Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu üheksanda töönädala neljapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on aeg anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Indrek Saar!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on üle anda Riigikogu valimise seaduse ja erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Oleme viimastel kuudel ja eriti viimastel päevadel järjest intensiivsemalt rääkinud sellest, et Eesti erakonnasüsteem ja kogu Eesti poliitiline süsteem peaks olema avatum. Oleme rääkinud sellest, et esindusdemokraatia toimimiseks peab ühiskonnas esindatud poliitilistel jõududel olema väljund parlamenti. Kui ühiskonnas väiksema toetusega huvid ei leia väljundit parlamentaarses protsessis, on nad sunnitud otsima endale väljundit väljaspool parlamenti. Poliitilise diskussiooni kandumine parlamendist välja viitab vajadusele parandada esindusdemokraatia toimimist. Seega esitame eelnõu, mille eesmärk on lihtsustada uute poliitiliste jõudude erakonnana registreerimist, osavõttu valimistest ning jõudmist parlamenti. Samuti on eesmärk muuta erakondade riigieelarveline rahastamine proportsionaalsemaks. Muu hulgas teeme ettepaneku alandada valimiskünnist 5%-lt 4%-le. Vähese toetusega kandidaatide valituks osutumine tekitab pahameelt ja kriitikat valimissüsteemi kohta. Ka praegu on Riigikogus inimesi, kes on kogunud napilt 300 häält. Seega oleme avatud nimekirjade poolt ja oleme selle siinkohal välja pakkunud. Teeme ettepaneku alandada kautsjonit ja loomulikult ka erakonna registreerimiseks vajalikku minimaalset liikmete arvu 1000 liikmest 500 liikmeni. Loodame, et see eelnõu on hea algatus, selleks et ühiskonnas arutelu kestaks ja et parlament ei jääks sellest tööst kõrvale ega ütleks, et tema käest on midagi ära krabatud. Meie oleme ettepaneku teinud. Loodame, et sellega haakuvad kõik need, kes ka väljaspool parlamenti selle teema vastu huvi tunnevad, ja et see on hea algus diskussiooniks. Loodame, et selle eelnõu menetlemine ei jää venima, nagu mõne teise sama teemat käsitleva eelnõu puhul on juhtunud. Tänan tähelepanu eest!

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tore näha teid väsitava töö lõpus nii erksana! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitab Riigikogu menetlusse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu. Me võime rääkida avatumast ja kinnisemast poliitilise asja ajamisest, aga kui Riigikogu komisjonide töö jääb korraldatuks samamoodi, nagu kodukorraseadus praegu seda ette näeb, siis üldsus avatud ja asjalikust asjaajamisest suurt midagi rääkida ei saa. Meil ei ole soovi muuta komisjonide istungeid rahvakoosolekuks, need peavad ka tulevikus säilitama oma töise oleku. Küll aga peaksid need kodanikuühendused, kes on ka siiani sisuliselt olnud Riigikogu komisjonide pidevad koostööpartnerid, saama sellise staatuse, mis võimaldaks neil ilma Riigikogu komisjoni esimehe kutseta osaleda komisjonide töös, kui nad seda õigeks peavad ja oma sõna tahavad kaasa öelda. Praegu on nii, et kui eelnõud, mille valitsus esitab, on nende kodanikuühenduste kaudu ja abiga Riigikokku jõudnud, siis nendest on nad teadlikud, aga eelnõusid, mis Riigikogus sünnivad, ei ole need ühendused näinud. Teeme ettepaneku muuta seda korda, kuidas komisjonide tööd jäädvustatakse. Kaasettekandja ei peaks siis punastama, kui ta käest küsitakse, kuidas keegi komisjonis mingi muudatusettepaneku puhul hääletas. Teiseks on lihtsalt viisakas, kui see, mida te komisjonis räägite, ka kuhugi must valgel kirja läheb. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Kadri Simson!

Tere hommikust, head kolleegid! Mul on hea meel näha nii paljusid väljapuhanud nägusid ja ka neid nägusid, mis võib-olla nii väljapuhanud ei ole, aga on selle-eest öistest kõnedest, küsimustest ja aruteludest kirgastunud. Kas pole need olnud suurepärased 20 tundi? Ma ei pea silmas mitte ainult vaheaegu, vaid ka sisulist arutelu eelnõude üle. Oleme jõudnud 20 tunniga üheksa eelnõu läbi arutada, õigemini, üheksandat veel arutame.
Mul on üle anda arupärimine Juhan Partsile. See puudutab teemat, mille pärast me täna siin 20 tundi järjest tööd teinud oleme ja ilmselt vähemalt 24 tundi, võib-olla ka mõni ööpäev kauem, me seda tööd jätkame. See teema on elektri hind. Te kõik teate, et valitsuse käes on hoovad, mille abil saaks leevendada järgmise aasta 1. jaanuarist toimuvat elektri hinna tõusu. Seda saaks teha maksuotsustega. Meie räägime elektriaktsiisi alandamisest 4,5 korda ehk Euroopa Liidu miinimummäärani. Sellest oleks järgmisel aastal nii perede toimetulekule kui ka ettevõtluskeskkonnale kasu. Seda on lubanud Juhan Parts. Aga paraku see, mida ta teeb taastuvenergia tasuga, on kolm korda väiksema mõjuga kui elektriaktsiisi alandamine. Me kindlasti toetame teda selles, aga see pole piisav. Seetõttu on meil talle neli küsimust. Me teame, et minister jõuab arupärimisele vastama ilmselt alles jaanuaris. Nüüd on võimalikud kaks varianti. Kui valitsus otsustab tegevusetuse kasuks, siis jaanuaris ootavad kõiki Eesti inimesi suuremad elektriarved. Kui valitsus otsustab muuta senist teerullipoliitikat, on valmis istuma laua taha ja leidma aktsiisi alandamisele ka talle endale sobiliku katteallika – tunnistagem, et Eesti riigieelarves on neid katteallikaid küll, kui üleöö leitakse Kreeka abipaketile 30 miljonit eurot –, siis me teeme siin üheskoos midagi head ja pehmendame järgmise aasta hinnatõusu. Selle eest kiidaksid teid nii need inimesed, kes valimistel sõlmisid lepingu IRL-iga, kui ka need, kes seda ei teinud. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimine vastab sellele seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile. Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 87 Riigikogu liiget, puudub 14.

Läheme nüüd edasi toreda aruteluga, kuidas tappa loomi inimlikult. Palun kõnepulti maaelukomisjoni esimehe Kalvi Kõva! Jätkame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Minu arvates on tegemist väga hea eelnõuga. Me peaksime loomi kaitsma rohkem kui seni. Ma arvan, et see seaduseelnõu annab selle jaoks tuge. Aga mulle tundub, et selle seadusega on kohati mindud ka absurdini. Kas ma saan õigesti aru, et seaduseelnõu seadustab nüüdsest ka koduaias muttide tapmise?

Aitäh, hea küsija! Ei, minu teada see muttide tapmist ei seadusta. Ütleme niimoodi, et põllumajandusloomade tapmisel on olemas regulatsioon, aga loomulikult peab kõikide loomade tapmisel lähtuma loomakaitseseadusest. Komisjonis seda täpsemalt ei arutatud. Me räägime praegu põllumajandusloomade tapmisest, aga mutid kui katseloomad lähevad selle seaduse alla just katseloomadena.
Kuid, hea Tarmo, kui sa lubad, siis ma parandan ühe enne vastamisel tehtud vea. Ma juhtisin teie tähelepanu määrusele, mida ma nimetasin Vabariigi Valitsuse määruseks. Me oleme siiamaani siiski toiminud Euroopa Nõukogu määruse alusel, mis alates 2009. aastast reguleerib loomade kohtlemist nende surmamisel.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Millistel tingimustel võib Eestis usuline ühendus põllumajanduslooma religioossetel eesmärkidel tappa? Osaliselt sa juba vastasid sellele küsimusele, aga ma tahan ikkagi täpsustust, sest sa tõid välja ka erandid. Kas see erand reguleeritakse määruse või kokkuleppega? See religioosne osa on küllaltki peen. Ma tahangi täpsustada, kus see regulatsioon on ja kes sellega tegeleb.

Aitäh, hea küsija! Ka enne siin vastates ma ütlesin, missugustel tingimustel võib Eestis usuline ühendus põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tappa. Seda reguleerib eelnõu § 1 punkt 10. Usuline ühendus peab taotlema loa Veterinaar- ja Toiduametist. Tapmine peab toimuma tapamajas ja olema vajalik usulise ühenduse liikmete tarbeks. Minule jäi komisjonis debati käigus meelde, et informatsioon nende usuliste ühenduste liikmete arvu kohta on olemas Siseministeeriumil. Loomulikult peab selle tapmise juures olema ka järelevalveametnik. Veterinaar- ja Toiduameti ning Siseministeeriumi koostöös peab selguma, kui palju neid loomi lubatakse tappa. Aga kui on tarvis regulatsiooni veel parandada, siis seda minister oma määrustega tõenäoliselt teeb.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh! Ma näen siin hulgaliselt terminoloogilisi ebatäpsusi. Kõigepealt humanum, mis tähendab "inimlik". Nii et see on humaanne tapmine. Minu meelest on ainuke inimlik aspekt selle juures see, et inimene tahab siga ära süüa. Jugulaarveen on ladina keeles vena jugularis ja eesti keeles kägiveen. Karotiidarter on ladina keeles arteria carotis ja eesti keeles unearter. See siin ei ole üks ega teine keel. Teil on juriidiliselt lõplik loetelu, kus on kirjas pardid ja jänesed, ning sellega asi lõpeb, aga näiteks nutriat seal sees ei ole. Ma olen raudselt kindel, et seal veel mõnda looma ei ole. Juristid üldiselt ei luba teha selliseid lõplikke loetelusid. Juristid on siin vaadanud veterinaaria terminoloogiat ja keeleteadlased juriidikat. See eelnõu tuleks tagasi võtta. Mis juhtub, kui te ta tagasi võtate?

Aitäh, hea kolleeg! Kõigil kolleegidel ja fraktsioonidel oli võimalik esitada muudatusettepanekuid, ka keelelisi ja täpsustavaid ettepanekuid. Mitte ühtegi muudatusettepanekut aga kolleegidelt ega fraktsioonidelt ei laekunud. Maaelukomisjonis me oma liikmete ja ametnike tarkusest tõesti püüdsime parandada seda seaduseelnõu, mis valitsusest siia tuli. Oli kõne all ka nutria. Kui me liitsime sellesse loetellu jänese, siis kolleeg Meelis Mälberg küsis nutria kohta ja ütles, et tema mäletab väga täpselt seda, kui kunagi olid nutriafarmid. Me kõik oleme tõenäoliselt ka nutrialiha söönud. Ministeeriumi ametnik vastas, et see nimekiri on lõplik ning praegu ei temale ega ministeeriumile teadaolevalt ei ole Eestis ühtegi nutriafarmi, kus need tapmised vajalikud oleksid. Aga see küsimus võib tõesti veel üles kerkida. Kui rääkida sõnakasutusest ja sellest, kas see on terminoloogiliselt täpne või mitte, siis tuleb öelda, et me püüdsime ühte kohta muudatusettepanekuga nr 2 parandada. Seaduseelnõus, mis tuli ministeeriumist, oli kirjas "hea tapmis- ja hukkamistava". Kui me tavainimestena sellist väljendit eesti keeles kuuleme, siis kriibib see tõsiselt kõrva. Me soovisime, et kes iganes seaduseelnõu loeb, ei naeraks ega oleks ka murest murtud selle pärast, kuidas niimoodi saab seaduses kirjas olla. Me sõnastasime selle konkreetse koha meie arvates humaansemalt ümber. Nüüd on siin kirjas "tapmise ja hukkamise hea tava". Kindlasti oleksime olnud rõõmsad, kui keelelisi ja sõnade ümbertõstmise ettepanekuid oleks tulnud ka muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, aga täna on laual just need ettepanekud, mis on.

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Vastusest eelmisele küsimusele ei saanud ma kahjuks teada, mis on teaduslikult tõendatud humaanne tapmine. Aga kuna selle arutelu ajal on sõna "tapmine" Riigikogu saalis kõlanud küll rohkem kui terve varasema aasta või pikemagi aja jooksul kokku, siis ma küsin, milliseid ettepanekuid tegi maaelukomisjonile Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja kui palju neid ettepanekuid arvestati.

Aitäh! Palun siiralt vabandust, et ma sellele teie esitatud küsimusele kohe head vastust ei andnud! Püüan selle vea vaheajal parandada ja, hea Kalev, sulle seda teemat täpsemalt selgitada. Aga kui tulla Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juurde, siis peab ütlema, et nemad olid ainuke sotsiaalpartner, kes Riigikogu poole pöördus. Nende mõtteid arvestati muudatusettepanekut tehes ja see on kirjas seletuskirjas. Nimelt tegi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ettepaneku täpsustada põllumajandusloomade aretuse seaduses aretusloomade andmete avalikustamist. Seda komisjon ka tegi. Sätestati, et aretusühing avaldab oma veebilehel vähemalt tõuraamatusse kantud isasloomade põlvnemise andmed. Loomulikult võiks sinna panna nii isas- kui ka emaslooma põlvnemise andmed, aga kuna neid loomi on päris palju ja veebilehele tuleb panna ka selle isiku andmed, kellele loom kuulub, siis on isikuandmete kaitsest tulenevalt mõistlik, et seal oleksid kirjas ainult isasloomast põlvnemise andmed. Me arvestasime nende ettepanekut täielikult.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Tänan väga, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kas sa suudad meenutada, millise ülevaate andis Põllumajandusministeeriumi esindaja Eestimaa Loomakaitse Liidu ettepanekutest, mida Põllumajandusministeerium nendest ettepanekutest arvas ja kuidas esindaja neid kommenteeris?

Ma püüan seda oma paberitest leida. Tõesti, need ettepanekud olid olemas, aga ma siit neid praegu kiiresti leida ei suuda. Kui mul pärastpoole tekib võimalus veel mõnele küsimusele vastata ja kui ma need andmed üles leian, siis ma vastan, hea Ester, ka sinu küsimusele. Palun vabandust, et ma sellele praegu vastata ei oska!

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Umbes tosin aastat tagasi käisin koos Eesti omavalitsuste esindajatega Inglismaal ja me jagasime seal üksteisele oma kogemusi. Ühes Birminghami lähistel asuvas väikses linnas näidati meile uhiuut politseijaoskonda, kõige moodsamat Inglismaal. Me küsisime seal, milline oli olnud kõige õudsem päev nende inimeste elus. Momentaanselt ja kooris tuli vastus. Kõige hirmsamad olid olnud need kolm päeva. Neil oli linna ääres üks labor, kus tehti katseid loomadega, aga ühel toredal päeval tuli sinna umbes 200 Greenpeace'i aktivisti, kes peksid kõik puruks ja loomad said vabadusse. Üks päev kulus selleks, et neid lõhkujaid laiali ajada, teine päev kulus töötajate otsimiseks ja kolmas päev selleks, et loomi kokku saada. Siit minu küsimus: kas Eestis on asutusi, kus regulaarselt katseloomadega katseid tehakse?

Aitäh, hea kolleeg, küsimuse eest! Tõesti, kui rääkida laiemalt, siis see seaduseelnõu püüab leida tasakaalu loomakaitse ja nende erandite vahel, milleks on loomkatsed ja ilma uimastamata tapmine religioossel eesmärgil. Loomulikult, selle seaduseelnõu puhul on nii loomakaitsjad kui ka usulised organisatsioonid ja teadusorganisatsioonid püüdnud leida tasakaalukohta. Sa küsisid, missugused sellised asutused Eestis on. Kui ma meenutan diskussiooni komisjonis, siis võin öelda, et minu teada on see tegevus meil teaduspõhine ja neid katseid tehakse ülikoolide juures. Teisi kohti peale ülikoolide ma ei tea, aga mul ei pruugi olla sellest teemast täielikku ülevaadet. Kaks ülikooli sellega tegelevad, rohkem ei tohiks neid asutusi olla.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud maaelukomisjoni esimees! Paar küsimust tagasi oli juttu sellest, millised huvirühmad on teinud ettepanekuid selle seaduse muutmiseks. Te mainisite, et muid ettepanekuid peale tõuloomakasvatajate ühistu oma ei ole tulnud. Aga on ju mitmeid teisi institutsioone, keda see seadus puudutama peaks. Mulle tuleb kohe meelde näiteks Tallinna loomaaed, kus on mõned lihasööjad loomad. Neile tuleb pakkuda elussööta ja see läheb tõenäoliselt ka loomakaitseseaduse alla. Kas loomaaia jaoks jääb kõik samaks? Milliseid piiranguid see seadus loomaaedadele paneb?

Aitäh! Ma räägin selle seaduseelnõu kontekstis. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks tuli meile muudatusettepanek ainult Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistult. Seaduseelnõu muudab nii teaduses kasutatavate loomade ehk katseloomade kui ka religioossel eesmärgil tapetavate loomade temaatikat. Eelnõu ettevalmistamise käigus küsiti sotsiaalpartnerite arvamusi. Peab ütlema, et kuigi loomaaed on kindlasti loomade ja loomakaitsega tugevalt seotud, loomaaed selles kooskõlastusringis minu teada ei osalenud. Põllumajandusministeeriumis toimus 24. augustil, enne selle seaduseelnõu siia saali toomist, ümarlaud, kus osalesid Siseministeeriumi, Eesti Juudiusu Koguduse, Eesti Islami Koguduse, Eestimaa Loomakaitse Liidu, Eesti Loomakaitse Seltsi ning Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja esindajate ümarlaud, kus arutleti vajaduse üle loomi tappa ilma neid eelnevalt uimastamata. Loomulikult esitasid kõik need sotsiaalpartnerid ka oma soove ja selgitasid oma muresid selle seaduseelnõu kohta. Näiteks teatasid Eesti Juudiusu Kogudus ja Eesti Islami Kogudus, et nad nõustuvad loomade religioosse tapmise regulatsiooni sõnastusega, mis oli neile saadetud ja mis oli valminud koostöös Justiitsministeeriumiga. Nad olid nõus sellega, mis seal kirjas on. Eestimaa Loomakaitse Liit ja Eesti Loomakaitse Selts regulatsiooniga aga ei nõustunud, vaid taotlesid pigem uimastamata loomade tapmise keelustamist. Diskussioon käis just selle seaduseelnõu teemadel. Loomaaeda sellesse diskussiooni kaasatud ei olnud.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Suur tänu, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Teatavasti on Eestimaa Loomakaitse Liit olnud seisukohal, et Euroopa Nõukogu määruse kohaselt võib liikmesriik kehtestada religioossele hukkamisele rangemad riigisisesed nõuded. Kuidas Eesti selles olukorras on käitunud ja kas Eestis kasutatakse seda võimalust?

Jah, hea kolleeg, ka sellest oli komisjonis muude teemade seas juttu. Me komisjonis mõtlesime, mida peetakse silmas nende rangemate riigisiseste nõuete all. Nõukogu määrus ju ei sätesta religioosse hukkamise nõudeid, vaid lubab teatud religioossete rituaalide tõttu kasutada erilisi tapmisviise, tingimusel, et tapmine toimub tapamajas ehk see toimub n-ö tapamaja tingimustel. Tavajuhul toimub tapmine teatud arv sekundeid pärast uimastamist, aga religioossel eesmärgil tappes ei pea looma enne uimastama. Mis on need rangemad nõuded, kas ikkagi peaks uimastama või kas tapmine peaks toimuma peale uimastamist natukene varem? Mis need rangemad tingimused on? Komisjonis ei tekkinud mingit ühtset mõtet, mis need rangemad nõuded olema peaksid.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kohati on seaduseelnõu tekstist väga raske aru saada ja inimene ei oska ilmselt seisukohta võtta, kuidas tuleks käituda. Kuidas mõista seaduses toodud liikumisvabaduse nõuet? Seaduses on öeldud, et põllumajandusloomana peetav kodulind, küülik ja jänes, kes tapetakse väljaspool tapamaja oma tarbeks, tuleb enne tapmist uimastada ja vajaduse korral piirata tema liikumist enne uimastamist. Mis tähendab, et tuleb piirata? Mis seal peaks siis toimuma?

Hea kolleeg! Seadusi ongi teinekord raske lugeda. Komisjonis on arutatud, mida tähendab, et tuleb piirata looma liikumist. Me rääkisime sellest ja selgitasime erinevaid situatsioone. Paljud komisjoni liikmed olid väikeloomade tapmist oma kodus või tuttavate juures kas pealt näinud või ise seda teinud. Arutati, mida on mõeldud uimastamise all, kui kodustes tingimustes tapetakse linde, küülikuid ja jäneseid. Kodulindude, küülikute ja jäneste uimastamiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid: kuni viie kilogrammi raskune löök pähe ning kaela venitamine ja keeramine, et verevarustus katkeks. Peab vaatama, et loom pärast seda n-ö uimastatult tapmist ei läheks liikvele. Komisjonis meil sellest väga täpselt juttu ei olnud. Me püüame seadusesse midagi sisse kirjutada, soovime head, aga tavaelus on seda teinekord võib-olla tõesti raske järgida. Maainimesed, kes on kana supiks tapnud, teavad täpselt, et kui uimastamise ja tapmise moment on üks ja sama, siis see kana tükib pärast veel lendama.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Seaduseelnõu käsitleb nii katseloomade kaitset ja surmamist kui ka põllumajandusloomade surmamist. Küsimus on selline: kas on vahet katseloomade ja põllumajandusloomade tapmise nõuetel, kas see seadus räägib nendest vahedest?

Hea kolleeg! Nagu ma aru sain, sa küsisid, kas loomkatsetes kasutatavate loomade ja põllumajandusloomade tapmise nõuetel on vahet. Loomulikult, nende loomade tapmise, õigemini, hukkamise üldpõhimõtted on ju samad. Looma hukkamisel tuleb valida selline viis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilist ja vaimset kannatust. Loomulikult oleneb hukkamisviis ka sellest, kas liha kasutatakse edaspidi toiduks või mitte. Aga kõige tähtsam on, et hukkamise ajal põhjustataks loomale kannatusi nii vähe kui võimalik. See kehtib nii katseloomade kui ka põllumajandusloomade hukkamisel või tapmisel.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ennekõike suur tänu sinu vastuste eest! Ealeski poleks arvanud, et loomakaitseseaduse arutelu võib nii huvitav olla! Minul on aga üldine küsimus, see ei ole otse seadusega seotud. Näiteks, me saame aru, millised usulised asjaolud siia sisse on pandud. Oletame aga, et demograafiline olukord muutub ja varem või hiljem tuleb meile siia nagu mujalegi Euroopasse rahvast Kariibi mere saartelt. Koos nendega tuleb voodoo kultus ja siis tekivad hoopis teised asjaolud. Kas me hakkamegi kogu aeg seadust muutma? Samamoodi võiks perekonnaseadusesse tekkida säte, et religioossel eesmärgil võib mees korraga näiteks nelja naisega abielluda. Kus see piir on?

Hea küsija! Ma oma ettekande alguses ütlesin, et komisjonis ei olnud konsensust, kas see seadus tuleks kolmandal lugemisel vastu võtta. Oli erapooletuid ja oli ka vastuhääli. Põhjus tuli komisjoni diskussioonist ka välja. Mõned komisjoni liikmed avaldasid arvamust, et kui üks või teine inimene tuleb elama Eestisse, kus on teatud ajaloolised traditsioonid, siis võiks ta ju käituda meie reeglite alusel, miks peame meie erandeid tegema. Rootsis näiteks seda erandit ei tehta. Me oleme ikkagi leidnud selle seadusega kompromissi loomakaitse ja usulise, religioosse vajaduse või soovi vahel. Selliseid asju, mille kohta sina näite tõid, me tänasel päeval ei kujutaks ju ettegi. Üks asi veel. Selle kohta küsiti esimesel lugemisel. Erandlikul viisil võib looma religioossel eesmärgil tappa ainult Eestis elava kogukonna tarbeks. Need on inimesed, kes siin juba elavad. Seda ei või teha ekspordiks, me ei müü seda liha riigist välja. See seaduseelnõu on selles valdkonnas väga suur kompromiss ja on nõudnud palju läbirääkimisi. Mis puudutab seda näidet, mille sina tõid, siis ma siiralt loodan, olles kristlane ja Rõuge koguduse liige, et me siin saalis ei pea seda kunagi arutama.

Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Seda huvitavat ja detailirohket arutelu kuulates on mul tekkinud küsimus, mis oleks humaansem, kas tappa kana enne või pärast munemist. Aga kuna seda otseselt eelnõus käsitletud ei ole, siis küsin, kui suured koolituskulud on eelnõu kohaselt ette nähtud lihatööstuses töötavatele loomatapjatele ning kas neid kulusid peaks katma ettevõte või töötaja.

Aitäh! Ma enne juba püüdsin sellele küsimusele vastata. See seadus ei sätesta koolituskulude suurust. Lisaks ei tea me veel täpselt, kust seda koolitust saab. Ma enne ütlesin, et lihatööstuses töötavaid inimesi saab koolitada ainult Järvamaa Kutsehariduskeskuses. Praegu on nende kulude suurust raske hinnata. See seadus ei reguleeri, kes selle koolituse eest peaks maksma, kas ettevõtja või töötaja. Ega me seadusega kõike ei saa reguleerida. Just tulevastele töötajatele on seda koolitust tarvis. Kui ettevõtja peab neid inimesi ettevõttele vajalikuks, siis leiab ta kindlasti koolituse jaoks raha. Kui tööturul on neid inimesi tarvis, siis ka töötukassa korraldab koolitusi. See kõik selgub aja jooksul. Ka komisjonis oli juttu, kui palju see võib ettevõtjatele kulusid kaasa tuua.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea ettekandja, siiras tänu väga põhjalike vastuste eest! Kindlasti on kõik, kes on Riigikogu debatti jälginud, saanud sel teemal sisuliselt palju targemaks. Alati, kui asi puudutab loomakaitset, on põllumeeste või põllumeestega sõbralikes suhetes olevate kaaskodanike mure näiteks ka see, kas koolid võivad kõrvalolevast talust saada seal kasvatatud mõnusat liha. Kas te tooksite välja, kuidas ja mis tingimustel on käesoleva seaduse alusel nõuetekohane kodustes tingimustes põllumajandusloomi hukata?

Hea küsija! Seda see seaduseelnõu väga palju ei käsitle, kuigi loomakaitseseadus loomulikult käsitleb. Oma tarbeks tohib selles seaduses ja juba varem Euroopa Nõukogu määruses toodud tingimustel tappa oma talu loomi nii täna kui ka tulevikus. Müügi puhul on aga teine regulatsioon ja teised nõuded. Küülikut või siga võib kodus tappa ainult oma tarbeks, seda liha kõrvalolevasse kooli toiduks müüa ei tohi. Aga seda temaatikat see seaduseelnõu, mis meil siin Riigikogus käsil on, ei käsitle.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea ettekandja! Kokkuvõtlikuks küsimuseks sobib võib-olla küsimus sotsiaalpartnerite kohta. Enne te siin nii mõnelegi küsimusele vastuseks ütlesite, et te ei leia õigeid lehekülgi üles ja lisate need andmed pärast. Ma annan teile selle võimaluse. Vastuse aeg ei ole piiratud. Võtke kokku, milliseid ettepanekuid sotsiaalpartnerid tegid, mis jäi veel kripeldama, mida oleks tahtnud veel arvestada ja milliseks kujunes kokkuvõtlikult suhe sotsiaalpartneritega eelnõu ettevalmistamisel.

Aitäh väga hea küsimuse eest! Enne, kui me hakkasime teist lugemist ette valmistama, toimus komisjonis kuulamine. Kohale tulid Eesti Lambakasvatajate Seltsi esindajad, kes olid väga üllatunud. Nad ütlesid, et nad ei teagi, mis tulevikus saab, kas oma tarbeks üldse tohib kodus loomi tappa. Nad ei teadnud sellest temaatikast eriti midagi. Me pöördusime peale seda Põllumajandusministeeriumi poole. Põllumajandusministeerium on alati sotsiaalpartneritega asja läbi arutanud ja ka see seaduseelnõu oli läbi arutatud. Aga siit tuleneb suurem küsimusekoht seoses parlamendi ja valitsuse esitatud seaduseelnõude kooskõlastamisega. Huvigruppidele saadetakse suur pakk, nagu Tarmo Tamm enne ütles, raskesti loetavat teksti, millest tavaline lambakasvataja võib-olla ei suudagi läbi hammustada. Tal on raske aru saada, mida üks või teine asi tähendab, ja siis see eelnõu kooskõlastatakse võib-olla kergekäeliselt, täpsemalt aru saamata, mida see tähendab. Siin on, ma arvan, vaja kõigil komisjonidel ja üldse seadusloomega tegelejatel teha väga suur samm edasi. Kui me küsime arvamusi sotsiaalpartneritelt, siis me ei pea tegema seda lihtsalt küsimise pärast, vaid sellepärast, et me ootame ka sisulist tagasisidet. Küsimine peab toimuma n-ö maakeeles, mitte seaduskeeles.

Suur tänu, kolleeg Kalvi Kõva! Kõik on nüüd teada saanud, kuidas humaanselt loomi tappa. Alustame läbirääkimisi. Palun kõnepulti kolleeg Viktor Vassiljevi!

Aitäh, proua esimees! See on pikk teema. Ma palun kaheksa minutit!

Ma saan aru. Kaheksa minutit.

Head kolleegid! On seadusi, mis tulevad nagu kergelt ja rõõmsalt, ja on neid, mis sünnivad valus ja vaevades. See seadus sünnib umbes nii, nagu sünnivad vasikad. Ma ei tea, kas keegi on seda näinud. See on üsna koomiline vaatepilt. Ta sünnib, jalad ees. Eks selle seaduse nimetuski ole nagu jalad ees sündiv vasikas. Ma ei hakka täpselt ette lugema, aga näiteks väljendit "seadus" on selles nimetuses mainitud kolm korda. Kaua tehtud kaunikene. Võib ju seadust kolm korda muuta, see annab üsna kindla tunde, et ka neljandat ja viiendat korda saab muuta ja lõpuks sinna sisse panna ka nutria või veel kedagi või midagi söödavat.
Kui vaadata seaduses kasutatud terminoloogiat, siis, andke andeks, aga mul tekkis tunne, et veterinaaria terminitega on tegelnud üks päris hea jurist, juriidilise osa on kirjutanud tubli filoloog, aga keelelise korrektuuri on teinud tõpratohter. See ei ole halb sõna – tõpratohter. Tõbras on elukas, keda inimesed kasvatavad oma toidulaua rikastamiseks. Eestlane on alati, muuseas, tõprast lugu pidanud.
Niisiis, nagu maaelukomisjoni esimees lahkesti seletas: me komisjonis vaatasime ja panime eelnõu kokku. Kuidas ta ütleski? "Kahju, et teid seal ei olnud." Aga mina olin seal, kus on minu koht. Minu koht ei ole maaelukomisjonis. Seal oleks ikkagi spetsialistid pidanud üle vaatama, mis on mis, kuidas, misjaoks ja millises järjekorras. Aga loomulikult, kui head inimesed selle eelnõu kokku panid, ega nemad siis ju ei teadnud, et hakatakse tõstma elektriaktsiisi ja meie hakkame sellepärast nokkima kõigi teiste seaduste kallal, ka selle kallal, kuidas kedagi tapetakse ja kas talle tema õigused arusaadavalt ette loetakse.
Kust see seadus üldse pärit on? Teate, tema juured on pärit sellest ajast, kui me sirge seljaga, püstipäi ja uhkelt läksime vabatahtlikult Euroopa Liidu orjusesse. Sealt hakkas kõigepealt tulema heatahtlikke soovitusi, siis tulid näpuvibutused ja siis direktiivid. Nende kohta öeldi nii: "Need direktiivid on küll soovituslikud, aga kui te neid ei rakenda, siis, oi, me teile näitame." Sealt tulevadki need nõuded, et lehma ei tohi pidada, aga kui sa lehma pead, siis sa tema piima ei tohi juua, sest peavad olema vastavad torud ja jahutusseadmed, ma ei teagi, mis asjad ja värgid. Aga üksiku lehma piim on muidugi nii rasvane, et eurooplase tapab see ära. Tema tahab saada sihukest piima, mis on tublisti lahjem kui tubli Eesti taluniku nõudepesuvesi. Lehmadega on nii, nagu on. Vahepeal polnud neid üldse näha, nüüd ikka tasapisi tekivad.
Aga on ka teisi loomi. Hunt on praegu kasulik loom, sest hunte on Euroopas vähe. Ilmselt on kõigile raadiosaatjad külge õmmeldud ja siis püütakse neid igatepidi kaitsta. Ega hunti ei tohi ahistada ega sõimata. Üldiselt ei tohikski teda hundiks nimetada, sest see ilmselt alavääristab teda, samuti nagu Aafrika mandril elavaid inimesi ei tohi õige nimega nimetada. Hunti tuleb ka nimetada metsakutsuks, aga mitte hundiks.
Nüüd lindudest. Paar aastat tagasi oli lehtedes lugu, kuidas üks tubli peremees kasvatas endale jõuluks hane. Jõulud juba lähedal, vaja hani praeks vormistada, aga kuidas sa paljakäsi suurele linnule kallale lähed. Võttis siis seinalt jahipüssi ja lasi ilma hoiatamata hanel pea otsast. Pärast karistati meest nii, et nüüd kasvatab ta ainult tigusid. Tigu on jumalast hea loom, ei määgi, ei ammu, ei ruiga, midagi halba ei tee, sööb takjalehte, aga vaata kui rasvane ta on, sest liigub ta ju aeglaselt. Sinnapoole me liigumegi: lehmad on söödud ja sigadega on, nagu on, hundid söövad viimased lambad ära ja siis me hakkame pidama kaameleid. Muuseas, kaameli kohta ükski direktiiv ei kehti. Kaamel on igavesti hea elukas, annab muide tunduvalt rammusamat piima kui lehm. Kaamelikarv on hästi soe, kaamel sööb kadakaid ja vanu autokumme. Jumalast odav pidada. Miks mitte! Kui me tahame kogu oma maa viia euronormidele vastavaks, siis ongi niimoodi, et hakkad sõitma Abja-Paluojast Kohtla-Nõmmele ja vaatad, kui kaunis on Eestimaa. Metsas uluvad hundid, põllul söövad kaamelid, siis märkad üksikut talu, kus on ketis krokodill. Koera ei saa ketis pidada, susi viib ju metsa ja sööb ära. Lambad söödud ja hundid terved – niimoodi me siis elame.
Kui humaanselt peab siis seaga käituma? Kui jumal on sea loonud, siis jumal on sea loonud selleks, et inimene seda siga sööks. Kui sea aretas Darwin, siis ilmselt aretas ka Darwin sea selleks, et inimene teda sööks. See on sea saatus, loodus on selle nii määranud. Kui seal oleks natuke rohkem mõistust, siis ilmselt saaks ta sellest aru ja oleks aastatuhandete jooksul sellega leppinud. Kui me räägime, et seal on õigused, kui me räägime loomade rituaalsest tapmisest ühe või teise usundi nõuete järgi, siis peaks looma käest ka küsima, kas ta aktsepteerib seda usundit, mille nimel ta tapetakse, äkki on see tõbras või elajas hoopis teist usku.
Me räägime, et ei tohi ühte või teist looma kiusata. Me jäime muttide juurde pidama. Ma ei saanudki õieti aru, kas tohib neid siis tappa malakaga, labidaga või ainult mürgiga. Aga kuulge, lutikas on ju ka elusolend ja prussakas samuti. Prussakal on kuus jalga, meil on ainult kaks. Prussakas ju kedagi ei hammusta, ta on elanud miljon aastat enne meid ja elab ka miljon aastat pärast meid. Meile ta häda ei tee, ei sõima meid sellepärast, et me oleme teistsugused, aga meie tallame teda, tema naist ja tema lapsi jalgadega. Kui me räägime juba ühtedest loomadest, räägime siis ka teistest.
Aga üldiselt käitub Vabariigi Valitsus Eesti elanikega täpselt samamoodi. Ta nülib meilt seitse nahka, kruvib lakke elektriaktsiisi, ei loe meile meie õigusi ette, ei palu meie käest vabandust. Me muudkui aga maksame ja keegi ei küsi, on see humaanne, on see animaalne, meeldib see meile või ei. Tundub, et see on kas jumalast nii seatud või on Darwin selle välja mõelnud. Aga elektriaktsiis – seda me ei aktsepteeri ja protestime, abiks võttes kas või sigade tapmise. Aitäh!

Aitäh! Palun jääme ikka käsitletava seaduseelnõu juurde! Palun, kolleeg Heimar Lenk! Kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! On üsna raske tulla siia pulti pärast selliseid suuri sõnameistreid, aga pean õigluse huvides ütlema, et ega selles loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõus prussakatest, kaamelitest ega metsakutsudest juttu ei olnud. Seadus ise on väga tõsine ja minu meelest tuli ta õigel ajal Riigikokku arutelule. Nagu juba ettekandja ütles, ühelt poolt näevad selle seaduse kasutuselevõtu ette mõningad Euroopa Liidu direktiivid, teisest küljest tingib seda elu ise, meie igapäevaelu, kui me püüame jääda võimalikult inimlikuks või humaanseks, mõtlevaks olevuseks. Kuna loomakaitse on paljudes riikides väga põhjalikult reguleeritud, siis me püüame nende riikidega sammu pidada ja selle seaduse järgi elada.
Kui seaduseelnõu põhjalikult läbi lugeda ja sellest järeldused teha, siis on võimalik näha siin ühte asja: me peaksime selle järgi ühendama loomade heaolu ja õigused ning inimese elulised soovid ja kired. Teiste sõnadega: loom ja tema kannatused lähevad n-ö ühendamisse inimese vajaduse ja harjumusega liha süüa. Selles seaduses on püütud need asjad nii kokku viia, et lahendus oleks kõikidele osapooltele võimalikult vastuvõetav. Ma ei tea, kui vastuvõetav loomale muidugi see elust ärasaatmine on, aga vähemalt tuleb püüda teha see asi võimalikult inimlikuks.
Minu meelest on selle seaduseelnõu sisu väga hea. Kahjuks pole selle üksikasju ja termineid ette kanda nii väga meeldiv ning neid pole ka väga meeldiv kuulata. Saalist juba kostsid hääled, et ei oleks uskunudki, kui huvitav võib üks loomakaitseseadus olla. Aga tõepoolest see nii on. Ega poleks ka seda seadust nii põhjalikult siin saalis arutatud, kui poleks tulnud seda, kuidas keegi ütleski, neetud elektriaktsiisi vahele. Selle liiga kõrge elektriaktsiisi tõttu, mida valitsusparteid ei taha kuidagi alla lasta, on ka see seaduseelnõu oma raskete terminite ja üsna õõvastavate üksikasjadega täna meie ees.
Liha sööme kõik, vähemalt enamik meist. On olemas ka liikumine nende inimeste huvides, kes püüavad liha mitte süüa, aga enamik meist liha sööb. Nüüd on seaduseelnõus püüeldud humaansuse poole, et loomi võimalikult humaanselt elust ära saata ja inimese toidulauale tuua. Võib-olla panite tähele, et siin on isegi sigadele ette nähtud isikuandmed, need on peaaegu delikaatsed isikuandmed, mida me ei tohiks võib-olla avaldadagi.
Ma tahtsin ühte terminit täpsustada. Pidasin vahepeal nõu meie nõuniku Üllega. Saalis tekkis küsimus, mis vahe on tapmisel ja hukkamisel. Siin on tõepoolest oma vahe sees. Tapmine on looma elust ärasaatmine, kui inimene teeb seda oma toidulaua huvides ja tapab täpselt nii palju loomi, kui palju tal on tarvis süüa. Kes mäletab lapsepõlvest Nahksuka jutte, see teab, et seal ka kütid ja indiaanlased ehk punanahad püüdsid alati tappa just täpselt nii palju loomi, kui palju oli vaja söögiks, aga mitte mingil juhul rohkem. Hukkamine on tegevus, kui on tarvis lihtsalt loomadest lahti saada, kas siis, kui on tekkinud haigused või epideemiad, või siis, kui on ilmnenud mingi muu vajadus, et looma enam ei oleks.
Kui ma viibisin komisjonis selle seaduseelnõu arutlusel, siis mulle tundus, et ka sotsiaalpartnerid, kes seal käisid ja oma soove avaldasid, jäid minu meelest enam-vähem kõik rahule. Ka loomakaitsjad väga palju proteste ei esitanud ja olid nõus, et see on üsna humaanne seaduseelnõu. Ühes paragrahvis rõhutatakse, et kui looma tahetakse elavalt kinni püüda, siis tuleks seda teha sel viisil, et ei tekitataks loomale valu, füüsilisi ja vaimseid kannatusi, püsivaid kahjustusi ega muud sellist. Tapmisegi puhul peab loomal olema valu ja kannatusi võimalikult vähe, ka psühholoogiliselt.
Siin juba räägiti pikalt-laialt, et on eraldi peatükk "Põllumajanduslooma tapmine religioossel eesmärgil". Mul on hea meel, et see on Eestis praegu sedavõrd seadustatud, et seda tulevikus omavoliliselt väga palju teha ei õnnestu. Reeglid on paika pandud. Ikkagi püütakse põllumajandusloomi elektriga uimastada, enne kui nad lähevad selle usulise ühenduse toidulauale. Äärmisel juhul, kui mõni usulahk ütleb, et ta tõepoolest ei saa niimoodi tapetud loomade liha süüa, püütakse hoida looma veristamise ja uimastamise vahe võimalikult väiksena.
Ma küsisin komisjoni esimehelt, kas ka eesti rahval on selliseid tavasid. Ma küsisin seda sihilikult, sest olin enne internetist natukene folkloori vaadanud. Tuleb välja, et meie esiisadel olid ka need kombed, et enne sea või mõne muu looma tapmist juba eelmisel päeval kas palvetati või talitati mingisuguseid maausukombeid, et nagu paluda andestust või oli nii lihtsalt kergem oma kodus kasvanud loomaga hüvasti jätta. Tuleb välja, et sellist religioosset tapmist ei esine mitte ainult mitme teise usundi puhul, aga ka eestlastel on need tavad olemas.
Mulle tundub, et seaduseelnõu on enam-vähem õnnestunud, kuigi, ma veel kord kordan, seda lugeda on raske. Aga eks elu ise ole ka raske. Sellestsamast meie Eesti armsast seakesest, kes jõuludeks ära tapetakse, on perekonnal kahju ja tihtipeale valatakse pisaraidki. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Ester Tuiksoo!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sellest seaduseelnõust on eelkõnelejad juba emotsionaalse ja väga asjaliku ülevaate andnud. Ma püüan neid mitte korrata ja teen mõne täpsustuse, sest võib-olla väsimuse tõttu on üks või teine asi ütlemata jäänud.
Seaduseelnõu algatajad on olemasolevale seadusele lisanud mitmeid parandusi. Üks väga oluline selle seaduseelnõuga muudetav valdkond on kõik katseloomade kaitse, kasutamise ja hukkamisega seonduv. Selle seaduses käsitlemine on väga vajalik. Ma täiendan siin ka komisjoni esimeest: tõepoolest, selle seaduse jõustumise korral on võimalik hukata koduaias elavaid väikeloomi mutte.
Seaduseelnõu üks oluline osa on oma tarbeks ja religioossel eesmärgil looma tapmise lubamine ja selle tingimused. Peatutud on ka niisugusel olulisel mõistel nagu "looma uimastamine". Loomulikult on esitatud ka nõuded isikule, kes loomi tapab. Tõsi, seda, mida tegelikult tähendavad need asjakohased oskused, ei ole täpsustatud. Seda komisjonis küll arutati, aga ei suudetud defineerida, kas hukkamiskogemus peaks olema ühekordne, kolmekordne või peaks seda kogemust rohkem olema.
Üks valdkond, mida komisjon võib-olla pealiskaudselt käsitles, oli Eestimaa Loomakaitse Liidu seisukohad. Põllumajandusministeerium küll ütles, et nad on kõikide sotsiaalpartneritega leidnud ühise keele, aga minu käsutuses on Eestimaa Loomakaitse Liidu materjalid. Kahjuks nemad selle käsitlusega päris rahul ei ole. Nad analüüsivad olukorda päris pikalt. Eestimaa Loomakaitse Liit ei ole rahul põllumajandusloomade religioosse hukkamise regulatsiooniga selles seaduseelnõus. Põllumajandusministeeriumi esindajad ei andnud ka komisjonis meile sellest väga täpset ülevaadet. Loomakaitse liidu seisukohti kavandatavate muudatuste kohta seoses religioosse tapmisega, kus looma lubatakse tappa eelnevalt uimastamata, on nendes materjalides täpsemalt kirjeldatud. Nimelt lubab nii kehtiv seadus kui ka kavandatav muudatus looma uimastada viivitamata pärast surmava lõike tegemist. Muudatusele lisatud seletuskirja kohaselt ei pea aga looma uimastama kohe peale lõiget. See, kui kiiresti pärast lõike tegemist loom uimastatakse, sõltub usulise ühenduse religioossest traditsioonist. Loomakaitse liidu info kohaselt näitab Hollandi praktika, et see aeg ei tohiks olla pikem kui 40 sekundit. Euroopa Liidu õigusaktid küll ütlevad, et liikmesriikidel on õigus kehtestada loomade religioossele hukkamisele ka rangemaid nõudeid.
Ma palun kolm minutit juurde!

Kolm minutit juurde.

Eestimaa Loomakaitse Liit toetab küll õigust usuvabadusele, aga loomade heaolu reguleerivad sätted peaksid kehtima eranditult kõigile ning loomade heaolu tagamata jätmine ning kannatuste tekitamine ehk religioossetel kaalutlustel erandi lubamine ei ole põhjendatud. Seega toetab loomakaitse liit loomade religioossel eesmärgil hukkamise keelustamist või vähemalt loomade uimastamata hukkamise keelustamist. Neil on järgmised argumendid. Uusimate teadusandmete kohaselt võib eelneva uimastamiseta tapetava looma teadvus säilida isegi kuni viie minuti jooksul ja seetõttu tunneb ta valu, talle põhjustatakse vaimseid ja füüsilisi kannatusi. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ning Eesti Vabariigi põhiseadus lubavad usuvabadust piirata, kui see on vajalik muu hulgas kõlbluse kaitseks. Liikmesriik võib ise kehtestada rangemad riigisisesed nõuded religioosse hukkamise puhul. Mitmes riigis, näiteks Islandil, Rootsis, Norras, Šveitsis, Uus-Meremaal (seal v.a kanad) on keelatud loomi hukata religioossetel eesmärkidel või ilma uimastamata. Lisaks kaalub Šveits ka koššerliha importimist. Eestis moodustavad nii juudi kui ka islami kogukond kõigest 0,1% rahvastikust. Riikides, kus religioosne tapmine on keelatud, moodustavad juudi ja islami kogukond palju suurema osa rahvastikust kui Eestis. Püüdsin anda kibekiirelt teile ülevaate sellest, mida Eestimaa Loomakaitse Liit meile edastas.
Seaduseelnõus on öeldud, et põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise erimeetodid, religioossel eesmärgil tapmise loa taotlemise täpsemad sisu- ja vorminõuded ning religioossel eesmärgil tapmise läbiviimise nõuded ja korra kehtestab põllumajandusminister määrusega. Seega on Põllumajandusministeerium jätnud siin otsad lahti.
Siis ei peaks kõigest sellest siin üldse nii pikalt rääkima, kui oleks võimalus, et alates uuest aastast koalitsioon elektriaktsiisi alandab. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Mailis Repsi! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed saalis ja televiisorite ees! Mida me siis siin 22. novembril arutame? Tuletan meelde, et me räägime loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust 288. Loomakaitsest rääkides tõid olulisi punkte välja nii komisjoni esimees kui ka eelkõnelejad, viimati Ester Tuiksoo, kes tõi võrdlusi teiste riikidega nendel teemadel, mis on võib-olla kõige enam loomakaitsjaid muretsema pannud ja sundinud neid kirja teel meie poole pöörduma. Nad juhivad tähelepanu, et Eesti ei mõju Euroopa Liidus mitte väga loomakaitsekeskse riigina, vaid pigem riigina, kes rõhutab usuvabadust. Vähemalt loomakaitsjate kirjalikus pöördumises on väga selgelt öeldud, et nad leiavad, et kaalutlusõigus ei ole võib-olla mitte piisavalt läbi analüüsitud. Nii et lisaks sellele olulisele teemale, mida me oleme siin üsna põhjalikult arutanud, on nii mõnelegi Riigikogu liikmele saanud selgeks loomakaitsjate pöördumise tagapõhi ning nad pööravad võib-olla nii mõnelegi sotsiaalpartneri kirjale tulevikus enam tähelepanu.
Meie põhjaliku arutelu taustaks on ka see, et reaalselt ei ole koalitsioon praegu valmis tõsistel teemadel dialoogi pidama. See tõsine teema loomakaitse taustal on ikkagi 1. jaanuarist tõusev elektri hind, millele ei ole koalitsioon ühtegi tõsiselt võetavat lahendust pakkunud, hoolimata asjaolust, et peaaegu kaks kolmandikku elektri hinnast on meie, Riigikogu ja kindlasti ka Vabariigi Valitsuse kätes. On tegemist riigifirmaga, on tegemist maksudega. Keskerakond on korduvalt pakkunud väga olulist lahendust: viia elektriaktsiis sellele tasemele, mida Euroopa Liit lubab, ehk miinimumtasandile. See annaks võimaluse muuta 1. jaanuarist toimuv väga suur hinnatõus kõige tundlikumatele sihtrühmadele veidi inimlikumaks.
Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu pikk arutelu on ajendatud loomakaitsjate muredest, kindlasti ka põllumajandusloomade aretajate probleemidest, mida komisjoni esimees korduvalt esile tõstis. Aga samavõrra on see ajendatud sellest, kuidas me 1. jaanuaril vaatame otsa nendele inimestele, kelle igapäevatoimetusi hinnatõus hakkab sedavõrd segama, et tegelikult on neil väga raske ots otsaga kokku tulla. Meie absoluutse vaesuse ja ka suhtelise vaesuse numbrid, mille ümber on peaministril küll aeg-ajalt huvitav mängelda, näitavad seda Eestit, mille pärast me peaksime kõik siin Riigikogus muret tundma, hoolimata sellest, kas me istume vasakul, paremal või keskel.
Sellest ajendatuna toob Keskerakonna fraktsioon veel kord välja, et on võimalik alandada elektriaktsiis miinimumtasemele. Me oleme korduvalt seda eelnõu tutvustanud. Ka täna me arupärimiste ja eelnõude üleandmise ajal veel kord seda võimalust toonitasime. Nii et koalitsiooni liikmetel ei ole võimalik minna meedia ette, öeldes, et nad ei ole täpselt aru saanud, mida Keskerakonna fraktsioon nende pikkade arutelude eesmärgiks on seadnud. Veelgi enam, me oleme esitanud ka oma ettepanekud, kuidas olukorda on võimalik leevendada. Nendest tulenevalt ning lugupidamisest loomakaitsjate ja loomade aretajate vastu on täna, 22. novembril üsna põhjalikult analüüsitud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 288. Tehakse seda kindlasti veel vähemalt tunni jagu, andes koalitsiooni liikmetele võimaluse veel kord mõelda, mida tähendab tegelikult elektri hinna tõus ka nendelesamadele loomakaitsjatele, põllumajandusloomade aretajatele, talupidajatele, põllumeestele ja igale perele, kes peab oma kulud ja sissetulekud kooskõlla viima. Kindlasti teeb see muret just nendele sotsiaalpartneritele, kes tulid Riigikokku oma ettepanekutega selle eelnõu kohta. Ka mitmed religioossed rühmad tegelevad ju inimeste igapäevamuredega. Nende ettepanekud näiteks loomade religioosse tapmise kohta on ju ajendatud sellest, et nende usukaaslased on mures, et üks või teine seadus nende igapäevatoiminguid ja rituaale segama hakkab. Kindlasti on ka nemad väga olulisel määral mõjutatud tulevastest hinnatõusudest, sest kahjuks ei mõjuta elektri hind ainult meie elektriarvet, vaid inflatsiooni kaudu mõjutab see kõiki meie järgnevaid samme. Peale põhimõttelise dialoogi puudumise ju reaalselt ühtegi muud põhjendust aktsiisi alandamise vastu ei ole. Pigem on ühe või teise ministri või koalitsioonipartneri puhul siin tegemist rumala arusaamatusega.
Ma loodan, et järgmiste tundide ja päevade jooksul, enne riigieelarve kolmandat lugemist jõutakse siiski arusaamale, et aktsiisi alandamine ja hinnatõusu leevendamine on vähim, mida Riigikogu suudab pakkuda. Seega annan Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel üle ettepaneku eelnõu 288  teine lugemine katkestada. Aitäh!

Palun, läbirääkimiste voorus sõnavõtt kohalt, Aadu Must!

Hea juhataja! Soovin repliigi korras lisada vaid seda, et menetletav seaduseelnõu ei ole Eesti põllumeestele ka ajaloolises plaanis ei midagi liiga uut ega enneolematut. Vahetult enne esimest maailmasõda, seega laias laastus sada aastat tagasi, oldi Eesti külades loomade tapmise puhul umbes samasuguses seisus nagu nüüd. Nimelt sekkus riik oma karmide regulatsioonidega juba siis loomade tapmise meetoditesse. Suur probleem oli see, et külalihunike meelehärmiks kehtestati karmid reeglid ka kohalikele tapamajadele. Taludes oldi harjutud siga vabas õhus tapma, aga külalihunik midagi sellist enam teha ei tohtinud. Külatapamaja kohta tuli esitada koguni ametlik projekt, kus olid ära näidatud kõik detailid, sh sünged vere äravoolu rennid ja muu. Projektid tuli kinnitada kubermanguvalitsuse ehitusosakonnas. Need on koos kenade värviliste piltidega tänaseni arhiivis alles hoitud. Probleem oli sama mis tänapäeval. Väiketootjatele kehtestati niisama karmid nõuded kui suurtootjatele. Kokku võttes tähendab see seda, et menetletav seaduseelnõu ei ole ilmselt oma ajast ees, vaid see on võib-olla mõnes mõttes ka sada aastat tagasi toimunud arengute jätk. Nii väärib ta kindlasti arutamist ja ka vastuvõtmist. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 288 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud viis muudatusettepanekut, kõik on juhtivkomisjonilt ja neid kõiki on täielikult arvestatud. Esimene muudatusettepanek. Mailis Reps, palun!

Lugupeetud juhataja, palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Tänan! Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 49 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi. Ettepanek leidis toetust.
Liigume teise muudatusettepaneku juurde. Mailis Reps, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees, palun teist muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme teise muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Katkestan hääletuse. Protseduuriline küsimus. Palun anda mikrofon Kaia Ivale!

Aitäh! Palun koosoleku juhatajal meid informeerida, kelle esitatud see muudatusettepanek on!

Aitäh teile! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 48 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek leidis toetust.
Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud juhtivkomisjon. Mailis Reps, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees, palun kolmandat muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Aitäh! Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme kolmanda muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 45 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Head ametikaaslased, võtan juhataja vaheaja 15 minutiks, sest Riigikogu juhatus soovib koguneda. Istung jätkub 15 minuti pärast.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Me oleme neljanda muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud maaelukomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 43 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Head ametikaaslased, võtan uuesti juhataja vaheaja, seekord 20 minutiks. Istung jätkub 20 minuti pärast.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Ma palun vabandust, et see läks pikemaks! Põhjus oli see, et toimus Riigikogu juhatuse istung. Ma eemaldun korraks menetletavast eelnõust ja lähen Riigikogu juhatuse istungi juurde.
Nimelt, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõike 3 kohaselt kutsub Riigikogu esimees Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul kokku Riigikogu täiendavad istungid Toompea lossi istungisaalis. Esimene täiendav istung toimub 22. novembril algusega kell 16.15. Istung kestab 23. novembril päevakorra ammendamiseni, kuid mitte kauem kui kella 10-ni. Kui kõiki esimese täiendava istungi päevakorras olevaid eelnõusid ei jõuta läbi arutada, siis toimub teine täiendav istung 23. novembril alates kella 13-st kuni päevakorra ammendamiseni. Päevakorras on kõik eelnõud, mis esimesel täiendaval istungil läbi arutamata jäid.
Riigikogu juhatus arutas seda, aga ei leidnud siin konsensust. See tähendab, et täiskogu peab hääletama, kas neid ettepanekuid toetatakse või mitte. Protseduuriline küsimus, Kadri Simson.

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Riigikogu maine on madal, sest siin harrastatakse teerullipoliitikat ega kuulata teistsuguseid arvamusi. Ma vaatan, et see teerullipoliitika on hakanud parlamentaarsele demokraatiale saatuslikuks saama. Meie kodukord ütleb, et Riigikogu esimees, lugupeetud Ene Ergma, annab erakorralisest istungist teada massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist. Täna on 22. november, praegu on kell 12.30 ja kolme tunni pärast soovitakse kokku kutsuda erakorralist istungit. Ma tean, et kaalukas põhjus pole midagi muud kui see, et mõned Reformierakonna ja IRL-i liikmed soovivad vabal nädalal minna puhkusereisile. See ei ole parlamendi jaoks piisav põhjus, et kodukorda rikkuda. Valitsuskoalitsioonil ei ole järgmisel nädalal 51 häält, et oma otsuseid läbi suruda, seetõttu rikutakse Riigikogu kodu- ja töökorda. See ei ole parlamentaarsele demokraatiale sobilik.

Hea küsija, teie aeg on läbi! Ma püüan vastata nendele küsimustele, mis te esitasite. Kõigepealt, meie kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõige 3 näeb tõesti ette seda, mida te ette lugesite, et täiendava istungi toimumisest peab teatama vähemalt kolm päeva ette. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem. Juhatus arutas, mis on need kaalukad põhjused, et etteteatamise aeg võiks sel korral olla lühem kui kolm päeva. Neid kaalukaid põhjuseid kaaludes leidis juhatuse enamus, et kuna me ei ole suutnud ära menetleda väga paljusid seaduseelnõusid, mis on seotud riigieelarvega, mis tuleb vastu võtta teatud tähtajaks, tuleb teha täiendav istung kiiremini, kui seda näeb ette kodu- ja töökorra seadus. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Mul on küsimus juhatuse enamusele: mis on need kaalukad põhjused, mis sunnivad meid rikkuma kodu- ja töökorra seadust ning tegema täiendavat istungit täna, mitte kodu- ja töökorra seaduse kohaselt esmaspäeval?

Tulenevalt meie protseduurireeglitest ei ole mul siia saali ette kuidagi võimalik paluda Riigikogu juhatuse enamust, kes nii arvas. Riigikogu istungit juhatab üks inimene, kes juhatust esindab. Hetkel olen see mina. Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Kas ma saan õigesti aru, et tegelikult võib kaalukaks põhjuseks pidada seda, et Keskerakonna fraktsioon on otsustanud täna sõita ühele lõbusale väljasõidule ja nad ei taha oma igapäevast tööd edasi teha?

Riigikogu juhatus seda ei arutanud ega pidanud seda kaalukaks põhjuseks. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Riigikogu Kantselei on välja andnud ühe toreda kollast värvi raamatu. See on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaanne. Siin on öeldud järgmist: "... võib etteteatamisaeg olla ka lühem kui kolm päeva, kuid seda üksnes kaalukate põhjuste olemasolu korral. Väljend "kaalukad põhjused" viitab sellele, et küsimused, mida Riigikogul tuleb arutada ja otsustada, on kiireloomulised ning et kolmepäevalisest etteteatamisajast kinnipidamine võib tuua kaasa raskeid tagajärgi." Seega võib istungi kokku kutsuda kiiremini kui kolme päeva pärast. Kas juhatus arutas, mis on need rasked tagajärjed ...

Ma palun anda mikrofon Priit Toobalile tagasi! Palun!

... kahe juhatuse liikme arvates? Ma saan aru, et teie kui juhatuse liige selle ettepaneku poolt ei olnud. Aitäh!

Aitäh selle protseduurilise küsimuse eest! Ma ei ole öelnud, kuidas hääled jagunesid, ja sel ei ole praegu ka suurt tähtsust. Me arutasime kaalukaid põhjuseid ja leidsime, et need põhjused on seotud töögraafikuga. On näha, et seaduseelnõusid, mis on seotud eeskätt järgmise aasta riigieelarvega, ei suudeta läbi menetleda, kui me ei tee täiendavaid istungeid kiiremini. See oli enamuse arvamus. Kadri Simson, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon leppis tõepoolest kolm nädalat tagasi kokku mitmed rahvakohtumised täna õhtul Lääne-Virumaa valdades. Pole kahtlustki, et kui Riigikogu enamus rikub praegu kodu- ja töökorda, siis me jätame need kohtumised valijatega ära, sest võitlus elektri hinna tõusu peatamiseks on meile olulisem. Aga samas panen koalitsiooni liikmetele südamele, et sellepärast just ollaksegi Riigikogus pettunud, et Riigikogu ise seadusi ei täida. Selle otsusega aga rikutakse Riigikogu kodu- ja töökorra seadust.

Aitäh! Ma kommenteerin ainult niipalju, et kuna juhatus ei leidnud siin üksmeelt, siis peab Riigikogu hääletus näitama, kas täiendavad istungid toimuvad või ei. Eiki Nestor, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Kuidagi väga piinlik olukord on. Juhatuses on kolm poliitikut, kes ei ole seal mitte päris esimest päeva. Minu esimene küsimus on väga lihtne. Ma loodan, et see on ka igatepidi arusaadav. Mis takistas juhatust esmaspäeval teatamast, et võimalik täiendav istung toimub neljapäeval kell 4, juhul kui nädala päevakorras mingi arv punkte jääb läbi võtmata? Seda ei olnud minu meelest ju kuigi keeruline ette näha. Juhatuse liikmed oleksid omavahel suheldes võinud sellele arvamusele tulla. Kas esmaspäeval ei olnud veel üleval küsimust, et juhatus võiks sellise otsuse teha?

Aitäh! Esmaspäeval ei olnud üleval seda küsimust, et kui päevakorrapunkte ei suudeta ära menetleda kella üheks (või kella kaheks, kui korralist istungit pikendatakse), siis võiks neljapäeva õhtul või reedel toimuda täiendav istung. Seda arutelu ei olnud. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Ma küsin ikka edasi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 kohta. Paragrahvi 49 lõige 2 ütleb, et täiendava istungi toimumise otsustab ning selle päevakorra valmistab ette Riigikogu juhatus. Kas oskate meile juba täna, enne istungi toimumist öelda, missugune see päevakord on? Kes on päevakorrapunktide ettekandjad? Me teaksime siis, kas hääletusel selle istungi kokkukutsumist toetada või mitte. Soovin teada saada päevakorda, ettekandjaid ja teemaringi.

Aitäh! Juhatus arutas tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest ka seda, missugune on esimese täiendava istungi päevakord. Nagu ma ette lugesin, kui neid päevakorrapunkte ei jõuta menetleda, siis lükkuvad need edasi teisele täiendavale istungile. Kokku on esimesel täiendaval istungil 19 päevakorrapunkti. Kui Riigikogu täiskogu otsustab, et täiendav istung toimub, siis jaotatakse päevakord kiirendatud korras Riigikogu liikmete laudadele. Väino Linde, palun!

Aitäh! Kuna kodukorraseaduses ei ole lahti mõtestatud, mida peaks silmas pidama selle kaaluka põhjuse all, siis küsin otse: kas juhatuse arvates on võimalik selleks pidada Keskerakonna fraktsiooni venitamistaktikat viimase kahe tööpäeva jooksul?

Aitäh! Riigikogu juhatus kaaluka põhjuse all neid küsimusi ei arutanud. Rait Maruste, palun!

Tänan! Täiendava istungi toimumist reguleerib Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49, mille lõike 3 viimane lause ütleb, et kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem. See, missugused on need kaalukad põhjused, on Riigikogu juhatuse diskretsioon. Juhatus teeb otsustuse, mis on kaalukad põhjused. Seetõttu ei ole tegu seadusrikkumisega, nagu siin väidetakse. Seaduses on antud selge reegel, et seda otsustab Riigikogu juhatus.

Aitäh! Ma ütlesin saali ees välja, mis oli peamine kaalukas põhjus, miks tuleks teha istung kiiremini kui kolme päeva pärast. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kas juhatuses ei olnud arutelu all, et kaalukas põhjus võis olla see, et Bundeswehr on mingisuguse otsuse vastu võtnud? Ma mäletan, et kui ESM-i küsimus oli arutelu all, siis Riigikogu esimees Ene Ergma pidas kaalukaks põhjuseks seda, et ESM-i küsimuses oli Bundeswehr otsuse vastu võtnud. Kas teil äkki tuleb see arutelu alla?

Aitäh! See ei ole olnud arutelu all. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Mina mõtlen oma mätta otsast, põhiseaduskomisjoni liikmena. Nagu me teame, on Riigikogu juhatuses koalitsiooni ülekaal. Oletame, et on mingi eriti tülikas küsimus, mida tahetakse kiirkorras menetleda. Teades, et 5–6 opositsiooni liiget on komandeeringus, siis võib selle ettepanekuga välja tulla, tülikatest küsijatest lahti saada ja selle protseduuri läbi viia. Ma küsin: on see demokraatlikule riigile kohane?

Aitäh! Nagu ma juba ütlesin, me ei saavutanud konsensust ja selle küsimuse peab otsustama Riigikogu täiskogu. See on demokraatlikule riigile kohane ning see on meie kodu- ja töökorra seadusesse kirjutatud. Eiki Nestor, palun!

Vaadake, head kolleegid, kuidagi inetult tuleb välja. Praegu on tegelikult ainult üks kaalukas põhjus: ühtesid on rohkem kui teisi. See ei saa olla sisuline kaalukas põhjus. Kas juhataja veel kord ei kordaks meile nende juhatuse liikmete seisukohta, kes väitsid, et on olemas küllalt kaalukad põhjused, miks mitte kutsuda täiendav istung kokku kolmepäevase etteteatamise ajaga?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, olid peamised kaalukad põhjused need seaduseelnõud, mis on menetlemata ja mis on väga selgelt seotud järgmise aasta eelarvega, selle väljakuulutamise ja jõustumisega. Need olid need kaalukad põhjused. Priit Toobal, palun!

Aitäh veel kord, lugupeetud aseesimees! Ma tulen jälle Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõike 2 juurde. Mina saan selle seaduspügala mõttest aru nii, et selleks, et otsustada, kas olla selle poolt, et kutsutakse kokku täiendav istung, peaksin ma ikkagi päevakorra sisu teadma. Te ütlesite, et on 19 päevakorrapunkti. Aga millised 19 päevakorrapunkti on kavandatud sellesse istungisse ja kes on nende päevakorrapunktide ettekandjad? Ilma seda teadmata ei saa rahvasaadik otsust langetada.

Aitäh! Päevakorras on 19 punkti: eelnõu 264 teise lugemise jätkamine, eelnõu 268 kolmas lugemine, eelnõu 284 kolmas lugemine, eelnõu 307 teine lugemine, eelnõu 308 teine lugemine, eelnõu 282 teine lugemine, eelnõu 263 teine lugemine, eelnõu 280 teine lugemine, eelnõu 273 teine lugemine, eelnõu 279 teine lugemine, eelnõu 298 teine lugemine, eelnõu 310 esimene lugemine, eelnõu 299 esimene lugemine, eelnõu 311 esimene lugemine, eelnõu 300 esimene lugemine, eelnõu 318 esimene lugemine ja eelnõu 320 esimene lugemine.
Head ametikaaslased, ma sooviksin nüüd minna juhatuse otsuse hääletamise juurde. Palun viimane protseduuriline küsimus, Kadri Simson!

Mind huvitab selline asi. Istungist teatatakse ette kolm tundi, kusjuures päevakorda on pandud eelnõusid, mille arutelul peavad olema kohal ka Vabariigi Valitsuse ministrid. Kas juhatus on olnud nende ministritega ühenduses? Kas see on nendega kooskõlastatud või soovitakse tegelikult mõned punktid päevakorrast välja võtta? Kodukorra täitmine ei ole paika pandud mitte ainult selle jaoks, et Riigikogu liikmetel oleksid teatavad õigused enamuse teerulli vastu, vaid ka selle jaoks, et Vabariigi Valitsuse ministrid ei peaks öösel kell viis väga tähtsaid Euroopa asjaajamisi katkestama ja tulema tegema tööd, mida nad võiksid teha esmaspäeval.

Aitäh! Mina ei ole olnud nende ministritega ühenduses, aga ametnikud ja teised Riigikogu juhatuse liikmed on olnud. Ma olen aru saanud, et ettekandjad sellest istungist teavad, neid on informeeritud. Ma väga palun, head ametikaaslased, et me läheksime hääletuse juurde! Eiki Nestor, palun!

Austatud juhataja! Täpselt sama kehtib komisjoni ettekandjate kohta. Väga paljud ettekandjad said võib-olla alles praegu teada, et nad peavad paari tunni pärast olema siin ettekandeks valmis, neil aga võivad olla juba mingid teistsugused kohustused endale võetud. Kuidas nad neid täita saavad? Asjaolu, et riik vajab järgmiseks aastaks riigieelarvet, ei ole rahutingimustes ju mingi kaalukas põhjus. Kulla kolleegid, saage aru, et täna on ainuke kaalukas põhjus see, et ühtesid on rohkem kui teisi. See ei saa olla kodukorraseaduse järgi kaalukas põhjus. Kas komisjonide ...

Head ametikaaslased, ma palun saalis vaikust! Me oleme kokku leppinud, et istungit juhatab üks inimene. Palun anda mikrofon tagasi Eiki Nestorile! Tal on aega veel 15 sekundit.

Ma tänan kolleeg Igor Gräzinit tema tähelepanekute eest, mis on alati teretulnud! Kui sul on neid võimalus öelda ...

Palun küsimust! Viis sekundit on aega.

Minu protseduuriline küsimus on järgmine. Kas komisjonidega on kooskõlastatud kaasettekandjate nimekiri, kes hakkavad meile neid eelnõusid ette kandma?

Aitäh! Juhatusele väideti, et see on kooskõlastatud. Priit Toobal, palun!

Aitäh! Üks kaalukas põhjus oli see, et me ei jõua tavalises töökorras ja tavalistel istungiaegadel menetleda riigieelarvega seotud eelnõusid. Võib-olla istungi juhataja tuletab meelde, mis ajaks peab olema eelarve vastu võetud ja mis on need kaalukad põhjused, miks ei saa eelnõusid tavalises töökorras menetleda.

Aitäh! Ma ei pea seda protseduuriliseks küsimuseks. Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Mul oli täpselt sama küsimus ja ma arvan, et see on protseduuriline küsimus.

Selge. Mul on täpselt sama vastus. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Nüüd selgus, et erakorralise istungi kokkukutsumise põhjus on riigieelarve. Kas tulevikus ei või juhtuda, et riigieelarve esitatakse Riigikogule viimasel minutil ja sisulist arutelu ei saagi Riigikogus üldse tekkida?

Aitäh! Eks aeg annab arutust. Helmen Kütt, palun!

Aitäh! Minul on selline küsimus. Ammu on välja kuulutatud, et täna kella neljast kuni kella kuueni toimub vabakondade suur ümarlaud meie konverentsikeskuses, millest väga paljud Riigikogu liikmed on lubanud osa võtma minna. Me kutsume kokku vabakondade ümarlaua, aga ise peame koosolekut!

Aitäh teile! Head ametikaaslased, panen hääletusele Riigikogu juhatuse otsuse ...
Eiki Nestor, kas soovite vaheaega?

Ei, mul on protseduuriline küsimus. Millised küsimused jääksid homsesse päevakorda, kas te ei täpsustaks?

Täpsustan küll. Teisele täiendavale istungile nihkub kõigi nende küsimuste arutelu, mida me ei suuda läbi arutada esimesel täiendaval istungil, mis algab täna kell 16.15 ja kestab päevakorra ammendamiseni, kuid mitte kauem kui homme kella 10-ni. Kadri Simson, palun!

Lugupeetud juhataja! Ma saan aru, et te olete väga ebamugavas situatsioonis. Istungit peaks teie asemel juhtima see juhatuse liige, kes soovib kodu- ja töökorda rikkuda. Ma saan aru, et te tahate hääletada nii tänast kui ka homset päevakorda. Hoolimata sellest, et mõlemal juhul on see kodu- ja töökorra rikkumine, soovin ma siiski teada, mis punktid on homses päevakorras, sest näiteks rahanduskomisjoni liikmeid ei ole küll informeeritud, et me oleksime vahepeal teinud menetluslikke otsuseid ümber. See ei olnudki võimalik, sest kogu aeg toimus istung. Rahanduskomisjonil ei olnudki võimalik koguneda ja otsust teistsugusena vormistada. Võib-olla peaks rahanduskomisjoni esimees võtma enne otsustamist vaheaja, et oleks võimalik koguneda ja teha otsused ümber, nii et see oleks näiliseltki korrektne, kuigi see on kodu- ja töökorra rikkumine.

Ma vastasin sellele küsimusele juba eelmise küsimuse raames. Priit Toobal, palun!

Ma jätkan Eiki Nestori küsimust. Mina kuulun põhiseaduskomisjoni. Põhiseaduskomisjon ei ole saanud vahepeal kokku, et arutada avaliku teabe seaduse menetlemist. Kes on selle päevakorrapunkti ettekandja? Komisjon on langetanud otsuse, et seda küsimust arutatakse 22. novembri korralisel istungil, aga me ei ole otsustanud, et täiendaval istungil teeb selles küsimuses ettekande Andrei Korobeinik.

Aitäh teile selle informatsiooni eest! Head ametikaaslased, mul on teile suur palve, et me alustaksime hääletust! Eiki Nestor, palun!

Ma palun kümneminutilist vaheaega!

Kümneminutiline vaheaeg. Istung on lõppenud.
V a h e a e g

Istungi lõpp kell 13.00.