Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00   Infotund

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister ja ministrid! Alustame tänast infotundi. Palun, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll

Kohalolijaks registreerus 42 Riigikogu liiget, puudub 59. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Rein Lang ja sotsiaalminister Hanno Pevkur.


1. 13:01 Matusetoetus

Esimees Ene Ergma

Alustame tänase esimese küsimusega. Palun, kolleeg Yana Toom! Küsimus on peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Yana Toom

Ma tänan, proua eesistuja! Austatud peaminister! Eile katkes meil siin saalis matusetoetuse seaduse eelnõu arutelu, mida me täna peale infotundi jätkame. Muu hulgas arutasime ka valitsuse seisukohta, mis oli meie eelnõu mittetoetav. Põhjus oli see, et valitsuse arvates peab matusetoetus olema vajaduspõhine. Öelge palun, mida tähendab teie arvates see vajaduspõhisus ja milline võiks näiteks matusetoetuse mudel olla!

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Euroopas on vähe riike, kus on olemas lausaline matusetoetus. Enamasti on riikides kindlustusega võimalik inimese surma puhul määrata matuse korraldajatele toetuse maksmine. See, et Eestis kunagi kehtestati matusetoetus lausalise toetusena, on Euroopa kontekstis suhteliselt suur erand. Tõsi, niisuguseid riike Euroopas on. Meile kõige lähemal on üheks selliseks riigiks Leedu, kus on olemas lausaline matusetoetus. Kuid kordan veel kord: selliseid riike on Euroopas väga vähe. Enamasti ei peeta loomulikuks, ratsionaalseks sellist tegevust, kus maksumaksja käest korjatakse raha kokku ja makstakse siis võrdselt kõigile seesama kokkukorjatud raha tagasi. Ka Eestit hiljuti väisanud OECD peasekretär kinnitas, et Eesti peab enamal määral sihitama sotsiaaltoetusi ehk sotsiaaltoetused peavad olema märksa enam vajaduspõhised. Kellel on vajadus ja kellel ei ole vajadust konkreetse toetuse liigi puhul, selle peab otsustama kohalik omavalitsus. Matusetoetuse maksmine on oma olemuselt omavalitsuse pädevuses.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Yana Toom, esimene täpsustav küsimus!

Yana Toom

Aitäh, proua eesistuja! Hea peaminister! Paraku nii ei ole – selles mõttes, et seda kohustust ei ole kohalikul omavalitsusel, seda ei ole ka riigil. Aga minu küsimus on selline. Matusetoetuse seaduse eelnõu laekus 16. mail, enam kui viis kuud on möödas. Milles on asi? Miks ei ole seda vajaduspõhisuse teemat valitsuses arutatud? See eelnõu lihtsalt hääletatakse praegu maha sellel ettekäändel, et seal puudub n-ö vajaduspõhisuse dimensioon. Miks ei ole valitsus selle kallal tööd teinud?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Valitsus on seda eelnõu arutanud ja otsustanud seda esitatud kujul mitte toetada. Üks argument on juba nimetatud: me ei saa lubada oma riigi tulude juures lausalisi toetusi enamasti nendele, kes neid toetusi hädasti ei vaja. Toetuse saamine peab olema õigustatud ja õigustatud on ta sel puhul, kui inimesed elavad vaesuses, kui nad vajavad seda toetust. Teie pakutud eelnõu eeldaks täiendavate vahendite leidmist 3,5 miljoni euro ulatuses ja see on riigieelarve jaoks väga suur summa. Riigieelarve kasutab maksumaksjate raha efektiivselt ja nagu ma juba korra ütlesin – kõigile nende makstud maksudest mingi osa tagasimaksmine pole ratsionaalne, sellega ei peaks riik tegelema.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Yana Toom, teine täpsustav küsimus!

Yana Toom

Aitäh, proua eesistuja! Meedia tegelikult väga laialt kajastas seda teemat. Ma just eile enne istungit sirvisin neid vanu artikleid. Muu hulgas hakkas mulle silma TV3 väike uudisteklipp, kus oli juttu sellest, et ühes krematooriumis on riiuli peal mitukümmend tuhaurni, mida omaksed ei jõua välja osta, ja viivis on kõrgem kui teenustasu ise. Kas te peaministrina oskate anda hea soovituse inimestele, kes ei suuda neid urne välja osta, kuna nad ei ole võimelised seda teenust kinni maksma?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Kui inimesed tõepoolest ei suuda kinni maksta seda teenust, mille nad ise on tellinud, ja see on matuseteenus, siis kohalik omavalitsus peab selliseid inimesi aitama. Riik on võtnud enda kanda nende inimeste matmise kulude katmise, kellel pole omakseid või kelle isik on tuvastamata. See on riigi kohustus. Kohalikud omavalitsused peavad aitama neid, kes ise hakkama ei saa.

Esimees Ene Ergma

Kuna teema on tähtis, siis luban neli kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh! Kõigepealt see, hea peaminister, et kuidagi naljakalt kõlas, kui te ütlesite, et inimene ise on tellinud selle teenuse. Surma ei tellita, inimene tuleb ikka ära matta. Aga mul on teile küsimus. Ma olen pannud tähele, et teie valitsusele on koormaks inimesed Eesti riigis. Selleks et seda koormust vähendada, sobib ehk selline ettepanek. Kohalik omavalitsus ei oska ka pärast inimese surma öelda, kas tema sugulased on vaesed või mitte. Võib-olla valitsus teeks sellise ettepaneku ja Riigikogu kinnitaks selle ära, et vanemast peast iga inimene, kes soovib, kirjutab enne lahkumist igavikuteele valmis avalduse: "Palun, lugupeetud peaminister, andke mulle matusetoetust, kui ma peaksin lahkuma!" Öelge oma hinnang! Mis te arvate sellisest ettepanekust?

Peaminister Andrus Ansip

Ma olen alati imetlenud teie huumorimeelt, aga seekord paneb mind imestama see, et te isegi surmaga oskate nalja teha. Ega see väga kohane ei ole. Ma ei ole kunagi väitnud, et surnud ise on oma kremeerimise tellinud. Need, kes on kremeerimise tellinud, on siiski elavad inimesed. Elavad inimesed teavad, kas nad suudavad selle teenuse eest maksta või mitte. Kui nad ei suuda selle teenuse eest maksta, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ja kohalik omavalitsus peab selliseid inimesi aitama. Kui pole sugulasi, lähedasi või isik on tuvastamata, siis sellise inimese matmiskulud katab riik riigieelarvest.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Helmen Kütt

Tänan, proua juhataja! Austatud peaminister! Matusetoetus kehtestati riikliku toetusena 2000. aastal pärast Eesti ühinemist Euroopa Nõukogu sotsiaalkindlustuskoodeksiga. Vastavalt Euroopa Nõukogu sotsiaalkindlustuskoodeksi ja Euroopa Liidu põhimõtetele loetaksegi seda üheks sotsiaalkindlustuse liigiks. Ma tahan parandada teie vastuses ühe ebakõla. Kui kohalik omavalitsus matab omasteta inimesi, siis kahjuks ei kata kõiki kulutusi riik. Ta on neid kulutusi katnud matusetoetusega samas määras ja tegelikult omavalitsused on lisanud sellele juurde, sest nad ei suutnud krooniajal 3000 krooniga ja nüüd ei suuda 190 euroga matuseid korraldada. Aga minu küsimus on selline: kas koalitsioon plaanib tulla välja eelnõuga ehk siis ettepanekuga luua vajaduspõhine matusetoetus?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Kindlasti ei kavatse valitsus välja tulla lausalise matusetoetuse kehtestamise eelnõuga. Põhjendused on ka juba esitatud. Nii Euroopa Komisjon, OECD kui ka teised auväärsed institutsioonid on korduvalt juhtinud Eesti valitsuse tähelepanu sellele, et meie sotsiaaltoetused on vaid universaaltoetused ja Eesti on Euroopa Liidus erandlik just selle poolest, et meil vajaduspõhiseid toetusi praktiliselt polegi. Siit saalist on arupärija viidatud eelnõu käsitlusel kostnud ka väiteid, justkui oleks matusetoetus ette nähtud Euroopa sotsiaalhartas. Täna te viitasite teisele dokumendile ja see dokument on parem alus kui sotsiaalharta. Ma olen selliste väidete esitamisel sotsiaalhartat korduvalt lugenud küll lõiguti, küll otsast lõpuni, kuid Eiki Nestori väidetut ei ole ma sotsiaalhartast suutnud leida. Ma oleks väga tänulik, kui Eiki Nestor mulle selle matusetoetuse lõigu sotsiaalhartast üles leiaks. Küll aga on sotsiaalkindlustuskoodeksi lisas räägitud matusetoetusest, kuid olgu öeldud, et Eesti lisasid ratifitseerinud ei ole.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Hea peaminister! Päris huvitav on teid kuulata. Aga huvitav on ka see, kuidas siis näiteks Euroopa sai meile omal ajal teha lausa ettekirjutuse, et meie matusetoetused on liiga väikesed. Seda teemat arutati siin saalis ja, muide, neid toetusi ka tõsteti. Mul on need paberid isegi alles. Nii et me oleme tõesti Euroopa sotsiaalharta ja sotsiaalkindlustuskoodeksiga ühinenud ja need on meile siduvad. Aga ma küsin siiski: kas te teate täpselt, kui kallis matus ikkagi on? Me ei räägi praegu vaestest, kes nagunii ei jõua seda kinni maksta. Kas teie meelest näiteks keskklassi inimesed, kellele see surm tuleb võib-olla ootamatult, suudavad selle kinni maksta? Ja miks ei võiks riik natuke olla toeks sel raskel hetkel?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Hea küsija! Ma pean veel kord pöörduma triviaalsuste juurde. Nii vaesemad inimesed kui ka keskklass on need, kes kujundavad riigieelarve oma maksetega. Riik ei tee mingeid imesid. Riik ei võta raha kübarast. Riik Riigikogu ja valitsuse isikus saab ümber jagada seda, mida maksumaksja riigikassasse on maksnud. Minule teadaolevalt ei ole mitte kunagi Eestile ette heidetud seda, et universaaltoetusena on matusetoetus Eestis liiga väike. Siis tuleks etteheiteid teha enamikule Euroopa Liidu riikidest, kus matusetoetust universaaltoetusena üleüldse ei ole. Ma mälu järgi viitan – ma ei pruugi päris euro täpsusega seda öelda –, et minu meelest on kindlustuspõhine matusetoetus Hispaanias 48 eurot. See on väiksem, kui ta Eestis määrana kehtestatud on. Ma võin öelda, et mulle teadaoleva põhjal makstakse enamikus Euroopa riikides matusetoetust kindlatel juhtudel. Näiteks siis, kui kindlustatu on hukkunud tööõnnetuses, kui hukkunu või surnu puhul on täidetud teatud eeltingimused, milleks mõnedel puhkudel on viie aasta jooksul sotsiaalkindlustussüsteemis kaasalöömine, sh teatud kindla perioodi eest maksude maksmine.

Esimees Ene Ergma

Ja viimane kohapeal registreeritud küsimus kolleeg Priit Toobalilt.

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Eile siin saalis sedasama matusetoetuse teemat arutades ütles kolleeg Rein Aidma ja ka teie olete seda täna korduvalt rõhutanud, et see inimestele appi tulek on kohalike omavalitsuste küsimus. Aga aastatel 2000–2009 leidis riik, et see on tema kohustus. Pärast 2009. aastat ütleb ta, et nüüd võiksid kohalikud omavalitsused aidata, mitte enam riik. Kas see ei ole jälle üks valitsuse poolt kohalikele omavalitsustele pandud ülesanne, andmata kaasa rahalisi vahendeid? Kuna mul on veel 25 sekundit küsimuse esitamise lõpuni aega, siis ma kordan Helmen Küti küsimust. Kas Vabariigi Valitsus tuleb välja vajaduspõhise matusetoetuse seaduse eelnõuga ja kui jah, siis millal?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Kas ja millal, seda pole Vabariigi Valitsus praegu otsustanud. Ma kinnitan veel kord oma arvamust. Minu veendumuse järgi on vajaduspõhise toetuse maksmine kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:16 Võrumaa Muuseumi ja Võru Instituudi ühendamine

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Kalvi Kõvalt kultuuriminister Rein Langile. Palun!

Kalvi Kõva

Aitüma, hää istungi juhataja! Hää ministriherr! Võta õiguse küsüdä võro keeleh, kuna viimätse rahva kokkulugemise aigu 75 000 eestimaalast ütel, et mõistva kõnõlda võro kiilt. Ja mu küsümine on ka sääne lihtne. Jutte on säänsit ja määnsit, aga võrokesele on kõrvu kostunu sääne jutt, et ministeeriumil on plaan Võro Instituudi ja muuseumi leiva ühte kappi panda. Kas tollel jutul on ka määnegi tõepõhi all?

Kultuuriminister Rein Lang

Aitäh! Küsimus oli täiesti arusaadav. Jah, sellist mõttevahetust on peetud. See on kindlasti üks võimalikest arengustsenaariumidest, kuidas parandada ajaloolise Võrumaa nii ainelise kui ka vaimse pärandi kogumist ja uurimist. Praegu on meil kaks kõrvuti majades tegutsevat riigiasutust: Võru Instituut ja Võrumaa Muuseum. Mõlemil on oma põhikiri. Ja nagu me märkame, teatud teemad ikkagi n-ö kukuvad kahe vahele ära ja nendega ei tegele kumbki. Võru Instituudil on teadusnõukogu, kes sooviks tänasega võrreldes palju enam keskenduda ainult keeleküsimustele. See aga ei lähe kokku praeguse Võru Instituudi põhikirjaga, mis ütleb selgelt, et Võru Instituut tegeleb ka ainelise kultuuripärandi kogumisele kaasaaitamisega ja ajaloolise võru kultuuri säilitamisega tervikuna. Kuidas need arutelud täpselt lõpevad, kas nad lõpevad sihentset moodi, et leivad ühte kappi pannasse, seda mina ei oska praegu öelda. Aga arutelud käivad. Nii võib ka võrokestele edasi öelda, ehkki ka meie oleme seda neile korduvalt edasi öelnud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalvi Kõva, esimene täpsustav küsimus!

Kalvi Kõva

Aitüma! Üts küsümine siis viil. Mis ti plaanin siis om, kas tuu tulevane võro kultuuri tukev asutus om sihtasutus või om ta riigiasutus või määne tuu juriidiline vorm tuul täädusasutusel tulevikun olema saa?

Kultuuriminister Rein Lang

Aitüma küsimuse eest! Ma ei oska praegu kindlalt öelda. Valikuid ongi kaks. Esiteks, kahe asutuse baasil tekib uus sihtasutus, kus osaleksid minu nägemust mööda ka kohalikud omavalitsused, või on tegemist ühe riigiasutusega. Teiseks, jääb kaks riigiasutust või jääb üks neist riigiasutuse ja teine sihtasutusena. See kõik on tulevaste arutelude teema. Selle küsimuse lahendamine ei ole sugugi mitte Kultuuriministeeriumi selle aasta tööplaanis. Praegu käivad need arutelud rohkem seal kohapeal, ka Võrumaa Muuseumi direktori ametist lahkumise tõttu, aga 2013. aasta esimesel poolel tahaks lõpliku otsuseni jõuda küll.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalvi Kõva, teine täpsustav küsimus!

Kalvi Kõva

Hää ministriherr, sa lõpuni ütlid tuu asja ära, et kuis tuu ajagraafik om, et 2013. aasta tõnõ puul oles tuu, kui asi peäs olema selge. Tollele küsimusele ma vastuse nüüd sai, aga kui sõna sai võetus, siis küsü, et tuu lõppeesmärk, et kats asutust ütte panda, kas ma saa õigel aru, et tuu lõppeesmärk olnud tuu, et na kats asutust üten koon saava tiidust nigu parempidi hoita ja ka tiidust nüüd parempidi tetä?

Kultuuriminister Rein Lang

Nojah, kui see otstarbekaks kujuneb, siis kindlasti see võiks ollagi eesmärk. Aga eesmärk ei ole siin mitte ainult teenusekeskne, vaid jutt on ikkagi ka kultuuripärandi säilitamisest ja hoidmisest tervikuna, millega ei pruugi alati kaasas käia kõikvõimalikud igapäevased teenused. Nagu ma ütlesin vastuses teie esimesele küsimusele: praegu on kaks riigiasutust, kes mõlemad tegelevad ühe ja sama asjaga, aga paratamatult mingid teemad n-ö kukuvad kahe vahele ära ja see ei ole väga mõistlik.

Esimees Ene Ergma

Ja nüüd üks kohapeal registreeritud küsimus kolleeg Inara Luigaselt.

Inara Luigas

Aitäh, austet istungi juhataja! Väga austet ministre! Tuu, et korgembalt poolt võrokestel silma pääl hoiate, on ta ikka hää. Tuu meeldib setokestele veika. Aga mul on selline lihtne küsümine, tuu, et kate asja nagu tahetass kokku panda, et kas on tettu ka menegi uuring või analüüs, kost tuu säne hõlahuis ja algatus, et kats erinevat institutsiooni pandass ühte, et nagu ütena panna?

Kultuuriminister Rein Lang

Eks seda peabki arutama, milline on ratsionaalne käitumise viis. Kui te peate silmas analüüse, siis loomulikult me analüüsime. Me analüüsime ju kogu aeg kahe asutuse tegevust ja küsime selle kohta nõukogudelt ka. Kui te arvate, et peaks tegema sotsioloogilise küsitluse või mingi põhjapaneva analüüsi kahe riigiasutuse tegevuse suhtes, siis seda mina ei arva. Sellega me saame nii väikeses riigis ka ministeeriumi tasemel suurepäraselt hakkama. Aga ma kordan veel üks kord: kõik on ratsionaalsuse küsimus, et ei kannataks ka kultuuripärandi hoidmine ja säilitamine.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:22 Tervishoiutöötajate streik

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Marika Tuus-Laulilt sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Palun!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Ma saan aru, mis on tervishoiutöötajate streigi peamine põhjus. See on nagu karje meedikute poolt, et täpselt samamoodi enam edasi minna ei saa. Meil ei ole mingisugust strateegiat või nägemust tulevikuks. Ilmselt on ka väga palju pahameelt tekitanud nii teie kui ka peaministri poolt eelmisel nädalal väljaöeldu, et meie tervishoid on niivõrd efektiivne, et see on Euroopa kõige parem, ja seda tuuakse justkui eeskujuks. Sisuliselt on see efektiivsus tühi nagu sidrun ja see tuleb palkade arvel, meedikute töökoormuse arvel, patsientide arvel. Patsiente võetakse lühemat aega vastu, järjekorrad pikenevad, omaosalus suureneb jne. Kui me lähemalt vaatame, siis ega me pole tervishoidu väärtustanud. Selle protsent SKT-s on meil ju ikkagi väiksem kui meiega võrreldavates riikides ja see protsent on vähenenud. Kus on see n-ö võtmekoht, mis plaanid teil on raha suhtes?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Nüüd peaksin küsima Riigikogu esimehelt umbes tund aega, et rääkida, mis on plaanis.

Esimees Ene Ergma

Kaks minutit.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Kui te ütlete, et plaane ei ole, siis ma ei saa sellega kategooriliselt nõustuda. Võtke kas või ette Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg. Haiglate liit, arstid – kõik teavad seda, millised need plaanid on. Kui me alustame kõige suuremast ülddokumendist, raamdokumendist, s.o rahvastiku tervise arengukavast, mis on kehtestatud aastani 2020, siis seal on kõik tegevused kirjas. Sealt edasi tulevad haiglavõrgu arengukava, hooldusravivõrgu arengukava, esmatasandi tervishoiu arengukava. Kõik plaanid on eri osapooltega kokku lepitud. Küsimus on selles, kas ja kui palju on meil võimekust neid plaane n-ö ajapäraselt lõpuni viia või me tahame seda aega ettepoole tuua. Kui te küsite, mida praeguses kriisiolukorras teha, siis tegelikult, vaadake, on meil omaosalus viimastel andmetel kukkunud alla 20%. See on Euroopas kindlasti üks väiksemaid näitajaid. Ma olen nõus, et omaosalus on suur hambaravi ja ravimite puhul. Aga kümme aastat ei ole ravimite puhul Eestis olnud ka olukorda, kus kolm aastat järjest oleks soodusretseptiravimite omaosalus alla läinud. See on tõsiasi, nii on see olnud – kui tahate, võtke statistika ette. Kui vaadata, millised on arstide nõudmised ja ettepanekud, siis näiteks üleeile käisid nad välja ettepaneku, et maakonnahaiglates võiks nädalavahetustel valve ära lõpetada, st maakonnahaiglates oleks valve olemas 24 tundi esmaspäevast reedel kella neljani. See on üks ettepanek, mille arstid on välja käinud. Samamoodi on haiglate liit saatnud ministrile kirja voodipäevatasu ja visiiditasu tõstmiseks. Sama küsimuse on tõstatanud ka perearstid. Kui me räägime lisaraha toomisest tervishoidu, siis valitsuskoalitsioon on rääkinud haigus- ja töövõimetuskulude väljaviimisest ravikindlustusest, et see annaks võimalusi. Aga küsige veel, siis me saame edasi rääkida.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, esimene täpsustav küsimus!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Väiksema omaosaluse te saate sellega, et arvestate selle hulka ka tervisekaitse ja profülaktika raha. Reaalne, õige arv on Praxise koduleheküljel ja see on ikka 27% ja sealt edasi. Aga ma tahan küsida järgmist. Meile on teinud väga palju huvitavaid ettepanekuid ja analüüse küll OECD, küll WHO, küll Praxis. Seal on tõesti häid ettepanekuid. Põhimure on see, et meie riik ise paneb tervishoidu vähe juurde ja tahab hakkama saada ainult maksurahaga. Enamikus riikides ju niimoodi ei ole, st nad panevad päris suure protsendi juurde. Meie seda ei tee. Miks me ometi ei mõtle selle mudeli peale? Kui te mõtlete, et suurendame jälle omaosalust ja voodipäevatasu ja ma ei tea, mida veel, siis meie patsient ei ole võimeline seda ju kuidagimoodi kinni maksma. Ma küsin veel: miks te ei ole neid rahvusvaheliste teadlaste uuringuid arvestanud?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Kui me räägime rahvusvahelistest uuringutest ja te räägite omaosalusest, siis omaosaluse statistika on kõikides riikides ühesugune. Kui omaosaluse sees hakata tegema jaotusi, siis, jah, nagu ma ütlesin, ravimite ja hambaravi puhul on see suurem, aga keskmine statistiline näitaja, mis on praeguseks juba kukkunud alla 20%, arvutatakse kõikides riikides ühesuguse metoodika alusel. Nii et võtke selles osas ette rahvusvaheline statistika ja te näete, et Eestis on eelmise aasta näitaja veidi üle 20%, selle aasta oma tuleb natuke alla 20%. See kindlasti ei ole suur näitaja. Kui te räägite rahvusvahelistest uuringutest, siis väga palju sealt tulnud ettepanekuid on ju töösse läinud. Alustame haiglavõrgust. Haiglavõrgu arengukava aitasid tõesti rootslased meil kirjutada. Kui te räägite riigi täiendavast panustamisest ravikindlustusse, siis vabandust, aga kust see riigieelarve raha tuleb? Riigieelarve raha tuleb ikkagi ka maksudest. Meil on lihtsalt valikukohad ja maksude abil kaetakse riigieelarvest päris märkimisväärne hulk valdkondi. Hakkame neid üles lugema: vältimatu abi, töötute ravikindlustus, kiirabi, residendid. Kui me kõik need summad kokku liidame, siis me saame miljonitesse, kui mitte sadadesse miljonitesse ulatuva summa. Paneme sinna juurde haiglate investeeringud. Viimasel seitsmel aastal on panustatud suurusjärgus 250 miljonit eurot. Kui te jaotate selle 250 miljonit eurot seitsme aasta vahel, siis näete, et ka siis on igal aastal väga suur summa investeeringuteks läinud. Seal on nii Euroopa raha kui haiglate kaasfinantseeringud. Haiglate kaasfinantseering ei tule aga kuskilt mujalt kui maksumaksja taskust. Seega, ravikindlustuses me saame rääkida maksumaksja raha ümberjagamisest ja selle ümberjagamise käigus on järgmise aasta ravikindlustuse eelarve suurem, kui see eales Eestis on olnud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine täpsustav küsimus!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Rahalised valikud olenevad riigi prioriteetidest. Meie järgmise aasta eelarve kulud on 7,7 miljardit eurot, nii et see on tõesti küsimus, mida te tähtsaks peate. Huvitav, kuidas see omaosalus kogu aeg väheneb, kui meil on ravimitele tulnud käibemaks, kui töövõimetuslehtede puhul on omavastutust rohkem, kui hooldusravi on läinud tasuliseks, kui hambaravis on ära kaotatud n-ö profülaktiline raha ja kõige suuremad kärped on tehtud tervishoius? Tulles tagasi streigi juurde, küsin siiski veel järgmist. Peaminister ütles eelmine nädal, et ju on streigi põhjustajaks olnud eelmine haigekassa juhatuse esimees Danilov. Ma ei saa peaministri käest seda praegu küsida. Kas teie arvate ka niimoodi? Teie olete ju aastaid olnud haigekassa nõukogu esimees. Kas teie jääte selles nüüd ikkagi süüdi? Mis te arvate?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Ma usun, et süü otsimine ei vii meid mitte grammi eestki edasi. Tulen korraks tagasi selle omaosaluse juurde. Omaosaluse arvutamine ja määratlemine on igal pool selgelt ja võrdselt kirjas. Omaosaluse protsendi vähenemine saabki tulla sellest, et riik panustab üldisesse arengusse rohkem ja tema ravikindlustuse kulud on läinud suuremaks, inimese omaosalus ei ole aga sellega märkimisväärselt kasvanud. Võtame sellesama voodipäevatasu – 1.60 eurot, kuni kümme päeva. Kui te peaksite olema haiglaravil rohkem kui kümme päeva, siis te ikkagi ei maksa rohkem kui 16 eurot kogu haiglas viibimise aja eest. Tõsiasi on aga see, et haiglad ei suuda selle voodipäevatasuga katta isegi teile pakutavat toitu ravil viibimise aja jooksul. Selle toidu hind, mis haiglad hanke käigus sisse ostavad, jääb nelja-viie euro vahele, mõnel juhul võib-olla isegi üle selle. Nii et kui me räägime sellest, et patsienti on siiani voodipäevatasu ja visiiditasuga hoitud, siis nii see on. Ja sealt on tulnud ka see, et need patsiendi kulud ei ole kasvanud, aga riigi kulutused tervishoiule on kasvanud. Sellest ka protsendi vahed. Nüüd, kui te räägite, kas keegi on süüdi, siis vaadake, ma ütlen veel kord, et süü otsimine ei aita kuidagi sellest olukorrast välja. Kui me vaatame ühiskonnas ringi, siis väga suur hulk sektoreid sooviks palgatõusu. Kui võtta üleeilsed läbirääkimised, siis arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu väljakäidud nõudmine, et jaotamata kasum tuleks võtta kasutusele maksimaalses ulatuses, tähendaks kogu riigieelarvele ca –25 miljonit eurot. Kui te näitate näpuga, kelle pealt see 25 miljonit ühisest riigitulust ära võtta, siis on võimalik selline otsus teha. Mina ei näe selliseid kohti, kust me saaksime praegu 25 miljonit eurot – kuskilt riigieelarve teistest ridadest, kas kolleeg Langilt või kolleeg Aaviksoolt – ära võtta.

Esimees Ene Ergma

Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimused! Alustame kolleeg Rannar Vassiljevist.

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ma saan aru, et süü või süüdlase otsimine on suhteliselt ebameeldiv tegevus, aga üldiselt keegi ju olukorra eest vastutama peab. Ja minu küsimus ongi lihtne: kes teie hinnangul vastutab selle olukorra eest, mis on tekkinud, mis on ajanud arstid streikima? On need arstid ise, on need haiglad, on see Sotsiaalministeerium koos ministriga või on see valitsus?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Ma hea meelega räägiksin ikkagi faktidest ja olukorrast. Kui me räägime, millised olid nõudmised, mille pealt streik algas, siis need olid sellised, et eriarstiabis peaks arsti palk kahe aastaga tõusma 50%. Selliseid maksumaksja vahendeid ei ole olemas. Kui me räägime üldarstiabist, siis seal pidid teatud gruppidel palgad tõusma kahe aastaga 100%. See oli see koht, kus läbirääkimised täiesti loomulikult lõhki läksid. Ja kui töötajad on valinud streigi oma meelsuse väljendamiseks, siis streik on nende põhiseaduslik õigus, aga see puudutab vaid läbirääkimiste tulemust. Õigust poliitilisi nõudmisi esitada ei ole. Kui räägitakse sellest, et tahetakse süsteemi muuta, siis olgem realistid. Kui räägitakse arsti tööaja koormuse vähendamisest, siis tuleb teisele poolele öelda ka seda, et patsiendi jaoks läheb järjekord pikemaks. Siin on haigekassa nõukogu koos kõikide esindajatega, sh lastekaitse ja pensionäride esindajad, selgelt öelnud, et järjekorrad ei saa pikeneda. Me olime niigi sunnitud neid pikendama. Kui me vaatame veel tagasi kriisiaastatesse, siis väga valusad ravikindlustuses tehtud otsused on viinud selleni, et ravikindlustuses on kulusid vähendatud suurusjärgus 100 või isegi rohkem miljonit. Kui seda otsust aga haigekassa nõukogus tehtud ei oleks, oleksime seisus, kus arstide palka oleks tulnud vähendada võib-olla 20%, sellepärast et maksumaksja raha ravikindlustusse ei laekunud. Ma võin selles tuima statistiliste arvude keeles jätkata, aga see kõik viitab ühele asjale – ravikindlustuses on tehtud väga valusaid otsuseid, mis tähendab seda, et näiteks meedikute palk keskmiselt on viimase viie aasta jooksul tõusnud rohkem kui Eesti maksumaksjal keskmiselt. Järelikult ongi tervishoidu panustatud rohkem ja tervishoius ulatuvad personalikulud juba 45%-ni.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Kõigepealt on kiiduväärt see, et te valitsuse esindajana olete läbirääkimiste laua taha läinud. Võib-olla küll natuke hilja, aga parem hilja kui mitte kunagi. Te olete mitmetel läbirääkimistel käinud ka sel nädalal. Ma saan aru, et teil on võib-olla raske mu küsimusele vastata, sest te ei ole otseselt otsustaja. Aga missugune on teie hinnang, kui kaua see arstide streik veel kesta võib? Millal sellele lõpp võiks tulla?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Kohvipaksu või klaasmuna pealt ennustamine ei ole väga viljakas tegevus. Kui me vaatame faktilisele olukorrale otsa, siis järgmisel aastal on tervishoius 55 miljonit lisaraha. Selle 55 miljoni sees on ca 20 miljonit n-ö sundkulutusi ehk suuremad ravimihüvitised, rohkem raha töövõimetushüvitisteks jne. 35 miljoni euro ulatuses me saame teha valikuid: kas suunata see personalikuludeks, järjekordade lühendamiseks või mingiteks muudeks kulutusteks. Need on need piirid. Kui me nendest piiridest üle läheme, siis me peame ka selgelt ütlema siin saalis riigieelarvet muutes, kust rea pealt me midagi ära võtame. Nagu ma ütlesin: kust me ära võtame, kas kultuuri rea pealt, hariduse rea pealt või kaitse rea pealt? Nagu öeldud, need on need piirid. 55 miljonit lisaraha on väga suur summa. Mina usun, et tegelikult oleks võimalik nendes piirides ka mõistlikke kokkuleppeid saavutada. Kui me vaatame läbirääkimiste seisu – need hakkasid 36 minutit tagasi uuesti pihta –, siis see on keeruline, sest eile õhtul kell seitse saatsid arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu esindajad oma nõudmised konkreetsete protsentidega. Mina praegu, vähemalt nende nõudmiste pinnalt ei saa küll olla veendunud, et maksumaksja nii palju lisaraha kuskilt leida võiks. Nii et väga keeruline on ennustada, kui kaua streik kestab.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra sotsiaalminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:36 Tehniliste abivahendite kättesaadavus erivajadustega inimestele

Esimees Ene Ergma

Palun järgmine küsimus kolleeg Helmen Kütilt! Küsimus on jällegi sotsiaalminister Hanno Pevkurile.

Helmen Kütt

Tänan, proua juhataja! Austatud sotsiaalminister! Ma usun, et te olete kursis, et abivahendite soodusmüük ja laenutus on selle aasta augusti seisuga peatunud väga paljudes maakondades ning maavalitsused on riigieelarveliste vahendite nappuse tõttu pandud olukorda, mis ei võimalda neil täita seadusega ettenähtud ülesandeid. Selle sihtgrupi suurenemine, kellel on õigus soodustust saada, ja tehniliste abivahendite hindade kontrollimatu tõus on aga tekitanud olukorra, kus erivajadustega inimeste õiguste realiseerimine jääb täitmata ning pikad ootejärjekorrad panevad ohtu nende igapäevaeluga toimetuleku. Eriti kahetsusväärne on, et see puudutab ka lapsi, näiteks mähkmete, inkovahendite ja teiste abivahendite olukorda. Mis te arvate, kas 2012. aastal on võimalik leida veel lisaraha ja neid pikki järjekordi vähendada?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Ma olen teiega sada protsenti nõus, et abivahendite turg vajab korrastamist. Need muudatused, mis me oleme juba sel aastal ette võtnud ja mida küsija kindlasti väga hästi teab, ehk n-ö piirhinnaloogika peaks meile andma võimaluse pakkuda abivahendeid palju rohkematele inimestele, kui me seda praegu suudame. Esimesed piirhinnad, mis puudutavad teatud liikumisabivahendeid, samamoodi näiteks ortopeedilisi jalatseid, sisetaldu ja tallatugesid, on olemas. See määruse eelnõu, mis puudutab inkotoodete piirhindasid, on kooskõlastusringil. Tulles selle aasta juurde tagasi, siis jah, oleme teinud ettepaneku abivahendite summa suurendamiseks lisaeelarvest. Kui lisaeelarvega jõutakse nii kaugele, et ta ka kinnitatud saab, siis on esialgse kokkuleppe kohaselt Rahandusministeeriumiga võimalik abivahendite summat sel aastal tõsta. Nägime ette ka võimaluse suurendada abivahenditele ettenähtud raha hulka järgmise aasta baaseelarves, et järjekorraprobleemi lahendada või leevendada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Helmen Kütt, esimene täpsustav küsimus!

Helmen Kütt

Tänan, proua juhataja! Austatud minister, aitäh eelmise vastuse eest! Nüüd ma küsin järgmist. Aastal 2010 pöördus teie poole Eesti Vaegkuuljate Liit ja esitas taotluse lahendada juba 2011. aastaks kuuldeaparaatide kompenseerimise piirmäärade küsimus. Praegu kehtib tööealistele piirmäär 288 eurot ja pensioniealistele 225 eurot. Ühegi teise puude liigiga inimesele ei ole kehtestatud abivahendite piirmäärasid. Mis te arvate, kas on võimalik selline erivajadustega inimeste diskrimineerimine lõpetada? Ja kuidas on teil lood selle tööplaaniga? Seda oodati väga juba aastal 2011, praegu on 2012. aasta lõppemas. Millal te selle probleemiga tegelete?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Tegeleme sellega kogu aeg. Tõsi on, et see n-ö teistpidi muudatus kuulmisabivahendite puhul tähendab ju samamoodi täiendavaid vahendeid. Aga nagu ma ütlesin, tegelikult peaks meie eesmärk eelkõige olema see, et me lepime kõikides piirhindades kokku. Kui me oleme kõikides piirhindades kokku leppinud, siis võime loota, et abivahendite eelarves tekib täiendav ressurss ja on võimalik ka kuulmisabivahendite probleem lahendada.

Esimees Ene Ergma

Nüüd palun veel teine täpsustav küsimus kolleeg Helmen Kütilt!

Helmen Kütt

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! 2013. aasta eelarve on üle antud Riigikogule tutvumiseks. Ma ei märganud seal tehniliste erivahendite kompenseerimiseks oleva raha suurenemist. Ma tean, et puuetega inimeste koda on taotlenud 5%-list suurendamist. Milline on siis 2013. aastal see summa, mis võimaldaks tänaseks paljudes valdkondades juba pool aastat või aasta järjekorras olnud inimeste probleeme lahendada?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Vaadake veel – kasv on olemas küll. On-on! Ma võtan praegu riigieelarve seletuskirja ette. Siin on kasv ligi pool miljonit eurot. Abivahendite ootejärjekorra leevendamiseks on igal juhul kasv ette nähtud. Kui on vaja, siis ma saadan teile ka lahtikirjutuse, kuhu ridade peale see on täpselt planeeritud. Aga kindlasti on kasv planeeritud.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra sotsiaalminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:41 Alkoholi- ja tubakaaktsiis

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Viktor Vassiljevilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Küsimus on alkoholi- ja tubakaaktsiisi kohta. Alkohol ja tubakas on ilmselt maksustatud kogu tsiviliseeritud maailmas ja asja mõte on selge – kui inimesed vabatahtlikult rikuvad oma tervist, siis korvaku ka ühiskonnale sellest põhjustatud kulutused. Kas võiksite täpsemalt selgitada, milliste eesmärkide saavutamisele on suunatud alkoholi- ja tubakaaktsiis ning millistest kriteeriumitest lähtuvalt on arvutatud nende praegused määrad?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Alkoholi- ja tubakaaktsiisist laekuv raha läheb riigieelarvesse ja riigieelarve kulutused kaetakse muu hulgas aktsiisidest laekunud tulude arvel. Esiteks määratakse aktsiisid muidugi Euroopa Liidu miinimummääradest lähtudes. Tubaka puhul me ei ole miinimummäära veel saavutanud. Kahel järgneval aastal tõuseb tubakaaktsiisi määr 6% võrra ja 2014. aastal me saavutame samaks aastaks ette nähtud Euroopa Liidu tubakaaktsiisi miinimummäära. Alkoholi puhul on Eesti aktsiisid Euroopa võrdluses pigem kõrgemad kui madalamad. Mitmetel puhkudel oleme Euroopa Liidus oma aktsiisikaupu maksustanud kõrgemate aktsiisimääradega, kui Euroopa Liidus keskmiselt tavaks on. Eesti alkoholi lõpphind on Euroopa Liidu 27 liikmesriigi võrdluses kalliduselt kümnendal kohal. Kui tulla teie küsimuse juurde tagasi, siis aktsiiside määramisel on üks olulisi eesmärke vähendada hinna kaudu tervisele kahjulike toodete tarbimist. Aga need aktsiisid peavad olema nii mõistlikul tasemel, et nad ei soodustaks salakaubandust.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, esimene täpsustav küsimus!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Me saime hulganisti vahvaid arve, aga ma siiski täpsustan oma eelmist küsimust. Kas alkoholi- ja tubakaaktsiisi määrad lähtuvad ainult Euroopa direktiivist või ka selgest mõistusest, et korvata neid kahjusid, mida alkoholi ja tubaka tarbijad ühiskonnale tekitavad? Ja kas on tehtud ka mingeid arvutusi, millised need kahjud on ja millisel määral võiks neid just nimelt aktsiisi abil korvata?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Terve mõistus pidi minu vastusest kindlasti järeldama seda, et Eestis arvestatakse aktsiiside määramisel ka turu taluvusega. Ma nimetasin, et Eesti alkohol on Euroopa Liidus kalliduselt kümnendal kohal. Me oleme maksustanud alkoholi aktsiisiga kõrgemalt, kui seda Euroopa Liidus keskmiselt tehakse, kuid maksustada seda veel kaks korda kõrgemalt ei ole ilmselt võimalik, sest siis Eesti aktsiisikaupa enam keegi ei ostaks, kogu turg läheks illegaalseks ja alkohol veetaks sisse mujalt. Ma väidan, et Eestis on aktsiisi kogumine päris efektiivne, päris heal järjel ja meie aktsiisikaupade aktsiisimäärad on küllalt optimaalsed. Optimaalsed selles mõttes, et maksimaalselt korvatakse nende tervisele kahjulike kaupade tarbimisest tekkivaid kahjusid tervishoiusüsteemile, samas ei ole määrad liiga kõrged, et kaotada ära kõik aktsiisitulud. Põhimõtteliselt võib ju kehtestada kuiva seaduse ja loobuda üleüldse aktsiisitulude kasseerimisest riigikassasse. Ainult et sellised kogemused maailma eri paigus on näidanud seda, et tervist kahjustatakse endiselt, kuritegevus suureneb ja riigitulud vähenevad märgatavalt.

Esimees Ene Ergma

Palun viimane täpsustav küsimus kolleeg Viktor Vassiljevilt!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Nagu te ütlesite, alkoholi- ja tubakaaktsiisi kasutatakse ka selleks, et hüvitada seda kahju, mida tekitavad nende ainete tarbijad tervishoiusüsteemile. Millisel moel see siis tagatakse, et alkoholi- ja tubakaaktsiis läheks just nimelt nende tervishoiusüsteemile tekitatud kahjude korvamiseks?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ei, seda pole ma kunagi väitnud ja ükski maksusüsteem ei tohiks olla niivõrd paindumatu, et üks konkreetne tulu seotakse ühe konkreetse eelarvekuluga. Paindlikkust on Eesti riigieelarves juba praegugi vähe. Ma ei pea kindlasti võimalikuks enamal määral siduda kulusid konkreetsete eelarvetulu allikatega. Kui teid rahustab väide, et aktsiisituludest makstakse õpetajatele palgad, siis see väide on kindlasti tõene. Ja ma arvan, et me mõlemad oleme nüüd jõudnud kokkuleppele, et aktsiisimakseid kasutatakse õilsal eesmärgil.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:48 Töötukassa raha kasutamine haigushüvitisteks

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Heljo Pikhofilt sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Palun!

Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud sotsiaalminister! Olete öelnud, et haigushüvitiste maksmine töötukassa eelarvest jätaks haigekassale alles 40–50 miljonit eurot. Kas teie plaani kohaselt jääks sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa (13%) muutmata? Ja kui palju suureneks töötuskindlustusmakse?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Ma olen jätkuvalt seda meelt, et see on mõistlik ja hea plaan. Selle taust on ju väga lihtne. Kui inimene jääb tööturult eemale, siis sellega seotud hüvitised võiksid olla välja makstud ühest kohast, sõltumata sellest, kas see on töölt sunnitud eemalejäämine näiteks terviseprobleemide või koondamise tõttu. Need hüvitised ei ole nii eriliigilised. Kui natuke ajalugu vaadata, siis tegelikult on teada, miks need haigushüvitised omal ajal ravikindlustusse pandi. Mujale neid lihtsalt kahjuks ei olnud panna. Mis puudutab 13%, siis mina ei näe küll mingit vajadust, et me sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa peaksime muutma. Selle eeldus ju ongi see meie väljaöeldu, et 40–50 miljonit eurot võiks sealt vabaneda ravikindlustuse kulude katteks – igati mõistlik plaan. Mis puudutab töötuskindlustusmakset, siis ka töötukassa juhatuse esimees on juba kommenteerinud, et praegu ei ole mingit vajadust selleks, et me peaksime seetõttu hakkama töötuskindlustusmakse määra tõstma.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heljo Pikhof, esimene täpsustav küsimus!

Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Praegu maksab töötajate tervisekindlustuse eest tööandja. Töötukassas on kaks hüvitiste sihtfondi: üks on töötuskindlustuse sihtfond ja teine on sihtfond koondamise ja tööandja maksejõuetuse tarbeks. Millisest töötukassa sihtkapitalist hakkaks toimuma haigushüvitiste maksmine ja kas teie soov on võtta see raha Eesti töötajate taskust?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Kõiki neid detaile praegu arutatakse seoses töövõimetuse süsteemi reformi ja töövõimetuskindlustuse loomisega. Kindlasti saab need detailid täpsustatult üle arutada ka siin saalis, kui need seadusmuudatused teie ette jõuavad. Aga ma kindlasti ei käsitleks mitte ainult seda teemat, mida teie mainisite. Samamoodi on vaja lahendada Riigikogu liikmete ravikindlustuse, töövõimetushüvitise küsimus, ka juhatuse ja nõukogu liikmete puhul, kes praegu töötuskindlustusmakset ei maksa. Aga juhul, kui näiteks juhatuse või nõukogu liige jääb haiguslehele, siis haigushüvitist ta saab. Nii et siin on kindlasti küsimusi, mis vajavad täiendavat arutelu. Selleks ma olen igati avatud. Ma ei näe mingit põhjust, et me seda üheskoos ei võiks arutada. Aga öelda täna, millisest sihtkapitalist see hüvitiste maksmine tuleb – ärme pane endale piire ette! Võib-olla on vaja uus sihtkapital luua. See saal siin on see, kes seadusi vastu võtab. Kui üldine arusaam on olemas, et töölt eemalejäämisega seotud hüvitised, sõltumata sellest, kas eemalejäämine on põhjustatud näiteks haigusest või koondamisest, kuuluvad inimesele väljamaksmisele ühest kohast ja inimesega suheldakse ühes kohas, mis vähendab bürokraatiat, siis ma arvan, et see on igati mõistlik. Eelmise küsimuse jätkuks tasub veel meelde tuletada, et töötuskindlustusmakse mitte ei suurene, vaid järgmisest aastast väheneb 4,2%-lt 3%-le.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heljo Pikhof, teine täpsustav küsimus!

Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Te nimetasite terve rea inimesi, kes pole töötukassas arvel, kelle pealt seda maksu sinna ei lähe. Aga füüsilisest isikust ettevõtjad ei ole ju praegu kindlustatud töötuskindlustuse mõttes. Kuidas nendega hakkab olema? See teie plaan tundub ebaloogiline.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Ei, see plaan ei tundu kuidagi ebaloogiline. Ma ütlen veel kord, et töölt eemalejäämise puhuks on inimesele ette nähtud hüvitis. Kui ta vajab ravi, siis saab ravikindlustuskassa abil kogu tema ravi kaetud. Hüvitised on hoopis teine teema. Inimesele on vaja hüvitada töölt eemaloleku aeg. Kui ta koondatakse, siis on ette nähtud seaduse kaitse. Seal on selgelt oma hüvitise määrad. FIE-de kindlustamine sarnaneb juhatuse ja nõukogu liikmete olukorraga. Nagu ma ütlesin eelmisele küsimusele vastates, on see temaatika vaja detailideni läbi töötada. Seal on erinevaid võimalusi. Üks võimalus on teha ravikindlustuskassast mingi siire töötukassasse nende isikute töövõimetushüvitiste väljamaksmiseks, sellepärast et tööandjana nad ju maksavad ravikindlustusmaksu. On ka muid lahendusi, variante on mitmeid. Need kõik tuleb kindlasti oma ala ekspertidega veel detailideni läbi rääkida. Kui see on juba eelnõu vormis – töövõimetuskindlustuse süsteem tervikuna, sh tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, peab vähemalt meie plaanide kohaselt saama valitsusele esitatud järgmise aasta esimese kvartali lõpuks –, siis saame arutada ka nende detailide üle, kes kui palju ja kuhu siirdeid teeb või milline saab olema täpne skeem, kuidas inimene oma töövõimetushüvitist saab. Aga ma ei näe, et selles skeemis peaks olulisi muudatusi tegema.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra sotsiaalminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:54 Mustpeade maja tagastamine

Esimees Ene Ergma

Me oleme jõudnud viimase küsimuse juurde. See on kolleeg Priit Toobalilt kultuuriminister Rein Langile. Palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Mõnda aega tagasi langetas Vabariigi Valitsus otsuse Mustpeade maja tagastamise kohta. Seepeale otsustas Tallinna linn, et ta alustab allkirjade kogumist nii Tallinna linnas kui laiemalt üle Eesti. Mõne päeva taguse seisuga oli allkirju kogutud ligi 80 000, nende kogumine jätkub üsna intensiivselt. Kas teil kultuuriministrina ei ole pärast suure hulga allkirjade kogumist tekkinud plaani minna uuesti Vabariigi Valitsuse ette ja see otsus uuesti läbi vaadata?

Kultuuriminister Rein Lang

Aitäh! Kõigepealt mind muidugi hämmastab Keskerakonna ja eriti Tallinna Linnavalitsuse võime koguda kõikvõimalikke allkirju. Meenutan mõningaid tõsiasju. Mustpeade vennaskond on omandireformi seaduse järgi õigustatud subjekt. Maja, mida nad tagasi soovivad, on täiesti olemas ja neil on õigus seda taotleda. Selle maja mittetagastamine vennaskonnale tuleks kõne alla siis, kui selle tagastamine ei oleks kooskõlas avalike huvidega. Mustpeade vennaskond on kinnitanud, et ta aitab selles majas igati kaasa Tallinna Filharmoonia tegevusele, kui maja neile tagastatakse, looks isegi senisest paremad tingimused Tallinna Filharmoonia tegevuseks. Kui te arvate, et nende paremate tingimuste loomine ei ole kooskõlas avalike huvidega, siis nii öelgegi. Mina ei saa aru, mis peaks praegusel juhul olema see avalik huvi, mis sellises olukorras peaks takistama selle maja tagastamist õigusjärgsele omanikule. Kuidas võiks avalik huvi olla paremini kaitstud Tallinna Linnavalitsuse poolt Mustpeade vennaskonna asemel? See on see dilemma, mille ees minu meelest Eesti ühiskond täna seisab. Kui te tahate näidata Mustpeade vennaskonda mingisuguse poolpõrandaaluse organisatsioonina, kelle vastu on võimalik koguda allkirju, siis minu meelest te sellega solvate ka enda pikaajalist kolleegi Peeter Tulvistet, kes on Mustpeade vennaskonna liige.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal, teie täpsustav küsimus!

Priit Toobal

Aitäh! Ma olen teiega täiesti ühte meelt, et avalik huvi ongi see kriteerium, mille järgi siin otsustada saab. Nagu ma aru saan, siis järgmise nädala esmaspäevast algab selleteemaline kohtuistung. Kohus ongi see, kes seda avalikku huvi asja juures hindab, samuti seda, kas Vabariigi Valitsuse otsus on õiguspärane või mitte. Te viitasite ühele Mustpeade vennaskonna liikmele, Peeter Tulvistele, ja ka sellele, et me justkui peame seda vennaskonda mingisuguseks põrandaaluseks organisatsiooniks. Aga me ju tõesti ei tea, vähemalt avalikkus ei tea peale Peeter Tulviste mitte ühtegi Mustpeade vennaskonna liiget. Kas teil kui Vabariigi Valitsuse liikmel ja kultuuriministril on rohkem teadmisi, kes kuuluvad Mustpeade vennaskonda, ehk kelle käsutusse või kasutusse Mustpeade maja võib minna?

Kultuuriminister Rein Lang

Aitäh! On ikka ja sellest on olnud ka ajakirjanduses päris palju juttu. Tulen veel üks kord tagasi selle avaliku huvi temaatika juurde. Tallinna Linnavalitsuse seostamine avaliku huviga, võrdusmärgi panemine avaliku huvi ja Tallinna Linnavalitsuse vahele ehk siis avaliku huvi võrdsustamine Keskerakonna tegevusega – see on minu meelest suurushullustus. Minul on ettepanek, et kindlasti oleks vaja ära kasutada see moment, kui arstide streik lõpeb, ja külastada mõnda doktorit.

Esimees Ene Ergma

Head kolleegid, palun ilma emotsioonideta vastata! Kuna meie aeg hakkab läbi saama, siis lõpetan selle huvitava küsimuse käsitlemise. Suur tänu kolleegidele küsimuste esitamise eest ja valitsusliikmetele küsimustele vastamise eest! Infotunni aeg on läbi.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee