Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu viienda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Rainer Vakra!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Aastaid on nii siin saalis kui ka väljaspool Riigikogu valitsuselt aru päritud, et saada selgitust, kuidas mõjutab elektrituru täielik avanemine kodutarbija tarbitava elektri hinda, mis saab edasi, kas on kindlaks tehtud sotsiaalsed grupid, kes võivad hätta jääda, ja kuidas riik neile seda metsikut hinnatõusu pehmendab. Vastuseid ei ole siiani. Veelgi enam, valitsus on selle teema tihti juba eos tapnud, süüdistades küsijaid lausa paanika külvamises. Nüüd aga on ka kõige tulihingelisemale demagoogile selge, et 2013. aastal tuleb järsk elektri hinna tõus. Kuna koalitsioon pole astunud ühtegi sammu selle olukorra lahendamiseks, algatavad Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu demokraatide ühendus elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, et leevendada üleminekut avatud elektriturule, vähendades nii kodu- kui ka äritarbijate makstavat taastuvenergiatasu. Eelnõu eesmärk on vähendada Eesti inimesele elektri hinda 13%. Kui kehtiva seaduse alusel katab taastuvenergiatoetuse kulu elektritarbija, siis eelnõu kohaselt katab selle kulu riik. Näiteks tarbib keskmine Eesti pere aastas 3500 kilovatt-tundi elektrit ja kulutab Eesti Energia kehtiva hinna alusel elektrile 413 eurot. 2013. aastal suureneb keskmise pere aastane elektriarve 476 euroni ehk 63 euro võrra. See eelnõu vähendab keskmise pere elektriarvet aastas 41 euro võrra. Tänan teid juba ette seda eelnõu toetamast ja loodan, et eelnõu edaspidisel menetlusel on rohkesti koostööd ja kainet talupojamõistust. Aitäh!

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Proua juhataja! Head kolleegid! Me ilmselt kõik muretseme praegu tervishoiutöötajate streigi pärast. Tervis on ju selline asi, mis puudutab meid kõiki. Kui inimesed saavad kokku, ega nad siis ilmaasjata üksteisele tervist ei soovi. Nad ei tee seda mitte ainult kohtudes, vaid ka meili teel, kirja teel ja mobiiltelefoni kaudu suheldes. Tervis on ikka tervis, see on kõige tähtsam. Haigus ei hüüa tulles, välja arvatud psühhiaatrilised probleemid, need hüüavad. Psühhiaatrilisi diagnoose pandi eelmisel aastal lausa 108 000. Selge on see, et kuidas see streik ka ei läheks, tervishoiusüsteem vajab lisarahastamist, seda on kinnitanud mitu välis- ja siseeksperti. Ka Keskerakond ei saa praegusel raskel ajal istuda, käed rüpes, ja lihtsalt kritiseerida, vaid paneb õla alla. Niisiis, me esitame käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, kus teeme ettepaneku muuta käibemaksuseaduse § 15 ja § 16. Asja mõte seisneb järgmises. Tervishoiuteenuste osutajad ehk haiglad ei saa praegu tasaarveldada käibemaksu, sest nad on lõpptarbijad. Me teeme ettepaneku maksustada tervishoiuteenused ja nendega seotud kaubad 0%-lise käibemaksuga, mis annab haiglatele võimaluse käibemaksu tagasi arveldada. See annaks meile 36 miljonit eurot aastas. Meie eelmise esitatud seadusmuudatuse (see nägi ette, et alkoholi- ja tubakaaktsiisist läheks 20% haigekassale) mõju on 74 miljonit eurot ja kui nüüd lisada 36 miljonit eurot, siis see oleks päris hea tugi meie tervishoiusüsteemile. Palun seda eelnõu toetada!

Aitäh! Palun, kolleeg Yana Toom!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel on mul üle anda arupärimine haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. Tutvustamaks seda, loen teile ette katkendi Tapa Vene Gümnaasiumi lastevanemate koosoleku stenogrammist. Kaheksanda klassi õpilase ema räägib Irene Käosaarega, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhatajaga. Räägib kaheksanda klassi õpilase ema: "Ma küll valdan eesti keelt, aga siin ma hakkan rääkima vene keeles, et kõik aru saaksid. Mul õpib laps kümnendas klassis, kuid eesti keelt ta ei räägi. Enamik meie klassi lapsi eesti keelt ei räägi." Käosaar ütleb vastu: "Kust te teate, et ta eesti keelt ei räägi? Kellega ta peab eesti keelt rääkima, kas teiega või?" Ema küsib: "Kuidas saab laps bioloogiat õppida, kui ta ei mõista, mis on õpikus kirjutatud?" Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja vastab: "Lapsed ei pea bioloogiaõpikut lugema. Kas õpikut on vaja õpetajale metoodilise abina? Meile on suureks probleemiks, et õpetaja õpetab õpikut, mitte aga õppekava järgi." Jne, jne. See oli väga põnev vestlus, uskuge mind.
Seoses sellega on meil hulk küsimusi härra Aaviksoole. Tapa Vene Gümnaasium on keelekümbluse lipulaev. Selle kooli õpetajad õpetavad meie riigi teisi õpetajaid, kuidas keelekümblusmetoodika järgi õpetada. Samas ei ole selle kooli tulemused väga head: riiklikus pingereas on nad 114. kohal. Me tahame teada, millal Haridus- ja Teadusministeerium kavatseb reageerida sellistele signaalidele ja millistele uuringutele tuginedes õpetatakse ka praegu Eestis lapsi hilise keelekümbluse programmi järgi. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetluse kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimine vastab sellele seadusele, edastan selle otsekohe adressaadile.
Nüüd mõned teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 16. oktoobril algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni s.a 16. oktoobril algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 16. oktoobril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 89 Riigikogu liiget, puudub 12.

Me võime alustada tööd tänase päevakorra punktidega. Esimene päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Palun, kolleeg Priit Toobal Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Eelnõu teisel lugemisel rääkisin teile, kui lootustandvalt elektrooniliste valimiste töörühma töö algas. Idee ja sihtmärk olid üllad ning täiesti õiged, kuid kahjuks jäädi vaid veidi enne nende saavutamist pidama. Mul on väga kahju, et vähemalt 2015. aastani lükati edasi põhiline – e-hääletamise verifitseerimise süsteemi loomine ja kasutuselevõtt. See on põhimõtteline viga, mis muudab sisuliselt kogu senise töö mõttetuks. Oma hääle kontrollimise võimaluse puudumine on vastuolus ka Euroopa vaatlejate soovitustega. Kontrollsüsteem on ülioluline just sellepärast, et interneti teel hääletamine on tõusnud populaarsuselt teiseks hääletamisviisiks ja see populaarsus muudab e-hääletuse ründajate silmis paeluvaks sihtmärgiks. Just eelmisel nädalal oli Eesti silmitsi küberrünnakutega, mida väidetavalt juhtis Väike-Maarjast pärit kooliõpilane. Mitmed IT-kogukonna kõneisikud on rõhutanud, et sellised protestid võivad muutuda palju suuremaks ja agressiivsemaks ning need on omamoodi meeleavaldus.
Head kolleegid! Mida selline meeleavaldus tähendab demokraatia ja ausate valimiste mõttes? Mis siis, kui IT-gurud panevad pead kokku ning lasevad valimiste ajal prügikasti kõik e-hääled? Või mis siis, kui inimeste valikud pööratakse pea peale ja hääled lähevad vahetusse? Ma ei usu, et keegi meist seda sooviks. Interneti turvalisus oli ja on tõsine probleem ning ka jääb selleks.
Mind teeb murelikuks eksperdihinnang, mille kohaselt on massiline rünne elektroonilise hääletamise vastu 2013. aasta valimistel lihtsamini teostatav kui kunagi varem. Senise, ilma kontrollimisvõimaluseta kontseptsiooniga edasi minnes puuduvad meil tulevikus usaldusväärsed vahendid niisuguste rünnete täiemõõduliseks avastamiseks. Tuletan meelde, et põhiseaduskomisjoni 17. jaanuari istungil kinnitasid eksperdid, sh Vabariigi Valimiskomisjon, et on olemas suutlikkus teha elektroonilise hääletamise verifitseerimise tehniline lahendus valmis 2013. aasta kohalikeks valimisteks. Seega jääb ebaselgeks, miks töö katki jäeti.
Minu hinnangul on selle eelnõu nimi "Veel ausalt ei taheta". Keskerakond hääletab selle seaduseelnõu vastu.

Suur tänu, kolleeg Priit Toobal! Palun kõnepulti kolleeg Andres Herkeli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Austatud Priit Toobal ja teised! Teisel lugemisel me neid Keskerakonna argumente juba vastustasime. Ma arvan, et ma ettekandjana seletasin õige põhjalikult, miks on otstarbekas astuda niisugune samm, et me kõigepealt katsetame elektroonilise hääletuse verifitseerimise süsteemi kohalikel valimistel ja loodame, et 2015. aasta Riigikogu valimistel on see tõepoolest täiel määral kasutatav mehhanism. Ma ei hakka neid argumente kordama. Küll aga tundub mulle kummaline Keskerakonna otsus hääletada eelnõu vastu. Ma võin aru saada sellest, et üks erakond on endale pähe võtnud, et e-valimised nendele ei sobi, ja nad on sellise valimismeetodi vastu üldse. Aga olla eelnõu vastu, mis astub samme selleks, et muuta elektroonilise hääletuse süsteem kindlamaks ja usaldusväärsemaks, küll mitte nii pika sammuga, kui te võib-olla soovite, aga siiski – sellest ma aru ei saa. Kutsun kõiki üles seda eelnõu toetama! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Andres Herkel! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Kuna seaduseelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme, palun, kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 90 Riigikogu liiget, puudub 11.
Panen lõpphääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 186. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastu oli 19, erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 204. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi asutamislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun kõnepulti ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Terje Trei!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi asutamislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine toimus 19. septembril s.a. Esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 3. oktoober. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Maaelukomisjon tegi eelnõus ühe keelelise täpsustuse, esitades asutamislepingu vastuvõtmise kuupäeva kujul, mis on Eesti õigusaktides tavaks: tekstiosa "13. juunil 1976. aastal" asendati tekstiosaga "1976. aasta 13. juunil". Väiksemaid keelelisi ja redaktsioonilisi täpsustusi tehti ka asutamislepingu eestikeelses tekstis.
Komisjon otsustas 9. oktoobril toimunud istungil konsensusega saata seaduseelnõu 262 täiskogu päevakorda 17. oktoobril 2012 ning esitada täiskogule eelnõu ja asutamislepingu tõlke keeleliselt korrigeeritud tekstid. Maaelukomisjon juhtivkomisjonina teeb ettepaneku eelnõu seadusena vastu võtta. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Terje Trei! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna seaduseelnõu kohta ei olnud ka muudatusettepanekuid, siis võime minna lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi asutamislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 262. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan teile teisel lugemisel ülevaate majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõust. Kordan lühidalt üle lepingu eesmärgid: kindlustada majandus- ja rahaliidu majanduslikku alust, võttes vastu eeskirjad liikmesriikide eelarvedistsipliini tugevdamiseks fiskaalkokkuleppe abil, tõhustada liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimist ning parandada euroala juhtimist. Leping on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning peab silmas Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud valitsemissektori eelarvepuudujäägi kontrollväärtust 3% ja valitsemissektori võla kontrollväärtust 60%. Lepingus on kõige olulisem valitsussektori eelarve tasakaalu reegli ja automaatse korrigeerimismehhanismi sätestamine. Leping on kooskõlas põhiseadusega, kuna tasakaalus eelarve nõue ei kahjusta suveräänsuse kui põhiseaduse aluspõhimõtte toimimist. Sellega tagatakse riikluse püsivus.
Eelnõu on kooskõlas välissuhtlemisseadusega ja ratifitseeritakse selles ettenähtud korras. Lepingu rakendamiseks on vaja muuta riigieelarve seadust. Konkreetne seadus valmistatakse Rahandusministeeriumis lähiajal ette ja see plaanitakse vastu võtta 2014. aastal.
Leping on instrument, mis aitab kaasa usalduse taastamisele euroala majanduse ja riigirahanduse vastu ning aitab ennetada probleemide ja uute riskide tekkimist.
Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu oma istungil 8. oktoobril s.a. Eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Komisjonis pikemat arutelu ei toimunud. Komisjon langetas konsensuslikult järgmised otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 17. oktoobril ehk täna, teine lugemine lõpetada ning panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid samuti ei olnud. Me läheme lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 249. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun keskkonnakomisjoni liikme Annely Akkermanni!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas kalapüügiseaduse eelnõu 8. oktoobril 2012. aastal. Ministeerium oli saatnud seaduseelnõu kohta mõne parandusettepaneku. Seda eelkõige sellepärast, et vahepeal toimunud Eesti ja Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise üle peetavate läbirääkimiste käigus tekkis üks täpsustus. Nimelt peeti otstarbekaks rakendada GPS-i nendel laevadel, mis kasutavad kalapüügiks mutnikut ehk põhjanoota. Praeguse seisu järgi Peipsil GPS-i kasutamine juba toimib ja kalurid on omavahel sellise kokkuleppe saavutanud. Et oleks võimalik seda paremini kontrollida, tehti ettepanek täiendada kalapüügiseadust vastavate sätetega. Samamoodi viidi keskkonnakomisjoni ettepanekul mitmesse paragrahvi sisse mõned tehnilist laadi muudatused. Muudatustega sätestatakse GPS-i kasutamine ja selle kaudu edastatavate andmete kogumine. Andmete nimekirja ja esitamise korra kinnitab minister.
Komisjonis hääletati eelnõu teisele lugemisele saatmist. Kõik otsused tehti konsensuslikult. Otsustati teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda täna, 17. oktoobril, teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada, esitada eelnõu muudatusettepanekute loetelu, teise lugemise tekst ja seletuskiri teise lugemise teksti juurde Riigikogu täiskogule ning kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu kolmas lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 24. oktoobril. Viimaseks otsustati teha Riigikogu täiskogule ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Annely Akkermann! Küsimus on kolleeg Erki Noolel.

Aitäh, proua esimees! Austatud eestkõneleja! Komisjonis läks see eelnõu ludinal läbi. Ma vaatan § 23, mille alusel võib GPS-jälgimissüsteemi rikkumise korral kuni kolmsada ühikut trahvi teha. Aga kas riik aitab neid kalureid, kes ei ole jõudnud laevale GPS-i peale panna? Kas vastukaaluks selle süsteemi rakendamisele on olemas ka riigi abi?

Tegelikult on enamikul laevadel need seadmed juba peal. See küsimus tekkis ka komisjonis. Andres Talijärv vastas, et seda küsimust saab riigi abil lahendada, aga praegu seda küsimust ei teki, kuna kalurid on ise sellest süsteemist huvitatud. Kui sa tahad näha, mida teised teevad, siis tuleb näidata ka seda, mida ise teed.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Annely Akkermann! Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu kohta on laekunud kolm muudatusettepanekut. Vaatame need läbi. Kõik kolm muudatusettepanekut on esitanud keskkonnakomisjon ja neid on täielikult arvestatud. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 255 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Siim Kabritsa!

Proua juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu oma 9. septembri ja 8. oktoobri istungil.
Õiguskomisjoni olid kutsutud Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse nõunikud Berit Loog ja Piret Saartee, Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus, justiitsministri nõunik Madis Timpson ning MTÜ Talumiskohustusega Maaomanike Ühing juhatuse liige Andres Shapura.
Komisjonis otsustati muuta eelnõu § 10 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: "Käesoleva seaduse § 1 punkt 36 ja § 3 jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril."
Seaduseelnõu eesmärk on eelkõige võimaldada võtta kasutusele äriregistri uus menetlustarkvara. Seda sellepärast, et paberil avalduste ja dokumentide laekumine on vähenenud miinimumini ning suurenenud on elektrooniliselt, infosüsteemi kaudu esitatavate, digitaalallkirjastatud avalduste hulk. Seetõttu on vaja paberil peetava registri kohta käivaid sätteid muuta selliselt, et need sobiksid elektrooniliselt peetavale registrile.
Eelnõuga parandatakse mõningaid äriseadustiku sätteid, ilma et nendes tehtaks sisulisi muudatusi. Muudetakse neid sätteid, mis on aegunud ja mida ei ole võimalik reaalselt järgida. Samuti on tehtud muudatusi registri pidamist käsitlevates sätetes.
Sisulisemateks muudatusteks võib pidada seadustikus toodud trahvimäära vähendamist ja registriosakondadele teiste osakondade kandeavalduste lahendamise ning kannete tegemise võimaluse andmist.
Komisjonis otsustati saata eelnõu täiskogu päevakorda 17. oktoobril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele. Kolmas lugemine võiks toimuda 24. oktoobril. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Siim Kabrits! Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Toomas Tõniste!

Aitäh! Kas komisjonis oli juttu, mis põhjustas trahvimäärade vähendamise?

Aitäh! Komisjonis sellest juttu ei olnud, kuid seletuskirjas on sellest juttu. On fikseeritud, et trahvi maksimumsuurus on 320 eurot. Kui see mõistetakse välja ühtemoodi nii suurtelt äriühingutelt kui ka mittetulundusühingutelt ja väiksematelt äriühingutelt, siis paljudel väiksematel äriühingutel tekib probleem, et nad ei suuda seda trahvi maksta ja nad jätavad selle lihtsalt maksmata. Seletuskirjas on toodud arvamus, et kui seda määra vähendada, võiks trahvide laekumine hoopis suureneda.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, kolleeg Siim Kabrits! Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on üks muudatusettepanek, mille on esitanud õiguskomisjon ja mida on täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu 258 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Veel kord palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Siim Kabritsa!

Proua juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 4. juuni ja 8. oktoobri istungil. Arutelu juurde oli kutsutud Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse nõunik Piret Saartee.
Räägin lühidalt eelnõust. Eelnõu eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja toimikute kasutuselevõtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks. Paberregister enam ei täiene, esitatud kandeavalduste menetlemine muutub kiiremaks, menetlustarkvara vahetab andmeid teiste infosüsteemidega ning registrisse kantud põhiandmetega saab kiiresti ja lihtsalt tutvuda. Lisaks lihtsustatakse abielludes valitud varasuhete kohta abieluvararegistri teavitamise korda eesmärgiga vähendada perekonnaseisuametnike töökoormust.
Eelnõuga tehtavad peamised muudatused on järgmised. Luuakse eeldus, et elektroonilisele abieluvararegistrile ülemineku korral on paremad võimalused elektroonilise abieluvararegistri andmetega tutvuda, täpsustatakse elektroonilise abieluvararegistri pidamist käsitlevat regulatsiooni ja lihtsustatakse abielludes valitud varasuhete kohta abieluvararegistrile andmete esitamise korda. Alates 1. jaanuarist 2013 peetakse ainult elektroonilist abieluvararegistrit.
Seadus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2013, kui abieluvararegistri menetlustarkvara jätkuarendused on valmis. Seaduse § 1 punktid 21, 30, 34, 35, 38 ja 69 ning § 3 jõustuvad üldises korras.
Komisjon otsustas saata eelnõu 17. oktoobri täiskogu päevakorda, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele 24. oktoobril. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Siim Kabrits! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole.
Seaduseelnõu 219 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Loomakaitseseaduse muutmise vajadus tuleneb ennekõike Eesti kohustusest võtta üle 2010. aasta 22. septembril jõustunud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiiv teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta. Nii direktiivi kui ka eelnõu eesmärk on tugevdada teaduslikul või hariduslikul eesmärgil kasutatavate katseloomade kaitset kolme põhiprintsiibi abil. Esiteks, loomkatsete ning katsetes kasutatavate loomade arvu vähendamine. Teiseks, võimaluse korral loomkatsete asendamine alternatiivmeetoditega. Kolmandaks, katseloomade pidamise tingimuste parandamine. Uuendusena laiendatakse katseloomade kaitse sätteid ka hariduslikul eesmärgil loomade kasutamisele, juhul kui sellise tegevusega põhjustatakse loomale valu ja kannatusi.
Olulise panusena loomade heaolu parandamisse nähakse ette kehtestada loomkatsete kavandajatele, loomkatsete tegijatele ning loomahooldajatele lisakoolituse nõuded, et parandada nende teadmisi ja oskusi. Kui kehtiva õiguse kohaselt peab vähemalt ühel loomkatse tegemisse kaasatud isikul olema asjakohane koolitus, siis eelnõu kohaselt peavad asjakohase koolituse olema saanud kõik katseloomadega kokkupuutuvad isikud. Isikule, kes pole koolitust saanud, jääb koolituse saamiseni võimalus töötada pädeva isiku järelevalve all.
Teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse direktiivi nõuded tuleb Eestis üle võtta 2012. aasta 10. novembriks ja kohaldada neid 2013. aasta 1. jaanuarist.
Teine oluline põhjus loomakaitseseaduse muutmiseks tuleneb kohustusest rakendada nõukogu määrust nr 1099/2009 "Loomade kaitse kohta nende surmamisel" samuti 1. jaanuarist 2013. aastal. Seoses uute üleeuroopaliste reeglite kehtima hakkamisega tunnistatakse loomakaitseseaduse analoogsed sätted kehtetuks. Seoses eelnimetatud määruste rakendamisega ei ole praktikas ette näha suuremaid muutusi. Määrusega reguleeritakse nii põllumajandusloomade toiduks tapmisega tegelevate isikute tegevust kui ka loomataudide ajal loomade hukkamisega tegelevate isikute tegevust. Tuginedes uutele teadusandmetele kehtestatakse loomade tapmise ja hukkamise lisanõuded. Kõigile tapamajas töötavatele isikutele, kes puutuvad kokku elusloomadega, kehtestatakse asjakohase koolituse kohustus.
Määrusega kehtestatakse nõuded ka põllumajanduslooma kodus isiklikuks tarbimiseks tapmisele: looma tapval isikul peavad olema sellekohased oskused ning loom tuleb enne tapmist uimastada määruses ettenähtud meetodil.
Lisaks tuuakse seadusesse sisse volitusnorm loomade heaolu nõuete kehtestamiseks liikuvtapamajade puhul. Siiani selline võimalus puudus ja kehtisid üldised nõuded, mille kohaldamine liikuvtapamajade puhul oli raskendatud. Põhjuseks oli see, et Eestis liikuvtapamajasid ei olnud, aga lähitulevikus loodetavasti hakkavad need siin olema.
Eraldi soovin tähelepanu juhtida muudatustele seoses põllumajanduslooma tapmisega nn religioossel eesmärgil. Sellena käsitletakse eelnõus vaid sellist tapmist, mille puhul uimastamine ei toimu määruse nr 1099/2009 nõuete kohaselt ehk sisuliselt puudub tapmiseelset teadvusetust põhjustav uimastamine. Looma heaolu seisukohast on eelneva uimastamiseta religioossel eesmärgil tapmine loomale välditavaid kannatusi ja valu põhjustav tegevus, mida tuleb vältida nii palju kui võimalik. Teisalt on religioonivabadus, mis hõlmab ka sellest tulenevaid erandeid, muu hulgas loomade tapmisega seoses, inimeste põhiseaduslik õigus, mida tuleb austada. Eestis antakse võimalus taotleda loomade religioossel eesmärgil tapmise jaoks luba vaid riigis registreeritud usulistele ühendustele loomade tapmiseks oma ühenduse liikmete tarbeks. Seejuures tuleb loa taotlejal põhjendada, miks ei ole usulisel ühendusel võimalik tappa looma nn tavalises korras, eelneva uimastamisega, ning ühtlasi näidata, kuidas tagatakse liha kasutamine vaid usulise ühenduse liikmete tarbeks. Selline tapmine on edaspidi lubatud ainult tapamajades ja järelevalve all. Aitäh!

Suur tänu, härra põllumajandusminister! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Ma kutsun kõnepulti maaelukomisjoni esimehe Kalvi Kõva!

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu maaelukomisjon arutas seda seaduseelnõu oma 8. oktoobri istungil. Kutsutud olid Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai ning toiduohutuse osakonna loomakaitse ja põllumajandusloomade aretuse büroo juhataja Sirje Jalakas. Me arutasime sellel istungil seaduseelnõu 288 teise päevakorrapunktina.
Põhjalikumalt arutati just looma religioossel eesmärgil tapmise lubamist ja selle tingimusi. Seaduseelnõust tervikuna andis minister siin väga põhjaliku ülevaate. Kui te loete seaduseelnõu seletuskirja, siis näete, et see on väga põhjalik ja sellest peaks piisama, et seaduseelnõust aru saada.
Niisiis, maaelukomisjonis otsustati määrata eelnõu 288 juhtivkomisjoni ettekandjaks komisjoni esimees Kalvi Kõva, saata seaduseelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 17. oktoobril s.a ning teha täiskogule ettepanek seaduseelnõu 288 esimene lugemine lõpetada ja määrata Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk 31. oktoober 2012 kell 18. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Suur tänu! Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Marko Pomerants!

Aitäh, hea ettekandja! Ma palun vabandust, et ma ei ole sellesse eelnõusse väga põhjalikult süüvinud! Kas on teada, kui suurt protsenti näiteks lammastest või mõnest teisest loomaliigist see nn religioosne siit ilmast lahkumine võiks puudutada, võrreldes tapetud loomade üldise arvuga?

See küsimus oli kõne all ka komisjonis. Asekantsler Toomas Kevvai ütles, et see on n-ö võrdelises proportsioonis nende kogukondade arvuga, eeskätt just moslemi ja juutide kogukondadega, kes Eestis tegutsevad. Neil organisatsioonidel lubatakse vastav arv loomi religioossel eesmärgil hukata, kusjuures tapetud loomad ei ole mõeldud müügiks ja neid ei või riigist välja viia.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea kolleeg! Kas komisjonis oli juttu ja kas sa oled ise loomakasvatajatega arutanud, kuidas nemad selle seaduse elluviimisesse suhtuvad, kas nad võtavad seda kui ühte Euroopa nn liigset totrust või on see nende arvates sisuliselt õige ja hea seadus?

Eks seaduses natukene muigama panevaid kohti ole, näiteks see, et kana tuleb enne tapmist uimastada. Maamehe mõistusega võttes võib see olla küll väga huvitav tegevus, kui hakata kana enne tapmist uimastama. Aga seda, mis siin seaduses kirjas on, et looma kodus tappes tuleb ta enne uimastada, meil ongi kogu aeg tehtud. On olemas ka reeglistik, kuidas uimastamine toimub. Üldtuntud viis on poltpüstoliga uimastamine.

Palun, kolleeg Rait Maruste!

Tänan, proua juhataja! Mulle jäi teie vastusest kõrva, et sel viisil tapetud loomi ei või riigist välja viia. Kas te oskate põhjendada, mispärast Eesti lambalihatootjad ja muud lihatootjad on välisturgudest nagu ära lõigatud? See nn koššer liha on väga suure nõudlusega ja kogukond, kes seda tarbib, aina kasvab. Kas ilmajäämine võimalusest seda liha väljaspool Eestit müüa ei kahjusta Eesti tootjate huve?

Aitäh! Ka see teema oli komisjonis jutuks. Me teame, et üks meie naaberriik välisturul seda liha müüb. Aga Euroopas ei peeta heaks tavaks, kui seda liha riigist välja viiakse. Sellest tingituna ei keskendunud ka meie liha riigist väljaviimisele, vaid eeskätt meie oma kogukondade vajadustele. Kuna see tapmisviis on mõnevõrra vastuolus loomakaitseliste aspektidega, siis peab iga riik tagama oma riigi territooriumil elavatele ja sellist liha tarbivatele kogukondadele selle liha olemasolu.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Kalvi Kõva! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 288 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoobri s.a kell 18.
Eelnõu 288 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks kõnepulti justiitsminister Kristen Michali!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees olev eelnõu on tähemärkides mõõdetuna suhteliselt lühike. See kindlasti ei tähenda, et tegemist ei oleks taas ühe väga hea eelnõuga. Seda ta on.
Kõigepealt räägin eelnõu eesmärgist. See on väga lihtne ning selge. Selle eelnõuga luuakse kohtujuristi ametikoht. Kohtujuristi institutsiooni loomise eesmärk on kohtuametnike kvalifikatsiooni parandamine. Sellega parandatakse kohtute töökvaliteeti ning tõhustatakse kohtumenetlust, muu hulgas tagatakse mõistlik menetlusaeg.
Mis siis muutub? Kehtiv kohtute seadus ei sätesta nõudeid kohtuametnikele, mistõttu on praegu kohtutes töötavate konsultantide kvalifikatsioon ja tase ebaühtlane. Samuti ei ole kohtusüsteemi ebapiisav rahastamine võimaldanud välja arendada vajalikku motiveeritud tugistruktuuri õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Kohtusse pöördujatele ei ole praegu tagatud mõistlik menetlusaeg, samuti on probleeme õigusemõistmise kvaliteediga.
Kohtujuristi institutsiooni loomisega kehtestatakse kohtuasju menetlemiseks ettevalmistavatele ametnikele ühtsed kvalifikatsiooninõuded, mille tulemusel paraneb üldiselt kohtuametnike kvalifikatsioon, seetõttu paraneb kohtute töö kvaliteet ning kohtumenetlus muutub tõhusamaks. Kohtujuristist saab kõrgema kvalifikatsioonitasemega kohtuametnik, st kohtujuristiks võib nimetada isiku, kes vastab kohtunikule esitatavatele haridus- ja keelenõuetele ning on kõrgete kõlbeliste omadustega. Kohtujurist on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid. Kohtujuristile antakse seadusega pädevus teha neid toiminguid ja lahendeid, mida praegu võib teha kohtuniku abi või muu kohtuametnik (nt riigi õigusabi määramine, avalduste ja kaebuste menetlusse võtmine ning käiguta jätmine).
Kuna praegu on kohtuametnike tase ebaühtlane, ei nimetata kohtujuriste automaatselt konsultantide hulgast, vaid kuulutatakse välja avalik konkurss, kus saavad osaleda ka praegu kohtus töötavad konsultandid. Samuti sätestatakse seaduses kohtujuristi palga alam- ja ülemmäär. Eelnõu kohaselt ei või kohtujuristi palk ületada esimese astme kohtuniku ametipalka ja peale katseaega ei või see olla väiksem kui pool esimese astme kohtuniku ametipalgast. Nii on võimalik kohtujuristiks nimetada vaid parimad kandidaadid, maksta neile sobivat töötasu ning tagada kogemustega kohtuametnike püsimine kohtusüsteemis.
Lõpetuseks meenutan, et koalitsioonileppe kohaselt on üks valitsemiseesmärk saavutada kohtumenetluse keskmiseks pikkuseks sada päeva. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja, et kohtujuristide arv esimese ja teise astme kohtus oleks võrdne kohtunike arvuga. See võimaldaks kohtute jõudlust suurendada umbes kahekordseks, mida on vaja sajapäevase keskmise menetlusaja saavutamiseks. 2013. aasta riigieelarve seadusega kohtuametnike kvalitatiivse taseme tõstmiseks eraldatud 2,5 miljonit eurot annab võimaluse teha selle eesmärgi saavutamiseks vajalikud struktuursed muudatused.
Siinkohal ma lõpetan. Vabariigi Valitsuse esindajana toetan kindlasti esimese lugemise lõpetamist. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on küsimusi. Alustab kolleeg Urve Tiidus.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kuidas te hindate olukorda tööturul, kas kohtujuristi ametikohad on võimalik täita sobiva kvalifikatsiooniga inimestega ja milline võiks olla nende ettevalmistus?

Aitäh! See on järgmise aasta alguses kindlasti oluline küsimus. Me täpsustame kogu selle projekti kulgemise loogikat. Tööle võtab need inimesed siiski kohus. Aga ma usun, et me kaasame vajaduse korral sellesse töösse personaliotsingufirma ning tõenäoliselt alustame sellega eeskätt just Tallinnas ja Harjumaal. Me räägime umbes 70-st inimesest või ka natuke suuremast hulgast inimestest, kellel tegelikult peaks olema magistrikraadi tasemel juuraharidus. See on kindlasti keeruline ülesanne, kuid ma arvan, et neid inimesi on võimalik leida. Ka praegu juba töötavad konsultandid, kellel on nõuetekohane haridustase, saavad sellele ametikohale konkureerida. Praeguse seisuga on kohtusekretäride palk pisut üle 500 euro ja konsultantide palk on keskmiselt üle 800 euro. Kohtujuristi ametikoha palgatase on ikkagi kõrgem – eelduslikult 1500 euro ligi. See tähendab, et ehk on lootust sellele ametikohale saada sobiva tasemega juriste, kuigi ei ole saladus, et oskajatele juristidele makstakse turul tegelikult ikkagi palju rohkem.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Minul tekkis seda eelnõu lugedes ja teid kuulates mitmeid kahtlusi. Kohtunike arv on aasta-aastalt vähenenud, pensionile läinud kohtunike asemele pole uusi inimesi võetud ja seetõttu kasvavad kohtutes järjekorrad. Me püüame seda auku kohtujuristidega täita. Kohtunikke me juurde ei võta, aga loome ametikohad kohtujuristidele, kellel ei ole selline palk ja kvalifikatsioon nagu kohtunikel. Võib-olla hakkavad järjekorrad nüüd hoopis kasvama?

Aitäh! Kui ma küsimust õigesti mõistsin, siis saan teid hoopis rõõmustada. Minu ministriks olemise ajal on konkursid välja kuulutatud ja me otsime uusi kohtunikke. Seda esiteks. Teiseks, ka üsnagi heades kohtades on kohtunike konkursid vahel läbi kukkunud. Sellise oskusepagasiga juristid saavad erasektoris võib-olla isegi väiksema töökoormuse puhul suurema palga. Nii et siin on küsimus ka kohtunike palgatasemes, mille juurde me ju jõuame ja millest on räägitud. Kui eripensionide reform saab tehtud, siis võiks järgmise aasta keskpaigast kohtunike palk kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse kohaselt tõusta. Ma ei arva, et kohtujuristid asuksid massiliselt kohtunikke asendama ja see lahendaks kõik probleemid. Aga julgen arvata, et me oleme kindlasti ühel nõul, et kui kohtunikud, kes on selle süsteemi tipptegijad, saavad endale toeks sellise kvalifikatsiooniga inimesed, kellest mõnest võib ju tulevikus isegi kohtunik saada, siis õigusemõistmise kvaliteet paraneb ja ilmselt ka tempo kiireneb. Ma arvan, et see on igal juhul mõistlik areng.

Palun, kolleeg Deniss Boroditš!

Aitäh, hea proua esimees! Hea minister! Ma saan aru, et eelnõu üks mõte on see, et me asendame kohtukonsultandid kohtujuristidega. Põhikriteerium, kuidas kvaliteeti parandatakse, on kvalifikatsiooni parandamine. Kas te oskate öelda, kui mitmel praegu töötaval konsultandil on magistrikraad?

Aitäh! Kahjuks ei oska ma seda peast öelda. Ma arvan, et need andmed on kuskil olemas, aga ma ei tea neid. See ongi üks probleem, et kohtuametnike kvalifikatsiooni tase on ebaühtlane. 2013. aasta riigieelarvega saab ju esimest korda nende pikkade keeruliste aastate jooksul inimressurssi panustada, et kohtumõistmine kiiremaks läheks. Me oleme astunud samme menetluse poolel ja nüüd on meil esimene võimalus ka inimestesse rohkem panustada. Ma arvan, et igal juhul on see samm õiges suunas.

Palun, kolleeg Deniss Boroditš, teine küsimus!

Aitäh! Hea minister! Kui seda ülevaadet ei ole, siis tundub, et ühe nimetuse asendamine teisega on mõeldud pigem selleks, et tõsta kohtus töötavate inimeste palka. Kas see on peamine motiiv?

See päris üksüheselt nii ei ole. Ma ei öelnud, et neid andmeid ei ole, ma lihtsalt ei tea neid peast ja nende otsimine võtaks natuke aega. Aga see ei ole päris nii, tegemist on ikkagi põhimõttelise muudatusega. Kui kohtunikele, kes on, ütleme, süsteemi tipptegijad, tulevad abiks inimesed, kelle oskusepagas on suurem (seetõttu tuleb neile ka rohkem palka maksta, et neid oleks võimalik sinna tööle saada), siis, nagu te mõistate, ükskõik kes kohtusse satub, olgu see tavainimene või ettevõtja, kes läheb oma õigusi kaitsma, näeb, et seetõttu menetletakse asju kvaliteetsemalt ja kiiremini. See on see eesmärk. Olgu selle kahtluse kõrvaldamiseks öeldud, et ega inimesi ei määrata automaatselt ühelt töökohalt teisele. Ma ütlesin, et kuulutatakse välja avalikud konkursid, kus ka senised konsultandid saavad osaleda, kui nende kvalifikatsioon vastab nendele nõuetele.

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Mina sain teie jutust hoopis niimoodi aru, et see uuendus ei tähenda mitte seda, et kandideerida võivate konsultantide vabanevad ametikohad kaoksid kohtusüsteemist ära, vaid nende asemele tulevad täiendavalt tööle konsultandid, ja tegelikult kohtus töötavate inimeste arv mitte ei vähene, vaid pigem suureneb.

Ütleme nii, et suureneb parema kvalifikatsiooniga inimeste arv. Ma arvan, et pikas plaanis, mõneaastase reformi käigus konsultantide ametikohad siiski kaovad ja asemele peaksid tekkima kohtujuristide ametikohad.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister! Ma palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 281 ehk kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu teisipäeval, 9. oktoobril. Arutelust võtsid osa minister Kristen Michal, justiitsministri nõunik Madis Timpson ja Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik. Minister selgitas kokkuvõtlikult muudatuse sisu. Seda rääkis ta täna ka siin. Mul puudub vajadus seda kõike üle korrata.
Me esitasime ministrile ja Marko Aavikule mitmeid küsimusi. Saime nendele üsna ammendavad vastused ning leidsime, et väljapakutu on vajalik vahelüli kohtutes praegu töötava personali ja kohtunike vahel. Seal oli siiamaani puudu üks lüli just parema kvalifikatsiooniga inimeste näol.
Kohtujuristi amet ei ole mitte mingisugune uus leiutis. Kui me vaatame teiste riikide ja rahvusvaheliste kohtute praktikat, siis näeme, et seal on see tuntud ametikoht. Asi on selles, et kohus teeb kohtuasjade menetlemisel mitmesuguseid menetluslikke, protsessuaalseid otsuseid. Need tuleb kõik ära vormistada. See tähendab kohtuniku otsuste vormistamist korralikus juriidilises keeles. Vormistamine kõikidele nõuetele vastavalt nõuab paremat kvalifikatsiooni. See on just see koht, kus kohtujuriste rakendama hakatakse.
Ma arvan, et see on lõppkokkuvõttes head eesmärki teeniv eelnõu, mis aitab vähendada kohtunike töökoormust ning võimaldab neil rohkem tegelda sisulise analüüsi ja otsuste tegemisega. Vormistuslik külg jääb pigem kohtujuristide kanda.
Me otsustasime, et saadame selle eelnõu täiskogu päevakorda 17. oktoobril, s.o täna. See otsustati üksmeelselt. Tegime üksmeelselt ettepaneku ka esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoober. Ettekandjaks otsustati määrata siinkõneleja. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Rait Maruste! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 281 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoobri s.a kell 18.
Seaduseelnõu 281 esimene lugemine on lõpetatud.

Meie päevakorra viimane punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun veel kord kõnepulti lugupeetud justiitsministri Kristen Michali!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tegemist on jälle ühe väga hea ja asjaliku eelnõuga. Alustuseks pööran ma pilgu ajalukku ja meenutan, et Eesti Advokatuur loodi 1919. aastal. Siis oli advokatuuri liikmeid 35. 1990. aasta alguseks oli liikmeid 183 ja praeguseks on neid juba üle 800. Kehtiv advokatuuriseadus võeti vastu 2001. aastal, kui advokatuuri liikmeskond oli palju väiksem kui praegu.
Nüüd jõuangi eelnõu peamise eesmärgini. Eelnõuga tahetakse muuta advokatuuri organisatsiooniline korraldus vastavaks muutunud olukorrale, sest administratiivkoormus on suurenenud ning liikmeskond kasvanud. Vähetähtis pole ka eesmärk viia kehtiv õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul ning Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiviga 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta. Peatun peamistel muudatustel, mis selle eelnõu seaduseks saamise korral Eesti õiguskorda sisse viiakse.
Eelnõuga muudetakse advokatuuri kolmetasandiline liikmeskond kahetasandiliseks, mis tähendab seda, et kaotatakse ära vandeadvokaadi vanemabi ametikohad. Eelnõu jõustumise korral jäävad advokatuuri liikmeteks vandeadvokaadi abid ja vandeadvokaadid. Praegused vandeadvokaadi vanemabid peavad sooritama vandeadvokaadi eksami 28. veebruariks 2018. Need vandeadvokaadi vanemabid, kes vandeadvokaadi eksamit ei soorita, arvatakse vandeadvokaadi abiks.
Liikmeskonna muutmine kahetasandiliseks on tingitud advokatuuriseaduses aja jooksul toimunud muudatustest, mille tagajärjel on kehtivas õiguses peaaegu kadunud vandeadvokaadi abide ja vanemabide pädevuse erinevus, ning asjaolust, et vandeadvokaadiks saamine toimub algse kolmeastmelise mudeli asemel praktikas siiski kaheastmelisena. Advokatuuri astutakse vandeadvokaadi abi või vanemabina, seejärel tehakse vandeadvokaadi eksam. Vandeadvokaadi abi saab kehtiva seaduse kohaselt teha vandeadvokaadi eksami pärast kaheaastast tegutsemist. Vandeadvokaadi vanemabi peab enne vandeadvokaadi eksamit olema tegutsenud vandeadvokaadi vanemabina vähemalt ühe aasta.
Eelnõu seadusena jõustumise korral muutub vandeadvokaadi abina tegutsemise aeg. Edaspidi peab isik vandeadvokaadi eksami sooritamiseks olema tegutsenud vandeadvokaadi abina vähemalt kolm aastat. Pikem praktiseerimine on vajalik põhjusel, et kaks aastat ei pruugi olla varasema töökogemuseta juristidele piisav, omandamaks vandeadvokaadina tegutsemiseks vajalikke kogemusi. Seejuures suurendatakse vandeadvokaadi patroonirolli ja vastutust abi juhendamisel. Isikud, kellel on enne advokatuuri astumist vähemalt kaheaastane varasem õigusalane töökogemus, võetakse uue seaduse jõustumise korral advokatuuri liikmeks vandeadvokaadi abina, kuid neil säilib võimalus sooritada vandeadvokaadi eksam advokatuuri juhatuse loal pärast üheaastast vandeadvokaadi abina tegutsemist.
Eelnõu seadusena jõustumise korral on advokaadil võimalik edaspidi volitada teist advokaati enda eest üldkogul osalema ja otsuste vastuvõtmisel hääletama. Muudatus on tingitud advokatuuri liikmeskonna kiirest kasvust, mis teeb üldkogul selle varasemal kujul võimatuks sisulise diskussiooni ja valikute üle argumenteerimise. Üks advokaat võib samal üldkogul peale enda esindada mitte rohkem kui kahte advokaati. Samasugune regulatsioon on olemas notariaadiseaduses.
Samuti muudetakse eelnõuga advokatuuri kutsesobivuskomisjoni tegevust ja liikmete vastuvõttu, asendades senise ajakuluka korralduse, milles põhirõhk on iga üksiku kandidaadi eksamineerimisel kogu eksamikomisjoni ees, teadmiste kirjaliku kontrolliga. Uue eksamikorraldusega muudetakse advokatuurieksam suuremale organisatsioonile kohasemaks, võimaldades eksameid korraldada harvem ning korraga suuremale grupile. Sealjuures sätestatakse seaduses eksami korraldamise olulisemad aluspõhimõtted, jättes kehtivas õiguses ülereguleeritud ning jäiga eksamisüsteemi korraldamise detailid advokatuuri kodukorra lahendada.
Muu hulgas leevendatakse eelnõuga advokaatide, vandetõlkide ja patendivolinike reklaamikeeldu, viies kehtiva õiguse kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul ehk teenuste direktiiviga. Direktiivi kohaselt ei ole lubatud advokaatide, vandetõlkide ja patendivolinike reklaami täielikult keelata, mistõttu asendatakse kehtivas õiguses sisalduv reklaamikeeld vähem piirava regulatsiooniga ning lubatakse advokaadil, vandetõlgil ja patendivolinikul oma tegevuse reklaamimiseks kasutada nii raadiot, ajalehte kui ka internetti. Edaspidigi on keelatud lepingu sõlmimise üleskutset sisaldav reklaam.
Eelnõu on plaanis seadusena jõustada 1. märtsil 2013. Vabariigi Valitsuse esindajana toetan kindlasti esimese lugemise lõpetamist. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Palun, kolleeg Kaja Kallas!

Kui paljud nendest 800 advokaadist on oma kutsetegevuse peatanud?

Raske öelda. Mulle ei ole see arv ausalt öeldes teada ja ebamääraste arvudega ma ei opereeri. Seda saan ma hiljem öelda.

Palun, kolleeg Urve Tiidus!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab seda, kui palju üldse reklaamimist praktiseeritakse. Ma saan aru, et Saksamaal on tehtud otsus, et reklaamida võib. Palun kommenteerige, kuidas see kord Euroopas üldiselt on! Ja miks on välja jäänud televisioon kui reklaamimise vahend?

Aitäh! Nagu ma kirjeldasin, reklaamikeeldu leevendatakse, tulenevalt just teenuste direktiivist. Reklaamimiseks lubatakse kasutada teatud viise. Iseenesest ei ole see tavatu. Paljudes riikides selline oma kutsetegevuse reklaamimise võimalus ikkagi on. Piirang on endiselt selles, et kui on teada mingisugused konkreetsed asjaolud, siis ei tohi neid enda reklaamimiseks ära kasutada. Ma arvan, et see on täiesti normaalne areng ja kindlasti see õigusteenuste pakkumise kvaliteeti ei halvenda.

Palun, kolleeg Kaja Kallas, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu teine küsimus puudutab eksamit ja vande andmist. Kui eksam muutub täiesti kirjalikuks, kas siis vande andmine käib ka kuidagi grupiviisiliselt või jääb see tseremoniaalne pool ikkagi alles?

Aitäh! Eksamisüsteem muutub, jah, rohkem kirjalikuks, aga eks detailid jäävad ikkagi advokatuuri enda korraldada. Seda me oleme ka öelnud. Miks see kirjalikuks muutub, neid põhjuseid ma kirjeldasin. Teie teate seda võib-olla minust pareminigi, sest teie olete selle eksami ära teinud. Varem oli tõepoolest olemas suulise eksami komisjon, kes käis teatud aegadel koos jms. Mõnes mõttes on paratamatu, et kui selline tegevus muutub laiemaks ja organisatsioon on suurem, siis võib-olla mõned protsessid formaliseeruvad. Täpsemad detailid on advokatuuri enda korraldada. Seda ei pea kõike tingimata seaduse tasemel reguleerima.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, härra justiitsminister! Palun ettekandjaks kõnepulti õiguskomisjoni liikme Kalle Jentsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu kahel istungil: 24. septembril ja 25. septembril. Sisuline arutelu toimus 24. septembril. Koosolekul osalesid lisaks justiitsministrile tema nõunik Madis Timpson ning ministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse nõunik Maret Saanküll. Esimesel arutelul tegime korraldusliku otsuse, et eelnõu jõuaks suurde saali eelmisel nädalal, aga selgus, et on teatud põhjusi, miks seda teha ei saa. 25. septembril otsustasime saata selle eelnõu täiskogu päevakorda täna, 17. oktoobril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoober. Kõik need otsused tehti konsensusega. Ka meie möönsime, et tegemist on hea eelnõuga, sellise eelnõuga, kus ei ole eri huvipooli. Eesti advokaadid on selle eelnõu heaks kiitnud, seda on üldkogul arutatud ja advokaadid on selle eelnõu ka kooskõlastanud. See eelnõu korraldab mõistlikus plaanis nende organisatsiooni tegevust. Teen ettepaneku seda eelnõu toetada.

Suur tänu! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 273 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoobri kell 16. Seaduseelnõu 273 esimene lugemine on lõpetatud ja meie päevakord on ammendatud. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.16.