Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu viienda töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Aitäh!

Aitäh! Palun, Remo Holsmer!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Reformierakond ja IRL-i fraktsioon algatavad riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lihtsustatult öeldes tähendab see eelnõu lapsetoetuste tõstmist vajaduspõhiselt ning nendes peredes, kus kasvab kolm või enam last. Lühidalt öeldes on eelnõu eesmärk suurendada allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega perede toetusi kahes etapis: 2013. aasta keskel ja alates 2015. aasta algusest. Kolme ja enama lapsega perede toetust on plaanis suurendada universaalselt alates 2015. aastast senisest 57 eurost 95,9 euroni. Kolmikute ja ka suurema arvu mitmike sünni puhul makstav ühekordne sünnitoetus peaks suurenema 1000 euroni lapse kohta ehk kolmikute sünni puhul 3000 euroni jne. 16-aastaste ja vanemate põhikoolilõpetajate kohta kehtestatakse erisäte, mille kohaselt makstakse peretoetusi edasi ka suvekuude ehk juuli ja augusti eest. Oluline punkt on see, et lisanduvaid toetusi ei arvestata toimetulekutoetuste maksmisel sissetuleku hulka. Viimase põhimõttena markeerin ära, et kõik senised lapsetoetused jäävad kehtima, kellelgi ühtegi toetust ei vähendata. Aitäh!

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Tere hommikust, head kolleegid! 11 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liiget soovivad üle anda arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Arupärimise on tinginud asjaolu, et infotunnis esitatud küsimus abivahendite erivajadustega inimestele kättesaadavuse kohta tõi kaasa suure hulga pöördumisi nii üksikisikutelt, peredelt kui ka puuetega inimeste organisatsioonidelt. Me pöördume arupärimises sotsiaalministri poole seitsme küsimusega, et saada selgust, kuidas on plaanis lahendada olukord, kus juba alates juulist on lõppenud riigi eraldatud raha inimeste jaoks, kellel on õigus saada soodustusi abivahendite, nii mähkmete kui ka paljude teiste abivahendite soetamiseks. Need küsimused esitame sotsiaalministrile ja ootame vastuseid. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Tutvustan teile kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle aasta juuli seisuga oli Eestis karistusregistrisse kantud 444 383 kodanikku. Nimetatud statistika viitab ühiskondlike suhete selgele ülekriminaliseerimisele või nende väärteona ülekäsitlemisele, samuti tõsiasjale, et asjaolude kindlakstegemisel, mida erialaselt nimetatakse menetluseks, on mindud lihtsustamise, kiirustamise ja kokkuleppe teed. Oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelul, mille üks teema oli ju selgelt ühiskonna ülekriminaliseerimine, nentis Leon Glikman, et liiga palju on juhtumeid, kus korralikud inimesed on jäänud seaduse hammasrataste vahele, ning suurim probleem on kohtueelne inkvisitsiooniline menetlus. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Inimõiguste Kohus kaasuses Leas versus Estonia ehk Leas Eesti vastu, kes on leidnud, et õiglase kohtupidamise tagatis on eelkõige võimalus kaitseks valmistuda ning omada süüdistajaga võrdseid teadmisi ja võimalusi, mille eeldus on toimikutega tutvumine, et oleks võimalik vastaspoole tõendeid kahtluse alla seada ja ammutada infot õigustavate tõendite kohta. Just seetõttu olemegi siia toonud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on viia kriminaalmenetluse seadustik ja sellega haakuvad seadused kooskõlla rahvusvahelise õiguse ning Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevate isiku põhiõiguste ja vabaduste tagamise nõuetega. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab nende menetlusse võtmise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ka ühe arupärimise. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamata.
Kolmapäeval, s.a 17. oktoobril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimised riigikontrolör Mihkel Oviirile ning justiitsminister Kristen Michalile.
Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 83 Riigikogu liiget, puudub 18.

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli kaitseminister Urmas Reinsalu!

Austatud istungi juhataja! Austatud parlament! Vabariigi Valitsus on esitanud parlamendile menetlemiseks kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millel on neli olulisemat elementi.
Esiteks, kaitseväele lisatakse isikute kaitse ülesanne. Teiseks, seaduses nähakse ette võimalus kaasata kaitseväge politsei ülesannete täitmisesse vahetu sunni kasutamise õiguseta. Kolmandaks, kaitseväe juhataja vahetusse alluvusse luuakse uus struktuuriüksus – NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent. Neljandaks on muudatus, mis tehti riigikaitsekomisjonis koostöös Kaitseministeeriumiga juba lugemise eel: kaitseväe juhataja vahetusse alluvusse luuakse uus struktuuriüksus – kaitseväe erioperatsioonide üksus. Lisaks neile muudatustele tehakse eelnõuga kaks tehnilist muudatust, mis on tingitud uue avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmisest ja sellega seotud mõistete korrastamisest.
Rääkides kaitseväele isikute kaitse ülesande andmisest, tuleb öelda, et Eestis on isikute kaitse ülesanne praegu ainult politseil, kes peab tagama politsei ja piirivalve seaduses nimetatud isikute kaitse. Aga reaalsuses tagab isikute kaitset ka sõjaväepolitsei, kes on korduvalt osalenud Eestisse saabuvate väliskülaliste, peamiselt kaitseväe ja Kaitseministeeriumi külaliste turvalisuse tagamises. Seetõttu on õigusliku reguleerimise selguse mõttes mõistlik panna see ülesanne sõjaväepolitseile ning määrata kindlaks isikute ring, keda sõjaväepolitsei kaitsma hakkab. Rõhutan, et isikute kaitse võimekus on sõjaväepolitseil olemas NATO üldiste standardite kohaselt, mis käsitlevad sõjaväepolitseile pandud isikute kaitse nõudeid.
Teiseks nähakse seaduses ette võimalus kaasata kaitseväge politsei ülesannete täitmisesse vahetu sunni kasutamise õiguseta. Praegu on kaitseväge võimalik politsei abistamiseks kasutada ainult hädaolukorra seaduses ja erakorralise seisukorra seaduses nimetatud juhtudel. Need on olukorrad, kus on vaja, et kaitseväe kasutamise otsustaks Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul. On juhtumeid, kus politseil oleks kaitseväe abi vaja, kuid kaitseväele ei oleks vaja anda jõu kasutamise õigust. Näiteks võib juhtuda, et kaitseväel on olemas tehnika ning seda kasutama õppinud personal, mida politsei konkreetse ülesande täitmiseks vajaks. Ei oleks mõistlik, kui tehnika peaksid soetama kaks riigiasutust eraldi. Vajadus kaitseväelasi politsei ülesannete täitmisse kaasata võib ette tulla ka muudes valdkondades, näiteks otsingutöödel. Abi osutamise kord kehtestatakse valitsuse määrusega ning tingimus on, et politseil endal peavad puuduma võimalused ülesande täitmiseks. Nagu ma rõhutasin, kaitseväel ei ole vahetu sunni kasutamise õigust.
Kolmanda muudatusena tuuakse NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent eraldi struktuuriüksusena kaitseväe juhataja vahetusse alluvusse. Selle eesmärk on muuta Eesti kontingendi asetus kaitseväe struktuuris loogilisemaks. Eesti kontingendi viimine kaitseväe juhataja otsealluvusse oleks mõistlik samm, arvestades keskuse staatust rahvusvahelise sõjalise peakorterina ning sellega kaasnevat poliitilist nähtavust.
Neljas muudatus näeb ette luua kaitseväe juhataja vahetusse alluvusse uus struktuuriüksus – kaitseväe erioperatsioonide üksus. See luuakse kaitseväe eraldi struktuuriüksusena kaitseväe juhataja vahetus alluvuses. Praegu kuulub erioperatsioonide grupp luurepataljoni koosseisu, ent erioperatsioonide grupi tegevus ja ülesanded erinevad paljuski luurepataljoni omadest, näiteks võib välja tuua väikeüksuste taktika, sõjalise toetuse, otsese rünnaku. Seetõttu on erioperatsioonide grupi ning luurepataljoni juhtimispõhimõte ja teenistusrütm sedavõrd erinevad, et edasisel koos jätkamisel võiks üks valdkond teist oluliselt segama hakata. Eraldi struktuuriüksuse loomine aitab lisaks nii Eestis kui ka partnerite silmis rõhutada, et Eesti peab vajalikuks, et tal selline võime on ja ta seda arendab. Me oleme ka sõjalise kaitse arengukavas ja tegevuskavades ette näinud erioperatsioonide võime arenduse. Erioperatsiooni definitsiooni aluseks on võetud NATO definitsioon erioperatsiooni kohta. Niisugust otsealluvust kaitseväe juhatajale on meile soovitanud ka meie partnerid. Võib öelda, et teisteski Balti riikides ning Skandinaavias on erioperatsioone tegev üksus iseseisev struktuuriüksus, ta ei ole mõne teise üksuse koosseisus. Mitmes riigis on tegemist lausa eraldi väeliigiga. Oluline erioperatsioonide võime arendamise puhul on kindlasti see, et detsembris on ISAF-i operatsiooni raames kavas saata Afganistani 15-liikmeline erioperatsioonigrupp, kelle ülesanne on tegelda Afganistani julgeolekujõudude väljaõppega. Aitäh!

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Pean täiesti õigeks, et teatud juhtudel peaks politseil olema õigus kaasata oma ülesannete täitmisesse ka kaitseväge. Kuigi minu teada on paljud politseijuhid ja kaitsejõudude juhid varem selle vastu olnud, väites, et nende struktuuride funktsioonid ja ülesanded on kardinaalselt erinevad. Aga küsin ma seda: kas selle eelnõu ja tulevase seaduse valguses on päris täpselt reguleeritud ikkagi ka see, millal võib kaitseväge kaasata? Kas ei või juhtuda nii, et kui näiteks politseil lihtsalt napib inimressursse, siis kaasatakse kaitseväge mingitele politseioperatsioonidele, minu pärast kas või hommikusele "Kõik puhuvad" aktsioonile või millele iganes?

Aitäh! Mis puudutab kaasamise täpsemat korda, siis seadus annab nende juhtude nimekirja, millal on kaasamine lubatud, viitega politsei ja piirivalve seaduses sätestatud ülesannete täitmisele. Täpsem kord sätestatakse valitsuse määrusega. Tahan öelda, et selle koostöö mõte on ju ratsionaalne ressursikasutus. Julgeoleku ja turvalisuse tagamisel on mõtet pürgida selle poole, et me saaksime oma ressursse nutikamalt kasutada. Võib tuua näite elust, et kaitseväe puksiirmasinaid kasutatakse kraavi sõitnud veokite väljavedamiseks. Pikk õiguslik arutelu oli seotud sellega, kuidas saaks kaitseväe soomustransportööre kasutada eurode veoks, nii et transportööre juhiksid kaitseväelastest juhid. Leiti, et toonase õiguskorra alusel ei saanud seda teha. Ka see on üks valdkond, mida me sooviksime reguleerida. Ma veel kord rõhutan, et need oleksid erandolukorrad. Tingimus on, et politsei enda ressursid peavad olema ammendatud. Teiseks, siin ei ole tegemist sunni kasutamisega. Kaitseväel peab loomulikult olema ka võimalus ja võime seda abi osutada.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ka mina tunnustan seda põhimõtet, et ressursse on mõistlik ratsionaalselt kasutada. Kui riigil on vaja, siis on kaitsevägi õiguskorra tagamisel täpselt samasugune ressurss nagu iga teine. Ma näen ühte väikest probleemi või pigem tahan küsida: kas te olete läbi mõelnud selle, et kui kaitsevägi on kaasatud tänavarahutuste kontrolli all hoidmisesse, ta on kivirahe all, aga tal ei ole jõu kasutamise õigust, kuidas peaks siis kaitseväelane reageerima, kui ta täidab riigi ülesannet, mis nõuab jõu kasutamist? Tegemist on ju otsese ohuga kaitseväelase elule.

Aitäh! Kui vaadata näiteks pronksiööd ja teisi selliseid olukordi, siis kaitseväge kasutatakse sellise olukorra lahendamiseks valitsuse otsusel ja presidendi nõusolekul. Mis puudutab kaitseväe kasutamist avaliku korra tagamisel, siis see saab toimuda ainult toetavas funktsioonis, mitte n-ö vahetut ohtu tõrjudes ja sundi kasutades. Mis puudutab kaitseväe õigusi praeguses kaitseväe korralduses, siis enesekaitseõigus kaitseväelastel endastmõistetavalt on. Kaitseväel on ka õigus kasutada jõudu, valvates kaitseväe enda territooriumi perimeetri piires. Enesekaitse ja oma territooriumi, oma vara kaitse on need õigused, mida kaitsevägi võib kasutada. Neid saab kaitsevägi realiseerida sellise abi osutamisel. Mingit muud lisaõigust muude ametiisikute või tsiviilisikutega võrreldes talle juurde ei teki.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Ma küsin erioperatsioonide definitsiooni kohta. Te ütlesite, et see on NATO definitsioon, aga kui me seda definitsiooni loeme, siis näeme, et see on sisutühi. Siin on öeldud, et erioperatsioon on osa kaitseväe tegevusest, mis toimub teistmoodi kui teiste üksuste tegevus, teise taktikaga ja teisi meetodeid kasutades. Ongi kogu definitsioon. Kas te saaksite pisut täpsemalt selgitada, mis need erioperatsioonid siis tegelikult on? Kui te ei saa, siis tulebki nii öelda, et ei saa seda selgitada. Aga siis oleks võib-olla mõttekas see punkt eelnõust üldse välja võtta, sest sisutühja definitsiooni ei ole mõtet seadusesse kirjutada.

Aitäh! Selle üle, kuidas erioperatsiooni defineerida, oli arutelu ka riigikaitsekomisjonis. Kui me vaatame eelnõu sõnastust, siis olen nõus, et selle mõiste alla on võimalik mahutada väga mitmeid tegevusi. Aga sõna "erioperatsioon" tuum ei ole lihtsalt selles, et "eri" muudaks asja tähtsamaks või peenemaks, vaid selle mõiste sisu ongi tegelikult erilisus. See tähendab, et erioperatsioonid on tegevused, millega tegeleb selleks moodustatud üksus, kasutades teistest üksustest erinevat taktikat ja teistsuguseid meetodeid. Erinevad taktikad ja meetodid ongi see sisu. Mis on erioperatsioonide eesmärk sõjaliste eesmärkide saavutamisel? Üldiselt kasutatakse erioperatsioone sõjaliste eesmärkide saavutamisel sellepärast, et nende läbiviimiseks on moodustatud üksused, keda konventsionaalse sõjapidamise kõrval on õpetatud kasutama võtteid ja tegevusviise, mida tavajõud üldjuhul ei kasuta. Erioperatsioone võib laiemas plaanis jagada kaheks. Esiteks on toetavad erioperatsioonid, näiteks sõjaline toetus ja kohalike üksuste väljaõpetamine (seda hakkab ISAF-i missiooni raames tegema ka Eesti erioperatsioonide grupp). Teiseks, kui me räägime sõjategevusest, siis on siin tegemist suunatud lahinguoperatsioonidega. Erioperatsioone läbi viivad üksused on tavaliselt väikesed, mobiilsed ja autonoomsed ning üldjuhul ei vaja nad operatsioonide jaoks välistuge. Nad on võimelised tegutsema igasuguses keskkonnas ning oma väljaõppe ja varustuse tõttu oskavad kasutada võitlusmeetodeid, mida regulaarväed ei valda. See "eri" tähendab seega ka, ütleme, professionaalsust.
Me analüüsisime, kuidas erioperatsioonid on teistes riikides määratletud. Oma definitsiooni aluseks võtsime NATO definitsiooni NATO erioperatsioonide kontseptsioonist. Ka teiste riikide eriüksuste definitsioonid on põhikomponentidelt sarnased NATO definitsiooniga. Ameerika Ühendriikide roheliste barettide peamised ülesanded on mittekonventsionaalne sõjapidamine, eriluure, sõjalise toetuse andmine, suunatud ründeoperatsioonid ja terrorismivastased operatsioonid, kusjuures kõige tähtsamana, nii nagu ka meie oleme definitsioonis välja toonud, toonitatakse just mittekonventsionaalseid operatsioone. Norra eriüksus, mida peetakse Põhja-Euroopa parimaks, allub samuti otse ülemjuhatajale, ka tema peamised ülesanded on samasugused: eriluure, suunatud rünnakud, sõjaline toetus, lahingutoetus, päästeoperatsioonid. Nii et see tegevuste nimekiri on riikides ühtepidi sarnane, see on alati näitlik ja avatud loetelu. Samas on sõjalisi eesmärke silmas pidades väga keeruline lühidalt ja suletud definitsiooniga määratleda, mida tähendab sõjaline toetus. See võib tähendada julgeolekujõudude väljaõpetamist, kuid ka otseseid lahinguoperatsioone kellegi toetuseks. Sellepärast, arvestades, et Eesti kaitseväe eriüksus kuulub NATO eriüksuste hulka ja järgib NATO eriüksuste kontseptsiooni, võtsime aluseks sellesama NATO erioperatsioonide kontseptsioonist pärineva definitsiooni. Loomulikult, erioperatsioonide üksuse täpsemad ülesanded ja tegevus määratakse kindlaks põhimääruses.

Aitäh! Palun, Rait Maruste!

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kaitseväe kasutamine tsiviilülesande lahendamiseks ning tihedam koostöö on mõistetav ja tervitatav. Kui aga kaitseväe kasutamisega tsiviilülesannete lahendamisel kaasneb inimeste põhiõiguste ja vabaduste riive, siis peaks see olema seadusega väga täpselt reguleeritud, sest meie põhiseaduse kohaselt võib õiguste ja vabaduste piiramine toimuda ainult seaduse alusel. Ma tahan juhtida sellele teie tähelepanu ja ühtlasi küsida, kas on piisavalt läbi mõeldud see, kui kaitseväe kasutamisega kaasneb õiguste ja vabaduste oluline riive.

Aitäh! Kui me räägime selle seaduse mõttes toetavast funktsioonist, ennekõike logistilisest ja abistavast funktsioonist, siis eelnõus ei ole ette nähtud kolmandate isikute ei õiguslikku ega ka praktikast tulenevat võimalikku põhiõiguste riivet. Kas see eeldaks seaduse tasemel mingit sellekohast lisafikseeringut või -regulatsiooni? Ma arvan, et see on asjakohane osutus, ja olen kindel, et seda eelnõu menetlemisel riigikaitsekomisjonis arutatakse. Meil on aluseks võetud seda tüüpi näited nagu see, kui lennuk kukub alla ja alustatakse inimeste otsinguid, või kui otsitakse kadunud seenelist. See kõik on mõeldud politsei ja päästeteenistuse abistamiseks. Aga kindlasti selleks, et kahemõttelisusi või võimalikku väärtarvitust välistada, on oluline seda põhjalikult analüüsida.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma kardan, et mu küsimus teile ei meeldi, aga ma tahan ikkagi küsida. Kas valitsus ei usalda politseid ja piirivalvet, et ta kutsub kaitseväge appi? Ma saan aru, et 20 aastat ei olnud probleemi ja endised valitsused ei lubanud endale niisuguseid samme.

Aitäh! Valitsus usaldab kindlasti politseid, ka piirivalvet ja kaitseväge. Kõigi nende organisatsioonide võimekus on nende 20 aastaga kasvanud, selles ei ole vähimatki kahtlust. Küsimus on ressursside kasutamises. On selge, et kaitsevägi, tingituna sõjalise kaitse iseloomust, soetab tehnikat ja erivarustust, mida on võimalik ka tsiviilolukorras kasutada inimeste turvalisuse kaitseks, inimeste elu päästmiseks või avaliku julgeoleku tagamiseks. Seetõttu on ratsionaalne või otstarbekas pruukida ka tsiviilolukorras neid tehnilisi võimalusi, mille tegelik strateegiline otstarve ja põhiülesanne on kahtlemata riigi sõjaline kaitse. See kindlasti ei näita, otsekui meil oleks politsei või piirivalve puhul mingisugune probleem. Need on kallid seadmed, Eesti on väike riik ja ma olen kindel, et ka palju suuremates riikides on optimaalne neid kasutada täpselt samamoodi, nagu me planeerime. Muide, politsei, kaitseväe ja Kaitseliidu koostöö on sätestatud väga paljude koostöölepingutega eri tasanditel. See on maakondade ja üksuste tasemel paika pandud, selle kohta on sõlmitud üle 30 lepingu. Kindlasti, kui ettevalmistamisel on riigikaitseseaduste muudatused, siis pean ma otstarbekaks seda koostööd täiendavalt reguleerida, et me lähtuksime sellest, et on üks turvalisusruum ja üks julgeolekuruum, millesse riik panustab. Seoses sellega, et tegemist on eri iseloomuga ja tüüpi ülesannetega, on otstarbekas neid õiguslikult erinevalt reguleerida, aga see ei tähenda, et need peaksid olema absoluutselt isoleeritud.

Aitäh! Palun, Urve Tiidus!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingenti. Küsimus on noorte inimeste kohta: kuivõrd sellest struktuuriüksusest võib saada või on juba saanud infotehnoloogia erialal õppivate noorte karjäärivalik?

Küberkaitsekoostöö keskuses on tööl konkreetselt kuus teadurit. Aga ma arvan, et võib liialdamata öelda, et küberkaitses on Eesti väga hea reputatsiooniga riik. Meid peetakse üheks oskusteabe valdajaks ja selle valdkonna retoorika eestkõnelejaks meie liitlaste seas nii Euroopa Liidus, NATO-s kui ka muudes organisatsioonides. Seetõttu arvan, et see valdkond leiab üha rohkem eraldi võimena äramärkimist NATO tegevuskavades ning ka Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika egiidi all. Pigem on küsimus, kas noortel inimestel on mõtet sellele teemale spetsialiseeruda. Ma arvan, et tulevikus pakub see valdkond avaraid tegevusvõimalusi. Kindlasti on noortel, kes IT-valdkonnas õpivad, võimalus ühineda ka küberkaitse liiduga ja oma panus seal anda.

Aitäh! Palun, Valeri Korb, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma sain teie vastusest aru, et praegu ei ole politseil ajakohast tehnilist varustust. Kas on nii või ei?

Aitäh! On selge, et ressursid on piiratud nähtus. Konkreetsel juhul, näiteks elupäästeoperatsiooni korral, võib tekkida olukord, kus politseil ei pruugi mingit võimekust olla, küll aga on see tehniline varustus olemas kaitseväel. Oleks ebaratsionaalne ja kilplaslik õiguslikult mitte sätestada, kuidas oleks võimalik seda varustust venitusteta kasutada. Mulle tuleb meelde, et kui Poola lennuk kukkus Ülemiste järvele, siis tõmbas kaitseväe väga tugeva tõstejõuga kraana lennuki õigel ajal jäält ära ja õlileket ei tekkinud. Need on seda tüüpi näited. Kaitseväel on, nagu ma eelnevalt ütlesin, palju eriotstarbelist tehnikat, mille eesmärk on riigi sõjaline kaitse ja sellesse panustamine. Aga selge on, et mõnes olukorras saab seda eriotstarbelist tehnikat kasutada ka inimeste turvalisuse tagamiseks ja elude päästmiseks.

Aitäh! Palun, Urmas Klaas!

Suur tänu, proua juhataja! Austatud minister! Kui ma kuulasin kolleegide küsimusi, siis tekkis ka minul küsimus. Selle seaduseelnõu alusel saame kaitseväe abi kasutada nii korrakaitses kui ka tsiviilkatastroofide või eriolukordade ajal. Kas on tegemist mingisuguse Eestile ainuomase situatsiooniga või on see ikkagi laiemalt levinud praktika Euroopas, NATO-s ja kogu maailmas?

Aitäh! See, et ressursse püütakse optimaalselt kasutada, on kindlasti laiemalt levinud praktika. Üks teema on muidugi riikidevaheline koostöö, lahenduste otsimine n-ö nutika kaitse jaoks, et riigikaitsekulusid optimeerida, seda olukorras, kus mitmes riigis on väga tugev surve riigikaitse eelarvele. Teine teema on see, kuidas turvalisusele ja julgeolekule laiemas plaanis minevaid vahendeid tõhusamalt kasutada, neid omavahel kombineerida. Ma arvan, et alternatiiv oleks vähendada inimeste julgeolekut või turvalisust ehk öelda, et neid asju ei saa kasutada. Teine võimalus on osta paralleelselt juurde tehnikat ja seadmeid, mis kõik tuleks jälle maksumaksja arvel. Kolmas võimalus on täpsete ja selgete protseduuridega kaitseväe tehnikat tsiviilolukordades pruukida. Ma arvan, et see on arukas tee.

Suur tänu! Ministrile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Auväärt istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 256 enne esimesele lugemisele esitamist kolmel istungil: s.a 17. septembril, 8. oktoobril ja 15. oktoobril. 17. septembri istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena kaitseminister Urmas Reinsalu, Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep ning õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Muul. 8. oktoobri istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide juhataja Riho Rõngelep, õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Muul ning kaitseväe esindajana kolonelleitnant Riho Ühtegi.
Eelnõu eesmärgid on, nagu minister juba loetles, lisada sõjaväepolitsei ülesannete hulka isikute kaitse, näha ette õigus kasutada kaitseväge politsei abistamisel vahetu sunni kasutamise õiguseta ning muuta kaitseväe struktuuri, luues uued struktuuriüksused kaitseväe juhataja vahetus alluvuses: küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent, mis hakkab täitma praeguse staabi- ja sidepataljoni küberkaitse kompetentsikeskuse Eesti kontingendi ülesandeid, ning kaitseväe erioperatsioonide üksus, mis praegu kuulub luurepataljoni koosseisu.
Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 98 lõikele 1 esitas riigikaitsekomisjon koostöös eelnõu algatajaga arutuse all oleva seaduseelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Muudatused eelnõu tekstis on alla joonitud. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon esitada muudatuste kohta esimeseks lugemiseks täiendava seletuskirja. Vabariigi Valitsuse seletuskiri ehk algne seletuskiri on eelnõu algteksti juures. Riigikaitsekomisjon otsustas konsensusega teha Riigikogule ettepaneku seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt kümme tööpäeva ehk tähtpäev on 30. oktoober kell 18. Enne seda otsustas komisjon ettekandjaks määrata siinkõneleja. See on kõik. Tänan!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 256 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 256 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. oktoobri kell 18.
Esimene päevakorrapunkt on käsitletud.

Me asume teise päevakorrapunkti juurde ja hakkame arutama õiguskantsleri ettepanekut üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangu kohta. Tutvustan selle küsimuse arutluse käiku. Kõigepealt on õiguskantsler Indrek Tederi ettekanne, mis kestab kuni 20 minutit. Sellele järgneb põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste ettekanne, mis kestab samuti kuni 20 minutit. Seejärel esineb ettekandega seaduse varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu juhtivkomisjoni ehk sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, kelle ettekanne kestab samuti kuni 20 minutit. Riigikogu liige võib igale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel toimuvad läbirääkimised. Läbirääkimiste järel pannakse küsimus hääletusele.
Ma palun ettekandeks kõnetooli õiguskantsler Indrek Tederi!

Austatud juhataja! Lugupeetavad rahvasaadikud! Olen teile esitanud ettepaneku, millest nähtub, et ravimiseaduse § 42¹ lõiked 1 kuni 3 on vastuolus põhiseadusega.
Teen paar sissejuhatavat märkust. Kui 2005. aastal see muudatus vastu võeti, siis sisuliselt sätestati ülitugev piirang elik turulukk, millest lähtudes ravimiturule tulijad ei saa asutada üldapteeki linnades, kus ühe üldapteegi kohta on alla 3000 elaniku, s.o demograafiline piirang. Lisaks oli ka geograafiline piirang: apteeke sai asutada n-ö maapiirkondades, kus apteeki seni ei olnud. See oli selle seadusmuudatuse olemus. Toon välja, et õiguskantsler märkis kohe, et piirang on põhiseadusvastane. Alates 2007. aastast on see olnud õiguskantsleri menetluses. Vahepeal on ravimituru olukorda kaks korda analüüsinud Konkurentsiamet ja sel aastal tegi seda ka Riigikontroll.
Paar sõna ravimituru olemusest. Kuigi on jäetud mulje, et see on jaemüüja elik apteekri, proviisori turg, on Eesti tegelikkus teistsugune. Kuna Eestis on jaemüüjad ja hulgimüüjad nn vertikaalselt integreeritud, st üle 90% apteekidest on sisuliselt liidetud hulgimüüjatega, siis Eesti apteegiturg, ravimiturg on hulgimüügiturg. Seal domineerivad ainult paar suurt hulgimüüjat. Nad domineerivad selles mõttes, et ilma nendeta tootja turule ei saa. Ta peab müüma hulgimüüjale, ta ei saa müüa otse inimesele, tarbijale, sest jaemüük toimub ainult apteekides. Piltlikult öeldes on see kitsas toru, kus pumbaks on hulgimüüja.
Ma rõhutan, et Eestis n-ö sõltumatuid apteeke peaaegu ei olegi, neid on ainult alla 10%, kõik ülejäänud on ühendatud hulgimüüjatega. See on oluline aspekt selle piirangu käsitlemisel ja analüüsimisel.
Järgnevalt analüüsin ma vastuolu põhiseadusega. Toon välja kolm vastuolu. Kõigepealt, see piirang on otseselt vastuolus põhimõttega, et põhiseaduse kohaselt peab olema tagatud rahvatervise kaitse. Teiseks, see on otseselt diskrimineeriv. Kolmandaks, see tähendab ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalset piirangut.
Kõigepealt räägin vastuolust rahvatervise kaitsega. Nagu tuleb välja nii Konkurentsiameti kui ka Riigikontrolli analüüsidest, on Eestis ravimite kättesaadavus küllaltki piiratud ja ravimid on kallid. Kui turul on dominant, kelleks on paar hulgimüüjat, siis nad paratamatult dikteerivad tootjale, mida turule lasta ja mida mitte. Järelikult mõjutab see hinda, ja hind on Eesti turul kõrge, seda just seetõttu, et on olemas see piirang. Uued tulijad turule ei saa. Nagu nähtub ka Riigikontrolli auditist, müüakse näiteks haiglatele ravimeid üle 10% odavamalt kui apteekidele. Me kõik maksame ravimite eest kõrgemat hinda, osalt seetõttu, et eksisteerib see 2005. aastal kehtestatud piirang. See, et ravimid ei ole hästi kättesaadavad ja on kallid, on otseselt vastuolus rahvatervise kaitse põhimõttega.
Lisaks loodi piiranguga n-ö väärillusioon, nagu lahendataks sellega maa-apteekide olemasolu küsimus. Aga me oleme aastate pikku analüüsinud ja leidnud, et, esiteks, see piirang seda probleemi ei lahenda, maa-apteekide arv väheneb niikuinii, teiseks, kuna see piirang turgu väga tugevalt mõjutab, aitab see tõenäoliselt kaasa hoopis maa-apteekide arvu vähenemisele. Maa-apteekide küsimus on teine asi, mis on kunstlikult selle teemaga ühendatud.
Peale selle on siin vastuolu võrdse kohtlemise põhimõttega. Praegu on ettevõtjad jagatud kaheks grupiks. Ühed on ettevõtjad, kes selle piirangu kehtestamise ajal olid juba Eesti turul. Ma pean silmas hulgimüüjaid, kuna see turg on hulgimüügiturg. Rohkem kedagi juurde ei tule. See soovitus, et palun asutage apteek maapiirkonnas, ei ole toiminud ega saagi toimida, sest apteek peab saama oma kulud ja tulud vähemalt tasa, aga kui maapiirkonnas ei ole nõudlust, siis ei ole see võimalik. Järelikult on kahte gruppi jaotamine vastuolus põhiseadusega. Peale selle, et sellise privileegi andmine turul olijatele on vastuolus põhiseadusega, on see ka majanduslikult ebamõistlik. Kolmandaks tähendab see piirang ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalset piiramist. Ravimiturg on niigi tihedalt reguleeritud ja sellise täieliku turuluku panemine tähendab, et ettevõtjad ehk hulgimüüjad, kes tahaksid Eesti turule tulla ja uute apteekide asutamisega võib-olla sortimenti laiendada, siia tulla ei saa. Järelikult on selline absoluutne piirang täiesti ebaproportsionaalne.
Austatud rahvasaadikud! Selline inimeste tervist halvendav olukord on kestnud päris pikka aega. Minu ettepanek on see piirang kohe tühistada. Kui tahetakse tegelda maa-apteekide küsimusega, siis see on eraldiseisev teema. Kui maa-apteegid kasumit ei saa, siis on vaja omaette sotsiaalset programmi. Aga minu palve on mainitud põhiseadusvastane piirang tühistada. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Me asume küsimuste ja vastuste juurde. Palun, Eiki Nestor!

Austatud õiguskantsler! Ma tahan kohe pikemalt debateerida. Muuseas, inimeste tervise huvides ei ole mitte ainult ravimite madal hind, vaid ka see, kas inimene saab neid ravimeid kuskilt osta. Aga minu küsimus on ettevõtlusvabaduse kohta. Kas ravimite müük erineb põhiseaduse mõistes teie meelest millegi poolest bensiini müügist?

Kas ma alustan ettevõtlusvabadusest või inimeste tervisest? Ma võin alustada tervisest. Küsimus on ju selles, et ravimi hind on üks komponent, samuti loeb sortiment, ka kättesaadavus. Eestis nagu paljudes teistes riikides on ravimiturg väga täpselt reguleeritud. Eestis saab ravimeid osta ainult apteegist. Omaette teema, mida ma praegu ei tahaks puudutada, on see, kas käsimüügiravimeid võib müüa ainult apteegis või ka kuskil mujal. See on seotud teiste piirangutega. Ma rõhutan, et see piirang, mis praegu arutlusel on, loob absoluutse turuluku ega ole seostatav maa-apteekide olemasolu või kadumisega. See seos on kunstlik.
Ettevõtluse seisukohalt võttes kehtivad majanduslikud põhimõtted ju kõigile ettevõtetele. Me saame alati välja tuua spetsiifilised jooned, aga põhimõte, et sa pead piltlikult öeldes oma tulud ja kulud ikkagi parlanksi saama, kehtib ju igal pool. Kui see nii ei ole, siis keegi, kas kohalik omavalitsus või riik peab seda tegevusala doteerima, kui ta leiab, et apteek on näiteks sotsiaalselt vajalik. Ma tean konkreetset juhtumit, kus vald doteerib proviisorit, kes peab ühe päeva nädalas apteeki lahti. Aga ei ole reaalne, et ettevõtjale öeldakse, et mingu avagu apteek kuskil, kus ta saab kahjumit. Kes maksab? Selles mõttes on vastus see: majandusreeglid kehtivad kõigile ühtemoodi.

Aitäh! Palun, Rein Aidma!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Apteekide esindajad on väitnud, et nad ei ole puhtalt ettevõtlusega tegelejad. Mustvalget lahendust siin ei ole, lihtsalt ärakeelamisega ilmselt ei saavuta seda, mida me kõik eesmärgiks peame, sh ei saavuta ka seda, et maa-apteegid säiliksid. Kui me piirangu kaotamise kõrval töötame välja mingisuguse uue ettevõtlust toetavate meetmete paketi, näiteks just maa-apteekide kohta, siis võib sellega kaasneda teistsuguseid piiranguid, ilma milleta ei tule ka sellest olukorrast välja. Selles mõttes on olukord suhteliselt keeruline. Palun selle kohta mõnesõnalist kommentaari!

Aitäh! Ma rõhutan, et see piirang, selline jäik turulukk kahjustab rahva tervist. See tuleb meie analüüsist üheselt välja. Ei ole mõistlik teha veel mingisugust abiprogrammi. Kõigepealt peaks selle piirangu tühistama. Teine, eraldiseisev teema on maa-apteegid ja ravimite kättesaadavus maal. Nagu öeldud, see on omaette teema. Aga selle piiranguga loodi illusioon, nagu see piirang aitaks. See ju ei aita! Tegelikult on see paari hulgimüüja väga tugevates huvides. Loomulikult on igal ettevõtlusalal oma n-ö sisemine ja olemuslik erinevus. Ka näiteks leivatootja annab ühiskonnale leiba, aga ta ei saa üle ega ümber sellest, et ta peab oma tulud ja kulud saama vähemalt tasakaalu. Kui ta seda ei tee, siis läheb ta pankrotti. Sama põhimõte kehtib ka ravimite müügil. Kui me vaatame hulgimüüjaid, siis ei saa ju väita, et see väikese kasumiga äri oleks. See taandub ikkagi majanduspõhimõtetele. Kui see nendele ei taandu, kui soovitakse mingisugust dotatsioonilahendust või mingisuguseid muid piiranguid, siis see on teine teema. Peaks eraldi arutama, kas see on vajalik või mitte. Euroopast leiab igasuguseid mudeleid. Ääremärkusena rõhutan, et Euroopa Komisjoni andmetel on Euroopas ravimite müük ikkagi väga ja kohati ka ebamõistlikult piiratud. See tuleb välja ka 2010. aastal Riigikogu analüüsi- ja õigusosakonna koostatud dokumendist.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Tänan, proua juhataja! Austatud õiguskantsler! Minu küsimus on see ...

Üks sekund, ma korraks katkestan! Tehniline probleem, arvuti ei loe küsimuse aega. Võtan üheminutilise tehnilise vaheaja.
V a h e a e g

Kasutan siis stopperit. See, mis ekraanidel kirjas on, paistab saali ära. Arvatavasti see süsteem toimib niimoodi edasi. Palun, Helmen Kütt, alustame algusest!

Tänan, proua juhataja! Austatud õiguskantsler! Kas te olete oma ettepanekus hinnanud ka piirangute kaotamise võimalikke tervishoiupoliitilisi tagajärgi? Vaevalt et maal elavat eakat inimest või noort peret eriti rõõmustab, kui apteegipidaja seal oma apteegi sulgeb ja asutab selle asemel linnas uue, kas või teise apteegi kõrvale. Võib-olla ravimi hind tõepoolest 10% langeb, aga need inimesed peavad selle ravimi kättesaamiseks kulutama sõiduraha ja aega. Kas te olete ka seda kaalunud?

Nagu ma rõhutasin, need on kaks erinevat asja. Kunstlikult on ühendatud arutatav piirang ja apteekide puudus maal. Nagu öeldud, need on kaks erinevat asja. Ma rõhutan järgmist. Riigikontrolli selle aasta auditist järeldub, et Eestis on müügil vähem ravimeid ja need on kallimad kui meiega sarnase elatustasemega riikides. Selle üks põhjus ongi apteekide asutamise piirang, mis hoiab turul kanda kinnitanud ettevõtjaid konkurentsi elavnemise eest. Praegu on apteegid juba 90% ulatuses hulgimüüjate kontrolli all. Väljaspool apteeke ravimeid müüa ei tohi. Seda teemat, kuidas tagada ravimite kättesaadavus maal, peab vaatama kompleksselt. Nagu ma enne ka ütlesin, eraldi teema on see, kus ravimeid müüakse. Aga seda ei taha ma praegu sisuliselt analüüsida. Kindlasti aitab selle piirangu kaotamine olukorda parandada. Väide, nagu peale selle piirangu kaotamist viimasedki maa-apteegid kohe ära kaoksid, on minu meelest spekulatiivne.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Austatud õiguskantsler! Mina olin 2005. aasta jaanuaris apteekide asutamise piirangu eelnõu üks algatajatest. Seetõttu tean väga täpselt, mis olid selle piirangu eesmärgid. Esiteks, vältida suurtes linnades apteekide kuhjumist, n-ö igas suunas vohamist. Teiseks, vältida apteekide arvu drastilist vähenemist maal. Nende arvu vähenemine ongi aeglustunud, saame täna öelda. Ma küsin siiski: miks te moonutate apteekide asutamise piirangu eesmärki ja väidate oma ettepanekus eksitavalt, et kuna maa-apteekide arv ei ole suurenenud, siis ei täida piirang eesmärki? Me pole seda lootnudki. Teiseks, kas ühiskonna ülim väärtus on ikkagi ettevõtlusvabadus või inimeste tervise kaitse?

Just nimelt! Ma olen teiega täiesti nõus, et paneme esikohale tervishoiu. Nagu nähtub Riigikontrolli auditist, selle piirangu tõttu on meil ravimid kallimad ja vähem kättesaadavad. Jah, tol ajal oli eelnõu esitajatel teie nimetatud eesmärk, aga ka kõige tagasihoidlikuma analüüsi põhjal on nüüdseks, 2012. aastaks, selge, et see eesmärk ei ole täitunud. Me jagasime turu kaheks: turg linnas ja turg maal. Aga kui me räägime hulgimüügist ja hulgimüügiturust, siis see turg on ju tervik. Kõige lihtsamini öeldes ei ole see piirang toiminud ega toimigi, see ei saagi toimida. Uus tulija ei lähe apteeki asutama sinna, kus ta ei saa tulusid ja kulusid tasakaalu. Ettevõtlusvabaduse panin ma alles kolmandale positsioonile. Esimene on rahvatervis, teine on ettevõtjagruppide võrdne kohtlemine. Te väidate, et selline olukord on mõistlik. Tekib küsimus, miks need, kes juba turul olid, said n-ö kõige magusama positsiooni. Äkki oleks eelnõu esitajate loogika kohaselt pidanud need sissetöötatud ettevõtted minema hoopis maale ja linnas oleks tulnud teha avatud pakkumine? Sisuliselt anti neile apteekide asutamise valdkonnas ning ka ravimiturul eri- või ainuõigus.

Aitäh! Palun, Andrei Korobeinik!

Aitäh! Austatud õiguskantsler! Teie ettepaneku tekst viitab asjaolule, et asutamispiirang vähendab maa-apteekide arvu. Samas leiavad nii Euroopa Liidu regulaatorid kui ka kohalikud apteegid ise, et maa-apteekide arv vähenes asutamispiirangu kehtestamisest hoolimata ja asutamispiirang on vähenemist hoopis pidurdanud. Kas te oskate, palun, kirjeldada, kuidas olete jõudnud järeldusele, et asutamispiirang vähendab maa-apteekide arvu? Oma ettepanekus ja ka ettekandes avaldasite oma arvamust. Kuid kas kuskil saaks tutvuda faktidega, mis teie arvamust tõestavad, mitte piirduda ainult arvamustega?

Ma kõigepealt rõhutan, et need on kaks erinevat teemat: maa-apteekide olemasolu ja kogu regionaalpoliitika ning rahvatervise kaitse ja ravimite kättesaadavus. Põhimõtteliselt halvendab turul selliste absoluutsete piirangute kehtestamine tervishoiu olukorda ja aitab selle kaudu kaasa maa-apteekide arvu vähenemisele. See ei ole igal juhul taganud seda eesmärki, mis oli algselt kavandatud. Kui rääkida sellest, et Euroopa regulaatorid arvavad üht- või teistpidi, siis arvamusi on väga erinevaid. Aga peab arvestama, et Euroopa Komisjon on ju analüüsinud apteegialaseid regulatsioone 25-s Euroopa Liidu liikmesriigis. Ma toon välja seitse regulatsiooni, mis koos toimivad, ja kui üks tõsta teistest kõrgemale, siis selle toime on tugevam. Kõigepealt, hariduslikud piirangud (kohustuslik eriharidus, õppe kestus, praktika kestus, vastuvõetavate üliõpilaste arv). Teiseks, registreerimise ja litsentsimise kohustus või kohustuslik liikmesus kutseühingutes, eksamid ja liikmemaksud. Kolmandaks, apteekrite monopoli regulatsioon, st kes veel peale apteekri retsepti- ja käsimüügiravimeid võivad väljastada. Neljandaks, omanike ja tegutsemise piirangud, st millistel juhtudel on võimalik omada mitut apteeki ning millised on asukohapiirangud uue apteegi asutamisel. Viiendaks, horisontaalse ja vertikaalse integratsiooni piirangud hulgimüüjate, ravimitootjate ja apteekrite vahel. Kuuendaks, tegutsemisreeglid, s.o põrandapinna ja reklaamide regulatsioonid ning proviisori kohaloleku nõue. Seitsmendaks, hinnaregulatsioon nii retsepti- kui ka käsimüügiravimite, samuti kasumimarginaali osas. Esimesed viis regulatsiooni kirjeldavad turustruktuuri ja kaks viimast turukäitumist. Kõne all olev piirang ehk absoluutne turulukk toimib ju teiste piirangutega koos. Sellest ma järeldan, et sisuliselt aitab see, kui me piirangute hulka suurendame, kaasa apteekide arvu vähenemisele.

Aitäh! Palun, Andres Jalak!

Aitäh! Austatud õiguskantsler! Ma jätkan sealt, kus kolleeg Aidma lõpetas. Nimelt, peale selle piirangu mahavõtmist oleks vaja midagi asemele pakkuda. Pole ju saladus, et linnas on apteeke küllaga. Mida õiguslikust seisukohast arvata sellisest ettepanekust, et neil, kes saavad õiguse pidada apteeki linnas, on kohustus ka maal apteeki pidada?

Nagu ma rõhutasin, maa-apteekide teema on teine teema. Ei peaks olema nii, et piirangu kaotamine seotaks muude piirangute pealepanekuga. Kahtlemata võib kaaluda mitmesuguseid mudeleid, kaaluda võib ka teie nimetatud mudelit. Aga see on eraldi teema. Sel juhul tuleb hinnata, kas on proportsionaalne selline piirang, et kui hulgimüüjal on teatud hulk apteeke, siis tuleb tal ka maal apteeke pidada. See on omaette hindamise küsimus.

Aitäh! Palun, Maret Maripuu!

Aitäh! Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivad mitmesugused piirangud, osas riikides on need meie piirangutest karmimad, osas riikides aga mitte. Kas te oskate öelda, millise Euroopa Liidu liikmesriigi ravimimüügi regulatsioon tasuks järgimist või analüüsimist, kellelt võiks n-ö mõõtu võtta?

Kahjuks peab ütlema, et niisugust head eeskuju ei ole võimalik leida. Piirangud seonduvad igas riigis väga paljude õiguslike aspektidega, väga paljude kultuuriliste ja ajalooliste aspektidega. See valdkond on tavaliselt väga piirangurohke. Aga võib öelda, et selline hulgimüüja ja jaemüüja koosolemine, pluss veel absoluutne turulukk, on pigem erand kui reegel. Ka Euroopa Komisjoni uuringust tuleneb, et ravimiturg on pigem üle- kui alareguleeritud. Aga head eeskuju meil kuskilt võtta ei ole, see on nii spetsiifiline valdkond.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on väga kummaline tunne, sest te räägite väga veenvalt, aga niisama veenvalt räägib ka apteekrite liit. Tegelikult on õigus mõlemal. Ma siiralt arvan, et asi pole apteekides. Asi on selles, et meil on kaks suurt hulgimüüjat, kes on haaranud üle 80% sellest turust. Piirangud ei muuda midagi, selles mõttes, et Karukaka külla apteeki ei tule nii ehk naa. Kas te olete analüüsinud, võib-olla peaks apteek ikka olema tervishoiuteenus, mille osutamise eest vastutab riik? Tegelikult tahavad kõik äri teha. Apteegi pidamine on äri ja seda tehakse suurtes linnades.

Tänan! Tõesti on välja kujunenud olukord, kus kaks suurt hulgimüüjat dikteerivad tingimusi ühelt poolt tootjale ja teiselt poolt tarbijale. Ma kahtlen, kas seda olukorda, et jaemüük ja hulgimüük on sisuliselt ühendatud, saab muuta. Ma ei usu sellesse. See tõenäoliselt niimoodi jääb. Ma ei usu, et oleks realistlik, et riik võtaks selle teenuse enda kanda. Küll aga võib avalik võim analüüsida ravimite kättesaadavust maapiirkondades, kus on probleeme, ja seal mõistlike lahendustega tagada inimestele ravimite põhiseaduspärane kättesaadavus. Aga ma kahtlen, kas lausa ettevõtete asendamine riigi osutatava teenusega on perspektiivne. Ma kardan, et see ei ole realistlik.

Aitäh! Palun, Annely Akkermann!

Tänan, hea eesistuja! Austatud õiguskantsler! Kas kättesaadavust võiks teie arvates parandada sel viisil, et lubada käsimüügiravimeid müüa maakauplustes?

See, kas lubada käsimüüki laiemalt või mitte, on omaette vaidlusteema. Praegu ei tahaks ma seisukohta võtta, sest see on nagu ühe uue vaidluse avamine, mis peaks jääma ikka omaette vaidlusesemeks. Jah, maailmas on mitmesuguseid mudeleid. Me teame, et mõnes riigis on laiem käsimüük lubatud, mõnes riigis ei ole. Meil ollakse väga selle vastu. Aga ma jätaksin selle omaette teemaks, ei ühendaks seda selle piirangu teemaga.

Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Ma palun vabandust oma hinnangu pärast, aga te esinete täna kui suurte ravimifirmade advokaat. Te rääkisite sellest, et tegemist on ravimite piiratud kättesaadavusega, ravimid on kallid, uued tulijad ei saa turule tulla. Ütlesite ka seda, et kehtiva seaduse põhjal piiratakse ettevõtlusvabadust. Kuidas teile tundub, kas need inimesed, kes kuskil Eesti maakohas ei saa seda teenust samal tasemel, kui saadakse Tallinnas või Tartus, on põhiseaduse kohaselt ka kuidagi riivatud või ei ole?

Tänan küsimuse eest! Ma sugugi ei nõustu austatud küsijaga. Oma ettekandes ma ju ütlesin sõnaselgelt, et selle piiranguga on vastupidi rahvatervise huvidele turuvõim antud mõne hulgimüüja kätte ja teiste tulek turule on sellega takistatud. See küsimus, milline on ravimite kättesaadavus maakohtades, on ju eraldi teema, nagu ma olen umbes kuus korda öelnud. Seda võib sotsiaalselt lahendada, seda võib majanduslikult lahendada, aga see on eraldi teema. Asutamispiirang on iseseisev ja teenib otseselt suurte hulgimüüjate huve, kes dikteerivad tingimusi nii tootjatele kui ka tarbijatele. Nagu Riigikontroll on tõdenud, on selle tõttu ravimite kättesaadavus ka hinna mõttes Eestis tunduvalt halvem kui teistes meiega samasugusel tasemel olevates riikides.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud õiguskantsler! Mulle tuli mõnevõrra üllatusena, et te väidetavalt endiselt ka veel advokaadipraksisega tegelete. Aga jätame hinnangud kõrvale. Ma tegelikult juba sain vastuse oma küsimusele, mis puudutas teisi Euroopa Liidu riike, aga ma tahan natukene edasi küsida konkreetse analüüsi koostamise kohta. Rahvastiku tihedus on Euroopa Liidu riikides erinev ja selle tõttu on ka maapiirkonnas ravimite kättesaadavuse kohta mitmesuguseid regulatsioone. Kas te analüüsi koostades vaatasite mingit konkreetset riiki, kus on meiega sarnane olukord? Eestis on maal rahvast teatavasti hõredalt ja seal võib tekkida ravimite kättesaadavusega probleeme.

Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond analüüsis 2010. aastal mitme riigi regulatsioone. Ega sealt nüüd mingisugust kuldlahendust ei leia. Nagu ma ka enne rõhutasin, lahendusi on väga erinevaid. See on omaette projekt, kuidas regionaalselt tagada ravimite kättesaadavust. Aga see lahendus tuleb ikkagi ise konkreetses keskkonnas leida. Me ei saa kuskilt midagi lihtsalt maha kirjutada. Kahjuks.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof!

Aitäh! Austatud õiguskantsler! Ma tahan kuulda statistikat, millele te toetute, kui räägite meie rahva tervise halvenemisest praeguse regulatsiooni raames. Statistika on ju tegelikult vastupidine: meie inimeste tervelt elatud aastate arv aina kasvab. Kust need andmed tulevad ja mis arvud need on?

Minu järeldus tugineb kahele Konkurentsiameti analüüsile ja Riigikontrolli analüüsile. Ma lähtun sellest, et kui ravimite hind on kõrgem ja ravimite sortiment väiksem, siis on ju loogiline, et see kahjustab inimeste tervist. Või on austatud rahvasaadikute arvamus see, et ravimid peavadki kallid olema ja nende sortiment peabki väike olema? Mina sellega ei nõustu. Minu meelest on siin tegemist otsese loogikaga ja siin ei pea tegema statistilisi analüüse. Ma räägin inimeste tervisest ravimite kättesaadavuse mõttes.

Aitäh! Palun, Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Härra õiguskantsler! See on jumala selge, et me peame seisma igasuguste turu lukkupanemiste vastu, mis suurendavad võimalusi tekitada monopole ja kartelle. See on väga selge. Aga teie ettekandest jooksis kuidagi läbi ka selline fatalistlik noot. Me sellele arutatavale nähtusele saaksime nagu vastu hakata. Aga kuidas on lood hulgi- ja jaekaubanduse omavahelise seotusega, mis on ka ebaterve nähtus? Kas sellele ei saa siis kuidagi vastu hakata?

Jah, osas riikides on hulgi- ja jaemüük lahutatud. Aga praegu on Eestis selline toimiv süsteem välja kujunenud ja ma väga kahtlen, kas neid on võimalik lahutada. Seal tekib väga palju küsimusi. Ettevõtjatel on võimalik öelda, et see on ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalne piirang. Me saame minu meelest teha ainult realistlikke samme. Kõigepealt tuleks ära kaotada asutamispiirang sellel piirangurohkel turul. Siis on pilt juba selgem ja teoreetiliselt on võimalik, et sellises turusituatsioonis tulevad turule uued tegijad. Konkurents pakub ju tarbijale paremaid lahendusi. Me näeme, et mitmes valdkonnas on see nii olnud. Selle üle võib muidugi diskuteerida, aga reaalsus on selline, et konkurents tagab tarbijale parema teenuse ja kauba.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina olen väga teie ettepaneku poolt ja kui ma saaksin, siis ma vajutaksin kaks korda rohelist nuppu, aga ilmselt jääb mul seekord kaks korda nupule vajutamata. Ma olen ise maainimene ja tean väga hästi, et selle piiranguga pole tegelikult maal apteegiteenuse kvaliteeti parandatud ega teenuste valikut suurendatud. Kui rääkida inimestega, siis selgub, et nad ei saa juba ammu aru, miks ühe apteegi juurde ei või tekkida teist, miks ei ole teenused arenenud, miks on Eestis ravimid kallimad jne. Ka Riigikontroll on teinud ära väga suure töö. Ma tunnustan nende tööd, sest asutamispiirang ei ole tõesti oma eesmärki saavutanud. Minu küsimus on: kas maainimesed ei ole juba varem pöördunud selliste muredega teie poole, kas teile ei ole sel teemal kirju kirjutatud?

Kui ma õigesti mäletan, siis menetlus algatati juba 2007. aastal mitme avalduse põhjal, milles väideti, et selline olukord on põhiseadusvastane. Meediast võib jääda mulje, et piirangu kaotamine diskrimineerib maainimesi. Minu meelest on see küllaltki küsitav. Jah, selliseid avaldusi on mälu järgi öeldes olnud.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea õiguskantsler! Komisjonis te käisite välja idee, et hulgimüüjad võiksid moodustada fondi, millega saaks maa-apteekide säilimist toetada. Kas te oskate öelda, kas Eesti seadused annavad meile võimaluse sellist fondi luua?

Komisjonis analüüsiti mitmeid variante, kuidas lahendada maa-apteekide säilimise ja ravimite maal kättesaadavuse probleemi. Praegu, jah, Eesti õigusruum selleks võimalust ei anna. See on üks kaalumise koht, mida edasi teha. Sisuliselt on see teatud piirang. Kas see piirang on proportsionaalne või mitte, on eraldi arutamise koht. Fondi loomist on arutatud, aga siin on poolt- ja vastuargumente. Vastuargumendina saaks kohe öelda, et see suurendab halduskoormust, tekib rohkem bürokraatiat. Teistpidi võttes tagab see võib-olla selle, et apteegi pidamine maapiirkonnas, kus ei ole piisavalt nõudlust kasumi saamiseks, oleks ikkagi tasuv. Nagu öeldud, siin on poolt- ja vastuargumente, kuid see võib olla variant, mida arutada.

Aitäh! Palun, Urmas Klaas!

Aitäh, proua juhataja! Austatud õiguskantsler! Teie tegelete loomulikult eelkõige juriidiliste küsimustega, aga ma ikkagi küsin, kas te seda teemat lahates olete vaadanud ka Eesti siseturgu. Paraku on Eestis vähem kui 1,3 miljoni inimesega turg, mis oma olemuselt on väike, inimeste ostujõud on väike. Võib-olla on ka see üks põhjus, miks ravimite sortiment ei ole meil nii lai kui näiteks Soomes või Saksamaal. See on küsimuse esimene pool. Teine pool johtub Paul-Eerik Rummo küsimusest. Kas siin ei ole siiski võimalik rakendada analoogiat näiteks elektrisüsteemide ja ülekandeliinide lahutamisega, samuti analoogiat gaasivõrkudega?

Küsimuse esimesele poolele vastan, et Eesti on küll väike, aga arvestades, et elanikkond vananeb ja potentsiaalsete tarbijate hulk, kes ravimeid vajavad, suureneb, siis minu teada on tootjatel huvi selle turu vastu täiesti olemas. Arvestades isegi kõiki hinnapiiranguid, on ravimid lõppkokkuvõttes kallid ja tootjale on see äri ikkagi väga kasulik. Ka selle väikese turu vastu on minu teada väga suur huvi. Kui ligipääs oleks vabam, siis oleks turul tõenäoliselt rohkem osalejaid. Küsimuse teine pool käsitles lahutamist. Jah, on võimalik kehtestada igasuguseid omandiõiguse piiranguid. Teatud energiakandjate puhul on meil olemas Euroopa Liidu teisene õigus, direktiivid, mida kõnealusel juhul ei ole. Euroopa Kohtu otsustest tulenevalt on iga liikmesriigi asi, kuidas ta ravimiturgu reguleerib. Ma kardan, et kui seda väga jäigalt tehakse, siis midagi võib olla vastuolus põhiseadusega. Ma olen selle koha pealt kõhklev. Ma ei saa küll öelda, et kindlasti tuleks hulgi- ja jaekaubandus lahutada. Riigikontroll on seda öelnud. Mina ütlen, et see on õiguslikult vaieldav teema. See kõik on juba nii välja kujunenud. Me oleme väike ühiskond, mingi süsteem toimib, kuigi võib-olla liiga võimsalt. Kas selle süsteemi otsene lõhkumine on mõistlik ja kas see on ka õiguspärane, seda ei oska ma praegu öelda.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Ma tahan küsida, miks selle ettepanekuga ei tulnud välja Sotsiaalministeerium. Kas te olete ministeeriumirahvaga arutanud, missugused võimalikud tervishoiupoliitilised tagajärjed võivad teie ettepanekust tuleneda?

Tegelikult on see üks vana teema. See oli üleval juba enne seda, kui mina hakkasin õiguskantslerina tegutsema. Minu teada on ka Sotsiaalministeerium möönnud, et see on põhiseadusvastane. See probleem lubati lahendada. Vabariigi Valitsus arutas seda 2010. aastal ja leidis, et asutamispiirang tuleb tunnistada kehtetuks. Riigikogu komisjon tellis selle kohta kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt analüüsi. Aga sinnapaika see kõik jäi. Kõik institutsioonid on selle teemaga sisuliselt kursis, keegi ei hakka vaidlema sellega, et see on põhiseadusega vastuolus, aga see teema kogu aeg nagu raugeb. Seetõttu ma siin seisangi. Nii ei saa enam kauem kesta. See algas aastal 2005, nüüd on aasta 2012. Kui kõik institutsioonid on korduvalt öelnud, et olukord on põhiseadusvastane ja mitte ainult formaalselt, vaid ka sisuliselt kahjustab inimeste tervist, siis tuleb ju midagi ette võtta. Aga kõik asjaosalised on sellest informeeritud.

Suur tänu! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Ma kutsun kaasettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut nr 20, mis käsitleb üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangut, oma s.a 8. oktoobri istungil, kuhu olid külalistena kutsutud õiguskantsler Indrek Teder, Õiguskantsleri Kantselei osakonnajuhataja – õiguskantsleri nõunik Kärt Muller ja õiguskantsleri vanemnõunik Kristjan Ots. Õiguskantsler esitas oma seisukohad, mis langesid suuresti kokku nendega, mis täna teie ette toodi. Me esitasime komisjonis õiguskantslerile hulgaliselt küsimusi.
Komisjon leidis arutelu tulemusena, et ravimiseaduse § 42¹ lõigetes 1–3 sätestatud piirangud üldapteegi tegevusloa väljaandmisel ja muutmisel on formaalselt vastuolus põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabaduse ja võrdsuse põhiõigustega, ning otsustas õiguskantsleri ettepanekut toetada. Selle ettepaneku poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 1, 2 komisjoni liiget jäid erapooletuks.
Samas märkis põhiseaduskomisjon, et põhiseadus sisaldab ka sotsiaalriikluse põhimõtet (§ 10) ja igaühe õigust tervise kaitsele (§ 28) ning põhiseaduses on sätestatud ka printsiip rahvatervise kaitsest. Seda silmas pidades võttis komisjon konsensusega vastu sellise otsuse: "Silmas pidades eelosundatut ja kui Riigikogu toetab õiguskantsleri ettepanekut nr 20, peab põhiseaduskomisjon vajalikuks juhtida sotsiaalkomisjoni kui ravimiseaduse muutmist menetleva komisjoni tähelepanu sellele, et ravimiseaduse põhiseadusega kooskõlla viimine peab tagama vaba turu ja tervishoiu kaitstuse parimal võimalikul viisil. Põhiseaduskomisjoni arvates on oluline, et asutamispiirangute kaotamisega samaaegselt oleks välja töötatud efektiivne meede maa-apteekide säilitamiseks või rajamise soodustamiseks. Olukorras, kus asutamispiirangud kaotatakse, kuid efektiivset meedet maa-apteekide toetamiseks välja töötatud ei ole, esineb oht, et apteegiturul ei teki siiski loodetud vaba konkurentsi. Sellise olukorra vältimiseks ning põhiseadusest tulenevate printsiipide ja õiguste kaitseks võib näiteks kaaluda ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamist ning maa-apteekide toetusmeetmete, näiteks tasandusfondi rakendamist." Selline oli põhiseaduskomisjoni hinnang.
Enda nimel lisan, et selle piirangu kaotamine eeldab väga läbimõeldud ja tasakaalustatud otsust ning järgnevaid samme. Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Andrei Korobeinik!

Aitäh! Austatud kolleeg! Ei saa muidugi kahelda selles, et asutamispiirang piirab ettevõtlusvabadust, kuna tegemist on ju piiranguga. Kuid selle eesmärk oli üllas, muu hulgas plaaniti selle piirangu abil tagada igaühe põhiseaduslik õigus tervise kaitsele, mida te ka oma ettekandes puudutasite. Kui lähim apteek asub saja kilomeetri kaugusel, siis on selle õiguse realiseerimine üsna keeruline. Usun, et olete minuga nõus, et ettevõtlusvabaduse piiramine on teatud juhtudel õigustatud, näiteks alkoholi müügi keeld alaealistele või meditsiiniteenuste litsentsimine. Kas te saate, palun, teha lühikokkuvõtte, kuidas komisjon jõudis arvamusele, et asutamispiirang on just põhiseadusvastane ettevõtlusvabaduse piirang?

Lugupeetud küsija! Ma viitasin meie kollektiivsele otsusele, et see vastuolu on formaalselt olemas, aga kas ta ka päris sisuliselt olemas on, siin on vaidluse koht. Meie konsensusega vastu võetud soovitus sotsiaalkomisjonile näitabki seda, et me peaksime võib-olla tulema teema juurde tagasi ja selle läbi arutama. Kuna kogu see teema ei ole otse põhiseaduskomisjoni teema, vaid see on ennekõike sotsiaalkomisjoni teema, siis me väga üksikasjalist analüüsi, nagu sa mäletad, ei teinud ja ka mina ei hakka seda siinkohal tegema. See on edaspidise töö aines.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Kumb olukord vastab paremini põhiseaduse §-le 28, kus on öeldud, et igaühel on õigus tervise kaitsele, kas praegune olukord, kus meil on teatud piirangud, mis võimaldavad maal väikseid apteeke pidada, või see, mida pakub õiguskantsler, et Tallinnas on sadama ümber viinapood, apteek, viinapood, apteek, viinapood, apteek? Kummal juhul me oleme põhiseaduse § 28 paremini järginud?

Lugupeetud küsija! Meile meeldivad ei- ja jaa-vastused, aga paraku pakub elu ei- ja jaa-vastuseid harva. Kordan natukene vastust, mis ma andsin Andrei Korobeinikule. Me leidsime, et see vastuolu on formaalselt olemas. Selle küsimuse võib esitada, aga kuidas seda vastuolu kõrvaldada, on siiski edasiste analüüside ja kaalumiste teema. See teema on rohkem seotud sotsiaalpoliitikaga kui vastavusega põhiseadusele. Ma jätaksin isikliku analüüsi praegu tegemata.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Austatud esineja! Teame, et piirangud kehtivad tõesti enamikus Euroopa riikides ja ka Euroopa Kohtu otsus ütleb, et inimeste tervise kaitse on ettevõtlusvabadusest prioriteetsem. Ma küsin praegu teilt, kumb teie meelest ikkagi rohkem põhiseadust riivab.

Tänan! Ma olen selle argumendiga kursis. Kui vaadata, kumb on rohkem inimese teenistuses, kas põhiseaduse printsiip tervise kaitsest või ettevõtlusvabadusest, siis see on maailmavaateline küsimus. Ma kaldun arvama, et ka ettevõtlusvabadus on lõppkokkuvõttes inimese teenistuses, sh inimese tervise teenistuses. Kui te küsite, kuidas seda paremini saavutada, siis minu arvates on arusaamatu, miks on meil hulgimüük ja jaemüük koos. Kui me saame need elektri tootmises ära lahutada, et konkurentsi tekitada, kui me saame need gaasimajanduses ära lahutada, miks me ei saa seda siis farmaatsiavaldkonnas teha? See on mitmete abinõude kompleks ning siin ei ole ühest, selget ja kiiret lahendust. See, et maa-apteegid ja linnaapteegid tegutsevad väga erinevates sotsiaalsetes oludes, on veel omaette teema. Nii et see on keeruline ja mitmekihiline probleem.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Tänan, proua juhataja! Austatud põhiseaduskomisjoni esimees! Kas komisjonis oli jutuks ka see, et Riigikohus on piirangu legitiimsust ja kooskõla põhiseadusega kinnitanud ning koguni väitnud, et piirang on avalikes huvides vajalik ja õiguspärane? Kas oli juttu ka sellest, et 15-s Euroopa riigis peale Eesti on selline piirang olemas?

Komisjonis sellest eraldi juttu ei olnud, küll tehti lühike viide Euroopa Kohtu lahendile. Tõepoolest, ega ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu vabadus, ettevõtlusvabadust võib piirata. Mis argumentidega ja kuidas seda teha, on meie otsustada. Ma loodan väga, et edasise töö käigus me piirangute valikut ja nende põhjendamist arutame ja teeme otsused.

Aitäh! Palun, Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Kas ma olen õigel teel, kui ütlen, et selle õiguskantsleri ettepaneku ja kogu probleemi tegelik fookus ei ole mitte sellel, et ettevõtlust ei võiks teatud avalikes huvides piirata, vaid küsimus on selles, et see piirang, mis praegu on ettevõtlusele peale pandud, ei ole saavutanud ja ilmselt ka ei saavuta seda õilsat kõrgemat eesmärki – inimeste tervise paranemist?

Hea küsija! Ma olen teiega põhimõtteliselt nõus. See piirang, mille me kehtestasime umbes seitse aastat tagasi, oli omas ajas võib-olla õigustatud või oli vähemalt heade lootustega sisustatud, aga see tulem, mis täna on, ei vasta nendele lootustele ja soovidele, mis meil olid. Seetõttu peaks need võib-olla üle vaatama.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nende piirangutega on minu arust tekitatud samasugune olukord nagu siis, kui näiteks külas võiks olla ainult üks juuksur. Mis siis, et sellel ühel juuksuril on käärid nürid ja vahel ta lõikab kõrva ka, aga sellest pole midagi, piirang ei lase teisel juuksuril sinna kõrvale tööle asuda. Sellisel puhul ei oleks maarahvas küll kaugeltki rahul. Inimesed korjaksid natukene raha ja sõidaksid keskusesse, kus teenuse kvaliteet on parem. Täpselt nii on juhtunud ka praegu. Asutamispiirang ei ole ju andnud inimestele kvaliteetset apteegiteenust. Paljudel juhtudel sõidetakse ikkagi keskusesse, kus on suurem sortiment ja ka odavamad rohud. Kas komisjonis oli juttu ja kui jah, kas keegi suutis tõestada, kuidas see piirang on siiski maainimestele osutatavat apteegiteenust kvaliteetsemaks muutnud?

See teema ei olnud otse meie päevakorras. Nagu ma teile selgitasin, põhiseaduskomisjoni fookus on natuke teine. Selle küsimuse sisu on sotsiaalkomisjoni kompetentsis. Aga ma saan teie küsimusest täiesti aru ja mõistan seda ka isikliku kogemuse põhjal. Kui ma lähen maale, siis mõni naabrinaine palub silmatilku, teine tahab kõrvarohtu või põieteed osta ja mina pean neid linnast tooma minema. On ebamõistlik aja ja raha kulutamine sõita nende lihtsate asjade järele linna. Seetõttu on maa-apteekide teema tõepoolest omaette teema. Kui te minu arvamust küsite, siis ma ei näe põhjust, miks peaks käsimüügiravimeid, retseptita ravimeid müüma ainult apteekides, miks ei võiks need olla müügil ka maapoodides, et maainimene ei peaks lihtsate asjade järele kuhugi sõitma.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Ausalt öeldes hämmastab see, kui riigis mõned suured asjad ootavad oma järjekorda kuus-seitse aastat. Tekib niisugune tunne, et meil ei ole ei valitsust, ministeeriumi ega Riigikogu. Minu küsimus on seotud just selle teemaga. Tahan küsida teilt kui põhiseaduskomisjoni esimehelt: kas te võite öelda, mis valdkonnas veel on ettevõtlusvabadust piiratud? Kui seda pole komisjonis arutatud, siis võib-olla on teil plaanis seda küsimust arutada?

Ma ei mõistnud hästi, kas te küsisite selle kaasusega seoses, tähendab, apteekidega seoses või üleüldse. Ei, me ei ole komisjonis eraldi võtnud kõne alla ettevõtlusvabaduse piiramise teemat. Siin on ikkagi tegemist probleemi-, eelnõu- või kaasusekeskse lähenemisega. Üldiselt me selle teemaga tegelnud ei ole, kui lühidalt vastata.

Aitäh! Palun, Sven Mikser!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ravimite müük poes on pikalt vaieldud teema. On mõneti üllatav, et see selle arutelu ajal taas kõne alla tuli. Teadupärast kõlavad käsimüügiravimite reklaamid teleris ja raadios. Kas need peaksid siis hakkama lõppema sõnadega, et kaebuste püsimise või kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu oma arsti või poemüüjaga?

Ma pean selle üle mõtlema, aga see ei ole põhiseaduse küsimus. Võib-olla sotsiaalkomisjon arutab seda ja kui nende arutelude tulemus jõuab siia saali, siis me leiame ühiselt ka sellele küsimusele vastuse.

Aitäh! Palun, Peep Aru!

Aitäh! Ma tean, et põhiseaduskomisjon seda küsimust ei arutanud, aga võib-olla on sul olemas isiklik arvamus. Küsin tulenevalt Sven Mikseri küsimusest: kas seda võiks ka teistpidi vaadata, et äkki võiks apteegis saia ja viina müüa?

Eks sotsiaalkomisjon lahendab selle ära, mida võib müüa ja mida ei või. Aga ma võin öelda, et ma olen 12 aastat elanud Prantsusmaal, kus kõrval oli kohe suur Saksamaa turg. Ravimid apteekides olid seal odavamad ja valik oli hulga rikkalikum. Midagi on siin kohapealsel turul valesti.

Aitäh! Palun, Rein Aidma!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea põhiseaduskomisjoni esimees! Olen olnud nii sotsiaalkomisjoni kui ka põhiseaduskomisjoni asendusliikmena selle teema aruteludel. Me peame vastu võtma otsuse selle teemaga edaspidi süvitsi tegelda. Aga vägisi tekib natuke keeruline mõte, et mida me ka ette ei võtaks, ikka võib juhtuda, et uus otsus või lahendus võib osutuda samuti põhiseadust riivavaks. See on küll ajas etteruttav mure, aga ma kahtlen, kas me üldse oleme suutelised leidma põhiseadusele täielikult vastavat lahendust.

Aitäh! Loomulikult on see võimalus olemas. Igasugused otsused, mis on tehtud praegustes tingimustes, praegust olukorda ja arusaamist arvestades, võivad tulevikus osutuda valeks või vastuoluliseks. Mingisugust garantiid selles suhtes ei ole. Aga see ei tähenda, et me ei peaks püüdlema selle poole, et leida mõistlik, optimaalne ja põhiseadusega kooskõlas olev lahendus. Ei tohi kasutada ettekäändena seda, et ükspuha mida me teeme, see on ikka põhiseadusega vastuolus.

Aitäh! Palun, Indrek Saar!

Aitäh! Hea ettekandja! Küsin, innustatuna sinu vastusest Peep Aru küsimusele ja teades, et sinu kogemus Prantsusmaa kaubavalikuga on palju rikkalikum kui minu oma, kuigi ka mina olen seal viimastel aastatel tänu ENPA delegatsiooni kuulumisele aastas kokku peaaegu kuu aega veetnud: ega sa ei ole täheldanud, et Prantsusmaal ja Saksamaal on juhuslikult võib-olla mõne teisegi kauba valik tänu turu suurusele palju rikkalikum? Või olen ma millestki valesti aru saanud?

Aitäh! Kindlasti oled sa asjast õigesti aru saanud. Tõepoolest, seal on ka toiduained vähemalt mõnes segmendis odavamad kui meil. Aga tulles tagasi apteegituru juurde, ütlen, et nendel asjadel on omad ajaloolised juured. Ühes riigis on olnud ühesugused arusaamad, teises riigis teistsugused. Ravimite, kuidas öelda, staatus – on see siis retseptiravim, käsimüügiravim või üldtoniseeriv aine – on ajaloos läbi teinud geneesi ja iga riik on siin ise otsustanud. Me ei ole päris kaasa läinud tänapäevaste arengutega, et uute oludega kohanduda. Tõepoolest puudub ju loogika selles, mispärast peab südameteed, lihtsat valuvaigistit või salvi käima linnas apteegist ostmas, kui see võiks niisama hästi olla kättesaadav kohapeal. Võtame näiteks käsiravimite internetimüügi, mis on paljudes riikides olemas. Mina ei pea ennast apteegituru eksperdiks, ma olen samasugune kõrvaltvaataja nagu teiegi, aga mõni asi tekitab küsimusi.

Palun, kolleeg Kajar Lember!

Aitäh! Seda teemat arutades tekib kummaline tunne, sest ühelt poolt me küll püüame seadust põhiseadusega vastavusse viia, aga samas oli selle sätte seadusesse viimise mõte ju tõesti selles, et maa-apteeke kaitsta. Kui nüüd needsamad apteegid ja ka apteekrite liit on seisukohal, et see säte neid tegelikult aitab, kas me ei tee siis asju vales järjekorras, kui me esimese sammuna asutamispiirangu maha võtame ja alles pärast seda hakkame mõtlema, kuidas apteeke maal säilitada?

Aitäh! Ma mäletan, et Kajar Lember tõstatas selle küsimuse ka komisjoni istungil. Tõepoolest, see on murekoht. Kui me teeme ainult ühe sammu, kaotame selle piirangu ja pärast seda hakkame välja töötama kõiki teisi samme, siis võib olla juba väga hilja. Seetõttu peaksid kavandatud sammud ja seadusandlikud muudatused olema koordineeritud ja hästi läbi mõeldud, et oleks selge, mida teha ja kuidas teha. Sellele tähelepanu juhtimine on täiesti õigustatud.

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Hea kolleegi Peep Aru küsimus oli minu meelest igati õigustatud. Kui vaadata Põhja-Ameerikat, siis seal on eraldiseisvad apteegid peaaegu välja surnud. Apteek on samal ajal ka toidupood ja koos ravimitega saabki osta nii saia kui ka piima. Kas sa oskad välja tuua ühe väga hea argumendi, miks meie maapoodides ei võiks müüa kõige lihtsamaid ja süütumaid praegu apteegis müüdavaid asju, näiteks aspiriini ja plaastreid?

Tänan küsimuse eest! See küsimus oli rohkem nagu tähelepanu juhtimiseks mõeldud. Mina ei näe isiklikult selleks ühtegi takistust, välja arvatud apteekrite klanni huvid, et see ärisegment ei läheks nende kontrolli alt ja süsteemist välja. Muud põhjust ma ei näe.

Palun, kolleeg Urmas Klaas!

Suur tänu, proua esimees! Austatud ettekandja! Pean tunnistama, et väga sümpaatne on teie lähenemine, et teemale tuleb otsa vaadata eri tahke arvestades. See on kompleksne küsimus, ettevõtlusvabadus peab ikkagi teenima laiemaid eesmärke ja kindlasti on inimeste tervis üks selliseid eesmärke. Ma igati jagan neid seisukohti. Aga kas põhiseaduskomisjonis oli selle teema arutelu käigus laua peal ka Eesti apteekide n-ö maakaart, kust oleks näinud, kuidas viimaste aastate vältel ja ka asutamispiirangu kehtimise aja jooksul on apteekide paiknemine muutunud?

Tänan küsimast! Ma mõistsin vihjet, aga kui lühidalt vastata, siis ütlen, et see kaart ei olnud meie silme ees. Küll aga jõudsid meie lauale apteekrite liidu dokumendid ja – üllatus-üllatus – tuli ka seisukoht Euroopa institutsioonilt, kes selle valdkonnaga tegeleb. Selle tagant paistis välja hulgifirmade efektiivne ja kiire lobitöö. Samal ajal olid täiesti esindamata potentsiaalsete patsientide huvid ja seisukohad. Ma arvan, et siin peaks vaatama, kes mis huve esindab, ja pöörama tähelepanu ka sellele, kes on selle teema puhul tarbijatena potentsiaalsed asjahuvilised isikud. Minu arvates torkab praegu selgelt silma, et üks pool on väga massiivselt kõikvõimalike argumentidega esindatud, aga teine pool on suhteliselt vaikne.

Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni esimees! Kas komisjonis ei arutatud võrdluseks olukorda perearstisüsteemis? Ka seal on ju riik kehtestanud teatud piirarvud, nimistute suurused. Kui ei arutatud, kas te ei näe, et siin on olemas teatud sarnasus, sest mõlemad on ju tervishoiuteenused ja riiklikult reguleeritud? Tegelikult on ju ka perearstiteenuse osutamine sisuliselt eraettevõtlus.

Tänan! Lühike vastus on ei. Õiguskantsler seadis meie ette konkreetse küsimuse ja argumenteeris seda. Meie võtsime seisukoha õiguskantsleri ettepaneku raames. Me ei laiendanud seda teemat sellele valdkonnale, millele te viitasite. Kuigi ma möönan, et seal mingisugune paralleel või sarnasus võib olla, aga me põhiseaduskomisjonis sellega ei tegelnud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Rait Maruste! Ma kutsun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut nr 20 oma istungil esmaspäeval, 8. oktoobril 2012. Komisjonis kuulati õiguskantsler Indrek Tederi ülevaadet üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangust. Arutelust võtsid osa Õiguskantsleri Kantselei osakonnajuhataja – õiguskantsleri nõunik Kärt Muller ja õiguskantsleri vanemnõunik Kristjan Ots. Sotsiaalministeeriumist osales arutelul ravimiosakonna juhataja Dagmar Rüütel. Arutelu käigus otsustati toetada õiguskantsleri ettepanekut nr 20 üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangu kohta, otsustati ka, et õiguskantsleri ettepanek nr 20 on Riigikogu täiskogu saalis arutelul täna ja komisjoni ettekande teeb sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (poolt 4 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, 2 komisjoni liiget jäid erapooletuks).
Võin öelda, et sotsiaalkomisjon oma istungil süvenes õiguskantsleri ettepaneku nr 20 arutlusse ja toetas tema ettepanekut. On selge, et kui ka Riigikogu saal toetab õiguskantsleri ettepanekut, siis peab sotsiaalkomisjonis järgnema sisuline töö, et välja töötada seadusmuudatus, mis arvestaks, esiteks, õiguspärasusega ja vastavusega põhiseadusele, teiseks, kõikide osapoolte, eelkõige inimeste huvidega. Inimeste huvid on kirjeldatud ka õiguskantsleri ettepanekus, mis puudutab rahvatervise osa põhiseaduse mõttes. Ravimite kättesaadavus peab olema tarbijatele tagatud üle Eesti võimalikult headel tingimustel ja võimalikult vähe tuleks riivata ettevõtlusvabaduse printsiipi. See on kõik.

Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Nüüd on küsimuste aeg. Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Hea esineja! Me nägime, et õiguskantsler pole esitanud asutamispiirangu kaotamisega kaasnevate mõjude analüüsi selle kohta, millised tervisepoliitilised tagajärjed sellega kaasnevad. Kas sotsiaalkomisjonil on plaanis seda analüüsi teha? Teisest küljest, mis on need esmased ettepanekud, mida teie arvates tuleks teha, et maa-apteegid säiliksid? See ei ole ju sugugi teine küsimus, vaid see on seesama küsimus.

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, sotsiaalkomisjon rõhutas ka oma arutelu käigus seda printsiipi, et apteegiteenus peab inimestele muutuma kättesaadavamaks ja seda eelkõige maal. Nagu me teame, praegu on see teenus linnas kõigile kättesaadav, kuigi see säte piirab apteekide tegevust ehk nende asutamise õigust ka linnas, tiheasustusega alal. Aga see on eraldi teema. Kindlasti tuleb üle vaadata, kuidas tegelikult asutamislube liisuheitmise teel antakse. Millised hakkavad olema lahendused? Lahenduste leidmine eeldab seda, et me teeme põhjaliku analüüsi selle kohta, mida toob kaasa kõigi nende piirangute kaotamine. Kuid nagu õiguskantsler ütles, ettevõtlust on võimalik piirata. Aluseks tuleb võtta eelkõige just nimelt rahvatervise printsiip ehk ravimite võimalikult hea kättesaadavus üle Eesti. Ma loodan, et Riigikogu, hoolimata selle teema väga pikast ajaloost, suudab välja töötada seadusmuudatused just sellest printsiibist lähtudes, et ravimite kättesaadavus oleks tagatud nii tiheasustusega alal kui ka maal.

Palun, kolleeg Andres Jalak!

Aitäh! Hea kolleeg! Apteeginduses praegu valitsev jae- ja hulgimüügisüsteem oleks mõnes teises eluvaldkonnas mõeldamatu. Mida arvad sina nende lahutamisest? Kas komisjon oleks valmis selle küsimusega edasi tegelema?

Aitäh, hea küsija! Ma ei tahaks hakata konkreetseid lahendusi pakkuma, kuna sotsiaalkomisjon selle tööga alles alustab. Tõepoolest, ühe ettepanekuna on kõlanud jae- ja hulgimüügi eraldamine. Küsimus on selles, kas see tegelikult tooks kaasa olulisi muutusi. Praegune ja ka eelmine Riigikogu ja valitsus on teistes eluvaldkondades võrreldavate tegevustega tegelnud. Elektrienergiast rääkides saame öelda, et võrk on lahutatud tootjast, gaasi puhul on seesama arutelu üleval. See on üks teema, mis kindlasti ette tuleb, aga see nõuab väga sisulist analüüsi ja kõikide osapoolte kaasamist.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Te ütlesite, et alustate oma analüüsiga. Kas ei oleks olnud õigem seda analüüsi natuke varem teha? Siis, kui õiguskantsleri ettepanek päevakorrale tõusis, oleks olnud juba midagi lauale panna. Siit tuleneb minu jätkuküsimus. Te olete asja uurinud ja esinete siin meie ees kirglikult. Kas te võite mulle nimetada kolm maa-apteeki, kus te viimase poole aasta jooksul isiklikult käinud olete ja mille olukorraga te tutvunud olete?

Aitäh, hea küsija! Mis puudutab õiguslikku analüüsi, siis täna me räägime õiguslikest küsimustest ehk õiguskantsleri konkreetsest ettepanekust nr 20 ja sotsiaalkomisjon on juba varem tellinud meie kantselei õigus- ja analüüsiosakonnast analüüsi. Sotsiaalkomisjonis lähtuti eelkõige õiguskantsleri ettepaneku nr 20 arutelust. Samamoodi toetas õiguskantsleri ettepanekut põhiseaduskomisjon, kus õiguskantsler käis vahetult enne sotsiaalkomisjoni tulekut. Ka põhiseaduskomisjoni seisukoht oli meile teada.

Palun, kolleeg Deniss Boroditš!

Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! Kogu selle arutelu keskpunkt on maa-apteekide võrgustik. Selleks et sellele hinnangut anda, tuleb kõigepealt vastata küsimusele, kas praeguse süsteemiga, selle võrgustikuga, mis maal on, saab rahul olla. Mis on teie seisukoht? Kui te olete rahul, siis tulevase eelnõu eemärk hakkab olema olemasoleva võrgustiku kaitsmine. Kui te arvate, et ei saa rahul olla, siis millisena te seda võrgustikku tulevikus maapiirkondades ette kujutate?

Aitäh! Kui te olete tutvunud (ma loodan, et te olete seda teinud) õiguskantsleri esitatud materjalidega, siis teate, et ta käsitleb ka konkreetse piirangu mõju just nimelt maa-apteekidele. Väidetavalt on maa-apteekide arv vähenenud ka asutamispiirangu kehtimise ajal. Ma järeldan siit, et see piirang ei ole piisav ja ka olemasoleva korralduse järgi ei ole maal küllalt heal tasemel tagatud ravimite kättesaadavus. Sellepärast tervitangi õiguskantsleri ettepanekut nr 20, kuna ravimiseaduse aruteluks avamine annab Riigikogule võimaluse vaadata neid printsiipe, mida on rõhutanud õiguskantsler, ja lähtuda sisulistest lahendustest, kuidas praeguse olukorraga võrreldes parandada ravimite kättesaadavust eelkõige maal.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Kas sotsiaalkomisjon on tutvunud ka Riigikontrolli auditiga? Minu ettepanek on, et tuleks koos vaadata Riigikontrolli auditit ja õiguskantsleri ettepanekut.

Aitäh, hea küsija! Kui te peate silmas Riigikontrolli viimast auditit, siis samal päeval eelmise päevakorrapunkti raames olid meil kohale kutsutud Riigikontrolli esindajad, kes esitlesid oma auditi põhiseisukohti. Me võtame neid seisukohti ja analüüse tulevases töös kindlasti arvesse.

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Tänan, proua juhataja! Austatud sotsiaalkomisjoni esimees! Kuna ma seoses väliskomandeeringus viibimisega sotsiaalkomisjoni istungil viibida ei saanud, siis on mul järgmine küsimus. Kas Sotsiaalministeerium tutvustas teile 92 allkirjaga väikeapteekide ja maa-apteekide toetuskirja, mis edastati Sotsiaalministeeriumile eelmisel aastal, ja ka 2011. aasta detsembris edastatud Eesti Maaomavalitsuste Liidu pöördumist Sotsiaalministeeriumi poole? Teiseks, me maksame arstidele lähtetoetust. Kas see võiks sinu meelest olla tulevikus üks võimalus, kuidas soodustada seda, et apteekrid oleksid üldse motiveeritud maale tööle minema?

Aitäh, hea küsija! Neid konkreetseid kirju Sotsiaalministeeriumi esindaja ei tutvustanud, küll aga on meil võimalik need kirjad välja nõuda ja võtta neid arvamusi arvesse oma järgmistes aruteludes. Üks võimalus on tõepoolest see, mida ka õiguskantsler on nimetanud, et tuleks motiveerida maapiirkondades ravimite kättesaadavust ehk apteegiteenuse pakkumist. See, kas tuleks kehtestada kohustus, et kui keegi saab tiheasustusega asulasse ehk linna apteegi tegevusloa, siis peab ta panustama maapiirkondade apteekide kas doteerimisse või apteekrite toetamisse, on analüüsikoht. Maailmas on kasutusel mitmeid variante. See töö seisab meil veel ees, hea Riigikogu. Ma loodan, et selle töö käigus me lähtume eelkõige sellest, kuidas parandada ravimite kättesaadavust, mitte mingitest muudest huvidest.

Palun, kolleeg Andrei Korobeinik!

Aitäh! Küsimustele vastates mainis õiguskantsler, et asutamispiirang tuleb kaotada kohe. Lisaks avaldas ta teatud skeptitsismi mõne sammu, näiteks jae- ja hulgimüügi eraldamise suhtes. Kas ka sotsiaalkomisjon leidis, et alustada tuleks just piirangu kaotamisest ja järgmised sammud on tulevikuteema?

Aitäh, hea küsija! Me arutasime õiguskantsleri ettepanekut nr 20, mis on ka teie ees ja millega te olete kindlasti tutvunud. Aga selge on see, et töö seaduse muutmisega peab algama kohe, ei tohi tekkida määramatuse hetke. Sotsiaalkomisjon on väljendanud oma selget valmisolekut selle teemaga tegelda.

Aitäh! Palun, kolleeg Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Meie riigihaldus tsentraliseerub ja eraettevõtlus paraku monopoliseerub. Näiteks, põllumaad aina suurenevad, ettevõtted liituvad ja lähevad suuremaks. Ka kaubanduses on meil suured ketid ja väiksed tegijad, samamoodi on ravimimüügis suured ketid ja väiksed tegijad. Paraku just maapiirkondades toimetavad eelkõige need väiksed tegijad ja üksiküritajad. Kas asutamispiirangu kaotamine sinu arvates toetab pigem suurte kettide arengut või väikeste tegijate püsimajäämist?

Aitäh, hea küsija! Kindlasti tuleb teha analüüs, et saada teada, mis see tulemus on. Ma tuletan meelde, et küsimus ei ole mitte selles, kui suur või väike on üks konkreetne ettevõte, vaid küsimus on selles, et me tagaksime kodanikele võimalikult hea ravimiteenuse. See peaks olema lähtealus. Kuigi ravimiturg on reguleeritud turg ja peabki seda olema, on ka siin analüüsikoht, kas konkurents toob kaasa paremad tingimused, madalamad hinnad ja parema teeninduskvaliteedi kui fikseeritud turuolukord, mida praegune regulatsioon mõnes mõttes soodustab. Kindlasti on eesmärk parandada maapiirkondades ravimiteenuse kättesaadavust.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Avan läbirääkimised. Ma palun kõnetooli Marika Tuus-Lauli! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head rahvasaadikud! Lugupeetud härra õiguskantsler ja külalised, apteekrite esindajad! Täna on meil valida, kas oleme selle poolt, et maale jääksid alles väikesed rohupoed, mida peavad umbes 350 euro eest töötavad kõrgharidusega proviisorid, kes on aastaid tulnud vastu perearsti ja valla palvele kuidagi vastu pidada, et inimesed hädavajaliku arstirohu ikkagi kätte saaksid, või anname taas rohelise tee ketiapteekide vohamisele suurlinnade magusates paikades, valgusküllastes kaubanduskeskustes, äritänavatel ja turistidele atraktiivsetes kohtades, kus apteeke on niigi üleliia palju.
Head uued tulijad! Eestis on küll ja küll kohti, kus oodatakse apteegi avamist. Miks te ei lähe sinna neid tegema? Eestis on umbes 50 kohta, kus töötab küll veel perearst, aga apteeki enam pole. Võimsad apteegiketid ja nende ärimeestest omanikud apteeki ääremaadele ei vii, sest seal ei lõhna raha järele, küll aga tõmbavad nad maakoha tühjaks erialasest tööjõust, mis viibki maa-apteekide sulgemiseni.
Jah, 2005. aastal võtsime siin Riigikogus vastu asutamispiirangu, et takistada apteekide massilist koondumist maalt linna. Esmase muudatusettepaneku tegija olin tol korral ma ise. Ravimiameti statistika näitab, et sellest alates on maa-apteekide sulgemise tempo aeglustunud. Näiteks kadus eelmisel aastal vaid üks maa-apteek. Tähendab, piirang on hakanud oma eesmärke täitma. Nende aastate jooksul on tahetud oi kui palju kordi seda piirangut kaotada. Seda on tahtnud teha Konkurentsiamet, Riigikontroll, õiguskantsler ja valitsus. Kui piirang jõustus, siis algas kohe ärimeeste võitlus selle vastu. Küsimus jõudis ka Riigikohtusse, kes veel kord kinnitas, et piirang on seaduslik. Välismaised apteegiketid on piirangu säilimise korral lubanud koguni Eestist lahkuda.
Õiguskantsler toob piirangu kaotamise põhjuseks vastuolu põhiseadusega. Piirang kahjustavat ka konkurentsi- ja ettevõtlusvabadust. Kas ettevõtlusvabadus on siis ühiskonnas ülim väärtus? Inimeste tervise ohtu seadmine nagu ei olekski probleem! Õiguskantsler toob koguni paralleele taksoteeninduse, toitlustuse ja restoranidega. Aga saagem aru, et apteegiteenus ei ole sama mis saiapätsi või saapapaari müük! Nii Riigikohtu kui ka Euroopa Kohtu otsuste põhjal on rahvatervise kaitse ettevõtlusvabadusest prioriteetsem põhiõigus, mida ülemäärane konkurents võib tõsiselt kahjustada, kuna halvendab ravimite kättesaadavust maal ja teenuse kvaliteeti linnas.
Ravimite müük ei ole tavapärane kaubandus, kuna ravimihinnale konkurents märkimisväärselt ei mõju. Hind sõltub ennekõike riikliku juurdehindluse piirmääradest, riigi ja tootja vahelistest hinnakokkulepetest ja haigekassa hüvitistest. Samasugusele järeldusele on jõudnud ka näiteks Austria terviseinstituut ja Taani apteekide ühendus selle aasta märtsis valminud uuringus. Seal leiti, et turg üksi ei reguleeri ja vaja oleks kindlasti ka riiklikku kontrolli. Samasugune apteekide asutamise piirang kehtib väga paljudes riikides: Austrias, Belgias, Horvaatias, Prantsusmaal, Kreekas, Ungaris, Itaalias, Lätis, Luksemburgis, Maltal, Portugalis, Rumeenias, Sloveenias ja Hispaanias. Vaba pole see tegevus ka Soomes, Poolas, Taanis, Küprosel ja Saksamaal, sest seal kehtib litsentside piirang. Ka Euroopa Komisjon on loobunud apteegisektori liberaliseerimise nõuetest ning sulges 2011. aasta novembris kõik selleteemalised rikkumismenetlused. See tähendab, et me lähtume vananenud seisukohtadest. Ka näiteks Ungari kehtestas piirangu, kuid kaotas selle hiljuti. Sama lugu on Rootsis.
Kuid ma küsin veel kord: kas apteegiteenus on Eestis tervishoiuteenus või äri? Kas Tartu Ülikooli haridusega proviisor-rohuteadlane on tervishoiutöötaja või on ta poodnik nagu iga teine viinerimüüja? Vastus on, et erinevalt kõikidest teistest Euroopa riikidest ei ole apteeker Eestis tervishoiutöötaja ja apteegiteenus ei ole tervishoiuteenus. Seetõttu pole apteegiteenuse kättesaadavus Eestis ka riigi asi. Ravimiabist on saanud ravimiäri ja apteegi pidaja ei pea enam olema proviisor. Selleks võib olla ükskõik milline kingsepp, peaasi, et ta on 18 aastat vana.
1996. aastal võimul olnud Keskerakond ja minister Siiri Oviir piirasid seadusega apteekide omanike ringi. Omanikuks võis olla ainult eriharidusega proviisor nagu Euroopas tavaks. Paraku tuli juba samal suvel kokku Riigikogu erakorraline istung ja uus sotsiaalminister Toomas Vilosius tegi apteegist tavalise äri. Ka tol korral oli ettepaneku tegija õiguskantsler. Riigikogu tegi kummarduse ärimaailmale. Tekkisid võimsad ketid, hulgi- ja jaemüük sulandusid kokku, apteeker hakkas sõltuma ravimifirmadest, ravimite valik oli talle ette määratud ja see oli orienteeritud kasumlikkusele, palk sõltus läbimüügist. Ma arvan, et ka uued tulijad ketistuksid täpselt samuti. Prioriteediks on saanud kasum, mitte inimeste ravimine. Sellega on riik probleemist käed puhtaks pühkinud. Miks ta peakski maaeraettevõtlust doteerima? Ometi doteerivad Euroopas riigid maa-apteeke. Meie riiki aga ei huvitagi, kas maal on apteegid olemas või ei.
Maa-apteeke päästaks ainult kardinaalne muutus riigi ravimipoliitikas. Apteegiteenus tuleks ärist taas tervishoiu valdkonda tuua. Loomulikult tuleks lahutada jae- ja hulgimüük. Aga praegu kehtiv piirang on riigi jaoks kõige odavam meede maa-apteekide toetamiseks, sest kulud kannab apteegisektor ise. Kui te asutamispiirangu kaotate ja selle tagajärjel maa-apteegid kaovad, siis ei ole apteegivõrgu taastamine Eesti riigile tulevikus enam majanduslikult jõukohane. Või ongi maa-apteekide kaotamine omaette eesmärk? Siis ometi saate apteegituru liberaliseerimise sildi all tuua ravimid bensiinijaamadesse ja poodidesse ning Säästumarketi müüja hakkab teile ravimisel nõu andma. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud õiguskantsler! Austatud Riigikogu! Ma arvan, et küsimus, mis tekkis õiguskantslerit kuulates ja mis sisaldas viidet advokaadibüroole, oli täiesti asjakohane. Kas teate miks? Minu meelest on meile esitatud dokumendi kõige suurem puudus see, et rahvatervise huvide asjus eraldati seal kaks asja. Kui räägitakse rahvatervise huvidest, siis advokaadil sobiks võib-olla tõesti rääkida ainult hinnast, aga õiguskantsler peaks sinna kindlasti juurde lisama koha, kust selle hinna eest midagi osta saab. See oleks õiguskantslerile palju kohasem. Me ei saa eraldada kahte asja ja mõelda ainult hinna peale. Asjal on ka teine pool: peab olema koht, kust ravimit osta.
Kindlasti on ravimitootjate huvides laiendada oma müügivõrku sel teel, et te saaksite ibuprofeeni ka bensiinijaamast osta. Selle plusspool on see, et ibuprofeeni saab kergemini kätte. Aga miinuspool on see, et neid ravimeid, mida nimetatakse retseptiravimiteks, te siis enam kergesti kätte ei saa. Peate selleks hulga pikema maa maha sõitma ja kulutama palju rohkem raha.
Eesti pole ainuke riik, kes selle probleemiga maadleb. See loogika, mis õiguskantsleri kõnes kõlas, et asutamispiirangu kaotamise kaudu saab suurendada hulgimüüjate arvu Eestis, on äärmiselt naiivne. Ma ei tea, millel see üldse põhineb. Miks peaks hulgimüüjaid siis juurde tulema? Kindlasti peaks sellega tegelema, et hulgimüüjaid rohkem oleks, aga kas just see seadus siin abiks on?
Lõppkokkuvõttes, millised on võimalused? Üks, mida on kasutatud, on riiklik monopol. Selle loomine Eestis oleks ilmselt liiga kulukas ega tuleks kõne alla. Teine võimalus on toetada maa-apteeke juurdehindluse abil. See aitaks neid natuke, aga kõige suurem osa sellest rahast, mis tarbija taskust võetakse, läheks just nendele apteekidele, mis on niigi kasumlikud. Kõigele lisaks tuleks see tarbijatel endal kinni maksta. Kolmas võimalus on see, et riik doteerib maa-apteeke kindla summaga. See on vist kõige reaalsem võimalus, võrreldes sellega, mida me praegu teeme. Aga niikaua, kuni sellist võimalust meie ette lauale pole toodud, ei saa praegust süsteemi, kus me apteekide pidamist maal piiranguga soodustame, mitte kuidagi tühistada. See oleks täielik krahh, kõigepealt inimeste tervisele. Kui on olemas selge ja kindel plaan, milliseid apteeke ja mis tingimustel toetada, siis võiks praegusest süsteemist loobuda, aga seni peab see kehtima jääma. Põhiseadusega vastuolus olemisega ei ole siin mingit seost, need kõik on otsitud põhjendused!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid, me peame läbi hääletama õiguskantsleri ettepaneku. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele järgmise küsimuse: kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt? Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 20, erapooletuks jäi 1. Ettepanek leidis toetust. Lugupeetud Riigikogu! Kuna Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut, teen Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152 kohaselt sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu ravimiseaduse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Meie päevakord on ammendatud ja istung lõppenud.

Istungi lõpp kell 12.16.