Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 16. töönädala teisipäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Deniss Boroditš!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on Riigikogu demokraatide ühenduse kõigi viie liikme nimel üle anda karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga täiendatakse kehtivat karistusseadustikku sättega, millega kriminaliseeritakse erakonnale tehtavate anonüümsete, varjatud või juriidilise isiku annetuste vastuvõtmine. Eelnõuga taastatakse karistusseadustiku § 402² sõnastuses, mis kehtis enne 1. aprilli 2011. Eelnõu eesmärk on täiendada karistusseadustiku regulatsiooni nii, et oleks olemas selge karistusnorm erakondadele tehtavate keelatud annetuste vastuvõtmise eest. Karistusseadustiku § 402¹ sätestab küll koosseisu, millega on kriminaliseeritud erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumine, kuid arvestades ühiskonnas viimasel ajal laialdaselt levinud kahtlustusi, et erakondadele tehtavate annetuste keeldu on rikutud, on tekkinud vajadus sätestada eraldiseisev kuriteokoosseis: erakonnale tehtavate annetuste vastuvõtmise keelu rikkumine. Nimetatud koosseisuga kriminaliseeritakse erakonnale tehtavate anonüümsete, varjatud või juriidilise isiku annetuste vastuvõtmine. See annab praegusest selgema aluse toimetada kriminaalmenetlust, kui on olemas kahtlus, et on keelatud annetusi vastu võetud. Aitäh!

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Minul ja veel mitmel Keskerakonna fraktsiooni liikmel on anda üle arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile. See käsitleb alkoholi liigtarbimist Eestis. Maailma Terviseorganisatsioon on seadnud sihiks, et aastal 2015 ei tohiks alkoholi tarvitamine üheski riigis ületada kuut liitrit puhast alkoholi elaniku kohta aastas ja alla 15-aastaste seas peaks see tarbimine olema nullilähedane. Riikides, kus alkoholi palju tarbitakse, peetakse tõenduspõhiseks ja kõige kuluefektiivsemaks strateegiaks sekkumist rahvastiku tasemel, mis tähendab näiteks kõrgemaid maksumäärasid, alkoholireklaami keelustamist, alkoholi kättesaadavuse vähendamist ja autojuhtide pistelisi puhumiskontrolle. Seoses sellega, et Emori viimaste uuringutulemuste järgi jõid eestlased võrreldes eelmise aastaga 11% rohkem alkoholi ja alkoholi tarbitakse märgatavalt rohkem, kui seda sooviks WHO, seda tarbitakse rohkem ka meie lähinaabritest, on meil ministrile kokku viis küsimust. Aitäh!

Aitäh! Palun, Kalle Laanet!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel anda üle elamislubade uurimiskomisjoni lõpparuande vorm ja raport. Kõigepealt tänan ma kõiki uurimiskomisjoni liikmeid, eriti nõunikke Tiina Ojasalu ja Piret Luhakoodrit, kes on teinud ära väga tubli töö. 13. veebruarist kuni 31. maini toimus 16 istungit ja kuulati ära 21 isikut. Meie avalduste alusel algatati 8. märtsil ja 10. mail 2012. aastal kaks kriminaalasja, menetlused praegu käivad. Lõppjäreldusena võib öelda, et elamislubade väärkasutuseni viis mitme asjaolu koosmõju, sh nii ebapiisav regulatsioon, puudused järelevalves kui ka ametkondade hilinenud ja ebapiisav reageerimine ilmnenud väärkasutustele. Komisjon ei tuvastanud, et Siim Kabrits oleks tegelnud elamislubadega seotud teenuste osutamisega, ka mitte seda, et ta oleks olnud nende teenuste osutamisest teadlik.
Millised olid komisjoni ettepanekud? Tuleb parandada ametkondade koostööd, et leida eri asutuste tegevuse kokkupuutepunktides tekkinud probleemidele kiire ja sobiv lahendus. Ametnikke peab julgustama probleemidest varakult rääkima, kartmata hukkamõistu ja süüdistusi. Huvigruppe tuleb enam kaasata neid puudutavate otsuste tegemisse. Õigusloomeprotsess peab olema läbinähtav ja arusaadav. Kaaluda tasub lobitegevuse reguleerimist. Rändealaste õigusaktide koostamisel tuleb arvesse võtta eri valdkondade, sh hariduse, majanduse ja sisejulgeoleku vajadusi. Kaaluda tuleb ministeeriumideülese rändestrateegia koostamist. Rändetemaatikat peab arutama ka Riigikogus. Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni volitusi tuleb laiendada, et komisjonil oleks võimalik tõhusamalt tegutseda, selgitades, kas Riigikogu liikmete tegevuses leidub huvide konflikte. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, siis võetakse need seaduse kohaselt menetlusse.
Läheme teadete juurde. Kolmapäeval, s.a 30. mail osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 85 Riigikogu liiget, puudub 16.

Me läheme tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde. Head kolleegid, tänane esimene päevakorrapunkt on Eesti Panga 2011. aasta aastaaruanne. Ettekandja on Eesti Panga president Andres Lipstok. Ma soovin teile meelde tuletada, et igal Riigikogu liikmel on võimalik esitada üks suuline küsimus. Läbirääkimistel osalevad ainult fraktsioonide esindajad. Palun, Eesti Panga president Andres Lipstok!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Esitan teile täna Eesti Panga esimese euroaasta kokkuvõtte. Alustan oma ettekannet lühikese ülevaatega Eesti Panga tegevusest 2011. aastal. Seejärel peatun euroala majandus- ja rahapoliitikal, Eesti majanduse arengul ning keskpanga tegevusel euroala finantskriisi taustal.
Kõigepealt Eesti Panga aastast 2011. See oli Eesti Panga jaoks töörohke. Esiteks tuli lõpule viia kõik need tööd, mida keskpangal tuleb teha vääringut teise vastu vahetades. Teiseks tõi euro kasutuselevõtt kaasa uusi ülesandeid ja loomulikult suurema vastutuse. Eesti Pank hakkas võrdväärse partnerina osalema kogu euroala mõjutavate rahapoliitiliste otsuste tegemisel. Koos teiste euroala keskpankadega on meie peamine ülesanne aidata kaasa hindade stabiilsuse säilitamisele euroalal. See tähendab tarbijahindade kasvu hoidmist euroalal tervikuna keskmises plaanis pisut madalamal kui 2% aastas. 2011. aasta algusest saadik räägin Eesti Panga presidendina kaasa otsustes, mis ei puuduta ainult Eesti elanikke, vaid rohkem kui 300 miljonit inimest euroalal. Kolmandaks tuli jätkata enamiku Eesti Panga seniste tegevustega: varustada riiki sularahaga, hoida käigus maksesüsteeme, anda oma panus finantsstabiilsuse tagamisse, koguda statistikat ning analüüsida Eesti majandust ja finantssüsteemi.
Eurole üleminek oli väikese Eesti jaoks suur tunnustus, aga ühtlasi väga suur proovikivi. Euro tuli Eestis kasutusele sujuvalt. Sujuv üleminek nõudis pingutusi kogu ühiskonnalt, nii elanikelt ja jaekaupmeestelt kui ka ettevõtjatelt ja pankadelt. Kõik said ühtviisi edukalt hakkama.
Euroala 2011. aasta rahapoliitika kujundamine oli keeruline. Euroala majanduses olid aasta esimene ja teine pool väga eriilmelised. Aasta alguses jätkus nii üleilmne kui ka euroala majanduse elavnemine, kuigi kasvutempo oli varasemast aeglasem. Nafta ja muu toorme hinnad tõusid, likviidsust oli rohkesti ning surve euroala hinnakasvule suurenes. Hinnastabiilsuse säilitamiseks otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus rahapoliitilisi intressimäärasid tõsta ning tegime seda aprillis ja juulis.
2011. aasta teisel poolel olukord muutus ning üleilmset kasvu hakkas pärssima üldise kindlustunde vähenemine ja ebakindluse kasv finantsturgudel. Põhjus oli turuosaliste mure mitme euroala riigi rahanduse arengu pärast. Majanduskeskkonna muutusi saatis tarbijate ja ettevõtete kindlustunde järsk vähenemine augustis. Kui aasta esimeses pooles olid ettevõtted ettevaatlikult optimistlikud, siis alates suvest hakati investeerimis- ja värbamisotsuseid suureneva ebakindluse tõttu edasi lükkama. Üldisest ebakindlusest tingitud majanduskasvu pidurdumine kahandas inflatsioonisurvet. Seetõttu alandas Euroopa Keskpanga nõukogu novembris ja detsembris intressimäärad läbi aegade kõige madalamale tasemele.
Tavaolukorras piisaks hindade ja majandusaktiivsuse mõjutamiseks üksnes intressimäärade muutmisest. Paraku osutus kriis sedavõrd ulatuslikuks, et rahapoliitika ülekandemehhanismide toime oli häiritud ning kommertspankade võime ettevõtetele ja majapidamistele laenu anda vähenes oluliselt. Seetõttu võtsime alates 2011. aasta augustist mitmeid erakorralisi meetmeid: toetasime võlakirjaturgu, et vältida pankade tegevuse halvamist; jätkasime pankadele piiramatus mahus likviidsuslaenude pakkumist; võimaldasime pankadele kolmeaastase tähtajaga laenu väga soodsatel tingimustel; laiendasime likviidsuslaenude taotlemiseks sobivate tagatiste hulka ning alandasime möödunud aasta lõpus pankade kohustusliku reservi määra 2%-lt 1%-le. Tagasivaates tuleb tõdeda, et tarbijahindade kasv kujunes euroalal aasta kokkuvõttes soovitust kiiremaks ja küündis 2,7%-ni. Inflatsioon kiirenes eeskätt toormehindade tõusu tõttu. Seda kinnitab alusinflatsiooni indeksi jäämine allapoole 1,5% taset, mis tähendab, et tarbijakorv kallines nii palju ilma toidu ja energiakandjate hindadeta. Edasised inflatsiooniootused on kooskõlas meie pikaajalise inflatsioonieesmärgiga.
Keskpanga võetud erakorralised meetmed olid julged, aga vajalikud sammud. Nendel sammudel on aga paraku ka oma hind. Riskid keskpankade bilanssides on kasvanud. Riskianalüüsi ja puhvrite kasvatamisega tuleb lähiaastatel senisest tõsisemalt tegelda. Ka Eesti Pangal, kes lõpetas äsja esimese aasta euroala liikmena ja kelle omakapitali suhe rahapoliitilistesse varadesse on euroala keskpankade võrdluses üks madalamaid, tuleb selle kasvatamise ja garantiide loomisega põhjalikumalt tegelda. Seejuures tuleb silmas pidada, et eurosüsteemis jagatakse rahapoliitiliste operatsioonide tulud ja kulud ühiselt, vastavalt iga konkreetse keskpanga osalusele kapitalis. Seetõttu otsustas Eesti Panga Nõukogu viia keskpanga reservide mahu suhtena riskivaradesse pikemas perioodis võrreldavale tasemele euroala keskpankade keskmisega. Eesti Panga omakapitali tase võrrelduna eurosüsteemiga peab kasvama niisama suureks, kui on Eesti Panga osalus eurosüsteemis. See tähendab, et keskpanga omakapital peab 0,37 miljardist eurost suurenema ligikaudu 1,3 miljardi euroni. Praegu on Eesti Panga omakapitali maht 0,07% kogu eurosüsteemi omakapitalist, samal ajal kui Eesti Panga osalus eurosüsteemis on 0,26%.
Euroala ülesaamine võlakriisist ei sõltu ainult keskpankadest. Selleks on vaja, et liikmesriikide valitsused viiksid võimalikult kiiresti ellu Euroopa Ülemkogu ning euroala riigipeade ja valitsusjuhtide kinnitatud meetmed ja kokkulepped. Tihedam majanduspoliitiline koostöö ning toimiv ja selge reeglistik on meie kõigi huvides.
Kuigi eelarvete vajalikul määral kohandamine võib lähitulevikus majanduskasvu pärssida, aitab see kaasa riigirahanduse kestlikkusele ja seega riigivõlakirjade riskipreemiate kahanemisele. Võlakoormuse kasv tuleb peatada ja luua raamistik, mis toetaks turgude usku euroala riikide rahanduse kestlikkusse. See on kõigi euroala riikide ühine huvi.
Kriisitõrjemeetmete kõrval tuleb pöörata tähelepanu stabiilse kasvupinna loomisele pikemas vaates. Kasvuvõimekuse nimel tuleb tegelda struktuurireformidega, mis suurendaksid majanduse paindlikkust, konkurentsivõimet ja tööhõivet.
Eurosüsteemi keskpankade, sh Eesti Panga peaeesmärk on säilitada ka sellises olukorras euroala üldisem hinnastabiilsus. See on parim, mida rahapoliitikaga saab teha ja mida keskpank saab teha majanduskasvu soodustamiseks ja töökohtade loomiseks.
2011. aastal ei tulnud Eestis, erinevalt mitmest teisest euroala riigist, õnneks tegelda kohaliku kriisi tõrjega.
Eesti majandus ilmutas üleüldises ebakindlas keskkonnas möödunud aastal märkimisväärset kohanemisvõimet. Aasta kokkuvõttes kujunes majanduskasv euroala kiireimaks ja ulatus 7,6%-ni. Seejuures oli majanduse areng märksa tasakaalulisem kui enne kriisi: jooksev konto oli mõõdukas ülejäägis ning sisemaine hinnasurve vaoshoitud. Paraku tuli taas tõdeda, et toidu- ja energiahinnad mõjutavad meil tarbijakorvi maksumust rohkem kui euroala vanades liikmesriikides, mistõttu kiirenes tarbijahindade tõus Eestis 5%-ni.
Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti riigirahandus ka praegu tugevas seisus. Kriisi ajal tõestasime, et suudame hädaolukorras eelarve tasakaalu kiiresti parandada. Nüüd on sobiv hetk mõelda sellele, kuidas reguleerida käitumist headel aegadel.
Meil on riigi eelarvestrateegia näol juba pikka aega olemas eelarvepoliitika keskmise perspektiivi raamistik. Paraku ei ole selge, kui siduv on see dokument konkreetsete otsuste tegemisel. Näiteks seati 2011. aasta kevadel valminud eelarvestrateegias eesmärgiks taastada 2013. aastal koondeelarve ülejääk. 2012. aastal on selle eesmärgi saavutamine aga edasi lükatud. See tekitab muret ja näitab, et praegune raamistik lubab pikaajalisi eesmärke liiga kergesti muuta. Teiseks, see ei anna selget vastust küsimusele, kuidas ohjeldada kulude kasvu headel aegadel. Seetõttu on otstarbekas kehtestada tasakaalu tagavate reeglite kõrval ka kulutamise kasvu piiravad reeglid. Need vähendaksid kulude kasvu heitlikkust, aitaksid ära hoida põhjendamatuid ootusi ning muudaksid vajaduse korral tehtavad kärped vähem valulikuks.
2012. aasta alguses otsustasid euroala riikide riigipead ja valitsusjuhid käivitada Euroopa stabiilsusmehhanismi kavandatust varem. Eesti Pank on avalikkusega suheldes korduvalt rõhutanud, et keskpanku püütakse suruda neile võõrastesse rollidesse. Euroala keskpankade võõrad funktsioonid on otstarbekas üle anda Euroopa stabiilsusmehhanismile. Sellel on kaks eelist. Esiteks on võimalik abi saamise tingimusi seades kujundada abi saava riigi majanduspoliitikat soovitud suunas. Mis tahes rahapoliitilised meetmed aga teatavasti ei saa kõrvaldada võlakriisi põhjuseid. Teiseks, sellisel juhul kasvab oluliselt liikmesriikide valitsuste ja parlamentide kontroll kriisimeetmete üle ning paraneb ülevaade kriisimeetmetega seotud kuludest.
Õigeid otsuseid saab teha siis, kui on teada, mis majanduses toimub. Meie huvides pole jälgida ainult enda tegemisi, vaid ka teiste euroala riikide (sealjuures mitte ainult Kreeka või Portugali) arengukavasid ja eesmärgipüstitusi.
Euroopa majandus- ja rahaliidul on ka praegu olemas need head omadused, mille pärast see ühendus omal ajal ellu kutsuti. Nüüd on vaja majandus- ja rahaliit meie kõigi hüvanguks paremini, kindlamalt ja turvalisemalt toimima panna.
Austatud Riigikogu istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Oma tänase ettekande lõpetuseks soovin teid tänada seitsme aasta pikkuse koostöö eest! Tänan teid selle eest, et olete Eesti Panga sõnumeid vastu võtnud ja nendega ka arvestanud! Eesti Pank omalt poolt on teid alati varustanud oma parimate teadmistega. Loodan, et konstruktiivne koostöö Riigikogu ja Eesti Panga vahel jätkub ka tulevikus. Tänan tähelepanu eest!

Väga suur tänu Eesti Panga presidendile! Me asume küsimuste juurde. Palun, esimene küsimus, Taavi Rõivas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud panga president! Te olite eile selle ettekandega rahanduskomisjonis, kus meil oli võimalus esitada üsnagi detailseid küsimusi ka näiteks rahapoliitika kohta. Aga täna ma küsin seda, mis pakub võib-olla rohkem huvi laiemale avalikkusele. Ma küsin ESM-i otsustusprotsessi kohta kiirmenetluse korral. Komisjonis tõusetus seegi teema, et ka kiirotsuse puhul on otsuse absoluutne eeltingimus, et Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon peavad seda nõudma või sellega nõus olema. Minu teada on Euroopa Keskpangas omakorda ette nähtud konsensusotsus, mis eeldab kas teie või teie mantlipärija heakskiitu. Kas mul on õigus, et kõikide nende kiirotsuste puhul on ka eestlastel sisuliselt vetoõigus olemas?

Aitäh! Natuke laiemalt rääkides on ESM-i kiirmenetlus tõesti selline protseduur, kus otsuse tegemiseks on vaja ka Euroopa Keskpanga eitavat või jaatavat seisukohta. Loomulikult on see niivõrd oluline otsus, et Euroopa Keskpank saab seisukoha anda ainult oma nõukogu tasemel. Nõukogu koosneb 17 eurotsooni liikmesriigi keskpanga presidendist, lisaks veel Euroopa Keskpanga juhatuse liikmetest. Tavaliselt tehakse need otsused konsensuslikult. Ehk kui see teema peaks üles tulema, siis peaks igal juhul tõusma käsi ka selle laua tagant, mille ees on silt "Estonia". Nende päevade jooksul, mis mul on jäänud ametis olla, ei ole selliseid olukordi arvatavasti põhjust tekitada, aga kui kunagi hääletamiseks läheb, siis peab Eesti hääl kindlasti olemas olema. Loomulikult, otsused on sõltumatud ja vaadatakse eurotsooni kui tervikut, aga selleks, et see asi käivituda saaks, peab ka Eestist pärit käsi püsti olema.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea Eesti Panga president! Nagu sa ütlesid, seitse aastat oled teinud koostööd Eesti riigi kõikide asutustega. Kuidas oleks, kui vaataks neid seitset aastat praeguse või eelmise aasta taustal? Mis peale euro on veel kõige rohkem südamesse ja hinge jäänud, millist rõõmu või muret tahaksid meiega jagada?

Aitäh! Minu ettekande teema on Eesti Panga 2011. aasta aastaaruanne. Loomulikult, arvestades seda, et minu ametiaeg saab läbi, olen ma neid küsimusi, mida sa just esitasid, päris palju enda jaoks teadvustanud ja läbi mõelnud. Olen neid ka esitlenud näiteks Eesti Panga Nõukogule ja Eesti Panga headele töötajatele. Aga ma arvan, et ajagraafik ei võimalda praegu kogu seda perioodi ette võtta. Loomulikult, viimane asi on kõige rohkem meeles. Euro käibele võtmine ja selle raames ka nende kriteeriumide täitmise tagamine, mis positiivsetele otsustele eelnesid, olid väga keerulised ülesanded. Sellest võiks palju rääkida, see on ajalugu ja see on hästi huvitav. Ma piirduksin praegu ikkagi euroga. Muidugi võib rääkida majanduskriisist, võib rääkida sellest, et Eesti tuli sellest ju suhteliselt hästi välja. Kindlasti oli siin väga suur osa kõigil neil, kes Eesti jaoks otsuseid teevad: teil siin saalis, teie eelkäijatel siin saalis, valitsuse liikmetel, ükskõik millisel kujul viimase kahekümne aasta jooksul on neid koalitsioone kokku pandud, ja loomulikult Eesti Pangal. Mõeldes neile seitsmele aastale ja arvestades ka siin saalis istumise kogemust, teeksin ma kummarduse kõigile neile institutsioonidele, keda ma just praegu mainisin.

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud Eesti Panga president! Te ütlesite, et Eesti Panga omakapitali suhe varadesse on hästi madal, see on üks madalamaid – 0,07%. Aga milline see keskmiselt eurotsooni keskpankade puhul on ja millised on need eurotsooni keskpangad, kus omakapitali suhe varadesse on hästi kõrge?

Aitäh! Mul ei ole see tabel peas, seetõttu ei saa ma tuua ükshaaval välja, milline on ühe või teise panga omakapitali suhe varadesse. See ei ole mitte mingi saladus, see on täiesti avalik tabel ja selle tabeli me sulle kindlasti ka saadame. Eesotsas on suuremad ja pikemat aega omakapitaliga tegelnud keskpangad ja ka need, kelle regulatsioon omakapitali tarvis on pisut teistsugune (nt Saksamaa, Austria, Prantsusmaa). Aga ma ei hakka fantaseerima, ma võin ka eksida. Meist tagapool on näiteks Malta. See on hästi oluline. Loomulikult, me oleme praegu üsna kenasti hakkama saanud, meil ei ole olnud ühisoperatsioonide pealt tulenevaid kohustusi ega saagi veel praegu olla ning ma väga loodan, et neid ei tulegi. Aga selleks, et me suudaksime oma asjadega tulevikus normaalselt hakkama saada, tuleb kapital keskmisele tasemele viia. Sellest on olnud Eesti Panga Nõukogus juttu. Selle strateegia, mida ma tutvustasin, on heaks kiitnud Eesti Panga Nõukogu. Loomulikult võib alati öelda ja nii ütles Eesti Panga Nõukogus ka minister, et see hüpe peab olema väga suur. Kui jama tekib kiiresti, siis tullakse niikuinii valitsuse ja Riigikogu käest abi paluma, et mida praegu ikka tõsta, parem kanda raha eelarvesse. Me ei ole päris seda meelt, me jääme selle 25%-lise piirmäära juurde. Sellega, mis sealt üle on, saab suurendada omakapitali ja mitte tulla teilt maksumaksja raha küsima.

Aitäh! Palun, Urmas Klaas!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Eesti Panga president, suur tänu teile selle ettekande eest ning loomulikult suur tänu väga tasakaaluka ja tubli töö eest Eesti Panga presidendina! Ma küsin teie käest 2011. aasta kontekstis, aga ka tagasivaatavalt: kui te nüüd Eesti Panga presidendi ametikohalt lahkute, siis milline on teie kui vaieldamatult väga asjatundliku rahandus- ja majandusinimese soovitus või sõnum Riigikogule, tänastele ja homsetele otsustajatele, et Eesti riigirahandus jätkuvalt heas tervises püsiks?

Aitäh! Me oleme neid sõnumeid oma mandaadi piires eelkõige valitsusele pidevalt edastanud. Ühte sõnumit ma oma ettekandes ka kirjeldasin, see puudutas tulusid ja kulusid. Eelkõige juhin tähelepanu just headel aegadel kulutamise raamistikule. See on ju nii inimlik: kui raha ikkagi hästi laekub, siis miks ei võiks kohe kõiki häid asju tegema hakata? Aga ajalugu on teiste riikide ja ka meie oma riigi peal näidanud, et kui see ei lõpe ka katastroofiliselt, siis paraku lõpeb see väga halvasti. Nii et oluline on jätkata kainelt ja mõistlikult, mis tegelikult ongi suuremal või vähemal määral nii valitsust kui ka suurte otsuste tegijaid ehk Riigikogu siiani iseloomustanud. Kui seda joont hoitakse, siis ei tohiks riigisisese rahanduse ja majanduse korralduse poole pealt mingisuguseid suuri üllatusi tulla. Loomulikult võib pikalt maksudest rääkida, aga selleks ei ole mul mandaati. Sellel teemal võiksin ma arutleda lihtsalt kui rahandust õppinud ja sellest väga huvitunud inimene.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh! Austatud Eesti Panga president, aitäh teile ettekande eest! Ma tulen tagasi selle teema juurde, mille kohta ma teilt eile rahanduskomisjonis küsisin. Teema on finantstehingute maks. Nimelt on Euroopa Parlament juba vastu võtnud sellise ambitsioonika kava ja kiitnud heaks ka Euroopa Komisjoni pakutud väärtpaberite, aktsiate ja tuletisinstrumentide maksumäärad. Viimased küsitlused näitavad, et 66% Euroopa Liidus küsitletutest toetavad selle maksu kehtestamist. Raportöör Anni Podimata on öelnud, et finantstehingute maks on kriisist väljumise lahutamatu osa, nii jagatakse kriisikoormus õiglasemalt. Tähtajaks, mil liikmesriigid peavad olema vastu võtnud selleks vajalikud õigusaktid, on 31. detsember 2013. Eesti pole seda teemat veel arutada jõudnud. Kas Eesti Pank võiks olla selle teema vedaja ja kas me võiksime juba lähiajal arutada seda küsimust ka Riigikogus?

Aitäh! Küsimus oli, kas Eesti Pank võiks olla teema vedaja. Vastus on ei. Eesti Pank ei võiks olla ega peaks olema selle teema vedaja. Selle teema vedaja riigisiseselt peaks olema ikkagi Eesti Vabariigi valitsus, kes peaks tooma selle eelnõu teie ette kas ei või jaa ütlemiseks. Kindlasti, kui selle eelnõuga Eestis kuhugi jõutakse, siis on Eesti Pank valmis ja kohustatud andma oma arvamuse selle eelnõu kohta. Kuna täna eelnõu ei ole, siis meie informatsioon selle kohta, mis Euroopas on toimunud, on täpselt selline, millele te viitasite. Teiste sõnadega: meil ei ole täna ühtegi dokumenti, mille kohta arvamust kujundada. Seetõttu ei ütleks ma ei ega jaa.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud Eesti Panga president, ka mina tänan selle ettekande eest! Teie koostöö Riigikoguga on olnud väga sümpaatne, kui välja arvata see, et te käite igal aastal siin esinemas, aga ega Riigikogu liikmed teile eriti palju arupärimisi ei ole esitanud ja võib-olla pole nad osanud seda koostöövõimalust ära kasutada. Minu küsimus teile just sel hetkel, kui te lõpetate tegutsemist selles ametis, on see: millise soovituse te annaksite Riigikogu liikmetele paremaks koostööks Eesti Pangaga?

Aitäh, Ester! Ma arvan, et minu seisukohalt on olnud koostöö Riigikoguga väga tõhus. Kui tulemuslik, seda on mul raske öelda. Ma arvan, et ma annaksin Riigikogule sellesama soovituse: hoidke sama joont. See on õige, et on olnud vähe arupärimisi ja need arupärimised ei ole võib-olla alati olnud rahandusliku päevateema kohased. Mõne asja seletamiseks võiks neid olla rohkem, siis te saaksite panga presidendi arvamust rohkem teada. Aga kindlasti olen ma teile tänulik selle eest, et te ei ole arupärimistega mind päevapoliitikasse tõmmanud. Kui on ka olnud mingisugune jama, kus oleks võinud panga presidendi seisukoha abil punkte korjata, siis te seda ei ole teinud. Selle eest teile uuesti aitäh! See on andnud mulle võimaluse hoida seda nn sõltumatuse joont, mida väga kõvasti, muide, Frankfurdis hinnatakse, mõõdetakse ja jälgitakse. Meil on mandaat, kuidas me peame suhtlema parlamentide ja valitsustega. See on nõuandmise mandaat, mitte sekkumise mandaat. Aga kui arupärimine oleks selline, et ilma sekkumiseta ei saa, siis arvatavasti ei oleks arupärija rahul teistsuguse vastusega ja vastajal oleks ka ebamugav natuke ümmarguselt siit kõnepuldist vastata. Aitäh, et te ei ole mind siin kahvlisse pannud! Ma palun väga, et ärge Ardot ka pange! Siis läheb kõik hästi edasi.

Aitäh! Palun, Sven Sester!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea Eesti Panga president, ka mina tänan teid sisuka ettekande eest! Rahanduskomisjoni liikmena oli mul võimalik enamik küsimusi juba komisjonis ära küsida. Ma tulen korra tagasi keskpankade rolli juurde kommertspankadele võimaliku likviidsusabi andmisel. Tahaksin seda teada just 2011. aasta kontekstis. Mis tingimustel üldse keskpangad praegu kommertspankadele laenu annavad? Kui suur on praegu see maht, milline roll Eestis keskpangal on ja kas Eesti Pank on ka Eesti territooriumil kommertspankadele laene väljastanud?

Aitäh! Arvatavasti on see laenuandmine, mille kohta sa küsid, üks osa nendest erakorralistest meetmetest, mida Euroopa Keskpank selle aasta alguses esitles. Need meetmed on eelkõige mõeldud nendele pankadele, kes on tahtnud ühel või teisel põhjusel oma likviidsuspuhvrit tugevdada. Täna ei olda veel päris veendunud, kas see triljon eurot või natukene rohkem, mis on pankadele välja jagatud, on jõudnud ka reaalmajandusse. Õigemini puudub selle kohta statistika, on veel natukene vara. Aga muidugi on selge, et pangad, kes on seda raha võtnud, on paremini kapitaliseeritud ja turul arvatavasti usaldusväärsemad. Kui nad hakkavad ka laenu andma, teiste sõnadega, kui see raha jõuab reaalmajandusse, siis on neil ressursse natukene lahedamalt käes. Eesti Pank on loomulikult Euroopa Keskpanga tasemel nende otsuste tegemisel osalenud. Eesti Pank ei ole otse seda abi meie suurpankadele andnud. Aga kokutan ma natuke sellepärast, et minu meelest üks väike pank on seda abi korra küsinud ja ka saanud. Kuid siin on sama asi nagu enne: ma ei tahaks numbrite ja nimedega spekuleerida. Vabandust! Ma ei oska peast öelda, aga kindlasti anname sulle kirjalikult teada.

Palun, Arto Aas!

Aitäh! Suur tänu Eesti Panga juhile hea ettekande ja veel suurem tänu seitsmeaastase töö eest, eriti europrojekti väga eduka läbiviimise eest! Minu küsimus käsitleb Eesti Panga varasid ja isikkoosseisu, mis on pidevalt ka avalikkuses kõneaineks olnud. Täpsemalt öeldes küsin ma Maardu mõisa kohta. Milline on teie kui ametist lahkuva Eesti Panga presidendi isiklik arvamus nüüd, kui te olete igasugustest kohustustest ja painetest vaba? Kas Maardu mõisa võiks anda Eesti Panga haldusalast näiteks Vabariigi Presidendi Kantseleile, nii et sellest võiks kujuneda tõeliselt väärikas ja soliidne presidendi residents?

Aitäh selle küsimuse eest! Eri aegadel on see kinnisvarateema erineva aktiivsusega ja ka erinevatel põhjustel üles tõusnud. Eesti Pank on Maardu mõisa kunagi ostnud. See juhtus väga ammu, palju-palju enne minu aega, ma isegi ei tea, kas Otsasoni või Kallase ajal. Eesti Pank on sinna päris palju investeerinud, selleks et hoida seda maja enam-vähem korralikus konditsioonis. See ei ole kindlasti tipp-topp korras mõis, aga väga palju midagi ette heita ka ei saa. Siit tuleb esimene vastus: ei, me ei saa seda tasuta üle anda. Kui keegi meilt seda endale tahab, siis me peame selle talle müüma. Me oleme hinnanud kinnistut, õigemini, oleme hinnanud mõisa, see ei ole isegi kinnistu, mis teeb asja veel keerulisemaks. Me oleme küsinud arvamust nii Vabariigi Presidendi Kantseleist kui ka näiteks Välisministeeriumist. Ma arvan, et veel enne, kui me jõudsime küsimuse korrektselt formuleerida, tuli sealt juba vastuseks ei. Küsimus on ikka rahas. Loomulikult ei ole mõisaga seonduv Eesti Panga põhitegevus. Kunagi on see mõis meile tulnud ja arvates, et meie asi on oma vara korras hoida, oleme sellega ka hakkama saanud. Kui oleks mingisugune riigile kasulik lahendus ja ühine arusaam, siis see protsess võiks olla võimalik just ostu ja müügina, mitte andmisena. Siin ei tohiks kellelgi mingit kahtlust olla. Aga täna ei ole seda teist poolt. Seetõttu me üritame seda mõisa ilusasti korras hoida. Ma arvan, et paljud siin saalis olijad on kas eri organisatsioonide kaudu või isiklikult seda mõisa kasutanud. See on olnud võimalik kõigil, kes seda mõisa kasutada on tahtnud: Vabariigi Presidendi Kantseleil, Välisministeeriumil, Eesti Televisioonil, kõikvõimalikel filmitegijatel, pulmade ja sünnipäevade pidajatel, kellel iganes. Ma ei hakka kõva häälega ütlemagi, kes oleksid potentsiaalsed ostjad, kui see mõis lihtsalt müüki panna, näiteks oksjonil. See ei ole vist meie kellegi huvides. Nii et me oleme valmis seda mõisa edasi hoidma ja hooldama ning kui tekib mingi hea idee, kuidas seda paremini ja efektiivsemalt kasutada saaks – ütlen veel kord, et mõisapidamine ei ole Eesti Panga ülesanne –, siis oleme alati valmis sellest rääkima.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Väga suur aitäh Eesti Panga presidendile Andres Lipstokile nii ettekande kui ka seitsmeaastase viljaka koostöö eest!

Aitäh teile! Veel kord suur tänu mõistva, eduka ja mis iganes suhtumise eest seitsme aasta jooksul! Aitüma! (Aplaus.)

Avan läbirääkimised. Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelema Aivar Sõerdi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma väga pikalt ei hakka sõna võtma, sest Eesti Panga president tegi väga põhjaliku ja informatiivse ettekande. Aga tõesti, me saame täna arutada Eesti Panga aruannet, mis hõlmab Eesti esimest aastat euroala täisliikmena. Eesti osaleb nüüd täieõigusliku liikmena kogu euroala rahapoliitiliste otsuste kujundamisel ning Eesti Panga roll keskpankade ühistegevuses on varasemaga võrreldes väga suur. Loomulikult tõi eurotsooni täisliikme staatus Eesti Pangale arvukalt uusi ülesandeid rahapoliitika alal.
Aruanne kirjeldab euro tehnilist kasutuselevõttu. On hea meel tõdeda, et Eestis kulges üleminek sujuvalt. Nagu aruandes esitatud analüüs näitab, jäi euro kasutuselevõtu mõju hinnastabiilsusele prognoositud piiridesse. Tervikuna iseloomustas 2011. aastat majandusaktiivsuse kiire kasv, samuti tööhõive kasv ja tööpuuduse kiire alanemine. Samas nägime teisel poolaastal kasvu aeglustumist, seda tulenevalt väliskeskkonna suurenenud ebakindlusest.
Pärast viimast globaalset majanduskriisi puhkes 2010. aasta kevadel võlakriis. Kiiresti loodud stabiilsusmehhanism ja võlakriisi keskmes olevate riikide valitsuste pingutused 2011. aastal kriisile paraku lahendust ei toonud. Pigem nägime euroala võlakriisi teravnemist. Euroopa Keskpank oli sunnitud jätkama erakorraliste rahapoliitiliste meetmetega, et tagada finantssüsteemi stabiilsus. Eurosüsteem võimaldas pankadele 2011. aastal suures mahus fikseeritud intressimääraga laenusid. Selleks, et tagada pingelises seisus riigivõlakirjade toimimine ja likviidsus, sekkusid eurosüsteemi keskpangad riigivõlakirjade turule, ostes finantsturgude surve alla sattunud riikide võlakirju. Keskpankade võlakirjaprogrammide tulemusel kasvas programmi 2011. aasta alguse 75 miljardi euro suurune maht aasta lõpuks 211,5 miljardi euroni. Kuigi raha pakkumise kasvust tulenevad ohud hinnastabiilsusele hinnati 2011. aastal madalaks, kujunes inflatsioon koosmõjus muude globaalsete teguritega kahjuks tunduvalt kõrgemaks kui varem seatud 2%-line eesmärk. Erakorralised meetmed, mis võivad ohustada hinnastabiilsust ja põhilist eesmärki, peavad jääma ühekordseks ja ajutiseks, nagu lubas ka Euroopa Keskpanga juht ametisse asudes. Euroala toimimise reeglid ei luba isegi mitte kaudselt toetada või finantseerida liikmesriikide eelarveid. Sellest peab Euroopa Keskpank edasiste meetmete kavandamisel ja võlakriisi mõjude tõrjumisel lähtuma. Võlakriisi saavad lahendada ikkagi liikmesriikide valitsused, rakendades nii eelarvet, konsolideerimismeetmeid kui ka kulude piiramist ja struktuurseid muudatusi majanduskasvule eelduste loomiseks. Riigirahanduse seisu eest peavad vastutama liikmesriigid ise, ei tule loota keskpanga erakorralistele meetmetele.
Lisaks eurosüsteemi kui terviku hinnastabiilsuse tagamise ülesandele on Eesti Pangal väga suur roll ka valitsuse nõustamisel, millest panga president meile rääkis. Riigi eelarvestrateegia ja iga-aastaste eelarvete kavandajad peavad arvestama Eesti Panga ettepanekuid, mis tulenevad panga majandusprognoosist ja panga seiretegevuse järeldustest. Tuleb kindlasti nõustuda Eesti Panga presidendi ettepanekuga, et on vaja jääda kindlaks nii käesolevas kui ka varasemates eelarvestrateegiates seatud reservide taastamise alustamise tähtaegadele, mis omakorda eeldab eelarve ülejäägi saavutamist nii kiiresti kui võimalik. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Palun, Kalev Kallo Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Täna siin saalis arutluse all olev Eesti Panga 2011. aasta aastaaruanne erineb kindlasti kõigist varasematel aastatel käsitletud aruannetest. Esimest aastat oli Eesti riik eurotsooni liige ja Eesti Pank täieõiguslik Euroopa Keskpanga liige. See oli esimene aasta, kui Eesti Panga president võttis otsustajana, Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osa kõikide eurosüsteemi puudutavate otsuste langetamisest. Ühise laua taga ollakse võrdväärsed partnerid, kuivõrd üks väike saab üldse suurtega võrdväärne olla. Ühiselt langetatud eurosüsteemi otsuste elluviimine Eestis on nüüd Eesti Panga ülesanne. Kui varem oli Eesti keskpanga peamine ülesanne hinnastabiilsuse säilitamine Eestis, siis nüüd on peamine ülesanne aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal.
Aeg-ajalt ilmub mõtteavaldusi, eriti ajakirjanduses, et kuna oleme nüüd Euroopa Keskpanga üks osa ja otsused tehakse niikuinii Euroopa Keskpangas, siis ei ole meil oma keskpangas enam nii palju töötajaid vaja. Piisaks palju väiksemast hulgast inimestest, kes ainult vahendaksid Euroopast tulevaid käske ja korraldusi. Kahjuks on see väga lihtsustatud ja ebaadekvaatne arusaam. Otsused ei sünni tühjalt kohalt, otsustele eelnevad väga paljude valdkondade töögruppide põhjalikud analüüsid. Nüüd on meie keskpanga esindajatel võimalus kõigis nendes töögruppides osaleda, sõna sekka öelda ja langetatavaid otsuseid suunata. Kui tahaksime kõigis valdkondades kaasa rääkida, peaks Eesti Panga koosseis olema võib-olla kaks või enamgi korda suurem, mis väikesele riigile ei ole aga kindlasti jõukohane. Siin me suurtega sammu pidada ei suuda. Siit tuleneb Eesti Panga üks tähtis ülesanne uues situatsioonis. Tuleb otsustada, millistes valdkondades me suudame pakkuda ka oma oskusteavet ja kus me tunneme end kindlalt, ning tuleb keskenduda just nendele valdkondadele. Ülejäänud valdkondades, mida me aktiivselt katta ei suuda, tuleb tõenäoliselt piirduda ainult informatsiooni vahetamisega.
Järgmine äärmiselt tähtis muudatus on see, et euroala keskpankadel on täiendav krediidirisk, mis on esmajoones seotud rahapoliitiliste operatsioonidega. Euroalas jagatakse rahapoliitiliste operatsioonidega seotud tulud ja kulud ühiselt, vastavalt euroala keskpankade osakaalule Euroopa Keskpanga bilansis. Eesti Panga osakaal on teatavasti 0,26%. Võib öelda, et seoses finantskriisi süvenemisega euroalal suurenevad ka Eesti Panga riskid. Sellest tulenevalt omandavad erilise tähtsuse omakapitali ja reservkapitali suurused. Kahjuks tuleb tõdeda, et omakapitali osakaalult, võrreldes riikide keskpankade omakapitali osakaaluga kogu eurosüsteemi omakapitalis, oleme tagant neljandad, mitte küll viimased, aga ikkagi tagaotsas.
Kui tulla konkreetselt 2011. aasta aruande juurde, siis näeme, et Eesti Panga 2011. aasta finantsaasta kasum oli kokku 22,7 miljonit eurot. Arvestades suurenevate riskide kohta eespool öeldut, oleks olnud igati loogiline ja mõistlik suunata kogu kasum panga reservidesse. Kahjuks otsustati sellest 25% ehk 5,7 miljonit eurot suunata riigieelarvesse. See otsus tundub eriti ebamõistlikuna, meenutades, et siin saalis vastasid eile arupärimistele peaminister ja rahandusminister ning me kuulsime jälle rohkem kui üks kord, et Eesti riigi rahaasjad on kõige paremas korras ning meie majanduskasv on Euroopa riikide hulgas nii käesoleval kui ka järgmisel aastal kõige kiirem.

Kas soovite lisaaega? Kolm minutit lisaks.

Samuti, kui on tarvis lisaraha ESM-i sissemakseteks, siis leiame selle reservidest ilma igasuguste probleemideta.
Kindlasti ei ole vähetähtis ka see, et aruandeperioodil vahetusid Eesti Panga mõlemad asepresidendid. Nagu tavaliselt ikka, tundus see protsess toimumise faasis mõnele valulik ja kutsus esile teravaid väljaütlemisi kõrgetelt aukandjatelt ka väljastpoolt panka. Nüüd on kõik rahul ja õnnelikud, sest vahetus tõi Eesti Panka kindlasti värskeid tuuli. Tahan soovida uutele juhtidele meelekindlust ja tahet kaitsta jõulisemalt panga seisukohti ka reservkapitali küsimustes, et ei oleks võimalik hetkekski seada kahtluse alla üht Eesti Panga prioriteetidest. Nimelt, Eesti Panga president ja Eesti Pank on oma tegevuses iseseisvad ega tohi saada enda seadusjärgseid ülesandeid täites korraldusi või suuniseid valitsuselt ega teistel pangavälistelt huvigruppidelt. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole. Aruanne on kuulatud ja esimese päevakorrapunkti arutelu lõpetatud.

Teine päevakorrapunkt on Finantsinspektsiooni 2011. aasta aastaaruanne. Ettekandja on Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein. Riigikogu liikmetel on ka nüüd võimalik esitada üks küsimus. Palun, härra juhatuse esimees!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Riigikogu liikmed! Lubage mul alustada faktist, et käesoleva aasta alguses tähistas Finantsinspektsioon oma kümnendat tegevusaastat. Hea meel on tõdeda, et kuigi need kümme aastat pole kerged olnud, oleme seni suutnud finantsturgude ja turuosaliste järelevalvet Eestis teha nii, et riik ehk maksumaksjad pole pidanud kulutama sentigi Eesti finantssektori toetamiseks. Viimaste aastate väga keerulistes turutingimustes on see kindlasti märkimisväärne tulemus. Hea meel on ka tõdeda, et turuosalised hindavad meie professionaalsust. Üha rohkem Balti riikides tegutsevaid finantssektori ettevõtteid on valinud oma koduriigiks just Eesti ning tegutsevad nüüd teistes Balti riikides oma filiaalide kaudu. Eriti selgelt on see suundumus näha kindlustussektoris.
Möödunud, 2011. aasta oli finantsturgude jaoks väga keeruline. Mitme eurotsooni riigi pikaajalised fiskaalprobleemid tõid kaasa finantsturgude usalduse kadumise riikide võimesse teenindada oma võlakohustusi. Kujunenud kriisist väljumiseks on astutud nii poliitilisi samme, mis on toonud kaasa valitsuste ja riigijuhtide vahetumise mitmes Euroopa riigis, kui võetud ka finantsmajanduslikke meetmeid. Kuigi seni on eurotsooni lagunemine ja eurotsooni valuuta usaldusväärsuse langus suudetud ära hoida, tekitab olukord rahaturgudel jätkuvalt muret. Kreeka valimiste järel tekkinud sisepoliitiline patiseis ja mure võimalike uute valimiste tulemuste pärast ning Hispaania pangandussektori probleemide kiire eskaleerumine on turgude ebakindlust vaid suurendanud.
Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA) tegi 2011. aasta kevadsuvel Euroopa 90 suurema pangagrupi tugevusanalüüsi, mis näitas, et kuigi pangad olid enne tugevusanalüüsi suutnud suurendada oma kapitalipuhvreid 50 miljardi euro võrra, oli siiski kaheksal pangagrupil probleeme kokkulepitud kapitalipuhvrite nõuete täitmisega ja 16 pangandusgruppi olid selles osas väga lähedal miinimumnõuete täitmisele. Tugevusanalüüsi tulemuste põhjal andis EBA välja selgepiirilised soovitused riikide pangajärelevalve asutustele pankade kapitalipuhvrite tugevdamiseks, muu hulgas piirates võimalikke dividendide väljamakseid ning nõudes finantsvõimenduse vähendamist ja lisakapitali kaasamist seal, kus see on võimalik. Eesti turul tegutsevad Skandinaavia pangandusgrupid tegid tugevusanalüüsi edukalt läbi ja seega on Eesti pangandussektori usaldusväärsus jätkuvalt suur.
Eelmise aasta üks olulisemaid teetähiseid oli kolme Euroopa Liidu järelevalveasutuse – Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA), Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (ESMA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse (EIOPA) – töö sisuline käivitumine. Kõigi kolme asutuse jaoks oli sel esimesel aastal mitmeid keerulisi ülesandeid. Oli vaja korraldada nii uute Euroopa regulatsioonide väljatöötamine, kus kõigil kolmel järelevalveasutusel on oluline nõuandev roll Euroopa Komisjoni jaoks, kui tagada ka olemasolevate regulatsioonide ühetaoline tehniline rakendamine kogu Euroopa Liidu siseturul ja koostöö globaalsete finantsturgude regulaatoritega. Lisaks alustas Euroopa Keskpanga juures tööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB).
Finantsinspektsioon osaleb aktiivselt nimetatud asutuste töös, kusjuures juhatuse liige Kaido Tropp on EIOPA infotehnoloogia ja aruandluse alalise töörühma asejuht ning ma ise olen ESMA juhatuse liige. Tuleb rõhutada, et uue üleeuroopalise järelevalveraamistiku rakendamine suurendab oluliselt nimetatud järelevalveasutuste rolli uute üleeuroopaliste regulatsioonide väljatöötamisel ja ühetaolisel rakendamisel. ESMA puhul on oluline ära märkida ka föderaalse järelevalvelise mandaadi saamist Euroopa Liidus tegutsevate reitinguagentuuride suhtes.
Euroopa järelevalveasutustest rääkides tuleb rõhutada, et Euroopa siseturu areng finantsteenuste vallas on finantskriisi tulemusena liikumas väga kiiresti suurema harmoneerituse ja kesksete järelevalveorganite tekke suunas. See on kindlasti positiivne, kui silmas pidada finantsturgude üha suuremat integreeritust ja nende tegevuse piiriüleseid mõjusid. Nii on ühtses Euroopa õigus- ja järelevalveraamistikus kergem tulevikus ära hoida võimalikke kriise ja tagada piiriülese järelevalvelise arbitraaži vähenemine. Samas tuleb mõista, et oluliselt hakkab vähenema liikmesriikide, sh Eesti võime riigisiseselt finantsõigust suunata. Samal ajal suureneb selgelt Finantsinspektsiooni roll otsekohalduvate tehniliste standardite väljatöötamisel ja rakendamisel Euroopa tasandil. Otsekohalduvad tehnilised standardid on Euroopa uue järelevalvelise arhitektuuri oluline komponent. Neid töötatakse välja direktiivide ühetaoliseks rakendamiseks siseturul. Lähiaastatel on vaja EBA-l, EIOPA-l ja ESMA-l välja töötada sadu siduvaid tehnilisi standardeid, mis on riigisisese õiguse suhtes otsekohalduvad.
Euroopa järelevalveasutustel on regulatsioonide väljatöötamisel laialdased õigused. Euroopa järelevalveasutuste väljatöötatavad regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid saavad Euroopa Komisjoni määruse vormi. Lisaks koostavad Euroopa järelevalveasutused suuniseid ja soovitusi. Finantsinspektsioon osaleb selles töös ja panustab aktiivselt tehniliste standardite ning suuniste ja soovituste väljatöötamisse Eesti finantsturu jaoks olulistel teemadel.
Otsekohalduv Euroopa Liidu õigustik tuleb siduda riigisisese menetlus- ja materiaalõigusega. Normide rakendamine eeldab riiklikele järelevalveasutustele piisavate menetluslike võimaluste loomist. Tuleb vältida olukordi, kus otsekohalduv Euroopa õigustik küll kohustab isikuid, kuid järelevalvel puudub riigisisesest õigustikust või dogmaatikast tulenevalt tegelik ja tõhus võimalus kohustuste täitmist kontrollida, rikkumise või selle riski korral mõjusalt sekkuda. Siia kuulub järelevalveasutusele piisavate menetluslike õiguste andmine ja võimaluste loomine, samuti sanktsioonisüsteemi tänapäevastamine ja kohandamine Eesti finantsturu eripärale. Loomulikult tuleb arvestada, et isiku õigusi seejuures ülemäära ei riivataks. Eraldi tuleb jälgida, et otsekohalduvad õigusaktid tõlgitaks eesti keelde selliselt, et Eestis oleks võimalik neid ühetaoliselt ja normi eesmärgile vastavalt rakendada. Nimelt on seadusaktide seaduslik jõud kõikides keeltes võrdne. Sellega seoses on selgelt kasvamas ka meie vastutus ja töökoormus Euroopa suunal, tagamaks seda, et meie riiklikud ja finantssektori huvid oleksid parimal moel kaitstud.
Finantsinspektsiooni jaoks oli 2011. aasta oluline teetähis inspektsiooni uue strateegia kinnitamine Finantsinspektsiooni nõukogu poolt. Uues strateegias on kirjeldatud kolm tähtsat suunda, kus finantsjärelevalvel on vaja lähiaastatel oluliselt panustada. Esiteks, Finantsinspektsiooni järelevalvelise võimekuse suurendamine. Teiseks, Finantsinspektsioon kui tõhus koostööpartner. Kolmandaks, Finantsinspektsiooni roll finantsteenuste tarbijate nõustamisel ja suunamisel.
Kui lühidalt kirjeldada nimetatud kolme kõige olulisemat tegevussuunda, siis järelevalvelise võimekuse suurendamine on meie töö alus ja jääb selleks. Nii muutuvad ja täpsustuvad regulatsioonid kui ka ajas ja ruumis muutuvad riskihinnangud toovad paratamatult kaasa selle, et organisatsioon ja inimesed peavad olema valmis muutusteks ja uuteks ülesanneteks. Kuigi meie töö nõuab palju täpsust ja sisaldab hulgaliselt rutiini, ei tähenda see, et finantsjärelevalve töö tervikuna oleks rutiinne, pigem vastupidi.
Meie strateegia teise olulise tegevussuunana on esile tõstetud koostöö. Finantsturgude integratsioon ja paljude meie turgudel tegutsevate turuosaliste piiriülene tegevus eeldab, et suudame olla tugevad koostööpartnerid ennekõike Põhjala ja Balti suunal. Lisaks väga tihedale koostööle spetsialistide tasandil erinevate turuosaliste järelevalvelistes kolleegiumides on käivitunud koostöö ka riiklikul tasemel. Nii olen koos Eesti Panga presidendiga kaasatud Põhjala-Balti makroprudentsiaalse foorumi töösse, mis peab aitama kaasa süsteemsete riskide paremale väljaselgitamisele ja infovahetusele meie regioonis. Samuti oleme koos kolleegidega Eesti Pangast ja Rahandusministeeriumist kaasatud Põhjala-Balti stabiilsusgrupi töösse, mis peab aitama ära hoida võimalikke finantskriise regioonis ning otsima lahendusi nii õiguslike kui ka järelevalveliste sammude suuremaks ja paremaks integratsiooniks võimalike kriisiolukordade reguleerimisel. Tunnustusena meie tööle on minu hea kolleeg juhatuses Kilvar Kessler juhtimas Põhjala-Balti stabiilsusgrupi ühte alamtöörühma, mis tegeleb finantsasutuste piiriülese saneerimise või võimaliku likvideerimise õiguslike küsimuste analüüsiga. Oleme aktiivsed ka Kesk- ja Ida-Euroopa suunal, kus meie poolt juhib tööd minu teine hea kolleeg juhatuses Andres Kurgpõld.
Kui vaadata Finantsinspektsiooni tegevuse prioriteete eelmisel aastal, siis oluline järelevalveline tegevus pangandussektoris oli usaldusnormatiivide raamistiku Basel II ühe komponendi, sisemise kapitali adekvaatsuse tagamise protsessi Pillar 2 rakendamine. Analüüsiti pankade esitatud sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi raporteid ja koostati järelevalvehinnang, mida tutvustati krediidiasutustele. Piiriüleste pangagruppide kohta esitasime oma järelevalvelised hinnangud emapanga järelevalvetele grupiülese järelevalvelise hinnangu koostamiseks.
2011. aasta järelevalveliste hinnangute rõhuasetus oli eeskätt kvalitatiivsetel teemadel, nagu üldjuhtimine, teenuste grupisisene sisseostmine, siseauditi ja teiste sisekontrollimehhanismide kvaliteet, strateegia ja omanikega seotud küsimused.
Pangandussektorile tervikuna ei toonud möödunud aasta kaasa laenunõudluse kasvu. Möödunud aastal jätkus laenumahtude vähenemine samasuguse kiirusega nagu 2010. aastal. Pangad väljastavad laene vastavalt üldaktsepteeritud heale tavale ning ei saa väita, et laenude kättesaadavus on laenutingimuste liigse konservatiivsuse tõttu piiratud. Laenuportfellide kahanemine tuleneb peamiselt klientide tulevikukindluse puudumisest ning seeläbi on pärsitud ka laenunõudlus.
Nagu 2010. aastal paranes ka 2011. aastal pankade laenuportfellide kvaliteet ning viivises olevate laenude koondmaht kahanes nii absoluutmahult kui ka osakaaluna laenuportfellis. Aasta jooksul vähenesid nii pika- kui ka lühiajalised viivislaenud. 2008. aastal alanud majanduslangusest tingitud krediidirisk on suuresti realiseerunud ning pangad on bilansid halbadest laenudest suuresti "puhastanud". Maksejõuetuks muutunud laenude normaalne teenindamine on taastunud kahjuks vähestel juhtudel. Pangad on realiseerinud ligikaudu 60% varasematel aastatel moodustatud allahindluse reservidest, mis näitab, et pangad olid allahindluste moodustamisel olnud väga konservatiivsed.
Pangandussektori likviidsete vahendite tase on kõrge ning see tase ei ole peale euroalaga liitumist ja kohustuslike reservinõuete alanemist langenud. Emapankade tasemel tsentraalse likviidsusjuhtimisega pangad kasutavad likviidsusülejääki emapankadelt eelnevatel perioodidel kaasatud laenude tagasimaksmiseks. Seetõttu on finantseerimine muutunud üha rohkem kliendihoiustel põhinevaks. See aga omakorda kahandab pankade likviidsusriski ning alandab ressursi hinda.
Eestis tegutsevate pankade kapitaliseerituse tase oli ja on ka praegu kõrge ning kasumlikkus on taastunud. Finantsjärelevalve kõrgendatud tähelepanu all on väikepankade kapitaliseeritusega seotud arengud keskpikas perspektiivis, seda eelkõige nende finantsasutuste osas, kes oma põhitegevuselt olulist tulu ei teeni või kelle kasvustrateegiaga on seni kaasnenud suured kulud. Pankade kasumlikkust on lähiajal kindlasti mõjutamas laenumahtude edasine langus ning madalal tasemel EURIBOR.
Aruandeperioodil tegi Finantsinspektsioon mitmeid järelevalvemenetlusi seoses erinevate lubade andmistega. Olulisemana võib mainida Swedbanki Balti struktuuriüksuste restruktureerimisega seotud analüüse ja kapitalijuhtimisega seonduvaid otsuseid.
Pangandusturu läbipaistvuse tagamiseks keelasime eelmisel aastal mitmel Krediidipanga aktsionäril hääleõiguse teostamise, kuni Krediidipanga omanike struktuur ja rahastamine ei vasta Eesti pangandusturu nõuetele.
Kindlustussektori järelevalvetegevuses osalesime lisaks regulaarsetele sektori analüüsidele ka EIOPA üleeuroopalise tugevusanalüüsi läbiviimisel, kus esmakordselt osalesid liikmesriikide olulised kindlustusandjad soolotasemel. Tugevusanalüüsi läbisid positiivselt kõik kindlustusgrupid, kes selles Eestist soolo- või grupitasemel osalesid. Finantsinspektsioon tegi ka Eesti-sisese tugevusanalüüsi elukindlustusandjatele. Tugevusanalüüs näitas, et elukindlustusseltside varad on investeeritud konservatiivselt ning Euroopa võlakirjaturgudel toimuval olulist mõju seltside kapitalinõuete täitmisele ei ole.
Kahjukindlustuse kindlustusmaksete mahud jäid eelmise aastaga võrreldes peaaegu muutumatuks, kindlustusmakseid koguti vaid 0,3% vähem kui aasta tagasi. Arvestades Eesti kahjukindlustuse turu väiksust ning kriisiaja mõju, on nimetatud tegurite loogilise tulemusena kindlustusseltsid laienenud ja laienemas Baltikumi-ülesteks seltsideks. See ärimudel on seni ennast hästi tõestanud. Elukindlustussektoris on enamik ühte ja samasse finantsgruppi kuuluvatest Balti riikide kindlustusandjatest ühinenud, kahjukindlustussektoris see protsess veel kestab. 2011. aastal kogusid Eesti kahjukindlustusseltsid ligikaudu 22% kindlustusmaksetest Lätist ja Leedust. Seoses lähiajal planeeritavate ühinemistega on riskid, mis asuvad väljaspool Eestit, kindlustussektori jaoks veelgi olulisemaks muutumas.
Elukindlustussektoris jätkus möödunud aastal mahtude ja nõudluse vähenemine. Võrreldes eelmise aastaga vähenes elukindlustuse kogutud maksete maht 12%. Lisaks kasvas oluliselt investeerimisriskiga toodete tagasiostude maht, seda eriti teisel poolaastal. Kuna üle poole kõikidest elukindlustuses kogutavatest maksetest kogutakse Lätist ja Leedust, on elukindlustuse näitajad olulisel määral mõjutatud Läti ja Leedu majanduskeskkonnast ning sealsete klientide meelestatusest. Eeltoodust tulenevalt asub valdav osa Eesti elukindlustusseltside kindlustusriskist väljaspool Eestit.
Elukindlustussektori investeeringute tootlus oli tulenevalt negatiivsetest arengutest väärtpaberiturgudel surve all ning ükski elukindlustusselts ei teeninud piisavalt investeerimistulu, et ületada garanteeritud intressimäära. Siiski on seltsidel piisavalt vabu vahendeid nimetatud riski katmiseks, kuid sellest olenemata tuleb seltsidel aktiivselt tegelda oma investeerimispoliitika ülevaatamisega, vähendamaks intressigarantiiriski realiseerumise võimalikkust tulevikus.
Uue finantsteenuste valdkonnana lisandusid eelmisel aastal meie järelevalve alla makseasutused. Makseteenuste turul tegutseb praegu kaheksa makseasutust, nendest viis täistegevusloa alusel ja kolm piiratud tegevust lubava erandi alusel. Makseasutused vahendasid eelmisel aastal 1,1 miljardi euro ulatuses klientide tehinguid, mis makseasutuste klientide väikest arvu arvestades on erakordselt suur käive. Makseasutuste sektor on suure kasumiga. Sektor teenis aastaga tulu 11 miljonit eurot ning sektori omakapitali tootlikkus küündis üle 30%. See on võrdväärne kasumiga, mida teenivad mitu korda suuremad sektorid, nagu fondivalitsejad või elukindlustus. Makseasutuste bilansilised riskid on madalad, enamasti koosnevad aktivad nõudmisteni hoiustest pankades või arveldustest partneritega. Samas, arvestades sektori kliendibaasi, kus on enamasti läbipaistmatu ärimudeliga offshore-ettevõtted, eksisteerib makseasutuste puhul rahapesualase õigusrikkumise kõrgendatud risk. Senistele järelevalvemenetlustele tuginevalt võib anda esmase hinnangu, et mitme ettevõtte puhul on siin tegemist ärikultuuriga, mis paistab silma vähese seaduskuulekusega. Erinevalt teistest järelevalvesubjektidest peab makseasutuste järelevalve rohkem põhinema algmaterjalide vahetul kontrollil. Samuti saab makseasutuste puhul vähem arvestada subjektide enda sisekontrollimehhanismide efektiivse toimimisega.
Finantsteenuste järelevalves oleme suurendanud kohapealsete kontrollide mahtu Finantsinspektsiooni juhendite ja seadusest tulenevate nõuete täitmiseks. Finantsinspektsioon analüüsis eelmisel aastal turu läbipaistvuse eesmärgil investeerimisriskiga hoiuste turgu ja kahetsusväärselt peab nentima, et vaadeldud peaaegu kaheaastasel perioodil oli investorite jaoks kaalutud keskmine tootlus selle investeerimisinstrumendi kasutamisel negatiivne. Siinkohal on hea meel tõdeda, et meie algatusel viidi möödunud aastal sisse seadusmuudatus, mis karmistab pankade jaoks klientide sobivusnõuete hindamist vastava investeerimistoote pakkumisel.
Turukuritarvituste ärahoidmiseks ja vajaduse korral võimalike turukuritarvitajate tõhusamaks heidutamiseks jätkasime aktiivset koostööd Politsei- ja Piirivalveameti ning prokuratuuriga.
Finantskirjaoskuse edendamisel oli meie peamine tähelepanu suunatud koolidele ja õpetajatele. Koostöös Tallinna börsi, pangaliidu ja turuosalistega korraldasime terve hulga temaatilisi õppepäevi mitmes maakonnas. Meie tarbijaveebi arendamisel oli oluline teetähis finantsteenuste võrdlustabelite lisandumine, mis peaks märgatavalt suurendama finantsteenuste turu läbipaistvust ja parendama inimeste võimet leida endale sobivaim teenusepakkuja.
Kokkuvõttes on meie tegevus muutunud Euroopa-kesksemaks. Eesti finantsasutuste stabiilsuse ja usaldusväärsuse tagamisel saame järjest enam toetuda oma headele kolleegidele Euroopas, nii nagu nemad meiegi kompetentsust ja oskusi rakendada saavad. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra Raul Malmstein! Teile on laekunud küsimusi. Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Teatavasti taastas valitsus, hoolimata eelarve pingelisusest, käesoleval aastal maksed pensioni teise sambasse. Ei ole ju saladus, et teatud perioodil tabasid pensionisammaste fonde vähenemised. Küsimus on selline. Millisena näete Finantsinspektsiooni võimalust või tegevust, et pangad nii inimeste enda raha kui ka valitsuse lisatud toetust teise sambasse lihtsalt ära ei põletaks ehk see säiliks vähemalt endisel tasemel, kui see ka ei suurene?

Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab pensionifondide järelevalvet, siis me oleme viimasel kahel aastal oma järelevalvemudelit oluliselt muutnud. See põhineb palju tihedamal koostööl turuosalistega. Regulaarselt, vähemalt kaks korda aastas korraldame fondivalitsejatega kohtumisi, kus me koos nendega põhjalikult analüüsime nende portfelli struktuuri, investeerimisstrateegiat, püüdes aru saada, kus võiksid olla võimalikud riskikohad. Viidates teie küsimusele, pean ütlema, et me ei saa kuidagi garanteerida, et fondid töötaksid alati just nulltootlusega. Küll aga on hea meel tõdeda, et kui me viimastes seadusmuudatustes tegime ettepaneku karmistada konservatiivsete fondide investeerimispiiranguid, võttes aluseks riigireitingud, siis see mudel on tööle hakanud ja konservatiivsed fondid toimivad praegu väga hästi.

Aitäh! Palun, Arto Aas!

Aitäh! Mul on kaks lühikest küsimust. Esimene puudutab SMS-laene ja tarbijakrediiditooteid. Kui me vaatame meie panku ja kindlustusseltse, mis on teie järelevalve all, siis näeme, et see turg toimib päris kenasti ja reeglitest peetakse kinni, aga tarbijakrediiditurul on vabadust ja segadust justkui rohkem. Kas Finantsinspektsioon ei võiks tegelda ka nende asutustega? Mis on teie seisukoht? Teine küsimus puudutab teie asutuse bilanssi. Eelmisel aastal tekkis millegipärast 60 000 euro suurune kahjum. Mis oli selle kahjumi põhjus?

Aitäh küsimuste eest! Alustan esimesest. Mis puudutab SMS-temaatikat ja tarbijakrediiti, siis see on praegu Tarbijakaitseameti pädevuses olev küsimus. Pädevuse muutmine on ilmselt väga keerukas. See eeldaks väga tugevat poliitilist tahet ja Finantsinspektsiooni väga olulist töökoormuse kasvu. Me vajaksime selle töö tegemiseks ilmselt lisaressursse. Nii et teoreetiliselt me võiksime selle teemaga tegelda, aga see eeldaks väga olulist portfellide ümberjagamist ja ka ressursside leidmist selle tööga tegelemiseks. Mis puudutab meie kahjumit, siis tegemist on puhtalt raamatupidamisliku kirjega. Me koostame oma eelarve alati nii, et me planeerime orienteerivalt 95% oma tulubaasist koguda järelevalvetasudest ja ülejäänud raha võetakse vajaduse korral reservidest. See 60 000 eurot näitab, et me selle summa ulatuses kasutasime raha reservidest. Aga see ei tähenda, et me oleksime eelarve täitmisel eelarve kuidagi lõhki ajanud, vaid pigem me ikkagi kulutasime raha heaperemehelikult.

Aitäh! Palun, Urve Tiidus!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud esineja! Mina lugesin teie pöördumist aastaaruande alguses. Seal te ütlete, et 2011. aastat iseloomustab finantsturgude usalduse kadumine riikide võimesse oma võlakohustusi teenindada. Võib-olla on minu küsimus natuke poliitiline, aga ma küsin siiski. Aasta pärast tuleb uus aastaaruanne. Kas te prognoosite aasta alguse põhjal finantsturgude usalduse muutust riikide suhtes? Kas see paraneb, jääb samaks või läheb tagurpidi?

Aitäh küsimuse eest! Aga tegemist on küsimusega, millele vastates peaks ennustama. See on alati äärmiselt ebatänuväärne tegevus. Kui me vaatame turgude käitumist ja meenutame, mida Eesti Panga president rääkis oma tööst Euroopa Keskpanga nõukogus, siis tuleb öelda, et sammud, mida Euroopa Keskpank on vahepeal astunud, parandasid oluliselt olukorda turgudel. See tõi alla erinevate riikide võlakirjade intressimäärad, mis andis võimaluse kergemalt hingata. Praegu, nagu ma ütlesin, on olukord jällegi pingestumas seoses võimalike valimiste tulemustega Kreekas ja sellest johtuvaga. Kui vaadata viimase nädala arenguid Hispaanias, kus riik on pidanud väga jõuliselt sekkuma oma pangandussektori toetamisse, siis on selge, et need küsimused on järjekordselt päevakorral. Nii et praegu on äärmiselt ebatänuväärne ennustada, mis saab aasta lõpus, aga julgen arvata, et ees ootavad väga keerulised ajad.

Palun, Aivar Sõerd!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ka mina tahan teid tervitada ja tänada hea töö eest keerulistel aegadel, mis praegu finantsturgudel kestavad. Aga minu küsimus puudutab sedasama, mille kohta Arto küsis. Me näeme tulude ja kulude aruandest, et järelevalvetasud on natukene allapoole tulnud, aga inspektsiooni enda kulud on samale tasemele jäänud või natukene kasvanud. Kuidas te käesoleva aasta eelarve olete teinud? Kas te planeerite plusspoolele jäämist või on küsimus hoopis selles, et äkki see finantseerimismudel ei ole enam tulevikus jätkusuutlik?

Tänan küsimuse eest! Ma arvan, et see finantseerimismudel on edaspidigi jätkusuutlik. Küsimus on selles, mis meid väga palju mõjutab praegu ja tulevikus, nimelt, Euroopa kolme järelevalveasutuse rahastamismudelis. Praegu on lahend selline, et 60% kolme Euroopa järelevalveasutuse eelarvest tuleb liikmesriikide järelevalvetelt, me maksame nagu osalemistasu, ja 40% tuleb Euroopa Komisjonilt. Arvestades seda, et need kesksed järelevalveasutused kasvavad väga kiiresti (nt ESMA-s oli eelmise aasta alguses tööl 35 inimest, nüüd töötab seal umbes 100 inimest ja aasta pärast võib-olla 200 inimest), on selge, et ka nende eelarved kasvavad väga kiires tempos. Kui Euroopa tasandil ei muutu nende asutuste rahastamismudel (meie ettepanek oli, et 100% nende eelarvest peaks tulema Euroopa Komisjonist või Euroopa Liidu eelarvest eraldi reana), siis ühel hetkel meie eelarve olukord kindlasti tugevalt pingestub. Juba praegu on nende kolme Euroopa järelevalveasutuse liikmemaksude osakaal meie eelarves päris märkimisväärne. Kui see hakkab kiirelt kasvama, siis see tähendab, et me peaksime kas turuosalistelt saama ühel või teisel moel täiendavat järelevalvetasu või leidma uue rahastamismudeli. Aga see on küsimus, millele tuleb lähiaastatel vastus leida ka Euroopa tasandil.

Rohkem küsimusi ei ole. Väga suur tänu ettekande eest! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Teine päevakorrapunkt on ammendatud. Veel kord suur tänu kõikidele ettekandjatele!

Me asume kolmanda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Andrei Korobeiniku!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Räägin teile lühidalt, mis on seaduseelnõuga 164 esimese ja teise lugemise vahel juhtunud. Tuletan meelde, et tegemist on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud eelnõuga, mille eesmärk on taastada Eesti kodakondsus isikutele, kes on selle kaotanud ametnike eksituse tõttu. Sellele probleemile on viidanud ka õiguskantsler.
Eelnõu 164 esimene lugemine toimus siin saalis s.a 20. märtsil ja esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekud tuli esitada 11. aprilliks. Tähtajaks laekus kuus ettepanekut, neist kolm Keskerakonna fraktsioonilt, üks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja kaks põhiseaduskomisjonilt. Põhiseaduskomisjon arutas ettepanekuid oma istungitel 30. aprillil, 10. mail ja 14. mail. Kuna muudatusettepanekud osaliselt kattuvad, siis kirjeldan üldist olukorda ja vastan hea meelega küsimustele.
Paar Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut ei leidnud komisjonis toetust, kuna nende temaatika väljus algatatud eelnõu raamidest. Üks ettepanek käsitles eakate keeleeksamit ja teine rääkis Eesti kodakondsuse andmisest lastele, kelle vähemalt üks vanem on kodakondsuseta isik. Komisjon toetas ettepanekut vabastada ametnike eksituse ohvrid uue passi või isikutunnistuse saamisel ühekordse riigilõivu maksmisest. Nii soovitakse isikule kompenseerida riigi eksimuse tõttu tehtud kulutus. Selle tõttu muudeti ka seaduse pealkirja ja uueks pealkirjaks sai "Kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus". Samas ei toetanud komisjon ettepanekut muudel alustel kulutusi hüvitada. Kui kodakondsuse kaotamine tekitas isikule lisakahju, siis jääb talle alati võimalus kohtu kaudu kahjunõuet esitada.
Põhimõtteline vaidlus tekkis küsimuses, kas riigile jääb kodakondsuse taastamisel kaalutlusõigus või tuleb ametnike eksituse puhul Eesti kodakondsus igal juhul taastada. Toetuse leidis ettepanek jätta riigile kaalutlusõigus, kuna automaatne kodakondsuse taastamine võib teatud juhtudel olla kahjulik isikule endale. Lisaks märgin, et isik võib Eesti kodakondsuse taastamisest ise loobuda, 14-aastaste ja nooremate puhul teeb otsuse nende seaduslik esindaja.
Igal juhul ei saa Eesti kodakondsust tagasi isikud, kes said kodakondsuse võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi või teadvalt valeandmete esitamise tõttu. Neil aga tekib selle seaduse vastuvõtmise puhul võimalus taotleda Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras. Praegu seda võimalust neil ei ole.
Komisjon toetas ettepanekut lugeda isik Eesti kodanikuks alates päevast, millal ta esitab teise riigi kodakondsusest loobumise taotluse, kusjuures oluline on see, et taastamise otsus ei jõustu tagantjärele.
Põhiseaduskomisjoni konsensuslik ettepanek oli saata eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu päevakorda täna, 29. mail ja teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine mingil põhjusel katkestatakse, siis on ettepanek määrata uueks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. mai kell 18. Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Ma lugesin taas tähelepanelikult selle eelnõu läbi. Seal on selline säte, et inimene saab äravõetud kodakondsuse tagasi juhul, kui ta loobub olemasolevast kodakondsusest. Minu arusaamist mööda on see vastuolus kodakondsuse seaduse §-ga 28, mille kohaselt Eesti kodakondsus võetakse ära isikult, kes on mõne muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest. Aga see säte ei laiene sünniga Eesti kodakondsuse omandanutele, mis tähendab, et selle muudatusettepanekuga me läheme vastuollu kehtiva seadusega. Kas te saaksite seda kommenteerida?

Tänan küsimuse eest! Komisjonis oli arutlusel ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek, mille järgi oleks isikul kolm aastat mõtlemisaega, et ta saaks valida, kas ta tahab jätkata mõne muu riigi, mitte Eesti kodanikuna või tahab Eesti kodakondsust tagasi saada. Komisjon arutas seda üsna pikalt. Me leidsime, et selline ajaline piirang ei ole väga mõistlik. Samas on see säte antud seaduses, nagu mina aru sain, selleks, et vältida topeltkodakondsust. Inimene peab loobuma teise riigi kodakondsusest, selleks et saada Eesti kodakondsus tagasi.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Minu küsimus on komisjonis kõige rohkem vaidlusi tekitanud kaalutlusõiguse kohta. Kuidas te põhjendate, miks see kaalutlusõigus siin vajalik on? Kui me räägime meie seaduse sättest, mille järgi Eesti kodanikest vanemate laps on sünnilt Eesti kodanik, siis keegi ei kirjuta sinna, et Eesti kodanikest vanemate laps võib olla Eesti kodanik. See kõlaks absurdselt. Aga siin on see kaalutlusõigus vajalik. Millega te seda põhjendate?

Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, see küsimus võttis komisjonis kõige rohkem aega. Põhjus, miks otsustati riigile kaalutlusõigus jätta, on selles, et võib näiteks juhtuda, et inimesega ei saa ühendust. Kodakondsusest jäi ta ilma näiteks viis aastat tagasi, kolis Lõuna-Ameerikasse ja elab seal, ning kui kodakondsus tagastataks automaatselt, siis ta saaks võib-olla alles viie aasta pärast teada, et lisaks mõne teise riigi kodanik olemisele on ta ka Eesti kodanik. See võib talle üsna ebameeldiv üllatus olla, sest ta ei pruugi olla sellega arvestanud. Teine põhjus on selles, et mõni isik võib-olla ei tahagi kodakondsust tagasi. Sellisel juhul oleks automaatne kodakondsuse tagasiandmine tema suhtes kahjulik.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui ma vaatan eelnõu § 32 lõiget 2, siis ma ei saa sellest loogikast aru. See paragrahv räägib juhtumitest, kui neid inimesi ikkagi ei loeta kodanikeks. Siin on kolm alust: ta võltsis dokumente, esitas valeandmeid või esitas teadvalt valeandmeid. Kui võltsimise ja teadvalt valeandmete esitamise korral on väga olulisel kohal just rikkumise tahtlikkus, siis valeandmeid sisaldava dokumendi esitamise puhul sõna "teadvalt" ees ei ole ehk tahtlikkust ei ole võimalik tuvastada. Miks see nii on? Miks seal ei ole seda sõna "teadvalt"?

Tänan küsimuse eest! Võib juhtuda, et dokument sisaldab valeandmeid ka siis, kui inimene ei ole sellest teadlik. Näiteks, ta toob mingisuguse tõendi välisriigi registrist, kus on juba valeandmed sees. Sellisel juhul inimene ühelt poolt küll ei ole süüdi, kuid teiselt poolt võib juhtuda, et ei ole ikkagi alust talle Eesti kodakondsust anda. See on tõepoolest keeruline küsimus. Praegu ei saa inimene, kes selle tõttu kodakondsuse on kaotanud, seda kunagi tagasi. Seaduseelnõu järgi võib ta selle saada naturalisatsiooni korras. Selles mõttes olukord siiski paraneb.

Aitäh! Palun, Yana Toom, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Ma tulen tagasi sünniga omandatud kodakondsuse juurde. Olukord on selline, et Eesti seadused lubavad Eesti kodanikel, kes on saanud kodakondsuse sünniga, omada topeltkodakondsust. Ma rääkisin just täna Politsei- ja Piirivalveametiga. Mulle kinnitati, et nende inimeste seas, kes on kodakondsusest ilma jäänud ametniku vea tõttu, on kümneid kodanikke, kes on saanud Eesti kodakondsuse sünniga. Kui me teise kodakondsuse neilt ära võtame, toob see kaasa sellesama seaduse rikkumise, mida me praegu parandame, või kohtukaasused või mida iganes. Kas komisjon annab endale aru, et sellega me avame ukse sisuliselt selleks, et tulevikus võidelda topeltkodakondsusega?

Ma tänan teid! Päris selle nurga alt ei olnud see komisjonis arutluse all. Samas tuletan meelde, et seaduseelnõu räägib ikkagi kodakondsuse taastamisest, mitte niivõrd selle äravõtmise lisavõimalustest. Ehk seadus räägib sellest, kuidas saab kodakondsuse inimesele tagasi anda.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Jätkan samal teemal, mille kohta küsis Deniss Boroditš. Sõna "teadvalt", mis esimesel lugemisel oli eelnõus põhiseaduskomisjoni konsensusliku otsuse alusel sees, on nüüd sealt ära võetud. Seda on tehtud argumendiga, et kui see sõna sinna sisse panna, siis on Politsei- ja Piirivalveametil väga keeruline võltsitud andmete põhjal saadud dokumente ära võtta. Aga te ka ise tunnistasite, et kindlasti on võimalik olukord, kus heausksed inimesed esitavad valeandmeid sisaldavaid dokumente, ise selles süüdi olemata. Lihtsalt mõne teise riigi või ka meie enda riigi registris on algandmed valesti sisestatud või on ametnik dokumendi väljastamisel Exceli read segamini ajanud vms. Inimene ju selles süüdi ei ole. Teie vastusest jäi mulle mulje, et põhiseaduskomisjon arvab, et bürokraatlik efektiivsus on inimeste põhiõiguste kaitsest olulisem. Mis te ise arvate?

Tänan küsimuse eest! Bürokraatliku efektiivsuse ja inimeste õiguste võrdlemisega me komisjonis kahjuks ei tegelnud. Samas nõustun ma teie probleemi kirjeldusega. Tõepoolest võib juhtuda, et dokumendis on valed andmed selle tõttu, et need sattusid sinna otse registrist, need andmed on ka registris valed. Aga sellisel juhul nõustun ma ka teie selle väitega, et riigil on väga raske võrrelda oma andmeid näiteks välismaa registrite andmetega. See võis olla üks põhjus, miks see ettepanek tehti.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

Veel kaalutlusõigusest. Ma püüan olla hästi viisakas ühe Riigikogust lahkunud liikme suhtes. Me nägime, et selle elamislubade loo puhul ei olnud kaalutlusõigus kõige parem lahendus, mis oleks ühiskonda rahuldanud. Miks me siis siin uuesti selle peale läheme? Kas sinu toodud näidete varal ei võiks eelnõusse sisse sättida sätteid, mis teeksid seda asja siiski konkreetsemaks ja välistaksid kaalutlusõiguse? Ma mõtlen siin kohapeal muudatusettepanekut välja. See peab olema midagi selget ja konkreetset, mitte nii, et jälle inimesed istuvad ja otsustavad ning pärast me lehest loeme, et keegi, ma ei tea, astub näiteks tagasi.

Tänan küsimuse eest! Komisjonis seda tegelikult mainiti. Mina ise tegin ettepaneku, et võiks ju lihtsalt inimese käest küsida. See ei sobinud ei algatajale ega ka valitsuse esindajale. Mis puudutab elamislubade temaatikat, siis sellega tegeles teine komisjon.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš, teine küsimus!

Hea ettekandja! Kas te ei arva, et seadus peab alati kaitsma nõrgemat poolt? Võtame näiteks inimese, kellele oli juba kodakondsus antud, ta elas selle teadmisega, et ta on Eesti kodanik, aga ühel päeval avastati, et see dokument, mis oli kodakondsuse andmisel aluseks, sisaldas valeandmeid, kuigi mitte inimese süül. Kelle kaitsele peab nüüd seadusandja asuma? Kas riigi kaitsele, pidades õigeks, et kindlasti tuleb kodakondsus ära võtta, või inimese kaitsele, kes tegelikult elas heas usus teadmisega, et ta on Eesti kodanik? Kas te ei arva, et seadusandja roll on kaitsta nõrgemat? Nõrgem on kindlasti see inimene, kes elas teadmisega, et ta on Eesti kodanik.

Ma tänan küsimuse eest! See oli rohkem isiklik küsimus, nagu ma aru sain. Komisjoni seisukoht selles asjas ei ole mulle teada. Minu isiklik seisukoht on see, et üldjuhul peab seadus tõepoolest kaitsma nõrgemat, aga mõnikord seda teha ei saa. Näiteks, kui seesama kodanik, kes on riigiga võrreldes kindlasti nõrgemas positsioonis, rikub seadust, siis tuleb tema suhtes sanktsioone rakendada.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski, teine küsimus!

Aitäh! Ma küsin kaalutlusõiguse kohta. Kehtiva seaduse §-s 32 kaalutlusõigust välja toodud ei ole. Need inimesed loetakse kodanikuks, välja arvatud siis, kui on tegemist valeandmeid sisaldava dokumendiga. Õiguskantsler heitis selles sättes ette ainult ühte asja: see on kuupäevalise piiranguga ehk kehtib kuni 1. aprillini 1995 väljastatud dokumentide puhul. Ta sisuliselt palus meil lihtsalt see kuupäevaline piirang sealt ära võtta. Millegipärast on põhiseaduskomisjon Siseministeeriumi nõudmisel läinud sealt siiski edasi ja pannud siia sisse kaalutlusõiguse. Kas te teate, kas seaduse varasemal rakendamisel, kuni 1. aprillini 1995, oli sellega nii tõsiseid probleeme, et kaalutlusõigus tuleks siia kindlasti sisse panna?

Tänan küsimuse eest! Ma kahjuks ei oska öelda, kas selle konkreetse sättega oli ka varasemalt probleeme. Mis puudutab õiguskantsleri ettepanekut, siis ma sain aru, et sellest kogu see protsess tõepoolest alguse sai. Samas pakuti komisjonis lõpuks sellist täislahendust ehk vaadati üle praeguse sõnastuse kõikvõimalikud nõrgad kohad.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Palun, Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud juhataja, palun mulle kolm minutit lisaaega!

Kokku kaheksa minutit.

Head kolleegid! Olen eelnõu varasema menetluse ajal kiitnud Riigikogu konstruktiivse menetluse eest. Pean täna oma sõnu mingil määral sööma hakkama.
Ma tuletan meelde, miks seda seadust üldse muutma hakati. Kehtiva seaduse järgi on nii, et kui riik on ekslikult lugenud inimese Eesti Vabariigi kodanikuks ning andnud talle dokumentide väljastamisega ja nende korduva uuendamisega kõik põhjused pidada ennast Eesti kodanikuks, siis eksimuse avastamise korral ei tohi riik passi ära võtta, vaid peab, ma rõhutan, peab lugema selle inimese Eesti kodanikuks. Ainuke erand on olukord, kus esialgse dokumendi taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid või võltsitud dokumente. See on väga mõistlik regulatsioon. Ainus probleem oli selles, et kehtiva kodakondsuse seaduse § 32 alusel rakendub see säte ainult kuni 1995. aasta 1. aprillini väljastatud dokumentide puhul. See ajaline piirang ei ole osutunud põhjendatuks ning õiguskantsler on palunud selle seadusest välja võtta. See on ka kõik, mida ta on palunud. Oma eelnõus sotsiaaldemokraadid seda teha soovisidki. Esimesel lugemisel pooldasid kõik parlamendiliikmed seda sätet just selles formuleeringus. Siis otsustati põhiseaduskomisjonis seadus selgemaks kirjutada, et seaduse rakendamisel ei tekiks mitmeti mõistmist. Muidugi olid algatajad sellega nõus. Siseministeerium esitas põhiseaduskomisjonile mitteametlikud muudatusettepanekud, mille abil teksti ilusamaks, pikemaks ja selgemaks sooviti kirjutada. Konstruktiivsuse huvides olid ka sotsiaaldemokraadid sellega nõus ning esitasid selle peale oma mitteametlikud ettepanekud, et uues tekstis siiski säiliks seaduse mõte. Paraku lõppes põhiseaduskomisjoni liikmete konstruktiivsus koos Siseministeeriumi ettepanekute laekumisega. See tekst, mis on teie ees, on põhimõtteliselt sada protsenti ministeeriumi ametnike tekst, mis oma kõige olulisemas punktis täiesti erineb nii praegu kehtivast regulatsioonist kui ka algataja tekstist.
Nimelt nõuab kehtiv seadus riigiasutustelt imperatiivselt, et need inimesed, kes on heauskselt saanud kodakondsuse, pidanud ennast Eesti kodanikuks ning kandnud kodaniku kohustusi, peavad kodanikuks saama. Samas on ammendavalt ära toodud asjaolud, mille korral see kohustus puudub. Siis on riigil kaalutlusõigus. Need asjaolud on võltsimine ja valeandmete esitamine, nagu siin täna on juba korduvalt viidatud. Siseministeeriumi eelnõus on need välistavad asjaolud küll samuti olemas, kuid isegi nende mitteesinemise korral ehk ka siis, kui inimene ei ole mitte midagi võltsinud ja on heauskselt end kodanikuks pidanud, võib Politsei- ja Piirivalveamet ikka otsustada, kas ta annab kodakondsuse või mitte. Minu meelest on see täiesti jabur, et ametnik otsustab, kas inimene jääb kodanikuks edasi või tema sisuline kodanikustaatus tühistatakse. Ma möönan, et lisaks võltsimisele võib olla veel põhjusi, miks selle seadusparagrahvi alusel ei peaks inimest kodanikuks lugema. Näiteks tõi Siseministeerium välja (seda tegi täna ka härra Korobeinik), et osa inimestega ei ole võimalik kontakti saada ning neile on seetõttu keeruline kodakondsust anda. Okei, paneme siis kirja, et isik peab olema nõus sellega, et ta kodanikuks loetakse. Probleem olekski lahendatud. Või olukord, kui inimene on vahepeal pannud toime riigivastaseid tegusid. Okei, paneme kirja kehtiva kodakondsuse seaduse § 28 lõikes 1 toodud tingimused, mis välistavad kodanikuks lugemise, nagu riigivastased kuriteod jne. Aga põhiline on see, et need tingimused, mille alusel Politsei- ja Piirivalveamet hakkab kaalutlema, kas kodakondsust anda või mitte, peavad olema seaduses ammendavalt loetletud, mitte ei tule lähtuda etteteadmata asjaoludest. Pärast elamislubade skandaali võiks Riigikogu olla ettevaatlik ametnikele arusaamatutel alustel kaalutlusõiguse andmisega. Näiteks tunnistas Siseministeeriumi ametnik, et üks välistav asjaolu oleks Kaitsepolitseiametist saabuv kirjake, et see inimene ei tohiks olla Eesti kodanik. Ma ei tea, kas põhjus on siis ajalooõpikute levitamine või mis iganes. Isegi peaminister tunnistas meile eile, et nimetatud asutus kuulab poolt meie riiki pealt. See, kui põhiseaduskomisjon annab neile sisulise õiguse otsustada inimese kodakondsuse üle, on küll lausa uskumatu. Mõtleme rahulikult järele, on meie ettepanek, ja ärgem sellist rumalust tehkem.
Teine asi, millel tahan peatuda, on kulude hüvitamine neile, kellelt pass on ebaõiglaselt ära võetud. Praeguse eelnõu järgi saab inimene uue passi ja isikutunnistuse tõepoolest tasuta, samas tegid algatajad ettepaneku hüvitada isikule ka need vältimatud kulutused, mis isikul seoses riigi kahjuliku ja ebaõige otsusega tekkisid. See tähendab elamisloa, välismaalase passi ja sõltuvalt olukorrast ka naturalisatsiooni korras saadava kodakondsuse riigilõivu. Inimesed on lisaks saadud moraalsele kahjule teinud rahalisi kulutusi, et enda viibimine oma kodumaal kuidagi legaliseerida. Kuidas me seda neile hüvitame? Ma tahtsin ironiseerida, et kas anname neile Murtud Rukkilille või, aga ei hakka ironiseerima, sest Murtud Rukkilill oleks vähemasti midagigi. Selle asemel öeldakse, et riigivastutuse seaduse alusel on inimesel niikuinii õigus esitada Politsei- ja Piirivalveametile taotlus ning siis Politsei- ja Piirivalveamet kaalub inimese taotlust. Konstruktiivsuse huvides pakkusin varianti, et ärgem siis kirjutagem seadusesse midagi, kui Siseministeerium lubab, et seaduse rakendamisel kohustatakse Politsei- ja Piirivalveametit inimestele selgitama, et selle seaduse järgi on neil riigilõivu hüvitamise võimalus olemas. Vastuseks sain, et ei tea, kas seda päriselt saab nii teha. Mõelge ise, kui paljud inimesed teavad sellisest seadusest nagu riigivastutuse seadus. Praegu on kõne all üldjuhul veel venekeelsed inimesed, kes niigi väga hästi Eesti õigussüsteemis ei orienteeru. Minu meelest on see argument inimeste mõnitamine.
Kodakondsuse olemasolul on võtmetähtsus isiku põhiõiguste realiseerimisel. Jäägu teie otsustada, kuidas nimetada sellist riigikorda, kus Siseministeeriumi ametnikud istuvad põhiseaduskomisjoni liikmetele pähe ning põhiseaduskomisjon otsustab eelistada bürokraatlikku efektiivsust isiku põhiõiguste kaitsele. Parlamentaarseks demokraatiaks seda küll nimetada ei tahaks. Sotsiaaldemokraadid kasutavad täna oma algatajaõigust ning paluvad eelnõu teine lugemine katkestada, kuna Siseministeeriumi uue teksti kohta ei olnud võimalik teha ametlikke muudatusettepanekuid ning põhimõttelisi asju, mida ma täna välja tõin, ei ole komisjon piisavalt põhjalikult arutanud. Palun kõiki Riigikogu liikmeid kasutada vahepealset aega, et minu öeldu üle tõsiselt järele mõelda, et me saaksime selle eelnõu inimeste põhiõigusi kaitsvas vormis selle istungjärgu jooksul seadusena vastu võtta. Hoolimata teatud tagasilöökidest on algatajad konstruktiivseks aruteluks endiselt avatud. Aitäh!

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Proua eesistuja! Head kolleegid! Ma ei palu lisaaega, sest ma teen hästi lühidalt. Me tõstatasime probleemi. Me saime valitsusliikmelt Ken-Marti Vaherilt lubaduse, et probleem saab lahenduse. Sisuliselt probleem lahendust ei ole saanud ja kõik lõpeb sellega, et asja otsustab ametnik. Eraldi tuleb märkida, et inimestele ei ole tekitatud mitte ainult seda kahju, millest rääkis kolleeg Ossinovski, vaid ka muud mitmesugust kahju. Tavaline eestlasest Eesti kodanik seda võib-olla ei taju, aga tegelikult on päris palju ametikohti, kus saab töötada ainult siis, kui ollakse Eesti kodanik. Ma tean isiklikult kahte inimest, kes jäid kodakondsusest ilma ning seetõttu jäid ilma ka töökohast ja sissetulekust. Nii et nii lihtne see asi ei ole.
Ma rääkisin tund aega tagasi Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsustalituse juhi Koidu Mesilasega. Tema tõestas mulle taas, et see on probleem ka nende kodanike jaoks, kes on saanud Eesti kodakondsuse sünniga. Selle seaduseelnõuga me paneme nad olukorda, kus nad peavad loobuma teise riigi kodakondsusest, mille omamine on tegelikult seadusega lubatud.
Kokkuvõtteks niipalju, et tuleb paraku tõdeda, et härra Vaheri juhitav ministeerium viib ellu meie inimeste suhtes hästi vaenulikku poliitikat. Nädal aega tagasi me rääkisime siin saalis ministriga elamislubadest. Ma küsisin, miks ei ole võimalik ühel vanaproual, kes elab üksinda ja kellel on tervisehäired, kutsuda enda juurde Eestisse elama lapselast. Ma sain vastuseks, et see on võimalik, selleks tuleb pöörduda pädevate organite poole, küll need siis otsustavad. Mis te arvate, mis juhtus? Vanaproua läks Politsei- ja Piirivalveametisse, talle anti paber, kus oli kirjas, et seadus keelab lapselast kutsuda, ja tal soovitati minna elama sellele maale, kus see lapselaps elab. Vanadaamil elab Eestis aga puudega poeg, kes on ühes hooldekodus Viljandimaal. Proua peab nüüd otsustama, kas ta läheb enda tervise pärast elama teise riiki ja jätab oma lapse siia maha. Nii käitubki meie tubli ministeerium tegelikult. Nii et need ministri sõnad, mis kõlasid siit puldist, ei vasta paraku tõele. Me peame suure luubiga lugema neid seaduseelnõusid, mis on teinud läbi parandustevooru või viimistluse ministeeriumi seinte vahel. Paraku on nii. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetame läbirääkimised. Hoolimata sellest, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku teine lugemine katkestada, vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on otsustanud ettepanekut osaliselt arvestada. Teine muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on otsustanud ettepanekut mitte arvestada. Kolmas ettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et ettepanekut ei arvestata. Neljas ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et ettepanekut arvestatakse osaliselt. Viies ettepanek on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on otsustanud ettepanekut täielikult arvestada. Kuues ettepanek on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on otsustanud ettepanekut täielikult arvestada.
Kuna algataja on teinud ettepaneku seaduseelnõu teine lugemine katkestada, siis on teine lugemine katkestatud. Muudatusettepanekute esitamise uus tähtaeg on s.a 30. mai kell 18.
Kolmas päevakorrapunkt on ammendatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Urve Palo!

Tere päevast, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Selle seaduseelnõu esitamist olen ma oodanud viis aastat. Töötades veel viis aastat tagasi ettevõtte juhina, murdsin ma sageli pead – ja ma polnud ainus, ka paljud minu kolleegid teistest ettevõtetest olid sama probleemi ees –, miks riik pidurdab inimestesse investeerimist, mis kasu riik loodab sellest saada. Kahju saab riik küll, aga millist kasu? Nüüd Riigikogus töötades on mul võimalus teha lõpuks ettepanek, et riik astuks oma maksupoliitikaga 21. sajandisse ja asuks rohkem väärtustama inimressurssi. Tean, et sotsiaaldemokraadid on sarnase ettepanekuga korduvalt välja tulnud, kuid minul pole varem seda võimalust olnud.
Niisiis, tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu väljatöötamise tingis vajadus võimaldada tööandjatel teha kalendriaasta jooksul teatud summa eest – me pakume välja, et 400 euro ulatuses – maksuvabalt kulutusi, mis edendaksid töötajate tervislikku eluviisi, vähendaksid haigestumist ja vajaduse korral toetaksid haigestunud töötaja taastumist. Nii paraneks inimeste tervis ja muu hulgas väheneksid edaspidi tööandjate ja riigi tehtavad kulutused nii ravikindlustusele kui ka tööjõukuludele laiemalt. Samuti avaldaks see mõju ettevõtete efektiivsuse kasvule. Praegust erisoodustusmaksu võib aga pidada piduriks töötajate ja sealt tulenevalt ka ettevõtete arengule ning seeläbi kogu Eesti majanduskasvule. Eestis, kus nii riigieelarve kui ka inimressursid on väga piiratud, on eriti oluline, et me käiksime nende piiratud ressurssidega mõistlikult ümber. Inimese jaoks on tervis taastumatu ressurss. Seetõttu peab riik tegema omalt poolt kõik võimaliku, et toetada ja suunata inimesi tervise hoidmisele ja edendamisele ning aidata kaasa inimeste kiirele paranemisele. Seetõttu ei tohiks karistada neid ettevõtteid, kes on valmis investeerima oma töötajate tervisesse. Kahjuks aga karistab riik praegu ettevõtjaid, kes toetavad oma töötajate sportimist, taastusravi või muid tervist edendavaid tegevusi, olgu selleks tervisekontroll või puugisüst, käsitledes neid kulusid võrdselt töötasuga ja lisades kuluarvetele nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu. See muudab ettevõtte jaoks sellised investeeringud peaaegu kaks korda kallimaks ja pidurdab olulisel määral ettevõtte valmidust ja võimalusi oma töötajate tervisesse panustada. Samas on sellesama ettevõtte investeeringud masinatesse ja seadmetesse maksuvabad. Kus on loogika? Masinad ja seadmed on palju kergemini asendatavad kui kvalifitseeritud tööjõud. Ära on unustatud tõsiasi, et kallid masinad ilma terve ja pühendunud töötajata ei tööta. Tänapäeval on kriitiline tootmisvahend väike ja hall ning kaalub umbes 1,3 kilo. See on inimaju. Kunagi oli otsustav tootmistegur maa, siis masinad ja seadmed ehk kapital, nüüd on selleks inimene. Inimesed suudavad olla loovad, tulla välja uute ideedega, kehtestada uusi reegleid ja tunda emotsioone. Masinad ja seadmed seda ei suuda. Nagu öeldakse, kui sa saad midagi käega katsuda, siis pole see tõenäoliselt palju väärt. Tänapäeva konkurentsilahinguväli ei ole mitte mootor või konditsioneer. See on disain, teenindus, imago, teadmised ehk siis mittemateriaalsed asjad. Ja muidugi inimesed.
Niisiis, Eestit aitab väikese sissetulekuga maast suure sissetulekuga ja suure lisandväärtusega tooteid eksportivaks maaks muuta üksnes meie oma haritud ja hea tervisega inimene. On riigi ülesanne soodustada ja propageerida tervislikke eluviise ning suunata inimesi nende juurde, et hoida ja edendada riigi jaoks kõige väärtuslikumat ressurssi – inimest.
Lisaks turunduslikele kampaaniatele, millega tegelevad Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut, on riigi oluline hoob inimeste käitumise muutmisel ja suunamisel maksupoliitika. Viimase, 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi harrastab vabal ajal tervisesporti iga päev või neli kuni kuus korda nädalas kokku 15% inimestest ning kaks kuni kolm korda nädalas 21%, kord nädalas teeb sporti 14%. Neid, kes üldse spordiga ei tegele või tegelevad mõne korra aastas, on kokku 32%. Regulaarseid sportijaid on kõige enam suurema sissetulekuga inimeste seas. Samuti on nende hulgas enim kõrgharitud inimesi. Üle poole inimestest teenib Eestis alla keskmise palga ja seetõttu võib eeldada, et kui tööandja saaks osaliselt kinni maksta tervisesportimise võimalusi, siis suurendaks see tuntavalt inimeste kehalist aktiivsust. Selle teema juures on paslik välja tuua ka see, et pooled Eesti täiskasvanutest on kas ülekaalulised või rasvunud ning see näitaja on kasvutrendis.
Inimeste harjumusi, käitumist ja väärtushinnanguid ei saa muuta üleöö. Väärtushinnanguid, mis seavad esikohale inimese tervise ja tervislikud eluviisid, saab muuta järjepideva töö tulemusena. Sellega tuleb tegelda iga päev, seda eriti väheneva ja vananeva rahvaga riigis, nagu Eesti on. Miks me siis pärsime tööandjate soovi panustada oma töötajate tervisesse ja seeläbi aidata kaasa väärtushinnangute muutmisele ühiskonnas laiemalt? Regulaarselt spordiga tegelev ema või isa annab käitumismustri edasi ka oma lastele. Tulevikku ei saa ennustada, seda tuleb luua.
Seetõttu, head kolleegid, kutsun teid kõiki üles toetama eelnõu, mille rakendumise tulemusena muutuvad erisoodustusmaksuvabaks kalendriaasta jooksul 400 euro ulatuses tehtavad investeeringud Eesti riigi kõige hinnalisemasse ressurssi – inimesesse. Sellega aitame luua tuleviku Eesti riiki, kus on suur tootlikkus ja kõrged palgad ning mis tervena elatud eluaastate poolest on vähemalt Euroopa viie esimese hulgas. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Aivar Sõerd, küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te tahate eelnõuga kehtestada maksuerandi spordirajatiste kasutamisega seonduvate rendikulude katmiseks. Inimesed harrastavad ju palju vabaõhusporti: nad sõidavad suvel jalgrattaga ja jooksevad metsarajal, talvel suusatavad. Ma küsisin ka Eiki Nestorilt, kes oli komisjonis eelnõu algataja esindaja: miks sellistele vabaõhuharrastustele maksuerandit ei kehtestata? Ta ütles, et ei saa, sest võib-olla kasutatakse seda jalgratast ka muuks otstarbeks, mitte ainult sportimiseks, näiteks erakonna volikogule sõitmiseks, seetõttu ei saa. Ma küsingi: miks te maksuseadusega sunnite inimesi asendama vabaõhuharrastused sporditegemisega võimlates, sisestaadionidel ja spaades?

Keegi ei sunni mitte midagi. Ettevõtetel on võimalus toetada inimeste tervislikke eluviise, mitte kohustus. Kui te vaatate seaduseelnõu, siis näete, et see rida, mille alusel ettevõtja võib aastas 400 euro ulatuses töötajate tervise edendamist toetada, on päris pikk. Veel kord ütlen, et ettevõtja peab kõigepealt olema üldse teadlik, et tervise edendamine on oluline, sest see 400 eurot, mida ta inimese tervise edendamiseks maksab, on tema oma raha, seda ei anna talle riik. Neid võimalusi on mitmeid. Tõepoolest on võimalik kinni maksta ujula-, aeroobikatrenni- või jõusaalipääse. Näiteks, kui inimene töötab arvutiga ja tema õlavööde vajab massaaži, siis on võimalik ka see kinni maksta. See kõik sõltub inimese töö iseloomust, ettevõtja soovist ja võimalustest. Kui keegi soovib käia metsas jooksmas, siis on see ju väga tore. See eelnõu kindlasti ei takista edaspidi metsajooksul käimist.

Aitäh! Palun, Toomas Tõniste!

Aitäh! Iseenesest ei ole see algatus midagi uut ja see algatus on positiivne. Aga ma tahan täpsustada töötervishoiuarsti ettekirjutatud meditsiiniliste näidustuste alusel tervistavate toiduainete eest tasumist. Kas me ei plaani siin avada Pandora laegast? Lõpuks võib juhtuda, et kogu toit muutubki n-ö erisoodustusmaksuvabaks.

Aitäh selle küsimuse eest! Esiteks ütlen, et me peaksime kindlasti arste usaldama. Ma ei kujuta hästi ette, et tervishoiutöötaja soovitab osta selle raha eest, ma ei tea, küpsiseid, komme või kohvi, küll aga võib teatud tööspetsiifika puhul olla oluline piima või mingi muu toote manustamine. Kuid kõik head ettepanekud, mis aitavad seda seaduseelnõu veel paremaks teha ja ära võtta selliseid ohte, mis võivad kellegi arvates Pandora laegast avada, on teretulnud. Esimese ja teise lugemise vahel saame parandusettepanekuid kindlasti väga hoolega menetleda.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Austatud ettekandja! Tulenevalt rahvasaadik Sõerdi emotsionaalsest küsimusest küsin, kas kuidagi on piiratud tema õigust teha selle eelnõu kohta sellist muudatusettepanekut, et erisoodustuse alt läheksid välja ka jalgrattad ja ketsid. Minu meelest võib ta ju seda teha.

Hea küsija! Loomulikult võib ka sellise parandusettepaneku teha. Võib pakkuda näiteks, et tööandjal oleks võimalik aastas 400 euro ulatuses tasuda erisoodustusmaksuvabalt ka spordivarustuse eest. Sellise ettepaneku saab kindlasti teha.

Aitäh! Palun, Juku-Kalle Raid!

Aitüma! Lähtuvalt Sõerdi ja Nestori emotsionaalsest vestlusest tahan küsida järgmist. Ma ei saanud aru, miks ikkagi näiteks jõusaalis trenažööril rähklemine on parem või eelistatum kui jalutuskäik minu poolest kas või keset tänavat.

Kindlasti ei anna ma hinnanguid, mis on parem. Seda otsustab inimene ja seda otsustab tööandja. Kui inimene soovib värskes õhus jalutada või joosta, siis palun väga. Eks see sõltub ka ilmast. See on inimese vaba valik. Mulle meeldib, kui inimene saab ise otsustada.

Aitäh! Palun, Valdo Randpere!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on selline küsimus. Kas sinul või üldse sotsiaaldemokraatidel ei ole olnud kokkupuudet mõne tööandjaga, kes on valmis maksma inimestele sporditoetust ja selle pealt ka erisoodustusmaksu? Mina olen juhuslikult sellise tööandjaga kokku puutunud. Ma olin ise sellises asutuses tegevdirektor. Meil oli minu mäletamist mööda nähtud igale töötajale ette vanas rahas 2000 krooni eest sporditoetust. Me maksime rõõmsalt ka kõik maksud selle pealt ära. Inimesed olid terved ja tublid ning tegid tööd. Kõik see ilus, mida sa kirjeldasid, oli olemas, aga seejuures maksti ka makse. Kas sul ei ole sellist võimalust või alternatiivi sinna eelnõusse kusagile jäetud?

Aitäh, hea küsija! Nagu ma oma ettekande alguses ütlesin, olin ka ise omal ajal ettevõtte juhina töötades selle probleemi ees. Me maksime aastas 3600 krooni ehk kuus 300 krooni ulatuses kinni töötajate tervise edendamise ja sportimisvõimalusi. Aga me maksime selle pealt ka makse. Me oleksime võinud 300 krooni asemel toetada inimest hoopis 500 krooni ulatuses kuus, sest nii palju läks see meile tegelikult maksma. Praegu selliseid ettevõtteid küll on, aga vähesel määral. Miks ma ütlen, et vähesel määral? Kui vaadata selle eelnõu võimalikke maksupoliitilisi mõjusid, siis me näeme, et praegu on kõik spordi ja terviseedendusega seotud deklareeritud kulutused sellise rea peal nagu "Asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga". 2011. aastal oli seal 3,5 miljonit eurot. Sinna alla lähevad ka ettevõtete ärilõunad, suvepäevad jne. Kui siia veel kindlustus juurde lisada, siis on selge, et maksutulu saadi selle pealt natuke üle kahe miljoni euro. Need summad on väga-väga väikesed. See näitab, et ettevõtted seetõttu, et tervise edendamine on erisoodustusmaksuga maksustatud, teevad seda siiski väga tagasihoidlikult. Need summad näitavad seda.

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Aitäh! Kui jätta välja spordivarustuse soetamine, mida eelnõu ei puuduta, kas siis praegu on õues jalutamine või jooksmine erisoodustusmaksuga maksustatud, eeldusel, et see on tasuta?

Minu teada ei ole, mina ei ole vähemalt sellist arvet saanud. Ma käin ise ka aeg-ajalt metsajooksu tegemas.

Aitäh! Palun, Valdo Randpere, teine küsimus!

Ma küsin jätkuks sinu vastusele. Kas sulle ei ole kunagi pähe tulnud mõte, et summade väiksus ei ole võib-olla tingitud mitte sellest, et ettevõtjad ei ole valmis makse maksma, vaid pigem sellest, et nad ei väärtusta sporditegemist, ja see maks, on seda või ei ole, ei muuda seda suhtumist? Äkki tuleks tegelda hoopis sellega, et suurendada ettevõtjate teadlikkust sellest, et töötajate spordiharrastus on kasulik neile endile ning sedakaudu kogu Eestile, Eesti majandusele jne?

Aitäh! Väga hea küsimus. Just nii ma arvangi. Ma ütlesin oma kõnes, et Eesti riik saab inimesi suunata tervislikumate eluviiside juurde kampaaniate abil, mida ka tehakse, aga kõige parem viis selleks on maksupoliitika. See on see hoob, mis on riigi käes. Kui maksupoliitika abil näidatakse, et investeeringud sellesse valdkonda on erisoodustusmaksuvabad, nii nagu praegu on investeeringud masinatesse ja seadmetesse, siis see näitab, et see on oluline tegevus. See paneb ka ettevõtjaid mõtlema, et äkki võiks tõesti seda teha. Nagu ma ennist ütlesin, seda raha riik ju ei anna ettevõtjatele, igal juhul peab ettevõtja need 400 eurot ise leidma.

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et ei ole halb idee toetada töötajate tervisespordiharrastust. Aga viimase punktina on siin kirjas taastuskabinettide sisustamine töökohtadel. Me teame, et ka väga paljudesse eramajadesse on tehtud nn töökoht. Kas see annab mulle võimaluse luua maksuvabalt endale koju jõusaal?

Taastusravikabinettidele on muidugi väga kindlad nõudmised ja need määrab ära jällegi arst. Aga kui me räägime taastusravist Eestis üleüldse, siis see on Eestis väga-väga suur häbikoht ja kitsaskoht. Taastusravi maksab kinni riik ühe kuu ulatuses ja arsti ettekirjutusel makstakse võib-olla veel teise kuu eest. Aga me teame, et väga sageli võtab insuldist, infarktist või autoõnnetusest toibumine ja taastusravi mitmeid kuid. Kui inimene saab terveks, siis on ta jällegi ressurss ka tööjõuturul, kui ta ei saa terveks, siis on ta n-ö maksutulu kulutaja. Sellepärast on väga oluline, et kui riik ise ei suuda seda teha, et me siis vähemalt ei karistaks ettevõtjaid selle eest, kui nad teatud summa ulatuses inimese taastumist ja tööle naasmist tahavad toetada. Aga ma veel kord ütlen, et kui teil on kahtlusi, et selliseid asju hakatakse kuskil kortermajades tegema, siis mõistlikud parandusettepanekud on väga teretulnud.

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd, teine küsimus!

Aitäh! Siin mainiti, et vabas õhus jooksmine ei ole üldse mingi teema, et see on tasuta. Ma küsin: kui tööandja maksab kinni jalgrattatrenni, suusatrenni või vabas õhus toimuva aeroobikatrenni kulud, kas see on siis erisoodustusmaksuga maksustatud või mitte?

Mina isiklikult arvan küll, et kui inimene käib näiteks jalgrattaklubis või kuskil mujal treeningul, mis toimub värskes õhus ja kus esitatakse arve, mis on kulu, siis see on samasugune tervise edendamine nagu kinnises ruumis toimuv. Veel kord: kui on kõhklusi, et seaduseelnõu ei määra piisaval hulgal ja täpselt kindlaks kõik selle, mis võiks terviseedenduse alla käia, siis parandusettepanekud on tõesti väga teretulnud, selleks et seda asja paremaks teha.

Aitäh! Palun, Juku-Kalle Raid!

Aitäh! Kas me võiksime siin rääkida ka vabas õhus toimetavast maleringist?

Miks mitte? Aga maleringiga tekib muidugi see küsimus, et see on ajugümnastika. Nii et male on eraldi küsimus. See on huvitav mõte. Võite selle kohta ka parandusettepaneku esitada.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Mis te arvate, kas tööandja võiks olla huvitatud ka sellest, et tema töötajatel, kes näiteks kliente teenindavad, oleksid korralikud hambad ja särav naeratus? Kas tööandja võiks ka sellesse investeerida? See on ju selline asi, mis põhimõtteliselt soodustab teeninduskvaliteeti või teeninduskultuuri. Nii et hambad. Mis te sellest arvate?

Väga hästi arvan. Me oleme ka seaduseelnõu raames käsitlenud seda, et hambaravi võiks nende 400 euro sisse kuuluda. Kui ettevõtja otsustab, et ta toetab hambaravi, siis miks mitte. Korras hambad ei ole mitte ainult esteetiline vaatepilt, vaid see on ka inimese tervise üks alustalasid. Jällegi, me teame, et Eesti riik toetab hambaravi peaaegu olematute summadega. Nii et kui ettevõtja on valmis siin appi tulema, siis miks mitte.

Aitäh! Palun, Indrek Saar!

Aitäh! Minu küsimus tuleneb kolleegide küsimustest. Juku-Kalle Raidi küsimused viitavad sellele, et tema terviseharrastused on niivõrd elitaarsed, et päris kõik inimesed ei pruugi neid mõista. Ma ei oska talle ka kuidagi appi minna. Aivar Sõerdile tahaks aga tõesti natuke appi minna. Me teame, et üks rahvaspordi liike, mis viimasel ajal järjest enam populaarsust kogub, on see, et inimesed käivad talvel suusamaratonidel, kevadel ja sügisel rattamaratonidel, suvel jooksevad jne. Seal käiakse töökollektiividega, mis tähendab regulaarset selle ala harrastamist ja korralikku tervisespordiga tegelemist. Kas selliste ürituste osalustasu maksmine võiks käia selle seadusmuudatuse alla?

Aitäh! Mina isiklikult arvan küll, et võiks käia. Nagu te ütlesite, selleks et minna maratonile, peab eelnevalt palju treenima. Siin on jällegi vaja motivatsiooni ja stiimulit kuhugi jõuda. Mina arvan, et kindlasti võiks see siia alla minna.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Urve Palo! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Erki Noole!

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu 208 arutas rahanduskomisjon oma istungil 14. mail. Eelnõu tutvustas komisjonis Eiki Nestor. Eelnõu eesmärk on võimaldada tööandjal teha teatud ulatuses kulutusi oma töötajate tervisespordile ja nende tervise parandamiseks ilma maksukulude tekketa. Selleks ei käsitleta ühte osa kulutustest edaspidi erisoodustusena. Vabariigi Valitsus andis ka sellele eelnõule oma hinnangu: Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta.
Ma natuke tutvustan seda arutelu, mis komisjonis oli, kommenteerin arutelu ja küsimusi. Ma arvan, et praegu saalis toimuva arutelu ajal on põhitähelepanu läinud spordikulutuste toetamisele. Kui me vaatame neid kuut punkti, kus on kirjas, mida erisoodustuseks ei loeta, siis nendest kindlasti spordiosa ehk spordirajatiste kasutamisega seonduvate rendikulude katmine on riigieelarvele kõige väiksema mõjuga. Ma arvan, et aktsent on praegu vales kohas. Küsimused tekkisid just tervishoiuteenuste eest tasumise ja ravimitele tehtud kulutuste hüvitamise kohta. Võib-olla natukene emotsionaalset arutelu tekitas ka viies punkt: töötervishoiuarsti ettekirjutatud meditsiiniliste näidustuste alusel tervistavate toiduainete eest tasumine. Ma omalt poolt ütlen, et neil, kes on ülekaalulised või otse öeldes paksud, on kõige kasulikum süüa kalamarja, kui nad tahavad kaalust alla võtta. Kas siin on siis olemas meditsiiniline näidustus või mitte? Lisaks oli arutlusel ka eespool tõstatatud küsimus taastuskabinettide sisustamise kohta töökohtadel. Sellised olid küsimused ja arutlused. Arutati veel seda, et eelnõu algatajad ei toonud täpselt välja, kui suur oleks mõju eelarvele. Hirm on ka selles, et võiks alata maksude optimeerimine. Enam-vähem sellises vormis arutlus komisjonis kulges. Toodi ka näide, et üks euro, mis on pandud liikumise või spordi peale, toob riigile tagasi 3,5 eurot.
Pärast kõiki suurepäraseid arutlusi langetas komisjon ka mõne otsuse. Esimene otsus oli konsensuslik: saata eelnõu Riigikogu suurde saali 29. mail, s.o täna. Teine ettepanek oli eelnõu tagasi lükata, selle ettepaneku poolt oli 6 ja vastu 5 komisjoni liiget, erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Aitäh! Palun, Valeri Korb, teie küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg, kas sa võiksid täpsemalt öelda, miks siis Vabariigi Valitsus seda eelnõu ei toeta?

Vabariigi Valitsusel oli viis argumenti. Üks argument oli see, et eelnõust saaksid kasu ainult töötavad inimesed, kelle tööandja nõustub eelnõus toodud kulusid hüvitama, maksusoodustuse kulu kannaksid sisuliselt aga ülejäänud ühiskonnaliikmed. Iga uus maksusoodustus muudab maksude haldamise keerulisemaks ja kallimaks ning suureneb ka maksupettuste oht. Eelnõu esitajate sõnul puudub neil informatsioon, kui palju tööandjad rahastavad oma töötajate tervisespordile ja haiguste ennetamisele suunatud tegevusi ja ravi ning tasuvad täiendavalt töötajate haiguskindlustusmakseid. Eelnõu esitajad eeldavad siiski, et selliste kulude katmist esineb vähesel määral, mistõttu ei vähenda eelnõu seadusena rakendamine olulisel määral maksude laekumist riigieelarvesse. Sellise hinnanguga ei saanud valitsus nõustuda. Võib-olla kõige olulisem põhjendus ongi, et erisoodustus on olemuselt töötasu eriliik, mida maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga. Sellised olid need põhjendused.

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Nagu eelmise eelnõu arutelul selgus, ei määra koalitsiooniliikmete otsust ära mitte nende endi terve mõistus, vaid see, mida arvab Vabariigi Valitsus, tegelikult küll mõne ministeeriumi mõni ametnik. Seetõttu on mul küsimus: mis sa ise arvad, kas Vabariigi Valitsus tegi targasti, et ta seda eelnõu ei toetanud?

Kui ma vaatan kogu seda eelnõu, siis mulle tundub, et tegi targasti, sest minu arvates on siin mõningad punktid läbi mõtlemata jäänud. Jah, siin tekib maksupettuste või kulude optimeerimise oht. Kuigi ma arvan, et spordiharrastuselt erisoodustuse kaotamine on iseenesest mõistlik. Nagu ma ka Keskerakonna esitatud eelnõu 184 arutelul ütlesin, on inimese jaoks kõige raskem distants diivani pealt välisukseni. Siin saabki ettevõtja töötajaid mõjutada, neid ujulapääsme abil liikuma panna. Oli küsimus rahvaspordiürituste tasude kompenseerimise kohta. Minu isiklik arvamus on, et ettevõtted ei peaks seda tegema. Kas see on tervisesport? Ühtepidi on, aga teistpidi ei ole. Enamik keskealisi mehi ja naisi on sporti harrastanud nooruses. Kui sporti ollakse harrastanud ainult nooruses, siis tavaliselt käib tahe paarkümmend meetrit kehast ees, nii et aeg-ajalt võistlemine ei ole enam väga tervislik või vähemalt mitte esimestel aastatel, kui ollakse spordi juurde tagasi tulnud.

Palun, Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh! Te tõite ettekandes väga hästi välja valitsuse seisukohad. Kas teile jäi mulje, et erisoodustusmaks nii tervishoiukulutuste kui ka spordikulutuste puhul on loomult äärmiselt positiivne ja hea asi? Seal toodi päris mitmeid põhjusi, ennekõike küll tehnilisi põhjusi, miks selle kaotamist kuidagi toetada ei saa. Kas valitsus leidis ka midagi positiivset selles, kui tervishoiukulutused ja spordikulutused oleksid tulevikus erisoodustusmaksust vabad?

Valitsuse hinnang oli, kuidas öelda, väga ametlik. Me võime tegelikult ära kaotada ka sigaretiaktsiisi, sest alati võib leida mingi positiivse lähenemise. Näiteks selle, et kui üks pereliige on väheke rahulikum, siis ta ei peksa teist pereliiget. Nii võib alati igas asjas mõne positiivse momendi leida, aga kas see laiemalt vaadates nii positiivne on, selles ei ole ma päris kindel. Tulles küsimuse juurde tagasi, ütlen, et valitsuse hinnang oli väga pragmaatiline ja väga korrektne.

Aitäh! Palun, Ülo Tulik!

Aitäh! Erki, ole hea, ütle, ega te komisjonis ei arutlenud järgmisel teemal: kui selline seadus juba kehtiks, kuidas siis selle alusel tuleks suhtuda Maanteeameti juhtkonna reisi, kui selle ajal tegelikult ka sportimas käidi? Kas see seadus soodustaks sellist sportimise tähe all reisimist või mitte?

Ma ei oska niimoodi öelda. Siin on oluline juba maksuametniku hinnang, kuidas see reis formuleeritakse. Põhimõtteliselt, kui perearst kirjutaks ette, et tervislikul õhtusöögil oleks vaja näiteks ka Norra kala süüa, siis võib-olla saaks selle isegi sinna alla panna. Ma ei oska öelda, aga eks see asi natuke laialivalguv ole küll. Näiteks, meditsiiniliste abivahendite soetamine. Kui töötaja on murdnud põlve, kas jalgratas on sel juhul meditsiiniline abivahend või ei ole? See on vaieldav küsimus. Ilmselt eeldab see ka maksuametnikult subjektiivset lähenemist, kas ta aktsepteerib neid dokumente või mitte. Ma arvan, et see ongi üks põhipõhjus, miks teatud punktid ei ole vajalikud või miks neid ei toetatud.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

Küsin tulenevalt valitsuse seisukohast. Kui pärast sooja suve otsustab tööandja oma töötajaid gripi vastu vaktsineerida, eesmärgiga vähendada enda kulutusi, kuna tema peab maksma kinni viis haiguspäeva, ja tegelikult vähendada ka ravikindlustuse kulutusi, ning kui ta paneb selle peale 100 eurot, siis iga 100 euro pealt peab ta maksma riigile 21 + 33 = 54 senti. Mille eest?

Kui rääkida tervislikest eluviisidest, siis ma arvan, et igal hommikul külma duši all käimine ja võib-olla 10–15 minutit kas või kepikõndi (võib selle kepikõnni isegi ära jätta) on palju tervislikum kui vaktsineerimine. Paljud inimesed on lisaks väga vaktsiinide vastu. Ma arvan, et me ei peaks ühiskonnas väga keemiliste suundumuste peale minema. Me ei peaks arvama, et inimese tervis tulebki ainult igasugustest vaktsineerimistest jne. Me nägime mõni aasta tagasi, kuidas riik pani väga suuri summasid ühe vaktsiinihulluse peale, aga tegelikult seda vaktsiini eriti ei kasutatud. Minu isiklik hinnang on, et ettevõtted ei peaks vaktsiine kinni maksma. Ja miks siis ainult gripivaktsiin, siis võiks ju kõne alla tulla ka puugivaktsiin jne.

Aitäh! Andres Anvelt, palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Umbes aasta tagasi, kui siin saalis oli arutlusel nn maamaksuvabastuse seadus, siis esimesel lugemisel, võiks öelda, oli see tegelikult maamaksu optimeerimise seadus, aga peale esimest lugemist komisjonist uuesti saali tulles oli see eelnõu juba tunduvalt sisukam. Kas selle seaduseelnõu puhul te ei arutanud komisjonis, et võiks sellega edasi minna, kõik need optimeerimise riskid, millest valitsus räägib, ja muud probleemsed kohad läbi arutada ning jõuda näiteks enne järgmise eelarve arutamist selleni, et seda seadust oleks võimalik vastu võtta?

Sellist arutlust ei olnud. Küll arutati, kuidas selle eelnõuga saalis käituda. Aga kuna Urve Palo alustas oma ettekannet sellega, et tal on äärmiselt hea meel üle viie aasta jälle seda eelnõu esitada, siis ma arvan, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond võiks tulla välja palju parema eelnõuga ja selle jälle hea meelega meile esitada.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Inimestel on tervislikke harrastusi ja ebatervislikke harrastusi. Piim on tervislik ja loomulikult seda aktsiisiga ei maksustata, viin on ebatervislik ja aktsiisi pannakse täiega. Mõõdukas tervisesport on inimestele kindlasti kasulik ja seda võiks ju igatepidi soodustada. Aga samas on tippsport ilmselgelt tervist kahjustav. Kas ei võiks tippspordil mingisugused täiendavad maksukoormused peal olla, mille abil võiks arendada tervisesporti?

Nüüd peaks määratlema, mis on tippsport. Kas olümpiamängudel 20. koha saavutanud sportlane on tippsportlane või harrastaja? Siin on meil kindlasti erinev seisukoht. Ma arvan, et tippsport ei kahjusta tervist rohkem kui tervisesport. Võin öelda ka oma kogemusest, et kõige suuremaid traumasid ei saanud ma mitte tippsportlasena, vaid tervisespordiharrastajana. Viimati sain trauma Eesti parlamendi koondise eest jalgpalli mängides. Nii et me jääme selles, kumb on kahjulikum, kas tippsport või tervisesport, kindlasti erinevatele arvamustele. Samamoodi võib ilmselt piima kohta öelda, et sellele, kellel on laktoositalumatus, on piim ikka väga kahjulik. See ei tähenda muidugi seda, et piimale peaks aktsiisi peale panema.

Aitäh! Üks nõupidamine saali tagaotsas on varjutamas seda, mis toimub siin saali ees. Palun, Indrek Saar, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Sinu arutelu ja mõtisklus mürkide teemal, mida me vaktsiinide kujul endale sisse süstime, innustas mind küsima järgmist. Kas senise vaktsineerimissüsteemi väga jõuline küsimärgi alla panemine, et me peaksime vaktsineerimise lõpetama ja inimesed külma duši alla saatma, oli komisjoni seisukoht või tuleneb see valitsuse seisukohast?

Ei, see ei olnud ei komisjoni ega valitsuse seisukoht. See oli minu hinnang vaktsiini kohta. Mina isiklikult vaktsineerin ennast nii, et kui ma ennast halvasti tunnen, siis võtan pitsi konjakit. Nii et minu jaoks võiks see vaktsiin olla aktsiisivaba, vähemalt pudel aastas.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh! Hea ettekandja! Sisuliselt on komisjon ju selle vastu, et selle seaduseelnõu abil saaks spordi ja terviseharrastuste jaoks rohkem raha kulutada. Miks komisjon selle vastu on ja selle eelnõu välja hääletab?

Aitäh! Tegelikult olen ma seda juba päris mitu korda nimetanud. Kogu see spordipool on riigieelarvele väga väikese mõjuga. Me räägime ikkagi järgnevatest punktidest, need olid põhipõhjus. Aga kuna see eelnõu ei pane ette mitte ainult eraldada sportimise jaoks 400 eurot töötaja kohta aastas, vaid siin on ka viis muud punkti, siis see oligi see põhjus.

Aitäh! Palun, Kajar Lember!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma saan aru, et komisjoni diskussioon oli ikkagi pigem selles võtmes, et see on positiivne eelnõu, aga seal võiks mõnda punkti muuta. Ainuke, kes eelnõule päris vastu oli, oli valitsus. Tegelikult saaks need head ettepanekud, alates kas või sellest ühe pudeli aktsiisivabastusest, ju teise lugemise ajaks arvesse võtta. Äkki see otsus, et esimest lugemist mitte lõpetada, ei ole hea? Kas see ei olnud arutlusel?

See on teie hinnang, teile jäi selline mulje, et see on väga hea ja positiivne eelnõu. Kuuele komisjoni liikmele ei jäänud sellist muljet, viiele jäi, nii et arvamused jagunesid peaaegu pooleks. Osa liikmete hinnangul on see halb eelnõu, enam-vähem pooltel oli teistsugune arvamus. Nii et hääled jagunesid peaaegu pooleks.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Erki Nool! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Kuna juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 208 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis me peame selle ettepaneku läbi hääletama. Me valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 208 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Seaduseelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud.
Head kolleegid, tänane päevakord on ammendatud. Soovin kõikidele kaunist päeva jätku!

Istungi lõpp kell 12.34.