Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kolmanda töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab kaks seaduseelnõu. Esiteks, tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Teiseks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/2011 "Kodanikualgatuse kohta" rakendamise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Kristen Michal. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mul on mitme Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle anda arupärimine kultuuriminister Rein Langile. Lennusadama vesilennukite angaaride renoveerimine on kindlasti väga tähtis ettevõtmine ühe möödunud sajandi alguse insenerimõtte ehitustehnoloogia tippu tähistava objekti päästmisel ja selle toomisel tagasi uuele elule. Samas on ajakirjanduses ilmunud mitmesuguseid pretensioone küll seoses ehitaja osaliselt lõpetamata töödega, küll seoses tellija võlgadega tehtud tööde eest ja muudki. On teada, et näiteks Nordecon on s.a 13. septembril Eesti Ekspressi artiklis "Ehitaja: meremuuseum tegi rehepappi" väitnud, et lisaraha nõudmise aluseks on olnud täiendavalt ilmnenud praod. Samas on Eesti Meremuuseumi vesilennukite angaaride rekonstrueerimise riigihanke hankedokumendi "Hankija juhised" punktis 2.3.2 kirjas järgmine lause: "Kui tehnilise kirjelduse dokumentatsioonis esitatud mahud erinevad jooniselt või tööde tegemise kohast fikseeritavatest mahtudest, ei ole pakkujal õigust nõuda sõlmitud hankelepingus fikseeritud ehitustööde maksumuse muutmist." Seega on Eesti Meremuuseum hankijana vastavaid riske ette näinud ning riskid on pandud töövõtja kanda. Riigihangete registrist nähtub aga, et Eesti Meremuuseum on korraldanud kolm täiendavat riigihanget, kus pakkumisi on küsitud ainult Nordeconilt ehk tehtud on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus. Seoses sellega on meil mitu küsimust.

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Räägitakse ja üldiselt ka arvatakse, et üks pilt, foto võib olla kõnekam kui tuhat sõna. Meie arupärimise aluseks on aga video. Video, mida me keegi poleks ka parema tahtmise juures soovinud näha. Ja sellepärast ma esitan koos mõne kolleegiga arupärimise välisminister Urmas Paetile.
Mäletate, kui Gruusia president Mihhail Saakašvili aastal 2008 ametisse astus, rõhutas pidustustel osalenud Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, et Eesti on Gruusia tugev, kuid nõudlik toetaja. President tõi välja, et Eesti ja ka teised Euroopa Liidu riigid toetavad endiselt Gruusia reforme demokraatia, kodanikuühiskonna ja turumajanduse arendamisel.
Selle aasta 18. septembril avalikustas Gruusia kohalik opositsiooniline telekanal võika video, kus kohalikud vangivalvurid peksavad alasti kistud vange ja vägistavad neid kumminuiadega. Video lekkis ühe endise vangivalvuri kaudu, kelle sõnul piinati vange kogunisti Gruusia siseministeeriumi käsul.
Üks õigusriigi põhitunnuseid on inimõiguste tunnustamine. Vangide alandamine nii võikal viisil riigis, kus Eesti on olnud nn vanema venna rollis, on häbiväärne. Silmas tuleb pidada, et niisuguse riigisisese vägivalla puhul on peamised kannatajad eeskätt Gruusia rahvas, Gruusia riik ja Gruusia riigi demokraatia. Kui üks õigusriigi alustalasid, milleks on inimõiguste austamine, on puudulik, võib öelda, et Eesti ei ole olnud ülemäära nõudlik Gruusia toetaja.
Eeltoodust lähtuvalt on meil härra välisministrile kolm küsimust. Neist esimene kõlab nii: "Millise hinnangu annaksite Teie inimõiguste tunnustamisele Gruusias?" Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimised vastavad samale seadusele, edastan need otsekohe adressaatidele.
Head kolleegid, nüüd annan edasi teated. Esiteks, Riigikogu juhatus on menetlusse võtnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 19. septembril algatatud vanemahüvitise seaduse, riiklike peretoetuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu ning määranud selle juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Riigikogu liikmed moodustasid eelmisel neljapäeval Valgevene demokraatia ning kodanike õiguste ja vabaduste toetusrühma.
Ja nüüd palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Lugupeetud Riigikogu, läheme nüüd selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on teil laudadel, panen hääletusele selle kinnitamise. Palun hääletada!
Hääletustulemused 
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud. Läheme tänase päevakorra juurde.


1. 15:09 Arupärimine korruptsioonikahtluse kohta seoses ehitusloata ehitistega (nr 173)

Esimees Ene Ergma

Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Viktor Vassiljevi, Ester Tuiksoo ja Mailis Repsi tänavu 30. mail esitatud arupärimine korruptsioonikahtluse kohta seoses elamisloata ehitistega (nr 173). Palun kõnepulti kolleeg Mihhail Stalnuhhini!

Mihhail Stalnuhhin

Lugupeetud proua juhataja! Sellise arupärimisega ma olen siin puldis juba kolmandat korda ja nende sisu on olnud enam-vähem üks ja seesama. Tuletan põgusalt meelde, et 15. märtsil 2011 avaldas Riigikontroll aruande "Ehitustegevus kiire elanike arvu kasvuga omavalitsustes". Selle koostamise käigus kontrolliti kaheksat valda, mis asuvad Tallinna ja Tartu läheduses. Kontrolliti kokku 85 ehitist ja selgus, et nendest 48 uusehitisel ei olnud ehitusluba. See on selge Eesti Vabariigi seaduste rikkumine ja esimest korda küsisin koos mitme kolleegiga siin saalis 9. aprillil justiitsminister Kristen Michalilt, kes peaks selle probleemiga tegelema. Tema näitas näpuga oma kolleegile siseminister Ken-Marti Vaherile. 28. mail sai räägitud ka härra Vaheriga, tema näitas näpuga meie lugupeetud regionaalministrile. Nagu ma aru saan, on täna meie tähtsaim küsimus, kelle poole näitab regionaalminister. Kes peaks tema arvates Eesti Vabariigis tegelema seaduste rikkumisega? Kuna meist sõltumatutel põhjustel sai seekordne arupärimine adresseeritud regionaalministrile, siis palume tal vastata kolmele küsimusele.
Esiteks: "Kuidas Teie ministrina olete reageerinud antud aruandele?" Ma räägin praegu Riigikontrolli aruandest. "Kes peaks uurima Teie meelest antud 48 ehitusloata uusehitise puhul korruptsiooni võimalikkust?"
Teine küsimus: "Kuidas on võimalik, et eelmise aasta Riigikontrolli aruandes esitatud korruptsioonikahtlusele ei ole siiamaani lihtsalt reageeritud? Kas Te ei leia, et keegi peab saama materiaalset heaolu, et ametnikud ei tee sellisel puhul ettekirjutusi ega määra sunniraha?"
Ja kolmas küsimus: "Kui palju jälgite regionaalministrina Riigikontrolli aruannete tulemusi?"
Sellele arupärimisele on alla kirjutanud kaheksa Riigikogu liiget. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Mihhail Stalnuhhin! Palun nüüd kõnepulti regionaalminister Siim Valmar Kiisleri!

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Vastan küsimustele järjekorras.
Esimene küsimus: "Kuidas Teie ministrina olete reageerinud antud aruandele? Kes peaks uurima Teie meelest antud 48 ehitusloata uusehitise puhul korruptsiooni võimalikkust?" Ma reageerisin selles aruandes viidatud probleemile juba enne aruande avalikustamist. 16. detsembril 2010. aastal saatsin märgukirja kõigile omavalitsustele, juhtimaks tähelepanu registriandmete ebatäielikkusele ning vajadusele neid korrastada. Seda aga, kas ehitusloata uusehitiste puhul võis tegu olla korruptsiooniga ehk teiste sõnadega, kas juhtudel, kui ehitis valmis ilma ehitusloata, võisid esineda korruptsioonivastases seaduses sätestatud alused isiku vastutusele võtmiseks, saavad uurida vastavad pädevad asutused, kelle ülesanne on võimaliku korruptsiooni tuvastamine, menetlemine ja tõestamise korral ka karistamine.
Teine küsimus: "Kuidas on võimalik, et eelmise aasta Riigikontrolli aruandes esitatud korruptsioonikahtlusele ei ole siiamaani lihtsalt reageeritud? Kas Te ei leia, et keegi peab saama materiaalset heaolu, et ametnikud ei tee sellisel puhul ettekirjutisi ega määra sunniraha?" Juhin tähelepanu asjaolule, et reeglina ei informeerita süütegude uurimisest avalikkust. Seetõttu ei ole ka minul võimalik vastata, milliste isikute suhtes on algatatud uurimine ja kas üldse on. Riigikontroll on pädev kontrolli käigus tuvastama korruptsioonijuhtumeid ning kui nad neid kontrolli käigus tuvastavad, siis alati on sellest õiguskaitseorganeid teavitatud. Aga laiemalt peaks need küsimused lahendama asjasse puutuvad ametkonnad, sh kohalikud omavalitsused. Auditi vastusest tuleb välja, et osalt on kohalikud omavalitsused oma tegemata tööd tunnistanud ning olukorra korrastamise käsile võtnud.
Kolmas küsimus: "Kui palju jälgite regionaalministrina Riigikontrolli aruannete tulemusi?" Ma jälgin regulaarselt Riigikontrolli aruannete tulemusi. Ma tänan ka Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni, kes on mind korduvalt kutsunud omavalitsusi ja omavalitsusliite käsitlenud auditite aruteludele. Väga murelikuks teevad mind viimase aja Riigikontrolli auditites sisaldunud hinnangud omavalitsuste ja omavalitsusliitude võimekusele. Olen ühte meelt Riigikontrolliga, kes näiteks selle aasta alguses ilmunud auditiaruandes "Avalike teenuste pakkumise eeldused väikestes ja keskustest eemal asuvates omavalitsustes" nentis taas, et paljud omavalitsused on liiga väikesed, et kõiki teenuseid oodatud tasemel pakkuda. Kulukust arvestades ei oleks igas omavalitsuses nende tagamine ka mõistlik, samuti ei oleks teenuste pakkumiseks võimalik palgata vajalikul hulgal kvalifitseeritud spetsialiste. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Hakkame küsimustega peale. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Hea minister! Siin on tegemist küsimusega, mis puudutab ehituslubasid. Kuidas teile isiklikult tundub, kas riik ja omavalitsused ei ole ehituslubade menetlemist liiga keeruliseks ajanud? Kõik võtab liiga palju aega ning üks segab teist, omavalitsus segab riiki või siis ei tee riigiametnikud kõiki toiminguid nii, nagu vaja oleks. Millest see on tingitud, et mõnede ehituslubade menetlemine võtab kuid ja isegi aastaid aega?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Praegu on koostamisel ehitusseadustiku eelnõu. Selle kodifitseerimine on toimunud juba 2007. aastast saadik ja sellega seoses on ka need küsimused arutusel. Loodetavasti saab see eelnõu lõpuks nii küpseks, et selle saab Riigikokku tuua. Eks siis saavad ka need küsimused arutatud. Kui te minu hinnangut küsite, siis minu arvates teatud planeerimismenetlused on kohmakad. Aga kui me räägime lihtsast eluaseme ehitamise loa väljastamisest, siis minu arvates on nende puudujääkide puhul tegemist pigem hooletusega ja muidugi ka omavalitsuste sooviga saada endale võimalikult palju maksumaksjaid. Seetõttu on kahetsusväärselt silm kinni pigistatud ja lastud ilma loata edasi ehitada. Aga omavalitsused on nüüd lubanud kõik korda ajada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin

Lugupeetud härra minister! Sellel teemal mitte ainult teie kolleegidega, vaid ka Riigikontrolli inimestega vesteldes oleme tihti kuulnud, et omavalitsustel puuduvad selleks vahendid, et palgata piisavalt inimesi, kes ehitusjärelevalve ja konkreetselt nende ehituslubadega tegeleks. Kas selline olukord annab võimaluse massilist ebaseaduslikku ehitamist kuidagimoodi nivelleerida? Kas see võib olla mingiks vabanduseks, et olukord selline on? Küsin seda teilt kui inimeselt, kes tegeleb regionaalprobleemidega.

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Tõepoolest, ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil on vastavalt ehitusseaduse § 59 lõikele 2 kohaliku omavalitsuse pädevuses. Tõsi ta on, et paljudes omavalitsustes on haldussuutlikkusega probleeme. Aga kui sellele olukorrale otsa vaadata, siis korralagedus ehituslubade väljaandmisel on valitsenud pigem omavalitsustes, kes teistega võrreldes on suhteliselt võimekad ja kelle sissetulekud on suhteliselt head. Ka elanike arv ületab neis Eesti mediaankeskmisi näitajaid tunduvalt. Seepärast sedalaadi vabandusi ei maksa välja käia, et meil lihtsalt ei olnud raha. Nagu ma enne mainisin, tegu on lihtsalt sooviga saada endale maksumaksjatest elanikke juurde. Just sel põhjusel on lastud lihtsalt ehitada. Minu arust on see tõsine probleem. Aga buumiajad on möödas ja ma loodan, et olukord on paremaks läinud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Austatud minister! Te ütlesite äsja end teadvat, mis valdades korralagedus ja ehituslubade puudumine tavalisem on. Avaldasite lootust, et asi on paremaks läinud. Aga kas te olete midagi selleks teinud, et see korralagedus lõpeks?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Nagu ma ütlesin, juba 2010. aastal ma pöördusin omavalitsuste poole, et see asi korda tehtaks. Kordan, et tegu on omavalitsuste pädevusega, ja kui on kahtlusi mingis korruptsioonis, nagu arupärijad on viidanud, siis sellega peavad vastavad organid tegelema. Regionaalminister ei saa anda hinnangut, kas kuskil on korruptsiooni või ei ole, selleks on ikkagi vastavad asutused olemas. Teatavasti omavalitsused ei allu regionaalministrile. Me saame neid korrale kutsuda, pöörduda nende poole, aga kokkuvõttes on meie omavalitsused ikkagi väga autonoomsed.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra regionaalminister! Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli kolleeg Mihhail Stalnuhhini!

Mihhail Stalnuhhin

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma arvan, et sellega me selle ringi ka lõpetame, sest loogiline oleks selle arupärimisega edasi minna ainult ühe adressaadini, ja see oleks peaminister. Samas pole minu arvates midagi mõttetumat kui rääkida konkreetsest asjast meie peaministriga. Nii et sellega me lõpetame. Aga siinkohal tahan selgitada härra regionaalministrile, et ta on täna siin sellele arupärimisele vastamas ainult seepärast, et tema peale näitas näpuga siseminister ja me pidime selle võimaluse ära kasutama.
Aga praegu tahaksin teile rääkida hoopis midagi muud. Olles olnud poolteist aastat selles Riigikogu koosseisus, olen kõvasti ümber hinnanud oma arvamust ühest või teisest riigiinstitutsioonist. Näiteks pole mul enam mitte mingit austust ei kapo ega prokuratuuri vastu – otsustades selle järgi, millega nad tegelevad –, aga seda enam on kasvanud austus Riigikontrolli vastu. Tean nüüd paremini, millega Riigikontroll tegeleb, kui suure tööga pidevalt, aastast aastasse, kuust kuusse, hakkama saab. Miks meil tekib üha rohkem mitmesuguseid skandaale? Miks ajab meile see, mis riigis toimub, üha rohkem hirmu peale? Juba õige massiliselt esitatakse küsimust, kus see seadusriik siis on. Kus on see põhiseadus, mida me peaksime täitma?
Võib-olla on asi ka selles, et meil ei pöörata tõsist tähelepanu sellistele asjadele nagu Riigikontrolli auditid. Need on mõnikord aga lihtsalt rabavad. Tuletan teile meelde seda auditit, mis oli seotud Kaitseministeeriumi valdkonnaga, ja näiteid sellest, kuidas rikutakse riigihangete seadust. Ma tean omavalitsusi ja terveid piirkondi Eestis, kus ühe taolise rikkumise eest oleks kongi saadetud kümneid inimesi. Samas on ministeeriumides lubatud seadusi rikkuda, venitades neid paremale, vasakule, ülevalt alla või kuidas iganes soovite. Küsimus on selles, et me ei tee piisavalt järeldusi sellest auväärsest tööst, mida teeb Riigikontroll. Me ei sunni valitsust ega ministeeriume oma tööd tõesti parandama.
Minu isiklik kogemus annab mulle võimaluse teile jutustada, kuidas 2003. või 2004. aasta alguses – täpselt ei mäleta – Riigikontroll kontrollis Narva asjaajamist. Narvale tehti 37 märkust, mille põhjuste likvideerimiseks oli tehtud kindel kava. Kolm aastat me kirjutasime Riigikontrollile, kuidas on parandatud üks või teine asi, kuni 37 märkusest ei jäänud alles mitte ühtki. Null! Kõik ettekirjutused olid täidetud. Ma ütlen ausalt, et see aitas meil oma tööd korraldada rohkem vastavalt normidele, nii, nagu pidi olema.
See on üks mõttekoht. Me peaksime kõik rohkem sõna võtma ja arutama, kuidas teha nii, et Riigikontrolli tööl oleks praktikas meie elule suurem mõju. Kui hakkab edaspidigi niiviisi olema, et teile tuuakse taldriku peal 48 seadusrikkumist, millest eeldatavasti mõned on seotud korruptsiooniga, ja sellele ei soovi reageerida ei justiitsminister, ei siseminister ega üldse keegi, siis siin riigis, teate, midagi on mäda. Midagi on juba väga korrast ära. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.


2. 15:26 Arupärimine elamumaa maamaksust vabastamise kompenseerimise kohta (nr 178)

Esimees Ene Ergma

Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Kajar Lemberi, Kalvi Kõva, Eiki Nestori, Jaak Alliku, Helmen Küti, Jevgeni Ossinovski, Jaan Õunapuu, Rannar Vassiljevi, Neeme Suure, Rein Randveri, Andres Anvelti, Kalev Kotkase, Mart Meri, Indrek Saare ja Sven Mikseri tänavu 6. juunil esitatud arupärimine elamumaa maamaksust vabastamise kompenseerimise kohta (nr 178). Palun kõnepulti kolleeg Kajar Lemberi!

Kajar Lember

Tervist, head kolleegid! Nagu juba ette loetud, andsime 6. juunil sisse arupärimise elamumaa maamaksust vabastamise kompenseerimise kohta. Koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu seletuskirjas on kirjas, et seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid riigieelarvelisi kulusid ega tulusid. Seadusmuudatuse mõju kohalikele eelarvetele oli Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul 17 miljonit, nüüdseks on nad seda arvu küll vähendanud, aga nende sõnul tuleb see katta riigieelarvelistest vahenditest. Lubati ka seda, et enne 2013. aastat sätestatakse kord, kuidas kohalikele omavalitsustele püsivalt tagada seadusega sätestatud üleriigilise koduomanike maksusoodustuse tõttu saamata jääv tulu. Praeguseks on selgunud, et vaatamata eelnõu menetlemisel lubatule ei soovita või ei suudeta seal toodud eesmärke täita ning seaduse rakendamisega kaasneb paljudes omavalitsustes otsene raha puudujääk. Valitsuse pakutud või planeeritud kompenseerimismehhanism seda siiski õiglaselt ei kata. Sellest lähtuvalt oleme regionaalministrile esitanud seitse küsimust ja loodame neile täna vastused saada. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kajar Lember! Palun lugupeetud regionaalministri veel kord kõnepulti!

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Austatud Riigikogu! Vastan ükshaaval kõikidele küsimustele.
Esimene küsimus: "Mitmel omavalitsusel plaanitav kompenseerimise süsteem tulusid vähendab, võrreldes maamaksu laekumise vähenemisega?" Kõigepealt märgin, et elamumaa ja riigiasutustealuse maa maksuvabastuse kompensatsiooni kogusumma vastab kohaliku omavalitsuse koondtulude vähenemise suurusele. Rahandusministeerium on Maa-ameti andmete põhjal teinud indikatiivsed arvutused, kui suur võiks olla maksimaalne kodualuse maa maamaksu laekumise kaotus. Nendes arvutustes ei ole arvestatud maade omanike rahvastikuregistrijärgseid aadresse ning hetkel kehtivaid maamaksumäärasid. Rõhutan, et tegemist on prognoosiga. Aga selle kohaselt 226 omavalitsusest enam kui 200-s tulud kompensatsioonimehhanismi rakendamise tulemusena kasvavad. Prognoosi kohaselt võib maksimaalselt kuni 10% omavalitsustest olla selliseid, kus juhul, kui kogu kodualuse maa omanikud on kõik rahvastikuregistri järgi konkreetse omavalitsuse elanikud ning taotlevad kohe maksuvabastust, võib maamaksu laekumise vähenemisest tingitud kaotus olla suurem kui üksikisiku tulumaksu kasv. Tegelikkuses kõik maad nendele tingimustele ei vasta ning ei ole tõenäoline, et tulud tegelikkuses vähenevad. Seal, kus maa hind on kallim ja seetõttu maamaks suurem, võib osa inimesi maamaksuvabastuse saamiseks küll elukoha registreerida oma kinnistule, kuid sellega koos liigub sellesse omavalitsusse ka inimesega seotud tulumaks, mis võib omavalitsusele lisatulu tähendada.
Kordan, et prognoosis ei ole arvestatud, kui paljud maaomanikud tulenevalt maamaksu vabastuse võimalusest ennast vastava omavalitsuse elanikuks registreerivad ja nõnda üksikisiku tulumaksust laekuvat osa suurendavad. Konkreetseid arve ühe omavalitsuse täpsusega ei ole. Inimesed ju vahetavad elukohta ning seda, kas nad maamaksuvabastuse kehtima hakkamisest tulenevalt otsustavad muuta oma elukoha andmeid rahvastikuregistris, mis on aluseks maamaksuvabastuse saamisele, ei ole võimalik täpselt prognoosida.
Teine küsimus: "Kui selgub, et elamumaa maksuvabastusest on tekkinud omavalitsustele oluliselt suurem puudujääk, kui planeeritav katteallikas katab, siis kas ja kuidas on valitsus valmis selle vahe kompenseerima?" Eelarveläbirääkimistel Omavalitsusliitude Koostöökoguga on Rahandusministeeriumi esindajad korduvalt väljendanud seisukohta, et kompensatsioonimehhanismi mõju vaadatakse üle paari aasta jooksul peale selle rakendumist ning vajaduse korral tehakse korrektiive.
Kolmas küsimus: "Laekumise vähendamise kompenseerimisel on arvestatud Rahandusministeeriumi majandusprognoosist tuleneva tulumaksu laekumise kasvuga, mis peaks olema ühtlane kõigis omavalitsustes. Juhul kui Rahandusministeeriumi majandusprognoos tulumaksu tõusu osas osutub reaalsest optimistlikumaks, siis mis saab neist omavalitsustest, kus kasv on madalam kui keskmine?" Arvestuste aluseks oli Rahandusministeeriumi kevadprognoos, mille kohaselt pidi kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu summa olema 707 miljonit eurot. Sellest optimistlikuma sügisprognoosi kohaselt aga laekub omavalitsustele üksikisiku tulumaksust 722 miljonit eurot. Seega pigem oli arvestuste aluseks tegelikkusest pessimistlikum prognoos.
Neljas küsimus: "Maksutulu, mis tugineb omandipõhisele maksustamisele, on omavalitsuste tulubaasis oluliselt stabiilsema iseloomuga kui tulupõhine maksutulu. Kuidas kavatseb valitsus toimida juhul, kui planeeritavale muudatusele (kodualuse maa maamaksu asendamine tulumaksuosa tõstmisega) järgnevatel aastatel oluliselt langeb konkreetsele omavalitsusele laekuv tulumaks ning vahe saamata jäänud maamaksu ning kompensatsiooniks mõeldud tulumaksu vahel suureneb veelgi?" Kodualuse maa maksuvabastuse kompenseerimiseks on valitsus ette näinud omavalitsustele laekuva tulumaksuosa suurendamise, kuna tulumaks on parim viis tulude vähenemist kompenseerida – see on lihtne viis ega tekita samas bürokraatiat juurde. Tulumaksuosa suurendamine tagab ka omavalitsuste võrdse kohtlemise, tasandusfondist toetust saavatel omavalitsustel aga leevendab jaotusvalem maksuvabastusest põhjustatud tulubaasi võimalikku puudujääki.
Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kokkuvõttes on kohalike omavalitsuste tulubaasi silmas pidades enamiku omavalitsuste puhul siiski tegemist suhteliselt marginaalsete summadega, mis omavalitsuste suutlikkust ei eraldi ega tervikuna oluliselt ei mõjuta. Arutluse all olev 13 miljonit eurot moodustab 2013. aastal omavalitsuste kogutuludest vähem kui 1%. Kogu maamaksu laekumine – arvestatud on kõiki eri sihtotstarbega maid – moodustab 3–4% omavalitsuste tuludest.
Viies küsimus: "Maa maksustamise protsenti võib omavalitsus ise muuta. Üksikisiku tulumaksu määr on määratud riigi tasemel ja omavalitsus seda ise muuta ei saa. Kuidas on kavandatav muudatus kooskõlas koalitsioonilepingus kajastatud põhimõttega omavalitsustele iseseisva tulubaasi suurendamisest?" Vastuseks märgin, et perspektiivis ei mõjuta maamaksuvabastuse kompensatsioon kohalike omavalitsuste tulubaasi iseseisvust negatiivses suunas, sest üks maksutulu liik on asendatud teisega. Kompensatsioon ei ole vastuolus Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, sest omavalitsuste tulubaas aastate jooksul suureneb. Maamaksuvabastuse eeldatav maksimaalne kogumõju on umbes 13,3 miljonit eurot. Tulumaksusummad  tulevastel aastatel suurenevad ning omavalitsuste jaoks on tegu täiendava tulu kasvuga.
Kuues küsimus oli, et sõltuvalt krundi suurusest ja asukohast on rakenduval maksuvabastusel erinev mõju kodukuludele. Kui suure osa kodudega seotud elamumaast moodustab seaduse rakendumisel maksuvaba osa? Vastuseks tuletan kõigepealt taustaks meelde, kuidas maksuvabastust arvestatakse. Maamaksuvabastust arvestatakse 1500 ruutmeetri ulatuses tiheasustusega alal, s.o linnas, vallasiseses linnas, alevis ja alevikus, ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal ja kahe hektari ulatuses mujal. Kodualuseks maaks loetakse isiku omandis olevat elamumaa sihtotstarbega maad, kui sellel maal asuvas hoones on isiku elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmetele. Kui ühel isikul on kaks või enam kinnistut, siis maamaksuvabastus antakse ainult sellele kinnistule, kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kui see kinnistu on tiheasustusega alal suurem kui 1500 ruutmeetrit, siis tuleb ülejäänud maa eest tasuda maamaksu. Kuna elamumaid võivad kasutada ka ettevõtted ning isikud võivad omada mitut elukohta, jääb Rahandusministeeriumi analüüside kohaselt vähemalt 10% elamumaast endiselt maksustatuks. 2013. aastal jääb prognoosi kohaselt maksustatavaks umbes 30% elamumaast. Sellist proportsiooni kinnitab ka 2012. aastal Tallinna linnas läbiviidud maamaksuvabastuse kogemus. Arvestuse kohaselt moodustab kodudega seotud elamumaa 70–90% ja see kasvab aastatega. Sellise mõjuga on kohalikule omavalitsusele mineva tulumaksuosa suurendamisel ka arvestatud. 2013. aastaks kavatsetakse tulumaksuosa suurendada 0,17 protsendipunkti võrra ehk 11,4%-lt 11,57%-le ning 2014. aastaks veel 11,57%-lt 11,6%-le.
Seitsmes küsimus: "Hea õigusloome tava näeb ette asjasse puutuvate osapoolte arvamuse ärakuulamise. Milline oli kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonide ja omavalitsuste endi arvamus planeeritava muudatuse osas ja kui suur osa omavalitsustest toetas muudatust ja kui suur osa oli selle vastu?" Omavalitsusliitude esindajatega on kodualuse maa maksuvabastuse kompenseerimise teemal arutatud mitmes Omavalitsusliitude Koostöökogu ja valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimiste rahandus- ja maksupoliitika töörühmas. Omavalitsuste esindajate arvamused on seal ära kuulatud. Omavalitsusliitude Koostöökogu esialgne seisukoht on fikseeritud 23. aprillil 2012. aastal allkirjastatud läbirääkimiste vaheprotokollis ning läbirääkimiste lõpp-protokolli eelnõus, mille kohta üleriigilised liidud praegu oma hinnangut kujundavad. Just praegu toimub üleriigiliste omavalitsusliitude volikogude ühine istung, kus omavalitsused lepivad kokku ühised seisukohad järgmise aasta riigieelarve osas. Praegu peaks see koosolek veel kestma.
Omavalitsusliidud on seni läbirääkimislaua taga esindanud seisukohta, et kodualuse maa maksusoodustus tuleks kompenseerida, lähtudes maamaksuseaduses sätestatud maksimaalsest võimalikust maamaksumäärast – see on 2,5% maksustamishinnast aastas – ka neis omavalitsustes, kus seni ei olnud rakendatud maksimummäära, mitte maamaksu laekumise tegelikust mahust 2011. aastal, mis on rakendatava kompensatsioonimehhanismi aluseks võetud. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Rannar Vassiljev!

Rannar Vassiljev

Kõigepealt, ma kindlasti ei julgeks võrdusmärki seada tegelikkuse ja Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi vahele. Aga miks me sellise arupärimise üldse esitasime? Eelmise aasta kevadel ehk siis peaaegu poolteist aastat tagasi me arutasime siin tõsiselt maamaksust vabastamise teemadel ja siis öeldi, et hea oleks, kui see kompenseerimise mehhanism võimalikult ruttu omavalitsusteni jõuaks, soovitatavalt juba 2011. aasta lõpus. Nüüd on sellest debatist poolteist aastat möödas, aga meieni see kompenseerimise eelnõu jõudnud ei ole. Miks nii?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Eelnõu oleks võinud varem valmida küll, selle kriitikaga olen nõus. Samas on kompenseerimise mehhanism laias laastus omavalitsustele ikkagi suhteliselt kaua teada olnud. Nagu ma ütlesin, varasematel läbirääkimistel on seda mehhanismi arutatud. Selles mõttes ei tohiks see omavalitsustele üllatusena tulla.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Palun nimetage need umbes 20 omavalitsust, kus kaotus maamaksu laekumistes on suurem kui tehtud prognooside järgi tulumaksuprotsendi tõstmisest saadav tulu! Ütlesite, et neid on 20 ringis. Olge hea, loetlege need!

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Neid on kuni 20.

Eiki Nestor

Loetlege siis need kuni 20!

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Nagu ma ütlesin, täpset prognoosi ei saa sellepärast teha, et me ei tea täpselt, kuhu inimesed end elanikena 1. jaanuariks 2013 sisse registreerivad. Sellest sõltub maksustamine. Nagu ma ütlesin, kui suhteliselt suure sissetulekuga inimene registreerib ennast omavalitsusse, kus tal on kinnistu, siis see on seaduslikult täiesti lubatud ja õige tegevus. Kui selle tõttu omavalitsusel jääb selle kinnistu pealt kodualuse maa maamaks saamata, siis võib tänu selle inimese tulumaksule saadav summa saamata jäänud maamaksu ületada. Arvutada, kas üks või teine konkreetne omavalitsus võidab või kaotab, on praegu keeruline. Seda aga võin öelda, et ilmselt on kaotajateks omavalitsused, kus maa hind, eriti just elamumaa hind on suhteliselt kõrge ja kus veel ei kehti kodualuse maa maksuvabastus. Näiteks Tallinnale või Harku vallale, kuigi nendes omavalitsustes on maa hind suhteliselt kõrge, tähendab see tegelikult võrreldes aastaga 2012 lisatulude laekumist tänu täiendavale üksikisiku tulumaksu protsendile. Aga eelnimetatud kahe kriteeriumi kokkusattumisel võib omavalitsusel summade laekumine suure tõenäosusega väiksem olla. Rõhutan veel kord: väga raske on öelda, kui palju uute registreeritud elanikega kaasnev täiendav tulumaksu laekumine seda puudujääki kompenseerib.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Kalev Kotkas

Austatud minister! Kodualuse maa maksuvabastus võib luua olukorra, kus näiteks üks lapsevanematest jääb lastega sissekirjutatuks Tallinnasse majja, teine aga registreerib ennast suvilasse ja nii saab üks pere kaks maamaksuvabastust. Teise ringi efektina me loome sellise olukorra, kus me oleme täiesti sassi löönud pildi, mis peab peegeldama rahvastiku jaotust omavalitsuste lõikes. Me saame rahvastikuregistri, mis ei vasta tegelikkusele. Kas sellise olukorra provotseerimine oli teie teadlik valik?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

See ei pruugi sugugi olla ühepoolne protsess. Näiteks kui inimene elab tegelikult mõnes pealinnalähedases omavalitsuses, aga on mingitel põhjustel end registreerinud Tallinna elanikuks – põhjusi selleks on teatavasti mitmesuguseid –, siis seoses võimalusega saada kodualuse maa maksuvabastus on kindlasti inimesi, kes registreerivad end oma tegelikku elukohta. Nii et see võib tähendada ka andmete korrastamist.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Neeme Suur!

Neeme Suur

Hea minister! Ma ei saanud kuigi hästi aru vastusest küsimusele nr 5. Maamaksu saab omavalitsus mõjutada, üksikisiku tulumaksu ei saa omavalitsus mõjutada. Küsimus oli selle kohta, kuidas see on valitsuse tegevuskava ja koalitsioonilepinguga kooskõlas. Te ütlesite, et on kooskõlas, aga ma loen siit otsesõnu, et üldise suundumusena peab väikeste kohalike maksutulude, suure osatähtsusega riigitoetuste ja nn kohaliku iseloomuga riiklike maksude asemel oluliselt suurenema omavalitsuste roll oma maksutulu kujundamisel. Ma küll ei loe siit välja, kuidas need asjad saavad olla kooskõlas. Siin on ilmselge vastuolu. Äkki sa seletad seda uuesti?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Küsimus nr 5 oli, kuidas on kavandatav muudatus kooskõlas koalitsioonilepingus kajastatud põhimõttega suurendada omavalitsuste iseseisvat tulubaasi. Rõhutan, et ka üksikisiku tulumaks kuulub iseseisvasse tulubaasi. Ja kui me räägime ümberjaotamisest, siis on ju tihti väidetud, et peaks rohkem mõtlema väikese iseseisva tulubaasiga omavalitsustele. Palju on räägitud näiteks tasandusfondi suurendamisest. Praegune tulumaksuosa suurendamine tähendab kindlasti iseseisva tulubaasi suurendamist.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Härra minister! Kui rääkida kohaliku omavalitsuse tulumaksuosa kasvust, siis tegu ei ole kindlasti kohaliku omavalitsuse iseseisva tulubaasiga. Hiljaaegu vähendati seda tulumaksuosa 0,5%, nii et mis iseseisvusest me siin räägime. Samal ajal on see lihtne mehhanism, mis ei tekita juurde bürokraatiat, seda on lihtne administreerida. Kodualuse maa maksuga seotud süsteemi rakendamine toob aga kaasa tõelise bürokraatia. Minu teada järgmise aasta riigieelarvesse on arvestatud isegi miljon eurot selleks, et seda administreerida. On see siis ratsionaalne ja tark tegu?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Tõepoolest, miljon eurot on ette nähtud omavalitsustele uue süsteemi kasutuselevõtmisega seonduvate andmete korrastamiseks. Samas juhin tähelepanu, et tegelikult peaksid need andmed omavalitsustel juba korras olema, aga nüüd saavad nad võimaluse täiendav korrastus ette võtta. Kas see on ratsionaalne? Jah, ma arvan, et kodualuse maa maksuvabastus on väga mõistlik ja ratsionaalne otsus meie Eesti elanike jaoks. Me ei saa alati vaadata, kuidas oleks kasulik ühele institutsioonile, näiteks ministeeriumile või mõnele teisele avaliku sektori asutusele. Me peame ikka kokkuvõttes lähtuma sellest, kuidas see Eesti elanikkonda mõjutab. Ja kindlasti on see kasulik Eesti elanikele.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kajar Lember!

Kajar Lember

Küsiks asjaomaste summade täpsustamise kohta. Kui me ei ole võimelised iga omavalitsuse lõikes seda summat prognoosima, millel siis ikkagi põhineb see hinnanguline 13 miljonit, mis algselt oli 17 miljonit?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Ma esimeses vastuses juba ütlesin, et meile on teada, kui palju meil hinnanguliselt elamumaad on, ja teame, kui palju elamumaalt laekus 2011. aastal maamaksu. See summa on täpselt teada. Küsimus on, kui suur osa elamumaast jääb selle maksuvabastuse alt välja, kuna omanik on näiteks juriidiline isik. Ning osal omanikel on mitu kinnistut, maamaksuvabastuse saavad nad ainult ühelt. Nii et osa elamumaa suhtes see vabastus mitte kunagi ei rakendu. See on see loogika.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Rein Randver!

Rein Randver

Austatud minister! Poliitiline otsus ehk seadus on vastu võetud juba mõni aeg tagasi, aga rakenduslikud korrad on veel loomata ja tõenäoliselt tuleb segadust väga palju. Seda me aimame ka teie esinemisest praegu. Minu küsimus puudutab tõsiasja, et on ka selliseid kortermaju, kus on mitme sihtotstarbega kortereid – on tavalised korterid ja on ka äripinnad. Kas rakendusotsuste eelnõudes on sedagi käsitletud, et kortermajades on ka äripinnad ja kuidas sel juhul peaks maksustamine toimuma?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Minu teada on Rahandusministeeriumil ette valmistatud maamaksuseaduse eelnõu täpsustused, mis käsitlevad ka sedalaadi erijuhtumeid, kui kinnistul on mitu otstarvet. See arupärimise teemat ehk kompenseerimist küll otseselt ei puuduta, aga jah, need asjad on eelnõus lahti räägitud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas

Austatud minister! Te ütlesite, et kindlasti on see seadus omanikele kasulik. Ma vaidleksin siiski vastu. Kui omanikud sellest maksust vabastatakse, tuleb kodanikel ikkagi maksta makse selleks, et see seadus rakenduks. Ja nagu siin saalis juba kõlas, ei ole selle seaduse rakendamine kaugeltki odav ettevõtmine. Olen rääkinud paljude elanikega ja nendest vestlustest tuleb hoopis vastupidine arvamus välja. Pigem on inimesed nõus ka kohalikesse eelarvetesse makse maksma, et omavalitsustelt paremaid teenuseid saada. Mida te ütleksite nendele kodanikele, kes oleksid nõus endiselt maamaksu maksma?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Ma soovitan nendel inimestel küsida oma kohaliku omavalitsuse pangaarve number ja kanda see raha sinna üle, kui selline soov on. Väga huvitav oleks teada saada, kui palju 2013. aastal selliseid inimesi on. Seda esiteks. Teiselt poolt, nagu ma tähelepanu juhtisin, pigem jääb see raha kokkuvõttes summana korjamata üleriigilisesse eelarvesse, sest kohalike omavalitsuste tulumaksuprotsenti ju tõstetakse, üldist tulumaksu aga ei tõsteta. Tegelikult toimub ju ümberjagamine niipidi, et võrreldes tänasega läheb suurem osa kogutavast tulumaksust edaspidi kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja väiksem osa riigieelarvesse. Küllap te nõustute, et aastate lõikes me näeme ikkagi pigem absoluutse tulusumma kasvu ja seega ka tulumaksust kogutava summa kasvu, maamaksu summad aga püsivad ilma ümberhindamiseta enam-vähem samad. Kauges perspektiivis tähendab suurem tulumaksuprotsent kindlasti enamat tulu kui stabiilselt ühel tasemel püsiv maamaks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu

Lugupeetud minister! Minu meelest selle protsessi puhul võib küll öelda, et riik järjekordselt näitab kohalikele omavalitsustele koha kätte. Rahanduslik sõltuvus keskvõimust on täiesti ilmne. Te ise ka tunnistasite, et see eelnõu oleks pidanud olema juba tükk aega varem valmis, aga kahjuks seda ei ole veel ka tänasel päeval mitte. Valitsuse tegevuskavas on kirjas, et tuleks oluliselt suurendada omavalitsuste rolli oma maksutulu kujundamisel. Kuidas läheb praegune asjade seis valitsusliidu programmiga kokku, seda minu mõistus ei võta. Kas te oskate seda seletada?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Rahanduslik sõltuvus keskvõimust kindlasti ei suurene. Ma ei saa sellega nõustuda! Suurem tulumaksuosa ei tähenda kindlasti suuremat sõltuvust keskvõimust.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Helmen Kütt

Lugupeetud regionaalminister! Kui selle seaduse rakendamiseks on riigieelarves ette nähtud üks miljon eurot, et seda protsessi omavalitsustele kergemaks muuta, siis palun öelge, kuidas see üks miljon jaguneb: kas proportsionaalselt omavalitsuste vahel või tuleb raha saamiseks taotlused esitada? Kuidas omavalitsused seda halduskuludeks vaja minevat raha saavad taotleda?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Seda raha omavalitsused eraldi taotlema ei pea. Rahandusministeerium jagab selle proportsionaalselt vastavalt omavalitsuste suurusele laiali.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Austatud minister! Kuidas selle seadusega ikkagi on: kas ühele perele võimaldatakse vaid ühes kohas maa maksuvabastus või on seda võimalik ka teises kohas saada? Härra Kotkas tõi oma küsimuses sellise näite, aga te ei andnud sellele vastust.

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Üks omanik saab maamaksuvabastuse ühe kinnistu osas, kui ta seal elab. Me eeldame, et inimesed on ausad ja esitavad oma elukoha kohta õigeid andmeid. Ilmselt võib eeldada ka, et kui inimene on kinnistu omanik, siis suure tõenäosusega mingi olulise osa oma ajast ta seal kinnistul ka veedab. Kui pereliikmed omavad eri kinnistuid ja registreerivad oma elukohad eraldi, siis ilmselt me peame üldjuhul eeldama, et nad ei soovi riiki petta. Aga tänapäeval on tõesti probleem määratleda, kus kellegi elukoht on. Näiteks kus härra Kotkase elukoht on? Inimesed on väga liikuvad ja ühemõtteliselt öelda, kas mõne inimese elukoht on näiteks Hiiumaal või Tallinnas, ei ole alati lihtne. Aga üldiselt me eeldame, et inimesed esitavad ausad andmed.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Avan läbirääkimised. Palun kõnepulti kolleeg Kajar Lemberi!

Kajar Lember

Hea, et mõned inimesed on veel saali kuulama jäänud. Aga tänase teema kokkuvõtteks tahan öelda, et koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu seletuskirjas kinnitati, et seaduse rakendamisega otseseid riigieelarvelisi kulusid ega tulusid ei kaasne. Seadusmuudatuse mõjuks kohalikele eelarvetele pakkus Rahandusministeerium eelnõu koostamise ajal ca 17 miljonit, millest juuni lõpuks oli regionaalministri kirja põhjal ühele omavalitsusele saanud juba 13 miljonit. Neid kommentaare oleme ka täna siin juba kuulnud. Paari kuuga suudeti 4 miljoni euro võrra seda muret vähendada ja mul ei ole küll kindlust, et see mure riigi poolt vaadates veelgi ei vähene. Aga nendest prognoosidest ei taha ma väga pikalt rääkida, kuigi pean tervet seda valimislubaduse tulemust pehmelt öeldes hinnanguliseks.
Seaduse algatajate sõnul kaetakse omavalitsuste eelarvete puudujääk riigieelarvest. Algatajad pidasid vajalikuks enne 2013. aastat sätestada kord, kuidas kohalikele omavalitsustele püsivalt – rõhk on sõnal "püsivalt" – tagada maksusoodustuse tõttu saamata jääv tulu. Kuulanud aga ka tänaseid ministri vastuseid, saan tõdeda, et ühelt poolt on teemaga tegeletud, kuid valitsuse planeeritav kompenseerimise mehhanism ei suuda siiski omavalitsustele saamata jäävat tulu õiglaselt hüvitada. Maamaksust tekkiva tulubaasi asendamine tulumaksu kaudu laekuvate summadega ei taga minu hinnangul õiglast proportsiooni omavalitsuste lõikes. Tekkigu see vahe kas või 10% omavalitsustel, aga ka nende peale tuleb mõelda, sest erineva maksustamisaluse tõttu on mõju omavalitsustele ikkagi väga erinev.
Lisaks ei saa mainimata jätta, et maksutulu, mis tugineb omandipõhisele maksustamisele, on omavalitsuste tulubaasis märksa stabiilsema iseloomuga kui tulupõhine maksutulu. Nii et kohe päris kindlasti on see samm vastuolus koalitsioonilepingus kajastatud põhimõttega omavalitsuste iseseisvat tulubaasi suurendada.
Tagatipuks deklareerib regionaalminister juuni lõpus ühele omavalitsusele saadetud kirjas: "Riigikogu otsus vabastada kodualune maa maamaksust on osa koalitsiooni poliitikast vähendada inimeste kodudega seotud kulusid ja anda koduomanikele kindlustunne, et maamaksu tõttu ei pea nad loobuma kodust." Ma isiklikult ei tunne küll kedagi, kes tunneks kedagi, kes oleks Eesti omavalitsustes kehtiva maamaksu tõttu oma kodust pidanud välja kolima. Küll aga tean inimesi, kelle jaoks kodukulud – pean silmas põhiliselt elektri- ja küttekulu – on ületanud taluvuse piiri ja nad on olnud sunnitud kodukohta vahetama. Samuti tean inimesi, kes on oma kodu teise vastu vahetanud sellepärast, et saada laps lasteaeda või kooli, või seetõttu, et töökoht on kadunud. Kuid tundub, et praegusele koalitsioonile need tõsiasjad probleemiks ei ole, oluline on – seda ka vaatamata mõne rahandust tundva ministri vastuseisule muuseas – ühe osapoole valimislubadust täita. Mulle tundub, et siiani ei ole suudetud aru saada selle sammu reaalsetest tagajärgedest.
Ühe järelduse saab veel teha. Kaotatud tulubaasi tahetakse hüvitada muudatustega rahvastikuregistri regulatsioonis. Kindlasti muudab see uuendus rahvastikuregistri natuke jaburamaks, kui see praegu on. Inimesed käituvad ratsionaalselt ja tõenäoliselt tõesti registreerivad oma elukohad mujale. Kas omavalitsused peavad hakkama tulevikus ka n-ö suvilaomanike järgi lasteaiakohti planeerima, seda näitab meile tulevik.
Olen sada protsenti nõus, et Eesti inimese koduga seotud kulude ja sissetulekute suhe on paigast ära, kuid selle populistliku sammuga seda probleemi ei lahendata, neid tekitatakse nii riigile kui omavalitsustele juurde. Tänan kuulamast! Loodan väga, et sellest diskussioonist on vähemalt nii palju kasu, et kui me edaspidi tahame välja hõigata suuri ja kulukaid valimislubadusi, siis me enne mõtleme ka nende reaalse rakendamise võimalikkusele ja mõistlikkusele. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.


3. 16:01 Vaba mikrofon

Esimees Ene Ergma

Head kolleegid, nüüd on võimalus pärast minu haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas

Austatud kolleegid! Eelmisel nädalal ma andsin lühikese ülevaate sellest, mis toimub meil piiri-tollipunktides. Rääkisin ka ametnike tegevusest Koidula piiripunktis. Juttu oli sellest, kuidas ametnikud vaatavad kõiki reisijaid, kes tulevad Venemaalt, auto bensiinipaak täis, ja kuidas seda aktsiisimaksu kohapeal makstakse.
Sissejuhatuseks tahan öelda, et Riigikogu liikmete ülesanne ei ole ainult siin saalis seadusi vastu võtta, vaid teinekord isiklikult kogeda seda, kuidas seadused elus toimivad. Eelmise nädala lõpus oli mul lausa kohustus käia Venemaal ja ma tegin selle reisi, läbides Koidula piiripunkti. Eesmärk oli kohtuda Setumaa esindajatega ja samas soovisin näha, kuidas töötab praegune piiriületuse süsteem, kuidas kogutakse makse inimestelt, kes toovad kütust Venemaalt rohkem, kui on lubatud määr.
Kuna sõitsin kaasreisijana autos, mis oli Venemaal käinud 21. augustil, oli väike kartus, et meile tehakse mingeid etteheiteid, et me käitume kuidagi ebakorrektselt. Läksin igaks juhuks Maksu- ja Tolliameti punkti, et küsida, kas peaksime deklaratsiooni täitma või mida me üldse peaksime silmas pidama, et pärast tagasi tulles ei oleks mingeid sekeldusi. Reaktsioon sellele üllatas mind tõsiselt, ja seda väga halvas mõttes. Tolliametnikud käitusid tõesti väga halvasti. Olin varem kuulnud kaebustest, et tolliametnikud ei selgita inimestele seadusi. Jah, seadus kehtib küll ammu, aga kuidas kontrolli täpselt tehakse, ei ole tolliametnikud reisijatele selgelt seletanud, ja ise seda kõike läbi tehes sain sellele üksnes kinnitust. Suvel esitasin ma sel teemal kirjaliku arupärimise rahandusministrile. Rahandusminister vastas mulle, et maksuhaldur on reisijaid informeerinud erineval moel. Näiteks on piiril saadaval voldikud, mida ametnikud ka omal algatusel jagavad. Lisaks voldikutele on koostatud põhjalikum infomaterjal, mis on kättesaadav piiri-tollipunktides. Kuna sellise selgituse ma Rahandusministeeriumist sain, siis palusin nüüd ka endale seda voldikut ja kõiki asjaomaseid dokumente, mida ma saaksin piiri-tollipunktis lugeda. Vastuseks öeldi mulle, et kui te tulete piiri ületama, siis peate eelnevalt endale selgeks tegema, millised eeskirjad Eesti riigis kehtivad. Kuna olin kuulnud, et maksuvabalt saab Eesti riiki täispaagiga sisse sõita üks kord kuus ja üks kord nädalas vaid sihtkohta jõudmiseks, siis palusin selgitada, mis seadus lubab sellist ettekirjutust kehtestada. Mulle öeldi, et seda kusagilt lugeda ei saagi, see on Urmas Koidu otsene ja suuline korraldus. Kui ma küsisin, kas piiripunktis on see määrus olemas, tahaksin seda lugeda, siis öeldi, et ei ole. Kui ma küsisin, kust seda lugeda saab, siis öeldi mulle, et ei saagi, sest see on ametisiseseks kasutamiseks.
Ühesõnaga, mina kui heauskne reisija lähen piiri-tollipunkti ja küsin nende tööd reguleerivaid dokumente, aga mulle öeldakse, et need ei olegi avalikuks kasutamiseks. Seega ma pean uskuma seda, mida mulle maksu- ja tolliametnik ütleb. Kui ma julgesin esitada veel mõned küsimused, siis läks see olukord päris inetuks kätte.
Tahan küsida, kuidas saab Tolli- ja Maksuameti juhtkond vastu võtta selliseid määrusi, mis on justkui avalikuks kasutamiseks ja mida kõik reisijad peavad teadma, aga samas on need salastatud. Neid ei väljastata, neid ei saa lugeda Ametlikest Teadaannetest ning me peame lihtsalt uskuma neid maksu- ja tolliametnikke, kes meile selgitusi annavad.
Ja see käitumine, kuidas seda sulle seletatakse ... Ma pean ennast küllaltki tugeva närvikavaga inimeseks, aga isegi mina hakkasin kõhklema, kas ma ikka olen Eesti Vabariigi kodanik ja kas ma tõesti suhtlen meie oma riigi maksu- ja tolliametnikega. Isegi Maxima poodides on parem teenindus kui meie piiri-tollipunktides. Mul on hea meel, et Kagu-Eesti saadikurühm tuleb homme kokku ja me kohtume Maksu- ja Tolliameti esindajatega. Ega ma vist aega juurde ei saa?

Esimees Ene Ergma

Ei saa.

Inara Luigas

Proua Ene, ma võtan selle teadmiseks. Tulen siis järgmine kord uuesti. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun! Aga jah, viis minutit on vaba mikrofoni aeg. Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan istungi.

Istungi lõpp kell 16.07.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee