerium toetab muuseume ja raamatukogusid, rahvakultuuri, teatrit ja muusikat. Lisaks on oluline keelekümblus, rahvuskultuuri seltside toetamine kodanikuhariduse ja elukestva õppe valdkonnas. Koos Eesti Rahvusringhäälinguga püütakse tagada tõepärasemat meediakajastust.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on suunanud programmi "Ettevõtlik kool" otseselt Ida-Virumaale ning toetab sealse tööstuse ja transpordi infrastruktuuri arendamist. Muidugi arendatakse ka energeetikat. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada kodanikuühenduste arengut ka Ida-Virumaal.
Põllumajandusministeerium soodustab Ida-Virumaa arengut maaelu arengukava raames, mille vahenditest läks Ida-Virumaale 2011. aastal 5,4 miljonit eurot. 2011. aasta lõpu seisuga oli Ida-Virumaale eraldatud kokku 14,4 miljonit eurot.
Rahandusministeerium otsib võimalusi Eesti-Venemaa piiri ületuse probleemide lahendamiseks riigisiseselt ning Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooniga kahepoolsel alusel, püüdes seejuures tollikontrolli tehnilist taset tõsta. Lisaks sellele läheb märkimisväärne osa CO2 kvoodi müügi summadest haridus- ja sotsiaalvaldkonda ning avaliku sektori hoonete energiatõhususe suurendamiseks Ida-Virumaal.
2011. aastal viidi kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamiseks ja riigiasutustega koostöö parandamiseks läbi sellesisuline koolitus, professionaalse ametkonna kujundamiseks aga koolitused "Avaliku teenistuse eetika" ning "Eesti keel ametikeelena". Tänavu viidi läbi koolitused ühtsete põhiväärtuste loomiseks ja eetika tugevdamiseks ning see töö jätkub ka tuleval aastal. Maksu- ja Tolliameti Ida-Virumaale suunatud tegevustest on olulisim venekeelse informatsiooni pakkumine oma kodulehtedel, samuti kasutatakse selleks trükiseid, masspostitusi ja teenuseid. Toimub sihipärane meediasuhtlus Ida-Viru telekanalitega maksu- ja tolliteemadel.
Sotsiaalministeeriumi tähtsaimad tegevused Ida-Virumaa tegevuskava täitmisel on sõltuvushäiretega inimestele ravi ja rehabilitatsiooni pakkumine, aktiivsete tööturumeetmete rakendamine, asendushoolduse tingimuste parandamine ning rahvastiku tervise parandamine Ida-Virumaal.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku valdkonna tegevustest on olulisimad ametnike stažeerimine ning piirivalve- ja politseiametnike palkade diferentseerimine piirkondlikkuse alusel ning Sisekaitseakadeemias Ida-Virumaalt pärit silmapaistvamatele õppuritele stipendiumi maksmine. Stipendium on ette nähtud ka teistest maakondadest pärit silmapaistvatele õppuritele, kes peale õpingute lõppu asuvad õpitud erialal tööle Ida-Virumaal. 2012. ja 2013. aastal valmivad Jõhvi ja Narva rajatavad politsei- ja päästehooned ning toetatakse kolme Ida-Virumaa vabatahtlikku päästekomandot.
Regionaalministri valitsemisalas on peamised tegevused Euroopa Liidu struktuurifondide ja riigisiseste fondide võimaluste kasutamine Ida-Virumaal mitmesuguste meetmete raames. Näiteks võib tuua mitmete tööstusalade ja külastusobjektide rajamise, põlevkivi kompetentsikeskuse väljaarendamise, Narva, Jõhvi ja Kohtla-Järve avaliku linnaruumi arendamise, Narva piiripunktide läbilaskevõime suurendamise ja muud sellised projektid. Ka meil on kodanikuühiskonna sihtkapitali raames eraldi meede kodanikuühenduste võimekuse toetamiseks Ida-Virumaal.
Lisaks tegutseb regionaalministri eestvedamisel ministeeriumideülene komisjon, kes planeerib Euroopa Liidu 2014+ finantsperspektiivi struktuurifondide vahendite kasutamist maakonnapõhisteks meetmeteks Ida-Virumaal. Komisjoni on haaratud kõik ministeeriumid, kelle valitsemisalas on tegemist Euroopa Liidu struktuurifondide rahaga, samuti kohalike omavalitsuste esindajad ning arvamusliidrid. Komisjon on kaardistanud Ida-Virumaa võimalikud vajadused ning kavandanud tegevused tulevase finantsperspektiivi raames. Komisjoni töö tulemusi saab enam hinnata peale seda, kui lõplikud reeglid ja meetmed finantsperspektiivi 2014+ vahendite kasutamiseks on kokku lepitud. Põhjalikumalt on tegevuskava rakendamise plaaniga võimalik tutvuda Siseministeeriumi kodulehel. Lisaks rakendusplaanile on olemas aruanne 2011. ja 2012. aasta tegevustest – kokku on selles ministeeriumide kaupa kirjas 70 punkti.
Kolmas küsimus: "Kas ja milliseid ettepanekuid olete esitanud tegevuskava täpsustamiseks ja uuendamiseks?" Tegevuskava täpsustamine ja uuendamine on plaanis läbi viia 2013. aasta alguses jooksvalt enne järgmise rakendusplaani täitmise ülevaate andmist Vabariigi Valitsusele. Lisaks olen teinud ettepaneku kasutada järgmisel finantsperioodil 2014–2020 integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamise skeemi, mille puhul loobutaks eri valdkonnapoliitikate üleriigiliselt ühetaolistest meetmetest ning suunataks selle asemel toetused paindliku ja otstarbekohase eri valdkondi omavahel sidustava integreeritud kava alusel ühte piirkonda.
Neljas küsimus oli, et Ida-Viru Maavalitsus on koostanud Ida-Virumaa arengukava 2014–2020 ja kas selle koostamisel võeti aluseks riiklik Ida-Virumaa tegevuskava. Maavalitsuse koostatud Ida-Virumaa arengukava 2014–2020 sai sisendid olemasolevatest nii riikliku kui ka regionaalse tasandi strateegiadokumentidest. Loomulikult kuulub nende hulka Ida-Virumaa tegevuskava 2010–2014. Kui Ida-Virumaa tegevuskava on olnud suunatud ministeeriumidele prioriteetide seadmiseks, siis maavalitsuse koostatud Ida-Virumaa arengukava sisaldab lisaks riigi tegevusele ka kohalike omavalitsuste ja kolmandate osapoolte, sh nii era- kui mittetulundusliku sektori panust kohaliku elu edendamisse.
Lõpuks tahan veel lisada, et kui ma seda ülevaadet valitsuskabinetile tutvustasin, siis pandi valitsuskabineti protokollilisse otsusesse kirja ka lõik, et tegevuskava täitmisel tuleb 2013. ja 2014. aastal peale rakenduskavas nimetatud tegevuste keskenduda ka sellele, et riigiasutuste ümberstruktureerimise ja kolimisega Ida-Virumaale suurendataks riigi esindatust Ida-Virumaal. Kõiki ministeeriume kohustati analüüsima, milliste struktuuriüksuste paiknemine Ida-Virumaal aitaks kaasa Ida-Virumaa tegevuskava täitmisele. Ootan huviga, millised ettepanekud ministeeriumidelt tulevad. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Hea minister! Te rääkisite, et järgmise aasta alguses tuleb tegevuskava täpsustamisele. Minu küsimus on selline: kui palju te kavatsete arvestada sellega, et nüüd oleme palju targemaks saanud? Rahvaloenduse andmed on olemas ja kahjuks on need väga drastilised. Ida-Viru piirkonnas on 20 aasta jooksul kaotatud peaaegu Pärnu linna täis inimesi. Kui palju te tegevuskava täpsustamisel arvestate sellise tõsise faktiga, et inimesed sellest piirkonnast lahkuvad?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Väga oluline teema! Loomulikult me arvestame seda, aga samas ma kinnitan, et minule need arvud üllatavad ei ole. Olen ikka jälginud, millised liikumised rahvastikuregistris kajastuvad. Selles registris kajastuv küll mõnevõrra erineb rahvaloendusel saadud andmetest, aga kokkuvõttes on trendid rahvastikuregistri andmete põhjal väga hästi jälgitavad. Olen sellest ka avalikkusele rääkinud, et see on Eestis väga tugev trend, et Ida-Viru elanike arv, eriti noorte elanike arv drastiliselt väheneb. See ei tulnud meile üllatusena. Aga loomulikult, prioriteete üle vaadates me peame tõsiselt sellega arvestama. Samas kinnitavad tööandjad huvitaval kombel endiselt, et tööstusvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele on Ida-Viru atraktiivne piirkond, kuna seal on ikkagi tööjõudu. Ida-Virumaal on vaba tööjõudu veel piisavalt. Üks eesmärk selles tegevuskavas ongi olnud investeerida Ida-Virumaa tööstuspiirkondade infrastruktuuri ja me näeme, et tööstusalade loomine on edenenud päris hästi. Ettevõtjate huvi nende tööstusalade vastu on tõsine, nii Narvas kui mujal. On selgelt näha, et selliseid töökohti luuakse juurde, seda ka riigi abiga.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Lugupeetud härra minister! Elu näitab, et Ida-Virumaa tegevuskavadega aastateks 2010–2014, 2020+ jne tegelevad kõik maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste tegijad. Ka Riigikogu liikmeid kutsutakse mõnikord sinna tööle. Aga raha on ju ministeeriumide jagada ning tuleb välja, et kui püüda nn altpoolt neid programme kokku viia, siis ei anna see seda plussi, mida me ootame. Iga ministeerium tegutseb omaette, ühist programmi ei ole. Võib-olla oleks kergem, kui iga ministeerium teeks oma programmi, seejärel paneksime kõik punktid kokku, ja olekski Ida-Virumaa tegevusprogramm valmis?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Eks me seda ühist rakenduskava ju niimoodi koostamegi, et küsime ministeeriumide ettepanekuid, küsime, mida nad juba teevad ja milliseid võimalusi veel näevad. Olen nõus, et raha ümberjaotamine ei ole kerge. Kui ministeeriumide eelarved on olemas ja nüüd tahetakse jooksvalt rõhuasetusi muuta, tõsta rohkem raha Ida-Virumaale, siis tähendab see seda, et mõnelt maakonnalt võetakse midagi ära. Niisuguseid otsuseid on tõesti väga raske langetada, see on arusaadav. Kui seda aga esimest korda valitsuses arutati, siis tehti kohe otsus, et Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi vahendite planeerimisega tuleb tõsiselt tegelda ja alustada seda varakult ka Ida-Virumaal, et me oleksime kõigeks valmis. Nagu mitmel pool mujal on sealgi tegu ka summadega, mis ei ole eelmiste aastate eelarvetega paljuski ära lukustatud ja tänu sellele on valikuvõimalus selgelt suurem. Praegu aga loodame väga järgmise finantsperioodi võimalustele.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski

Lugupeetud minister! Nimetatud Ida-Virumaa tegevuskavas on turismi arendamine ühe olulisima prioriteedina välja toodud. Selles kontekstis oli väga rõõmustav eelmise aasta alguse uudis, et EAS-ilt sai toetust projekt, millega rajatakse Kiviõlis seiklusturismikeskus. Minu teada on selles küsimuses riik sõna murdnud. Kultuuriministeerium lubas, et eraldab vajaliku omafinantseerimise katteks projektile raha, nüüd on see nõusolek tagasi võetud. Kas te valgustaksite Riigikogu liikmeid, mis selles küsimuses toimub? Ja kui keeldumine tõele vastab, siis kuidas täidetakse Ida-Virumaa tegevuskava, kui turismiraha ära võetakse?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Tunnistan, et ma ei oska päris viimase seisu kohta midagi öelda – ma ei ole jõudnud kõiki arve üle kontrollida. Ma tean, et riigieelarve eelnõu viimase lugemisega seoses Riigikogu liikmed arutasid omavahel seda teemat. Küsimus on selles, et me oleme piirkonna konkurentsivõime tugevdamise meetme raames ette näinud väga suure toetuse: 3,2 miljonit eurot. Omafinantseeringu planeerimiseks – vähemalt 15% peab olema omafinantseering – toetus taotleja ka sellele, et neil oli ette näidata Kultuuriministeeriumi kiri, et neid toetatakse selle omafinantseeringu raha leidmisel. Tavaliselt on sellistel kirjadel juures klausel, et toetatakse võimaluse korral või vahendite olemasolul. Umbes selline klausel oli ka sellel kirjal juures ja nüüd ongi tõesti see raha puudu olnud.
Kindlasti ei soovi me toetuse andmise lubadusest taganeda. Mul ei ole teile vastust, kuidas see lõplikult laheneb, aga see omafinantseering on suhteliselt väike osa. Kogu see toetus on meie jaoks väga suur summa, kindlasti on tegu olulise turismiobjektiga Ida-Virumaal. Ma loodan väga, et probleem õnnestub lahendada ja me suudame katta taotleja omafinantseeringu. Oleks väga kahju, kui me peaksime kogu toetusest loobuma selle tõttu, et omafinantseeringu summat ei saada kokku. Loodan, et ka omavalitsused panustavad midagi, aga kordan: praegu kahjuks täpset seisu ei oska öelda, kuidas taotlejal selle asjaga lood on.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Austatud minister! Ma ikkagi tahaks täpsustada, sest tõesti, ei meil siin saalis ega ka Ida-Virumaa inimestel pole kuskilt konkreetset infot võtta, kui üldises eelarve eelnõus ei ole ühtki sõna selle programmi kohta. Vaatame ministeeriumide kaupa – ka midagi ei ole. Võtame eelarve täitmise aruanded – ei ole üldosas, ei ole ka ministeeriumide kaupa. Siit selline küsimus: kas kuskiltki saab sabast kinni võtta ja selgeks teha, kas see kava riigi tasemel toimib või mitte? Kas teie kui koordinaator tegite eelarve koostamisel ettepanekuid sellest konkreetsest programmist lähtudes?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Eelarve koostamisel teevad ettepanekuid ikkagi valdkonnaministeeriumid. Nagu ma ütlesin, meie kogume andmeid ministeeriumidelt, küsime üle – seda ka nüüd 2012. aasta kohta, nii nagu me tegime 2011. aasta kohta –, kuidas nad on ellu viinud neid 70 punkti. Mida iga ministeerium on teinud just selleks, et ellu viia ülesanded, mis rakenduskavas nendele kirja on pandud? Nad annavad meile vastuse, kuidas nad aastal 2012 seda tegid ja mida nad plaanivad teha aastal 2013. Me küsime ka, kas neil on ettepanekuid seda kava muuta. Selleks, et rahvasaadikud saaks asjast kokkuvõtliku pildi, saadan ma hea meelega teile kõigile selle ülevaate lingi. Siin on arusaadavalt ministeeriumide kaupa need tegevused kokku toodud ühte tabelisse ja sealt saab neid kõige paremini vaadata. Kõik on punktide kaupa välja toodud. Näiteks tööstusalade infrastruktuuri rajamise toetamine – täpselt on kirjas, kuidas tööstusalad edenenud on. See on üks hea näide, kuidas tööstusalade loomisel on asjad tõesti edasi liikunud.
Mis puutub turismi, siis ma loodan, et Kiviõli seikluspargi projekt saab edukalt ellu viidud. Samas meil on turismi alal ka palju muud teha. Tore, et saime Narva bastionide rekonstrueerimiseks raha. Oleme väga palju teinud ka elukeskkonna parandamiseks. Kui te vaatate täna mainitud Kohtla-Järvet ja Jõhvi linna keskust, siis nende ilme on väga tugevalt muutunud just tänu meie regionaalsetele toetusprogrammidele. Muutused nende linnade elukeskkonnas on täiesti näha ja meil on ka mitu projekti Narvas, mis on küll kahjuks takerdunud – parkide kordategemine jm. Muutusi seega on, aga märkus on õige: me peame kõik selge ühtse kavana välja tooma.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kajar Lember!

Kajar Lember

Hea minister! Kui peaministri käest küsida, kuidas valitsusprogrammi elluviimine läheb, siis ta vastab alati, et iga asi omal ajal ja ärge tormake ajast ette. Üks selle tegevusprogrammi punkt on, et Ida-Virumaa pikaajalise töötuse leevendamiseks pakutakse EAS-i kaudu individuaalseid suuremahulisi tööstusinvesteeringute toetamise pakette, mis aitaksid regioonis uusi töökohti luua. Täitmise tähtajaks on märgitud 2012. aasta teine kvartal, mis minu arusaama kohaselt on möödas. Kuna regionaalminister on selle programmi eest kaasvastutajaks pandud, küsin, kuidas olukord on. Mis sellest saanud on?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Ma nii hästi nendes tabelites ei orienteeru ega leia kiiresti, mis punktile te täpselt viitate. Tööstusaladest ma juba rääkisin, SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus tegevus on päris aktiivselt käima läinud. See on just Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sihtasutus. Riik on sellele sihtasutusele maad võõrandanud ja me toetame seda sellesama piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme raames. Mul on olnud au viibida kahel avamisel, kus ettevõtjad panid nurgakivi riigi toetusega käima lükatud tööstusalal, ja nüüd tehakse juba täiesti uusi investeeringuid Narva linnas.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Avan läbirääkimised. Palun kolleeg Eldar Efendijevi kõnepulti!

Eldar Efendijev

Lugupeetud proua eesistuja! Austatud kolleegid! Austatud minister! Püüan paari sõnaga kokkuvõtte teha. Meil on tõesti tekkinud mulje, et on nagu sellise nimetusega programm, aga midagi käega katsutavat ei näe. Selline küsimus on üles kerkinud kõikides valdkondades: kas on või ei ole? Tegevus käib Harjumaal, aga Viljandimaal, Põlvamaal ja Ida-Virumaal? Mujal sellist regionaalprogrammi riigi tasemel pole, Ida-Virumaal on. Mis seal vahet on? Ma tahan kohe öelda, et ma pooldan seda, et riik sõnastab oma huvid piirkonnas, ja muidugi oleks väga hea, kui kava oleks pikaajaline, väga konkreetne ja selgete tulemustega.
Minu kolleeg Lembit püstitas väga tähtsa küsimuse, mis seostus sellega, et meie demograafiline olukord on väga muutuv. Ma toon ühe näite. Veel kümme aastat tagasi hindas Maailmapank, kes koostab iga-aastaseid ressursside hinnanguid piirkondade kohta, Ida-Virumaad kui tööjõuressurssi terve Eestimaa jaoks. Viis aastat tagasi tehtud aruandes seda juba ei olnud. Kui me vaatame, mis on muutunud, siis näeme, et viis aastat tagasi oli pensionieas inimesi natuke rohkem kui 30%, aga eelmisel aastal oli neid ligi 50%. Selline on tendents ja need muutused viivad edaspidi probleemideni, mille puhul ma ei tea, kas riik oma piiratud ressurssidega saab neid üldse lahendada või mitte.
Kõik need Ida-Virumaa programmiga seotud ettepanekud, mis me riigieelarve muutmiseks tegime, hääletati kahjuks välja ja edaspidi need käsitlust ei leia. Muidugi võib üldise tegevuse, mis on nii või naa seotud Ida-Virumaaga, koondada eri ministeeriumide alla, aga see küsimus, kas Ida-Virumaa arengukava ikka on ühe regiooni riiklik poliitika, jääb nii või naa üles. Muidugi me uurime neid dokumente, mis regionaalminister meile lahkelt saadab, ja eks siis paista, mis edaspidi saab. Aga igal juhul jääb Ida-Virumaa arengukava teemana üles vähemalt nende rahvasaadikute jaoks, kes on seal piirkonnas valitud. Me analüüsime seda ja see ei ole viimane kord, kui me selle kohta küsimusi esitame ja selle programmi elluviimise vastu huvi tunneme. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Efendijev! Palun kõnepulti kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Lihtsalt paar väikest asja, kuna härra regionaalminister ei saanud päris täpselt kolleeg Lemberi küsimusest aru. Lihtsalt täpsustan, et küsimus ei olnud konkreetselt Ida-Virumaa tegevuskava punktis, vaid valitsuse tegevuskava punktis selle kohta, et Ida-Virumaa pikaajalise töötuse leevendamiseks tuleks EAS-i kaudu ette näha individuaalsete suuremahuliste tööstusinvesteeringute pakett. Teostamise tähtajaks oli märgitud 2012. aasta teine kvartal. Selle kohta me küsisime peaministrilt selle aasta alguses ja ta ütles, et see tuleb omal ajal. Me tahtsime teada, kui kaugele on MKM koos regionaalministriga nüüd kava teostamisega jõudnud. Siin on mitu määrust, mis tuleks kehtestada, osa aga muuta. Meie teada ei ole siiani seda toimunud.
Sellest on igal juhul äärmiselt kahju, kuna tööpuudus on kindlasti kõige valusam sotsiaalne ja majanduslik probleem, mis Ida-Virumaad juba pikka aega vaevanud. Ida-Virumaa tööpuudus on olnud ligi kaks korda suurem kui Eestis keskmiselt ja viimase aastaga ei ole pilt kindlasti paremaks läinud. Ehkki üldiselt on registreeritud töötuid Ida-Virumaal jäänud ligi 2000 võrra vähemaks, moodustavad ikkagi kogu Eesti töötutest Ida-Virumaa töötud 22%. Narvas on töötuid üle 4000, mis tähendab, et rohkem kui 10% kogu Eesti töötutest elab Eestis ühes linnas. Selles valguses on loomulikult kõik tegevuskava punktid, mis puudutavad tööpuuduse leevendamist, eriliselt prioriteetsed. Paraku on selles vallas minu hinnangul teostatud küllaltki vähe.
Sama võib öelda Kiviõli seiklusturismikeskuse kohta. Minu andmetel on seis selline – regionaalminister võib mind parandada –, et Kultuuriministeeriumi lubatud toetus omafinantseeringu katteks on nüüd tühistatud. Keskus on peaaegu valmis, peaks tuleva aasta alguses avatama ja nüüd on vaja järgmise paari kuuga leida omaalgatuslikult 150 000 eurot. Kui see ei õnnestu, siis tuleb kogu see suur toetus tagasi maksta, mis seab küsimärgi alla kogu selle keskuse avamise ja tegutsemise. Olukord on väga nukker. Ühelt poolt on tahetud midagi head Ida-Virumaal korda saata, aga välja on tulnud nagu alati. On väga suur risk, et see väga oluline turismiinvesteering ei rakendu või ei anna soovitud tulemusi, kuna keskust ei suudetagi avada. Ma ei kujuta ette, kust inimesed, kes seda asja on vedanud, vajaliku raha peaksid leidma. Igal juhul on see valitsuselt äärmiselt sõnamurdlik käitumine, mis ei lähe kokku retoorikaga, et Ida-Virumaa on tähtis prioriteet ja selle piirkonna probleemide lahendamine on valitsuse jaoks oluline.
Mis puutub kõige suuremasse probleemi ehk töötusse, siis minu hinnangul ei ole selles osas siiani piisavalt tehtud ja kui otsustada siin kõlanud valitsusliikmete seisukohavõttude järgi, ei plaanitagi teha. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Jevgeni Ossinovski! Lugupeetud regionaalminister soovib ka osaleda läbirääkimistes. Palun!

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Ma lisan mõne sõna Kiviõli seikluspargi kohta. See probleem on tõsine, aga see ei ole kindlasti ainuke sedalaadi näide, kus taotleja ei suuda tagada omafinantseeringut. Küll on tõesti see probleem, ma möönan, et oli selline Kultuuriministeeriumi lubadus ja see on täitmata. Iseenesest on europrojektidega palju sedalaadi küsimusi, et alguses loodetakse täiendavale finantseeringule, aga hiljem seda ei saada.
Aga miks ma veel kord siia pulti tulin? Tahtsin öelda, et on üks valdkond, kus on selgelt näha, et Ida-Viru suunal on tegutsetud. Mõtlen eelkõige tööstusalasid ja uutele ettevõtetele tingimuste loomist. Ma kinnitan, et kuskil mujal Eestis sellist asja ei ole tehtud, et riik osaleb sihtasutuses, et selleks antakse eraldi ka riigimaad, antakse regionaalprogrammi raames toetust, millega ehitatakse välja infrastruktuur ja luuakse muud tingimused, nii et ettevõtjad saavad seal oma ettevõtte väga lihtsalt püsti panna. Ja selle esimesed tulemused on ka Ida-Virumaal näha. Sedalaadi skeeme me teistes maakondades ei ole kasutanud. Minu arust on see hea näide, et Ida-Virumaale on pööratud erilist tähelepanu ja otsitud lahendusi selleks, et seal oleks rohkem töökohti. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.


4. 16:36 Arupärimine sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise kohta (nr 219)

Esimees Ene Ergma

Järgmine on Riigikogu liikmete Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Priit Toobali, Mihhail Stalnuhhini, Ester Tuiksoo, Yana Toomi, Viktor Vassiljevi, Aadu Musta, Tarmo Tamme, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa ja Lauri Laasi s.a 14. novembril esitatud arupärimine sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise kohta (nr 219). Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Vladimir Velman

Austatud Riigikogu esimees! Hea siseminister Ken-Marti Vaher! 14. novembril andsid 14 Keskerakonna fraktsiooni liiget üle arupärimise, mille sisu oli järgmine. Alates 1. augustist 2011 reguleerib Eesti-Vene piiri ületamise korda elektrooniline ootejärjekorra süsteem GoSwift, mida kasutatakse kolmes Eesti maanteepiiripunktis: Narvas, Koidulas ja Luhamaal. Seoses sellega loodi iga maanteepiiripunkti lähedale ooteala, kus autojuhid saavad parimates tingimustes piiriületuse aega oodata. Keskerakonna fraktsiooni teada tuleb autojuhtidel enne riigipiiri ületamist tasuda nii piiriületuse broneerimise tasu, mis on minimaalselt üks euro, kui ka ooteala tasu, mille suurus sõltub ootealast ja sõiduki kategooriast. Veoautode tasu näiteks on 14 eurot. Broneering hakkab kehtima pärast makse tegemist. Praktikas kohustatakse piiriületajaid kasutama ooteala ja maksma selle eest teenustasu. Selline regulatsioon on autojuhtides pahameelt tekitanud, kuna sageli on ooteala tühi ja auto suunatakse kohe edasi piiriületuspunkti.
Siseministeerium vastas sellele küsimusele, et isegi kui ootealal ei ole parasjagu ühtegi sõidukit ning ootealale saabunud sõiduk suunatakse järjekorda võtmiseks ja järjekorrakoha õigsuse kontrollimise järel piiripunkti, on tegemist ootealateenuse kasutamisega. Seega on ooteala haldaja õigustatud võtma ooteala kasutamise eest riigipiiri seaduse § 81 lõikes 6 sätestatud tasu. Samas välistab riigipiiri seaduse § 83 lõige 4 kirjeldatud juhul tasu võtmise. Nimetatud lõige sätestab, et kui sõidukid on suunatud piiriületuse ootealale, kuid ei kasuta piiriületuse ooteala teenust ja suunatakse kohe piiriületuseks piiripunkti, siis ooteala kasutamise eest tasu ei võeta. Õiguskantsler on teavet analüüsinud ja asunud seisukohale, et sõidukite maanteepiiripunktidesse sisenemise korraldamisel rikutakse Luhamaa ja Koidula piiripunktis riigipiiri seaduse § 83 lõiget 4. Õiguskantsler esitas oma ettepanekud ja soovitused Siseministeeriumile tänavu 19. aprillil, kuid seniajani ei ole Siseministeerium seadusrikkumist likvideerinud. Seoses sellega on meil kolm küsimust, mille vastuseid me jääme ootama. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Vladimir Velman! Palun, lugupeetud siseminister Ken-Marti Vaher, kõnepulti vastamiseks!

Siseminister Ken-Marti Vaher

Lugupeetud proua juhataja! Austatud arupärijad, suur tänu arupärimise eest! Vastan kolmele küsimusele. Siseministeerium on õiguskantsleriga nimetatud teemal debatti pidanud. Oleme esitanud õiguskantslerile oma seisukohad päris mitmel lehel ja tutvustan neid seisukohti lühidalt siin ka teile, lugupeetud Riigikogu liikmed.
Aga kõigepealt sellest, kust me tuleme ehk mis siis tegelikult Eesti riigi piiril mitte kauges minevikus, vaid veel üsna hiljuti toimus. Enne selle piiriületuse ootejärjekorra haldamise süsteemi loomist oli olukord selline, et Narvas oli nii veoautode kui ka sõiduautode ooteaeg elavas järjekorras neli–viis ööpäeva. Kagupiirkonnas oli järjekord küll lühem, aga ulatus vähemalt kümne tunnini. Need järjekorrad olid nii pikad, et looklesid alates piirist suurt maanteed pidi pea 20 kilomeetri ulatuses. Niisugune olukord oli kestnud aastaid. Sisuliselt ei olnud võimalik sõidukil lahkuda Eestist idapiiri maanteepiiripunkti kaudu ilma mitmepäevase ooteajata ja sõidukid ootasid piiriületust järjekorras maantee ääres parkides. Sellega takistasid nad märkimisväärselt liiklust, kahjustasid keskkonda ja põhjustasid inimestele väga palju ebamugavust. Samuti tuli ette, et piiriületuse ootejärjekorras hõivati koht ilma tegeliku kavatsuseta piiri ületada. Nii pikad järjekorrad maantee ääres vähendasid märksa Eesti atraktiivsust turismi- ja ettevõtlussektoris. Lihtsalt öeldes nägi pilt väga kole välja ja mõjus väga halvasti paljudele, kes seda kõike kogesid.
Piiriületuse ootejärjekorra süsteem, mis rakendus eelmisel aastal ja koosneb ootejärjekorra pidamise andmekogust ja ootealast, on kõik need probleemid lahendanud. Siseministeerium on seisukohal, et sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisel ei rikuta riigipiiri seaduse § 83 lõiget 4, mis on arupärimises viidatud õiguskantsleri kirjas keskne probleem.
Lühidalt selgituseks nii palju, et ooteala kasutamise teenuse võib olemuselt grupeerida kaheks. Esiteks on tegemist piiriületuse ootejärjekorra haldamise teenusega ja teiseks olmeteenustega ootealal. Piiriületuse ootejärjekorra haldamise teenuste hulka kuuluvad meie hinnangul ootejärjekorra pidamine, sõidukite ootealal parkimise võimaldamine järjekorras ootamise ajal, sõiduki piiripunkti suunamine ja ka maanteepiiripunktis vastuvõtmine. Teine kategooria on olmeteenused. Sinna hulka käivad näiteks juurdepääs internetile ooteajal, valgustus ja valve, sh videovalve, olmejäätmete kogumine jm teenused. Tasu seisukohalt on ooteala kasutamise teenus terviklik teenus. Ei ole mõistlik iga seaduses toodud teenuseosa kohta eraldi arvestust pidada ja piiriületajale eraldi arveid esitada. See teeks pakutava teenuse veelgi kallimaks, ja seda iga teenuseosa lõikes, mistõttu oleme seisukohal, et ooteala kasutamise eest tasu võtmine on põhjendatud, sõltumata sellest, kui suures osas kasutatakse ooteaja järjekorra korraldamise teenuseid ja ooteala olmeteenuseid.
Olukord, kus piiriületuse ootejärjekorras on koha sisse võtnud hulgaliselt sõidukeid, kuid ootealal ei ole neist ühtegi, sest nende kohustuslik kohaletulemise aeg ei ole veel kätte jõudnud, ei ole samaväärne olukorraga, kus puudub vajadus ootejärjekorra korraldamiseks. Seetõttu ei kuulu nimetatud juhul kohaldamisele riigipiiri seaduse säte, millele arupärimises viidatakse. Vastupidisele seisukohale asumine tooks vääramatult kaasa olukorra, kus osa praegu sõidukijuhtide makstavast tasust tuleb edaspidi kinni maksta teistel piiriületajatel, sest piiriületuse ooteala kasutamise tasu on kehtestatud kulupõhiselt. Meie hinnangul paneks see halvemasse olukorda isikud, kes juhuslikult satuvad piiriületuse ootealale hetkel, mil piiri soovib ületada veel vähemalt üks sõiduk, võrreldes nendega, kes juhuslikult satuvad ootealale hetkel, mil piiri ei soovi ületada ükski sõiduk. Lisaks looksime olukorra, kus sõidukid moodustavad uuesti ootejärjekorra ooteala sissepääsu ees, suundudes ükshaaval ootealale kohe, kui eelmine sõiduk on sealt lahkunud. See aga, lugupeetud arupärijad, tooks kaasa ootejärjekorra süsteemi rakendamisele eelnenud probleemid, millest ma juba rääkisin. Sõidukid pargiksid maantee ääres, reostaksid keskkonda, takistaksid liiklust jne. Et seda ei oleks, ongi ootejärjekorra süsteem loodud.
Täiendavalt tahame rõhutada, et määratledes riigipiiri seaduse § 83 lõikes 4 sätestatud olukorrana ka olukorra, kus piiriületuse järjekorras on sõidukid, kuid ükski neist ei ole parasjagu ootealal, tähendaks see sisuliselt piiriületuse ootejärjekorra süsteemist loobumist. Lisaks tekkiks olukord, kus piiriületuse tasud ei ole ooteala haldaja ega piiriületaja jaoks kuidagipidi prognoositavad – tasu võib puududa või olla senisest märksa suurem, et katta ooteala haldaja tegelikke kulutusi.
Tulenevalt eeltoodust oleme seisukohal, et riigipiiri seaduses sätestatud tasu on ooteala haldajal õigus võtta ka siis, kui ooteala kasutamise teenust kasutatakse osaliselt. Pean silmas ootejärjekorra pidamist, sh dokumentide andmete õigsuse kontrollimist, sõiduki piiripunkti suunamist ja maanteepiiripunktis vastuvõtmist.
Tahame veel kord rõhutada, et riigipiiri seaduse täiendamise peamine siht siin parlamendis oli piiriületuse ootejärjekordadest tulenevate probleemide lahendamine. Praegune hästi toimiv süsteem, mida teatavasti tuuakse eeskujuks ka teistele riikidele, töötati välja koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, loomulikult Politsei- ja Piirivalveameti, samuti Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ja tolleaegse Narva ooteala haldajaga. Nüüd on alust väita, et loodud süsteem töötab, piiriületuse ootejärjekorrad on kadunud. Eestis rakendatud lahendust peetakse väga heaks, sellele on viidanud ka Riigikontroll oma 2012. aasta 28. märtsi kontrollaruandes nimega "Veoste piiriületus Eesti ja Venemaa vahelisel maismaapiiril". Siseministeerium on seisukohal, et süsteemi eduka toimimise taga on terviklik ja jätkusuutlik lahendus, mis põhineb elektroonilisel ootejärjekorra andmekogul koos järjekorrakoha eelbroneerimise võimalusega ning isiku ja sõiduki samasuse kontrollimisel piiriületuse ootealal enne sõiduki piiripunkti suunamist. Tulenevalt eeltoodust oleme seisukohal, et riigipiiri seaduse §-s 83 sätestatud tasu on ooteala haldajal õigus võtta ka sellise sõiduki eest, mis kasutab ooteala kasutamise teenust osaliselt. Tänan!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra siseminister! Palun küsimus, kolleeg Vladimir Velman!

Vladimir Velman

Hea siseminister! Üldiselt ma ei vaidlegi teile vastu. Uus piiriületussüsteem, mis praegu riigis kehtib, on täiesti õnnestunud ja väga paljuski lahendanud olukorra, mis oli meil veel mõni aasta tagasi. Aga ikkagi tahan edasi küsida. Te ütlesite, et te andsite vastuse õiguskantslerile. Kas õiguskantsler nõustus teie seisukohtadega? Ja kas te leiate, et riigipiiri seaduse § 83 lõige 4 on vastuolus sellega, mis toimub praegu riigipiiril?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Vastus õiguskantslerile läks teele selle aasta mai kõige viimasel päeval. Praegu ei ole minule rohkem toiminguid teada. Mida ma võin siin vastuseks öelda, kui te küsite, millised on üldse juhtumid, mil rakendub § 83 lõige 4? Seda on tegelikult Eestis rakendatud, võin näiteks tuua paar juhtumit. Esiteks juhtum eelmisest aastavahetusest, mil sisuliselt tõsteti tõkkepuu üles ning sõidukid läbisid ooteala ja ületasid Eesti-Vene piiri ilma tasu maksmata. Ja seda põhjusel, et järjekorda ei olnud. Tõenäoliselt tekib samasugune olukord ka sellel aastavahetusel, mis tähendab, et see säte saab olema rakendatud. Teine näide on ligi poole aasta tagusest ajast, kui jäeti mingil ajal turismibussidelt tasu võtmata, sest ootejärjekorda polnud. Me saamegi siin rääkida olukorrast, kus ootejärjekorda ei ole – sellisel juhul võiks seda lõiget rakendada. Kui aga tegemist on järjekorraga – ja enamasti on järjekord –, siis see vajab haldamist, suunamist ja koordineerimist ehk kulutuste tegemist. Loomulikult võetakse siis ka tasu. Kui aga järjekorda ei ole, nagu oli nende kahe näite puhul, siis tasu ei ole võetud ja isikud on saanud riigipiiri ületada tasu maksmata. Üldiselt kommentaariks veel nii palju, et tasu ei ole kohustatud maksma liinibussid ja diplomaatilise passi omanikud diplomaatilise passi ettenäitamisel. Need alused tulevad ka seadusest.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Esiteks ma tahan tähelepanu juhtida, et olukord, mida te kirjeldasite, on kuidagi hilisemaga ühte patta pandud. Aga olukord kümme aastat tagasi ja kolm aastat tagasi – need olid ikkagi erinevad. Ja see õudne olukord, millest te rääkisite, tekkis ainult selle pärast, et riik distantseeris ennast selle probleemi lahendamisest. Aga minu küsimus on selline. Praegu enam-vähem süsteem töötab ja muidugi on palju plusse, aga nii või naa tekivad mõned küsimused. Kuidas te hindate, kas teil tulevikus on kavas ka samme, et see mudel töötaks maksimaalse efektiivsusega ja saaks eemaldatud needki probleemid, mis praegu ikkagi veel on?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Alates augustist 2011, kui see süsteem rakendus, on pidevalt tehtud analüüse ja hangitud tagasisidet, et elektroonilist ootejärjekorra süsteemi paremaks muuta. Me oleme, ma arvan, Euroopas oma süsteemiga suhteliselt ainulaadsed. Meil ei ole tegelikult kelleltki väga õppida, vastupidi, Eestilt õpitakse. Nagu ma olen vist ka siit puldist öelnud, Soome kolleegid on käinud meilt õppimas või vähemalt meie kogemusega tutvumas. Ja neid, kes hindavad Eesti süsteemi väga positiivselt kui eeskuju, on veelgi. Aga loomulikult võin vastata ka väga lihtsalt: me õpime iga hetk, et muuta kõike sujuvamaks, veelgi paremaks. Kuna tegemist on elektroonilise ootejärjekorra süsteemiga ja tehnoloogia areneb, siis kindlasti areneb ka see süsteem.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra siseminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.


5. 16:53 Arupärimine Ida Prefektuuri valitsemisala kohta (nr 220)

Esimees Ene Ergma

Läheme järgmise arupärimise juurde, mis on Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Marika Tuus-Lauli, Mailis Repsi, Yana Toomi, Viktor Vassiljevi, Aadu Musta ja Priit Toobali 14. novembril esitatud arupärimine Ida Prefektuuri valitsemisala kohta (nr 220). Kes tuleb seda ette kandma? Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Austatud minister! Ida Prefektuuri taatlemata mõtteriistade skandaalist, mille tõttu on tagasi astunud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt ja Ida Prefektuuri prefekt Aldis Alus, oleme viimasel ajal kuulnud väga palju. Kuid selles piirkonnas on veel palju muresid, millele keegi tähelepanu pöörata ei soovi. Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas mõni kuu tagasi otsuse eelnõu, kus fraktsioon tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada seadusmuudatus abipolitseinike keelenõuete alandamiseks tasemelt C1 tasemele B1. Seda selleks, et tagada Ida Prefektuuri valitsemisalas korrakaitse. Narva politseijaoskonnas on palju abipolitseiniku ametikohti täitmata, suurim puudus on patrullpolitseinikest. Patrullpolitseinikud on sisejulgeoleku seisukohast ühed tähtsaimad lülid seadusrikkumiste ärahoidmisel, kuid kahjuks ei näinud Vabariigi Valitsus ja Siseministeerium selles küsimuses mingit muret. Pigem jäi kõlama mõte, et ministeeriumil on kavas hoopis abipolitseiniku ametikohti vähendada.
Ida Prefektuuriga seotud probleeme on Keskerakonna fraktsioonis arutatud mitu korda Raivo Küüdiga, kuid mured, millele meie, Riigikogu saadikud, Politsei- ja Piirivalveameti juhi tähelepanu oleme juhtinud, ei ole siiani lahendust leidnud. Viimaste sündmuste valguses on sõna võtnud ka endised siseministrid, kelle arvates on tegu süsteemi kriisiga. Mina nimetaksin seda süsteemseks süsteemi kriisiks. Endised kõrged ametnikud leidsid, et selle eest ei peaks vastutust kandma mitte ainult politseijuhid, vaid ka siseminister. Seepärast me esitasimegi neli küsimust, millele on alla kirjutanud 12 Riigikogu liiget ja millele me ootame vastuseid. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Ma palun vastamiseks kõnetooli siseminister Ken-Marti Vaheri!

Siseminister Ken-Marti Vaher

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed, tänan arupärimise eest! Esimesele küsimusele, mis puudutab Ida Prefektuuri koosseisu ja selle täitmata ametikohti ning üldse prefektuuri tööjõu teema lahendamist, vastan ma järgmiselt. Ida Prefektuuri politseiametnike koosseis on sama kui 2012. aasta jaanuaris. Praegu on seal ametis 770 politseiametnikku. Nendest 312 on eelarvega kaetud korrakaitsepolitseiniku kohta, millest on täidetud 282 (osa inimesi on lapsehoolduspuhkusel). Nendes struktuuriüksustes on ka 71 teenistujakohta, mis kuuluvad peamiselt tugipoole alla. Vajadus lisaametnike järele on eelkõige Narva ja Jõhvi patrullteenistuses. Et see rahuldada, on kõige olulisemad eeldused loomulikult inimeste motivatsioon ja hea palk.
Mul on hea meel, et 12. detsembril võeti 2013. aasta riigieelarve vastu, kuna selles eelarves nähakse üle pika aja ette ka palgatõus nii politseinikele kui ka päästjatele. Palgatõusu eeldus on aga palgareform, mis viiakse läbi järgmisel aastal. See avaldab selget mõju just maakondades töötavatele nn eesliini politseiametnike sissetulekutele. Näiteks me tõstame kõigi piirkonnapolitseinike ehk rahvakeeli piirkonnakonstaablite palga (sh Ida-Virumaal) vähemalt praeguse Eesti keskmise palgani, mis on 855 eurot. See tähendab vähemalt 7% palgalisa. Ma rõhutan just nimelt sõna "vähemalt", sest on hulk inimesi, kelle palk tõuseb rohkem kui 7%. See tähendab tunduvat motivatsiooni kasvu ja märkimisväärselt paremaid võimalusi leida uusi inimesi ametikohtadele, mis vabanevad ka tööjõu loomuliku voolavuse tõttu.
Teine küsimus puudutab abipolitseinikke. Kõigepealt tahan ümber lükata väite abipolitseinike ametikohtade arvu vähendamise kohta. Ma ei kujuta ette, kust selline väärtõlgendus võis üldse tekkida! Kõigepealt, abipolitseinikud on vabatahtlikud, ja alates sellest hetkest, kui ma asusin sellesse ametisse, on meie selge eesmärk olnud nii vabatahtlike päästjate kui abipolitseinike arvu suurendamine. Mida rohkem abipolitseinikke, seda parem!
Praegu on Ida Prefektuuris ligi 70 aktiivset abipolitseinikku ja me loodame, et nende arv kasvab. Siseministeeriumi eesmärk on saavutada 2015. aastaks olukord, kus riigis oleks iga tuhande inimese kohta üks abipolitseinik. Tegutsevaid abipolitseinikke on praegu ligi 600, mis teeb ühe abipolitseiniku iga 2200 inimese kohta. Seega arenguruumi on märgatavalt. Me peame seda arvestust omavalitsuste kaupa. Järgmise aasta lõpuks soovime Ida Prefektuuris viia abipolitseinike arvu vähemalt sajani ja loodetavasti ka sellest üle. 2015. aastaks oleks see kasv juba vähemalt kahekordne võrreldes praeguse seisuga. Selleks on olemas ka raha. Raha on olnud olemas juba tänavu ja järgmisel aastal tuleb märgatav kasv, eelkõige suunatakse need summad isikuvarustuse hankimiseks. Nagu te teate, alles hiljuti võeti vastu abipolitseiniku seadus, mis jagab abipolitseinikud  kaheks. Esmakordselt on Eestis sätestatud nii iseseisva pädevusega abipolitseiniku kui ka elukutselise korrakaitsjaga koos tegutseva abipolitseiniku staatus.
Kolmas küsimus puudutab teie osundust väitele, et tegu on süsteemi kriisiga. Vastaksin selle kohta niimoodi. Asi puudutab Politsei- ja Piirivalveameti ühendamist, mille kohta otsuse tegi, kui te mäletate, see saal 2009. aasta juunis väga suure häälteenamusega. Kui ma õigesti mäletan, oli ühendamise poolt 74 Riigikogu liiget. Ühendameti loomine ei olnud kindlasti mugav valik, aga see oli vajalik samm. Me ei ole oma väikeses ühiskonnas nii jõukad, et saame pidada üleval suurt hulka eri asutusi ja bürokraatiat. Sarnast teenust osutavad ametiasutused on mõistlik kokku panna ja kasutada sel moel maksumaksja raha otstarbekamalt. On selge, et ühendameti loomine on juba toonud kaasa omad tulemused. Samas ei saa mööda vaadata nendest väljakutsetest, mis on seotud Politsei- ja Piirivalveametiga kui tervikuna Eesti suurima asutusega.
1. jaanuaril saab mööda alles kolm aastat ametite ühendamisest ja on selge, et see töö ei ole jõudnud lõpule. Üks samm kokkusulatamise teel on ka eelmises vastuses mainitud palgareform, aga neid samme saab järgmistel aastatel olema veel ja veel. Tahan märkida veel seda, et üks ühendameti loomise eesmärke oli ressursside suunamine põhitegevusse. On selge, et me peame kohanema muutuva maailmaga. Kindlasti on tänapäevase organisatsiooni üks põhitunnuseid pidev areng, pidev õppimine, kuidas tegutseda ühes või teises töövaldkonnas paremini kui seni, kuidas kasutada maksumaksja raha efektiivsemalt. Siseturvalisus ei ole siin kindlasti erand. On selge, et Politsei- ja Piirivalveameti juhtimissüsteemi tuleks korrastada, see kehtib ka järelevalvega seonduva kohta. Seda analüüsi me ka teeme. Nagu te teate, on siin saalis ja komisjonides räägitud Politsei- ja Piirivalveameti juhtimissüsteemide korrastamisest, mida me alustasime 2011. aasta suvel. Selle aluseks on rahvusvaheliselt konsultatsioonifirmalt Ernst & Young tellitud juhtimise analüüs, kus on välja toodud mitu kitsaskohta ja pakutud ka nende lahendamise teed. Lihtsalt öeldes eeldab see organisatsiooni eri juhtimisfunktsioonide, samuti kohustuste ja pädevuste täpsustamist. Praegu nende muudatuste elluviimine käib.
Viimane küsimus puudutab vastutust. Saan sellele vastata järgmiselt. Vastutada tuleb siin eelkõige selle eest, et Politsei- ja Piirivalveametit pidevalt arendada, muuta see Eesti avaliku sektori suurim organisatsioon ühtsemaks, siduda selle töökultuure ning näha selleks ette ka raha ja õiguslikud võimalused. Meie järgmine tähtaeg muudatuste läbiviimisel on 1. märts, need muudatused tulenevad samuti eespool viidatud Ernst & Youngi analüüsist. Selle aasta 1. novembriks lõpetati esimene oluline etapp, mis tähendas näiteks dubleerimise lõpetamist eri juhtimistasanditel. Likvideerisime Politsei- ja Piirivalveameti koordinatsioonibürood, täpsustasime eelkõige strateegilise ja taktikalise tasandi juhtimispädevusi. Taktikaline tasand on Politsei- ja Piirivalveamet, strateegiline tasand Siseministeerium. Aga nüüd me läheme edasi sellega, et saada veelgi selgemalt paika, milline on valdkonnajuhtide pädevus, milline prefektide pädevus ja juhtimisulatus. Neid küsimusi on kindlasti veelgi. Tänan!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Läheme küsimuste juurde. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Lugupeetud siseminister! Küsimustele vastates te tunnistasite, et olemasolev juhtimissüsteem vajab muutmist. Riigikogu õiguskomisjon on menetlenud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu ja poole menetluse pealt on tehtud muudatus, nii et Politsei- ja Piirivalveameti juhilt ei nõuta enam eelnevat politseitöö kogemust. Te mainisite ühele küsimusele vastates, et Narvas ja Jõhvis on tavalisi politseiametnikke puudu, täpsustamata küll, kui palju neid puudu on. Ka ei andnud te siin Riigikogus meie ees lubadust, millal neid enam ei ole puudu. Kas ühe meetmena võiks teha muudatuse, et Ida-Virumaal ei nõuta politseisse tööle võetavatelt inimestelt eelnevat kogemust ja erialast haridust, nii nagu tulevikus ei nõuta seda politsei juhilt?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Sellel küsimusel on väga mitu tahku, ma proovin neile lühidalt vastata. Kõigepealt, see ei vasta tõele, et politsei ja piirivalve seaduse muudatusega kaotatakse ära nõue, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor peab olema politseitöö kogemusega. See kehtestati juba 2006. aastal. Alates 2006. aastast on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori kandidaadile seatavate tingimuste hulgas nii eelnev teenistus politseisüsteemis kui ka vähemalt viie aasta pikkune juhtimiskogemus ükskõik millises Eesti riigiasutuses. Ministeeriumidest on mainitud peale Siseministeeriumi ka Kaitseministeerium ning Justiitsministeerium ja vastavad allasutused. Nüüd rõhutatakse politsei ja piirivalve seaduse muudatusega eelkõige seda, et Eesti suurimat avaliku sektori organisatsiooni peab juhtima pikaajalise kogemusega inimene. See nõue on kandidaadile seatavate tingimuste põhifookuses ja minu arust on see äärmiselt õige samm.
Meil on Eestis väga vähe suuri organisatsioone. Minu teada Politsei- ja Piirivalveamet on suuruselt teine organisatsioon, kõige suurem peaks olema Eesti Energia 7400 töötajaga. Nagu öeldud, Politsei- ja Piirivalveamet umbes 5500 töötajaga on teisel kohal ning on selge, et kõige tähtsam on selle juhil juhtimisvõimekus, juhtimiskogemus. Aga kindlasti peab tal olema ka vastav haridus. Need nõuded ongi kõik väga selgelt kirjas muudatuses, mida õiguskomisjon ja kogu lugupeetud parlament menetleb.
Mis puutub Narvasse ja Jõhvisse, siis on selge, et nii suures organisatsioonis tõenäoliselt ei teki kunagi olukorda, kus kõik ametikohad on täidetud. On olemas selline asi nagu loomulik voolavus. Ettenähtud ametikohtade arvu määramise aluseks peaks olema selge analüüs, milline konkreetne koosseis peaks olema. Praegused koosseisud põhinevad 2010. aasta analüüsil, aga kuna olud on muutunud, siis me täpsustame asjaolusid. Kindlasti on elanikkonna paiknemine ja sellele vastavalt ka riskid muutunud – see on täiesti selge.
Kõige olulisem eeldus töökohtade täitmisel on inimeste motivatsioon, politseinike motivatsioon. Järgmisel aastal peaks see minu hinnangul märksa paranema tänu palgareformi raames lisanduvale palgale. See puudutab eelkõige madalamatel ametikohtadel töötavaid isikuid. Toon tööliinidena välja eelkõige need, kus on tegu eluga riskimisega või üldse kõrgendatud riskiga, näiteks kriminaalmenetlejad, kriminaalpolitseinikud, piirivalve vaatluse ja patrulli tööliin, korrakaitsepatrullid, piirkonnapolitseinikud ehk rahvakeeles piirkonnakonstaablid. Nii et edasiminek on olemas. Aga on selge, et see on vaid üks paljudest sammudest.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Eldar Efendijev, teie küsimus!

Eldar Efendijev

Austatud minister! Ma veel kord tahan teie käest küsida sama küsimuse: kas Siseministeeriumis ei ole tõesti kavatsust koondada abipolitseinike kohti – mitte ainult Ida-Virumaal, vaid terves Eestis?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Abipolitseinike kohti kui selliseid ei ole olemas. Abipolitseinikud on vabatahtlikkuse alusel tegutsevad abimehed ja nende puhul kehtib minu hinnangul põhimõte, et mida rohkem me suudame kaasata abipolitseinikke ehk kogukonda üle Eesti, eelkõige hajaasustusega piirkondades, seda parem. Mitte keegi ei ole saanud mitte kunagi öelda midagi sellist, millele te viitate. Meie siht on ikka olnud abipolitseinikke kaasata. Abipolitseinikele on kehtestatud väga selged nõuded ja reeglid. Te viitasite siin keelenõuetele. Abipolitseinikele kehtivad samad keelenõuded mis politseiametnikele. Abipolitseinikel on õigus korrarikkumiste puhul aktiivselt sekkuda. Et korrarikkumisi ära hoida või lõpetada, võivad nad kodanikele suulisi ja kirjalikke korraldusi anda. Korralduste mittetäitmisel võivad nad ähvardada sunni kohaldamisega ja nad saavad vajaduse korral ka ise vahetut sundi kohaldada. Teisisõnu, abipolitseinikud saavad esmareageerimise käigus tegutseda nii, et sellel on väga selge inimeste põhiõiguste ja -vabaduste riive iseloom. Ja ei ole lubatav, et seda teeb isik, kelle korraldused on arusaamatud, kelle korraldused on puudulikud, kelle korraldustest ei saa ühel või teisel põhjusel aru. Pean siin muidugi silmas keelenõudeid. Just selle tõttu kehtivad ka abipolitseinikele ranged keelenõuded ja ma arvan, et teistmoodi see olla ei saa.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Lugupeetud minister! Minu küsimus lähtub kolmandast ja neljandast arupärimise küsimusest. Nendele antud vastustes jäi minu meelest üht-teist vajaka. Väga palju on sellist arusaama, et toimub ulatuslik jälitustegevus, sh loomulikult ka ebaseaduslik. Mõtlen pealtkuulamist jms. Te olete seda eitanud, aga Põdra, Dresseni ja Ida-Virumaa juhtumi valguses ei saa Eesti elanikel küll kindlust olla, et ei toimu näiteks ebaseaduslikku jälitamist. Millele tugineb teie veendumus, et seda ei ole? Või peame ootama mingit järgmist skandaali, millest ilmneb, et seda siiski on tehtud?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan küsimuse eest, härra Kallo! Te olete ju suurepärasel positsioonil olev isik, te kuulute Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ja ma arvan, et kelle muu kui mitte teie käest peaks seda küsima. Kas teie tõesti väidate, et Eesti Vabariigis toimub jälitustegevuse raames ulatuslik pealtkuulamine? Ma miskipärast arvan, et te seda ei arva. Te teate ju suurepäraselt, millistel tingimustel ja millistel asjaoludel on Eestis võimalik jälitustegevust läbi viia. Mis puutub pealtkuulamisse, siis ma olen seda tänavu juunis kommenteerinud. Eestis teostatakse pealtkuulamist väga vähestes kriminaalasjades, need ei moodusta ühtki protsenti kriminaalasjadest. Enamikul juhtudel teostatakse seda kohtu loal, põhiliselt on tegu raskete narkokuritegevuse juhtumitega. Kui te olete seisukohal, et seda ei peaks tegema, et narkokuritegevust ei peaks tõkestama, siis andke andeks, aga ma sellega nõustuda ei saa. Nii nagu teistes Euroopa riikides pannakse ka Eesti Vabariigis toime raskeid organiseeritud kuritegevuse alla käivaid kuritegusid, mida on võimalik tõestada ainult selle abil, et kasutatakse õigusriigile kohaselt seaduses sätestatud võimalusi erinevateks jälitustoiminguteks.
Just nimelt see komisjon, kuhu ka teie kuulute, on selleks loodud, et julgeolekuasutuste üle järele valvata, et valvata toimingute üle, mida julgeolekuasutused kohtu loal rakendavad. 1. jaanuaril jõustub teatavasti täpsustatud, veelgi läbitöötatum ja läbivaieldum seadusmuudatus, mis puudutab kogu jälitustegevuste paketti. Ma arvan, et te olete koos teiste teie fraktsiooni inimestega osalenud nendel väga pikkadel dispuutidel nii selle kui ka eelmise koosseisu õiguskomisjonis. Minu hinnangul muutub seadusandlik regulatsioon selles osas ainult selgemaks, veelgi läbimõeldumaks ja ammendavamaks. Nii et ma julgen teie väitega pealtkuulamise kohta mitte nõustuda.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Härra minister! Ma tulen tagasi abipolitseiniku teema juurde. Teame, et abipolitseinikud peavad olema ette valmistatud ja pärast ettevalmistust nad peavad sooritama eksami. Seoses sellega küsin, kui paljud neist ei suuda esimesel katsel eksamit ära teha. Kui te protsentuaalselt ei oska vastata, siis küsin, mis saab edasi, kui abipolitseinik ei saa eksamil läbi. Kas ta läheb edasi või ei?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Vastavalt abipolitseiniku seadusele on tõesti ette nähtud kursused, mis abipolitseinikul tuleb läbi teha. On ette nähtud õppetöö, koolitus konkreetne arv tunde ja selle kinnitamine eksamiga. Ning edaspidi on võimalik oma teadmisi-oskusi parandada. Nende oskustega seotud nõuded minu hinnangul liiga karmid ei ole. Samas tuleb nentida, et abipolitseiniku seadus ei ole jõus olnud veel väga kaua. Järgmise aasta jooksul me analüüsime, kas on vaja käivitada seadusandlikke muudatusi. Igal juhul siht peaks minu hinnangul olema mõistlike nõuete seadmine abipolitseinikele ning nendele nõuetele vastavate inimeste leidmine vabatahtlike seast. Ma arvan, et selles osas on Eestil veel tugevasti arenguruumi. Statistika ütleb, et meil on vabatahtlike kaasamine erinevates valdkondades, kaasa arvatud turvalisuse tagamine, veel väike, võrreldes näiteks mõne Kesk-Euroopa riigi või Skandinaavia maadega.
Potentsiaal on kogukondades olemas. Küsimus on selles, kuidas innustada inimesi kaasa tulema, ja üks võimalus on anda neile väga selge staatus, ka riigipoolne tugi. Ma võin öelda, et abipolitseiniku seadusega on valdkonnale antud väga selge ja euroopalik seadusandlik raamistik. Raha on tänavu ja ka järgmiseks aastaks juba eraldatud, et abipolitseinikele varustust – isikukaitsevahendeid ja vormirõivaid hankida. Sügisest on kõikides prefektuurides, samuti Politsei- ja Piirivalveametis olemas koordinaatorid, et konkreetselt 24/7 tegeleda vabatahtlike innustamisega, nende tegevust koordineerida ja omavalitsustega läbirääkimisi pidada. See töö on väga aktiivselt käima läinud ja järgmise aasta lõpuks loodame juba selgeid tulemusi vabatahtlike kaasamisel nii Politsei- ja Piirivalveametis kui ka Päästeametis, kes vajab vabatahtlikke päästjaid.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Avame läbirääkimised. Palun kõnetooli Eldar Efendijevi!

Eldar Efendijev

Proua eesistuja! Austatud kolleegid ja austatud ministrid! Ma tulin siia ainult selleks, et ikkagi täpsustada süsteemi kriisi teemat. Ja mispärast? Sellepärast, et härra minister, vastates sellele küsimusele, viitas, et kuna aastal 2009 politsei ja piirivalve ühinesid, siis tekkisid probleemid, mida ei saa lahendada lühikese ajaga. Seega oli süsteemi kriis või ma veel kord ütlen, süsteemi süsteemne kriis meie poolt nagu ette kirjutatud. Samas me ikkagi mõtlesime selle peale, et Politsei- ja Piirivalveametist saab peaaegu kõige suurem asutus Eestis. Teiselt poolt on valdkond seotud küllaltki range korraga, kindlate reeglitega, ja seda ka selles mõttes, et ameti juht annab korraldusi alluvatele struktuuridele ja nende juhtidele ning need on täitmiseks. Sel põhjusel me tõstatasime selle küsimuse. Tegelikult selles ranges struktuuris korraldusi ei täideta, pluss toimub desinformeerimine ja lausa seadusvastane tegevus. Juhtumi näol, mis tekitas skandaali, on tõesti tegu juba seadusvastase tegevusega. Aga asja lahendamine ei seisne selles, et mõni juht on pidanud ametikohalt lahkuma – selle süsteemi peab ikkagi tööle panema. Kui jääb püsima olukord, mis praegu on, siis kriis jätkub, ja mul on raske öelda, milleni see viib. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Selle päevakorrapunkti arutelu on lõppenud.


6. 17:22 Arupärimine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluskeskkonna taristu projektide rahastamise kohta (nr 224)

Aseesimees Laine Randjärv

Järgmine on Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Peeter Võsa, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Priit Toobali, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi ja Mailis Repsi 14. novembril 2012. aastal esitatud arupärimine EAS-i ettevõtluskeskkonna taristu projektide rahastamise kohta (nr 224) majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Ma palun arupärijate nimel kõnetooli kolleeg Kadri Simsoni!

Kadri Simson

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Tutvustan 14 Riigikogu liikme nimel majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile esitatud arupärimist EAS-i ettevõtluskeskkonna taristu projektide rahastamise kohta. Arupärimine anti üle 14. novembril ja see ei keskendu mitte laiematele probleemidele, mis viimasel paaril kuul on seoses EAS-iga avalikuks saanud – sellest räägib järgmine arupärimine –, vaid juhib kitsamalt tähelepanu sellele, kuidas EAS võiks aidata ja peaks aitama Eesti piirkondades töökohti hoida, aga paraku ta seda ülesannet ei täida. Just täna kuulsin rahvusringhäälingu uudist, et Eurostati andmetel on Eesti olnud kõige kiirema tööjõumaksu kasvuga riik. See tekitab küsimuse, miks peaksid Eesti jaoks väga olulised ettevõtted üldse siin töökohti veel hoidma, eriti kui nad ei näe vähimatki riigi soosivat tegevust. Teadupärast majanduskriisi ajal ei panustanud Eesti riik kuigi palju oma raha töökohtade hoidmisse, küll aga kasutati jõudsalt euroliidu vahendeid.
Konkreetne probleem puudutab Sindi linna Pärnumaal, kus tegutseb ettevõte AS Sindi Lanka, mis on Sindi mõistes väga suur tööandja: ta annab tööd 54 inimesele. Ettevõte asub paraku piirkonnas, kuhu viiv juurdesõidutee on talvel sõitmiseks sobimatu – selle kaldenurk on liiga suur. Ettevõttel endal ei ole raha, et tee ümber ehitada, ei ole seda raha ka Sindi linnal. Nii on pöördutud mure lahendamiseks EAS-i poole, sest ainuüksi talvisest lumekoristusest ei piisa, et suursõidukitel oleks seal ohutu sõita. Sindi Linnavalitsus on tellinud teelõigu projekti tõusunurga vähendamiseks ja autojuhte ähvardava ohu minimeerimiseks. Sindi linn on pöördunud EAS-i poole, kuna linna eelarves pole ettevõtluse toetamiseks vajalikku raha, et kitsaskoht kõrvaldada. EAS on andnud Sindi linnale ametliku vastuse ja öelnud, et neil ei ole pakkuda programmi, mille raames saaks säärase sisuga taotluse esitada. Taotlusvoor, mis puudutas ettevõtluskeskkonna taristu projektide toetamist, toimus detsembris 2010 ja selle raames kasutati ära kõik summad, mis olid planeeritud perioodiks 2007–2013. Sellest tulenevalt on arupärijatel majandus- ja kommunikatsiooniministrile neli küsimust, mida ma ette lugema ei hakka. Seda teeb ehk minister ise, et oleks kergem vastata. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Ma palun kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud arupärijad ja teised Riigikogu liikmed! Kõigepealt vastuseks nii palju, et arupärimine puudutab riigi programmi piirkondade konkurentsivõime suurendamiseks, täpsemalt selle programmi ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks muutmise alamsuunda. Selle programmi eest vastutab Siseministeerium. Saan vastata niivõrd, kuivõrd asjaomane informatsioon on sealt minuni jõudnud.
Esimene küsimus on, kas vastab tõele, et EAS-i jagatav ettevõtluskeskkonna taristu projektide toetamise raha, mis oli eraldatud perioodiks 2007–2013, on kõik 2010. aastal ära kasutatud. See ei vasta tõele. Piirkondade konkurentsivõime suurendamise programmi ettevõtluskeskkonna taristu projektide investeeringute suunal on 6,9 miljonit eurot kasutamata raha.
Teine küsimus: "Kuidas hindate olukorda, kus perioodiks 2007–2013 eraldatud toetused on ära kasutatud kolm aastat enne projekti lõpptähtaega?" Infrastruktuuri toetamise seisukohast ei ole olukord selline, kuna programm jätkub ja on avatud.
Kolmas küsimus: "Toetuse ennetähtaegne väljamaksmine võib viidata sellele, et antud valdkonnas on väga tõsised puudujäägid. Millised võimalused on neile ettevõtetele, kelle taristu vajab toetamist?" Üks võimalus on kasutada piirkondade konkurentsivõime suurendamise programmi ettevõtluskeskkonda puudutava alamsuuna vahendeid kohalike omavalitsuste kaudu.
Neljas: "Kuidas Teie majandusministrina eelpool nimetatud probleemi lahendaksite? Kas näete võimalust antud projekti toetamiseks erakorraliselt riigieelarvelistest vahenditest?" Arvestades selle projekti olulisust Sindi omavalitsusele, lugupeetud küsija, on minu arvates elementaarne, et omavalitsus teeks selle truubi ja minu andmetel umbes poole kilomeetri pikkuse teelõigu nii korda, et sealt veoautod ka talvel üles saaksid. Olekski probleem lahendatud! Vajaliku summa suurus – ma võin eksida, aga ma rääkisin täna Pärnu maavanemaga, kui palju see projekt võiks maksta – on umbes 30 000 eurot. Me eraldame omavalitsustele teede hooldamiseks raha ja järgmisel aastal need summad natuke kasvavad. Õigemini mitte natuke, vaid päris palju. Kui me mõtleme Sindi omavalitsuse peale, siis ma olen teiega nõus, et tegemist on olulise ettevõttega. Ja väidetavasti selle omanikud kinnitavad – ma ei ole nendega kohtunud, aga vähemalt teie sõnade järgi –, et muidu nad lähevad ära. Kui me nüüd eeldame selliseid fataalseid tagajärgi Eesti majanduskeskkonnale, siis minu arust ei ole midagi loomulikumat, kui et Sindi omavalitsus teeb selle truubi ja sealt üle mineva tee talveks korda.
Kui omavalitsusel ei ole seda raha, siis on võimalik otsida abi sellest regionaalsest programmist, kus on vabu vahendeid 6,9 miljonit eurot. Samas juhin tähelepanu, et selle programmi poole saavad pöörduda omavalitsused, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Toetuse eesmärk on ennekõike luua maapiirkondades töökohti. Kindlasti kuulub Sindi maapiirkonda. Taotleda saab summa – see on kirjas asjaomases siseministri või tõenäolisemalt regionaalministri määruses –, mis võrdub kolme aasta jooksul lisanduva sotsiaalmaksuga. Seega infrastruktuuri arendamise, remontimise toetuse suurus sõltub otseselt taristust kasu saavate ettevõtjate loodud uutest töökohtadest ja tingimus on, et vähemalt viie aasta jooksul peab rajatav objekt, näiteks tee, olema avalikus kasutuses, et ka teised ettevõtjad saaksid taristut kasutada, kui vaja on. Omavalitsuse minimaalne omafinantseering on 15% pluss vahe, mis tekib investeeringu suuruse ja kolme aasta jooksul lisanduva sotsiaalmaksu vahel. Omavalitsuse netovõlg ei tohi ületada 60%.
Nii et on ka see teine võimalus, aga kõik sõltub reaalsest olukorrast, ettevõtluse plaanidest jne. Ma eelistaksin seda esimest varianti. See on niisuguse suurusega objekt, mis minu hinnangul peaks olema Sindile jõukohane, arvestades just nimelt seda, et sellega on seotud ühe ettevõtte normaalne funktsioneerimine talvel.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teie küsimus!

Kadri Simson

Lugupeetud minister! Kiire repliik. Te teate väga hästi, et masuaastatel võeti omavalitsustelt teedehoolduse raha ära. Nii et kui jaanuar, veebruar ja märts olid lumised, siis pidid vallavanemad pöialt hoidma, et detsembris lumi maha ei tuleks. Raha selle koristuseks ei olnud. Kindlasti ei jäänud sellest tee-ehituseks raha üle. Mu küsimus on: kui EAS on ühele omavalitsusele saatnud kirja, et raha enam ei ole, me jagasime kõik aastal 2010 ära, tegelikult aga tuleb välja, et 6,9 miljonit eurot – kroonides on ju tegu väga suure summaga! – on jagamata aasta enne programmi lõppu, kuidas siis neid taotlusi vastu võetakse? Millisest uksest peab sisenema üks pädeva taotlusega omavalitsus või ettevõte, et ta EAS-is ka jutule saaks? Äkki te annate nõu? Te olete EAS-ile lähemal kui kes tahes linnapea või vallavanem.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma olen EAS-ist täpselt sama kaugel kui iga Eesti linnapea ja vallavanem, rääkimata teist. EAS on eraõiguslik sihtasutus, keda juhivad juhatus ja nõukogu, kellega minul majandusministrina on teatud leping, mille me sõlmime igaks aastaks või pikemaks perioodiks. Samamoodi ka regionaalministril on leping, mille järgi EAS võtab täitmiseks teatud programme. Siiski ma hea meelega kommenteerin seda, mida te ütlesite. Ma kuulasin tähelepanelikult teie arupärimise sissejuhatust, kus te viitasite sellele kirjavahetusele. Ma oleks saanud seda kontrollida või paluda EAS-i inimestelt selgitust, kui on tõesti niimoodi mööda räägitud, et omavalitsus on taotluse esitanud ja EAS on vastanud, et programm on läbi. Aga kui tohib, siis ma spekuleerin siin teie ees kõnetoolis. Ma arvan, et küllap see omavalitsus kirjutas kirja, küsides, kas on veel summasid mingi asja jaoks, ja vastus võis vastaja seisukohast puudutada võib-olla ühte teist programmi, mille osas on tehtud ära kõik otsused. See puudutab tööstusalade väljaarendamist kohalikes piirkondades. Tööstusalade osas on vähemalt rahastamise otsused kõik langetatud. Aga me ei tea, kuidas see oli. Minul ei ole praegu ka infot, et keegi oleks seoses tervikliku tööstusalaga üldse taotlenud mingit investeeringutoetust.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Lauri Laasi!

Lauri Laasi

Austatud minister! Püüan siin nagu loogikat tabada. Ehk aitate mind selles osas? Kui me siin Kadri Simsoni arupärimist kuulasime, siis saime aru, et abi vajab tõesti toimiv ja perspektiiviga ettevõte. Riigi poolt talle abi ei tule. Samal ajal on teie valdkonnas tegutsev KredEx valmis garanteerima sellise ettevõtte laenu, kust juba tõusis kärsahaisu, nii et seda tundis terve Eesti riik. Kus see loogika on? Kas Sindi ettevõtjatele peaks ka soovitama jõukaid või poliitikutest väimehi või midagi analoogset, et nad saaksid ka riigi peale loota?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Abi ei vaja ettevõte. Minu arvates peaks praegu omavalitsus korda ajama ühe elementaarse asja, mis on vajalik ühe ettevõtte juurde mineva munitsipaaltee kordategemiseks. Selle tee sõidutingimused muutuvad võimatuks siis, kui talvel on palju lund, seega on tegemist spetsiifilise teelõiguga. Ma ei ole ise käinud seda oma silmaga kaemas. Aga jah, abi ei vaja ettevõte.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Lugupeetud minister! Te ütlesite, et te asute EAS-ist sama kaugel kui küsija Kadri Simson. Aga mitu nõukogu liiget võib Kadri Simson määrata EAS-i nõukogusse?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Kadri Simson võib alati tulla välja ettepanekutega, kui tal on väärikaid kandidaate EAS-i nõukokku. Ma olen alati öelnud nendele inimestele, kes kritiseerivad nõukogusid, nende politiseeritust jne, et ma olen alati kättesaadav reporteritele, samuti teile, härra Tamm, loomulikult ka Ester Tuiksoole ja Kadri Simsonile. Alati võite teha ettepanekuid, kui teil on nõukokku mõni hea väärikas kandidaat. Muide, paljud on seda teinud ja mis seal salata, kui on olnud hea kandidaat, siis on ta saanudki nõukokku.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. See arupärimine on ammendunud.


7. 17:36 Arupärimine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kohta (nr 233)

Aseesimees Laine Randjärv

Järgmine on Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Mihhail Stalnuhhini, Vladimir Velmani, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Priit Toobali, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Ester Tuiksoo ja Mailis Repsi 15. novembril esitatud arupärimine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kohta (nr 233) majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Ma palun kõnetooli arupärijate nimel kõnelema Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Lugupeetud kolleegid! Jätkame Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. 2011. aasta septembris jõudis sihtasutuse juhtideni Euroopa Komisjoni läbi viidud audit. EAS-ile üllatuseks oli selles ka ettepanek nõuda ettevõtja Heiti Häälele kuuluvalt AS-ilt Paldiski Tsingipada tagasi 700 000 eurot, kuna raha andmisel oli rikutud riigiabi ergutava mõju põhimõtet, et ettevõte ei tohi olla alustanud tööd enne abitaotluse esitamist. Auditis soovitati läbi viia terviklik analüüs, sest auditi koostajatele näis, et tegemist võib olla süsteemse veaga.
Ajalehe Postimees andmetel asus EAS omalt poolt asja uurima ning selgitas pistelise kontrolli abil välja, et samasuguseid rikkumisi esineb veelgi miljonite eurode ulatuses. Alles 2012. aasta maikuus võeti vastu tegevuskava, kuidas edasi käituda. Käesoleva aasta sügiseks tehti kindlaks, et EAS on riigiabi andmise reegleid rikkunud 61 projektis ja rikkumisega seotud võimaliku tagasinõude kogusumma on 10,5 miljonit eurot. Oluline on ka see, et kui rikkumised oleks tuvastanud välisaudiitor, siis võinuks see ohustada EAS-i akrediteeringut ning põhjustada kõigi euromaksete külmutamise Eesti riigi jaoks. EAS ise saatis aga avalikkusele pressiteate, kus kirjutas, et probleeme on toetustega mahus 8,5 miljonit eurot. Toetusi saanud ettevõtjaid ähvardab toetuse tagasimaksmise nõue ning halvimal juhul pankrot. Samuti kaaluvad ettevõtjad oma õiguste kaitsmiseks kohtusse pöördumist.
Arvestades kõiki neid asjaolusid on äärmiselt kummaline nõukogu aprillikuine otsus maksta EAS-i juhile 4500 eurot preemiat. 5. novembril avalikustas ajaleht Postimees, et aastatel 2010 ja 2011 on EAS meetme "Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside korraldamine" raames jaganud toetusi lubatust rohkem ja mitutkümmend korraldajat ootab tagasinõue kogusummas 428 000 eurot. Postimehe andmetel maksab selle vea tõenäoliselt kinni EAS ise. Seoses sellega on arupärijatel kokku kuus küsimust, millele me vastuseid loodame. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Ma palun kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud arupärijad ja teised Riigikogu liikmed! Kõigepealt täpsustan, et võrreldes ajaga enne arupärimise esitamist, mil ajakirjanduses teatud andmed avaldati, on olukord muutunud. Arupärimises toodud andmete aluseks on ilmselt riigiabi reeglitega vastavuse kohta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses tehtud analüüsi vaheetapp, mille tulemused ei olnud lõplikud. Nüüdseks on analüüsi tulemusena sõelale jäänud 21 projekti, mille puhul viiakse läbi täiendavad ekspertiisid. On võimalik, et nende tulemusena problemaatiliste investeerimistoetuste nimekiri lüheneb. Osale projektidele on võimalik koostöös ettevõtjaga taotleda riigiabiluba tagantjärele, osa projektide puhul aga tuleb tõenäoliselt teha tagasinõude otsus. Veel ei ole aga võimalik mingit lõppkokkuvõtet teha. Loomulikult saab selle teha siis, kui on teada ka Euroopa Komisjoni seisukohad. Lisaks vajab asjaomane õigusliku tõlgendamise ruum ühel või teisel moel kindlasti kohtupoolset lõplikku seisukohavõttu.
Ütlen ausalt välja omapoolse esialgse hinnangu. Paljudel juhtudel on tegemist õiguslikult väga vaieldava audiitorite tõstatatud probleemiga. Me peame audiitorite arvamust respekteerima, aga ettevõttele jääb alati vaidlemise võimalus ja siis saab selgeks, kuidas ühte või teist normide kogumit konkreetses kaasuses tõlgendada.
Enne kui ma lähen küsimuste juurde, võtan probleemi sisu hästi lihtsustatult kokku. Nimelt, vastavalt Euroopa Liidu õigusele on ettevõttele antaval abil ergutav mõju, kui abisaaja on esitanud asjaomasele liikmesriigile abi saamise taotluse enne projekti teostamiseks töö alustamist. Töö alguseks loetakse kas siis ehitustööde algus või esimese õiguslikult siduva kokkuleppe sõlmimine tehnoloogia tellimiseks, välja arvatud esialgsed tasuvusuuringud. Nendest üsna lihtsatest reeglitest ongi paraku tekkinud mitmeti tõlgendavused, mis tulenevad reaalsest elust, ennekõike majanduskriisi tingimustes. Nende suurte arvudega, mis EAS oma analüüsi vaheetapis välja käis ja millel baseerudes ajakirjandus selle teema avalikustas, ongi kokku võetud kõik juhtumid, mille puhul võiks selline küsimus tekkida. Nagu ma sissejuhatuses ütlesin, võrreldes tegelike investeeringute tegemist, projektide realiseerimise käiku ja Euroopa regionaalabi üldisi suuniseid, on jõutud seisuni, et probleemsete projektide arv on märksa vähenenud. Aga kogu teema ei ole kindlasti päevakorralt maha võetud.
Nüüd küsimused. "Kuidas kommenteerite olukorda, kui Teie haldusalas on toimunud selline kahetsusväärne juhtum?" Osaliselt ma sellele juba vastasin, aga kindlasti tasub meelde tuletada, et Euroopa Liidu vahendite kasutamise periood 2007–2013 on lõpusirgel. Eestile eraldatud toetusraha on suuremas osas investeeritud ning praegu kontrollitakse põhjalikult perioodi jooksul antud toetuste sihipärast kasutamist, kõikide reeglite järgimist. See ei puuduta ainult seda konkreetset programmi. On ka teisi meetmeid, mida rakendades me tegelikult alles n-ö õpime käima ühe või teise normi tõlgendamisel ja nende tagajärgede hindamisel rakendusüksuse seisukohalt, kelleks on praegusel juhul EAS, aga ka kohalike audiitorite ja kohtupraktika seisukohalt. Siin tuleb paratamatult ette erinevaid tõlgendusi. Võib öelda, et kõigi auditite leidude näol ei ole tegemist üheselt käsitatavate rikkumistega, sageli ongi tarvis asjad selgeks vaielda. Pean ütlema, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Rahandusministeerium, majandusministeerium ja ka ettevõtted on teinud üsna head koostööd. Problemaatilistele projektidele on leitud lahendused ja loodame, et ka need projektid, mis Euroopa Komisjon võib riigiabi kontekstis heaks kiita, annavad positiivse lõpptulemuse.
Teine küsimus: "Millal Teid kui majandusministrit teavitati EAS-is tekkinud olukorrast?" Mind teavitati tänavu aprillis sellest, et kõigile riigiabi reeglitele vastavus võib suure arvu projektide puhul küsimuse all olla. Teema vajas täiendavat uurimist ja sellega ongi järgnenud kuudel tegeldud.
Kolmas küsimus: "Kuidas hindate asjaolu, et EAS üritas näidata probleemset summat kahe miljoni euro võrra väiksemana?" Pigem on siin tegemist vääritimõistmise, mitte probleemi pisendamisega. Selle teema käsitlemise lähtepunkt on olnud tõsiasi, et auditis juhiti tähelepanu probleemidele projektidega 2 miljoni euro ulatuses. Seejärel tegi EAS, nagu ma märkisin, omapoolse analüüsi ja leidis, et potentsiaalse riskiga projektide puhul on tegu toetuste mahuga 8,5 miljonit eurot. Kokku teeb see 10,5 miljonit. Erinevates kontekstides on räägitud ühest või teisest arvust. Minu hinnangul ei ole üritatud probleemi pisendada, pigem vastupidi. Problemaatiliste projektide arv ja rahaline maht on lisaanalüüsi järel algul pakutust väiksemaks osutunud.
Neljas küsimus on, kas ma pean õigeks, et nõukogu määras EAS-i juhile 4500 eurot preemiat. Nõukogu selle otsusega oma pädevust ei ole ületanud. Juhatusele tasu määramine on nõukogu otsustada. Mul võib sisuliselt selle otsuse puhul mingi oma hoiak olla, aga õiguslikult on see korrektne.
Viies küsimus: "Kas olete astunud mingeid samme, et vältida kohtuteed ettevõtete ja EAS-i vahel?" Kohtutee vältimiseks on EAS koos majandusministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga tihedat koostööd teinud. See, et sõelale on jäänud 21 projekti, näitab, et suurem osa küsimusi on leidnud lahenduse. Taustaks märgin nii palju, et EAS on kuue aasta pikkusel perioodil rahastanud üle 7000 projekti. See periood ei ole veel läbi, ka 2013. aasta jooksul antakse EAS-i ja tema rakendusüksuste kaudu toetusi. EAS-i kaudu on kogu perioodi jooksul ettevõtjate taotluste rahuldamise otsuseid tehtud 338 miljoni euro ulatuses. Summade proportsioonid on väga erinevad. Mis aga puutub kohtuteesse, siis te teate, et vastavalt seadusele saab EAS-i otsuseid vaidlustada ka halduskorras, ja sellisel juhul on vaidluse lahendaja majandusminister. Aga iseenesestmõistetavalt on majandusministeeriumil teatud piirid otsesel sekkumisel EAS-i tegevusse, kuna ettevõttel on seaduse järgi võimalik vaidlustada ka mis tahes EAS-i sellised otsused majandusministeeriumi ees.
Kuues küsimus: "Kes peaks Teie hinnangul EAS-is tekkinud probleemide ja ettevõtetele tekitatud ebamugavuste eest vastutama?" Majanduskriisi ajal, aastatel 2007–2010, olid riigi investeeringud EAS-i kaudu Eesti ettevõtetele ja majandusele tervikuna väga olulised. Ma tuletan meelde, et asjaomase tehnoloogia investeeringute programmi esialgne planeeritud maht oli umbes 250 miljonit Eesti krooni. Just majanduskriisi tõttu me suurendasime seda umbes kolm korda. Ja põhjus oli see, et paljud ettevõtete investeeringud, mis keskpikas või pikas perspektiivis oleks olnud väga vajalikud, et parandada tootlikkust suurendavate ettevõtete konkurentsivõimet, jäid tegelikult toppama, kuigi mingid lepingud olid sõlmitud ja mõne ettevõtte puhul oli võib-olla ka kopp maasse löödud. Majanduskriisi ajal aga muutus järsult pankade poliitika mitmesuguste investeerimisprojektide osas ja just tööstuse seisukohalt vaadatuna me leidsime, et neid programme tuleks toetada. Selles mõttes ma loomulikult mõistan ka EAS-i, kes sai töökoormust kolm korda juurde.
Teisisõnu, kui me arvestame kogu konteksti ja vaatame arutelusid aastatel 2009 ja 2010 laiemalt, Euroopa tasemel, seda, kuidas toetati mitmesuguseid tööstusi, millised olid Euroopa Komisjoni seisukohad riigiabi osas, siis ma arvan, et praegune ülimalt formaalne tõlgendus on tegelikult küsitav. Aga me peame aktsepteerima reegleid sellisena, nagu nad on, ja tõenäoliselt selgub lõplik tõde mitme ettevõtte puhul kohtus. Vaat selline arupärimine ja selline vastus. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Lugupeetud majandusminister! Te eelmisele küsimusele vastates ütlesite, et kui meil oleks häid kandidaate nõukogusse, siis te võtaksite ettepanekuid kuulda. Praegu on EAS-i nõukogu liikmed Andrei Korobeinik, Riigikogu liige, Reformierakond; Tea Varrak; Kalev Lillo, Riigikogu liige, Reformierakond; Ahti Kuningas teie ministeeriumist, samuti Kairi Teniste, Enn Veskimägi, Kristina Tauts ilmselt teie erakonnast, Ivi Eenmaa Reformierakonnast, Arvi Altmäe ja Tiit Reha. Nõukogu esimees on Cinzia Siig. Teie ütlete, et teist ei sõltu nende otsused sugugi ja et isegi kui preemia ei oleks teie heakskiitu leidnud, oli nõukogul õigus see määrata. Millisel määral on teil võimalus nõukogu liikmeid korrale kutsuda või neid välja vahetada? Mida ja kui suures mahus peaks nõukogu valesti tegema, et te kasutaksite oma õigust?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma ei taha jõulurahu ajal kuidagi kiuslik olla, aga see, millisena te kirjeldate eraõigusliku sihtasutuse nõukogu liikmete staatust, nende töö olemust ja isiklikku vastutust, ei kehti Eesti riigis juba enam kui kümme aastat. Võib-olla see käib Tallinna linnas niimoodi, ma tõesti ei tea. Aga Tallinna linna esindaja on ka EAS-i nõukogus – Kairi Teniste, Tallinna Ettevõtlusameti juhataja. Soovitan tema poole pöörduda. Kui Tallinna linn, kes on selle kandidaadi esitanud, on andnud mõne soovituse, küsige tema käest, kuidas ta hääletas sellel ajal ja miks ta niimoodi tegi. Nõukogud ja ka kõik liikmed peavad iseseisvalt oma otsused langetama ning nende eest ka vastutama. Vastasel juhul oleks ju mõttetu seda nõukogu kokku panna. Vastasel juhul peakski olema minister see, kes iga üksiku otsuse langetab. Ükski minister aga ei suudaks sellist tööd teha. Ma ei tea, kust te selle võtate, et nõukogu peab käima ministriga kooskõlastamas otsust, kas juhatust premeerida või mitte. Tere hommikust! Milleks see nõukogu, kui ta sedagi ei suuda otsustada? Milleks teda siis pidada? On ju nii?

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu

Austatud minister! On selge, et kõik need faktid on tugevalt kahjustanud EAS-i mainet. Me võisime lugeda EAS-i juhatuse endise esimehe kommentaare, kus ta on väitnud, et kõik juhatuse otsused ja täideviimised on tegelikult lähtunud nõukogu otsustest. Kui eelmine nädal nii EAS-i nõukogu esinaine kui ka juhatuse esimees Raul Parusk käisid meil majanduskomisjonis, siis härra Parusk rõhutas seda, et see kõik on tegelikult ettevõtjate risk. Mingit vastutust ta selles valdkonnas vähemalt sõnades küll ei väljendanud. Aga minu küsimus on tegelikult EAS-i vaietega seotud reservi kohta: kas see on olemas ja kui on, siis kui suures mahus? Ja kas seda nende probleemide lahendamiseks ei saa kasutada?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma seda sissejuhatust ei suutnud korralikult jälgida – et mis on ettevõtja risk ja mis ei ole ettevõtja risk. Kui me räägime riigiabi või tehnoloogiainvesteeringute toetuse taotlemisest, mis iganes muu ettevõtlustoetuse taotlemisest, siis loomulikult ka ettevõtja de iure peab jälgima seda, millised on reeglid. Need reeglid on kõigile kättesaadavad. Me teame, et keegi ei saa end välja vabandada sellega, et ta reegleid ei tea.
Mina olen välja öelnud oma põhimõttelise hoiaku, nagu ma täna juba püüdsin selgitada. Kui me võtame majanduskriisi konteksti ja selle, et tegelikult on EAS ja ettevõtjad ühel poolel ning paragrahv teisel poolel, siis kui me vaatame neid üksikuid otsuseid, millest mõned on ka minu juures vaidlustatud, siis ausalt öeldes enamiku puhul on minu arvates nii ettevõtjad kui ka EAS käitunud vägagi bona fide. Jah, eks seal on palju projekte – reaalses elus tuleb erinevaid asju ette. Samas ma teeks suure vea, kui ma üldistaks seda probleemi sinnamaani, et EAS-i maine on nüüd lootusetult halb ja kõike muud taolist. Tegijal juhtub! Viga tuleb parandada ja minu arvates praegu koostöös ettevõtjatega üritatakse leida asjaomaste õigusaktide kõige karmimat tõlgendust ja vastavat lahendust.
Mis puutub vaietega seotud reservi, siis küllap sa küsisid selle teise meetme kohta, mis hõlmab rahvusvaheliste ürituste toetusi. Usun aga, et see on hoopis teine teema. Sest vaadake, vaietega seotud reservi saab kasutada siis, kui öeldakse, et ettevõte või konkreetsel juhul MTÜ on saanud toetust õiguspäraselt. Aga praegu ju väidab audiitor ja küllap ka asjaomane Euroopa Liidu direktoraat, et ettevõte ei oleks tohtinud riigiabi seisukohalt üldse toetust saada. Järelikult ei tohi anda ükskõik missugust riigiabi ükskõik milliselt teiselt eelarverealt, kui põhimõtteliselt ei tohi ettevõte abi saada. Aga ma veel kord analüüsin kõiki neid juhtumeid, minu meelest on need lahendatavad. Loomulikult me tahaksime näha sada protsenti perfektseid otsuseid, mitte ühtegi viga. Aga olles suhelnud ka mitme ettevõtjaga, kes on meedias väga esiplaanil olnud, olen järeldanud, et vahest ei maksa otsustajate suhtes üldse mitte nii kriitilised olla, kui me püüame olla. Selline on seis.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Lugupeetud minister! Mulle tundub, et ikka väga tore oleks olla sinu haldusalas mõni ametnik. Ükskõik mis käki kokku keerad, minister ütleb, et juhtub ikka. Asi tuleb vaid parandada ja pahandusi nagu ei olegi. Mulle see meeldiks. Aga vastates viiendale küsimusele, mis samme on kavas astuda kohtutee vältimiseks, sa ütlesid, et neid asju võib kõigepealt püüda lahendada halduskorras ministri juures ja et mõned sellised juhtumid juba ongi. Ent kui hakatakse niimoodi järjest oma rahulolematust ministri juures väljendama, kas siis ikkagi ministril ei teki mõte, et nõukogu on midagi valesti teinud, et peaks pädevamaid inimesi sinna ametisse panema, muidu tekib neid ministri juures küsimuste lahendajaid liiga palju?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Jälle see jõulurahu pidurdab mind praegu vastamast sellele küsimusele. Esiteks tahan ma öelda seda, et ka majandusministeeriumi valitsemisalast on inimesed olnud sunnitud lahkuma, aga üldiselt ma arvan, et Eestis on tõesti selline aeg, kui head inimesed on võrdlemisi defitsiitne kaup. Alati tuleb suuta vahet teha, et kui on mingisugune eksimus, kas see juhtus lihtsalt laiskusest ja lohakusest või suurest töökoormusest. Lähtuvalt sellest tuleb ka vea teinud inimesega ringi käia.
Aga mis puutub EAS-i nõukogusse, siis ma kordan veel kord: kõigil, kes ühel või teisel moel on saanud EAS-ist otsuse taotluse mitterahuldamise kohta, on võimalik vastavalt seadusele esitada halduskaebus majandusministeeriumile. Otsuse langetab majandusminister. Muide, neid kaebusi on päris palju ja väga erinevatest valdkondadest, nii et vastused võtavad väga kaua aega. Seejärel on võimalik ka ministri otsust vaidlustada.
Nüüd veel, seda te peaksite ka teadma: struktuuritoetuse seadusega ettenähtud protseduuri korral ei langeta ühtegi sisulist otsust ühe või teise konkreetse projekti rahastamise kohta nõukogu. Projekte puudutavate otsuste langetamisel kehtivad väga põhjalikud sisekontrollisüsteemist tulenevad reeglid, mis hõlmavad kohustuste lahusust ja erinevaid otsuse langetamise protseduure eri tasemetel. Formaalselt langetab selle otsuse EAS-i juhatus, mitte nõukogu.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Lugupeetud härra minister! Väga tore ja lihtne on arutleda raha üle, mis pole isiklik raha, vaid riigi või kellegi teise oma. Mina tahaksingi küsida seda, et kui EAS oleks teie käes ja te oleksite seal 100% omanik, mida te ütleksite endale alluvatele inimestele, kes esitaksid teile aruande, kus on 10,5 miljonit puudujääki.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Keegi ei ole selliseid aruandeid esitanud. Kokkuvõte mõjust majandusele ja mõjust ettevõtetele on võimalik teha järgmisel aastal, kui me oleme saanud lõplikud vastused igas konkreetses kaasuses.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Käesolev arupärimine on ammendunud.


8. 18:01 Arupärimine rekkameeste argipäeva kohta (nr 247)

Aseesimees Laine Randjärv

Päevakorrapunkt nr 8 on Riigikogu liikmete Tarmo Tamme, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Aivar Riisalu, Mailis Repsi, Ester Tuiksoo, Yana Toomi, Viktor Vassiljevi, Aadu Musta ja Priit Toobali tänavu 15. novembril esitatud arupärimine rekkameeste argipäeva kohta (nr 247) majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Ma palun kõnetooli Tarmo Tamme!

Tarmo Tamm

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni 14 liiget esitasid 15. novembril arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimise sisu on raskeveokite teemaks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest ütleb üheselt, et maanteetranspordi sektoris on vahemaal põhinevad teemaksud infrastruktuuri kasutamise eest õiglane ja tõhus majanduslik meede säästva transpordipoliitika elluviimiseks. Sellised maksud on otseselt seotud infrastruktuuri kasutamisega, sõidukite keskkonnanäitajatega ning sõidukite kasutamise koha ja ajaga, mistõttu saab kehtestada sellise maksumäära, mis vastab sõidukite tegelikust teekasutusest tulenevatele saaste- ja ummikukuludele. Lisaks ei moonuta teemaksud konkurentsi siseturul, kuna neid makse peaksid kõik ettevõtted päritolu- või asukohariigist sõltumata maksma proportsionaalselt teevõrgu kasutamise intensiivsusega.
Teemaks on Euroopa Liidus soovituslik ning Eesti ei ole seetõttu teemaksu kehtestanud. Samas on mitmed raskeveokeid kasutavad kaubaveofirmad tundnud muret, et meie ettevõtted on pandud võrreldes teiste ettevõtetega kehvemasse olukorda, sest Eestil jääb kogumata hulk maksuraha, mille eest oleks võimalik parandada Eesti taristu seisukorda. Eestis kehtiv raskeveokimaks rakendub vaid Eesti liiklusregistris registreeritud veokitele. Teemaks on näiteks Leedus umbes 7 eurot päev, Belgias, Hollandis ja Luksemburgis 8 eurot päev, Ungaris 14 eurot päev. Osas riikides kasutatakse ka läbitud tee pikkusel põhinevat teemaksu. Saksamaal kehtib Euro 3 mootoriga veokile teemaks 0,224 eurot kilomeeter ning Euro 5 mootori korral 0,155 eurot kilomeeter. Ja veel: raskeveokeid kasutavad kaubaveofirmad on andnud oma juhtidele käsu vältida võimaluse korral tankimist Eestis, kuna kütus on Eestis märksa kallim kui mujal.
Härra minister, meil on teile selle teema kohta neli küsimust. Võib-olla olete nii kena ja loete need ise ette, et aega kokku hoida. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Ma vastan kolmele esimesele küsimusele koos, nii et loen need kõik kõigepealt teile ette. Esimene oli: "Miks on Eesti otsustanud loobuda teemaksu kehtestamisest raskeveokitele?" Teiseks: "Kui palju maksuraha jääb Eestile laekumata, kuna meil ei ole kehtestatud teemaksu? Kas seda on analüüsitud?" Kolmandaks: "Kuivõrd ebaõiglaseks peate Te olukorda, kus Eesti raskeveokid aitavad ülal pidada teiste riikide taristut, kuid teiste riikide veokid Eesti taristu korrashoidu raha ei panusta läbi teemaksu?" Vastan järgmist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi järgi on liikmesriikidel kohustus rakendada raskeveoki kui omandi maksu oma riigis registreeritud sõidukitele, lisaks on võimalus rakendada teetolle ja kasutajatasusid. Vastavalt sellele direktiivile kehtivad Eestis raskeveokitele omandimaksu miinimummäärad, mida raskeveokimaksuna rakendatakse kõikidele Eestis registreeritud raskeveokitele täis- või registrimassiga alates 12 tonni. Kuna teid lõhuvad ja keskkonda saastavad kõige rohkem rasked veoautod, siis lubab direktiiv maksustada ka teekasutust. Majandusministeerium on analüüsinud teekasutustasude kehtestamist Eestis ja jõudnud järeldusele, et see ei ole otstarbekas. Põhjused on järgmised.
Esiteks, eelnevalt nimetatud direktiiv sätestab ka, et teekasutusmaksud ei tohi olla vedaja asukohariigi või sõiduki registrisse kandmise riigi ega veo lähtekoha või sihtkoha tõttu otseselt ega kaudselt diskrimineerivad. See tähendab, et võrdsetel alustel tuleb maksustada nii Eestis kui välisriikides registreeritud sõidukeid ja kuidagi ei ole võimalik võtta ainult teemaksu ehk siis teekasutustasu ainult välisvedajatelt.
Teiseks, seetõttu on teemaksu rakendamine otstarbekas eelkõige nendes riikides, kus geograafilise asukoha tõttu on transiitliikluse osakaal võrreldes sisevedude osakaaluga märkimisväärne. Eesti puhul see nii ei ole. Keskmiselt liigub Eesti teedel ligikaudu 450 välisveokit päevas. See arv baseerub eksperdihinnangul, kuna ametlik statistika liikmesriikidevaheliste piiride ületamise kohta puudub. Niisiis, 450 välisveokit päevas. Eeldades, et kõikidele välisveokitele, mis Eestisse sisenevad, ostetakse päevane vinjett, mille hinnaks on direktiivis kehtestatud maksimaalselt 11 eurot, oleks välisvedajatelt teekasutustasudena laekuv summa suurusjärgus 2 miljonit eurot aastas. Jätke see arv meelde: 2 miljonit eurot aastas. Maanteeameti andmetel on Eesti liiklusregistris arvel 21 117 N kategooria sõidukit täismassiga üle 12 tonni. Need on nn raskeveokid, millele kehtib ka Eestis raskeveoki kui omandi maks. Kuna liikmesriik võib kohaldada oma riigis registreeritud sõidukite suhtes ainult aastaseid maksumäärasid, siis võttes rehkenduste aluseks direktiivi lisa 23 määrad, mille järgi arvestuslik keskmine veoauto aastamaks tee kasutamise eest on 1000 eurot, maksaksid Eesti vedajad teekasutustasu suurusjärgus 20 miljonit eurot.
Kolmandaks on oluline märkida, et rohkem kui kolmandik Eestis registreeritud veokitest sõidab suurema osa tööajast välismaal – Eestis ollakse minimaalselt. Direktiiv lubab aga kohalikus registris registreeritud sõidukitele rakendada ainult aastast maksu, mis tähendab, et need vedajad maksaksid teekasutustasu nii Eestis mitteviibimise eest kui ka välisriigis, kus tegelikult vedusid tehakse. Samuti on hoolimata teekasutustasu kehtestamisest kohustuslik säilitada veokite puhul omandimaks ehk meil raskeveokimaks, mida laekub riigieelarvesse umbes 3,7 miljonit eurot aastas. Seega mõjutaks teekasutustasu kehtestamine märkimisväärselt rahvusvahelisi vedusid tegevaid vedajaid, kes konkureerivad teiste riikide vedajatega, aga tervikuna lisanduks täiendav maksukoormus kõikidele Eesti raskeveokioperaatoritele, mis lõppkokkuvõttes tõstab nii veoteenuste kui kauba lõpphinda tarbijatele ja vähendab Eesti ekspordivõimet. Seega põhjus, miks Eestis pole kehtestatud teemaksu, on lihtne: me ei ole pidanud mõistlikuks meie ettevõtjat ja tarbijat täiendavalt maksustada, kuna see halvendab meie ekspordivõimet.
Neljas küsimus: "Miks on Euroopa Liidu liikmesriikides kütus odavam kui Eestis?" Mootorsõidukite kütuse hindasid ei reguleerita riiklikult, need kujunevad turutingimustes ja need on kütuse jaemüüjate määrata. Kütusetarbija lõpphinnas sisalduvad kütuseaktsiis ja käibemaks on küll seadusandja kehtestada, kuid määras, mis ei lähe vastuollu Euroopa Liidu asjaomaste otsustega, eriti nendega, mis puudutavad kütuseaktsiisile kehtestatud alammäärasid.
Küsimuses esitatud absoluutne väide, justkui oleks Euroopa Liidu teistes riikides kütus odavam kui Eestis, ei vasta – teie kahjuks, minu kasuks – tõele. Kontrollisime nii arupärimise saamise 47. nädala kui ka järgnenud 48. nädala diislikütuse keskmisi hindasid Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liidu koduleheküljelt, mida Euroopa Liidu riikide vedajad laialt kasutavad. Selgus, et 18 riigis oli diislikütus kallim kui Eestis, kaheksas riigis odavam. Vaatasime pisteliselt ka 45. nädalat ja 30. nädalat, mil 21 riigis oli kütus kallim kui Eestis ja viies odavam. Ilmselt talvel on see vahekord halvenenud seetõttu, et Põhjamaades kasutatakse siis külmakindlamat talvist diislikütust, mis on suvisest kütusest kallim. Bensiini osas on pilt rohkemgi Eesti kasuks ehk siis teie kahjuks ja minu kasuks. Koos maksudega oli näiteks 19. novembri seisuga Oil Bulletini kodulehe andmeil hind Eesti hinnast madalam vaid kolmes riigis: need on Bulgaaria, Küpros ja Rumeenia. See tähendab, et Eesti kütuse hind on märksa madalam Euroopa Liidu keskmisest. Märkida tuleb ka, et bensiiniaktsiis on Eestis kehtivast määrast madalam ainult neljas riigis. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teie küsimus!

Tarmo Tamm

Lugupeetud minister! Te olete küll ilmselt eksiteel, kui arvate, et meile meeldib kõrge hind. Pigem meeldib kõrge hind teile, kui otsustada näiteks elektri hinna järgi, mille te olete kujundanud. Aga jäägu see teie arvamuseks! Ma siiski kahtlen, kas Eesti käitub õigesti, olles minu teada ainuke Euroopa Liidu riik, kus teemaksu ei kasutata. Võib-olla on teil teised andmed? Näiteks hiljaaegu pöördusid piimatööstusettevõtte Tere juhid meie poole ja esitasid küsimuse, kuidas tagada aus konkurents, kui Leedu piimaautod tulevad Eestisse piima järele ja veavad meie piima Leetu, pidamata selle eest teekasutustasu maksma. Kus see võrdne kohtlemine ja võrdne konkurents on?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Teie esialgse märkuse peale viitan, et te ju käisite selle välja absoluutse tõena, et Eestis on kõige kallim kütus. Ma vähemalt lugesin niimoodi küsimusest välja ja mulle tundus, et selles oli sõnastatud otsene rünnak minu pihta. Mina oleks justkui selle kõige kallima kütuse hinna kehtestanud. Arvestades arupärijate üldist soovi nõrgestada valitsuse tegevust, pole siin muidugi midagi imestada.
Aga olgu, läheme asja sisu juurde. Ma olen, muide, härra Kruudaga sellel teemal rääkinud. Tal on suhteliselt omapärane arusaam, et selle teemaksuga me justkui vähendaksime odava tooraine – antud juhul on jutt põllumajandustoodetest – väljavedu teistesse riikidesse. Ehk siis too odav tooraine jääb siia, me ise saame siin sellele lisandväärtust anda jne. Ma arvan, et see üldine eesmärk on mõistlik, aga kas püüda selle poole transpordikulude kasvatamisega, on küsitav. Eriti kui me vaatame, kuidas transpordikulud jaotuvad Eestis eri sektorite vahel, kes reaalselt ekspordivad. Ja veel kord, jätkem meelde: kui me kehtestaksime selle teekasutusmaksu või -tasu – ükskõik, kuidas me seda kutsume –, siis praeguste statistiliste andmete põhjal me saaksime võõrautodelt 2 miljonit, aga koormaksime samas oma autosid, oma vedajaid 20 miljoni euroga. Kas 22 miljoni euro saamiseks tasub tegelikult koormata oma vedajaid? Selle kaudu tegelikult see vedajate makstav maks langeb nii või teisiti meie eksportijate peale.
See ongi põhjus, miks me ei ole seda sammu teinud. Teisisõnu, meil ei ole võimalik siin rääkida suurtest summadest, et justkui selle võrra me saaksime võõrastelt, Eestis mitteregistreeritud vedajatelt rohkem raha, et siin teid ehitada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, küsimus!

Ester Tuiksoo

Austatud minister! Ma ei tea, lõppkokkuvõttes võikski ehk öelda, et kuidagi 1 : 0 teie kasuks või? Aga see selleks. Te nii veenvalt põhjendasite, miks ei maksa Eestis maanteemaksu rakendada, ja võib-olla teil ongi õigus. Aga mu küsimus on selline. Kas te meie arupärimisega seoses äkki uurisite, kui palju raha makstakse meie transpordisektorist teemaksudena ära kogu Euroopasse ja ka mujale?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Et olla teie jaoks vääriline küsitletav, ma pakun viiki. Igal juhul on see väga väärt arupärimine. Aga sellele küsimusele ma jään vastuse võlgu. See nõuaks natuke põhjalikumat vedajafirmade küsitlust, et asjaomane arv enam-vähem kokku saada. Hinnanguliselt aga on see võimalik välja arvutada. Kui selle vastu huvi on, siis kindlasti autovedajate organisatsioon annaks meile enam-vähem teada, kui palju meie vedajad Euroopa Liidus nende vinjettide eest maksavad. Aga praegu jään ma vastuse võlgu.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Arupärimise puhul on igal Riigikogu liikmel õigus esitada üks küsimus. Kas on veel küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei tea, kas see statistika vastab tõele, aga ma loodan, et härra ministril on tõesed arvud. Aga tegelikult oli selle arupärimise ajendiks Eesti transpordiettevõtjate kiri – just nemad palusid esitada selle arupärimise. Ilmselt on tekkinud mingid lahkarvamused, et nad seda tegid ja palusid meil härra ministri poole selle küsimusega pöörduda. Ma loodan, et me käsitleme seda teemat veelgi ja lõpuks saame üheselt aru, miks ülejäänud Euroopa Liidu riikides see maks on kehtestatud ja Eestis seda ei ole. Kui aga härra ministri toodud arvud vastavad tõele ja Eesti transpordiettevõtetele langeks täiendavalt väga suur maksukoormus, siis ma olen, härra minister, teiega nõus ja pakun ka omalt poolt viiki. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja lõpetan kaheksanda punkti arutelu.


9. 18:19 Arupärimine Tartu–Pihkva laevaliini kohta (nr 248)

Aseesimees Laine Randjärv

Üheksas arupärimine on Riigikogu liikmete Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Priit Toobali ja Ester Tuiksoo 15. novembril esitatud arupärimine Tartu–Pihkva laevaliini kohta (nr 248) majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärijate nimel palun kõnetooli Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Lugupeetud proua juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Viis Keskerakonna fraktsiooni liiget esitasid 15. novembril arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile Tartu–Pihkva laevaliini teemal. Juba alates 2000. aastast on käinud meedias ja asjaomastes valdkondades diskussioon, et kohe-kohe peaks avatama Tartu–Pihkva laevaliin. 2003. aastal panustati sellesse projekti juba 1,2 miljonit krooni, kui Tartu–Pihkva laevaliikluse tarbeks ehitati Praagale ujuv piiripunkt. Pool rahast on tulnud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest ja teise poole on lisanud Eesti Siseveeteede Arendamise Sihtasutus. Nagu arupärijad märgivad, lootus on igal aastal tärganud, aga projekt ei ole siiani teostunud. Samas näeb ka Lõuna-Eesti turismi arengukava aastani 2020 ette, et 2020. aastaks on Peipsi järvel avatud laevaliiklus Pihkva suunal. Kindlasti elavdaks see meie turismivaldkonda. Sellega seoses on meil kolm küsimust ja palume neile härra ministrilt vastuseid.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esimene küsimus: "Kas te peate võimalikuks Tartu ja Pihkva vahelise reisilaevaliikluse käivitamist?" Reisilaevaliikluse käivitamine Tartu ja Pihkva vahel on võimalik, kui on olemas sobiv taristu, laev ning vedaja, kes on valmis laevaliini käivitama.
Teiseks: "Millised on praegu seda takistavad majanduslikud ja poliitilised tegurid?" Ajas veidi tagasi vaatamine annab ettekujutuse, miks reisilaevaliiklus Peipsil Eesti ja Venemaa vahel ei ole seni käivitunud. Kui jätta süvenemata laevaühenduse käivitamise katsete kronoloogiasse, võib teema lühidalt kokku võtta nii. Laevaühenduse avamiseks tarvilikke samme on 2000. aastatel teinud nii Eesti kui Venemaa ametkonnad, kuna toona näis olevat kommertshuvi selle liini avamiseks. Esialgu olid liini avamiseks mitmesugused tehnilised ja bürokraatlikku laadi takistused, mis kahe riigi vahelise suhtlemise tulemusena ajapikku lahenema hakkasid. Paraku rauges siis kommertshuvi selle laevaliini avamise vastu.
Kolmas küsimus: "Millist kasu võiks Tartu–Pihkva reisilaevaliiklus tuua Eesti majandusele?" Majandusministeeriumile teadaolevalt ei ole viimasel ajal selle laevaliini tasuvuse analüüsi tehtud. Aga võib eeldada, et laevaliin võib olla atraktiivne nii Eesti kui Vene turistidele ning aidata mõningal määral kaasa Tartu ja Pihkva turismisektori arengule. Samas tuleb märkida, et Siseministeeriumi koordineeritava Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi raames ... (Naerab.) Palun vabandust! ... tehakse korda kolm Eesti siseveekogude ääres asuvat sadamat – Tartu, Mustvee, Räpina sadam – ja rajatakse laevaremondidokk Kallaste sadamasse. Me loodame, et see mõjutab positiivselt piirkonna edasist arengut. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Väga tore, et mõni arupärimine nii head tuju tekitab! Palun, Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Austatud minister, mulle ka meeldib teie niisugune positiivne alatoon. Ka on mul hea meel, et teile meeldib see teema. Aga ma küsin, mis saab edasi. Kogu see algatus on juba 2000. aastast veninud. Kas me võime loota, et te näiteks homme püüate ministeeriumis teha midagi selleks, et see laevaliin avataks? Ka turismi arengukava tahab täitmist – te olete selle valmis teinud ja seegi on päris oluline.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Äkki paneb jõuluvana selle laevaliini minu jaoks kotti. Aga kui tõsiselt rääkida, siis ma olen selle projekti arendamisega aastaid kursis olnud ja mulle meenuvad üksikud sündmused, mis on selle ettevalmistusega seotud. On selge, et see laevaliin ei saa kunagi olema doteeritav – rahvusvahelisi laevaliine ei doteerita. Liini avamine saab toimuda siis, kui on olemas reaalne kommertshuvi.
Seniste pingutustega on ju üht-teist tehtud. Ma vaatasin järele – eeldatavasti vastab see informatsioon tõele –, et lisaks bürokraatlikule koostööle, et oleks võimalik ühest riigist teise laevaga sõita, investeeriti ka. Näiteks on mulle jagatud informatsiooni, et Pihkva sadamasse investeeriti, aga mitte nii palju, et selle oleks avada saanud. Praeguseks on sadam pankrotistunud. Storožinetsi sadam seisab kasutuna ja laguneb. Mäletatavasti Eesti ehitas Praagale ujuva piiripunkti. Nüüd seisab see ujuv piiripunkt AS-ile Tartu Sadam kuuluvas Turusadamas ja laguneb.
Ühesõnaga, kui on kommertshuvi, siis liini avamine minu veendumuse kohaselt riiklike takistuste taha kinni ei jää, aga praegune kommertshuvi puudumine, majanduslik reaalsus muudab selle projekti elluviimise keeruliseks.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu

Austatud minister! Mina ei hakka naerma – ma olen selle asjaga siin saalis olijatest küllap kõige kauem tegelenud ja tean neid keerdkäike, mis nende aastate jooksul nii Eesti kui Vene poole peal on vaja teha olnud, kaasa arvatud veeteede süvendamine nn Eesti väravas ja läbirääkimised selleks, et Eesti riigi laevad saaksid meie lipu all Vene territoriaalvetes sõita. Aga minu küsimus on selline: kas te võite kinnitada, et poliitilised probleemid kahe riigi suhetes on sellise lahenduse leidnud, et see ei ole takistus laevaliikluse alustamiseks? Arvatavasti see, et tasuvusanalüüs on tegemata, pole siiski ainuke põhjus.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma tõsiselt kahtlen, et Eesti-Vene poliitilised suhted on kunagi selle laevaliini käekäiku mõjutanud. Mulle tundub, et see väide on teatud määral nagu selle laevaliini revalveerimine. Ma annan endale aru, et Eesti ja Venemaa poliitilised suhted võivad erinevaid meeleolusid ja erinevaid siirdeid tekitada. Nende üle on alati väga huvitav spekuleerida. Mis puutub sellesse projekti, siis ma siiski arvan, et selle puhul on keskne küsimus tegelikult kommertshuvi.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Selle punkti arutelu on ammendunud.


10. 18:28 Arupärimine Tartu lennujaama perspektiivide kohta (nr 246)

Aseesimees Laine Randjärv

Tänane kümnes päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Aadu Musta, Priit Toobali, Jüri Ratase, Tarmo Tamme, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Mailis Repsi, Ester Tuiksoo, Viktor Vassiljevi, Jaan Õunapuu, Heljo Pikhofi, Kajar Lemberi, Karel Rüütli, Helmen Küti, Neeme Suure ja Rein Randveri 15. novembril esitatud arupärimine Tartu lennujaama perspektiivide kohta (nr 246) majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärijate nimel kõneleb Tarmo Tamm.

Tarmo Tamm

Proua juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Arupärimine puudutab Tartu lennujaama perspektiive. Mul on hea meel, et me oleme lugupeetud istungi juhatajaga seda teemat arutades kunagi ühe laua taga istunud ja mõelnud, kuidas Tartu lennujaam korda teha. Nüüd on lennujaam korras, aga kahjuks on sellega tõsised probleemid.
Eelmisel aastal tähistas Euroopa Liidu fondide toel nüüdisajastatud Tartu lennujaam oma 65. sünnipäeva. Tartlased ja üldse lõunaeestlased on veendunud, et lennuliiklusel on täita oluline funktsioon rahvusvahelise ühenduse tagamisel Tartuga. Lennujaama areng on Tartu linna ning kogu regiooni arengu ja juurdepääsetavuse tagamiseks väga oluline. Eelkõige nähakse Tartu lennujaama etteveo rolli täitva lennujaamana, et Tallinna, Helsingi ja Riia lennujaamas saaks ümber istuda lennukisse, millega on võimalik edasi lennata üle maailma. Riiklik transpordi arengukava aastateks 2006–2013 aga näeb ette, et Tartu lennujaam jääb lähitulevikus teenindama eelkõige rahvusvahelisi juhulende ja õppelende.
2006. aastal läbiviidud Tartus Ülenurmel asuva lennujaama regulaarse reisiliikluse eeltasuvusuuringu andmetel oli selle lennujaama eeldatav esimese tööaasta nõudlus 30 000 reisijat aastas ja järgmistel aastatel nähti umbes 10% suurust reisijate hulga kasvu. Lennujaama senisel rekordaastal ehk 2010. aastal läbis lennujaama 23 900 reisijat, 2011. aastal oli reisijaid 4921 võrra vähem ning see arv on pidevalt kahanenud. Praegu tehakse Tartu lennujaamast 12 regulaarlendu nädalas: pooled nendest Tallinnasse, pooled Helsingisse. Sama palju on regulaarlendude puhul saabuvaid lennukeid.
Reisijate prognoositust väiksem arv on kindlasti seotud Tartu lennujaama ühenduste arvuga ning lennugraafikute mittevastavusega inimeste ootustele ja vajadustele, mistõttu eelistatakse pigem Tallinna ja Riia lennujaama. Rahulolematust on põhjustanud ka erinevatel põhjustel ära jäänud lennud. Samuti on teada, et lennugraafik ei arvesta inimestega, kes lendavad Soome tööle. Tartu lennujaama tuleviku suhtes lisab pessimismi ka Estonian Airi 31. oktoobri avaldus, et kahjumis lennufirma sulgeb muu hulgas Tallinna–Tartu lennuliini. See vähendab Tartu lennujaama regulaarlende poole võrra. AirBaltic on küll soovi avaldanud, et võiks jätkata lende Riia–Tartu liinil, aga selleski osas pole praegu mingit kindlust.
Härra minister, olge hea ja vastake meie kolmele küsimusele. Võib-olla me saame siis targemaks,  milliseks võib Tartu lennujaama tulevik kujuneda. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kutsun taas kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Esimene küsimus on, millised on riigi plaanid regulaarlennuliikluse arendamiseks Tartu lennujaamas. Ma arvan, et esimene ja kõige suurem plaan arendada Tartus välja kvaliteetne lennujaama infrastruktuur on täidetud. Minu hinnangul riigi otsene kohustus teostada see koostöös eri osapooltega ja loomulikult ka Euroopa Liidu vahendeid kasutades on täidetud ja see annab lennuettevõtetele võimaluse regulaarliinidel opereerida.
On selge, et lennuliikluse arendamine sõltub kommertshuvist. Me teame, et lennujaama ja Tartu linna juhid ning paljud teised aktiivsed Lõuna-Eesti inimesed, omavalitsuste juhid üritavad Tartu lennujaama atraktiivsust lennuettevõtete silmis suurendada. Seda piirab kindlasti tõsiasi, et selliste lennuühenduste doteerimine on ülimalt keeruline, et mitte öelda raskendatud, et mitte öelda võimatu. Mõtlen ka neid liine, mida tartlased ja lõunaeestlased tõenäoliselt kõige rohkem vajavad ning mis pakuks võimalust lennata edasi peale Tallinna mujalegi meie regiooni lennujaamadesse. Selle kallal tuleb tööd jätkata. Praegu majandusministeeriumil mitte mingisugust plaani asuda doteerima Tartu lennuühendusi kas Eesti linnadega või väljapoole ei eksisteeri. Kui selline nõudlus on olemas ja me leiame, et see on Lõuna-Eesti arengu seisukohalt hädavajalik, siis kindlasti võib seda teemat arutada. Lisaks, nagu me teame, teeb Tartu–Helsingi liinil lende Flybe. Nagu ka küsijad väitsid, on huvi üles näidanud mitmed lennuettevõtted. Mõned neist on lende alustanud ja siis oma liini sulgenud. Ma tean, et Tallinna–Tartu liinil opereerimise vastu on huvi üles näidanud lennufirma Avies ehk siis sama ettevõte, kes teenindab Tallinna–Kuressaare ja Tallinna–Kärdla liini.
Teine küsimus: "Kas lennujaama arendamiseks kasutatud Euroopa Liidu fondide raha on Teie hinnangul kasutatud arukalt?" Minu vastus on jaatav. Üldiselt näitab Euroopa praktika, et 100 000 elanikuga linnadel on oma lennujaam ja nii ka Tartus. See investeeringutoetus anti eesmärgiga tõsta Tartu lennujaama kategooriat ehk luua tehnilised eeldused selleks, et lennujaam suudaks teenindada ka rahvusvahelisi lende. See eesmärk on täidetud. Raha on kasutatud otstarbekalt. Loomulikult oleme kõik huvitatud sellest, et oleks piisavalt nõudlust, et Tartus oleks regulaarseid lennuliine. Selle nimel tuleks jõudumööda pingutada.
Kolmas küsimus on, milliseks ma pean Tartu kui teaduslinna rahvusvahelise teaduskoostöö perspektiive, lähtudes lennuliiklusest ja üldse transpordioludest. Rahvusvahelise teaduskoostöö seisukohast on riigisisesed ja rahvusvahelised ühendused kahtlemata olulised. Transporditaristusse investeerimise projektide tasuvuse arvutamisel lähtutakse peale finantstasuvuse ka sotsiaal-majanduslikust tasuvusest, pidades silmas mõju ajakulule, ohutuse paranemisele, elu-, ettevõtlus- ja looduskeskkonnale jm teguritele, mis konkreetse projekti puhul võivad olulised olla. See tähendab, et rahvusvahelised lennuühendused Tartuga võivad ühiskonna seisukohast olla tasuvad ka juhul, kui need konkreetsele lennufirmale kasumit ei anna.
Samas tuleb arvestada, et igasugune riigipoolne lennuühenduste doteerimine on rangelt reguleeritud Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Lennujaama näol on Tartus olemas kõik tehnilised tingimused hea lennuühenduse pakkumiseks ja firmad ongi näidanud üles huvi Tartu lennuliinidel opereerimise vastu. Mis puutub riigisisestesse ühendustesse, siis peab majandusministeerium bussiliikluse kõrval mõistlikuks arendada ka rongiliiklust, kuna see võimaldab lisaks Tartule silmas pidada muudegi asulate vajadusi. Seoses uute reisirongide liinile tulekuga oleme planeerinud nii ühenduse tihendamist kui ka kiiruste suurendamist. Perspektiivis võiks Tallinna–Tartu rongisõidu aeg olla üks tund ja 45 minutit. Kas on aeglane, härra Õunapuu? Ja lõpetuseks: Tartu Ülikooli hea käekäik on väga oluline. Selle nimel me peame pingutama, et Tartu oleks muu maailmaga võimalikult hästi ühendatud. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Härra minister, tänan vastuste eest! Estonian Airiga läheb ilmselt nii, nagu läheb. Keegi ei teagi, mis lõppkokkuvõttes saab. Aga ma olen kuulnud ühte sellist uudist, mida ka teie olete korduvalt välja öelnud, et riik võiks hakata lende ostma. Kuhu tehtavaid lende ta siis hakkab ostma? Mis on sihtkohad? Kas üks sihtkoht võiks Tartu olla?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Me oleme rääkinud sellest kui ühest võimalikust variandist, kui Estonian Airi restruktureerimine ei ole võimalik, kui ta ei vasta riigi seatud tingimustele. Need tingimused me oleme ajakirjanduse vahendusel mitu korda teada andnud – on kolm põhilist tingimust. Sellisel juhul on tõesti variant hakata vajalikke ühendusi doteerima. Aga see on väga keeruline, sest niisugune doteerimine ei tohi ühelgi moel moonutada turul eksisteerivat olukorda. Iga selline doteeritav liin peab saama aktsepti turujärelevalve käest Euroopa Liidu tasemel, kui tegu on rahvusvahelise liiniga. Selliste liinide vajaduse määrab loomulikult riik, kes peab selleks tegema nõudluse põhjaliku uuringu.
Tegelikult on Euroopa lennunduses sääraseid liine üsna vähe. Praktikas oleks selline asi võimalik vaid siis, kui me tõepoolest asuksime kohas, kust pole võimalik kuhugi lennata. Aga kui te lähete Tallinna lennujaama, siis te näete seal kümneid sihtkohti, kus on ka võimalik ümber istuda lendamiseks väga paljudesse linnadesse. Teisisõnu, selliste doteerimisega turgu moonutavate rahvusvaheliste liinide lube tuleb taotleda üksikult ja kellaajapõhiselt. Mitte mingeid kompleksseid lennuprogramme! See on üsna keeruline – vaat et keerulisem kui saada riigiabiluba Estonian Airi saneerimiseks. Aga me ei saa seda varianti täielikult välistada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu

Härra minister! Ma arvan ka, et seda ei saa välistada. Tartu lennujaama on tehtud päris mahukad investeeringud hoone ja raja kordategemiseks, selle ILS-i soetamiseks, rääkimata Eesti Lennuakadeemiast, mis asub lennuraja kõrval ja on ka päris kenasti maksma läinud. Ma arvan, et see kõik on suurepärane. Aga kui selle nädala lõpus Estonian Air lõpetab oma Saabidega Tartusse lendamise ära, siis jääbki vaid Flybe sinna lendama. Kui kauaks ta sinna lendama jääb, ei oska meist ilmselt keegi vastata. Võimalikud kiirrongid Tallinna ja Tartu vahel on muidugi üks lahendus, aga kas te ei ole mõelnud, et riik või kohalik omavalitsus võiks Tartu lennuliine doteerida, sest see on regionaalpoliitiliselt tähtis?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Me just rääkisime reeglitest, mis puudutavad rahvusvahelisi lennuühendusi. Ma olen rääkinud sellel teemal Tartu aktivistidega. Nad on väga sümpaatsed inimesed, nad ei ole üldse sellised, kes käivad, nina maas ja virina näoga. Nad otsivad lahendusi ja ma olen lubanud neile, et kui neil on mingeid ideid, siis lennujaam, kellel on otsene huvi, peab kaasa töötama. Lennujaam peab seda investeeringut tagasi teenima. Kui see sõltub majandusministeeriumist, siis me oleme kindlasti panustajad. Aga mida panustada? Rahvusvaheliseks lennuühenduseks on vaja läbida vastavad protseduurid. Räägitakse, et huvi on lennata Tartust Stockholmi, räägitakse ka Kopenhaagenist. Tallinna ja Tartu vaheliste lendude huvi on ka olemas, aga kui me vaatame reisijate arvu, siis – me oleme mõningase kogemuse ju saanud – see on väike.
Me võime võrrelda, kas Tallinna–Tartu lennuühendus on regionaalpoliitiliselt sama tähtis nagu Tallinna–Kuressaare või Tallinna–Kärdla lennud. Ma kahtlen selles. Ma ei paigutaks Tartut siiski meie saarte tasemele. Kui nii, siis me arvaksime regionaalpoliitika hulka varsti ka selle, kuidas saada kesklinnast Õismäele. See ei oleks regionaalpoliitiline toetus, see oleks mingi muu toetus. Aga tulge oma ettepanekuga välja! Vaatame, mida see õigupoolest tähendab, mida me seal doteerime. Praegu on meil väga selge kogemus saartega lennuühenduste doteerimisest. See on teatud mõttes regionaalpoliitiline abinõu, kuna teinekord on keeruline saartele pääseda. Aga tehke ettepanek, siis võib arutada, millega on tegu, kui jutt on Tartu–Tallinna lennuühenduse doteerimisest.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Lugupeetud majandusminister! Üle-eelmises küsimuses ütles kolleeg Tarmo Tamm, et Estonian Airiga läheb nii, nagu läheb, ja me ei tea, kuidas läheb. Kui see poleks nii kurb, siis oleks selline ütelus lausa naljakas. Aga tänane uudis on, et Estonian Air jättis ära neli lendu. Ühele lennufirmale on kõige kahjulikum ja tema klientidele teeb kõige rohkem meelehärmi see, kui hakkab levima kumu, et lende ei jäeta ära mitte tehnilistel põhjustel, vaid lihtsalt seetõttu, et mingil hetkel on kokkuhoiu mõttes soodsam pooltühjad lennud ära jätta – see tuleb firmale odavam. Mida saab Estonian Air teha selle jaoks, et lende edaspidi enam tihedalt ära ei jäetaks? Praegu on ärajäetud lende liiga palju.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Mina kui aktsionäride esindaja ootan sellistel juhtumitel alati adekvaatset selgitust reisijatele ja üldse avalikkusele. Ma ei ole tänast meediat jõudnud jälgida, kas Estonian Air on seda kommenteerinud. Aga aktsionärina ma kindlasti operatiivjuhtimisse lennuettevõtte puhul ei sekku. See on ka keelatud, sellepärast et lennuettevõtte juhtimisel on väga karmid reeglid.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Austatud minister! Te ütlesite ja ka meediast on teada, et Avies on avaldanud soovi Tallinna–Tartu lennuliini kasutada. Kui kaugel need läbirääkimised teil on? Kas see on lihtsalt uitmõte või on see midagi reaalset?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Mul on see siia memosse kirja pandud, ma võin uuesti ette lugeda: Tallinna–Tartu liini opereerimise vastu on huvi üles näidanud lennufirma Avies. Mina aga selliseid läbirääkimisi ei pea. Selliseid läbirääkimisi peaks Avies pidama oma potentsiaalsete reisijatega – mõtlen praegu mõttelisi läbirääkimisi. Firma peaks uurima nõudlust ja loomulikult sõlmima kõik vajalikud lepingud Tartu lennujaamaga, mis on Tallinna Lennujaama AS-i struktuuriüksus. Tallinna Lennujaama AS on seejuures riigi seisukohalt aktiivne osapool, kuna nende jaoks on iga lend tulu. See on nende kui äriühingu töö.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Ministrile rohkem küsimusi ei ole. Avame läbirääkimised. Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Ma arvan, et sellele teemale nii lihtsalt läheneda ei saa, sest Tartu on kogu Kagu-Eesti jaoks regionaalpoliitiliselt väga tähtis keskus. Tartu on teaduslinn – võtame Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi –, võtame edasi Otepää suusakeskuse. Tunnistame ausalt, et see tee, mida mööda me talvel peame sõitma Tallinna ja Tartu vahet – see Tallinna–Tartu maantee –, välisturiste, teadlasi ja teisi tähtsaid inimesi ilmselt ei meelita. Miski ei kutsu seda teed ette võtma, rääkimata raudteest. Loodame, et raudteel tekib lähemal ajal positiivne muutus.
Kindlasti on Tartu regionaalpoliitiliselt tähtis ja ma arvan, et riik ei tohiks passiivselt pealt vaadata, kuidas lennuliiklus seal ära kaob. Ma ei tea, kas riik peaks seda lennuliini doteerima või mismoodi see probleem lahendada, aga kindlasti on Tartule ja kogu Kagu-Eestile oluline, et Tartust oleks võimalik lihtsalt ja turvaliselt mujale lennata. Seni, kuni ei ole valmis hea Tallinna–Tartu maantee või tagatud korralik raudteeühendus, jääb paljudel inimestel Tartu külastamata. Ma loodan, et majandus- ja kommunikatsiooniminister arutab Tartu inimestega, kuidas oleks võimalik säilitada lennuliiklus, ja säilitada sellisel tasemel, et lendajad oleksid rahul. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Kõik arupärimised majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile on ammendatud.


11. 18:47 Arupärimine Haanja looduspargi Tallikõsõ sihtkaitsevööndi kohta (nr 210)

Aseesimees Laine Randjärv

Järgmine on Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Yana Toomi, Viktor Vassiljevi, Aadu Musta, Priit Toobali, Kalev Kallo, Tarmo Tamme, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini ja Mailis Repsi 14. novembril 2012. aastal keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele esitatud arupärimine Haanja looduspargi Tallikõsõ sihtkaitsevööndi kohta (nr 210). Ma palun arupärijate nimel kõnetooli Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Austatud proua juhataja! Austatud proua minister! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed, seekord 12 inimest, on juba mitu korda pöördunud teie poole küsimustega, mis Haanja looduspargi territooriumil elavatelt ning seal kinnisvara ja maad omavatelt inimestelt on meieni jõudnud. Tunneme sügavat muret, kui kaugel Tallikõsõ sihtkaitsevööndi loomisega ollakse. Mured on ikka täpselt samad. Sihtkaitsevööndi loomine säästab küll tõenäoliselt loodust, kuid mõjub elujõulisele külale küllaltki laastavalt ja ma ütleksin, et pidurdab ka turismi, sest piirkond asub Suure Munamäe jalamil. Pärsitud saaks majandustegevus, eriti mis puudutab metsaalasid. Midagi ei ole teha, pöördume jälle proua ministri poole ja palume vastata. Seekord on küsimusi kuus ja loodame, et saame neile vastused. Tänan väga!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Ma palun kõnetooli vastama keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed, arupärijad! Tõesti, osa arupärimise küsimustest on peaaegu samas sõnastuses juba varem esitatud ja neile on mõni aeg tagasi ka vastatud. Aga pole midagi, vastame veel. Vastan esitatud küsimuste kaupa, ja kuna te ise küsimusi ette ei lugenud, siis loen ka need ette.
Arupärijate esimene küsimus: "Millises seisus on Tallikõsõ sihtkaitsevööndi loomine?" Nagu teile teada, seisavad kaitsekorralduskavad ja muud looduskaitsealasid puudutavad aktid praegu suuresti Riigikogu menetluses oleva looduskaitseseaduse muutmise taga, kui nii võib öelda. Kui ma ei eksi, siis peaks looduskaitseseaduse eelnõu, mida te siin saalis arutate, õige pea jõudma teie ette juba teisele lugemisele. Ilmselt on teile teada, et looduskaitseseaduse muutmine on seotud 2011. aasta mai lõpus tehtud Riigikohtu otsusega. Sellest tulenevalt tuleb täpsustada looduskaitseseadust ja seada konkreetsemad nõuded ka kaitse alla võetava ala eelduste kohta, konkreetsemalt sätestada, millised põhjendused peavad olema välja toodud ja milline on inimeste võimalus kogu kaitse alla võtmise protsessis osaleda ning oma huve kaitsta. Looduskaitseseadusesse lisatakse säte, mis ütleb, et juhul kui avalikust väljapanekust on möödas rohkem kui kaks aastat või kui menetluse käigus on asjaolud muutunud, siis on kohustus korraldada uus avalik väljapanek ja vajaduse korral ka uus avalik arutelu. Seegi säte on lisatud eesmärgiga kaitsta paremini isikute põhiõigusi ja vältida üllatuslikke otsuseid kaitse alla võtmise menetluses. Haanja looduspark ja selle kaitse-eeskiri on üks nendest, mille puhul tuleb seesama uus avalik väljapanek korraldada, ja see peab toimuma ajavahemikus käesoleva aasta detsembri teisest poolest kuni 2013. aasta jaanuari teise pooleni. Kindlasti on plaanis lisaks avalikule väljapanekule korraldada ka avalik arutelu. See jääb samamoodi järgmise aasta jaanuari lõppu ehk siis toimub umbes kuu aja pärast. Peale avaliku väljapaneku lõppemist ja kirjalikult esitatud seisukohtadele vastamist on võimalik kaitse-eeskirja kinnitamise protsessi ja menetlusega jälle edasi minna.
Teine küsimus: "Milline on kohalike elanike tagasiside Tallikõsõ sihtkaitsevööndi loomise teemal?" Tagasisidet on mitmesugust. Ka kohalikud elanikud ei ole Tallikõsõ sihtkaitsevööndi loomise suhtes sugugi kõik ühel arvamusel. Nagu te teate, asub pisut üle 490 hektari, s.o umbes 40% plaanitavast Tallikõsõ sihtkaitsevööndist eramaal. Ülejäänu asub kas riigimaal või jätkuvalt riigi omandis oleval maal. Umbes 50 maaomanikuga on sõlmitud kokkulepe, neli maaomanikku on jätkuvalt eriarvamusel. Selle aasta 7. juunil toimus Haanja rahvamajas Haanja valla elanike koosolek, kus mitte ainult maaomanikud, vaid ka teised piirkonna elanikud formuleerisid seisukoha ja esitasid nõudmise mitte laiendada kaitseala sihtkaitsevööndeid eramaadele. Konkreetne info, kui paljud selle nõudmisega ühinenutest on selle piirkonna elanikud, on meile teadmata, me ei ole seda kontrollinud. Aga jah, umbes 493 hektarist on 457 hektari kohta kokkulepe olemas. Nii et enamiku territooriumi suhtes on elanikud olnud seda meelt, et sihtkaitsevööndi moodustamine on mõistlik ja vajalik.
Kolmas küsimus: "Millist kompromissi olete pakkunud majandustegevusest huvitatud maaomanikele seoses sihtkaitsevööndi loomisega Haanja looduspargis?" Kompromisse on otsitud ja pakutud selle menetluse käigus väga palju ja on tõesti püütud leida lahendust, mis tagaks nii sellel alal leiduvate väärtuste säilimise kui ka maaomanike senise tegevuse ja maakasutuse jätkumise. Kus on olnud võimalik maaomanike arvamust arvestada, on seda tõesti tehtud ja võimalikult palju proovitud kompromissi leida. Sihtkaitsevööndite piiritlemisel on võetud arvesse kinnistuomaniku soovi oma metsamaad kasutada, ka tsoneerida on püütud nii, et ei oleks ühtegi maaomanikku, metsaomanikku, kelle mets 100%-liselt sihtkaitsevööndisse jääks. Ja kui on olnud olukord, kus kõikide omanike kõiki ettepanekuid ei olnud võimalik arvestada puhtalt sel põhjusel, et tähtis on tagada loodusväärtuste säilimine, siis on maaomanikele tutvustatud kompensatsioonivõimalusi, mis kaitsekorra rangemaks muutmisega kaasnevad. Ilmselt on see teile teada, aga lihtsalt ülekordamise mõttes ütlen, et kaitstavatel aladel on kehtestatud maamaksusoodustus, mis sihtkaitsevööndis on 100% ja piiranguvööndis, kus nii teravaid vaidlusi ei ole, 50%. Lisaks makstakse 2008. aastast alates Natura 2000 võrgustiku aladel metsaomanikele Natura metsatoetust, mis on 110 eurot sihtkaitsevööndis ja 60 eurot piiranguvööndis asuva metsamaa hektari kohta.
Neljas küsimus: "Kas sihtkaitsevööndi loomisega on võimalik säilitada Haanja kui turismipiirkonna tegevus?" Sihtkaitsevööndi laiendamine kannab kindlasti seda eesmärki, et just nimelt parandada Haanja looduspargi loodusväärtuste seisundit. Ja kui otsida põhjusi ja võimalusi, et loodusturismi arendada, siis nendesamade loodusväärtuste olemasolu, nende säilitamine ja nendesse panustamine aitab sellele pigem kaasa, mitte vastupidi. Nii et loodusväärtuste olemasolu on igal juhul turismi soodustav nähtus, kui te selle küsimuse nii püstitate.
Viies küsimus: "Mis on Teie hinnangul õiglane kompensatsioon maaomanikule, kelle maa jääb kavandatava sihtkaitsevööndi alasse?" Olen ka teie ees infotunnis vastanud küsimusele toetusmäärade suuruse kohta ja väljendanud seisukohta, et praegune toetuse määr, mis sihtkaitsevööndi puhul on 110 eurot hektari kohta, ei ole piisav. Meie ettepanek on tõsta toetuse määra sihtkaitsevööndi metsaalal kuni 150 euroni hektari kohta.
Kuues küsimus: "Kas Teie hinnangul võiks kaaluda uute sihtkaitsevööndite moodustamist ainult omanike nõusolekul?" Kaitsealade piiritlemisel ja tsoneerimisel lähtutakse üldiselt põhimõttest, et riigile võetud kohustused loodusväärtuste osas tuleb täita eelistatult riigimaadel, ja piirangute puhul me oleme igal juhul huvitatud maaomanikega kokkuleppe saavutamisest. Sellega, et sihtkaitsevööndeid eramaale üldse laiendada ei võiks või et looduskaitset üldse eramaadel arendada ei võiks, ma nõus olla ei saa. Kui tegu on hinnalise loodusväärtusega, siis sõltumata sellest, millise maaomandi peal see asub, peab see olema kaitstud. Väärtusi saab tõepoolest kaitsta ainult seal, kus nad reaalselt esinevad. Võimalust neid sõltuvalt maaomandist kuidagi ühte või teise kohta teisaldada kindlasti ei ole. Aitäh! Vastan hea meelega kõigile jätkuküsimustele.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, aitäh teile! Teile on ka küsimusi. Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, härra asespiiker! Minugi poolt palju õnne!

Aseesimees Jüri Ratas

Teile ka palju õnne!

Ester Tuiksoo

Aitäh ka proua ministrile järjekordse vastamise eest selles küsimuses! Tegelikult me lootsime ikka rohkem teada saada, aga nüüd selgub, et avatakse veel uus väljapanek. Aega on nii palju mööda läinud ja inimesed on piisavalt muretsenud selle küsimuse pärast. Aga te nimetasite, et teie arvates on omanikule makstav sobilik kompensatsioon looduskaitse all oleva maa hektari eest kuni 150 eurot. Kust see arv on tulnud, kas te olete teinud mingid uuringud? Miks see niimoodi on?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! On võrreldud näiteks Läti ja Leedu toetuste määradega, aga need ei ole päris üks-üheselt ülekantavad. Ma ei osanud aimata, et te küsite teiste riikide praktika kohta, mistõttu ei ole mul neid arve kaasas. Samasuguste piirangutega maadel on meie lõunanaabritel toetuste määrad mõnevõrra kõrgemad. Aga eks see on lõpuks kokkuleppeline asi ja otsustamise koht, kus see piir täpselt on, kas ta on just 150. Loomulikult tuleb arvestada rahalisi võimalusi. Kindlasti on omanikke, kes jätkuvalt leiavad, et ka 150 eurot ei ole piisav, kompenseerimaks kogu saamata jäävat tulu. Tegu on ikkagi osalise kompenseerimisega. Eks selliste toetuste puhul on alati selline küsimärgi koht, kuhu piir täpselt tõmmata. See 150 eurot on hinnanguline ettepanek, päris sendi täpsusega matemaatilist valemit ei saagi seal taga olla.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, Riigikogu aseesimees! Kõigepealt õnnitlused teile presidendiametisse valimise puhul! Lugupeetud keskkonnaminister! Kui lahutada 493 hektarist 457 hektarit, millele on kooskõlastus olemas, siis jääb järele ainult 36 hektarit. Minu küsimus on selline: kas juhul, kui kokkulepet ei saavutata, on ka võimalus, et see osa jäetakse sihtkaitsevööndist välja?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Kas te tegite ettepaneku või esitasite küsimuse? Kui see oli küsimus, siis piiride ettepanek on ikkagi läbi kaalutud ja lähtub sellest, kus reaalsed loodusväärtused asuvad. Ma toon teile ühe näite pisut teisest vallast. Tuhala nõiakaev asub eramaal ja tegu on kaitsealuse objektiga. Ma arvan, me keegi ei kujuta ette, et kuna ta asub eramaal, siis otsustab omanik ühel hetkel, et ta lööb sellele väärtusele lihtsalt käega. Kui tegu on väärtusega, siis tuleb teda kaitsta seal, kus ta on, ja ainuüksi maaomand ei saa olla aluseks otsustamaks, et me seda väärtust ei kaitse. Nii et kui see on teie ettepanek, siis on teil kindlasti võimalus see ettepanek uue avaliku arutelu käigus esitada, aga loodusväärtuse seisukohast lähtudes ei saa me selliseid kitsendavaid ja subjektiivseid kriteeriume rakendada.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma kasutan juhust ja küsin natuke üldisemalt. Meil oli siin mõni aeg tagasi päris hea maade vahetuse süsteem, kus looduskaitsealuseid maid võis vahetada normaalse maa vastu, mille peal saab majandada. Tunnistan, et jäin sellest rongist maha. Minu enda isatalu maadel elutseb ka metsis ja ma ei tohi seal isegi teatud ajal aastas käia, samas on tegemist täiskasvanud metsaga. Millal hakkab riik tõsiselt kaaluma varianti, et ta võtab inimesele eraomandi baasil tekitatava looduskaitselise ebaõigluse enda kanda ja inimene saab rahulikult oma vara majandada? Riigil on ju maad küll ja küll! Ma leian, et selline piirang eraisiku kukla peal on suhteliselt ebaõiglane, sest kuna see maa jäi Natura alast välja, siis ei ole seal isegi maamaksu kompensatsiooni ette nähtud, aga samas ei tohi ma mitte midagi teha. Millal sellisele olukorrale võiks lõpp tulla?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Detaile teadmata ei saa ma teie konkreetset juhtumit kommenteerida, ma ei tea, milline seal täpselt see kronoloogiline kaitse alla võtmise rida oli. Aga kui rääkida üldiselt, siis näiteks meie põhjanaaber Soome on valinud selle tee, et sisuliselt kogu looduskaitsealune maa kuulub riigile ehk riik on ostnud omanike käest looduskaitsealused maad välja. Meie puhul pean ma mõistlikuks, õigeks ja õiglaseks, et kui eraomanik on omandanud tüki elamu-, maatulundus- või ükskõik mis funktsiooniga maad, kus ei ole ühtegi looduskaitsealast piirangut, ja ta ei ole saanud olla teadlik, et sellel maal asub mõni loodusväärtus, aga pärast maatüki ostmist selgub, et seal on mingi väga unikaalne loodusväärtus, mistõttu tema õigust omandit kasutada piiratakse, siis on jätkuvalt põhjendatud, et riik ostab selle maatüki välja. Looduskaitseseaduse muutmine, mis on taas parlamendi menetluses, paneb muu hulgas ka selles osas selgemad piirid paika. Kui maaomanik on ostnud endale juba piirangutega maa, st ta on ostnud endale tüki looduskaitsealust maad, olles täiesti teadlik, et seal kehtivad piirangud, et ta ei saa seal ehitada ega metsa teha, siis ei ole maksumaksjale sellise koormuse pealepanek põhjendatud, sellega sunnitaks maksumaksjat seda maatükki veel täiendavalt välja ostma. Juhul, kui piirangud on tagantjärele peale pandud ja omaniku õigust oma omandit kasutada on hiljem piiratud, siis on väljaostmise kohustuse säilimine mõistlik ja õiglane. Konkreetselt seda juhtumit, mida teie kirjeldasite, ei ole mul võimalik kommenteerida, sest ma ei ole detailidega kursis.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid teie vastuste eest!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Kasutan minagi nüüd võimalust siit puldist palju õnne soovida!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, Keit! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea eesistuja! Head kolleegid! Ma ei tee pikalt, aga tahan siinkohal kõnepulti siiski kasutada, sest see teema on arutuse all. Me elame põhimõttel üksikult üldisele ja minu väga konkreetne küsimus keskkonnaministrile oligi ajendatud isiklikust tragöödiast. Aga ilmselt on selliseid tragöödiaid Eestimaal küll ja veel. Vaadake, 20 aastat iseseisvat Eestit on olnud karm aeg, sest me oleme pidanud ehitama normaalset ühiskonda väga lühikese aja jooksul. Looduskaitsealaste piirangute puhul ei saa me täpselt samamoodi väita, et alati oleks kõik toimunud kaalutletult, ausalt ja otsekoheselt. Kinnitangi, et konkreetne isiklik tragöödia on seotud sellega, et kui Läänemaal, kus minu isatalu asub, Natura alasid moodustati, siis pandi neid kokku täieliku suva järgi ja maaüksus, millest ma räägin, jäi Natura alast välja. Samas on seal tegemist esimese järgu hoiumetsaga, kui mälu mind ei peta, piirang on väga selge – see on metsise asuala. Ütleme niimoodi, et aastatepikkune katse selle maaga midagi ette võtta ei ole andnud mitte mingisuguseid tulemusi. Ja ma arvan, et kuna Eesti on korporatiivne ühiskond, siis mina olen selles mõttes isegi veel eelistatud seisus, et ma tunnen või olen aastate jooksul tundnud kõiki otsustajaid. Tõsi, praegune keskkonnaminister on kindlasti sellest patust puhas. Temaga ma seda teemat arutanud ei ole, küll aga eelmiste keskkonnaministritega.
Teine konkreetne põhjus, miks ma siia pulti tulin, on see, et mul on nimelt mitmel aastal olnud võimalik ette valmistada suurõppust "Kevadtorm". Kui me võtame ette maa-ala kaardi, et mahutada selline suur õppus mingisugusesse piirkonda, ning hakkame märkima kaardi peale keskkonnaalaste piirangute kihte, siis ma kinnitan teile, et looduskaitseliste piirangute seisukohalt on Eestis praegu olukord, kus suurtükki ei ole võimalik maasse kaevata. Seda sellel lihtsal põhjusel, et üks suurtükipatarei eeldab, et oleks olemas teatud suurusega maatükk, aga seda ei ole sisuliselt võimalik Eestis leida. Ja siis läheb lahti lõputu kooskõlastamiste, kokkuleppimiste ja mille iganes jada.
Ma arvan, et me peaksime seadma enda jaoks ülesande vaadata ikkagi läbi, mis me teeme. Ma toon teile lihtsa näite. Ühele minule kuuluva vana mõisahoone puhul on riigil ka eelisostuõigus. Kui ma hakkasin huvi tundma, kas eelisostuõigus on muinsuskaitseliste piirangute tagajärg, siis selgus, et minu krundil oleva Eesti Energia alajaama vundamendi sees on ohvrikivi, kuhu esiisad tõid ohvriande. Selle tõttu on riigil alati eelisostuõigus, kui mina tahaksin selle majaga mingi tehingu teha, selle n-ö ära osta. Mul ei ole oma üsna pika ettevõtjakarjääri jooksul olnud ühtegi kinnisasjatehingut, kus ei oleks mingisuguse kogumiskraavi piiranguid ja sellest tulenevalt riigi eelisostuõigust. Ma leian, et olukord on ebanormaalne, kui riigil on kogu aeg eelisostuõigus, mida ta tegelikult ju ei kasuta. Aga kui sa tahad, et riik eelistaks midagi sinu käest ära osta ja annaks sulle näiteks võimaluse samasugune asi asemele osta, siis selline mehhanism meil ju puudub. Tunnistan ausalt ja otse, et need piirangud ja kogu see süsteem on üks suur pudru ja kapsad ning inimesed ehk kodanikud, kelle jaoks ju riik tegelikult on, on hädas. Me peaksime selles valdkonnas leidma siiski selgepiirilisema reeglistiku, et igasugused piirangud ei riivaks inimeste õiglustunnet ja annaksid neile võimaluse olla oma maal õnnelikud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Sellega on arupärimisele vastatud.


12. 19:12 Arupärimine kalavõrkude kohta (nr 238)

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise arupärimise juurde, mille number on 238 ja teemaks kalavõrgud. Arupärimisele vastab keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimist tutvustama Kadri Simsoni!

Kadri Simson

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Ka sellele arupärimisele on alla kirjutanud seitse Riigikogu liiget, nende seas Aivar Riisalu, kes ikka on abiks seal, kus kodanikud on mures. Kõnealuse arupärimise puhul on mures ausad kalurid, kes järgivad reegleid ning austavad kehtestatud püügipiiranguid. Neile teeb muret, et on ka selliseid kalureid, kes kehtestatud reegleid rikuvad, ja rikkumise teeb suhteliselt soodsaks see, et Eestis on erinevalt naaberriikidest lubatud müüa ja kalapüügil kasutada nn Hiina kalavõrke. Tegemist on madalakvaliteediliste odavvõrkudega, mida kasutavad lubadeta röövpüüdjad ja ka kutselistest kaluritest röövpüüdjaid, kes püüavad lubatust väiksema silmasuurusega või lubatust suurema hulga püünistega. Kuna Hiina kalavõrgud on odavad, on ka rahaline risk keelust üleastujatel mitu korda väiksem kui kallite ja kvaliteetsete võrkudega püüdjatel. Vahelejäämise ohu korral jäetakse odavvõrgud lihtsalt merre ja vabanetakse neist enne, kui kontroll kohale jõuab. Aga need võrgud, mis merre on jäänud, ei lagune, nad jäävad merre hulpima ja sageli püüavad kala n-ö hulpides edasi, tehes seega väga pika aja jooksul kahju kalavarudele. Just seetõttu ongi need võrgud naaberriikides keelatud.
Kalurid hindavad, et vähemalt 30–40% võrkudest võibki merre jääda. Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor Enn Keeman on Maalehele antud intervjuus öelnud, et ainuüksi Pärnu maakonnaga piirnevast merest võetakse aastas välja umbes tuhat nakkevõrku, mis on sinna jäänud või jäetud, ja enamik neist on Hiina päritoluga. Nii et see temaatika puudutab kõiki kalureid, kes järgivad reegleid, ja ühe lihtsa lahendusena nähakse tõsisemat tegelemist odavate võrkudega. Ministrile on esitatud viis küsimust, mida ma ette lugema ei hakka. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Austatud juhataja! Head arupärijad! Esimene küsimus kõlab nii: "Kas Teie olete ebakvaliteetsete ja keskkonnavaenulike kalavõrkude probleemiga kursis?" Oleme kursis küll ja oleme teadlikud ka sellest, et nn Hiina võrke, nagu te neid oma arupärimises nimetate, Eestis müüakse ja kasutatakse. Hiina võrkudeks nimetatakse väga nõrgast ja lihtsakoelisest materjalist tehtud odavaid võrke ning asjatundjad ütlevad, et neid on kasutatud Eestis umbes 2000. aastate algusest. Hind on tõesti madal ja see on nende võrkude eripära, aga lisaks ka püügiefektiivsus, mis on ilmselt üks põhjus, miks nn Hiina võrgud kalapüüdjate hulgas väga laialdaselt kasutusel on. Meie andmetel kasutavad neid võrke aktiivselt nii kutselised kalurid kui ka harrastuspüüdjad, sest tõsi on seegi, et kui nendega n-ö heaperemehelikult või kenasti ümber käia, siis on nende võrkudega võimalik püüda pika aja vältel, ja kuna hind on odav, siis teha seda üsna kuluefektiivselt. See, et võrkude veekogudesse jätmine võib osutuda keskkonnaprobleemiks, on loomulikult teada. Kui inspektsioon on käinud neid võrke välja korjamas ja paraku alati üsna mahuka saagiga tagasi tulnud, siis on see üsna suure avaliku tähelepanu osaliseks saanud.
Teine küsimus: "Miks ei ole Eestis sarnaselt naaberriikidega keelatud kasutada kalapüügil Hiinas valmistatud väga madala kvaliteediga odavaid nakkevõrke?" Ma pean ütlema, et me kontrollisime ja küsisime seda oma kolleegide käest. Te väitsite oma arupärimise sissejuhatuses, et Hiinas valmistatud madala kvaliteediga odavad võrgud on naaberriikides keelatud. Meie andmetel ei ole Soomes, Rootsis ja Lätis nakkevõrkude kasutamine nende kvaliteedist või odavast hinnast tulenevalt keelatud. Võib-olla te saate hiljem seda täpsustada. Loomulikult on see küsimus olnud arutusel rohkem kui korra ja ilmselt te nõustute, et puhtalt hinna järgi odavate võrkude defineerimine ja selle kaudu nende müügi lubamine või keelamine oleks paraku väga-väga keeruline. Keelata kauplemist selle järgi, et tegu on odava võrguga, ei ole ilmselt otstarbekas ega praktiline. Raske oleks põhjendada, mis sellise keelu aluseks on, kui tegelikult ei ole probleem mitte võrgu hind või see, kas ta on toodetud Hiinas või kuskil mujal, vaid röövpüüdjad. Neid nn odavaid võrke kasutavad, nagu ma ütlesin, nii kutselised kui harrastuspüüdjad. Kui keelata kasutamine lihtsalt hinna järgi, siis tooks see kaasa lihtsalt kulutuste asjatu suurendamise.
Kolmas küsimus: "Kuidas plaanib Teie ministeerium olukorra lahendada? Mida olete Te juba jõudnud selles osas ette võtta?" Me oleme pidanud mõistlikuks mitte minna seda teed, et defineerime odavad võrgud ja rakendame sealtkaudu sanktsioone, mis paraku puudutaksid ilmselt täiesti põhjendamatult neidsamu teie nimetatud ausaid kalureid. Küll aga on väga selgelt fookuses kontrolltegevuse parem planeerimine, efektiivsuse tõstmine, sest probleem on eelkõige röövpüük, mitte see, kas püütakse odavate võrkudega või Hiinas toodetud võrkudega. Fookuses on see, et Keskkonnainspektsiooni võimekus oleks heal tasemel. Kui te küsite, mida on juba jõutud selles osas ette võtta, siis Keskkonnainspektsiooni poolt on eelkõige just fookuse seadmine see, mida tuleb teha ja ka tehakse.
Neljas küsimus: "Kuidas on plaanis tulevikus ausaid kalamehi lubadeta röövpüüdjate eest kaitsta?" Kontrolltegevuses tuleb keskkonnajärelevalvet tõhustada nii palju kui võimalik ja loomulikult pole järelevalves tähtis roll mitte ainult inspektoritel, vaid oluline on ka, et ausad kalurid ja harrastuspüüdjad ise rikkumisest Keskkonnainspektsiooni teavitaksid. Lühinumber on kõigile teada – 1313. See tähendaks, et järelevalvet tegevaid silmapaare oleks oluliselt rohkem. Need kalurid, kes iga päev veekogudel ringi liiguvad, teavad ju kõige paremini, millal ja kuidas röövpüüdjad tegutsevad, ja nende teated, nagu kogemus on näidanud, on kõige väärtuslikumad. Selline koostöö ja info vahetamine kalurite, inspektsiooni ja ministeeriumi vahel on üldiselt ka varasematel aastatel käinud ning käib edasi, aga loomulikult saab ja tuleb koostööd veel tõhusamaks muuta. Sest nagu te oma arupärimise sissejuhatuseski ütlesite, ei kahjusta röövpüüdjad mitte ainult ausate kalapüüdjate mainet, vaid teevad ka reaalset kahju.
Viies küsimus: "Kui suur on Keskkonnainspektsiooni eelarve? Kas Keskkonnainspektsioonile on tagatud piisavad eelarvelised vahendid võitluseks röövpüüdjatega?" Eelarve on 5,5 miljonit eurot, millest kalakaitsele kulub – see on selline hinnanguline, arvestuslik summa – 1,5 miljonit eurot. Umbes miljon läheb sellest tööjõukuludeks ja pool miljonit järelevalvega seotud majanduskuludeks. Lisaks on Keskkonnainspektsioon konkreetselt kalakaitse eesmärkide täitmiseks saanud toetust Keskkonnainvesteeringute Keskusest – aastas umbes 400 000 ehk 0,4 miljonit eurot. Küsimus, kas eelarvelisi vahendeid on piisavalt, on ju alati selline trikiga küsimus. Ma ei tea ühtegi järelevalveasutust, kes ütleks, et raha on piisavalt. Alati on võimalik teha veel rohkem, kui raha oleks rohkem, kui praegu on. Kui arvestada seda, et Eestis puutub harrastuspüügiga ühel või teisel moel kokku hinnanguliselt mitusada tuhat inimest ja kutselise kalapüügiga tegeleb igapäevaselt umbes 2000 inimest, siis võib loomulikult öelda, et ka järelevalve eelarve võiks olla palju suurem. Aga oluline on, et neid vahendeid, mis on, kasutataks efektiivselt, nii et kontroll ja järelevalve koostöös ausate kaluritega oleks praegustes oludes maksimaalne.
Praeguseks kõik. Vastan hea meelega küsimustele. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud minister! Need kalurid, kes oma töö tõttu iga päev merel on, ütlevad, et kontroll ei saagi eriti tõhus olla. Müügil on odavad võrgud, mille silma suurus on väiksem, kui Eestis on lubatud, ja need, kes teadlikult sellised võrgud ostavad, teavad ka, et rahaline kaotus ei ole väga suur, kui nad kontrolli lähenedes need võrgud ära uputavad. Kas kontroll ei peaks laienema ka kaupmeestele, et selliseid võrke ei tohiks Eestis müüa? Ma ei mõtle mitte ainult hinda, vaid ka silma suurust. Kas neid võrke ei peaks kontrollima mitte ainult merel, vaid ka kaubandusvõrgus?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See on üks viis, kuidas seda reguleerida. On ka teisi ettepanekuid. Näiteks on pikka aega arutatud võimalust muuta kohustuslikuks võrkude kiibistamine, et oleks võimalik paremini jälgida. Samamoodi on Keskkonnainspektsioon teinud Põllumajandusministeeriumile ettepaneku seisevpüügivahendite koordinaatide märkimise kohta. Kui oleks kohustus märkida koordinaadid püügipäevikusse, siis võimaldaks see jällegi tõhusamalt kontrollida ja püügivahendi asukoht täpsemalt välja selgitada. Nii et alternatiive tõepoolest on. Loomulikult on üks võimalus reguleerida selle kaudu, millist võrku on üldse lubatud müüa. Aga jällegi, inspektorid kontrollivad reaalselt ju püüki ikkagi merel. See tähendaks täiesti uue haru sissetoomist ka inspektsioonile ja inspektorite järelevalvesse. Ma arvan, mõistlik on muuta praegused röövpüügi ja püügi kontrolli tingimused nii täpseks, et kontroll muutuks efektiivsemaks. Aga jah, see, mis teie siin välja tõite, on üks võimalus, eks seda tuleb samamoodi kaaluda.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid väga ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Arupärimisele on vastatud.


13. 19:25 Arupärimine jahiseaduse täitmise kohta (nr 239)

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise arupärimise juurde, mis on jahiseaduse täitmise kohta ja kannab numbrit 239. Arupärimise on esitanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele Riigikogu liikmed Karel Rüütli, Rein Randver, Jaan Õunapuu, Heljo Pikhof, Mart Meri, Rannar Vassiljev, Priit Toobal, Ester Tuiksoo, Valeri Korb, Mailis Reps, Lembit Kaljuvee, Aivar Riisalu, Rainer Vakra, Kajar Lember, Neeme Suur, Indrek Saar, Helmen Kütt ja Jüri Ratas 15. novembril 2012. aastal. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimist tutvustama arupärijate esindaja Karel Rüütli!

Karel Rüütli

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Kaheksateist Riigikogu liiget on esitanud arupärimise jahiseaduse täitmise kohta. Nimelt tuleb keskkonnaministril jahipiirkondade moodustamisel lähtuda 24. aprillil 2002 Riigikogus vastu võetud ja 2003. aasta 1. märtsil jõustunud jahiseaduse §-dest 4 ja 6. Piirkondade moodustamise ja jahimaa korraldamisega vastavalt jahiseaduse nõuetele on Keskkonnaministeeriumil olnud aega tegelda kümme aastat. Ajapiirangu sätestab jahiseaduse § 65, kus on toodud välja seaduse jõustumise erijuht: keskkonnaminister moodustab jahipiirkonnad ja korraldab jahimaa korraldamise vastavalt käesoleva seaduse nõuetele kümne aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates. Sellest tulenevalt peavad jahiseaduse nõuetele vastavad jahipiirkonnad olema moodustatud ja jahimaa korraldatud hiljemalt 1. märtsiks 2013. Jahimaa korraldamist reguleerib üksikasjalikumalt jahiseaduse § 4. Jahimaa korraldamine jahipiirkondade kaupa peab toimuma vähemalt iga kümne aasta järel ning tehtu vormistatakse jahimaakorralduskavana, mille kinnitab keskkonnaminister. Kinnitatud jahimaakorralduskava on omakorda aluseks jahipiirkonna moodustamisele, selle suuruse ja piirikirjelduse kinnitamisele. Lisaks eeltoodule on jahiseaduse § 6 lõike 3 punktides 1 ja 4 sätestatud mitu olulist tingimust, mida keskkonnaministril tuleb jälgida, muu hulgas jahipiirkonna moodustamisel arvestada. Olulisimana neist võib märkida looduses äratuntavaid piire, mis on piirikirjelduse ja kaardi võrdlemisel looduses olemasolevaga täpselt kontrollitavad.
Probleemseid jahipiirkondi on kokku 64. Jõgevamaal on 12 jahipiirkonnast probleemseid, mis võivad peale 1. märtsi 2013 ära kaduda, neli, Järvamaal 19-st kümme, Läänemaal 15-st 12, Valgamaal 21-st 18 ja Viljandimaal 27-st 20. Kuna tähtaeg on saabumas, siis on tõesti oht, et need piirkonnad kaovad ära. See tähendab, et jahindusest võib välja jääda väga suur hulk jahimaid, mis kaotavad n-ö tegevusvõimaluse. Lisaks sellele võib juhul, kui neid jahirendipiirkondi ei moodustata, tekkida riigile ka rahaline kahju, kokku umbes 105 000 eurot. Sellest tulenevalt on meil keskkonnaministrile mitu küsimust, millele me palume vastust. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Hea juhataja! Lugupeetud jahindushuvilised arupärijad! Ei ole ohtu, et piirkonnad ära kaovad, ega ole ka ohtu, et tekib selline olukord, kus jahipiirkondadel kasutajaid ei ole. Ma arvan, et nagu enamik arupärijatest päris hästi teab, oli Keskkonnaministeeriumis pikka aega ettevalmistamisel uus jahiseadus, mis praeguseks on valitsusele esitatud. Minu soov oli küll, et see jõuaks selle aastanumbri sees ka parlamendisaali esimesele lugemisele, aga kuna te olite väga süvenenud riigieelarvega seotud teemade arutelusse, siis ma ei hakanud teid veel lisaks koormama nii põhimõttelise küsimusega, nagu seda on uus jahiseadus.
Teie küsimustele vastan järgmiselt. Loen ette ka küsimused, kuna te ise seda ei teinud. Esimene küsimus: "Ministeerium likvideeris jahimaakorraldusosakonna 2009. aasta detsembris. 21.05.2009 kinnitas Riigikogu jahiseaduse parandused, kus on kirjas, et jahimaade korraldamine on riigi ülesanne (jahiseaduse § 21 punkt 1). Kes vastutab Keskkonnaministeeriumis selle eest, et jahimaade korraldus toimuks vastavalt seaduse nõuetele?" Nagu arupärijatel kindlasti teada ja meeles on, kärbiti 2010. aasta riigieelarvet koostades oluliselt kõigi ministeeriumide eelarvet ja ministeeriumid pidid seetõttu oma igapäevase toimimise ümber korraldama. Ka osakondade ülesehitus vaadati üle. Keskkonnaministeeriumis tehti tollal selline muudatus, et eraldi osakonda jahimaakorralduse tarbeks tõesti enam pole, kuid jahiteemadega seotud tööde jaoks on kompetents olemas Keskkonnateabe Keskuses ja Keskkonnaministeeriumis vastutab jahiseadusega seonduva eest metsaosakond. Tol ajal oli juba, ma ei julge öelda, et täies hoos, aga igal juhul alanud uue jahiseaduse ettevalmistamine. Teie arupärimises puudutatud jahimaade korralduse küsimus oli üks esimesi teemasid, mida selles ringis, kus huvigrupid laua taga olid, arutati läbi just selles võtmes, kuidas uue jahiseaduse järgi peaks jahimaa korraldamine toimuma. Kuna leiti, et uus seadus peaks olemasolevad jahipiirkonnad säilitama, mis praeguseks on eelnõus ka otseselt ja üheselt sätestatud, siis mingisugust vahepealset bürokraatlikku lähenemist mõistlikuks ei peetud.
Järgmine küsimus: "11.04.2011 anti Keskkonnaametile üle 9 Lääne maakonna jahimaakorralduskava (seoses kaitsealade liitmisega jahipiirkondadega), mis edastati sama aasta sügisel ministeeriumile. Käesoleva aasta 07.11.2012 edastati Keskkonnaametile viimased 3 Läänemaa jahimaakorralduskava. Sisuliselt seisavad kõik probleemsed Läänemaa jahipiirkonnad ministeeriumis, mõned juba ligi 1,5 aastat. Mis põhjusel ei ole ministeeriumis kinnitatud Läänemaa jahimaakorralduskavasid?" Põhjus on taas seesama, mida ma juba selgitasin ja mis teile teada on: ette on valmistatud uus jahiseaduse eelnõu, mis paneb paika jahipiirkonna piiride regulatsiooni ja mis ei näe ette jahimaakorralduskavade kinnitamist. Kehtiva seaduse regulatsioon võimaldab jahti pidada nii väljaantud jahipiirkonnas kui ka piirata ulukite arvu kaitsealal. Kuna uus jahiseadus sätestab ka jahipiirkonna piiride regulatsiooni, kus on rohkem arvestatud nii jahipiirkonna kasutajate kui ka maaomanike seisukohti, siis ei peetud õigeks suruda peale sellist vahepealset kiirkorras piiride muutmist.
Järgmine küsimus: "2009. aastal pöördus Viljandi maavanem, kus probleemseid rendijahipiirkondi on kõige rohkem, kokku 20, keskkonnaministri poole järelepärimisega 07.10.2009 nr 10-10/1280. Oma vastuskirjas 16.11.2009 nr 15-2/13495-2 lubab keskkonnaminister maavanemale, et jahimaa korraldus lõpetatakse 2010. aasta esimeses pooles. Miks on see lubadus siiani täitmata?" Taas kord: kuna ettevalmistamisel oli uus jahiseaduse eelnõu, siis ei peetud otstarbekaks teha vahepeal täiendavaid bürokraatlikke otsuseid asjade kohta, mis uues seaduses saaksid hoopis teise lahenduse. Ja ma arvan, et see on olnud mõistlik lähenemine.
Järgmine küsimus: "Hetkel on 64 rendijahipiirkonnast ministeeriumi suutmatuse tõttu jahimaakorralduskavad puudu veel 51 rendijahipiirkonnal, mis ei ole jahipiirkondadeks ümber registreeritud. Kui ministeerium ei oleks jahimaakorraldusosakonda likvideerinud, oleks tänavu lõpetatud kogu vabariigi jahimaade korraldamine ja sellega oleks ring olnud lõpetatud. Mis saab nendest rendijahipiirkondadest?" Uue jahiseaduse eelnõu järgi loetakse rendijahipiirkonnad jahipiirkondadeks, seal ei tehta vahet. Ehk need rendijahipiirkonnad, mis moodustati üle-eelmise jahiseaduse alusel, loetakse uue jahiseaduse alusel samamoodi jahipiirkondadeks.
Viimane küsimus: "Kes ministeeriumi juhtkonnas vastutab selle eest, et keskkonnaminister ei ole jahiseadust täitnud?" Muidugi ei saa ministri tegevuse eest ministeeriumi juhtkonnas keegi teine peale ministri vastutada. Aga ma juhin teie tähelepanu sellele, et te esitate oma küsimuses väite, mis ei ole korrektne. Ka praegu on kõigi jahipiirkondade piirid kirjeldatud, piirkondadel on kasutajad olemas. Nii et kõik jahimaad on Eesti Vabariigis korraldatud. Ja ma pean tõesti mõistlikuks, nagu arupärimisele sissejuhatuse teinud Karel Rüütli ka hästi teab, et parlament võtaks uue jahiseaduse eelnõu, mida on tehtud arvatavasti kauem, kui kunagi tehti Eesti Vabariigi põhiseadust, lõpuks menetlusse ja reeglid saaksid paika. Siis saaks pidevatest spekulatsioonidest paks õhk jahipiirkondades klaariks ja kõigil oleks veel kord võimalik ise veenduda, et uue eelnõu järgi säilivad kõik olemasolevad jahipiirkonnad sellisena, nagu nad on. Ei tule mingisugust uut ja väga põhimõttelist kannapööret ning tegu on tõepoolest seaduseelnõuga, kus piirkondade puhul on praegusega võrreldes rohkem arvestatud nii kasutajate kui ka maaomanike huve. Niisiis ma loodan, et juba õige pea on teil võimalus konkreetse eelnõu üle siin saalis debateerima asuda. Aga nüüd vastan kõigile küsimustele, mida näib olevat üksjagu. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Tõesti, küsimusi on! Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud minister! Te mainisite, et oleksite tahtnud tulla uue jahiseaduse eelnõuga Riigikokku juba sellel aastal, aga kuna Riigikogu arutas nii põhjalikult eelarvet, siis ei tahtnud segada. Samas selle eelnõu kooskõlastusringil, mis oli juba septembris, ei andnud Põllumajandusministeerium heakskiitu ja nüüd on uudis, et ka möödunud nädalal jättis Põllumajandusministeerium eelnõu heaks kiitmata. Kas te olete siis valmis tulema eelnõuga Riigikogu ette, ilma et selle valdkonnaga tihedalt kokku puutuv Põllumajandusministeerium eelnõuga rahul oleks?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Ei, kindlasti mitte. Põllumajandusministeeriumi septembrikuus esitatud parandusettepanekud on kõik eelnõusse sisse viidud ja nagu valitsuses ikka, kui ühel või teisel ministeeriumil on tekkinud vahepeal uusi küsimusi, millele tuleb vastata, või on ka uusi ettepanekuid, mida tuleb sisse viia, siis tuleb see töö ära teha. Selles, et ka teise ministeeriumi haldusalas koostatud eelnõusse esitatakse täiendusettepanekuid, mis siis tuleb läbi vaielda, läbi arutada, ei ole midagi eriskummalist, seda eelnõude puhul ikka tehakse. Vahel on ka selliseid küsimusi, millele on lihtsalt jäänud vastus saamata või ei ole osatud näiteks seletuskirjast vastust välja lugeda. Eks need selgitused tuleb kõik anda, see on täiesti loomulik seaduseelnõu valmimise protsess.

Aseesimees Jüri Ratas

Karel Rüütli, palun!

Karel Rüütli

Aitäh! Hea minister! Ma loomulikult tunnustan teie pingutusi, et uus jahiseadus valmis saaks, ja piltlikult öeldes olete täna siin justkui süüpingis selle eest, mis eelmised ministrid on teile pärandanud, ja ministeeriumile heidetakse ette seda, mis eelmised ministrid on jätnud tegemata. Jahiseadus ütleb väga selgelt, et jahimaade korraldamine on üks ministeeriumi ülesanne. Täpselt samamoodi pole jahinduse arengukavas sõnagi sellest, et jahimaade korraldamine tuleb ära lõpetada. Keskkonnaministeeriumi asekantsler, kes täna oli Riigikogu keskkonnakomisjonis, ütles, et 2009. aastal otsustati Keskkonnaministeeriumis jahimaade korraldamine lõpetada, sest seda ei ole enam vaja. See on ka põhjus, miks ei ole allkirjastatud Läänemaa 12 jahikorralduskava, millest osa, nagu siin enne juttu oli, on ministeeriumis juba poolteist aastat. Mu küsimus on, et kuidas on võimalik selline olukord, kus ministeeriumi ametnikud otsustavad, et jahimaade korraldust ei ole enam vaja, ja panevad kogu ministeeriumi ja ministri äärmiselt täbarasse seisu.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kõigepealt tegite nüüd päris mitmele inimesele liiga. Minu eelkäijatel oli mulle üle anda väga suur osa jahiseaduse kallal tehtud tööst. See töö on kestnud tõesti pikka aega ja olnud võib-olla mõnevõrra kirglikum kui mitme muu eelnõu puhul. Kindlasti ei ole korrektne ka ministeeriumi ametnikele ette heita seda, mida te siin just ette heitsite. Veel kord: Eesti Vabariigis on kõik jahimaad korraldatud, piirid on kirjeldatud, samuti on olemas kasutajad. Nii et luua sellist kujutelma, et jahimaade piirid on kirjeldamata, et pole kasutajaid – see ei ole lihtsalt korrektne. Põhjus, miks me praegu, kui uue jahiseaduse parlamendi ette jõudmiseni on jäänud loodetavasti ainult mõned päevad ja arutelu selle üle peaks siin õige pea käima minema, ei tee vana seaduse järgi ega hakka jahimaakorralduskavasid heaks kiitma, on selles, et selline vahepealne bürokraatlik asjaajamine ei ole väga ratsionaalne. Uus jahiseadus sätestab ja kinnitab üle kõik olemasolevad jahipiirkonnad. Juhul kui kõik jahimaa kasutajad piirinaabritena omavahel kuidagi teistmoodi kokku ei lepi, säilivad piirid sellisena, nagu need täna on. See on ka põhjus, miks ma ei pea lihtsalt mõistlikuks tekitada sellist vahepealset segadust.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Arutasime seda küsimust täna keskkonnakomisjonis, kus küsimuste ja vastuste voor võttis rohkem kui tund aega. Saime aru, et tõesti, mida rohkem küsisime, seda rohkem tekkis uusi küsimusi. Põhiline, miks seadus selle nelja aasta jooksul siia ei jõudnud, oligi see konflikt, et ühel poolel olid jahimehed, teisel poolel maaomanikud. Neli aastat ei jõutud nendevahelise kompromissini. Nüüd äkki tuleb uus seadus. Mu küsimus ongi sellega seotud: millest tuleneb teie veendumus, et nüüd nende vahel konflikti ei teki?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kindlasti on nii metsaomanike, maaomanike kui ka jahimeeste hulgas neid, kes tahaksid veel lihvitumat, nende seisukohast vaadates veel ideaalsemat eelnõu. Uus jahiseadus on kompromiss. Kompromiss omakorda tähendabki seda, et kumbki pool ei saa enda jaoks ideaalset lahendust. Nii et eks parlamendi komisjonidel ja fraktsioonidel on võimalus kutsuda mõlemad osapooled, kes eelnõu valmimisse on tõesti väga palju panustanud, oma seisukohti selgitama, kuulata nad ära. Seejärel saab iga fraktsioon, iga komisjon kujundada ka oma otsuse, kas väljapakutu on kõige parem kompromiss või olete teie suutelised veel paremat kompromissi leidma. Kui parlamendis leitakse veel parem kompromiss, siis mul on selle üle ainult hea meel. Aga seda eelnõu on kirjutatud tõesti paragrahv paragrahvi haaval ja laua taga on olnud nii jahimeeste kui ka metsaomanike esindajad. Julgen öelda, et võimalust teha ministeeriumis veel täiuslikum,  edasiarendatum versioon, mille puhul mõlemad pooled lepiksid väljapakutuga, kuidagi veel ühte või teist nurka maha lihvida või eelnõu veel ideaalsemaks teha, ma praegu ei näe. See töö on olnud põhjalik ja üsna pingeline ning eelnõu, mille me valitsusele esitasime, võiks sellisel kujul olla tõesti mõlemale osapoolele vastuvõetav.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma küsin jälle üldisema küsimuse. Jahiseadust on tehtud mitu-mitu aastat. Ütleme nii, et kired on väga-väga lõkkele löönud. Teema juures, mida me enne ühiselt käsitlesime, väitsin, et looduskaitseliste piirangute olukord Eestis on kohati ebamõistlik. Hiljuti jõudis minuni ühe kodaniku mure, kuidas eraettevõtte tellimusel valminud uuringu tagajärjel on Pakri poolsaarel liblikad vahetanud asukohta, nimelt kolinud saare kirdenurgast hoopis edelanurka, imelikul kombel läinud aasta jooksul diagonaalis üle poolsaare teise asukohta. Huvitav, kas tänane teade arreteerimise kohta Keskkonnainspektsioonis on ka kuidagiviisi selliste protsessidega seotud? Mu küsimus on aga selline: kuidas te hindate olukorda Keskkonnaministeeriumis ja ministeeriumi suutlikkust tagada Eestimaa ettevõtetele ning inimestele normaalne elukeskkond, et looduskaitse neid ära ei lämmataks?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Tohoh, ma juba arvasin, et te süüdistate jahimehi liblikate kolimises ühest piirkonnast teise. See oleks olnud küll täiesti ebaõiglane süüdistus jahimeeste aadressil. Keskkonnaministeeriumis on väga palju oma tööle pühendunud inimesi, kes on seatud hoidma Eesti loodust, ja ma arvan, et nad on selle tööga hästi hakkama saanud. On ilmselt üsna paratamatu, et looduse kaitsjate ja hoidjate töös tuleb õige tihti ette selliseid konfliktsituatsioone, kus neile heidetakse ette, et nad hoiavad liialt loodust ja takistavad sellega näiteks ühe või teise ettevõtja toimimist. See on kompromisside leidmise kunst ehk oskus selgitada ka mõnele ettevõtjale, miks on nende huvides ja nende jaoks samavõrra tähtis, et Eesti loodus oleks hoitud. Mulle endale ei meeldi selline vastandamine absoluutselt. Ma arvan, et need ettevõtjad, kes peavad oluliseks oma inimeste elukeskkonda, seda, et elukeskkond oleks võimalikult puhas ja hästi hoitud, oskavad samavõrra hinnata ka Eesti looduse head seisu. Nii et kui küsimus oli, kas minu hinnangul saavad Keskkonnaministeeriumi töötajad oma tööga hakkama, siis ma arvan, et nad teevad seda tööd väga suure pühendumusega.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Karel Rüütli!

Karel Rüütli

Head kolleegid! Jahindus on tõepoolest, eriti viimase nelja aasta jooksul, tekitanud väga palju kirgi ja osapooled on otsinud kompromissi. Loomulikult tuleb tõele au anda, et osapooled on üksteisele palju lähemale liikunud. Õhku on jäänud mõningad põhimõttelised küsimused, kus ei ole konsensust saavutatud, aga edasiminek on igal juhul päris märkimisväärne. Ma tahan lihtsalt üle rõhutada, et praegu kehtib Eestis jahiseadus, mis on vastu võetud 1. märtsil 2003, ja see jahiseadus ütleb väga üheselt: kümne aasta jooksul tuleb kõik jahipiirkonnad ära korraldada. See, et ministeerium on ühel hetkel sellest taganenud ja ütelnud, et nemad seda eesmärki ei täida, see ei ole nende prioriteet, tähendab sisuliselt seda, et 64 rendijahipiirkonnas kaob igasugune jahitegevus ära. Jah, see probleem saaks tõepoolest lahendatud, kui uus jahiseadus vastu võetakse, aga need jahimaad tuleb ikkagi uuesti ära korraldada. Seda kinnitas täna keskkonnakomisjonis ka ministeeriumi asekantsler.
Minu mure tuleneb sellest, mis juhtub siis, kui ühel hetkel see jahiseaduse eelnõu millegipärast ei tule siia Riigikokku. Seda on neli aastat tehtud, aga kui vaadata viimast kooskõlastusringi, siis on näiteks ka Rahandusministeerium päris tõsiseid küsimusi tõstatanud ja ütelnud, et nii kaua kuni nende ettepanekud ei ole jahiseadusesse sisse viidud, nemad kooskõlastust ei anna. Kooskõlastust ei ole andnud ka väga paljud teised ministeeriumid. Niisiis kehtivad Eestis praegu jahiseadus ja jahinduse arengukava, mis ütlevad, et rendijahipiirkonnad tuleb ära korraldada. Seetõttu ei ole Keskkonnaministeeriumi ametnikel võimalik öelda, et nende jaoks jahimaade korraldamine enam prioriteet ei ole. See on tekitanud küsimusi, see on ärritanud väga paljusid jahimehi ja 64 jahipiirkonda on selles võitluses või heitluses nüüd need, kes tegelikult kannatavad selle tõttu, et kokkulepet ei ole suudetud saavutada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud.


14. 19:52 Arupärimine harrastuskalurite kohta (nr 241)

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise arupärimise juurde, mille Riigikogu liikmed Kadri Simson, Ester Tuiksoo, Aadu Must, Kalle Laanet ja Annely Akkermann on esitanud 15. novembril 2012. aastal. Arupärimine, mis kannab numbrit 241, on taas kord kalandusvaldkonnast – kõne all on harrastuskalurid. Palun Riigikogu kõnetooli arupärimist tutvustama arupärijate esindaja Kadri Simsoni!

Kadri Simson

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Tõepoolest on aeg liikuda jahimeeste juurest taas tagasi kalurite juurde. Arupärimine on ajendatud Eestis seaduslikult tegutsevate kalameeste murest, et nii Pärnu lahel kui ka Peipsi järvel viibivad sageli sellised Läti harrastuskalurid, kes tegelevad seal röövpüügi ja pettustega. See ei tähenda, et kõik Läti harrastuskalurid sellised oleks, aga paraku piisab mõnest röövpüüdjast, et valmistada meelepaha meie kaluritele. Kohalike kalurite sõnul kasutatakse maksuvaba tulu teenimiseks mitmesuguseid skeeme.
Sellele probleemile on tähelepanu juhitud ka ajakirjanduses. Näiteks Pärnu Postimehes kirjutati, kuidas  keskkonnainspektorid tabasid Tahkurannas Läti Vabariigi kodanikud, kelle kaubikutes oli sadu kilogramme alamõõdulist ahvenat, mis moodustas loomusest 80%. Selline juhtum ei ole paraku ainukordne. See annab märku, et kalapüüginormidest ja -reeglitest ei peeta kinni. Lisaks on probleemiks see, et teatavasti ei lubata Eestis harrastuskaluritel oma kalasaaki müüa, aga kohalike kalurite sõnul esineb palju juhtumeid, kus lõunast pärit harrastuskalurid oma kala müüvad. Niimoodi on kujunenud välja omamoodi kutseline harrastuskalapüük. Leitakse, et valitsev olukord kahjustab oluliselt Pärnu lahe niigi kriitilises seisus olevat kalavaru. Samuti halvendab ebaseaduslik kalaäri kohalike kutseliste kalurite olukorda ja vähendab nende sissetulekuid. Väidetavalt ei ole Eesti riigi võimuses Läti Vabariigi kodanikele kirjutatud trahve ka täies mahus välja nõuda ja seetõttu nad trahvimist väga ei kardagi. Kirjeldatud olukorra kohta on meil ministrile kuus küsimust.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Austatud juhataja! Head arupärijad! Esimene küsimus: "Kui palju on Keskkonnaministeerium kirjeldatud probleemiga kokku puutunud?" Probleemi kirjeldas Kadri Simson sissejuhatust tehes, seda ma enam üle kordama ei hakka. Vastus on, et muidugi me oleme asjast teadlikud ja kirjeldatud probleemiga kokku puutunud. Oleme teadlikud ka sellest, et meie veekogudel käib talvel väga palju Läti Vabariigis elavaid harrastuspüüdjaid. Üks sel teemal minuga vestelnud inimene soovitas vaadata asja positiivse poole pealt ja öelda, et see on ju iseenesest tore, et Läti elanikud, meie naabrid tahavad meie veekogudel kala püüdmas käia – ju siis siin on hea püüda. Aga loomulikult ei ole see nii üheselt ainult rõõmsast poolest vaadeldav asi. Kindlasti ei ole õigustatud harrastuspüügi muutmine iseseisvaks elatusallikaks ja kalapüügireeglite rikkumine, ükskõik, kas tegu on meie enda riigi kodanikega või teistest riikidest pärit kalapüüdjatega. Sellest tulenevalt on meil keelatud harrastuspüügil saadud kala müüa ja seda osta, kehtestatud on püütavate kalade alammõõdud. Neid reegleid tuleb täita.
Harrastuskalapüük on mõeldud ikkagi hobina, mis annab püüdjale ühtlasi võimaluse enda toidulauale lisa tuua. Aga muidugi on nii järelevalvega tegelev inspektsioon kui ka ministeerium teadlik juhtumitest, kus harrastuspüügil püütud kala väidetavalt ikkagi müüakse ja ka ostetakse. Tõsi on, et selle tõendamine on üksjagu keeruline, eriti sellisel juhul, nagu arupärija viitas, kui see toimub piiriüleselt. Ma pisut korrigeerin seda, et kindlasti ei ole põhjendatud esitada faktina, nagu oleksid reeglite rikkujad peamiselt välismaalased, mitte Eesti elanikud. Kindlasti on Eesti elanikest harrastuspüüdjatel rikkumisi arvuliselt rohkem, sest neid endid lihtsalt on rohkem, ja reeglite rikkumine ei ole kinni mitte niivõrd rahvuses, kuivõrd konkreetses inimeses. Enamik harrastuspüüdjaid suure tõenäosusega järgib kehtestatud reegleid ega mõtle võimalusele, et harrastuspüügist peaks saama iseseisev teenimisvõimalus või elatusallikas. Selle piiri lihtsalt peab alati vahele tõmbama, kui me räägime reeglite rikkujatest, et kõik harrastuspüüdjad ei tunneks end kuidagi puudutatuna või halvasti.
Teine küsimus: "Milliseid samme on Keskkonnaministeeriumil võimalik ette võtta kirjeldatud ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks?" Keskkonnainspektsioonist oli siin paar arupärimist tagasi pikalt juttu. Ka kalapüügireeglite täitmise üle peab järelevalvet Keskkonnainspektsioon. Kuna jutt on jääpüügist, siis talvisel ajal on harrastuspüügi järelevalve puhttehniliselt oluliselt lihtsam. Kõik kalastajad on lihtsalt paremini märgatavad ja püüdja ega saagi varjamiseks pole palju võimalusi. Nii et kui küsida sedapidi, kas püügireeglite rikkumise tuvastamiseks oleks vaja veel mingeid järelevalve meetodeid juurutada, siis eelkõige on ikkagi oluline just nimelt regulaarne kontroll.
Mis puudutab harrastuspüügil püütud kala müümist, siis see, nagu ma juba eespool ütlesin, on järelevalve jaoks kindlasti keerulisem, see on raskendatud. Asjatundjate-ekspertide hinnangul osalevad selles protsessis sageli ka isikud, kellel on kutselise kalapüügi luba, ja nende kaudu on harrastuspüügil püütud kala võimalik süsteemselt tööstusse suunata ehk siis juriidilises keeles öeldes see müügiahelas legaliseerida. Üks võimalus, mida on arutatud ja kaalutakse, on värske kala esmakokkuostu ahela läbipaistvamaks muutmine, laiendades Peipsi järve näitel kutseliselt kalapüügilt sadamasse tuleku etteteatamise kohustust. Peipsil see kohustus juba kehtib, kaalutud on, kas laiendada seda üle Eesti. See võimaldaks järelevalve käigus tuvastada, kas müüki minev kala on püütud kutselisel püügil või kirjutatakse saak püügi- ja müügidokumentidesse fiktiivselt ning kala tuleb müügiahelasse mingisuguseid muid kanaleid pidi. See on üks viis, mida praegu kaalutakse, et järelevalve tõhusamaks muuta.
Keskkonnainspektsioon on kalandusega seotud kontrolli tõhustamiseks moodustanud eraldi töögrupi, kuhu kuulub lisaks sektori enda, teadusasutuste ja järelevalve esindajatele näiteks Maksu- ja Tolliameti esindaja. See töögrupp tegeleb muu hulgas ka harrastuspüügil püütud kala müümise probleemidega. Nagu te ilmselt mõistate ja teate, siis puht rahvuse või kodakondsuse pinnal, kui tegu on Euroopa Liidu sisese liikumisega, ei ole meil kuidagi võimalik reegleid selliselt sättida, et me teeme vahet, kui püüdjad tulevad näiteks meie lõunapoolsetest naaberriikidest.
Kolmas küsimus: "Kui suur protsent välisriikide kodanikest tasub kalapüüginõuete rikkumise eest saadud trahve?" Siin ma jagaksin vastuse kaheks. Üks pool puudutab kriminaalmenetlusi. Viimase aasta jooksul on Lätist saabunud harrastuspüüdjate suhtes algatatud kuus kriminaalmenetlust, kus kahtlustatavad on ka kinni peetud. Need asjad on kohtus kiirmenetluse korras lahendatud. Rikkujad on kriminaalasjas süüdi mõistetud ja neid on karistatud tingimisi vanglakaristusega, mis tähendab, et järgmise süüteo toimepanemisel ähvardab neid reaalne vangistus. Teine pool on väärteomenetlused. Hoolimata sellest, et väärteotrahve on määratud, on seni kõik trahvid tasumata. Nagu ka arupärija viitas, on nende kättesaamisel seis oluliselt keerulisem.
Neljas küsimus: "Mida arvate mõttest karmistada karistusi kalapüüginõuete rikkumise eest?" Kui me vaatame praegu kehtivaid karistusmäärasid ja mõtleme võimalusele algatada kriminaalasju teatud rahalises väärtuses suuremate keskkonnakahjude puhul, siis ma ei julgeks väita, et karistused ise on harrastuskalapüügi puhul kuidagi liiga leebed. Seal on karistused praegu päris karmid. Pigem on tõesti küsimus, kas kõik reeglite rikkujad on karistada saanud ja milline meelsus püüdjate ringkonnas levib, kas kohale on jõudnud see arusaam, et teadlike rikkumiste korral on neil ikkagi väga suur tõenäosus karistada saada. Ilmselt on just see pool, kus on vaja edasi töötada ning kuhu keskkonnajärelevalve ja rikkumiste eest karistamise teadvustamine peaks kohale jõudma. Selleks ei pea ilmtingimata karistusi veel karmistama, pigem on see tiheda ja tõhusa kontrolli küsimus.
Viies küsimus: "Kas ministeerium on kaalunud harrastuskaluritele väljapüütava kala päevalimiidi kehtestamist?" Me oleme seda kalakoguse teemat kohtumistel sektori esindajatega arutanud küll, nii et laua taga on olnud mõlemad pooled – nii harrastuspüüdjad kui ka kutselised kalurid. Üldjuhul on piirangu kehtestamise eestkõnelejateks või initsiaatoriteks kutselised kalurid. Argument tuleb eelkõige sellest suunast, et kutselistele kaluritele tundub, nagu võtaksid harrastuspüüdjad nende kala välja ja püüaksid liiga palju. Eks me kaalume, kas harrastuspüügi koguseid oleks vaja reguleerida ja kui jah, siis millistel asjaoludel, milliste argumentidega. Praegu on kogused reguleeritud lõhe ja meriforelli harrastuspüügil jõgedes. Keskkonnaministeerium saab neid piiranguid seada ikkagi tulenevalt kalavaru kaitsest, aga ma ei välistaks seda, et lõpuks osutub mõistlikuks ja vajalikuks harrastuspüügil lubatud maksimaalseid koguseid reguleerida. Kuhu see piir jälle täpselt tõmmata, selle üle ma praegu spekuleerida ei taha, aga ma ei välista reguleerimise vajadust.
Viimane küsimus on üsna filosoofiline: "Kuidas kirjeldate kutseliste kalurite olukorda Eestis?" Kutselise kaluri amet on kindlasti üldse raske amet ja selle tulukus ei sõltu mitte ainult inimesest endast, mitte ainult kaluri töökusest või oskustest, vaid veel tervest hulgast asjadest, mis on kaluri kontrolli alt väljas – ükskõik, kas me räägime siis kalavarude seisust, ilmast, hüljeste mõjust püügile või veel paljust muust. Kindlasti on Eestis terve hulk piirkondi, kus rannapüük läheb suhteliselt normaalselt, kus püügikalad on kõrges hinnas ja ka varud on sellised, et praegu väga palju kurta ei saa. Samal ajal on Eestis piirkondi, kus saagikus on juba praegu väga madal ja lisaks on kaluritena registreeritud väga palju püügiõiguse omanikke. Nii et hoolimata sellest, et tegu on väga väikese riigiga, on ka meil kutseliste kalurite olukord piirkonniti väga erinev. Ilmselt võib öelda, et traalipüügisektoris on olukord mõnevõrra parem, sest selles sektoris on struktuurireformid sisuliselt lõpule jõudmas ja ka laevastik on püügivõimalustest tulenevalt ümber kohandatud. Nii et seal on seis pisut tugevam ja parem. Praeguseks kõik ja vastan jälle küsimustele. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Teile on vähemalt üks küsimus. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tahaksin tagasi tulla kolmanda küsimuse juurde. See puudutas meie lõunanaabritele kalapüüginõuete rikkumise eest määratud trahve. Te olite sunnitud ütlema, et väärteotrahvid on tasumata. Ma eeldan, et selliseid väärteotrahve tehakse ka mitme teise ministeeriumi haldusalas, näiteks kiiruskaamerate puhul. Tõenäoliselt on seal välja töötatud skeem, kuidas ka need inimesed, kes ei ole Eesti kodanikud, oma trahvi kiiruse ületamise eest ära tasuvad. Kas kalapüügireeglite rikkumise eest kirjutatud trahvid oleks võimalik kätte saada, kui tehtaks tõhusamat koostööd mõne teise ministeeriumiga? Kui Keskkonnaministeeriumil ei ole jõudu, et tagada trahvi tasumine Lätis, kas siis saaks mõni teine ministeerium appi tulla?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See koostöö kindlasti on oluline. Praegu me räägime aga ikkagi harrastuskalapüüdjatest, harrastuspüügil määratud trahvidest ja väärtegudest. Jah, loomulikult on koostöö on oluline ja Keskkonnainspektsioon teeb selles osas tõesti väga tublisid pingutusi, et ka teiste Eesti ministeeriumide kogemusi uurida ja leida neid kohti, kus meil on võimalik üle võtta mõnes teises valdkonnas juba läbi käidu, millest õppida ja mida eeskujuks võtta. Nii et koostöö on igal juhul tähtis.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Arupärimisele on vastatud.


15. 20:09 Vaba mikrofon

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Kõigil, kes soovivad kaasa rääkida vabas mikrofonis, avaneb nüüd see võimalus. Kõigil, kes soovivad võtta sõna vabas mikrofonis, palun ennast peale haamrilööki registreerida! Kõnesoove ei ole, seega ma vaba mikrofoni ei ava.
Ma tänan teid! Tänane istung on lõppenud. Palju jõudu teile teie töös!

Istungi lõpp kell 20.10.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee