Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, austatud peaminister ja valitsusliikmed! Alustame tänast infotundi. Palun, head kolleegid, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 47 Riigikogu liiget, puudub 54. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.


1. 13:01 Erakondade rahastamisest

Esimees Ene Ergma

Head kolleegid, alustame küsimuste esitamist. Esimene küsimus on kolleeg Yana Toomilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Yana Toom

Aitäh, proua eesistuja! Austatud peaminister! Mul oli hiljuti kohtumine ühe Tallinna lasteaiaga. Siia saali tulid lasteaialapsed ja küsisid küsimusi. Üks viieaastane tütarlaps tõstis käe ja küsis: "Palun öelge, proua Toom, kuidas on lood erakondade rahastamisega?" Mul läks süda pahaks, sest kui juba viieaastane laps seda küsib – ta muidugi ei saanud aru, mida ta räägib –, on see selge märk sellest, et ühiskonnas on see probleem tugevalt üleval. Me teame, et meil on 41 või isegi rohkem ettepanekut erakondade rahastamise kohta, ja me teame ka teie seisukohta, et juriidilised isikud peaksid saama erakondadele annetada. Aga kas seda on ka valitsuse tasemel arutatud? Ja kas teil on mingi selge arusaam, kuidas sellega edasi minna?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Valitsuses me seda arutanud ei ole. Me teame, et Riigikogus on palju inimesi, kes on sellest teemast vägagi innustunud, ja me ei tahaks praegu seda keskustelu kuidagi valitsusepoolsete seisukohtadega häirida. Erakondade rahastamise teema on aktuaalne kõikides riikides üle terve maailma. Samas tuleb kõigepealt alati püstitada küsimus, mida tahetakse saavutada. Mis on rahastamisskeemi muutmise eesmärk? Sel puhul tuleb alati võrrelda, st vaadata ka seda, kuidas Eesti erakonnad, Eesti riigi institutsioonid, parlament, valitsus ja kohalikud omavalitsused paistavad silma Euroopa Liidu teiste riikide kontekstis. Tuleks põhjalikult analüüsida, kas pakutavad muudatused viivad meid lähemale nendele riikidele, kus usaldus riigi institutsioonide suhtes on suurem, või viivad pakutavad muudatused meid lähemale nendele riikidele, kus riigi institutsioone ei usaldata. Edasiliikumise ruumi Eestil on. Võrreldes teiste liikmesriikidega on Eesti avalikku haldust Euroopa Liidus väga kõrgelt hinnatud. Minu meelest on Eesti Eurobaromeetri uuringu järgi selles edetabelis kaheksandal kohal Luksemburgi, Saksamaa, Rootsi, Soome, Taani ja ma ei mäleta kelle järel veel. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas oleme selgelt esikohal. Tuleks teada ka seda, et meie valitsust usaldatakse palju enam kui Euroopa Liidus keskmiselt, ka meie parlamenti usaldatakse palju enam kui Euroopa Liidus keskmiselt, meil on 48% toetust, Euroopas 28%.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Yana Toom, esimene täpsustav küsimus!

Yana Toom

Aitäh, proua eesistuja! Austatud peaminister! See pole ju mingi saladus, et meil käivad siin kõikvõimalikud uurimised ja tihtilugu juhtub nii, et ühel hetkel prokuratuur ütleb, et enam kedagi ei süüdistata, ja leiab süüdlasi, kelle teene see on, et ei saa süüdistada. Ühesõnaga, inimene justkui pääseb vabadusse, aga nagu meedia kirjutab: luukere on kapis. Kas see ei ole teie hinnangul osaliselt tingitud ka sellest, et meil ikkagi puudub tõhus ja läbipaistev erakondade rahastamise mehhanism, kuigi meie usalduse tase on võib-olla parem kui mõnes teises riigis?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ma ei püüaks iga nähtust või väärnähtust ühiskonnas seletada erakondade rahastamise läbipaistvuse või läbipaistmatusega. Uurimistoimingute proportsionaalsusega on probleeme nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides. Mõneti võib öelda, et mitmed probleemid, mis meil praegu järjest aktuaalsemaks muutuvad, on ühised peaaegu kõigile Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. Viimatistest parlamendipoliitikuid puudutanud probleemidest võib nimetada rahvasaadiku immuniteediga seotud küsimuste ringi. Suhtumised on olnud väga erinevad: kas saadikule peab olema tagatud vaba mandaadi teostamine nii, nagu põhiseadus seda ette näeb, või võib saadik ise või ka saadikute kogu, Riigikogu sellest vabast mandaadist omal vabal tahtel loobuda või mitte. Väidan jälle, et sellised küsimused on küllalt aktuaalsed ka teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Samas, uurimistoimingute proportsionaalsus ei pruugi üleüldse olla seotud ei erakondade rahastamise ega saadikumandaatidega. Me teame ju, et pikka aega on uuritud ka mittepoliitikuid ja -saadikuid ning uurimine on lõppenud ümmarguse nulliga. Üks kõrge riigiametnik on olnud aasta ja 11 kuud pingsa uurimise all, suure meediasurve all. Lõpuks on asi lõpetatud, kuid vabandust pole palunud mitte keegi.

Esimees Ene Ergma

Palun nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust! Alustame kolleeg Eldar Efendijevist.

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud peaminister! Mul on väga lihtne ja lühike küsimus. Kuidas te hindate, millised piirangud, mis praegu on erakondade rahastamise skeemis, peavad tingimata jääma ja mida on vaja võib-olla juurde teha?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Need piirangud, mis on praegu olemas, peaksid minu hinnangul ka tingimata jääma. Ma ei saa aru ettepanekust piirata näiteks sularahaannetusi. Annetusi erakondadele ei ole üleüldse vaja sularahas teha. Minu meelest ei ole vaja piirata seda, mida pole vaja üldse teha. Samas, erakondade rahastamisel ettevõtetele seatud keelu üle tasuks minu meelest vähemalt diskuteerida – kas see on vajalik, kas see on mõistlik või mitte. Kui me võrdleme Euroopa riike omavahel, siis me näeme, et sellised riigid, kus erakondade rahastamine on ettevõtetele keelatud, on vähemuses, ja riigid, kus ettevõtetel lubatakse erakondi rahastada, on suures enamuses. On seatud piiranguid annetuste suurusele. Need piirangud on teatud juhtudel toiminud, aga palju on ka sellist praktikat, kus piirangutest on mööda hiilitud. Näiteks Ameerika Ühendriikides on Super PAC-id ülimalt mõjuvõimsad. Need on ühendused, mis ei ole seotud konkreetselt ühegi kandidaadiga, kuid on suutelised koondama küllalt arvestatavat inimressurssi ja raha ning need ressursid võivad toetada ühte kandidaati teatud tingimustel või pöörduda selle kandidaadi vastu. Kohe tekib küsimus, kuidas neid sihtasutusi, mittetulundusühinguid, mis ei ole kandidaadiga seotud, edaspidi kontrollida.

Esimees Ene Ergma

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus kolleeg Rannar Vassiljevilt!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Hea peaminister! Mul on ka suhteliselt konkreetne küsimus: kuidas teile tundub, kas valimiskulutused on Eestis liiga suured või mitte? Ja kas te toetate sotsiaaldemokraatide ideed valimiskulutusi piirata?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Erakonna esimehena mulle tundub, et need on liiga suured. Ja erakonna esimehena mulle tundub, et Reformierakond on valimiste eel olnud populaarsem – mitte alati, aga viimastel aegadel – kui valimiste päeval, ja hämmastav on, et ka pärast valimisi on Reformierakond olnud populaarsem kui valimiste päeval. Ma olen tänulik kõigile valijatele, kes meid on toetanud valimiste päeval, aga ma võiksin teha nüüd kergemeelse ettepaneku üleüldse valimiskampaaniatest loobuda, sest kindlasti oleks see Reformierakonnale kasulik ettepanek, et saada rohkem hääli. Piirangud on viinud eri riikides väga erinevate tulemusteni. Näiteks, ma ei tea, kas väidetu vastab tõele või mitte, aga viitan ühele konkreetsele artiklile, milles on väidetud, et eelmiste parlamendivalimiste ajal oli Leedus nende inimeste osatähtsus, kellel ei olnud selget poliitilist eelistust, suurem kui varasematel aastatel. Ja konkreetne analüütik väitis, et see on põhjustatud sellest, et Leedus keelati enne eelmisi parlamendivalimisi tasulised raadio- ja telereklaamid, keskenduti ainult debattidele. Kuna iga inimene ei ole poliitilisest debatist sedavõrd huvitatud, et ta suudaks tunnist või paaritunnist debatti jälgida, siis paljud inimesed ei kujundanudki omale mingisuguseid eelistusi. Nad ei samastunud mitte ühegi poliitilise jõuga ja seda samastumist nende institutsioonidega, mis said poliitiliste jõududega mehitatud, ei tulnud ka pärast valimisi. Sellega seletatakse ka seda, miks on Eurobaromeetri uuringu järgi institutsioonid Leedus võrreldes teiste riikidega, sh Eestiga, väga vähe usaldusväärsed.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise, kuid arvan, et selle küsimusega me tegeleme veel edasi. Kindlasti on see väga huvitav teema, mis tasub diskuteerimist.


2. 13:12 Hobusekasvatuse arengust ja tori hobuste kasvatamisest

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Neeme Suurelt põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Palun!

Neeme Suur

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud põllumajandusminister! Kindlasti olete teadlik, et tori hobuseid on Eestis ainult veidi üle 1300, nendest ohustatud tõu populatsioonis vaid ligi 700 hobust. Eesti Hobusekasvatajate Selts on Eesti suurim hobusekasvatajaid ühendav arendusühing, kuhu kuulub üle 380 liikme ning 180-l neist on kas tori hobune või nad tegelevad otseselt hobuse kasvatamise ja aretamisega. Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori otsusega peatati 4. oktoobril Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tunnustus tori hobuse tõuraamatu pidajana ja tõu säilitajana. Põhjendus oli, et EHS ei ole esitanud seadusele vastavat aretusprogrammi. Samas on teada, et programm on tegelikult esitatud. Siit ka küsimus: miks ei arvestatud EHS-i poolt täiendatud tõu säilitus- ja aretusprogrammi? Miks VTA läks seda teed, et peatas EHS-i tunnustuse, selle asemel et kas või koostöös EHS-iga täiendada seda säilitus- ja aretusprogrammi?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest on VTA sellise otsuse langetanud, aga ma arvan, et seda otsust ei ole mitte sugugi tehtud kergekäeliselt. Selles esitatud programmis on väga palju puudusi ja minu teada on VTA korduvalt pöördunud hobusekasvatajate seltsi poole, et neid puudusi likvideerida. Vaatamata korduvatele järelepärimistele ja suhtlemisele ei ole puudusi kõrvaldatud: ei neid, mis puudutavad teatud dokumentide ja lisade esitamist, ega ka selliseid asju, nagu näiteks ebakõla kontrolli käigus selgunud ja tegelikult esitatud hobuste andmete vahel. Need puudused on eri liiki ning Veterinaar- ja Toiduamet on praegu peatanud EHS-i tunnustuse kuni ettekirjutuse täitmiseni. Mina ministrina küll loodan, et siin leitakse lahendus ja võimalikult kiiresti taastatakse need hobusekasvatajate seltsi õigused, et nad saaksid edasi tegutseda seaduste järgi ja saaksid ka neile ettenähtud toetusi tulevikus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Neeme Suur, esimene täpsustav küsimus!

Neeme Suur

Aitäh, härra minister, vastuse eest! Minu andmetel on EHS tegelikult esitanud ettekirjutustest tulenevaid parandusi sisaldava täiendatud programmi 24. septembril. Millegipärast ei võetud seda arvesse, vaid võeti vastu otsus tunnustuse peatamise kohta. Teine aspekt on selle asja juures veel. Millega on põhjendatav vajadus tunnustada tori tõugu hobuste tõuraamatus kolmas aretussuund, kui tegelikult tõu ajalugu ja ka maaülikooli tehtud genofondi analüüs sellise suuna väljakujunemist ei kinnita?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See ei ole muidugi poliitiline küsimus. Kahetsusväärselt olen oma ametisoleku aja jooksul pidanud siin erinevate tõugude üle arutlema ja olen jõudnud maaelukomisjonis ka selleni, et me oleme asunud hääletama, kas näiteks kihnu maalammas on säilinud või mitte. Nüüd me oleme jõudnud hobustega sama kaugele, et me peame hakkama poliitiliselt otsustama, kas üks või teine tõug ja aretussuund on säilinud või mitte. See saab olla ikkagi teadlaste ja ekspertide otsus. Te tõite siin väga õigesti välja ühe osa teadlaste arvamuse, aga on ka teine osa teadlasi, kes arvavad teistmoodi. Veterinaar- ja Toiduamet moodustas selle probleemi lahendamiseks komisjoni. Te peate ilmselt silmas vana tori tõugu ja selle säilitamise suunda. 2010. aastal ei rahuldatud seda taotlust. 2012. aastal moodustati spetsiaalne ekspertide komisjon, kes jõudis järeldusele, et on mõistlik vastav tõuraamat avada ja selle pidamise õigus anda ning sellega on vana tori tõu säilitussuunal see õigus olemas. Mina poliitikuna ei oska seda kuidagi hinnata ja ma võin teile kinnitada, et Isamaa ja Res Publica Liidu poliitilises programmis ei ole selle kohta mitte sõnagi. See küsimus ei ole minu arvates poliitiline, see peab jääma teadlaste vaidlusmaaks, ja ma täielikult usaldan Veterinaar- ja Toiduametit, seda moodustatud komisjoni ja nende ettepanekut. Ma saan aru, et sektoris on erinevad huvid, sest see kõik puudutab ka rahastamist, raha ümberjagamist jm taolisi asju, ja seetõttu on need vaidlused väga teravad. Aga uskuge mind, et midagi poliitilist seal ei ole, ja ma arvan, et meil oleks õige jääda selle juurde, mida ekspertide komisjon on omalt poolt välja pakkunud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Neeme Suur, teine täpsustav küsimus!

Neeme Suur

Aitäh, proua juhataja! Ega väga sügavat poliitilise võitluse või vastuolude teemat siin ei olegi, aga tori hobuse kui ühe kultuuriloolise hobusetõu säilitamine on kindlasti iseenesest kultuuri- ja ka põllumajanduspoliitiline küsimus. Praeguseks on tõesti tekkinud hulgaliselt segadust ja arusaamatusi. Selle tõttu võib väita, et tori hobuse tõu aretustegevus on ohus ja 2013. aasta aretustoetus on küsimärgi all. Kas põllumajandusminister on isiklikult nõus kaasa aitama, et selle segaduse käigus ei kahjustataks tori hobuse tõuraamatut ja aretustegevust? Kui jah, siis kuidas?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ega see segadus nüüd nii suur ka ei ole, kui te siin püüate kirjeldada. Siin on erinevad huvid ja ekspertide erinevad arvamused. Mina isiklikult olen selle küsimusega korduvalt tegelenud, st erinevatel nõupidamistel kohtunud eri osapooltega. Me oleme moodustanud ka spetsiaalse hobumajanduse või hobusektori ümarlaua, kuhu oleme kaasanud kõik hobusekasvatusega seotud organisatsioonid, alates traavliliidust ja sporthobuste kasvatajate seltsist ning lõpetades hobusekasvatajate seltsiga. Nii et kõik osapooled on kaasatud ja meie mureks ei ole mitte ainult tori hobune, vaid üldse ohustatud tõugu hobuste säilimine ja säilitamine. Ma julgen küll öelda, et olukord on siin oluliselt paranenud, sellepärast et mõned aastad tagasi me viisime sisse eraldi toetuse ohustatud tõugu hobustele ja see on andnud kindlustunde nendele, kes ohustatud tõuge peavad. Minu arvates me oleme sellega mitmed probleemid ära lahendanud. Mis puudutab aretussuunda, siis ka eraldi aretustoetus on meil olemas. Seda tehakse erinevatel eesmärkidel. Ma arvan, et pigem on probleemid isikute vahel, teatud mõttes ka eri organisatsioonide ja erinevate huvide vahel, küllap me neist üle saame. Minu arvates on meil praegu kõige suurem probleem selles sektoris Tori Hobusekasvandusega, kellega on sõlmitud pikaajaline rendileping, aga meie partner ei ole omapoolseid kohustusi tegelikult juba pikka aega täitnud. See leping sõlmiti omal ajal küllaltki nõrga lepinguna, kus riigi huvid väga hästi kaitstud ei ole. Paljud küsimused on jäetud reguleerimata ja siin seisab meil küll tõsine vaidlus ees. Ma julgen öelda, et riik ilmselt näitab initsiatiivi ja teeb ettepaneku see leping lõpetada.

Esimees Ene Ergma

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Alustame kolleeg Kajar Lemberist.

Kajar Lember

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Hobusekasvatajana on mul hea meel selle ümarlaua tekke üle ja ma loodan, et see tõesti hakkab toimima, sest tegelikult on seda ammu oodatud. Aga Eesti Hobusekasvatajate Selts peab teadaolevalt lisaks tori hobusele mitmeid teisi tõuraamatuid, sh eesti hobuse oma. Ma küsin, et kas teile teadaolevalt on probleeme teiste tõuraamatute pidamisega või on need ilmnenud probleemid siiski ainult tori hobusega seotud.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Jah, tõepoolest peetakse seal erinevaid tõuraamatuid. Ma kohe otsin üles, mis osas on EHS-i tunnustused peatatud ja mis osas need ei ole peatatud. Ega ma teile kõike ka ei oska siin peast kohe öelda. Tema tunnustused tori hobuse universaalsuuna ja aretussuuna tõuraamatu pidajana ning tori universaalsuuna hobuste ohustatud tõu säilitajana peatati. Ülejäänud tõuraamatute osas tunnustusi peatatud ei ole, nii et ülejäänutel on õigused jätkuvalt alles.

Esimees Ene Ergma

Ja viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Seda on küll kurb kuulata, et n-ö aatelise väärtusega tori hobuse pidamisega on tekkimas suuremad probleemid. Mul on väga lihtne küsimus: mida te isiklikult olete selleks teinud, et aidata seda vana tori tõugu, ja millised toetused nende hobuste pidajatele edaspidi säilivad, kui üldse säilivad?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh küsimuse eest! Ma olen siiralt rõõmus, et hobusekasvatuse ja hobumajanduse vastu on Riigikogul nii suur huvi. Aga võib-olla te ei ole päris täpselt informeeritud. Tegelikult on olukord selles sektoris oluliselt paranenud, nii ohustatud tõugude kui ka üldise hobuste arvu mõttes – mõlemad kasvavad. Nii et teie esialgne hinnang, et asi on halvemaks läinud, ei vasta tõele. See aga ei tähenda, et meil ei oleks probleeme. Probleeme on ja kui te küsite, mis ma isiklikult olen nende lahendamiseks teinud, siis ratsatrenni ma läinud ei ole, küll aga olen vastavate organisatsioonidega tegelenud. Nagu ma siin ühele eelmisele küsimusele vastasin, olen omal initsiatiivil kokku kutsunud ka ümarlaua, kus me püüame neid erinevaid probleeme – ma pigem ütleksin, et organisatsioonidevahelisi vastuolusid – lahendada nii, et me saaksime seda sektorit rahumeelselt edasi arendada. Mingit suurt segadust ei ole, sektor areneb, hobuste arv tervikuna on ka Eestis kasvanud. Nii et olukord on kindlasti mõnevõrra parem kui kuus-seitse aastat tagasi.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:24 Hariduse rahastamisest

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Mailis Repsilt haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. Palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Alustame tänases infotunnis dialoogi järgmise aasta eelarve teemadel. Kindlasti üks väga selge küsimus, mis enamikult Riigikogu liikmetelt tuleb, on see, mis saab valitsuse ja Riigikogu kätes olevast õpetajate järgmise aasta palgatõusust. See palgatõus ja koormus olid ka eelmise aasta streigi peamised küsimused. Selle kohta on mitmeid arvamusavaldusi erinevatelt omavalitsejatelt, kes ütlevad, et kohaliku omavalitsuse tasandil ei ole tegelikult võimalik seda väljalubatud 11% tagada, sest reaalne palgatõus tuleb ainult 5% ulatuses, ülejäänu tuleb omavalitsustel endal millegi arvel kokku saada. Võib-olla te selgitate infotunni raames laiemale avalikkusele, kuidas siis selle järgmise aasta palgatõusuga on ja kas koormusnormid ka muutuvad.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Aitäh küsimuse eest! Ma puudutan siin ainult kohalike omavalitsuste osa õpetajate palgatõusus, sest see on ilmselt kõige aktuaalsem teema. Aga kõik need üldised trendid, mida ma kirjeldan, puudutavad ka riigikoolide õpetajaid, olgu siis kutseõppeasutustes või üldhariduslikes õppeasutustes. Kohalike omavalitsuste toetusfondis on 200 miljonit eurot, mis läheb haridustoetusteks. Seal on vastavalt PGS-ile raha õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate palkade, investeeringutoetuse, õpikutoetuse, koolitoidu ja täienduskoolituse jaoks. See raha jaguneb vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele erinevates proportsioonides. Arvestades sellega, et õpetajate palgatõus ei ole mitte ainult Haridus- ja Teadusministeeriumi, vaid tundub, et ka Eesti avalikkuse prioriteet – seda võib hinnata kas või selle toetuse järgi, mida meie õpetajad on saanud, rääkimata lihtsast õpetajate palkade analüüsist –, on Haridus- ja Teadusministeerium kavandanud kohalike omavalitsuste seda haridustoetuse osa, mis läheb õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate palkadeks, suurendada 11,1%. Niisugune seaduseelnõu tuleb Riigikogu laudadele või õigemini see juba ongi Riigikogu laudadel. Tõsi, see tähendab kohati teiste haridussummade vähendamist ja ümbersuunamist. Kuidas täpsemalt? Teie nimetatud 5% palgatõusule lisatakse vahendite ümbersuunamisega nii palju, et kokku oleks see kasv 11,1%. Aeg on otsas, nii et täpsemalt ma sellele küsimusele vastata ei saa. Kui edasi küsite, siis saate vastused.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mailis Reps, esimene täpsustav küsimus!

Mailis Reps

Aitäh! Ma märkasin ka, et teil hakkas aeg otsa saama. Tõepoolest, kaks minutit on lühike aeg. Kindlasti ma annan teile võimaluse järgmisel kahel minutil edasi selgitada. Lisaks on veel tekkinud üsna palju vastuolusid ja vaidlusi järgmise aasta tõenäolise plaani tõttu, millega Vabariigi Valitsus määratleb ainult ühe õpetajate palgaastme – õpetaja. Kui vaadata haridusinimeste pöördumisi sellel teemal, siis rahutust tekitab vähemalt see, kuidas vanemmetoodikutele, kellel praegu on 715 eurost oluliselt kõrgem palk, garanteeritakse 1. jaanuarist 2013 palga alammäär?

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Tõepoolest, valitsus on teinud ettepaneku, õigemini, Haridus- ja Teadusministeerium on valitsusele tegemas ettepanekut tõsta õpetajate miinimumpalk 715 euroni, mis on kõrgem, kui praegused noorempedagoogi ja pedagoogi ametiastmed ette näevad. Tõsi, õpetaja-metoodiku ametiastme palga miinimummäär on oluliselt kõrgem, aga seda kellelgi alandada kavas ei ole. Õpetajatele-metoodikutele on selline palgamäär garanteeritud senikaua, kuni nendele on vastav atestatsiooniaste lubatud. Meie arvestuste kohaselt peaks õpetaja keskmine palk olema 20% kõrgem kui 715 eurot ehk kohalike omavalitsuste käsutuses peaks iga õpetaja kohta olema 860 eurot. Sellest 860 eurost on võimalik maksta 715-eurost miinimumpalka, õpetajale-metoodikule vastavat palgamäära või veelgi suuremat palgamäära – just nii, nagu kooli juhtkond seda otsustab.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine täpsustav küsimus!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Tulen tagasi esimese küsimuse vastuse lõpu juurde, kui aeg otsa sai. Te ütlesite, et osa palgatõusust tuleb lisavahenditest, osa tuleb ümbertõstmise teel. Selle ümbertõstmise teemal ongi loomulikult tekkinud üsna palju muret. See on arusaadav, kuna iga omavalitsus planeerib ju praegu oma eelarvet. Üks murekoht on tugispetsialistide küsimus ehk siis eesti keeles öelduna logopeedid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, võib-olla ka abiõpetajad mõnes kohas. Seega küsin, kas järgmise aasta nn hariduskulude kontsentreerumine õpetajate palkadele võib kaasa tuua olukorra, kus seetõttu jääb kohalikus koolis sotsiaalpedagoogi, psühholoogi või logopeedi palk haridusrahadest välja maksmata ja kohalik omavalitsus peab leidma selleks lisavahendeid, mis võib tõenäoliselt olla üsna keeruline.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele toetatakse riigieelarvest õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate töötasu. Tugispetsialistide töötasu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses riigi kohustusena ette ei nähta. Tõsi, varasematel aastatel on valitsuse määruse tasemel peetud võimalikuks tasustada ka tugispetsialiste, kui õpetajatele, direktoritele ja õppealajuhatajatele eraldatud palgarahast üle jääb. Ma arvan, et selline ambivalentne olukord ei ole mõistlik ja oleks tark sätestada tugispetsialistide tasustamine ühemõtteliselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused jõuavad Riigikogu lauale, siis on teil võimalik selle küsimusega tegeleda. Juhin tähelepanu, et täiendavate kohustuste võtmisel riigile tuleb leida ka täiendavad riigieelarvelised vahendid võetud kohustuste katmiseks. Lisaks lähenemisele, kus tugispetsialistide ametikohad nähakse ette kõikides haridusasutustes, oleme Haridus- ja Teadusministeeriumis seda meelt, et paljudel juhtudel on nii kvaliteeti kui ka efektiivsust arvestades otstarbekam pakkuda tugispetsialistide teenuseid tsentraliseeritud korras maakondlikul tasemel. Sellise võrgustiku väljaarendamisega on alustatud ja sellega peaks jätkama, sh eelseisval finantsperioodil Euroopa Liidu struktuurifondi vahenditest.

Esimees Ene Ergma

Kuna see küsimus on ilmselt väga huvipakkuv, luban viis kohapeal registreeritud küsimust. Alustame kolleeg Tarmo Tammest.

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Nagu me teame, peaks üks osa õpetajate palgatõusust tulema sellest, et kaotatakse ära koolidele seni kehtinud investeerimiskomponent. Ma küsin: kuidas peaksid tulevikus käituma need omavalitsused, kes on lootnud, et nad igal aastal selle raha saavad, ja kes on võtnud laenu, et koolimaja korda teha? Kuidas nad peaksid edaspidi käituma ja kuidas nad saaksid riiki edaspidi uskuda?

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Aitäh! Täiendavates vahendites 11,1% ulatuses ei ole investeeringukomponent ära kaotatud, kuna see on kehtivas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ette nähtud ja seega ei pea me niisugust ümbersuunamist seadusega kooskõlas olevaks. Küll aga on tõepoolest plaanis teha ettepanek edaspidi niisugune investeeringukomponent ära kaotada, kuivõrd selle toimimine praktikas on küsitav kahel põhjusel. Esiteks, nendest eraldatud summadest ilmselgelt ei piisa, et lahendada põhimõttelisi probleeme. 3,2 miljonit eurot kõikide Eesti kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide jaoks on mitte ainult ebapiisav, vaid võib-olla isegi naeruväärne summa. Teine probleem niisuguse investeeringukomponendi juures on asjaolu, et see soodustab kohalike omavalitsuste vahelist ebatervet konkurentsi ehk investeerimist ilma selge plaanita, missuguses mahus õppeasutusi ja infrastruktuuri on 20–30 aasta perspektiivis vaja. Seepärast oleme seda meelt, et koos põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusega, millega kaotatakse ära seni kehtinud investeeringukomponent (nagu juba öeldud, 3,2 miljoni euro mahus), tuleks asemele riiklik investeeringuprogramm, sh kasutades Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid. Meie arvates võiks selle 3,2 miljonit eurot suunata täiendavalt õpetajate palkadeks, kui niisugune ettepanek Riigikogu toetuse leiab.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kaia Iva!

Kaia Iva

Aitäh! Üldhariduse rahastamise teema juures ei saa minna mööda ka sellest tuluallikast, mida nimetatakse lapsevanema rahakotiks. Eilses Eesti Päevalehes oli ka artikkel, kus sellest lähemalt kõneldi. Tallinna Reaalkool on näiteks küsinud üksiku projekti tarbeks igalt lapsevanemalt 50 eurot, Tallinna Inglise Kolledž aasta jooksul 320 eurot ja on ka teisi koole, kus sellist vabatahtlikku-sunniviisilist annetust lapsevanematelt küsitakse. See seab lapsevanemad ja ka lapsed, kelle peredel pole võimalik seda summat maksta, kaunis keerulisse olukorda – just moraalselt keerulisse olukorda. Mida teie arvate sellisest rahastamise allikast? Ma muidugi ei kõnele täielikult vabatahtlikest annetustest, mida paljud inimesed on koolidele teinud ning mis ei ole seotud sellega, et nende lapsed seal õpivad.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Aitäh! Tõepoolest, see on väga tundlik teema. Ma arvan, et me oleme seda meelt, et ühiskonna tõeliselt siiras ja vabatahtlik toetus koolidele laiemalt, aga ka oma laste koolidele, on põhimõtteliselt tervitatav. See kindlasti parandab keskkonda koolides ja ükski rahaline annetus haridusasutustele ei tohiks iseenesest olla liiast. Paraku, nagu te viitasite, ja ka Haridus- ja Teadusministeeriumisse saabub pidevalt selliseid küll ametlikke, küll mitteametlikke signaale, on see vabatahtlikkus kohati tunnetatud paratamatus. Tunnetatud paratamatus selles mõttes, et kui klassijuhataja, direktor või mõni teine kooliga seotud ametiisik üsna arusaadavas vormis pöördub lapsevanema poole, et küsida, kas teie vabatahtlik toetus on juba üle kantud või ei ole, siis tekib psühholoogiline surve, mis minu arvates ei ole soovitatav. Võib-olla on see isegi seadusvastane. Vähemasti kohustusliku põhihariduse, aga ka üldhariduse puhul gümnaasiumiastmes on põhiseaduse kohaselt õppimine riigi ja kohaliku omavalitsuse õppeasutustes õppemaksuta. Nii et ma arvan, et me peaksime selle probleemiga tegelema. Kas see tegelemine peaks olema seaduse tasemel, et seda täpsemalt reguleerida, või peaks see olema ainult Haridus- ja Teadusministeeriumi selgituste tasemel, ei ole lõpuni selge. Ma olen konsulteerinud ka õiguskantsleriga ja ilmselt me midagi ette võtma peame, sest väärkasutused on võimalikud ja neid tuleks vältida.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Helmen Kütt

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Minu küsimus haakub osaliselt kolleeg Mailis Repsi küsimusega, kuigi me eelnevalt seda kokku leppinud ei ole. See puudutab tugistruktuure ja spetsialiste koolides ehk logopeede ja psühholooge. Küsin selleks, et õigesti aru saada, kuidas aastast 2013 olema hakkab. Ma sain teie vastusest aru, et te peate õigeks selliste toetavate struktuuride olemasolu koolis. Kuidas on siis nende rahastamisega aastast 2013?

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Kohaliku omavalitsuse koolide rahastamine on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on koolide pidamine koolipidaja ülesanne, välja arvatud juhtudel, kui seaduses on ette nähtud riiklik toetus koolipidajale nende tegevuste katteks, millele on seaduses osutatud. Tuleb tõdeda, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei näe praegu ette riigieelarvelist toetust tugispetsialistide ülalpidamiseks. Leian, et Vabariigi Valitsuse määruses võimaldatud toetuse kasutamine osaliselt tugispetsialistide tasustamiseks on tekitanud ebausku ja ebaselgust ning see probleem tuleks lahendada. Loodan, et saame seda teha nii riigieelarve, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kui ka Vabariigi Valitsuse vastava määruse menetlemise käigus veel sel aastal, et 1. jaanuariks 2013 oleks asi ühemõtteliselt selge.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Kuna see Riigikogu punkt puudutab hariduse rahastamist ja te istute seal kõrvuti põllumajandusministriga, küsin kõrghariduse rahastamise kohta. Nimelt, kõrghariduse rahastusmudeliga seoses on päevakorrale kerkinud eestikeelse veterinaarõppe jätkusuutlik õpetamine maaülikoolis. Kas te olete sellest probleemist teadlik ja kui jah, siis mida te selle probleemi lahendamiseks olete ette võtnud?

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Veterinaariaõpe on äärmiselt kulukas õpe ja arenenud riikides peetakse mõistlikuks pidada ühte veterinaaride väljaõppeasutust 20 miljoni elaniku kohta. Statistikaameti andmetel on Eesti rahvaarv sellest oluliselt väiksem ja seega tuleb meil kaaluda, kuidasmoodi on võimalik veterinaariaõppe niisugune läbiviimine, et see maksumaksjale üle mõistuse kulukaks ei muutuks. Mida see tähendab? See tähendab, et lisaks Eesti vajadustele vastavale veterinaariaõppele võiks väljaarendatud infrastruktuuri ja sellega seonduvate jooksvate kulude katmiseks kasutada ka võimalust alustada ingliskeelse õppega, et koolitada välismaalasi veterinaaria erialal. Oleme seda arutanud koos maaülikooliga, niisugune võimalus on olemas. Ettekujutus, et see tähendab veterinaariaõppe läbiviimist ainult inglise keeles ja eestikeelse õppe kadumist, on kas pahatahtlikkusest või teadmatusest levitatav seisukoht. Eestikeelne veterinaariaõpe peab jääma. Selle kõrval võiks ja minu arvates ka peaks olema ingliskeelne tasuline õpe nendele soovijatele, keda selles õppevaldkonnas jätkub. Niisugune on see olukord. Ma juhin tähelepanu, et veterinaaria ei ole mitte ainus eriala, mille kulutused nii väikesele riigile kui Eesti on ebamõistlikult suured. Me peaksime kaaluma niisugustel erialadel palju laiaulatuslikumat rahvusvahelist koostööd, kui seni on praktikas olnud.

Esimees Ene Ergma

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus kolleeg Heljo Pikhofilt!

Heljo Pikhof

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Meil on Eestis enam kui 24 000 hariduslike erivajadustega last. Nende hulgas on ka palju lapsi, kellel on sotsiaalsed erivajadused. Ühesõnaga, need on lapsed, kellel puudub pere tugi. Te olete seisukohal, et enamik erivajadustega lapsi tuleb suunata tavakooli. Minu küsimus on, et kuidas tavakooli õpetajad peaks nende lastega hakkama saama. Reeglina neil puudub ju eriharidus ja see paneb tegelikult õpetajatele suure lisakoormuse.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Aitäh, hea küsija! Ka siin on ilmselt tegemist mingi müüdiga, mida mul kahetsusväärsel moel ei ole õnnestunud kuidagi kummutada. Keegi kuskil räägib, ja mulle tundub, et ka teie kõrvu on see jutt ulatunud, et riik kavatseb hakata hariduslike erivajadustega õpilasi massiliselt suunama tavakoolidesse. Nagu te ise tähelepanu juhtisite, on Eestis umbes 140 000 üldhariduskooli õpilase hulgas 24 000 haridusliku erivajadusega õpilast. Hariduslikud erivajadused on väga erinevad. Ka eriline andekus on hariduslik erivajadus jne, jne. Nendest 24 000 lapsest õpib täna umbes 2000 hariduslike erivajadustega lastele mõeldud riigikoolides. Õppekohtade arv riigikoolides, mis on mõeldud hariduslike erivajadustega lastele, ei peaks muutuma, see võiks jääda 2000 õpilase tasemele. Küll aga tuleb igal konkreetsel juhul vaadata, kas nende õpilaste näidustused selliseks õppeks, kes õpivad täna hariduslike erivajadustega lastele mõeldud riigikoolis, on igal juhul põhjendatud. On andmeid, et paljudel juhtudel õpib meil hariduslike erivajadustega lastele mõeldud riigikoolis lapsi, kellel oleks täielikult võimalik õppida ka tavakoolis. Samal ajal on tavakoolides lapsi, kellel ilmselt oleks otstarbekam õppida hariduslike erivajadustega lastele mõeldud koolides, sh riigikoolides. Nii et tahan veel kord tõmmata juti alla ja öelda: riigil ei ole kavatsust massiliselt suunata lapsi n-ö erikoolidest tavakoolidesse. Ei ole! Hariduslike erivajadustega õpilaste koolid peaksid jääma, ka riigisektoris. Ja see on tavaline korralduslik või korrastav tegevus, mis on kavas.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:45 Energeetikast

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Lembit Kaljuveelt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua esimees! Hea peaminister! Eelmisel nädalal saime teada, et Riigikontroll tegi maatasa Narva lähistele Auveresse ehitatava uue põlevkiviküttel töötava elektrijaama nii majandusliku tasuvuse kui ka objekti rajamisega seotud asjaajamise mõttes. Eelmise nädala meedias kõlasid süüdistused riigihangete seaduse räigest rikkumisest, majandusministripoolsest survest Eesti Energia nõukogule jne. Palun teie kommentaari! Kas sellist elektrijaama sellisel kujul me tahtsimegi ja vajame?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Sellist elektrijaama sellisel kujul me tahtsime ja me vajame. Ma lükkan kategooriliselt ümber väited, nagu oleks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts hoidnud valitsuskabineti liikmeid alainformeerituna. Sellised väited ei vasta tõele. Valitsuskabineti liikmed olid informeeritud kõigist asjaoludest, mis leidsid käsitlemist "Pealtnägija" saates ja järgneva päeva Eesti Ekspressi artiklis. Julgen väita, et meie informeeritus oli märksa ulatuslikum otsustamise eel, kui nendes kahes ajakirjandusväljaandes on Eesti rahvale informatsiooni edastatud. Uue keevkihtkatla või kahe katla ehitamine on Eesti jaoks ülimalt oluline. Me ei saa loota ainult ühendustele, ehkki ka need on ülimalt olulised Eesti energiajulgeoleku ja energiasõltumatuse tagamiseks. Kindlasti peavad olema ka kaasaegsed oma elektri tootmise võimalused ja siiani on Eestis kõige madalama omahinnaga siiski elektri tootmine põlevkivist. Kõik ülejäänud tootmisviisid vajavad olulisel määral dotatsiooni, taastuvenergia tasusid. Põlevkivienergeetika on turul endiselt konkurentsivõimeline ja me ei saa jätta Eestit energiadefitsiiti. Meil peavad olema oma tootmisvõimsused. Nendest kaalutlustest lähtudes langetas valitsus täie vastutustunde juures otsuse ehitada kaks uut katelt, õigusega ühe katla ehitusest loobuda, kui me saaksime energiavajadused katta teistest allikatest, näiteks tuumaelektrijaama baasil.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, esimene täpsustav küsimus!

Lembit Kaljuvee

Aitäh! Hea peaminister! Te rääkisite juba ehitatavale jaamale teise ploki juurdeehitamisest, mis on Riigikogu poolt heaks kiidetud, aga ministeeriumi poolt mitte. Eile saime jälle ajakirjandusest teada, et lähipäevil või vähemalt nädala jooksul tuleb teha otsus selle teise energiaploki kohta. Milline on teie seisukoht?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! See päris nii ei ole, et lähipäevil tuleb langetada otsus. Mulle teadaolevalt tuleb see otsus langetada järgmise aasta esimesel poolaastal, st kas teine plokk ehitada või mitte. Sellele küsimusele on praegu veel vara vastust anda. Meil on vaja katta meie energiatarbimine, elektrienergia vajadus veel umbes 300 megavati ulatuses mingitest teistest ressurssidest, uutest loodavatest ressurssidest. Teadupärast oleme kavandanud osalemist Visaginase uues tuumaelektrijaamas, kus meil on soov saada osalus 300 megavati ulatuses. Me loodame, et see projekt siiski realiseerub, ehkki arvestades Leedus läbiviidud referendumit on projektiga seotud riskid olulisel määral suurenenud. See võib olla üks argument, miks kalduda teise ploki ehitamise eelistamise poole.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua esimees! Hea peaminister! Meil vastutab energeetikapoliitika eest valitsuse tasandil majandusminister. Mind pani äärmiselt hämmastama tema avaldus pärast seda, kui Eesti Energia oli välja öelnud oma pakkumised järgmise aasta elektripakettide osas. Kui majandusminister, kes on Eesti Energia üldkoosolek, ütleb rahvale või klientidele, et ärge tema põhitoodangut, elektrit ostke, siis see pani mind hämmastama. Energeetikas on üldse viimasel ajal väga palju probleeme olnud. On teada, et opositsioon on teinud majandusministrile ettepaneku tagasi astuda. Mis teie sellest arvate?

Peaminister Andrus Ansip

Mina olen veendunud, et Juhan Parts on hea majandus- ja kommunikatsiooniminister, energeetika vallas langetatud otsused on eelnõude tasemel olnud hästi ette valmistatud, Vabariigi Valitsuse liikmed on olnud piisavalt informeeritud, selleks et kaalukaid otsuseid langetada. Ma ei võtaks kinnitada teie väidet, justkui meie minister kutsuks üles omamaist elektrit üleüldse mitte tarbima. Need on teised poliitilised jõud, kes arvavad, et Eestil ei ole omamaist tootmist vaja, et me võiksime elektrit mujalt sisse osta. Ega neid sisseostmise kohti ju ülearu palju ei ole. Teame, et Soomes ja Lätis on elektrienergia defitsiit, Leedu ostab 60–70% oma elektrivajadusest sisse Venemaalt ja Venemaal praegu ei ole elektrienergia defitsiiti. Ma ei ole nõus nendega, kes tahavad tekitada Eesti sõltuvust Venemaast ka elektrienergia tarbimise mõttes. Kindlasti ei ole seda meelt ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Esimees Ene Ergma

Nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Palun, kolleeg Rainer Vakra!

Rainer Vakra

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Aastaid on nii siin saalis kui ka väljaspool Riigikogu esitatud valitsusele arupärimisi ja küsimusi, et saada vastust, kuidas mõjutab elektrituru täielik avanemine elektri hinda kodutarbijale. Nüüd on ka kõige tulihingelisemale demagoogile selge, et 2013. aastal järsk elektri hinna tõus tuleb. Mul on küsimus, kas valitsusele on teada või on Sotsiaalministeerium või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lõpuks kaardistanud võimalikud hättajäävad sotsiaalsed grupid, et neid aidata.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Kõigepealt tuleb endale väga selgelt aru anda, et uuest aastast ees ootav elektrienergia hinna 20%-ne tõus ei ole mitte niivõrd tingitud turu avanemisest, kuivõrd sellest, et ka Eesti Energia peab hakkama elektrienergia tootmiseks turult ostma süsinikdioksiidi emissiooni kvoote. Kvoodi ostmise kohustus oleks elektrienergia hinda tõstnud ka siis, kui turg oleks edasi suletuks jäänud. Ma ei saa nõustuda ka nende inimestega, kes ütlevad, et turu oleks võinud avada siis, kui Estlinki teine kaabel oleks juba valmis olnud. Sellist võimalust, et ehitada kaabel valmis ja avada seejärel turg, ei ole Eesti jaoks kunagi eksisteerinud, sest kaablit saab ehitada kahe punkti vahele. See teine punkt on Soomes ja soomlaste seisukoht on kogu aeg väga selge ja kindel olnud: nad on nõus kaablisse investeerima ainult siis, kui Eestis on vaba elektriturg. Me ise ka ei oleks valmis ehitama kaablit kuhugi, kus elekter oleks odavam kui Eestis. See oleks majanduslik mõttetus ja seetõttu ei veennud soomlasi isegi The Baltic Energy Market Interconnection Plan´i raames lubatud 100 miljonit eurot kaabli ehitamiseks. Neid veenis Riigikogu vastuvõetud seadus. Seega, turu avamine on Eesti riigi kohustus, mis võeti siis, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Me oleme kõikides eluvaldkondades läinud üle vabaturumajandusele. Ma olen kindel, et me ka selles viimases, rudimendina näivas valdkonnas oleme vabaturumajandusele üleminekul edukad ja lõppkokkuvõttes me kõik võidame sellest.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Deniss Boroditš!

Deniss Boroditš

Aitäh, proua esimees! Hea peaminister! Arvestades asjaolu, et põlevkivi on üks vähestest väärtuslikest loodusvaradest, selle suurt energeetilist väärtust ning seda, et põlevkivile on võimalik tekitada suurt lisandväärtust, näiteks põlevkiviõli tootmisel, mida tegelikult juba ka tehakse, kas on mõistlik nii tähtsat ressurssi ebaefektiivselt ahjus põletada? Või on aeg teha pragmaatilisi otsuseid, üle vaadata kogu energeetikapoliitika ning kasutada oma loodusvara majanduslikult kõige paremal viisil?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ma olen teie avaldusega täiesti nõus. Otse loomulikult tuleb meie loodusvarasid efektiivselt kasutada. Keevkihtkateldes põlevkivi põletamine on märksa efektiivsem loodusvara kasutamine elektrienergia tootmiseks, kui seda oli põlevkivi põletamine vanades kateldes. Ei saa võtta ühemõttelist seisukohta, mis meil on levinud ja mida ma ka ise olen levitanud, et põlevkiviõli tootmise puhul on garanteeritud, et see on kindlasti kasumlikum kui elektrienergia tootmine põlevkivist. Teatavasti valmistatakse praegu ette Euroopa Liidu mootorikütuste direktiivi ja vähemalt arutelude käigus on selgelt domineerivana väljendatud seisukohta, mille järgi näiteks Kanada õliliivadest toodetud mootorikütust ei olekski praktiliselt võimalik Euroopa turul üleüldse turustada. Meie põlevkivist mootorikütuse tootmine ei erine olemuslikult, tehnoloogiliselt ega ka nn süsinikdioksiidi mahukuselt õliliivadest toodetud mootorikütusest. Kõik me teame igasuguseid kõnekäände, mis kõnelevad sellest, et ei tohi kõiki riideid ühe naela otsa riputada ega kõiki mune ühte korvi panna. Nii on ka põlevkiviressursi kasutamisega – tuleb riske hajutada. Mõistlik on toota ka elektrienergiat, ütlen veel kord, Eestis kõige odavamat elektrit, tulevikus põlevkivist. Olgu öeldud, et see rajatav katel peab 50% ulatuses olema võimeline põletama ka biomassi ehk puitu.

Esimees Ene Ergma

Nüüd viimane väga lühike kohapeal esitatud küsimus kolleeg Rannar Vassiljevilt. Härra peaminister, palun teilt ka lühike vastus!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Üritan teha lühidalt. Ma olen siiski sunnitud ühe korrektuuri tegema. Hea peaminister, te väitsite, et põlevkivielektrile me peale maksma ei pea. See ei ole päris korrektne. Tegelikult me oleme andnud ja anname ka tulevikus tasuta CO2 kvooti ning laiendame ka aktsiakapitali negatiivse kapitalitootluse ootuses. Mu küsimus puudutab ühte teie väidet. Te lükkate kategooriliselt ümber Eesti Ekspressis väidetu, et majandusminister hoidis valitsust teadmatuses. Kas te sama kategooriliselt lükkate ümber ka väite, et selle hanke puhul on rikutud riigihangete seadust?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Selle hanke on läbi viinud Eesti Energia. Seda pole läbi viinud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja kindlasti ei ole seda läbi viinud Vabariigi Valitsus. Nii et hankemenetlust puudutavates küsimustes palun pöörduda nende poole, kes on hanke läbi viinud, või nende poole, kes teostavad järelevalvet hanke läbiviimise üle. Kindlasti ma ei ole nõus väitega, et me laiendame Eesti Energia aktsiakapitali negatiivse tootluse ootuses. Ka kõige pessimistlikumad prognoosid ennustavad uue katla positiivset tootlust. Ainult et ettevõtet ei ole rahuldanud selle positiivse tootluse tase, nad on taotlenud suuremat kasumimarginaali. Ja kui nad seda kasumimarginaali ei ole oma prognoosidest leidnud, siis nad on taotlenud süsinikdioksiidi emissiooni kvoodi tasuta andmist ettevõttele, mis tagaks neile ootuspärase positiivse tootluse.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Infotunni aeg on läbi. Aitäh teile, kolleegid, küsimuste esitamise eest ja aitäh teile, peaminister ja valitsusliikmed, vastamise eest! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee