Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kolmanda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt, head ametikaaslased, on meil võimalus ära kuulata Riigikogu liikme ametivanne. Seoses Riigikogu liikme Tiina Oraste volituste lõppemisega tema nimetamise tõttu Järva maavanemaks asub tänasest Riigikogu liikmeks asendusliige Sven Sester. Mul on suur au paluda Riigikogu liige Sven Sester Riigikogu kõnetooli ametivannet andma.


1. 10:00 Riigikogu liikme Sven Sesteri ametivanne

Sven Sester

Hea Riigikogu! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XI koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Aitäh! (Aplaus.)


10:01 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas

Nüüd palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Inara Luigas, palun!

Inara Luigas

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise välisminister Urmas Paetile. Arupärimine käsitleb piiriületuse problemaatikat Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal. Natuke täpsemalt arupärimise sisust. Me kõik teame, et s.a 19. jaanuaril lõppes nimekirjade alusel kehtinud soodusviisade süsteem ja piiriületust hakkasid reguleerima hoopis teised seadusandlikud aktid. Seoses soodusviisade süsteemilt tavakorrale üleminekuga jõustus ka viisalõivu kompenseerimise skeem, kuid see kompensatsioonimehhanism on käivitunud väga vaevaliselt ja selle kasutegur on äärmiselt väike. Samuti on olemas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 1931/2006, mis annab Eesti Vabariigile õiguse sõlmida Venemaa Föderatsiooniga kahepoolne leping piiriliikluse korra kujundamiseks ja üleminekuks piirilubade süsteemile. Sellest tulenevalt on meil välisministrile mitu küsimust. Kuid selgituseks niipalju, et praegusel ajal on Eesti Vabariigi kodanikel, kellel on õigustatud vajadus piiri ületada, piiriületus jätkuvalt problemaatiline ja paljudel puudub selleks isegi võimalus. Arupärimisele on alla kirjutanud viis Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.
Riigikogu esimees on edastanud kaheksa Riigikogu liikme arupärimise majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ning viie Riigikogu liikme arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile.
Head ametikaaslased! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26.


2. 10:04 Õiguskantsleri ettekanne järelevalve teostamisest õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse, põhiõiguste ja vabaduste järgimise üle, õiguskantsleri tegevusest ennetusasutusena ning seadusega pandud muude ülesannete täitmisest

Aseesimees Jüri Ratas

Asume tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on ettekanne järelevalve teostamisest õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse, põhiõiguste ja vabaduste järgimise üle, õiguskantsleri tegevusest ennetusasutusena ning seadusega pandud muude ülesannete täitmisest. Ettekandja on õiguskantsler Indrek Teder. Enne kui me asume selle päevakorrapunkti juurde, lubage mul lühidalt tutvustada menetluse käiku. Esiteks on õiguskantsleri ülevaade, mis kestab kuni 30 minutit. Pärast ettekannet on küsimused ettekandjale. Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Pärast küsimustevooru on läbirääkimised. Tulenevalt meie kodu‑ ja töökorra seadusest võivad sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad.
Austatud õiguskantsler, palun teid Riigikogu kõnetooli!

Õiguskantsler Indrek Teder

Austatud juhataja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! On tavapärane ja igati ratsionaalne, et ma ei hakka ümber jutustama teile elektrooniliselt saadetud 2008. aasta ülevaadet. Keskendun praktilisematele teemadele, mis tulenevad põhiseaduses sätestatud õiguskantsleri positsioonist, millega, ma leian, kaasneb kohustus käsitleda ka eesseisvaid põhiseaduslikke väljakutseid meie riigi ees, nii nagu mina neid näen.
Põhiseadus ei ole pelgalt pühapäevane lugemislektüür, mille võiks argielus ära unustada. Eesti põhiseaduse võib tinglikult jaotada neljaks. Kõigepealt preambul ja üldsätted, mis sätestavad meie põhiseaduse olulisemad aluspõhimõtted, seejärel põhiõigused ja vabadused, kolmandaks Eesti riigi ülesehitus, struktuur, ning neljandana lisandub kuulumine Euroopa Liitu vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusele. Riigi ülesehitus peab toimima ja olema võimeline selleks, et täita põhiseaduse preambulist ja üldsätetest tulenevaid ülesandeid, ning tagama meie põhiõigusi ja vabadusi.
Õiguskantsleri üks möödunud ja ka selle aasta teema oli ja on eelarve menetlus ning sellega seonduvate seaduste muutmine. Riigikogu on eelmisel ja sel aastal võtnud vastu mitmeid keerukaid otsustusi, mis mõjutavad meid kõiki, nii üksikisikuid, ettevõtteid kui ka riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi. Ennekõike seonduvad need vajadusega kohandada riigieelarve tegelikule olukorrale. Riigikogu on seda valitsuse eestvedamisel otsustanud teha jupikaupa. Alates majanduskriisi ilmnemisest on lisaks ühele terviklikule eelarvele menetletud kolme negatiivset lisaeelarvet. Praegu seisab Riigikogu ees vastutusrikas ülesanne menetleda 2010. aasta eelarvet.
Jah, ma nõustun sellega, et rasked ajad nõuavad raskeid otsustusi. Viimaste aastate jooksul olime õnnistatud tormilise majanduskasvuga ning jõudsime uute hüvedega ära harjuda. Nendest loobumine on mõistagi valus, kuid tihti paratamatu. Aga siiski, kui kaugele võib riik kulude kärpimisega ja tulude suurendamisega minna? Kas riik võib n‑ö ära kärpida riigiaparaadi nii, et riik ei ole võimeline osutama avalikku teenust ega täitma riigi delegeerimatuid tuumikfunktsioone? Omariiklus nõuab tegevuskulusid, mõtlen riigiaparaadi, põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide olemasolu. Kui soovitakse oma riiki, siis on kulutused paratamatud. Lõputult ei saa sealt kärpida.
See ei ole kaugeltki ainult päevapoliitiliste kokkulepete saavutamise küsimus. Olen korduvalt osutanud, et nagu kogu avalik võim, sealhulgas Riigikogu teostatav, nii allub ka riigieelarve põhiseaduslikkuse järelevalvele. See hõlmab muu hulgas riigieelarve menetlusnõuete järgimist. Tuletan meelde käibemaksu tõstmist ilma mõistliku etteteatamistähtajata. Ma loodan, et jõustumistähtajaga 2010. aasta 1. jaanuar ei kavandata rohkem seadusmuudatusi kui need, mis on üle antud riigieelarve eelnõust lähtuvalt.
Rõhutan üle paljukorratud tõdemuse: põhiseadus kehtib igasuguses majandussituatsioonis. Kuigi õiguskantsleri volitused mainitud valdkonnas ei ole väga laiad, kasutan ma neid vajaduse korral ka tulevikus põhiseadusskleroosi tõrjumiseks.
Üks riigi tuumikfunktsioone on võimekus võimu teostada sõna otseses mõttes, sealhulgas võimekus ennast kehtestada, vajaduse korral rakendada vahetut sundi. Seega on olemas teatud riigi põhilised või tuumikfunktsioonid, millest ta ei loobu ja mida ta ei delegeeri. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et riigil on võõrandamatu ja delegeerimatu õigus jõumonopolile. Teatud riiklust iseloomustavate õiguste (nn riigi tuumikfunktsioonide, nagu õigus karistada) delegeerimine võib olla põhiseadusvastane ja ka riikluse säilimise seisukohalt ohtlik. Seega, konkreetne küsimus, mida on arutatud mitmeid aastaid ning mille tähendus on omariikluse seisukohalt väga oluline – see on korrakaitseseaduse eelnõu. Eelnõu ise on põhimõtteliselt vajalik, kuid sisaldab küsitavat korrakaitseliste ülesannete delegeerimise osa. Kuna seda eelnõu on asutud taas menetlema, on mul asjakohane sellel peatuda. Viimatisel lugemisel 2008. aasta lõpus hääletasite õiguskomisjoni muudatusettepanekut jätta eelnõust välja korrakaitseülesande halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule ning kohalikule omavalitsusele edasi delegeerimise sätted. See on teie õigus. Kuid nagu ma olen ka varem öelnud, pean ma vastavaid sätteid eelnõus praegusel kujul selgelt küsitavaks. Eelkõige riigi jõumonopoli ja avaliku korra tagamise kui riikliku ülesande põhimõttest tulenevalt on laialt sõnastatud volitusnorm korrakaitseülesande lepinguga üleandmiseks vägagi vaieldav. Austatud rahvasaadikud! See on teie valik, kas delegeerida ebamäärase ja põhiseaduse seisukohalt küsitava regulatsiooniga riiklusele oluline avaliku korra tagamine või mitte.
Aga edasi. Peale selle, et riigil peab olema võimekus enda kehtestamiseks omal maal, peab Eesti riigi ja inimeste vahel olema ühistele väärtustele tuginev lojaalsussuhe. Ainult sellisel juhul võib eeldada Eesti riikluse igikestvust. Kas meie ühine väärtus on põhiseadus? Raske on vastu vaielda. Olles Eesti patrioodid, oleme me ka põhiseaduspatrioodid. Põhiseaduspatriotismi mõte ja idee koorus mul välja rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo ettekandest "Põhiseadusel põhinev patriotism – kas see Saksamaal välja kujunenud mõiste puudutab ka Eestit?". Ettekanne peeti Konrad Adenaueri Fondi ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna organiseeritud üritusel 15. mail s.a. Põhiseaduspatriotismi idee ei ole midagi uut. Kogu maailmas on selle nähtavaks kirjutanud ja rääkinud 20. sajandi filosoof Jürgen Habermas. Väga lihtsustatuna öeldes on kandvaks põhiseaduspatriotismi mõte, et ühendajana tuleb põhiseadus enne rahvust. Kodanike side oma riigiga ja nende poliitiline identiteet peab olema ratsionaalne ja argumenteeritud väärtustel rajanev, mitte enam irratsionaalsetel rahvustunnetel ja kirgedel põhinev.
Eesti põhiseaduse preambulis on kaks põhisuunda. Esiteks, herderlik-rahvuslik, mille kohaselt Eesti Vabariigi üks eesmärk on eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Isiklikult minule see suund meeldib. Selle suuna mõningane probleem on, et see ei pruugi anda kõigile Eesti kaasmaalastele piisavat sidet ja pidet identiteediks, seonduvalt Eestiga, Eesti igikestva omariiklusega. See tähendab sidet põhiseadusega, mida me kõigilt kaasmaalastelt ootame.
Samuti oluline on meie põhiseaduses kantilik-vabariiklik suund, mis rõhutab kodanike vabadust, õigusi ja võrdsust. Kui piirduda taas meie põhiseaduse preambuli tsiteerimisega, siis kantiliku universaalse mõtte väljenduseks on lause, mille järgi Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele – Eesti on põhiseadusriik. Ka see suund meeldib mulle. Eesti riigi põhiseaduslik jätkusuutlikkus võib muu hulgas sõltuda sellest, kui hästi ja edukalt me suudame sisustada põhiseaduse preambuli mõtet, mille järgi Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele.
On kindel, et emotsionaalsed väited 700‑aastasest orjapõlvest ja 50‑aastasest Nõukogude okupatsioonist ei ole meie enesemääratluse ja ‑tunnetuse ainsad alused ning me ei pea kramplikult kinni hoidma 19. sajandi rahvusromantikast. Eesti on oma olemuselt ju tulevikus olev ja elav innovaatiline sootsium. Eesti põhiseaduse preambulis sätestatud Eesti riikluse igikestvuse eesmärk, tagada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, on ülim ja realistlik eesmärk, mille teenistusse tuleb igal ajahetkel valida õiged ja kohased riigiõiguslikud vahendid. Eesti riigi taastamisele järgnenud 18 aasta jooksul oleme paljuski eelistanud rahvuskeskset riigimõtlemist. See on olnud tegelikult inimlik ja loomulik, sest Eesti riik tekkis 1918. aastal ja seaduslik riigivõim taastati 1991. aastal imperiaalsete jõudude kiuste. Imperiaalsed jõud pole ka praegu lakanud Eesti riikluse vastu töötamast. Selles mõttes pakub rahvuskeskne riigimõtlemine või ‑praktika viimast kaitseliini ideoloogiliste rünnakute vastu. Kuid rahvuskeskse riigimõtlemisega tekib oht asju liiga kitsalt käsitleda.
Mulle tundub, et Eesti riigimõtlemine ja filosoofia vajavad justkui uue käigu sisselülitamist. Vana, seni sees olnud käik, on Eesti huve väga hästi teeninud, aga sama käiguga sõitmine võib kaasa tuua ohu, et meie riigimasin n‑ö jookseb kinni. Jätkusuutlikult edasi liikuda saame juhul, kui käiku vahetame. Käiguvahetus ei tähenda, et eelmine käik oleks vale olnud. Meie senised riikluspõhimõtted ja rakenduspoliitika on olnud õiged ja põhiseaduspärased. Tinglikult võiks seda käiguvahetust nimetada sujuvaks üleminekuks rahvuskeskselt riigimõtlemiselt kodanikukesksele riigimõtlemisele. See tähendaks arenguetapil kohase meetme, kohase käigu valikut.
Eesti riikluse loomise manifest oli manifest kõigile Eestimaa rahvastele. 17. septembri s.a seisuga elas Kodakondsus‑ ja Migratsiooniameti andmetel Eestis kehtiva elamisloa või elamisõiguse alusel 106 212 määratlemata kodakondsusega isikut, kellest 2312 olid alla 15‑aastased ning 103 900 vanemad, ning 114 063 teiste riikide kodanikku. Vist on kohatu rääkida patriotismist, loomulikult ka põhiseaduspatriotismist, kodakondsuseta isikute puhul. Eestis on määratlemata kodakondsusega isikute arv suur. Eesti riik oma institutsioonidega on teinud väga head tööd, et see arv väheneks. Seda näitab kodakondsuseta isikute arvu pidev vähenemine. Võib eeldada, et osa kodakondsuseta isikutest on Eesti riigile lojaalsed juba sellepärast, et ei ole võtnud teise riigi kodakondsust. Kuid me peaksime liikuma sammu edasi. Ma ei räägi kodakondsuse saamise nõuete, sealhulgas eesti keele oskuse nõuete lihtsustamisest (need on niigi väga lihtsad), samuti ei räägi ma mingist muutusest meie kodakondsuse põhimõtetes. 2008. aastal kinnitas valitsus lõimumise kava, kus 2013. aastaks on visioonina sätestatud ka määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähenemine. Võiks eeldada, et teatud osa kodakondsuseta isikutest ei taotle Eesti kodakondsust põhimõtteliselt, kuna selleks peab esitama taotluse, peab riiki paluma. Stereotüüp on ju lihtsustatult öeldes selline: elan riigis, olen sellele lojaalne, maksan maksu – miks ma peaksin paluma? Samas on lojaalsed isikud riigile kahtlemata vajalikud ka kodanikena.
Selleks et tekitada ühiskonnas arutelu selliste isikute saatuse üle, võiks alustada lihtsamast küsimusest – alaealistele Eesti kodakondsuse andmise regulatsioonist. Kehtiva seaduse alusel võib alaealine, s.o alla 15‑aastane, kelle mõlemad vanemad on kodakondsuseta, saada Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, kui seda taotlevad tema vanemad.
Idee arutluseks: kehtiva elamisloaga kodakondsuseta vanemate alla 15‑aastastele lastele võiks naturalisatsiooni korras anda Eesti kodakondsuse, kui vanemad ei ole selle vastu. Täpsustuseks rõhutan, et see on kodakondsuse omandamine naturalisatsiooniga, mitte sünniga. Selline käik oleks positiivne nii arutelu käivitamiseks kui ka reaalne tegu, näitamaks, et Eesti võtab kõiki oma kaasmaalasi tõsiselt. Muidugi võib küsida, et kui olemasolev reeglistik tagab asjade sujuva toimimise ja kodakondsuseta laste arv väheneb, milleks selline ettepanek. Aga küsimus on suhtumises ja avalikus deklaratsioonis. Riik deklareerib sellise akti kaudu, et ta väärtustab kõiki lapsi, kõiki kaasmaalasi. See oleks ka lähtumine lapse huvidest. Ma olen veendunud, et on inimesi, kes tahaksid sildistada selliseid mõtteid kui järeleandlikkust, kuid rahvussuhteid ei saa ega tohi käsitleda n‑ö mustvalgetena. Lojaalsete kodanike juurdetekitamine ja üldse lojaalsuse areng meie riigi elus on ju kõigi Eesti kodanike, samuti eesti keele ja kultuuri säilimise huvides, põhiseaduse preambulis sätestatu rakendamine.
Kõige parem eeldus lojaalsuse tekkimisele on selge eristumine autoritaarsest ja imperiaalsest alternatiivist. Suurriik võib küll pakkuda uhkeid paraade ja näilisi võite, kuid tal on samas kestvaid ja olemuslikke probleeme õiguste tagamisega. Eesti riigi saab kõigile Eesti kaasmaalastele rohkem koduks muuta just katse võtta õigusriigist tulenevat kõigi kodanike võrdsuse ideed südamega, siiralt ja tõsiselt. Sellisel kujul saaks areneda Eesti põhiseaduspatriotism kõigile Eesti kaasmaalastele. Selline patriotism saab hõlpsamini tekkida siis, kui seame oma põhiseaduslikus filosoofias esikohale kantiliku idee kõigi kodanike võrdsusest oma vabaduse teostamisel, loomulikult, põhiseadusega seatud raamides.
1990. aastate keskel kirjutas nüüdseks meie hulgast lahkunud Harvardi politoloog Samuel Huntington kurja ennustavalt, et NSV Liidu lagunemisel võisid kommunistid üleöö muutuda rahvuslasteks, kuid armeenlased ei saanud muutuda aseriteks ega vastupidi. See võib olla iseenesest õige, kuid rahvusliku alusega liialdamine võib kergesti muutuda nullsummamänguks. Mingi aeg tagasi võis lugeda uudist, et Aserbaidžaani politsei oli küsitlenud üksikuid inimesi, kes olid Eurovisioni lauluvõistluse telefonihääletusel andnud oma hääle Armeenia laulu poolt. Oluline on üle saada nullsummamängust ja mõelda sellele, kuidas positiivsete ja reaalsete sammudega, mitte tühja retoorikaga suurendada ühtsust ühiskonnas. Põhiseaduspatriotism võiks olla üks selline uus avanguidee. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Raivo Järvi, palun!

Raivo Järvi

Suur tänu! Austatud õiguskantsler! Võiks küsida õige mitmel teemal, aga küsin puhtpraktilise küsimuse, liberaalse erakonna esindaja, nagu ma olen. Te mainisite riiki, tema tugevust, tema tuumikfunktsioone jne. Milline on teie suhtumine säärasesse ideesse, mis on aeg-ajalt ka siin liikunud, milleks oleks hästi lihtsalt väljendudes eraettevõtluse põhimõttel baseeruv vangla?

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan küsimuse eest! Minu meelest on see Eesti ühiskonnas 2000‑ndate algupoolel läbi vaieldud. Ma pean sellise funktsiooni delegeerimist äärmiselt küsitavaks. Minu meelest otsustas Eesti juba aastaid tagasi seda teed mitte minna.

Aseesimees Jüri Ratas

Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud õiguskantsler! Tunnustus teile kõigepealt e-riigi poole astumise eest! Teie elektrooniline ettekanne on igal juhul eeskujuks arengufondile ja teistele institutsioonidele. Aga te ütlesite oma ettekandes, et raske aeg nõuab raskeid otsuseid ja lõputult ei saa riigieelarvet kärpida. Olen teiega nõus. Aga kes siis veel kui mitte seesama kogu siin saalis peaks otsustama selle üle, kus on see õige tasakaalupunkt ühiskonnas ja kas see on meie riigieelarves? Seda tasakaalupunkti ju põhiseaduses ei sätestata. Seesama euro, mille nimel kõiki neid pingutusi tehakse, on meie riigi jätkusuutlikkuse seisukohalt üliolulise tähtsusega, vähemalt enamiku rahvasaadikute arvates siin. On teil äkki mõni teine ettepanek, võib-olla tuleks põhiseadust muuta, et mingi muu mehhanismiga leida need tasakaalupunktid ühiskonnas?

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan küsimuse eest! Ma olen ühel Riigikohtu üldkogu istungil välja öelnud selle, et euro on põhiseaduslik väärtus, finantsiline stabiilsus riigis tervikuna on vastavalt Euroopa Liidu asutamise lepingule vajalik. Loomulikult, riik peab kokku hoidma, aga samas ei saa minu meelest kokku hoida täiesti võrdselt. Riigil on teatud temale omased funktsioonid, nagu ma ka välja tõin, riigil on teatud jõumonopol ja tal peab olema reaalne võimalus seda rakendada. Riigil on ka teatavasti ainuõigus karistada, st tal on monopol õigusemõistmisele iseseisva kohtuvõimu kaudu. See on see tasakaalupunkt. Põhiseadust ei peaks muutma, küll aga tuleb esikohale seada see, et riik peaks suutma funktsioneerida. See oli minu sõnum.

Aseesimees Jüri Ratas

Valdur Lahtvee, palun!

Valdur Lahtvee

Aitäh! Austatud õiguskantsler! Muidu kenast ettekandest jäi mulle häirivalt kõrva teie väljaütlemine, et Riigikogu ei tohi 2010. aasta riigieelarve menetlemisel välja tulla muude ettepanekutega maksuseaduste muutmiseks, mis jõustuksid 1. jaanuarist 2010, kui need, mis on esitatud valitsuse esitatud riigieelarve eelnõus. Kas selline väide pole mitte Riigikogu tegevusvabaduse piiramine, Riigikogu põhiülesande (teha otsuseid riigieelarve ja teiste eelnõude osas) piiramine? Minule kõlab selline väljaütlemine soovina põlistada Riigikogu pelgalt valitsuse ettepanekute kummitempliks.

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan väga hea küsimuse eest! Loomulikult on Eesti parlamentaarne riik ja Riigikogu on oma otsustes vaba. Ma ütlesin seda oma kõnes just mõistliku aja kontekstis. Juhul kui te midagi muudate, siis peaks andma isikutele mingi mõistliku aja, et nad saaksid ette valmistada. Ma tõin välja 1. jaanuaril jõustuva eelarve, see periood peaks siis olema natuke pikem. Ma mõtlen just seda konteksti, et inimestele peab andma aega ettevalmistusi teha.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra õiguskantsler! Käesoleval aastal võeti Riigikogus vastu seadus, mis tõstis käibemaksu 20%‑le, ning käibemaksutõus jõustus minimaalse ajaga. Teie seisukoht selles küsimuses oli, et tegemist on vastuoluga põhiseadusega. Sellega seoses on mul küsimus: milline on teie seisukoht praegu?

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan küsimuse eest! Nagu ma ka avalikult välja ütlesin, Riigikogu põhimõtteliselt lõi sellise pehmendusmehhanismi, ta aktsepteeris seda, et see oli väärsamm, ja siis loodi vastav rakendusolukord, mis selle põhiseadusvastasuse kõrvaldas. Selles mõttes lugesin ma selle olukorra lahendatuks. Muidugi, jah, see toimus suhteliselt omapärasel teel, austatud seadusandja kõigepealt ütles, et õiguskantsleril ei ole õigus, ja siis asus viga parandama.

Aseesimees Jüri Ratas

Erik Salumäe, palun!

Erik Salumäe

Aitäh, härra aseesimees! Austatud härra õiguskantsler! Minu küsimus puudutab sellist teemat nagu abordi õiguslik regulatsioon, mis vahetevahel kerkib üles ühiskonnas ja ka õiguskantsleri menetlustes, näiteks eelmisel ja sellel aastal. Teie eelkäija Allar Jõks kirjutas 2002. aastal kirikute nõukogule oma seisukoha, et inimelu tähendab ka veel sündimata elu ning seega kaitseb põhiseaduse § 16 ka loodet. Samas kritiseeris Allar Jõks teravalt praegust raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadust, mis pärineb teatavasti 1998. aastast. Eelkõige just nõustamissüsteemi puudumine selles seaduses oli tema teema. Kas õiguskantsleril on kavas seda üsna aegunud seadust ka selle mõtteviisi poolest lähemal ajal üle vaadata ja pöörata tähelepanu sellele, et on toimunud muudatused ning nõustamissüsteem kompetentsi ja inimkaadri näol on tekkinud, aga seaduses ei ole seda siiamaani sätestatud?

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan küsimuse eest! Praeguse hetke seisuga mul seda menetluses ei ole, sellist kavatsust ei ole.

Aseesimees Jüri Ratas

Peeter Kreitzberg, palun!

Peeter Kreitzberg

Suur tänu! Lugupeetud õiguskantsler! Ma puudutan natukene Keila juhtumit, mis oli seotud põhihariduse ja üldhariduse andmise delegeerimisega eraõiguslik-juriidilisele isikule. Ma tahan teada, kas te olete praegu veendunud, et põhiseaduses on olemas see ressurss, mis takistab omavalitsusel sellise kohustuse edasi delegeerimist eraõiguslik-juriidilisele isikule.

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan küsimuse eest! Siin kerkib küsimus, mis on kohaliku omavalitsuse olemuslikud funktsioonid. Nagu ma olen oma arvamuses välja öelnud, on minu meelest üks selline funktsioon tasuta põhihariduse andmine. Kui me sellest loobume, siis minu meelest oleks see ikkagi vägagi küsitav samm. Ma ei ole oma seisukohta muutnud.

Aseesimees Jüri Ratas

Toivo Tootsen, palun!

Toivo Tootsen

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Ma loen siit ettekandest, et eelmisel aastal esitati õiguskantslerile 2566 avaldust ja algatati 1944 asjamenetlust ehk 622 avaldust jäi algatamata. Kas te võite tuua välja mõned üldisemad põhjused, millisel juhul menetlust ei algatatud?

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan küsimuse eest! Need on tavapäraselt sellised, kus õiguskantsleril ei ole pädevust. Näiteks, kui tegu on kohtumenetlusega, kuid see ei kuulu sõnaselgelt minu kompetentsi ja seetõttu ma lihtsalt ei saa seda menetleda.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaan Kundla, palun!

Jaan Kundla

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Ma kuulsin teie ettekandest enda jaoks uut väljendit – põhiseadusskleroos. Juhul kui ma valesti kuulsin, siis ma palun vabandust ja võtan küsimuse tagasi. Aga kui see nii oli, siis ehk täpsustaksite selle väljendi sisu.

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan! Te ei kuulnud valesti. Kasutasin seda väljendit teadlikult, illustreerimaks olukorda, kus pragmaatiliste päevapoliitiliste otsustuste tõttu unustatakse ära põhiseaduse sätted.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud õiguskantsler! Juba varem olete väljendanud seisukohta (täna ei teinud te seda küll mitte väga selgelt), et õiguskantsler ei peaks päevapoliitikasse eriti sekkuma. Kuid ma julgen siiski väita, et näiteks paaris põhiseaduslikus asjas olete just päevapoliitiliselt asunud seisukohale, mis Riigikohtus on leidnud vastupidise väljenduse. Mõnes asjas, näiteks välireklaami osas, ei ole järjekindlust asja lõpuleviimises. Kas õiguskantsler ikka on nii absoluutselt ainult põhiseadusest lähtuv või on ta siiski mõningates küsimustes olnud päevapoliitiliselt mõjutatud?

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan küsimuse eest! Rõhutan: ma ei tegele päevapoliitikaga. See, et mõnes küsimuses lähevad õiguskantsleri ja Riigikohtu arvamused lahku, on teatud määral paratamatu, sest õiguskantsler mõningatel juhtudel tõstatab ka sellise küsimuse, mis on vaieldav ja vajab Riigikohtu seisukohta. Selles mõttes on Riigikohus see, kes kuulutab absoluutse ja lõpliku tõe. Teiseks, kui ma mingi asja olen ette võtnud, kui ma olen siia pulti mingi ettepanekuga tulnud, siis lähen ma ka lõpuni. See on vastus teisele küsimusele.

Aseesimees Jüri Ratas

Marek Strandberg, palun!

Marek Strandberg

Hea õiguskantsler! Mainisite oma ettekandes Jürgen Habermast ja tema konstitutsioonilise patriotismi ideed, mis Saksamaal ja ka Hispaanias, nagu me mäletame, vahetas välja küllaltki näotu diktatuuri ja natsionalismi kontseptsiooni. Kas meie olukord Eestis on tõesti nii hull, et me peaksime sama kontseptsiooni järgi käima hakkama, ja kas meie olukord on sedavõrd hull, et me võiks hakata põhiseadust rahvusest ja mõnes mõttes kultuurist olulisemaks pidama? Muide, kas te siis ka vanahärrat sel suvel tema 80 aasta juubeli puhul õiguskantsleri nimel tervitasite?

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan küsimuse eest! Ma enam-vähem ootasin sellist küsimust, kuna Saksamaa on tõesti seda selles kontekstis kasutanud. Aga ühte õigusteoreetilist ideed võib käsitleda laiemalt, ei pea just selle eksisteerimise konteksti ka üle võtma. See on idee. Seda esiteks. Mina ei ütleks, et meie olukord on halb. Nagu ma ütlesin, võiks ju kaaluda uue käigu sisselülitamist. Ma rõhutasin ka seda, et kehtivad printsiibid ja põhimõtted, esiteks, on põhiseadusega kooskõlas ja on ka selles situatsioonis otstarbekad olnud. Aga see on samm edasi. Küsimus oli ka tervitamise kohta. Peab tunnistama, et ei tervitanud.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud õiguskantsler! Ma arvan, et teie kogemus seoses käibemaksu viimasel hetkel tõstmisega näitab, et tagantjärele reageerimine võib olla suhteliselt kasutu ja tulutu. Minu küsimus puudutab praegu valitsuses tehtud n‑ö kolmandat eelarvekärbet. Seda nimetati liigendamiseks, aga tegelikult vähendati riigieelarve kulusid. Seaduses on öeldud, et selline eelarve kulude vähendamine eelarveaasta sees peab jõudma ka Riigikokku. See näitab, et teie õpetussõnu riigieelarve menetlemise kohta ei ole nagu kuulda võetud. Kas te kavatsete selles suhtes ka mingeid manitsusi valitsuse suunas saata?

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan hea küsimuse eest! Kõigepealt, õiguskantsler on ju ametlikult tagantjärele kontrollija ja tagantjärele reageerija. Ma üritan ka enne öelda ja ma olen osutanud just selle küsimuse puhul, et vastavalt põhiseaduse §‑le 115 peavad nii riigi tulud kui ka kulud olema kajastatud Riigikogu poolt seadusena vastuvõetavas riigieelarves. Nüüd küsimus sellest, et liigendamisega on nagu mingil määral vähendatud kulusid. See on selles mõttes vaieldav küsimus, et kui ma õigesti mäletan, siis on valitsus liigendamisega vähendanud kulusid 240 miljoni krooni võrra. Algselt oli vist plaan tunduvalt suurem. Siin kerkib küsimus nende tulude olulisuse põhimõttest lähtuvalt. Kui see toimub olulises mahus, ütleme, protsent riigieelarvest, siis peaks ta igal juhul siia saali jõudma. Kas valitsus võib teha teatud väikseid arvulisi muudatusi? See on vaieldav. Teiseks, küsimus sellest, et see toimub aasta lõpus. Kui ma teeksin ettepaneku, siis milline see ettepanek oleks, et kohustada vastu võtma kolmandat negatiivset eelarvet? Lisaks veel see, et see võeti vastu üksikaktiga, korraldusega. Järelikult peaksin ma leidma mingisuguse tee, kuidas üksikakti vaidlustada. Ma saan ainult üldakte vaidlustada. Ma olen osutanud sellele, et see on väga küsitav. Ma kahtlen, kas ma saan selle peale reageerida.

Aseesimees Jüri Ratas

Robert Antropov, palun!

Robert Antropov

Aitäh! Austatud õiguskantsler! Teema on korruptsioon. Põhiseaduses on ilusad ja tähtsad sõnad: igaühe õigus riigi kaitsele, iseseisvus, demokraatlik riik, territoriaalne terviklikkus jne. Alles põhiseaduse eelviimases peatükis räägitakse kohalikust omavalitsusest, sellest, et igapäevaelu kohalikul tasandil korraldab kohalik omavalitsus. Väidan, et riik ja põhiseaduse toime lõpevad seal, kus algab korruptsioon, kus kõike saab müüa või osta. See käib näiteks ka kohaliku omavalitsuse kohta. Kuidas me siis tagame Eesti riikluse kestvuse, kui korruptsiooni vastu saab võidelda ainult jõuga, aga seda jõudu meil, nagu me teame, ei piisa? Korruptsioon tekib ju seal, kus otsuste tegemiseks on teatud paindlikkus ehk otsuste tegemisel saab manipuleerida, ja see tekib ju seaduse ...

Aseesimees Jüri Ratas

Palun küsimust!

Robert Antropov

... auklikkusest. Küsimus on järgmine: kuidas ja mida kavatseb õiguskantsler ette võtta kohaliku omavalitsuse tasandil, et võidelda korruptsiooni ja omavoliga ...

Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

Robert Antropov

... meie igapäevases elus?

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan küsimuse eest! Kõigepealt, kohalik omavalitsus on vastavalt põhiseadusele autonoomne, kuni selleni välja, et ta saab oma õiguste kaitseks minna otse Riigikohtusse, ta on kohaliku elu korraldaja. Küsimus korruptsioonist. Õiguskantsler ei ole täitevametnik. Minul on täpselt see roll, mille õigus mulle annab, mina ei ole otsene seaduste rakendaja, mul ei ole ega tohigi olla mingit täitevfunktsiooni. Sel juhul ei oleks ma enam õiguskantsler. See oleks küsimus valitsusele, kui leitakse, et korruptsioonivastane võitlus ei ole piisav. Kuidas täiendada seadusi, see on küsimus seadusandjale.

Aseesimees Jüri Ratas

Urmas Klaas, palun!

Urmas Klaas

Aitäh, härra juhataja! Austatud õiguskantsler! Tänan teid selle ettekande eest! Kohati olid väga intrigeerivad seisukohad, mis kindlasti arutamist väärivad. Küsin ise ka natukene õigusfilosoofiliselt, aga ometi üsna praktilise rõhuasetusega põhiseaduse kui väärtuste kogumi ja selle väärtuste kogumi esindatuse kohta meie üldhariduskoolides, iseäranis võib-olla Ida-Virumaal ja ka mõningates Tallinna koolides. Kas te olete tuttav, kui kokku läheb kooliharidus, eriti kodanikuõpetuse tundides tehtav, nende põhiseaduslike väärtustega ja kas siin on midagi veel ära teha?

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan küsimast! Loomulikult on ära teha, sest need põhiseaduses olevad väärtused on meile kõigile ühised ja nad saavad ühiseks ikkagi koolituse ja õpetuse kaudu. Alustame lastest. Loomulikult on väga palju ära teha, et kodanikuõpetust koolides sisuliselt rohkem juurutada.

Aseesimees Jüri Ratas

Paul-Eerik Rummo, palun!

Paul-Eerik Rummo

Aitäh! Lugupeetud õiguskantsler! Te avaldasite teatud hämmeldust selle üle, et käibemaksuküsimuses Riigikogu alguses teiega ühemõtteliselt ei nõustunud, samas asus seda teemat käsitlema ja võttis vastu täiendava seaduse selles küsimuses. Kas ma saan asjast õigesti aru, et see, mida teie Riigikogule ette heitsite, oli see, et Riigikogu läks käibemaksuseaduses vastuollu põhiseadusega, ning see, mida Riigikogu hiljem tegi, oli lihtsalt mõningate praktiliste ebamugavuste kõrvaldamine, mida käibemaksumuudatuste kiire jõustamine endaga praktikas kaasa tõi? Kas te olete jätkuvalt seisukohal, et esialgne seadus oli ikkagi vastuolus põhiseadusega?

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan küsimuse eest! Ma rõhutan veel kord üle, et ega maksutõus iseenesest ei ole põhiseadusvastane, seadusandja võib maksu tõsta, see on kaalutlusotsus, selles ei ole küsimus. Küsimus oli selles, et maksukohustuslasele ei jäetud mõistlikku aega ettevalmistuseks. Vacatio legis'e küsimus ja selle põhiseadusvastasuse kõrvaldamine on keeruline, selles on probleem. Ma rõhutan veel kord, et maksutõus kui selline ei olnud põhiseadusvastane. Selles ongi selle asja aluspõhimõte.

Aseesimees Jüri Ratas

Maret Merisaar, palun!

Maret Merisaar

Suur tänu! Minu küsimus tuleb võrdse kohtlemise ja kohtumõistmise valdkonnast. Me teame, et prokuröride palgad on seotud keskmise palgaga, nad peavad olema sarnased kohtunike palkadega. Aga riigi õigusabi osutavatel advokaatidel on praegu mure, et nende töötasu on jäänud järjest väiksemaks ja väiksemaks, see seoti keskmisest palgast lahti juba 2004. aastal. Kuidas kommenteerite olukorda, kus kohtumõistmisel inimene, kes soovib, et nii advokaat kui ka prokurör oleksid võrdselt huvitatud protsessi läbiviimisest, peab tõdema, et tema advokaadil on väga palju väiksem töötasu kui prokuröril?

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan küsimuse eest! Mul praegu ei ole siin laua peal võrdlevat statistikat. Aga niipalju, kui ma tean, on ju riik eraldanud riigi õigusabiks vastavad summad. Isegi juhul, kui seda on mingil määral vähendatud, ei taha ma millegipärast uskuda, et see oleks praegusel ajal väga marginaalne ja inimesed jääksid kohtus kaitseta. Eestis on olemas Eesti Advokatuur, kus on piisavalt liikmeid. Ma olen kindel, et selle kaudu on võimalik tagada ka kaitse kohtus. Aga samas on isikutel alati võimalus pöörduda õiguskantsleri poole ja me kontrollime siis konkreetset juhtumit. Kui ma mälu järgi ütlen, siis selliste kaebuste arv viimasel ajal massiliselt suurenenud ei ole.

Aseesimees Jüri Ratas

Ain Seppik, palun!

Ain Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Ma pean kurbusega nentima, et te olete tegelikust elust eemaldunud ja olete muutunud väga teoreetiliseks. Vaadake, põhiseadus lubab küll kohalikul omavalitsusel kaevata, kuid Tallinna näide näitab, et kui Riigikohus ütleb, et asi ikka ei puutu teisse, siis ei saa kaevata midagi, kuigi justkui puutuks. Te teate väga hästi, milles küsimus on. Aga minu küsimus läheb kolleeg Merisaare küsimusest edasi. Koalitsioon suurendas eelmisel aastal ootamatult riigilõive 4–5 korda. Ma olen korduvalt sel teemal teie poole pöördunud, kuid ega teid paljaste kätega ei võta. Te lihtsalt ei vasta nii, nagu ma tahaksin, te ei vasta, et te kontrollite. Te ei asu kontrollima. Teiselt poolt, õigusabikulud ei ole vähenenud mitte natukene, vaid 20%. Kas Eesti inimesel on üldse praegu võimalik teostada oma põhiseaduslikku õigust pöörduda kohtusse?

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan! Vastus esimesele küsimusele kohaliku omavalitsuse vallast. Nimelt saab ju kohalik omavalitsus kaitsta oma autonoomiat, mitte absoluutselt iga seadust. Lõppkokkuvõttes puudutab ju iga seadus meid kõiki, sealhulgas kohalikku omavalitsust. Sel juhul, kui kaevatakse sellise seaduse peale, on kaebus lubamatu, seda esiteks. Teiseks, jah, ma olen teile vastanud, et ma ei menetle seda. Küsimus on selles, et abstraktse normikontrolli raames on seda kontrollida väga küsitav. Nimelt on parem läbida see kontroll konkreetse kaasuse pinnalt. On võimalus saada menetlusabi, kui isik ei ole maksujõuline. Siin ongi see kaalumise koht. Jah, on suurenenud õigusabikulud, on suurenenud riigile makstavad lõivud, viivised, igasugused muud sellised asjad, aga kas see välistab ja kas see ebaproportsionaalselt piirab kohtusse pöördumist, on küsitav.

Aseesimees Jüri Ratas

Aleksei Lotman, palun!

Aleksei Lotman

Hea õiguskantsler! Mina olen, vastupidi, seisukohal, et te olete väga elulähedaselt tegutsenud ja teie ülevaatest on näha, et te olete kontrollinud ka keskkonna järelevalve valdkonda. Sealhulgas oli ka üks väga konkreetne eluline näide sõnnikuhoidla ja selle haisu näol. Selle näite pealt üldistades näen ma sedasama probleemi, mida ma olen korduvalt rõhutanud: nimelt seda, et meil tihtipeale asi justkui reaalselt haiseb, aga kontrollimisel on kõik juriidiliselt korrektne. Kas teie hinnangul on probleem selles, et meie keskkonnaseadustik on liiga tehnilistes normides kinni ja liiga vähe rõhutab tegelikke eesmärke? Või on probleem praktikas, et konkreetsed keskkonnaametnikud loevad seadustest just sätteid, mis räägivad tehnilistest normidest, ega rakenda sätteid, kus on kirjas seaduse eesmärk?

Õiguskantsler Indrek Teder

Samas ei ole ju võimalik loobuda igasugustest selgetest tehnilistest reeglitest. Lausa vabaks interpreteerimiseks seda lasta ei ole ka õige. Samuti on loomulik, et keskkonna õigusalane regulatsioon peab arenema ja ta peab reguleerima seda reaalsust, kus me elame. Ütleme nii, et arenguruumi on veel küllaldaselt.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaanus Rahumägi, palun!

Jaanus Rahumägi

Mul on küsimus teile parlamentaarsest järelevalvest. Olles teiega vestelnud õiguskomisjonis ja ka mujal erinevatel teemadel, on mulle jäänud mulje, et te ei ole väga suur uuenduste toetaja, kui asi puudutab õiguslikke käsitlusi korrakaitse ja julgeoleku valdkonnas. Samas olete pööranud tähelepanu sellele, et parlamentaarne järelevalve ei ole nii heal tasemel, nagu võiks olla. Siit ka minu küsimus. Teadaolevalt on Euroopas parlamentaarse järelevalve korraldus erinev. Elu on väga sageli näidanud, et kõige tõhusamad on n-ö segakomisjonid, kus suur osa komisjoniliikmetest on stabiilsed komisjoniliikmed ...

Aseesimees Jüri Ratas

Palun küsimust!

Jaanus Rahumägi

... kes ei ole parlamendiliikmed, vaid on parlamendi volitusega ülikooliprofessorid. Kas te oleksite valmis sellel teemal diskuteerima? Kas ei ole hea mõte ka Eestis rakendada parlamentaarseks järelevalveks segakomisjoni?

Õiguskantsler Indrek Teder

Loomulikult tasub selle üle diskuteerida! Igasugune uuendus avalikus sektoris peab olema väga põhjalikult kaalutletud, kuna me ei tea täpselt, mida see uuendus kaasa toob. Kui me oleme selle enne läbi analüüsinud ja näinud ette prognoositavad tagajärjed, siis on igasugused uuendused võimalikud. Nii et arutada võib ikka.

Aseesimees Jüri Ratas

Mari-Ann Kelam, palun!

Mari-Ann Kelam

Lugupeetud ettekandja! Kahjuks meile on lubatud vaid üks küsimus, aga teie ettekanne muidugi avas väga palju teemasid. Minule jäi kõrvu teie lause, et imperialistlikud jõud pole lakanud Eesti Vabariigi vastu töötamast – seal ettekande alguse osas see oli. Selles kontekstis küsimus: kas te tõesti arvate, et patriotismi, kodumaa-armastust saab eraldada eri liikidesse? Kas on tõesti selline kodumaa-armastus, mis on seotud rahva, kultuuri ja keelega, ja selline, mis on seotud tehniliste, põhiseaduslike vahenditega?

Õiguskantsler Indrek Teder

Ma just tahan öelda seda, et patriotism on terviklik ja selle terviklikkuse selgeks väljenduseks on põhiseadus, mis ei ole ju tehniliste normide kogum. Eesti põhiseadus tugineb väärtustele, see on väärtuspõhine. See on see aluspõhimõte, see on see idee, mille ma välja tõin.

Aseesimees Jüri Ratas

Evelyn Sepp, palun!

Evelyn Sepp

Austatud õiguskantsler! Tahan teid kindlasti teie ettekande eest tänada! Aga mul on, kui teie viimasel vastusel sõnasabast kinni haarata, üks laiem küsimus põhiseaduse üldisemate väärtuste kohta. Kui meil seni midagi olulist puudu on jäänud, siis on see just nendest väärtustest kinnipidamine. Kuidas te seda kommenteerite või mis nõu te annaksite parlamendile, kui parlamendi ees on minister, kelle arusaamine võimude lahususest on lühidalt öeldes järgmine: minister võib kriminaalmenetluses prokuröri vaibale kutsuda ja nõuda detailset informatsiooni menetluses oleva asja kohtutoimiku kohta? Ja see minister peab veel võimalikuks seda Riigikogu ees õigustada ja kasutada sõnu, et see on normaalne käitumine ja nii tulebki teha. Kas see on teie arvates põhiseaduspärane ja ka nende väärtuste kohane, mida te kaitsete?

Õiguskantsler Indrek Teder

Teatavasti prokuratuur on sõltumatu ja minister saab teostada ainult teatud halduslikku järelevalvet. Minister ei saa sekkuda konkreetsesse menetlusse. Ta ei ole menetluses tegelikult mitte keegi. Kui üritatakse sekkuda, siis see ei ole korrektne käitumine.

Aseesimees Jüri Ratas

Silver Meikar, palun!

Silver Meikar

Väga austatud õiguskantsler! Tänavu 10. veebruaril vastasite minu ja Aleksei Lotmani kaitsepolitseid puudutavale arupärimisele ning kirjutasite muu hulgas järgmist: "Vastus küsimusele, kas kehtiv õiguslik baas on piisav, tagamaks ühest küljest kaitsepolitsei ametnikule vajalikud volitused tal asuvate ülesannete täitmiseks ning teisalt isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitse, eeldab põhjalikku õiguslikku analüüsi, mida kümnepäevane vastamistähtaeg kirjalikele küsimustele paraku ei võimalda. Seetõttu arvestan Riigikogu liikmete küsimustes väljatoodu analüüsimise vajadusega oma edaspidises tegevuses." Kas sellest ajast möödunud seitse kuud on olnud piisav aeg analüüsi tegemiseks ning kui on, siis millistele järeldustele olete jõudnud?

Õiguskantsler Indrek Teder

Täiendavalt ma veel selgitan, et järeldused on järgmised. Teatavasti on Kaitsepolitseiameti tegevus julgeolekuasutusena üldjuhul käsitatav haldusmenetlusena ning isikul on oma õiguste rikkumise kahtluse korral õigus esitada kaebus halduskohtule. See annab talle täiendava kaitse võimaluse. Kaitsepolitsei tegevusele julgeolekuasutusena, nagu ma ütlesin, laieneb üldalusena haldusmenetluse seadus osas, mis julgeolekuasutuste seaduses või politseiseaduses ei ole reguleeritud teisiti. Samas on julgeolekuasutuste seadus haldusmenetluse menetluskorra osas vägagi hõre. See on üks teema, millega ma olen põhimõtteliselt jätkuvalt tegelnud. Peab muidugi ka arvestama, et mis puutub kaitsepolitsei tegevuse kontrolli, siis Riigikogus on olemas julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, kes on pädev asjaomaseid ettepanekuid tegema ja seisukohti kujundama. Oleks võib-olla kõige ratsionaalsem lahendus, kui see komisjon tegutseks aktiivsemalt.

Aseesimees Jüri Ratas

Helle Kalda, palun!

Helle Kalda

Lugupeetud õiguskantsler! Eelmise aasta lõpus kiideti Riigikogus koalitsiooni häältega heaks riigilõivuseaduse muutmine, millega tõsteti riigilõivu kuni viis korda. Kas sellisel määral riigilõivu tõstmine on hakanud takistama kohtult abi otsimist? Minu poole on pöördunud inimesed ja väitnud, et nende põhiseaduslik õigus kohtust abi saada on takistatud. Varem te olete vastanud, et teil ei ole praktikat. Kuidas praeguses situatsioonis, kui on möödunud kümme kuud, sellega on?

Õiguskantsler Indrek Teder

Ma vastan, et tsiviilkohtumenetluse seadustik sätestab isiku õiguse saada vajalikku menetlusabi ka siis, kui ta ei ole maksejõuline. Sellises situatsioonis, abstraktse normikontrolli korras, ei ole võimalik öelda, kas see on otseselt põhiseadusega vastuolus.

Aseesimees Jüri Ratas

Inara Luigas, palun!

Inara Luigas

Lugupeetud õiguskantsler! Siin saalis on juba korduvalt küsitud riigieelarve menetlemise ja selle seaduse muudatuste jõustumise kohta. Ma arendaksin seda teemat veel edasi. Tänavu 20. veebruaril me menetlesime siinsamas saalis lisaeelarve seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seda eelnõu me menetlesime üks kord, see võeti vastu usaldushääletusega ja Riigikogu liikmetel puudus võimalus osaleda sisulisel arutelul. Kas selline praktika on demokraatlikus riigis tavaline asi ja kuidas teie seda üldse kommenteeriksite? Milline on teie hinnang?

Õiguskantsler Indrek Teder

Kunagi ajaloos on kehtinud säte, et riigieelarvet ei saa siduda usaldushääletusega. Kui mälu mind ei peta, siis vist 1999. aastal osutas õiguskantsler, et selline piirang ei ole põhiseaduspärane, ja see piirang võeti välja. Nii et teoreetiliselt, põhimõtteliselt see võimalus on. Samas kui parlamentaarses debatis iga riigieelarve seotaks usaldushääletusega, siis see muutuks tõenäoliselt küsitavaks.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaanus Marrandi, palun!

Jaanus Marrandi

Lugupeetud härra õiguskantsler! Minu küsimus puudutab erakondade rahastamist. Nimelt muudeti mõni aasta tagasi olukorda nii, et erakondi võivad rahastada ainult füüsilised isikud. Paljude ekspertide arvates on see kaasa toonud hoopis läbipaistmatuma olukorra, sest neid inimesi, kes suudavad erakondi miljonite kroonidega toetada, on Eestis suhteliselt väike ring. Nii tulebki välja, et ühed isikud toetavad tervet erakondade ringi, ja seetõttu ähvardab Eesti poliitikat oht muutuda veelgi korruptiivsemaks ja veelgi rohkem seotuks väga väikese toetajateringiga. Kuidas te hindate: kas on mõistlik jätkata senist erakondade rahastamise poliitikat või oleks kõik läbipaistvam, kui oleks lubatud ka näiteks ettevõtete poolt erakondade rahastamine?

Õiguskantsler Indrek Teder

Ma olen korduvalt rõhutanud, et esikohal peaks olema läbipaistvus. See, et äriühingutel, juriidilistel isikutel on erakondadele annetamine keelatud, ei ole minu meelest mõistlik. See ei suurenda läbipaistvust. Minu meelest võiks rahulikult lubada ka äriühingutel erakondi finantseerida, mina ei näe selles probleemi. Tõesti, kõik peab olema läbipaistev.

Aseesimees Jüri Ratas

Trivimi Velliste, palun!

Trivimi Velliste

Lugupeetud härra õiguskantsler! Minu küsimus jätkab teemat, mille tõstatas küsimuste alguses kolleeg Imre Sooäär, nimelt võimaliku tasakaalupunkti eelarve kärpimisel. Te rõhutasite õigesti, et riigil on teatavaid funktsioone, kus kärpimisega tuleb olla ülimalt ettevaatlik, kus õieti ei tohi kärpida, kui riik tahab tagada ühiskonnas minimaalsegi turvalisuse ja muud sellised asjad. Selle seisukohaga saab ainult nõustuda. Kuid kas te möönate, et probleem võib olla puhtmatemaatiline: kui jätta mõnes elutähtsas valdkonnas üldse kärpimata või kärpida väga-väga vähe, siis tuleb mujal kärpida rohkem, näiteks kas või õpetajate palku või mida iganes. Kas nii ei teki omakorda põhiõiguste riivet? Küsimus on ju tegelikult matemaatiline, arvutus lihtsalt näitab, et head lahendust ei ole olemas. Mis siis teha, kui ei ole matemaatiliselt head lahendust olemas?

Õiguskantsler Indrek Teder

Raha on alati vähem, kui soovitakse. Sel juhul peaks seadma mingisugused elementaarsed prioriteedid – ma muidugi tean, et poliitikud vaidlevad selle üle lõputult, mis siis ikkagi prioriteedid on. Võiksin näiteks tuua sotsiaalvaldkonna: inimestel peab mingigi sotsiaalne tase tagatud olema, peab olema vastav aparaat, kes seda ellu viib. Samuti on hädavajalik siseturvalisus ja kui seda peetakse väärtuseks, siis me ei saa lõputult kärpida politsei, kohtu ja prokuratuuri eelarveid. Eks see kõik ole kaalumise koht ja ma möönan, et see kaalumine on väga raske.

Aseesimees Jüri Ratas

Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee

Hea õiguskantsler! Statistika on statistika, statistika näitab suundumisi. Aga väga tähtis, te ütlesite ise ka, on see, mida inimesed tunnevad. Mulle tundub, et viimase aasta jooksul on Eesti põhiseadust rohkem riivatud või raspeldatud kui varasema 15 iseseisvusaasta jooksul. Katsuge kuidagi aidata mul see arusaam ümber lükata!

Õiguskantsler Indrek Teder

Alati tehakse rasketel aegadel valusaid otsustusi rohkem ja teinekord tahetakse teha järeleandmisi põhiõiguste valdkonnas ja põhiseaduses sätestatud väärtuste osas. Samas ma täiesti teiega ei nõustuks. Võib-olla me oleme viimasel aastal rohkem arutlenud põhiseaduse väärtuse üle ja seda rohkem ka tunnetanud. See on see, mille ümber ju tegelikult õiguslikult meie elu keerleb, mis annab meile jätkusuutlikkuse ja kindlustunde. Kui põhiseadus ära unustada, sellest mitte rääkida ja mitte rõhutada, et on olemas põhiväärtused, siis need võidaksegi reaalsuses ära unustada.

Aseesimees Jüri Ratas

Väino Linde, palun!

Väino Linde

Austatud ettekandja! Sellest on täna veidi juba juttu olnud, aga palun täpsustage, millised on põhiseaduse sätete valguses teie ametkonna seisukohad selles osas, mida riik on siin viimasel ajal toimetanud. Ma mõtlen riigieelarve kärpimist. Kärpimise käigus on oluliselt muutunud ka eraldised, mida on riigieelarve kaudu antud kohalikele omavalitsustele, et nad täidaksid kohaliku omavalitsuse ülesandeid. Kuidas teie ametkond riigi niisugusesse käitumisse suhtub?

Õiguskantsler Indrek Teder

Ma olen oma seisukoha ühes konkreetses menetluses Riigikohtu üldkogule välja öelnud. Põhimõtteliselt on ju riigi finantssüsteem terviklik, see hõlmab nii kohalikke omavalitsusi kui ka muud avalikku sektorit. Vastavalt Euroopa Liidu asutamislepingule vastutab valitsus selle eest, et eelarve oleks tasakaalus. Järelikult igasugused kärped puudutavad nii valitsussektorit kui ka kohalikke omavalitsusi. Küsimus on selles, et need kärped ei tohi olla ebaproportsionaalsed. See aga on juba selline teema, mis tekitab äärmiselt palju vaidlusi ja diskussioone.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud õiguskantsler! Tänan teid ettekande ja küsimustele vastamise eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Evelyn Sepa!

Evelyn Sepp

Austatud eesistuja! Lugupeetud õiguskantsler! Head kolleegid! See, et põhiseadus pole pelgalt pühapäevane lektüür, mille võib argielus ära unustada, on igal juhul kuldaväärt mõte. Tahan härra Tederit selle eest ja ka tänase ettekande eest tänada – see oli kaitsekõne Eesti põhiseadusele, võib-olla ka Eesti põhiseaduslikule korrale!
Üks selle ettekande märkimisväärne motiiv oli äärmiselt julge ja pisut üllatav. Meeldetuletuseks, see kõlas umbes nii: Eesti ei ole rahvusriik, vaid kodanike riik, Eesti ühisväärtuseks ei ole mitte rahvuslik tunnus kui privileeg, vaid lojaalsus põhiseadusele, põhiseaduspatriotism. See tähendab ju ja ka eeldab muude põhiseaduslike väärtuste kaitset ja demokraatia toimimise reeglitest kinnipidamist ning selle paradigma murdmine ei ole mitte eelarve, vaid poliitilise kultuuri küsimus. Ma arvan, et see on selle kõne keskne mõte.
Milliseid järeldusi peaks Riigikogu selle ettekande taustal tegema? Kindlasti on neid mitmeid. Kindlasti vajaks palju põhjalikumat analüüsi, kui ka äsjane ettekanne sisaldas, see osa, mis eristab kiuslikke, detailideni minevaid menetlusi tõepoolest kokkuvõtvast analüüsist ja nende printsiipide aina uuest sõnastamisest või taaskordsest sõnastamisest, mida Riigikogu peaks ja saaks arvesse võtta. Olgem ausad, selliseid õiguslikke grimasse, nagu siin saalis viimase paari aasta jooksul on tehtud, ei ole see saal ka mitte viimase 15 aasta jooksul kokku näinud. Ja see kindlasti ei ole mitte midagi sellist, mille üle uhke olla.
Vahest püüab keegi nüüd õigustada, et parteilise juhtimise, poliitilise otstarbekuse vajadustega on võimalik selliseid põhiseaduse rikkumisi õigustada, siis me ei tundu elavat päris sellises riigis, kellel on põhiseadus ja kus kehtivad ka mingisugused põhiseaduslikud väärtused.
Mõned etteheited siiski ka õiguskantslerile. Selline väga detailne lähenemine üksikküsimustes on loomulikult kiiduväärt, see ei ole iseenesest etteheide. Teisalt võib ette heita seda, et väga paljud õiguskantsleri märkused esindavad õiguslikku kõrgpilotaaži ja on nii teoreetilised ja osalt ka nii eluvõõrad, et nende kahe otsa kokkuviimine meie reaalses elus ei ole paraku võimalik. Ja nii taanduvadki väga paljud debatid siin saalis – kui neid debattideks ikka saab nimetada – sageli ainult vastastikuseks loosungite loopimiseks.
Mis on kõige suurem kahju, mis see kaasa toob? See toob kaasa ühelt poolt kahe institutsiooni usaldusväärsuse või nende koostöös usaldusväärsuse mõningase kadumise, mis on väga ohtlik tendents. Kui nende kahe institutsiooni vahel ei ole usaldusväärsust, siis on tugevalt häiritud kogu tegevus, mis on võimalik seaduste ja põhiseaduse alusel inimeste põhiõiguste kaitse tagamiseks ära teha. Teisalt ehk kaotab avalikkus võimaluse mõista oma õiguste ja kohustuste suhet ning oma õigusi kaitsta. Ma arvan, et see on kõige suurem väärtuste kadu, mis saab toimuda ühes riigis, kes on oma põhiseaduslikku rada püüdnud astuda vaid 15 viimast aastat. Seda usaldusväärsust, seda n-ö kodanikuhariduslikku kadu ei ole võimalik taastada sama kiiresti, kui seda on olnud võimalik kaotada.
Ootame seega märksa tõhusamat sekkumist. Me mõistame, et päevapoliitilistel teemadel balansseerimine võib olla õiguskantslerile keeruline, aga kahtlemata on tegemist rolliga, mis peab aitama tasakaalustada õigusloomehierarhias osalevaid eri institutsioone. Siin sooviks järjepidevust ja põhimõttekindlust rohkem kui seni. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi! Kaheksa minutit.

Marek Strandberg

Head kolleegid! Õiguskantsleri ettekande tänane teema läks natukene üldfilosoofiliseks, aga ma ei heida seda talle ette. Ma ei heida seda talle sugugi ette, vaid vastupidi, võtaksin sellest otsast ise ka kinni. Ma ei ole küll nii suur Jürgen Habermasi austaja ega asjatundja tema tööde alal kui õiguskantsler ning seetõttu ma poliitilisest filosoofiast juttu ei tee. Räägin hoopis teisest asjast, millesse puutuvad teemad on tegelikult õiguskantsleri ja laiemalt ka Riigikontrolli tegevusega seoses meie poliitilises diskussioonis avatud: need teemad loomulikult puudutavad keskkonda.
Meie põhiseaduses on kaks tähtsat paragrahvi: § 5, mis ütleb väga konkreetselt Eesti loodusvarade kohta, et nii loodusvarad kui loodusressursid on rahvuslik rikkus ja neid tuleb kasutada säästlikult; ja § 53, mille sisu on tunduvalt laiem kui pelgalt Eesti elu toimimise seadusruum ja mis ütleb, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.
Siinkohal võib tõesti öelda, et teatud konstitutsiooniline patriotism kuluks ära nii eestlastele, venelastele kui ka kõigile teistele rahvastele, kes siin maakeral elavad ja kellel on konstitutsioon olemas. Selle § 53 kohta on tehtud väga palju etteheiteid, ennekõike on ette heidetud, et põhiseadus ütleb, et looduse ja keskkonna hoidmise ning kahju kõrvaldamise sätestab seadus. Küsigem lihtsalt: kas meil on olemas kõik need seadused, mis sunnivad meid meie enda tekitatud kahju tõepoolest likvideerima?
Habermasist palju hilisemate 20. sajandi suurte mõtlejate arutlustest tuleb välja, et inimkond tervikuna elab praegu suhteliselt jabural ajajärgul, mil toimub raiskamine ja omaenda elukeskkonna lõhkumine. Seda kiputakse aina sagedamini lollide ajastuks nimetama. Selles mõttes on meie põhiseadus tõepoolest rahvusest ja kultuurist ehk olulisemgi, kuna viitab sellele, et sellest lollide ajastust, rumalate ajastust võiks kuidagi üle olla. Meie põhiseadus seda võimaldab. Samas küsimusi on väga palju. Näiteks kas meil on olemas seadused, mis seda tõepoolest sisuliselt ja adekvaatselt võimaldaksid teha? Selles osas ehk on õiguskantsler ainuke isik, kes peaks analüüsima põhiseaduse selle punkti täitmist, peaks analüüsima asjaomaste seaduste sisu ja  paljude seaduste puudumist.
Väga paljude otsuste puhul, milles Eesti on olnud osaline, oleme me olukorras, kus me ignoreerime selgelt praegu nähtavat lühiajalist muutust maailma kliimas, kogu elukeskkonnas. Me ütleme, et ärge muretsege – muutused on kogu aeg, kogu universumi, kogu planeedi Maa elu jooksul toimunud ja need toimuvad ka tulevikus. Kord läheb soojaks ja siis jälle külmaks. Aga me unustame, et kui meil tekib ühe, kahe, kolme või viie inimpõlve jooksul nn ajutine ebamugavus, siis meid lihtsalt enam ei ole. Loomulikult läheb kunagi jälle külmemaks ja siis jälle soojemaks, aga inimese jaoks on see elukeskkond küllaltki habras. Sageli öeldakse rohelistele, et te ajate oma nišiasja ja olete nišierakond. Ma kinnitan teile, et me ajamegi ühe niši asja, ja selleks nišiks on väga harva esinev nišš: see on elu Maal.
Kui sellest mingit abi võiks olla, siis minu üleskutse nii õiguskantslerile kui ka Riigikogu liikmetele on see, et lahti mõtestada toosama § 53 sellisel moel, mis on tolle paragrahvi laiem kultuuriline ja poliitiline mõte kui pelk n-ö Eesti huvide kaitsmine. Püüdkem aru saada, et just nimelt ka meie enda seadustest, nende olemasolust või puudumisest oleneb, kas me suudame siin planeedil edasi elada või mitte.
See võib muidugi paljude jaoks elukauge tunduda. Lihtsam on arutada, mida üks või teine minister täpselt ütles ja kas ajakirjanik sai temast aru jne, jne. Kuid juhin tähelepanu, et vaid neid n-ö elulähedasi teemasid käsitledes ei saa me ühelgi moel lahendada globaalseid küsimusi. Mitte ainsatki neist! Meie fraktsiooni ja erakonna üleskutse on, et kui õiguskantsleril ja teistel põhiseaduslikel institutsioonidel on jaksu, siis võiks sügavamalt lahti mõtestada ja avada sellesama § 53 tähendust nii lokaalse mõjuga tegutseva eestlase kui globaalse mõjuga tegutseva Maa elaniku jaoks. Ma kinnitan teile: Eestis ei ole selles osas just palju tehtud! Me oleme olnud väga pinnapealsed, me oleme maailmakodanikena käitunud väga tühikargajalikult, me ei ole endale piire seadnud ja põhjendame seda sageli väitega, et ega teisedki ju ei sea. Me peame seda võiduks, et me oleme Euroopa Kohtus võitnud Euroopa Komisjoni, kes on pakkunud meile võimalust piirata oma ressursikasutust. Meie oma ahnuses oleme öelnud, et me ei taha seda teha. Kas see tahteavaldus, milleks valitsusel on loomulikult täielik õigus, on ikka kooskõlas §-ga 53 või mitte?
Niisugused on küsimused, mis täna õnneks sellise natuke laiemale läinud arutelu käigus mulle pähe tulid. Me peame hakkama Eesti ühiskonda ja põhiseadust käsitlema laiemalt maailmakodaniku vaatevinklist, ning mida kiiremini see sünnib, seda parem. Soovin ka õiguskantslerile selleks jõudu ja häid mõtteid, et me mitte ainult oma sisepoliitilisi tantse tantsides ei teeks samme õiges rütmis ja õige pikkusega, nagu põhiseadus ette näeb, vaid loeksime põhiseadusest välja ka need reeglid ja ettekirjutused, mis selles samuti olemas on ja mis kirjutavad meile ette, et me ka globaalses mõttes planeedil Maa arukate ja igati ontlike olenditena tegutseksime. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Karel Rüütli!

Karel Rüütli

Austatud juhataja! Lugupeetud õiguskantsler ja Riigikogu liikmed! Rahvaliidu fraktsioon suures osas nõustub õiguskantsleri kriitikaga valitsuse ja ametkondade ning kohalike omavalitsuste pihta kodanike põhiõiguste tagamise valdkonnas. Õiguskantsler on osutanud ka mitmele seni Riigikogu tasandil lõpuni lahendamata jäänud probleemile. Rahvaliit nõustub õiguskantsleri kriitikaga, sest nende asjade eest vastutab ikkagi praegune valitsuskoalitsioon.
Küsimus puudutab endise õiguskantsleri Allar Jõksi taotlust viia Riigikogu liikme staatuse seadus põhiseadusega kooskõlla ning praeguse õiguskantsleri ettepanekut tühistada valimisseadustes poliitilist välireklaami keelustav säte, mille alusel keelustatakse aktiivne agitatsioon ja poliitiline välireklaam ning nähakse selle rikkumise korral ette vastutus. Riigikogu täiskogu on toetanud õiguskantsleri mõlemat ettepanekut, kuid need on praeguseks esimesest lugemisest saati lihtsalt seisma jäänud.
Rahvaliidu fraktsioon on samuti veendunud, et praegune valimiskampaaniate korraldamise ja rahastamise mehhanism ei ole piisavalt selge ja läbipaistev ega taga poliitilise demokraatia laiapõhjalisust ja normaalset toimimist. Riigikogu menetluses on juba mitu aastat olnud ka Rahvaliidu fraktsiooni esitatud eelnõu sellel teemal, aga seegi on pärast esimest lugemist komisjoni lauasahtlisse tolmuma jäänud. Samuti ei ole Rahvaliidu fraktsioon veendunud selles, et erakondade riikliku rahastamise praegune kord, mille puhul aluseks võetakse ainult Riigikogu valimistel saadud kohtade arv, vastab laiapõhjalise poliitilise demokraatia põhimõtetele. Avalik võim ei toimi ainult Riigikogu kaudu ning praegused rahastamise alused mitte ei aita poliitilist demokraatiat laiendada, vaid viivad selle järjest kitsamale pinnale. Me arvame, et siin on nii õiguskantslerile kui ka Riigikogule endale tõsine mõtlemise koht.
Rahvaliit nõustub õiguskantsleri kriitikaga Riigikogu ja praeguse valitsuskoalitsiooni tegevuse kohta seoses käibemaksu kiirkorras tõstmisega alates 1. juulist, millega rikuti põhiseaduslikku õiguskindluse printsiipi. Sama probleem on ju tegelikult ka aktsiisimaksudega, mida samuti 1. juulist kiirustades kergitati. Siin tuleb meie arvates leida mõistlik lahendus ja leevendusmehhanism, nii nagu seda püütakse praegu käibemaksu osas leida, kasutades teatud rakendussätteid.
Oluline on kodanike põhiseaduslike õiguste kaitse tagamine õiguskaitseorganite töös, mille Rahvaliidu fraktsioon on korduvalt tõstatanud. Küsimus puudutab prokuratuuri töömeetodeid ja aeg-ajalt liiga kergekäeliselt inimeste kahtlustatavaks tunnistamist ning eeluurimise venimist, samuti uurimismaterjalide meediasse lekkimist, mis teeb võimatuks õiglase ja erapooletu kohtupidamise, kuna inimene võib olla meedia ja avalikkuse poolt juba ette süüdi mõistetud. Tegemist on kodanike põhiseaduslike õiguste jämeda riivega, kui mitte rikkumisega, mille eest aga keegi senini ei vastuta.
Härra justiitsminister on korduvalt olnud sunnitud siinsamas Riigikogu ees tunnistama, et mis puutub uurimismaterjalide lekkimisse, siis on olukord ebarahuldav ja et ta on selles küsimuses isegi Rahvaliidu liitlane. Samas, mingit konkreetset initsiatiivi järelevalve tõhustamiseks oma haldusalas justiitsminister näidanud ei ole. Kus on näiteks need katkematud allikad, mis on levitanud väga täpset uurimist puudutavat informatsiooni kuni detailsete üksikasjadeni lindistatud telefonikõnedest? Olgem ausad, just niisuguse väga täpse uurimisinfo avaldamine ja selle vaba käsitlus meedias ongi juba ette loonud süüdlase kuju ilma mingit kohtuprotsessi pidamata. Siin tekivad väga selged küsimused õigusriiklusest üldse. Kas uurimisorganite eesmärk on selgitada mõistliku aja jooksul välja süüdlased ja viia nad venitamata kohtu ette või tuleb võtta ajakirjandusse levivaid materjale ja nendega kaasnevaid vabu meediakäsitlusi osana õigusemõistmisest? Kuhu jääb siin üks õigusriikluse nurgakividest – süütuse presumptsioon?
Oleme seisukohal, et nii justiitsministril kui Riigikogul ja miks mitte ka õiguskantsleril peab olema õigus teostada kontrolli selle üle, kuidas inimeste põhiseaduslikke õigusi tagatakse. Leiame, et see teema – kodanike põhiseaduslike õiguste kaitse kohtueelses kriminaalmenetluses – väärib ka õiguskantsleri veel tõsisemat tähelepanu. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu! Kaheksa minutit.

Urmas Reinsalu

Austatud õiguskantsler! Austatud Riigikogu liikmed! Räägin täna praktilistest asjadest. Esiteks, mis saab Riigikogu liikmete kuulumisest riigi äriühingute nõukogudesse ja kuidas otsustatakse selle põhiseaduspärasus. Ootaks õiguskantslerilt kas selle küsimuse mahavõtmist omapoolse käsitlusega või järgmiste õigusliku sisuga sammude astumist. Teiseks, mis puutub reaalsetesse inimeste õigustega seotud probleemidesse praeguses majanduskeskkonnas, siis üks neist on konkurentsiõiguse tagamine. Õiguskantsleri menetluses on avaldus, mis puudutab konkurentsitingimuste ja hinnakujunduse reguleerimist äriühingu Tallinna Vesi puhul. Olukord, kus sellise klientide arvuga universaalteenuse pakkuja üle ei teosta järelevalvet riiklik regulaator, ei taga tarbijatele läbipaistvat hinnakujunduse mehhanismi. See on seaduses valitsev õiguslünk, mis tuleb parlamendil lahendada. Praegune hinnakujundusmehhanism, mis Tallinna linna tasemel toimib, ei ole esiteks tarbijatele kasulik, teiseks on see läbipaistmatu ja kolmandaks vastuolus erapooletuse põhimõttega. Tallinna Linnavalitsus kui Tallinna Vee aktsionär ei tohi ise vee hinna regulaator olla. Keegi ei tohi olla kohtunik oma kohtuasjas. Selline õigusvastane olukord, mille all kannatavad tarbijad, peab lõppema.
Tahan tunnustada õiguskantslerit asjaliku ettekirjutuse eest, mis puudutab jäätmemajandust. Tuleb mainida, et küsimus, kas niisuguse universaalteenuse puhul on tiheasustusega asulates üldse selline konkurss, seda tüüpi tsoneerimine ja piirkondadeks jagamine põhjendatud, väärib juba seadusandja poliitilist hinnangut. Seda õiguskantsler ei puudutanud. Õiguskantsler leidis, et seaduse tasemel või sellest allpool tuleb üle riigi kohaldada seadust ühetaoliselt, mis on muidugi asjakohane. Aga see, kas too seadus ka mõistuspäraselt toimib ning tagab parema teenuse ja parema hinna kõigile tarbijatele, see küsimus tuleb lähiajal lahendada parlamendil.
Ja kolmandaks teema, mis peaks seoses universaalteenustega lähiajal ka kuuluma õiguskantsleri tegevusvaldkonda: see puudutab kaugkütte hinna kujundamise mehhanisme ning seda, kui palju regulatsioonivaba ruumi kaugkütte hinna kujundamisel on. Küsimus on ka majanduskriisi ajal konkurentsiõiguse elementaarsete põhimõtete järgimises ja kui tegu on nn põhjendatud kasumimäärade reaalse rakendamisega monopoolses seisundis olevate äriühingute poolt, siis minu meelest on õiguskantsleril siin teha üpris palju. Ning veel rohkem on teha valitsusel ja parlamendil ning sellega tuleb meil tegelda aega viitmata. On naeruväärne, kui Tallinna Linnavalitsus räägib Tallinnas vee hinna alandamisest 0,9% järgmisel aastal, kui me teame, et 2008. aastal oli Tallinna Vee puhaskasum käibelt 41%. Kui me vaatame seda tüüpi universaalteenuseid pakkuvaid äriühinguid, siis on Euroopa Liidu keskmine põhjendatud kasumimäär kõige rohkem 10%. Käärid on 30%! Keegi jääb vaesemaks ja keegi saab rikkamaks ning küsimus on, kas see leiab aset nii, nagu turumajanduse puhul loomulik on. Vastus on: ei, see ei ole seda. Ja siin tuleb seadusandjal ühemõtteliste sammudega sekkuda. Üks täiendavaid tagatisi, et seadusandja liigub nende regulatsioonide täiustamisel õigel teel, on kindlasti ka õiguskantsleri raport.
Üks tõsine teema puudutab sotsiaalseid põhiõigusi ja tervishoiuteenuse kättesaadavust nii eriarstiabi kui esmatasandi arstiabi vajaduse korral. Me teame, et Eestis on praegu 40 perearstikohta täitmata. Küsimus on selles, mil määral suudab riik täita seaduses fikseeritud minimaalseid nõudeid arstiabi kättesaadavuse kohta. Kui need on jäetud põhjendamatult täitmata, siis tuleks probleem mingite muude, kompensatoorsete meetmetega lahendada. Õiguskantsleri tähelepanu vääriks ka ravijärjekordade kujunemine ja nende ühetaolisus Eesti elanikele, Eesti patsientidele. Need kõik on olulised teemad.
Võtame kokku. Esiteks tuleks koostöös parlamendiga ära klaarida poolelijäänud ülesanded, millel ma algul peatusin. Teiseks tuleks käsile võtta majanduskriisi ajal väga olulised inimeste majanduskoormusega seotud küsimused, mis puudutavad konkurentsiõigust ja monopolide asetamist normaalsesse euroopaliku regulatsiooni ja järelevalve keskkonda. Selles valdkonnas võib meil olla õiguslünkasid. Ja kolmandaks tuleks praeguses paratamatus olukorras, kus meil sotsiaalmaksu alalaekumine jätkub, teha analüüs selle kohta, kuidas tagada sotsiaalriigi teatud miinimum, et selle tuum sotsiaalmaksu vähesema laekumise tõttu ei kannataks ja et sellest johtuvalt ravijärjekorrad veelgi enam ei pikeneks. Nii et tööd järgmiseks aastaks jätkub ja jõudu tööle meile kõigile! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Väino Linde!

Väino Linde

Austatud istungi juhataja! Austatud õiguskantsler! Head kolleegid! Ka meie fraktsioon väljendab heameelt selle üle, et õiguskantsler on nii anno Domini 2008 kui ka tänavu olnud Riigikogule konstruktiivne, julge ja, mis seal salata, teatud mõttes ka mitte kuigi mugav partner. See partneriks olemine on kindlasti väga vajalik ja eeldab ka seda, et me ei pea probleemide lahendamisel teineteisele vastanduma. Hea näide on Riigikogu ja õiguskantsleri koostöö mitme eelnõu menetlemisel, mille käigus õiguskantsleri ametkond on meile oma arvamuse teada andnud. See on kajastunud ka seaduse vastuvõtmisel. Näiteks võib tuua kas või hädaolukorra seadusega seoses tekkinud erakorralise seisukorraga seonduvad küsimused. Usun, et ka korrakaitseseaduse eelnõuga seotud probleemid, millele õiguskantsler viitas, on lahendatavad ja igal juhul saab see seadus Riigikogus vastu võetud.
Täna oli juba juttu uuest riigiõiguslikust terminist, mille õiguskantsler välja käis. Miks ka mitte, seda põhiseadusliku skleroosi väljatoomist peaksime me, head kolleegid, edaspidi oma töös arvestama.
Mis siis veel? Tähelepanelikuks tegi ka õiguskantsleri ettekandes kajastatud õigusfilosoofiline arutelu. Eelkõige oli viidatud Lauri Mälksoo kui teadaolevalt eelkõige teadusmehe ideedele, et võiks teatud mõttes vastandada rahvuskeskse riigi mõtlemise kodanikukeskse riigi mõtlemisega. Kas niimoodi saab vastandada ja peab vastandama, on kindlasti omaette arutluse teema. Selline põhiseaduse preambuli teatud tõlgendus võib aga väga paljusid meist ka ettevaatlikuks muuta. Kas kodakondsust peab praegusel ajal kõigile peale suruma ja kas lojaalsus riigi suhtes tekib eelkõige kodakondsuse alusel – siin ühest vastust kindlasti ei ole. Herman Simmi näide on väga kurb ja väga tõsine näide, et kodanikuks olemine ei taga veel patriootlikke tundeid selle riigi vastu, kus inimene elab ja töötab.
Päris kindlasti väärivad need õiguskantsleri arvamused arutlust ja sellega me kindlasti ka tegeleme, ainult peame seejuures vaatama, et me kõige selle käigus ei rikuks praegu tekkinud ühiskondlikku tasakaalu, et ühiskond ei lõheneks. Vaevalt et see õiguskantslerigi soov on, aga me peame seda kindlasti arvestama.
Mis seal ikka, õigus eksida on meil kõigil – Riigikogul, õiguskantsleril, ka kohtutel, välja arvatud Riigikohtul, kelle seisukohad on põhiseaduse mõttes lõplikud ja selles osas mingit vastupidist arvamust olla ei saa. Nii et jõudu tööle meile kõigile! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu teile! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Tänan õiguskantslerit ja tänan häid ametikaaslasi selle punkti arutluses kaasa löömast! Esimese päevakorrapunkti menetlemine on lõppenud.


3. 11:34 Sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu (505 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu 505. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 52 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


4. 11:36 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu (580 OE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Mart Jüssi!

Mart Jüssi

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tulenevalt metsaseaduse § 49 lõikes 3 sätestatust on Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus üheksa liiget, kellest kaks on Riigikogu nimetatud liikmed. Täna, 1. oktoobril asus Järva maavanemana tööle Riigikogu liige Tiina Oraste ja selle muutusega seoses peab Riigikogu määrama Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogusse uue liikme. Vastava otsuse eelnõu oli keskkonnakomisjonis arutusel tänavu 21. septembril. Esitatud oli ainult üks kandidaat, see oli Valdur Lahtvee, ja tema kandidatuuri komisjon toetas konsensusega. Samuti konsensusega toetati otsust teha ettepanek hääletada suures saalis seda eelnõu täna. Seega paneme ette muuta Riigikogu 2007. aasta 5. juuni otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" punkti 1 ja nimetada Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeks Tiina Oraste asemel Riigikogu liige Valdur Lahtvee. See tuleneb metsaseaduse § 49 lõikes 5 sätestatust. Selline oli meie komisjoni otsus lisaks sellele, et mina selle siin saalis ette kannaksin. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Kas Valdur Lahtvee on sellega nõus? See on teiega kokku lepitud, selge. Siis me võime otsuse eelnõu tulenevalt ka juhtivkomisjoni ettepanekust lõpphääletusele panna. Alustame hääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen eelnõu 580 lõpphääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 42 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu otsusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid, jõudu teile teie töös!

Istungi lõpp kell 11.39.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee