Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, head külalised! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu kuuenda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Marko Pomerants!

Tere päevast, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Annan üle kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu, seda õiguskomisjoni nimel. Teatavasti on tegemist kriminaalmenetluse seadustikus ja teistes seadustes toodud jälitustegevuse regulatsiooniga, just selle osaga, mis peaks kehtima hakkama 1. jaanuarist 2012. Meie ettepanek on nende muudatuste jõustumine ühe aasta võrra edasi lükata, 2013. aasta 1. jaanuarini. Kui keegi juhib tähelepanu sellele, et meil on ju olemas teatud menetlused ja õiguskantsler on meie tähelepanu juhtinud põhiseaduse riivele, siis saan vastuseks öelda, et kõige sellega me arvestame. Olen konsulteerinud ka õiguskantsleriga. Tema arvab, et selline muudatus on mõistlik. Eks me nende jälitustoimingute menetlemise teel leiame õiged jõustumisajad ka kõige teravamaid probleeme lahendavatele sätetele. Aitäh kõigile, kes tähele panid!

Palun Riigikogu kõnetooli Peeter Võsa!

Lugupeetud eesistuja! Kallid kolleegid! Mul on Keskerakonna nelja liikme nimel üle anda kaks arupärimist.
Esimene on keskkonnaminister Keit Pentusele. Riigi vara kasutamise ja säilimise 2010. aasta ülevaates juhib Riigikontroll tähelepanu valdade ja linnade maaküsimusele, mis takerdub maareformi lõpuleviimise taha. Maareformi lõpuleviimise käigus on tähelepanu keskmes maa riigi omandisse jätmise ja munitsipaliseerimise vahekorra selgitamine. Selleks kiitis Vabariigi Valitsus juba 2008. aastal heaks riigi maareservi moodustamise põhimõtted, milles on toodud maade loetelu, millest riigi maareserv moodustatakse. Kontroll on tuvastanud, et riigi maareservi moodustamise põhimõtted ei ole praegugi omavalitsustele läbipaistvad. Nimelt on omavalitsustele jäänud mulje, et riigi maareservi moodustatakse juhuslikult. Selle eesmärk on täita müügiplaan ja kasvatada riigi tulusid. Valdadel ja linnadel ei oleks maa riigi omandisse jätmise vastu midagi, kui riik selgitaks, milleks maa riigi omandisse jäetakse. Maa-amet kinnitab, et lähtub maa riigi omandisse taotlemisel riigi maareservi moodustamise põhimõtetest, mis ei ole avalik dokument. Sellega seoses on meil kuus küsimust.
Teine arupärimine on haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. See seisneb järgmises. Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 44 on vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine ning tulenevalt §-st 45 hädaolukorra lahendamine koolis kooli direktori kohustus. Arvestades haridussüsteemi alarahastatust võib eeltoodud kohustuste täitmata jätmisel olla negatiivseid tagajärgi nii õpilastele kui ka õpetajatele. Sellega seoses on meil kokku üheksa küsimust. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ning kaks arupärimist. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 24. oktoobril algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 24. oktoobril algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 24. oktoobril algatatud ühistranspordiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 24. oktoobril algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse, päästeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu tulenevalt asutuste ümberkorraldamisest, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 24. oktoobril algatatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu, mille juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 24. oktoobril algatatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu, mille juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 24. oktoobril algatatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu, mille juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 24. oktoobril algatatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu, mille juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 24. oktoobril algatatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu, mille juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 24. oktoobril algatatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusvastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus" eelnõu, mille juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon. Jõudu juhtivkomisjonidele!
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimised sotsiaalminister Hanno Pevkurile ning rahandusminister Jürgen Ligile.
Head ametikaaslased! Mul on suur au teid paluda, et teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Tänases päevakorras on ka üks täpsustus. Nimelt, tänase seitsmenda päevakorrapunkti arutelul, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 92 esimene lugemine, ning kaheksanda päevakorrapunkti arutelul, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu 103 esimene lugemine, teeb algataja ettekande põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Alustame tänase päevakorra punktide käsitlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimissoovi ei ole. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 72. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 77 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 72 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Härra Heimar Lenk! Kas te olete Keskerakonna fraktsiooni esindaja? Head ametikaaslased! Mulle tundub, et infotehnoloogia tegutseb omapäi. Kuulutan välja viieminutilise vaheaja. Istung jätkub kell 14.16.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Juhataja vaheaeg on lõppenud. Kell on 14.16. Ma palun südamest vabandust, et meil arvutisüsteemiga selline viperus juhtus! Loodame, et seda rohkem ei juhtu. Nüüd on mul suur au pöörduda kõikide fraktsioonide poole. Kui teie esindajad soovivad pidada läbirääkimisi, siis praegu on õige hetk. Kõnesoove ei ole. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 93. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 80 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 93 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Siim Kabritsa!

Härra juhataja! Head kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon arutas oma 17. oktoobri istungil Vabariigi Valitsuse algatatud vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu 79. Muudatusettepanekute esitamiseks ettenähtud aja jooksul eelnõu muutmiseks ühtegi ettepanekut ei esitatud. Õiguskomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 79 teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu 26. oktoobri päevakorda ja otsustati teha täiskogule ettepanek eelnõu 79 teine lugemine lõpetada ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 115 kohaselt eelnõu seadusena vastu võtta. Otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Ka läbirääkimissoove ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud. Juhtivkomisjoni soov on teise lugemise lõppedes viia läbi ka lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 79. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu 79 on seadusena vastu võetud.
Oleme kolmanda päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! 2012. aasta riigieelarve eelnõu koostamine on sattunud aega, mis eriliselt rõhutab vastutustundliku eelarvepoliitika tähendust. Maailmamajandus jahtub ja tema taastumine on muutunud ebakindlaks ühel domineerival põhjusel – umbusu pärast Euroopa toimetulekusse riikide puudujääkide ja võlgadega. Lähemad kuud näitavad, kui püsivalt kõigutab finantsturgude viimaste kuude närvilisus tarbijate ja investeerijate tulevikuootusi ning reaalmajandust.
Eesti on selle keskkonna suhtes haavatav hoolimata sellest, et meid võlad ei koorma. Ent erinevalt 2008. aastast pole neid negatiivseid mõjusid võimendamas kodumaised makromajanduslikud tasakaalustamatused, nagu kiire laenukasv, kiire inflatsioon ja suur jooksva konto puudujääk. Eesti majanduskasvu ootusi ja eelarveprognoosi on keskkonna halvenemise tõttu siiski allapoole parandatud. Meie praeguste teadmiste järgi aeglustub Eesti majanduskasv järgmisel aastal 3%-ni, kuid see on siiski euroala kiireim. Otseselt mõjutab meie majanduskasvu ekspordinõudluse kasvukiiruse kahanemine. See vähendab nii investorite, tootjate kui ka tarbijate kindlustunnet ja pidurdab sisenõudluse kasvu.
Riigieelarve aluseks olev Rahandusministeeriumi majandusprognoos eristub teistest prognoosidest suurema konservatiivsuse poolest. IMF, Euroopa Komisjon ja kommertspangad ennustavad Eestile suuremat majanduskasvu. Kõik rahvusvahelised eksperdid on Eesti parema positsiooni põhjuseks toonud märgatavalt paremat lähtepositsiooni ülejäänud euroalaga võrreldes. Seda kinnitab eeskätt riigirahanduse seis, kuid ka ettevõtete kohanemine on olnud edukas.
Meil maksab väga tõsiselt meeles pidada, miks tuuakse Eesti rahanduspoliitikat eeskujuks mõlemal pool Atlandi ookeani.
2012. aasta eelarve tuludeks on planeeritud 6,1 miljardit eurot (kasv 8,9%) ja kuludeks 6,57 miljardit eurot (kasv 11%). Järgmise aasta eelarve jääb kindlaks senistele riigirahanduse põhimõtetele. Olulisim nendest on tasakaalus või pigem ülejäägis eelarve. Järgmisel aastal on valitsussektori eelarve eeldatavalt nominaalselt 2,1%-ga SKT-st veel puudujäägis ühekordsetel põhjustel, millest investeeringud CO₂ kvootide müügituludest moodustavad 1,5%. Teise pensionisamba riigipoolsete maksete täies mahus taastamine maksab ligi 1% SKT-st. Kui ühekordsed tegurid maha arvestada, siis saab öelda, et struktuurselt on eelarve järgmisel aastal ülejäägis. Nominaalse tasakaaluni on valitsusel eesmärk jõuda 2013. aastal, mis võimaldab hakata taastama kriisi ajal kasutusele võetud reserve ja tekitada puhvrit majanduse võimalikeks tagasilöökideks tulevikus.
Samuti valitsussektori eelarvepositsiooni kuuluvad omavalitsused lõpetavad järgmise aasta eeldatavalt 0,2%-lise puudujäägiga SKT-st. Seoses suurenenud riskidega maailmamajanduses on meil ettepanek lükata aasta võrra edasi kohalike omavalitsuste netovõlakoormuse ülemmäära tõstmine 60%-lt 100%-le. See ei halvenda omavalitsuste senist olukorda, kuid vähendab valitsussektori puudujääki. Omavalitsuste investeerimisvõime parandamiseks eraldab valitsus omavalitsuste objektidele kokku 280 miljonit eurot, sellest 100 miljonit on regionaalinvesteeringud, 60 miljonit veeprojektid, 120 miljonit tuleb CO₂ kvootide müügist. Kohalike teede hoiu toetus suureneb 40%, ligi 18 miljoni euroni.
Haigekassa jääb järgmisel aastal 6 miljoni euroga puudujääki ning töötukassa jääb 112 miljoni euroga ülejääki. Sotsiaalmaksu laekumine ei kata pensionikulusid 354 miljoni euro ulatuses. Sotsiaalkindlustussüsteemi puudujääk kokku ulatub 2012. aastal 1,5%-ni SKT-st (250 miljonit eurot).
Maksukeskkonda ei plaani valitsus oluliselt muuta, maksukoormus jääb mõõdukaks, samale tasemele mis tänavu, 32,4% SKT-st. Eelarve puudujääk on järgmisel aastal kavas katta reservide arvel. Sellega väldime praegustel ebasoodsatel aegadel pöördumist laenuturule, mis oleks laenuintresse arvestades ebamõistlik ning riigile kahjulik. Seda olulisem on, et riigikassa ja muude valitsussektori üksuste likviidsust juhitaks konsolideeritult, ei suurendataks laenukulusid ega võlakoormust.
Praegune olukord Euroopa Liidu riikides näitab selgelt, kui oluline on hoida riigi võlakoormus kontrolli all. Eesti prognoositav võlakoormus alaneb 5,8%-ni SKT-st, mis on Euroopa Liidu madalaim näitaja, aga võtab meilt aastas siiski 0,2% SKT-st intressideks. Samas on euroala keskmine intressikulu 3% SKT-st ning üle 80% ulatuv keskmine võlakoormus tähendab kulutamist ületuleva aasta tulude arvel.
Ka on Eesti taas positsioonis, kus on oodata keskmise palga reaalkasvu. Seda siiski vaid nendes sektorites, kus buumiaegsed vead ja kriisiaja tagasilöögid on ületatud. Riigisektor valdavas osas nende hulka ei kuulu. Siin peavad märksõnadeks olema efektiivsus ja struktuursed reformid, milleta ei ole ka palgatõusu. Tegevuskulud suurenevad järgmisel aastal ainult tulenevalt seadustest ning varem võetud kohustustest 92,3 miljoni euro võrra, millest kaitsekulude kasv on 52,4 miljonit ja riigimaanteede hoolduskulude kasv 10,3 miljonit eurot.
Eesti majanduskasvu väljavaadete parandamise nimel peab riik tegelema edasi tööhõive ja tööjõu tootlikkuse soodustamisega. Neid eesmärke silmas pidades on järgmise aasta eelarves suurendatud investeeringuid, piiratud riigi tegevuskulusid ning säilitatud teadus- ja arendustegevuse maht 1% tasemel SKT-st (163 miljonit eurot). Selle kaudu toetame ka ettevõtluskeskkonda, tööturu paindlikku toimimist ning majanduse pikaajalisi kasvuväljavaateid.
Eesti valitsussektori investeeringute osakaal on olnud üks suurimaid Euroopas. Erinevalt enamikust euroala riikidest on meil võimalus investeeringuid märkimisväärselt suurendada. 2012. aastal kasvab investeeringute maht 28%, 1,25 miljardi euroni, mis moodustab üle 7% SKT-st ja on peaaegu kolm korda suurem Euroopa keskmisest. Investeeringud tasandavad välismajandusest tulenevaid riske, elavdades sisenõudlust ja soodustades töökohtade loomist. Viiendiku investeeringutest moodustavad kvoodikaubandusest tulenevad investeeringud, mis annavad ka kestvat kokkuhoidu energiakuludes.
Riigi kulud kasvavad võrreldes 2011. aastaga 653 miljoni euro võrra ehk 11%. Järgmise aasta eelarve panustab oluliselt julgeolekusse, seda nii riigikaitse, sisejulgeoleku kui ka sotsiaalse kaitse valdkonnas. Kaitsekulud kasvavad lubatud eesmärgini – 2%-ni SKT-st. Sotsiaalse kaitse kulud suurenevad 190 miljonit eurot ehk 10%. Lisaks teise pensionisamba kuludele, mille kasv on 89,6 miljonit eurot, kasvavad järgmisel aastal 4,4% riiklikud pensionid. Kulutused sotsiaaltoetustele kasvavad 9,2 miljonit eurot ning enam raha suunatakse hooldekodude renoveerimiseks ja haiglavõrgu arendamiseks. Sisejulgeolekus parandab riik elupäästevõimekust, suurendades päästekomandode arvu 34-st 63-ni, milleks kulub 2,1 miljonit eurot.
2012. aasta eelarve on koostatud vastutustundlikult ja peegeldab meie tegelikku jõukuse taset. Siin ei kajastu soove, mille koormat meie riigi rahandus välja ei kannataks. Oleme arvestanud ebakindlate aegadega, kuid majanduskeskkonnast tulenevad riskid on siiski olemas. Seetõttu on eriti oluline, et otsused, mis tehakse siin saalis, ei avaldaks negatiivset mõju eelarve positsioonile ega suurendaks kulutusi ka varjatult ega kaugemas perspektiivis. Tänan!

Suur tänu, härra rahandusminister! Teile on palju küsimusi. Alustab kolleeg Aivar Riisalu.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Tuleb tunnistada, et riigieelarve tegemine on suhteliselt mahukas töö ja, ausalt öeldes, eelarve esialgse tegija nahas väga olla ei tahakski. Minu küsimus on seotud sellega, et me taas kord näeme, et meie võlakoormus väheneb – 5,8%-ni. 2011. aasta lõpus oli see 6,6%. Samas näitame eelarve defitsiiti 2,1%. Kas sellises olukorras üldse oli arutluse all, kas on mõistlik minna edaspidigi võlakoormuse vähendamise teed või oleks õigem hoida seda näiteks mingil tasemel ja selle tõttu kas või vähendada eelarve defitsiiti nulli lähedale? Siis me näeksime Euroopas veel paremad välja, kui meil üldse defitsiiti ei oleks, ja võib-olla saaksime nii isegi mõne valupunkti ära kaotada?

Aitäh! Ma just mõtlesin, et loodan, et teie kunagi eelarve koostaja nahas olema ei pea, aga selle küsimuse peale ma hakkasin võib-olla natuke kõhklema. Iseenesest oleks olnud kena küll ka nominaalselt tasakaalu jõuda, aga selleks, ma arvan, ei oldud poliitiliselt valmis. Selle eelarve märksõna ei ole mitte kärped, vaid efektiivsuse suurendamine. Võlakoormust me suudame alandada puhtalt rahanduslike meetmetega, konsolideerides kassade reserve. See on üks oluline aspekt, aga muidugi ei ole ka tekkepõhine ja kassapõhine arvestus või rahavoogude muutus üksüheselt ülekantavad. See on üks efektiivsuse saavutamise võte. Ma ikkagi tuletan meelde, et struktuurselt me oleme ülejäägis. Võtame ühekordsed tegurid ära, tasandame majandustsükli mõjuga ja saame mõne protsendikümnendiku struktuurset ülejääki. Nii et sisemine tasakaal on alles. See muidugi ei tähenda, et nominaalne tasakaal ei oleks tähtis, sest raha jääb ju vähemaks. Kassapõhiselt me oleme ikkagi kehvemas seisus.

Palun, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud härra rahandusminister! 2010. aasta sügisel kiitis valitsus heaks Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010–2014. Esinedes Riigikogus valitsusprogrammiga, kinnitas peaminister Ansip siin saalis minu küsimusele vastates, et ka uus valitsus järgib seda tegevuskava. Kas te võite öelda, millised kulutused on 2012. aasta riigieelarves ette nähtud selle tegevuskava täitmiseks?

Aitäh! Kindlasti võin, aga ma ei ole valmis mis tahes küsimusele vastama ilma konkreetse analüüsita. See küsimus saab kindlasti vastuse, aga ärge lootke, et ma siit eelarvest leian üles konkreetsed read selle programmi kohta.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab kohalike omavalitsuste osa riigieelarves. Riigikohus on oma otsusega öelnud, et kindlaks tuleb määrata kohalike omavalitsuste ülesanded ja riigi ülesanded ning tõmmata selged piirid, kes mille eest ja kui palju maksab. 2012. aasta riigieelarve eelnõus ei ole seda Riigikohtu otsust taas kord arvestatud. Seda väitis ka Vabariigi President kohtumisel rahandus- ja põhiseaduskomisjoniga. Ta andis samal kohtumisel mõista, et kui seda Riigikohtu lahendit ei arvestata, siis ei pruugi ta eelarveseadust välja kuulutada. Mida te tahate ette võtta, et täita Vabariigi Presidendi ja Riigikohtu nõudmisi juba menetletavas eelarves?

Aitäh! Seda kohtuotsust on võimete kohaselt ikkagi täidetud. Ei ole realistlik eeldada, et me tõmbaksime kuhugi joone ja ütleksime, et sellega tegeleb ainult omavalitsus, aga sellega ainult keskvalitsus, et ei oleks kattuvaid ülesandeid ja et me suudaksime täpselt hinnastada kohalike omavalitsuste kulusid. On täiesti kujuteldamatu, et me ütleksime, kui palju kohalik omavalitsus peab mingi teenuse peale kulutama. Riiklikke ülesandeid on püütud lahus hoida, näiteks on sündide ja surmade registreerimine või raamatukogude töö koordineerimine paar märksõna, mis on lahus hoitud. Aga see taotlus, et me hoiaksime need funktsioonid täielikult lahus, on muidugi erakordselt kunstlik. Me oleme teinud sel alal omavalitsustega mitu katset. Mida te arvate, milline on tulemus? Neil puudub vähimgi huvi! Riigikohus läks omavalitsusi kaitsma ja tegelikult asuti kaitseasendisse. Ma tahaksin näha, mismoodi Tallinn ütleb, et tema tegeleb riiklike funktsioonidega neid dubleerides. Aga väga paljud funktsioonid, mille peale omavalitsus raha kulutab, ei ole tegelikult omavalitsuse funktsioonid. Kahtlemata tehakse seda oma põhifunktsioonide arvel.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Suvel, kui Rahandusministeeriumis koostati tuleva aasta eelarvet, tehti ka erinevaid prognoose, millist majandusolukorda järgmisel aastal oodata võib. Niipalju kui mina tean, Rahandusministeerium, olles ise tagasihoidlik, valis 3%-lise majanduskasvu stsenaariumi. Kui see eelarve Riigikogule üle anti, siis Eesti Pank ütles, et peaks olema veel ettevaatlikum ja võtma aluseks riskistsenaariumi – 1% majanduskasvu. Sellest on nüüd möödunud üle kuu. Kas teile on lisandunud teadmisi ja kindlust, et Rahandusministeeriumi valitud prognoos on tuleval aastal kohasem?

Aitäh! Kui te küsiksite minu käest isiklikult, siis vastaksin, et minu jaoks oleks kohasem ettevaatlikum vaade. Mitte sellepärast, et ma ei usu prognoosi, vaid sellepärast, et ma tähtsustan ebastabiilsust ja teadmatust rohkem kui prognoosijate ja ka valitsuse enamus. Ma olen sellistes asjades lihtsalt ettevaatlikum. Aga kindlust juurde tulnud on. Toon kaks fakti. IMF prognoosis meile ka 3%-list kasvu, mis on kõige madalam järgmise aasta kasv, kuid selle eest ta prognoosis selleks aastaks rohkem kui meie, tähendab, ta prognoosis kõrgemalt baasilt. Tema selle aasta prognoos, kui ma ei eksi, oli 7,6%, meil oli 7%. See on kõige pessimistlikum prognoos pärast meie oma. Vahepeal on ka Swedbank, kes samuti prognoosis selleks aastaks mitu protsendikümnendikku rohkem kasvu, prognoosinud järgmise aasta kasvuks 3,2%. Kommertspangad on prognoosinud veel üle 4% ja üle 5%. Mul ei ole täpset nimestikku. See sõltub muidugi alati prognoosi ajast. Eesti Pank lihtsalt väljendas oma ettevaatlikkust. Te olete kursis, et ettevaatlikuma eelarve tegemist pakkusin ka mina valitsusele, soovitades puhvrit. Aga kahtlemata oli see poliitiliselt võrdlemisi ebarealistlik: Riigikogu mind selles asjas, ma arvan, ei toetaks ega toetanud ka valitsus.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Praeguse valitsuse – ma pean silmas ka eelmist perioodi, sest valitsus on sama – võimuaeg on olnud üsna pikk ja vastu on võetud hulgaliselt seadusi, mida on ka põhjalikult arutatud. Aga teie ettekandest jäi kõlama, et me tahame järjekordselt ühe seaduse kehtima hakkamist edasi lükata. See seadus on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus, mida siin väga põhjalikult arutati. Milline on kindlus, et näiteks järgmise aasta lõpul ei ole 2013. aasta eelarvega jälle lood nii, et lükkame selle seaduse kehtima hakkamist edasi ja võib-olla mõne seaduse kehtima hakkamist veel? Kas ei saaks seadusi vastu võttes asja põhjalikumalt arutada, et ei peaks nende kehtima hakkamist pidevalt edasi lükkama?

Aitäh! Ma arvan, et seda seadust, nagu te ka ise kinnitasite, arutati väga põhjalikult. Ka selle üks elemente ehk paindlikum laenu ülempiir oli arutuse all. Seaduse enda jõustumine edasi ei lükku. Enamik selle punktidest jõustub. Omavalitsuse laenuvõimekus tegelikult kasvab, kui kontsernis seda laenuvõimekust on. Tema ettevõtted või sihtasutused tihti suurendavad laenuvõimekust, mis konsolideeritakse. Selle 60%-lise piiri muutmise me lükkame ainsana edasi. Enam ei või see sõltuvalt põhituludest ja põhikuludest ulatuda 100%-ni, kuid muud paindlikumaks muutmised, täpsustused seaduses ikkagi jõustuvad. Mis selle muudatuse tingis? Kahtlemata prognooside halvenemine. See risk kippus lihtsalt sedavõrd kasvama, et me pidime sellele mõne seadusmuudatusega vastama.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea rahandusminister! Ma tahan küsida, kuidas te hindate Omavalitsusliitude Koostöökogu ja riigi läbirääkimisi. Selle lõpp-protokoll on tegelikult eelarve üks osa. Kas teie arvates jõuti rahuldava tulemuseni või ei ole siiski väga paljud omavalitsusliitude soovid selles eelarves kajastatud? Millise hinnangu te sellele annate?

Aitäh! Te võiksite ka küsida, kas paljud keskvalitsuse soovid on selles eelarves kajastatud. Vastus on ei. Soovid on võimalustest suuremad. Seda koostööd iseloomustades ma arvan, et see on suhteliselt kultuurne olnud. Avalikku räusklemist ei ole olnud ja üldiselt on omavalitsused oma poliitikas ühtlasemad ja respekteerivad neid rahanduslikke piire, mis on. On muidugi ka mõni punkt, kus me oleme olnud eri meelt. Teie nähtavasti olete nendesse asjadesse rohkem süüvinud. Mulle tuleb meelde kaks küsimust. Ühte ma juba nimetasin. Teine on see, et me pakkusime kokkulepet, et omavalitsused in corpore piiravad teatud summani oma defitsiiti ja saavad selle eest riigilt väikest rahalist toetust, aga omavalitsused ei olnud sellega nõus. Nii et need mittetoimunud kokkulepped on mitmekesised. Ei ole nii, et üks rõhub teist, aga õnneks ei ole läinud asi, ütleme nii, ebaviisakaks. Minu arust on mõtlemises rohkem sarnasust, kui oli veel paar aastat tagasi.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! 2012. aasta eelarves on ooperi- ja balletiteatri Estonia uue maja investeeringute real null. Kuidas te prognoosite, mitmeks aastaks võib see nulliks jääda või millal sinna mingid arvud tekivad?

Aitäh! Ma prognoosin, et nulliks jääb see mitmeks-mitmeks aastaks, aga ma ei oska täpsemalt öelda. Kultuuriasutuste puhul on olnud see pikaajaline probleem, et investeeringud on olnud eelarvele väga koormavad. Tegelikult on ka hariduses sama probleem. Investeeringud on olnud mitut moodi koormavad, vahel on see koormus olnud kultuuriasutuste puhul ka peidetud ja tulnud alles hiljem välja. Aga teiselt poolt, palgad on madalavõitu. Nii et mina ei prognoosiks siin kiiret lahendust. Prioriteetide esimesel real seda asutust ei ole.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Prognoosis te näete järgmisel aastal ette päris korraliku palgatõusu, sest füüsilise isiku tulumaksu kasvuks on prognoositud 12,1%. Kas te olete jätkuvalt sama optimistlik ja kui suurena te prognoosite kohalikule omavalitsusele laekuva tulumaksu kasvu?

Aitäh! Prognoosinumbrid mul kusagil on. Kokku võttes võib öelda, et omavalitsuste olukord kosub päris hästi. Maksulaekumiste puhul tuleb hinnata kahte aspekti: tööhõive ja keskmine palk. Keskmise palga kasv, mitte küll kõigis sektorites, on meie arvestuses 5% kanti ja tööhõive kasv on üle 1%. Tööhõive kohta võin öelda, et sesoonsetest kõikumistest ei maksa liiga suurt numbrit teha. Praegu oli esimene nädal, kui registreeritud töötus kasvas, aga seda oli prognoositud. Kuni järgmise aasta kevadeni on sama olukord, kus sesoonne tööpuudus kahtlemata kasvab, aga aasta keskmine tööpuudus peaks vähenema.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Kindlasti on omaniku vääramatu õigus võtta dividendi. Vaadates Eesti riigi dividendipoliitikat seoses Eesti Energiaga, siis on näha, et siit on paari aastaga võetud peaaegu 200 miljoni euro eest dividendi. Dividendi maht kasvab, samal ajal suurendab omanik 154 miljoni euro võrra aktsiakapitali. Mida te arvate, kuidas need finantstehingud, mida riik kui omanik Eesti Energiaga teeb, mõjuvad ühtepidi meie eelarvele ning teistpidi üldse riigi majandusele ja tarbijatele? Kogu see poliitika ja need finantstehingud on küllaltki tõsised, tehinguid on tehtud suurte summadega.

Aitäh! Eelarvele mõjub dividend hästi. Kui on käitutud õigete reeglite järgi, siis ei ole see mingi superdividend, vaid see on loomupärane regulaarne kulu. Aga investeeringute eraldamine nii regulaarne ja ühtlane ei ole. Seal langetatakse eraldi otsuseid. 150 miljonit eurot on järgmisel aastal see summa, mis finantstehinguna Eesti Energiasse paigutatakse. Seejuures jälgib valitsus kindlasti investeerimisplaani, mille Eesti Energia esitab, ja vastavalt sellele langetab oma otsuse. Need otsused seisavad natuke lahus. Muidugi on neil oma seos, aga kindlasti ei peaks riik võtma seda hoiakut, et omanik laseb sularahal arvel seista ja siis ettevõttel lihtsalt kulutada. Ega valitsus otseselt neid kulutusi ei kontrolli, aga kui on vaja, siis võetakse ka dividendi, natuke teises rütmis, kui tehakse investeeringuid.

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab ka kohalikke omavalitsusi. Te ütlesite, et viimastel läbirääkimistel riigi ja omavalitsuste vahel ebaviisakusi välditi, kuid praegu, kui omavalitsused teevad järgmise aasta eelarveid, on minu kõrvu kostnud küll päris paljude omavalitsuste volikogudest rahulolematust sellega, et need summad väga palju ei suurene. Te küll ütlesite, et 280 miljonit eurot tuleb investeeringuid juurde, aga see on ka valikuline, sest ega kõik omavalitsused neid ei saa. Kui arvestada seda, kuidas peaminister on viimasel ajal rääkinud sellest, et ega omavalitsuste ülesanne polegi teenust osutada, vaid olla rohkem tasakaalustav jõud riigi keskvalitsusele, siis kas te järgmise aasta eelarvet tehes arvestasitegi rohkem sellega, et kohalik omavalitsus ei peagi kohapeal neid ülesandeid täitma (ma utreerin muidugi), või mõtlesite sellele, et ka 2012. aasta tuleb kohalikel omavalitsustel viisakalt üle elada?

Ma arvan, et ega omavalitsustele liiga pole tehtud. Me oleme ikkagi aastaid kasvatanud seda omavalitsuste tulumaksu osa ja et nüüd siit tagasi võeti, on minu arust igati loogiline. Ma olen alati imestanud, miks lähtutakse sellest, et tulumaksukoormuse alanemine – ükskõik, toimub see siis määra või miinimumi arvel – kuidagi omavalitsuse kulusid ei peaks piirama, et valitsus võtab kõik enda kaela. Loomulikult, kui tulevad raskemad ajad, siis tekib ebavõrdsus. See on ka teada, et omavalitsused on olnud pikka aega miinuses. Alles nüüd, suhteliselt vägivaldsete piirangute tõttu, mida me kriisi ajal rakendasime, ei ole nad enam saanud võlgu elada, aga ka parimatel buumiaastatel elasid nad miinuses. See on rahanduslik probleem. Kui läks kärpimiseks, siis nemad olid siin palju aeglasemad, nende tegevuskulude kärbe oli suurusjärgus 4%. Kokku võttes oli see ikkagi aeglasem. Tulude kasv oli seejuures suhteliselt stabiilne. Nii et ma ei arva, et omavalitsused mingisugune rõhutud sotsiaalne grupp on. Omavalitsused on erinevad ja nende probleemid on pigem mujal kui seal, et natuke on tulumaksu protsenti tagasi võetud.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Austatud minister! Te toonitasite sõnavõtus, kui oluline on hoida riigi võlakoormus kontrolli all. Aga me teame, et tänase seisuga on Eesti lubanud maksta Euroopa päästefondidesse umbes 150 miljonit eurot, 30 miljonit aastas, ja peale selle käendada laene umbes 2 miljardi euro ulatuses, lisaks maksud. Kui see kõik või kas või osakene sellest täitmisele pöördub, kust riik siis selle raha võtab? Ta ilmselt laenab ja me olemegi n-ö laenukoormuses. See laen kandub edasi ka tulevastele põlvkondadele. Mida öelda arstidele ja nendele õpetajatele, kes eile Toompeal olid? Kas seda, et aitame küll kreeklasi, aga ise oleme hädas ja palku tõsta ei saa?

Eile kuulsin ma meedia vahendusel üsna mitut rumalust, mida ilmselt ka poliitikud on õpetajatele suhu pannud. Üks puudutas ka Riigikogu, seda, kuidas te endale riigi raha eest riideid ostate. Ärge hullutage neid! Me ei võtaks laenu selleks, et palku maksta, mitte keegi ei lähe võtma laenu palkade maksmiseks, ükski mõistlik riik enam tänapäeval seda ei tee. Laenud on siiski mõeldud mõistlikumaks otstarbeks kui jooksvate kulude katmiseks. Sest me ju ei planeeri seda, et me likvideerime koolid ja siis saab laenu tagasi maksta. Ei ole ju nii. Need kulud ei kao kuhugi. Täielik lollus on see, mida räägiti eile ka televisioonis (vähemalt tegi seda üks Riigikogu liige), et õpetajate palkade jaoks peab laenu võtma. See on täielik häbematus. See viitab sellele, et meil varsti enam õpetajaid ei ole ja me saame siis raha tagasi maksta.

Palun, kolleeg Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Teatavasti on kohalike omavalitsuste eelarved iseseisvad ehk omavalitsused ise otsustavad oma raha üle. On kavas jätta kohalike omavalitsuste netovõlakoormuse ülemmäär 60%-le. Nagu te ka ise mainisite, sellega paraneb valitsussektori tasakaal. Tore! Aga kas on analüüsitud, kui paljudel kohalikel omavalitsustel ei ole võimalik osaleda järgmise aasta erinevate investeeringutoetuste saamisel, kuna kaasfinantseerimist takistab nn 60% limiit?

Aitäh! See on väga väike osa omavalitsustest. Enne laenupiirangu korrigeerimist oli juttu 20%-st omavalitsustest, kes olid need, kes ei saa üle 60%-lise laenukoormuse tõttu laenu võtta, aga ausalt öeldes ega nad ei tohikski võtta. Selles on ju asi. Kui palju siis praegu neid alles jääb? Mul ei ole värskemaid andmeid. Tuleks analüüsida (meie majas on need andmed kindlasti kättesaadavad), kui palju peale kontsernide loomist see 60% piir absoluutsummas kasvab. Näiteks Tallinna puhul on arvatud, et ei saa haiglate jaoks laenu võtta. See võimalus on alles. Midagi dramaatilist siin ei ole. See on üsna väike enesepiirang, millega omavalitsused peavad arvestama. Me kompenseerime seda priskete investeeringutega, mida ma oma kõnes ka mainisin. Pigem olemasolevat raha eraldada kui pangalaenu võtta.

Palun, kolleeg Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Härra minister! Repliigi korras ütlen, et tegelikult ei vasta päris tõele teie väide, et see kohalike omavalitsuste olukorda ei halvenda. Kui mingis kohas tuleb väga kaua kokku hoida, siis vajab see koht tulevikus rohkem investeeringuid. Aga minu küsimus on maksude kohta. Te näete ette, et maksulised tulud järgmisel aastal kasvavad, kasvab tubakaaktsiisi, sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumine, aga ka füüsilise isiku tulumaksu laekumine, mis kasvab koguni 12%. Kust see kasv peaks tulema, mille arvel?

Aitäh! Selle kohta, kas see halvendab olukorda või mitte, ma rõhutan, et ütlesin selgelt: võrreldes praegusega, võrreldes 2011. aastaga ei muutu see piirang rangemaks, vaid muutub pigem paindlikumaks. Mina ei pea laenukoormuse suurenemist üle teatud piiri enam olukorra paranemiseks, vaid halvenemiseks. Ma arvan, et see piirang teeb omavalitsused kokkuvõttes tervemaks, need, kellel on juba võlakoormus üle 60%, aga nendest ongi ju jutt. Mis puutub tulumaksu kasvu, siis see on prognoosijate hinnang. Suurimad tegijad on siin keskmise palga tõus, tööhõive kasv, aga ka muude tulude, näiteks ettevõtlustulu suurenemine. Loomulikult on mõjutajad kaudsemalt nii majanduskasv kui ka inflatsioon. See 12% on ikkagi nominaalne kasv.

Palun, kolleeg Rannar Vassiljev!

Aitäh! Hea minister! Mainisite vastuses, et isiklikult oleksite olnud eelarve tulude prognoosimisel mõnevõrra tagasihoidlikum või konservatiivsem. Samas lähtub praegune eelarve Rahandusministeeriumi baasstsenaariumist. Kas me oleme samal seisukohal, nagu mulle tundub, et tõenäoliselt näitab lähitulevik Rahandusministeeriumi prognoosi pisut liiga suurt optimismi?

Aitäh! Veel kord: ma panin mitu asja ühte patta. Minu sisetunne ei ole kindlasti targem kui prognoosijate arvutused. Ma kirjeldasin ühelt poolt isiklikku sisetunnet. Teiselt poolt oleksin ma eelarve koostamisel olnud konservatiivsem. Aga mitte palju konservatiivsem, sest on teada, et struktuurne ülejääk on olemas ja me suuname seda raha, mille arvel miinus tekib, ikkagi valdavalt majanduse elavdamiseks. Rahustab see, et sellest 2,1%-st on 1,5% otseselt investeeringud, mis ei tulene maksudest, vaid välisvahenditest ja CO₂ rahast, pluss veel eurorahade maksimum. See on kulutamise tase. See ongi see, mis mind rahustab. Investeeringud peaksid iseenesest hoidma seda riski väiksemana. Aga mina ei kavatse küll esitada teile prognoose kõhutunde järgi. Ma oleksin lihtsalt tahtnud rohkem arvestada riskistsenaariumidega, aga see on ainult minu tahe. Ma arvan, et reaalsus on ka see, mida tahavad teised. Ka neil on väga loogilised põhjendused.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ma proovisin vaadata, kui sarnased on eri ametkondade kulutused. Loomulikult on täppisteaduslikku analüüsi raske teha, sest alati ei leia kattuvaid struktuuriüksusi. Kuid ometi, vaadates eelarves ettenähtud personalikulusid ja koosseisutabeleid, jäi mulle mulje, et näiteks Haridus- ja Teadusministeeriumi struktuuris saavad infotehnoloogid palju madalamat palka kui sama tööd tegevad ametnikud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Kui ühel on personalikulud iga näitaja poolest oluliselt väiksemad ja on ette nähtud neid veel kärpida, siis teisel, vastupidi, ma näen riigieelarve real olulist kasvu. Kas selline ebavõrdne kohtlemine on eelarves võimalik või olen ma milleski jõuliselt eksinud?

Aitäh! See on kindlasti võimalik. MKM on üks paarist ministeeriumist, kes vastutab IT-arenduse eest Eesti valitsussektoris. Ka Rahandusministeeriumil on siin tulevikus päris suur roll, aga IT-arenduse kõrgem tase, planeerimine jne esitab natuke suuremaid nõudmisi ka spetsialistide valikule. Nii et ma täiesti mõistan, kui minister on värvanud endale kallimat tööjõudu. Haridusministeeriumi kohta ma ei oska öelda, aga see on ka laiemalt eelarve valikute küsimus, kellele millist palka makstakse või suudetakse maksta. Kui haridusministeeriumis on suurem vajadus nende inimeste järele, kes suudavad haridusreformi teemal kaasa rääkida, siis ma mõistan, et seal võib vaekauss olla rohkem IT kahjuks kaldunud. Aga seda peaks küsima ministeeriumidest. Minu targutamine võib ka metsa minna.

Palun, kolleeg Kajar Lember!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma ei ole kindlasti selle mõtte fänn, et kõik riigieelarve kulud ja tulud peavad olema omavahel otseselt seotud, kuid teadaolevalt on omavalitsustel siiski suured probleemid kohalike teede korrashoiuga. Praeguses eelarves olev 5% või ka järgmise aasta eelarves olev 6,7% kindlasti ei taga seda, et nad lisaks kohustuslikule lumetõrjele suudavad reaalselt oma teid hooldada ja remontida. Aastate pärast tekitab see olukorra, kus neid teid on vaja hakata taastama, mitte enam hooldama. Ma küsin: miks te olete põhimõtteliselt selle vastu, et aktsiisist tulev summa, mis omavalitsustele teedehoolduseks läheb, oleks fikseeritud? Iseküsimus on, kas see võiks olla, nagu meie ettepanek on olnud, 15% või siis MKM-i toetatud 10%. Aga miks ei sobi põhimõte, et tegu võiks olla sellise stabiilse rahastamisega, millega omavalitsused saaksid igal aastal arvestada?

Omavalitsuste teehoiu toetust on suurendatud 40%. Minu meelest on see meeletu kasv ja see lõppsumma, kui ma ei eksi, oli 17,8 miljonit eurot. Aga mis puutub selle protsendi fikseerimisse, siis palun ärge siin saalis rohkem nende ideedega välja tulge! See on suurim ebastabiilsuse allikas, mida üldse võib välja mõelda – kujutada ette, et me fikseerime eelarve protsentidega ette ära. Tulevad uued asjad, väheneb vajadus vanade järele, ja hakka siis sellepärast seadust muutma. Loomulikult ei hakka, pigem läheb riik kummuli. Selles vallas on kaks kuulsat erandit. Üks on 2%-ne kaitsekulu, mis on selgelt rahvusvaheline kohustus ja mille eest me saame julgeolekut kordades rohkem vastu – tänu kollektiivsele kaitsele. Ja teine on see aktsiisi 75%. Minu arust see on algusest peale olnud täiesti absurdne piirang. Ainult euroraha pealevool on meil praktilisi probleeme nagu nivelleerinud. Sa pead selle raha ära kasutama, muidu see võetakse ära. Aga see, et me ütleme ette, et aktsiisist just 75% peab minema aktsiatesse, oleks ikka täielik jama, sest raudteetranspordi enda otsene mõju keskkonnale ja kõik see on väga kirju. Me ei saa kunagi öelda, et me oleme üks iseennast taastootev süsteem –  mida rohkem sõidad, seda rohkem saad raha. Just paindlikkus on ikkagi see, mida me eelarvesse peame juurde tooma.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab Kaitseministeeriumi valitsemisala. Järgmise aasta eelarves on plaanitud näiteks Laidoneri muuseumi eelarve kasvu koguni pea 8000%. Saime teada, et suures osas läheks see raha lisaks okupatsioonimuuseumile, mis meil olemas on, kommunismiohvrite muuseumi rajamiseks. Võib-olla on see ka mõistetav, arvestades meie kaitseministri ajaloohuvi. Aga tahan küsida hoopis sellise küsimuse, kuna te ise olete ka kaitseminister olnud. Kas on õige rahastada muuseume Kaitseministeeriumi eelarvest? Kas see on normaalne? Kas raha muuseumide arendamiseks ja ülalpidamiseks ei võiks mõne teise ministeeriumi eelarverealt tulla?

Ma siiski näen siin selget riigikaitselist eesmärki kaitsetahte ja asjaomase kultuuri loomisel. Ning seda nähtavasti aktsepteerib ka NATO metoodika. Ma ei võtaks siin positsioone konkreetsete summade suhtes, mis kaitseminister on pidanud vajalikuks oma muuseumidele eraldada. On selge, et temal on siin selgelt isiklikud eelistused ka ja militaarvallas on välised rekvisiidid kindlasti tihti suurema tähendusega, kui me tsiviilvallas seda aktsepteerime. Ma olen muuseumide sõber, aga ma täpselt ei tea, mismoodi ta on neid asutusi liitnud või mida ta sinna hangib. Nii et see küsimus on kindlasti kaitseministrile.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus on seotud tulumaksuga. Näeme, et tulumaksu on kavandatud järgmiseks aastaks eelarvesse 12% rohkem. Kohalike omavalitsuste kasvuprotsent on 8. Ja näeme seda ka, et panga prognoosi majanduskasvu kohta on muudetud väiksemaks. Seoses sellega minu küsimus teile on selline: ega teie arvates pole 2012. aasta riigieelarvesse liigset tulumaksu kavandatud?

Ma olen seda siin vastanud juba kaks korda. Mina ei vastuta tõesti, et need prognoosid täppi lähevad. Mul ei ole õigust nendesse sekkuda. Minul on õigus sekkuda eelarveprotsessi. Ma olen seletused saanud. Tulumaksu laekumist mõjutab tööhõive muutumine, mõjutavad palgatulu ja ettevõtlustulu. Ning seletuskirjas on need komponendid lahti kirjutatud. See on see valdkond, kus mina langetan poliitilisi otsuseid selle kohta, millise kulude projekti ma julgen valitsusele esitada. Nagu ma olen siin ennast juba kiitnud – ma olen rahaküsimustes hästi kitsi ja ettevaatlik inimene. Ma oleksin ka eelarve koostamisel olnud ettevaatlikum, kui lõpptulemus sai. Aga ega siin suurt vahet ei ole. Selle aasta märk ei peaks enam olema kärpimine, ühiskond on mehaanilisest kärpimisest tüdinud. Rõhk peab olema reformidel ja efektiivsusel.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Austatud härra minister! Euroopa Liidu poolt vaadatuna näeb meie eelarve välja selline väike, hästi armas. Aga eks talle ole tehtud ka väike kosmeetiline operatsioon, nimelt haigekassa ja töötukassa reservide ülevõtmine. Võib-olla oli see mõistlik. Te olete meile varem seletanud, et see on parem kui välisturult raha laenamine. Aga mulle on üks asi arusaamatu. Oleksime me raha laenanud, siis oleksime selle raha eest midagi mõistlikku teinud, võib-olla isegi õpetajatel palka tõstnud. Haigekassa reservide kohta öeldi, et need jäävad ilusasti puhkama sinna riigikassasse, neid mitte keegi ei puutu. Aga mis kulusid need siis katavad? Või ei kata midagi või milles see trikk seisneb? Seletage palun ära!

Eks see ole järgmise päevakorrapunkti küsimus, aga ma illustreerin. Kui te viite raha panka, siis ei ole teil vaja käia kogu aeg kontrollimas, kas raha on alles – kas selle eest pole näiteks Vahur Kraft endale ametiautot ostnud või siis andnud laenu kellelegi, kes endale maja ehitab. Te teate, et te võite igal hetkel panka minna ja selle raha kätte saada, nii palju kui teil on vaja kulutada. Siin praegu meie riigi puhul keegi mingisuguseid laenu- ja muid selliseid riske ei võta, kõik kulud on ette nähtud. Küsimus on, kui suuri reserve üks või teine kassa kasutada saab, kui efektiivselt saab reserve juhtida. See on üks rahavaru, mille pinnalt võetakse mingeid summasid kuludeks ja kuhu pinnale kogu aeg raha juurde tuleb, aga samas tolle varu põhjas raha seisab. Seda tuleks ikkagi niimoodi käsitada, et me maksame selle põhjavaru eest intressi vastavatele kassadele, aga oleks äärmiselt vale alternatiiv hakata maksma sama suure summa eest mingitele pankadele laenuintressi. Me ei tohiks seda teha. Haigekassaga on suhted praegu sellised, et me ise haldame neid summasid. Suurem küsimus kui selle haldamisega aga on, et need vahendid peaksid olema paindlikult konsolideeritud, kasutatavad.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Hea härra minister! Nagu me kõik teame, välistoetused moodustavad järgmise aasta riigieelarvest ligi 20%. Samas tuli eile selline uudis, et struktuurivahendite väljamaksed Eestile on ajutiselt peatatud. Välistoetustest aga ongi struktuurivahendid vist kõige suurem osa. Öelge palun, kas see eilne uudis ja need sammud, mis järgnevad, võivad kuidagi mõjutada järgmise aasta eelarvet? Kui jah, siis mis ulatuses?

Minu praeguse teadmise järgi on vastus kindlasti ei. Me saame juba sel aastal need rahad uuesti liikuma. Ning meil on ju olemas ka varud, et olemasolevad projektid töös hoida, ja nende suhtes mingeid sanktsioone ei saa olla. Küsimus on lühidalt öeldes ikkagi Eesti agaruses. Me olime nii agarad, et hakkasime oma süsteemi kritiseerima, kuigi see oli üks kõige paremaid üldse, üks kõige korralikumaid. Ning nii hästi me kritiseerisime, et Euroopa Komisjon ehmatas ära, ajas käed püsti: teil on küll kõik hästi, aga nüüd meil ei ole muud võimalust, kui peatada raha sissetulek, sest teie sisekontroll on kõik asjad ära teinud, kõik väga kriitiliselt üle vaadanud ja nõudnud mingisuguseid protseduure, mis tegelikult on suuresti formaalsus. Nii et Eesti on endale sügavalt näppu lõiganud. Aga suuremaid tagajärgi sellel ei ole.

Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Aitäh! Austatud minister! Ma olen teiega absoluutselt nõus, et Eesti toodab oma kaitsevõimet NATO sõprade abil palju rohkem kui iseenda abil. Aga ma olen samal ajal seisukohal, et õpetaja toodab Eesti riigile ka võrratult rohkem ja kaugemas perspektiivis võib-olla enamgi kui kaitsevägi. Meie NATO sõbrad ei ole üldiselt näitajani 2% SKT-st jõudnud. Kas oskate vastata, miks oli vaja nüüd meie kaitsekulutustes nii kiiresti selleni jõuda, ignoreerides täielikult õpetajate õigustatud palganõudmist? Kas seda küsimust üldse arutati või lihtsalt tehti poliitiline valik mingi kokkuleppe teel? Kuidas see sai nii juhtuda?

Küsimus on, kui kiiresti selle näitajani jõuda. Me võtsime kunagi sihi jõuda sellele tasemele aastal 2010, siis lükkasime selle edasi 2011. aastani ja nüüd siis 2012. aastani. Enam küll ei tahaks järele anda. See on väärikuse küsimus: sa oled midagi lubanud, sa oled mingi eesmärgi püstitanud ja nüüd, kui sul on majandus üksjagu kosunud, jätad selle ikka täitmata. Eesti kahtlemata vajab kollektiivset kaitset rohkem kui ükski teine riik, räägitagu kui palju tahes, et meie piiriäärne asend ja suur hulk ajaloolisi põhjusi nõuavad meilt iseseisvat kaitsevõimet. See on suur jama, ütleme ausalt. Me ikkagi suudame end kaitsta ja vaenlast heidutada kollektiivselt. Nii et see on südametunnistuse küsimus. Mina aktsepteerin seda 2% praegu. Kui Riigikogu teeb eelarve ümber, siis ta teeb ümber, aga mina seda aktsepteerin.

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Me kuuleme siin neli-viis korda nädalas, et meil on kõige parem finantspoliitika. Nüüd kuulsime, et me oleme ka kõige paremad iseenda kritiseerijad Euroopas ja kukkusime seetõttu kogemata auku. Keskmine palk peaks küll eelarve järgi tõusma, aga teame, et riigisektoris, avalikus sektoris on see külmutatud ja seetõttu inflatsiooni tõttu reaalpalk väheneb. Eelarve järgi peaks küll järgmisel aastal inflatsioon olema väiksem kui tänavu, alla 3%, ent 2013. aastal see seoses elektrituru avamisega jälle tõuseb. Mis sa arvad, kas eelarves on tehtud kõik võimalik, et inflatsioon oleks järgmine aasta maksimaalselt madal, või oleks andnud veel midagi teha, et inflatsiooni alla viia?

Inflatsiooni ohjeldamise jutt on Eesti oludes hästi kunstlik, sest vajalik, mida riik saab teha, on põhimõtteliselt tehtud. Me ei ela võlgu, kui jätta järgmise aasta nominaalne ülejääk katmata. Ehitusinvesteeringud ka kütavad inflatsiooni mingil määral, aga me siiski teeme need ära. Kui võtta  eelarve tasakaal, kui võtta meie kahtlemata hea konkurentsipoliitika ja küllalt hoolikas monopolide ohjeldamine, siis need ongi kolm asja, mida teha saab.
Kui me aga vaatame meie eelarve tasakaalu hoolikamalt, siis eks seal ole omad kriitilised tegurid. Näiteks tegevuskulude piiramine ja külmutamine on kõige tõhusam inflatsiooni hoidja üldse, sest see on signaal kogu tööjõuturule. Kas minnakse jälle võidu jooksma, inflatsiooni üle 10% ajama, nii nagu see juhtus aastal 2008, või on selge, et me ravime ikkagi buumiaja haavu ja need palgatõusud, mis meil siin olid aastail 2006, 2007 ja veel 2008 ka ikka 20% ja 20%, on meie praeguse olukorra tegelikud põhjused. Lihtsalt me tõstsime oma palgad lõhki ja sellele ei saanud muud järgneda kui tagasilöök. Nii oli ka õpetajatega, kelle palka erinevalt enamusest tegelikult otseselt kärbitud ei ole. Kuid need 20%-sed aastased hüpped ja see eeliskasv – see tähendab üsna võimaluste piirini jõudmist.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma jätkan Olga Sõtniku küsimusest tulenevat teemat, mis puudutab eurotoetusi ja 92 miljoni euro kasutamist. Tegelikult on see ju tõesti reaalne risk, et 20% järgmise aasta riigieelarvest on löögi all. Kas sa nimetaksid need rakendusasutused või korraldusüksused või korraldusasutused, kes on selle situatsiooni tekitanud, kuna nad ei ole suutnud otstarbekalt käituda?

Mina väidan, et põhiline tekitaja on auditeerija, Rahandusministeeriumi konkreetne osakond, kes on üldises foonis näidanud Eestit väga erilisena, aga positiivses mõttes erilisena. Tema teeb oma tööd, temal on oma professionaalsus ning kui võrrelda euroliidu üldise kultuuri ja olukorraga, siis Eesti saab alati kiita. Meil on väga vähe rikkumisi, meil on äärmiselt kõrge toetuste kasutamise tase – võib öelda, et parim kasutamise tase. Kas meil ka rikkumiste arv kõige väiksem on, seda ma ei oska öelda, aga usutavasti kõige paremas seisus olevate riikide hulgas oleme kindlasti. Ja kui meil on nüüd ka parim sisekontroll, võime jälle uhked olla, ainult et see võib kalliks maksma minna. Mina ei tea täpselt, ma ei ole enne sellises situatsioonis olnud, aga ma usun ikkagi neid ametnikke, kes on meile selgitanud, et midagi dramaatilist lõppkokkuvõttes ei ole. Natuke häbi ja piinlikkust, aga saame üle!

Palun, kolleeg Jüri Ratas, teine küsimus!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Austatud rahandusminister! Täna ja üldse viimastel nädalatel on teravalt päevakorral olnud teema "ESM-i varasem jõustumine". On räägitud, et see võiks juhtuda järgmise aasta teisel poolel. Kui see nii läheb, siis selleks meil praegu eelarves vahendeid ei ole. Kust need ESM-i tehtavad sissemaksed sellisel juhul tuleks? On öeldud, et see raha kindlasti leitaks.

Kuna varasem jõustumine on otsustamata, siis me ei saanud seda eelnõusse kirjutada, aga selle muudatuse saab vajadusel teha enne eelarve vastuvõtmist. Kui enne mitte, siis hiljem eelarve muutmisena. Arvan siiski, et selle aasta jooksul otsus varasema jõustumise kohta tuleb, et pigem on see vastus jaa. Ja kust me selle raha saame? Tegu on selgelt finantstehinguga ja see võime on meil eelarves olemas. Loomulikult ei tee see meie olukorda kergemaks, aga mitte ka tuntavalt raskemaks.

Palun, kolleeg Jaak Allik, teine küsimus!

Lugupeetud rahandusminister! Vastavalt Riigikontrolli aruandele oli kultuuritöötajate keskmine palk 2005. aastal 13% madalam Eesti keskmisest palgast. 2010. aastaks oli see lõhe kasvanud juba 20%-ni. Tähendab, masuaastatel langes kultuuritöötajate palk märksa enam kui keskmine palk Eestis. 2012. aasta eelarves pole ette nähtud raha kultuuritöötajate palga tõusuks, keskmise brutopalga tõusu aga prognoositakse 2012. aastal 5%. Järelikult kasvab see vahe eeloleval aastal veelgi. Kas te tõesti ei näe selles probleemi? Ja kuidas te seletate sellist valitsuse suhtumist kultuuritöötajatesse ja seega ka Eesti kultuuri?

See suhtumine on rahalises mõttes täiesti neutraalne ja valdavalt koheldakse kultuuritöötajaid samamoodi nagu teisi avaliku sektori töötajaid. Ma ei hakka saali ajakasutuse huvides nimetama üksikuid erandeid, kellel palk siiski tõuseb. Aga mis tunnetesse puutub, siis kultuuritöötajatesse on väga soe suhtumine. Paraku peame tunnistama, et kultuurivaldkonna rahanduslik juhtimine ei ole olnud kaugeltki täiuslik. Alati on ka poliitikud asunud kultuurikorüfeede poole, kui on olnud rahanduslikud pahandused, aga reaalsus on, et nende pahanduste tõttu ei saagi palku tõsta. Pahandused tuleb kinni maksta. Kultuur on, nagu ma juba mainisin, investeeringutega olnud hästi edumeelne, aga see kahtlemata ei paranda võimalusi tõsta palku. Vastupidi, suurenevad muud tegevuskulud. Isegi kui me põhiinvesteeringud teeme välisraha arvel ja unustame ära kaasfinantseerimise, ikkagi kaasnevad pikaajalised tegevuskulud, paljudel juhtudel ka laenuintressid ja rendimaksed. Tegelikult on hariduses samasugune olukord, ainult selle vahega, et haridustöötajate palga ja keskmise palga vahe on järjest vähenenud. Kultuuritöötajad kahjuks nii populaarsed siin saalis pole olnud.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Ma küsin veel töötukassa kohta. Te ütlesite, et kui me peaks vajalikud summad väljastpoolt hankima, siis peaksime kõvasti intresse maksma. Tegelikult investoreid on ju ka Eestis olemas, nii et selles pole küsimus. Aga põhiline on ikkagi see, et te tahate neid summasid kasutada jooksvateks kuludeks. Järgmise aasta suveks on töötukassas neid vahendeid juba 400 miljonit eurot. See on väga suur summa ja töötute jaoks ei ole nii palju raha tarvis. On selge, et te võtate selle lihtsalt jooksvalt kasutusele. Ma küsin: kui ilus või soliidne on panna käsi võõrasse taskusse? Ma toonitan veel, et see ei ole riigi raha, see on avalik-õiguslik raha, mille maksmise on tööandjad ja töövõtjad omavahel kokku leppinud ning mis peaks minema asjaomaseks otstarbeks. Kas on seaduslik niimoodi raha ära võtta?

See on seaduslik! Aga seda nõiakunsti mina ei jaga, mida teie siin esindate – et on mingisugune väga eriline riigi raha. Haigekassat ja töötukassat ei loodud erafirmadena ja need kolm inimest, kes käed lõid ja ütlesid, et nüüd me oleme kokku leppinud, said kokku leppida ainult selles, et nad hakkavad ajama koos tervishoiu- ja tööturupoliitikat või pigem neid ellu viima vastavalt seadusega ettenähtud reeglitele. Reservide kasutamist ei ole see kokkulepe ega seadus käsitlenud ega saagi käsitleda. See ei ole asi, milleks need kassad on loodud. Need kassad loodi ikkagi instrumentidena konkreetse valdkonna poliitika ajamiseks, ja ainult selleks.
Mul on äärmiselt kahju, et need, kelle me kutsusime laua taha, on just töötukassa puhul võtnud hoiaku, et see on nüüd nende väga eriline raha. Aga on ka need – ma mõtlen siin poliitikuid, nii Riigikogu kui ka valitsust –, kes ütlevad, et ühiskonnas on peale tööandjate ja töövõtjate ka kõigepealt töötud, kelle raha see tegelikult on – see pole mitte nende tüüpide raha, kes seal kokku leppisid –, ja on veel lapsed ja vanurid, kelle huvides me kogu riigi rahandust korraldame. Need, kes seal laua taga käed lõid, kuuluvad kõige tugevamate hulka. Tööandjad ja töövõtjad on kõige tugevam osa ühiskonnas. Meie aga ajame riigi rahanduspoliitikat selleks, et eelkõige aidata nõrgemaid. Ja me ei kuluta seda raha ära, vaid me tagame riigi likviidsuse. Me ei kuluta seda raha ära! Ma olen nõus, et see on nende raha, aga ma ei ole nõus sellega, et tolle imeliku nõiakunsti arusaamade järgi kannatab riik tervikuna kuni 10 miljonit aastas – 2015. aasta eelarve on selline – lihtsalt sellepärast, et kõige tugevamad ütlesid, et nemad tahavad laua taga istuda.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Austatud minister! Välisministeeriumi tulud suurenevad selgi aastal peamiselt tänu vara müügile. Vaevalt et Kiievi saatkonna korterite ja ka Brüsseli residentsi müük üldsuses väga palju küsimusi tekitab, seda rohkem kindlasti aga Kopenhaageni saatkonna müük. Ütle palun, mis täpsemalt selle saatkonna müügi otsuse tingis! Kui kasulik on lähitulevikus selline hoone Taani pealinnas maha müüa ja mis kõige tähtsam: mis saab tulevikus meie esindatusest ja esindusest Kopenhaagenis?

Ma ei ole suur saatkondade spetsialist ja jäin natuke kõhklema, kas ma ajan segi, kui ütlen, et see on uuemat sorti hoone, mis on konstruktsioonilt äärmiselt ebaõnnestunud. Või on see pigem üks teine maja, mida ma külastasin hulk aastaid tagasi? Või vanem villa, kus ma hiljuti käisin ja mis on suhteliselt amortiseerunud ning tahab ülesvuntsimist? Aga ma arvan, et need otsused on õiged. Kuna ma ise kõiki saatkondi kuigi hästi ei tunne, siis need hinnangud lähevad minu jaoks natukene risti-rästi. Ent neid hinnanguid on hoolega kaalutud ja välisminister on selle teema korduvalt valitsuses tõstatanud ja tehtud otsuste õigsust tõestanud. Mul lihtsalt lähevad eri saatkondade juhtumid omavahel sassi.

Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Mina küsin teilt teie valitsemisala kohta. Kui me vaatame just Maksu- ja Tolliameti ridasid, siis personalikulud on sisult jäänud samaks või kasvanud 0,87%, majandamiskulud on vähenenud 5,57%. Kui me paneme siia kõrvale Konjunktuuriinstituudi arvud, mille kohaselt musta turu osakaal on umbes 60 miljonit eurot, siis tekib küsimus, kas on tark tegu selles ametis kokku hoida. Tegelikult peaksid need inimesed ju riigile rohkem maksutulu tagama.

Maksuameti tegevuskulud sisuliselt ei vähene. Detailsema vastuse, mis komponent seal konkreetselt muutus, jään ma praegu võlgu. Väline pilt võib olla üks, sisu teine. Mul on see õnnetus, et minu kõige kergemad läbirääkimised olid rahandusministriga, mul ei olnud temaga suuri vaidlusi. Aga kas ei olnud asi selles, et nad olid nõus kärpima majanduskulusid, et saaks personalikulude seisu natuke lahedamaks? Peab kontrollima. Järgmine kord vastan teile.

Palun, kolleeg Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm räägib regionaalse tasakaalustatuse suurendamisest. Eesti riigil on olnud ja on praegugi mitu regionaalprogrammi – hajaasustuse infrastruktuuride programm, Setumaa programm ja kõik muu selline. On ka maakondlikud arendussummad. Järgmise aasta eelarves nendele Eesti enda regionaalprogrammidele eraldatava raha hulk väheneb 4,77%. Kuidas see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga?

See on täielikus kooskõlas. Sellele meetmele me pühendasime väga varakult nii suurt tähelepanu, et need summad said esimesena otsa. Nii paraku ongi. Me kulutasime selle raha ära, ja ongi kõik. Tegu oli välisrahaga, regionaalarengu fondi rahaga.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Ma olen teid pikka aega tähelepanelikult kuulanud ja imestan nüüd pisut. Teie kõnedesse on ilmunud nagu uus leksika. Te rõhutate, et me lubasime kaitsekulusid suurendada ja et meie rahanduspoliitikat tuuakse eeskujuks ja et meid kiidetakse. Kas te oleksite nii lahke ja ütleksite, kes need kiitjad on ja miks see kiitus teile nii väga tähtis on? Eile oli siin 2000 õpetajat väljakul ja paarsada Riigikogus sees, ma ei kuulnud mitte ühegi suust, et oleks kiidetud teid ja teie valitsust.

Ma kardan küll, et need inimesed, kelle te ära hullutasite ja kes tungisid siia parlamenti – mina muide sellist teguviisi väärikaks ei pea –, rääkisid ühest muust asjast. Aga kui rahanduspoliitikast rääkida, siis ma võin tuua pika nimekirja: Financial Times, Washington Post, Wall Street Journal, Spiegel, Economist ... Nimestik on kindlasti veelgi pikem. Ma olen andnud aasta jooksul kümneid intervjuusid ja olen saanud ainult positiivset tagasisidet ka muudest artiklitest. Nii ongi: meid imetletakse. Midagi ei ole teha. Sel ajal kui teistel on võlad, pahandused ja võlakriis, siis meie kannatused on seotud teiste, mitte enda pattudega. Ning selliseid ekstsesse, kus alavääristatakse ühte ametit ja ühte parlamenti, meil õnneks palju ei ole. Mina sellist intsidenti, nagu eile oli, ei ole enne näinud. Hoidke seda maja ikkagi väärikalt.

Palun, Lauri Laasi, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Mis eelnõusse puutub, siis mina arvan, et eelkõige tuleks valitsusel oma rahva imetlus ära teenida. Loodan, et te saate sellega hakkama! Aga küsimus on selline. 24. septembril te ütlesite Kuku raadios, et IRL-i ministrid oskavad paremini raha küsida. Mida te selle all silmas pidasite? Kas raha jagamise loogika ongi selline, kes paremini küsib, see rohkem saab? Ja kas sellepärast sotsiaalvaldkond kiratseb ning kaitse- ja sisejulgeoleku eelarved paisuvad?

Mis imetlusse puutub, siis ma ei usu, et see meie palga sees on. Eelkõige meid ikka kirutakse. See on meie ühine mure. Aga keda rohkem, keda vähem kirutakse, seda näitavad valimistulemused, nii isiklikud kui erakondlikud.
Mis see küsimus nüüd oligi? Ah Kuku raadio? Vaat see on üks õudne asi, et ajakirjandus elab suuresti iseenda kirjutatud pealkirjadest, neid paljundades ja ümber rääkides. Mind on hakanud see väga ahistama. IRL-i ministrite rahaküsimine oli tookord, mäletan täpselt, ajakirjanik Kärt Anvelti küsimus, mitte minu vastus. Vastasin jõudumööda, niipalju kui mulle aega anti, mismoodi need erisused on tekkinud. Seal oli üks 2%. Mainisin ka kõige viimast rahajagamist, näiteks politseinikud ja päästeametnikud said ju mõne miljoni juurde. Eelkõige oli minu sõnum aga see, et asi ei ole küsimises, asi oli ausas eelarvestamises. Me tegime sellised reeglid, kus puhtstatistiliselt kasvas tõesti rohkem IRL-i ministrite eelarve, aga reeglid olid võrdsed. Juhtus lihtsalt, et meil, teistel ministritel, lõppesid mingid ettevõtmised ära – mingid ehitised näiteks, kultuuripäevad, mõni projekt jne. See lihtsalt oli niimoodi! Poliitilised valikud tehti koalitsiooniläbirääkimistel võimalikult tasakaalustatult. Nii et ärge seda pealkirja selliselt tõlgendage, nagu see kirjas on.

Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea rahandusminister! Viimastel kuudel on olnud väga palju juttu võimalikust päästekomandode sulgemisest. Alternatiivina on välja pakutud vabatahtlike päästekomandode moodustamist ja nende pakutavat turvalisuse teenust. Minu küsimus on selline. Uurin mina riigieelarvet siit ja sealt nurgast. Käesoleva aasta eelarves on Eesti Priitahtlikule Päästeliidule 500 000 krooni tegevustoetuseks, uue aasta eelarves ma seda rida aga ei näe. Minu küsimus on selline: kas teie rahandusministrina toetaksite seda, kui Riigikogu teeks ettepaneku eelarve menetluse käigus lisada priitahtlike päästeliidule mingi summa?

Eks kõik sõltu valikutest, mille arvel te selle raha võtate ja kui suures summas. Ma soovitan teil ära kuulata erialaministri, kelleks on Ken-Marti Vaher – tema teab, kas see liit on suutnud senist raha efektiivselt ära kasutada. Ma ei ole sellega kursis. Küsige ikka enne tema käest, kas eelmise aasta rahaeraldis läks täppi ja kas priitahtlike päästjate puhul on probleem inimeste või raha puuduses. Rääkige temaga kõigepealt!

Palun, kolleeg Urve Palo!

Hea esimees! Lugupeetud minister! Vabariigi Valitsus kiitis 20. oktoobril heaks laste ja perede arengukava aastateks 2012–2020. Muu hulgas öeldakse selles, et peredele ja lastele suunatud sotsiaalseid kulusid tuleks suurendada. Eestis moodustavad peredele ja lastele suunatud sotsiaalsed kulud praegu 1,7% SKT-st ehk märksa vähem kui Euroopa Liidus ja Põhjamaades, kus need on ligi 3%. Eesti suurimaid väljakutseid on endiselt rahvaarvu suurendamine. Seda möönab ka sotsiaalminister. Samas, tänavu on sündinud esimese üheksa kuuga 785 last vähem kui aasta tagasi. Eesti riigi väljakutsed ja arengukavas püstitatud eesmärgid aga paraku ei kajastu riigieelarves, kus peretoetuste suurenemist ette ei nähta, need hoopis vähenevad 3,5% võrra. Küsin: miks ei kajastu valitsuses heaks kiidetud arengukava eesmärgid riigieelarves ja milleks neid arengukavasid tehakse, kui neid pole plaanis täita?

Kõigepealt, toetuste summa väheneb ilmselgelt demograafilistel põhjustel. Lastetoetuse saajaid on vähem ja see on ühe demograafilise lünga tagajärg. Siin on oma kõikumised ja sündimuse vähenemine praegu on ju ka õige väike olnud. Need on pikad ajaloolised protsessid, te teate seda väga hästi! Arengukavasid tuleb ikkagi ka mõistusega tõlgendada. Ma ei usu, et seal on kirjas kõigile võrdsete toetuste määrade tõstmine. See oleks väga vale ja ma arvan, et universaalsed lastetoetused võiksid olla esimesed, mida demograafilistele väljakutsetele vastu astudes – peamine nendest on kahtlemata rahvastiku vananemine kogu Euroopas – proportsionaalselt kärpima hakatakse. Päris kaotada neid ei saa. Aga ei ole universaalseid toetusi vaja. Ei ole meile siin saalis vaja oma lastele jooksvalt sularaha nii, et kõigepealt meilt võetakse ja siis antakse tagasi. Sisuliselt me oleme ju kõik kas lapsevanemad või lapsed või vanavanemad – praktiliselt kõik.
Sotsiaalne tugi? Sotsiaalne tugi peab tulema eelkõige teenuste kaudu. Nii lihtne see asi ongi. Töölkäimise eas inimesed ei pea olema riigi ülalpidamisel. Need inimesed on tegelikult ühiskonnas kõige tugevam osa ja nad saavad oma lastega ise hakkama. Mis puutub sularahasse, siis ühiskonna tugi peab seisnema teenustes ja veel kord teenustes, mitte sularahas.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Sellel nädalal arutatakse peaaegu kõikides Riigikogu komisjonides sellist dokumenti nagu Eesti Euroopa Liidu poliitika järgmiseks perioodiks. Öelge, mil määral see dokument on kooskõlas järgmise aasta eelarvega või õigemini, kuidas järgmise aasta eelarve on kooskõlas selle dokumendiga? Kas nende dokumentide vahel on mingisugune seos?

Loomulikult on see seos olemas. Arengukavadesse pannakse kirja asju, mida ka eelarve tegemisel silmas peetakse. Aga nende fookus on paratamatult natuke erinev ja üksüheselt ei ole need ka võrreldavad. Tegu on üldiselt hoiakute ja tendentsidega, mis meie Euroopa poliitikas haakuvad eelarvega.

Palun, kolleeg Yana Toom, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Härra minister! Viimasel ajal on väga teravaks läinud õpetajate palkade teema, mida on arutatud nii ja naa. Minister Aaviksoo on öelnud, et meil on vaja alles jätta 54 gümnaasiumi, ka peaminister on rääkinud, et on vaja koolivõrku kahandada, jne. Aga eelarves ei kajastu ei õpetajate palga tõus ega ka väidetavalt kavandatav koolivõrgureform. Kui ma seda eelarvet vaatan, jääb mulje, järgmisel aastal jääb seis samaks mis praegu. Kas ma saan õigesti aru?

Aitäh! Eelarvet vaadates võite näha, et me kulutame haridusele peaaegu kõige rohkem raha Euroopas. Seal on väga selgelt näha ka see, et koolivõrgu investeeringud võtavad meil väga suure osa hariduskuludest. Õpetajate palgad samal ajal on suhteliselt madalad. Samas tuleb ikkagi võrrelda õpetajate ja õpilaste arvu. Nii et laias laastus on tegemist vajadusega struktuursete reformide järele hariduses. Need võtavad aega. Õpetajate palgamured on kahtlemata kumuleerunud tegemata reformide pärast. Ühiskond ei saa aina suurendada eelisjärjekorras ühe valdkonna kulusid, nagu ta on hariduses tegelikult teinud. Ühel hetkel tuleb piir ette. Ühel hetkel tuleb hakata sisse vaatama ja suurendama efektiivsust, kaasa arvatud koolivõrgus.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Viimastel aastatel on riigieelarves ridu üha vähem lahti kirjutatud, hiljem aga selgub aasta jooksul, et nendelt ridadelt eraldatakse mitmelegi MTÜ-le teatud summad. Näiteks on kujunenud selline olukord – toon kaks näidet –, et omanike ühendus saab miljoneid, aga liikumine Kodukant ei tea kunagi kindlalt, kas talle raha eraldatakse või mitte. Te ise ka viitasite ühes vastuses, et on olemas peidetud kujul eraldised. Kuidas seda olukorda edaspidi parandada?

Ma ei usu, et ma sellele täna viitasin. Ma viitasin sellele, et ka peidetud kujul ei tohiks suurendada eelarve koormust, mida tihti tehakse seadustega. Aga minu arvamus on selline, et igasuguseid üksikuid MTÜ-sid eelarves ei tohiks olla – eelarveridade arv peaks olema väiksem ja nende kohtlemine võrdsem. Absoluutset reeglit ei ole küll võimalik kehtestada, aga me oleme igal aastal valitsusele teinud ettepaneku eelarve struktuuri ühtlustada, kuid saanud iga kord vastuse, et see pole võimalik – Riigikogu ei andesta seda meile, käsib uuesti lahti kirjutada. Me oleme teosammudel edasi läinud selles valdkonnas, et eelarve oleks lihtsamini loetav ja subjektid võrdsemini koheldud.

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Lugupeetud minister! Valitsuskoalitsioon on käesolevat eelarvet lansseerinud kui investeeringute ja kasvu eelarvet. Minu küsimus on teadus- ja arendustegevuse kohta. Oma ettekandes te viitasite, et teie meelest on see oluline ja sellepärast seda ei kärbita. Protsendina SKT-st see siiski pisut kahaneb: tänavu on natuke üle 1%, järgmisel aastal 0,95%, mille te olete natuke ülespoole ümardanud. Aga probleem on selles, et see on peaaegu kaks korda vähem, kui alles aprillis vastu võetud riigieelarve strateegia ette näeb. Ma ei küsi muidugi, miks see nii on, sest raha ei ole. Ma küsin hoopis: kas te nõustute minuga, et nii sellest aspektist kui ka eelarves üldiselt on kahetsusväärselt vähe ette nähtud investeeringuid meie ettevõtete konkurentsivõime suurendamisse?

Ma usun, et see 1% oli üsna täpselt öeldud. See oli 160,5, kui ma ei eksi, ja see on üsna lähedal 1%-le. 0,95-st on ta pigem kaugemal. Aga võib-olla on teil õigus – teil on lihtsam praegu paberites tuhnida kui mul väikse laua peal.
Mis puutub ettevõtluse toetamisse, siis mina isiklikult ei arva, et riik on see, kes määrab ära ettevõtluse efektiivsuse. Mulle meeldivad rohkem need ettevõtjad, kes ütlevad, et korralik ettevõtja ei oota riigi käest toetust, vaid tegutseb ise. Ja nagu on näidanud Riigikontrolli kriitika, ega need ettevõtlustoetused väga täppi pole läinud ka. Efektiivsuse kasv on väga küsitav ja üksiknäited on minu jaoks ka kummalised. Kui ikka suur tehas kiidab, et ta sai toetuse selleks, et asfalteerida oma plats ära, siis, andke andeks, neid platse on teisigi, mis tahaks asfalteerida, miks peab suurettevõtja selleks toetust saama? Kuidas see tõstab tema tööviljakust? Miks just tema, miks mitte teised? See tekitab pigem vaidlusi. Ma ei ole sugugi veendunud, et ettevõtlustoetused on keskeltläbi efektiivsed olnud. Samas ei saa eitada, et on ka väga häid, vastupidiseid näiteid, mille puhul on tõesti näha, et pühendutakse struktuursetele täiustustele, väärtusahelas edasinihkumisele selgelt know how suunas, majanduses know how väärtustamisele. Neid näiteid igal juhul on. Aga minu arvates on nii ettevõtlustoetuste kui ka teadus-arendustegevuse vallas eraldi nii positiivseid kui ka kummalisi näiteid. Riiklik toetamismehhanism ei ole kunagi laitmatu.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ühelt poolt ma kordan küsimust, et täpsustada, teiselt poolt esitan teie kolleegi kaitseministri soovil teile küsimuse, sest tema ei osanud vastata. Küsimus on seotud valitsuse koostatud Ida-Virumaa arengukavaga. Eelmisel aastal, kui me tänavuse eelarve kinnitasime, ei olnud selleks otsest finantseeringut ette nähtud, aga see oli teiste ministeeriumide kaudu nii või naa sisse kirjutatud. Kui ma vaatasin nüüd uut eelarve eelnõu, ei leidnud ma vastavat finantseeringut ka teiste ministeeriumide eelarves. Kas te oskate täpsustada, mis plaanid on Ida-Virumaa arengukavaga, mille valitsus aasta tagasi kinnitas?

Ida-Viru arengukava? Sellist rida te otsite? Arengukava hajub ikkagi eri valdkondadesse ja ma juba korra sellele küsimusele vastasin, et ma ei saa järgmise aasta eelarvest konkreetset arvu välja tuua, mis puudutab Ida-Virumaa arengukava rakendust. See on liiga spetsiifiline küsimus.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Välisministeeriumi järgmise aasta olulisimaid ülesandeid on säilitada praegu olemasolev esinduste võrk ja kauaoodatud initsiatiivina luua Eesti esindus Indias. Ütle palun, mida järgmise aasta eelarve võimaldab Delhis täpsemalt teha! Eraldatav summa ei ole kuigi suur.

Sõna "esindus" ongi kõik, mis ma oskan vastata. Ikkagi välisminister ja võib-olla ka majandusminister on need, kes India esindusele sisu annavad ja hindavad, mida on seal võimalik ära teha. Ma isegi ei julge praegu peast öelda personali suurust, mis sinna määrati, kuigi see käis läbirääkimistel läbi.

Palun, kolleeg Neeme Suur, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Kõigepealt tahan oma eelmise küsimuse täpsustuseks öelda, et minu küsimus puudutas otseselt Eesti riigisiseseid regionaalprogramme ja neile eraldatavaid puhtalt Eesti riigi vahendeid. Riigieelarve seletuskiri lööb need ilusasti lahti. Välisvahendid ja meie omad riiklike programmide summad on eraldi kirjas ja tegelikult vähenevad mõlemad: 20% väheneb regionaalarengu toetamine välisvahendite arvel ja 4,77% meie enda toetus regionaalarengule. Aga see oli täpsustus.
Minu teine küsimus on raamatupidamise tsentraliseerimise kohta, mida Rahandusministeerium hoolega juhib ja ellu viib. Eelarvest loen välja, et Põllumajandusministeeriumil tekib kuidagi negatiivne bilanss: allasutuste personalikulud vähenevad raamatupidamise tsentraliseerimisega umbes 80 000 eurot, Põllumajandusministeeriumi kesksed kulud suurenevad seoses raamatupidamise tsentraliseerimisega aga 165 000 eurot.

Küsimus, palun!

Summad on küll väikesed, aga kuidas see nii saab olla?

Ma nüüd ei jõudnud jälgida – üks oli 80 000 ja teine 165 000 eurot? Seal võivad tekkida mingisugused hetkekulud. Seda peaks täpsemalt kontrollima, ma ei ole arvutusmasin, et tean kõiki andmeid peast. Aga sellise konsolideerimise üldine tulemus on ikkagi kokkuhoid ja informatsiooni juhtimise paranemine. See on see, millega me tegeleme. Seal võivad tulla mingisugused ajutised kulud – seda ei saa välistada, aga peaksin selle üle küsima.
Mis puutub nendesse programmidesse, siis ma ei välista, et tegu oli mingisuguse Riigikogu-poolse lisandusega, mida me kindlasti kulubaasi ei joonista. See, mida teie siin viimases faasis suhteliselt sisetunde järgi ja poliitiliste kokkulepetega teete, ei haaku reeglitega, mille järgi eelarvet tegelikult saab teha. Ei ole nii, et te tõstate mingisse meelepärasesse valdkonda miljoni ja siis see on seal igavesti ja veel suureneb ka. Ei! Uued asjad tulevad peale, vanad, süsteemitud võetakse maha. Ma kahtlustan, et siin võib olla tegu samasuguse juhtumiga, sest me puhastasime baasi süsteemitutest ja ühekordsetest kuludest enne, kui hakkasime uusi kulusid lisama.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Minu teine küsimus puudutab riigieelarve tulusid. Meil oli ajakirjanduse vahendusel võimalik kogeda, et viimasel kabinetiistungil kirjutas valitsus vaba käega tuludesse juurde mittemaksulisi tulusid. Mina tahan teada käibemaksu suurema laekumise kohta. Siit on võimalik lugeda, et käibemaksu suuremat laekumist loodetakse sellepärast, et tarbimismahud järgmisel aastal kasvavad. Riigieelarve seletuskirjast me näeme, et käibemaksu prognoos põhineb Euroopa Liidus üldlevinud kolme komponendiga lõpptarbimismudelil ja vastavalt sellele oodatakse kasvuks 2012. aastal 6,2%. Aga samas eelarve arvude järgi on käibemaksu kasvu plaanitud hoopis 7,1%. Kas põhjus on see, et valitsus arvestab peale selle kolme komponendiga mudeli ka suurema hinnatõusuga? Kui hinnad tõusevad, siis loomulikult laekub ka käibemaksu jõudsamalt.

Selle fakti võib üle kontrollida. Ei saa välistada, et kusagil on ka viga. See tuleks tõesti üle kontrollida. Ei, me ei arvesta mingit suuremat hinnatõusu. Need on ikkagi arvutused, mis on küll teinekord muutunud. Vahepeal võib olla rakendunud mõni seadusakt, mis toob käibemaksu muutuse, aga teises kohas on see jäänud korrigeerimata. Üldiselt me oleme selliseid vigu suutnud vältida, ent ei saa välistada, et siin on sellega tegemist. Käibemaksu puhul on viimase aja tugevamaid tegureid seesama eelnõu, mille me kevadel suhteliselt suure tüliga vastu võtsime. See on see tagatisraha küsimus ja kütuse käibemaks. See on osutunud äärmiselt edukaks reformiks, kuigi jah, ühtlasi ka vägivallaks ettevõtjate suhtes, aga antud juhul põhjendatud vägivallaks. Selle maksu laekumine näitab nüüd, et tegemist oli kaabakatega, kellelt me selle raha nüüd kätte saame.

Palun, kolleeg Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh! Hea minister! Me plaanime eelarves suurendada äriühingute aktsiakapitali 156 miljoni euro võrra. Eelarve eelnõu seletuskirjast ei tule see küll välja, aga ma olen kuulnud, et see väeti ettevõttekene, kes muidu hästi toime ei tule, on Eesti Energia. Ma saan aru, et see iseenesest meie eelarvedefitsiidis ei kajastu ega eelarvepositsiooni ei mõjuta, küll aga tähendab see seda, et reaalselt tuleb kuskilt raha leida. Minu küsimus on: kas me aitame seda väikest ettevõttekest reservide arvel või võtame selleks kohustusi juurde?

Eks seegi ole kohustus ja me katame seda järgmine aasta reservide arvel. Ma lihtsalt täpsustan, et selle firma toimetulekus me ei kahtle. Me kahtleme tema võimes saada mõistliku hinnaga laenu, kui me ei tugevda tema kapitalibaasi. Küsimus on finantssuhetes. Ettevõtte investeerimisprogrammid aga on väga muljetavaldavad ning omanik peab nendele tuge juurde tegema, muidugi valikuliselt. Me ei nõustu mitte kõigega, mida firma tahab investeeringutena teha.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh! Härra minister! Ma küsin teie käest ikkagi kohaliku omavalitsuse teemal. Mind huvitab väga, kas te olete veendunud, et kõik kohalikud omavalitsused elavad järgmise talve ja üldse järgmise aasta üle. Kui ma vaatan viimaste nädalate-kuude uudiseid, kuidas kohalikud omavalitsused püüavad praegu raha leida, siis üks tee on lasteaia kohatasude suurendamine 20–25%. Eelarvet püütakse tasakaalus hoida ka tänavavalgustuslampide väljalülitamisega. Vaadates kohalike omavalitsuste laenukoormat, mis on 550 miljonit eurot, kas teile ei tundu, et kohalikud omavalitsused on finantsiliselt kinni jooksnud?

Ei tundu. Pigem ütleks, et nad on paremini hakkama saanud, kui me kartsime. Kui neil on vanast ajast mingisugused teenustasud väga väikesed, siis ei tohiks 25% olla suur tõus. Igal juhul on need pered, kus on võimalik laps lasteaeda panna, paremas olukorras kui need, kellel seda võimalust ei ole. Selles mõttes ei ole lasteaiatasu omaosalus asi, mida tuleks põlastada. See on loomulik tasu väga konkreetse ja kalli teenuse eest. Vanemad saavad samal ajal tööl käia ja raha teenida. Nii et mul on hea meel, kui omavalitsused kokkuhoiukohti leiavad. Usutavasti kasutavad nad neid võimalusi mõistlikult.

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tulen tagasi oma eelmise küsimuse juurde, millele vastates te ütlesite, et Lääne ajakirjandus kiidab laialt meie eelarvepoliitikat ja üldse Eestit. Kuna neid artikleid meile siin eriti refereeritud pole, siis ma küsin konkreetselt otse allika käest: kas teie käest on küsitud ja kas te olete nendes artiklites ikka maininud ka meie keskmist palka, mis on 800 euro ringis, täpsemalt 857 eurot, või pensionitõusu, mis järgmisel aastal on vaid 18 eurot, või lastetoetust, mis on 19 eurot? Kui olete, kas selle peale välisajakirjanikud ennast näost valgeks ei ehmata? Ikka kiidavad?

Ma pean ausalt ütlema, et ma Ida ajakirjandust jälgin halvemini, aga spetsiaalselt teile ma võin öelda, et ka seltsimees Putin on meid meie eelarvepoliitika eest kiitnud – mitte ainult Lääne ajakirjandus, mitte ainult imperialistid. See, et meie elatustase on ajaloolistel põhjustel madalam kui mitmel pool mujal Euroopas, on küsijatele üldiselt teada. Samas imetletakse selle kiiret tõusu, seda majanduskasvu, mida ikkagi väga selgelt soovitatakse mudelina ka ülejäänud Euroopale, kes on oma elatustaseme ehitanud väga suures ulatuses võlgadele. Nagu ma oma kõnes mainisin, kulutavad sellised riigid juba ületuleva aasta lõpu tulusid ja maksavad selle eest 3% SKT-st. Pange tähele ja korrutage, mitu protsenti see eelarvest on! 6% vähemalt. See on midagi, mis on lähedane juba näiteks meie hariduskuludele. Me küll kulutame nendeks 7%. Ei tasu neid võlgu tahta ja ei tasu neid vigu korrata. Me läheneme kindlasti lähiaegadel üsna kiiresti Euroopa elatustasemele.

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Võib-olla ei ole kõige sobivam ühe konkreetse objekti kohta küsida, kuid ma tahaksin siiski esitada teile küsimuse Eesti Rahva Muuseumi uue hoone kohta. Tegemist on ju väga palju räägitud, vaieldud ja Eesti rahva jaoks olulise objektiga. On olnud muuseumi ehitamise sihtasutus, mis nüüd ilmselt likvideeritakse. Inimesed koondatakse ja selle tagajärge mina küll positiivsetes värvides ei oska siin kirjeldada. Kultuurkapitali rea pealt ma ei loe ka siit eelarvest välja, kuidas järgmine aasta võidakse muuseumi ehituse ettevalmistavat järku finantseerida. Kas oskate öelda Rahandusministeeriumi ja valitsuse seisukohta 2012. aasta  perspektiivis, kuidas Eesti Rahva Muuseumi ehitust rahastatakse ja mis summas?

Seda vastust praegu lihtsalt ei ole. Midagi uut ei ole öelda. Kõiki neid asjaolusid on ka ajakirjanduses palju käsitletud. Valitsus on selle projekti taga ja võimalikud on erinevad skeemid. Väga palju sõltub ikkagi Euroopa Komisjoni otsusest, mil määral, mis ulatuses see projekt on abikõlblik ja tegelikult kas üldse on. Siis tuleb edasi mõelda. Aga valitsus on selle projekti taga. Samas eile vist kuulsin regionaalministri skepsisest ja ega meil mingit kindlust ei ole, et see projekt kohe realiseerimisele läheb.

Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Minu küsimus on koolitoidu programmi ja sellele kuluvate summade kohta. Võrreldes tänavusega ei ole te eelarve eelnõus järgmiseks aastaks koolitoidu jaoks lisaraha leidnud. Käesoleva aasta jaanuariga võrreldes on toidukaupade hinnad tõusnud üle 10%. Seega ei saa enam sama raha eest sama palju toitu ja on ilmselge, et programmi jätkamiseks ning vastavalt Keskerakonna ettepanekule lasteaedadesse ja gümnaasiumidesse laiendamiseks oleks tarvis koolitoidu programmi jaoks lisaraha leida. Võib-olla ongi teie plaan õpilastele tasuta koolitoidu programm seda aasta-aastalt aina vähem rahastades välja suretada?

Ei, seda ei ole. Samas mina ei ole tasuta koolitoidu fänn kunagi olnud ega ole seda varjanud. Tegemist on universaaltoetusega, mida ei vaja kõik lapsed ühtemoodi. Laps sööb koolis muide suhteliselt odavalt, võrreldes kodusöögiga ei ole see mingisugune restoranitoit. Aga koolis ei peaks tingimata, sõltumata perekonna olukorrast tasuta sööki saama. Mina ei arva, et see on hariduse osa, mina ei arva, et see on vältimatu sotsiaalkulutus, mis ka rasketel aegadel peab aina kasvama. Pigem ma eelistan valikulist perede toetamist.

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh! Austatud minister! Karlsson katuselt Astrid Lindgreni samanimelises populaarses lasteraamatus lõhkus ükskord Väikevenna juures külas olles ühe kalli vaasi ära. Ja pakkus siis Väikevenna emale selle eest 5 ööri, et saaks uue osta. See kirjanduslik metafoor osutab sellele, et millegi jaoks on mõtet raha eraldada siis, kui selle raha eest on reaalselt võimalik midagi mõistlikku saada, vastasel juhul on ilmselt tegemist raha raiskamisega. Me oleme maailmavaateliselt erineval arusaamal universaalsete lastetoetuste vajalikkusest. Sotsiaaldemokraatidena me leiame, et need on vajalikud ja peavad olema ka mõistlikus suuruses, et olla abiks lapsevanemale ja lapsele. Teie ütlesite Urve Palole vastates, et teie arvates on universaalsed lapsetoetused üldse mõttetud.
Ma küsin järgmist. Praegu on need meil siis 19 eurot ja mõned sendid lapse kohta ning moodustavad eelarves siiski märkimisväärse kulurea. Kui need teie arvates erinevalt minu isiklikust arvamusest on printsiibis mõttetud, miks te seda ca 70 miljonit seal eelarves siis kinni hoiate?

Teie metafoorist ma ausalt öeldes aru ei saanud, aga mis puutub lastetoetusse, siis mõelge, mis sotsiaalsetest gruppidest ühiskond koosneb. Need inimesed, kellel on lapsed, on rõhuvas enamikus tuluteenijad. Ja enamik neid, kellel lapsi ei ole, on tegelikult riigi poolt toetatavad – pensionärid, töötud ja muud sellised. Ja teie ütlete, et kõige tugevam ühiskonnagrupp – muidugi on nende hulgas erineva tugevusega inimesi –, kes raha teenib ka makse maksab, peab need maksud lihtsalt mingisuguse diferentseerimata tunnuse alusel tagasi saama. Siin ei teki mingisugust efektiivsust, siin ei teki mingisugust efektiivset sotsiaalse olukorra paranemist. Ei ole vaja anda tööl käivatel inimestel raha nende vasakust käest paremasse ja vastupidi, kusjuures vahepeal läheb raha veel ka jagamisele. Tegelikult on see rumal toetus ja sellepärast see ei olegi kunagi poliitikute silmis prioriteet olnud. On otsitud ikkagi valupunkte, kuhu on raha rohkem vaja. Üks raske aeg on kindlasti see, kui laps on väike, teine on, kui ta käib lasteaias, kolmas on loomulikult kooliskäimise aeg, edasi kõrghariduse omandamine. Vahepeal on veel kooliväline tegevus ja sellised asjad. Teenused on need, mille tagamiseks tuleb raha suunata, aga sularaha vasakust paremasse kätte tõstmine pole üldse mitte efektiivne. Ühiskond peab sekkuma sellesse, mida ta teeb paremini kui indiviid. Ja indiviid, kes teenib sularaha, ei pea seda endale jagama ühiskonna vahendusel, sh Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi vahendusel iseendalt võttes ja siis tagasi andes, sõltumata sellest, kui väga tal seda vaja on. See ongi maailmavaateline erinevus.

Palun, kolleeg Deniss Boroditš!

Aitäh, istungi juhataja! Minister! Mul on küsimus riigilõivude kohta. Praegu kehtivate riigilõivude märkimisväärse suuruse tõttu ei ole juurdepääs õigusemõistmisele igaühele piisavalt tagatud. Sellest on rääkinud õiguskantsler, selle järelduseni on jõudnud Riigikohus ja Keskerakonna fraktsioon on algatanud riigilõivu vähendamise seaduseelnõu. Eilse pressiteate põhjal mulle tundus, et seda toetavad ka valitsuserakonnad. Aga kui vaadata eelarvet, siis mitmed riigilõivumäärad ei vähene, vaid vastupidi, summa summarum need hoopis suurenevad umbes 20%. Sellest küsimus: kas te ei arva, et määrade vähendamisel tuleb suurem laekumine? Ja kas valitsusel polegi kavas neid vähendada, vaid hoopis suurendada?

Mina ei usu, et vähendamisest tuleks suurem laekumine. Aga antud juhul on tegemist sellega, millest Justiitsministeerium ja minister räägivad: kohtulõivude vähendamine peaks aset leidma 1. juulil, aga uusi lõivude liike tuleb paraku juurde. Seda te olete siin Riigikogus tasapisi kinnitanud ja neid teenuseid, mida riik lõivude eest pakub, on ikka päris pikk nimekiri. Nende lõivude laekumine eeldatavalt summa summarum kasvab, vaatamata sellele, et oodatakse kohtulõivude vähenemist alates 1. juulist.

Palun, kolleeg Urve Palo, teine küsimus!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Eesti majanduse põhiline kasvumootor tänavu on olnud eksport, mis Rahandusministeeriumi hinnangul kasvab sellel aastal 26,1%. Järgmiseks aastaks on plaanitud ekspordi kasv 4,6%. Samas on juba näha meie põhiliste eksporditurgude jahtumise märke. Ometi plaanime tänavuse kõrge kasvu pealt järgmiseks aastaks kasvu veel ligi 5%. Mulle tundub, et me peame oma ekspordi kasvu prognoose vähendama ja olema valmis sellest tulenevaks mõjuks nii meie majandusele kui ka riigieelarvele. Ma küsin: kas valitsusel on olemas plaan B, kui meie majanduskasv tuleb prognoositust väiksem? Mille arvel eelarve puudujääki kavatsetakse katta?

Mulle jäi kripeldama vastus riigilõivude küsimusele. Jätsin ütlemata, et minu arvates te võrdlesite selle 20% puhul eelmist prognoosi, mille järgi tehti eelarve, järgmise prognoosiga, mitte tegelikku laekumist. Tihti tulevad erinevused sellest, et tegelik laekumine on suurem.
Aga mis puutub eksporti – väga tore, andke oma prognoosiosakonna telefoninumber, me kooskõlastame oma prognoose kas või kaubagrupiti. Vahest tuleb just teie andmete alusel eelarvet teha – ma ei saa välistada, et te teate rohkem. Meie näeme võimalust, et siiski eksport nominaalselt kasvab. Neli koma millegagi protsenti on väike vahe. Seda on osalt võimalik seletada ka inflatsiooniga ning sellega, et meie ettevõtted on ennast kriisi ajal väga tugevalt restruktureerinud. Ja investeeringud on hakanud kasvama. Minul ei ole prognoosijatele etteheiteid, kuigi, nagu ma juba ütlesin, ma ise oleksin eelarvet koostades ettevaatlikum olnud. Ei ole etteheideteks alust. Aga kui teie prognoosiosakond selle meile selgeks teeb, siis tuleb vaadata, kust me eelarvet kärbime. Kas sotsiaaldemokraadid tulevad appi? Ehk näiteks ebaefektiivseid sotsiaaltoetusi kärpida või kellegi palku? Kui siit Riigikogust on tugi, siis mina olen käsi.

Palun, kolleeg Rein Randver, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Erinevatel andmetel on Eestimaal umbes 9% reformimata maad. Riigimaad on veel reformimata ligi 100 000 hektarit. Sel aastal teenitakse riigimaa müügist 26,5 miljonit eurot, järgmise aasta tulude poolele on eelnõusse kirjutatud sellest saadavad 15 miljonit eurot. Millest selline tagasiminek nendes tuludes?

See toetub Maa-ameti konkreetsele prognoosile ja siin on kaks tegurit. Üks on kindlasti, et likviidsemad maad müüdi kriisi ajal suhteliselt kiiresti. Teine tegur on, et sellist kriisi ei ole, et me väga kiiresti peaksime maad müüma. Pigem valmistada kogu protsess paremini ette ja ehk mõne aja pärast on võimalik saada kõrgem hind. Ning võib-olla pole tark mahult üldse nii palju müüa. Põletavat vajadust rahanduslikus mõttes ei ole, mingi vaatenurga alt on see protsess ju ka osa maareformist, millega on jõutud juba teatud tulemusteni. Tõenäoliselt vastaks keskkonnaminister sellele paremini, aga laias laastus on tema seisukohad samad.

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Nädal tagasi andis riigikontrolör siin saalis ülevaate riigi vara kasutamisest 2010. aastal. Tema aruandest võib välja lugeda, et riigieelarve koostamise põhimõtteid tuleb kohendada. Minu küsimus ongi sellega seotud. Kas teie olete seisukohal, et koostatud riigieelarve on piisavalt läbipaistev, et saada aru, kuhu riigi raha läheb? Ja teinegi pool küsimusest: milles Rahandusministeeriumi ja riigikontrolöri vaidlus riigieelarve koostamise teemal põhiliselt seisneb?

Kindlasti ei arva ma, et riigieelarve peab ka olema esitatud koomiksi vormis ning ette kantud teatrietendusena. See on ikkagi suhteliselt kuiv dokument ja ainult sügava huvi korral loetav. Aga et see oleks sisult vastuvõetavam, arusaadavam ja peegeldaks ka tulemust, selleks on teatud metoodilised võtted, mida me püüame juurutada. Näiteks on statistikas tekkepõhisus loomulik, aga üks asi, mida riigikontrolör eelarvete koostajatele ette heidab, on statistiliste aruannete ja eelarvete võrreldamatus. Tegelikult on see suures osas paratamatu. Eelarve on kassapõhine peaaegu kõigis maailma riikides, samas püütakse liikuda tekkepõhisuse suunas, mis on statistika eripära. On metoodilised probleemid. See on tohutult raske ülesanne. Tasapisi proovitakse paremuse poole liikuda, aga nagu eksperdid on mulle seletanud, me ei jõua kunagi sinna, et eelarve on täiesti tekkepõhine. Ikkagi on eelarveaastas peamiseks määrajaks kassavood. Nii et vähemalt osaliselt tekivad sellised segaeelarved ka tulevikus, aga need ei ole rohkem segaeelarved kui praegu.
Iseenesest me ju Riigikontrolli seisukohti suures enamikus jagame. Küsimus on, et kui nende seisukohtade kuulutamisega võõbatakse Eesti riik mustaks, nii nagu tegi ju ka Rahandusministeeriumi sisekontroll euroraha kasutamist kritiseerides, siis algavad probleemid. Kas seda on vaja? Kas see ikka on adekvaatne pilt? Kas me saame aru, millega on tegemist, kui kõik on lihtsalt musta värviga üle tõmmatud?

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Seda on tore teada, et naaberriigid kadestavad Eesti edulugu ning et töötute arv meil väheneb, tööle saanute arv kasvab ja elu Eestis läheb vähemalt peaministri sõnul iga päevaga aina paremaks. Aga millega on siis seletatav vajadus suurendada kohalikele omavalitsustele toimetulekutoetuseks eraldatavaid summasid? Enne seletuskirja lugemist arvasin, et selle on tinginud kodukulude kasv – kompenseerimisele kuuluv summa ju seetõttu suureneb. Seletuskirjast aga lugesin, et kulude suurenemine on seotud hoopis taotlejate arvu kasvuga. Kuidas see siis nii on, kui töötuid jääb vähemaks ja tööle saanuid on rohkem? Järsku on siin eksitav viga? Kahtlemata on õige suurendada omavalitsustele eraldatavaid toimetulekutoetuse summasid, aga millest see on tingitud?

Minu maailmavaade on selline, et minu arvates tuge ei pea pakkuma kõige tugevamatele, vaid nõrgematele. Toimetulekutoetuse puhul on esiteks mängus 20%-line määra tõus – hiljuti me tõstsime seda 20% võrra. Teiseks on kasvanud selle saajate arv. Aga ka kodukulud, mida te mainisite, on kahtlemata kasvanud. Inflatsioon on selles sfääris tõsiasi. Eri aegadel on küll pilt erinev, palju sõltub näiteks energia hindadest. Aga saajate arv on kasvanud. Saajate arv on selles mõttes üks spetsiifiline asi, et see puudutab palju pikaajalisi töötuid, keda kriisi ajal tekkis kõvasti juurde. Need inimesed on töötukassa toetuse alt välja langenud, elavad töötu abiraha peal ega suuda endale kuidagi kohta leida. Nii et see on õige mitmest komponendist tulenev resultaat, mida me praegu tõdeme. Toimetulekutoetus aga on, jah, erinevalt lastetoetusest sihitud toetus: see sõltub konkreetsest sotsiaalsest olukorrast, seda antakse ainult tõelise häda korral, mitte meiesugustele.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Miks õpetajate palk ei tõuse?

Raha pole! Raha on ära kulunud mujale. Koolivõrk on väga suur. Reformidele on pidureid pannud üks ja teine. Tihti on see olnud Riigikogu, aga tihti ka minister, kes on näiteks võtnud suurimaks eesmärgiks muuta haridusministeeriumi asukohta või tema nime või võtnud luubi alla koolitoidu, aga mitte selle, et haridussüsteemi toimetulek pikemaks ajaks paraneks. Päris selge, et kui laste arv väheneb – ja seda näitab kas või lastetoetuste saajate arvu kahanemine –, siis väheneb ka õpilaste arv. Mõnes regioonis on vähenemine õige suur. Kui me ikkagi õpetame lapsi tühjades ruumides ja õpetaja kohta tuleb vähe õpilasi, siis on alusetu loota, et ühiskond muutub aina rikkamaks ja õpetajate palk jookseb teiste palkade ees, kuigi me kuskilt kokku ei tõmba.
Ma meenutan teile, et nii aastal 2007 kui ka 2008 tõusis õpetajate palk 20%. Ma meenutan teile ka seda, et kriisi ajal õpetajate miinimumpalka – kui see ikka on õige termin, selles võin ma eksida – erinevalt teistest sfääridest ei kärbitud. 2008. aasta tase jäeti kehtima. 2011. aasta tase on sama, mis 2012. aasta tase, ja seejuures on see sama, mis aastal 2008. See on suhteliselt hea tulemus riigisektoris.
Igal juhul oleme õpetajate palkadesse suhtunud suure tähelepanuga, aga nüüd on käes aeg, kui ilma struktuursete reformideta lihtsalt ei ole mingeid palgatõusu võimalusi. Küllap te sellesisulist vastust olete ühes ja teises sõnastuses juba tuhat korda kuulnud.

Palun, kolleeg Sven Mikser, teine küsimus!

Aitäh! Härra minister! Vastates mu eelmisele küsimusele te selgitasite, miks teie arvates on universaalne lapsetoetus mõttetu. Aga te ei vastanud mu küsimusele, miks teie esitatud eelarves selline mõttetu kulurida sisaldub. Praegu aga läheksin edasi Eiki Nestori küsimusega. Nii nagu peaminister eile, ütlesite täna ka teie, et õpetajate palka ei saa tõsta sellepärast, et koole on liiga palju. Eestis ei ole väga palju koole, mille on asutanud õpetajad või mille kinnipanemise üle saavad otsustada õpetajad. Sisuliselt ütlete teie ja ütles ka peaminister, et õpetajad, me ei saa teie palka tõsta, sest meie, valitsus, oleme oma töö jätnud tegemata. Kas teie arvates pole selline suhtumine pisut küüniline, et mitte öelda hullemini?

See ei ole küüniline. Sellepärast, et poliitika on kompromisside kunst, nagu riigikontrolörgi reitingut taga ajades ütles. Vahel ta esineb nii, justkui temagi oleks rahva poolt demokraatlikult valitud. Aga see ongi tõsi, et poliitikutele meeldib publikule meeldida, ja publikule meeldib, et koole tuleks aina juurde, mitte ei jääks vähemaks. Tänavu aga viidi arusaam, et nende palgad istuvad kinni suurtes koolimajadega seotud investeeringutes ja ekspluatatsioonikuludes, õpetajateni minu arvates selgemini kui iial enne. See on pikaajaline probleem olnud, et raha on haridusse juurde antud ilma sisulisi muutusi tegemata, ilma efektiivsust tõstmata. Täpselt samuti on kompromiss olnud lastetoetuste säilitamine. Me ei ole saanud sellega hakkama, et ühiskond, poliitikud lepiksid kokku, et teeme valiku, kellele seda on vaja ja kas laste arvu järgi sularaha jagamine ikka on õige. Kordan veel: minu arvates tuleb vastavalt laste arvule jagada teenuseid, mitte sularaha. Igal lapsel peaks olema lasteaiakoht, korralik koolikoht, korraliku palgaga õpetaja jne. Sealtkaudu tuleb raha anda, aga mitte ümbrikus 300 krooni.

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

Kas koolivõrku peaks reformima Vabariigi Valitsus või õpetajad ise?

Ma arvan, et kui sotsid on toeks, on valitsusel lihtsam neid otsuseid langetada. Praeguse haridusministri kiituseks võib öelda, et tema ei sea ennast loosungite alla, vaid on tõepoolest selle probleemi õpetajatele välja öelnud: jah, te väärite kõrgemat palka, aga see võimalus tekib siis, kui me oleme oma reformidega hakkama saanud. Siiamaani pole seda nii selgelt öeldud. Me oleme kõik selles mingil määral süüdi, aga ausalt öeldes kollektiivsete otsuste puhul pole lõpuks keegi süüdi ja populaarsed on ministrid, kes niisuguseid reforme ei tee. Te teate seda väga hästi.

Palun, kolleeg Deniss Boroditš, teine küsimus!

Aitäh! Hea minister! Tulen tagasi õpetajate palkade juurde. Te ütlesite, et nende tõstmiseks raha ei ole. Mul on teile kaalumiseks üks ettepanek, tahaksin teada teie arvamust. Te räägite, et universaaltoetused tuleb lõpetada ning minna üle vajaduspõhisele toetusele. Kui me vaatame eelarvet, siis kõige suurem sotsiaalabitoetus on vanemahüvitise maksmine. Järgmise aasta eelarves on selleks kavandatud lausa 170 miljonit eurot. Kas me ei või alustada reformi siit ja näiteks vähendada vanemahüvitise ülemmäära? Arvan, et sealt saaks piisavalt raha, et finantseerida õpetajate palga tõstmist näiteks 20%.

Oi, kui lihtne on teil kõik! Arvud on kõik arvud, ainult et need on väga erinevad. See kokkuhoid ei annaks mingisugust võimalust õpetajate palka sekkuda. Aga et te saaksite aru, mis on toimunud, siis toon välja õpetajate palga suuruse võrreldes riigi keskmisega. 2006. aastal oli see 69,8% ja 2010. aastal 86,2%. See on väga korralik tõus, õpetajaid on palgaküsimuses vägagi eeliskoheldud. Ma ei saa vastutada nende õpetajate palganumbrite eest, kellel ei ole täiskoormust. See on tõsiasi, aga ka selles on vihje: selleks, et õpetajal oleks täiskoormus, tuleb läbi viia reform.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Eesti riigil on praegu 64 kehtivat üleriigilist Riigikogu või valitsuse heaks kiidetud strateegiat, arengukava, programmi. Kas riigieelarve koostamisel on nendega arvestatud? Seletuskirjas ühtegi viidet nendele dokumentidele igatahes ei ole.

Me oleme teadlikult selliseid arengukavadega seotud rahanduslikke kohustusi vältinud, seda ka teie erakonnaga koos koalitsioonis olles. Eeldus on ikkagi, et arengukavad on suunanäitajad, mitte konkreetsed rahalised kohustused. Mõnes mõttes aga eelarve koostamisel loomulikult arengukavasid arvestatakse: eelarve baseerub ju samadel hoiakutel, millest lähtudes arengukavad koostatakse. Aga ma ei kiida arengukavade süsteeme. Praegu me üht-teist kavandame – vaatame, kuidas õnnestub selles vallas mingi kord, mingi süsteem luua. Neid katseid on aga ennegi olnud, nii et ma mingeid lubadusi ei saa anda.

Palun, kolleeg Andres Anvelt, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Mulle ei anna ikka rahu teie valitsemisala ja samuti ei anna rahu lohakil raha. 2010. aastal rääkis konjunktuuriinstituut alkoholi ja tubaka puhul 73,2 miljonist eurost, mis on jäänud kätte saamata salakaubanduse tõttu. Arvudes on Eestis salaturu osakaal peaaegu kaks korda suurem kui Soomes. Me räägime praegu väga palju efektiivsuse suurendamisest. Kuidas teie arvates saaks teie valitsemisalas efektiivsust suurendada, et kas või osa sellest rahast kätte saada? Kõike niikuinii ei saa, see on arusaadav.

Aitäh! Ega me efektiivsuse suurendamisel ei keskendu ainult alkoholile. Me keskendume valdkondadele, kus maksukadu on kõige suurem. Andmed salaturu kohta on hästi erinevad. Ma ei tea, millisele allikale te praegu viitasite, aga ma olen kontrollinud, et need protsendid võivad kaks ja rohkem korda erineda, sõltuvalt analüüsi tegijast. See ongi üks salajane asi, see salaturg. Ja kui küsimus on efektiivsuses, siis tuleb salaturuga võideldes langetada valikud, kus on kõige suuremad riskid. Kas alkoholi-, tubaka- või kütusemüügis või ümbrikupalkades? Kui salaviina müügis, siis ilmselt on salaviinakasti vähem tulus jahtida kui suuri kaubakoguseid. Aga suurema tõenäosusega on suurim risk seotud kütusemüügiga. Sellest ma maksuameti ideoloogiat tutvustades üldjoontes teile juba rääkisin. Aga tegeldakse loomulikult ka alkoholi salaturuga.

Palun, kolleeg Marianne Mikko!

Lugupeetud Ene Ergma! Austatud Jürgen Ligi! Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei kulud on naeruväärselt väikesed, kokku vanas rahas alla 1 miljoni. See on eriti drastiline olukorras, kus me oma palgalõhe ja muu soolise diskrimineerimise näitajate osas oleme Euroopas suhteliselt esirinnas, kui mitte päris esimesed. Aga volinikul pole võimalik talle seatud eesmärke saavutada, sest tema õlule on pandud ka kuue täiendava diskrimineerimisvaldkonnaga tegelemine, raha aga pole juurde antud. Seesama kehtib ka ministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna kohta. Sellele probleemile, muide, on korduvalt ka rahvusvahelised organisatsioonid tähelepanu juhtinud. Mida teete teie, rahandusminister, isiklikult, et olukord muutuks ja volinik ning Sotsiaalministeeriumi tähtis osakond saaksid samamoodi nagu teie rahandusministrina vähendada soolist palgalõhet, mis Eestit häbivääristab?

Ma püüan daame mitte diskrimineerida, võtta neid rohkem tööle kui mehi ja maksta neile võrdset palka võrdse töö eest. Mis mul muud öelda? See on ikkagi küsimus sotsiaalministrile. Ja küsimus on ka selles, kas soolise võrdõiguslikkuse voliniku töö on tema arvates rohkem raha väärt, kas see valdkond tõesti vajab rohkem raha. Ent jah, see on ikkagi küsimus temale. Mina selle ametimehe, vabandust, ametinaise tegevusest ei ole eriti aru saanud. Ma ei tea, millega ta tegeleb. Aga meil kõigil, kes me riiki ühel või teisel moel juhime, on loomulikult kohustus jälgida, et diskrimineerimist poleks.

Palun, kolleeg Helmen Kütt, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea rahandusminister! Ma ei tahtnudki teie käest enam midagi küsida, aga pean siiski ühe asja ära täpsustama või välja selgitama. Te ütlesite, et lisaraha vajadus on tingitud ka toimetulekutoetuse määra 20%-lisest tõstmisest. Tegelikult see hakkas kehtima 2011. aastal ning 2011. ja 2012. aasta võrdluses on see arv nagu suurenenud toimetulekutoetuse taotlejate arvu kasvu tõttu. Aga küsin ka teise küsimuse, sest muidu läheb õigus seda teha raisku. Erivajadustega inimeste, sh laste rehabilitatsiooni kulud on kolm aastat olnud samal tasemel. Aastaks 2012 on selleks plaanitud täpselt sama summa mis tänavu, aga juba praegu sellest rahast ei piisa. Ja samas on puuetega inimeste igakuuliste toetuste alalõigu seletavas osas kirjas, et puuetega laste arv kasvab. Kas ei ole ohtu, et seda raha on siiski väga vähe? Kas oli üldse kaalumisel rehabilitatsiooniks ettenähtud summade suurendamine?

Kui ma ausalt tunnistan, siis minu arust sotsiaalminister seda läbirääkimistel ei tõstatanud, aga ma võin eksida. Tegelikult peaksite tema käest küsima. Iseenesest ma arvan, et tegu on valdkonnaga, mida peaks eelistoetama, see on selgelt vajaduspõhine toetamine. Aga nagu te siin kõik uhkelt räägite, peab andma kõigile lastele võrdset toetust, ja selleks kuluv summa on nii suur, et tõeliselt hädas olijatele ei õnnestu rohkem raha eraldada. Need inimesed on tõeliselt hädas ja ma arvan, et me võiksime teha poliitilise kokkuleppe, et jätame lastetoetused mingi koefitsiendiga korrutamata ja hakkame neid jagama valikuliselt, sõltuvalt laste tervisest ja eelkõige nende perede sissetulekust. Paraku ei ole õnnestunud seda pikkade aastate jooksul saavutada.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas, teine küsimus!

Tänan, proua eesistuja! Austatet minister! Mul on pisuke probleem eelarve läbipaistvusega. Eelarve Põllumajandusministeeriumi puudutavas osas on kirjas eraldis teadus- ja arendusasutustele 1,9 miljonit eurot. See on raha, mille eest valdkonna kaks instituuti hoitakse soojad ja valgustatud ning ka kojamehele saab palk makstud. Aga seda, kus rea peal on summad teadus- ja arendustegevusele, kuidagi ei leia. Minister väidab, et need seal on, aga seletuskirjas ühtegi sellesisulist viidet nagu ei ole. Kas sa oskad selle summa siit leida?

Mina usun põllumajandusministrit ja minu arvates see on põhimõtteliselt õige, kui erialaminister selle taseme valikud teeb ise, mitte rahandusminister ei kirjuta neid talle ette. Rahandusminister ei peaks oma pead koormama konkreetsete asutuste eelarvega, see ei tule tal välja – siis kaob suurem pilt ära. Minu arvates oleks mõistlik, kui maaelukomisjon talle selle küsimuse kirjalikult esitaks. Kui te aga juba praegu olete küsinud, siis võime täpsustada. Ent kui ta on öelnud avalikult, et nii on, siis mina selles ei kahtle. Mis ma siin targemat oskan öelda – pitsitage teda veel, las näitab näpuga!

Palun, kolleeg Indrek Saar!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Energeetika peatükis ütleb seletuskiri eelarve kohta: valdkonna eesmärk on, et Eesti energiajulgeolek on kindlustatud odavaima võimaliku energiahinnaga tarbijatele. Me äsja kuulsime riigikontrolöri aruannet, mis pani küsimärgi alla Eesti energiaalase jätkusuutlikkuse ehk siis lausa prognoosis, et Eesti Energiat võib seniste investeerimisotsuste juures ja nende piirangute juures, mida seab meile Euroopa Liit, lähiajal oodata lausa pankrot. Pärast seda, kui turg 2013. aastal avaneb, ei ole põlevkivielekter enam konkurentsivõimeline. Ja me teame, et meil ei ole piisavalt ühendusi selleks, et mujalt Euroopast elektrit sisse osta. Kuidas on selle eelarve kontekstis kajastatud Eesti energiajulgeolek? Mida on eelarves selle huvides tehtud? Ja küsin ka selle seletuskirja lause lõpu kohta: kuidas on kindlustatud odavaim võimalik energiahind tarbijatele?

See on kajastatud näiteks 150-miljonilise kapitalitoetusega Eesti Energiale, et ta saaks oma investeeringud teha ja vaadata tulevikku suurema kindlusega. Eesti Energia hoiak investeeringute tegemisel ei olegi niivõrd põlevkivi põletamine, kuivõrd aina rohkem kalduda õlitootmise poole, mis on ka energiabilansi oluline osa. Vedelkütused moodustavadki energiabilansis suurema osa kui elekter ise. Nii et seda julgeolekut saab käsitleda mitut moodi.
Mis elektrisse puutub, siis konkurentsivõime näiteks talvel on tagatud ka põlevkivienergia puhul, sest Euroopa ei suple tippkoormuste ajal energia ülejäägis. See on julgeoleku küsimus – tippkoormuste ajal peaks meil oma tootmisvõimsus olema. Sellise hoiaku me oleme võtnud ja võtnud selle muu hulgas ka selleks, et mitte panna ohtu Kirde-Eesti sotsiaalset olukorda ja tööhõivet. Siin on mängus vastandlikud huvid. Üks on loomulikult keskkonna huvi, aga on ka sotsiaalsed ja majanduslikud huvid, miks seda julgeolekut niipidi lahendatakse, et siiski ka põlevkivielektrijaamadesse investeeritakse.

Palun, kolleeg Kajar Lember, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma küsiksin laiemalt kogu selle eelarveseaduse eelnõu enda kohta, arvestades ka sellega koos menetletavate seaduste konteksti. Me räägime avalikkuses ja ka siin saalis hästi tihti seadusloome heast tavast ja arenenud riigist, kuid seaduste menetlemisel pole me aastatega kuigi palju edasi liikunud ajast, kui üritati soolise võrdõiguslikkuse seaduse sabas Tallinna linnaosasid ära kaotada. Täna menetleme koos riigieelarve seaduse eelnõuga eelnõusid, kuhu on kokku pandud alkohol ja prokuratuur, töötuskindlustus ja kunstlik viljastamine jne. Kas te peate sellist kobareelnõude esitamist Riigikogule mõistlikuks ja seadusloome heaks tavaks või võiks seda pigem nimetada menetluspornoks?

Vaat sellist sõna ma küll ei kasutaks, see jäägu teie hinnanguks. Aga siin on oma häid ja halbu külgi. Kui me täna lugesime Riigikogu esimehe dramaatilisest kirjast valitsusele, siis tekkis mul küsimus, miks ta ei saatnud seda aastal 2009 või 2010? Tegelikult puudutas probleem juba 2009. aasta eelarvet, seega juba aastal 2008 oleks võinud selle saata. Tõesti, me oleme eelarve suhtes väga riskantseid asju viimasel ajal ühte punti sidunud. Sellel on see hea külg, et sel juhul saab eelarve suure tõenäosusega seaduslik. Ei jää mõni üksik seadus lohisema, eelarvet ei tule selle tõttu muuta, et on jäänud mingi seadus kahe silma vahele. Eks selle taga on ka peidus teatud hinnang või teatud kartus, et Riigikogu ei suuda efektiivselt kõiki eelnõusid menetleda, aga demokraatias ei saa sellise jutuga muidugi väga esile kerkida. Ma arvan, et rahanduslikult on sellel hea külg, aga menetluse sisukus mõneti kannatab. Õnneks me ei pane väga suuri seadusi kobarasse, need on kõik suhteliselt lihtsad. Prokuratuuri puhul ühe inimese palk, alkoholi puhul üks number – 5% – jne. Need ei eelda selliseid diskussioone, mis üksteist segaksid. Võib-olla eelarve üldine huvi on nii domineeriv, et ma lepin sellega.

Palun, kolleeg Marianne Mikko, teine küsimus!

Suur tänu! Tulen tagasi soolise võrdõiguslikkuse ja haigutava palgalõhe juurde. Mul on teile, minister, selline küsimus: kas ma saaksin täna, mil te seisate meie ees, kinnitust, et teie oma suure üleeuroopalise autoriteediga kohustate sotsiaalministrit, kes on pisut vähem kogenud, soolise võrdõiguslikkuse osakonnale ja volinikule rohkem raha eraldama? Ma väga tahaksin kuulda, et te teete seda.

Mina ei tea midagi oma suurest autoriteedist, küll aga ma tean, et sotsiaalministrit ootab erinevalt minust ees suur tulevik. Mina ei julge küll talle midagi ette kirjutada!

Palun, kolleeg Indrek Saar, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tulen uuesti tagasi energeetikavaldkonna eesmärgi juurde. Seletuskirjas on kirjas, et Eesti energiajulgeolek on kindlustatud odavaima võimaliku energiahinnaga tarbijatele ja ka vähima võimaliku mõjuga Eesti keskkonnale. Eelmises minule antud vastuses sa ütlesid, et põlevkivielekter hakkab taanduma ja tõepoolest võib-olla see ei ole kõige mõistlikum tegevus. Samal ajal me teame, et majandus- ja kommunikatsiooniminister on üldkoosoleku rollis andnud Eesti Energia nõukogule ja seeläbi ka juhatusele korralduse ehitada valmis kaks uut põlevkivikatelt. Samal ajal on nii, et lisaks sellele 156 miljonile, mis eelarves kajastub, on meil risk, et CO₂ kvoodi müügi raha ei lubata kasutada nende katelde ehituseks, et see on tõlgendatav riigiabina. Ja minister samas on kinnitanud, et see raha leitakse igal juhul. Kas sina rahandusministrina oskad öelda, kust see raha siis leitakse?

Ma nüüd mõtlen, et milline raha? Iseenesest räägitakse praegu ühest katlast, teise kohta võib tulla eraldi otsus. Esialgu on see tegemata. Kui me need eri komponendid, need osalt vastandlikud huvid – keskkonnakaitseline, julgeolekuline, majanduslik, sotsiaalne – läbi kaalusime, siis langetasime otsuse: jah, me ühe katla teeme juurde. Meil on tippkoormuse ajal tõenäoliselt veel kauaks ajaks vaja põlevkivi põletamist, see tagab meie julgeoleku. Aga me ei taha enam kaevandada 30 miljonit tonni aastas, nagu kunagi sai kas üritatud või lausa kaevandatud – ma statistikat täpselt ei mäleta. Plaane on tagasi tõmmatud ja mitmesuguste kaalutluste liitmisel saadud mingi optimaalne tulemus. Praegu on arvatud, et üks katel on vajalik. Teine otsustatakse eraldi ja see otsus sõltub tõesti palju sellest, mida CO₂ kvoodi poliitika osas Euroopas otsustatakse. Igal juhul puudutab see meie julgeolekut päris tugevalt, selle otsuse tähtsust ei saa kuidagi alahinnata. Aga me püüame oma kahjusid minimeerida.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Minu küsimus puudutab eelarve tulupoolt. 2009. aastal suurendati lisaeelarvega valitsuse ettepanekul ressursimakse. Kütuse hinnad on hästi kiiresti tõusnud. Kas ministeeriumis või valitsuses pole olnud arutusel ettepanek näiteks põlevkivi ressursimaksu tõsta ja sellega riigieelarvesse tulu juurde saada?

See, mida me oleme arutanud, on õlimaks, aga me ei ole sellega kuigi kaugele jõudnud. See on miski, mis tundub mitmest kohast õiglane. See lähtub energiasektori tulukusest ja võimaldab maksustada nii era- kui riigisektorit ressursside kasutamise ja ühiskonna kui terviku seisukohalt natuke õiglasemalt. Samas, eks sel ole ka omad probleemid. Hakates maksustama mingit energeetilist ressurssi, me ikkagi maksustame tarbijat, millel on omad majanduslikud ja kindlasti tulevikus ka sotsiaalsed mõjud. Narvas saadakse soojusenergia kätte odavalt, aga üle Eesti on soojuse ja muidugi ka elektriga seotud kulud väga erinevad.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Eks me kõik saa aru, et kõik need pinged, mis ühiskonnas eelarvega seoses on, saaks ju lahendada ülilihtsalt, kui me suudaksime oma tulubaasi arvestatavalt suurendada. Aga see ei ole teatavasti kerge ülesanne. Minu küsimus on selline: kui te valitsuskabinetis eelarvet kokku panete, kas te siis varimajanduse problemaatikat ja selle tõttu kaotsi minevate maksude osakaalu üldse proovite analüüsida või see ei ole teemaks olnud?

Loomulikult seda analüüsitakse ikka. Mul ei ole teile mingisugust universaalset arvu välja pakkuda. Siin on mängus erinevad aspektid. Üks arv, mida sel aastal siin saalis on nimetatud, on see raha, mis istus kinni kütusemüügi käibemaksupettustes – summa oli tublisti üle 700 miljoni Eesti krooni. Nüüd me oleme seadusmuudatuse ära teinud ja see on paar kuud kehtinud – kui ma ei eksi, käib praegu kolmas kuu – ning tundub, et me isegi alahindasime seda osa varimajandusest, võiks öelda, kriminaalsest majandusest. Mis me siin teeme? Oleme lisaressursse eraldanud näiteks kriminaalse tulu eest soetatud vara avastamisele ja sellise vara konfiskeerimisele. Neid samme on väga erinevaid. Aga me ei ole kokku leppinud isegi selles varimajanduse osas, st aktsiisikaupade puhul, kui suur see osakaal on – hinnangud on hästi erinevad. Otsime andmeid siit ja sealt. Ikka tahaks varimajanduse ära hävitada ja sealt maksu kätte saada. Ikka tahaks!

Palun, kolleeg Tõnis Lukas!

Aitäh! Austatud minister! Haridusminister tõstis hiljuti jälle üles küsimuse õppelaenude garanteerimisest. Et võiks seda süsteemi muuta: garanteerida senisest vähemas mahus üliõpilaste õppelaene ja panna kohustus õppelaenuvõlglastega tegelemiseks senisest palju suuremal määral pankadele. Kuidas sa hindad seda järgmise aasta eelarve seisukohast? Kui selle süsteemi muutmiseks on vaja seadust muuta, siis tõenäoliselt järgmise aasta riigieelarvele veel hõlpu selline süsteemi muutmine ei tooks. Ja kas sinu arvates tegelikult saab eelarve kulusid kokku hoida õppelaenude garanteerimise süsteemi niisuguse muudatusega, mis paneb pankadele rohkem kohustusi ja teeb võlglaste arvu väiksemaks?

Minu arust saab. Me tõstsime selle küsimuse üles ka eelarveläbirääkimistel Jaak Aaviksooga ja minu meelest meil suuri eriarvamusi ei jäänud. Ta lubas sellega tegelda ja meie kindlasti aitame teda nii palju, kui oskame. Kas või ainult see võlglaste ülesleidmine peaks ju raha sisse tooma, ilma et kulud ülearu suured oleks. Ja kõige õigem ikkagi on kaasata siin ka panku, kellele see praegu on olnud liiga mugav teenus. Garanteeritud intress ei ole minu arust ka päris õiglane. Pankade kontroll inimeste tagasimaksmiskäitumise üle on nõrk olnud, väga paljud pangad ei pinguta. Riigil aga võib selleks jõudu väheseks jääda, nagu aeg on näidanud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister, küsimustele vastamise eest! Järgmisena kutsun kõnepulti ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Sven Sesteri. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan teile ülevaate 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimese lugemisega seotud teemadest, mis on komisjonist läbi käinud. Alustan sellega, et tegelikult algas eelarve arutelu Riigikogus juba kevadistungjärgul, mitte nüüd sügisel. Nimelt pidas rahanduskomisjon kevadistungjärgul vajalikuks arutada Riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena ülevaadet riigi rahanduspoliitikast, mille aluseks olid valitsuses heakskiidetud rahanduspoliitilised dokumendid. Nende hulgas olid riigieelarve strateegia 2012–2015, stabiilsusprogramm, Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2011–2015 ja konkurentsivõime kava "Eesti 2020". Kevadisel istungjärgul andis meile ülevaate riigieelarve strateegiast 2012–2015 rahandusminister ja omapoolse info riigi rahanduse seisu kohta esitas ka Eesti Pank.

Peatudes korra veel eelarvestrateegial, tahan siinkohal mainida, et eelarvestrateegias esitatakse järgmise nelja aasta eelarve kavandamise poliitilised põhimõtted, Vabariigi Valitsuse prioriteedid, majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos. Eelarve strateegia koostatakse perioodilise uuendamise põhimõttel: igal kevadel uuendatakse senist riigieelarve strateegiat, täpsustades kolme eelseisva aasta kavasid ning seades plaanid neljandaks aastaks.
Kui tulla konkreetse 2012. aasta eelarve juurde, siis esimest korda tutvustati selle põhimõtteid meile komisjonis 11. oktoobril. Seda tegi rahandusminister Jürgen Ligi, peale tema osalesid ministeeriumi asekantsler Ivar Sikk ja riigieelarve osakonna juhataja Kaie Koskaru.
Rahandusminister on siin saalis päris paljudele küsimustele vastates juba nimetanud järgmise aasta eelarve prioriteedid ja suurimad kasvud valdkonniti. Põhilistel kuluartiklitel peatus ta ka komisjonis ning vastas samuti komisjoni liikmete küsimustele. Varasematel istungitel oli Rahandusministeerium komisjonile juba esitanud eelarve menetluse taustamaterjalina 2011. aasta suvise majandusprognoosi. Rahanduskomisjon otsustas veel eraldi, et kutsub riigieelarve menetluse protsessi käigus oma istungitele eri valdkondade ministrid oma haldusalast detailsemat ülevaadet andma – oma probleemidest, võimalikest investeeringutest ja kuludest rääkima. Lisan veel nii palju, et novembri alguseks oli meil kavandatud – ma arvan, et see ka tuleb – komisjoni istung Eesti Pangas, et kuulata ära Eesti Panga hinnang riigieelarvele ja majanduspoliitikale.
Käin nüüd kiirelt, et lihtsalt ära markeerida, üle küsimused ja teemad, mis 11. oktoobril, kui me riigieelarvet arutasime, läbi käisid.
Üks teema, mis tõstatati, oli kohalike omavalitsuste tasandusfond. Taheti teada, kui suur see on ja kuidas see kujuneb 2012. aastal. Vastus oli, et see jääb samaks, mis tänavu. Selle suurus on 72,3 miljonit eurot.
Tunti huvi Rahandusministeeriumi, Riigikogu ja mitme muu institutsiooni eelarve muudatuste ajendite vastu. Konkreetselt Rahandusministeeriumi kulude suurenemist mõjutavad eelkõige riigipoolsed kohustuslikud kogumispensionifondide kanded ja Euroopa Liidu üldeelarvesse tehtavate Eesti riigi maksete mahtude suurenemine. Üks komisjoni liige tundis huvi riiklike matusetoetuse eraldiste vastu – kellele see raha konkreetselt läheb. Vastus oli, et see läheb kohaliku omavalitsuse üksustele.
Komisjonis oli juttu ka majandusprognoosist, mis täna siingi saalis teemana üleval oli. Vabariigi Valitsus on lähtunud 3%-lise kasvu prognoosist. Diskuteeriti selle üle, kas peaks olema konservatiivsem ja võtma aluseks riskistsenaariumi (kasv 1% või siis üldse ilma kasvuta). Rahandusminister leidis, et lähtume baasstsenaariumist – meil ei ole praegu põhjust muid stsenaariume kasutusele võtta. Täna on ta seda ka siit puldist mitu korda inimestele vastates kinnitanud.
Tunti huvi riikliku pensionikindlustuse kulude ja sotsiaalmaksu võimaliku laekumise vastu. Milline see vahe on? Ütlen siinkohal kohe ära, et sotsiaalmaksu laekumine on tõesti väiksem. Kui vaadata sotsiaalmaksu laekumist ja erinevaid kulusid, siis vahe on 354 miljonit eurot.
Küsiti ka heitmekvootide müügi kohta ja seda, kust võiks leida CO₂ objektide nimekirja. Kust selle kohta ülevaadet saada? Kuidas selles vallas asjad liiguvad? Kõigile teadmiseks, et see info on Riigi Kinnisvara AS-i veebilehel täiesti olemas. Seal on kirjas objektid, mille ehitamiseks seda raha eraldatakse, tööde valmimise kiirused ja muu informatsioon, mis valdkonda puudutab.
Tunti huvi ka laenude ja võlakoormuse vastu: kuidas riik suhtub lähiaastatel võimalikesse laenuvõtmistesse ja millisena näeb oma võlakoormust? Ka see teema oli täna siin saalis jutuks. Vastus oli, et riigieelarve strateegia näeb ette uusi laene keskvalitsuse tasandil mitte võtta ja pigem 2012. aastaks võlakoormus väheneb. See vähenemine on võimalik tänu riigikassa likviidsuse reservile keskvalitsuse tasandil.

Eraldi teemana olid üleval töötu- ja haigekassa reservid, millest on ka täna siin saalis juttu olnud. Avaldati erinevaid arvamusi selle üle ja selle kohta siis juba härra minister täna andis ka pikemaid vastuseid küsimustele.
Ja samamoodi nagu täna saalis, küsiti ka komisjonis võimaliku Euroopa Stabiilsusmehhanismi ehk ESM makse kohta: kas selleks on vahendeid ja kuidas seda teha plaanitakse? Minister ütles komisjonis, et sel juhul oleks tegemist finantseerimistehinguga viie aasta jooksul. Ja kui ma ei eksi, siis ta mainis ka seda, et 30 miljonit eurot peaks olema eelarves selleks puhuks ette nähtud juba järgmisel aastal, kui vajadus tekib.
Lisaks informatsioonina veel nii palju, et on juba toimunud kohtumised osa ministritega. Nagu ma mainisin, oleme seisukohal, et võimaluse korral tuleks kõigi ministritega eraldi kokku saada. Kui nüüd kokku võtta, kellega me oleme kohtunud, siis 17. oktoobril saime ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalast. Osales ka kantsler Janar Holm, kusjuures üllatav oli see, et õpetajate töötasu ei olnudki teemaks, nagu ma hiljem memot vaadates nägin. Põhiliselt oli jutuks õpilaste arvu vähendamine.
18. oktoobril, päev hiljem rääkis meile Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast sotsiaalminister Hanno Pevkur. Küsimused puudutasid peaasjalikult töötukassa vahendeid, näiteks kui palju eraldatakse aktiivseteks tööturumeetmeteks. Vastus oli, et tase on sama, mis aastal 2011: 35 miljonit eurot. Minister andis ülevaate ka sellest, et käivitatakse asendusperearstide süsteemi pilootprojekt summas 238 000 eurot, ja tehakse eri allikatest pärit vahendite abil – mängus on nii välisvahendid kui ka riigi oma raha – investeeringuid hooldusravihaiglatesse, lastekodudesse, erihooldekodudesse. Veel rääkis ta komisjonis ühekordsest noorte arstide lähtetoetusest, mis on mõeldud noortele tohtritele, kes asuvad tööle Tallinnast ja Tartust väljaspool.
24. oktoobril oli meil külas regionaalminister Siim Valmar Kiisler, kes rääkis oma haldusalast. Tänagi on siin jutuks olnud mitu selle valdkonna teemat. Küsiti Eesti Rahva Muuseumi ehituse kohta. Nagu täna rahandusministergi ütles, ei ole veel lõplikult selge, mis tempoga ja kuidas edasi minnakse. Regionaalminister kiitis kohalikke omavalitsusi euroraha eduka kasutamise eest. Tema kinnitusel on kohalikud omavalitsused väga korralikku tööd teinud. Tunti huvi regionaaltoetuste vastu – kuidas nendega 2012. aastal on. Minister selgitas, et samas mahus jätkatakse hajaasustuse programmi, setu programmi jm. Küsiti kohalike omavalitsuste ülesannete täpsustamise kohta, millele on ka Riigikohus ja Vabariigi President tähelepanu juhtinud. Millised ikkagi on riigi ülesanded ja millised kohaliku omavalitsuse ülesanded? Kuidas on kohustused delegeeritud ja kuidas käib rahastamine? Minister andis sellest üldise ülevaate. See töö on tehtud, ministeeriumid on selekteerinud välja tegevused, mis on riiklikult tähtsad, ja need on eelarves eraldi välja toodud. Minister mainis ka seda, et praegu koostatakse kohalike omavalitsuste ülesannete uut juhendit, see peaks peagi välja tulema.
25. oktoobril tuli meile komisjoni külla justiitsminister Kristen Michal. Markeerin lühidalt ka tema käsitletud teemad. Ta nimetas, et ministeeriumi prioriteedid on parandada esmatasandi õigusabi kättesaadavust, suurendada riigi õigusabi vahendeid ja kiirendada kogu kohtumenetlust. Komisjonis tuli jutuks ka riigilõivude teema – need on liiga suured. Minister kinnitas, et lähiajal, täpsemalt suure tõenäosusega juba novembris jõuab Riigikogusse eelnõu, mille eesmärk on kohtumenetlusega seotud riigilõive vähendada. Viimase informatsiooni põhjal peaks see vähenemine olema kuni 26%. Veel nimetas minister, et eraldatakse raha DNA-analüüside järjekordade lühendamiseks. Eestis on kohtuekspertiiside tegemise tehnoloogiline tase väga kõrge ja selle valdkonna rahastamist suurendatakse. Juttu oli ka kohtute raamatupidamiskeskuse üleandmisest Rahandusministeeriumile riigi tugiteenuste keskuse arendamiseks.

See oli ülevaade sellest, mida komisjonis käinud ministrid on rääkinud. Nendega, kes ei ole käinud, loodame suure tõenäosusega kohtuda esimese ja teise ning miks mitte ka teise ja kolmanda lugemise vahepeal.
Komisjon langetas järgmised otsused. Esiteks võttis komisjon konsensusega vastu otsuse teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 26. oktoobril ehk täna. Arvamused läksid natuke lahku eelnõu esimese lugemise lõpetamise osas: lugemise lõpetamise poolt oli 6, vastu 4, erapooletuid 0. Kokku võttes komisjon toetas esimese lugemise lõpetamist ja otsustati määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. november kell 18. See otsus oli samuti konsensuslik. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma ei tea, kas sa kuulsid minu küsimust rahandusministrile. Ma küsisin selle kohta, et järgmisel aastal on teadus- ja arendustegevuse kulud ligi kaks korda väiksemad, kui meie riigieelarve strateegia ette näeb. Need on 0,95% SKT-st, ehkki riigieelarve strateegia näeb ette 1,8%. Rahandusminister ütles, et ta ei pea neid kulutusi üldiselt efektiivseks. Kas te olete rahandusministriga nõus ning kui jah, siis mille pärast neid ilusaid suuri arve kirjutatakse nii riigieelarve strateegiasse kui ka teie viidatud "Eesti 2020" kavasse?

Te küsite minu isiklikku arvamust. Mul on mitte ainult sellel teemal, aga mitmel muulgi teemal isiklik arvamus olemas, aga me võiksime isiklike arvamuste tutvustamise jätta aega, kui meil algab läbirääkimisvoor. Riigikogu liikmetele avaneb läbirääkimisvoor paraku mitte esimesel lugemisel, vaid alles teisel lugemisel – siis saame selgitada oma isiklikke arvamusi. Aga et vastusest mitte kõrvale põigelda, siis ütlen ausalt, et komisjonis ei olnud sellel teemal juttu. Ent ma mõtlen selle peale ja annan teile lähiajal ka vastuse, mida mina sellest isiklikult arvan. Saate selle siis, kui ma korra olen nendele numbritele otsa vaadanud.

Palun, kolleeg Kalev Lillo!

Aitäh, hea eesistuja! Hea sõnavõtja! Ma loen seletuskirja leheküljelt 93, kus on toodud Riigikogu Kantselei personalikulud, et kulud nähakse ette kuuele fraktsioonile, 11 alalisele komisjonile ning viiele eri- ja uurimiskomisjonile. Kas te komisjonis rääkisite nendest kuuest fraktsioonist ning viiest eri- ja uurimiskomisjonist?

Ma pean nentima, et me komisjonis taskulampi põlema ei pannud ja see valgus, mis meil oli, ei võimaldanud seda viga avastada. Ju siin on viga mingitest varasematest dokumentidest üle kandunud. Nii nagu ka härra minister oma sõnavõtus ütles, eelnõus võib olla väikeseid vigu – need on lubamatud, aga tegijal ikka juhtub. Tänan sellele tähelepanu juhtimise eest! Me saame muudatusettepanekutega seletuskirja muuta, kui me väga tahame.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Kadri Simson Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tänast riigieelarve kõnet alustaksin ma väikese tagasivaatega eilsele. Eilne õpetajate meeleavaldus näitab selgelt, kuhu on praegune valitsus oma ultraliberaalse maksupoliitikaga Eesti viinud. Mis riik see on, kus oma inimestele ei saa maksta väärilist palka? Mis maa see on, mis ei kata ega toida oma inimest? Mis maa see on, kus varanduslik lõhe ühiskonnas suureneb? Just selline on tänane Eesti riik.
Valitsus on kaotanud Eestis klassikalise ettevõtte tulumaksu ning järjepidevalt vähendanud üksikisiku tulumaksu määra. Ja isegi pärast majanduskriisi pole valitsus aru saanud, et niimoodi ei suuda Eesti oma riiki finantseerida. Valitsuskoalitsiooni häältega võeti vastu tulumaksuseaduse muutmise seadus, millega vähendatakse tulumaksumäära 2015. aastaks 20%-le. Selle kõige taustal on tõesti piinlik kuulata, et õpetajate palgatõusuks raha ei jätku. Samal ajal on suurendatud kaudseid makse, mis on inimeste sissetulekute suhtes regressiivne. See tähendab, et vaesemad leibkonnad maksavad nende maksude näol ära suhteliselt suurema osa enda sissetulekust. USA Luurekeskagentuuri infokogumiku CIA World Factbook hinnangul on Eesti rahvaarv 38 000 inimese võrra väiksem, kui Eesti enda ametlikud andmed ütlevad. Lõplik tõde selgub järgmisel aastal, kui rahvaloendusel on Eestis elavad inimesed kokku loetud. Kuid on selge, et Eesti inimesed lähevad välismaale tööle, ja ei lähe mitte ainult lihttöölised, vaid ka mitmesugused spetsialistid. Kui inimesed lahkuvad, siis laekub riigieelarvesse vähem makse, sest on jäänud vähem maksumaksjaid, ja seetõttu ei ole edaspidi võimalik maksta inimväärseid pensione ega riigisektorile palkasid. See on selline saatanlik ringkäik.
Juba mitmendat aastat peame meie siin Riigikogu saalis kuulama koalitsioonisaadikute suust, kui hea riigieelarve on jälle Riigikogu ette toodud. Kes siis ikka koera saba tõstab kui mitte koer ise. Aga seda head väljendatakse selliste arvudega, et aastal 2012 on riigieelarve puudujääk vaid 2,1% SKT-st. Kui veel tahaks arvudega mängida, siis saame struktuurseks eelarvepositsiooniks lausa +0,2% SKT-st. Milline rõõm ja lillepidu! Aga kuidas see kõik kajastub Eesti inimeste heaolus, nendesamade õpetajate, politseinike, päästjate ja meditsiinitöötajate heaolus?  2012. aasta riigieelarve seletuskirjas on suurelt märgitud, et tuleval aastal on keskmise palga reaalkasv prognooside järgi 2,2%. Aga ära on unustatud, et õpetajate, politseinike, päästjate ja meditsiiniõdede palgad on ka järgmisel aastal külmutatud ja seda olukorras, kus hinnad jätkavad tõusmist. Eelmise aasta algusega võrreldes on toit kallinenud 15,3% ja eluasemekulud 12,8%. Aga nendele olulistele ametimeestele me ütleme, et kannatage veel 12 kuud oma ostuvõime vähenemist. See ju tähendab seda, et õpetajate palk on juba 30 kuud langenud ja kahjuks väheneb selle valitsuse jätkamise korral ilmselt ka edaspidi.
Keskerakonna fraktsioonil on selge nägemus, kuidas suurendada inimeste heaolu Eestis. Palju on räägitud Eesti liikumisest targa allhanke suunas. Selleks on vaja kvalifitseeritud tööjõudu ning samuti õpiharjumust, mille laps saab koolist. Kool ning õpetajad on kogu riigi vundament. Me võime ehitada ükskõik kui paksude seintega hoone, kuid ilma vundamendita see kaua ei püsi. Õpetajate palgatõus 20% on järgmisel aastal vältimatu ning seda ei saa edasi lükata. Õpetajad peavad saama võimaluse pühendada ennast õpetajakutsele ning ainult õhust ja armastusest ei ela ka õpetajad. Olukord, kus õpetaja peab töötama korraga mitme koormusega, et ots otsaga kokku tulla, ei ole normaalne. Õpetajad ise ütlesid eile, et nad on olnud kannatlikud. Aga kui kergel käel leitakse raha, et minna appi ennast lõhkilaenanud riikidele, kuid oma õpetajatele raha ei leita, siis katkes ka nende kannatus.
Ma palun kolm lisaminutit!

Kolm minutit, palun!

Sama vältimatu kui õpetajate palgatõusunõude kuulda võtmine on tänaseks ka kohaliku omavalitsuse tulumaksuosa taastamine. Kui 2009. aastal vähendati kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa 11,93%-lt 11,4%-le, siis räägiti sellest kui ajutisest meetmest. Nüüd ei taha valitsus aga selle ajutise meetme ärakaotamisest enam midagi kuulda. Ometigi annab kohalike omavalitsuste alarahastatus igati tunda. Selle tagajärjel on vähenenud linnade ja valdade võime investeerida lasteaedadesse ning koolidesse, hoitakse kokku tänavavalgustuselt ja seda nimekirja võiks jätkata. Absurdne on olukord, kus kohalikule omavalitsusele on antud ülesanded, kuid ei tagata raha nende täitmiseks. Niisugust olukorda taunitakse ka Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. aasta otsuses, millega tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olevaks selliste aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele pandud omavalitsuslikud ja riiklikud kohustused ning eristaksid kohaliku elu küsimuste korraldamiseks ja riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud raha.
Kolmas oluline seisukoht on meie jaoks tasuta koolitoit. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustele kindlustati Keskerakonna valitsuses olemise ajal alates 2002. aasta 1. septembrist tasuta koolilõuna 1.–4. klassi õpilastele. 2006. aasta 1. jaanuarist laienes tasuta koolilõuna õigus kõigile põhikooli õpilastele, kuni 9. klassi lõpuni. Me leiame, et tasuta koolitoitu peavad saama ka gümnaasiumiõpilased ja miks mitte lasteaialapsedki. Paljudele lastele on koolilõuna ainuke soe söök päevas ning sellegi peavad kokatädid valmistama vaid 78 eurosendi eest. Raha koolilõunale pole juurde leitud, kuigi toiduainete hinnatõus on olnud eurotsooni kiiremaid. Kindlasti tuleb koolilõuna maksumust suurendada ja meie ettepanek on viia see ühe euroni. Lapsed on meie tulevik ja nende arvel ei saa kokku hoida! Kui Eesti pered on sattunud raskemasse olukorda, siis selle arvel ei saa veel eriti kokku hoida.
Nagu ma kõne alguses juba mainisin, on tänane valitsuskoalitsioon meie riigi õhukeseks lihvinud. Raha eespool välja toodud muudatuste jaoks on siiski Eestis olemas ja sellest ei saa rääkida mitte nii, et vastandatakse kaitseväge õpetajatele või maakoole linnakoolidele. Eesti riik peab hoolitsema oma maksubaasi eest. Ja kui valitsuskoalitsioon armastab ühes või teises küsimuses ikka Euroopat eeskujuks tuua, siis astmelise tulumaksu puhul salatakse osavalt maha see fakt, et enamik vanast Euroopast kasutab astmelist tulumaksu.
Loodan konstruktiivset riigieelarve menetlemist siin saalis. Väikesest eelarvedefitsiidist me võime ju rääkida, aga eelkõige me peame rääkima, kuidas tuleva aasta eelarve mõjutab Eesti inimesi. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Palun, kolleeg Sven Mikser, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Olgu kõigepealt öeldud, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei ole meile esitatud eelarve projektiga rahul õige mitmel põhjusel. Valitsus on võtnud aluseks 3%-lise majanduskasvu ja toonud meie ette 2,1%-lise puudujäägiga eelarve eelnõu. Minister ütles meile, et ta on neid arve vaadates võrdlemisi murelik ja tema isiklikult oleks olnud prognoosides konservatiivsem. Samas minister kinnitas meie ees esinedes, et defitsiidi põhjused on ühekordsed selles osas, mis puudutab tulusid. Sotsiaaldemokraatlik Erakond juhib tähelepanu asjaolule, et tegelikult on ka 2,1%-line defitsiidi näitaja saavutatud ebanormaalsel viisil, kompenseerides riigieelarve defitsiiti sisuliselt töötukassa reservi arvel. Samuti ei saa me heaks kiita valitsuse otsust võtta haigekassalt ja töötukassalt nende endi tahte vastaselt õigus otsustada oma reservide kasutamise üle.
Head kolleegid! Kui me vaatame selle eelarve kulupoolt, siis kindlasti suurimaks puuduseks on valitsuse ebaõigesti asetatud prioriteedid. Me nägime alles eile, kuidas poolteist tuhat õpetajat siinsamas Lossi platsil õiglast töötasu nõudes meelt avaldasid. Ometi me ei näe, et valitsus oleks nende ootusi tõsiselt võtnud. Vastupidi, peaminister kinnitas eile valitsuse infotunnis, et õpetajad saavad oodata palgatõusu alles siis, kui koolivõrku on otsustavalt koomale tõmmatud, kui riigireform on läbi viidud. Seega on valitsus otsustanud õpetajaid, kes on kahtlemata meie ühiskonna ühed kõige suurema lisandväärtuse loojad, karistada valitsuse enda tegematajätmiste eest, sest riigireformi ei tee ja koolivõrku ei optimeeri mitte õpetajad, seda saab teha ikkagi valitsus. Valitsus vastutab koolireformi tegemata jätmise eest ja õpetajate õigustatud nõudmiste eiramine selle ettekäändega on küüniline. Sisuliselt ütleb peaminister nii nagu täna rahandusministergi: õpetajad, te ei saa oodata palgatõusu enne, kui meie oleme oma töö ära teinud, me ei ole seda seni teinud ja mis puudutab riigireformi, siis me ei kavatsegi seda teha. Sotsiaaldemokraatide kindel soov on juba tuleval aastal õpetajate palkasid tõsta ja me oleme veendunud, et see on hea tahte olemasolu korral ka võimalik.
Teine sotsiaaldemokraatide jaoks oluline puudus meile esitatud eelarveprojekti kulude poolel on lastetoetused. Aastaid on Eestis ainus üha kasvav peretoetuse liik olnud kõrgepalgalistele vanematele makstav vanemahüvitis. Tänaseks ületab vanemahüvitise ülemmäär juba 2000 eurot, samas on igale lapsele tema 19. sünnipäevani makstav lapsetoetus püsinud juba kümmekond aastat naeruväärse 300 krooni ehk siis 19 euro ja mõne sendi juures. See proportsioon – alla 20-eurone lapsetoetus ja üle 2000 euro küündiv vanemahüvitise ülemmäär – on meie arvates Eesti valitsuse häbiplekk. Sotsiaaldemokraadid teevad ettepaneku seda karjuvat ebakõla vähendada ja tõsta lapsetoetus kolmekordseks. Meil on hea meel, et meie sellekohane eelnõu läbis esimese lugemise, ja loodame, et valitsev koalitsioon on edasises menetluses sedavõrd konstruktiivne, et me suudame saavutada lapsetoetuse tõusu juba algava eelarveaasta jooksul.
Kolmandaks, kindlasti on oluline, et Eesti toimiks õigusriigina. Põhiseaduslikule probleemile riigi ja omavalitsuste funktsioonide määratlemisel ja nende täitmiseks vajalike tulude tagamisel on tähelepanu juhtinud ka president Ilves siinsamas Riigikogu saalis. Sotsiaaldemokraatlik Erakond leiab, et riigil on juba järgmisel aastal kohustus asuda kompenseerima seda ebaõiglust, mis tekitati, pannes kriisi ajal lisakoorma just omavalitsuste õlule, vähendades nende tulubaasi. Sotsiaaldemokraadid soovivad järgmise aasta riigieelarves suurendada üksikisiku tulumaksust kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuvat protsenti ja samuti ka tasandusfondi.
Ühe kõrvalmärkusena tahan öelda, et tegelikult on riigis planeeritud järgmisel aastal teha ka võrdlemisi ekstravagantseid kulutusi. Me kindlasti ei saa olla rahul valitsuse sammuga Eesti Energia aktsiakapitali suurendamisel, samuti mitme teise kaheldava sisuga ja kulukate otsustega energiapoliitika vallas. Ehkki nimetatud finantstehing ei puuduta otseselt tuleva aasta riigieelarve tulu- ja kulunumbreid, ilmestab see valitsuse prioriteete, sest aktsiakapitali suurendamise summa on ligilähedaselt võrdne aasta jooksul haridustöötajate palkadeks kuluva summaga.
Palun lisaaega!

Kolm minutit.

Veel üks valdkond, kus planeeritud kulude kasvu tuleb pidada meie tänastes oludes ilmselt pisut ekstravagantseks, on riigikaitse. Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab täielikult eesmärki viia Eesti kaitsekulud 2%-ni SKT-st. Me leiame, et selle olulise rajajooneni peab Eesti jõudma vähemalt selleks ajaks, mil meie eelarve jõuab tasakaalu või ülejääki. Suurendada kaitsekulusid hüppeliselt ajal, mil meie riigieelarve on optimistlikegi hinnangute kohaselt 2,1%-lises puudujäägis, ei ole ilmselt mõistlik. Sotsiaaldemokraadid teevad ettepaneku suurendada tuleva aasta eelarves kaitsekulusid, seda nii absoluutarvudes kui ka protsendina sisemaisest kogutoodangust, kuid meie ettepanek on teha seda mõõdukamas tempos kui valitsuse pakutud 21,78%-line tõus.
Sotsiaaldemokraadid leiavad, et riigieelarve tulupoolt üle vaatamata ei ole võimalik täita kõiki riigi ees seisvaid kohustusi. Meie ettepanek on maksustada täiendavalt 26%-lise määraga see tulu, mis ületab kuus 1000 eurot. See toob eelarvesse arvestatavat lisatulu ja loob ka suuremat sotsiaalset õiglust. Samuti teeme ettepaneku suurendada üksikisiku tulumaksu määra 1 protsendipunkti võrra, 22%-ni ja toetame ettepanekut vähendada töötuskindlustusmakset kokku 1,2 protsendipunkti võrra, st 3%-ni.
Me loodame eelarve konstruktiivsele menetlemisele, koostööle koalitsiooni ja opositsiooni vahel meie inimeste, Eesti inimeste eluolu parandamisel. Õiguskantsler on öelnud, et kui Riigikogu annab jämeda otsa eelarve menetlemisel valitsusele ehk täitevvõimule, siis on tegemist põhiseadusliku probleemiga. Rahandusminister ütles äsja meie ees esinedes, et riigikontrolör käitub siin mõnikord nii, nagu oleks ta otse rahva poolt valitud. Juhin tähelepanu sellele, et ka valitsuse liikmed, ministrid ei ole meil otse rahva poolt valitud, küll oleme seda meie, Riigikogu liikmed, ja seetõttu peame kindlasti meie andma valitsusele suuniseid, kuidas riigi rahakotti kasutada, mitte kuuletuma pimesi valitsuse käskudele selles vallas. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Mikser! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu esinaine! Austatud parlamendiliikmed! Mida me oleme õppinud majanduskriisist? Esiteks seda, et eelarvet tuleb planeerida konservatiivselt. Praegune 3%-line majanduskasv eelarve eelnõus on konservatiivseim tõenäoline majandusprognoos, mis meie käsutuses on. Teiseks seda, et riik ei tohi minna püsikulude ülikiire kasvu teed, mille taga pole reaalmajanduse kasvu. Kolmandaks, võlakriis Euroopas andis selge õppetunni, et nii avaliku sektori kui ka kogu ühiskonna huvides on kinni pidada eelarve tasakaalu põhimõtetest. Ka 2012. aastal püsib Eesti võlakoormus Euroopa Liidu madalaimana, moodustades 5,8% SKT-st, ülejärgmisel aastal saavutab koalitsioon valitsussektori tasakaalu ning me peame otstarbekaks sätestada riigieelarve tasakaalu nõue Eesti õiguskorras.
Jutud töötukassa ja haigekassa vahendite sulatamisest riigieelarvesse on eksitavad. Tegemist on maksumaksjate rahaga, mille kasutamise sihtotstarve jääb samaks. Seega on käsitletava eelarve voorus, et see arvestab maailmamajanduse hiljutisi õppetunde.
Põhimõttelise valikuna ei näe valitsuskoalitsioon järgmisel aastal ette üldist riigi tegevuskulude kasvu ning ka riigiasutuste investeeringud on külmutatud. Kuid see eelarve pole kulude kokkutõmbamise, vaid majanduskasvu soodustamise eelarve. Majanduskasvu eelduseks on mitte tõsta maksukoormust, mis jääb järgmisel aastal 32,4%-le sisemajanduse kogutulust. Meie siht on langetada 2015. aastaks maksukoormust 31,7%-ni. Teiseks, avaliku sektori investeeringud kasvavad 1,25 miljardi euroni ehk 28% võrra. Suurim osa investeeringutest on planeeritud riigimaanteede remondiks. Oluline on ettevõtluse toetamine maapiirkondades. Me toetame järgmisel aastal riigieelarvest Eesti põllumeest 10%-lise täiendavate otsetoetuste mahu kasvu kaudu. Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkonna arendamise toetused kasvavad 47,1 miljoni euro võrra. Kolmandaks, aktiivsed tööturumeetmed. Aktiivseteks tööturumeetmeteks on kavandatud kõigi aegade suurim summa, 37,6 miljonit eurot, eelissuund on siin pikaajalise töötuse kahandamine. Neljandaks, ettevõtlustoetused. Järgmisel aastal vähendatakse ettevõtlustoetuse taotlemise bürokraatiat ning prioriteetideks on seatud stardi-, tootearendus- ja eksporditoetused.
Teine selle eelarve mõõde on sotsiaalne kaitse, milleks astume järgmised sammud. Esiteks, riikliku ravikindlustuse mahu kasv 8,5% ehk 70 miljonit eurot. See parandab perearstiteenuse kättesaadavust, teenuse pakkujate ehk haiglate olukorda ning pikendab ka raviteenuste nimekirja, kuhu lisatakse üle 30 uue diagnoosi. Analoogiliselt noore õpetaja lähtetoetusega seame sisse ka lähtetoetuse noortele arstidele. Teiseks, eaka põlvkonna toimetulek. Järgmisel aastal tõusevad pensionid 4,4% ning taastuvad täies mahus teise samba maksed. Kolmas sotsiaalne mõõde on hoolekanne. Järgmise aasta eelarve rahadega jätkub asenduskodude reorganiseerimine ja nende asemel peremajade ehitus vanemliku hoolitsuseta lastele. Jätkame ka lasterikaste perede kodutoetuse programmi, millest on saanud toetust juba üle 1200 pere, kus kasvab üle 7000 lapse. Järgmise aasta jooksul valmib Sotsiaalministeeriumi raport, milles käsitletakse üldise peretoetuste süsteemi muutmist nii, et kitsamates oludes lapsed saaksid suuremat toetust.
Kolmas selle eelarve mõõde on regionaalse tasakaalu kaitse riigis. Suurendame kohalike teede korrashoiu raha 5 miljoni euro võrra. Järgmisel aastal soetatakse väikesaartele uued laevad, uue põlvkonna elektroonilise side võrgu arenguga tagatakse kiire internetiühenduse võimalus enam kui 40 000 maainimesele ja veeprojektidesse suunatakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro.
Neljas mõõde on Eesti arengu soodustamine. Riigi kulud teadus- ja haridustegevusele moodustavad järgmise aasta eelarves 1% meie sisemajanduse kogutulust. Haridusvaldkonna kulud suurenevad 65 miljonit eurot ehk 12%. Järgmisel aastal seisab ees enam kui poolesaja koolihoone ja õpilaskodu renoveerimine. 2012. aastal käivitatakse eelarveeraldise toel IT Akadeemia, et tagada konkurentsivõimelist IKT-haridust. Suureneb ülikoolide riikliku koolitustellimuse maht, mis kõrgharidusreformi jõustumise korral muutub ka tõhusamaks tegevustoetuseks. On tõsiasi, et me suutsime õpetajate alampalku 2007. ja 2008. aastal tõsta ligi viiendiku, ujudes vastuvoolu üldise majanduslanguse tendentsiga. Haridusminister on koostanud õpetaja töö väärtustamiseks ühisdeklaratsiooni projekti. Selles öeldakse selgelt meie eesmärk: täiskoormusega õpetaja palk peab olema 20% kõrgem riigi keskmisest palgast. Selle saavutamiseks on vaja haridusraha tõhusamalt kasutada, mida ministeerium soovib deklaratsiooniprojekti osapooltega koos teha, ning rahaliste võimaluste paranemisel lisanduvad täiendavad vahendid õpetajate palkadeks, mille eeltingimus on püsiv majanduskasv. Vastasel juhul peaks avaliku sektori püsikulude tagamiseks suurendama võlakoormust, mis oleks täiesti vastutustundetu rahanduspoliitika.
Kuid kõik pingutused muutuksid mõttetuks, kui tagatud ei ole Eesti rahvuslik julgeolek. Seetõttu on IRL-i ja Reformierakonna selge valik tagada järgmisel aastal riigikaitseks 2% meie sisemajanduse kogutulust. See raha kulub Eesti sõdurite ja kaitseliitlaste varustuse, väljaõppe ja olmetingimuste parandamiseks. Meenutagem, et vaid kolm aastat tagasi läks meie naaberriik tankidega oma naaberriigi vastu. Täna teame, et seesama naaberriik Venemaa plaanib oma kaitsekulude määraks 3% SKT-st. See eelarve vastab Eesti võimalustele, soodustab majanduskasvu ja tagab abivajajate toimetuleku. Selle eelarvega soodustame haridust ja arengut ning anname selge ja ühemõttelise sõnumi: me väärtustame Eesti kaitsmist.
Võtame kokku. 2012. aasta eelarve on koostatud teadmises, et kaitstud on Eesti rahvuslikud huvid, sellele eelarvele võib kindel olla, see on tõesti Eesti inimeste kindel võit. Aitäh!

Suur tänu, Urmas Reinsalu! Palun kõnetooli kolleeg Jaanus Tamkivi Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! 2012. aasta eelarve, mida siin saalis täna esimest korda loeme, on parlamendi selle koosseisu senine tähtsaim töö. Tõesti, kõikidest otsustest ja aruteludest, mida kevadel mandaadi saanud inimesed siin saalis on arutanud, on see kõige olulisem. Seetõttu on mul ettepanek: käitugem riigi tähtsaimat seadust arutades väärikalt ning konstruktiivselt, tunnetades oma vastutust! See on seadus, mis järgmisel aastal mõjutab otseselt kõikide Eesti inimeste igapäevaelu. Reformierakonna saadikurühma nimel, kes selle eelarve toetuseks annab lõpuks kolmandiku Riigikogu häältest, tahan öelda, et see eelarve hoiab Eestit, hoiab nende tõmbetuulte eest, mida maailmamajanduse kohta on viimastel kuudel uudistes lugeda olnud. Muidugi on meie taotlusi ja meie pingutusi ka mujal märgatud. Lugesime ju väikese uhkusega, kuidas Saksamaa suured lehed kirjutavad, et Eesti on Euroopa oaas, kus elatakse digitaalses vabariigis, kus on sõbralik ärikeskkond ja läbipaistev valitsemine.
Kuu aega tagasi arutasime siinsamas saalis, kas ja kuidas peaks Eesti toetama Euroopa Liidu Finantsstabiilsuse Fondi ja mis see kõik meile maksma läheb. Selle arutelu järelkajana on paslik meelde tuletada, et selle aastaga võrreldes kasvab välistoetuste kogumaht tuleva aasta riigieelarves 26,1%. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise vahendeid arvestamata on kasv aga 3,5%. Välisvahenditest kavandatakse 2012. aasta riigieelarve projekti järgi katta ligi 1,25 miljardit eurot ehk 18,8% konsolideerimata riigieelarve kogukuludest, nagu selgub riigieelarve seletuskirjast. Välisvahendite osakaal riigieelarve kulude rahastamisel on aasta-aastalt kasvanud. Käesoleval aastal oli vastav näitaja 995 miljonit eurot ning 2010. aastal 928 miljonit eurot. Siit moraal: finantsstabiilsuse fondi toetades aitame teisi, kuid tunnistame, et kui Euroopa on stabiilne, siis aitab see ka meid.
2012. aasta eelarve on tulevikku vaatav stabiilsuse ja tööhõive suurendamise eelarve. Eelarve prioriteediks on endiselt Eesti konkurentsivõime tagamine ehk senisest enama hulga raha suunamine majandusse, riigi julgeolekusse, haridusse ja sotsiaalsesse kaitsesse. Riik jätkab majanduse elavdamist investeeringute mahu suurendamisega, mis suurendab ka tööhõivet. Eelmise aastaga võrreldes kasvavad avaliku sektori investeeringud 28%, s.o 1,25 miljardi euroni. Valdava osa kasvust moodustavad heitmekvoodi müügist saadud vahendid, mille abil soojustatakse näiteks ka avaliku sektori kasutuses olevaid hooneid. See tegevus võimaldab tulevikus oluliselt säästa küttekuludelt.
Lisaks II pensionisamba kuludele kasvavad järgmisel aastal taas riiklikud pensionid. Tuleva aasta 1. aprillist suurenevad pensionid 4,4% võrra, pensioniväljamakseteks kulub täiendavalt 72 miljonit eurot. Eesti keskkonna hoidmiseks ja parandamiseks investeerib riik järgmisel aastal üle 400 miljoni euro. Ka järgmisel aastal jätkatakse investeeringuid ning 2013. aasta lõpuks on paljudes väikeasulates olemas kvaliteetne joogivesi ja võimalus liituda tänapäevase kanalisatsioonisüsteemiga. Riigieelarve kulude kasv, võrreldes 2011. aastaga, on 11,3%. Kulude üldmahu kasvu allikateks on ülemäärase saastekvoodi müügi tulust ja eurotoetustest tehtavad kulutused. Pensioniväljamaksed kokku suurenevad, nagu ütlesin, 72 miljonit eurot. Haridusele suunatakse 2012. aasta riigieelarvest 778,5 miljonit eurot, mis moodustab eelarve kogukulust 11,8%.
Palun aega juurde!

Palun, kolm minutit!

Sisemise efektiivsuse kasv lubab õpetajatel hakata ootama palgatõusu. Tervishoiu valdkonna kulud moodustavad 12,9% kogukulust ning 2012. aastal planeeritakse valdkonna kuludeks 885,7 miljonit eurot. 2011. aastaga võrreldes kasvavad kulud 56,7 miljonit eurot. Kasv on tingitud riikliku ravikindlustuse kulude suurenemisest. CO₂ kvoodi müügi tulust suunatakse vahendeid haiglavõrgu arendamiseks, sh Viljandi ja Pärnu haiglale. Esile tahan tõsta fakti, et riigimaanteede hoolduskulude täiendav kasv järgmisel aastal on 10,3 miljonit eurot. See teeb elu paremaks kõikjal Eestis.
Eelarvet lugedes saame kinnitust, et Eesti on riik, mis on juba 20 aastat vana ja on siin ilmas ka üht-teist näinud. Oskame oma riiki arendada ja hoida. Oskame teha pikemaid plaane ja neid ellu viia. Hoolime oma eakatest. Lõpetuseks tahaksin veel kord tuua ühe väljavõtte välisajakirjanduses ilmunust: keset Euroopa Liidu rahvaste kriisi on kõigile eeskujuks eestlased, kellel on vähe võlga, rahulik suhtumine rangetesse meetmetesse ja kes on Euroopa tuleviku suhtes entusiastlikud. Kuid ega meie emotsioone ei pea toitma ainult väljast tulev tunnustus, vaid ikka see, et teeme vajalikke otsuseid, mis on meie endi meelest otstarbekad ja Eestile kasulikud. Olemegi siis oma eelarve aruteludes sisukad, mõtleme riigi ja rahva tulevikule ning käitume riigimehelikult! Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Jaanus Tamkivi! Kuna kõik fraktsioonid on saanud esineda, siis lõpetan läbirääkimised ja määran eelnõu 99 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. novembri kell 18. Eelnõu 99 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu 100 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! 2012. aasta riigieelarvega seoses esitab valitsus mitu seadusmuudatust. Ainukese maksumuudatusena teeme ettepaneku tõsta alkoholiaktsiisi 5%. See on suhteliselt väike maksutõus, mis on kaubandusele vastuvõetav, mida tarbija eriti ei märka ja mis ei mõjuta oluliselt salaturgu. Alkoholiaktsiisi tõstmisest plaanitav lisatulu järgmisel aastal on 10 miljonit eurot. Lisaks eelarvelisele põhjusele on alkoholiaktsiisi tõstmise eesmärk mõistagi alati ka alkoholi kui tervist kahjustava kauba tarbimise piiramine. Nimelt on elatustaseme tõus alkoholi kättesaadavust suurendanud. Olukord on selline, et ajavahemikus 1996–2011 on keskmine sissetulek kasvanud neli korda, alkoholiaktsiis aga selle aja jooksul vaid kaks korda. Aktsiisi 5%-line tõus ei tähenda toodete 5%-list kallinemist, näiteks üheliitrise ja 40-kraadise etanoolisisaldusega viina hind tõuseb umbes 3%, 0,7-liitrise veini hind ligi 0,3% ning õlle hind praegu ei muutu.
Kohalike omavalitsuste puhul lükatakse aasta võrra edasi netovõlakoormuse ülemmäära tõstmine 60%-lt 100%-le, mis osa omavalitsuste puhul oli siiani plaanis. See ei halvenda omavalitsuste senist olukorda, kuid vähendab survet valitsussektori puudujäägile. Muudatuse mõjuna väheneb omavalitsuste 2012. aasta eeldatav eelarve koonddefitsiit 18 miljonit eurot. Ebakindla majanduskeskkonna tingimustes ei ole mõistlik lubada omavalitsuste võlakoormust hüppeliselt suurendada. Tulude kavandatust kesisema laekumise korral tekivad raskused nii piirmäärast kinnipidamise kui ka võlgade teenindamisega.
Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise eesmärk on saavutada kunstliku viljastamise tervishoiuteenuste hüvitiste ja seonduvate tervishoiuteenuste senisest efektiivsem kasutamine. Selleks vähendatakse väga väikese edulootusega ravikordade rahastamist, hüvitusraha suunatakse enamate ja parema prognoosiga patsientide raviks ning lühendatakse sellega ka ravijärjekordi.
Prokuratuuriseaduse muutmise eesmärk on võrdsustada riigi peaprokuröri palgamäär Riigikohtu kohtuniku ametipalga koefitsiendiga, milleks on 0,85. Lisaks tagatakse muudatusega, et säilib seni kehtinud põhimõte, mille järgi prokuröride töötasu määramisel juhindutakse kohtunike ametipalkade määramise põhimõtetest. Palgaregulatsiooni muutmine ei too kaasa kohustust palka sarnaselt kohtunike palgaga tõsta, vaid kehtestab palgapoliitika suundumuse eesmärgi.
Rahanduslikult kaalukaim, ent ka palju tarbetuid emotsioone tekitanud on haigekassa ja töötukassa reservide konsolideerimise ettepanek. Haigekassa ja töötukassa autonoomsus ülesannetes, mis neile seadusega on püstitatud, jääb tagatuks. Muudatusest võidavad nii haigekassa ja töötukassa kui ka riigi rahandus tervikuna. Väikesel riigil on mõistlik hoida riigi erinevaid reserve koos ning juhtida raha ühiselt. Selle tulemusel on võimalik tõsta riigi rahanduse kvaliteeti ning hajutada finantsriske. Liitmisega suureneb oluliselt kassade ja riigi likviidsus. Riigikassa paigutab nii riigi kui kassade vahendeid ja juhib ühtsena nende rahavoogu vastavalt valitsuse kehtestatud konservatiivsetele likviidsus- ja investeerimispõhimõtetele. Riigikassa kõrge likviidsustase tagab, et haige- ja töötukassa saavad vajaduse korral kiiresti ja suurtes summades oma vaba raha kasutada. Haige- ja töötukassa ei pea enam tegelema tugifunktsioonidega, nagu finantsvarade haldamine, riik teeb seda nende eest ja riik ka vastutab.
Täpselt samamoodi kogub Maksu- ja Tolliamet haigekassa ja töötukassa jaoks tasuta kokku ravi- ja töötuskindlustusmaksed. Lisaks on riigi jaoks otstarbekam maksta intressi valitsussektorisiseselt, mitte pankadele. Tasudes haigekassa ja töötukassa hoiuste eest sama intressi, mida riik teenib kassareservilt, hoiab riik pankadele makstavatelt intressidelt nelja aastaga kokku 24 miljonit eurot ja sellest 10 miljonit ainuüksi 2015. aastal. Riik väldib kassareservide ühendamisega pöördumist laenuturule. Arvestades praegusi ebakindlaid finantsturge ja kõrgeid laenuintresse, on laenamine ebamõistlik ning riigile rahanduslikult kahjulik. Ilma haigekassa ja töötukassa liitmiseta kasvaks riigi võlg  2015. aastaks 9,5%-ni SKT-st. Sotsiaalkindlustusfondide reservide ühendamisega lükkame laenuvõtmise edasi, mille tulemusena laenukoormus langeb 5,3%-ni. Seadusmuudatuse alusel hoiavad haigekassa ja töötukassa jätkuvalt oma raha neile kuuluvatel pangakontodel, kuid need kontod liidetakse riigi pangakontode kontserni koosseisu. Konsolideerimise tulemusena jääb haigekassa ja töötukassa kui avalik-õigusliku institutsiooni autonoomia tagatuks, olgu see veel kord üle rõhutatud! Muudatuse tulemusena ei muudeta sotsiaalkindlustusfondide põhimõtteid, mille alusel need kassad on loodud ja mille järgi tegutsedes nad on väga hästi hakkama saanud. Samas säilib riigil, vaatamata avalik-õigusliku isiku asutamisele, vastutus riigi kui terviku toimimise eest ja seetõttu me selle ettepaneku ka teeme. Aitäh!

Suur tänu, härra rahandusminister! Teile on küsimusi. Alustame kolleeg Eiki Nestorist.

Reservide ühendamisest. Sa oled väitnud, et midagi ei muutu. Ütleme, et Jürgen Ligil on mingil põhjusel raha Andrus Ansipi seifis. Ühel juhul on tingimus, et raha on seal ja sina võtad sealt, kui sul vaja on. Nüüd asi muutub, sest seifi omanik ütleb, et tema võtab ka teinekord väikese osa sinu pandud rahast ja paneb pärast sinna tagasi. Kas sinu jaoks muutub midagi või ei muutu?

Aitäh! Minu jaoks on need mõlemad lollid olukorrad, mina niimoodi raha ei hoia. Mina panen raha panka. Ma tean, et pank teenib selle pealt mulle intressi, võtab isegi majanduslikke riske ja katab iseenda kulusid, kuid ometi ma hoian raha selles pangas. Ma tean, et ma võin iga hetk sinna sisse astuda, astuda iga hetk sisse internetipanka ja oma raha kätte saada. Minu jaoks ei muutu mitte midagi. Ma oleks ikka püsti loll, kui ma hoiaks oma raha seifis, laseks tema väärtusel väheneda ja põeks murdvaraste pärast. Mina ei välista, et ka peaministril võivad murdvargad käia.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Te olete Riigikogu ette tulnud seadusega, mis kannab nime alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu. Mis teil peas oli, kui te nii eriilmelised seadused ühte kobarasse sidusite ja tahate neid ühe menetlusega ära muuta?

Aitäh! Teie nimetatud fakt on õige. See, mis minu peas on, on üks väga pikk lugu, seda kõike ei hakka ma kirjeldama. Küll aga juhin ma tähelepanu, et see on mitmeaastane traditsioon. Nagu ma eelmise eelnõu menetlemisel juba nimetasin, on sellel oma head ja vead. Kuna tegu on aga siiski eelkõige rahanduslike muudatustega, mis ei nõua eraldi väga sisulist diskussiooni, erialast diskussiooni, siis mina arvan, et nii on praktiline. Lihtsalt sellepärast, et eelarve vastaks lõpuks seadusele ja me ei peaks ühel hetkel avastama, et Riigikogu on näiteks prokuröri palga pärast tülli läinud ja eelarvet tuleb sellepärast muutma hakata. Äkki on teil arvamus, et prokuröri palk ei peaks olema selline, vaid natuke teistsugune. Paketis on tagatud riigi rahandus, neid eelnõusid, mille puhul on suured erialased vaidlused, on muidugi mõistlik menetleda eraldi. Aga küsimuse mõte on arusaadav. Ma lihtsalt tuletan meelde, et nii on ka enne tehtud.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

Aitäh! Jumal tänatud, rahandusminister on meil väga mõistlik ja käsutab oma raha ise. Aga miks sa siis töötu- ja haigekassaga pahandad, kui nemad ei taha oma raha Andruse seifi panna?

Aitäh! Nemad ei pane raha Andruse seifi. Nad peaksid püsti lollid olema, kui nad paneksid selle Andruse seifi, sest ka peaministri juurde võidakse sisse murda, ja igal juhul tahavad nad oma raha eest intressi saada. Kui Ivari, minu eelkäija, keda ma inimesena väga austan, esitas samalaadse eelnõu, siis tema küll ei pidanud intressi maksmist silmas. Ta ei tahtnud ka pangakontot alles hoida. Muide, mina mõtlen, et kui mul raha Andruse seifis on, kas see paralleel on siis ka selle konto suhtes sama. Ei, see on ikka Andruse konto. Aga kassadel jäävad kontod alles, nad hoiavad kokku raamatupidamiselt, Prantsuse ja Soome pankadele makstavatelt teenustasudelt. Riik võidab intressilt, kassad ei pea hoidma eraldi nii suuri reserve ega maksma nendele pankadele teenustasusid. Ma ütleksin, et see on hästi õnnestunud eelnõu. Ma isegi ei kujuta ette, kuidas võib tõusta tüli millestki nii tühisest nagu tööandjate ja töövõtjate – kes, nagu ma eelmise eelnõu juures juba ütlesin, moodustavad ühiskonna kõige elujõulisema osa – soov istuda oma tagumikuga rahahunniku otsas, millel mingit praktilist väärtust ei ole. Et see peab tekitama nii pikki poliitilisi diskussioone, kohtumisi, debatte avalikkuses, ajaleheartikleid – ausalt, see on piinlik! Teades teid kui poliitikut ja hinnates teid äärmiselt kõrgelt, ma arvan, et see küsimus ei ole teie taseme vääriline. Päris ausalt, see oli praegu kompliment. Te olete tuhandeid kordi kõrgemal kui see vaidlus.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Praegusel juhul, kui ma ei eksi, on meil tegemist klassikalise kobarseadusega, mille suhtes oli ka president küllaltki skeptiline. Me arutasime hiljuti sotsiaalkomisjonis kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise algatamist. Kas mingil hetkel on ikkagi kavas see eelnõu lahku lüüa ja mingisugused muud osad siit välja võtta?

Aitäh! Siin on üks ühine nimetaja, miks eelnõu sellise paketina esitati – see on eelarveolukorra parandamine. Neil asjadel on rahanduslik mõju ja selle järgi on koostatud eelarve. Ma ei arva, et kunstliku viljastamise teema puhul on vaja kõik selle eelnõu raames lahendada või et see lihtne muudatus tuleks tingimata eraldi eelnõuna esitada. Ma arvan, et see ei ole nii halb idee, kuigi ma ei eita, et küsimusi võib siin olla. Ma lihtsalt meenutan, et me oleme enne niimoodi teinud. Me ei näinud selles suurt probleemi. Küll aga kardame, et kui me anname Riigikogule viis või kuus eraldi eelnõu, siis ei suuda me tagada sujuvat eelarveprotsessi.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab ühte osa sellest muutmise seaduse eelnõust, nimelt alkoholiaktsiisi tõstmist. Ma isiklikult arvan, et alkoholiaktsiisi tõstmine järk-järgult on mõistlik samm, see on üks osa võitlusest alkoholi liigtarvitamisega. Kuidas on kavas järgmistel aastatel, peale 2012. aastat käituda alkoholiaktsiisi tõstmisega?

Aitäh! Ma hoidun siin vekslite väljaandmisest, ma olen selle vea teinud. Kui minuga kohtusid alkoholitootjad, ütlesin ma väga selgelt, et minul plaanis ei ole, aga ma ei saa välistada, et eelarveprotsess jõuab sellisesse faasi, kus ma pean käed üles tõstma ja ütlema, et jah, alkoholiaktsiisi tuleb tõsta, selline ettepanek tehakse ja valitsus on sunnitud selle eelarve tõttu heaks kiitma. Oleks olnud ilus, kui me oleksime selle otsuse teinud varem, ma võin selle nii kokku võtta, aga ma ei saa välistada, et tuleval või ületuleval aastal selline teema uuesti ei kerki, kuigi ma arvan, et pigem ei kerki. Lõplikud lubadused ei ole siin väga head, aga selline praktika võiks olla, et niisugused ettepanekud varem välja hõigatakse.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Poole aasta jooksul oleme siin mitmel korral rääkinud sellest, et omavalitsuste finantsvõimekust saaks kasvatada nende laenuvõime piiramise kaotamisega. Aga sellest seaduseelnõust näeme ikkagi, et kohalike omavalitsuste laenupiirang jääb alles. Kuidas te seda kommenteerite, miks see nii on?

See kõlas küll õudselt, kui te ütlesite, et laenupiir tuleks ära võtta. Olen täiesti kindel, et siis me näeksime omavalitsuste pankrotti. Mina ei usu, et kõik omavalitsused on võrdselt vastutustundlikult valitsetud, peale selle vastutab riigi üldise rahandusliku olukorra eest keskvalitsus. Me oleme teinud aja jooksul mõnegi kärpe selle tõttu, et omavalitsused on elanud miinuses, aga riigisektorit vaadatakse ikkagi üldise tasakaalustatud süsteemina. Riik hoiab selle tõttu kokku ja ka teised omavalitsused peavad rohkem kokku hoidma, kui keegi läheb üle piiri. Mingist laenupiiri ärakaotamisest ei ole minu arust praegu kohane rääkida. Aga selle sammu me astusime küll, et uus kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus muudab laenuvõime määramise paindlikuks, aga ta ei tõsta seda piiri ennast. Lihtsalt alus, millelt seda 60% piiri arvestatakse, muutub ja muutub ka laenamise alusena. Enam ei ole see ainult kaasfinantseerimiseks ja refinantseerimiseks, vaid on ka investeeringuteks üldisemalt. Laen on kättesaadav neile, kelle võlakoorem ei ole veel 60% täis. Selle piirini saab juba järgmisel aastal ka teistsuguseid laene võtta. Nii et nende olukord läheb lahedamaks, aga ma ei ütle, et laenukoormuse tõus on sama asi, mis omavalitsuste olukorra paranemine. Pigem ma ütlen, et see on neile üks lisarisk.

Aitäh! Palun, Kajar Lember!

Aitäh! Kuna Eiki Nestor on nii kõrgele asetatud, siis ma küsin ise veel ühe küsimuse reservide teemal. Kuna üks põhjendus haigekassa ja töötuskindlustuse reservi n-ö hoidmistingimuste muutmiseks oli ka nende hoitava raha väike tulukus, siis kui suur võiks olla haigekassa ja töötukassa reservide selle aasta keskmine tootlikkus ning kui suur on riigikassa reservide praegune tootlus?

Aitäh! Mina ei ole seda argumenti üldse esile toonud, aga kui me võrdleme tulukust, siis me peame kehtestama ka võrdsed riskireeglid ja need on olnud töötukassal lõdvemad. See, millest haigekassa ja töötukassa võidavad, on teenustasud, pangaülekanded, raamatupidamise lihtsus, suurem likviidsus ja tegelikult ka investeerimisriski äraandmine. Praegu on nii, et kui nad teenivad miinust, siis nad teenivad miinust. Ühendamise korral riik lubab, riigikassa lubab neile seadusega, et nemad miinust ei teeni, kui riigikassa läheb miinusesse, mida ei saa välistada, kui turud on ebasoodsad. Ka kõige konservatiivsemad paigutused saavad minna miinusesse, aga sel juhul kannab selle kahju tervenisti riigikassa, mitte haigekassa ega töötukassa. See on täiendav garantii. Teie olete miinuse eest kaitstud, teie olete investeerimisriskide eest kaitstud ja teie olete ka paljude kulude eest kaitstud, aga riik võidab väga suuri summasid lihtsalt selle tõttu, et ei pea minema laenuturule. See on üldistes huvides. Ma ütlen veel kord: see ei ole nii, et kaks kõige tugevamat seltskonda – tööandjad ja töövõtjad – justkui arvavad, et nemad on suured rahareservide paigutajad. Ei, me vastutame palju laiemalt kui ainult töövõtjate ja tööandjate eest. Me vastutame töötute eest, laste eest, vanurite eest, haigete eest. Nii et me teeme seda palju üldisemalt kui mingite huvigruppide huvides, me teeme seda üldistes huvides. Ja mina ei näe, kuidas võiks olla nende huvides tegelda finantsriskidega, mina ei näe seda! Ma ei saa aru sellest jutust, mida aetakse.

Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud rahandusminister, palun tehke mulle nüüd asi lihtsalt selgeks. Kui see, mida te pakute haigekassale ja töötukassale, nii hea, magus ja kasulik on ning sellest ainult rumalad sotsiaaldemokraadid aru ei saa, miks siis haigekassa ja töötukassa sellega nõus ei ole? Seal ei ole ju lapsed, seal on ka teie poolt väga austatud tööandjad ja nemad ka ei ole nõus. Milles on asi?

Minu lugupidamine nende esindajate vastu kukkus järsult, ma praegu taastan seda ja ausalt öeldes läheb see päris raskelt. Nii palju lolli juttu nii tühja asja pärast, nagu on olnud, on ikka raske tekitada, kusjuures kõik argumendid on ükshaaval ära kukkunud. Ma toon ühe drastilise näite. Ma olen ükshaaval kohtunud kõigiga, nii tegevjuhtidega kui ka esindajatega, käinud tööandjate volikogus, käinud debatil, kus osalesid mitmed ametiühingutegelased. Viimane argument, mis pudenes, oli väide, et kui see raha on teie riigikassas, siis me ei saa sealt enam majaehituseks raha võtta. Issand jumal, pole midagi sellist! Ehitage, kui te nii kõvad olete, ehitage maju! Võite ju alati minna panka ja oma raha küsida. Täpselt samuti esitate nõudmise riigikassale ja see raha tuleb. Miks teil on vaja teenida Soome ja Prantsuse panka? Miks teil on vaja teha keerulisemat raamatupidamist? Miks teil on vaja teha pangaülekandeid, mida me teie eest teeme? Miks teil on vaja neile teenustasusid maksta? Ma ei saa sellest aru. Miks teil on vaja finantsriski? Väärtpaberiturg võib minna miinusesse ja riigikassa on seadusega sunnitud selle miinuse kinni maksma. Ei, parem on öelda, et vaat selleks me seal istumegi, et mängida väärtpaberiturul ja tunda ennast selle raha omanikuna. See on suhteliselt küüniline lugu ikka küll, kui riigi üks käsi ütleb, et teate, mina olen nii iseseisev, minul on omad huvid ja ma lähen nüüd minema, tegelen oma asjaga. Tagajärg on see, et mõlemad kaotavad, nii see keha kui ka käsi, kumbki pole üksi eriti elujõuline. Ainult selleks see käsi on, et teha riigi asja, ja nüüd järsku selgub, et on hoopis huvigruppide asi.

Palun, Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Ma loodan, te olete märganud, et opositsioon ei hääleta alati vastu, vaid väga tihti me hääletame ka poolt. Üldiselt ma arvan, et kui selle ühe seaduseelnõu asemel oleks kuus eelnõu, siis me oleks päris mitme eelnõu poolt hääletanud. Praegu me oleme aga päris keerulises olukorras. Millest lähtuda, milline nendest seadustest on kõige tähtsam, mille poolt hääletamist võiks kaaluda? Või peaks välja mõtlema mingisuguse süsteemi, et panna iga seaduseelnõu juures plusse ja miinuseid ning siis lugema kokku, et kui plusse on rohkem, siis hääletame poolt, ja kui miinuseid on rohkem, siis vastu? Millist nõu te meile annate?

Tänan! Mul on teile keeruline nõu anda, sest see probleem, mida te kirjeldate, eksisteerib. Aga lohutuseks ütlen niimoodi, et tehke muudatusettepanekud, väljendage oma tahet ja siis kaaluge, kas see konkreetne element seal, olgu see minu poolest peaprokuröri palk või kassade ühendamine, on seda väärt, et hääletada kogu eelarve vastu. Ma küll arvan, et te vist hääletate nagunii kogu eelarve vastu, teil ei olegi siin suurt dilemmat, teil on suhteliselt ükskõik. Aga need on eelarve pärast tehtud asjad, need on eelarvega seotud. Üks küll suurendab kulusid, aga enamik vähendavad. Ma ei eita, et see valik on küsimusi tekitav, aga ma arvan, et kõiki paragrahve saab ju Riigikogus eraldi menetleda. Minu kui eelarve esitaja huvi on, et oleks tagatud nende koos liikumine, et komisjonid ei käsitleks asja eraldi ja mõni neist jääks lihtsalt ripakile.

Palun, Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Ma küsin alkoholiaktsiisi kohta. Ma ei leidnud seletuskirjast võrdlust teiste Euroopa riikidega, kui kõrge või madal on meie alkoholiaktsiis, võrreldes teiste Euroopa riikide omaga. Võib-olla saaks seda veelgi tõsta ja riigieelarve tulusid suurendada?

Aitäh! Need andmed saab teile kindlasti saata, tuletage mulle meelde. Aga selle hinnangu ma võin öelda, et aktsiis on madal. Naabritest on praegu aktsiisi tõstmas Soome, Venemaal on veel madalam, ilmselt tunduvalt. Läti – kardan, et me oleme vist hakanud alkoholi ühtlasemalt maksustama, aga ma ei ole kindel. Aktsiisikaubad on erinevad. Üldiselt me võiks ajada lätlastega samasugust aktsiisipoliitikat küll ja seda me üritamegi. Mõlemad on ju huvitatud eelarve tuludest ja ka sellest, et piirata aktsiisiga maksustatava tarbimist. Üldiselt on meil viin neetult odav, see on fakt, ja on kogu aeg läinud suhteliselt odavamaks.

Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Ma olen teil siin vastustes tähele pannud päris mitut loogikaviga. Üks loogikaviga oli see, kui te arvasite, et opositsioon, hääletades vastu, teeb seda sellepärast, et ta on ükskõikne. Ma väidan vastu, et ei, kuna me ei ole ükskõiksed, siis süveneme eelnõude sisudesse isegi siis, kui nad on kobarasse seotud. Teine loogikaviga oli seotud eelnõu osaga, mis puudutab kunstlikku viljastamist. Kui te lugesite meile ette valmiskirjutatud teksti, siis te ütlesite, et vähendatakse väikese edulootusega patsientide raviraha, see raha suunatakse parema edulootusega patsientidele ja lühendatakse ravijärjekordi. Aga pärast, kui te hakkasite selgitama omaenda sõnadega, siis ütlesite, et kunstliku viljastamise seadus peab seal paketis olema sellepärast, et see parandab eelarve olukorda ja hoiab raha kokku. Kumb ta siis on, kas ta parandab parema edulootusega patsientide olukorda ja lühendab ravijärjekordi või ta võtab kunstlikult viljastamiselt lihtsalt raha ära ja parandab eelarvepositsiooni?

Aitäh! Kumbki ei olnud muidugi loogikaviga. Minu hinnang teie motiividele ei allu loogikareeglitele, vaid mingitele muudele kaalutlustele, ja mis puudutab seda teist küsimust, siis eesmärgid on kõik täidetavad. Ühelt poolt on võimalik raha kokku hoida, teiselt poolt tema parema suunamisega parandada nende patsientide olukorda, kelle edulootused on suuremad. Ja vähendades patsientide arvu, kes seda toetust on õigustatud saama, me lühendaksime ka ravijärjekordi. Aga sotsiaalminister võiks seda teile muidugi täpsemalt seletada. Mina olen alati olnud vaimustatud, kuidas ta mitme haiguse puhul räägib sama targalt nagu doktor, väga detailselt. Mina nii tark ei ole. Tema ees on suur tulevik, nagu ma korra olen öelnud, ka arstina. Ta on väga tubli olnud.

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Hea juhataja! Hea minister! Mul on küsimus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise koha pealt. Kui 2009. aastal otsustati, et omavalitsuste laenuvõtmise võimalusi piiratakse kolmeks aastaks, siis hakkasid paljud omavalitsused aktiivselt projekte kirjutama ja on tänaseks saanud eri struktuurifondidest raha taotlemisele ka positiivseid vastuseid. Kas te ei karda, et võib tekkida olukord, kus osa omavalitsusi ei saa järgmisel aastal struktuurfondidest saadavat raha kasutada, kuna ei tohi oma kaasfinantseerimiseks laenu võtta? Neid ei ole küll palju, aga mitmed rõngasvallad on praegu sellises situatsioonis.

Aitäh! Ma ei karda, sest mulle on kinnitatud, et see mure on peaaegu olematu. Tuletan meelde, et me muudame põhimõtteliselt ka laenupiiri arvestust. Omavalitsuste olukord ja laenuvõime ei kannata märgatavalt ning see 60% piir ohustas seni nagunii paarikümmet omavalitsust. Seal, kus liituvad kontserni teised subjektid, veefirmad, sihtasutused jne, olukord kindlasti muutub. Mina seda projektikirjutamist nii kontimurdvaks ülesandeks ei pea, et aastakest ei võiks veel kirjutada. Kannatust, kui on kitsad ajad!
Ma täpsustan seda hea meelega. Mu asekantsler juba kirjutab minu jaoks vastust arvutisse ja saadab mulle esimesel võimalusel selle arvu, kui mitu omavalitsust või projekti võiks siis tegelikult europrojektide osas selle piirangu alla langeda. Aga üleinvesteerimist on omavalitsustes palju olnud ja mina arvan, et üks põhjus ühel või teisel moel haldusreformi teha ongi see, et igaüks püüab ka investeeringute puhul oma asja ajada, selle asemel et koopereeruda. Koopereerumise kaudu mingisuguse reformikese ärategemine võiks meil olla igati õilis asi.

Aitäh! Palun, Olga Sõtnik, teine küsimus!

Aitäh! Ma soovin küsida alkoholiaktsiisi kohta. Iseenesest alkoholi hinna tõus ühelt poolt muidugi tõesti pidurdab alkoholi tarbimist, aga teiselt poolt kasvatab salaalkoholi tarbimise turgu. Kas selles prognoosis, et järgmisel aastal alkoholiaktsiisist eelarvesse laekuvad summad kasvavad 7,8%, on arvestatud ka salaalkoholi tarbimise kasvu, mis ei too eelarvesse ju mingeid sissetulekuid? Kas te olete korrigeerinud seda prognoosi, lähtudes nendest andmetest?

Aitäh! Prognoosijad arvestavad alati seda riski. Praegusel juhul peab küll ütlema, et see mõju on hästi tühine, vea piires. Viinapudeli hinna 3%-line tõus ei vallanda mingit erilist salaturgu, aga arvestada neid mõjusid prognoosijatel loomulikult tuleb.

Aitäh! Palun, Aivar Kokk, teine küsimus!

Aitäh! Ma täpsustaksin natuke. Kas me võiksime vaadata laenuprotsenti sellisena, et kui see on ikkagi struktuurifondide kaasfinantseerimise osa, siis võiks see osa minna üle 60%?

Aitäh! Kindlasti mitte. See piirang kehtis ka siiani ja ma arvan, et see oli mõistlik. Koht, kus me erandi tegime, olid veeprojektid. Põhjus oli selles, et meil oli mugav võimalus pakkuda kaasfinantseerimiseks valitsussektorisisest laenu, see oli KIK-i raha, seal taga olid riiklikud kohustused eurodirektiivide näol. Aga lihtsalt teha reeglid võimalikult paindlikuks, et ülelaenanud vallad saaksid rohkem kulutada – ma arvan, et see ei ole mõistlik. Tegelik eesmärk on hoida ka kulutusi investeeringutele ohjes, mitte teha seda tegevust igasugu eranditega võimalikult mugavaks. Me kindlasti vaatame üle need hinnangud, kui mitut omavalitsust me üldse praegu käsitleme. See ei ole nii suur probleem. Mingisugune preemia peaks olema ka nendel omavalitsustel, kes on investeerinud järk-järgult, ettevaatavalt, mitte ahminud varakult sinna 60% juurde välja.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Oma sissejuhatuses te märkisite prokuratuuriseaduse muudatuse kohta, et see puudutab ühte ametikohta. Seletuskirjast ma loen, et see hakkab kujundama kogu palgaastmete muutmist prokuratuuris. Kumb on õige ja kui kõvasti see mõjutab riigieelarve kulusid?

Aitäh! See küsimus on täiesti õige, ma puudutasin seda ka kõnes. Esiteks, seletuskirjas oli see sõnastatud umbes nii, et see ei ole kohustus, aga palgapoliitika eesmärk on vaadata neid palgamuutusi korraga. Ega mulle see asi väga ei meeldi, pean ausalt ütlema. Eelmise justiitsministriga oli meil selle tõttu päris palju tüli, et tema arvates tekitas kohtunike automaatne palgatõus automaatse kohustuse tõsta palku üle platsi, nii et lõpuks olid vaesed kohtuametnikud, kes peavad ka siiski kohtumõistmise kvaliteedi eest vastutama, asjaajamisest ja juurast üht-teist teadma, peaaegu palgata. Palgaraha sõid ära kohtunikud ja oleksid söönud ka prokurörid, kui me oleks jäigalt sidunud. Ega mulle see sidumine rahaliselt ei meeldi, aga sisuliselt on see jällegi põhjendatud. Peaksid olema enam-vähem võrreldavad ametid, kõik istuvad ühesugusel protsessil.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski, teine küsimus!

Aitäh! Ma saan aru, et alkoholiaktsiisi ei saa rohkem tõsta, kannatavad kaubandus ja alkoholitootjad, kuna mõned meie napsusõbrad on liiga vaesed. Aga sisuliselt me doteerime ju oma Soome sõpru ja ka minu ja teie õllepudelit. Universaalsete lastetoetuste puhul te sellist lähenemist ei toetanud. Mida selles olukorras siis teha? Äkki peaks siin ka sisse viima vajaduspõhise, vaese napsusõbra toetuse?

Kas te mõtlete nüüd alkoholiaktsiisi tagastamist vaestele inimestele? Ei, ma ei saanud teie mõttekäigust täpselt aru. Kui te olete avatud sellele, et aktsiisi rohkem tõsta, siis mina arvan jällegi, et riik on praegu piisavalt kurjalt käitunud. Kuna aktsiisi tõstetakse väga lühikese etteteatamisajaga, siis ei kõlba seda vähemalt palju tõsta. Aga hinnatõus on väga väike ja mina ei arva, et vaene peab rohkem jooma, kui tema osta jaksab, pigem peaks ta jooma palju vähem.

Aitäh, hea rahandusminister! Selles päevakorrapunktis teile rohkem küsimusi ei ole. Ma kutsun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Me menetleme 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu. Vaat selline seadus. Ma annan teile kõigepealt ülevaate sellest, mida natuke on siin saalis täna juba puudutatud, ehk siis nn kobareelnõuga seonduvatest teemadest, mida komisjon arutas. Hiljem annaksin valdkonniti ülevaate ka sisulistest küsimustest, mida konkreetse eelnõu puhul komisjonis käsitleti.
Komisjon kogunes seda teemat ja eelnõu arutama 17. oktoobril. Selle arutelu ettevalmistamise käigus, minemata sisusse, leidis komisjon järgmist. Tegemist on kobareelnõuga, kui sellist mõistet tarvitada, mis koondab Riigikogu komisjonide valdkondliku jaotuse üleselt ja valdkonnasiseselt väga erinevaid teemasid. Seda oli ka näha, kui ma lugesin ette eelnõu pealkirja. Teemad, nagu prokuratuuri palgakorraldus ja kehavälise viljastamise tulemuslikkus, ei ole seni kuulunud rahanduskomisjoni pädevusse ning nendel teemadel ei ole ülejäänud teemadega piisavat sisulist seost. Muudatuste mõju eelarvele ei tohiks üldjuhul olla ainus ja peamine seos muudatuste vahel ning selliselt ei peaks riigi tulusid või kulusid puudutavat seadusmuudatust arutama juhtivkomisjonina rahanduskomisjon. Kobarseaduste vastuvõtmisega kaasnevatele ohtudele on korduvalt juhtinud tähelepanu ka Vabariigi President, sh viimati 14. oktoobril, kui ta kohtus põhiseaduskomisjoni ja rahanduskomisjoniga. Riigikogu on oma töö korraldanud komisjonide valdkondlikust kompetentsist lähtudes ning seda tuleks nii eelnõude algatamisel kui ka menetlemisel arvestada. Eeltoodust tulenevalt pöördus rahanduskomisjon põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni poole ettepanekuga jagada eelnõu 100 valdkonnapõhiselt ja algatada nende komisjonide pädevusvaldkonda puudutavad eelnõu osad eraldi eelnõudena. Lisaks juhtis komisjon ka Riigikogu juhatuse tähelepanu kobareelnõude menetlemisega kaasnevatele kitsaskohtadele ning soovitas omakorda juhtida valitsuse tähelepanu juba nimetatud Riigikogu enesekorraldusõiguse riivele. See oli nüüd kobareelnõudega seonduva kohta.
Nüüd eelnõu sisust. Komisjonis oli eelnõu sisu tutvustamas ja küsimustele vastamas rahandusminister härra Jürgen Ligi. Peamised teemad, mis komisjonist läbi käisid ja mis on ka täna siin saalis kajastamist leidnud, olid sellised. Alkoholiaktsiisi määra tõstmisega seonduvalt arutati, milline on üldse mõju hinnale. Härra minister ütles selle ka siin saalis ära, aga kordan veel üle, mis ta komisjonis ütles. Tõesti, mõju hinnale on väike, 5% ei tähenda automaatselt toote 5%-list kallinemist. Nagu seletuskirjastki on näha, kallines 0,7-liitrise veinipudeli hind viielt eurolt 5,03 eurole. Nii et sisuliselt need tõusud ei ole reaalelus väga suured. Samamoodi tunti huvi salaturu vastu. Ka siin leidis minister, et mõju salaturule on väike, et alkohol on praegusel hetkel Eestis siiski suhteliselt odav ja see hinnatõus ei ole nii suur.
Eraldi menetlemist leidis komisjonis alkoholitootjate kiri, millest täna siin saalis ei ole räägitud. See kiri saadeti nii komisjonile kui ka ministrile ja kirja mõte on selles, et alkoholitootjad paluvad lükata aktsiisitõus ühe kuu võrra edasi. Nad ei vaidlusta aktsiisimäärade tõusu, neil ei olegi võimalust seda vaidlustada, aga on palve teha seda ühe kuu pärast. Nad põhjendavad seda sellega, et vahetult enne aktsiisi tõusu koormus üldjuhul tõuseb ja seekord langeb see täpselt kokku  jõuluaegse üldise koormustõusuga. See tähendaks, et detsembris peaksid nad töötama vaata et kolmes vahetuses, mis iseenesest ei ole halb, aga see tähendaks nende jaoks ka selget finantskulude kasvu ja jaanuaris peaks sisuliselt saatma töötajad osalisele sundpuhkusele. Komisjonis me fikseerisime selle probleemi ära ja suure tõenäosusega tegeleme esimese ja teise lugemise vahel teemaga edasi. Kas me siis võtame nende palvet arvesse või mitte, selgub juba arutelu käigus, aga vähemalt teemana oli see meil komisjonis üleval.
Töötukassa ja haigekassa vahendite hoidmise ja haldamisega seonduv teema oli komisjonis arutusel kõigi nendesamade küsimustega, mida siin saalis esitati: kas see on üldse vajalik, kas see on kasulik, milliseid õigusi riivatakse, kas üldse riivatakse, miks nii tehakse jne. Ma ei hakka neid üle kordama, härra minister andis täiesti adekvaatsed vastused nii siin saalis kui ka meile komisjonis.
Käidi läbi ka kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seaduse muutmisega seonduvad teemad. Jällegi needsamad teemad, mis kordusid täna siin saalis. Osa kohalikke omavalitsusi on arvestanud sellega, et nad saavad investeerida rohkem kui 60%. Üks rahvasaadik ütles, et see loob usaldamatust riigi vastu, kui me sellise piirangu seame. Härra minister ütles, et võlakoorma piir on juba suhteliselt kõrgel, et kõigi huvides, n-ö tasakaalu huvides on seda kulutust piirata. Tunti huvi ka selle vastu, kas kohalikke omavalitsusi kaasatakse nende muudatuste väljatöötamisse. Ministeeriumi esindaja kinnitas, et muudatusi arutati kahel korral, ja nentis, et üksmeelele küll ei jõutud, aga kaasatus oli täiesti olemas. Siinkohal ma loodan ka väga, et jõuame esimese ja teise lugemise vahepeal huvigruppidega kohtuda. Samamoodi loodame kohtuda töötukassa ja haigekassa esindajatega, kuna see teema on aktiivselt üleval. Kuigi eelnõu algatanud ministeerium on nendega vestelnud, tahab komisjon kui menetleja nendega samamoodi vestelda ja kuulata ära nende seisukohad lisaks sellele, et nad on kirjalikult oma arvamused meile saatnud.
Ja siis olid veel tõesti prokuratuuri palgakorralduse ja kunstliku viljastamise küsimused. Nagu ma enne mainisin, otsustasime pöörduda asjaomaste komisjonide poole. Praeguse info alusel on sotsiaalkomisjon juba algatanud või kohe algatamas kunstliku viljastamise seaduse muudatusi ja ma saan aru, et asjaomase teise valdkonna komisjon on prokuratuuriseadust kohe-kohe menetlemas. Kõik ülejäänud küsimused, mis rahanduskomisjoni puudutasid, jäid konkreetsesse eelnõusse.
Lõpuks jõudis komisjon otsustamise etappi ja lauale pandi järgmised otsused. Riigikogu juhatusele otsustati teha ettepanek võtta seaduseelnõu 100 täiskogu päevakorda 26. oktoobril ehk täna. See otsus oli konsensuslik, kellelgi probleeme ei olnud. Teine ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. Seda toetas 6 ja vastu oli 5 komisjoni liiget, erapooletuid ei olnud, nii et komisjon toetas seda ettepanekut. Kolmas ettepanek oli määrata muudatusettepanekute tähtaeg ja selleks võiks olla 3. november kell 6. See ettepanek tehti järjekordselt konsensusega. Minu poolt kõik. Aitäh!

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teie küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg! Minu küsimus puudutab alkoholiaktsiisi tõstmist. Nagu ma varem juba ütlesin, olen ma selle aktsiisi tõstmise poolt, kuna see on üks meede, et pidurdada alkoholi liigtarvitamist. Aga küsimus puudutab lühikest etteteatamisperioodi. Kui paar aastat tagasi tõsteti käibemaksu väga lühikese etteteatamisajaga, siis tõid valitsus ja koalitsioon ettekäändeks või põhjuseks selle, et majanduskriisis tuleb teha kiireid otsuseid. Nüüd räägib nii kogu koalitsioon kui ka valitsus, et majanduskriis on möödas. Mis on siis nüüd selle lühikese etteteatamisaja põhjus ja kas teie kui komisjoni esimees peate normaalseks, et ühte maksu nii lühikese etteteatamisajaga tõstetakse?

Kuna te nimetasite ka käibemaksu tõusu, siis siin peaks nüüd ära ütlema, et küsimus on alati taustsüsteemides. Minu mälu järgi menetleti käibemaksu tõus ära ja võeti vastu otsusena ning jõustati veelgi kiiremalt. See oli sõna otseses mõttes vist nädalate küsimus, kui ta jõustus, millele minu meelest juhtis tähelepanu ka õiguskantsler. Küsimus on alati taustsüsteemides, kui me midagi vaatame, tigu võib ju väga kiiresti roomata, kui tal on kõrval teine tigu. Nii et kui me vaatame käibemaksu seaduse jõustumise kontekstist, siis võiks öelda, et nüüd anti ju päris pikalt aega, mitmeid kuid. Siin on nüüd küsimuse koht, kui pikk peaks olema see normaalne aeg, et jõustada maksuseadusi. Praegusel juhul kinnitas valitsus oktoobris, täpsemalt öeldes isegi septembris oma kavad ära ja andis üle Riigikogule. Nii et indikatsioon on juba avalikkusele antud ja me räägime siis kolmest ja poolest kuust.
Kui te küsisite ka minu isiklikku arvamust, siis ma arvan, et see aeg võiks olla isegi veel pikem. Ma usun, et mida pikemalt on teada või on ennustatavad mitmesugused maksukeskkonna muudatused, seda parem on see peaasjalikult ettevõtjatele ja seda kindlam on see keskkond ise. Aga see on niisugune tunnetuse küsimus. Praegusel juhul ei ole ka huvigrupid ehk siis alkoholitootjate liit protestinud selles osas, et see neile liiga kiirelt tuleb. Eks nad 3,5 kuuga suudavad sellele reageerida. Pigem on see probleem, nagu ma oma ettekandes juba ütlesin, et nad paluvad lükata ühe kuu võrra edasi, ja seda ka mitte põhjusel, et kiirus on taga, vaid et see langeb kokku just üldise jõuluaegse töökoormuse suurenemisega. See kiri on pikk ja põhjalik, aga sisulise ülevaate ma andsin. Nii et täna me oleme selle eelnõuga siin ja vähemalt protestinud huvigruppe ei ole.

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Aitäh! Õhtune tund ja mu mälu ei ole võib-olla enam nii värske, aga sul on paberid ees. Kui meil komisjonis seda teemat arutades räägiti, et töötukassa ja haigekassa reservide ühendamine riigikassaga on tegelikult nendele kassadele lausa kasulik, kas siis küsiti ka, miks need kassad sellega kuidagi nõustuda ei taha, ja mis sellele vastati?

Aitäh, hea küsija! Mul on tõesti paberid ees, aga päris stenogrammi mul ei ole ja päris üksüheselt ma ei saa öelda, kas seda küsiti. Ma usun, et suure tõenäosusega küsiti, sest nendel teemadel me ju vestlesime. Pigem ma püüan interpreteerida, mida räägiti. Eks ma kordan mingil määral üle neid sõnu, mida härra minister siin vahetult eelnõu tutvustades ütles kogu selle positiivse poole kohta, mis kaasneb. Ma kordan lihtsalt üle: ära jäävad puhtalt finantskulud, mis on mitmesuguste pangakulude ja muude kulude näol hinnanguliselt kuni 10 miljonit eurot, ja võimalikud riskid, mis ise paigutades tuleb võtta jne. See võit on mõlemapoolne.
Kui jõuda küsimuse teise poolde, miks nad ei ole sellega nõus, siis päris aus olles on see ka mulle jäänud natuke arusaamatuks, miks nad ei ole nõus. Seepärast ma arvan, et lähiajal korraldamegi meie komisjoni ning töötukassa ja haigekassa esindajate kokkusaamise, kus täpsustame, mis neil siis südamel on. Härra minister ütles ka, et kui vaadata ajaloos tagasi, siis debattides on välja toodud väga erinevaid põhjusi, ja minister on need n-ö kartused ükshaaval eemale lükanud. Ühel hetkel peaks jõudma ikka selleni, et kui sul ei ole kartusi, siis sa ei peaks ka vastu olema. Mitte nii, nagu rahanduskomisjonis on mõnikord olnud, et ühel erakonnal vahel ei olegi põhjust, miks vastu olla, aga ollakse vastu lihtsalt vastuolemise pärast. Ma arvan, et lihtsalt vastuolemise pärast vastu olla ei ole mõtet.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Ma tulen tagasi kobarseaduse mõiste juurde. Meil oli varem tegemist seadusega, mis muutis kuut seadust, nüüd te muudate nelja seadust. Kus kohas algab eesti keeles kobar?

Aitäh! Jaa, eks me läksime vaikselt sellele libedale teele, aga jätkame nii kaua, kuni on võimalik. Ma pean libeda tee all silmas seda teemat, mida ei ole komisjonis arutatud, aga millest me võiksime siin kõnepuldi ja teie vahendusel rääkida. Ega ei ole täpselt ära määratud, kus ja mis hetkest see kobar algab ja mis hetkest me tunnetame sisemiselt ja sisuliselt, et eelnõuga, mis iganes see ka poleks, ei ole enam tegelikult seost. Härra minister ütles selle ka siit kõnepuldist välja ja esitas küsimuse, miks ei ole seda teemat sel juhul varasematel aastatel üles tõstetud. Loomulikult võib ju selle küsimuse esitada. Võib-olla mingil määral võib vastuseks öelda, et nüüd siis ületati see kriitiline piir ja ühte seadusesse tuli kokku juba liiga palju seadusi. Võib-olla on see põhjus, ma ei oska siin midagi muud välja tuua, miks seda teemat ei ole varem üles võetud. Aga kui veel kord sisulise poole pealt vaadata, siis tõsilugu, praeguse näite puhul tundus olevat suhteliselt raske menetleda kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadust rahanduskomisjonis, kuna komisjoni liikmetel ei ole lihtsalt seda pädevust, vähemalt mitte sellisel tasemel. Ma arvan, see otsus oli õige, et me palusime seda menetleda sotsiaalkomisjonil, ja tagasisidena olen ma aru saanud, et sotsiaalkomisjonis on sellel teemal juba täiesti sisuline arutelu pihta hakanud. Ma arvan, et meie komisjonis oleks sellest võib-olla koos kõigi muude seadustega lihtsalt üle käidud. Praegu on ikkagi sisuline arutelu ja tõesti arutataksegi, kas neljanda lapse puhul oleks toetusi vaja vähendada või need ära kaotada. Seal on nüüd oma valdkonna spetsialistid kokku tulnud.
Aga kui tulla veel kord tagasi teie küsimuse juurde, mis hetkest nimetada kobaraks, siis eks see ole tunnetuse küsimus, ei julge küll hakata siin neljanda või kuuenda eelnõu juurde piire tõmbama.

Aitäh! Helmen Kütt, palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Mina esitan küsimuse juba sellepärast, et te ei arvaks, et kolleegid teid ei hinda ja esitavad kõik küsimused rahandusministrile. Teiseks olen ma ka aru saanud, et teie juhitud rahanduskomisjonis arutatakse asju väga tõsiselt ning kuulatakse ära eksperte. Küsimus on selline. Eelmise eelnõu juures ütles rahandusminister just aktsiisidega seoses, et see on ainult mõne numbri eelnõu. Kas teie komisjon on uurinud ka seda, et just tubaka ja alkoholi aktsiisi tõus, mis kahtlemata on õige, võib alaealiste puhul tekitada olukorra, et need on neile kättesaadavad ja tarbimine suureneb? Alaealiste pärast muretsevad nii meedikud, lapsevanemad kui ka ausad kaupmehed. Ausa kaupmehe juures üldjuhul vanusepiirangut arvestatakse, aga salatubakas ja -alkohol seda piirangut ei arvesta. Kas seda on uuritud?

Aitäh! Te alustasite nii meeldivalt, ma tundsin ennast kohe hästi, et me kõik siin niimoodi asja arutame. Aga nüüd lõpus panite mulle niimoodi, et ma pean kohe tunnistama: ei, sellist analüüsi me ei ole teinud. Kahjuks pean tõesti tunnistama, et meil ei ole laua peal olnud sellist täpset analüüsi, kui suur võib praeguse 5%-lise tõusu puhul olla salaturu suurenemine ja millel see baseerub. Kuna see tõus ei ole kuigi suur, siis nenditakse, et üsna tõenäoliselt ei ole ka salaturu osakaalu kasv nii suur. Ei ole loogiline, et see peaks nüüd kohe hakkama kiiresti kasvama, sest 5%-line tõus ei ole tõesti suur. Tubakaaktsiisi, mis on küll seaduse nimes kirjas, me tegelikult praegu ei aruta, sest on kokku lepitud, et järgmisest aastast tõuseb see 10% ja ülejärgmisest aastast 10%. Need analüüsid on kindlasti olemas Rahandusministeeriumil. Täiesti kindlasti on need olemas, sest Rahandusministeerium on ju nende eelnõude sisuline autor ja ministeeriumi meeskond uurib üht või teist eelnõu koostades turukonjunktuuri ja võimalikke ohtusid. Meil ei ole siiamaani olnud otsest vajadust teha veel täiendavat kontrolli võimalike otsuste vastuvõtmiseks, et kas me siis kiidame heaks või mitte. Igal juhul ei saa me praeguse alkoholiaktsiisi 5%-lise tõusu puhul võtta eelduseks, et salaturg hakkab veelgi rohkem vohama. Pigem võib öelda, et küll vähe, aga natukene alkoholi hinnad siiski tõusevad, ja teistpidi tähendab see seda, et hinnavahe on väheke kallimalt maksustatud.

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh! Hea komisjoni esimees! Mulle meenub ka, et meil oli juttu, et kutsuda töötukassa ja haigekassa esindajad koosolekule ja nendega seda teemat arutada. Aga kas me leppisime mingi aja kokku, millal seda teha võiks? Mure on selles, et kui arutelu käigus peaksid töötukassa ja haigekassa rahanduskomisjoni veenma, et see mõte ei ole tegelikult nii tore, kui meile on siin esitatud, kas meil jääb siis aega vastavasisulise muudatusettepaneku tegemiseks.

Me oleme arvanud, et loogiliselt peaks see toimuma esimese ja teise lugemise vahepeal, kuna teise ja kolmanda lugemise vahel tehakse põhiliselt juba ainult tehnilisi parandusi. Muudatusettepanekute tähtaja pärast, kui nüüd see ka veel omakorda mängu tuua, ei tasu muretseda, sest muudatusettepanekute tähtaeg on siiski mõeldud fraktsioonidele ja Riigikogu liikmetele. Aga kuna sinu küsimus oli ajendatud komisjoni meelsusest ja komisjoni arvamuse kujundamisest, siis komisjonil on võimalik teha eelnõus muudatusi ka pärast muudatusettepanekute tähtaja saabumist, sisuliselt selle hetkeni, kuni ta võtab vastu otsuse eelnõu saali saata. Seda otsust me ju veel tegelikult teinud ei ole. Nii et komisjonil on võimalusi see muudatus lähitulevikus vastu võtta küll ja küll. Ma arvan, et praegu klapib meil ajaliselt kõik ilusti. Kui nüüd väga konkreetselt küsida, millal see kokkusaamine võiks tulla, siis ma arvan, et järgmisel nädalal peab meie tehniline personal nõu konkreetsete huvigruppidega ja püütakse leida see aeg, mis sobib nii meile, rahanduskomisjonile, kus me menetleme peale selle eelnõu veel muidki eelnõusid, kui ka huvigrupile. Ma usun, me leiame selle aja, et probleemid üle vaadata ja läbi arutada.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Ma tahaksin täpsustada. Niipalju kui ma aru sain, oli see eelnõu suunatud ainult rahanduskomisjoni ja teised komisjonid seda ei puudutanud. Ei olnud tähtis, et näiteks Eesti Haigekassa seadus või töötuskindlustuse seadus on nagu sotsiaalkomisjoni küsimused. Teiseks ütlesite, et on võimalus arutada, vaadata. Aga kui juba 3. november on paranduste tegemise tähtaeg, kas siis on aega veel vaadata? Ma mõtlen, et see on väga problemaatiline, järgmine nädal erineb natukene praegusest nädalast, et siis istungit teha.

Hea Eldar, vaadata on alati aega. See on lühivastus. Aga kui pikemalt öelda, siis lähme selle eelnõuga rahulikult edasi. Täna me menetleme seda eelnõu, me oleme sellest komisjonis rääkinud ja täna on seda Riigikogu saalis  pikalt menetletud. Järgmine nädal on istungivaba nädal, kus meil on veelgi rohkem aega ja võimalusi tegelda mitte ainult valijatega, vaid ka seadusloomega selles kontekstis, et võimalikud muudatusettepanekud ette valmistada. 3. novembrini on meil aega päris palju, meil ei ole tegemist muudatusettepanekutega, mille tähtaeg saabuks homme. Lisaks see, millest ma enne rääkisin: sotsiaalkomisjon ja, kui ma eksi, ka põhiseaduskomisjon on alustamas vastavate eelnõude arutelu. Sotsiaalkomisjonis tuleb arutusele kunstliku viljastamise eelnõu, mis sisuliselt tähendab seda, et eks ta võtab copy paste'iga siit sellesama eelnõu teksti ja alustab selle menetlemist oma komisjonis. Samamoodi talitab põhiseaduskomisjon prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Ja kui me oleme kindlad, et nad on sellega ilusasti alustanud, näeme, et eelnõud on saali toodud, saame aru, et komisjon on selle enda jaoks n-ö ära vormistanud, siis edasi näeb asi tehniliselt suure tõenäosusega välja nii, et me võtame muudatusettepanekuga need konkreetsed punktid siit välja, et mitte topelt arutada. Selline võiks olla tehniline pool.

Rohkem teile küsimusi ei ole. Ma tänan põhjalike vastuste eest! Me avame läbirääkimised. Palun kõnepulti Deniss Boroditši!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mina tahaksin rääkida natukene põhimõtetest, Riigikogu menetluskorrast ja parlamentaarsest demokraatiast. Ma mäletan, kui see sessioon meil algas. See algas 12. septembril, kui president pidas siin pika ja huvitava kõne. Muu hulgas mainis ta järgmist: "Presidendina olen keerulises seisus, head kolleegid, kui Kadriorgu tuuakse kokkupakituna mitme erineva seaduse muutmise seadus. Kui üks muudatus on põhiseadusvastane, saab president teatavasti kobarmuudatuse tagasi lükata vaid tervikuna. See tähendab, et jõustumata jäävad ka põhiseadusega kooskõlas olevad seadussätted. Erineva eesmärgiga seadusmuudatusi pole praegu enam kohane menetleda üheskoos. Ma palun teid, võtke aega, arutage erinevaid eluvaldkondi eraldi! [---] See tähendab, et iga uus seadus tuleb kodanikuühiskonna esindajatega läbi arutada. Seaduste eest vastutab Riigikogu, mitte valitsus. Seejuures vastutab iga Riigikogu liige oma otsuse eest ise. Iga Riigikogu liige peab suutma seadust selgitada ja põhjendada."
Ja mis me jälle näeme? Käesoleval hetkel on järjekordselt meie ees kokkupakitud pakett mitme seaduse muudatustest. Kui lähtuda eelnõu pealkirjast, siis peaksid eelnõu teemad olema vägagi seotud Vabariigi Valitsuse algatatud järgmise aasta riigieelarve seadusega ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seadusega. Kuid kas see tõepoolest nii ka on? Kas tõepoolest kõik need muutmist vajavad seadused on reaalselt seotud järgmise aasta riigieelarvega? Kui natukene süüvida ja analüüsida seda eelnõu, siis ma arvan, et igaüks järeldab järgmist: 1) eelnõus pole määratav ühine ega peamine reguleerimisvaldkond; 2) eelnõus pole vältimatut koos menetlemist nõudvat ühisosa; 3) eelnõus käsitletavad teemad pole omavahel piisavalt seotud või on täitsa iseseisvad; 4) mitu eelnõuga reguleeritavat teemat jäävad ühe komisjoni valdkonnast täitsa välja. Näiteks on eelnõus iseseisva teemana sätestatud prokuratuuri palgakorralduse alused. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muudatuse sisu on tegelikult tervishoiuteenuste efektiivsemaks muutmine, mis lähtub ennekõike kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tõhususest ja seonduvatest terviseriskidest jne. Eelnõu ja selle seletuskirja on osade kaupa ette valmistanud eri vastutusalade ministeeriumid. Samuti ei ole õige pidada muudatuste ühiseks valdkonnaks nende mõju eelarvele ja selline seos ei tohiks üldjuhul prevaleerida reguleeritavate sisuvaldkondade üle, millest Riigikogu komisjonide moodustamine on alati lähtunud.
Presidendi manitsusest kobarmuudatusi Kadriorgu mitte saata on möödunud pelgalt 17 päeva, kui 2009. aastal alustatud halb õigusloome praktika, millega riigieelarve kontekstis muudetakse ühe seaduseelnõu raames suur hulk eri valdkondi reguleerivaid seadusi, hakkab kinnistuma, sundides Riigikogu taas kord kummitempliks muutuma. Selline valitsuse jõuline taktika pärsib Riigikogu tööd, muutes problemaatiliseks seaduseelnõude menetlemise ja lämmatades nende vastuvõtmisele eelneva diskussiooni juba eos. Riigikogus on aga arutelu vajalik ja lausa kohustuslik. Kobareelnõude menetlemisel tekivad eeskätt menetluslikud probleemid, kuna neid menetlevad Riigikogu alatised komisjonid, kes on valdkonnapõhised. Kobareelnõu kätkeb endas eri valdkondade seadusi, mida valdkonnapõhised komisjonid ei suuda sageli katta.
Palun lisaaega!

Lisaaeg kolm minutit.

Riigikogu töö survestamine selliste eelnõudega tõstatab paratamatult seaduste kvaliteedi küsimuse ning seab kahtluse alla valitsuse tahte eelnõusid tavaliselt ning õiglaselt menetleda. Eelnõude menetlemise korra järgimata jätmist ja ebapiisavat parlamentaarset debatti eeldava eelnõu algatamine ei ole lugupidav Riigikogu suhtes. Riigikogu menetluskorda, millega valitsus on vaieldamatult tuttav, eiravate eelnõude korduvat algatamist valitsuse poolt võib käsitada Riigikogu töökorralduse mõjutamisena ning me näeme taas, kuidas demokraatlikest väärtustest kõrvale hiiliv eelnõu menetlus annab panuse tõdemusse, et raskes olukorras tuuakse esimesena ohvriks parlamentaarne demokraatia. Kuna olen loomult optimist, siis loodan siiski, et pärast eelnõu esimest lugemist lahutatakse see eraldi seaduseelnõudeks ehk Riigikogu parandab järjekordselt Vabariigi Valitsuse praaki ning tulevikus valitsus järgib Riigikogu menetlemiskorda ega saada kobarseadusi siia saali. Rahandusminister ütles põhjenduseks, miks me praegu seda teeme, et nii on ka varem tehtud, aga ma loodan, et seda tõesti rohkem kunagi ei tehta. Aitäh!

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kõigepealt oleks mul ilmselt viisakas tänada saalis mitteviibivat rahandusministrit heade sõnade eest. Ma ei tea, kas mu järgnev jutt on tema tasemest kõrgemal või allpool, aga kindlasti on see täiesti erinev, on sellest väga kaugel. Kui täna küsiti ministri käest korduvalt, miks tööandjad ja ametiühingud protestivad nende reservide riigistamise vastu, siis ta ütles, et ta ei saa aru. Ja see oli aus vastus, ta tõesti ei saa aru. Arusaamad on tõesti üksteisest väga kaugel.
Protestitakse mille pärast? Kõigepealt selle pärast, et seni on olnud kaks sihtotstarbelist kindlustust kindla kohustusega koguda sinna raha ja kindla õigusega kasutada seda raha ainult selle jaoks, milleks teda kogutud on. Isegi haigekassa, kellel on praegu raha ka riigikassas, teab, et riigikassa ei tohi sellega teha midagi muud kui ainult haigekassale välja maksta. Nüüd see kord muutub tema jaoks. Töötukassa jaoks on olukord täitsa teine. Nendele on see eelnõu isegi majanduslikult kahjulik, sest täna nad teenivad oma varade pealt rohkem, kui riigikassa neile kunagi maksma hakkab.
Aga see kõik, ma ütlen teile, sõbrad, on selle asja juures nüanss. Põhiline vastuseis on hoopis milleski muus. See muu seisneb selles, et kui haigekassat kümme aastat tagasi ehitati sellisel kujul, nagu ta praegu on, siis oli vähemalt vundament olemas ja nii tööandjad kui ka töötajad kutsuti selle vundamendi peale maja rajama. Töötuskindlustuses ei olnud isegi vundamenti, tööandjad, ametiühingud ja valitsus lõid koos kopa maasse, koos kaevati vundamendikraav, koos rajati vundament ja lepiti kokku, et see töötuskindlustus tuleb just selline, nagu ta tuleb.
Nüüd on jõutud hoopis teistsuguse olukorrani. Kümne aasta jooksul on see kolmas katse saada töötuskindlustusele mingit pidi riigi käpp peale. Üks katse lõppes õnnelikult. Ma tänan siinkohal veel kord kolleeg Marko Pomerantsi, kes tookord mulle suvel helistas, soovis õnne ja ütles, et Eiki, kõik on korras. Mina sain aru, et tema saab aru, mille pärast ma muretsen. Praegune on kolmas katse. Ja ma ei saa tõesti aru, mis on selle asja uba. Vaadake, need kaks kindlustust on olnud nii edukad, et kõik konkursid, mida Eestis avaliku raha selge kasutamise kohta on peetud, lõppesid nii, et haigekassa oli esimene ja töötukassa teine. Vahepeal neid konkursse ei peetud, ilmselt tüdineti ära, et kaua me neile esimesi kohti jagame. Paar nädalat tagasi oli uudis, et oli mingi uus, lausa rahvusvaheline konkurss, ja nüüd on nad mõlemad kaks kõige paremat. Ma ei saa aru, kas see on mingi totaalne viha? Et kui riik ja Rahandusministeerium suudaksid ka avalikku raha sama ausalt, selgelt ja ühemõtteliselt kasutada, siis me oleksime ikka väga kõrgel tasemel. Nad ei suuda seda, see ei meeldi ja võib-olla sellepärast ihaldatakse neid varasid.
Milles on asi, hea Jürgen Ligi, kus sa iganes ka ei oleks? Need inimesed, kes on siiani seda kassat juhtinud ja kellega sõlmitud kokkulepete pinnal on seda tehtud, on äärmiselt solvunud, pahased ja õigustatult vihased. Nemad on teinud seda tööd kohusetundlikult ja hästi ning nüüd öeldakse: te võite siin kõrval istuda, aga meie otsustame kõik. See ongi kogu vahe. See on täiesti selgelt, ühemõtteliselt teistsugune lähenemine, milline peaks riik olema. Meie lähenemise järgi peaks riik olema just selline, kus ka valimistevahelisel ajal huvigrupid juhivad ja vastutavad selle riigi eest. Seni on nad teinud seda hästi, aga me võtame ja kiusame neid, tapame nad ära. Täiesti inetu eelnõu, ei kõlba mitte kuskile! Meie ettepanek on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Suur aitäh! Läbirääkimissoove, kõnesoove rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised. Kuna meile on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 100 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis me peame seda hääletama. Asume hääletamisprotseduuri ette valmistama.
Hea Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 100 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 25, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek eelnõu tagasi lükata ei läinud läbi. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 100 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. novembri kell 18.

Me asume kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 106 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõuga teeme ettepaneku võtta Eesti õigusse üle Euroopa Liidu direktiivid, mis reguleerivad maksuvõlgade sissenõudmist ning maksustamiseks vajaliku teabe vahetamist Euroopa Liidus. Muudatustega sätestatakse, et maksuhalduril on õigus ametiabi osutada Euroopa Liidu riikidele ning riikidele, kellega Eestil kehtib vastavasisuline välisleping. Neilt riikidelt on maksuhalduril õigus ka ametiabi taotleda. Samuti sätestatakse, et välisriikide nõuete sundtäitmisel on maksuhalduril õigus kasutada samu meetmeid, mida kohaldatakse siseriiklike maksuvõlgade sissenõudmisel. Maksukohustuslastele ning maksuhaldurile antakse õigus kaevata edasi kohtumääruse peale, mille rahuldamisel saab maksuhaldur loa eelaresti seadmiseks või millega jäetakse maksuhalduri taotlus rahuldamata.
Maksukorralduse seadus ja krediidiasutuse seadus viiakse kooskõlla OECD mudellepinguga, mis reguleerib maksustamiseks vajaliku teabe vahetamist kolmanda isiku puhul. Pangalt teabe nõudmisel tuleb maksuhalduril edaspidi oma korralduses märkida maksukohustuslase nimi või muud andmed, mis võimaldavad maksukohustuslast tuvastada. Sellised andmed on lisaks isiku nimele näiteks isiku- või registrikood, pangakonto number jne. Kehtivate seaduste kohaselt märgitakse korralduses üksnes maksukohustuslase nimi. Tulumaksuseaduse muudatustega kaotatakse töö- ja ametialase lähetusega seotud majutuskulu maksuvaba piirmäär, lõpetatakse majanduskulude maksustamine erisoodustusmaksuga. Seoses müügi- ja paadimaksu kaotamisega uuest aastast täiendatakse kohalike maksude seadust rakendussättega, mille kohaselt maksuhalduril on võimalik sisse nõuda enne 1. jaanuari 2012 tekkinud maksukohustusi.
Eelnõu seadusena jõustumise kuupäevaks pakume 1. jaanuari 2012. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, rahandusminister Jürgen Ligi! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Selle eelnõu kohta, austatud Riigikogu liikmed, on mul öelda järgmist. Arutelul, mis meil toimus, nenditi kõigepealt, et midagi pole parata, tegemist on järjekordse kobareelnõuga. Me küsisime täiesti siiralt, misjaoks on maksukorralduse seaduse muutmisega koos vaja muuta ka tulumaksuseadust. Eesti Vabariigi maksuameti koostöö Euroopa Liidu teiste maksuametitega, mis direktiivi raames tuleb üle võtta, on ju arusaadav, aga kuivõrd on sellega seotud meie reisikuludes hotellikulude piirmäära ärakaotamine – siin nagu erilist seost ei ole. Ministrit meil seekord komisjonis ei olnud, tal olid teised tähtsad ülesanded ja ta ei saanud tulla. Oli tema väga tubli ministeeriumi töötaja Lemmi Oro ja Lemmi püüdis sellele küsimusele vastata. Ta ütles ausalt, et ministeerium tegi kobareelnõu seetõttu, et aega kokku hoida. Nii et meie teiega hoiame aega kokku ja menetleme seda, et asi läheks ruttu.
Komisjon üldiselt toetas täiesti selgelt neid muudatusi, mis on seotud rahvusvahelise maksukorraldustöö parandamisega. Komisjonil ei olnud mitte midagi ka selle vastu, et need piirmäärad kaovad ja hotellide eest võib maksta nii palju, kui nad maksavad, kartmata, et erisoodustusmaksu tuleb maksta. Mõningat elevust tekitas see lugu, et see n-ö suurepäraselt ettevalmistatud maamaksu seadus, mis varsti jõustub, vajas täiendavaid sätteid. Valitsus on need nüüd siia toonud.
Komisjoni otsus oli järgmine: saata eelnõu esimesele lugemisele – lugemise lõpetamise poolt oli 9, vastu 1 ja erapooletuid 1 – ja muudatusettepanekute tähtaeg on 3. november 2011 kell 18.

Suur aitäh ettekandjale! Teile ei ole ühtegi küsimust. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja eelnõu 106 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 2011. aasta 3. november kell 18.

Meie seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 92 esimene lugemine. Ettekandja on põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Palume kõnepulti!

Tervist, lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud juhataja! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule eelnõu erakooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmiseks. Muudatused puudutavad õppekavade avamist kõrgkoolides. Eelnõuga muudetakse nõuet, mis eeldab kõigilt ühisõppekavas osalevatelt õppeasutustelt õigust viia õpet läbi ühisõppekavaga samas õppekavagrupis. Kui kaks eri valdkonnas tegutsevat õppeasutust, üks näiteks tehnika, teine kunsti valdkonnas, soovivad avada ühisõppekava, peab kehtiva seaduse järgi neist üks taotlema õigust viia õpet läbi õppekavagrupis, milles ta ei kavatse tekitada õppetegevust ega oma ka kompetentsi. Sellisel kujul ühisõppekava avamine on ebamõistlik ega soodusta interdistsiplinaarset koostööd, sageli hoopis loobutakse ühisõppekava avamisest.
Muudatuste tulemusel on võimalik ühisõppekava avada nii, et ühel õppekavas osaleval õppeasutusel on õigus viia õpet läbi ühisõppekavaga samas õppekavagrupis ja teisel on õigus viia õpet läbi selles õppegrupis, millega ühisõppekavas osaletakse. Õppekavagrupp, millega õppeasutus ühisõppekavas osaleb, märgitakse ära ühisõppekava koostöölepingus. Et tagada ühisõppekavade kõrge kvaliteet, saab eelnõu kohaselt ühisõppekava avada üksnes tähtajatu õppe läbiviimise õiguse saanud õppekavagruppide alusel. Seni võimaldas seadus ka tähtajalise õiguse alusel ühisõppekava avada.
Vajadusel tehakse ühisõppekavale enne registreerimist ekspertiis. Kui ekspertiisi tulemused on negatiivsed, kannavad ekspertiisi kulud ühisõppekavas osalevad õppeasutused. Riik kannab kulud siis, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Sellega seoses võivad eelnõu vastuvõtmisega kaasneda riigieelarve kulud kuni 4000 eurot aastas.
Eelnõuga jäetakse erakooliseadusest välja nõue, mille kohaselt peab eraülikool viima õpet läbi mitmel õppesuunal, sh ka doktoriõpet mitmel õppesuunal. Sätestatakse, et sarnaselt avalik-õiguslike ülikoolidega peab ka eraülikoolil olema ülikooli staatuse omamiseks vähemalt üks doktoriõppe õppekava.
Eelnõus pakutud muudatused jõustuksid 1. jaanuaril 2012. Seni registreeritud ühisõppekavad tuleb muutunud nõuetega kooskõlla viia hiljemalt 2015. aasta 1. jaanuariks. Aitäh!

Suur tänu! Ettekandjale pole mitte ühtegi küsimust, kõik oli väga selgelt ette kantud. Ma palun kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Liisa-Ly Pakosta!

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Täpselt sama selge tundus see eelnõu ka Riigikogu kultuurikomisjonile, kes arutas seda oma 20. oktoobri koosolekul. Otsustati konsensusega võtta eelnõu tänasesse päevakorda ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – seegi otsus oli konsensuslik, muudatusettepanekute tähtajaks määrati üksmeelselt 2. november kell 18. Komisjon arutas seda teemat. Küsimused, mis arutluse käigus tekkisid, olid seotud eelnõu terminoloogiaga ja eelnõus välja toodud põhimõttega, et avalik-õiguslikud ülikoolid peavad juhul, kui ühisõppekava saab negatiivse hinnangu, hindamise ise kinni maksma. Aga kuna selle põhimõtte olid ülikoolide rektorid aktsepteerinud, siis ei arvanud ka komisjoni liikmed teisiti.

Aitäh! Teile on üks küsimus. Valeri Korb, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Ma tahan küsida, kas komisjonis oli juttu, mis tasemel see ekspertiis tuleb läbi viia. Mis tase see peaks olema, et õppeasutus saaks lõpliku paberi selle kohta, et tema programmid on igati sobivad?

Komisjonis oli juttu sellest, et säärane ekspertiis peaks toimuma mõistliku aja jooksul. Kuna Eesti riigil on juba pikk ja põhjalik kogemus õppekavade akrediteerimisel ka väljaspool ühisõppekavasid, siis seda küsimust komisjonis ei tekkinud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh, Liisa-Ly Pakosta! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 92 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. novembri kell 18.

Liigume järgmise, kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu 103 esimene lugemine. Ma palun kõnepulti Helir-Valdor Seederi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Olen teie ees majandus- ja kommunikatsiooniministri asemel, kes viibib praegu Hiinas ja keda ma selle pärast sugugi ei kadesta.
Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu muudatuste tegemiseks lennundusseaduses, meresõiduohutuse seaduses ja raudteeseaduses. Muudatuste eesmärk on suurendada ohutust nii õhu-, mere- kui ka raudteetranspordis. Üks transpordiohutuse alustalasid on juhtunud õnnetuste ja muude intsidentide detailne uurimine, nende põhjuste tuvastamine ja meetmete rakendamine samasuguste juhtumite vältimiseks tulevikus. On oluline, et selline juurdlus viidaks läbi professionaalselt, kiiresti ning, mis kõige olulisem, sõltumatult. Sõltumatult järelevalvet teostavatest asutustest nagu näiteks Veeteede Amet või Lennuamet, kuna neil võib olla juhtunus oma roll, sõltumatult kriminaalmenetlusest, sest põhjuste tuvastamine ning süü ja vastutuse jagamine peavad olema üksteisest selgelt lahutatud, sõltumatult kõigist huvigruppidest, ettevõtjatest, kindlustusandjatest, infrastruktuuri operaatoritest ja teistest asjaosalistest, kellel võib olla suur majanduslik huvi juurdluse ühe või teise tulemuse vastu.
Uurimisasutuse sõltumatuse ja alalisuse nõue tuleneb ka Euroopa Liidu õigusest ning rahvusvahelistest lepetest, millega Eesti on liitunud. Nende dokumentide loetelu on ära toodud ka seaduseelnõu seletuskirjas. Praegu toimub lennu- ja raudteeõnnetuste uurimine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonnas, mereõnnetusi uuritakse Veeteede Ametis.
Eelnõu kohaselt luuakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis uus struktuuriüksus nimega Ohutusjuurdluse Keskus, mille ülesandeks saab kõigi kolme transpordiliigi õnnetuste ja muude intsidentide põhjuste selgitamine. Tegu saab olema nn multimodaalse uurimisüksusega, mis on Euroopa riikides laialt levinud – nimetagem siin kas või Soomet, Rootsit ja Taanit, raudtee- ja lennuõnnetuste uurimisel Norrat ja Lätit. Suurriikidest on õnnetuste uurimine koondatud ühte asutusse näiteks USA-s. Ohutusjuurdluse Keskuse loomisega kujuneb Eestis ühtne ja kompaktne kompetentsikeskus, mis koondab ühtsesse struktuuri uurimisalase kompetentsi ja tehnilise võimekuse, kujuneb professionaalseks, efektiivseks ja usaldusväärseks õnnetuste põhjuseid uurivaks üksuseks, on sõltumatu tänu seadusest tulenevatele õigustele ja kohustustele ja viimaseks, kuna iga suurema õnnetuse uurimine on rahvusvaheline uurimine, siis on Ohutusjuurdluse Keskuse näol tegemist ka välispartneritele arusaadava ja usaldusväärse struktuuriüksusega.
Seadusmuudatuste tegemine ei too kaasa lisakoormust riigieelarvele, kuna toimub töökohtade koondumine, uusi töökohti ei looda. Asjaomase eelarve projekt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis kooskõlastuse läbinud ning 2012. aasta eelarve kavas sees.
Ja veel: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/18/EÜ tulenevalt on meil ka kohustus viia mereõnnetuste uurimine sõltumatu ning alalise uurimisasutuse pädevusse. Praegu see nii ei ole. Seadusmuudatuste tegemisega laheneb ka vastuolu nimetatud direktiiviga.
Kokkuvõtteks palun lugupeetud Riigikogu liikmeid toetada esitatud eelnõu, tehes sellega veel ühe sammu mere-, lennu- ja raudteetranspordi turvalisemaks muutmisel. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun, Mati Raidma, teie küsimus!

Suur tänu! Selle uue struktuuri nimetuses kõlab ka sõna "ohutus". Ega selle uue keskuse funktsioonide ringi ei hakka kuuluma ka preventiivsed meetmed? Kas selle tegevus käivitub ikka ainult pärast pauku?

Jah, nii see on. Preventiivse tegevusega loodav üksus tegelema ei hakka. Aga kaudselt võib asjale nii läheneda, et kui ühe või teise õnnetuse põhjused selgitatakse välja ja tagamaad on täpselt teada, siis see iseenesest on teatud määral ka preventiivne tegevus võimalike uute õnnetuste vältimiseks.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Helir-Valdor Seeder! Palun kaasettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Arto Aasa!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kaaskannatajad! Riigikogu majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu oma 17. oktoobri istungil. Arutelul osalema olid kutsutud ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, MKM-i õigusosakonna peaspetsialist Hindrek Allvee ja Jens Haug, kes on MKM-i kriisireguleerimise osakonna ekspert.
Alustuseks tuleb öelda, et enne esimest lugemist siin saalis on Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõus tehtud juba mõningaid tehnilisi ja sõnastuslikke muudatusi. Majandus- ja kommunikatsiooniminister selgitas komisjonile, et tegu on kolme seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille eesmärk on oluliselt karmistada õnnetusjuhtumite ja muude ohtlike intsidentide uurimise nõudeid. Peamise muudatusena asendatakse praegune uurimisega tegelev killustatud struktuur ühtse ja iseseisva struktuuriüksusega. Lisaks märkis minister, et meresõiduohutuse seaduse muudatus tuleneb ka Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmise vajalikkusest. Minister kinnitas, et eelnõu seadusena vastuvõtmine rahalist lisakulu ei tekita. Vajalike ametnike koosseis koondatakse kokku olemasolevate ametnike hulgast, kuid samas on ette näha mõningaid lisainvesteeringuid. Samuti kinnitas minister, et eelnõu vastuvõtmine ei tekita lisakulutusi asjaomases valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele.
Komisjonis toimus arutelu Ohutusjuurdluse Keskuse juhi määramise üle, see oli üks keskseid teemasid. Probleem seisneb selles, et valitsuse esitatud eelnõus on kirjas, et Ohutusjuurdluse Keskuse juhi määrab minister, kelle haldusalaga loodav struktuuriüksus peamiselt tegeleks. Niisugune seotus tõstatab küsimuse, kui kindlalt on sõltumatus tagatud. Probleemi lahendamiseks esitasid komisjoni liikmed kaks ettepanekut, mida komisjon edaspidi võiks kaaluda. Esiteks, Ohutusjuurdluse Keskuse juhi määramise õiguse võiks anda ministri asemel Vabariigi Valitsusele. Selle kohaselt määraks keskuse juhi Vabariigi Valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul. Või teine alternatiiv: määramisest kaalukam on ettepaneku tegemine, mis võiks olla seotud ka parlamendiga. Sellest tulenevalt pakuti komisjonis välja võimalus, et Ohutusjuurdluse Keskuse juhi määrab Vabariigi Valitsus Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul. Kokkuvõtteks leiti, et täpsemalt jätkatakse selle teema käsitlemist esimese ja teise lugemise vahel ning sõnastatakse asjaomane muudatusettepanek.
Lõpetuseks komisjoni otsustest. Esiteks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu 103 algataja nõusolekul muudetud kujul koos muudetud seletuskirjaga Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 26. oktoobril. Teiseks, teha täiskogule ettepanek eelnõu 103 esimene lugemine lõpetada. Kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 9. november kell 18. Opositsiooni ja koalitsiooni meeldiva koostöö tõestusena langetati kõik need otsused konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, Arto Aas! Küsimusi registreeritud ei ole. Samuti pole kõnesoove ja seetõttu me läbirääkimisi ei ava. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 103 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. novembri 2011. aastal kell 18.

Tänase päevakorra viimane punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 105 esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli põllumajandusministri, seekord vist põllumajandusministri kohustes. Palun, Helir-Valdor Seeder!

Lugupeetud juhatajanna! Head Riigikogu liikmed! Taimekaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks. Eelnõu koostamisel on arvestatud põhimõttega, et riigisisene õigus ei sisaldaks Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevat regulatsiooni ega dubleeriks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse sätteid.
Euroopa Liit kaitseb toidu kvaliteeti hulga toiduohutust edendavate meetmetega, sh taimekaitsevahendite toimeainete hindamise ja heakskiitmise kriteeriumide ning taimekaitsevahendite turulelubamise reeglitega, samuti taimekaitsevahendite kasutamist käsitlevate eeskirjadega. Euroopa tervikuna liigub ohutu ühiskonna suunas, kuna uurides ja hinnates taimekaitsevahendites sisalduvate ainete mõju inimese tervisele ning keskkonnale, lähtutakse uue vahendi ohust, mitte riskist. Sellest omakorda sõltub, millised taimekaitsevahendid tulevikus on kättesaadavad. Nii kaovad turult järk-järgult taimekaitsevahendid, mis võivad avaldada inimesele või keskkonnale kahjulikku mõju. Määruse rakendamise tulemusel ei jõua tulevikus turule taimekaitsevahendid, mis võivad põhjustada väärarenguid ja pahaloomuliste kasvajate tekkimist ning muudatusi DNA-s, viljakuses ja mõjutada sigivust või mis on keskkonnas püsivate omadustega. Kui taimekaitsevahendis sisalduvate ainete heakskiitmise kriteeriumide tulemusena mitmed taimekaitsevahendid ei ole enam teatud aja pärast kättesaadavad kümne aasta perspektiivis, siis tsonaalse kontseptsiooni rakendamine pigem laiendab kättesaadavate taimekaitsevahendite arvu Eesti turul. See tähendab, et taimekaitsevahendi riski hindamine viiakse läbi ühes liikmesriigis ning teised samasse geograafilisse tsooni kuuluvad liikmesriigid annavad taimekaitsevahendi loa või keelduvad sellest riskianalüüsi teinud liikmesriigi hindamisaruande põhjal. Eesti kuulub põhjatsooni, kus on peale meie veel Taani, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi ning vabatahtliku liitununa Norra.
Võrreldes kehtiva õigusega ei too taimekaitseseaduse muutmine Eesti õigussüsteemis kaasa põhimõttelisi muudatusi. Mõistagi võimaldas uue eelnõu koostamine tervikuna üle vaadata korduvalt muudetud kehtiva regulatsiooni ning ajakohastada ja lihtsustada sõnastust. Seda võimalust on ka kasutatud. Uue mõistena sisustatakse seaduses taimekaitsevahendi kasutaja mõiste. Seejuures eristatakse professionaalseid ja mitteprofessionaalseid kasutajaid, tagades seeläbi õigusselguse seaduses sätestatud nõuete kohaldatavuse osas. Nii näiteks peab kinni pidama taimekaitsevahendi etiketile kirjapandust – see on nõuetekohase kasutamise üldnõue igaühele. Kehtivat taimekaitsekoolituse regulatsiooni täiendatakse selliselt, et koolituse läbimise kohustus laieneb lisaks turustajatele ka professionaalsele kasutajale ja nõustajale, kes annavad taimekaitsevahendite kasutamise alast nõuannet. Ühtlasi täpsustatakse taimekaitsetunnistuse väljastamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise menetlust.
Seadust täiendatakse taimekaitseseadmete kontrolliga seonduvate nõuete osas. Lisaks korralise tehnilise kontrolli läbimise nõudele peab professionaalne kasutaja üles näitama täiendavat hoolsust, kontrollides enda kasutuses oleva taimekaitseseadme toimimist korrapäraselt ka tehnilise kontrolli vahele jääva ajavahemiku jooksul. Ebakorrapäraselt töötava seadmega tehtava tõrje tõhusus on väiksem ja see võib kaasa tuua nii majandusliku kahju hävinud saagi ja liigse koguse taimekaitsevahendite kulutamise näol kui ka keskkonnariski.
Seaduse jõustumisel peab Põllumajandusministeerium välja töötama taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava, mille eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid ohtusid inimese tervisele ja keskkonnale ning sõltuvust taimekaitsevahendite kasutamisest üldiselt. Aitäh!

Suur tänu, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder! Mitte ühtegi küsimust teile ei ole. Kaasettekandeks palun kõnetooli maaelukomisjoni liikme Andre Sepa!

Austatud istungi juhataja! Head vähesed kolleegid! Komisjoni nimel teen väikse ettekande, kuidas seda seaduseelnõu maaelukomisjonis menetleti. Komisjon arutas eelnõu 105 oma korralisel istungil 17. oktoobril. Istungil tutvustas seaduseelnõu Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Tambet Sova. Nagu minister mainis, on tegemist suhteliselt tehnilise seadusega, mis lähtub Euroopa Liidu direktiividest.
Komisjonis saadi ülevaade taimekaitsevahendite kasutamisest Eestis ja mujal. Kui näiteks juhtivad Euroopa riigid kasutavad taimekaitsevahendeid üle 10 kg hektarile, siis Eestis kasutatakse neid natuke rohkem kui pool kilo hektarile. Eestis kasutatakse 222 eri nimetust taimekaitsevahendeid, näiteks Taanis on vastav arv 462. Komisjoni liikmed tõstatasid selles kontekstis ka GMO-de ja nende kasutamise küsimuse. Päriti, kas GMO-de lubamine vähendaks taimekaitsevahendite kasutamist, ja leiti, et selle teemaga tuleb Eesti ametkondadel edasi tegelda ning kujundada selge seisukoht GMO-de kasutusele võtmise kohta. Samuti tõstatati laiemalt levinud taimemürkide kontsentraatide pakendamise küsimus ja märgiti, et märgistusnõudeid tuleb oluliselt konkretiseerida.
Komisjon keskenduski küsimusele, kuidas panna suurem vastutus taimekaitsevahendite kasutajatele. Kui seni võivad kõige lihtsamat umbrohutõrjet teha kõik, sealjuures ka avalikes kohtades, näiteks koolide, lasteaedade ja haiglate territooriumil, siis eelnõuga on asjaomaste kasutajate ringi kitsendatud: taimemürke võivad kasutada vaid taimekaitsetunnistuse saanud isikud. Meile kinnitati, et vastavad koolitusprogrammid on juba olemas.
Kõnealuse seaduseelnõuga muudetakse ka reklaamiseadust ja riigilõivuseadust, sh reklaamiseadust ennekõike Euroopa Liidu direktiivi kohaselt. Komisjonis otsustati määrata seaduseelnõu 105 juhtivkomisjoni nimel ettekandjaks mind. Punkt 2: saata taimekaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 26. oktoobril. Punkt 3: teha täiskogule ettepanek eelnõu 105 esimene lugemine lõpetada. Punkt 4: teha ettepanek määrata eelnõu 105 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. november 2011 kell 18. Kõik otsused langetati konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Palun, Peeter Laurson, küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas komisjon arutas seda, kuidas tagada, et teistest riikidest ei toodaks siia turule taimseid tooteid, mille puhul on kasutatud liigselt taimekaitsevahendeid?

Seda otseselt komisjonis ei arutatud, aga eelnõu annab sellelegi vastuse. Meil tuleb teistest liikmesriikidest toodud taimekaitsevahendeid hakata märksa enam hindama ja võrdlema.

Nüüd on küll kõik selge. Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Andre Sepp! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli taimekaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 105 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. novembri 2011. aastal kell 18.
Istung on lõppenud. Suur tänu kõikidele osalejatele! Kena õhtu jätku! Kohtumiseni!

Istungi lõpp kell 19.25.