Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu neljanda töönädala teisipäevast istungit. Head kolleegid! Kas on soovi anda üle eelnõusid või arupärimisi? Palun, Yana Toom!

Austatud proua eesistuja! Head kolleegid! Mul on au anda Keskerakonna fraktsiooni nimel üle sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette kaks põhilist muudatust. Esimene muudatus puudutab seda, et toimetulekupiiri suurus, mis ei ole sugugi mitte suur, on esimesel pereliikmel 100% ja teistel pereliikmetel 80%, mis on ilmselgelt ebaloogiline, sest ega teised pereliikmed esimesest pereliikmest sugugi vähem ei söö ega riideid kanna. Meie ettepanek on kehtestada 100%-line toimetulekupiiri suurus kõikidele pereliikmetele. Teine muudatusettepanek käsitleb seda, et lastetoetus on seadusandja mõtte järgi millegipärast arvestatud perekonna sissetuleku sisse, mis jätab väga paljud lastega pered ilma võimalusest toimetulekutoetust taotleda. Me teeme ettepaneku jätta lastetoetus sissetuleku hulgast välja. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! 13 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel annan üle arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Arupärimine käsitleb Euroopa Liidu raha kasutamist. Jaanuaris valmis Riigikontrolli aruanne Euroopa Liidu raha kasutamise kohta valdade ja linnade sotsiaalse taristu arendamisel. Riigikontroll auditeeris, kuidas kohalikud omavalitsused on kasutanud Euroopa Liidu toetusi, mis on neile eraldatud investeeringuteks KOIT kava alusel ning investeeringuteks teavitamis- ja nõustamiskeskuste ja avatud noortekeskuste projektide jaoks. KOIT kava elluviimiseks ettenähtud raha on omavalitsused saanud koolide, lasteaedade, kultuurimajade ja muu säärase ehitamiseks ning renoveerimiseks. Euroopa Liidu toetusrahaga on ehitatud ja renoveeritud hooneid ja rajatisi, mida kasutatakse oluliste avalike teenuste pakkumiseks Eesti eri paigus. Projektide tulemusena peaks olema paranenud teenuste tarbimise võimalus ning suurenenud pakutavate teenuste hulk. Paraku ei ole auditi kohaselt tervikpilt sugugi nii veatu. Auditis vaadeldud toetusraha eraldamise ja kasutamise kontrollimisel on Riigikontrolli arvates probleeme, mis vajavad lahendamist Euroopa Liidu järgmiseks rahastamisperioodiks 2014–2020. Praegu puudub riigi tasemel täpne ülevaade omavalitsuste sotsiaalse taristu objektide paiknemise kohta, mistõttu on tervikuna võimatu hinnata, kuidas võiks objektide omavaheline konkurents mõjutada projektide tulemusi. Sellest lähtuvalt esitame mõne küsimuse regionaalministrile. Aitäh!

Palun, Tarmo Tamm!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni 12 liikme nimel annan üle arupärimise põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Arupärimine käsitleb PRIA toetusraha läbipaistmatut kasutamist. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, kes oma pädevuse piires kogub ja töötleb põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste ning Euroopa Kalandusfondi toetuste saamise taotlusi, valides projekte ning korraldades toetuste andmist. Amet on aruandluskohustuslik põllumajandusministri ees, kes Põllumajandusministeeriumi kantsleri vahendusel suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teeb selle üle teenistuslikku järelevalvet. PRIA tegevust on kritiseeritud pikki aastaid ning ka järgmine juhtum kirjeldab ministri võimetust usaldusväärselt tõhustada PRIA funktsioneerimist. Lõuna Ringkonnaprokuratuur algatas 2010. aastal kriminaalasja. Uurimise alla sattus Uno Pauts, kes oli rajanud enam kui tuhande hektari suurusele Aardla poldrile maaparandusühingu ja suunas sinna väidetavalt kahtlasel moel suurtes summades PRIA-st taotletud euroraha. Me soovime saada selles loos selgust. Toetusi on välja antud nelja miljoni krooni ulatuses, aga minister keeldus rahvusringhäälingu saatele "Pealtnägija" selle kohta selgitust andmast. Ma loodan, et ta annab meile ammendavad vastused. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Riigikogu juhatus otsustab selle menetlusse võtmise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Samuti olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist. Kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees need adressaadile viivitamata.
Läheme teadete juurde. Kolmapäeval, s.a 8. veebruaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Rein Lang ja siseminister Ken-Marti Vaher.
Teiseks on teatada, et Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimised keskkonnaminister Keit Pentusele ning siseminister Ken-Marti Vaherile.
Tähelepanu, lugupeetud Eesti-Hiina parlamendirühma liikmed! Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin saalis Eesti-Hiina parlamendirühma uue esimehe valimine. Kokkukutsujad on Sven Sester, Laine Randjärv ja Kalev Kallo.
Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 90 Riigikogu liiget, puudub 11.

Algab Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks" eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas selle eelnõu teisele lugemisele saatmist 23. jaanuari istungil. Teatavasti oli muudatusettepanekute esitamiseks aega 23. jaanuaril kella 10-ni. Selleks ajaks laekusid kõikidelt fraktsioonidelt komisjoni põhiliikmete ja asendusliikmete kandidaatide nimed, et täita eelnõu punktis 2 olevaid tühje kohti. Need nimed otsustas komisjon kanda eelnõusse. Muid muudatusettepanekuid väljastpoolt ei laekunud, küll vormistas komisjon ise kaks muudatusettepanekut.
Ühe muudatusettepaneku tegime pealkirja kohta. Pealkirja uues redaktsioonis täpsustasime, et on tegemist välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks moodustatava komisjoniga.
Arutelude tulemusena esitasime teise muudatusettepaneku, mis eelnõu tekstiosa tervikuna muudab ja täpsustab. Kõigepealt, punktis 1 täpsustasime eesmärki. Nimelt on otsuse eelnõuga uurimiskomisjonile seatud eesmärk selgitada välja välismaalastele ettevõtluseks ning Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena töötamiseks tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolud. Vastavad mõisted tulenevad välismaalaste seadusest.
Punktis 3 täpsustasime uurimiskomisjoni ülesandeid, kuna need peavad olema väga selged ja kindlapiirilised, et komisjoni töö oleks tõhus.
Täiendasime eelnõu ka uue punktiga 4, mille kohaselt lähtub komisjon oma tegevuses Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ning selles reguleerimata küsimustes haldusmenetluse seadusest ning hea halduse tava põhimõtetest. See säte on vajalik, kuna määrab ära, millistest õigusaktidest komisjon oma korralduslikus tegevuses lähtub.
Lisaks on veel punktis 5 sätestatud tähtaeg, millal komisjon esitab oma töö lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele. Selleks tähtpäevaks jäi komisjoni arutelu tulemusena 1. juuni. Miks 1. juuni? See oli konsensuslik valik. Oli erinevaid ettepanekuid, komisjoni tööks sooviti anda aega alates kahest kuust kuni peaaegu aasta lõpuni. Mõtlesime ka selle üle, et teatavasti lõpeb istungjärk 14. juunil. Kui komisjoni töö 1. juuniks üle antakse, siis jõutakse seda ka siin Riigikogus korralikult arutada.
Uues punktis 6 sätestatakse, et komisjoni töö tehnilise teenindamise tagab Riigikogu Kantselei.
Teksti on täiendatud ka uue punktiga 8, mille kohaselt jõustub otsus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Komisjoni ettepanek on panna see otsuse eelnõu täna hääletusele ja otsusena vastu võtta. Meie komisjon on igal juhul selle poolt. Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Tarmo Leinatamm!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen päris pikalt saanud mõelda ega ole ikka enesele sisuliselt selgeks suutnud teha, milleks seda komisjoni vaja on. Uurimisorganid on tegutsenud, korruptsioonikomisjon on tegutsenud. Mida siin 1. juunini arutada on? Ma ei tea. Mul läheb süda pahaks.

Aitäh, Tarmo! Sul on aega mõelda veel kuni hääletamiseni.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Tegemist on tähtajalise komisjoniga ehk enam-vähem on selge, mis ajaks see peab mingi tulemuseni välja jõudma. Aga kas on olemas arusaam, millal see komisjon esimest korda kokku tuleb, juhul kui täna või millalgi peaks selle loomise kohta positiivne otsus langetatama?

Pärast seda, kui otsus on jõustunud.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjon hakkab uurima ka elamislubade väljaandmise tehnilist külge? Elamisloa saanud inimeste hulgas on paar kriminaali. Pole sugugi raske kas või lihtsalt Google'ist vaadata, milline info tuleb välja pärast nende nimede ja sünniaegade sisestamist. Samas nad siiski said elamisload. Kas seda tehnilist külge, miks nii juhtus, hakkab komisjon ka uurima?

Aitäh! Esiteks, ma arvan, et Eesti riigis ei jõuta kunagi nii kaugele, et hakatakse Google´is tehtud otsingu alusel otsuseid langetama. See on minu isiklik arvamus. Aga kui lugeda täpselt komisjoni ülesandeid, siis siin on öeldud, et see komisjon saab uurida, kas Politsei- ja Piirivalveameti tegevus elamislubade väljaandmisel ja väljaantud elamislubade järelkontrollimisel on olnud seaduslik, eesmärgipärane ning avalikke huve silmas pidav.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg, ettekandja! Kui te arutasite komisjoni tegevuse tähtaega, kas oli arutlusel ka see, et need firmad, kes on seotud kahtlustusega seoses ettevõtluseks elamislubade saamisega, peavad majandusaasta aruande esitama 1. juulil, ehk nende elamislubade fiktiivsust ei saa te 1. juuniks kuidagi hinnata?

Sellest oli küll juttu, aga see ei saanud oluliseks takistavaks teguriks, miks tähtaeg ei võiks olla 1. juuni. Teatavasti on sel komisjonil õigus küsida firmadest vajalikku materjali enne, kui majandusaasta aruanne on kinnitatud, sest tegelikult on ju kokkuvõtted kõikides ettevõtetes tehtud või tegemisel.

Aitäh! Palun, Tarmo Leinatamm, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas põhiseaduskomisjonis ei ole käinud läbi selline mõte, et looks alalise uurimiskomisjoni? Riigikogu liikmed saavad siin ikka igasuguste tempudega hakkama, nii et tööd peaks sel komisjonil jätkuma. Siin on järjekorras hulk inimesi, ma ei hakka neid nimepidi nimetama. Aga äkki looks päris alalise uurimiskomisjoni ja kui keegi saab mingi pättusega hakkama, siis võetakse ta kohe letti, pannakse käed raudu ja ongi kogu lugu.

Ei, sellist mõtet ei ole komisjonis liikunud. Küll oleme arutanud seda, nii nagu ma ka esimesel lugemisel siit puldist rääkisin, et võib-olla oleks tuleviku jaoks otstarbekas läbi vaielda nn korruptsioonikomisjoni volitused ja neid laiendada. See võiks tulevikus osaliselt ilmselt lahendada seda probleemi, kas iga juhtumi puhul on vaja spetsiaalset uurimiskomisjoni teha. Aga see on tulevikuküsimus.

Aitäh! Palun, Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Selline tehniline küsimus: kes komisjoni kokku kutsub, kui otsus on jõustunud?

Ma arvan, et see käib kodukorraseaduse järgi, aga ma jään täpse vastuse võlgu. Seda komisjonis ei arutatud. Kui me võtame kodukorraseaduse välja, siis me näeme sealt kindlasti õiget vastust.

Aitäh! Palun, Arto Aas!

Aitäh! Riigikogu peaks iga otsuse puhul kaaluma ka selle mõju eelarvele. Otsuse punktis 6 öeldakse, et komisjoni teenindamise tagab Riigikogu Kantselei, kes tellib vajaduse korral ekspertiise, arvamusi jne. Kas teil on ka mingit ettekujutust, mida see otsus Eesti riigile maksma läheb, alates sellest, kas komisjoni esimeheks valitav isik saab selles ametis olemise ajal kõrgemat palka?

Jah, ilmselt komisjoni esimees ja aseesimees saavad kõrgemat palka, nii nagu see esimeestele ja aseesimeestele on ette nähtud. Lisaks sellele tekivad kindlasti kulud Riigikogu Kantseleile. Aga ma tahan öelda, et juba siis, kui tehakse Riigikogu Kantselei eelarvet, tuleb selliste võimalustega arvestada, sest on ju olemas seaduslik võimalus moodustada uurimiskomisjone ja ka probleemkomisjone, kui ma õigesti mäletan. Järelikult peab olema ka nende kulude kate teoreetiliselt eelarvesse sisse arvestatud.

Aitäh! Palun, Indrek Saar!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Vastuseks Andres Anvelti küsimusele sa ütlesid, et kuigi ettevõtete aastaaruanded valmivad 1. juuliks, on komisjonil võimalik neid ettevõtete käest varem küsida. Kas sa täpsustaksid, millised õigused on komisjonil sundida asjasse puutuvaid ettevõtteid esitama oma aastaaruande mitu kuud enne seaduses ettenähtud tähtaega?

Kui me vaatame jällegi seadust, kus on kirjas, millised on uurimiskomisjoni võimalused, siis seal on ju kirja pandud, et kõik peavad uurimiskomisjoni ilmuma ja tuleb ka nõutavaid andmeid esitada. Ma ei oska seda paragrahvi peast öelda. Täiesti kindlasti ei ole selle probleemi lahendamiseks vaja tervet aastaaruannet, sealt on vaja küsida seda osa, mis uurimiskomisjoni huvitab. Kindlasti need vastused antakse.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kui vaadata komisjoni tööülesandeid, siis saab selgeks, et ega te ei jõua ühe päeva või nädalaga kõiki materjale läbi töötada. Materjalide hankimine ja väljavõtete tegemine, samuti andmete analüüsimine võtab palju aega. Te olete määranud endale ka tähtaja: raport peab valmima 1. juuniks. Kas komisjonis oli arutlusel, kuidas käitutakse siis, kui näiteks ilmneb, et ei jõuta selle tööga hakkama saada ja vajatakse lisaaega?

Esiteks, põhiseaduskomisjon ei määranud endale mitte mingisugust tähtaega, küll teeb ta ettepaneku võtta teisel lugemisel otsusena vastu eelnõu, kus on kirjas, et uurimiskomisjoni töö lõpparuande esitamise tähtaeg on s.a 1. juuni. Põhiseaduskomisjoni arvates on see piisav aeg, et intensiivselt tööd tehes saaks asjas selguse. Kui põhjendatult ei saada õigeks ajaks hakkama, siis peab see uurimiskomisjon järelikult pöörduma uuesti Riigikogu poole otsuse eelnõu muutmiseks. See võimalus on ju olemas.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Kui see komisjon saab loodud, ta oma töö lõpetab ja esitab mingi aruande, kellele see aruanne oleks siis mõeldud? Kas avalikkusele või on see mõeldud Riigikogule teadmiseks? Mis sellest otsusest oleneb?

See esitatakse Riigikogule ja siis me peame vaatama, mida me selle aruande põhjal otsustame. Kui seal on selliseid fakte, mis pälvivad uurimisorganite tähelepanu, siis kahtlemata saavad ka nemad seda oma toiminguteks kasutada. See aruanne on kõigile avalik.

Aitäh! Palun, Tõnu Juul!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas see aeg, millal komisjon luuakse, ei ole liialt pikk, kui me vaatame, et see sündmus, millest jutt käib, toimus ikkagi juba päris mitu kuud tagasi? Milline on teie arvamus?

Aitäh! Komisjonis seda ei arutatud.

Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ühele küsimusele vastates ütlesite, et valitakse ka komisjoni esimees ja aseesimees, kes hakkavad saama kõrgemat tasu. Aga mina vaatan Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Ma ei näe, et uurimiskomisjonile valitaks esimeest, vaid komisjoni liikmete hulgast valitakse raportöör, kes hiljem selle raporti ette kannab. Kas vastab ikka tõele, et valitakse uurimiskomisjoni esimees ja aseesimees?

Loomulikult valitakse uurimiskomisjoni esimees ja aseesimees.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Hea ettekandja! Selle otsuse eelnõu algatasid opositsioonifraktsioonid. Miks ei teinud seda koalitsioon? Kas teid see küsimus ei huvita? Ma saan aru, et seal on liikmeid küll kõikidest fraktsioonidest, aga miks just opositsioon, aga mitte koalitsioon?

Miks ma peaksin hakkama komisjoni esindajana siin väljendama isiklikku arvamust?

Aitäh! Palun, Toomas Tõniste!

Aitäh! Kuna selle eelnõu algatasid, nagu ma aru sain, opositsioonierakonnad, siis tekkis mul küsimus: kas te arutasite ka võimalust, et äkki on küsimus palgalisas, mida soovitakse saada tänu sellele esimehe ja aseesimehe kohale, mitte ei ole küsimus sisus?

Aitäh! Põhiseaduskomisjon seda ei arutanud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh, Peep Aru! Ma avan läbirääkimised. Palun, Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma tulin siia pulti eelkõige sellepärast, et mul on au kuuluda ühte Riigikogu erikomisjoni, nimelt korruptsioonikomisjoni, nagu seda rahvakeeles nimetatakse. Korruptsioonikomisjonis on selle teemaga, elamislubade skandaaliga, nagu see rahvakeeles nime on saanud, viimastel kuudel väga aktiivselt tegeldud. Tuleb tunnistada, et kui me tahame mingit teemat uurida, siis Riigikogu otsustusmehhanism on ilmselt liiga pikaajaline. Ehk selleks, et ühiskonna silmis parem ja kenam välja näha, tuleks kaaluda mehhanisme, kuidas saaks kiiresti moodustada mingeid tööorganeid, kui meil on vaja eelkõige oma siseasjade uurimiseks mingisugust uurimist korraldada. Sest selge on see, et elamislubade skandaal on jõudnud faasi, kus ei ole enam mõtet rääkida sellest, mis tegelikult toimus. Pigem oleks meil täna mõistlik arutada, miks Peeter Võsa teeb "Võsareporterit" ja Tarmo Leinatamm igal õhtul dirigeerib või miks Aivar Riisalu käib mõnel nädalavahetusel kuskil laval. Teema läheb laiaks, hõlmates seda, mida Riigikogu liige teha võib ja mida ta teha ei või. Võib-olla oleks ühiskonna jaoks kõige mõistlikum, kui Riigikogu liige sureks kohe ära, sellel lihtsal põhjusel, et ta on parajasti Riigikogu liige ja täiesti kurvalt saab veel oma töö eest palka ka.
Elamislubade puhul on ju hetkeolukorras selgelt tegemist jokk-skeemiga. See, et keegi kandideeris parlamenti, kui ta samal ajal tegeles mingisuguse ettevõtlusega, mis oli suunatud idaturule – muuseas, idaturule suunatud ettevõtlus on Eesti majandusele tegelikult ju ka oluline –, siis loomulikult ei ole toime pandud mitte mingisugust seadusrikkumist. Tekibki küsimus, mida me siis õieti selles komisjonis arutame.
Minu meelest kerkib palju teravamalt üles küsimus, kui mõistlik on mõistlikul inimesel üleüldse Riigikokku kandideerida. Kui sa siin oled, siis sa tead väga täpselt, et sinu ametiaeg algab ja see ka lõpeb ühel konkreetsel kuupäeval. Ma tunnistan ausalt ja otse, et tuleb mõelda, kas on mõtet ennast normaalsest elust välja rebida. Ma eeldan, et need 101 inimest, kes siia valituks osutuvad, on ühiskonnas ka varem natukene tuntud olnud (kui kõrvale jätta võib-olla mõni inimene, kes on juba verinoorelt parteikontoris usinalt märkmepabereid jaganud ja selle tõttu saanud nimekirjas hea paigutuse, nemad võivad olla ühiskonnas võib-olla vähem tuntud), üldiselt on siin ühiskonna üsna lugupeetud osa. Ja siis neli aastat sõimata saada selle eest, et sa elad, hingad ja oled olemas, ei ole väga mõistlik. Siis me ühel päeval saamegi siia 88 parteibroilerit ja 13 inimest, kes ei ole veel aru saanud, et nõustuda tähtajalise töölepinguga selle eest, et neli aastat sõimata saada, ei ole väga mõistlik. See teadmine, muuseas, kivistub teie kõikide hinge ühel hetkel niikuinii, sellepärast, et ma eeldan, et minu head kolleegid on kõik mõtlevad inimesed.
Igal juhul tahan ma soovida komisjonile tööindu, aga ütlen ausalt ja otse, et me peame tõsiselt mõtlema, kes me oleme, kus me oleme, miks me oleme ja kuhu liigud, Eesti! Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Palun, Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Meie fraktsioon selle eelnõu algatajana loomulikult toetab selle otsuse vastuvõtmist. Lisan nii palju, et erikomisjone on siin pika aja jooksul loodud mitmel korral. Praegu on minu meelest sellise erikomisjoni moodustamine väga põhjendatud, eelkõige seetõttu, et ühtpidi väljub selle temaatika tavapäraste Riigikogu komisjonide töömailt ja teisest küljest ka seetõttu, et isegi täitevvõimult, kas või Siseministeeriumist, me oleme saanud väga erinevaid sõnumeid-hinnanguid selle kohta, kuidas üks või teine asi käis.
Tõele au andes on minu meelest siin teinekord komisjone moodustatud ka natuke teistsugusel põhimõttel. Eelmisel nädalal tekkis huvitav võrdlus: üks Rootsi pank, kellel on Eestis oma filiaal, võttis rahva tahtmist kuulda ja jättis ühe pangaautomaadi alles, aga samasugustest ja veelgi vägevamatest protestidest hoolimata paneb Päästeamet oma päästekomandod ikkagi kinni. Nii et suurt vahet ei ole, kuid reaktsioon on erinev. Sama lugu on olnud teinekord ka siin, kui Riigikogu on allunud n-ö üldisele tahtele ja teadmisele, et võiks mingi komisjoni moodustada, teades ette, et ega sellest suurt midagi loota ei ole. Kõnealuse komisjoni puhul minu meelest nii kindlasti ei ole. Teisisõnu: soovin komisjonile jõudu ja usun, et seal töötavad inimesed teevad oma tööd kohusetundlikult ja pädevalt, pakkudes ka sisulisi lahendusi, mis on õiged.
Lisada tahan veel üht. See teema on jäänud kuidagi imelikult üles, ma ei ole saanud õiget vastust. Vaadake, elamislubade skandaalist on välja kasvanud üks natukene muu asi, palju tõsisemad süüdistused on tekkinud ka ühe meie kolleegi suhtes, kes kuulus IRL-i fraktsiooni ja otsustas Riigikogu tööst loobuda. Need süüdistused on seotud tema kuulumisega ühe riigiettevõtte nõukogusse. Mind sügavalt hämmastas see, mida minister Parts siin ütles. Kui oli juttu sellest, kas enne selle poliitiku määramist selle riigiettevõtte nõukogusse tegeldi ka tema võimalike huvide konflikti uurimisega, siis minister Parts pidas küllaldaseks, et majanduslike huvide deklaratsioon oli ju esitatud ja oligi kõik. Kui nii suhtutakse, siis on asi väga halb. Minu meelest majanduslike huvide deklaratsioone seetõttu esitataksegi, et minister, kui ta määrab kedagi kuskile nõukogusse, teaks, et ei ole huvide konflikti.
Küsimus ei ole mitte ainult poliitikute kuhugi määramises, mida mõni õigeks peab ja mõni jälle ei pea. Küsimus on ka teiste valdkondade inimeste kaasamises riigiettevõtete nõukogudesse, ka neil ei tohiks olla huvide konflikti. Ilmselt saavad kõik aru, et kui näiteks nimetatakse mõni ettevõtja suure riigiettevõtte nõukogusse, olgu selleks minugi poolest Tallinna Sadam, ja selle ettevõtja tegevusala sadama tegevusalaga kuidagi kokku ei jookse, siis võib seda rahuliku südamega teha. Aga kui kellegi, kelle iganes, ärimehe või ka poliitiku kõrvaltegevus on äri ja äritegevuse ühe liigina on nimetatud konsultatsioonid, siis peaks minister mitu korda mõtlema, kas ta selle oma parteikaaslase või ükskõik mis tegelase sinna nõukogusse määrab või mitte. Parem on, kui ta seda ei tee. Minu meelest on valdavalt suudetud seda probleemi vältida, aga kõnealusel juhul oli nii ministri suhtumine kui ka selle endise rahvasaadiku sinna nimetamine siiski väga küsitav.
Ma arvan, et nii majanduskomisjonil kui ka korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonil on siin asju, millega tegelda ja mida uurida, et majanduslike huvide deklaratsioonide esitamine ei oleks fiktiivne, vaid ikkagi sisuline. Aitäh!

Aitäh! Palun, Tarmo Leinatamm!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma palun vabandust, et mu lauluhääl ei ole kõige meeldivam, aga tühja sest. Ma ikkagi tulen ja ütlen, et ma ei saa aru, miks seda komisjoni vaja on. Inimesed on uurimise all, inimestele on esitatud süüdistus, kahtlustus. Kuidas ei ole? Kas sa lehti ei loe või? Erakond on oma hinnangu andnud. Inimesed on poliitilise vastutuse võtnud ja nad on siit ära läinud. Misjaoks on meil vaja siin tuult tallata 1. juunini välja? Ma tahan väga olla 1. või 2. juunil saalis ja kuulata, mis imet siis on siia kirjutatud, mis imet loodab see komisjon siin avastada, mis on siiamaani veel avastamata. Ma ei näe mitte ühtegi allikat, mingit lisa, mis selle komisjoni pädevuses oleks. Ma saan aru, et paljud härrasmehed siin on politseis töötanud ja teil käed sügelevad oma eriala järele. Mina saan õnneks oma rahulduse oma eriala koha pealt peaaegu igal õhtul kätte. Nii et asutage konsultatsioonifirmad ja pekske nii palju, kui soovite! Aitäh!

Suur tänu! Palun, Andres Anvelt!

Proua juhataja! Ma siis tulin siia pulti peksma, nagu kolleeg Tarmo Leinatamm meid üles kutsus. Ma ei tea, keda ta siin veel silmas pidas, kas Kallet.
Aga ma tahan juhtida tähelepanu kahele asjale, head sõbrad. Esiteks, avalikkus ja ühiskond ootavad meilt näiteks vastust selle kohta, kuidas ikkagi toimus täitevvõimu mõjutamine, suurendamaks ettevõtlusega seotud elamislubade kvooti 120-st 180-ni sellel ajal, kui oli juba üleval küsimus juhtorganite liikmete kvoodi kuritarvitamisest. See on küsimus, mida korruptsioonikomisjon kindlasti selgitada ei saanud, sest meil on seadusega selgelt kindlaks määratud kohustused: Riigikogu liikmete majanduslike huvide deklaratsioonid ning tegevus- ja toimingupiirangud. See on küsimus, mis vajab vastust, tahame seda või ei.
Ütlen veel kolleeg Tarmo Leinatammele teadmiseks. Ta väitis, et inimestele on esitatud süüdistused ja kõik muud asjad. Süüdistused puudutavad üht teist kaasust Eesti Vabariigis, mõjuvõimuga kauplemist seoses Tallinna Sadamaga, pistise võimalikku võtmist-andmist, mida iganes. See ei puuduta elamislubade ärakasutamist kui äri Eesti Vabariigis.
Kui te loete eelnõust selle uurimiskomisjoni ülesandeid, siis näete, et need ülesanded ei puuduta pelgalt Riigikogu liikmete, näiteks Raudse või Kabritsa tegevust. Ma arvan, et korruptsioonikomisjon on sellele vajaliku mõõtme andnud, ta on oma arvamuse esitanud. Me räägime elamislubadest kui, esiteks, Eesti riigi julgeoleku ühest mõõdetavast suurusest ja, teiseks, meie majandusele vajaliku tegevuse, nende elamislubadega seotud toimingute seaduslikkusest, sellest, kas see seadus on praegu selline, nagu on vaja, kas seda on võimalik kuritarvitada või mitte. Nendele küsimustele peab seesama uurimiskomisjon vastama, ta ei pea kellelgi käsi raudu panema.
Kindlasti tahan vastata ka heale kolleegile Aivar Riisalule. Ma ei ole sinuga päris nõus selles, et me peaksime hakkama Riigikogus väga sügavalt mõtlema, kas me ikka tegime õige otsuse, kui me siia tulime, ja kas siin peaks olema tegelikult 88, nagu sa ütlesid, amööbi, kellel pole mingisugust varasemat elukogemust, ja ülejäänud võiksid olla elukogemusega inimesed. Ma arvan, et me ei ole tegelikult paremad nendest inimestest, kes meid valivad. Meil on kohustus. Meil on kohustus seetõttu, et meid on siia valitud. Enne seda, kui me laseme ennast siia valida, kui me siia kandideerime, ja pärast seda, kui me oleme siia saanud, on meil kohustus jälgida ka seda, mida me teeme kõrvaltööna. Riigikogu juhataja Ene Ergma on väga selgelt öelnud, et Riigikogu liikme põhitöökoht on Riigikogu. Kõik muud tegevusalad, nagu ütleb ka Riigikogu liikme staatuse seadus, ei tohi mitte mingil juhul isegi näiliselt luua olukorda, nagu oleks võimalik korruptiivne suhe või huvide konflikt. Isegi näiliselt ei tohi sellist olukorda tekkida, mitte ainult sisuliselt. Üks asi on jokk-skeem, teine asi on see, et me peame jätma avalikkusele, meie valijatele selge arusaama ja tunnetuse, et me käitume oma igapäevastes tegemistes ausalt, et me ei mängi kahel pingil istumise mängu. Selles on küsimus. Ma arvan, et see, et Riigikokku tulevad parimad inimesed meie ühiskonnast – ma tõesti loodan seda –, jääb niimoodi ka peale seda, kui me oleme uurinud mõningate meie kolleegide reaalseid huvisid Riigikokku pürgimisel ja need endale selgeks teinud. Selles pole midagi halba. Iga organisatsioon peab olema võimeline ise sisemiselt puhastuma. Ei pea arvama, et iga kord on tegemist mingisuguse pahatahtliku rünnakuga väljastpoolt. Aitäh!

Aitäh! Palun, Kalle Laanet!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Head külalised! Kolleeg Tarmo küsis, mis mõte on sellel komisjonil. Demokraatlikus riigis ongi arvamuste paljusus. Kui jalutada mööda Eestit ja suhelda inimestega, siis väga paljudel puhkudel küsivad inimesed, mis mõte on Riigikogul. Aga Riigikogu toimib ikka edasi. Selles mõttes on väga selge, et demokraatliku riigi väärtus ongi eripärased arvamused. Andres rääkis siin üsna põhjalikult, miks selle komisjoni üldse peaks looma. Mina tahan peatuda veel ühel aspektil. Riigikogu liikmete tegevus ei pea ainult olema seaduslik ja eetiline, vaid see peab ka näima eetilisena. Täna on üsna palju üleval küsimusi, mis on tekkinud selle skandaaliga seoses. Nendele küsimustele vastuse saamiseks ongi seda komisjoni vaja. Mulle tundub, et Tarmo Leinatammel on rohkem informatsiooni, mis selle skandaaliga seotud on, ja ta on kindlasti nõus seda selle komisjoniga jagama. Nii et ma väga loodan, et me kohtume Tarmoga juba seal. Aitäh!

Aitäh! Palun, Peep Aru!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mulle meeldis kooliajal selline õpetajate lause, et tark ei ole mitte see, kes kõike teab, vaid see, kes oskab õige koha pealt vaadata. Ma vahepeal vaatasin ja püüan nüüd oma sõnavõtus anda ammendava vastuse nendele kahtlustele, mis siin vahepeal üles kerkisid.
Esiteks, komisjoni esimese istungi kutsub kokku Riigikogu esimees.
Teiseks juhiti tähelepanu, et järsku ei ole tähtaeg piisavalt pikk, sest ettevõtete aastaaruanded ei ole selleks ajaks valmis saanud. Ma loen Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Paragrahvi 22 "Komisjoni õigused" lõige 2: "Uurimiskomisjonil on õigus kutsuda komisjoni ette isikuid ning nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Kutsutu on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ning vastama küsimustele. Komisjoni poolt nõutud andmed ja dokumendid tuleb esitada komisjoni määratud tähtpäevaks." Paragrahvi 23 "Uurimiskomisjoni töö takistamine" lõige 1: "Uurimiskomisjoni kutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise, andmete või dokumentide esitamata jätmise või selgituste andmisest või küsimustele vastamisest keeldumise eest karistatakse kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga."
Juhin veel tähelepanu, et sellised karmid seaduspügalad on ainult uurimiskomisjoni töö kohta, teiste komisjonide puhul see nii ei ole. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Sulgen läbirääkimised, sest kõnesoove rohkem ei ole. Me vaatame läbi muudatusettepanekud.
Muudatusettepaneku nr 1 on teinud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon teeb ettepaneku seda täielikult arvestada. Teise muudatusettepaneku on teinud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon teeb ettepaneku seda täielikult arvestada.
Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele ja eelnõu otsusena vastu võtta. Me valmistume hääletuseks.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks" eelnõu 149. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 84, vastu 1, erapooletuid 3. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Me asume järgmise päevakorrapunkti juurde. Selleks on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamine" eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Karel Rüütli!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjoni istung toimus 17. jaanuaril 2012. aastal. Komisjoni istungit juhatas komisjoni esimees Tõnis Lukas. Istungist võtsid osa Annely Akkermann, Valeri Korb, Tõnis Kõiv, Rein Randver, Karel Rüütli, Jaanus Tamkivi, Terje Trei ja Rainer Vakra ning komisjoni nõunikud Vivi Aleksejeva ja Elle Kaur. Komisjoni istungile oli kutsutud ka Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Marika Siht. Komisjoni päevakorras oli kolm punkti. Esiteks arutasime jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu 155 esimese lugemise ettevalmistamist. Teise päevakorrapunkti raames arutasime Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamise kohta eelnõu esitamist. Arutelu all olid ka muud küsimused: keskkonnakomisjoni 2012. aasta esimese poolaasta tööplaani arutamine ja informatsioon väljasõiduistungi kohta Keskkonnateabe Keskusesse. Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu tutvustatakse teile eenõu esimesel lugemisel homme. See eelnõu käsitleb põllumajanduspakendeid ja põllumajandusplasti kasutusele võtmist. Mina peatun põhjalikumalt Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamise eelnõul.
Teile teadmiseks, et seoses Riigikogu liikme Indrek Raudse Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme volituste lõppemisega tegi keskkonnakomisjon kõikidele fraktsioonidele ettepaneku nimetada enda kandidaadid Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme kohale. Kõikidele fraktsioonidele saadeti kirjad. Komisjonile laekusid kahe kandidaadi nimed. Esiteks, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon esitas Tõnis Lukase kandidatuuri, teiseks, Keskerakonna fraktsioon esitas Rainer Vakra kandidatuuri. Loomulikult tekkis komisjonis arutelu, kumb kandidaat oleks parem ja kas siis, kui Riigikogu nimetab Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukokku kaks liiget, peaks olema tagatud n-ö opositsiooni ja koalitsiooni tasakaal. Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonide esindajad komisjonis leidsid, et kindlasti oleks mõistlik anda võimalus ka opositsioonile. Riigikogus on kehtinud selline hea tava, et kui Riigikogu nimetab mõnda riigiettevõtte nõukogusse enam kui ühe liikme, siis peab olema tagatud nii opositsiooni kui ka koalitsiooni esindatus. Rainer Vakra toetuseks tõid opositsiooni liikmed välja, et Rainer Vakral on suured kogemused Nõmme linnaosavanemana. Kui me Nõmmet vaatame, siis seal on tõepoolest ju rohkem puid kui inimesi ja Rainer Vakrat võib tegelikult seega pidada rohkem metsavahiks kui Nõmme linnaosavanemaks. Aga kõlasid toetusavaldused ka Tõnis Lukase kasuks. Toodi välja, et kunagine Tartu linnapea Roman Mugur Plasku katuselt Tartut vaadates ütles, et Tartu ilusa parkmetsa tõttu võib täpselt samamoodi ka Tartu linnapead metsavahiks nimetada. Selles mõttes olid mõlemad kandidaadid võrdsed.
Aga nüüd hääletuse juurde. Hääletusel jagunesid hääled järgmiselt: Tõnis Lukase poolt hääletas 5 komisjoni liiget ja Rainer Vakra poolt 3 komisjoni liiget.
Edasi otsused, mis keskkonnakomisjon vastu võttis. Esiteks, teha Riigikogu täiskogule ettepanek nimetada Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeks Riigikogu liige Tõnis Lukas. Teiseks, kanda Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamine" eelnõusse Riigikogu liikme Tõnis Lukase nimi. Kolmandaks, esitada Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamine" eelnõu Riigikogule kolmapäeval, 18. jaanuaril 2012. Neljandaks, määrata Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamine" üleandjaks Riigikogu istungi juhatajale keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli. Viiendaks, juhul kui Riigikogu juhatus otsustab Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamine" eelnõu menetlusse võtta ja määrab juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni, määrata eelnõu menetlemisel juhtivkomisjoni ettekandjaks keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda teisipäeval, 7. veebruaril 2012 ning teha Riigikogu täiskogule ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta.
Kui tohib, siis ma loen teile selle Riigikogu otsuse eelnõu 168 ette: "Seoses Indrek Raudse Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme volituste lõppemisega ja lähtudes metsaseaduse § 49 lõike 3 punktist 1 ja lõikest 5 Riigikogu otsustab: 1. Nimetada Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeks Riigikogu liige Tõnis Lukas." Seletuskirjast toon välja veel selle, et Riigikogu tõepoolest nimetab kaks Riigikogu liiget oma otsusega Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukokku ja seda keskkonnakomisjoni ettepanekul. 2011. aasta 10. mai otsusega nimetas Riigikogu Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeteks Liisa-Ly Pakosta ja Indrek Raudse. Metsaseaduse § 49 lõike 5 kohaselt lõpevad Riigikogu nimetatud nõukogu liikme volitused koos nimetatud isiku Riigikogu liikme volituste lõppemisega. Indrek Raudse Riigikogu liikme volitused Riigikogu XII koosseisus lõppesid 5. detsembril 2011. aastal. Seetõttu on vaja nimetada Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu koosseisu uus Riigikogu liige. Keskkonnakomisjon on oma koosolekul teinud otsuse, et see uus Riigikogu liige võiks olla Tõnis Lukas. Aitäh!

Suur tänu! Annan Riigikogu liikmetele teada, et lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikest 3 võib otsuse eelnõu 168 arutelul iga Riigikogu liige esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Läheme küsimuste juurde. Deniss Boroditš.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mina värske Riigikogu liikmena olen aru saanud, et komisjon peab iga oma otsuse vastuvõtmisel lähtuma heast tahtest ja sellest, mis on riigile kõige parem. Sellest tulenevalt on mul kaks küsimust. Kas kahe kandidaadi vahel valides lähtuti sellest, kumb on parim kandidaat komisjoni esindamisel nõukogus? See oli esimene küsimus. Teine küsimus: kas ei olnud kriteeriumiks kuulumine koalitsiooni või opositsiooni ehk, kui kuulud koalitsiooni, siis on sul sajaprotsendiline võimalus saada nõukogu liikmeks, aga kui sa oled opositsioonis, siis sul seda võimalust üldse ei ole?

Aitäh! Jah, tõepoolest toimus komisjonis põgus diskussioon, kuigi tegelikult oleks diskussiooni olnud rohkem vaja. Komisjoni koosolekul mõlema kandidaadi kohta kõlanud argumendid tõin ma teile välja. Loomulikult, midagi ei ole teha, demokraatias otsustab ju see, kellel on jõud. Sellel on ka õigus. Paraku mulle tõepoolest tundub, et koalitsiooni liikmetel on komisjonides lihtsalt rohkem šansse. Seetõttu osutuski valituks koalitsiooni kandidaat, kelleks oli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige.

Aitäh! Palun, Erki Nool!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud keskkonnakomisjoni aseesimees! Te esitasite komisjoni protokollist ilusa ülevaate, aga ma ei tea, kas see oli väike lohakus, et kui te rääkisite Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamisest, siis te mainisite küll Keskkonnaministeeriumi jäätmemajanduse eksperti, aga te kogemata ei toonud välja kogu komisjoni koosseisu. Et kõik oleks väga korrektne, äkki te ütlete ka, kes oli see keskkonnakomisjoni ametnik, kes protokollis.

Aitäh teile tähelepanu juhtimise eest! Ma mainisin ära ka nõunikud, kes olid sellel komisjoni istungil. Aga teie tungivale palvele vastu tulles ma veel kord täpsustan. Komisjoni istungit juhatas komisjoni esimees Tõnis Lukas. Komisjoni istungit protokollis Vivi Aleksejeva, kes on keskkonnakomisjoni nõunik. Komisjoni istungist võtsid osa Annely Akkermann Isamaa ja Res Publica Liidust, Valeri Korb Keskerakonna fraktsioonist, Tõnis Kõiv Reformierakonna fraktsioonist, Rein Randver Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Karel Rüütli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Jaanus Tamkivi Reformierakonna fraktsioonist, Terje Trei Reformierakonna fraktsioonist ja Rainer Vakra Keskerakonna fraktsioonist ning Elle Kaur, kes on komisjoni nõunik. Kutsutud külalisena osales tõepoolest Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Marika Siht.

Suur tänu! Palun järgmine küsimus, Rannar Vassiljev!

Aitäh! Riigimetsa Majandamise Keskus on juriidiliselt huvitav organisatsioon. Kas sa oskad lühidalt anda ülevaate Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärusest?

Aitäh küsimuse eest! Ma kartsingi, et te võite seda küsida. Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus võeti vastu 2007. aastal ja see reguleerib Riigimetsa Majandamise Keskuse tööd. Riigimetsa Majandamise Keskus on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus. Seda ma ütlesin teile teadmiseks. Oma ülesannete täitmisel esindab Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti riiki. Ma toon välja mõne õigusakti, mis reguleerib Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevust. Riigimetsa Majandamise Keskus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, keskkonnaministri määrustest ja käskkirjadest ning teiste ministrite asjaomastest määrustest ja loomulikult sellest põhimäärusest. Riigimetsa Majandamise Keskus asub Tallinnas, postiaadress on Viljandi maantee 18b. Nende Riigimetsa Majandamise Keskuse struktuuriüksuste, mis ei paikne Riigimetsa Majandamise Keskuse asukohas, aadressid märgitakse ära nende teiste allasutuste põhimäärustes. Ma toon välja mõne olulise aspekti, mis puudutab Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusala. Tema tegevusalad on näiteks metsa korraldamine, metsa uuendamine, metsa kasvatamine ja metsakaitse, metsa kasutamine ja kasutusse andmine puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, rekreatsiooniks, jahinduseks ning teadus- ja õppetööks, metsamaterjali ja teiste metsasaaduste müümine, metsasaaduste töötlemine ja töötlemissaaduste müümine, metsataimede kultiveerimismaterjali ja dekoratiivtaimede kasvatamine ja müümine ning puuseemnete varumine ja müümine, Riigimetsa Majandamise Keskuse puhkealadel mitmekülgsete rekreatsioonivõimaluste loomine ja metsa kasutamise suunamine, maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine ...

Hea ettekandja! Vabandust, et ma teid katkestan! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 72 kohaselt tuleb piirduda selle teemaga, mis puudutab käsilolevat päevakorrapunkti. Ma palun ka küsijatel jääda päevakorrapunkti teema juurde!

Aitäh! Kui tohib, siis ma võib-olla ...

Palun, Eiki Nestor, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Teil on küll väga kaval nägu ees, aga nüüd te saite ilmaasjata tigedaks. Kuidas te saate väita, et see küsimus ei olnud seotud selle päevakorrapunktiga?

Ma ei räägi küsimusest, vastuse sisu läks kõrvale käsiloleva punkti arutamisest. Praegu on meil käsitlusel liikme määramine, aga mitte Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse ettelugemine. Palun, Heljo Pikhof! Kas Heljo Pikhofil on võimalik saada mikrofoni?

Aitäh, proua juhataja! Üldiselt me tahame ikka teada, kuhu me inimese määrame. Meil on kaks kandidaati, vaja on teha õige valik. Selleks on meil vaja rohkem teada.

Selge. Me jätkame küsimustega. Palun, Helmen Kütt! Palun, Eiki Nestor! Vabandust, Helmen Kütt!

Jah, juhataja, mul on tõesti protseduuriline küsimus. Me ju ei nimeta liiget lihtsalt liikmeks, me nimetame ta kuskile. Siit tekib täiesti õigustatud küsimus, kuhu me ta nimetame. Praegu te läksite küll omadega valele teele. Nii ei tohi parlamenti vaigistada, hea juhataja!

Aitäh märkuse eest! Palun jätkame! Helmen Kütt.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Mul on otsene küsimus, mis puudutab Riigikogu otsuse eelnõu 168. Preambulis on märgitud, et lähtutakse metsaseaduse §-st 49. Ma eeldan, et metsaseaduse § 49 käsitleb nõukogu moodustamise korda, pädevust ja liikmete vastutust. Aga järsku te natuke täpsustate, mida see tähendab, sest minul need materjalid puuduvad?

Aitäh, hea küsija! Ma luban, et ma teen lühidalt ja väga pikalt sellel punktil ei peatu. Aga loomulikult, metsaseadus reguleerib täpselt, kuidas Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu töö välja näeb. Kui te lubate, siis ma seda § 49 tutvustan. Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu on kõrgeim juhtimisorgan, kes planeerib Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevust, korraldab Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimist ja teeb järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega kolmeks aastaks. Nõukogu on üheksaliikmeline, nõukogu koosseisu kuuluvad kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget, kaks Keskkonnaministeeriumi esindajat, üks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, üks Rahandusministeeriumi esindaja ja kolm asjatundjat keskkonnaministri ettepanekul. Mõjuval põhjusel võib nõukogu liige tagasi astuda enne volituste lõppemist ja tema asemele nimetatakse uus liige. Riigikogu nimetab Riigikogu liikmed otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul. Riigikogu nimetatud nõukogu liikme volitused lõpevad koos nimetatud isiku Riigikogu liikme volituste lõppemisega. Riigikogu, keskkonnaminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister ning rahandusminister võivad enda nimetatud liikme enne volituste lõppemist tagasi kutsuda, kui ta on jätnud oma kohustused olulisel määral täitmata, tal ei ole võimalust osaleda nõukogu töös või tema töö- või teenistussuhe on lõppenud. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust, ja esimehe asetäitja, kes täidab esimehe kohustusi esimehe äraolekul.
Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu pädevusse kuulub arengukava ja tegevussuundade heakskiitmine ning nende järgimise kontrollimine, juhatuse liikmete arvu määramine, nende valimine ning nendega lepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise otsustamine, juhatuse töökorra kinnitamine ja juhatuse liikmetega õigusvaidluse pidamise otsustamine, juhatuse esimehe määramine, juhatuse liikme tasu määramine, aastaeelarve kinnitamine, majandusaasta aruande kinnitamine ja keskkonnaministrile esitamine koos riigieelarvesse kantava puhaskasumi osa suuruse ettepanekuga, audiitori valimine, auditeerimistulemuste läbivaatamine ja keskkonnaministrile esitamine, auditikomitee moodustamine ja selle reglemendi kinnitamine, et tagada nõukogu nõustamine raamatupidamise korraldamise, välis- ja siseauditeerimise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise asjus, siseauditi struktuuriüksuse põhimääruse, aastatööplaani, eelarve, koosseisu, siseauditi protseduuri ja siseauditi struktuuriüksuse juhataja ametijuhendi kinnitamine ning siseauditi struktuuriüksuse juhatajaga töölepingu sõlmimiseks, muutmiseks või lõpetamiseks nõusoleku andmine, töötajate palgaastmestiku kinnitamine, laenuvõtmise lubamine, vara kasutusse andmise ja võõrandamise otsustamine käesolevas seaduses nimetatud juhtudel, Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt riigi esindajatena eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise otsustamine ning Riigimetsa Majandamise Keskuse esindamise nendes.
Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosolekute kokkukutsumise ja toimumise kord sätestatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruses. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra määrab Vabariigi Valitsus määrusega. Nõukogu liikmetele tasu maksmisel arvestatakse nende osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu tegevuses. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide Riigimetsa Majandamise Keskuse dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse vastavust seadusele, teistele õigusaktidele ja Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärusele. Nüüd üks hästi oluline punkt, mida nõukogu liikmed kindlasti peavad teadma. Nõukogu liikmed vastutavad seaduse ja põhimääruse nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega riigile tekitatud kahju eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ja eriarvamus on kantud protokolli. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumise tähtaeg on viis aastat.

Suur tänu! Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Kui me eelmine kord seda küsimust arutasime ja nimetasime nõukogu liikmeteks head kolleegid Liisa-Ly Pakosta ja Indrek Raudse, siis ma mäletan, et keegi headest kolleegidest tundis huvi, miks sellesse tähtsasse nõukokku võivad kuuluda ainult Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed, aga mitte mõne teise erakonna liikmed. Siis ettekandja, kelleks oli hea kolleeg Tõnis Lukas, tõi ka sellise põhjenduse või paralleeli, et Isamaa ja Res Publica Liidul on suured teened metsavendluse uurimisel. Mind huvitab, kas nõukogu, arutades uut kandidaati, ka sellele aspektile tähelepanu pööras ja mis on teie isiklik arvamus, kas teie näete seoseid nendel kahel asjal, riigimetsa majandamisel ja metsavendlusel.

Aitäh, hea küsija! Loomulikult, metsavendlus on äärmiselt emotsionaalne küsimus. Praegu ma Riigimetsa Majandamise Keskuse ja metsavendluse vahel väga suurt seost või ühisosa ei näe, välja arvatud see, et metsavennad on kunagi meie metsades tegutsenud ja sealt varju otsinud. Küll aga pöörab Riigimetsa Majandamise Keskus praegu väga palju tähelepanu pärandkultuurile. Nii et selles mõttes on seal ühisosa täiesti olemas. Kindlasti ei kuulu metsavendlus praegu Riigimetsa Majandamise Keskuse põhitegevuse hulka. Põhitegevus on ikkagi seotud metsade majandamisega, loomulikult pööratakse tähelepanu ka pärandkultuurile, kaitstakse erinevaid loodusobjekte. Riigimetsa Majandamise Keskus on teinud Eesti metsad avatuks kõikidele inimestele, kes soovivad metsas käia, Riigimetsa Majandamise Keskuse majandatavates metsades on see võimalik.

Aitäh! Palun, Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Mina Rainer Vakraga ühte erakonda kuuluva inimesena leian loomulikult, et Rainer Vakra on väga kõva mees ja ta oleks olnud õige inimene sellele nõukogu liikme kohale. Aga nagu me kuulsime, ka teie toetasite Rainer Vakra kandidatuuri. Ehk te ütlete, miks teie silmis oleks just Rainer Vakra väärinud nõukogu liikme kohta? Ma saan aru, et ministril on võimalik esitada nõukogu liikmeteks ka eksperte. Kas äkki oleks hea mõte ministrile soovitada, et ta võiks Rainer Vakra siis eksperdina sellesse nõukogusse nimetada?

Aitäh! Ka mulle isiklikult tundub Rainer Vakra olevat äärmiselt sümpaatne. Tõepoolest, ma võtsin tema toetuseks komisjoni istungil sõna. Rainer Vakra kasuks räägib minu silmis kindlasti see, et ta on õppinud keskkonnakorraldust ja lõpetanud selle eriala Tallinna Ülikoolis, kui ma ei eksi, 2002. aastal. Nii et lisaks sellele, et ta on pidanud vastutusrikast Nõmme linnaosavanema ametit, on tal erialane haridus. Aga mis puudutab praegust nõukogu koosseisu, siis ma tutvustan seda heale küsijale. Siis me saame koos mõelda ja teha ministrile ettepaneku, millise eksperdi asemele me võiksime soovitada Rainer Vakrat. Siin ei ole kahjuks märgitud, millised nõukogu liikmed on ekspertidena ministri nimetatud ja millised on Keskkonnaministeeriumi esindajad, aga eks seda saab kunagi ministri käest küsida, kui ta siia majja satub. Nõukogu liikmed on Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus, Riigikogu liige Jaanus Tamkivi, AS-i Comfort AE ehitusdirektor Andres Jalak, Riigikogu liige Liisa-Ly Pakosta, Riigikogu liige Tõnis Kõiv, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse liige Mati Polli, Rahandusministeeriumi riigi eelarvepoliitika asekantsleri kohusetäitja Ivar Sikk ja Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on kaks küsimust. Kui kolleeg Allik oma küsimust esitas, siis Tõnis Lukas vangutas pead. Kui ma õigesti mäletan, siis eelmise eelnõu menetlemisel mais ütles Tõnis Lukas, et põhjus, miks IRL-i liikmed Riigikogu poolt sinna kuuluvad, on ainult selles, et neil on metsaga eriline suhe ja metsavendlus oli ainult üks näide selle kohta. Ma selgitasin välja, et metsavendlus ei ole just kõige pädevam põhjus. Kas komisjonis arutati, missugune eriline suhe IRL-il veel metsaga on, et ainult nemad peaksid sinna nõukogusse kuuluma? Teiseks, te lugesite ette Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärust, kus on öeldud, et nõukogu liikme tasu määrab minister määrusega. Kas te oskate öelda, kui suur see tasu on?

Aitäh! Mul on väga raske kommenteerida seda, mis puudutab Isamaa ja Res Publica Liidu suhet metsaga. Ma arvan, et seda peab küsima võib-olla nende uuelt esimehelt, kelleks on härra Reinsalu. Küll aga võin ma Tõnise kasuks ütelda, et Riigimetsa Majandamise Keskus ei tegele kindlasti ainult metsaraiumisega või metsade majandamisega. Riigimetsa Majandamise Keskus pöörab väga palju tähelepanu ka näiteks keskkonnaharidusele. Ma arvan, et selles küsimuses on härra Lukas vaieldamatult üks parimaid eksperte Eestis, kes suudab nendel teemadel kaasa rääkida. Mis puudutab Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tasu, siis kahjuks ei ole ma sellega kursis. Küll aga usun, et seda on võimalik internetiavarustest teada saada, kui selle vastu peaks sügavam huvi olema. Seda me komisjonis ka ei arutanud.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Nagu me teame, on mets üks Eesti suurimaid rikkusi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata on sisuliselt pool Eesti metsast. Seetõttu on ka selle nõukogu liikmete teadmised ja eesmärgid väga olulised. Kas te kuulasite komisjonis ära mõlema kandidaadi, Vakra ja Lukase nägemused, mida nemad nõukogu liikmena tahaksid ära teha, et see meie rikkus veel suuremaks rikkuseks muutuks?

Aitäh! Tõepoolest, nagu hea küsija väga õigesti tähelepanu juhtis, on Eesti üks maailma metsarikkamaid riike. Metsaga on kaetud ligi pool meie maast, kui päris täpne olla, siis 2,2 miljonit hektarit. Omakorda umbes 40% Eesti metsadest kuulub Eesti riigile ja neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus. Teil oli väga õige tähelepanek. Me komisjonis kahjuks nii sügavuti ei läinud, et oleksime kahele kandidaadile korraldanud eraldi trikoovooru ja üksikasjalikult lahanud neid detaile, mille poolest üks või teine on parem, sest meil oli ühel hetkel selge, et jõudude tasakaal on paigas. Kellel on jõud, sellel on ka õigus, nii nagu demokraatias pahatihti tegelikkuseks on saanud.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Kuigi juhataja andis märku, et peaks küsima, kas Lukas on kunagi metsas käinud, ma seda küsida ei taha. Ma tahan küsida just Riigimetsa Majandamise Keskuse kohta. Minu esimene mõte on seotud Riigikontrolli aktiga. Riigikontroll on selle teema tõstatanud ja mind huvitab, kui palju keskkonnakomisjon sellega tegeleb. Nimelt on Riigimetsa Majandamise Keskuse staatus selline, mis ei mahu hästi meie õigusruumi. Meil on avalik-õiguslikud isikud, on riigiasutused, on riigile kuuluvad äriühingud, kõik on nagu paigas, aga Riigimetsa Majandamise Keskus on midagi erilist. Riigikontroll on selle teema tõstatanud. Kas keskkonnakomisjon on arutanud, milline see Riigimetsa Majandamise Keskuse staatus peab olema? Viitan siin sellele, et rahanduskomisjonis on see teema juba uuesti tõstatatud.

Ka keskkonnakomisjonis on neid Riigikontrolli auditeid arutatud ja diskussioon on olnud päris tõsine. Tõepoolest, Riigimetsa Majandamise Keskus ei ole tavaline riigi äriasutus. Riigimetsa Majandamise Keskus on riigitulundusasutus ja Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevust reguleeritakse metsaseadusega. Tõsi on see, et Riigimetsa Majandamise Keskuses on viimasel ajal toimunud päris põhjalikud ümberkorraldused, reformid. Kõige suurem hirm, mida paljud eksperdid väljendanud on, on just see, kuidas suudab Riigimetsa Majandamise Keskus oma ülesandeid täita ja kas Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse puhul saab alati esimeseks kriteeriumiks seada efektiivsust ja tulusust, sest Riigimetsa Majandamise Keskusel on väga palju erinevaid ülesandeid. Aga ma arvan, et see, mis puudutab Eesti metsi, metsandust ja ka riigimetsa majandamist, on keskkonnakomisjonis lähiajal üks oluline ja tõsine teema, millele keskenduda. Loomulikult, selleks, et hoida riigis tasakaalu, mille poole me tegelikult väga paljuski tihti juba püüdleme, on vaja ikkagi seda, et oleks tasakaal ka eri riigiettevõtete nõukogudes, kuhu eriti Riigikogu oma esindajad saadab. Selles mõttes oleks mõistlik, kui opositsioon oleks esindatud ka Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus. Aga midagi ei ole teha, seekord on demokraatia sellise otsuse teinud ja eks me peame sellega arvestama.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Mul on hea meel, et sellist teemat päris põhjalikult arutatakse, selle üle diskuteeritakse, sest tegemist on ju asutusega, mis kuulub riigile. Eile käis siin arupärimisele vastamas justiitsminister Kristen Michal. Arupärimine käsitles seda, et Riigimetsa Majandamise Keskus kandis üle 46 000 eurot spordiklubiga Metsasõbrad seotud isikutele. Minister oli üsna nördinud ja pahane, et nõukogu sellist sammu oli üldse lubanud, sest tegemist on ju riigi rahaga. Samal ajal öeldakse riigieelarve seaduses, et riigiasutus ei tohi tegelikult üldse annetusi teha. Miks siis nõukogu ei kontrolli riigi raha kasutamist ja kas nõukogu liikmed teavad, milline vastutus neid ootab?

Aitäh, hea küsija! Mõni aeg tagasi palus hea kolleeg Helmen Kütt mul ette lugeda metsaseaduse § 49, mis reguleerib Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete töid ja tegemisi. Nõukogu liikmete hulka kuuluvad ka Riigikogu liikmed, kes sinna valitakse. Viimane punkt käsitles väga selgelt vastutust. Ma saan aru, et praegu on prokuratuur selle küsimusega tegelemas. Mul viimast informatsiooni ei ole, ma ei tea täpselt, mis menetlusetapis see asi on. Aga loomulikult, nõukogu liikmetel on olemas väga selge vastutus. Küsimus on lihtsalt selles, kas Riigimetsa Majandamise Keskuse eelarve menetlemisel oli see rida eraldi välja toodud ja kas nõukogu liikmed sellele ka tähelepanu juhtisid ning kui juhtisid, siis mis seisukoha nad lõpuks kujundasid. Loomulikult on tegemist kahetsusväärse juhtumiga. Kui seal oleks olnud mõni opositsiooni esindaja, ei oleks seda võib-olla juhtunud. Aga need on kõik oletused. Ma loodan, et me saame nendele küsimustele kiiresti täpsed ja selged vastused.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Riigimetsa Majandamise Keskus annab tööd enam kui 800 inimesele. Kui sa lugesid ette, kes sinna nõukokku kuuluvad, siis minu kõrvu jõudsid poliitikutest ainult koalitsiooni liikmete nimed. Kas sa kordaksid üle, kes on Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmed? Võib-olla on seal ka mõni opositsiooni liige, keda ma tähele ei pannud. Mida seal ikkagi nii juhtida on, et sinna saavad kuuluda ainult koalitsiooni liikmed? Palun loe uuesti ette ka juhtimise funktsioonid ja struktuur.

Aitäh, hea küsija! Ma ei hakka kõiki nõukogu liikmeid uuesti ette lugema, aga ma loen ette nende nimed, kes on poliitikud või kuuluvad Riigikogu koosseisu: Riigikogu liige Jaanus Tamkivi, Riigikogu liige Liisa-Ly Pakosta, Riigikogu liige Tõnis Kõiv ja nüüd täiendavalt Tõnis Lukas, kui me täna selle otsuse vastu võtame. Aga Riigimetsa Majandamise Keskus on loomulikult väga suur organisatsioon ning nõukogu liikmetel ja ka Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse liikmetel on väga suur vastutus, arvestades seda, kui suurt organisatsiooni nad juhivad ja millist rolli Riigimetsa Majandamise Keskus mängib peaaegu iga Eestis elava inimese elus. Ma tutvustan lühidalt Riigimetsa Majandamise Keskuse struktuuri, et teil tekiks parem ettekujutus, milline vastutus meie valitavatel nõukogu liikmetel on. Riigimetsa Majandamise Keskus on jaotatud alavaldkondadeks. Esimesena ma toon välja taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkonna. Selle alla kuulub taimla- ja seemnemajandusosakond ning ka AS Eesti Metsataim, kus Riigimetsa Majandamise Keskusel on 60%-line osalus. Selle ettevõtte kaudu toimub suur osa meie n-ö metsauuendusest ehk sealt tulevad metsataimed, istikud. Loomulikult juhib see organisatsioon kogu seemnemajandust. Teine valdkond on loodushoid, mille alla kuuluvad loodushoiuosakond ja Sagadi metsakeskus. See on suuresti see keskkonnahariduskeskus, mille kaudu toimub keskkonnaharidustegevus. Metsahalduse tegevusvaldkonda kuuluvad metsakasvatusosakond, looduskaitseosakond, metsaparandusosakond, siia kuulub ka jahindusosakond, metskonnad (teadupärast on Riigimetsa Majandamise Keskuse reformi tulemusena Eestis ainult 17 metskonda), maakorraldustalitus ja metsakorraldustalitus. Järgmine tegevusvaldkond on metsamajandus, mille alla kuuluvad metsamajandusosakond, metsamajandusregioonid (Eesti on jaotatud kolmeks regiooniks), looduskaitsetalitus, metsaparandustalitus ja puiduenergeetikatalitus. Järgmine tegevusvaldkond on puiduturustus, mille alla kuuluvad puiduturustusosakond ja puidumõõtmistalitus. Loomulikult on eraldi välja toodud administratsioon. Administratsiooni haldusalasse kuuluvad dokumendihaldusosakond, finantsosakond, kinnisvaraosakond, infotehnoloogiaosakond, kommunikatsiooniosakond, personaliosakond, riigihangete osakond ja õigusosakond.

Suur tänu! Kalvi Kõva, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg Karel! Ma olen kindel, et keskkonnakomisjon, tehes seda otsust, keda määrata endise kolleegi Indrek Raudse asemel Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukokku, oli tõesti väga raske valiku ees, sest kaks väga toredat kolleegi – ajaloolase haridusega Tõnis Lukas ja keskkonnakorraldaja haridusega Rainer Vakra – on vaieldamatult mõlemad sobilikud mehed sinna nõukokku. Aga teie komisjonis on üksjagu liikmeid. Kui palju Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu praegused liikmed komisjonile tagasisidet annavad? Kas nad annavad komisjonile regulaarselt ülevaadet, mis toimub Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus ja millised on Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevussuunad? Kui seda ei tehta, kas te olete komisjonis arutanud, et seda võiks teha?

Aitäh, hea küsija! Päris hea tähelepanek. Tegelikult ei ole me komisjoni istungitel eraldi Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevust arutanud ja meie valitud või ministri määratud liikmed ei ole keskkonnakomisjonile sellest ülevaadet andnud, aga ma arvan, et selle praktika võiks sisse viia või peaks sisse viima küll. Me oleme komisjoni istungitel arutanud näiteks sedasama Riigikontrolli auditi aruannet ja sellest tulenevalt oleme arutanud erinevaid probleeme. Küll aga tegime komisjoniga päris koosseisu tööaja alguses ühe väljasõiduistungi Riigimetsa Majandamise Keskusesse. Komisjonis on palju uusi liikmeid, kes ei olnud Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusega kokku puutunud. Seal anti meile Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusest põgus ülevaade. Mis seal salata, peale teoreetilist osa me tegelesime ka praktilise osaga ehk tegime, nagu öeldakse, käed mullaga kokku, käisime ja istutasime keskkonnakomisjoniga metsa. Selles mõttes said väga paljud komisjoni liikmed ülevaate Riigimetsa Majandamise Keskuse olemusest küll, aga arutelu ja diskussiooni selle organisatsiooni eripära ja nende probleemide üle, mida see organisatsioon endas sisaldab, võiks komisjoni tegevuses võib-olla tõesti rohkem olla.

Suur tänu! Palun, Peeter Võsa!

Aitäh eesistujale! Austatud ettekandja! Mul on selline küsimus. Mõlemad tublid kandidaadid on keskkonnakomisjoni liikmed. Kas nad taandasid ennast hääletusest või osalesid selles? Küsimuse teine pool: juhul kui nad ennast hääletusest ei taandanud, kas siin pole siis eetilist vastuolu või ebakõla?

Aitäh! Kui ma meenutan, siis, jah, tõepoolest, Rainer Vakra ei võtnud sellest protsessist üldse osa, küll aga osales Tõnis Lukas. Ma arvan, et mingit eetilist vastuolu selles küsimuses otseselt ei ole. Komisjoni koosolek viidi läbi, keegi protesti ei avaldanud ja otsus oli täpselt selline, nagu ma teile ette lugesin.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Metsaseaduse §-st 49 loen, et nõukogusse kuuluvad kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget, kaks Keskkonnaministeeriumi esindajat, üks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, üks Rahandusministeeriumi esindaja ja kolm asjatundjat keskkonnaministri ettepanekul. Sellest punktist jääb tegelikult mulje, et Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus on vaid kolm asjatundjat, ülejäänud on kas esindajad või on sinna nimetatud. Hoolimata kogu lugupidamisest Tõnis Lukase vastu, tõesti siiralt südamest tulevast lugupidamisest, küsin, kas komisjon siiski ei pööranud oma arutelus tähelepanu Rainer Vaikra keskkonnakorralduslikule haridusele ega pidanud seda võimalikuks eeliseks.

Aitäh! Loomulikult, mida rohkem on eksperte Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus, seda professionaalsem on nõukogu töö. Seda valikut, mille on teinud Keskkonnaministeerium, või neid ettepanekuid, mida on teinud keskkonnaminister, ma ei oska kommenteerida. Seda tuleb küsida keskkonnaministri käest. Keskkonnakomisjonis see arutelu nii kaugele ei jõudnud, et me oleksime hakanud ühe või teise kandidaadi plusse ja miinuseid põhjalikult arutama. Tagantjärele mõeldes tuleb öelda, et võib-olla oleks pidanud seda tegema, aga me lähtusime nendest ettepanekutest, mida fraktsioonid olid teinud. Kahetsusega võib nentida ka seda, et opositsiooni ja koalitsiooni vahel ei olnud eelnevalt konsultatsiooni või arutelu, keda sinna esitada. Kahjuks ei kuulu Riigikogu töö hulka vist see praktika, et tuleb valida parim kandidaat, valitakse ikkagi neid kandidaate, keda erakonnad oma fraktsioonide kaudu esitavad.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Te olete täna tõesti andnud väga põhjaliku ülevaate keskkonnakomisjoni tööst vähemalt ühes punktis, aga ka laiemalt. Kindlasti on teil endal ka päris pikk kogemus keskkonnateemadega kokkupuutumisel. Minu küsimus on järgmine. Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu koosseis muutub. Kuidas olete teie ise olnud või kuidas üldse keskkonnakomisjon on olnud siiamaani rahul Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu tööga?

Aitäh! Nagu ma eelnevalt juba välja tõin, me ei ole Riigimetsa Majandamise Keskusega seonduvat komisjonis väga põhjalikult arutanud. Ma loodan, et nüüd, kui komisjoni esimees isiklikult läheb Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukokku ja võtab selle vastutuse, siis ta toob rohkem neid teemasid ja küsimusi komisjoni ning nii on võimalik ka opositsioonil oma arvamust avaldada, oma sõna sekka öelda ja juhtida tähelepanu probleemidele, mis puudutavad Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevust üldiselt, laiemalt. Ka mina olen kunagi olnud Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liige ja oma hariduse olen ma saanud põllumajandusülikoolis metsanduse erialal. Minulgi on teinekord süda valu täis, vaadates kõrvalt, mis arengud Riigimetsa Majandamise Keskuses toimuvad. Ega ma ei ütle, et see, mis oli 20, 30 või 40 aastat tagasi, ja need tõekspidamised, mis on omaks võetud, peaksid säilima, et need on igavesest ajast igavesti. Loomulikult, ühiskond areneb, me peame edasi liikuma. Aga küsimus on selles, et Riigimetsa Majandamise Keskusel on lisaks sellele, et ta on tulundusasutus ja peab Eesti riigile tulu teenima, ka väga palju erinevaid sotsiaalseid ülesandeid meie ühiskonna, meie inimeste ees. Ma loodan, et Riigimetsa Majandamise Keskus hakkab ühel hetkel nendele küsimustele rohkem tähelepanu pöörama ja alati ei ole esimese eelistusena kõne all küsimus, kui palju kasumit teenitakse ja kui efektiivsed ollakse, vaid, nagu öeldakse, puude taga on mets ja tuleb näha ka seda, mis on palju laiemalt meie igaühe väga selge osa.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt aitäh nii põhjaliku ettekande eest! Ma pean teid tänama, sellepärast et ega ei olegi varem siin Riigikogu saalis saanud kuulda nii põhjalikku arutelu Riigimetsa Majandamise Keskuse tööst ja tegemistest. Nüüd küsimus. Riigikogu esitab nõukogusse kaks liiget. Praegu on liige Liisa-Ly Pakosta ja nüüd hakkab ilmselt nõukogusse kuuluma ka Tõnis Lukas. Üldsus on ikka Riigikogu liikmeid nahutanud selle eest, et me kuulume mitmetesse nõukogudesse jne. Lisaks Riigikogu liikmetele määrab keskkonnaminister nõukogusse asjatundjad ja need on samuti millegipärast valitud Riigikogu liikmete hulgast, need on Tõnis Kõiv ja Jaanus Tamkivi. Mis te arvate, kas selline tegevus on ikkagi eetiline, et lisaks Riigikogu liikmetele, kelle määrab Riigikogu oma otsusega, on nõukogusse määratud ka ekspertidena, asjatundjatena Reformierakonna liikmed Tõnis Kõiv ja Jaanus Tamkivi?

Aitäh, hea küsija! Mul on väga raske ministri otsuseid kommenteerida, ma ei tea, mis on need motiivid, mille alusel ta on just need inimesed välja valinud. Ma arvan, et see on küsimus ministrile, kui ta tuleb kas infotundi või me teeme talle arupärimise ja tal on võimalus selgitada ühe või teise nõukogusse nimetatud inimese tugevusi ja neid argumente, mille pärast ta selle inimese on valinud. Loomulikult, siin nimekirjas on ka selliseid inimesi, keda ma ise pean metsandusvaldkonnas heaks asjatundjaks. Võtame kas või Andres Talijärve, kes on selles valdkonnas väga pikka aega töötanud ja kes on praegu Keskkonnaministeeriumi asekantsler. Või teine nõukogu liige Mati Polli, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse liige, kes on kahtlemata selles valdkonnas väga pädev. Samamoodi Rahandusministeeriumi esindaja Ivar Sikk, kes arvestades seda, kui suur on Riigimetsa Majandamise Keskuse eelarve ja millist eelarvepoliitikat seal tuleb rakendada, on kindlasti hea asjatundja. Väga paljude teiste nõukogu liikmete puhul peaks aga minister ise selgitama ja põhjendama, miks just need inimesed on sinna valitud.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Ma jätkan ka komisjoni liikmete nimekirja teemal. Ma ei saa päris hästi aru, aga võib-olla esineja oskab seletada. Siin on kirjas, et liikmeteks on kaks Riigikogu liiget, kaks Keskkonnaministeeriumi esindajat, üks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, üks Rahandusministeeriumi esindaja ja kolm asjatundjat, kes ka pole tegelikult asjatundjad, nagu ma aru sain. Aga küsimus on mul selline: mis nimi majandusministeeriumi juurde läheb?

Aitäh, hea küsija! Vaadates Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu nimekirja, võin ma teile nimetada Rahandusministeeriumi esindaja, ma võin aimata, kes on Keskkonnaministeeriumi esindajad, aga kahjuks ei ole siin päris täpselt välja toodud, kes on majandusministeeriumi esindaja. Ma jään siin natuke jänni. Aga kui see ettekanne läbi saab, siis ma tutvun põhjalikult selle nimekirjaga ning äkki on mul võimalus kellelegi helistada ja seda täpsustada. Siis ma annan teile täpse vastuse.

Aitäh! Palun, Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kas sulle meenub oma praktikast mõne Riigikogu liikme määramine mõne riigi osalusega ettevõtte nõukogusse, mida oleks nii kaua arutatud?

Aitäh, hea küsija! Kui seda nii pikalt arutatakse, siis järelikult on see teema lihtsalt niivõrd oluline ja põletav ning liigutab Riigikogu liikmeid nii palju. See näitab, et järgmistel kordadel, kui me selliseid otsuseid teeme, peame juba komisjonis olema veel põhjalikumad, et valida parimaid mehepoegi ja -tütreid esindama Riigikogu riigiettevõtete nõukogudes.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg Karel! Sa oled siin sügavuti ja laiuti rääkinud meile Riigimetsa Majandamise Keskusest, oled avanud enda suuri teadmisi metsanduse alal ja põhjendanud, miks üks või teine liige sinna nõukogusse valiti ja miks üht või teist ei valitud. Sa tegid komisjonis otsuse n-ö erakonna järgi ja selle järgi, et sa kuulud opositsiooni, aga mis valiku sa oleksid teinud, kui sa nende kahe väga hea kandidaadi vahel oleksid valinud kui metsamees, nagu sa praegu siin esinenud oled? Kas sa seda julged öelda?

Aitäh, hea küsija! Nagu ma ka oma ettekande alguses ütlesin ja nii nagu hea küsijagi välja tõi, on mõlemad kandidaadid head. Mõlemal kandidaadil on omad tugevused ja nagu keskkonnakomisjoni aruteludest selgus, on mõlemal kandidaadil kogemused metsandusvaldkonnas olemas. Aga mina hääletasin komisjoni istungil oma südametunnistuse järgi. Ma ei häbene ütlemast seda, et ma toetasin Rainer Vakrat.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mulle tundub, et me oleme siin üheskoos teinud liiga ühele Riigikogu liikmele. Nimelt, me oleme rääkinud, et seaduse kohaselt peab kaks liiget nimetama Riigikogu ja siis on seal veel kaks Riigikogu liiget. Tegelikult on aga kolm. Lisaks Jaanus Tamkivile ja Tõnis Kõivule, keda on ekspertidena nimetanud keskkonnaminister Keit Pentus, on seal ju ka Andres Jalak, kes kaks kuud tagasi tuli Indrek Raudse asendusliikmena Riigikogu liikmeks. Kas on võimalik, et tema ongi see, kelle majandusminister Juhan Parts, tema erakonnakaaslane, on nimetanud eksperdiks, kes peaks esindama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi huve? Kui tõepoolest see mees, kes oli siis AS-i Comfort AE ehitusdirektor, esindas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi huve, siis milline komisjon peaks ministri käest pärima, milles need huvid ja esindusõigus seisnesid? Kas see peaks olema keskkonnakomisjon või majanduskomisjon? Kuidas me selles selgust saame?

Aitäh, hea küsija! Võib-olla tõesti on Andres Jalak Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja. Seda kahjuks Riigimetsa Majandamise Keskuse koduleheküljel kirjas ei ole. Aga ma arvan, et see, millest tulenevalt on selline otsus tehtud, on tõepoolest eeskätt küsimus majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Ma arvan, et igal Riigikogu liikmel on võimalik esitada kas kirjalik küsimus, infotunni küsimus või kui teema on veel tõsisem ja olulisem, siis ka arupärimine. Seda, mille pärast ministrid esitavad ministeeriumide esindajatena või ekspertidena pigem Riigikogu liikmeid, aga mitte selle valdkonna häid asjatundjaid, ma ei oska kommenteerida. Aga kui mina oleksin minister, ma eelistaksin pigem tõepoolest häid eksperte, neid, kes selles valdkonnas suudavad kogu organisatsiooni edasi viia. Kuid see on ministrite otsus ja valik. Arvestades seda, kui palju on poliitikuid, ma loodan, et Riigimetsa Majandamise Keskust ei hakata ühel päeval poliitiliselt juhtima, et ühel päeval ei tule sealt selliseid poliitilisi otsuseid, mis vajavad poliitilist juhtimist.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! See pikk arutelu siin on igati tänuväärne, nii mõnedki asjad saavad selgemaks ja nagu selgub, tuleb järjest ka üllatusi välja. Selgub, et Riigikogu liikmeid on seal rohkem, kui alguses arvatud, ja kui me veel tükk aega arutaksime, siis võib-olla selguks, et neid on veel rohkem. Üks Riigikogu esindaja oli ju komisjonis enne olemas ja nagu selgus – see oli ka enne komisjoni istungit selge –, Riigikontroll on leidnud seal mõningaid tõsiseid pahandusi seoses raha suunamisega. Komisjonis anti uuele kandidaadile kindlasti kaasa soovitus nõukogus jälgida, et selliseid asju ei juhtuks. Aga kas oli ka mõte, et kutsuda varem määratud nõukogu liige komisjoni ette, et ta annaks aru, kuidas see sai juhtuda?

Kui päris aus olla, siis nii kaugele oma diskussiooni ja debatiga me ei jõudnud. Aga see on tõepoolest hea küsimus mitte ainult keskkonnakomisjonile, vaid kõikidele Riigikogu komisjonidele, kelle kaudu erinevaid Riigikogu esindajaid riigiettevõtete või asutuste nõukogudesse määratakse. Tuleks regulaarselt kutsuda välja nõukogu liikmeid, et nad annaksid ülevaate või vähemalt vastaksid komisjoni liikmete küsimustele erinevate haldusalade kohta, mida nad peavad Riigikogu liikmetena esindama. Sest lisaks keskkonnakomisjonile, kus määratakse esindajad Keskkonnainvesteeringute Keskusesse ja Riigimetsa Majandamise Keskusesse, on ju olemas ka mitmed kultuurikomisjoni esindajad, seal määratakse näiteks Rahvusooperi Estonia ja Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeid jt. Ma arvan, et see võiks olla hea praktika, mille saavutamise meie komisjonid võiksid endale eesmärgiks võtta.

Aitäh! Palun, Remo Holsmer!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et te olite mingitel aastatel Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liige ja jälgite südamevaluga seda, mis praegu Riigimetsa Majandamise Keskuses toimub. Minu küsimus on see: kes teid sinna nimetas ning milliste südamevaldkondadega te tol hetkel Riigimetsa Majandamise Keskuses tegelesite ja mille eest seisite? Kui me seda teemat juba nii põhjalikult arutame, siis rääkige oma isiklikest kogemustest Riigimetsa Majandamise Keskuse töös osalemisel.

Aitäh, hea küsija! Mina töötasin tol hetkel Keskkonnaministeeriumis ja olin Keskkonnaministeeriumi esindaja Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus. Tol hetkel oli üks teema, mille üle me tihti nõukogus debatte pidasime, see, et Riigimetsa Majandamise Keskusesse oli kogunenud päris muljet avaldav puhver raha näol. Tihtipeale küsiti, kuhu me võiksime selle suunata, mida me selle raha eest võiksime teha. Üks teemasid, mille mina tõstatasin, oli näiteks see, et metsade kuivendamise süsteemid, mis rajati kunagi kaugel nõukogude ajal, vajaksid korrastamist ja nendesse investeerimine oleks äärmiselt mõistlik. Loomulikult, eks teemasid oli teisigi, näiteks metsade majandamine, see, kui palju, millises mahus ja mis süsteemide järgi võiks hinnata kogu puiduarvestust. Metsade kuivendamine oli üks mulle südamelähedasemaid teemasid. Sellest sõltub ju väga palju, milline on eri puistute juurdekasv ja millise boniteediga on lõpuks erinevad metsamaad, mis meile peaksid rikkust ja jõukust siin Eestis kasvatama.

Aitäh! Eelmise küsimuse kohta pean tegema märkuse, et see ei puudutanud seda, mida komisjonis arutati. Tuletan meelde, et me katsume teema juures püsida. Palun, Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Ka minul on hea meel, et sa oled siin väga palju selgitusi andnud Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse kohta. Loomulikult on väga tähtis ka Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimisstruktuur. Minu küsimus käsitleb nõukogu liikmete määramist. Teatavasti määratakse neid ju kuupäevaliselt erinevatel tähtaegadel. Kas sa ütleksid, kui pikad on nende volitused eri tähtaegade määramise järgi? Kui pikk on ühe või teise nõukogu liikme volitus Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus?

Aitäh! Metsaseaduse § 49 tutvustades ma sellest rääkisin, aga ma kordan veel kord üle ja täpsustan, et nõukogu moodustatakse kolmeks aastaks. Vabariigi Valitsuse korraldusega on nõukokku nimetatud üheksa liiget, kelle nimed ma siin ka ette lugesin. Veel kord ütlen, et Riigikogu otsusega on määratud sinna kaks liiget, kaks liiget on Keskkonnaministeeriumi esindajad, üks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, üks on Rahandusministeeriumi esindaja ja kolm asjatundjat on sinna määratud keskkonnaministri ettepanekul.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on küll rohkem Tõnis Lukasele, aga kuna komisjoni ettekandja olete teie, siis ma küsin seda teie käest. Enne mitmeid valimisi on Isamaa ja Res Publica Liit välja öelnud, et ta kutsub Riigikogu liikmed tagasi erinevatest riigile kuuluvate ettevõtete nõukogudest. Täna me näeme, et lugu on hoopis vastupidi, et IRL on taas kord nimetamas ühte Riigikogu liiget asutuse nõukogusse. Kas komisjoni liikmed küsisid Tõnis Lukase käest ja kas Tõnis Lukas selgitas, miks Isamaa ja Res Publica Liit käitub vastupidi sellele, mida ta enne valimisi valijatele lubas?

Aitäh! Mis puudutab kahte Riigikogu liiget, kes nimetatakse keskkonnakomisjoni ettepanekul (me eelmisel korral nimetasime Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeks Liisa-Ly Pakosta ja täna on selles otsuse eelnõus Tõnis Lukase nimi), siis see tuleneb Riigikogu pädevusest, mis on seadustega paika pandud. Need liikmed peab Riigikogu Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogusse nimetama. Mis puudutab teisi Riigikogu liikmeid, kes tulevad n-ö kõrvaluksi kasutades, kui nii võib öelda, siis see on tõepoolest küsimus nendele erakondadele või nende erakondade juhtidele, miks nad kasutavad selliseid võimalusi ja nimetavad Riigikogu liikmed eri nõukogudesse ministri ettepanekul kas ekspertidena või ministeeriumi esindajatena. Rääkides Tõnis Lukasest ja Liisa-Ly Pakostast, tuleb öelda, et me ei pääse sellest üle ega ümber, me peame sinna kaks liiget nimetama. Aga demokraatia on praegu nende poolt olnud, selles suhtes on meil siin väga vähe võimalik midagi teistmoodi teha.

Aitäh! Palun, Taavi Rõivas!

Suur tänu! Austatud ettekandja! Mind ajendas küsima teie hinnang, et inimesed, kes täitevametis olles justkui oleksid igati sobivad esindama Eesti riigi huvisid Riigimetsa Majandamise Keskuses, sel hetkel, kui nendest saavad rahva usalduse tõttu rahvasaadikud, justkui kaotavad oma kompetentsuse ja usaldusväärsuse. Ma saan aru, et sama saatus on ka teid tabanud. Ma tahtsin küsida, mis tunne teil oli. Ametnikuna te tundsite ennast igati pädevana, täpsemalt öeldes, ministri nõunikuna te tundsite ennast hea esindajana. Aga kas te peale seda, kui teid valiti Riigikokku, tundsite väga järsku kompetentsuse ja usaldusväärsuse vähenemist?

Aitäh, hea küsija! Ei tundnud. Aga küsimus ongi selles, et kui Riigikogu nimetab oma esindajad, siis tõepoolest on see igati mõistlik ja korrektne, sest me tugineme Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja õigusaktidele. Aga me pahatihti kasutame seda praktikat, et me nimetame nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmeid, kasutades selleks nn kõrvaluksi. Ma arvan, et Eestis on piisavalt häid eksperte, kes võiksid samamoodi nendel kohtadel olla ja saaksid seda teha ilma selleta, et nad ilmtingimata peaksid olema Riigikogu liikmed. Loomulikult on seda praktikat ka eelnevalt väga palju kasutatud, aga ma isiklikult leian, et teisiti oleks parem.

Aitäh! Head kolleegid! Arutame Karel Rüütli personaalküsimust mõnel teisel korral, kui see on otsuse eelnõuga seotud. Palun, Jüri Ratas!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Teil on siin Riigikogus pikem kogemus kui ainult selle koosseisu ajal. Ma mäletan, et eelmise koosseisu ajal peeti sama asutuse nõukogu liikme määramisel ülioluliseks, et Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus oleks esindatud kolmas sektor. Kuidas te hindate praegu kolmanda sektori esindatust seal? Kas sellel korral komisjonis tõstatus ka see küsimus, et just kolmas sektor peaks olema Riigimetsa Majandamise Keskuses tugevalt esindatud?

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, ka minule meenub see kõnekas fakt, et ühel hetkel ei olnud Riigikogu-poolne esindaja mitte Riigikogu liige, vaid tugev ja hea selle valdkonna esindaja kolmandast sektorist. Ei, seekord seda arutelu komisjonis ei tekkinud ja selline diskussioon päevakorda ei kerkinud.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea kolleeg! Mida sa üldse laiemalt arvad, kas niisugune nõukogude töö süsteem ja liikmete määramise süsteem töötab, ja kas sina teeksid näiteks selle ümber, kuidagi teistmoodi?

Aitäh! Ma arvan, et süsteemil iseenesest ei ole ju häda midagi. Arvestades seda, et Riigimetsa Majandamise Keskus on niivõrd oluline asutus iga Eesti inimese jaoks, on see, et nõukogu peab olema komplekteeritud võimalikult laiapõhjaliselt, õige. See, et Riigikogu sinna kaks esindajat määrab, on ka täiesti õige. Kui Keskkonnaministeeriumil on võimalik esitada sinna Keskkonnaministeeriumi esindajaid ja ka teistel ministeeriumidel on võimalik esitada sinna ministeeriumi esindajaid või eksperte, siis on küsimus lihtsalt selles, kuidas seda võimalust praktikas kasutatakse. Kas me esitame sinna tõepoolest kõige paremad eksperdid, kõige suurema kogemusega inimesed või me kasutame muid võimalusi ja esitame sinna parlamendi liikmeid? See on diskussiooni küsimus, mida minul on väga raske pidada, sest mina ei ole sinna mitte ühtegi inimest nimetanud. Aga ma olen ka eelnevalt juba väga palju tähelepanu juhtinud sellele, et selle küsimuse, miks on just need inimesed sinna esitatud ja mis on need argumendid, võiks esitada asjaomastele ministritele.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Ma sain loomingulise impulsi oma küsimuse esitamiseks, kuulates teie diskussiooni Taavi Rõivasega, kui te nii hästi seletasite, et Riigikogu liikmel on ühed funktsioonid, ametnikul teised ja kui inimene vahetab ametit, siis ka ta ülesanded muutuvad. Veel käis diskussioonist läbi see, et IRL on pidulikult deklareerinud, et nemad saadavad oma esindajad ainult nendesse institutsioonidesse või nõukogudesse, kuhu seadus nõuab Riigikogu esindaja saatmist. Siin tuli jutuks, et Andres Jalak oli juba seal institutsioonis liikmena kirjas ja pärast sai ta Riigikogu liikmeks. Kas komisjonil ei tekkinud mõtet, et viiks kõige lihtsamalt nõuded ja rollid vastavusse? Kas ei oleks võinud Andres Jalaku nimetada Riigikogu esindajaks, kui ta on juba Riigikogus ja seda tööd teeb?

Aitäh, hea küsija! Jah, see võimalus oleks täiesti olemas olnud. Aga keskkonnakomisjonis see teema kahjuks üles ei kerkinud ja seda keskkonnakomisjon sellise nurga alt ei arutanud. Nagu ma ütlesin, keskkonnakomisjoni pädevusse kuulub ju ainult kahe nõukogu liikme esitamine, Riigikogu poolt me saame ainult kaks kandidaati Riigimetsa Majandamise Keskusesse saata. See on taas kord, ma arvan, küsimus asjaomastele ministritele, miks nad on sellise otsuse teinud ja mis on need argumendid, mille põhjal nad on just need inimesed välja valinud.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Saime päris hea ülevaate Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete kohustustest. Siin juba mainiti, et need meie kolleegid, kes tagasi astuvad, peaksid tegema oma tööst Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus aruande. Minu küsimus ongi sellega seotud. Hea kolleeg! Võib-olla on aeg teha seaduse tasemel need aruanded kohustuslikuks ja mitte ainult Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmetele?

Aitäh, hea küsija! Nagu ma ka eelnevatele küsimustele vastates tõdesin, ma arvan, et see on mõistlik. Aga praegu on Riigikogul muidugi keeruline kutsuda Indrek Raudset aru andma Riigikokku, kohustada teda tulema keskkonnakomisjoni aru andma, kuidas ta siis Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmena tööd tegi ja mis tööd ta tegi. Aga ma arvan, et idee viia n-ö rutiinina sisse see, et nõukogu liikmed peaksid regulaarselt käima komisjonis mõtteid vahetamas, on igati asjakohane. Sellised parandused-muudatused peaks võib-olla tõesti Riigikogu kodu- ja töökorda sisse viima. Ootame häid ettepanekuid.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma ootasin pikisilmi vastust küsimusele, miks ikkagi Rainer Vakra, kellel on erinevalt härra Lukasest ka erialane haridus, ei ole nii hea kandidaat. Siis tuli mulle meelde, et härra Lukas lubas ju hiljuti õpetajatele, et tema palk ei tõuse enne, kui tõuseb õpetajate palk. Kas äkki oligi otsustav see, et härra Lukas on nõus seda tööd tegema tasu saamata?

Aitäh, hea küsija! Seda me keskkonnakomisjonis tõepoolest ei arutanud. Mul on väga raske kommenteerida ka härra Lukase mõtteid, mis puudutavad õpetajate palka. Küll aga ma kuulsin peaministrilt, kes mõni aeg tagasi infotunnis vastas, et õpetajate palk tõuseb järgmisel aastal. Selles suhtes hoian ma igal juhul pöialt peaministrile ja tema headele mõttevälgatustele.

Aitäh! Palun, Mart Meri!

Aitäh! Hea ettekandja! Kui mitu Riigikogu liiget siis õieti nõukokku kuulub? See on päris huvitav küsimus.

Aitäh, hea küsija! Keskkonnakomisjoni ettepanekul on meil seadusest tuleneva õiguse kohaselt võimalik esitada kaks kandidaati. Aga nii nagu siin heade kolleegide eelnevatest küsimustest välja võis lugeda, on neid võimekaid inimesi, kes tegelikult oma panuse Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu töösse annavad, tõepoolest oluliselt rohkem. Kui tohib, siis ma loen ette nende nõukogu liikmete nimed, kes on Riigikogu liikmed ja kuuluvad Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogusse. Riigikogu esitas eelmisel kevadel nõukogu liikmeks Liisa-Ly Pakosta ja täna on meil võimalus toetada Tõnis Lukase kandidatuuri. Lisaks on nõukogus veel Jaanus Tamkivi ja, tõepoolest, Andres Jalak, ka Tõnis Kõiv. Kokku viis liiget üheksast.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Karel Rüütli, suur tänu väga põhjaliku esinemise eest! Avan läbirääkimised. Läbirääkimistel võivad sõna võtta üksnes fraktsioonide volitatud esindajad. Palun, Neeme Suur Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Proua juhataja! Head kolleegid! Tõenäoliselt mõlgub nii mõnelgi teist praegu mõttes küsimus, miks küll Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamise teema on niivõrd suure tähelepanu all. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel võin selgitada teatud põhimõttelisi seisukohti. Räägin kolmest asjast. Räägin Riigimetsa Majandamise Keskuse olulisusest, räägin riigitulundusasutuse nõukogu olulisusest ja räägin poliitilisest kultuurist.
Esiteks, kui keegi peab Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevust ebaoluliseks, siis on ta eksiteel. Riigimetsa Majandamise Keskus on suurim riigimaa haldaja ja suurim metsa haldaja riigis, tegutsedes ca ühel miljonil hektaril Eesti pinnast. Riigimetsa Majandamise Keskus on riigimetsa kasvataja, puidu turustaja ja metsa uuendaja, aga ka loodushoiu, loodushariduse ja puhkemajanduse korraldaja. Riigimetsa Majandamise Keskuses töötab üle 800 inimese, lepingulist tööd pakutakse veel ligi 2000 inimesele, kõnelemata Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusega seotud ettevõtlusest. Riigimetsa Majandamise Keskuse käive 2010. aastal oli 116 miljonit eurot, riigile maksti omanikutulu 3,2 miljonit eurot, maamaksu tasuti 3,7 miljonit eurot. Riigimetsa Majandamise Keskuse puhke- ja kaitsealadel käis 1,57 miljonit inimest. Kui lisame sellele veel fakti, et Riigimetsa Majandamise Keskus on Eesti suurim jahimaa haldaja, siis ei pea tõenäoliselt rohkem rõhutama Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse olulisust Eesti Vabariigis. Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevus puudutab meid kõiki.
Teiseks, kui keegi peab riigitulundusasutuse nõukogu liikmesust ebaoluliseks, siis on ka tema eksiteel. Riigikogu esindaja nimetamine Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukokku tuleneb seadusest, metsaseaduse §-st 49. Nõukogu pädevus on ääretult lai. Nõukogu pädevusse kuulub arengukava ja tegevuskavade heakskiitmine ning nende täitmise kontrollimine, aga ka näiteks juhatuse liikmetega õigusvaidluse pidamise otsustamine, auditeerimistulemuste läbivaatamine, töötajate palgaastmestiku kinnitamine, laenuvõtmise lubamine ja palju muud. Seoses sellega, et nõukogu liikmetel on hulgaliselt kohustusi, on neil ka vastutus langetatud otsuste eest.
Olen rääkinud Riigimetsa Majandamise Keskuse ja tema nõukogu töö olulisusest. Üle jääb veel vaid rääkida poliitilise kultuuri olulisusest. Vaatasin eile õhtul ETV2 saadet "Kolmnurk". Seal oli videoklipp, kus inimestelt tänaval küsiti, kuidas nad hindavad Eesti poliitilist kultuuri. Kümnest küsitletust üks väga viisakas venekeelne härrasmees vastas, et meil on poliitilise kultuuriga kõik kombes, Eesti poliitikud on väga kultuursed ja haritud. Kaks küsitletut vastasid, et midagi nagu on, aga võiks parem olla, ja seitse vastasid, et igasugune poliitiline kultuur puudub. Poliitilise kultuuri üks osa on ka tava, et juhul kui Riigikogu nimetab seadusest tulenevalt riigiettevõtte nõukogusse liikmeid, siis võiksid seal olla esindatud nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajad. Mitmel puhul on see nii ka olnud. Meil ei saa olla kahtlust, nagu Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevus või tema nõukogu liikme tegevus ei oleks olulised. Need on väga olulised. Me ei saa tõenäoliselt küll oodata, et määratav nõukogu liige tunneks metsandust selle majandusharu peensusteni, küll aga võiksime järgida head poliitilist tava ja seista hea poliitilise tasakaalu hoidmise eest niivõrd olulise asutuse nõukogus, nagu seda on Riigimetsa Majandamise Keskus. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Palun, Tõnis Lukas Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Te teate, et Isamaa ja Res Publica Liidus on põlvkondade vahetus ja see andis ka mulle võimaluse Indrek Raudse asemel Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeks tõusta. Ma väga loodan, et siin ei räägitud suure suuga tegelikult hoopis järgmisele arutelule, töötuskindlustuse seaduse arutelule mõeldes, vaid tõepoolest keskenduti Riigimetsa Majandamise Keskusega seotud teemadele ja et just see huvitas poolteist tundi kõiki inimesi, kes siin kõnelesid. Jah, ma sain meie erakonna suurkogul auesimehelt pragada, et keskkonnakomisjon ei ole olnud küllalt aktiivne ega ole piisavalt ajanud rohelist asja. Enne, kui ma hakkan väga tõsiselt piirama põlevkivienergeetika levikut Eestis ja muid küsimusi lahendama, on vaja metsaraiumine Eestis ära lõpetada. Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu saab selleks praktilisi hoobi kasutada kahtlemata palju paremini kui lihtsalt abstraktselt keskkonnakomisjoni kaudu. Nali naljaks, aga tõepoolest nõuavad keskkonnateemad ja kõnesoleval juhul metsamajanduse teema minu kui keskkonnakomisjoni esimehe tähelepanu. Keskkonnakomisjoni tähelepanu alla langeb Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevus järgmisel perioodil palju suuremal määral kui praegu.
Muide, täpsustuseks Karel Rüütlile. Kui keskuse töötajate ühingu sporditegevuse ja n-ö maksude optimeerimise teema üles tuli, siis mina tõstatasin selle ka keskkonnakomisjonis ministri juuresolekul. Küllap tuleb seniseid nõukogu otsuseid jälgida ja neid on hea jälgida keskkonnakomisjoni esimehena ka Riigimetsa Majandamise Keskuse seest.
Hoopis teine dimensioon on Priit Toobali maailm. Ma rõhutan, et Isamaaliidu ning hiljem Isamaa ja Res Publica Liidu positsioon on olnud kogu aeg see, et Riigikogu liikmed ei peaks kuuluma riigi äriühingute nõukogudesse. Selle kõrval on palju nõukogusid, kuhu liikmeid määrab Riigikogu ja sinna on kõigi fraktsioonide liikmeid kogu aeg määratud. Need on kaks ise asja. Juhuslike pealkirjade või pudemete abil pole härra Toobalil õnnestunud võib-olla kogu eluga kursis olla. Nende abil pole mõtet kirjeldada kogu Riigikogu tegevust. Tehke endale enne asjad selgeks, kui kommenteerima tulete.
Aga keskkonnakomisjoni tegevuses on metsandus väga oluline lõik.

Suur tänu! Palun, Kadri Simson Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Ma usun, et need poolteist tundi, mil me arutasime Riigikogu esindajate nimetamist ühe riigiettevõtte nõukogusse, olid väga viljakad. Ma arvan, et küsimus ei ole olnud niivõrd Tõnis Lukase isikus. Suuremal osal sellest saalist on hea meel, et Tõnis Lukase põlvkond on saanud väärika võimaluse Eesti metsa eest seista. Küsimus ei ole ju ainult selles, et Riigikogu peab esitama kaks liiget üheksaliikmelisse Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogusse. Meie opositsioonierakonnana loomulikult leiame, et kui Riigikogul on võimalik esitada kaks liiget, siis oleks korrektne esitada nad pariteedi alusel. Riigikogu ei koosne ainult 56-st koalitsiooni kuuluvast liikmest, Riigikogus on ka teisi seisukohti. Kui vaadata nõukogu liikmete ülesandeid, siis sisukam järelevalve tuleks kindlasti paljudele nõukogudele kasuks.
Ma olen siin Riigikogu kõnetoolis seisnud ja rääkinud nõukogude liikmete ülesannetest ka seoses riigiettevõtete juhtide palkadega. Me oleme tähele pannud, et päris mitmed ka Riigikokku kuuluvad riigiettevõtete nõukogude liikmed ei täida oma ülesandeid nii, nagu nad seda tegema peaksid. Tänase arutelu käigus on selgunud, et me Riigikogu suures saalis nimetame kaks Riigikogu liiget Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukokku. Need on senimaani olnud Liisa-Ly Pakosta ja Indrek Raudne. Aga tagaukse kaudu on sinna nõukokku saanud ka Andres Jalak, Tõnis Kõiv ja Jaanus Tamkivi. Just nimelt tagaukse kaudu, sellepärast et nii keskkonnaminister Keit Pentusel kui ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsil oleks päris palju seletamist, mille järgi see valik tehtud on, mille järgi on Keit Pentus leidnud parimad asjatundjad Eesti metsanduse alal ning mille järgi on kommunikatsiooni- ja majandusminister leidnud sidusinimese nõukogu ja oma ministeeriumi vahele.
Kui rääkida sellest, kelle kõnet ma veel ootan, siis ma kindlasti arvan, et Reformierakond peaks selgitama oma seisukohti nõukogudes osalemise kohta, sest sellised nõukogudesse nimetamised on Riigikogu saalis ka enne palju tähelepanu leidnud. Üks säravamaid situatsioone oli see, kui eelmise koosseisu keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi kaitses komisjoni enamusotsust, millega Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogus asendati Kalvi Kõva Toomas Trapidoga. Pika arutelu käigus tuli välja, et rohelised on nagu naksitrallid, kes ise endale kirju kirjutavad, ja nad kirjutavad, et nende kandidaat oleks justkui parem Riigikogu esindaja kui sotsiaaldemokraatide kandidaat. Selle pika arutelu peale oli rohelistel vähemalt nii palju poliitilist närvi, et nad tulid siia kõnetooli ja selgitasid, miks nende inimene selles nõukogu olema peaks või miks nad ise nii arvavad.
Olles teada saanud, et Riigikogu liikmete seas on vähemalt kaks silmapaistvat metsanduse asjatundjat, keda keskkonnaminister on oma erakonnakaaslaste seast leidnud, peaks kindlasti kasutama võimalust ja selle ekspertiisi tulemusi ka suurele saalile jagama, seda enam, et on näha, et Riigikogu saalis on selle teema vastu silmapaistvalt suur huvi. Kui seda võimalust siin ei kasutata, siis on ministritel loomulikult võimalus tulla kolmapäeval Riigikogu infotundi ja seletada oma personalivalikuid või need liikmed, kes esindavad kas Keskkonnaministeeriumi või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, võiksid anda ülevaate Riigikogu komisjonidele. Üldse peaks rohkem süvenema sellesse, mida Riigikogu esindajad nõukogudes teevad. Kui see on ühekordne määramine, millele järgneb palju mittemidagitegemist, siis sellest tekibki pahameel Riigikogu liikmete tööväliste tegevuste pärast.
Ma veel kordan, et Keskerakonna fraktsioon ei saa Tõnis Lukase kandidatuuri toetada, ja seda mitte sellepärast, nagu me ei peaks Tõnis Lukast kogenud poliitikuks ega arvaks, et tema põlvkond väärib igati väärilist esindatust. Me lihtsalt leiame, et kahe IRL-i kuuluva poliitiku nimetamine ühe ettevõtte nõukogusse kahjustab vääramatult jõudude võrdset esindatust. Riigikogu ei ole ainult valitsusliit, Riigikogus on esindatud Eesti erinevad valijad ja nende valijate seisukohti esindavad erinevad fraktsioonid. Me eeldame ...

Kas soovite aega juurde?

Jah, palun!

Üks minut.

... et kui Riigikogul on võimalik esitada kaks nõukogu liiget, siis vähemalt üks neist võiks olla teisest fraktsioonist. Praegu on Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus kaks IRL-i esindajat.
Tänan teid tähelepanu eest! Ootan kannatamatult siia kõnetooli Reformierakonna esindajat rääkima oma metsandusekspertiisist. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kas on veel kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele ja see otsusena vastu võtta. Valmistume hääletuseks. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun kümneminutilist vaheaega!

Kümneminutiline vaheaeg. Me jätkame kell 12.37.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu liikmed! Juhtivkomisjoni ettepanek oli panna eelnõu 168 lõpphääletusele ja see otsusena vastu võtta. Asume hääletuse juurde.
Panen hääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 168. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu oli 19. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Me asume kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on sotsiaalkomisjoni algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna. Head kolleegid! Ma palun saalis vaikust!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on tunne, et me oleme töötuskindlustuse seaduse muutmisega seoses saanud väga põhjaliku ülevaate ka Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusest ja Eesti metsandusest. Võib-olla see ongi üks positiivne asi, mis selle eelnõuga kaasneb, lisaks sellele, et me oleme töötuskindlustuse seaduse muutmist arutanud päris mitmel sotsiaalkomisjoni istungil.
Nagu te teate, nüüdseks on töötukassa nõukogu olukorras, kus ta on sisuliselt otsustusvõimetu, kuna puudub kvoorum. Tööandjad on töötukassa nõukogust kaks esindajat tagasi kutsunud ja töövõtjad on ühe esindaja volitused peatanud, kuigi nad on formaalselt veel töötukassa nõukogu liikmed. Sellest lähtuvalt on töötukassa nõukogu nüüdseks sisuliselt otsustusvõimetu. See on toonud endaga kaasa selle, et juba käimasoleva aasta töötukassa eelarve on kinnitamata. Kuigi töötukassa saab iga kuu kasutada ära ühe kaheteistkümnendiku eelmise aasta jooksvast eelarvest, ei taga see töötukassale vajalikku paindlikkust kulutuste tegemiseks, millega tegelikult seatakse ohtu töötukassa igapäevaste vajalike teenuste osutamine. Kindlasti ei ole ühelgi töötukassa osapoolel ega mitte ühelgi erakonnal soovi sellist olukorda tekitada.
Teine probleem, mida selle eelnõuga konkreetselt käsitletakse, on seotud töötukassa juhtimisorgani ehk juhatuse volituste lõppemisega. Juhatuse volitused ehk lepingud lõpevad s.a 15. aprillil. Juhatuse liikmete volituste pikendamine, juhatuse liikmete tagasikutsumine ja uute lepingute sõlmimine on ainult töötukassa nõukogu pädevuses. See tähendab seda, et kui töötukassa nõukogu ei ole suutnud 15. aprilliks oma otsustusvõimet taastada, siis sisuliselt kaotab töötukassa juhatus oma volitused ja see töö lõpeb. See on väga konkreetne oht töötukassa igapäevase töö tegemisele.
Sellest tulenevalt kogunes sotsiaalkomisjon 25. jaanuaril erakorralisele istungile, et tekkinud olukorda arutada. Me kutsusime sotsiaalkomisjoni istungile kõik töötukassa nõukogu osapooled, kes esimest korda üle pika aja kogunesid sotsiaalkomisjoni laua taha, mitte töötukassa nõukogu laua taha. Formaalselt tekkis sinna ka kvoorum, et küsimusi otsustada, kuid sotsiaalkomisjoni istung ei ole kindlasti see koht, kus seda saab teha.
Arutelu tulemusel jõudsime seisukohale, et seadusandja ehk Riigikogu, kes otseselt ei ole töötukassa nõukogus esindatud – vastupidi näiteks haigekassale, kus on kaks Riigikogu esindajat –, peab siin sekkuma ja looma seadusandlikul tasemel erakorralised võimalused, et tagada töötukassa paindlik ja tööturu osapooltele vajalik töö. Nimelt on üks inimese põhiõigusi saada töö otsimisel riigilt abi. Ma arvan, et me ei taha jõuda sinnani, et riik ei suuda neid õigusi tagada ega neid kohustusi täita. Seetõttu ma pidasingi vajalikuks töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga teie ette tulla.
Riigikogu sotsiaalkomisjon kogunes ka 26. jaanuaril erakorralisele istungile, kus me arutasime konkreetselt selle eelnõu algatamist. Algatamise ettepaneku poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 5. Seega otsustas komisjon selle eelnõu algatada.
Me kogunesime veel samal päeval peale eelnõu üleandmist kolmandale erakorralisele istungile, kus me tegime menetluslikud otsused. Otsused olid järgmised: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda 7. veebruaril (poolt oli 6 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud), teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada (poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 3, erapooletuks jäi 1), teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. veebruar kell 16 (poolt oli 6 komisjoni liiget, vastuolijaid ei olnud, erapooletuks jäi 1) ja määrata eelnõu ettekandjaks komisjoni esimees Margus Tsahkna.
Lähen nüüd eelnõu sisu juurde. Eelnõuga tagatakse Eesti Töötukassa tegevuse nõuetekohane jätkumine olukorras, kus kassa kõrgeim organ nõukogu on muutunud otsustusvõimetuks. Selleks muudetakse eelnõuga töötukassa nõukogu pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise korda, pannes Vabariigi Valitsusele õiguse ja kohustuse võtta lõppjärgus vastu töötukassa tegevuse jätkumiseks hädavajalikud otsused kassa eelarve kinnitamise ja kassa juhatuse liikmete ametisolekuga seonduvalt. Ma rõhutan, et valitsuse sekundaarne otsustusõigus tekib üksnes olukorras, kus kassa nõukogu ei ole ise õigel ajal otsuseid teinud.
Ühtlasi täpsustab eelnõu seadust töötukassa kulutuste tegemise reeglite osas olukorras, kus kassa eelarve on jäänud kinnitamata. Kehtiv õigus sätestab kassa piiratud õiguse kulutuste tegemiseks üksnes juhul, kui kassa eelarve kinnitamine on viibinud riigieelarve vastuvõtmise viibimise tõttu. Kuna tänaseks kujunenud olukorras on kassa eelarve vastu võtmata nõukogu otsustusvõimetuse tõttu, siis laiendatakse eelnõuga kassa õigust teha eelarve puudumise korral piiratult kulutusi kõigis eelarve puudumise olukordades sõltumata põhjustest.
Ma arvan, et selle arutelu käigus te saate aru, et seisus, kus töötukassa nõukogu ei ole võimeline tegema otsuseid just nimelt töötukassa eelarve ja töötukassa juhatuse volitustega seonduvalt, on meie kohustus näha seadusega need võimalused ette. Ma loodan sellele eelnõule siin toetust. Aitäh!

Suur tänu! Ettekandjale on küsimusi. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees! Olukorra, kus töötukassa nõukogu ei toimi, on põhjustanud Vabariigi Valitsuse tegevus. Me ju kõik mäletame, et nõukogu otsustas kahekolmandikulise häälteenamusega, et sellest aastast tuleks alandada töötuskindlustusmakset, aga Vabariigi Valitsus, kasutades oma suva, rullis sellest enamusotsusest üle, mille peale kolmepoolne koostöö katkeski. Teie nüüd selle asemel, et survestada Vabariigi Valitsust, et ta taastaks kolmepoolse koostöö, lähete valitsuse tööriistana tekitama olukorda, kus nõukogu otsuseid vaja polegi. Miks te niimoodi käitute, miks te ei survesta valitsust, et ta taastaks kolmepoolse koostöö?

Aitäh, hea küsija! Nagu te ka ise mainisite, tegu on kolmepoolse koostööga. Ka sotsiaalkomisjon oma erakorralisel istungil jõudis seisukohale, et me kutsume kõiki osapooli üles uuesti laua taha istuma. See on võimalik, kuna kõik osapooled juba istusid sotsiaalkomisjoni laua taga koos. Tõepoolest, teil on õigus, Vabariigi Valitsus on tööturu osapoolte partner, mitte Riigikogu. Samal ajal on meil kohustus tagada, et töötukassa toimiks ja inimesed, kes tööd otsivad, saaksid põhiseaduslikku abi. Ma loodan, et koostöö ja dialoog valitsuse ja tööturu osapoolte vahel taastub. Töötuskindlustuse määr on selleks aastaks tegelikult määratud, kuid järgmisel aastal tuleb seda uuesti teha. See dialoog peaks võimalikult kiiresti algama. Asja teine pool on see, et haigekassa eelarve puhul on vastavad sätted seaduses olemas. Kui haigekassa nõukogu mingitel põhjustel ei ole võimeline oma eelarvet kinnitama, siis see läheb teisese õigusega Vabariigi Valitsuse kätte. Töötukassa tegeleb ju edasi eelarve koostamisega, neid õigusi ei võta töötukassalt keegi ära. Alles siis, kui ühe kuu jooksul peale riigieelarve vastuvõtmist ei ole nõukogu suutnud jooksva aasta eelarvet vastu võtta, läheb see õigus ja kohustus Vabariigi Valitsusele ning selle eesmärk on tagada töötukassa igapäevane toimimine. Eelarve sisu kohta ju tööturu osapoolte ja valitsuse vahel suuri eriarvamusi ei ole tegelikult olnud. Neid küsimusi, neid õigusi ja kohustusi, millega seoses on see vastasseis tekkinud, ei kaota ära see seadusmuudatus, mis puudutab töötuskindlustusmäära läbirääkimisi ja ka kõiki teisi küsimusi. Meie ülesanne on tagada selle eelnõuga olukord, kus inimesed saavad seda abi, mida nad peavad saama. Neid inimesi on praegu peaaegu 50 000.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud sotsiaalkomisjoni esimees! Ametiühingute keskliit tegi selle seaduseelnõu kohta teatavad ettepanekud sotsiaalkomisjonile. Kas te annaksite meile nendest lühidalt ülevaate?

Ma võin selle ülevaate anda, aga ma tuleksin selle juurde siis, kui see seaduseelnõu on teisel lugemisel, kuna me ei ole komisjonis jõudnud veel neid ettepanekuid arutada. Praegu on esimene lugemine. Me kavatseme kõigi osapooltega arutada neid ettepanekuid, mida nad teinud on. Need ettepanekud on just laekunud. Me jõuame nende konkreetsete ettepanekuteni, samuti parandusettepanekuteni teise lugemise ajal siin saalis. Ma ei hakka siin ette lugema neid pikki kirju, mis on tulnud. Sotsiaalkomisjon on kõigi osapoolte käest selle eelnõu kohta ettepanekuid ja arvamusi küsinud.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni esimees! Töötukassa nõukogu ei ole ju rumal, laisk, töövõimetu ega haige. Töötukassa raha on ju tegelikult tööandjate-töövõtjate raha. Loomulikult olid nad nördinud, kui said eelarveläbirääkimiste ajal teada, et osa sellest rahast võetakse ära ja seda kasutatakse eelarveaukude lappimiseks. Juba tollal oli teada, et nad korraldavad teatud protestiaktsiooni, milleks on neil ka seaduslik võimalus. Kui nad tulid sotsiaalkomisjoni koosolekule, siis nad lootsid konstruktiivset dialoogi. Selle asemel võetakse neilt seadusmuudatusega lihtsalt igasugune sõnaõigus ära, otsustatakse üle nende pea ja sisuliselt visatakse nad läbirääkimiste toast välja. Kas selline on teie arusaam dialoogist või te täitsite selle otsusega kellegi käsku?

Aitäh, hea küsija! Minu arusaam on see, et meie ülesanne on tagada abi nendele kümnetele tuhandetele inimestele, kes vajavad riigi abi töö otsimisel, ja ka nendele ettevõtjatele, kes vajavad abi ja toetust nende töökohtade loomisel. Nagu ma juba ütlesin, kindlasti oleks kõige parem lahendus see, kui kõik osapooled just nimelt läbirääkimiste ruumi uuesti kokku tuleksid ja läbi rääkima hakkaksid. Patiseis tuleb lõpetada. Inimesed ei ole selles süüdi, et dialoog on peatunud. Me oleme kutsunud kõiki osapooli selleks üles. Sotsiaalkomisjon ei saa neid küsimusi otseselt lahendada. Üks variant, mida meil seadusandjana on võimalik kasutada, ongi see, et me anname Vabariigi Valitsusele teisese õiguse konkreetsetes küsimustes otsuseid langetada, kui osapooled kokkuleppele ei jõua. See on väga loogiline samm. Selline olukord kehtib tegelikult ka haigekassas. Kui osapooled on selleks võimelised ja neil on konsensus või võimalus läbirääkimisteks olemas, siis keegi ei võta selle seadusmuudatusega ära õigust neid otsuseid langetada.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Kas sulle ei tundu, et selle seaduseelnõu jõustumine annab Vabariigi Valitsusele võimaluse teha edaspidi otsuseid ilma teiste osapoolte arvamust arvesse võtmata?

Hea küsija! Neid otsuseid, mida töötukassa nõukogu töötukassa suhtes langetab, on päris mitu. Need on kirjeldatud ka töötuskindlustuse seaduses. Need konkreetsed pädevused, mida meie siin eelnõus ette näeme, seonduvad eelarve vastuvõtmisega ja juhatuse liikmete volitustega, juhul kui need volitused lõpevad ja kui nendes mõlemas küsimuses nõukogu ise ei ole võimeline otsuseid tegema. Nii et see puudutab ainult väikest osa töötukassa otsustest. Ma arvan, et neid otsuseid ja neid tegevusi, mille suhtes sotsiaaldialoog tööturu osapoolte ja Vabariigi Valitsuse vahel peaks jätkuma ja mida peaks sisuliselt käsitlema, on väga palju. Ma loodan, et see dialoog on tulevikus konstruktiivne, nagu see on olnud viimase kümne aasta jooksul.

Aitäh! Palun, Aadu Must!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Jutt on väga lähedal sellele teemale, mille kohta ma küsida tahan. Mind huvitab tõsiselt teie prognoos. Kas töötukassa juhatuse liikme nimetamise õiguse andmine Vabariigi Valitsusele tähendab, et te ei pea lähiajal võimalikuks kolme osapoolt võrdõiguslike partneritena ühe laua taha tuua? Nad küll käisid komisjonis ja arutasid, aga kas teie prognoos ütleb, et see ei ole lähiajal võrdsete partneritena võimalik?

Aitäh, hea küsija! Ma loodan, et see on lähiajal võimalik. Kõigi osapoolte huvides on, et see lähiajal toimuks, et istutaks ühe laua taha ja arutataks teemasid. Kuid me peame tähele panema, et 15. aprill on päris varsti ja seadusandjana me peame selle seadusmuudatuse tegemiseks võtma ka aega aruteluks. Ma arvan, et praegu selle teemaga tegelemine on viimasel hetkel tegelemine, mõnes mõttes toimub see viimasel õigel hetkel. Aga minu siiras lootus on, et see dialoog taastub niimoodi, et selle seadusmuudatuse konkreetset sätet ei ole tegelikult vaja elus rakendada. Ma tõesti loodan seda.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Nii Eesti Ametiühingute Keskliit on seisukohal kui ka mina erapooletuna arvan, et ebaproportsionaalne on delegeerida kolmepoolsel põhimõttel tegutseva avalik-õigusliku juriidilise isiku otsustuspädevust vaid ühele osapoolele. Kui põhjendatuks te peate olukorra lahendamist selle seadusmuudatusega?

Aitäh, hea küsija! Kui ma ei peaks seda põhjendatuks, siis ma ei oleks nende ettepanekutega siin teie ees. Ka haigekassasse kuuluvad erinevad osapooled. Kui me vaatame eelarve otsustamise protsessi, teisese otsustusprotsessi üleminekut Vabariigi Valitsusele, juhul kui nõukogu ei suuda otsust langetada, siis see on see mehhanism, millega saab garanteerida töötukassa nõuetekohase töö ja selle, et riik tööd otsivaid inimesi reaalselt aitaks. Ma arvan, et selle võimaluse sissekirjutamine siia seadusse on garantii, et töötukassa saab oma tööd jätkata.

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!

Aitäh! See olukord, mis on tekkinud, on Eesti riigis täiesti unikaalne, kuid omalaadne on see ka rahvusvahelisel tasandil. Kui mu mälu ei peta, siis kümmekond aastat tagasi juhtus midagi sarnast Ungaris. Seal läks valitsus selles mõttes veelgi kaugemale, et ta ise eemaldas nii tööandjad kui ka ametiühingu nendelt läbirääkimistelt. Kas te olete analüüsinud selle probleemistiku rahvusvahelist konteksti ja kas on kuskilt ka lahendusi leitud?

Aitäh! Me oleme oma aruteludes lähtunud eelkõige Eesti inimeste praegustest vajadustest meie tööturul ja olukorrast, mis on meil tekkinud. Ma ei saaks siin tõmmata täpset paralleeli sellega, mis on Ungaris juhtunud ja mis seal edaspidi juhtub. Me peame vaatama täna seda, kuidas lahendada nende inimeste probleeme, kes praegu tööturul tööd otsivad, ja andma kogu ühiskonnale kindlustunde, et nii tähtis institutsioon, nagu on töötukassa, jätkab oma tegevust. Ma arvan, et me peame lahendama oma mured siin, oma kodus.

Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Oma vastustes olete rõhutanud vastutust inimeste ees ja ka seda, et need seadusmuudatused ei välista töötukassa nõukogu tööd ega nende otsuste tegemist, olete öelnud, et neid otsuseid on lisaks veel palju. Aga selge on see, et kõige tähtsamad otsused, juhatuse liikmete nimetamine ja eelarve kinnitamine, võtab valitsus kassa käest ära. See on nagu malakas pea kohal: te võite seal oma mõtteid heietada, aga tähtsaima otsuse teeme nagunii meie. Mis te arvate, kui palju säilib üldse mingisugune nõukogu edasise töö võimalus? Nad võivad lihtsalt juttu puhuda, aga otsuseid teeb ikkagi üks osapool, mis on kindlasti väga halb. Mina ei jaga teie optimismi, et nõukogu hakkab tulevikus, peale selle seadusmuudatuse kehtestamist, konstruktiivselt tööle. Aga mida teie arvate?

Aitäh! Nagu ma olen korduvalt öelnud, konkreetne seadusmuudatus puudutab ju ainult kahte küsimust: eelarve kinnitamist ja juhatuse liikmete volitusi, juhul kui need lõpevad. See olukord on kätte jõudmas juba 15. aprillil. Meie kohustus on – ma ütlen veel kord – tagada inimestele põhiõigused, mis on seotud töö otsimisega. Meil ei jää midagi muud täna üle. Aga ma tõesti loodan, et töötukassa nõukogu jätkab oma tööd ja dialoog taastub võimalikult kiiresti. See on minu täiesti siiras ootus ja ma arvan, et see on ka kõigi teie ootus.

Aitäh! Päevakorrapunkti käsitlemine jääb pooleli, sest istungi aeg on täis. Selle teema arutelu jätkatakse homsel istungil. Istung on lõppenud.
Ma palun veel kord Eesti-Hiina parlamendirühma liikmetel jääda istungisaali, et valida rühmale uus esimees. Aitäh!

Istungi lõpp kell 13.01.