Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Laine Randjärv

Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 15. töönädala teisipäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Koos kuue kolleegiga Keskerakonna fraktsioonist soovime üle anda arupärimise riigikontrolör Mihkel Oviirile. Arupärimine puudutab järjekordselt Eesti Interneti Sihtasutuse tegevust. Esitasime samasuguse sisuga arupärimise eelmisel nädalal majandus- ja kommunikatsiooniministrile, nüüd soovime saada härra riigikontrolöri seisukohta, kui otstarbekad olid Eesti Interneti Sihtasutuse viimase aja ostud, kui pädev on sihtasutus täitma oma ülesandeid jms. Loodame saada temalt asjalikke vastuseid. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Head kolleegid, palun siiski teie tähelepanu nendele inimestele, kes siia pulti tulevad ja oma ettepanekuid teevad. Palun, Rainer Vakra!

Rainer Vakra

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Demokraatide ühendus on juba paar nädalat nii siin saalis kui üldse Eesti ühiskonnas arutanud teema üle, kuidas riigile kuuluvat põlevkivi meie riigi huvides paremini kasutada. Seetõttu me anname sisse keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on suurendada põlevkiviressursi maksu 2 eurot tonni kohta. Sel moel laekuks riigieelarvesse kokku 40 miljonit eurot rohkem ja see tähendaks seda, et oleks võimalik katta õpetajate palga tõus 20%.
Toon näite. Praegu maksavad Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus, Kunda Nordic Tsement ressursimaksu 20–30 miljonit eurot aastas, samas on need ettevõtted teeninud üle 200 miljoni euro kasumit aastas. Lühidalt, viis algatajat – Inara Luigas, Lembit Kaljuvee, Kalle Laanet, Deniss Boroditš ja Rainer Vakra – arvavad seda, et põlevkivi on kogu meie rahva rikkus, mistõttu peaks olema ilmne, et valitsus peaks toetama põlevkivi abil oma rahvast ning investeerima haridusse. Aitäh teile!

Aseesimees Laine Randjärv

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Juhatus otsustab selle menetlusse võtmise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ka ühe arupärimise. Kui see vastab meie kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamatult.
Nüüd annan edasi teated. Kolmapäeval, 16. mail osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: keskkonnaminister Keit Pentus peaministri ülesannetes, justiitsminister Kristen Michal ja siseminister Ken-Marti Vaher.
Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikmed Mart Laari ja Mart Nuti Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikmeteks.
Riigikogu juhatus on kinnitanud järgmised muudatused komisjonides: Riigikogu liikme Mart Laari asumise riigikaitsekomisjoni liikmeks, Riigikogu liikme Mart Nuti asumise põhiseaduskomisjoni liikmeks, Riigikogu liikme Peeter Laursoni lahkumise põhiseaduskomisjoni liikme kohalt ning asumise rahanduskomisjoni liikmeks.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Valitsuse s.a 14. mail algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu ning määranud selle juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.
Austatud Riigikogu liikmed, täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Eesti-Angola parlamendirühma asutamiskoosolek, kokkukutsuja on Yana Toom.
Head kolleegid, palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 84 rahvasaadikut, puudub 17.


1. 10:06 Lepingu Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Horvaatia Vabariigi vahel Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga ratifitseerimise seaduse eelnõu (221 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Asume tänase päevakorra juurde. Täna on esimene päevakorrapunkt Vabariigi Valitsuse algatatud lepingu Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Horvaatia Vabariigi vahel Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga ratifitseerimise seaduse eelnõu 221 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Välisminister Urmas Paet

Tere hommikust, head Riigikogu liikmed! Nagu istungi juhataja teatas, on teie ees Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Taustaks nii palju, et liitumiskõnelused Horvaatiaga on toimunud alates 2005. aasta 3. oktoobrist ehk siis kogu ühinemisprotsessi ajal on Eesti olnud Euroopa liidu liige. Need kõnelused kestsid pisut vähem kui kuus aastat: 2005. aasta oktoobris alanud liitumisläbirääkimised kuulutati lõppenuks eelmise aasta juuni lõpus, 30. juunil. Siis suleti ka viimased läbirääkimiste peatükid. Ühinemislepingule kirjutati alla 9. detsembril 2011 Euroopa Ülemkogu istungil. Sellest hetkest alates osaleb Horvaatia vaatlejana EL-i Nõukogu ja töögruppide töös. Selle liitumislepingu järgi on Horvaatia liitumistähtajaks seatud järgmise aasta 1. juuli ja ühinemisleping jõustub siis, kui kõik osapooled on vastavalt kokkuleppele andnud oma ratifitseerimiskirjad üle Itaalia välisministeeriumile. Praeguse seisuga on lepingu ratifitseerinud kaheksa liikmesriiki – Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Itaalia, Malta, Läti, Leedu, Küpros – ja Horvaatia ise on liitumislepingu ratifitseerinud 9. märtsil. Enamikus liikmesriikides ratifitseerimisprotsess mingis faasis praegu juba toimub.
Vastavalt ühinemislepingule jätkab Euroopa Komisjon kuni Horvaatia ühinemiseni seiret Horvaatia liitumisettevalmistuste ja võetud kohustuste täitmise üle, seda eelkõige õigussüsteemi ning põhiõiguste, justiits- ja siseküsimuste ning konkurentsipoliitika osas. 24. aprillil avaldas Euroopa Komisjon ka vahearuande, milles järeldab, et üldiselt on Horvaatia oma viimaste ettevalmistustega graafikus. Erinevalt viimastest Euroopa Liiduga ühinejatest Bulgaariast ja Rumeeniast ei ole Horvaatiale ette nähtud liitumisjärgset kontrollmehhanismi, vaid tehakse tugevdatud liitumiseelset seiret  – seda, mis praegu toimubki.
Teatavasti on Eesti olnud kogu aeg tugev Euroopa Liidu laienemise toetaja, lähtudes põhimõttest, et kõik Euroopa riigid, kes täidavad asjaomaseid nõudeid ja tingimusi, peavad saama võimaluse Euroopa Liiduga ühineda. Nii et selles kontekstis oleme toetanud ka Horvaatia liitumiskõnelusi ja nüüd, kui need kõnelused on edukalt lõppenud, ka Horvaatia liitumist. Horvaatia astumine Euroopa Liitu on iseenesest positiivne märk ja impulss ka nendele Lääne-Balkani partnerriikidele, kes veel ei ole Euroopa Liidu riigid, innustamaks neidki muudatusi tegema ja reforme jätkama. Mõnes Lääne-Balkani riigis, kes veel ei ole Euroopa Liidu liikmed, on neid vaja teha.
Horvaatia ühinemislepingus on sarnaselt 2004. ja 2007. aastal ühinenud riikidega kohandatud sätted, mis puudutavad teatavaid üleminekuperioode. Nii näiteks on Horvaatia kodanikest töötajatele vaba liikumise piirangud formaadis 2 + 3 + 2 aastat (Eesti praegu ei plaani neid piiranguid kohaldada) ning on veel mõningaid erandeid, nii nagu kõigi viimase kahe liitumisvooru käigus liitujate puhul on olnud. Näiteks piirab Horvaatia põllumajandusmaa müüki välismaalastele seitsme aasta jooksul, on ka mõningad maaelu puudutavad üleminekumeetmed, keskkonna vallas hakkavad kehtima üleminekuperioodid vee-, prügila- ja saaste kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivide rakendamisel.
Seega on ettepanek, et Eesti toetaks Horvaatia astumist Euroopa Liitu ja ratifitseeriks ühinemislepingu. Suur tänu ja tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Teile on hulk küsimusi. Palun, Tarmo Leinatamm!

Tarmo Leinatamm

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Praegu on aktuaalne igasugune rahanduslik ja üldse majanduslik seis kogu Euroopas. Missuguse majandusliku tervisega Horvaatia Euroopa Liitu astub? Kas tuleb laenukaukasse kõbinaid juurde või jääb hoopis vähemaks?

Välisminister Urmas Paet

Horvaatia majanduslik tervis on üldiselt hea. On selge, et arvestades Euroopa Liidu solidaarsust, ei kujune Horvaatia esialgu netomaksjaks, vaid pigem n-ö saajaks Euroopa Liidu eelarvetest. Näiteks järgmiseks aastaks on planeeritud Horvaatia jaoks struktuurifondide ühtekuuluvusfondi raames 449,4 miljonit eurot. Järgmistel aastatel hakatakse neid numbreid vastavalt vajadusele korrigeerima. Nii et selles osas rakendub sama põhimõte, mis on olnud ka teistel Euroopa Liitu astunud riikidel, sh Eestil, kelle elatustase on alla liidu keskmist, kelle sisemajanduse kodutoodang on alla keskmist ning kellele rakendatakse solidaarsuspõhimõtte alusel Euroopa Liidu toetusi eri fondidest.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valdo Randpere!

Valdo Randpere

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tahtsin küsida, kui realistlik on praegu see, et ajakava, millest te rääkisite, peab ka. Kas praeguses olukorras mõni liikmesriik võiks hakata venitama või pidurdama või oleks suisa vastu?

Välisminister Urmas Paet

Ei, praegu ei ole ühtegi märki sellest, et protsess ei lõppe 1. juuliks 2013. Kui vaadata eri  riikide toiminguid ratifitseerimise läbiviimisel, siis ühestki riigist ei ole signaali, et keegi hakkab protsessiga venitama, et see võiks lükkuda üle järgmise aasta 1. juuli.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Väino Linde!

Väino Linde

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Vahest ma lasksin kõrvust mööda, aga ma tahtsin täpsemalt küsida, kas on andmeid selle kohta, kui kaugel on Horvaatia ühinemise ratifitseerimislepingu läbivaatamine sellises kogemustega Euroopa Liidu riigis nagu Kreeka.

Välisminister Urmas Paet

Kreeka valitsus ei ole veel parlamenti ratifitseerimise seaduse eelnõu saatnud. Teatavasti on selles riigis viimasel ajal olnud kas vahetult valimiseelne või valimiste aeg. Arvestades seda, et Kreekas valitseb praegu sisepoliitiline ebastabiilsus, see eelnõu ilmselt enne parlamenti ei jõua, kui üht- või teistpidi on sisepoliitiliselt pilt selgem – kas tulevad uued parlamendivalimised või siiski mingi ime läbi suudetakse praegu valitsus luua.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rait Maruste!

Rait Maruste

Tänan! Härra minister! Mul ei ole midagi horvaatide vastu. Väga hea, et nad tulevad Euroopa Liitu. Küsimus on selles, kuidas horvaadid on ära klaarinud Ante Gotovina küsimuse. Horvaadid leiavad, et ta on rahvuskangelane, muu Euroopa leiab, et ta on sõjakurjategija.

Välisminister Urmas Paet

Kindlasti ei saa siin üldistada. Iseenesest on endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu hinnangul Horvaatia koostöö selle kohtuga väga hea. Vastasel korral liitumiskõnelused Horvaatiaga ei oleks sinna jõudnud, kuhu nad on jõudnud. Üks selge nõue nendele Lääne-Balkani riikidele, kelle puhul rahvusvaheline kogukond, sh ka rahvusvahelised kohtuorganid, leidis, et neis on sõjakuritegudes kahtlustatuid, oli, et liitumisprotsessiga edasi liikumiseks peab koostöö ICTY-iga ehk siis endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga olema igakülgne. Ja teatavasti Gotovina on ju sinna kohtusse ka üle antud. Kui ikkagi Horvaatia ühiskonna enamus või ka valitsused ja parlamendid olnuks viimastel aastatel sellele vastu, siis kõike seda ei oleks juhtunud. Ühiskonnas võib olla inimesi, kes seda käiku õigeks ei pea – ilmselt see nii ongi –, aga kindlasti ei saa seda laiendada Horvaatia ühiskonna valdavale enamusele. Vastasel korral me ei oleks nende liitumiskõnelustega lõpuni jõudnud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Leinatamm, teine küsimus!

Tarmo Leinatamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin Horvaatia piiri kohta. Kuidas Horvaatia piir, tulevane Euroopa Liidu piir, on lepingutega kaetud? Kas tal on ka selliseid probleeme nagu Eestil ja Venemaal, et teatud lõigud on vaidlusobjektiks või kahtluse all, kuna tegemist on väga kuuma piirkonnaga?

Välisminister Urmas Paet

Üks osa Horvaatia välispiirist, tulevasest Euroopa Liidu sisepiirist, on jah endiselt diskussiooni objekt. See on piiri osa, mis jookseb Horvaatia ja Sloveenia vahel. Aga kui mõni aasta tagasi olid suhted Horvaatia ja Sloveenia vahel selle piirilõigu tõttu mõnevõrra pingelised, siis nüüdseks on need pinged maha võetud. Sloveenia ja Horvaatia on alla kirjutanud lepingule, mille järgi selle riikidevahelise piiriküsimusega hakkas tegelema rahvusvaheline arbitraaž. Tänavu 17. jaanuaril nimetati Euroopa Komisjoni vahendusel ametisse arbitraaži tribunali president ja kaks liiget ning Horvaatia ja Sloveenia on mõlemad ka omapoolse liikme nimetanud. Loodetavasti lahendatakse see piiriküsimus arbitraaži vahendusel igati tsiviliseeritult. Seda on mõlemad pooled kinnitanud, et nad arbitraaži kohtuotsust ka aktsepteerivad. Muide, just täna on plaanis Sloveenia ja Horvaatia peaministri kohtumine, et arutada kahe riigi sõbralikku koostööd.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jaanus Tamkivi!

Jaanus Tamkivi

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ütlesite oma tutvustavas sõnavõtus, et Horvaatia Vabariigi puhul teostatakse tugevdatud liitumiseelset seiret. Mida see sisuliselt tähendab, näiteks võrreldes protseduuridega, mida teostati Eestis omal ajal?

Välisminister Urmas Paet

Eesti puhul toimus seire ka peamiselt enne meie liitumist, nii et selles osas väga suuri erinevusi ei ole. Küll on erinevus võrreldes sellega, mida 2007. aastal otsustati seoses Bulgaaria ja Rumeeniaga. Siis lepiti kokku, et tehakse järelkontroll. Aga me kõik saame aru, et üks asi on kontrollida siis, kui riik ei ole veel Euroopa Liidu liige, ja teine asi, kui ta juba on ise täieõiguslikult laua taga ja võib hääletada. Too järelkontrolli praktika, mida Bulgaaria ja Rumeenia puhul on rakendatud, pole paraku andnud head ja toimivat tulemust. Seetõttu Horvaatia puhul otsustati, et kõik asjad peavad saama korda enne liitumise kuupäeva. See on peamine erinevus võrreldes viimase ehk 2007. aasta laienemisvooruga.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas!

Kalev Kotkas

Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Eesti põllumajandustoetuste määr on praegu 45% Euroopa Liidu keskmisest. Kas on teada, kui suur saab olema Horvaatia liitumisjärgne põllumajandustoetuste määr?

Välisminister Urmas Paet

Mul ei ole paraku siin seda numbrit käepärast, teataksin selle teile hiljem.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rein Aidma!

Rein Aidma

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! See, et Horvaatia ühineb Euroopa Liiduga, on muidugi tingimuste poolt vaadatuna ilmselt küllalt julgustav signaal. Kuid võib-olla paari lausega siiski sellest, kuidas hinnatakse Horvaatia pangandus- ja üldse rahandussüsteemi? On ju sellel riigil ilmselt euroni veel pikk tee minna.

Välisminister Urmas Paet

Selles osas ei ole Horvaatia erand ja suuri etteheiteid talle ei ole. Kui vaadata valdkondi, kus Horvaatiale on mingisugused erandid tehtud või kus ta ise on seda taotlenud või kus praegu teostatakse kõrvalt tugevdatud eelkontrolli, siis rahandus- ja pangandussüsteem ei ole ühes ega teises kategoorias.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Raivo Järvi!

Raivo Järvi

Suur tänu! Välisminister annab meile aru Horvaatia olukorrast ja on loogiline, et kõikides aspektides ta ammendavat vastust anda ei saa. Kuid siiski üks moment elust enesest. Mäletan, et kord astusin ma Riigikogu uksest sisse ja minuga hakkas vestlema üks naisajakirjanik, kes – oh üllatust! – oli Horvaatiast. Ta esitas mulle mitu küsimust ja seejuures avaldas hämmeldust, et kuidas on võimalik, et Eestis nii madal korruptsioonitase on, kuigi me tuleme ju postkommunistlikust ruumist. Teada on, et Horvaatial on sellega probleeme olnud. Kuidas praegu võrdluses lähinaabrite Serbia ja Sloveeniaga Horvaatia sellel skaalal positsioneerub? Kas on ka progressi märgata?

Välisminister Urmas Paet

Progress kindlasti on. Vastasel korral, kui need probleemid oleksid ületamatud, me ei oleks praegu selles faasis, kus me oleme. Samas, nagu ma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin, hõlmab see liitumiseelne seire, mis praegu käib, ka kohtusüsteemi sõltumatuse, efektiivsuse ja põhiõiguste tagamise temaatikat, sh korruptsioonivastast võitlust ning ka õiguslikke ja siseküsimusi. Korruptsioonivastane võitlus ongi üks nendest vähestest valdkondadest, kus tehakse seda tugevdatud liitumiseelset seiret.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jüri Jaanson!

Jüri Jaanson

Aitäh! Hea minister! Kas Horvaatia on liitumiskõnelustel omale eesmärgiks seadnud ka eurotsooniga liitumise ja kui on, siis millal see võiks juhtuda?

Välisminister Urmas Paet

Euroopa Liitu astumise reeglistik näeb ette, et kõik riigid, kes Euroopa Liiduga ühinevad, sh Horvaatia, peavad tegema kõik, et võtta euro kasutusele. Konkreetset tähtaega, millal see Horvaatia puhul saab võimalikuks, ei ole määratud, aga iseenesest liitumisega Horvaatia võtab endale ka kohustuse eurotsooniga ühineda.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Urmas Klaas!

Urmas Klaas

Aitäh, proua juhataja! Austatud välisminister! Üks selline küsimus: kas te olete ise tajunud või meie diplomaadid on teatanud, milline on praegu emotsionaalne temperatuur Horvaatias? Kui suur on rahva optimism ning millised on inimeste soovid ja meeleolud teel Euroopa Liitu? Kuidas nad tunnevad ennast? Kas nad eeldavad siitpoolt solidaarsust või ootavad lihtsalt, käsi pikal, et saaks fondide raha kätte, või on tegemist sellise laiemal pinnal, n-ö väärtustepõhise ühinemisega?

Välisminister Urmas Paet

Üldiselt on hoiakud Horvaatias suures osas sarnased nende hoiakutega, mis olid Eestis enne meie liitumist. Mullu 22. jaanuaril viidi Horvaatias läbi referendum Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses ja selle tulemus oli, et 66% hääletas poolt. See protsent on suhteliselt lähedane sellele, mis oli Eestis. Üldisemas plaanis võib öelda, et ühiskonna meelsus, sh ka euroliiduga seotud skepsis, need kõhklused ja kahtlused – kõik see on väga sarnane sellega, mis oli Eesti ühiskonnas enne 2004. aastat. Aga samas on üks väga oluline erinevus ja see on riigi traagiline lähiminevik ehk Jugoslaavia lagunemisega seotud sõjad ja vägivald. Suur osa inimesi, kes Horvaatias Euroopa Liiduga ühinemist toetavad, peavad kindlasti lisaks majanduslikule poolele silmas ka julgeolekuaspekti. Et kõik need õudused, mis sealmail 20 aastat või isegi vähem aastaid tagasi juhtusid, oleksid tulevikus võimatud. Nii et turvalisuse ja julgeoleku tagamine just ka endise Jugoslaavia riikide omavaheliste suhete kordasättimisel ja kindlustamisel on üks väga oluline aspekt.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Teatavasti Euroopa Liidu 27 riigist kümnes riigis praegu euro ei kehti, ometi nad on võtnud kohustuse euroga liituda. Ma küsin: kas nendele riikidele on ka ette nähtud mingi sanktsioon, kui nad teatud aja jooksul euroga ei liitu?

Välisminister Urmas Paet

Sanktsiooni euroga mitteliitumise eest ei ole. Küll aga teatavasti eelmisel aastal, rahandus- ja kogu majanduskriisi haripunktil jõuti kokkulepetele sanktsioonide seadmiseks neile, kes ei täida tingimusi, mis iseenesest on eeltingimused euroga ühinemiseks ja puudutavad eelarve tasakaalu, laenukoormust jms. Selles mõttes kaudne sanktsioon on olemas nende tingimuste mittetäitmise eest, mis on eeldused selleks, et riigid, kes praegu eurotsoonis ei ole, sellega üldse saaksid ühineda.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rein Aidma, teine küsimus!

Rein Aidma

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kas on teada mõni Horvaatia parlamendis esindatud erakond, kes on Euroopa Liiduga ühinemise vastu?

Välisminister Urmas Paet

Mina ühestki häälekast sisepoliitilisest signaalist ei ole kuulnud ja Horvaatias toimusid valimised, pärast mida võim muutus, eelmise aasta lõpus. Aga hoolimata sellest, et varasemast opositsioonist sai koalitsioon ja vastupidi, ei ole Euroopa Liitu puudutavates  hoiakutes mingit muutust toimunud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh, hea minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu küsimustele vastamise eest! Kaasettekandeks palun kõnetooli väliskomisjoni liikme Imre Sooääre!

Imre Sooäär

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Väliskomisjon arutas eelnõu 221 oma neljapäevasel, 10. mai istungil, kuhu olid kutsutud ka välisminister Urmas Paet ja ministeeriumi ametnikud. Välisminister tutvustas eelnõu ja vastas komisjoni liikmete küsimustele. Siin saalis äsja ministri poolt öeldule võiks meeldetuletuseks lisada, et Eesti tunnustas Horvaatia Vabariiki 31. detsembril 1991 ja diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 2. märtsil 1992.
Minister märkis, et laienemismeelse Euroopa Liidu riigina on Eesti toetanud Horvaatia liitumist ühendusega ning jaganud talle võimaluse piires ka oma liitumiskogemust. Näiteks 2011. aasta jaanuaris käivitus Horvaatias paremat õigusloomet juurutav projekt, milles Suurbritannia partnerina osaleb ka Eesti Justiitsministeerium. Eesti on Horvaatiale abi pakkunud ka kommunikatsioonistrateegia koostamisel.
Komisjonis tunti huvi, kas Horvaatia on liitumisläbirääkimistel suutnud välja kaubelda ka mingeid erisusi võrreldes Eesti ja teiste riikidega. Vastuseks saime, et Horvaatia ühineb põhimõtteliselt samadel alustel kui teised viimased liitujad, kellele rakendatakse samasuguseid ülemineku- ja harmoniseerimise perioode kui teistele liitujatele. Mingeid eeliseid Horvaatial ei ole. Erinevus on olnud võrreldes siin juba märgitud Bulgaaria ja Rumeeniaga ainult liitumiseelne kontroll.
Küsiti ka meie kaubavahetuse ja üldse majandussuhete kohta Horvaatiaga. Eesti ja Horvaatia vahelised majandussuhted on paraku olnud üsna tagasihoidlikud. 2011. aasta seisuga oli Horvaatia Eestile 65. kaubanduspartner – kaubavahetuse kogukäive oli ainult veidi üle 6 miljoni euro. Sellest ligi poole ehk 2,96 miljonit moodustas eksport ja 3,13 miljonit import.
Komisjonis küsiti ka, mida Eesti konkreetselt Horvaatia liitumisest võidab. Minister vastas, et täpselt sedasama, mida kõigi teiste riikide ühinemise puhul. See avab Eestile parema juurdepääsu sealsele turule, soodustab kaupade ja tööjõu vaba liikumist, aitab piirkonnas tugevdada euroopalikke väärtushinnanguid, mis peaks sellesse väga keerulise ajalooga regiooni ka pikemaks ajaks stabiilsust tooma. Kindlasti paranevad vastastikused reisimisvõimalused. Horvaatia on teatavasti tuntud turismimaa.
Veel küsiti, kuidas liitumine Euroopa Liidu eelarvet mõjutab. Kuna Horvaatia on esialgu kindlasti rohkem saajamaa, siis loomulikult tuleb kõigil liikmesriikidel Euroopa Liidu eelarve kaudu Horvaatia harmoniseerimisse ühiselt panustada.
Arutati ka liitumise ratifitseerimise seaduse eelnõu menetlemise tempot Riigikogus. Kui vaadata ülejäänud Euroopa riike, siis kümmekond liikmesriiki on juba tänaseks lepingu ratifitseerinud, osa plaanib seda teha tänavu ja osa järgmise aasta esimeses pooles. Kuna Eesti on Horvaatia ühinemist toetanud juba liitumisläbirääkimiste ajal, siis ei ole mingit põhjust ratifitseerimise protsessiga venitada, samas ei ole ka vajadust kiirmenetluse järele, kuna osa riike teeb seda niikuinii alles järgmisel aastal. Väliskomisjoni arvamus oli, et seda eelnõu võiks menetleda tavapärases korras ja tempos vastavalt meie kodukorrale.
Ja lõpetuseks. Väliskomisjon langetas kolm menetluslikku otsust: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 221 Riigikogu täiskogu istungi päevakorda esimesele lugemisele täna, 15. mail, määrata väliskomisjoni nimel ettekandjaks siinkõneleja, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Kõik otsused langetas väliskomisjon konsensusega. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Aitäh, Imre Sooäär! Kas fraktsioonid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 221 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 221 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 29. mai kell 18.


2. 10:32 Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (228 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Asume päevakorra järgmise punkti juurde: rahanduskomisjoni algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 228 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Aivar Sõerd

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Niisiis, vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas rahanduskomisjon. Eelnõu põhisisu on täpsustada tagatiste määramise aluseid ehk siis lihtsustada Maksu- ja Tolliameti tegevust ning täpsustada Maksu- ja Tolliameti pädevust selles olulises valdkonnas. Konkreetsemalt oli eelnõu algatamise eesmärk üks kohtulahend, mis jõustus 31. jaanuaril 2012 ja käsitles ühe kütusemüüja kaasust.
Riigikohtu otsusega selles kaasuses tunnistati vedelkütuse seaduse kaks sätet kehtetuks. Üks oli rakendussäte, mis praegu enam ei kuulu kohaldamisele. Teine kehtetuks tunnistatud säte seadis tingimuseks, et tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatist võib maksuhaldur vähendada ainult nende isikute osas, kes on kütuseturul tegutsenud vähemalt kolm aastat. Seega alates kohtuotsuse jõustumisest maksuhaldur selles valdkonnas tegutsemise kolmeaastasest tingimusest enam lähtuda ei saa.
Selleks, et täpsustada tagatiste regulatsiooni ja viia vedelkütuse seadus kooskõlla jõustunud kohtupraktikaga ning konkreetsemalt täita kohtu nõudeid, muudetakse eelnõuga maksuhalduri õigust asuda juba esitatud ja aktsepteeritud tagatist muutma. Praktikas on teatud juhtudel selline võimalus, et asjaolud muutuvad peale seda, kui maksuhaldur on kunagi teinud otsuse tagatist vähendada, näiteks teatud tingimused on ära langenud või muutunud, ja halduril on vaja uuesti tagatist tõsta. See muudatus annab selle võimaluse.
Ja § 42 lõige 5 on otseselt seotud kohtuotsusest tuleneva nõudega, et kuna äriühingud tegutsevad oma juhtimis- ja kontrolliorganite liikmete kaudu ning just nende varasematest tegudest ja mainest võib teha järeldusi äriühingu prognoositava maksevõime, -kuulekuse ja muude asjaolude kohta, siis on asjakohane rakendada tagatise vähendamise eeldusena laitmatu ärialase reputatsiooni nõuet ka äriühingu juhtide ja kontrollorgani liikmetele, samuti kütusemüüja äripartneritele.
Samuti tulenevalt kohtuotsusest täpsustatakse, millistest kaalutlustest haldusorgan peab tagatise vähendamise üle otsustamisel lähtuma. Eelnõuga sätestatakse, et tagatise vähendamise üle otsustamisel lähtub maksuhaldur samadest asjaoludest, millest ta lähtub tagatise suurendamise üle otsustamisel. Täiendavalt sätestatakse tagatise vähendamise kaalutlemisel kriteeriumina isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme võimelisus ehk pädevus kütuse käitlemise valdkonnas tegutseda, samuti varasem ettevõtlusega tegelemise kogemus ja ettevõtte tehtud investeeringud kütuse käitlemise valdkonnas. Eelnõuga pikendatakse maksuhaldurile antavat aega otsuse tegemiseks tagatise vähendamise kohta: varasema kümne päeva asemel on see aeg 30 päeva.
Seaduseelnõu jõustumisel maksuhalduri töökoormus mõnevõrra suureneb, aga ma võin kinnitada, et asi on seda väärt. Rahalisi kulutusi eelnõu jõustumine kaasa ei too. Samuti on raske hinnata konkreetselt selle seaduse rahas mõõdetavat tulu, aga kogu kütusetagatiste regulatsioon annab riigile kindlasti tulu seni kogumata maksude kokkukogumise näol. Eelnõu loomulikult parandab õigusselgust kütuse müüjate suhtes, sest kriteeriumid, millest maksuhaldur oma otsuste tegemisel lähtub, muutuvad konkreetsemaks. Seaduse jõustumine on kavandatud üldises korras.
Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks oma 30. aprilli istungil. Eelnõu koostamise ajendiks olid tegelikult varasemad kohtumised. Üks neist oli Maksu- ja Tolliameti ning Rahandusministeeriumi esindajatega. 17. aprillil oli rahanduskomisjoni väljasõiduistung Maksu- ja Tolliametis, kus me kogu maksupettuste ja eriti kütuseturuga seonduvat regulatsiooni käsitlesime laiemalt. Nendest aruteludest see temaatika üles kerkis ja lõpuks sai seaduseelnõu kuju.
Kuna eelnõu reguleerib majandusvaldkonda laiemalt, siis rahanduskomisjon otsustas paluda arvamust ka majanduskomisjonilt. Enne ma viitasin kohtuotsusele, millest see eelnõu samuti tuleneb – tegemist on keerulise õigusliku vaidlusega, mis on saanud lahendi. Õiguslike küsimuste täpsustamiseks palub komisjon arvamust ka põhiseaduskomisjonilt.
Rahanduskomisjon langetas oma 7. mai istungil sellised otsused: võtta eelnõu esimene lugemine päevakorda täna, 15. mail ning teha Riigikogu täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. mai kell 18. Samuti tegi komisjon otsuse määrata eelnõu ettekandjaks siinkõneleja. Kõik need otsused langetas komisjon konsensusega. Ma tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rait Maruste, teie küsimus!

Rait Maruste

Tänan! Riigikohtu arvates olid nõutud tagatised väikestele turul toimetavatele firmadele liiga suured. Kas teil on andmeid selle kohta, kas selle tõttu, et need tagatised olid liiga suured, läks mõni firma pankrotti või lahkus turult?

Aivar Sõerd

Jah, 100 000 euro suurune nõue oli kohtu hinnangul selles konkreetses kaasuses äriühingu jaoks ülemäära suur. Kohus möönis küll, et seda summat ei tule välja maksta, et selle summa katteks võib esitada ka tagatise ja võtta panga garantii, aga ikkagi on see väiksele äriühingule ülemäära koormav. Kohus ka põhjendas seda väga hästi oma otsuses. Mul ei ole informatsiooni, et maksuhalduri määratud üle jõu käiva koormuse tõttu oleks mõni firma pankrotti läinud. Ettevõtted muidugi pankrotistuvad ja neid asutatakse uuesti, see toimub majanduselus pidevalt, aga et keegi oleks pankrotistunud just ülemääraselt suure tagatise tõttu, seda ma Maksu- ja Tolliameti esindajatelt kuulnud pole.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kas komisjon arutas selles menetlusjärgus seaduseelnõu ka sektori esindajatega, kütusefirmade esindajatega?

Aivar Sõerd

Me ei teinud seda. Eelnõu, mida me praegu arutame, ei koorma võrreldes varasema seadusega ettevõtjaid kuidagi rohkem ega häiri majandustegevust, pigem muudab see firmade tegutsemise reeglid selgemaks ja arusaadavamaks. Sel põhjusel ei olnud lisaarutelu komisjoni arvates tingimata vajalik. Ka ei ole minu teada keegi valdkonna ettevõtjatest rahanduskomisjoni poole pöördunud, aga osa menetlusest seisab ees ja ettepanekuid võib veel tulla. Need on muidugi oodatud. Kui tuleb valdkonna esindaja mingisuguse seisukohaga välja, me kindlasti seda käsitleme. Üldine praktika ongi selline, et arutelud toimuvad esimese ja teise lugemise vahel. Ma ei välista, et me arutame seda teemat ka valdkonna esindajatega, aga seni pole selleks vajadust olnud.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 228 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 23. mai kell 18.


3. 10:45 Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (197 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Meie tänane kolmas päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 197 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Kalev Kotkase!

Kalev Kotkas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Aasta tagasi muutis Riigikogu maamaksuseadust ja vabastas kodualuse maa maamaksust. Riigi antava maamaksuvabastusega kaasnev väiksem laekumine omavalitsustele plaanitakse kompenseerida omavalitsustele eraldatava tulumaksuosa suurendamisega. Selline riigi käitumine on laias laastus korrektne.
Palju aastaid varem on aga riik vabastanud maamaksust maamaksuseaduse § 4 alusel ka teatud kategooria looduskaitsealused maad, saatkondadealused maad, surnuaedade- ja kirikutealused maad ja veel mõned kategooriad. Neid maamaksuvabastusi ei ole omavalitsustele siiani kompenseeritud. Maa-ameti andmetel puudutab see 13 800 katastriüksust üle Eesti ja nende katastriüksuste maamaksuvabastus kokku on aastas 1,75 miljonit eurot. Arvutus on tehtud maksumääraga 2,5% ehk siis maksimaalse maksumääraga ja nii on tulemuseks saadud teoreetiliselt maksimaalne võimalik kulu riigieelarvele kompenseerimise korral. Lõviosa sellest arvestuslikust summast moodustab maksuvabastus looduskaitselistele maadele. Rahandusministeeriumi andmetel oli see summa 2011. aastal 1,16 miljonit eurot.
Loomulikult mõjutavad looduskaitsealadele antud maksuvabastused ja -soodustused omavalitsusi erinevalt. Nendele omavalitsustele, kus on looduskaitselist maad rohkem, on see suurem probleem, kus vähem, loomulikult väiksem probleem.
Toon siinjuures mõned markantsemad näited praktilisest elust 2011. aastal. Kuusalu vald Harjumaal: maamaksu laekumine 2011. aastal 360 688 eurot, looduskaitsealadelt jäi laekumata 106 738 eurot, tasandusfondi eraldised 0 eurot. Käina vald Hiiumaal: maamaksu laekumine 75 088 eurot, looduskaitsealadelt jäi laekumata 15 775 eurot, tasandusfondi eraldised 0 eurot. Vormsi vald Läänemaal: maamaksu laekumine 57 668 eurot, looduskaitsealadelt jäi laekumata 10 538 eurot, tasandusfondi eraldised 0 eurot. Ja viimaseks Vihula vald Lääne-Virumaal: maamaksu laekumine 267 825 eurot, looduskaitsealadelt jäi laekumata 122 703 eurot, tasandusfondi eraldised 0 eurot.
Üleriigilised omavalitsusliidud on aastaid taotlenud riigi poolt maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 ja lõike 2 alusel tehtavate maamaksuvabastuste kompenseerimist riigieelarvest. Nii oli see ka tänavuse eelarve läbirääkimistel ja sellesisulise ettepaneku on omavalitsusliidud samuti teinud 2013. aasta eelarve läbirääkimistele esitatud ettepanekutes. Ka Riigikogu suures saalis on seda teemat varem arutatud. Riigikogu eelmine koosseis tegi seda Erakonna Eestimaa Rohelised ettepanekul ja algatusel.
Lõpetuseks: sotsiaaldemokraadid loodavad, et Riigikogu jagab meie arusaama, et esitatud seaduseelnõu parandaks praegust ebaõiglast olukorda, kus riik on andnud maaomanikule maksuvabastuse, kuid sellest tulenev tulu vähenemine on jäetud kohaliku omavalitsuse kanda ning seega tema tulusid vähendatud. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Ja palun, Aivar Sõerd, teie küsimus!

Aivar Sõerd

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mul on selline küsimus. Tahaksin üle täpsustada, mida te selle eelnõuga tahate hakata kompenseerima. Mäletan, et rahanduskomisjonis oli selles osas mõningane segadus. Te ütlesite, et tahate kompenseerida ainult looduskaitsealuste maade maksuvabastust, aga praegu ettekannet tehes lugesite ette kogu selle maamaksuseaduse § 4 loetelu. Mida te siis täpsemalt ikkagi kompenseerite? Komisjonis oli täpselt sama küsimus ja me ei saanud selgust, kuna see, mida teie rääkisite, oli üks jutt, aga eelnõu seletuskiri räägib midagi muud.

Kalev Kotkas

Eelnõu seletuskiri räägib §-st 4, mis puudutab kõiki võimalikke maamaksuvabastusi – looduskaitsealuseid maid, surnuaedade, kirikute, koguduste, saatkondade ja muidki maid. Aga ka rahanduskomisjoni arutelul sai öeldud, et vaatame asju nii, et kärbsed eraldi ja kotletid eraldi. Rõhuv osa sellest maksuvabastusest hõlmab looduskaitselisi maid, kõik muud moodustavad imepisikese osa.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Heidame siis pilgu kärbestele ja kotlettidele. Tegemist on maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis kannab numbrit 197. Komisjon arutas seda oma korralisel istungil 7. mail. Eelnõu tutvustas algatajate esindajana Kalev Kotkas. Komisjon oli kutsunud Rahandusministeeriumist istungile kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liiviku, kes andis ülevaate, mida arvab Vabariigi Valitsus ja peaasjalikult Rahandusministeerium.
Eelnõu algataja esindaja selgitas komisjonis eelnõu eesmärke ja rõhutas, et kompenseerimine puudutab vaid looduskaitsealuseid maid, mis on kirjas maamaksuseaduse § 4 lõikes 1. Eeldatavasti ta pidas silmas pigem § 4 lõiget 11, mis puudutab looduskaitsealuseid maid. Ta nentis, et eelnõu tekstis tervele §-le 4 viitamine on näpukas ning seletuskiri täpsustab, et tegemist on üksnes looduskaitsealuseid maid puudutava eelnõuga. Juhin siinkohal tähelepanu eelnõu algatajate esindaja tsitaadile eelnõu üleandmisel. Eelnõu üle andes ütles Kalev Kotkas: "Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel annan üle maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Mure on selles, et tulenevalt maamaksuseaduse §-st 4 ei maksta maamaksu kaitsealade loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maalt ning püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt. Meie eelnõu mõte on selles, et saamata jäänud maamaks kompenseeritaks omavalitsustele riigieelarvest." Komisjoni istungil siiski tõdeti, et eelnõu tekst paneb ette kompenseerimiskohustuse kõikide maamaksu seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud maamaksuvabade maade puhul. Nagu ka eelkõneleja täna siit puldist täiendavalt ütles, tegemist on lisaks kaitsealade loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maadele tõesti muudegi maadega, mis on §-s 4 nimetatud – näiteks kalmistute maa, kirikute ja koguduste pühakodade alune maa, aga ka välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete juurde kuuluv maa jne. Samuti tõdeti, et vastupidi eelnõu algataja esindaja väitele ei sisalda eelnõu seletuskiri viidet, mis ütleks, et eelnõu regulatsioon piirduks vaid looduskaitsealuste maadega. Selline väike segadus siis, aga me saime komisjonis siiski aru, mida eelnõu algataja esindaja püüdis meile selgeks teha. Siinkohal ma ei peatukski ka näiteks kalmistute või kirikute alustel maadel, vaid räägin üksnes looduskaitsealustest maadest, mida eelnõu algataja tegelikult silmas pidas.
Algataja esindaja võrdles eelnõuga pakutavat kompensatsiooni kodualuse maa maksust vabastamise kompenseerimisega, viidates võrdse kohtlemise aspektile. Komisjonis avaldati seisukohta, et kodualuse maa maksuvabastuse mõte on erinev olnud, ja algataja tähelepanu juhiti sellele, et eelnõus puudutatud maksuvabastused ja kodualuse maa maksuvabastus on kirjas maamaksuseaduse eri sätetes. Täna arutatava eelnõu teemad kuuluvad kategooriasse "maksuvaba maa", millest räägib seaduse § 4 ja mis sisuliselt ei ole maamaksu reguleerimise objektiks, teisel puhul on tegemist maksusoodustusega maamaksu reguleerimise objektiks oleva maa osas, millest räägib seaduse § 11.
Vabariigi Valitsuse seisukohta tutvustas Sulev Liivik. Ta andis ülevaate, mida Vabariigi Valitsus eelnõust arvab. Valitsus on mittetoetaval seisukohal. Selleks on mitu põhjust. Üks põhipõhjus, millest komisjonis juttu oli ja mis oli ka Rahandusministeeriumist kogu rahanduskomisjonile saadetud kirjas, oli see, et maamaksuseaduse § 4 lõikes 1 toodud maksuvabad maad ei ole maksuobjektid ja nende eest ei ole alates 1993. aastast maamaksu tasutud. Kohaliku omavalitsuse üksustel ei ole seega tekkinud tulu puudujääki, mida peaks kompenseerima. Väiksema tulubaasiga kohalike omavalitsuste toetamiseks on loodud tasandusfond ja selle kasutamisel võetakse arvesse looduskaitsest tulenevaid väiksemaid laekumisi.
Lisaks oli Vabariigi Valitsuse seisukohas toodud muid küsimusi, mis tõusetuksid, kui selle eelnõu menetlus peaks jätkuma või eelnõu seadusena vastu võetama. Näiteks juba seaduse rakendamine on segane. Kas kompensatsioon on ette nähtud maade eest, mis ei olnud maksuobjektid enne 2003. aastat, või rakendub see maadele, mis lakkavad olemast maamaksu objektid peale 2013. aastat? Segased on ka kompensatsiooni arvutamise põhimõtted eelnõus. Kui jätamegi kalmistud ja muud kõnealused maad kõrvale, siis fakt on, et looduskaitsealade piirid muutuvad aja jooksul. Aluseks ei saa võtta ainult maksustamishetkel kehtinud maamaksu määra, sel juhul peaks hakkama mõtlema ka pindala peale. Puudub selgus, kuidas täpselt kompensatsiooni makstaks, mis valemite alusel, ja kas seda peab sel juhul taotlema või mitte. Selliseid küsimusi oli veel.
Probleem oli ka maksuvabastuse mõju analüüsiga. Välja oli toodud 1,75 miljonit eurot, mida kohalikud omavalitsused kannavad, kes kui palju. Rahandusministeeriumi esindaja selle seisukohaga ei nõustunud. Laekumata maamaksu kompenseerimine halvendaks valitsussektori positsiooni ja seletuskirjast ei selgu, miks selline kompensatsioon ikkagi praeguses olukorras vajalik on, kuna riigil on niigi kohustus tagada kohalikele omavalitsustele piisav tulubaas kohalike ülesannete täitmiseks.
Komisjonis arutati muudki, püüan teile kõik võimalikult täpselt edasi anda. Eelnõu algataja nentis, et looduskaitsealuste maade hulk on mitmekordistunud. Täpsustasime, et ei ole mitmekordistunud mitte maade pindala, mitmekordistunud on katastriüksuste arv teatud aja jooksul. Informatsiooniks veel nii palju, et looduskaitsealad ei ole olnud maamaksu objektid ja neid ei ole maksustatud ligi 20 aastat. Ligi 90% looduskaitsealustest maadest on olnud kaitse all juba 1990. aastate algusest.
Siiski arvati, et riigi otsus maa looduskaitse alla võtmise kohta ja tulenevalt sellest vähema maamaksu saamine tuleks ikkagi kohalikele omavalitsustele kompenseerida. Rannar Vassiljev avaldas seda arvamust. Valitsuse esindajana härra Liivik nentis, et 2002. aastal, kui tulid juurde Natura 2000 raames kaitse alla võetud alad, korvati see ebapiisava tulubaasiga kohalikele omavalitsustele tasandusfondi kaudu. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste ja ohustatud lindude, loomade, taimede ning nende elu- ja kasvukohtade kaitse. Taavi Rõivas nentis, et kindlasti tasub rõhutada, et looduskaitsealadest saavad kasu ka kõik kohalikud omavalitsused, alates turismist ja puhtast õhust ja loodusest. Ka selline mõte leidis kajastamist.
Mida veel lisada? Komisjonis tunti huvi, kui paljude omavalitsuste jaoks on kõnealune toetus oluline. See tuleb kindlasti ära markeerida, et paljud neist seda toetavad. Eelnõu algataja esindaja märkis komisjonis ja ütles ka täna kõnepuldis, et kohalikud omavalitsused on tõstatanud looduskaitsealuste maadega seotud kompensatsiooni küsimuse igal aastal riigieelarve läbirääkimistel riigiga. Ja tõsilugu, nii see on. Ka 2013. aasta riigieelarve ja riigieelarve strateegia arutelul on kõlanud ettepanek kaotada riiklikud maamaksuvabastused piiranguvööndi ja hoiuala maadelt. See ettepanek on veel lõpuni analüüsimata, sest kõlanud on palju eriarvamusi. Nii et kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ja Vabariigi Valitsuse diskussioonis ei ole kokkulepet saavutatud.
Kuna eelnõu kohaselt arvutatakse kompensatsiooni suurus, lähtudes maksust vabastamise ajal kehtivast maksumäärast, siis tõstatati komisjonis ka küsimus kohalike omavalitsuste võimalikest ennetavatest reageeringutest eelnõuga taotletavate toetustega seoses. Näiteks toodi Tallinn, kus tõsteti maamaksu just enne kodualuse maa maksuvabastuse kehtestamist, kuna oli teada põhimõtteline otsus, et maksuvabastus kompenseeritakse. Samuti nenditi, et maamaksu määra võib kohalik omavalitsus tõsta ka aasta keskel. Kui selline informatsioon tuleb, siis võib kohalik omavalitsus maksutõusu suhteliselt lühikese aja jooksul läbi viia. Eelnõu algataja pidas oluliseks nentida, et selline maamaksu tõstmine aasta keskel on tema hinnangul siiski kaheldav.
Lõpetuseks sellest, milline oli komisjoni enamuse meelsus. Võiks öelda, et kui eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi ja nende tulubaasi laiendada – see tundus olevat eelnõu algataja kavatsus –, siis seda oleks õigem arutada mingite muude meetmete kontekstis kui konkreetselt pakutud kujul, maamaksuseaduse muutmisena. Seda eelkõige põhjusel, et kõnealused maad ei kuulugi maamaksu objektide hulka. Seega maamaksuseadus ei pruugi olla parim koht omavalitsuste toetuste sätestamiseks – riigi toetuseraldis pole maamaksuseaduse reguleerimise objekt.
Ja lõpuks jõuan ka otsuste juurde. Esimene otsus oli saata eelnõu täiskogu istungi päevakorda 15. maiks, see langetati konsensusega. Teine otsus oli määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks konkreetselt mind, ka see oli konsensuslik. Ja viimane otsus oli teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, selle poolt oli 6 ja vastu 4 inimest, erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Teile on mitu küsimust. Palun, Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Aitäh, austatud komisjoni esimees, väga põhjaliku ja sisuka ettekande eest! Ma saan aru, et eelnõu põhipuudused olid tehnilist laadi ja tekitasid praktilisi küsimusi, kuidas seda ellu viia. Aga üldisem probleem on ju see, et riik annab võimaluse kehtestada maamaksu ja samal ajal kasutab võimalust teha omalt poolt maksuvabastusi. Kas selles suhtes komisjonil ei olnud vastuväiteid? Kas komisjon leidis, et see on põhimõtteliselt õige, et kui riik loob looduskaitsealad ja ütleb, et need on maksuvabad, siis on ka õige omavalitsusele see saamata tulu kompenseerida? Ma sain nii aru, et kui tehnilised puudused kõrvaldada, siis võiks eelnõuga edasi töötada.

Sven Sester

Hea küsija! Tegelikult ei saanud sa täiesti õigesti aru. Ma selgitasin suhteliselt täpselt, tõin välja eelnõu põhipuuduse ja kordan selle ka üle. Põhiline vastuargument oli, et looduskaitsealuste maade puhul, millest eelnõu algataja esindaja rääkis, ei ole tegemist maamaksu objektidega. Kõik muud küsitavused, alates sellest, mis aasta seis fikseeritakse baasolukorrana ja kuidas peaks edasi käituma, kas tegema eraldi taotlusi või mitte, olid Vabariigi Valitsuse ja Rahandusministeeriumi poolt välja toodud pigem lisaviidetena, et eelnõu on suhteliselt toores ja poolik. Aga põhiprobleem on selles, et kõnealune maa ei ole tegelikult maamaksu objekt olnudki.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Oma ettekandes, kus te tutvustasite rahanduskomisjoni seisukohta, rääkisite te sellest eelnõust, mis annaks omavalitsustele kompensatsiooni maamaksuvaba maa eest. See tähendaks, et omavalitsuste tulubaas kasvaks. Te kasutasite väljendit, et selline lähenemine halvendaks valitsussektori positsiooni. Palun seletage, kuidas omavalitsuse tulubaasi suurendamine halvendaks valitsussektori positsiooni!

Sven Sester

See on ilusasti välja toodud. Ma tsiteerin täpsemalt Vabariigi Valitsuse seisukohta. Valitsus nendib seda konkreetselt. Kui me vaatame seletuskirja, mille eelnõu algataja on meile esitanud, siis siin on välja toodud teatavad arvud. Vabariigi Valitsus väidab, et seletuskirjas puudub analüüs, kuidas see maamaksuvabastus, mille mõjul peaks omavalitsustel saamata jääma 1,75 miljonit eurot, summaliselt kohalike omavalitsuste kaupa jaguneb. Vabariigi Valitsus ei nõustu seisukohaga, et seaduse mõju valitsussektori eelarvepositsioonile puudub, ja nendib, et laekumata maamaksu kompenseerimine riigieelarvest halvendab valitsussektori eelarvepositsiooni. Algataja ei ole seletuskirjas ka esitanud kompensatsiooni katteallikaid ega arvestanud põhimõttega, et riik ei ole kohustatud kompenseerima tulu, mida võiks saada maksuobjektiks mitte oleva maa eest. Nüüd peaks Vabariigi Valitsus hakkama katma saamata tulu, mida ka varem ei ole tegelikult saadud ja millele ei ole seega õigustatud ootust. Ma usun, et ma vastasin suhteliselt konkreetselt.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kas ma sain õigesti aru, et sa mainisid oma ettekandes, et looduskaitsealuste maade pindala on suurenenud? Millest see tuleb, et see pindala on suurenenud?

Sven Sester

Kordan üle: on tõsilugu, et 2002. aastal tuli juurde Natura 2000 raames kaitse all olevaid alasid. Maamaksuseaduse § 4 käsitleb loodusreservaate, ja 2002. aastal tuli neid juurde. Tegemist on sellise, nagu ma mainisin, üleeuroopalise kaitstavate alade võrgustikuga. Sisuliselt on neid Natura 2000 raames juurde tulnud. Rahandusministeeriumi esindaja informatsiooni kohaselt võiks öelda, et kui me räägime sellest, kui palju on neid alasid juurde tulnud, siis suhtarv on 90 : 10 ehk 90% pindalast on kunagi varem fikseeritud ja 10% on juurde tulnud. Katastriüksuste arv aga on tunduvalt suurem: väiksemaid juppe on juurde tulnud. Kui me räägime pindalast – kõnealusel juhul peaks kompenseerimine käima pindala alusel –, siis see on 10% kasvanud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas!

Kalev Kotkas

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kas sa seletaks veel kord üle, kuidas tasandusfond kompenseerib looduskaitsealade maamaksuvabastusest tuleneva vähesema laekumise nendele omavalitsustele, kelle tasandusfondi eraldis on 0? Tõin selle kohta neli näidet.

Sven Sester

Ma saan siin muidugi baseeruda ainult sellel diskussioonil, mis on meil komisjonis olnud. Ma kindlasti ei taha minna sellele libedale teele, et hakkan midagi tõlgendama, avaldama arvamust ja tegema mingeid ettepanekuid, mis komisjoni istungi raamidest ja minu volitustest väljuvad. Aga nii palju, kui mina aru sain, ja mulle tundub, et ka komisjonis oli väga selge arusaam, et kui looduskaitsealuste maade maamaks 2002. aastal omavalitsustelt ära võeti ja kohalikel omavalitsustel tulubaas vähenes, siis tõesti maksti tasandusfondi kaudu selle eest kompensatsiooni. Härra Liivik kinnitas seda väga selgelt. Ta mainis ära ka selle, et osal kohalikel omavalitsustel tasandusfondi kaudu makstavat kompensatsiooni täiendavalt ei suurendatud. Põhjuseks olid mitmed muud kriteeriumid, mis andsid selle indikatsiooni, et konkreetsel kohalikul omavalitsusel ei olnud õigust tasandusfondi kaudu lisatulu juurde saada. See teema käis komisjonist just nii läbi. Kuid ma saan aru, et enamik, kellel selle valemi järgi too konkreetne arv oli väiksem, tasandusfondi kaudu ka kompensatsiooni said.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Õieti ei saanud ka mina päris õigesti aru sellest maamaksu objektiks mitte olevast maast. Kui enne oli tegu maaga, mille pealt omavalitsus maamaksu sai, seejärel muudeti see looduskaitsealuseks maaks, mille pealt omavalitsus enam maamaksu ei saanud, siis kuidas saab olla põhjendus, et kunagi ei ole see maa-ala maamaksu objekt olnud?

Sven Sester

Ma kordan veel kord: tegemist on maamaksuseaduse § 4 lõikega 1 selle täies ulatuses ja juba 1993. aastast ei ole need maksuvabad maad olnud maksuobjektid. Me räägime loodusreservaatidest ning ka kalmistute, kirikute ja koguduste pühakodade all olevast maast ja veel muustki maast, mis ei ole alates 1993. aastast olnud maamaksu objektid. Järelikult ei ole ka kohalikel omavalitsustel olnud ei eelmisel, üle-eelmisel ega üleüle-eelmisel aastal eeldusi selle konkreetse tulu saamiseks. See on väga selge ja konkreetne seisukoht.
Tulen veel kord tagasi selle teema juurde, mis ka komisjonis tõstatus ehk siis kodualuse maa maksust vabastamisest. Vahe ongi selles, et tänases eelnõus räägitakse seaduse §-st 4, mis sätestab maamaksuvabade maade loetelu. Kodualust maad selles loetelus ei ole. Sellest maast on juttu §-s 11 "Maksusoodustused", mille kompenseerimist riik on ka alustanud. See on põhimõtteline erinevus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Neeme Suur

Aitäh, proua juhataja! Läheksin uuesti tagasi, hea ettekandja, tasandusfondi ja teie nimetatud valemi juurde. Mitte kõik omavalitsused ei saa tasandusfondist toetust ja riigieelarve seadus kinnitab ka tasandusfondi jaotuse valemi. Looduskaitsealuste maade osakaalu selles valemis pole. Valem arvestab seda kui puudujäävat tulu juhul, kui on tegemist 50%-se maamaksust vabastamisega. Kui vabastus on 100%, siis valem seda üldse ei arvesta. Kas komisjon ei pidanud vajalikuks algatada selle arutelu valguses riigieelarve seaduse muutmine, mis puudutaks tasandusfondi jaotuse valemit?

Sven Sester

Võiks lühidalt öelda, et komisjon ei pidanud seda vajalikuks ja sellist diskussiooni ei olnud. Aga ma annan teile edasi, mida härra Liivik on nentinud. Kui vaadata tagasi ajalukku, siis aastatel 1995–2009 kehtis põhimõte, et maalt, millel on põhiseadusega sätestatud korras majandustegevus kitsendatud, makstakse maamaksu vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele 25%, 50% või 75% maksumäärast, ja loodusreservaadid olid maksuvabad nagu praegugi. Alates 2009. aasta algusest kehtib põhimõte, et looduskaitseseaduses nimetatud piiranguvööndi maalt, püsielupaiga piiranguvööndi maalt ja looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksu määras. Loodusreservaadid on endiselt maamaksuvabad. Selles osas komisjon ei võtnud eraldi seisukohta, et teha mingeid lisamuudatusi.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalvi Kõva!

Kalvi Kõva

Aitäh, istungi juhataja! Hea rahanduskomisjoni esindaja! Eks ta ole jah nii, et 1993. aastal oli maamaksu rakendamisel ridamisi loodusreservaate ja looduskaitsealasid, mis tõesti ei olnud maamaksu objektid. Aga elu on edasi läinud ja nüüdseks on väga paljud uued alad määratud looduskaitsealadeks. Näiteks minu koduvallas oli 1993. aastal Haanja looduspark, kus tõesti seda maksu maksma ei pidanud, aga nüüd on lisandunud näiteks Luhasoo maastikukaitseala ja veel ca 50% looduskaitsealasid, kus maamaksu on vähendatud või ei maksta seda üldse. Kuidas te seda kommenteerite? Kindlasti on kohalikul omavalitsusel õigustatud ootus just nende uute kaitsealade osas, mille eest tasutav maamaks peaks kohalikule omavalitsusele tulu tooma.

Sven Sester

Raske on kommenteerida teie konkreetseid näiteid, kuna teid ennast kahjuks komisjonis ei olnud ja teie väga konkreetsed näited komisjonis kajastamist ei leidnud. Aga kui üldistada, siis ma ikkagi pöörduks selle juurde, mida Rahandusministeeriumi esindaja ütles. Üldiselt need maad, mis on kuulutatud kaitsealade loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi maadeks, kuuluvad tasandusfondist kompenseeritavate hulka. Maksuvabastust nende maade puhul, mis ei ole olnud maamaksu vabastuse objektid, nagu näiteks kodualune maa, on riik ka täiendavalt kompenseerima hakanud. Tasandusfondi kaudu on võimalik hüvitist maksta.
Tahaksin veel korrata üht asja, mida ma mainisin ka varem. Küsimus on, mis on meie eesmärk. Kui meie eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste tulubaasi, mis tundub mulle algataja jutu järgi olevat eelnõu eesmärk, siis võib arvata, et selleks on paremaid teid kui praegu maamaksu objektideks mitte olevate maade maksustamine või selle maksuvabastuse kompenseerimine.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

Eiki Nestor

Aitäh! Ühe teise arutelu käigus tuli välja ka valitsuse kava maamaksu objektide loetelust valitsusasutuste all olev maa välja võtta. Kas siis võib öelda, et valitsusasutused võetakse looduskaitse alla?

Sven Sester

Aitäh, hea Eiki, sinu küsimused on alati huvitavad ja kerge konksuga! Püüa siis neile täpselt vastata! Ka mina olen kuulnud, et Vabariigi Valitsus on arutanud plaani valitsusasutuste all olev maa maamaksust vabastada. Usun, et kui selle eelnõuga Riigikokku tullakse – arvan, et see saab teoks 2013. aasta riigieelarve menetlemise ajal ja sel juhul peaks selle seadusena jõustama enne riigieelarve jõustumist –, siis me saame kindlasti diskuteerida, millistel alustel konkreetne valitsusasutuste all olev maa maksust vabastatakse. Kas see peaks kuuluma eraldi kompenseerimisele? Ma olen aru saanud, et Vabariigi Valitsus leiab, et ei peaks kuuluma. See on täiesti eraldi teema. Põhjendus on, et kohalikud omavalitsused ei võta oma haldusalas olevate maade eest maamaksu, mida nad peaksid maksma iseendale. Nagu öeldud, see on täiesti eraldi teema ja ma arvan, et hakkame selle üle diskuteerima siis, kui konkreetne eelnõu siia saali on tulnud. Usun, et see saab olema üks huvitavaimaid diskussioone kogu riigieelarve kontekstis.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Mind ikka huvitab see üha halvenenud valitsussektori eelarvepositsioon. Euroopas võetakse omavalitsusi ja keskvalitsust partneritena. Meil oli nii, et kui olid suured kärped, siis pandi ka omavalitsustele laenupiir peale, sest kui omavalitsused oleksid laenanud, oleks see halvendanud valitsussektori eelarvepositsiooni. Nüüd, kui omavalitsuste tulubaasi soovitakse suurendada, on aga vastuargument, et see halvendab valitsussektori positsiooni. Kas omavalitsuste eelarved ja tulud lähevad valitsussektori positsioonis arvesse või ei lähe?

Sven Sester

Aitüma! Ma arvasin, et me jõuame selleni, et teemad väljuvad komisjonis räägitu raamidest ja me hakkame diskuteerima kohaliku omavalitsuse tulubaasi kui sellise üle. Me loome fooni, arutades selle üle, millises ulatuses peaks riik kompenseerima kohalikule omavalitsusele saamata tulusid nende igapäevaste ülesannete täitmiseks ja millised võiksid olla vahendid sellise kompensatsiooni maksmisel. See kindlasti on täiesti eraldi teema, millest me võiksime rääkida ja mida võib-olla võiks ka riiklikult tähtsa küsimusena siin saalis arutada. Praegu me aga piirdume loodusreservaadi maa ja mitte ainult selle, ka kalmistute, kirikute ja koguduste pühakodade all oleva maa maamaksu kompenseerimise arutamisega. Me kindlasti ei saa teie tõstatatud teemat praegu käsitlema hakata, kuna seda tõesti komisjonis ei arutatud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ma ei saa küll kuidagi nõustuda sellega, et valitsusasutuste all oleva maa eest maamaksu maksmine oleks iseendale maksu maksmine, sest seda maksu maksab ikkagi keskvalitsus ja saajaks on omavalitsused. Aga te mainisite seda, et kui algatajate eesmärk on omavalitsuste tulubaasi parandada, mida me kahtlemata saame võtta komplimendina, sest selline soov sotsiaaldemokraatidel tõesti on, siis selleks on ka paremaid viise kui täna arutatavas eelnõus pakutu. Kas te äkki oskate tutvustada neid paremaid viise ja kas need võiksid ka rahanduskomisjonis arutlusele tulla?

Sven Sester

Aitäh! Mis puutub teie repliiki enne küsimuse esitamist – kas valitsusasutustelt maamaksu võtmine on iseendale maksmine või mitte –, siis ma arvan, et see teema kindlasti tõusetub meil sügisel. Siis saame kindlasti kuulda ka Vabariigi Valitsuse selgelt põhjendatud arvamusi, miks nad nii või teisiti arvavad, mis on nende seisukoha alus. See on nüüd üks pool.
Teine pool on, millised võiksid olla kompensatsioonimehhanismid ehk milline võiks olla riigi ja kohaliku omavalitsuse suhe, kuidas riik võiks täiendavalt omavalitsuse kulusid kompenseerida. Muidugi mul oleks lihtne vastata, et konkreetse eelnõu raames me ei ole komisjonis seda arutanud. Aga ma püüan natuke laegast avada – tõesti vaid natuke. Arvata võib, et üldiselt on kaks võimalust: kas kompenseerida tasandusfondi kaudu või asjaomast protsenti tõstes. Eks kohalik omavalitsus ja riik peavad jõudma kokkuleppele. Saan aru, et ka riigieelarve strateegia menetlemisel on pikalt läbirääkimisi peetud, pidades silmas, et kõik ülesanded, mis kohalike omavalitsuste õlgadele on pandud, saaksid täidetud, et selleks oleks ka finantstugi olemas. Aga selge on, et me saame nii riigis kui kohalikus omavalitsuses opereerida selle rahaga, mis meil tänu tulubaasile olemas on.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Neeme Suur, teine küsimus!

Neeme Suur

Aitäh, proua juhataja! Minagi piiluks pisut selle laeka sisse. Meil toimub pidev protsess, looduskaitsealuste maade laienemine ja selle võrra väheneb omavalitsuste tulubaas. Meil sätestati kodualuse maa maksuvabastus, meil on kõne all valitsusasutuste all oleva maa maksust vabastamine. Sina kui rahanduskomisjoni liige ja majandusinimene ju tead, et kinnisvara maksustamisel põhinev tulubaas on omavalitsuse jaoks muudest stabiilsem tuluallikas ja võimaldab ka suuremat finantsautonoomiat. Miks on niimoodi juhtunud, et me oleme hakanud omavalitsuste kindlat tulubaasi järjest vähendama ning katsume nende tuluallikaid asendada vähem stabiilsete või siis finantsautonoomiat vähendavate allikatega?

Sven Sester

See on väga filosoofiline küsimus. Ma põhimõtteliselt teie postulaadiga nõus ei ole, et püütakse omavalitsuste kindlaid tuluallikaid vähendada. Ma veel kord rõhutan, et on suured probleemid ja on väiksed probleemid. Siin on tegemist mitte just väikse probleemiga, aga asjale on lähenetud vale nurga alt. Veel kord ma rõhutan, et kui te loete seda eelnõu, siis näete, et soovitakse kompenseerida kohalikule omavalitsusele maamaksu, mille saamiseks ei ole kohalikul omavalitsusel põhimõtteliselt eeldusi olnud. Juba 20 aastat ei ole kohalik omavalitsus kõnealust maamaksu saanud – tõsilugu, ei kirikumaadelt ega välisesinduste maadelt, samuti mitte nendeltsamadelt loodusreservaatide maadelt, mida eelnõu algataja oma algses idees silmas pidas. Need maad ei ole olnud maksuobjektid. Arvestada tuleb väga olulist nüanssi, et küsimus oleks põhjendatud, kui kohalikul omavalitsusel oleks alus eeldada konkreetsel juhul kompensatsiooni, nagu see on näiteks kodualuse maa maamaksust vabastamise puhul. Kodualune maa ei olnud maksuvabastuse objekt, see maks oli selgelt sätestatud ja kohalikul omavalitsusel oli eeldus eelmisel ja üle-eelmisel, aga ka järgmisel aastal kodualuse maa eest maamaksu saada. Seepärast riik võttiski selge seisukoha, et kohalikule omavalitsusele tagatakse see raha, mida ta varem kodualuse maa eest maksuna saanud on. Leiti, et  kompensatsioonimehhanismiks sobib kõige paremini protsendi tõstmine. Ma arvan, et ongi kaks kompensatsiooni võimalust: tasandusfond ja too kõrgem protsent, mis omavalitsustele eraldatakse.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas, teine küsimus!

Kalev Kotkas

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Rahandusministeeriumi seisukohavõtus meie eelnõu kohta on kirjas, et seletuskirjas puudub analüüs, kuidas on välja arvutatud 1,75 miljoni euro suuruse maksuvabastuse mõju ja kuidas see summa omavalitsuste kaupa jaguneb. Samuti heidetakse ette, et eelnõu algataja ei ole esitanud kompensatsiooni katteallikaid. Kas sa mäletad, kas kodualuse maa maamaksust vabastamise eelnõus oli kirjas, kuidas arvutati selle 17 miljoni euro suuruse maksuvabastuse mõju, kuidas see omavalitsuste kaupa jagunes ja millised olid katteallikad? Või kehtivad meil topeltstandardid?

Sven Sester

Aitäh! Väga hästi mäletan. Mis seal ikka, paotame seda ust aina rohkem ja rohkem. Me liigume eelnõu n-ö teravikust eemale, aga paotame seda ust niikaua, kuni selle paotamise ulatus on aktsepteeritav. Jah, väga hästi mäletan, et väljatoodud summa oli kuni 17 miljonit ja oli ka välja arvutatud, kuidas see tekib. Oli ära toodud kõikide kohalike omavalitsuste selle hetke tulubaas (see tabel on rahanduskomisjonile ka saadetud) maamaksu osas ja see, millises suurusjärgus oleks see summa igas kohalikus omavalitsuses, kui kodualuse maa maksuvabastus peaks ellu kutsutama. Nii et see summa ja see, kuidas see oli tekkinud, olid eelnõus väga selgelt ära toodud, kui seadust vastu võeti.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Karel Rüütli!

Karel Rüütli

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma olen pisut kimbatuses. Regionaalminister Kiisler mõni kuu tagasi minu teada toetas seda eelnõu. Ta ütles, et see on igati arutamist vääriv mõte ja see on üks idee, kuidas olukord lahendada. Aga keskkonnakomisjonis käis mõni aeg tagasi Keskkonnaministeeriumi esindaja tutvustamas looduskaitse arengukava aastani 2020. Selles arengukavas, mis on praeguse valitsuse dokument, on kirjas: "Looduskaitselistest piirangutest tuleneva maamaksu vähenemise kompenseerimise süsteemi tuleks arendada nii, et see võimaldaks tulubaasi täielikku kompenseerimist omavalitsustele." Äkki te oskate selgitada, kas valitsusel on mitu seisukohta looduskaitsealuste maade kompenseerimise kohta?

Sven Sester

Aitäh! Mul ei ole midagi lisada sellele, mis ma olen varem öelnud. Ma kahjuks ei viibinud teie komisjonis, kui te neid teemasid arutasite. Ma olen aru saanud ja Rahandusministeeriumi esindaja rahanduskomisjonis selle mõtte ka edasi andis – mulle tundus, et komisjoni liikmed said ühemõtteliselt ja ühtemoodi aru –, et valitsus on seda vähenemist omavalitsustele kompenseerinud tasandusfondi kaudu. Tuletame veel kord meelde, milline oli loodusreservaatide pindala kakskümmend aastat tagasi ja milline on see nüüd. Kui me räägime suurtest looduskaitsealadest, näiteks Matsalu jt, siis 90% ulatuses olid need kõik juba kakskümmend aastat tagasi maamaksuvabastuse objektid. Nende kohta ei ole mingit otsust olnud ja ei ole olnud vaja töötada välja kompensatsioonimehhanisme. Küll aga on sellele 10%-le, mis on juurde tulnud, Vabariigi Valitsus tasandusfondi kaudu tähelepanu pööranud. Ma arvan, et kindlasti võiks ministrile, kes selle valdkonna eest vastutab, esitada tulevikus arupärimise. Küsida võiks seda, et kui mingis kohalikus omavalitsuses vabastatakse teatav arv hektareid maksust või luuakse olukord, kus mingi maa kuulutatakse loodusreservaadiks, kas siis kohe rakenduvad tasandusfondi kaudu mingid kompensatsioonimehhanismid, kas need üldse rakenduvad ja kui rakenduvad, siis mil määral. Ma arvan, et oleks hea, kui minister sellele täiesti konkreetselt vastaks. Me ei hakanud komisjonis seda sügavamalt ja põhjalikumalt analüüsima.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu

Aitäh! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Teadaolevalt ratifitseeris Eesti riik juba 18 aastat tagasi Euroopa kohaliku omavalitsuse harta. Üks selle punktidest ütleb, et kui riik on kohalikele omavalitsustele kohustusi pannud või oma otsustega nende tulubaasi muutnud, siis tuleks riigil see kompenseerida. Kas komisjonis ei arutatud võimalust jätta see eelnõu menetlusse ja selle esimene lugemine täna lõpetada? Ma tuletan teile meelde kütuseaktsiisi laekumist kohalike teede tarvis eelmisel aastal. Sotsiaaldemokraatide eelnõu esimene lugemine lõpetati. Siis te panite selle küll riiulile, aga eelarve menetlemise käigus kohalikud omavalitsused selles osas ikkagi mingisuguse tõusu said. Kas te olete seda arutanud? Ja kas te ei pea vajalikuks ka seda eelnõu menetlusse jätta?

Sven Sester

Kui te küsite, kas me oleme seda arutanud, siis ma ütlen, et me oleme seda loomulikult arutanud. Muidu ma ei saaks täna siin teie ees olla ja anda edasi, mida komisjon arvas ja otsustas. Me muidugi arutasime seda. Toodi välja nii plusse kui ka miinuseid. Plusse tõi peaasjalikult välja eelnõu algataja. Ühest me oleme täna juba rääkinud: tegelikult on eelnõu algataja soov kohaliku omavalitsuse tulubaasi suurendada. Vaevalt et eelnõu algataja eesmärk on see, et konkreetselt kalmistute maa maamaks laekuks kohalikule omavalitsusele. Tõesti, sellist ootust ei ole ju kohalikul omavalitsusel olnud ja eelnõu algatajal ka seda nägemust kindlasti ei ole. Aga nüüd miinustest. Võib-olla on neid miinusteks vale nimetada. Ütleme, et jutt on arusaamast, kuidas seda teha. See ei olnud selline, mida komisjoni enamus oleks aktsepteerinud. Ma veel kord ütlen, nagu ütles ka Eiki Nestor, et tundus, et eelnõus on tehnilisi probleeme, mida ka komisjonis esile toodi. Tõesti, neid ju oli, aga see ei olnud kindlasti põhjus, miks eelnõu tagasi lükata. Tehnilise poole asju – millal see kompensatsioon rakenduks, mis aastal selline maksuobjektide olukord tekiks, kas peale 2013. aastat või enne seda, kuidas muutuksid pindalavalemid – ei ole siin kirjeldatud. Aga ma veel kord ütlen, et seda saaks teisel või kolmandal lugemisel parandada. Olen nõus, et seda saaks hakata parandama, kuni selleni välja, et kui eelnõu algataja on rääkinud oma kõnedes § 4 lõikest 11, aga meile esitatud paberites on kirjas § 4 lõige 1, siis on selge, et ta ei ole kalmistuid silmas pidanud. Aga põhiline on ikkagi see, et püütakse maamaksu kompenseerida objektide puhul, kus kohalikel omavalitsustel seda ootust ei ole. See oli põhiline argument, millest lähtudes komisjon mõni päev tagasi oma otsuse tegi. Selle alusel leiti, et ei ole vaja eelnõuga edasi minna ja esimest lugemist lõpetada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõenäoliselt komisjonis seda küsimust ei arutatud, aga kuna te olete hea ja lahke vastaja, siis ma usun, et te vastate ka sellele küsimusele. Oli juttu sellest, et 1993. aastal ei olnud teatud osa maadest enam maamaksu objekt. Ma seda praegust riigivalitsust hästi usaldama ei kipu. Valitsus on koos koalitsiooniga varemgi igasuguseid vimkasid sisse visanud. Seetõttu küsin, kas siin ei ole järjekordset vimkat plaanis. Äkki te kuulutate, et näiteks 2013. või 2014. aastast ei ole kodualune maa maamaksu objekt, kompenseerite aga vaid ühe korra ja järgmistel aastatel omavalitsustele enam kompensatsiooni ei anta? Kas seesugust salakavalat plaani valitsusel ja koalitsioonil ei ole?

Sven Sester

Aitäh, härra Toobal! Usaldage valitsust! Valitsus ei viska vimkasid, valitsus teeb tööd selle nimel, et Eestil läheks hästi. Ühtegi halba tagamõtet minu andmetel ei olnud ei selle eelnõu kohta oma arvamust andes ega ei olnud ega ole ka muude otsuste puhul, mida tehakse nii 2013. aasta riigieelarvet menetledes kui tehti ka selle aasta riigieelarvet menetledes. Miks ma riigieelarve näiteks toon? Kuna seda nimetatakse seaduseks, mis annab valitsusele raha jagamiseks aluse. Usaldage valitsust! Mul on tunne, et teile oleks see parem. Ma ei tea, kas valitsusele oleks see parem. Aga teie eeldused selle küsimuse esitamisel olid minu meelest valed.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, protseduuriline küsimus!

Eiki Nestor

Aitäh! Mul on protseduuriline palve. Ma palun Sven Sesteri lause "Usaldage valitsust!" stenogrammis alla joonida!

Aseesimees Laine Randjärv

Selge. Jätkame küsimustega. Palun, Rein Randver!

Rein Randver

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Ka mind üllatab teie enesekindlus ja faktitäpsus. Aga te rääkisite ka seda, et kodualuse maa maksuvabastus on välja arvutatud, see süsteem on selge ja kokku on see summa 17 miljonit eurot. Oli see nii? Aga nüüd oleme jõudnud sinnani, et on olemas tabelid, mille järgi see summa on tegelikult 13 miljonit eurot. Kas te põhjendaksite seda? Siin oli teil tegemist ebatäpsusega.

Sven Sester

Aitäh, hea küsija! Ma ei ole enesekindel, kaugeltki mitte. Kogu aeg on nii palju küsimusi ja probleeme. Peab kogu aeg vaatama, kas ma ikka olen võimeline vastama, ja tuleb ennast kurssi viia. Nii et eks minulgi saba kogu aeg väriseb. Ma olen mures, kas ma olen võimeline kõigile küsimustele vastama, aga ma püüan vähemalt omas heas usus teha seda nii hästi, kui see mul võimalik on.
Teie küsimus on muidugi kaugel eelnõust 197, aga kuna me oleme ust kogu aeg vaikselt paotanud, siis paotame natuke edasi. Võtke välja stenogrammid, mis kajastavad kodualuse maa maksust vabastamise arutelu. Ma olin ise ettekandja ja tõin välja, mis olukordades oleks see summa 17 miljonit ja milline see summa suure tõenäosusega reaalselt olema hakkab. Ma arvan, et ma ei blufi, kui ma ütlen, et stenogrammis on selle summa reaalse suurusena juttu 13–14 miljonist. Seal olid välja toodud ka põhjused, miks suure tõenäosusega maksimaalse 17 miljonini kunagi ei jõuta. Tegelikult võisime juba eelnõu menetlemise lõppfaasis rääkida väiksematest summadest. Ma arvan, et te näete seda ka stenogrammist.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea kõneleja! Ma loen eelnõust, et kompensatsiooni suurus arvutatakse maksust vabastamise ajal kehtivast maksumäärast lähtudes. Nagu me teame, on omavalitsustes maamaksumäär küllaltki erinev. Tekib küsimus, kas selline lähenemine lähtub omavalitsuste võrdse kohtlemise printsiibist.

Sven Sester

Aitäh! Sellele pöörati komisjonis tähelepanu ja ma peatusin sellel eraldi oma esmases sõnavõtus teemat sisse juhatades. Ma tõin välja, et eelnõus arvutatakse kompensatsiooni suurust maksust vabastamise ajal kehtivast maksumäärast lähtudes. Komisjonis oli küsimus üleval just selles kontekstis, kas kohalikud omavalitsused võivad ennetavalt reageerida sellele, mis eelnõus on sätestatud. Siin toodi ka näiteid. Tallinna näite tõi vist Taavi Rõivas, kes ütles, et maamaksu tõsteti just enne kodualuse maa maksuvabastuse kehtestamist, olukorras, kus oli tegelikult teada, et põhimõtteline otsus maksust vabastamise kompenseerimise kohta on tulemas. Ka Urve Tiidus, kes on pikka aega olnud omavalitsustegelane, ütles komisjonis, et maa maksustamise hinda on kohalikul omavalitsusel võimalik muuta ka eelarveaasta keskel ehk suvalisel hetkel. Sellised ohud jääksid kindlasti alles. Kui selle eelnõu esimene lugemine lõpetada, siis peaks hakkama fikseerima, mis see hetk on. Võib-olla peaks vaatama hoopis tagasi, mitte vaatama aastat 2013, aga mingit varasemat aastat, kui pilt oli tõesem. Sel teemal oli meil tõesti diskussioon, mille ma ka edasi andsin. Eelnõu algataja, ütlen ausalt välja, arvas, et maamaksu tõstmine aasta keskel on kaheldav. Aga selline võimalus on olemas ja on näha olnud, et seda on tehtud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rein Randver, teine küsimus!

Rein Randver

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Püüan jääda menetletava eelnõu raamidesse. Hea kolleeg Kalev Kotkas ütles eelnõu esitlemisel, et ka eelmine Riigikogu koosseis menetles analoogset seaduseelnõu. Millised on nende eelnõude erinevused ja mis on edaspidised käigud?

Sven Sester

Aitäh! Millised on erinevused? Ma jään vastuse võlgu, kuna mul ei ole seda eelmist eelnõu praegu laua peal, et ma saaksin teha kiire võrdleva analüüsi. Seda teemat komisjonis ka ei arutatud. Ühelgi hetkel ei tõusnud üles teemat, millised võiksid olla varasemalt Riigikogu menetluses olnud ja täna menetletava eelnõu erinevused. Selle poole pealt jään vastuse võlgu. Seda saab kindlasti analüüsida ja välja tuua. Vastates teie küsimuse teisele poolele, milline võiks olla resultaat ja milline on arusaam, ütlen, et komisjon on selle välja öelnud: häältega 6 poolt ja 4 vastu toetati selle eelnõu lugemise mittelõpetamist. Selline on vastus küsimuse teisele poolele.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh! Hea ettekandja! Ma tänan selle eest, et te lahkelt tegite ukse lahti koduomanikke maamaksust vabastavale seadusele. Ma küsin omakorda: kas see 0,17% tulumaksu tõusu kompenseerib kõikide omavalitsuste saamata jäänud tulu?

Sven Sester

Aitäh! Vaat nii see on, et sind alati karistatakse, kui sa hakkad ust paotama, algul võetakse üks näpp, siis teine näpp ja lõpuks kogu käsi. Küsimuses oli väike ebatäpsus. Ütlen teadmiseks ja täpsustuseks ka kõigile teistele siin saalis olijatele, aga eriti just küsijale, et kompenseerimine toimub kahes etapis. Te mainisite praegu 0,17%. Tegelikult tuleb järgmisel aastal veel 0,03% lisaks. Esiteks suureneb omavalitsustele laekuv tulumaksuosa 11,4%-st 11,57%-ni ja järgmisel aastal 11,6%-ni, kui päris täpne olla. Küsimuse teine pool oli sisuline. Kas see kompenseerib? Ma olen Vabariigi Valitsuse kalkulatsioonidest aru saanud, et see peaks kompenseerima praeguse kulu, mis kohalikel omavalitsustel on. Lisaks sellele 0,17%-le ja 0,03%-le, olen ma saanud aru Vabariigi Valitsuse dokumente sirvides, on ühekordsed maksed, kui ma ei eksi, siis summas 990 000 eurot. Aga ma veel kord ütlen, et see ei olnud eelnõu menetluse objekt. Ma ei ole kõiki pabereid ette valmistanud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof!

Heljo Pikhof

Aitäh, hea ettekandja, et oled nii pikalt siin vastu pidanud! Aga ka mul on sulle üks küsimus. Maamaksuseaduse § 5 räägib maksumäärast. Siin öeldakse niimoodi: "Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu hiljemalt maksustamisaasta 31. jaanuariks." Maksuteated saadetakse ju aasta alguses välja. Millest tuleneb sinu optimism, et seda saab aasta keskel muuta?

Sven Sester

Mul ei ole mingit optimismi. Ma lihtsalt annan edasi seda, millest komisjonis räägiti. Komisjonis oli juttu sel teemal, et eelarveaasta keskel on võimalik maksumäära muuta. Tegelikult peitus teie küsimuses ka mingil määral vastus, et eelarveaastal on võimalik maksumäärasid muuta. Lihtsalt konkreetne kehtivusaeg on sel juhul see, mis paika pannakse. Kui on kohustus, et kõige varasem aeg saab olla järgmise aasta 1. jaanuar, siis arvata võib, et see ka paika pannakse. Siis tekib järgmine küsimus, millist hetke konkreetse seaduse jõustumisel aluseks võtta, kas seda hetke, kui tehti otsus kohalikul tasemel. Me praegu ju spekuleerime, et kohalik omavalitsus on võtnud vastu otsuse, ja küsimus on, kas me võtame aluseks selle hetke, mingi teise hetke või hoopis mingi varasema aasta. Need on need otsustuskohad.

Aseesimees Laine Randjärv

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Sven Sester! Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Täna Riigikogu saalis arutluse all oleva eelnõu eesmärk on õige, sest see küsimus tuleb lahendada, kuid eelnõu teravik on kahjuks veidike valesti suunatud. Eelnõu täiendab maamaksuseadust uue paragrahviga, mis ütleb, et riigi poolt § 4 alusel maamaksust vabastatud maa eest saamata jäänud maamaks kompenseeritakse omavalitsusele riigieelarvest. Praegusel juhul puudutab see punkt alasid, kus majandustegevus on keelatud, ehk kaitsealasid ja loodusreservaate, välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete alust maad, kalmistute maad, kirikute ja koguduste ning pühakodade alust maad jne. Paraku pole need maa-alad kunagi olnud maksuobjektid ning nende eest ei olegi alates 1993. aastast maamaksu tasutud, mistõttu on raske nõuda siin riigilt kompenseerimist.
Küll aga tulen ma palju põletavama probleemi juurde, milleks on kodualuse maa maksu kaotamine järgmisest aastast. Riigikogu koalitsioonipoliitikud võtsid 16. juunil 2011. aastal vastu koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse. Juba siis esitasid Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit eelnõu kohta seisukoha, et kohalike omavalitsuste eelarvetele laekuvate riiklike maksude, sh maamaksu tulusid ja kohalike maksude tulusid vähendavate otsuste kavandamisel tuleb ette näha, et samas rahalises mahus suurendataks muid maksutulusid või kompenseeritaks tulubaasi vähendamist. Samasuguse muudatusettepaneku tegi eelnõu kohta meie fraktsioon. Koduomanike maamaksust vabastamine vähendab selgelt kohalike omavalitsuste tulusid. Seda tunnistasid ka eelnõu koostajad. Lubadus oli, et riik kompenseerib kohalikele omavalitsustele saamata jäänud maamaksu riigieelarvest. Valitsuskabineti otsuse kohaselt kompenseeritakse maamaksuvabastus omavalitsustele laekuva tulumaksuosa suurendamisega. Kui praegu läheb kohalikele omavalitsustele iga inimese tulust 11,4%, siis järgmisel aastal 11,57% ning ülejärgmisel aastal 11,6%. Selline on valitsuse ettepanek kodualuse maa ärakaotatud maamaksu kompenseerimiseks.
Aga, kallid koalitsioonipoliitikud, tegemist ei ole mingisuguse kompenseerimisega. Majanduskriisi ajal 2009. aastal, kui tehti esimesi kärpeid, olid just omavalitsused need, kelle tulusid kärpima asuti. 2009. aasta teise lisaeelarvega vähendati üksikisiku makstavast tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat osa 11,93%-st 11,4%-ni, seejuures vähendati kohustusi ainult kosmeetiliselt. Tuletame meelde: omavalitsustele öeldi, et nad ei pea enam hoolitsema noortespordi eest ja võivad kokku hoida lasteaedade pealt. Pealtnäha on tegemist vähendamisega vaid protsendipunktide võrra, kuid tegelikult on tegemist miljonite eurodega. Enamgi veel, otsus tehti keset majandusaastat, kui omavalitsustel olid juba sõlmitud lepingud heakorra- ja ehitustöödeks ning paika pandud investeeringud. Täna te julgete rääkida, et omavalitsustele laekuva tulumaksuosa suurendamine 11,57%-ni tähendab maamaksu kaotamise kompenseerimist. Kõigepealt tuleks omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa uuesti suurendada 11,93%-ni ja alles sealt edasi algab maamaksu kaotamise kompenseerimine, mis on iseenesest küll õige samm, kuid praegu tegi valitsus rahvale kingituse omavalitsuste raha eest, mis ei vasta seaduse mõttele.
Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et eelnõu 197 esimene lugemine tuleks puudustest hoolimata lõpetada. Puudusi saab muudatusettepanekute abil parandada. Tuletan meelde, et ega koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus ei olnud ka eelnõu algatajatel veatult tehtud. See eelnõu oli väga vigane, enne kui see läks teisele lugemisele ja siis parandati parandusettepanekute abil tehnilised vead ära.
Ma tänan tähelepanu eest ja toetan eelnõu esimese lugemise lõpetamist!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 197 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame selle ettepaneku läbi hääletama. Me valmistume hääletuseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 197 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 39, erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud.


4. 11:54 Erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (144 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Me asume neljanda päevakorrapunkti juurde. Selleks on põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!

Peep Aru

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon algatas eelmise aasta 6. detsembri komisjoni istungil konsensusega erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, et luua õiguslik raamistik sihtasutustele, mis on organisatoorselt ja isikuliselt eristatavad erakondadest ning taotlevad naabruspoliitika, maailmavaatelise kodanikuhariduse ja ühiskondliku poliitilise mõtte edendamist.
Miks me seda tegime? Demokraatia tunnus on kodanike osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimlikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Poliitiline haritus ja teadlikkus demokraatia põhimõtetest ning poliitilise tegevuse olemusest on olulised tugeva kodanikuühiskonna arenguks ning jätkusuutliku ja teaduspõhise poliitika kujundamiseks. Nii riigisisese demokraatia arenguks kui ka rahvusvahelisse koostöösse panustamiseks tuleb võimalikult laias spektris vaadata üle riigisisesed võimalused demokraatia printsiipide edastamiseks, poliithariduse tugevdamiseks ning poliitilise tahte kujundamiseks. Komisjoni hinnangul on sihtasutuste planeeritav tegevus Eestile eriti vajalik julgeolekuliselt olulise Euroopa Liidu naabruspoliitika sihtriikide suunal. Tõhus idapartnerlus peab toetama pluralistliku poliitilise süsteemi rajamist. See on praegu selgelt puudu. Meie arvates võiksid senisest selgemalt reguleeritud seadusmuudatused positiivselt mõjuda võistlevat mitmeparteilist tegevust edendavate sihtasutuste tegevusele.
On küsitud, miks ei kata seesugust tegevusvälja erakonnad. Toimiv ja tõhus demokraatia ei ole põhiseaduse loojate ega loomulikult ka komisjoni hinnangul võimalik ilma erakondadeta. Erakond on Eestis kehtivate seaduste kohaselt vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärk on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Arenguabi andmine, ajalookirjutus ja arhiveerimine, kodanikukoolitus ja akadeemiline uurimistegevus ei ole erakonna eriomased ülesanded. Komisjon on veendunud, et nii nagu erakonnad ei ole loodud asendamaks erinevaid vabaühendusi nende paljususes, ei saa ka põhiseaduse ja seaduse mõtet eiramata panna spetsiifiliste ülesannetega erakondadele eelnõus sihtasutustele ettenähtud lisafunktsioone. Samuti on mõeldamatu, et ühe riigi erakond sekkuks otse teise riigi erakonna tegevusse. Toon näite. Saksa vabad liberaalid ei ole kunagi sekkunud Reformierakonna igapäevasesse tegevusse. Küll aga investeeris liberalismi põhimõtete alusel tegutsev Friedrich Naumanni Fond võistleva demokraatia edendamise projektidesse Eestis aastatel 1998–2001 üle 1,8 miljoni euro Saksa maksumaksja raha.
Eelnõu algatamine on pälvinud avalikkuses suurt tähelepanu ja tekitanud päris elava diskussiooni, mis ei ole siiani lõppenud. Komisjon sai hulgaliselt seisukohti vabaühendustelt ja kodanikelt. Üldistatult öeldes on nende hulgas tähtsamad järgmised seisukohad. Esiteks tunnustatakse meie püüdlusi paremini reguleerida erakondadega seotud sihtasutusi ja kontrolli nende üle, samuti soovi pöörata rohkem tähelepanu erakondade tööd toetavale analüüsile ja kodanikuhariduslikele tegevustele nii Eestis kui ka mujal. Teiseks arvatakse, et kavandatu ei arvesta õiglaselt teiste organisatsioonidega, mis samuti tegelevad demokraatiaks vajalike väärtuste ja oskuste edendamisega, trotsides rahastamise juhuslikkust, keerukaid taotlus- ja aruandlusnõudeid ning panustades eesmärgi saavutamiseks suurel määral vabatahtlikku tööd. Kolmandaks tehakse ettepanek rahastada loodavaid sihtasutusi erakondade enda vahenditest, sh erakondadele ettenähtud riigieelarvelistest vahenditest. Neljandaks ollakse arvamusel, et plaanitavaid sihtasutusi ei peaks nimetama demokraatia arendamise sihtasutusteks.
Vastustes on komisjon selgitanud, et kõnesolevate sihtasutuste senisest selgema reguleeritusega ellukutsumine ei ole suunatud vabakondade senise või tulevase tegevuse vastu. Sellised sihtasutused on mõeldud üksnes ühe selgepiirilise niši täitmiseks, mis komisjoni hinnangul on praegu täitmata ning mis Eesti minevikku ja nüüdset seisundit arvestades vajaks nii moraalsest kui ka praktilisest seisukohast täitmist. Sihtasutuste reguleerimine eelnõus kavandatud kujul ei mõjuta vähimalgi määral vabakondade praegust ega tulevast rahastamist või ligipääsu rahastamisvõimalustele. Rahandusministeeriumi andmetel on selle aasta riigieelarves täna jutuks olevatele sihtasutustele planeeritud 900 000 eurot. Eestis tegutsevale ülejäänud mittetulundussektorile on eri valitsemisalade kaudu otse eraldatud ca 7 miljonit eurot ning projektide ja programmide jaoks, mille raames neil on võimalik taotlusi esitada, on olemas ca 67 miljonit eurot. Me näeme loodavate sihtasutuste aktiivses tegevuses sündivat lisavõimalusi ka teistele vabakondadele mitmesuguste spetsiifilise suunitlusega koostööprojektide elluviimiseks.
Seaduseelnõu algatajana ei käsitle põhiseaduskomisjon demokraatiat üksnes vabakondade või erakondade monopolina. Seega aktsepteerime täielikult märkust mitte nimetada neid sihtasutusi demokraatia arendamise sihtasutusteks. Komisjoni meelest on variantidest sobivaim nimevorm "maailmavaate sihtasutus".
Komisjoni arvates on enne eelnõu seadusena vastuvõtmist vaja jätkata kõigi osapoolte seisukohtade ärakuulamist ja nende kaalutlemist. Eelnõu teist lugemist ette valmistades on meil kavatsus kohtuda komisjoni istungil Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu, erakondade ja ka nende sihtasutuste töösuuna mõne sihtriigi esindajatega.
16. jaanuaril andis eelnõu kohta toetava seisukoha Vabariigi Valitsus. Selles öeldakse, et arenenud kodanikuühiskonna tunnus on areng, kus demokraatia edendamise eesmärgil võimaldatakse luua avaliku sektori väliseid institutsioone, mis taotlevad demokraatia, poliitika ning sellega seonduva kodanikuaktiivsuse igakülgset uurimist, dokumenteerimist ning edendamist nii Eestis kui ka välisriikides. Sihtasutuste tegevus võimaldab panustada rahvusvahelisse koostöösse, edastades oma teadmisi ja oskusteavet arenevatesse demokraatiatesse. Ühtlasi tegi valitsus omalt poolt eelnõu edasise menetlemise käigus kaalumiseks mitmeid ettepanekuid. Tähtsamad nendest on järgmised. Valitsus teeb ettepaneku täiendada seletuskirja 2012. aasta riigieelarve seaduses sihtasutustele planeeritavate kulude kirjapanekuga ja täpsustada eelnõu teksti, kuidas peaks sihtasutuste rahastamine riigieelarvest konkreetselt toimuma. Rahastamise läbipaistvuse tagamiseks tuleks määrata täpsemalt institutsioon või riigiasutus, mille kaudu sihtasutustele raha eraldatakse. Kaaluma peaks rahastusallikate kontrollmehhanismide ülevaatamist. Valitsus märgib, et eelnõu kohaselt Siseministeeriumile antav pädevus kehtestada määrusega loetelu isikutest, kellelt sihtasutused võivad tulu saada, ei ole üheselt mõistetav ning tekitab loetelu koostamisel ja monitoorimisel lisakulutusi. Vabariigi Valitsus peab sellise institutsiooni usaldusväärsuse võtmeküsimuseks selget lahutatust erakondade rahastamisest ja põhitegevusest, sh valimisagitatsioonist. Komisjon on eelnimetatud küsimuste läbiarutamisse ja võimalike muudatusettepanekute tegemisse kaasanud Justiitsministeeriumi. Eelnõu kohta on oma ettepanekud esitanud ka erakondade rahastamise järelevalve komisjon, soovides, et kontroll sihtasutuste üle oleks selgemalt piiritletud. Eelnõu teise lugemise ettevalmistamise käigus püüame leida siin täpsemat sõnastust.
Põhiseaduskomisjon otsustas oma 8. mai istungil konsensusega saata eelnõu 144, erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu muudetud kujul esimesele lugemisele suurde saali ja esimene lugemine lõpetada. See saab täna siin teoks. Eelnõus ja seletuskirjas on muudetud nimetus "demokraatia arendamise sihtasutus" "maailmavaate sihtasutuseks". Me jätsime eelnõust välja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liikmete tasustamist puudutava osa, sest Riigikogu menetluses on juba seda teemat käsitlev eelnõu 216.
Järgnevalt lubage lühidalt tutvustada eelnõu põhiseisukohti. Eesmärkidest olen juba rääkinud, lähen nüüd sisu juurde. Eelnõus öeldakse, et maailmavaate sihtasutuste rahastamist ning tegevust kontrollib tulevikus erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Komisjonil on selleks pädevus ning piisavalt ressursse. Arvestades maailmavaate sihtasutuste seotust erakondadega ning vajadust tagada nii erakondade kui ka maailmavaate sihtasutuste rahastamise läbipaistvus, on eesmärgipärane koondada kompetents ühte institutsiooni. Sellisel kujul on järelevalveorganil ülevaade mõlema isiku tegevusest ning see võimaldab tal vajaduse korral sekkuda.
Eelnõuga laiendatakse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuse tegemise õigust järelevalve tegemisel ka loodavatele sihtasutustele. Välja on toodud konkreetsed põhjused, kunas komisjon võib ettekirjutusi teha. Selle kõigega loodetakse tagada, et sihtasutused lähtuvad oma tegevuses ainult seaduses sätestatud eesmärkidest ja ülesannetest. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon saab nõuda riigieelarvesse tagasi summad, mida sihtasutused ei ole kasutanud seadusest tulenevate eesmärkide saavutamiseks. Sellega annab komisjon ka hinnangu, kas tegemist on sihtasutuse eesmärkide saavutamisega või ilmneb siin pigem erakondlike huvide realiseerimine.
Erakonnaseadust täiendatakse §-ga 1219, mille lõigetes antakse maailmavaate sihtasutuse üldregulatsioon. Sihtasutus käesoleva seaduse tähenduses on erakonna asutatud sihtasutus, mille eesmärk on avalikes huvides edendada ühiskondlikku poliitilist mõtet ning vaba ja demokraatlikku maailmavaadet nii Eestis kui ka välisriikides. Siit tuleneb maailmavaate sihtasutuse neli olulist tunnust. Esiteks, see sihtasutus on eraõiguslik. Erakonnaseaduse tähenduses sihtasutuse saab asutada ainult erakond. Eesmärk on avalikes huvides edendada ühiskondlikku poliitilist mõtet ning vaba ja demokraatlikku maailmavaadet. Tegevus on lubatud nii Eestis kui ka välisriikides. Seeläbi on sätestatud, et sihtasutus lähtub oma tegevuses eelkõige üldsuse huvidest. Maailmavaate sihtasutus ei ole erakonna sidusorganisatsioon erakonnaseaduse mõttes. Üldise selguse huvides on järgnevates paragrahvilõigetes öeldud, et sihtasutuse nimi peab sisaldama täiendit "maailmavaate sihtasutus". Maailmavaate sihtasutus on sihtasutus sihtasutuste seaduste mõttes. Erakonnaseadus sätestaks ainult maailmavaate sihtasutusega seotud erandid ning täpsustused. Küsimused, mida sihtasutuse puhul ei reguleerita erakonnaseaduses, on reguleeritud sihtasutuste seaduses. Erakonnal võib olla ainult üks temaga seotud maailmavaate sihtasutus. Erakond on kohustatud temaga seotud maailmavaate sihtasutuse asutamisest teatama erakondade rahastamise järelevalve komisjonile viivitamatult pärast sellise sihtasutuse asutamist. Maailmavaate sihtasutuse seotust erakonnaga peab näitama nii erakonna kui ka sihtasutuse veebilehel.
Paragrahv 1220 reguleerib täpsemalt maailmavaate sihtasutuse tegevust ja eesmärgistatust. Tegevusvaldkonnad on järgmised: maailmavaatelise kodanikuhariduse edendamise projektide, toetuste ja informatsiooni levitamine, demokraatia arendamist ja poliitikat käsitlevate uuringute ning erakonnaliikumise ajaloo uuringute tegemine ning selliste uuringute edendamine ja toetamine, sihtasutusega seotud maailmavaate ja selle maailmavaatega seotud erakondade ajaloo jäädvustamine. Maailmavaate sihtasutus ei pea ilmtingimata olema aktiivne kõikides eelnõus nimetatud tegevusvaldkondades, tähtis on aga, et sihtasutus ei või olla aktiivne muudes, eelnõus nimetamata valdkondades. Maailmavaate sihtasutuse täpsem eesmärgistus ning tegevus sätestatakse sihtasutuse põhikirjas. Põhikirjalise tegevuse vastavust seadusele kontrollib erakondade rahastamise järelevalve komisjon.
Sama paragrahvi lõikega 2 sätestatakse, et sihtasutuse tegevus ei või olla suunatud erakonna eesmärkide saavutamisele. Erakond ja maailmavaate sihtasutus on juriidiliselt ja majanduslikult eristatavad juriidilised isikud, kelle eesmärgid ning tegevused on eristatavad. Maailmavaate sihtasutuse eesmärk ei saa olla oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Seeläbi on välistatud, et sihtasutus saaks oma tegevuses kasutada vahendeid, mis on fikseeritud erakonnaseaduse §-s 2. Seal fikseeritud vahendeid saavad kasutada ainult erakonnad. Nimetatud piirangul on oluline roll maailmavaate sihtasutuse tegevuses ning sellise tegevuse üle järelevalve tegemisel. See on tegevuse seaduslikkuse kontrollimise oluline aspekt.
Paragrahv 1221 seab piirangud maailmavaate sihtasutuse juhatuse liikmesusele. Maailmavaate sihtasutuse juhatuse liikmeks ei või olla Vabariigi Valitsuse liige, Riigikogu liige, Euroopa Parlamendi liige, erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liige, erakonna juhatuse liige ega erakonna palgaline töötaja või isik, kes on erakonnaga töölepingu alusel töötamisega sarnanevas püsivas õigussuhtes. Nii soovitakse tagada maailmavaate sihtasutuse distantseeritus erakondlikust ja päevapoliitikast.
Paragrahvi 1222 lõige 1 piiritleb maailmavaate sihtasutuse tuluallikad. Ühtlasi on kindlaks määratud, et tulu- ega rahastamisallikad, mis ei ole selles tulevases seaduses fikseeritud, ei ole aktsepteeritavad. Maailmavaate sihtasutus võib saada riigieelarvest ainult otseseid, erakonnaseaduse alusel määratud eraldisi. Sihtasutusele ei saa riigieelarvest teha muid eraldisi ja sihtasutus ei saa neid vastu võtta. Projektitoetusi riigilt ega kohalikult omavalitsuselt ei ole võimalik sihtasutusele suunata. Punktis 2 sätestatakse, et sihtasutuse tuluallikaks võivad olla ka annetused erakonnaseaduse mõttes. Punkt 3 lubab sihtasutusel oma varaga teha tehinguid ning nii ka tulu teenida. Punkti 4 kohaselt võib sihtasutust rahastada ka Euroopa Liidu toetustest, kui toetuse eesmärgid valdavas osas vastavad sihtasutuse tegevuse eesmärkidele. Sihtasutus võib taotleda nii sihtotstarbelisi toetusi kui ka projektitoetusi ja muud sellesarnast. Punkti 5 kohaselt on sihtasutusele lubatud tulud Euroopa Liidu, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide avalikest vahenditest, kui nende vahendite kasutamise eesmärgid valdavas osas vastavad maailmavaate sihtasutuse tegevuse eesmärkidele. Mõiste "välisriigi avalikud vahendid" hõlmab ka välisriikide muude haldustasandite avalikke vahendeid ehk näiteks kohaliku omavalitsuse tasandit või liidumaa tasandit. Välisriikide vahendid hõlmavad siinkohal ka välisriiklikke projektitoetusi ja muud sellist. Punkti 6 kohaselt on sihtasutuse tulu alusena lubatud ka tulu Euroopa Liidu, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste varast, kui nende tegevuse eesmärgid valdavas osas vastavad sihtasutuse tegevuse eesmärkidele. Nii on võimalikud ulatuslikud koostööprojektid. Punktides 5 ja 6 nimetatud välisriikide puhul on valiku tegemisel lähtutud eelkõige asjaolust, et nimetatud riikide riigikord ning nende riigisisene ja välispoliitiline tegevus vastab demokraatlikele arusaamadele ning seega võib eeldada, et nende organisatsioonide liikmesriikide tegevus vastab ka Eesti põhiseaduslikule korrale. Ühtlasi antakse Siseministeeriumile käsk pidada nende välismaiste juriidiliste isikute nimekirja.
Sihtasutusele eraldatakse riigieelarvest vahendeid ainult juhul, kui tema asutanud erakond on esindatud Riigikogus. Kas aeg sai läbi?

Aseesimees Laine Randjärv

Jah, aeg sai läbi.

Peep Aru

Eks me saame küsimuste korras edasi minna. Ütlen veel ainult ühe lause. Komisjon teeb ettepaneku, et muudatusettepanekud laekuksid 24. maiks kella 18-ks.

Aseesimees Laine Randjärv

Tänan väga! See oli oluline täiendus. Teile on palju küsimusi. Palun, Kalle Laanet!

Kalle Laanet

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja, kõigepealt tänu põhjaliku ettekande eest! Nagu sa ka oma ettekandes mainisid, on see eelnõu tekitanud avalikkuses ridamisi küsimusi ja mingil moel ka hirmu. Sa küll puudutasid järelevalveteemat oma ettekandes, aga võib-olla räägid üle. Ma saan aru, et põhirõhk kontrolli puhul on pandud erakondade rahastamise järelevalve komisjonile. Kas seda komisjoni suurendatakse või on tal juba praegu nii palju võimekust, et ta suudab kontrollida ka neid sihtasutusi? Kui tihti võiks see kontroll toimuda?

Peep Aru

See kontroll on ju tunduvalt laiem. Otsese kontrolliga tegeleb tõepoolest erakondade rahastamise järelevalve komisjon, aga ma arvan, et kõige suurem kontrollija on avalikkus. Eelnõus on ju täpselt öeldud, millega üldse võivad need sihtasutused tegelda. Samuti on eelnõus öeldud, et aruandlus ja seotus erakondadega tuleb avalikustada kodulehtedel. Kõikidel on vaba võimalus neilt ka küsida, kui midagi segaseks jääb. Aga mis puudutab konkreetselt järelevalvekomisjoni, siis nagu ma ütlesin oma ettekandes, on põhiseaduskomisjon arvamusel, et järelevalvekomisjon suudab oma tööd teha ja sihtasutusi kontrollida. Kindlasti peame teise lugemise ettevalmistamise käigus täpsustama mõnda punkti, sest järelevalvekomisjon on oma ettepanekud ka selle kohta teinud. Tuleb läbi arutada, kuidas asi saaks veel tõhusam olla.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Juku-Kalle Raid! Midagi on mikrofoniga lahti. Võtan üheminutilise vaheaja. Juhataja vaheaeg kuni kella 12.24-ni.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Me jätkame istungit. Palun anname sõna Juku-Kalle Raidile!

Juku-Kalle Raid

Mul on hea meel, et ehkki Riigikogu tehnika ei tahtnud kriitilist küsimust algul läbi lasta, on nüüd see viga parandatud. Peep, sa ütlesid oma suurepärases ettekandes, et ilma erakonnata ei ole demokraatiat. Ma tuletan sulle kõigepealt meelde, et ilma kodaniketa ei ole erakondi. Seda võiks arvesse võtta. Ütle mulle nüüd inimkeeli, mille poolest erineb see projekt eelnenud projektist ehk DASA-st.

Peep Aru

Aitäh! Loomulikult on kodanikud kõige aluseks siin maailmas. Demokraatlikus riigis teostavad nad poliitilist võimu eelkõige erakondade kaudu. Tõsi, meil on kohalikul tasandil võimalik seda teostada ka valimisliitude kaudu. Kindlasti on võimalik kodanikel poliitilises töös osaleda ka üksikkandidaatidena. Aga erinevustest rääkides tuleb kõigepealt öelda, et inimkeeli sai sellest räägitud ka ettekandes, aga ma kordan siis üle. Põhiseaduskomisjon esitas eelnõu muudetud kujul. Esimeseks lugemiseks on muudetud kahte asja. Esiteks on eelnõus demokraatia arendamise sihtasutus läbivalt nimetatud maailmavaate sihtasutuseks. Teiseks on välja jäänud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liikmete tasustamist puudutav osa, sest selle kohta on esitatud eraldi eelnõu. Rohkem muudatusi esimeseks lugemiseks tehtud ei ole. Kui muudatused tulevad, siis need saavad tulla tavalise menetlemise käigus järgmiste lugemiste ettevalmistamisel.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andres Herkel!

Andres Herkel

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Selle algatuse kontekstis on räägitud maailmavaatelise demokraatiaabi andmisest teistele riikidele, st teiste riikide erakondadele, aga ettekandes sellest väga palju juttu ei olnud. Millised need riigid võiksid olla? Kas on võimalik neid päris konkreetselt nimetada? Kui nende hulka kuulub Ukraina, siis mida ettekandja arvab, kellele sellist abi oleks vajalikum ja otstarbekam anda, kas Viktor Janukovõtši parteile, kes on võimul, või hoopis näiteks Julija Tõmošenkole, kes on parasjagu vangis? Selle küsimusega juhin tähelepanu, et nende sihtriikide poliitiline maastik võib olla struktuurilt väga erinev meie omast ja probleemid võivad olla rohkem seotud inimõigustega kui maailmavaatega.

Peep Aru

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma ka nimetasin, et eelkõige peetakse silmas Euroopa Liidu naabruspoliitika riike. Aga vaadates senist praktikat, kuidas Eesti institutsioonid on suhelnud eri riikidega, nende riikide kodanike ja kodanikuorganisatsioonidega, siis sellele praktikale tuginevalt ja eelkõige sellele praktikale tuginevalt, mida on ellu viinud Reformierakonnale kuuluv Liberalismi Akadeemia, võib öelda, et eks endise NSV Liidu liiduvabariigid olegi põhiliselt need, kes ei ole veel päriselt demokraatlikule teele asunud. Loomulikult tuleb abi andmisel sihtobjekti valida. Sihtasutuste inimesed, erakonnad ja ka Eesti üldsus peavad silmad lahti hoidma ja tegutsema niimoodi, et sellest abist oleks väga palju kasu. Aga mitte mingil juhul ei peaks edasi minema nii, et me arendame mõnes sihtriigis demokraatiat ainult valitseva partei ideoloogia raames. Ikkagi tuleks püüda propageerida erinevaid maailmavaateid, et ka seal võiks tulevikus meie mõistes demokraatia tuule tiibadesse saada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tõnis Lukas!

Tõnis Lukas

Aitäh! Erakondade poliitiliste lubaduste hulka valimiste eel ei kuulunud erakondade rahastamise suurendamine 2012. aastal. Küll anti igasuguseid muid olulisi lubadusi, mille elluviimine on edasi lükatud, kuna 2012. aasta eelarves ei ole olnud selleks piisavalt raha. Selle eelnõu seadusena rakendumise korral käivituks nn maailmavaate sihtasutuste rahastamine sellel aastal. Kordan veel kord: seda tingimustes, kus paljude prioriteetide elluviimiseks on raha nappinud. Kas selle eelnõu seadusena rakendumise korral erakondade rahastamine käesoleval aastal tegelikult suureneb?

Peep Aru

Aitäh! Kui sa tähelepanelikult kuulasid, siis said aru, et selle eelnõu üks põhimõtteline küsimus on ju see, et sihtasutused peavad oma tegevuses ja rahastuses olema erakondadest eraldatud. Küll aga saavad erakonnad neid sihtasutusi moodustada. Õigemini, rahastatakse Riigikogus esindatud erakondade moodustatud sihtasutusi. Sellepärast on minu vastus ei. Ma püüdsin ka ettekandes selgitada – ma ei tea, kui hästi või halvasti see mul välja tuli –, miks sihtasutuste kavandatavat tegevusvälja ei kata praegu erakonnad. Stenogrammist võib täpsemalt vaadata, mida ma ütlesin komisjoni seisukohta selgitades.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg Peep, kuulasin sind väga tähelepanelikult. Vahepeal hakkasin juba uskuma, et tõesti on teatud mõttes vaja maailmavaate sihtasutusi asutada ja neile õiguslik staatus anda, aga mulle ei meeldi rahastamine – see, et 900 000 eurot võetakse selleks aasta keskel. Aga kui tuleb selline ettepanek, et erakonnad võtaksid selle oma rahast? Erakonnad saavad ju 5,4 miljonit eurot aastas riigi või maksumaksja käest, selleks et ennast ülal pidada. Neid sihtasutusi võiks sellest rahast teha. Paneme lihtsalt seadusesse sätte, et järgmisest aastast ja erakonnale eraldatud vahendite arvel. Mis sa sellest arvad?

Peep Aru

Ma ei väljenda siin mitte isiklikke arvamusi, vaid ma tutvustan põhiseaduskomisjonis arutatut. Nagu ma eespool ütlesin, põhiseaduskomisjon langetas oma otsused konsensusega. Selliseid häid ettepanekuid, nagu kõlas sinu suust, hea Lembit, saad sa teha muudatusettepanekut esitades üksiku hundina, kuigi teistega ühte rühma kuuluvana. Eks aruteludes selgub, kus on tõde. Tõsi, nagu ma ütlesin, on vabakonnad sellist ettepanekut teinud päris arvukalt. Põhiseaduskomisjon on arvamusel, et on vaja täita seda tühimikku või nišši, millega need sihtasutused tegelema hakkavad, ja kindlasti on vaja seda ka rahastada. Momendil oleme küll seisukohal, et sellisele tegevusele võiks riigieelarvest raha anda. See ei ole mahavisatud raha, see on ka meie kohustus Eesti taasiseseisvuse algusaastail Eestisse väga palju oma vahendeid ja energiat pannud riikide ees, kohustus demokraatiat edasi kanda, sellest rääkida ja erinevaid maailmavaateid propageerida.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rainer Vakra!

Rainer Vakra

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma jätkan sealt, kus Lembit Kaljuvee lõpetas. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu liikmena olen ma siiralt mures. Riik rahastab 1,3 miljoni euroga aastas enam kui sadat vabaühendust. Millest lähtuvalt on neljale sihtasutusele pooleks aastaks ette nähtud just 900 000 eurot, mis on ju tegelikult samas suurusjärgus kui kõigile teistele vabaühendustele Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist aasta jooksul eraldatud toetused kokku? Kuidas on see põhjendatud? Miks mitte anda näiteks kaks miljonit eurot, sest seda nelja vahel jagada oleks hoopis lihtsam, või neli miljonit, mida jagada oleks veel lihtsam, st iga võimalik sihtasutus saaks miljoni? Miks just 900 000 eurot?

Peep Aru

Aga, hea küsija, me kõik siin koos selle aasta eelarve menetlemisel otsustasime – kes poolt hääletades, kes hääletamata jättes, kes vastu hääletades –, milliseks selle aasta eelarve kujuneb, sh otsustasime, et on eraldatud 900 000 eurot. Ma oma ettekandes rääkisin Rahandusministeeriumi andmetest. Need arvud olid tunduvalt suuremad, kui sina ütlesid. Ma võin Rahandusministeeriumi andmeid korrata. Eestis tegutsevale ülejäänud mittetulundussektorile on eri valitsemisalade kaudu otse eraldatud ca 7 miljonit eurot ning projektide ja programmide jaoks, mille raames neil on võimalik taotlusi esitada, on 2012. aasta eelarves ca 67 miljonit eurot.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš!

Deniss Boroditš

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui me vaatame maailmavaate sihtasutuse eesmärke, siis siit saab välja lugeda, et eesmärk on avalikes huvides edendada ühiskondlikku poliitilist mõtet ning vaba ja demokraatlikku maailmavaadet nii Eestis kui ka välisriikides. Eesti osas on asi selge. Aga teine asi on see, mis puudutab välisriike. Kas teile ei tundu kummalisena või kuidas on põhjendatud see, et Eesti riigi maksumaksjad asuvad sekkuma teiste riikide siseasjadesse ning rahaliselt toetama nende demokraatiat ja erakondi ajal, mil enda murede lahendamiseks vahendeid ei piisa?

Peep Aru

Ei, mulle ei tundu see imelik, et Eesti, olles sellisel arengutasemel, nagu ta on, püüab aidata harida teiste riikide kodanikke, eelkõige meie idapoolsete partnerite hulka kuuluvates riikides. Minu meelest on see täiesti normaalne. Nagu ma eelnevalt Lembitu küsimusele vastates ütlesin, on see teatud mõttes meie kohustus nende riikide mittetulundussektori ees, kes omal ajal, kui meie alustasime, oma maailmavaadet meile tutvustasid ja paigutasid siia demokraatia arendamiseks päris hulgaliselt raha.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Inara Luigas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul ei ole kaugeltki nii pikka Riigikogu staaži nagu teil, aga ma olen ka kohtunud paljude valijatega: õpetajatega, eakatega, puuetega inimestega ja teistega. Ma pole kelleltki kuulnud, et neil oleks suur vajadus, et Riigikogu tegeleks demokraatia arendamisega sellisel moel, nagu see seaduseelnõu ette näeb. Ühiskond annab teisiti märku, mida Riigikogu liikmed võiksid siin saalis arutada ja mille üle mõtteid mõlgutada. Ma olen tutvunud ka Vabariigi Valitsuse arvamusega, kust selgus, et valitsus toetab seda seaduseelnõu. Kas teil on ette lugeda kas või ühegi mittetulundusühingu või sihtasutuse arvamus, milles siiralt toetatakse sellise seaduse vastuvõtmist?

Peep Aru

Neid arvamusi on kümneid, võib-olla isegi sadu. Ma tõin täiesti konkreetselt ja väga ausalt välja neli punkti, mida nendes kirjades on valdavalt öeldud. Muidugi oli neis ka väikseid eriarvamusi. Kas ma kordan selle üle? Asja selguse huvides, Inara, ma seda teen. Nad tunnustavad meie püüdlusi paremini reguleerida – kui see Inarat huvitaks, siis ma loeksin edasi – erakondadega seotud sihtasutusi ja kontrolli nende üle, samuti soovi pöörata rohkem tähelepanu erakondade tööd toetavale analüüsile ja kodanikuhariduslikele tegevustele nii Eestis kui ka mujal. Arvatakse, et kavandatu ei arvesta õiglaselt teiste organisatsioonidega, mis samuti tegelevad demokraatiaks vajalike väärtuste ja oskuste edendamisega, trotsides rahastamise juhuslikkust ja keerukaid taotlemis- ja aruandlusnõudeid ning panustades eesmärgi nimel suurel määral vabatahtlikku tööd. Tehakse ettepanek rahastada loodavaid sihtasutusi erakondade enda vahenditest, sh erakondadele ettenähtud riigieelarvelistest vahenditest. Ollakse arvamusel, et plaanitavad sihtasutused ei peaks kandma demokraatia arendamise sihtasutuste nime. Need olid neli valdavat seisukohta meile saabunud väga erinevatest kirjadest. Ma olen selle kõik juba ette lugenud. Aga konkreetseid kirju mul kaasas ei ole. Ma püüdsin üldistada, kuna neid kirju on tõesti palju.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Juku-Kalle Raid, teine küsimus!

Juku-Kalle Raid

Hea Peep! Mul on tunne, et sa pead inimesi lollideks, kellel ei ole mingit maailmavaadet, kes ei oska ilma erakondliku abikäeta toime tulla ja kellel erakond peab aitama areneda. Ma ikkagi ei saa sellest aru. Näiteks on väikesed maailmavaatelised MTÜ-d need, mis on teinud Eesti selliseks, nagu see täna on. Me teame kõik väga hästi ilma igasuguse erakondliku sõbrata, et see on väga hästi toiminud. Minu küsimus on see: mida on inimesed valesti teinud, et sa pead neile oma maailmavaatelise käe sirutama?

Peep Aru

Hea Juku-Kalle! Küsimus on väga personaalne, aga Peep Aru tutvustab praegu komisjoni seisukohti. Personaalsetest asjadest me võime rääkida hiljem, kui sa tahad minuga vestelda. Inimesed ei ole mitte midagi valesti teinud. Keegi ju ei vastanda, ei suru peale ega võta kelleltki midagi ära, vaid püütakse propageerida maailmavaadet ja demokraatlikke tegevusi nii meil kodus kui ka välismaal. Kas see on siis paha, kui inimesed targemaks saavad? Minu meelest on see väga hea, kui inimesed on targemad. Seda teadlikumalt nad valikuid teevad.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andres Herkel, teine küsimus!

Andres Herkel

Aitäh! Kui lubate, siis ma püüan jätkata oma eelmist küsimust. Kes on need poliitilised partnerid? Tõmošenko on vangis. Sannikav Valgevenes äsja vabastati, aga ta istus päris pikalt. Nemtsov käis nädalavahetusel Tallinnas, enne seda oli teda Moskvas sama nädala jooksul kaks korda kinni peetud. Selliseid lühiajalisi areste on olnud küll ja küll. Ühesõnaga, poliitvangide ja vaba meedia ahistamise probleeme on väga palju ning need on struktuursed probleemid. Kas ei oleks õigem anda sellelaadilist abi näiteks Inimõiguste Instituudile, kes suudaks selle teemaga tegelda süsteemselt ja tugevamini, ning oodata seda hetke, kui nendes riikides on tõepoolest võimalik maailmavaatelist abi anda?

Peep Aru

Aitäh, hea küsija! Üks ei välista ju teist. Kui rääkida maailmavaate aspektist, siis ega loodus ei salli tühja kohta. Ma olen täiesti kindel selles, et nende inimeste asemele, kes on vangistatud või mingisuguse poliitilise tahte tulemusena eemaldatud poliitilisest tegevusest nendes riikides, mida sa nimetasid, tekivad kindlasti uued demokraatlikud liikumised, mis taotlevad paremat ühiskonnakorda. Miks me ei peaks neid abistama, kui meil see võimalus on?

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Kui ma kuulasin sinu ettekande seda osa, mis käsitles sihtasutuse õiguslikku staatust, selle asutamist ja vajadust selle järele, siis ma hakkasin tõesti uskuma, et sellist maailmavaate sihtasutust on vaja. Aga mida rohkem ja põhjalikumalt sa rääkisid sihtasutuse rahastamisest ja selle raha kasutamisest, seda vähem hakkasin ma uskuma, et selle raha kasutamise sihtotstarvet on võimalik kontrollida. Minule on jäänud mulje, et seda raha hakatakse kasutama just parteilistel eesmärkidel. Kas sa saad minu väite ümber lükata ja kui jah, kuidas sa seda teeksid?

Peep Aru

Kuidas ma seda teeksin? Ikka siit puldist vastates, mis muud võimalust mul ikka hetkel on. Ütlen selle kohta niimoodi, et uskumine on iga siin saalis viibiva inimese sügav sisemine tunne. Põhiseaduskomisjon eelnõu algatajana on püüdnud esitada eelnõu sellisena, et võimalikult vähe oleks neid kõrvalekaldeid ja suundumusi, millele sa oma küsimuses viitasid. Kas see meil esimeseks lugemiseks sada protsenti õnnestus, seda peame koos analüüsima. Kui on võimalik eelnõu paremaks teha, siis teeme. Nagu ma ettekandes ütlesin, paremaks tegemise ettepanekuid on juba laekunud Vabariigi Valitsuselt ja erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt. Mul oleks väga hea meel, kui neid laekuks ka fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rainer Vakra, teine küsimus!

Rainer Vakra

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Siin on korduvalt räägitud, et aastal 2012 saavad erakonnad riigilt 5,4 miljonit eurot: Reformierakond saab 1,8 miljonit, Keskerakond 1,4 miljonit, IRL 1,2 miljonit ja sotsiaaldemokraadid 1 miljoni. Nüüd tuleb maailmavaate sihtasutuste kaudu 900 000 eurot juurde. Siit tuleneb ka minu küsimus. Kas te peate seda mõistlikuks? Millised ohud kaasnevad nende sihtasutuste toetamisega, kellega seotud erakondadel on võlgnevusi näiteks lausa riigi ees? Kas te ei arva, et tekib kiusatus rahakotid segamini ajada? Kas poleks õigem, kui erakonnad suudaksid enne riigile võlad ära maksta, kui hakkavad uusi juriidilisi isikuid looma?

Peep Aru

Aitäh selle kriitilise viite eest oma kunagisele koduerakonnale! Teistel erakondadel peaks võlgadega kõik enam-vähem korras olema. Ma ütlen veel kord, et kui seda eelnõu põhjalikult lugeda, siis on näha, et põhiseaduskomisjoni tahe on olnud erakonnad ja sihtasutused oma tegevuse poolest ja ka rahalises mõttes üksteisest eraldada. Ainuke side, mis neil on, on maailmavaade ja loomulikult see, et ainult Riigikogus esindatud erakonnad saavad neid sihtasutusi asutada. Pahatahtlikkus ei ole kunagi välistatud, ükskõik kui karmid reeglid kehtestada. Kui ähvardada ka näpu mahalöömise või pea mahalöömisega, ikka esineb pahatahtlikkust. Aga meie ülesanne on luua kontrollmehhanismid ja anda avalikkusele võimalus kontrollida, nii et seda pahatahtlikkust saaks minimeerida.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Inara Luigas

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on konkreetne küsimus. Seaduseelnõu § 1219 punkt 4 ütleb, et erakond võib asutada ühe temaga seotud maailmavaate sihtasutuse. Ma saan aru, et igal erakonnal on õigus selline sihtasutus asutada. Paragrahvis 1222 lisatakse selline huvitav nüanss, et maailmavaate sihtasutusel, mille asutanud erakond on esindatud Riigikogus, on õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks võrdne eraldis riigieelarvest ja igakuise eraldise suurus on üks kaheteistkümnendik aastasummast. See tähendab, et need erakonnad, kes on Riigikogus, on endale andnud võimaluse saada rahastust riigieelarvest, kuid teised erakonnad, olgu neid kümme või kakskümmend, peavad rabama turul, et sissetulekut saada. Kas on tehtud mingisugune analüüs või mille põhjal on selline säte siia sisse pandud? Olge hea ja seletage, millest selline erinevus!

Peep Aru

Aitäh, Inara! Endiselt aetakse segi põhimõttelised asjad. Ütlen veel kord, et erakondade roll on moodustada oma maailmavaate propageerimiseks ja inimeste harimiseks see sihtasutus, aga sihtasutus oma tegevuses ja rahastamises on erakondadest jäigalt lahutatud. Sellepärast ei saa ma sellele küsimusele vastata. Eelnõu kannab seda eesmärki, et need oleksid lahutatud ja üheselt mõistetavalt lahutatud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Neeme Suur

Aitäh, proua juhataja! Jätkan natuke Inara jälgedes, minu küsimus on samuti sihtasutuste seotuse kohta Riigikogus esindatud erakondadega. Iseenesest ei ole inimeste harimises ju midagi halba. Me oleme ainult veidi üle kahekümne aasta uuesti iseseisvad olnud ja inimeste arusaamad maailmavaatest vajaksid võib-olla tõesti arendamist. Aga kas komisjonis ei olnud juttu sellest, et selle juures võiksid õigustatud subjektid olla kõik erakonnad, ka rohelised või kes iganes, kelle juurde võiks sellise sihtasutuse asutada, et nad saaksid oma maailmavaadet arendada? Praegu peavad väljaspool Riigikogu olevad erakonnad lootma Riigikogus esindatud erakondade asutatud sihtasutuste peale.

Peep Aru

Aitäh hea küsimuse eest! Kui naljaga vastata, siis ju see oleks Riigikogus esindamata erakondadele hea stiimul teha tõsist tööd, et saada tulevikus Riigikokku ja saada ka võimalus see sihtasutus asutada, et oma maailmavaadet laiemalt propageerida. Aga kui tõsiselt rääkida, siis jah, komisjon on praegu piirdunud Riigikogus esindatud erakondadega. Kui on arvamusi, et see piir võiks olla tõmmatud kaugemale, siis me peame seda üheskoos arutama. Seda me saame teha siis, kui tulevad muudatusettepanekud. Nii et me üheskoos otsustame, kuhu me piiri tõmbame.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš, teine küsimus!

Deniss Boroditš

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui me räägime erakonna ja sihtasutuse lahutamisest, siis see lahutamine on ju näiline, kuna erakond on sihtasutuse asutaja ja kindlasti on selle erakonna liikmed ka selle sihtasutuse juhtkonnas. Aga kui me vaatame eelnõu, siis näeme, et toetust saavad need erakonnad, kes esindavad liberaalset või sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet. Kuid meil on olemas ka rohelise maailmavaate esindajad, meil on olemas kristlik-demokraatliku maailmavaate esindajad. Kas te arvate, et nende maailmavaadete tutvustamist ei ole Eesti riigile vaja?

Peep Aru

Aitäh, Deniss! Sa mäletad niisama hästi kui mina, kas sellest oli põhiseaduskomisjonis eelnõu algatamisel ja enne esimesele lugemisele saatmist juttu või ei olnud. Aga kindlasti me võime nendel teemadel arutada. Nagu ma eelmisele küsimusele vastasin, piiri tõmbamine on meie kätes. Kuid ühele küsimuses kõlanud väitele tahan vastu vaielda. Ei ole nii, et ainult erakonna liikmed võivad kuuluda sihtasutuse juhtorganitesse. See sõltub ikkagi sellest, kes juhtideks valitakse. Seal võib kindlasti olla ka mõni hea inimene väljastpoolt erakonda.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tõnis Lukas, teine küsimus!

Tõnis Lukas

Aitäh! Austatud vastaja! Kui erakondade rahastamise järelevalve komisjon tegeleb sihtasutuste rahastamise kontrollimisega, siis on muidugi küllalt raske sihtasutuste ja erakondade rahastamist ka kuvandiliselt lahus hoida ning küllap see tundub erakondade rahastamisena. Aga nüüd maailmavaate juurde. Üldiselt kuulub demokraatlike maailmavaadete printsiipidesse võrdne kohtlemine. Kui meil kehtivad reeglid, et nende organisatsioonide rahastamiseks, mis on veel asutamata ja mille asutamiseks isegi seadused loomata, summasid käimasoleva aasta eelarvesse üldiselt panna ei saa, siis nende sihtasutuste puhul on nii, et raha on juba planeeritud, aga organisatsioone ...

Aseesimees Laine Randjärv

Palun küsimus!

Tõnis Lukas

... veel ei ole. Kas te arutasite seda, et on väga lihtne lükata seaduse rakendamine edasi 1. jaanuarile 2013?

Peep Aru

Me ei arutanud, kas edasilükkamine on raske või lihtne, me ei arutanud üldse kuupäevi. Aga me võime seda tulevikus arutada, kui selline ettepanek tuleb. Kuid küsimuse esimeses osas kõlas väide, et kui erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib nii sihtasutuste põhikirju, majandustegevust kui ka raha kasutamist ning kuna ta tegeleb ka erakondade rahastamise kontrollimisega, siis on kõik ühes katlas. Vastupidi. See annab ju sellele järelevalvekomisjonile selgema ülevaate, kus need omavahelised seosed on.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Raivo Järvi!

Raivo Järvi

Suur tänu! Kuulasin seda pikka debatti ning ikka ja jälle esitatud küsimust, miks ei võiks propageerida parlamendis esindamata erakondade maailmavaateid. Kas ma saan õigesti aru, et kui sellele palvele vastu tulla, siis me peaksime sääraste fondide kaudu hakkama propageerima ka monarhismi, anarhismi või näiteks kas või õllesõprust (Venemaal kunagi üks selline erakond oli)?

Peep Aru

Mina ei ole, Raivo, siin niimoodi öelnud. Mina olen öelnud ainult seda, et 101 inimese tahte põhjal selgub, kuhu tõmmatakse see rahastamise piir maailmavaadete puhul.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Andres Anvelt

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma näen selles tekstis, mis mul ees on, sisulist probleemi. Ma vaatan § 1222 lõike 1 punkti 1, mis ütleb, et maailmavaate sihtasutuse rahastamine toimub käesoleva seaduse alusel makstavate eraldistega riigieelarvest. Kas te komisjonis olete seda arutanud või oskad sa selgitada, kuidas sai tekkida selline olukord, et seadus pole vastu võetud, aga riigieelarves on see raha juba sees? See läheb vastuollu selle seaduseelnõu tekstiga.

Peep Aru

Komisjonis me sellest aspektist seda arutanud ei ole, küll aga oleme arutanud, kuidas võiks käimasoleval aastal lahendada seda olukorda, et raha on olemas, aga sihtasutusi veel ei ole. Tänu sellele, et Riigikogu suure saali enamus on kaugele ette vaadanud, on see nii juhtunud. Kuidas see asi laheneb? Siin peavad kindlasti sõna sekka ütlema kõik erakonnad, kellel on õigus neid sihtasutusi moodustada. Ma arvan, et mingi lahendus käesoleva aasta raha osas tuleb viisakalt leida.

Aseesimees Laine Randjärv

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Peep Aru! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 144 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 144 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 24. mai kell 18.
Head kolleegid, tänane istung on läbi. Soovin kõikidele kaunist päeva jätku!

Istungi lõpp kell 12.55.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee