Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kuuenda töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Ester Tuiksoo!

Tere hommikust, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni kaheksa liikme nimel on mul üle anda arupärimine põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Arupärimise teema on erimärgistatud kütuse kasutamise kompenseerimise uus süsteem. Miks on see jäänud nii pikalt venima? Esialgsed lubadused olid, et uus süsteem pakutakse välja juba 2011. aasta jooksul. Me tahame teada, kui kaugele on sellega jõutud ja millised plaanid siin on. Kas selline venitamine ei tähenda mitte seda, et erimärgistatud kütuse põllumajandussektoris kasutamist hakatakse hiilivalt kaotama? Aitäh!

Palun, Neeme Suur!

Proua juhataja! Head kolleegid! Situatsioon omavalitsusmaastikul on päris hull. Omavalitsused vaesuvad, nende koostöö omavalitsusliitudes on õhkõrn jää, millel püsida on aasta-aastalt raskem. Käesoleval aastal on Riigikogule ja erakondadele üle antud kaks olulist kirja, üks Omavalitsusliitude Koostöökogult, teine regionaalministrilt. Ilmselgelt vajavad nii omavalitsuspoliitika üldiselt kui ka mõlemad ülalmainitud kirjad palju rohkem Riigikogu tähelepanu. Vajalik on süsteemne ja koordineeritud tagasiside nii regionaalministrile, üleriigilistele omavalitsusliitudele kui ka avalikkusele. Selleks on vaja Riigikogus käivitada süstemaatiline debatt omavalitsuspoliitika asjus. Kui Riigikogus esindatud erakondade erimeelsused on ületamatud, siis on vaja erimeelsused fikseerida ning asjaosalistele ja avalikkusele edastada. Seda ei ole otstarbekas teha Riigikogu põhiseaduskomisjonis, kuna intensiivne debatt omavalitsuspoliitika üle hõlmaks liiga suure osa põhiseaduskomisjoni töömahust ning hakkaks takistama teiste tähelepanu ja lahendust vajavate probleemide käsitlemist. Sobivaim lahendus on moodustada Riigikogu probleemkomisjon. Mul ongi au anda Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üle sellekohane Riigikogu otsuse eelnõu. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab selle menetlusse võtmise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Samuti olen vastu võtnud ühe arupärimise. Kui arupärimine vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamata.
Läheme teadete juurde. Kolmapäeval, s.a 24. oktoobril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Jürgen Ligi ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Valitsuse s.a 22. oktoobril algatatud 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu ning on määranud selle juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.
Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 80 Riigikogu liiget, puudub 21.

Me alustame tänase päevakorra punktide käsitlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni esimees Sven Sester. Vabandust! Stsenaariumis oli valepidi kirjas, ettekandja on hoopis rahandusminister Jürgen Ligi. Väike elevus saalis on ainult tervitatav. Palun, minister, ja palun vabandust!

Aitäh, proua juhataja, et andsite mulle siiski võimaluse! Austatud Riigikogu liikmed! Riigieelarvet koostades oleme taas olukorras, kus maailmamajanduse taastumine on sattunud küsimärgi alla. Endiselt püsib ebakindlus nii euroalas kui ka globaalselt. Meie potentsiaalset kasvu hoiavad tagasi osa euroala riikide võlaprobleemid, mille leviku tõkestamisse oleme viimase kahe aasta jooksul aktiivselt panustanud. Võrreldes aastataguse ajaga oleme loonud püsiva finantsstabiilsusmehhanismi ESM-i ning olulise lülina euroala finantstervise kindlustamisel on samm-sammult lisandumas ühtne pangandusjärelevalve. Seega on euroalal käimas ühisturgu oluliselt tugevdavad reformid, kuid järgmise aasta jooksul on keskkond usalduse vähenemise tõttu tavapärasest ettearvamatum.
Eesti majandus mõneti siiski trotsib ümbritsevat ning on saavutanud stabiilse kasvu. Ühtlaselt suur püsib ka Eesti tarbijate kindlustunne ning tarbimisjulgus. Meie lähiriikide kasvuväljavaated on üle keskmise. Seetõttu arvestas valitsus järgmise aasta eelarvet koostades majandusprognoosi põhistsenaariumi, mille järgi on 2013. aasta majanduskasvu tempo juba kevadel prognoositud 3%. Seega on Eesti 2013. aastal taas euroala kõige kiiremini kasvava majandusega riik. Majanduskasvu veab alates järgmise aasta teisest poolest jälle eksport, mis toetab omakorda kohalikku tööturgu, tarbimisvõimet ning investeerimisjulgust.
Iga eelarve tähtsaim küsimus on, kas inimeste ja riigi heaolu rahastamine arvestab reaalsete võimalustega. Ei ole olemas sellist valikut, et saaks püsivalt kulutada rohkem, kui teenitakse. Seetõttu peab valitsus majanduspoliitika usaldusväärsuse hoidmise nimel kinni eelarvestrateegias seatud eesmärkidest, kasutades lähiaastaid kestliku arengu ja majanduskasvu kindlustamiseks. Eelarve kulud vastavad maksumaksjate panusele ning üle jõu me ei ela.
Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal siiski veel puudujäägis (0,7% SKT-st), kuid Euroopa kontekstis on see väga hea tulemus. Peamine defitsiidi tekitaja on ka edaspidi keskvalitsus, eelkõige puudujääk pensionikindlustuses. Euroopa Komisjoni eesmärgistatav struktuurne eelarvepositsioon püsib järgmisel aastal tillukeses ülejäägis. Ülejääk näitab, et jätkusuutlikkusega eelarves suuri probleeme ei ole ning lähiaastate nominaalne puudujääk on põhjustatud majandustsüklist ja ajutistest teguritest.
Rõhutan üle, et eelarve tasakaal ei ole abstraktne eesmärk. Teiste riikide kogemus tõestab, et see on oluline vahend majanduse stabiliseerimiseks ja kasvu toetamiseks. Lisaks annab see kodanikele tunnistust kulutuste võimetekohasusest, mille vajalikkus kipub kiiresti ununema. Eelarve tasakaalu abil väldime ka laenusõltuvusse sattumist, millest väljatulek on keeruline ja ühiskonnale valulik. Eesti võlakoormus püsib tuleval aastal Euroopa Liidu madalaimana, olles 12% SKT-st, ning suureneb ainult EFSF-i garantiide tõttu. Euroalariikide keskmine võlakoormus on 83% SKT-st. Riigirahanduse prognoosi järgi riik võlakirjaturule pöörduma ei pea, finantseerimisvajadused kaetakse likviidsusreservist. Samuti kehtib põhimõte, et oodatust kiirema majanduskasvu tingimustes hoidub riik positiivsest lisaeelarvest ning selle asemel vähendab võimaluse korral kiiremini puudujääki.
Riigi maksupoliitikat ei ole kavas muuta ning ka edaspidi on eesmärk vähendada tööjõumakse. Euroopa Komisjoni, OECD ja teised eksperdid toetavad meie seisukohta, et maksudest takistavad majanduse arengut enim kapitali- ja tööjõumaksud. Järgmisel aastal väheneb töötuskindlustusmakse, mille tulemusena jääb rohkem raha kätte nii töövõtjale kui ka tööandjale.
Varem tehtud otsuste tõttu tõusevad tuleval aastal alkoholi- ja tubakaaktsiis, millest viimase puhul teeme ettepaneku jagada 10%-line tõus kahele aastale. Üldine maksukoormus langeb 2013. aastal 32,6%-le, mis on viie aasta madalaim tase.
Riigieelarve tulud suurenevad 163,1 miljoni euro võrra ehk 2,2% – 7,5 miljardi euroni. Üldine tulude kasv ei ole suur, kuid olulised on sisemised muutused. Nimelt liigub tulude osakaal maksuliste tulude kasuks ning väheneb riigi sõltuvus toetustest. Peamiselt vähenevad välistoetused seoses Euroopa Liidu finantsperspektiivi vahetumisega.
2013. aastal suurenevad kulud 1,1% ehk 7,7 miljardi euroni. Kulusid planeerides ei ole meil vaja enam otseselt kärpida, kuid vajadus lisanduvaid soove ohjeldada ei kao kunagi. Võin kinnitada, et riigi järgmise aasta kulutused on planeeritud vastutustundlikult ning arvestades pikaajalisi mõjusid. Samal ajal on meil võimalik järgmisel aastal parandada inimeste sotsiaalset turvatunnet. Rakenduvad vajaduspõhised lapsetoetused, suureneb valitsemisalade palgafond, tõusevad pensionid, samuti töötutoetused.
Tegevusalati sarnaneb kulude jaotus eelmiste aastate omaga. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega panustame endiselt suhteliselt enam haridusse, kultuuri, riigikaitsesse ja sisejulgeolekusse. Haridusreformidele kulutab riik järgmisel aastal üle 18 miljoni euro enam. Sellega tagab valitsus vajaduspõhised õppetoetused, reformib kutseõppekavasid ning üldhariduse koolivõrku. Kultuurivaldkonna eelarvega on tagatud Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamine ning kaitse-eelarve on ka järgmisel aastal 2% SKT-st. Suuremad kulude kasvud on seotud sotsiaalse kaitse paranemisega: riikliku pensionikindlustuse kulud kasvavad 93,3 miljonit eurot, haigekassa ravikindlustuskulud 55 miljonit eurot ning riigi tehtavad kohustusliku kogumispensioni maksed 9 miljonit eurot. Riik maksab erinevaid sotsiaaltoetusi keskmiselt 1677 eurot inimese kohta.
Valitsussektori investeeringute maht järgmisel aastal väheneb. Kui selle aasta eelarves oli planeeritud investeeringute järsk kasv peamiselt heitmekvootide müügitulu tõttu, siis samal põhjusel väheneb järgmisel aastal investeeringute maht 10,6% ehk 921,7 miljoni euroni. Siiski paistab Eesti Euroopa taustal silma väga kõrge riiklike investeeringute tasemega, mis on püsinud ka kriisiaastatel. Alla poole investeeringutest (48%) tehakse tuleval aastal välistoetustest. Riigieelarveliste ja Riigi Kinnisvara AS-i investeeringute maht kasvab 44 miljoni euro võrra ning moodustab üle veerandi valitsussektori investeeringute mahust. Suuremad objektid on seotud teehoiu, vee- ja jäätmemajanduse ning haigla- ja hoolekandevõrgu infrastruktuuriga, kuhu suunatakse vastavalt 195,6, 161,9 ja 46 miljonit eurot.
Riigi tegevuskulud järgmisel aastal suurenevad. Lisaks valitsemisalade palgafondide suurenemisele vähemalt 4,4% on oluline osa kasvust seotud kaitseväe eriotstarbelise varustuse, teehoiu, riigi kinnisvara rendimaksete ning haridusreformiga. Endiselt on võimalik palgatõusu allikas efektiivsuse suurendamine valdkondade sees ja seetõttu kujuneb keskmise palga tõus kindlasti suuremaks kui palgafondi 4,4%-line kasv. Netopalka tõstab ka töötuskindlustusmakse alanemine. Ära tuleb unustada kahekohalised palgatõusuprotsendid avalikus sektoris, kuigi me buumiajal neid nägime. Need ei arvestanud reaalset olukorda ning suuresti just neid vigu tuli kriisi ajal parandada. Pakutav palgatõus on vastavuses tööjõuturu üldise arenguga ning on iseloomulik tasakaalukale majandusarengule. Mõõdukas palgatõus on kindlasti meeldivam kui kiire, millele vääramatult järgnevad kärped ehk palkade külmutamised ja vallandamised. Samuti ei tohi avalik sektor asuda erasektori ees palgarallit vedama. Planeeritud 4,4%-line palgafondi kasv jääb alla prognoositud keskmise palga kasvule tuleval aastal, kuid see ei väljenda kogu tõusu, nagu öeldud, ning ületab prognoositavat inflatsiooni. Seega kasvab ka riigieelarvest palka saavate inimeste reaalne ostuvõime.
Kokkuvõtvalt saab järgmise aasta eelarve kohta öelda, et see on üle mitme aasta esimene, kus me korraga suurendame avaliku sektori töötajate palku ning mitmeid sotsiaaltoetusi, sh pensione, lapsetoetusi ning töötutoetusi. Kuid me ei ole läinud seda teed, et tulusid lihtsalt juurde planeerida. Muudatusteks on ruumi andnud ka valitsemisalade sisemised ümberkorraldused, seda nii lapsetoetuste jagamise kui ka haridusreformi ettevalmistamisel.
Eelarvesse toob lisaraha tõhusam töö, mitte unistamine ega nõudmiste esitamine. Eelarvepoliitika peaküsimuseks jääb pikk vaade reaalsetele vajadustele ja võimalustele. Tahan tänada kõiki selle eelarve koostamisel osalenud inimesi ning soovin Riigikogule jõudu tööle! Aitäh!

Suur tänu! Me asume küsimuste ja vastuste juurde. Palun, Heljo Pikhof!

Aitäh! Austatud minister! Tegelikult on kurb, et kõige kehvemates oludes elavate perede lapsed ehk toimetulekutoetust saavate perede lapsed jäävad endiselt ilma sellest 19-eurosest lapsetoetusest, sest see läheb toimetulekutoetuse arvestamisel pere sissetuleku hulka. Te olete siin nii palju rääkinud vajaduspõhisest lapsetoetusest, mis on teie unistus olnud. Seda 9 eurot jagub alates 1. juulist ainult pere esimesele ja teisele lapsele. Miks kolmas, neljas jne laps sellest ilma jäävad?

Aitäh! Kui pere on tervik, siis nad ju ilma ei jää. See on ikkagi perele suunatud toetus. Mina arvan, et tegu on väga edumeelse pingutusega. Üle pika aja tunnistatakse, et lapsed ei ole sularahavajaduse poolest võrdsed ja lapsetoetusi tuleb suunata. See on erakordselt õige valik. Laste võrdsusest materiaalses mõttes võib rääkida teenuste puhul. Siin on tõesti nii, et tuleks taotleda võrdsust, aga mitte sularahaülekannet.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi koolipere soovib teada, kas 2013. aasta riigieelarves on plaanis suurendada õpilaste toitlustamise dotatsiooni. Praegu eraldab riik põhikooliõpilase toitlustamise jaoks 78 eurosenti päevas ja sellest ei piisa, eriti veel puuvilja ostmiseks, mida õpilastele pakutakse vähemalt kolm korda nädalas. Hinnad tõusevad, aga dotatsioonisumma on juba mitu aastat sama olnud.

Aitäh! Minu andmetel – ma võin muidugi sellistes detailides eksida – seda summat ei suurendata. See ei ole kordagi üheski vaidluses üles kerkinud. Ma aga arvan, et koolitoitu ei ole mõistlik haridusprobleemide puhul esiplaanile tõsta. Ma ei väida, et teie seda teete, vaid see teema kipub poliitilises agendas lihtsalt liiga kõrgel kohal olema. Koolitoidu kõigile tasuta jagamine ei peaks olema hariduse prioriteet. Oleks kena, kui me suudaksime ka siin vajaduspõhisust rakendada.

Aitäh! Palun, Maret Maripuu!

Aitäh! Ütlen repliigi korras Heljo Pikhofile, et me hakkame neljapäeval sotsiaalkomisjonis vajaduspõhist lapsetoetust arutama. Alates kolmandast lapsest on toetuse tõus ette nähtud kõigile lastele. Aga küsimus on seotud arstide streigiga. Haigekassas toimus eelmisel reedel 2013. aasta eelarve esimene lugemine. Eelarves nähakse ette tervishoiutöötajate palga tunduvalt suuremat tõusu, kui algselt plaanitud oli, kahe aasta peale keskmiselt 15%. See tekitab surve riigieelarvest palka saavate tervishoiutöötajate palgaküsimuses. Kas on olemas idee ja katteallikas, kust leida riigieelarvesse lisaraha, et ka riigieelarvest palka saavad tervishoiutöötajad ei peaks muret tundma?

Aitäh! Nad ei peaks muret tundma. Valitsus hindab ja mina isiklikult hindan meedikute tööd väga kõrgelt. Me teame, et selle tasustamine on üks oluline asi. Meil on olemas plaan, kuidas tõsta meedikute palku paralleelselt, nii nende omi, kes on kaudselt haigekassa palgal, kui ka nende omi, kes saavad raha riigieelarvest. Igal juhul on töötav meedik meie tänu ära teeninud.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Riigieelarve seletuskirjast ei tule välja, kui palju järgmisel aastal konkreetsetest ettevõtetest planeeritakse dividendi võtta. Seletuskirjas on kirjas ainult see, et prognoosi kohaselt äriühingute 2012. aasta kasumid võrreldes 2011. aastaga suurenevad ja sellega seoses suurenevad ka 2013. aasta dividenditulud 2,8 miljoni euro võrra. Te oskate ilmselt öelda, seega palun öelge, millistest firmadest kui palju järgmisel aastal dividendi võetakse!

Aitäh! Ma ei tahaks rohkem detailidesse minna, kui seletuskirjas öeldud on. Igal juhul on dividenditulu prognoositud summa ja seal on hõlmatud eri ettevõtted. Traditsiooniliselt on suuremad dividendiallikad Eesti Energia ja Tallinna Sadam. Ei ole tähtis konkreetse ettevõtte täpne summa, tähtis on, et see prognoos lõpuks vett peaks. Mul on hea meel kõigile, kes elektri hinna pärast muretsevad, lohutuseks öelda, et vaba turg, mis võimaldab ettevõttel küll teenida vastavalt turuhinnale, tähendab teistpidi ka tulude ühiskonnaga jagamist. Igal juhul saavad elektri tarbijad riigieelarve kaudu ühes või teises vormis leevenduse. Riigiettevõtted ei eksisteeri ka selles mõttes kasutult.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma arvan, et Eesti üks tõsisemaid kordaminekuid on see, et meie riigikaitsekulud moodustavad 2% SKT-st. Teatavasti ei ole eelarve koostamine lihtne ülesanne, iga minister võitleb oma valdkonna eest. Kas te võite mulle kindlalt väita, et me ka edaspidi järgime printsiipi, et riigikaitsekulud on 2% SKT-st, ja valitsuses ei olnud nüüd kõne all selle muutmine ega tule see kõne alla ka tulevikus?

Aitäh! Ütlen ausalt: see ei ole olnud kõne all. Meil on tulnud küll Riigikogus sellel teemal vaielda, aga las see summa olla paigal. Katsume heaolu muud moodi arendada – tubli töö ja kasvava majanduse abil.

Aitäh! Palun, Jüri Ratas!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Valitsus on välja öelnud, et järgmisel aastal tõuseb haridustöötajate palk 11%. Kas sellest eelarvest, mida me praegu menetleme, tulebki see 11% omavalitsustele õpetajate palga tõusuks või peavad omavalitsused selleks, et seda 11% saavutada, oma vahenditest juurde maksma?

Aitäh! Sellest eelarvest, mis on teie ees, tuleb kogu see raha. See eelarve kajastab kõiki summasid, mida riik kogub ja jagab. See on selles mõttes täiesti uus ja tore eelarve. Nii ongi.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Härra minister! See eelarve eelnõu on ettevõtjatele ja ettevõtluskeskkonnale nagu õudusunenägu. Ehitusmaterjalide tootjatel tõusevad keskkonnatasud tohutult. Üle mõistuse, ligi kuus korda tõusevad navigatsioonitasud, mis tõenäoliselt varsti meie sadamatest kõik laevad ära peletavad. Aga minu küsimus on hoopis see: kuidas te saite panna eelarvesse kõik need arvestused sisse, kui nende seaduste eelnõud, mis neid tasusid tõstavad, pole veel isegi esimesele lugemisele jõudnud? Kuidas te need eelarvesse sisse panna saite? Mille alusel te niimoodi tegite?

Aitäh! Ma olen seda küsinud ja mulle on vastatud, et asi on korrektne. Ma annan teile hiljem hea meelega täpsema vastuse. Mul oli endal seesama küsimus. Paar asja, mis eelarvet mõjutavad, on formaalses mõttes jäänud eelarve menetlusest maha. Ma kontrollin need faktid üle.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Valitsus liigub oma tegevuses aina rohkem vajaduspõhise rahastamismudeli poole. Miks siis kaitsekulutuste kasv 20 miljoni euro võrra ei ole vajaduspõhine, vaid on pelgalt aritmeetiline – 2% SKT-st? Kas teie arvates selliste vahendite täiendav eraldamine on põhjendatud ajal, kui riigis on suured sotsiaal-majanduslikud probleemid? 20 miljonit lisaeurot kas või õpetajate palkadeks või tee-ehituseks sobiks vajaduspõhimõttega ju palju rohkem.

Aitäh! Kas ma kuulsin õigesti, et te rääkisite kaitsekulutuste vajaduspõhisusest? Kas mu kõrv ei petnud? Ma arvan, et see dispuut oleks võib-olla Riigikogu-siseselt asjakohane, aga mina just äsja kinnitasin, et meie valitsuses küll kaitsekulutuste mahtu ei vaidlustanud. Vajaduspõhiseks muutuvad kaitsekulutused (siin peaks mitmekordseid jutumärke kasutama, kusjuures esimesed märgiksid teie tsitaati) tavaliselt sõjaolukorras. Aga rahuolukorras kulutatakse just nii palju, et saaks sõda ära hoida. Kui see ei õnnestu, siis muutub vajadus väga mõõdetavaks.

Aitäh! Palun, Urve Tiidus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Seda eelarvet iseloomustab mõõdukas optimism, nagu te isegi olete öelnud. Teatavas mõttes vastab ta inimeste ootustele, et turvatunne ja stabiilsus kasvaksid. Me teame ümbritsevat majanduskeskkonda ja selle muutlikkust. Kui palju on see eelarve valmis selleks, et majanduskeskkond väljaspool Eestit muutub riskantsemaks?

Aitäh! See eelarve on sellisteks asjadeks valmis, ütleme niimoodi, maailmatasemel. Maailmas on vähe nii hästi tasakaalus olevaid eelarveid ja vähe on riike, kellel on olulisi reserve. Me suudame reageerida ja meie eelarve koostajad on ka kogenud, kuidas reageerida. Ei taha küll sellistest stsenaariumidest mõelda, aga ennegi on seda sõda peetud ja sellest edukalt välja tuldud. Tänu sellele naudime nüüd jälle juba mitmendat aastat majanduskasvu.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Mitmel aastal on eelarvega seoses olnud jutuks ka ooperi- ja balletiteatri uus hoone. Praegu seda eelarve eelnõus ei ole. Kas te oskate öelda, millal see teema võiks uuesti riigieelarves olla?

Aitäh! Ma väidan, et eelarve kontekstis ei ole see kunagi tõsiselt jutuks olnud. Et keegi küsib midagi mõne hoone kohta, seda ikka juhtub, aga eelarve kontekstis tuleb ehitisi rajada samm-sammult ja järk-järgult ning ei ole põhjust seejuures õhulosse ehitada. Praegu on kõige suurem kultuuriehitis, mis käima läheb, Eesti Rahva Muuseum. Kõike korraga ei saa. Nii see eelarvepoliitika käib.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Järgmisel aastal mõjutavad meie rahandust ka ESM-i sissemaksed, kui Eestil tuleb teha kaks sissemakset, kokku 60 miljonit eurot. Millistest allikatest neid sissemakseid finantseeritakse, kas reservidest või laenu abil?

Aitäh! Nagu ma oma ettekandes ütlesin, reservidest. Need kajastuvad raamatupidamislikult ühe finantsvara vahetamisena teise finantsvara vastu. Osalus ESM-is on see, mis saadakse, ja reservide muutus vähenemise suunas on see, mis antakse.

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud härra minister! Ma tulen tagasi härra Ratase küsimuse juurde, millele te vastasite üpris üldiselt. Seletuskirja leheküljelt 74 saab lugeda, et hariduskulude toetus munitsipaliteetidele kasvab tasandusfondis 0,07%, mille abil peaks toimuma 11%-line palgatõus. Need arvud ei ole muidugi päris võrreldavad, sest näiteks Jõgeval ja Haapsalus tekib riigikool, seda ma tean, aga ka seal ei ole see summa ometi väga suur. Seetõttu küsin: kui palju valitsus siiski annab raha juurde (kas protsentides või absoluutarvudes) palgatõusuks munitsipaalkoolides?

Aitäh! Absoluutarvuna öeldes on seda natuke alla 20 miljoni euro. Ma peaksin täpset summat natuke otsima. Aga allikaks on kõigepealt riigieelarvest tulevate toetuste kasv 7,5 miljoni euro võrra. Kui see summa tundub väike, siis tasub korrutada 15,6-ga. Sellel juhul saate aru, et tegemist on hiigelsummadega. Õpilaste arvu vähenemine annab võimaluse, et vabaneb umbes 4 miljonit eurot. On ju selge, et õpetajad ei käi tunde andmas tühjades klassides. Sinna hulka on arvestatud ka töötuskindlustusmakse määra vähenemine (0,5 miljonit eurot). Täienduskoolituse toetuse osa on 3,8 miljonit eurot ja omavalitsuste investeerimistoetus on 3,2 miljonit eurot. Seda illusiooni siin saalis vist enam ei ole, nagu tuleks raha eikusagilt. See tuleb ikka millegi arvel. Kui me Euroopa mõõtmes panustame haridusse proportsioone vaadates väga-väga palju, siis ka siin saalis ei ole ammu enam saladus, et me paigutame väga palju raha betooni ning kui me hariduskulude poolest oleme tipus, siis õpetajate palga poolest OECD keskmisel tasemel. Prioriteet (vastik sõna, mida kasutatakse liiga palju) on siiski see, et inimvara oleks selle suure hariduskulu sees paremini väärtustatud. Nii et see on teadlik valik.

Aitäh! Palun, Margus Hanson!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Kortermajade renoveerimise toetuse taotlemine KredExi kaudu on hoogustunud, aga kvootide müügist selleks otstarbeks suunatud raha on juba ära kasutatud. Keskmine arvestuslik oodatav energiasääst on renoveerimise puhul teadupärast üle 40%. Kas ka järgmisel aastal suunatakse riigieelarvest KredExi kaudu vahendeid kortermajade renoveerimiseks ja kui, siis kui suurest summast me räägime?

Aitäh! Nende summadega ma praegu väga julgelt ei opereeriks, need on praegu kindlasti kõige raskemini prognoositavad. Küsimus on selles, milline hakkab olema järgmise aasta kvoodikaubandus. Me oleme põhimõtteliselt otsustanud, et oluline osa laekuvast rahast suunatakse sellistesse energiasäästuprogrammidesse nagu kortermajade soojustamine. See on kvoodikaubanduse mõte ja me oleme seda riigi majanduspoliitikas ka tähtsustanud. See annab korraga nii tööhõivet kui aitab kodanikel ka kulusid kokku hoida.

Aitäh! Palun, Kajar Lember!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Teie ise ja teie erakond tervikuna olete oma retoorikas ettevõtluskeskkonna hästi kõvad toetajad, stabiilse maksuolukorra ja maksusüsteemi toetajad. Te rääkisite täna, et üldine maksukoormus natuke väheneb jne. Aga tahan küsida teilt kui finantsistilt hinnangut siin juba kord mainitud navigeerimis- ja keskkonnatasude kohta. Kui keskkonnatasud olid tõesti kümneks aastaks, st pikalt ette ettevõtjatega põhimõtteliselt kokku lepitud ja kui nüüd ad hoc tehakse liigutus, selleks et eelarvesse tulusid saada, siis kuidas te ise sellist käitumist õigustate või kui õigeks te seda peate?

Aitäh! Ma olen alati öelnud, et pigem tuleb maksustada looduse kurnamist, ressursside kasutamist, saastamist ja tarbimist, selle asemel et maksustada tööd ja kapitali. See on seesama, millele ma oma kõnes tähelepanu juhtisin. Siin on tegelikult rahvusvaheline konsensus. Konkurentsivõime võtmeküsimus on see, kuidas piirata tööjõu maksustamist ja luua kapitalile soodsamaid tingimusi. Aga odavad loodusressursid ei ole kindlasti mingisugune innovaatiline idee ega Eesti Nokia. Ma ei ole nende maksumäärade väljatöötaja olnud, aga usun eksperte, kes ütlevad, et need ei ole liiga kõrged ega käi üle jõu. Olen nõus, et ressursside kasutamist tuleb maksustada korralikumalt kui seni. See ei suuna majandust mitte ainult säästlikkuse suunas, vaid innovaatilisuse poole laiemalt.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Härra minister! Mul on vist juba traditsiooniline küsimus. Ma vaatasin eelarve eelnõu ega leidnud sealt nagu eelmiselgi aastal riiklikku programmi Ida-Virumaa arengukava kohta, mis peaks varsti juba lõppema ja mille tulemusi tuleks hindama hakata. Peaaegu midagi ei ole paika pandud. Kas see on jälle nagu eelmistel aastatel jagatud valdkondade vahel ära? Aga kes siis selle programmi eest vastutab?

Aitäh! Ma arvan, et parim vastaja sellele küsimusele on regionaalminister. Ma tõesti ei jaksa jälgida neid detaile, kuidas erinevad toetusprogrammid on töötanud. Ma usaldan siin kolleegi.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Maksutulude suurendamine on eelarve lugemistel kõne all igal aastal. Ehitussektor on tänu CO₂ kvootidele viimastel aastatel päris tublisti kosunud. Ometi tuli täna Maksu- ja Tolliametilt uudis, et möödunud nädalal võeti kontrollreididel seletused 203 töötajalt ja avastati 46 juhul (s.o üks viiendik kontrollitud töötajatest), et töötaja ei ole mingit tulu deklareerinud. Rääkimata sellest, et on kindlasti ka neid, kelle palk aladeklareeritakse. Kui ühel ehitusobjektil on 13 töötajast 9 väidetavalt esimest päeva tööl, kas see on normaalne? Kas rahandusminister kavatseb siin midagi ette võtta, et seda muuta ja maksutulusid ümbrikupalku kaotades suurendada? See ei ole kindlasti ainult ehitussektori teema. Siin on koht, kus saaks maksutulusid suurendada.

Aitäh! See, et te saate selliseid andmeid siin ette lugeda, näitab, et rahandusminister on teiega nõus ja ongi midagi ette võtnud. Suhtumine maksupetturlusse on järsult karmistunud ja meie koostöö maksuametiga on tihenenud. Ma olen ka valitsuses mitu korda käinud neid plaane tutvustamas. Meil on arutlusel idee, et tööjõud tuleb registreerida esimesest päevast alates. Küsimus on praegu selles, kuidas teha nii, et tänapäeva infotehnoloogiliste vahenditega ei saaks ka esimesel päeval registreerimist võltsida. Küllap olete kuulnud värvikaid lugusid, kuidas on avastatud hulgaliselt kellude ja lubjaste riietega tänaval jalutavaid ehitusmehi. See kõik on selle tulemus, et me oleme järsult tihendanud kontrolli otse ehitusplatsil. Selle tulemus on ka palkade järsk tõus ehituses, aga siiski veel mitte sellisele tasemele, mis vastab tööturu tegelikule olukorrale. Kui te vähegi saate, siis toetage neid algatusi, millega me siia tuleme. Aga tehnilisi probleeme on siin suur hulk. Igal juhul on petturite vahelevõtmine avaliku sektori kõige õigem rahaallikas.

Aitäh! Palun, Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Vaatan eelarve seletuskirja lehekülge 174, mis kajastab Siseministeeriumi valdkonda. Siin on tabel "Tööjõukulud asutuste lõikes". Arvud näitavad, et Siseministeeriumi eelarve suureneb 5,92%, samas väheneb Politsei- ja Piirivalveameti oma 1,27% ja Päästeameti oma 2,29%. Oskad sa mulle öelda, mida see peaks näitama, mis suunas Siseministeerium ja sisejulgeoleku valdkond üldse lähevad?

Aitäh! Kui te vaatate ainult eelarve üldmahtusid, siis ei saa te kindlasti teada mingeid palgatendentse. Ma võin garanteerida, et sisejulgeolekus kasvavad palgad vähemalt 4,4%, tegelikult rohkemgi, netopalgad omakorda veel natukene rohkem. Ma väidan, et rahastamise vähenemise esimene põhjus on vähenenud välistoetused ehk valmivad europrojektid. See on põhjus, miks mitme ministeeriumi puhul jääb rahastamise vähenemise mulje. Tegelikult on lihtsalt teatud asjad valmis saanud ja see ei saa eelarves kajastumata jääda. Investeering on tehtud, olukorda on sellega parandatud, aga inimesed saavad ikka oma palgatõusu kätte.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ma riskin sellega, et te soovitate mul seda küsida sotsiaalministrilt, aga ma küsin siiski. Ma jätkan Heljo Pikhofi ja Kalev Kallo küsimusi. Me kõik teame, et lapsetoetus arvestatakse sissetuleku hulka ja see tähendab, et inimesed jäävad toimetulekutoetusest ilma. Aga valitsuskoalitsioon on lubanud ja seaduseelnõu näeb ette, et me tõstame kolmanda lapse toetust 21 euro võrra. Tekib naljakas olukord: 21 eurot, mille võrra toetus suureneb, ei arvestata sissetuleku hulka, aga toetuse n-ö endine suurus ehk 57 eurot arvestatakse. Kuidas te rahandusministrina seda loogikat hindate? Kõrvalt vaadates tundub see küll natuke ülepeakaela tehtud olevat, sest ühest ja samast toetusest osa on sissetulek, aga teine osa ei ole.

Aitäh! Lapsetoetuste reformi positiivne pool on see, et sissetulekut üldse arvestatakse. Laste sularahavajadus on ikkagi väga erinev. Reformi tehes on seda ka arvestatud. Piiratud ressursside tingimustes tuleb teha valikuid. Neid valikuid saab teha ka edaspidi, kui me jõukamaks muutume. Minu isiklik eelistus laste toetamisel ei ole kunagi olnud see, et teha alati sularahaülekandeid. Sularahaülekandeid tuleks minu arvates teha ainult kõige kriitilisemates olukordades ja keerulisematel eluperioodidel, näiteks siis, kui ollakse lastega kodus, või siis, kui on tegemist vaesusega. See reform on isegi suhteliselt helde, ka Riigikogu liikmete lastele on säilitatud toetused, mille tõstmise nimel on mõni meedias kõvasti võidelnud. Pigem tuleks aga mõelda selles suunas, et äkki me saame hakkama kokkuleppega. Ühiskond ei saa toimida sularahamasinana, et võetakse automaadist raha välja, antakse laekurile ja siis võetakse jälle automaadist välja. Vahepeal võiks ikkagi mingisugune muutus toimuda, peale selle, et inimesed saavad raha tõstmise tööd ja soojus eraldub. Igal juhul võiks vajaduspõhisust siin edaspidi tugevdada.

Aitäh! Palun, Karel Rüütli!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mets ei ole mitte ainult meie rahvuslik rikkus, vaid ka meie rahvuslik uhkus. Rahandusministeeriumi juhtimisel on riigieelarve ette näinud, et 2011. aastal tuli RMK-st võtta välja omanikutulu ja tulumaksu 26 miljonit eurot, 2012. aastal 45,8 miljonit eurot ning 2013. aasta eelarves on selleks esialgu planeeritud 17,9 miljonit eurot. Kokku on seda 89,7 miljonit eurot. Et see arv teile väga väiksena ei tunduks, siis ma korrutasin selle ära. See teeb umbes 1,4 miljardit krooni. Sellega on valitsus viinud riigiettevõtte arvelduskonto sisuliselt nulli. Samas näete riigieelarve eelnõus ette, et te annate RMK-le 20 miljonit eurot lühiajalist turuintressiga laenu üheks aastaks, selleks et ettevõtte majandustegevus ei seiskuks. Kas te peate sellist olukorda heaperemehelikuks riigivalitsemiseks?

Aitäh! Vastus on jah. Teie juht ja õpetaja Villu Reiljan ütles kunagi, et Eesti rahvas on ikka metsast abi saanud. Tema tegi ka seda, et asutas RMK. Ta asutas selle küll veidras "ei liha ega kala" vormis, st ei ole selge, kas sellele peaks rakenduma pigem kala või liha käsitlus. Siit tulenevad probleemid, mismoodi võiks RMK leevendada oma likviidsusprobleeme, mis on ju selgelt ajutised. Ta ei ole õieti asutus ega aktsiaselts. Samas omab ta väga suurt rahva vara. Täiesti mõistlik on Villu arvamus, et mets peab Eesti rahvale tulu teenima. Ta on seda teinud ja teeb loodetavasti ka edaspidi, kui majandamine on mõistlik. See, kui palju firma vajab likviidsust dividendi väljamaksmiseks, ei sea küll kuidagi kahtluse alla metsamajanduse heaperemehelikkust. See on loomulik majandustegevus, millel on kahjuks keerulised administratiivsed piirangud segase organisatsioonilise vormi tõttu.

Aitäh! Palun, Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Eile olid majanduskomisjonis külas KredExi esindajad. Nad tundsid muret selle pärast, et nad ei ole kindlad, kas nad saavad järgmisel aastal jätkata oma menukat rekonstrueerimistoetuste programmi. Eelarves on praegu sees 10 miljonit eurot, mis peaks laekuma kasvuhoonegaaside kvootide müügist, aga see ei ole veel kindel. Kas te võite meid julgustada, et see raha leitakse ja jääbki sinna eelarvesse ning järgmisel aastal saab seda rekonstrueerimistoetust korteriühistutele jagada, nii nagu see toimus sel aastal?

Aitäh! Ei või. Ma pigem sooviksin, et ametnikud ei kütaks neid ootusi liiga üles, sest see lahendus ei ole praegu meie kätes. Euroopa Komisjon, kes kvoodikaubandust korraldab, on väga mures kvootide naeruväärselt madala hinna pärast ja proovib seda turgu mõjutada müügipiirangutega. Seetõttu me ei tea, kui palju meil järgmisel aastal õnnestub kvoote müüa, vähemalt ei teadnud me seda eelarve tegemise ajal. Meil on hästi raske prognoosida, millisele tasemele võiks kvootide hind liikuda. Eelarves planeeritud kvoodimüügi tulud on hästi oletuslikud. Poliitiline valik on see, et kui sealt raha tuleb, siis saavad seda ka kortermajad, aga me ei tea, kui palju. Mulle kohe üldse ei meeldi, kui ma kuulen raadios jälle mõnda ametnikku ütlemas, et esitatagu neid taotlusi ikka edasi. Ma arvan, et hea peremees esitabki. Aga kui järjekord on juba ees ja me ei tea täpselt, kui palju neid taotlusi rahuldada saab, siis on riik siin liigselt ootusi üles kütnud. Võib-olla pole see päris mõistlik. Ideoloogiliselt ei ole riik võtnud hoiakut, et ta kõik eraomanduses olevad majad ära rekonstrueerib. See on ikkagi jaokaupa raha eraldamine ja need on piiratud ressursid, mida igavesti ei jätku.

Aitäh! Palun, Jüri Ratas, teine küsimus!

Tänan, austatud juhataja! Väga austatud rahandusminister Jürgen Ligi! Ma tulen oma esimese küsimuse ja teie vastuse juurde tagasi. Ma väga tänan teid õpetussõnade ja sellise teejuhtimise eest! Ikka on hea meel kuulata endast targemat ja püüda tema kogemustest õppida. Repliigi korras ütlen, et Kalle Laanet küsis tabeli nr 120 kohta, mis räägib tööjõukuludest. Teie hakkasite rääkima investeeringutest. Ju oli siin tegu valesti mõistmisega. Aga minu teine küsimus on ikkagi seotud õpetajate palkade 11%-lise tõusuga. Kas omavalitsus peab juurde maksma, et see tõus oleks 11%? Kui peab, kas siin ei minda siis vastuollu põhiseaduse mõttega, et kui riik paneb omavalitsusele kohustusi, siis tuleb see tervenisti ka rahaga katta?

Aitäh! Selles küsimuses oli umbes neli teemat, mulle jäid meelde kolm. Kõigepealt tänan tunnustuse eest! Kinnitan, et teil on minult võimalik õppida küll. Minu kogemus, eriti rahandusvaldkonnas, on päris arvestatav. Mis omavalitsustesse puutub, siis kinnitan üle oma esimese vastuse: kogu raha, mis omavalitsus saab, on kokkuvõttes ikkagi riigi kogutud ja omavalitsus saab seda maksuameti kaudu. Ma ei tea kohalikke makse ega seda, kui palju peaks neid siin arvestama, aga ütleme niimoodi, et ta saab peaaegu kogu raha. Mis mul siin muud öelda on? Kui te pidasite silmas, et omavalitsused saavad edaspidi natukene vähem investeerimistoetust, siis see summa, 3 miljonit, mis nad vähem saavad, on siiski piisavalt tilluke, et mitte pidada seda mingiks riiklikuks eelistuseks. Arvestage, et seda raha ei anta kellelegi teisele kui õpetajatele, kes kindlasti palgatõusu tahavad ja kelle töö on seda väärt. Me peame ressursse alati ümber jagama. On tõsiasi, et omavalitsused on riigilt saanud õpetajate palgaraha nõrgalt sildistatuna. Dokumentides on olnud sees mõningane lõtvus, et mitte öelda isegi vastuolu, ja seda raha on kasutatud muuks otstarbeks. Nii et ka see, et õpetajate palgaks mõeldud raha läheks edaspidi just selle jaoks, on üks selle üldise palgatõusu pingutuse osa. Nii see on. Võib üritada õhust ja armastusest palka maksta, aga kokkuvõttes tuleks reaalset raha anda ja see kuskilt leida. Aga riigieelarve ka lihtsalt suurendab seda eraldist 7,5 miljoni euro võrra, mis moodustab olulise osa kogu palgatõusust.

Aitäh! Palun, Vladimir Velman!

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud minister! Järgmise aasta riigieelarve on puudujäägiga eelarve, st tulude ja kulude vahe tuleb katta muudest vahenditest. Kas järgmise aasta eelarvepuudujääk kaetakse reservidest või kasutatakse selleks laenu?

Aitäh! Meil ei ole kavas laenu võtta. Omavalitsustel see plaan on ja sihtasutustel ka mingil määral, aga keskvalitsus ei kavatse laenu võtta. Ma loodan, et majandus võimaldab seda, et siin ei toimu mingisuguseid tagasilööke. Oleme ikkagi seda meelt, et intressideks kuluv summa, ligi 9 miljonit eurot, on juba praegu päris tülikas, hoolimata sellest, et keskmine intressimäär on umbes 1,4%. Need on naeruväärselt odavad laenud ja näiliselt naeruväärne laenukoormus, aga me maksame intressideks siiski 9 miljonit. Euroopa hoiatav eeskuju on meil silme ees. Nad maksavad ainult intressideks peaaegu poole sellest rahast, mis nad maksavad haridusele, või kaks korda rohkem sellest rahast, mis läheb riigikaitsele. Nii et tasub laenuvaba elu poole püüelda.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Härra minister! Kahjuks ma oma esimesele küsimusele vastust ei saanud, seetõttu pean täpsustama. Te pidite uurima, kas need seadused, mis tasusid tõstavad, on vastu võetud. Võin teile öelda, et keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu on esimesel lugemisel homme ning navigatsioonitasusid käsitlev eelnõu on sel nädalal arutlusel alles komisjonis ja tuleb esimesele lugemisele novembris. Seetõttu küsin ikkagi uuesti: millise dokumendi alusel teie juhitav ministeerium planeerib eelarvesse tulusid, mille aluseks on tasud, mis ei ole veel seadusega kehtestatud?

Aitäh! Ma jään oma esimese vastuse juurde. Lisan, et valitsus arvestas eelarve tegemisel kõiki teadmisi riigi tulude kohta, kaasa arvatud navigatsioonitasud ja loodusressursitasud.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš, teine küsimus!

Aitäh! Hea minister! Te saite mu esimesest küsimusest vist valesti aru. Minu mõte ei olnud selles, et kaitsekulutusi peab tegema konkreetseid vajadusi arvestades ainult siis, kui midagi on juhtunud, vaid pigem oli küsimus selles, miks on vaja järgmiseks aastaks täiendavalt eraldada 20 miljonit eurot. Kas teie arvates selliste vahendite täiendav eraldamine on põhjendatud ajal, kui riigis on suured sotsiaal-majanduslikud probleemid? Kui need 20 miljonit eurot läheksid õpetajate palkadeks või tee-ehituseks, siis sobiks see vajaduspõhimõttega ju palju rohkem kokku. Jutt käib täiendavast 20 miljonist eurost.

Aitäh! Kas te räägite nüüd riigikaitsekuludest? Jah, nagu ma ütlesin, riigikaitsekulud on mõeldud selleks, et hoida ära sõda ja tagada riigi julgeolek. 2%-st kinnihoidmine on toonud meile tegelikult väga tuntavat poliitilist kasu, see on parandanud meie mainet ja toonud ka rahalist kasu. Riigi väärikus on midagi, mille hinda on alati keeruline mõõta. Aga me tajume, kui oluline on see, et riik täidab oma rahvusvahelisi lubadusi. Kokkuvõttes saame vastu mitu korda rohkem julgeolekut. Eesti võib ennast tunda päris julgena tänu sellele, et ta on panustanud nii, nagu oli lubatud.

Rein Randver, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Aastaid tagasi tegid kohalikud omavalitsused ja riik edukalt koostööd ning regioonides valmis mitmeid objekte, kus olid omad kohustused kohalikul omavalitsusel ja omad kohustused riigil. Minule teadaolevalt on need haridus-, kultuuri- ja spordivaldkonna objektid. Ka järgmisel aastal on riigil kohustus osaleda selle investeeringutoetuse maksmisel. Kas riigieelarve eelnõus on need summad kohalikele omavalitsustele ette nähtud? Ma pean silmas riigipoolset osa.

Aitäh! Ma küll arvan, et riik oma kohustusi täidab. Tuleb lihtsalt teha vahet, mis on kohustused ja mis on kellegi arvamus kohustuste kohta. Ma ei tea, millistest objektidest te täpselt räägite ja milles võiks siin olla probleem, aga neid riske on kindlasti realistlikult hinnanud haridusminister. See valik, et hoonete ülesvuntsimisele eelistatakse pigem õpetajat kui hariduse n-ö strateegilist küsimust, ma arvan, on olnud õige. Ressursid on piiratud.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Minu küsimus on teie enda valitsemisala kohta. Me oleme siin nii täna kui ka eelnevatel päevadel rääkinud palju vajadusest tõhustada võitlust ümbrikupalkadega ja salakaubandusega piiril. Kuid tabelist 112, mis käib Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarve kohta, on näha, et Maksu- ja Tolliameti palgakulud vähenevad 0,74%. Kas te võite selgitada, mis siin taga on, kas mingid ümberkorraldused ja koondamised? Kas te saate anda kindlustunnet, et me ei vähenda järgmisel aastal negatiivsete protsesside vastu võitlemist ühiskonnas?

Aitäh! Ma isegi ei ole märganud, et siin selline vähenemine on. Aga ma olen küll maksuameti peadirektoriga väga ühel meelel nendes ümberkorraldustes, mis ta on teinud. Ma ei suuda uskuda, et te olete õige arvu üles leidnud. Aga kui teil on õigus – ma kontrollin selle üle –, siis ma küll ei viitaks siin nendele ümberkorraldustele, mis maksuametis on tehtud. Me oleme palgaraha valitsuselt paar aastat juurde saanud. Me oleme teinud ümberkorraldusi nii, et juhtimistasandite arv on vähenenud kolmelt kahele, oleme suurendanud nende inimeste osakaalu, kes reaalselt maksumaksjatega töötavad. See on olnud äärmiselt tõhus valik selles mõttes, et kõik lisamaksulaekumise ootused on ületatud. Samas, ümberkorraldused ka maksavad midagi. Sel aastal, kui neid tehakse, tuleb maksta näiteks teatavaid koondamistasusid, aga järgmisel aastal seda vaja ei ole. Ma oletan, et see muutus on sellest tingitud. Maksu- ja Tolliamet saab koos kogu riigisektoriga palgaraha juurde. Ma kontrollin selle arvu igaks juhuks üle.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Põhiseaduse § 157 ütleb, et kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve. Te ütlesite enne, et see riigieelarve on uuenduslik. Seda ta tõesti on, sest riigieelarve tuludesse on võetud ka kohalike omavalitsuste tulud edasiantavate maksude nime all: tulumaksu, maamaksu ja keskkonnatasude KOV-idele laekuv osa. Kas selline raamatupidamislik muudatus, mis suurendab riigieelarve mahtu, ei ole põhiseadusega vastuolus?

Ei kujuta küll ette, kuidas see saaks seda olla. Ma arvan, et see võis seni olla põhiseadusega vastuolus, selle poolest, et riik ei ole kõiki oma tulusid ja kulusid ühtses dokumendis kajastanud. Aga aeg ja ekspertiisid ei ole kinnitanud, et see seda oleks. Riigi rahaline käive tuleb kajastada samade kaante vahel. Täiesti sisulistel põhjustel tuleb teha nii, et aruandlus ja eelarvestamine toimuksid samadel alustel. See tagab informatsiooni palju parema kättesaadavuse ja võrreldavuse.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud härra minister! Seletuskirja leheküljelt 37 võime lugeda, et vaba aja, kultuuri- ja religioonialasteks tegevusteks planeeritakse 2013. aastal 176,7 miljonit eurot. Kõrvalolevast tabelist näeme, et see on 1% SKT-st. Edasi ütleb seletuskiri, et Eurostati 2010. aasta andmetel olid Eesti kulutused valdkonnale Euroopa Liidu suurimad, moodustades 2,1% SKT-st, Euroopa Liidu keskmine oli vaid 1,2%. Sellele 2,1%-le tuginedes on peaminister siin saalis korduvalt väitnud, et Eesti kulutused kultuurile on väga suured ja midagi suurendada ei ole võimalik. Ta ei ole soovinud aru saada minu seletustest selle statistika sisu kohta. Te olete kahe aastaga suutnud seda osakaalu SKT-s vähendada 2,1%-st 1%-ni ehk kõvasti alla Euroopa Liidu keskmise. Minu küsimus ongi: kuidas te olete seda kahe aastaga saavutanud?

Aitäh! Te ei võrdle mitte õunu ja apelsine, vaid ilmselt õunu ja põllukive. See summa on ikkagi suurusjärgus 2% ja me oleme endiselt Euroopa tipus. See on rahvusvaheline standardiseeritud statistika ja kajastab riigi kulutusi kultuurile. Seda osakaalu ei ole vähendatud ega kavatsetagi vähendada.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ütlesite oma kõnes, et valitsuse maksupoliitikat on toetanud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, teiste hulgas OECD. Kui aga vaadata OECD mitme aasta soovitusi, siis selgub, et nad on enamiku selle valitsuse tehtud ja kavandatavatest maksumuudatustest siiski küsimärgi alla seadnud. Raportis öeldakse selgelt, et otseste maksude langetamine peaks toimuma madalapalgaliste inimeste heaolu silmas pidades. Sellepärast ei pooldata tulumaksu üldise määra langetamist, vaid teil soovitatakse see otsus üle vaadata ning selle asemel suurendada tulumaksuvaba miinimumi. Sotsiaalmaksukergendust soovitatakse samuti rakendada madalapalgaliste, mitte kõrgepalgaliste inimeste puhul, nagu on kirjas valitsuse tegevusprogrammis. Seevastu on soovitatud enam maksustada vara, eriti kinnisvara, kuna just see maksuliik põhjustab kõige vähem moonutusi. Valitsus on aga toetanud maamaksu kaotamist. Teisisõnu, enamiku konkreetsete maksupoliitiliste valikute puhul on OECD olnud valitsuse tegevuse suhtes üsna kriitiline. Milliseid järeldusi olete OECD soovitustest teinud, kui saite oma kõnes väita, et OECD toetab valitsuse maksupoliitikat?

Aitäh! OECD toetab meie rahanduspoliitikat massiivselt. Massiivselt! Kui te otsite sealt detaile, siis me oleme riigina erakordses olukorras, sest otsitaksegi ainult detaile. Võime öelda, et me oleme olnud juba aastakümneid kui mitte OECD lemmik, siis üks tema parimaid õpilasi. Kinnisvaramaksu osas on teil õigus. Kinnisvaramaksu peab OECD majandust kõige vähem kahjustavaks ehk neutraalseks maksuks. Teises otsas on ettevõtte tulumaks. Me oleme juba pikka aega ettevõtete tulumaksukoormust piiranud. Ma olen alati väga uhke, nähes, kuidas riigid ponnistavad selles suunas, aga ei saa poliitiliste barjääride tõttu hakkama. OECD ütleb, et kõige rohkem majandust kahjustav maks on ettevõtte tulumaks. Teisel kohal kahjustamise poolest on tööjõumaksud. Mida me oleme teinud? Me oleme vähendanud töötuskindlustusmakset ühe aastaga 1,2%, mis tähendab loomulikult olulist koormust avalikule rahandusele ja üldisele rahanduslikule tasakaalule. See makse alandamine puudutab täies ulatuses ka madalapalgalisi inimesi. Proportsionaalselt võttes puudutab see neid isegi rohkem. See ei tähenda, et me tegutseksime ainult selles suunas. Maksimaalne võrdsus ei ole meie ülim eesmärk. Me peame arvestama ka majanduskeskkonda. Tulumaksu alandamine on midagi, mis on otseselt seotud majanduskeskkonnaga, see ei ole sotsiaalmeede. See on investeerimiskeskkonna atraktiivsuse küsimus. See puudutab nii ettevõtte tulumaksu (meenutan, et see on OECD kinnitusel majandust kõige rohkem piirav maks) kui ka tarbijavõimekust ja inimeste säästuvõimalusi. Kui te tahate seda diskussiooni edasi arendada, siis võin teid varustada dokumentidega. Soovi korral leiate sealt detaile, aga veel parem, kui te leiate terviku. Ma olen märganud, kui mõistlikult on teie isa maksusüsteemi kommenteerinud.
Mis puudutab kinnisvaramaksu, siis ma ei toeta seda Eesti tingimustes seetõttu, et mulle üldse ei meeldi uued maksud, aga kinnisvara puhul on Eestis ka selge disproportsioon jooksva maksevõime ja kinnisvara omamise vahel. Need on nõrgas seoses. Meie areng on olnud ebaühtlane ja selle tõttu jaguneks ka see koormus ebaühtlaselt. Samas on meil soetatud kallim kinnisvara enamasti väga raske laenukoorma all, meie uuem kinnisvara on valdavalt laenu abil ehitatud. Eelmisel kümnendil kasvas nende inimeste laenukoormus väga kiiresti. Nii et ma ei tahaks, et Eestis kehtestataks kinnisvaramaks.
Maamaksuga on niimoodi, nagu ma olen ka öelnud, et ma ei ole valitsuse ega koalitsiooni selle otsuse fänn, aga arvestades kõike positiivset, mida see koalitsioon on suutnud teha, on see odav hind. See koalitsioon on kindlasti Eestile parim, hoolimata mõne poliitilise valikuga seotud teatud trikkidest või veidrustest. See on lihtsalt jällegi detailikene. Muidugi oleks olnud kena, kui Tallinna kohati väga suur maamaksukoormus ei oleks tekitanud võimalust sellist algatust teha. See on ju põhiliselt Tallinna probleem, et teatud piirkondades on seni suure maksukoormusega võideldud nende inimeste vastu, kelle hääli endale ei saada. Nii see paraku on. Tallinna rahalised valikud on väga räigelt suunatud just võimulolijate valijaskonna kasuks.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Spordiseaduse § 13 lõike 2 kohaselt on eelarvesse arvestatud riiklikud toetused olümpiavõitjatele summas 62 400 eurot. Toetuse määr on 600 eurot kuus ning 2013. aastal lisandub üks olümpiavõitja. Minu mäletamist mööda ei lisandunud Londonis ühtegi olümpiavõitjat. Või on teil teised andmed?

Aitäh! Ma tean küll ühte olümpiavõitjat, keda enam meie hulgas ei ole. Vähemalt üks on viimase aasta jooksul lahkunud. Aga seda ühte olümpiavõitjat, kes on lisandunud, on mul keeruline välja mõelda. Kas keegi aitab mind või ei aita? Mnemoturniir. Võib-olla on seal mingi näpuviga.

Aadu Must, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Selleks et riigieelarve eelnõu kohta parandusettepanekuid esitada, tuleb neile püüdlikult katteallikaid otsida. Eelarve koostajad on seevastu need võimalikud katteallikad armukadedalt ära peitnud, sest just reaalse katteallika puudumisele viidates on kõige lihtsam parandusettepanekuid tagasi lükata. Ma vaatasin riigieelarve seletuskirja. Selle 21. leheküljel on öeldud, et riigieelarvesse on planeeritud Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine 150 miljoni kuni 200 miljoni euro võrra. Kumb neist arvudest riigieelarves reaalselt kajastub ja kas ehk siit tekib 50 miljonit eurot parandusettepanekute katteallikaks? Või on tegemist lihtsalt n-ö pisikese lõtkuga?

Aitäh! Reserveeritud on ikkagi 200 miljonit eurot. Ma rõhutan, et tegemist on finantstehinguga. Kui te mingisuguseid ümbertõstmisi teete, siis vaadake kõigepealt, kas on tegemist seaduse või seletuskirjaga. Kindlasti ei tohi finantstehingu käivet transformeerida kulusse. Aga püüdlik peab Riigikogu liige alati olema! Nii et püüda tasub ja mitte ainult selles küsimuses. Põhiseadus, kui ma ei eksi, isegi nõuab, et kate tuleb leida, kui te kulutada tahate. Ma arvan, et me saame ka teie fraktsiooni inimestele anda väikseid vihjeid, kus võiks olla manööverdamisruumi, kui Riigikogu arvab eelarve kulude kohta mingites detailides teisiti kui valitsus.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Praegu toimuvad üle Eesti linnade ja valdade eelarvete arutelud. Teatavasti tõuseb järgmisel aastal elektri hind, samuti soojuse hind, üsna tõenäoliselt tõuseb ka vee ja kanalisatsiooni hind. Linnadel ja valdadel on keeruline otsustada, millise hinnatõusuga tuleks arvestada ja milliseid reserve tuleks paigutada just kommunaalmaksete tõusu katmiseks. Küsitakse, mida soovitavad Rahandusministeerium ja rahandusminister. Millise tõusuga arvestab eelarve eelnõu? Millise elektri, vee ja kanalisatsiooni ning soojuse hinna tõusuga riigi hallatavates asutustes te eelarves arvestasite?

Aitäh! Riigi hallatavate asutuste puhul toimuvad hästi konkreetsed läbirääkimised, kuidas asutuste kulusid katta. RKAS-i omanduses oleva vara puhul kajastub see ka RKAS-i maksetes. Neid me oleme rahastanud. Me oleme ergutanud ka kinnisvarareformi, tehes seda sedapidi, et riigiasutused loobuksid ülearusest kinnisvarast ja kinnisvarainvesteeringud oleksid süstemaatilised. Aga loomulikult on kommunaalkulud üks kuluallikaid, mida eelarve peab katma. Samamoodi peavad mõtlema omavalitsused. Suur pilt on ikkagi see, et inflatsioon läheb prognooside järgi pigem languse suunas ja mitte kõik hinnad ei tõuse. Et vastata küsimusele, kuidas mõni asutus oma eelarvet planeerib, peaksin muidugi seda asutust teadma.

Mart Meri, palun!

Aitäh! Hea minister! Seletuskirja leheküljel 54 on valdkonnapoliitikate eesmärkide ja kulude tabel. Valdkonnapoliitikaid kujundab valitsus konservatiivselt, jätkusuutlikult ja tulemuslikult. Aga selles tabelis on kaks rida, kus toodud summad on oluliselt vähenenud. Palun teie seletust! Esiteks on siin kirjas konkurentsivõimeline majanduskeskkond, kus riigi panus väheneb 14,04%. Teiseks on kirjas eesti keel, mis on oluline poliitikavaldkond ja kus see summa väheneb koguni 51,88%. Kuidas te neid vähenemisi selgitate?

Aitäh! Ma väidan, et sellised langused saavad tuleneda ainult teatud projektide lõpetamisest või prognooside korrigeerimisest, kui teatud kulutus on olnud väiksem eelarves varem selleks reserveeritud summadest. Need ülejäägid on nii mõnigi minister kulutanud uues valdkonnas. Eks nemad olegi parimad vastajad. Kui teid see teema tõsisemalt huvitab, milles ma ei kahtle, siis me katsume need vastused hankida. Aga see, et eesti keelt tuleks vähem tähtsustada, ei ole kindlasti olnud valitsuse valik.

Marianne Mikko, palun!

Suur tänu! Lugupeetud minister! Ühiskonnas on üha suuremat tähelepanu pälvinud soovoliniku ja tema kantselei tegevus. Aga paraku ei saa soovolinik objektiivsetel põhjustel oma tööd kvaliteetselt teha, sest tema töötajaskond on aastaid olnud ühesuurune, samas on töö hulk suurenenud, sest soovolinik saab peaaegu iga päev kodanikelt diskrimineerimist käsitlevaid avaldusi. Ma koban pimeduses, võib-olla aitate mind valguse kätte. Kuidas kommenteerite nullprotsendilist muutust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarves, seda ka olukorras, kus soolise palgalõhega tegelemine ja selle vähendamine Eestis on Riigikogu tahe? Miks Euroopa Liidu liikmesriik, kelle rahandusminister peab tähtsaks sõna "solidaarsus", ei taha eraldada raha, et soovoliniku institutsioon saaks normaalselt tööd teha?

Aitäh! Mina oleksin küll valmis raha eraldama, kui sotsiaalministri eelistused muutuksid. Aga mis tahes ametimees peab ju mõtlema, kui vajalik tema tegevus ühiskonnale on ja kui usutav see tundub. Ma arvan, et nii mõnigi soovoliniku algatatud vaidlustest ei ole tõestanud, et selle institutsiooni rahastamist oleks vaja suurendada. Näiteks oli mu oma kunagine jooksuklubi täiesti põhjendatult nõutu, kui neile heideti ette rassismi lihtsalt sellel põhjusel, et nad valisid, keda võistlema kutsuda. Teine näide: välisminister peab kuulma arvamust, meedia kaudu ka veel, et meil diskrimineeritakse kedagi selle tõttu, et ta on venelane, selles mõttes, et kui ta konkursil ei võitnud, siis selle tõttu, et ta on venelane. Ma tean kindlalt, et need mõlemad lahendused olid ebaadekvaatsed. Tõrvatilgad meepotis ei aita tegelikult meepotti täita. See on tõsi. Aga ma oletan, et sellest 4,4%-lisest palgatõusust saab ka soovoliniku kontor midagi. Ma oletan. Pean kinnitust kuulma sotsiaalministrilt, kes neid valikuid teha saab. Me olime selles mõttes väga sootundlikud, et nii mees- kui ka naisministrid ja soovolinik jäävad kõik ühtemoodi palgatõusust jälle ilma. Me vaatasime, et siin mingit diskrimineerimist ei oleks.

Maret Maripuu, palun!

Aitäh! Hea minister! Hinda peetakse üheks kõige olulisemaks mõjuriks, mis mõjutab alkoholi tarbimist. Järgmisel aastal on ette nähtud alkoholiaktsiisi 5%-line tõus. Samas näitavad konjunktuuriinstituudi uuringud, et 2007. aastal oli salaalkoholi ostjaid 3%, 2010. aastal juba 9%. Kas eelarves on ette nähtud vahendeid illegaalse alkoholiga võitlemiseks?

Aitäh! Ma ei tea, kui palju see arvuliselt selles eelarves hakkab kajastuma, aga Maksu- ja Tolliamet on varasemates eelarvetes saanud ressursse juurde just nimelt vahetu maksupettusega tegelemiseks. Ma oletan, et varsti esitatakse mulle küsimus selle kohta, kuidas piiril ahistatakse muu hulgas illegaalset alkoholikaubandust või lihtsalt odava viina tarbimist. Küll te näete, et see küsimus tuleb. Õiguskantsler pidi eile sel teemal vastama. Massiliselt üle piiri toodav odav alkohol ei ole meie rahvuslik probleem mitte ainult maksulaekumiste, vaid ka alkoholi tarbimise seisukohalt. Me oleme kõvasti panustanud selle piiramisse, kavatseme seda teha ka edaspidi ja jälgida, kuidas seadused seda toetavad. Omaette tegevus on muidugi salatootmine. Ka siin on õnnestumisi olnud, meedias on neid kajastatud. Aga ega see lihtne valdkond ei ole. Seal, kus on aktsiisikaup, seal on ka ärihuvi pettust kasutada. Arvamusliidrite hulgas on alati advokaate. Ühes kenas jutusaates näiteks räägiti, kuidas oma tarbeks võiks ikka odavat viina saada, pulmadeks ja niimoodi. Ma arvan, et ka see on vale. Miks peaks viin pulmades odav olema? Miks? Aktsiisi mõte on ikkagi see, et inimesed ei laseks kõrist alla nii palju, kui nad füüsiliselt jaksavad, vaid rahakoti piir peaks ees olema, ja aktsiisi maksmiseks kulutatud raha tuleb ühiskonnaga jagada.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Ma tahan tagasi tulla küsimuse juurde, mille esitas Kalev Kallo. Küsimus on maksutõusude ja nende tasude tõusude kohta, mis on juba eelarvesse planeeritud, aga mida seadustega ei ole veel kinnitatud. Täpsemalt huvitab mind veeteede tasu, mis on tekitanud väga palju pahameelt laevafirmade seas. Me kavatseme homme sel teemal majanduskomisjonis rääkida ja võib-olla leiame mingeid võimalusi, selleks et see tasu kas väiksemaks muuta või üldse elimineerida. Selge, et see tasu on vajalik, et Eestile jäämurdja ehitada. Aga võib-olla on selleks olemas teisi võimalusi. Mis te arvate, kui homme saavutatakse sel teemal mingisugune kompromiss, kas siis on valitsus nõus tegema riigieelarves muudatusi ja tegutsema vastavalt nendele kokkulepetele, mis võib-olla sõlmitakse?

Aitäh! Seadus ei luba sellist kompromissi, kui lihtsalt vähendatakse mingisugust riigi tulu, aga kulud jäetakse vähendamata. Ei luba. Ma ei arva ka, et need inimesed, kes esinevad suurettevõtjate nime all, on oma avaldustes alati automaatselt mõistlikud. Mulle jäi kõrvu kõlama see, et valitsus sõidab neist üle ja neist ei hoolita. Nii räägiti eelmisel korral, siis kasutati samu sõnu. Räägitakse nagu mingilt võimupositsioonilt, et nad on nii suured, aga miks nende kätte võimu ei anta. Ma arvan, et ühiskonnas on navigatsioonitasude vähendamisest palju valusamaid probleeme, mida tuleks riigieelarve kaudu lahendada. Need ei ole ikkagi 20 aastat tõusnud ja ma usun, et majandusminister on need hinnangud adekvaatselt andnud. Aga kui ta on siin eksinud, siis arvestage, et selle muudatuse tegemiseks tuleb vähendada riigieelarve kulusid, sest see tulu on riigieelarvesse juba arvestatud.

Vladimir Velman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud rahandusminister! Eelarve uut vormi kiideti selle eest, et see võimaldab paremini võrrelda eri aastate eelarveid. Miks pole 2013. aasta riigieelarve kõrvale pandud 2012. aasta arve?

Aitäh! Raske on teha võrreldavaks erinevaid esitamisviise. Ma arvan, et te võite tänavuse eelarve ise 2013. aasta eelarve kõrvale panna. Siis te jõuate samale järeldusele. Me parandame ikkagi kogu arvestussüsteemi, reformime kogu riigi finantsjuhtimist. Eelarvepildi muutmine on üks selle osa. Me tahame, et eelarvestuse ja aruandluse ehk raamatupidamise reeglid oleksid ühesugused ja need andmed oleksid võrreldavad. Me oleme selle järgi ka käitunud. See on praegu tähtsam. Kui eelarved on nii erinevad, et nende võrdlemine on raske, siis ühel hetkel tuleb see muudatus teha. Nüüd me saime sellega hakkama.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Eesti riik on viimasel ajal väga kõvasti panustanud igasugustesse stabiilsusmehhanismidesse. EFSF-i garantiidesse panustati ühe kolmandiku osas, ESM-i makstakse käesoleval aastal 30 miljonit eurot pluss 30 miljonit eurot reaalset raha. Eesti riik on suurendanud maksekapitali Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas ning Eesti Pank on võtnud omaosaluse IMF-i kapitali suurendamises. Täna me hakkame veel selliseid suurendusi menetlema. Nimelt on Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Investeerimispangas täna siin üheks teemaks. Kapitalimakset Euroopa Investeerimispanka soovitakse suurendada üle 7 miljoni euro. Järgmise aasta riigieelarves on juttu Balti Innovatsioonifondi loomisest ja Eesti osalusest selles 20 miljoni euro ulatuses. Olge hea, rääkige sellest loodavast innovatsioonifondist!

Aitäh! Innovatsioonifond on selline Baltimaade algatus, kus valitsus on olnud natuke tõrges, aga lõpuks on sellega leppinud, et mingi osa ettevõtluse toetamisest võiks käia selle fondi kaudu. Majandusminister on siin kõige parem advokaat. Tema on neid asju ajanud, toonud paar korda ka valitsusse. Eks see ole üks ettevõtluse toetamise võimalus ja kokkuvõttes loodetavasti tõhus. Loodame, et see annab ka mingit sünergiat, kui me vaatame Balti riike ühtselt. Aga milline hakkab selle fondi enda poliitika olema, seda ei saa mina muidugi kuidagi ennustada. Täpsemini võib seda arvata majandusminister.

Rannar Vassiljev, palun!

Aitäh! Hea rahandusminister! Kas teil on midagi lohutavat öelda nendele omavalitsustele, kellele maamaksukompensatsioonist laekub vähem raha kui see, millest nad maamaksu kaotamise tõttu ilma jäävad, ning kellelt võetakse ära hariduskuludes olev investeeringute komponent ja kuhu haridusministri reklaamitavaid riigigümnaasiume tulevikus ei tule?

Aitäh! Ma arvan, et teie kõige parem lohutaja on meie ühine sõber Eiki Nestor, kes suhtub sügava irooniaga sellesse arusaama, et Eesti suurim sotsiaalne riskigrupp on omavalitsused. Mina ei suuda nii irooniline olla ja möönan, et eelarve tegijatele on peavalu alati valus. Kui mingisugune summa ära võetakse, siis tuleb mingi teine summa ümber planeerida ja mõnes kohas on see valusam kui mujal. Aga meie arvestuste kohaselt on ainult üksikuid omavalitsusi, kellele jääb maamaks kompenseerimata. Neid omavalitsusi, kes väidavad, et hariduse põhiküsimus on uue hoone nurgakivi, mitte õpetajate konkurentsivõimeline ja nende tööd väärtustav palk, ma arvan, ei ole ühtegi. Me elame ühes riigis, me olemegi üks riik, meil on ühised prioriteedid. Kui inimene elab omavalitsuses, siis elab ta ka riigis, kui ta elab riigis, siis elab ta ka omavalitsuses. Kui inimese heaolu paraneb, siis paraneb nii riigi kui ka omavalitsuse kodaniku heaolu. Me ajame ühist asja ja neid valikuid tulebki nii vaadata. Kui õpetaja palk tõuseb, siis tõuseb palk nii riigi kui ka omavalitsuse kodanikul ja paremat õpetajat on loota nii riigi kui ka omavalitsuse kodanikul. Nii et unustagem see vastandamine. Mina arvan, et need valikud on põhimõtteliselt õiged olnud.
Maamaksu suhtes te mu skepsist teate. Ma olen selle kompenseerimise osas olnud isegi sedavõrd skeptiline, et arvan, et tegelikult ei peaks omavalitsustele kinni maksma seda, mis nende kodanikele kasuks tuleb. Miks peaks riik kogu aeg kõike, mida kodanik tegelikult võidab, omast taskust kompenseerima? Miks peaks? Ma ei tea. Aga me oleme pikka aega niimoodi otsustanud. Ühel hetkel tuleb piir ette ja siis tuleb see tagasi võtta, nii nagu kriisi ajal võeti tagasi tulumaksuprotsenti. Rumalalt oli lubatud, on minu väide. Liiga palju oli kogu aeg lubatud seda protsenti omavalitsuste kasuks pöörata.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kohalike omavalitsuste võimekuse pingerida näitab, et Eesti omavalitsuste tase on endiselt erinev. Hea minister! Kui Rahandusministeerium pani kokku 2013. aasta eelarvet, kas siis võeti aluseks printsiip, et tuleme appi nendele kohalikele omavalitsustele, mis ei asu Tallinna ligidal ja kus ei ole võimalik saada ressursimaksu, või kasutati vana reeglit, et kõikidele jagatakse riigi armastust võrdselt?

Aitäh! Me oleme omavalitsuste rahastamisel küll kogu aeg järginud seda printsiipi, et need, kes on kehvemad, saavad riigilt kompensatsiooni. See on valemis sees. Nüüd me oleme asja muutnud. Te nimetasite vist ressursse. Kui te mõtlesite loodusressursimakse, siis kaevandustasusid me kavatseme jagada natukene ühtlasemalt. Ma ei tea, mis faasis see küsimus Riigikogu menetluses on, aga me tegime juba 2009. aastal esimese sellise muudatuse. Näiteks jaotatakse põlevkivimaksu natuke ühtlasemalt, mitte ainult nendesse valdadesse, kus on kaevandused. Kaevandamist nagunii olematuks ei tee ja see raha ei lähe tegelikult looduse endise olukorra taastamiseks. Tulevikus läheb see raha suuremas ulatuses tasandusfondi.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Eile oli arutlusel küllaltki terav küsimus kütuse maksustamisest sõidukites, mis ületavad Eesti ja Venemaa piiri. Selle aasta suvest püüab Maksu- ja Tolliamet seda valdkonda arendada, aga õiguskantsleri hinnangul on siin väga palju küsimusi ja see valdkond vajab veel korrastamist. Mis te arvate, kui selle korrastamise tõttu see summa, mis on sellele valdkonnale ette nähtud, eelarves väheneb (seda raha on kümneid miljoneid), kas te oskate leida uusi allikaid või ei kavatse te seda summat muuta?

Aitäh! Ma ei püüdnud kinni, millistest summadest te räägite. Kümned miljonid mille jaoks?

Läheme küsimustega edasi. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Küsin palgafondi kasvu kohta, peamiselt kultuuritöötajate palgafondi kasvu kohta. Praegu on nii, et erinevad haldusalad saavad kõik võrdselt 4,4% palgafondi kasvuks, kuigi näiteks kultuurivaldkonnas on palgad madalamad kui mitmes teises valdkonnas. Kas ei oleks olnud mõistlik juba valdkonnaministeeriumide vahel jagades kasutada palgafondi kasvu diferentseerimist, mitte jagada kõigile võrdselt 4,4%?

Aitäh! See oleks olnud ju ühtpidi mõistlik, aga teistpidi oleks seda olnud natukene keerulisem teha. Sellel võrdsel jaotusel on omad head küljed. Need, kes teevad tõsiseid struktuurseid ümberkorraldusi, saavad lisaraha ühtemoodi teistega ja sisemiste ümberkorralduste tõttu saavad raha veel lisaks. Loomulikult on siin inimlik ja poliitiline aspekt. Kes see ikka ütleb, et okei, ta võtab siis vähem. See on väga pragmaatiline valik. See oli natuke lihtsama vastupanu teed minek, aga sellel on ka omad plussid. Muidugi saavad selle 4,4% jagamisel ministrid ise suuri valikuid teha. Te nimetasite kultuuri. Alles eile me arutasime kultuuriministriga, kuidas ebaõiglast olukorda kultuurivallas siiski natukenegi leevendada, seda küll ühe kitsaskoha puhul. Me tuleme ja anname ka Riigikogule edasi väikese palve. Küsimus on muusikateatrites, et nende rahastamist natukene parandada. Protsentuaalselt võttes ei ole arstide äraminek kaugeltki meie suurim probleem, vaid pigem on selleks muusikute Eestist lahkumine. Kuskil mujal ei ole vist sellist olukorda, et nii paljud riigi poolt kõrgelt koolitatud spetsialistid lähevad tööle välismaale. Nendes teatrites on palgaprobleem tõesti valus. Minge kontserdile ja mõelge selle peale! Arvan, et te võib-olla oletegi mõelnud, kui madala palga eest kui head tööd Eestis tehakse ning kui vähe seejuures lärmatakse ja nõutakse. Nendele inimestele peaks appi tulema.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Mu esimesele küsimusele vastates andsite selgelt mõista, et konkreetseid küsimusi pole vaja esitada, vastust ei tule nagunii. Sellepärast on minu teine küsimus hoopis teisest valdkonnast. Te kindlasti mäletate, et Riigikogus saab mõnikord väga palju huvitavat teada kuluaarides, mitte siin saalis. Praegu liiguvad sellised kõmujutud – võib-olla vastavad need tõele –, et te olevat majandus- ja kommunikatsiooniminister Partsiga kihla vedanud, kumb teist kiiremini Eesti majanduse põhja laseb. Kas see vastab tõele ja kui jah, siis mille peale te kihla vedasite?

Aitäh! Ma idiootsusi ei kommenteeri.

Yana Toom, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Siin juba keegi küsis – ma ei mäleta, kes see oli – kaitsekulude kohta. Me oleme kõik elanud teadmisega, et 2% SKT-st on suur raha, millega peaks hakkama saama. Mul on juhtumisi poeg kaitseväes. Kui ta tuleb koju käima, siis olen ma pidanud talle ostma küll noa, kuna tema nuga ei lõika, küll taskulambi, kuna tema taskulamp ei põle. Täna hommikul sain SMS-i, et poisid saadeti metsa ja neile jagati šokolaadi, mille aegumistähtaeg möödus juba nelja kuu eest. Ma nägin rõõmuga, et kaitseväe raha suureneb 22%. Nüüd ma aga vaatan, et see on ette nähtud personalikuludeks. Milles asi? Kas ei osata raha lugeda või ei osata efektiivsemalt majandada või oli nende tegelik vajadus palju suurem? Kas kunagi saab kaitsevägi ka teravad noad ja kõlbliku šokolaadi?

Aitäh! Kindlasti ei käi rahandusminister vaatamas šokolaadi aegumistähtaega ega kontrollimas nugade teravust. Selle küsimuse teravik on ilmselgelt suunatud kellelegi teisele. Aga sellised probleemid võivad muidugi tuju rikkuda. Ma arvan, et sellega tuleks tegelda. Iseenesest on kaitseminister sõdurite olmetingimused nimetanud järgmise aasta tähtsaimaks valikuks. Äkki annab see natukene leevendust. Kui kasarmud on rohkem korras ehk võib siis noa teritamine mõne päeva oodata, aga küll ka see saab tehtud.

Mart Meri, palun!

Aitäh! Härra minister! Räägime natuke teadus- ja arendustegevuse kuludest. Valitsus on deklareerinud, et selle aasta eelarves kulub teadus- ja arendustegevuse toetuseks 1% SKT-st. Kui hakata täpsemalt vaatama, siis selgub, et see teps mitte nii ei ole. Selgub, et teadus- ja arendustegevuse toetus, võrreldes isegi käesoleva aastaga, järgmise eelarveaasta jooksul natuke väheneb. Nii et siin dokumendis on vastuolulisi andmeid ja meil on riigieelarve eelnõus üsna keeruline orienteeruda. See vastuolu, mida ma praegu märkasin, ei ole võib-olla absoluutarvudes väga suur, see moodustab umbes 1% Eesti Teadusagentuuri aastaeelarvest. Aga kuidas me peaksime kõigi nende vastuoludega siiski toime tulema?

Aitäh! Mul läks vist üks märksõna kaduma, aga võin kinnitada, et teadus- ja arendustegevuse toetamist riigieelarves absoluutsummas suurendatakse. See on ikkagi ümmarguselt 1%. Ma ei leia nii kiiresti õigeid pabereid, aga ma jään selle juurde. Ma kontrollin seda summat, kohe leian. Need summad suurenevad 169,1 miljoni euroni, mida on 6 miljonit eurot enam kui tänavu. Mul läks kaduma, mis asutust te nimetasite. 6 miljonit tuleb juurde, see summa suureneb 169,1 miljoni euroni.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin meditsiini kohta. Teame, et kiirabiteenust rahastatakse teistmoodi kui tavalist meditsiiniteenust, mitte haigekassa eelarvest, vaid riigieelarvest. Me teame ka, et erakorralise meditsiini osatähtsus tervishoiuteenuste hulgas suureneb. Me teame, et kiirabibrigaadide komplekteerimine on raskendatud, sest töötasu ei ole seal konkurentsivõimeline, ja teame, et kiirabisüsteem ei streigi. Nüüd küsimus: miks järgmisel aastal Terviseametile kiirabiteenuse osutamiseks eraldatav summa väheneb? Terviseametile eraldatakse 130 000 eurot vähem kui eelmisel aastal. Millest selline muudatus? Kas see on põhimõtteline muudatus?

Aitäh! Eks seal ole mingi investeering või ost, mis seda summat natukene nihutab. Põhimõtteliselt on kiirabis ette nähtud palgatõus, seal on eelarvest konkreetne protsent selleks juba arvestatud. Me oleme arvestanud haigekassa uusi kulustruktuure, mis sisuliselt vähendavad meditsiiniteenuse kättesaadavust, aga suurendavad meedikute palku kiiremini, kui oleks juhtunud patsiendikeskse valiku korral. Neid summasid tõstetakse paralleelselt ka riigieelarves. Kiirabi on üks nendest kohtadest.

Eiki Nestor, palun!

Austatud härra minister! Sa oled siin täna juba nii palju häid sõnu öelnud, et ma tahaksin sind kuidagi aidata. Näikse, et raha on puudu. Siit ka minu küsimus. Kus koha peal sina ministrina nõustuksid riigi tulusid suurendama? Neid kohti, kus sa ei ole nõus suurendama, ei ole vaja nimetada, neid ma tean. Aga kus sa oleksid nõus ettepanekutega, mis suurendavad riigi tulusid?

Aitäh! Ma oleksin eelkõige nõus nende ettepanekutega, mis suurendavad riigi tulusid SKT kasvu tõttu.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Repliigi korras ütlen Mart Meri küsimusele lisaks. Ta pidas silmas, et teadus- ja arendustegevuse kulud vähenevad 0,96%-st SKT-st 0,94%-ni SKT-st. Aga mul on kaks lühikest küsimust kõrghariduse kohta. Esiteks, teie maja juhtimisel käib koos õppelaenu reformimise töörühm. Esimene küsimus: kas uus kontseptsioon on nii kaugel, et sellega on eelarve eelnõus arvestatud? Teine küsimus käsitleb vajaduspõhiseid õppetoetusi. Teatavasti öeldakse eelarves, et seoses vajaduspõhiste õppetoetuste jõustumisega suureneb kulu õppetoetustele 3,6 miljonit eurot. Liberaalina te kindlasti toetate haridusministri kinnitust, et koos vajaduspõhiste õppetoetustega jõustuvad ka tulemusstipendiumid edukatele üliõpilastele ja erialastipendiumid neile, kes õpivad prioriteetsetel erialadel. Küsimus on väga lihtne: kas järgmise aasta 1. septembrist tulemus- ja erialastipendiumid jõustuvad?

Aitäh! Ma ei tea seda detaili, see ei ole mingisuguse massiivse kuluna mulle silma torganud. Küsige see haridusministrilt üle. Siin ei ole asi liberalismis või konservatismis, vaid tuleb konkreetselt kontrollida. Vajaduspõhised õppetoetused on olnud haridusministri poliitiline agenda. Nende kohta tean küll öelda, et need jõustuvad uuest õppeaastast. Aga õppelaenu asjus on meil olnud selliseid mõistmise ja mittemõistmise perioode. Ma olen kahevahel, kas see jõudis lõpuks valikuna meie ette või mitte. On olnud erinevaid stsenaariume, radikaalsemaid ja vähem radikaalseid. On olnud arvamus, et kogu see tegevus tuleks anda erasektori kätte, mida ma ei pea reaalseks. Me jõudsime lõpuks mingile kompromissile, mis peaks jagama õppelaenuriske erasektoriga. Kindlasti on see süsteem hästi halb ja ma usun, et praeguseks on sinna muutused juba planeeritud. Aga palun vabandust, üksikteemasid on palju! Need teadmised pärinevad pigem suvest.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud minister! Riigieelarves puudub ülevaade 2013. aasta investeeringutest, on vaid põgus ülevaade Riigi Kinnisvara AS-i kaudu tehtavatest peamistest investeeringutest. Kui palju ikkagi planeeritakse ehitada uusi objekte ja kui palju renoveerida?

Aitäh! Palju! Ma kõnes ka ühte investeeringusummat nimetasin. Vaatan, kas ma nüüd kiiruga leian selle üles. Iseenesest on need toredad arvud, aga mitte tingimata liiga praktilised. Kuskil need andmed on. Selle investeeringusumma üks probleem on see, et see raha jaguneb suuresti RKAS-i ja eelarve vahel. Selle tõttu peab neid arve kauem otsima. Aga investeeringud tegemata ei jää. No nii, investeeringute mahuks on siin öeldud 921,7 miljonit eurot. Kui teie tahate teada, kui palju sellest läheb hoonekarpidesse, siis peaks seda arvu natuke lahkama. Aga 921,7 miljonit eurot on riigi investeeringute maht. See on väga suur summa, ma veel kord rõhutan.

Protseduuriline küsimus, Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Hea juhataja! Kas te saate kuidagi aidata ettekandjat küsimustele vastamisel, et tal protseduuriliselt oleksid mingid abilised vms?

Aitäh! Kindlasti saan ma protseduuriliselt aidata ja püüangi seda istungi juhatamise käigus teha. Ma usun, et minister saab lugemiste käigus kindlasti täpsustada seda küsimust investeeringute kohta.

Kas ma tohin vastu küsida: kas saaks küsijat kuidagi aidata?

Ei, te ei tohi vastu küsida.

Aga äkki saaks küsijaid ka aidata.

Läheme edasi. Inara Luigas, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Ma ei saanud oma esimesele küsimusele vastust, aga te ütlesite, et ma võin seda küsida majandusministrilt, ja ma teen seda hea meelega. Ma küsin natuke laiemalt. Te rahandusministrina teate, et pankade jaoks ei ole eriti tähtis, kas tal on halvad või head laenud. Pankade jaoks on äärmiselt tähtis aga olukorra stabiilsus. Kui tekib mingisugune paanika, siis hakkavad hoiustajad pankadest raha välja võtma. Mul on küsimus, arvestades seda, et teie koduerakonna tipp-poliitikutel on palju sularaha kappides, raha ongi pangast välja võetud ja seda hoitakse juba mujal kui pangakontodel: kas pangandusturul on mingisugune häire ja kas Eesti riigi likviidne raha asub ikka usaldusväärsete pankade kontodel?

Aitäh! Mina loodan, et ka teie valijatel – ma ei tea, kui palju neid on alles jäänud – on rohkesti sularaha.

Rannar Vassiljev, palun!

Aitäh! Selle aasta eelarves on meil n-ö reserveeritud 200 miljonit eurot Eesti Energia aktsiakapitali laiendamiseks. Ma saan aru, et see on seotud uue, 300-megavatise põlevkiviploki ehitamisega. Me küsisime rahanduskomisjonis teie ministeeriumi ametnikult, mis on põhjus, et ettevõte ise ei võta vajalikku raha näiteks laenuna turult. Vastus oli, et praegust kapitaliseeritust ja n-ö ettevõtte perspektiivi arvestades ei oleks see ettevõte võimeline laenuturult seda raha saama. Milline on teie isiklik seisukoht, kas riik peaks Eesti Energiat sellisel kujul kaks aastat järjest toetama või mitte?

Aitäh! Riik ei toeta ju Eesti Energiat. Muidugi kuluks ära mõningane majanduslik algharidus, et seda teemat sisuliselt arutada. Te olete väga tugevalt võtnud enda teemaks majanduse, aga te selgelt ei valda mõningaid põhitõdesid. Mina ka ei vallanud, kuni ma ei olnud majandust õppinud. Ettevõtte kapitaliseeritus ei tähenda, et ta turult ei laenaks. See tähendab seda, et ta pigem laenab rohkem turult. Ettevõtte põhikapitali suurendamine ei tähenda ettevõtte toetamist, vaid kapitaliseerimist.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh! Hea minister! Eelarvet sirvides selgub, et Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse on planeeritud üldhariduse ja koolivõrgu ümberkorraldamise ettevalmistamiskuludeks 4,1 miljonit eurot. See on päris suur raha. Mille peale seda kulutada planeeritakse?

Aitäh! Ma olen seda isegi uurinud. Vaatame, kas ma suudan selle koha üles leida. Siin on mõningad ettevalmistustegevused, mida haridusminister on vajalikuks pidanud. Te nimetasite selleks summaks 4,1 miljonit eurot. Te ei eksinud. See kulub projektide ettevalmistamiseks, projekteerimiseks ja muuks selliseks. See nõuab väga spetsiifilist täpsustust. Kui ma seda suudaksin teha, siis ma oleksin ikkagi väga tark, aga ma ei arva, et ma sellistesse detailidesse pean laskuma. Siin on ka üks praktiline probleem. Meil ei ole Euroopa Liidu eelarvet, aga suur osa investeeringutest tuleb ju sealt. Selleks, et 2014. aastal saaks kohe raha kasutama hakata, mitte nii, nagu eelmise perioodi alguses oli, on selline hoovõtt põhjendatud. Aga kõiki tehnilisi detaile ma siin ei tea.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud minister! Keskkonnaministeeriumi rea peal on kirjas 15 miljonit eurot tulu, mis on plaanis saada circa 1500 kinnistu müügist. Sellises tempos jätkates müüakse riigivalitsemiseks mittevajalikku maad veel 10–15 aastat. Kas ei oleks otstarbekas tempot pisut kiirendada? Ühest küljest saaks raha ja järgmistel aastatel ka maamaksu, teisest küljest hakataks seda maad uue omaniku käes ilmselt ka otstarbekamalt kasutama.

Aitäh! Eelarveliselt on selle maa müüki raha saamise eesmärgil viimastel aastatel pigem forsseeritud. See ei ole mulle sugugi meeldinud. Sellega kuhjatakse turg üle, aga seal on omad administratiivsed piirid. Teistpidi kirjutatakse ka eelarvesse pinge sisse. Ega eelarve tegijad ei suuda täpselt hinnata, kui sellise tuluallikaga tullakse, kas see on siis realistlikult hinnatud. Me proovime kõiki neid asju hinnata, aga nii täpselt me seda ei tea, sest turuinfo on ikkagi seda täpsem, mida lähemal sellele tegevusele ollakse. Sellega on nii ja naa. Siin on administratiivsed piirid, oluline on turu vastuvõtuvõime, ka see, et riik peab pigem vaatama tulude laekumist pikemas vaates, mitte ajama kulutaset üles ühekordsete tuluallikate kiire realiseerimisega. Ega maa hind kümne aasta perspektiivis ju ei lange, maa hapuks ei lähe. Võib loota, et majandus kosub ja turuolukord ka. Seda probleemi ei ole, et midagi raisku läheks. Me oleme igal aastal läbirääkimistel sel teemal põgusalt mõtteid vahetanud ja kompromissidele jõudnud.

Rein Randver, palun!

Tänan, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Järgmisel aastal on kavandatud vabastada kodualune maa maksust ja on ka teada, et loodetavasti 2015. aastal käivitub veebipõhine maamaksu infosüsteem. Kuid ka sinnani tuleb kuidagi elada. Järgmise aasta riigieelarve eelnõusse on kavandatud omavalitsustele 990 000 eurot. Korrutame 15,6-ga, saame ligi 15 miljardit.

Aga siis on need juba Eesti kroonid!

Austatud minister, laske lõpuni küsida! Palun anda mikrofon uuesti Rein Randverile!

Aitäh! Minu küsimus on see: kas järgmise aasta eelarve eelnõusse kavandatud maamaksust vabastamise kompenseerimise kulud, mis on mõeldud kohalikele omavalitsustele haldamiskuludeks, on piisavad? Kas nendega on kõik tegevused kaetud ja ei teki probleeme? Järgmine aasta algab juba väga varsti.

Aitäh! Seda on siiani hinnatud piisavaks. Ma ei või pead anda, aga need arvud ei ole juhuslikud. Neid on ikkagi kalkuleeritud. Hea, et seda raha eraldatakse. Iseenesest, kui on tegemist mingisuguse riikliku otsusega, ei pea seda tingimata keskvalitsuse eelarvest täielikult kinni maksma. Aga me oleme selle valiku teinud ja püüdnud omavalitsuste kulusid täpselt hinnata ning kompenseerida. Muidugi oleks minu eelistus olnud selle muutusega natukene oodata ja valmistada selleks ette IT-lahendused. See, et see muudatus nii kiiresti tuleb, on meile päris suurt peavalu teinud.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Olen kaks tundi päris tähelepanelikult teie esinemist kuulanud. Mulle on jäänud mulje, et te ei ole järgmise aasta suhtes väga optimistlik. Siit minu konkreetne küsimus: kas te võite öelda keskmisele Eesti inimesele, et tema elatustase järgmisel aastal natukenegi paraneb?

Aitäh! Ma võin seda öelda küll. Muidugi ei ole statistiliselt keskmist inimest olemas, aga prognoosid näitavad praegu üsna laiapõhjalist reaaltulude kasvu. Me muidugi ei tea, milliseks inflatsioon lõpuks kujuneb, aga nii palgakasv riigi- ja erasektoris kui ka pensionikasv on prognoositavast inflatsioonist suuremad. Mõni summa kasvab veel hoopis kiiresti, näiteks töötutoetus kasvab poole miinimumpalgani ehk üle kahe korra. Jah, ma arvan, et eelarve sõnum on selle poolest küll positiivne.

Palun, Karel Rüütli, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mul on äärmiselt kahju, et ma pean teiesugusele haritud ja erudeeritud inimesele hakkama selgitama metsanduse põhitõdesid. Minu eelmisele küsimusele vastates tõdesite, et raskel ajal on ikka metsast abi saadud. Riigieelarve tasakaalu saavutamise tuhinas olete aga kahjuks ära unustanud, et RMK eelarvesse peab ka uue kvaliteetse metsapõlve rajamiseks piisavalt vahendeid jääma. Julgen väita, et valitsuse trikitamisega olete pannud ettevõtte, kus majandatakse ligi 50% Eesti metsadest, äärmiselt täbarasse olukorda, olete seadnud ohtu meie kõigi ühise vara. Kui RMK ei suuda piisavalt rajada ja hooldada noort metsa, seame ohtu ka meie metsatööstussektori konkurentsivõime tulevikus. Kas te olete Rahandusministeeriumis teinud analüüsi, mida selline eelarvepoliitika, kui te olete RMK-st viimase kolme aastaga võtnud ära 89,7 miljonit eurot omanikutulu, toob endaga kaasa kogu metsandussektori konkurentsivõimele?

Aitäh! Ega ma muud moodi targaks ei ole saanud või ei saa kui ekspertide nõuandeid kuulates. Nii et ärge kahetsege, vaid andke ikka nõu. Kui te lähete aga ettevõtlus- ja raamatupidamisvaldkonda, siis kardan, et ma kaldun siin pigem nõuandja rolli valima. Kui vaadata mõne ettevõtte kapitalibaasi (nimetame RMK-d, eriti siis, kui te konkurentsivõimest räägite, selle poolest ettevõtteks), siis on ebanormaalne, kui ta opereerib täielikult omakapitaliga ja võõrkapitali üldse ei kaasa. See on majanduses täiesti ebaloogiline olukord, seda nimetatakse ülekapitaliseerituseks. Ülekapitaliseeritus tähendab, et kasutatakse kõige kallimat rahaallikat. On täiesti loomulik, et RMK bilanssi muudetakse võõrkapitali kasuks. Aga mis on need täpsed juriidilised nüansid? Ma ei ole siin võib-olla tingimata täpne, aga minu teadmine on, et RMK-l on laenupiirangud, turult ta laenu ei saa. Trikitamisest ei ole siin mingit juttu, see on majanduslik valik. Omakapital on laenukapitaliga võrreldes kallis ka riigile. Selle tõttu see otsus tehakse. Metsanduse konkurentsivõimega ma, andke andeks, siin mitte mingit seost ei näe. Meie metsandus püsib väga konkurentsivõimelisena ja RMK kapitalistruktuur ei kahjusta ühegi puu ega metsa seisundit.

Aitäh! Palun, Kalvi Kõva!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Minu küsimuse fookuses on PRIA, aga küsin laiemalt. Praegu kõne all olev eelarveaasta on selle finantsperioodi n-ö otsade kokkutõmbamise aasta, samas ka Euroopa Liidu tulevast finantsperioodi ettevalmistav aasta. Selle ettevalmistustöö käigus tuleb meie rakendusüksustel teha palju ettevalmistustöid, luua uusi IT-lahendusi ja uusi kaardikihte. Kas te võite kinnitada, et selles seisus, kus rakendusüksuste, eeskätt PRIA eelarvevahendid ei suurene, on tagatud, et käimasolev finantsperiood saab normaalselt lõpetatud ja kõik enne tulevast eelarveperioodi vajalikud tööd tehtud?

Aitäh! Ma usun küll. See oli ka eelarveläbirääkimistel üks teema, see kuluartikkel jooksis läbi ja me arvestame selle vajadusega. Ma ei räägi nüüd riigieelarve reast, ma ei saa seda praegu üles otsida mujalt kui mälust, aga ma arvan, et see oli ka rahandusministri esitatud prioriteetide nimekirjas. Jah, minu teadmiste järgi on see probleem rahaliselt kaetud.

Aitäh! Palun, Kajar Lember, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Olles mõnda majandusõpikut lähedalt näinud, julgen jätkata kolleegi küsimust Eesti Energia rahapaigutuse kontekstis. Eesti Energia tõenäoliselt nii ülikoolis kui ka kogemuste baasil majandust ja rahandust õppinud juhtkond on andnud hinnangu, et uue energiaploki ehitamine ei ole Eesti Energia jaoks majanduslikult mõistlik. Kas teie peate siiski riigi jaoks mõistlikuks, et Eesti Energiat kapitaliseeritakse 2013. aasta riigieelarve vahenditest?

Aitäh! Sellise otsuse valitsus tegi ja see ei tekitanud suurt poleemikat. Energiaplokkide ehitus oli eraldi vaidluse all, eraldi on olnud kõne all Eesti Energia investeerimisprojektid. Aga seda, et kokku paigutatakse 200 miljonit eurot Eesti Energiasse, ma küll kindlalt ei tea. Ma arvan, et selle aasta jooksul me hindame Eesti Energia investeerimisvajaduse üle ja vaatame seda veel. Siin tuleb tarkus tasapisi, sest väga palju sõltub turusituatsioonist, eriti arvestades turu avanemist ja Euroopa Liidu kliimapoliitikat. See on hästi hinnanguline summa, mis on praegu eelarvesse ülempiirina kirjutatud. Sel aastal, ma meenutan, me juba paigutasime sinna 150 miljonit eurot ja seda ei ole tulnud kahetseda. Muidugi on neid projekte veel. Seda kapitalipaigutust ei tehta ainult selle ühe katla ehitamise eesmärgil. Eesti Energial on pikem investeerimiskava.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tulen veel kord tagasi inimeste elatustaseme juurde. Millest selline optimism? Sel aastal tõusid näiteks pensionid 4,4%, hinnatõus oli aga tunduvalt suurem. Eelmisel nädalal lugesime uudiseid, et Eesti hinnatõus on Euroopa Liidu kiireim. Kui me vaatame järgmise aasta palga- või pensionitõuse, siis on selge, et elektri ja toasoojuse hinna tõus neid ületab. Millest teie vastus, et elatustase kindlasti tõuseb? Minu meelest kasvavad elamiskulud kiiremini.

Aitäh! Kui te ootasite minult eitavat vastust, siis seda te ei saa. Te panite oma hinnangus kokku verbaalse ja arvulise hinnangu. Mina võrdleksin arve arvudega. Võin öelda, et reaalpalk on Eestis kasvanud alates 2011. aasta kolmandast kvartalist, pensione on samuti tõstetud ja seda on tehtud inflatsiooninumbrist rohkem. Viimane kuuinflatsioon, mis mulle meenub, oli 4,1, aga aasta keskmine kujuneb arvatavasti madalamaks. Muidugi, nagu ma ütlesin, see on riskantne valdkond, sest inflatsiooni ennustamine on tänamatu töö. Meie oleme inflatsioonist palju haavatavamad kui teised Euroopa riigid, sest me oleme väike ja avatud riik, meie inimeste tarbimiskorvis on toidu ja energia osa suurem ning meil on ka majanduskasv kiirem, mis annab inflatsiooni tõusule sellist nõudlusepoolset ruumi. Nii et siin ei ole midagi väga imestada. Majandusteaduslikult saab ülimalt hästi ära seletada, miks meil on inflatsioon natuke kõrgem kui mujal Euroopas, mitte küll palju kõrgem. Jah, heaolu kasv on eri valdkondades praegu väga selgelt inflatsiooniprognoosidega kaetud.

Aitäh! Palun, Jaanus Tamkivi!

Tänan, juhataja! Hea minister! Minu küsimus on suhteliselt lihtne ja lühike. Kuidas sa ise tänase tarkuse ja tänaste teadmistega, tänases olukorras, olles rahandusvaldkonna spetsialist ja ka kogemustega poliitik, hindad, kas selle eelarve eelnõuga on asjad meie võimaluste piires ilusasti paika läinud? Millised on sinu sisemised emotsioonid? Oled sa eelarvekavaga rahul?

Aitäh! Ma arvan, et selle vorstiga, mis letile on saadetud, olen ma suhteliselt rahul, see näeb hea välja. Aga kui selle tegemist meenutada, siis ei ole söögiisu enam nii hea. Eks see ole tulnud ebameeldivustega koos ja kõik ei ole olnud minu valikud. Rahandusministri jaoks on kõige olulisem, kas me käitume jõukohaselt ja kas me võime lubada, et meie pingutus ei kahjusta tulevikuväljavaateid. Siin on asjad kokkuvõttes hästi. Me oleme praktiliselt struktuurses tasakaalus ja nominaalne puudujääk on õige tagasihoidlik. Laenuturule me minema ei pea. Kõik need väga drastilised külmutamis- ja kärpemeetmed on tegelikult lõppenud. On jäänud ainult sisemised valikud, mida alati tuleb teha, ja siis on valik, mida teha juurdekasvuga. Ei ole paha – ütleme niimoodi. Häbi ei pea tundma.

Aitäh! Palun, Kalvi Kõva, teine küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Küsin küll hästi väikese detaili kohta ja loodan, et te selle peale väga ei pahanda. Küsimus on idapiiril tollimaksu kogumise kohta. Ma arvan, et te olete kursis õiguskantsleri seisukohaga, et praegu on õigusruum selles valdkonnas segane. Inimestele pole teada, kuidas maksta ega mille eest maksta. Huvitav on see, et minu teada saab praegu tollimaksu, mida inimestelt korjatakse, maksta ainult sularahas. Minu küsimus eelarve kontekstis on see: kas tuleval aastal saab idapiiril eelarvesse kogutavat tollimaksu maksta ka muul viisil, mitte ainult sularahas?

Aitäh! Kõigepealt ütlen hinnangu. Tõepoolest, riigivõim võib alati tekitada ebamugavust. Maksukogumine ei ole mugav protsess. Aga inimesed, kes tulevad piirile puhta südametunnistusega (ja enamik tuleb), ei ole segaduses. Maksuameti valikud on tegelikult olnud suhteliselt leebed. Äritegevus käib väikest viisi edasi, aga massiivset äri on piiratud. Maksukogumise küsimus on muidugi õigesti püstitatud. Mitme makseviisi poole tuleb püüelda. Ma kindlasti küsin maksuameti juhilt üle, kas siin on paranemist loota. Mage lugu küll, kui seal on ainult sularahakäive.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

Aitäh! Ministri vastused lähevad aja jooksul aina siiramaks ja südamlikumaks. Ma soovin ka nüüd siirast ja südamlikku vastust. Rehnuti järgi, arvestades sotsiaalmaksu laekumise kasvu ja tarbijahinnaindeksi tõusu, peaks järgmisel aastal pensioniindeks olema 6,36, kui peavad paika need prognoosid, mille alusel eelarve on tehtud. Valitsuse otsus oli tõsta pensione vähem – 5%. Siiamaani olen ma leidnud valitsuskoalitsioonist ühe mehe, kes on julgenud seda tõsiasja tunnistada. Mul oleks hea meel, kui rahandusminister oleks teine mees, kes seda teeks, ja kui ta ka põhjendaks, miks valitsus ei tõsta pensione mitte 6,36%, vaid vähem.

Küll oleks tore, kui te jätaksite need isiklikud hinnangud ära. Mind tõesti häirib, kui te vahepeal ütlete, et ma vajan vastamisel abi või midagi sellist. Küllap te südames tunnistate, et ei ole hullu, ta saab vastamisega hakkama küll. Siirusega on nii, et kuna ma olen alati siiras ja olen seda algusest peale olnud, siis see kõlas pigem nagu süüdistus, et ma olen muutunud siirupiseks ja hakanud teiega kuidagi lipitsema. Ei, seda ma ei kavatsegi. Vana sõber, olge viisakas! Aga pensioniga on nii, et te teate väga täpselt, et pensionid ei saa ka kriisi ajal langeda. Me pidime need külmutama. Sellel külmutamisel ja mittelangetamisel on oma hind, mis tuleb teie enda omal ajal pakutud skeemi järgi jagada aastate peale. Minule meeldiks küll, kui pensionitõus ei oleks mitte nagu Ameerika mäed, vaid stabiilne ja nähtav. 5% on maksimaalselt võimalikule väga lähedal. Oluline on, et tulevikus ei peaks hakkama pensione jälle külmutama. Lähemas tulevikus seda ohtu ei ole. Samas tekitab pensionikassa meile endiselt miinust 2% SKT-st. Midagi kerget selles pensionitõusus eelarvele ei ole. Me teame seda mõlemad.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Te olete siin rääkinud vajaduspõhisest lapsetoetusest. Kui vaadata riiklike peretoetuste seaduse eelnõu seletuskirja, siis on näha, et neljaliikmelisel perel on õigus saada juurde 9 eurot lapse kohta kuus, kui pere netosissetulek on alla 588 euro. Kust te võtate, et pere vajadused on just sellised, et see 9 eurot aitab neid vaesusest välja? Või olete teinud mingeid uuringuid, mille põhjal on selgunud, et just need 9 eurot lapse kohta aitavad sellel perel paremale elujärjele saada? Mida te ise 9 euro eest lapsele ostaksite?

Aitäh! Minu küsimus on: mis on teie arvates pere vajadused? Kui ma kuulan teie sõnavõtte, niipalju kui ma pean neid kuulama, tekib mul alati küsimus, mismoodi teie Eesti riiki ette kujutate. Te defineerite nii, et kellel on soov, sellel on kohe ka objektiivne vajadus ja seda tuleb teab mille arvel hakata kinni maksma. Te olete lapsetoetuste teemal ajanud pigem ebaväärikat juttu, et lapsed on võrdsed, kõik vajavad ühte sularahahulka ja vajaduspõhisus on midagi halba. Mina ütlen, et vajaduspõhisus on väga tervitatav element, mis siia sisse on toodud. Samas see, et kelleltki midagi ära ei võeta, ka mitte Riigikogu liikmete lastelt, tingibki selle, et vajaduspõhisust saab rakendada ainult osaliselt. Rahakott on piiratud, aga selle sammu kulu eelarvele on siiski väga arvestatav. 5 miljonit eurot tuli tuua väljaspool igasuguseid eelarvestrateegiaid, koalitsioonilepinguid ja pikemaajalisi plaane eelarvesse sisse. Seda kogu selle pika ajaloo kiuste, kui kogu aeg käis jagelemine, et kõigi laste toetust on vaja tõsta, kuid lõpuks ei tõstetud seetõttu kellelgi. Niimoodi ei saa probleemi lahendada, sest vajadused on erinevad ja mittevajaduspõhiselt jagatav raha on väga kallis. See on samm õiges suunas, see vastab eelarve võimalustele. Neid summasid, nagu ma tean, on 2015. aastaks planeeritud suurendada. Me ei lähtu kindlasti eesmärgist, et pere vajadused on midagi, mida peab teab mille arvel sularahas täielikult katma. Perede vajadusi ei pea täielikult katma. Tegelikult on ju niimoodi, et pered on sunnitud ülal pidama oma riiki, et saada sealt tagasi hüvesid, sh toetust kõige nõrgematele.

Aitäh! Palun, Tõnis Lukas!

Austatud juhataja! Hea minister! Umbes poolteist kuud tagasi ütles valitsus opositsiooni keskkonnatasude tõstmise plaanile reageerides küllalt lakooniliselt, et keskkonnatasusid, näiteks põlevkivi ressursitasu, ei ole plaanis tõsta. Aga kuu aega tagasi valitsus siiski koos eelarvega tegeles selle teemaga ja esitas keskkonnatasusid suurendava eelnõu. Selline paarinädalase vahega toimuv valgustumine on huvitav, aga kindlasti ka tervitatav. Ma arvan, et keskkonnatasude tõus on argumenteeritud. See, et see plaan nii äkki tuli, ei lubanud valitsusel tõsta näiteks põlevkivi ressursitasu 1. jaanuarist, vaid alles 1. aprillist.

Palun küsimust!

Mingi osa rahast jääb kahjuks saamata. Aga kas sa ei arva, arvestades põlevkiviõlitööstuse praegust kasumlikkust, et põlevkivi võiks praegusega võrreldes ikkagi tunduvalt rohkem ressursimaksustada?

Aitäh! Selle ajalise hinnanguga ma päris nõus ei ole. Ma ei ole sellega kohe üldse nõus. Te ütlesite, et see toimus paari nädala jooksul. Me vahetasime keskkonnaministriga informatsiooni aga juba suvel. See plaan käidi välja ka eelarveläbirääkimistel, see käidi välja valitsuskabinetis eelarve koostamisel. Nii et kaks nädalat ei saa mitte kuidagi olla õige seisukoha muutumise aeg. Ma hästi ei usu, et kuu aega tagasi keegi ütles, et seda ei ole plaanis. Võib-olla see sõnastus oli natuke teistmoodi. Aga ma olen põhiküsimuses küll sama meelt, et põlevkivimajanduse kohustus oleks saadavat kasu ühiskonnaga rohkem jagada. Põlevkivitööstus ja eriti põlevkiviõlitööstus ei kata kaugeltki oma tegevusega kaasnevaid kahjusid. Loomulikult ei pööraks need maksud ümber looduse olukorda, aga oma kasu ühiskonnaga jagamine võiks küll olla natuke selgem suund. Kuid te rääkisite põlevkivist. Üks põhjus, miks me olime siin tagasihoidlikumad, oli ka see, et see mõjutab ikkagi – mitte küll otse, aga kaudselt – elektri hinda. Vabal turul ei ole see suhe küll otsene, aga põlevkivi maksustamisega tuleb siiski ettevaatlik olla. Seda enam, et me kvoodihinda ei tea. Me ei tea, milliseks kujuneb elektroenergeetika konkurentsivõime lähiaegadel. Me oleme valitsuses vaielnud, kus see õige maksustamise koht on, kas maksustada tuleks õli või põlevkivi. See on omaette küsimus. Neutraalsem lähenemine oleks põlevkivi kui ressursi maksustamine. Sellel on jällegi, nagu ma ütlesin, oma mõju elektroenergeetikale ja selle konkurentsivõimele. Ju ei ole siin veel lõplikku otsust, mille kohta me võiksime öelda, et see on ainuõige ja tulevikus ei ole võimalik ümber mõelda.

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas, teine küsimus!

Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Eesti riigil on praegu 65 eri eluvaldkonna kohta kehtivat arengukava ja strateegiat. Kas sa julged anda hinnangut, kui palju see seaduseelnõu kajastab nendes arengukavades seatud eesmärke ja kas eelarve toetab nende eesmärkide saavutamist?

Aitäh! Ilma mingi kahtluseta toetab. Ma pean sügavalt ebaõiglaseks seda väidet, nagu rahastamisel lähtutaks lihtsalt tehetest ega arvestataks poliitilisi valikuid. See on väga ebaõiglane kriitika. Iseasi on see, et arengukavades endis ja selles süsteemis on suuremat sorti segadus. Vajadus nende kavade järele on olnud ebaühtlaselt põhjendatud. Need kavad omavahel kattuvad. Me reformime seda valdkonda. Aga mis tahes valdkonna minister juhindub oma eelistustes väga selgelt arengukavadest, mis ei tähenda, et seda tehakse täht-tähelt. Neid arengukavadest tulenevaid meetmeid rahastatakse otse loomulikult võimaluste piires järk-järgult. Küsimus oli hästi lai. Minu vastus on ikkagi pigem jaatav kui eitav, kuigi vahel arvatakse vastupidi.

Aitäh! Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Välisministeeriumi kulureal on demokraatia arendamiseks ette nähtud 900 000 eurot. Kuna maailmavaate sihtasutuste teema on minu meelest päevakorrast maha võetud ja ma ei ole näinud, et selle teemaga edasi mindaks, siis küsin, kas sellele kulureale on mingi uus lähenemine välja mõeldud.

Aitäh! Eks mõtteid selle ümber ole olnud. See oli ju Riigikogust tulnud algatus. Aga Välisministeerium pakub väga mitmesugust arenguabi, sh intellektuaalsemat sorti. Ma ei välista, et seda summat saab Välisministeeriumi eelarves otstarbekalt kasutada. Nad on arenguabi summades jõudnud 0,14%-ni. Nüüd räägitakse jälle üle hulga aja palju Eesti poliitilisest ajaloost. Võin öelda, et maailmavaatel põhinevad erakonnad on saanud väga palju toetust teiste riikide sedasorti allikatest ja tänu sellele on Eesti riik ikkagi mäekõrguselt parem, kui ta oleks ilma selleta. See diletantide valitsus, nagu Mart Laari 1990. aastate alguse valitsust hellitavalt on nimetatud, sai ikka tohutult hea know how. Kuna see kõik tuli nagu tühjale lehele ja seda kasutasid nii erksad ajud, on Eesti riik ikkagi hoopis parem, kui ta oleks ilma selleta. Ma ei välista, et me võiksime selle summa puhul samas suunas mõelda, aga on ka teisi mõtteid. Me kindlasti pöördume fraktsioonide poole ja arutame, mis oleks siin üks õilis võimalus. Mulle üldse ei meeldi need tuhandeeurosed puistamised üle oma valimispiirkonna, süsteemitud, vastuolulised ja tihti halvalõhnalised. Ma arvan, et me sel aastal proovime seda protsessi inimlikult juhtida, sh teha otsus ka tolle summa kohta, loomulikult kõik koos ja lõpuks Riigikogu valikul.

Aitäh! Palun, Tõnis Lukas, teine küsimus!

Austatud juhataja! Hea minister! Valitsuse kogemus Riigi Kinnisvara AS-iga on pikaajaline. Viimastel aastatel on järjest rohkem ka kultuuri- ja haridusobjekte hakanud minema pärast remonti või ehitamist otse RKAS-i haldusesse. Kas teie rahandusministrina olete rahul selle metoodikaga, kuidas RKAS oma halduskulusid arvestab? Need jäävad konkreetsete valdkondade, näiteks haridus, kultuur või mõni muu valdkond, eelarvete katta. Kas koostöö RKAS-iga, et halduskulud oleksid ette teada ega tõuseks liiga rängalt, st need oleksid ka eelarvesse planeeritavad, on nüüd hästi arenenud?

Aitäh! Mina olen RKAS-i tegevusega rahul ja mulle tundub, et see on läbipaistev. Mulle ei ole seal mingit kärsahaisu ninna hakanud. Me käivitasime paari aasta eest kinnisvarareformi, RKAS asutati küll varem. See on liikumine selles suunas, et kinnisvara haldamine oleks turupõhine ja tegelikud kulud kajastuksid ka väljamaksetes. Ei tohi olla nii, et sõditakse ükshaaval investeeringute eest, samal ajal ei ole olemasolev vara tihti vajalik ja vajalik vara on kaetud majanduslikult pooliku maksega, amortisatsiooni ei arvestata, tegelikku pinnakasutust loomulikult ka mitte. Meie suund on see: vähem pinda, vähem vara, majanduspõhine ja turupõhine arvestus ning selle katmine riigieelarvest. Me ei hakka iga küsitavat summat automaatselt kinni maksma, vaid lahkame ja vaatame täpselt, mis teenust RKAS konkreetsele asutusele hakkab pakkuma, millised on RKAS-i pakutavad hüved. Sealt omakorda peab tulema ka teatud tasuvus, mis on vajalik iga projekti puhul, et RKAS-i bilanss oleks vettpidav, mitte pettus. Ma pean RKAS-i tõesti üheks väga õigeks instrumendiks, eeskätt pärast viimase muudatuse tegemist, mis sai hoo sisse aastatel 2009–2010.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Ma avastasin, et meie eriteenistuste, Teabeameti ja kaitsepolitsei eelarved vähenevad märkimisväärselt. Teabeameti eelarve väheneb 10%, kaitsepolitsei oma lausa 14%. Summad on märkimisväärsed, kaitsepolitseil ligi kolm miljonit eurot. Ma tean väga hästi, et enamik sellest valdkonnast on kaetud riigisaladuse looriga, aga ma siiski küsin: kas te võite rahandusministrina kinnitada, et tegu ei ole tööjõukulude ja inimeste arvu vähendamisega nendes ametkondades? Need ametkonnad ju raporteerivad oma aastaraamatutes, et julgeoleku olukord Eestis ei ole paranenud, vaid vastupidi.

Aitäh! Ma saan seda kinnitada. Saan ka kinnitada, et oma kinnitust ei saa ma kommenteerida saladuseloori tõttu. Need asutused on olnud rahastamisel erilise tähelepanu all. Täpselt nii ongi. Kõigest ei saa rääkida.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Küsimus on haigekassa jaotamata tulemi kohta. Miks ei võiks seda siiski kasutusele võtta? Jaotamata tulem on ju ilmselgelt mõeldud tervishoiuteenuste osutamiseks, mitte selleks, et hoida seda pangas, selleks et pank selle pealt protsente teeniks.

Aitäh! Mis asi on jaotamata tulem? Jaotamata tulem on headel aegadel ülelaekunud summa, mida ei jõutud ära kasutada. Tegelikult võiks seda jaotamata tulemit isegi rohkem olla. On selge, et me ei tea täpselt halbade aegade lõppu, sest tunnistagem, et 3%-line majanduskasv ja praegune tööpuuduse tase ei ole veel hea aeg. Me peame igal juhul olema tulemi kasutuselevõtul vaoshoitud, aga tuleval aastal võetakse sellest 9,1 miljonit eurot kasutusele. See on väga suur summa ja see kõik läheb meditsiinile. Ma olen mures pigem seetõttu, et sellega kiirustatakse. Ma olen muidugi erakordselt mures, et üldse eksisteerib selline mõtteviis, et saame ratsa rikkaks ja hakkame Soome palku üle maksma. See on täiesti võimatu missioon, see on täiesti võimatu ülesanne, mis pannakse haigekassale ja mida nüüd meeleheitlikult püütakse panna ka valitsusele. Tegelikult peaks see olema tööandjatega peetavate läbirääkimiste küsimus. Mis seal salata, jätkusuutlikku tervishoiumudelit ei eksisteeri. Aina suurenev abivajajate hulk, st vananev rahvastik, aina kiiremini kasvav ja kallinev teenus ning aina vähenev maksumaksmisealiste inimeste arv – seda umbsõlme ei ole tegelikult ükski rahastamismudel veel lahendanud. Ainus mudel, mis piisavalt töötab, on see, et tuleb jälgida majandustsükleid ja ohjeldada kulude kasvu. Ei tohi teha selliseid ülepakkumisi ja bluffe, nagu tehti buumiajal, kui palgad kasvasid paarikümne protsendi jagu aastas.

Aitäh! Ma palun ettekandjalt ja registreeritud sõnavõtjatelt vabandust! Kuna aeg pressib peale, siis on meil tarvis vahepeal teha üks hääletus. Riigikogu juhatusele on Isamaa ja Res Publica Liidult saabunud taotlus istungit pikendada. Härra minister, te võite mõneks minutiks istet võtta. Me valmistume hääletusprotseduuriks. Kas Eiki Nestor soovib esitada protseduurilise küsimuse? Palun!

See on nii tähtis küsimus, et ma palun enne hääletust kümneminutilist vaheaega!

Kümneminutiline vaheaeg. Me jätkame kell 12.48.
V a h e a e g

Jätkame istungit. Ma panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidult Riigikogu juhatusele laekunud ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendamiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid ei olnud. Kuna nõutav on, et selle ettepaneku poolt oleks kaks kolmandikku hääletanutest, siis ei leidnud ettepanek toetust.
Me jätkame küsimustele vastamist. Palun, Toomas Tõniste, küsimus ministrile!

Aitäh! Austatud minister! Viimasel ajal on paljud õppinud, et üle jõu elamine ei ole jätkusuutlik. Eesti paistab siin silma oma konservatiivse rahapoliitikaga. Selle taustal on paljude jaoks arusaamatu, miks otsustati headel aegadel liiga suurelt projekteeritud Eesti Rahva Muuseum täismahus valmis ehitada. Ma tahtsin küsida, kuidas see mõjutab kultuuri rahastamist järgmistel aastatel.

Aitäh! See mõjutab kultuuri rahastamist suurendavalt, sest riik tegi valiku ühe suure objekti kasuks ja selle nimel on suurendatud ka riigi tulusid. Kui ülemäära suurtest objektidest rääkida, siis ERM-i puhul on ju üks vaade see, et me ehitame seda sajaks või viiekümneks aastaks ja seda peabki varuga tegema. Mina oleksin eelistanud küll odavamat varianti. Aga ma olen ka mõne teise asja puhul, näiteks tee-ehituse puhul (see teema on teile ehk lähedasem) rääkinud, et mõnigi projekt on üledimensioneeritud. Mul on hea meel, et nüüd on üks Maanteeameti juht kinnitanud minu hinnanguid, et need on röögatult suured väljaminekud, samas suurusjärgus kui Eesti Rahva Muuseumi ehitus, aga autosid ei ole nende teede peal mitte just palju.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Te seletasite meile haigekassa tulemi puhul nii ilusasti, et on häid ja halbu aegu. Mulle tuli meelde piiblis olev lugu vaarao unenäost, kus oli seitse lahjat lehma, kes sõid ära seitse rammusat lehma. Tookord seletas Joosep vaarao unenäo ära. Ta ütles, et tuleb seitse ikaldusaastat ja selleks on vaja luua reserv. See oligi esimene riiklik reserv inimajaloos. Ma saan niimoodi aru, et heade ja halbade aegade tasandamiseks on haigekassal ikkagi reserv, aga jaotamata tulem tähendab lihtsalt inimestele osutamata jäänud tervishoiuteenuseid. Kas halbade aegade tasandamiseks ei tuleks kasutada reservi, aga jaotamata tulemi eest osutada siiski tervishoiuteenuseid?

Aitäh! Ma ei tea, kas haigekassa saab nägemuste vastu aidata, aga üldiselt ei ole meil tegemist krahhiolukorraga, et me peaksime seda viimast reservi hakkama laiali jagama. Meil on selgelt tegemist kiduva majandusega ja meil oli tegu ülekuumenenud majandusega, kui me oleksime võinud veel rohkem raha kõrvale panna, et mitte tekitada olukorda, kus me pidime isegi meedikute palka vahepeal kärpima. Praegu, ma ütlen, läheb meedikutel kõvasti keskmisest paremini, mitte ainult sellepärast, et pooled arstid teenivad vähemalt ministri sissetulekut, ütleme nii, sest osa sellest saavad nad dividendina, vaid ka selle poolest, et nende palga kasv on olnud tunduvalt kiirem kui mujal riigisektoris. Nad kurdavad, et nende palk ei ole sellel tasemel, kus see oli enne kärpimist. Mina elan ära ka arstide mediaansissetulekuga, minu sissetulek on 2006. aasta tasemel. See on see koht, kus tegelikult debatt käib, millised on kellegi hinnangud oma sissetulekule. Minu sissetulek on täiesti elamisväärne ja see on ka järgmisel aastal 2006. aasta tasemel. Ma ei räägi, et ma pean igal aastal saama 5%, 50% või 75% juurde, nagu need streikijate nõudmised on olnud.

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Austatud minister! Kahjuks puudub selles eelnõus ülevaade kavandatavatest investeeringutest. Ainult RKAS-i peamised objektid on välja toodud. Miks ei ole detailsemalt lahti kirjutatud, mida renoveeritakse ja milliseid uusi objekte on kavas ehitada?

Üldsummad on teada, neid võib ka täpsustada. Ma ei ole päris kindel, et see kõik on üldse riigieelarve teema. Ka RKAS teeb oma eelarve piires muutusi. Tähtis on, kui suur on tema üldine panus, kui hästi on see tuludega kaetud. Kokkuvõtlikult öeldes me investeerime väga palju. Ega tingimata ei pea seaduse pildis olema jäigalt ära öeldud, mida täpselt tehakse. Mõned suuremad objektid ma nimetasin. Teiegi olete selle koha üles leidnud, kus neid on nimetatud. Eelarve suur detailsus ei ole ainult pluss, see on teinekord ka koorem, see takistab lugemist. Kui teid see teema tõsiselt huvitab, mis on ju ka loomulik, siis katsume aidata. Tuletage hiljem meelde!

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Me arutame järgmise aasta riigieelarvet. Järgmise aasta üks kindel märksõna on elektrituru avanemine. Selle avanemisega seoses kallineb elekter kodutarbijatele ja väikeettevõtetele. Elektri hinnale lisatakse ju otsa veel käibemaks. Mida suurem on elektriarve, seda rohkem laekub elektri pealt käibemaksu. Sellega seoses tahan teada, kui palju planeerib Rahandusministeerium järgmisel aastal riigieelarvele lisatulu. Kui kõrge elektri hinnaga on riigieelarves käibemaksu laekumist prognoosides arvestatud ja kui suurt lisatulu sellest saadakse?

Aitäh! Üksikute kaubagruppide käibemaksu andmeid minu käsutuses ei ole. Ma võin prognoosijatelt seda hinnangut ju küsida, aga elektri hinna tõusu ei käsitle me kindlasti mingisuguse tuluallikana, välja arvatud dividendi puhul. Mina olen seda võtnud ikkagi kui ühelt poolt koormust majandusele ja teiselt poolt koormust riigiettevõtetele. See on üks väga vastuoluline asi. Lisaks tekib koormus sotsiaaltoetuste maksmiseks ja ka palgasurve. Igal juhul pole see mingisugune garanteeritud sissetulekuallikas. Sissetulekust rääkides tuleb kõne alla pigem dividend, kui Eesti Energial õnnestub turul edukas olla. Hinnatõus on lähemas perspektiivis selgemalt seotud turu avanemisega, aga ärgem unustagem, et see hinnanguliselt 20%-line hinnatõus on suuresti seotud ka kvootide hinnaga, sest Eesti Energia peab hakkama tulevikus kvoote ostma. Me peame ikkagi meelde tuletama põhitõde: ega turu avanemine ei ole eesmärk omaette, vaid meede, millega Euroopa Liit taotleb efektiivsemat energiamajandust, kindlamat varustamist ja kokkuvõttes tugevamat konkurentsi. See ei ole midagi sellist, mis on tehtud tarbijate kiusamiseks.

Aitäh! Palun, Sven Sester!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea rahandusminister! Kuna meie tööaeg hakkab otsa saama ja nagu näha, on ka küsimuste laviin tänaseks päevaks läbi, ning tundub, et see eelarve esimene lugemine on teie jaoks üldse läbi, siis võib-olla võtate paari sõnaga kokku kogu selle positiivse poole. Milliseid häid sõnumeid selles eelarves siis Eesti rahvale on? Äkki annate paari sõnaga meile niisuguse ülevaate?

Heaolu suurenemine. Kui võin öelda kolm sõna, siis keskmise heaolu suurenemine.

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa, teine küsimus!

Aitäh! Eelarve eelnõus on ette nähtud küllaltki oluline kohustuste suurenemine – 190 miljonit eurot. Selgusetuks jääb, mille arvel selliste võlakohustuste täitmine on ette nähtud.

Võlgadega on niimoodi, et keskvalitsus laenuturule ei lähe. EFSF-i väljamaksed võlgnikele suurendavad Eesti statistilist võlakoormust ilma võlga võtmata. Aga on ka sihtasutused ja omavalitsused, kes laenutegevust siiski mingil määral arendavad. Nii et valitsusel ei ole kavas suurendada riigi võlakoormust, see suureneb riikidel põhiliselt statistiliselt EFSF-i garantiide või õieti nende väljamaksete tõttu.

Aitäh! Kuna Riigikogu täiskogu ei nõustunud istungi aega pikendama ja vastamise toiming kui niisugune on lõppenud, siis üks küsimus lükkub meil edasi järgmisesse päeva nagu ka selle päevakorrapunkti ülejäänud arutelu ning kõik teised punktid, mis olid tänaseks planeeritud, aga mida me ei jõudnud käsitleda. Suur tänu, minister Jürgen Ligi, siin puldis mitu tundi vastupidamise eest! Suur tänu, kolleegid! Jätkame homme tööd tänase päevakorra punktidega.

Istungi lõpp kell 13.02.