Infotund
Aseesimees P. Kreitzberg
Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame kolmapäevast infotundi. Täna vastavad Riigikogu liikmete küsimustele justiitsminister Ken-Marti Vaher, keskkonnaminister Villu Reiljan, kellele küsimusi ei ole esitatud, ja kultuuriminister Urmas Paet. Valitsusliikmetele on esitanud küsimusi kokku kuus Riigikogu liiget. Austatud kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus 25 Riigikogu liiget. Asume käsitlema infotunni küsimusi. Kõigepealt küsib kolleeg Mart Laar justiitsminister Ken-Marti Vaherilt riigikeelse hariduse kohta. Palun!
M. Laar
Lugupeetud härra minister! Ajalehe Narvskaja Gazeta usutluses vastasite mõned kuud tagasi küsimusele, mida tsiteerin: "... teatas Res Publica, et soovib muuta praegust keelepoliitikat koolides ega soovi alustada eestikeelset õpet vene gümnaasiumides 2007. aastast. Kas olete selles suunas mingeid konkreetseid samme astunud?" Te vastasite sellele küsimusele, et järgmisel aastal tuleb see küsimus lõplikult otsustada ja võtta vastu vastav seadus. Teie vastust on interpreteeritud taganemisena kehtivast seadusest, mille kohaselt algab 2007. aastal Eesti gümnaasiumides üleminek eestikeelsele õppele. Kuna tean oma kogemustest, et tihti pannakse poliitikutele suhu sõnad, mida nad tegelikult pole ütelnud, annan teile võimaluse sellised väärtõlgendused üheselt ümber lükata ning kinnitada, et 2007. aastal algab tõepoolest gümnaasiumides üleminek eestikeelsele õppele.
K.-M. Vaher
Aitäh, lugupeetud küsija! 2007. aastal algab üleminek eestikeelsele õppele, nii nagu põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ette näeb. Narva ajalehe ajakirjaniku küsimusele antud vastuse põhisisu ei olnud siiski päris täpselt see, mida te ette lugesite, selle vastuse mõte oli veenda Narvas elavaid muukeelseid inimesi, et Eesti riigi ülesanne ei ole seadustest tulenevalt mitte n-ö jäigalt sundida noori inimesi, eelkõige põhikoolis ja gümnaasiumis, eesti keele õppele, vaid tagada see protsess võimalikult paindlikult, eelkõige tagada just nimelt see, et lapsed omandavad eesti keele. Samas me teame, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on kirja pandud väga paindlikult selles mõttes, et kui on ette näha, et on vaja teha teatud erandeid, võib kohalik omavalitsus taotleda Vabariigi Valitsuselt luba, et mingi teine keel kui eesti keel teatud aja jooksul säilib selles konkreetses koolis õppekeelena.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan, härra minister! Kolleeg Mart Laar, täpsustav küsimus, palun!
M. Laar
Aitäh selle vastuse eest, millest ma väga selgelt kuulsin, et 2007. aastal see üleminek vastavalt seadusele algab. Nagu ma aru saan, ei ole teil plaanis sellest seadusest, mis praegu kehtib, taganeda. Lihtsalt küsimus ongi selles, et võttes ette sellesama Narvskaja Gazeta konkreetse küsimuse ja teie vastuse, siis sellega pannakse Res Publicale suhu selge seisukoht, et ei soovita alustada üleminekut 2007. aastal, ja te oma vastuses seda väga selgelt ümber ei lükanud. Või kui te lükkasite, siis seda pole kirja pandud. Sellest võib tekkida Narva elanike seas teatav segadus ja see põhjustas ka mu küsimuse.
K.-M. Vaher
Sellest intervjuust tulenevalt on see küsimus õigustatud küll. Tõesti, otsest ümberlükkamist ei olnud ja ma võin seda teha täna teie ees. Mingit taganemist sellest põhimõttest ei ole, 2007. aastal see protsess algab. Ja miks ma viitasin järgmisele aastale? Järgmine ja tegelikult ülejärgmine aasta on olulised just nimelt ettevalmistuse suhtes, kuidas siiski tagatakse eesti keele õpe, eesti keele õpetajate olemasolu ja tervikuna selle protsessi rakenduslik pool selliselt, et 2007. aastal me saame ka praktiliselt näha neid vilju ehk tõesti üleminek hakkab toimuma ja n-ö rong hakkab liikuma.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Mihhail Stalnuhhinilt.
M. Stalnuhhin
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Nende teie vastustega Narvas ja sellega, kuidas te neid kommenteerite Tallinnas, on tõesti midagi arusaamatut. Mõni aeg tagasi käisite Narvas ja siis teile õudselt ei meeldinud see tank T-34, mis seisab Narva-Narva-Jõesuu maanteel. Võiks tsiteerida teie arvamust, et see oleks vaja sealt ära koristada, et see on vales suunas pööratud jne. Viimase visiidi ajal andsite jällegi ajalehele Narvskaja Gazeta intervjuu, kus lükkasite selle ümber, rääkisite, et tankiga on kõik korras, võiks üle kullata ja siis ta võiks sinna jäädagi. Mis on tegelikult teie õige arvamus, mida te sellel teemal ütlete? Saab see tank seal teie arvates seista, on see mälestusmärk või on siiski vaja see ära koristada? Teie seisukoht, palun!
K.-M. Vaher
Aitäh, härra Stalnuhhin! Keeruline on Riigikogu liikmel ja ministril keskenduda siin töisel päeval tanki teemale. Aga minu sõnum oli ühene nii kevadel, kui ma Narvas viibisin, kui ka seekord. See, et Euroopa Liidu liikmesriigis - sügisel olid meil eriti teravalt üleval mitmesuguste totalitaarrežiimide sümboolika probleemid - on avalikult eksponeeritud totalitaarse riigi sümboolika, konkreetselt siis monumendina Narva linnas, oli minu jaoks mõtlema panev. Ma viibisin oma kevadisel Narva visiidil represseeritute komisjoni liikmetega, kelle jaoks see oli üsna jahmatav: selle konkreetse monumendi agressiivne tankitoru on suunatud Tallinna suunas ehk siis ühe Euroopa Liidu pealinna suunas. See oli mõte, mida ma käisin välja just nimelt selleks, et teadvustada seda ka nendele inimestele, kelle jaoks natslik sümboolika on totalitaarrežiimi sümboolika ja väärib ühest hukkamõistu ja kõrvaldamist igalt võimalikult kohalt, ja samas Punaarmee, n-ö kommunismi ideoloogia, justkui ei ole totalitaarrežiimi ideoloogia ja sümbol. Ma arvan, et see on väär seisukoht. Ma arvan, need mõlemad sümboolikad peaksid olema Euroopa Liidu liikmesriigis taunitavad. Just nimelt nendest väärtustest tulenev arusaam peaks olema ühene nii ühes Eesti otsas kui ka teises Eesti otsas. See oli minu mõtte väljendus. Ja ma väljendasin ka seda, et see konkreetne monument võiks olla oluliselt väärikamal kohal, näiteks totalitaarrežiimi muuseumis Ida-Virumaal, mida minu teada kavandatakse juba aastast 2002. Ma loodan, et see muuseum saab kunagi ka teoks.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Mailis Reps küsib kultuuriminister Urmas Paetilt kultuuripärandi kohta. Palun!
M. Reps
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kultuuriminister! Mitme viimase aasta jooksul on aru peetud mitmesuguse kultuuripärandi säilitamiseks vajalike summade üle ja üks selline terav arutelu on tõusetunud Tartu Ülikooli ajaloolise hoonestuse üle. Tallinna ülikooli loomisega seoses on tekkinud veel näiteks Patarei vangla ja teiste Tallinnas olevate üsna ajalooliste hoonete küsimus. Mind huvitakski, milline on valitsuse seisukoht. Kas te olete arutanud - mõisakoolide programm meil on -näiteks ülikoolide kultuuripärandi säilitamist ja edasiehitamist? Kas on arutatud ainult Tartu Ülikooliga seoses või ka näiteks mõnd Tallinna objekti?
U. Paet
Aitäh küsimuse eest! Valitsuse tasemel eraldi sellist arutelu ülikoolidele kuuluva arhitektuuri- või muinsuspärandi renoveerimise teemadel olnud ei ole, küll on olnud Kultuuriministeeriumi tasandil. Mis puudutab Tartu Ülikooli, siis Tartu linna ja Tartu Ülikooli koostöös on konserveeritud Tartu Toomkirikut, mis kuulub Tartu Ülikoolile. Nii et näide sellisest koostööst on olemas. Tartu Ülikool on pöördunud Kultuuriministeeriumi ja haridusministeeriumi poole, ilmselt ka teiste riigiasutuste poole küsimuses, et ülikoolile kuulub veel terve rida riikliku kaitse all olevaid hooneid, mis vajavad suhteliselt suurt raha, et nad korda teha. Selleks on üks töörühm loodud, kuhu Kultuuriministeerium on pannud oma esindajad, et täpselt kaardistada, millised hooned ka edaspidi kannaksid Tartu Ülikoolile vajalikke funktsioone ja millised mitte, ja mis neist peaks edasi saama. Selle üldpildi saamise järel, mis puudutab nende hoonete sisu kui ka rahavajadust, tuleb teha edasised otsused. Mis puudutab Tallinna ja Patarei vanglat, siis Kultuuriministeerium on olnud kogu aeg seda meelt, et see hoone võiks kanda endas Kunstiakadeemia funktsiooni, nii nagu ka eelmine valitsus on põhimõtteliselt otsustanud. Meie heameelega näeksime, et see tegevus jätkuks ja Kunstiakadeemia saaks selle oma kasutusse, et see huvitav hoone korda teha. Selleks on võimalik kaasata ka välisvahendeid, kuna Euroopas on selliste ajalooliste vanglate ümberehitamise projekt täiesti olemas ja selle abil on mitmed sellised hooned korda saanud.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan, härra minister! Kolleeg Mailis Reps, täpsustav küsimus, palun!
M. Reps
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Võib-olla te tutvustaksite meile lähemalt, millised plaanid on teil mõisakoolidega seonduvalt. Eelarves on küll üsna lootusetult väike summa. Aga millised on tulevikuperspektiivid ja kas on lootust, et mõisakoolide programmi alla jäävad ikkagi staadionid ehk et mõisakool saab endale ka staadioni?
U. Paet
Aitäh! Mis puudutab summasid, siis lõppeval aastal oli selleks 7,5 miljonit krooni Kultuuriministeeriumi eelarves, järgmisel aastal leiate te eelarve eelnõust otseselt selleks 3 miljonit krooni, aga see on praegu mõeldud kaasfinantseerimisena Norra abirahaprojektile, mis avaneb Eesti jaoks sel kuul. Seal on ette nähtud 20 miljonit krooni mõisakoolide projektile ehk siis järgmisel aastal on mõisakoolide programmi finantseerimine 23 miljonit krooni selle aasta 7,5 asemel ehk kasv on umbes kolm korda. Mis puudutab seda, et staadionid ka sinna juurde arvata, siis seni on olnud mõisakoolide programmi sisu ikkagi nende ajalooliste mõisahoonete taastamine ja korrastamine. Staadionide küsimus tuleb lahendada kas siis kohalike omavalitsuste investeeringutoetustest, nii nagu tehakse teisigi kultuuri- ja spordiobjekte, või siis haridusministeeriumi kaudu, lähtudes sellest, et tegemist on kooliga. Praegu selle programmi raamesse uute staadionide ehitamine ei lähe. Et mõis on terviklik kompleks, siis tuleb ka muid aspekte vaadata, kuhu see staadion üldse seal võiks paigutuda.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Toomas Alatalult, palun!
T. Alatalu
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma viiksin kultuuripärandi jäädvustamise jutu UNESCO maailmapärandi juurde. Mõni aeg tagasi näidati televisioonis lugu sellest, et Kuressaare linnus ei sattunud sinna, ja kommentaarid olid umbes niisugused, et oleks võinud teda esitada koos Kuressaare vanalinnaga ja oleks võinud teha paremat lobitööd. See tuletas mulle meelde, kuidas käis Tallinna vanalinna esitamine samasse pärandisse. See võttis ka mitu aastat, kord oli üks paber puudu, kord oli teine paber puudu, kolmandal korral ei teatud, mismoodi lobi teha. Ja ma küsiksin, kas Kultuuriministeerium enne seda, kui niisugusele tähtsale rahvusvahelisele kogunemisele minnakse, tunneb ka huvi, kuidas Eesti on valmis end seal esitlema, selleks et uut pärandit sellesse nimistusse saada.
U. Paet
Aitäh! Lühike vastus kindlasti oleks, et muidugi tunneb huvi. Kuressaare puhul kohtusin ma ka isiklikult UNESCO ekspertidega, kes käisid Eestis kirjutamas ülevaadet UNESCO laiendatud seltskonnale, ja mitmed ministeeriumi ametnikud eesotsas asekantsleriga kultuuripärandi küsimuses olid sellega tegevad. Aga jah, nagu te nimetasite, Tallinna vanalinna puhul osutus see protsess pikemaks kui üks otsustamisring ja ma arvan, et Kuressaare puhul ei maksa neid pabereid ja kaustu kõrvale panna, vaid tuleb kandideerida uuesti. Ma arvan küll, et Kuressaare linnus - ja miks mitte koos ajaloolise Kuressaare linnasüdamega - võiks väärida kohta UNESCO maailmapärandi nimekirjas.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Ela Tomsonilt, palun!
E. Tomson
Aitäh! Härra minister, ka minu küsimus puudutab nii või teisiti kultuuripärandit. Nimelt, kui kaugele on ministeerium tänaseks jõudnud rahvakultuuri ja kohaliku kultuuri korralduse seaduse ettevalmistamisega?
U. Paet
Põhimõtteliselt väga kaugele. Tegelikult võiks see eelnõu olla päris valmis. Siin on tekkinud juriidilise kõrgpilotaaži küsimused. Hea kolleeg justiitsminister istub siin minu kõrval ja Justiitsministeeriumil on aeg-ajalt seadusloomest natuke teistsugused arusaamad kui Kultuuriministeeriumil. Ehk siis küsimus on selles, kuivõrd võib üks seadus olla deklaratiivne ja kuivõrd ta peaks olema regulatiivne. See on ka rahvakultuuri seaduse küsimus, tegemist on ju sellise valdkonnaga, kus seaduse tasandil iseenesest väga palju reguleerida ei olegi võimalik. Kui rääkida ainult regulatsioonidest, siis tõenäoliselt see taanduks tantsu- ja laulupeo seaduseks niimoodi üldistatult ja lihtsustatult võttes. Nii et selle kallal tuleb veel natuke tööd teha, kui palju seal on deklaratsiooni ja kui palju seal on regulatsiooni. Aga ütleme, et oma olemuselt on ta põhimõtteliselt kokku kirjutatud, nüüd on juba juriidilised vaidlused.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Enn Eesmaalt, palun!
E. Eesmaa
Suur aitäh! Austatud minister! Ma jätkaksin teemat kultuuripärandist. Väidetavalt oli üks Eesti ettepaneku vastastest Suurbritannia esindaja, kelle põhjendus kõlas nii, et tegemist on lokaalse tähendusega objektiga. Kuivõrd on üldse paika pandud ja täpselt selgeks tehtud, mis alustel seda laadi hinnangud objektidele antakse? Kas see lokaalne tähendus peab olema ilmtingimata miinus?
U. Paet
Jah, kas ta on lokaalne, globaalne või millist ruumi ta oma tähenduselt hõlmab, ega seda väga täpselt defineeritud ei ole, see on selle konkreetse kogu iga otsustaja subjektiivne otsus. Eks kindlasti võib tuua paralleele, et keskaegseid linnuseid ja kindlusi on sealsamas Suurbritannia territooriumil päris mitu, Eestis on neid säilinud suhteliselt vähe. Samas kaasneb iga sellise objektiga tema konkreetne ajalugu ja taust ning sellest ajaloost tulenev rahvusvahelisus ja sellest tulenev olulisus. Nii et kui võrrelda eri riikides asuvaid keskaegseid kindlusi või linnuseid, siis selle konkreetse objekti ajaloost tulenev lokaalsus või rahvusvahelisus on kindlasti erinev, kuigi arhitektuurselt neil võib-olla väga suuri erinevusi ei ole, aga väga erinev on see lugu, mis sinna juurde käib. Nii et lühidalt vastates, ega neid definitsioone täpselt paika pandud ei ole, antud juhul on see olulisus, globaalsus või lokaalsus konkreetse otsustaja enda peas.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Viimane täpsustav küsimus, kolleeg Toomas Alatalu.
T. Alatalu
Aitäh! Lugupeetud minister! Mul jäi niisugune mulje, et te lõpuni ei vastanud minu küsimusele. Tähendab, minu idee ongi selles, et jääb mulje, et sellel otsustaval hetkel, kui tuleb ennast korralikult presenteerida, tuleb välja, et on mingid miinused, ja ma küsisin seda, kas ministeerium ikkagi tagaks selle, et enne kui Eesti delegatsioon välja sõidab, oleks kõik tehtud nii nagu vaja. Ma lisaksin veel teise küsimuse: kas ministeeriumil on ka nägemus sellest, millised Eesti objektid on veel võimalik maailmapärandisse lisada? Näiteks räägitakse ka setu pärandi lülitamisest sinna.
U. Paet
Töö on algusjärgus setu kultuuripärandi kandmise taotlemisega vaimse pärandi nimekirja, sinnasamasse, kuhu möödunud aastal võeti vastu laulu- ja tantsupeo traditsioon ja Kihnu kultuuri traditsioon. Rohkem hetkel sellised ettevalmistavaid töid ei ole. Mis puudutab n-ö instrueerimist Kuressaare puhul, siis jah, selliseid kõnelusi loomulikult on viidud läbi nii Saaremaa Muuseumi inimestega kui Kuressaare Linnavalitsuse inimestega. Konkreetne taotluse esitaja on sellistel puhkudel omavalitsus, kus vastav objekt asub. Nii et loomulikult on neid vestlusi läbi viidud, aga mis puudutab lobiküsimust, siis eks koolitamist sel teemal või kogemuste omandamist kulub kindlasti ära veel.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Mart Nutt küsib justiitsminister Ken-Marti Vaherilt eesti keele õpetamise kohta muukeelses koolis. Palun!
M. Nutt
Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud härra justiitsminister! Euroopa Nõukogu on korduvalt kritiseerinud neid riike, kus õpilasi hoitakse eri koolides nende keele järgi, Eestit küll konkreetselt mainimata, aga me teame, et Eesti on üks nendest riikidest, kus selline olukord valitseb. Teatavasti on Eesti aastast 1993 Euroopa Nõukogu liikmesriik ja käesolevast aastast Euroopa Liidu liikmesriik, mis tähendab seda, et sellelaadsesse kriitikasse peaks suhtuma igal juhul tõsiselt. Eestikeelsele koolile ülemineku algus on kavandatud aastale 2007. Ja ilmselt olukorras, kus eesti keel on Eesti riigikeel, on ka loogiline, et selline üldine ja ühendav õppekeel on eesti keel. Algus on kavandatud aastale 2007, aga lõpptähtaega ei ole ja minu küsimus on suunatud sellele, just nimelt õiguslikus plaanis, inimõiguste kaitsmise plaanis: millal on Eesti jõudmas teie arvates situatsiooni, kus õpilased saavad võrdväärse hariduse oma emakeelest sõltumata ja suudavad eesti keeles omandada hariduse, et edasi õppida?
K.-M. Vaher
Aitäh küsimuse eest! Seadus tõesti lõpptähtaega ei sea. Nagu me teame, muudavad seadused väga vähe asju praktilises elus, kui ei ole tagatud väga läbimõeldud ja efektiivne rakendusmehhanism. Täpsed andmed ütlevad seda, et 30%-l vene gümnaasiumidest on võimalused olemas, selleks et seaduse nõudeid 2007. aastast alates täita. Ma tean, et järgmiseks aastaks on riigieelarves ja ülejärgmiseks aastaks riigieelarve strateegias planeeritud päris olulised ressursid, et seda suutlikkust tõsta. Ma ei hakka vahest siinkohal vaatama kaugemale minevikku, kus me võime öelda üht- või teistpidi, kas oleks saanud teha midagi veel paremini, ka näiteks eelmise valitsuse, üle-eelmise valitsuse ajal, et sujuv üleminek 2007. aastast viiks ka kõige kiirema tulemuseni. Igatahes praegu hetkeseisu hinnates arvab valitsus, et me oleme tegemas üsna palju selleks, et see protsess kiiremini jõuaks oma lõpliku tulemuseni. Mina ei julgeks siinkohal aastaarvu pakkuda. Ma tean, et te olete ise ühes infotunnis maininud 2009. aastat oma arvutuste kohaselt. Mul jääb ainult üle loota, et teil on õigus.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Mart Nutilt, palun!
M. Nutt
Aitäh! Härra justiitsminister! Kui Euroopa Nõukogu vastavaid täpsustusi ja tähelepanekuid silmas pidada, siis õigupoolest ei saa me rääkida normaalsest olukorrast, niikaua kui on olemas mõiste "vene gümnaasium", kus õpetatakse eesti keelt või eesti keeles, vaid olukorrast, kus ei ole ei eesti ega vene gümnaasiume, vaid on olemas ühtne Eesti haridussüsteem. See on tegelikult see, kuhu tuleks jõuda, et inimõiguste rikkumine selles valdkonnas lõpetada. Minu küsimus on: kas valitsus töötab selle nimel?
K.-M. Vaher
Tänan! Valitsus töötab selle nimel. Siin on väga oluline aspekt, mida ma ka mainisin juba viidatud intervjuus. Oluline on, et me ei saavuta seda olukorda piltlikult öeldes lihtsalt piitsaga, ja me ei saavuta seda olukorda, kui me vaatame tänasest reaalsest olukorrast ühiskonnas mööda või hindame tänaseid olusid ebarealistlikult. Ma arvan, et selles on väga paljuski võti. Euroopa Nõukogu soovitused on olnud minu arust väga asjalikud ja vajavad kindlasti järgimist. Samas, nagu te ise mainisite, Eestit praegu selles nimestikus ei ole. Ma arvan, et me peaksime olema riigina võimalikult paindlikud, sest see on tundlik valdkond, see valdkond tekitab vääritimõistmisi ja ka vääritimõistmise taotlusi erinevatelt pooltelt. Ma võin teile kinnitada, et ministrid, kelle pädevuses see teema on, on seda kindlust peamiselt süvendanud ja ka riigieelarves on vastavate ressurssidega arvestatud. Nii et ma loodan, et teie nimetatud Euroopa Nõukogu soovitus ja selle järgimine, mis ei ole kindlasti teisejärguline, saab olema valitsuse poolt hästi täidetud.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Mihhail Stalnuhhinilt, palun!
M. Stalnuhhin
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Erinevalt kolleeg Mart Nutist arvan mina, et kvaliteetset haridust on võimalik saada ainult emakeeles, mis ei välista muidugi võõrkeelte, riigikeele kvaliteetset õpetamist ja õpet. Selle teema arutelul tuleks jälle tagasi teie visiidi juurde Narva. Möödunud neljapäeval kommenteeriti seda kohalikus meedias ning räägiti teie lausest ja lubadusest lõplikult lahendada vene gümnaasiumide probleemide probleem, mis tähendaks nende ellujäämist jne. Ma igati pooldan seda teie suundumust ja praegu tahaks ainult sellele tõestust saada, et teil on tõesti kavas kaitsta vene gümnaasiumi ja jätta see Eestis sinnapaika, kus ta praegu on, see on väga auväärne koht meie haridussüsteemis.
K.-M. Vaher
Mul on isegi raske praegu kommenteerida teie kommentaari. Aga nii nagu ma olen oma vastustes küsimustele öelnud, siis tänased seadused tagavad piisava paindlikkusega selle, et põhikoolid ja gümnaasiumid Eesti riigis alustavad üleminekut eesti keelele 2007. aastal. Nagu ma ütlesin oma eelmises vastuses härra Nutile, peab see protsess olema minu hinnangul piisavalt läbi mõeldud ja hästi juhitud ning kindlasti mitte jäik ei ühele ega teisele poole. Ma arvan, et praegune seadusandlik baas annab meile selleks piisava võimaluse. Kui me räägime lõplikust lahendusest, siis lõplik lahendus saab tegelikult tulla siis, kui me näeme praktilises elus, mida konkreetne protsess endaga kaasa toob ja kuidas tegelikult riik on valmis seda üleminekut reaalselt juhtima. Mina täna valitsusliikmena näen seda valmisolekut. Ma näen tahet ja ressursse nende ministrite käsutuses, kes konkreetse valdkonna eest vastutavad. Ma arvan, et see saab olema üks olulisemaid otsuseid meie haridussüsteemis järgmise kolme aasta jooksul, just nimelt selle ülemineku hea juhtimine. Ning ma arvan, et see kindlasti ei tähenda seda, mida teie üritasite väita, see ei tähenda haridussüsteemi või haridussektori mingi osa kadumist ja kellegi huvide väga tugevat kahjustamist.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Eldar Efendijev küsib kultuuriminister Urmas Paetilt regionaalpoliitika kohta. Palun!
E. Efendijev
Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Kui võtta aastate lõikes Vabariigi Valitsuse ja Kultuuriministeeriumi toetuste praktika, siis võib konstateerida, et on prioriteetsed regioonid ja omavalitsused, näiteks Tartu, Pärnu ja teised, ning mahajäänud regioonid, näiteks Ida-Virumaa ja Narva. Ja siit küsimus: kas Kultuuriministeeriumil on regionaaltoetuste poliitika kultuuri- ja spordivaldkonnas?
U. Paet
Meie soov ja eesmärk on ikka panna oma õlg alla ja toetada kõikides Eesti piirkondades mõistlikke ja kohalikku elu edasiviivaid algatusi, sealhulgas ka investeeringuid. Mis puudutab tänase seisuga Ida-Virumaad, siis järgmise eelarve kontekstis on Narvas vähemalt kolm objekti, mida Kultuurministeerium toetab. Need on ehitatav jäähall, Narva Muuseum, Narva Aleksandri kirik, mida toetatakse investeeringutega. Lisaks on selle aasta lisaeelarve eelnõus Narva-Jõesuu kõlakoda, lisaks on alanud Jõhvi kontserdimaja ehitus, kui me räägime Ida-Virumaast. On toetatud Kohtla-Järve ujula renoveerimist, Sillamäe ujula renoveerimist ja seda loetelu võib jätkata. Nii et eesmärk on ikkagi kõikides Eesti piirkondades rahaliste võimaluste piires neid algatusi toetada.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Kolleeg Kaarel Pürg, täpsustav küsimus, palun!
K. Pürg
Aitäh! Lugupeetud minister! Kahtlemata on kultuuri alalõik riigieelarves alafinantseeritud ning kindlasti on see tingitud valitsuse soovist oma alamaid rõõmustada maksukoormuse näilise vähendamisega. Ma arvan, et te ei ole kultuuririndel juhuslik inimene ja teate asjade tegelikku olemust. Kohtla-Järvel on ainukese objektina kirjas spordihoone ujula, millele eraldatakse riigieelarves poolteist miljonit lubatud nelja miljoni asemel. Kogumaksumus on kaheksa. On kõlanud ebamäärased lubadused samas suurusjärgus toetada ka tulevikus. Ei kujuta ette, et olümpiaujujaid ettevalmistanud objektil toimub renoveerimine kolm aastat. Meie peame hoidma oma kultuuriobjekte korras oma töötajate madalate palkade hinnaga. Küsingi: miks ministeerium ignoreerib investeeringuvajadust Kohtla-Järvel, kus on palju rohkem kultuuri- ja spordiobjekte kui enamikus Eesti linnades?
U. Paet
Kui ma käisin Kohtla-Järvel ja kohtusin seal linnajuhtidega, nende kohtumiste juures olite ka teie, siis oli juttu sellest, et riik toetab nelja miljoni krooniga Kohtla-Järve ujula renoveerimist. Samas on ka selge, et eelarve võimalustest lähtuvalt ei saa see toimuda ühe aasta jooksul, sest tegelikult kõik need omavalitsustele antavad toetused jagunevad mõne aasta peale. See valik on tehtud seetõttu, et vastasel korral, kui toetada mõnda objekti täies või suuremas mahus ühe aasta jooksul, jääks nende objektide hulk, mille kallale üldse saaks asuda, mitu korda väiksemaks. Samas on investeeringute vajakajäämine, mis on tõenäoliselt kogunenud mitte aastate, vaid aastakümnetega, Eestis väga suur. Püüe lahendada võimalikult paljusid asju, näiteks ka kohaliku omavalitsuse võetud laenude abil, mille tagasimaksmises riik oma osa aastate peale jaotades osaleb, võimaldab astuda korraga pikemat sammu, kui see muidu oleks võimalik. Nii et Kohtla-Järve ujulat me kindlasti toetame, nii nagu me ka Kohtla-Järvel olles kõnelesime, aga see summa jaotub tõenäoliselt kahe-kolme aasta peale.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus Eldar Efendijevilt, palun!
E. Efendijev
Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Tõesti, mõnikord on hea üllatus, kui eraldatakse vahendeid, näiteks spordiplatside korrashoidmiseks Kohtla-Järvel. On väga hea, et need objektid on nimekirjas, aga kurb on, et see on 10-15, peaaegu 20% nende objektide üldvajadusest. Võib-olla oleks õige toetada omavalitsuse poolt initsieeritud suurte vajalike objektide rajamist või remonti. Näiteks, kas te näete võimalust toetada Narva suure spordihalli rajamist, mis võimaldaks katta Narva noorte vajadused spordivaldkonnas?
U. Paet
Jah, miks mitte. Nagu te teate, üldjuhul tekib selliste investeeringutoetuste pingerida maakondlikul tasandil. Nii et üks oluline aspekt oleks see, et teie nimetatud objektid võiksid olla maakondlikus objektide pingereas, mille kohalikud omavalitsused konkreetses, antud juhul Ida-Viru maakonnas kokku lepivad, suhteliselt eespool. Ja teine asi, millesse on tulnud minul ka selle poolteise aasta jooksul, mil ma olen minister olnud, sekkuda, on see, et kui aeg-ajalt tõesti väga ilmselt paistab, et mõni oluline objekt, mis selles kohalikus regioonis omab suurt tähtsust, on mingil põhjusel kas jäänud välja või kuidagi seal omavalitsustevahelises hääletamises langenud põhjendamatult taha, siis me lihtsalt kasutame seda õigust ja võimalust, et me aitame teda ettepoole. Aga esimene asi võiks ikkagi olla see, et see spordihall, mida ka mina pean Narva kontekstis väga oluliseks ehituseks, satuks selles maakondlikus objektide pingereas suhteliselt ette.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Ja viimane täpsustav küsimus kolleeg Kaarel Pürgilt, palun!
K. Pürg
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kas te võiksite loetleda, mitu kultuurimaja ja millised suuremad spordiobjektid on Kohtla-Järvel ja millal teie juhitav ministeerium on teinud viimase tõsiselt võetava investeeringu sinna?
U. Paet
Aitäh küsimuse eest! Hea oleks muidugi, kui ma oleksin natuke varem teadnud, et spetsiifiliselt Kohtla-Järve teema tõusetub, siis ma oleksin saanud need andmed kaasa võtta. Aga loomulikult saan edaspidi teile täpselt vastata. Kohtla-Järvel on selle pooleteise aasta jooksul, mil minul on võimalus olnud Kultuuriministeeriumis töötada, toetatud mänguväljakute ja korvpalliplatside rajamist ja renoveerimist. Selle poolteise aasta jooksul suuremat objekti Kohtla-Järvel ette võetud ei ole, küll on teie nimetatud ujula järgmise aasta investeeringukavas sees.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Trivimi Velliste küsib justiitsminister Ken-Marti Vaherilt vabadusvõitlusest Teises maailmasõjas. Palun!
T. Velliste
Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud härra minister! Täna kahe nädala pärast, 24. novembril möödub 60 aastat päevast, mil Eesti langes pooleks sajandiks Nõukogude okupatsiooni alla, ma pean silmas Sõrve sääre langemist Punaarmee kätte. Ja seetõttu on arusaadav, et tänavu on olnud väga palju juttu 60 aasta tagustest sündmustest. 6. juulil toimus Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti vabadusvõitlejate 12. kokkutulek, mis pöördus Riigikogu poole üleskutsega võrdsustada Teises maailmasõjas totalitarismi vastu võidelnud Eesti kodanikud Eesti Vabadussõjast osavõtnutega. Samasugune pöördumine tehti ka 31. juulil Sinimägedes 20. Eesti diviisi veteranide poolt. Härra minister, kas te nõustute sellega, et Riigikogu peaks võtma vastu otsuse, mis sätestab, et ülalnimetatud võitlus oli Eesti vabadusvõitlus ja et kõnesolevad Eesti sõjamehed on õiguslikult ja moraalselt võrdsustatavad Eesti Vabadussõja veteranidega?
K.-M. Vaher
Aitäh küsimuse eest! Ma vastaksin vahest nõnda, et me võtsime eelmise aasta lõpul vastu okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse, ja selle seaduse mõtte kohaselt on sisuliselt need mehed, kes tõesti on võidelnud Eesti vabaduse eest ja selle nimel astunud ka okupatsiooniarmeede koosseisu, tegelikult võrdsustatud represseeritud isikutega. Paljud nendest meestest saavad selle sätte alusel soodustusi, mida represseeritud isiku seadus ette näeb, ja sellest tulenevalt on Riigikogu teatud määral juba oma sellise moraalse otsuse teinud. Ettepanek, mis on tulnud vabadusvõitlejate organisatsioonide poolt, vajab kindlasti põhjalikku kaalumist just nimelt selles mõttes, kuidas täpselt määratleda seda ulatust ja kas me saame nii üheselt defineerida teie poolt öeldu Riigikogu otsusena või oleks vaja tegelikult veel täpsemat kirjeldust, täpsemat lahtikirjutust sellest, mida me selle pöördumisega tahaksime saavutada ja mis on selle pöördumise täpne sisu. Ma pean tunnistama, et ma ei ole ise saanud veel põhjalikult tutvuda nimetatud pöördumisega, aga ma arvan, et kõige mõistlikum oleks, kui näiteks Riigikogus esindatud erinevad jõud tuleksid kokku ja arutaksid selle küsimuse läbi ja võtaksid seda väga tõsiselt, eelkõige lähtudes tõesti sellest, et sel aastal möödub 60 aastat kaitselahingutest ja ka Eesti okupeerimisest ning seetõttu vajab see eraldi käsitlemist ja eraldi tähelepanu.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Trivimi Vellistelt, palun!
T. Velliste
Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Kõnesolevad pöördumised tulid Riigikokku kohe pärast 6. juulit ja pärast 31. juulit. Need on paljundatud kõikidele Riigikogu liikmetele. Kas teie poliitilised kolleegid siin Riigikogus ei ole teile tutvustanud nende pöördumiste sisu ja kas te tõesti ei ole tuttav sellega, mida kõnesolevad sõjamehed taotlevad?
K.-M. Vaher
Aitäh küsimuse eest! Ma olen üldjoontes tuttav. Aga nagu me oleme ka omavahel teiega vestelnud, ma arvan, et me peaksime kõigepealt kokku saama ja seda teemat arutama pisut laiemalt ning üritama lahti mõtestada just nimelt Riigikogu rolli selles protsessis ja ka seda, milline võiks olla Riigikogu otsuse mõju ja Riigikogu otsuse täpne sisu. Ma arvan, et see on kindlasti teie kui seadusandjate, minu kui täidesaatva võimu esindaja kohus mõtestada see lahti ka n-ö riigiõiguslikult ja anda talle täpsem sisu. Sellest lähtuvalt me saaksime juba liikuda edasi selles suunas, mida taotlevad vabadusvõitlejad.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Andres Herkelilt. Palun vabandust, Trivimi Vellistel on eesõigus!
T. Velliste
Suur tänu, härra aseesimees! Härra minister! Ma rõhutaksin, et selle võimaliku Riigikogu otsuse sisu on kuulutada seda selge ja kõlava häälega nii Eesti rahvale kui ka kogu maailmale. Viimast muuseas rõhutas äsja Teaduste Akadeemia üldkogul professor Sulev Vahtre, kes pidas programmilise loengu Eesti ajaloost ja Eesti ajaloo käsitlemisest tänapäeval. See sõnum on ühtviisi vajalik nii Eestile kui ka kogu maailmale, et maailmal ja Eestil oleks selge, mis täpselt 60 aastat tagasi toimus.
Aseesimees P. Kreitzberg
Te võite kommenteerida, võite ka mitte. Kolleeg Andres Herkel, palun, täpsustav küsimus!
A. Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Võttes kinni teie ühe vastuse sabast, kus te osutasite sellele, et vabadusvõitlejaid hiljem represseeriti ja represseeritute seadus on meil olemas, tekib mul selline mõistelis-filosoofiline küsimus: kas teie arvates tuleb vabadusvõitlust tunnustada sellepärast, et need mehed hiljem valdavalt represseeriti, või tuleb tunnustada vabadusvõitlust kui niisugust, et järgiti Jüri Uluotsa üleskutset ja tõepoolest mindi Eestit kaitsma?
K.-M. Vaher
Aitäh küsimuse eest! Te osutasite väga õigesti sellele, et väga suur osa nendest meestest järgis Jüri Uluotsa üleskutset ja liitus vabatahtlikena Saksa sõjaväega pärast seda, kui Eesti legitiimne valitsusjuht oli selgelt seostanud Vene vägedele vastuastumise Saksa sõjaväe koosseisus ja Eesti vabaduse eest võitlemise, Eesti vabaduse eest seismise. Aga see ei olnud sajaprotsendiliselt ehk see ei olnud täiel määral kõikide eesti meeste Saksa armees osalemise põhjus. Minu viide represseeritud isiku seadusele tulenes sellest, et selles seaduses on mitte represseeritud isikutena, vaid represseeritud isikutega võrdsustatud isikutena mainitud ka neid mehi, kes on võidelnud Eesti vabaduse eest. Ja ma pean seda õigeks, sest see on põhimõtteline seisukoht ja läheb väga selgelt kokku represseeritud isiku seaduse ideoloogiaga, mille eesmärk oli ju Eesti riigi poolt pakkuda leevendust nendele isikutele, kes on saanud ükskõik milliste okupatsioonirežiimide poolt kannatada ja kes on astunud välja isamaa eest, oma riigi eest.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Viimane täpsustav küsimus on kolleeg Toomas Alatalult.
T. Alatalu
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Vabadusvõitlus Teises maailmasõjas selles tähenduses, nagu me siin praegu räägime, ei olnud ainult Eesti probleem. See oli paljude riikide probleem. Näiteks üks riik, kes sel teemal on sel aastal väga palju sõna võtnud, on olnud Poola. Poola parlament on isegi mitu otsust vastu võtnud ja Poola valitsus on andnud välja mingid dekreedid. Samas, kui äsja oli siin esinduslik Poola delegatsioon ja oli kohal ka üks Poola minister, siis ma vaatasin läbi kõik teated, ma ei näinud, et ükski neist oleks kajastanud seda, et Eesti ja Poola arutasid seda teemat. Kuna on selge, et Eesti seda küsimust vähemalt niisuguses vormis ise ei suuda lahendada, siin on vaja teha koostööd teiste riikidega, siis ma küsin teilt kui ministrilt ja vastava erakonna esindajalt: kellega ja milliste riikidega te teete koostööd selle temaatika valdkonnas - vabadusvõitlus Teises maailmasõjas?
K.-M. Vaher
Aitäh küsimuse eest! Me oleme teatud kontaktis olnud ja teatud mõtteid vahetanud Balti kolleegidega. Ka teiste Balti vabadusvõitlejate organisatsioonidega, vastavate valdkondade eest vastutavate poliitikute ja ametiisikutega, niipalju kui neid on. Nii selgelt kui Eestis ei ole teistes Balti riikides seda valdkonda üritatud käsitleda. Ei ole minu teada ka seadust, millele ma viitasin, represseeritud isikute seadust, olemas nendes riikides. Aga meie ühine ajalugu annab siiski aluse selleks, et me saame ühtemoodi asjadest aru ja saame ühtemoodi aru, kuidas tõlgendada vabadusvõitlust nii Teise maailmasõja ajal kui ka pärast seda n-ö patriootliku metsavendlusena. Nii et peamiselt just kolm Balti riiki. Teie viide Poolale on huvipakkuv, aga ma pean tunnistama, et meil ei ole olnud Poolaga sellel teemal põhjalikke arutelusid, kuigi see võiks olla kindlasti huvipakkuv.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Mihhail Stalnuhhin küsib justiitsminister Ken-Marti Vaherilt kohtuarstliku ekspertiisi kohta Ida-Virumaal. Palun!
M. Stalnuhhin
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma arvan, et Narva linn on juba harjunud sellega, et linnas olevaid riigifunktsioone vähendatakse, viiakse neid kusagile üle, näiteks võib olla keskhaigla, mida Narvas ei ole, kolm korda on vähendatud raviosakondade arvu. Arhiiv viiakse Rakveresse, perekonnaseisuamet Jõhvi, prefekt võetakse linnast ära jne, jne. Neid näiteid on väga palju. Aga üks rabavamaid asju, mis on viimasel ajal juhtunud, on see, et me saime teada, et järgmise aasta suvel kavatsete kinni panna Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Narva talituse, kus iga aasta tehakse ca 300 lahkamist, st surnuekspertiisi, ja umbes 750 elavisiku ekspertiisi. Kas te saate seda millegagi põhjendada?
K.-M. Vaher
Aitäh küsimuse eest! Me oleme teile seda põhjendanud ka kirjalikus vastuses, mis on saadetud teile 11. oktoobril. Selle põhjendus on lühidalt järgmine. Narva talituse likvideerimise otsus on tegelikult tehtud päris mitmed aastad tagasi ja tänaseks on selle rakendamist alustatud. Ma tooksin välja kolm asjaolu, miks on mindud üle Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo puhul neljale regionaalsele osakonnale. Esiteks, kohtuarstide ekspertiis nõuab väga palju raha, väga palju ressursse. Selleks et teha seda Euroopa Liidu liikmesriigile kohaselt, on vaja n-ö infrastruktuurile ühes ekspertiisiosakonnas kulutada minimaalselt 20-30 miljonit koos sisseseade ja tehnoloogiaga, mis on väga suur kulutus, mis on suur kulutus ka neid nelja osakonda arvestades, mis selle muudatuse järgselt alles jäävad. Teiseks, kvalifitseeritud personali vähesus, samuti tööülesannete spetsiifika ehk sisuliselt on tegemist teadusliku tööga, mille kohta võib öelda, et antakse teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. Neid inimesi ei ole palju ja nende inimeste koondamine konkreetsetesse keskustesse on seetõttu vajalik. Ja kolmandaks, Eesti suurus, millest tulenevalt on mitmed muudatused ka muudes õiguskaitsesüsteemides, ka sotsiaalvaldkonnas, kus tõesti neljale struktuurile on üle mindud. Ma arvan, et antud juhul on see põhjendatud, arvestades töökoormusi ja arvestades seda, et me teeksime sellega riigile olulise otsuse säästlikkuse ja efektiivsuse seisukohalt.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Mihhail Stalnuhhinilt, palun!
M. Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma arvan, et see säästlikkuse tees ei istu absoluutselt neile inimestele, kes pärast selle otsuse jõustumist hakkavad ekspertiisi läbiviimiseks Narvast Kohtla-Järvele käima. Ja neid inimesi on aastas keskmiselt 750, see on elavisiku ekspertiiside arv 2003. aastal, neid oli isegi veidi rohkem. Kuidas selgitada Narva kui suuruselt Eesti kolmanda linna elanikele, et neil seda teenust linnas enam ei ole ja see, kes on sunnitud seda ekspertiisi läbima, peab sõitma 60 kilomeetri kaugusele, raiskama selleks aega, raha, seisma kindlasti järjekordades jne, jne? Kas see on mõistlik?
K.-M. Vaher
Tänan küsimuse eest! Meie andmed tunduvad pisut lahknevat. Meie prognoos ühendatud Ida-Eesti regionaalse ekspertiisiosakonna kohta on aastas ca 800 elavisikut ehk kõik kokku 800 elavisiku kohtuasjade ekspertiisi ca 650 surnu kohtuasjade ekspertiisi kohta. Nii et siin on vist väike lahknevus. Samas on teie mure arusaadav, eelkõige teie kui Narva võimude esindaja mure, et inimesed vajavad n-ö rohkem aega ja rohkem ressursse selleks, et Kohtla-Järvele minna. Oktoobri keskel said kokku mitmete õiguskaitseorganite esindajad, osalesid Justiitsministeerium, EKEB esindajad, politsei, prokuratuur, ja praeguseks on kokkulepe selline, et elavisikute läbivaatust on kavas jätkata Narvas vastavalt vajadusele ühel kuni kahel päeval nädalas. Praegune kokkulepe on, et seda tehakse vähemalt poole aasta jooksul pärast muudatuste läbiviimist, ja sealt edasi on vastava läbivaatuse jätkamine Narvas juba paindlik küsimus ehk oleneb sellest, kas olukord nõuab seda, kas tõesti on vaja vastavat läbivaatust ka Narvas teha või võib astuda sammu edasi. Selline informatsioon teile oktoobri keskpaigast.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Mihhail Stalnuhhinilt.
M. Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kui seda teemat kolleegidega Narvas arutasime, siis tekkis üks mõte, leidsime ühe põhjenduse sellele, miks kohtuarstlik ekspertiis Kohtla-Järvele üle viiakse. Te rääkisite praegu prognoosist, millele vastavalt on oodata 800 elavisiku ekspertiisi. Kuid eelmisel aastal oli ainult Narvas 750. See tähendab, et kui inimene on vajaduse ees sõita ja terve päev kaotada, Kohtla-Järvel ära käia, kõik protseduurid seal teha, siis tundub, et üsna paljud neist inimestest lihtsalt sülitavad ega hakka üldse seda asja ajama. Ja see tähendaks ennekõike mõnele ametile näiteks kuritegude arvu vähenemist, kohtuasjade vähenemist jne. Kas teil ei ole tagamõtet viia kohtuarstlik ekspertiis üle selleks, et sunniviisiliselt niiviisi statistikat selles valdkonnas parandada?
K.-M. Vaher
Ei, härra Stalnuhhin, sellel valitsusel ei ole mitte mingisuguseid statistikaga manipuleerimise kavatsusi, vaid me tahame eelkõige just nimelt sisejulgeoleku ja turvalisuse valdkonnas statistika korrastamisega silma paista. Me oleme Justiitsministeeriumis tegelnud sellega kogu selle aasta jooksul. Järgmise aasta alguseks peaks rakenduma juba ühtne statistika kogumise süsteem, mis puudutab nii politseid kui ka justiitssüsteemis olevaid asutusi, prokuratuuri, vanglaid ja muid asutusi. Samuti on järgmise aasta esimesel poolel kavas rakendada elektrooniline kriminaalmenetlusregister, mis peaks tagama selle, et võimalus statistikaga manipuleerimiseks on jäädavalt minevikus ja me liigume edasi olukorra juurde, kus me saame tõesti väga praktiliselt ja reaalselt hinnata kuritegevuse vähenemist või suurenemist ühiskonnas. Seega minu vastus teie spekulatsioonile on üheselt eitav. Ja nagu ma oma vastuses teile ütlesin, vähemalt poole aasta jooksul on kavas jätkata elavisikute ekspertiiside vastuvõtmist vastavalt vajadusele üks või kaks korda nädalas Narva linnas.
Aseesimees P. Kreitzberg
Kas protseduuriline küsimus? Palun!
M. Stalnuhhin
Lugupeetud härra juhataja! Ma ei saa aru, miks te lubate härra ministril vastuses esitatud teese, mis on tõsiselt võetavad, nimetada spekulatsiooniks. Ütlen kohe välja, mina ju ei ütle, mida ma mõtlen tegelikult sellest, mida teeb ja räägib härra minister, selles keeles, nagu see oleks mulle vastuvõetav. Miks te lubate talle selliseid ütlusi?
Aseesimees P. Kreitzberg
Palun vabandust, tema vastamise viis on täiesti vaba ja see on Riigikogus alati niimoodi olnud! Ma ei kavatsegi sekkuda sellesse, kuidas minister teile vastab, nii nagu ma ei sekku sellesse, kuidas te ministrile küsimusi esitate. Viimane täpsustav küsimus on kolleeg Eldar Efendijevilt. Palun!
E. Efendijev
Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Põhiargument sellele otsusele, millest me praegu räägime, oli majanduslik. Aga mul on küsimus: kas te võite tuua välja, kui palju läheb ressursse selle jaoks, et praegu teha ekspertiisi selles valdkonnas, ja kui palju läheb ressursse, et teha ekspertiise tulevikus? Kui võrdsed nad on?
K.-M. Vaher
Tänan küsimuse eest! Nagu ma mainisin, kohtuarstlik ekspertiis on väga kallis teenus, ühe konkreetse euroopalikule infrastruktuurile vastava hoone sisustamine võtab 20-30 miljonit krooni alginvesteeringuid pluss halduskulud, palgakulud ja kõik muud kaasnevad kulutused. Sellest tulenevalt juba n-ö algse investeeringu tegemine, mida kindlasti erinevad osakonnad vajaksid, ületab Eesti riigi võimalused ja ületab tegelikult ka efektiivsuse läve, mis tähendab, et see kulutus ei ole läbi mõeldud, ei vasta konkreetse piirkonna töökoormusele ja lõppkokkuvõttes ei ole riigi jaoks minu hinnangul põhjendatud. Selle tõttu oleme ka need muudatused ette võtnud ja, nagu ma oma vastustes Mihhail Stalnuhhinile ütlesin, tahame tagada võimalikult paindliku ülemineku, et eelkõige just see põhiline mure, mis puudutab elavisikuid, saaks teatud aja jooksul vähemalt Narva linnas lahendatud selliselt, et tooks inimestele võimalikult vähe kulutusi ja muret.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud ja ühtlasi kogu infotund. Tänan mõlemat ministrit küsimustele vastamast ja kõiki küsijaid küsimast!