Infotund
Aseesimees T. Savi
Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, härrased ministrid! Me alustame Riigikogu infotundi. Lugupeetud kolleegid, palun kohaloleku kontroll! Hetkel registreerus kohalolijaks 31 Riigikogu liiget. Head kolleegid! Täna vastavad teie küsimustele haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen ja põllumajandusminister Tiit Tammsaar. Kuna täna on 15 registreeritud küsimust, siis on võimalus kohapeal küsimusi esitada üsna tagasihoidlik. Me alustame. Esimene küsimus on kolleeg Tõnis Lukaselt haridus- ja teadusministrile. Palun!
T. Lukas
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kassatagavara on riigi rahanduses niisugune instrument, millega välistatakse ootamatused või ehmatused, kui sesoonselt, erakorraliselt on vaja teha riigikassast mingeid väljamakseid, mida igakuiselt tavaliselt ei tehta. Siis võetakse appi kassatagavara ja on olemas reserv, nii et need maksed saavad teostatud. Hariduskulutused on olnud üks niisugune sesoonne makseliik, st et näiteks suviti on päris palju riigikassast läinud ehitusrahasid koolidele, aga ka õpetajate palku on makstud niimoodi, et ligi kahekuise puhkuse rahad makstakse juunikuus juba ette välja. See on nõudnud juunikuus õpetajate palkade väljamaksmiseks miljoneid kroone. Kas Rahandusministeerium informeeris kassatagavara kärpimisest Haridusministeeriumi ja kas õpetajate palgad saavad õigel ajal välja makstud?
Aseesimees T. Savi
Aitäh! Härra minister, palun!
T. Maimets
Aitäh selle küsimuse eest! Kas õpetajate palgad saavad õigel ajal välja makstud? Nad lihtsalt peavad õigel ajal välja makstud saama. Ma tean seda probleemi. Tõepoolest, sellise ühekorraga puhkustele minemise korral on probleem alati selles, et suurem hulk raha tuleb korraga välja maksta. Ma arvan, et koolide omanikud, omavalitsused, ja riigikoolide puhul ka riik lihtsalt peavad planeerima oma kulutusi sedamoodi ette. Ma ei arva, et peaks hädasti kassatagavara kallale minema.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Tõnis Lukas täpsustab. Palun!
T. Lukas
Aitäh! See mind huvitaski, et kas Haridusministeeriumiga konsulteeriti. Rahandusministeerium on teinud ettepaneku ja praegu on meil selline lisaeelarve siin lugemisel, kus kassatagavara kärbitakse 300 miljoni krooni võrra ning sellest ka minu küsimus. See ettepanek ongi koalitsioonist tulnud. On hea meel kuulda, et õpetajate palgad makstakse välja, aga kui nüüd Rahandusministeerium seda punkti Haridusministeeriumiga eriti ei konsulteerinud, kas siis võib sellest, et üldist kassatagavara nivood ollakse valmis langetama, lugeda välja, et võib-olla tehakse ettepanek ka õpetajate palkade väljamaksmiseks igakuiselt, st juunikuus ei makstagi kogu raha ette, vaid hakatakse maksma juunis, juulis ja augustis, iga kuu üks osa palka kätte?
T. Maimets
Aitäh! Ma arvan, et see ei ole mõeldav kehtivate seaduste piires, sest puhkusele minnes tuleb puhkuserahad kõik korraga välja maksta. Nii et vastus on: ei.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Kaarel Pürgilt samuti haridus- ja teadusministrile. Palun!
K. Pürg
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Arvestades fakti, et võimulolev koalitsioon on ühe tähtsama prioriteedina esile tõstnud haridust, mille alla kuuluvad kahtlemata ka pedagoogide palgad, esitaksin konkreetse küsimuse, kuna võib-olla pärast on teid jälle raskem tabada. Kui palju planeeritakse järgmise aasta eelarves pedagoogide palkadeks rohkem vahendeid ja lähtudes sellest summast, millised saavad olema pedagoogide palkade alammäärad?
Aseesimees T. Savi
Härra minister!
T. Maimets
Aitäh küsimuse eest! Jah, praegune valitsus on selgelt deklareerinud oma kõrgendatud huvi haridusküsimuste vastu ja ma usun, et te olete seda ka küllalt aktiivses ajakirjanduse diskussioonis märganud. Ma ei saa teile praegu täpselt vastata, kui palju me planeerime järgmise aasta eelarves õpetajate palkade tõusu, sest me esitame oma eelarvetaotluse Rahandusministeeriumile ametlikult 12. juulil. Aga ma võin teile kinnitada, et meil on kavas õpetajate palkade tõus sinna eelarvesse sisse arvestada.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Kaarel Pürg täpsustab. Palun!
K. Pürg
Aitäh, austatud juhataja! Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ning koolieelse lasteasutuse seadusele kehtestatakse pedagoogide atesteerimisel omistatavate ametijärkude alusel üleriigiliselt pedagoogide palkadele alammäärad. Küsin konkreetselt, milline saab olema lasteasutuse pedagoogi palga alammäär?
T. Maimets
Aitäh küsimuse eest! Tegemist on uue asjaga, sest alles nüüd hakkas kehtima see, et riik võttis enda peale lasteasutuste pedagoogide palkade alammäärade kehtestamise. Siin on mitmesuguseid variante läbi rehkendatud. Need konkreetsed numbrid on ka teada. Kui me kehtestaksime selleks 79% pedagoogi alampalgast, siis oleks koormus riigieelarvele 526 miljonit. Nii et see on üks koht, kus me lihtsalt peame leidma kulude ja tulude vastavuse. Nii et konkreetne vastus taas teie küsimusele: see sõltub eelarve moodustamise protsessist.
Aseesimees T. Savi
Tänan, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Helir-Valdor Seederilt majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun!
H.-V. Seeder
Aitäh! Lugupeetud minister! Eestis on teede seisukord regionaalselt väga erinev. Näiteks on Lääne-Virumaal riigimaanteedest 100% mustkattega ehk asfaltkattega. Viljandi-, Pärnu- ja Läänemaal on mustkattega teede osakaal riigiteedes ainult 40%. Nii suured on erinevused. Öelge, palun, kas valitsusel on kavas niivõrd suurte erinevuste vähendamine? Kas on kavas välja töötada mingisugune programm või muuta riigiteede finantseerimise aluseid nii, et ühtlustada teede olukorda üle riigi? Praegu on olukord vastupidine. Kuna asfaltkattega teede korrashoid on kallim, siis eraldatakse nendele piirkondadele teede korrashoiuks ka rohkem raha ja erinevused suurenevad veelgi. Küsimuse teine pool on: millal on kavas alustada mitu korda edasilükatud Viljandi-Tartu maantee remonti Viljandimaal ja Perila-Jäneda kruusatee katte ehitamist Järvamaal?
Aseesimees T. Savi
Aitäh! Härra minister, palun!
M. Atonen
Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab küsimuse esimest osa, siis Eesti teid ei ole tõepoolest ühtlaselt korrastatud. See ilmselt tuleneb pikast ajaloolisest traditsioonist ja seda traditsiooni ei ole suudetud murda mitte ühegi valitsuse ajal ka viimase kümne aasta jooksul. Mis puudutab programmide loomist, siis võin tuua mitu näidet, kuidas on loodud näiteks piirialade programm teede olukorra parandamiseks. On loodud Kagu-Eesti teedeprogramm just sellesama ülla printsiibi jaoks, et lahendada ära kruusateede suur osakaal teedest. Aga kahjuks ei ole nende programmide loojad omal ajal leidnud eelarvest raha nende programmide rahastamiseks. Ka 2003.-2004. aastal oleme me väga raske kohustuse ees võtta vastu Euroopa abiraha, mis ühelt poolt on väga tänuväärne, sest saab ehitada palju uusi teid, teid ümber ehitada, kuid paraku antakse neil aastatel seda raha abi korras põhimaanteedele, nendele maanteedele, mis on transiitteed ka Euroopa Liidu mõistes: see tähendab Narva-Tallinn, Pärnu-Ikla, Tallinn-Tartu-Luhamaa. Kuna riigil on kohustus kaasfinantseerida nende teede kordategemist ja ehitamist, siis teistele, väiksematele teedele, jääb raha palju vähem. Seetõttu ma ei sooviks vastata väga konkreetselt teie küsimuse teisele poolele, mis puudutas väga konkreetseid teelõike, sest väga lihtne on luua programmi, väga lihtne on anda lubadust. Hoopis raskem on piiratud rahaliste vahendite juures neid lubadusi täita.
Aseesimees T. Savi
Helir-Valdor Seeder, täpsustav küsimus, palun!
H.-V. Seeder
Kahjuks ma ei saanud ja ega ma eriti ei lootnudki saada väga konkreetset vastust. Aga kas ma pean sellest vastusest niimoodi aru saama, et seoses Euroopa Liiduga ühinemisega ja struktuurifondide avanemisega meile lähevad riigieelarvelised vahendid kaasfinantseerimiseks suurematele teedele ning regioonid sellega seoses tegelikult lausa kaotavad ja et need rahalised vahendid, mis olid planeeritud regionaalsetele teedele juba sel aastal - näiteks Viljandi-Tartu maanteele ja mitmele teisele teele -, jäävad ära ka tulevikus, kuna olulisemalt tähtsamad on põhimaanteed, kuhu see raha läheb, ja riigi kaasfinantseerimine kulub sinna?
M. Atonen
Aitäh, austatud härra Seeder! Te ei saanud õigesti aru. Ma ütlesin väga selgelt, et selline olukord kehtib 2003. ja 2004. aastal. Edaspidi laieneb Euroopa abirahade kasutamine juba ka teistele teedele. See tähendab, et alates 2005. aastast on Euroopa abirahadega võimalik lahendada ka väiksemate teedega seotud probleeme. Mis puudutab näiteks Tartu-Viljandi maanteed, siis võin öelda, et ministeeriumil on plaan see maantee lähiajal Eesti põhimaanteede hulka arvata. Ma usun, et sealt valitud inimesena te peaksite seda juba teadma.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Helir-Valdor Seeder, teine täpsustav küsimus, palun!
H.-V. Seeder
Kas see tähendab, härra minister, et 2004. aastal nimetatud teelõike kindlasti ei remondita ega viida mustkatte alla, neid ei lülitata kindlasti eelarvesse?
M. Atonen
Aitäh! Küsimusele saab vastata ei, aga ma ka põhjendan. See ei tähenda seda, aga ei tähenda seetõttu, et mitte siin saalis ei koostata praegu kiirkorras järgmise aasta riigieelarvet, vaid seda tehakse väga põhjaliku kaalumise järel ja pärast seda saab öelda, millised konkreetsed teelõigud, milliste teede remont, ehitamine lähevad 2004. aasta lisaeelarvesse.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Härra minister, teen ettepaneku vastata ühele kohapeal registreeritud küsimusele registreerimise järjekorras. Imre Sooäär, palun!
I. Sooäär
Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Nõustun eelküsijaga, et maakonniti on teede asfalteeritus tõepoolest väga erinev ja eriti halvas olukorras on just ääremaade ja nimelt ka Saare maakonna teed. Siiski ei ole üle terve Euroopa ühtegi riiki, kus kõik teed oleksid asfalteeritud, ja neid asfalteerimata teid on kogu Euroopas. Aga seal on leitud sellele üpriski loogiline lahendus. Ükski riik, eriti mitte Eesti riik, ei ole nii rikas, et kõik need teed üleöö ära asfalteerida. Aga nendel teedel teostatakse soolamist või kasutatakse muid ajutisi katteid, mis hoiavad tolmu kinni, sest tolm paistab olevat kõige suurem probleem. Kas järgmise aasta riigieelarvesse võetakse sisse summad, et riiklikud külavaheteed tolmuvabaks muuta? Need kohad, kus praegu on tolmuvaba kate peale pandud, peavad väga hästi vastu ...
Aseesimees T. Savi
Aitäh!
I. Sooäär
... ja on sama head kui asfaltteed.
M. Atonen
Aitäh! Tõepoolest, teie mainitud probleem, mida puudutas tegelikult ka põhiküsija Helir-Valdor Seeder, ongi nende teede puhul seotud tolmuga. See teebki need teed väga halvasti kasutatavaks. Väga lihtne oleks täna öelda, et jah, me üritame järgmise aasta eelarves seda probleemi lahendada. Ma ütlen veel kord, et kogu järgmise aasta teede eelarve on praegusel hetkel Rahandusministeeriumi poolt väljaantud piirnumbrite alusel 1,75 miljardit krooni. Tegelik vajadus, ütleme, elementaarne vajadus oleks peaaegu kaks korda rohkem. Kuna me mõistame väga selgelt, et riigieelarvet ei ole võimalik teha nii, et kõik soovid saavad rahuldatud, siis meie ministeerium peab hakkama saama suurusjärguga 1,8 miljardit krooni. Sellest lähtudes näeme esmaprioriteedina kaasfinantseerimisi põhimaanteedele. Ülejäänud objektide tööd tulevad pärast seda.
Aseesimees T. Savi
Härra minister, tänan! Mart Opmann, ma palun vabandust, aga meil on veel 12 registreeritud küsimust. Järgmine küsimus on Ivari Padarilt härra põllumajandusministrile. Palun!
I. Padar
Aitäh! Härra põllumajandusminister! Tähelepanuväärsel päeval, 22. aprillil tuli kokku ministeeriumidevaheline kaitsemeetmete komisjon, kes arutas olukorda sealihaturul ja tegi valitsusele oma ettepanekud, kuidas sealihaturgu reguleerida, sest turg on praegu olulises madalseisus. Madalseis on tingitud eelkõige just doteeritud kaupade impordist. Nüüd on peaaegu poolteist kuud möödas, aga ei ole midagi kuulda selle kohta, kas valitsus on võtnud vastu mingeid otsuseid ministeeriumidevahelise komisjoni otsusest lähtudes või millised need arengud praegu üldse on?
Aseesimees T. Savi
Härra minister!
T. Tammsaar
Aitäh! Mul on tõsiselt hea meel, et Mõõdukate esimees, ekspõllumajandusminister Ivari Padar tunneb muret turukaitsemeetmete pärast. Ma usun, et see Mõõdukate meelemuutus ei puuduta mitte ainult esimeest, vaid tervet erakonda, kes nende küsimustega nüüd aktiivselt tegeleb. Võib öelda, et 14. mail valitsus siiski otsustas rakendada ajutised kaitsemeetmed Poolast imporditavale sealihale, mis on statistikaandmete põhjal andnud ka esimesi tulemusi.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Ivari Padar jätkab. Palun!
I. Padar
Minu küsimus on ajendatud ka peaminister Juhan Partsi esinemisest nädal aega tagasi siin infotunnis, kus tuli välja, et valitsus on Välisministeeriumi ettepanekust lähtudes rakendanud Poola sealihale tollid. Nüüd tekib niisugune kummaline olukord, millest ei saa enam aru. Meil on põllumajandussaaduste tootjatele olemas turukorraldusseadus, mille järgi on kokku kutsutud kaitsemeetmete komisjon. Kaitsemeetmete komisjon on teinud valitsusele ettepaneku, aga valitsus aktsepteerib Välisministeeriumi ettepaneku. Kas ei ole tegemist õigusliku nihilismiga?
T. Tammsaar
Aitäh! Küsimus selles ongi, et Välisministeeriumi esitatud eelnõu oli mõeldud ainult ühe osa imporditava liha kohta, seega ainult Poolast tuleva sealiha kohta. Kaitsemeetmete komisjoni ettepanek tuleb suure tõenäosusega valitsuses arutusele tuleval või ületuleval nädalal. Eilsel kabinetiistungil tutvustasin ma valitsusele lühidalt momendi olukorda sealihaturul. Siinkohal on mul kohustus öelda, et see raske olukord ei ole seotud mitte ainult Baltikumi ja Poolaga, vaid see küsimus on terves reas Euroopa Liidu riikides väga tõsiselt üleval. Eelmisel Ministrite Nõukogu kohtumisel tõstatas selle küsimuse näiteks Prantsusmaa. Kõikide riikide esindajad, kes sõna võtsid, ütlesid, et tuleb midagi ette võtta, sest olukord on väga raske.
Aseesimees T. Savi
Rohkem küsimusi ei näi olevat. Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Mailis Rannalt härra haridus- ja teadusministrile. Palun!
M. Rand
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! 1. septembril rakendub töö- ja puhkeaja seadus ka pedagoogidele. Küsimus olekski lühike. Milliseid meetmeid te olete selle rakendamiseks kavandanud, või kui te olete otsustanud seda mitte rakendada, siis milliseid samme olete astunud, et seda seadust muuta?
Aseesimees T. Savi
Härra minister, palun!
T. Maimets
Aitäh! Töö- ja puhkeaja seadus kehtib praegu kõikidele Eestis töötavatele inimestele, erand on tehtud ainult õpetajatele, kes võivad töötada suurema koormusega, kui töö- ja puhkeaja seadus ette näeb. Töö- ja puhkeaja seaduse muutmist ega ka selle seaduse alusel Vabariigi Valitsuse väljaantud määruse muutmist ei ole keegi algatanud. Seetõttu on hetkel selge, et see seadus laieneb ka õpetajatele. Haridus- ja Teadusministeerium on sellega seoses saatnud välja kirjad koolide omanikele, kelleks enamikul juhtudel on omavalitsused, et uurida, milliseid töökorralduslikke muudatusi on koolide omanikud planeerinud seoses selle seaduse rakendumisega. Ma loodan, et see on veelkordne tähelepanu juhtimine ja meeldetuletamine, et see seadus kehtima hakkab. Põhimõtteliselt on minu arust väga vajalik kaitsta õpetajat ülekoormuse eest. Kui õpetaja ütleb, et tema nädala töökoormus on 70 tundi, siis ma arvan, et see on ohtlik sellele õpetajale, ja ma kardan, et ka õpetamise kvaliteedile.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Mailis Rand täpsustab.
M. Rand
Aitäh! Seega siis muutmist ei ole planeeritud. Aga meie ees on lisaeelarve, kus ei ole mitte ühtegi krooni eraldatud ületunnitöö tasustamiseks. Sellist summat ei ole ette nähtud ka 2003. aasta eelarves, kuna endisel haridusministril olid veidi teised plaanid. Seega on minu küsimus järgmine. Kust ja milliste summade arvelt on planeeritud ületundide tasustamine? Informatsiooni korras võin niipalju öelda, et ministeeriumis on need andmed olemas, neid koguti kaks aastat tagasi, neid koguti ka aasta tagasi. Situatsioon on üsna kurb, eriti väikestes maakoolides, kus kaheks-kolmeks tunniks ei ole lihtsalt võimalik inimesi leida. Seal peab ületunde tasustama, aga see käib nendele väikestele omavalitsustele üle jõu. Seega on küsimus, kuidas kavatsete ministeeriumis või valitsuses lahendada orienteeruva summa leidmise, mis on 60 miljoni ringis?
T. Maimets
Aitäh! Summa kohta ei oska ma praegu öelda, kas see on õige või vale. Üldine seisukoht on Haridus- ja Teadusministeeriumis praegu see, et põhilises osas selle seaduse rakendamine lisasummasid ei vaja, sest töö hulk jääb samaks, töö hulk ei muutu. Täiesti õige on see, millele te viitasite, et väikestes koolides võib sellest tekkida eraldi probleeme. Selleks on olemas tasandusfond, maakondlik tasandusfond, mille vahendeid tuleb ilmselt rakendada.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Mailis Rand, teine täpsustav küsimus, palun!
M. Rand
Aitäh teile! Tasandusfond seda kindlasti ei lahenda, sest me teame täpselt, kuhu tasandusfond praegu läheb. See on väikeste koolide ülalpidamiseks, samuti muudeks vahenditeks. Siinkohal siis küsimuse teine pool. Koostöös Eesti Haridustöötajate Liiduga on Haridusministeerium üsna põhjalikult analüüsinud, kellele mõjub töö- ja puhkeaja seaduse rakendamine kõige raskemini. See mõjub üsna halvavalt kogu huvialategevusele, sest praegused huvialakoolid töötavad õpetajate ületundide arvelt, kuna nad ei ole eraldi tasustatud. Seega on minu küsimus järgmine. Kas te seda poolt olete vaadanud? Kui ei ole, siis ma siiralt usun, et ministeeriumis on veel mõned ametnikud, kellel on meeles, mida Haridustöötajate Liit oma analüüsides neile näitas.
T. Maimets
Aitäh! Viide huvialategevusele, ringijuhtidele, sealhulgas ka treeneritele, on täiesti õige. Nende töö alused erinevad praegu tõepoolest oluliselt pedagoogide töö alustest ning nende küsimustega on plaanis spetsiaalselt ja kompleksselt tegelda.
Aseesimees T. Savi
Härra minister, teen ettepaneku vastata ka ühele kohapeal registreeritud küsimusele. Marika Tuus, palun!
M. Tuus
Tänan! Austatud minister! Õpetajate tööajaga on kindlasti seotud ka nende töökoormus. Ma saan aru, et õpetajate töökoormus tõuseb, kui koalitsioon hakkab rakendama oma lubadust - igale lapsele individuaalne arengukava. Ma küsiksingi, millal täpselt see tärmin on, millal hakkavad meie lapsed õppima ja arenema selle individuaalse arengukava järgi ja kui palju see maksma läheb?
T. Maimets
Aitäh küsimuse eest! Küsimus on natuke komplekssem. Praegusel hetkel on õpetaja töökoormuse aluseks tegelikult see püstijalatund, mil ta seisab klassi ees. Näiteks kui gümnaasiumiõpetajale on ette nähtud üldine töökoormus 35 tundi nädalas, siis püstijalatunde on 18-22 ja ülejäänu on see töö, mida ta teeb tundide ettevalmistamiseks ja igasugune muu tegevus. Ma ei ole päris kindel, et see püstijalatund oleks üleüldse üks mõistlik alus õpetaja töö mõõtmiseks ja selle efektiivsuse rakendamiseks. Seetõttu arvan mina isiklikult, et üha rohkem peaks ka õpetaja töö arvestus ning õpetaja töö mõõtmine kulgema tegelikult läbirääkimistes õpetaja kui töövõtja ja koolidirektori kui tööandja esindaja vahel. Sedapidi on kindlasti võimalik ka koolidirektoril koormuse probleeme lahendada.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Katrin Saksalt härra põllumajandusministrile. Palun!
K. Saks
Aitäh! Austatud põllumajandusminister! Aastatel 2000-2001 toetas Põllumajandusministeerium neid talusid, kus alternatiivtegevusena põllumajandusele kasvatati hoopiski lapsi, täpsemalt, vene lapsi nii taluperedes kui talulaagrites. See oli väga populaarne ja väga tulemuslik projekt nii laste kui ka talude seisukohalt, sest näiteks nii Saare- kui Setumaa mõnes vallas oli just see projekt suvel kõige suurem tööandja. Eelmisel aastal lõpetas Põllumajandusministeerium selle projekti toetamise. Mind huvitab teie seisukoht. Kas te peate vajalikuks ja võimalikuks, et Põllumajandusministeerium jätkaks selliste talulaagrite või nende taluperede toetamist, kus vene lapsed saaksid suvel oma aega veeta, eesti keelt õppida ja praktiseerida?
Aseesimees T. Savi
Aitäh! Härra põllumajandusminister!
T. Tammsaar
Tänan küsimuse eest! Loomulikult on see töö, mis on tehtud, igati tänuväärt ja isiklikult toetan väga niisugust praktikat. Samas olen ma sügavalt veendunud, et see raha, mis peaks minema taludele, kes võtavad sellise raske ülesande endale kanda, peaks tulema rahvastikuministri realt. Põllumajandusministeeriumil on niigi palju muresid. Ma arvan, et siis oleks ka asi selgem, kõigile arusaadavam, mille jaoks need vahendid eraldatakse. Loomulikult saab Põllumajandusministeerium siin igati seda ettevõtmist toetada. Aga minu arvates oleks loogiline, kui see raha tuleks rahvastikuministri haldusalast.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Kohapeal registreeritud küsimus. Tõnis Lukas, palun!
T. Lukas
Aitäh! Seoses teie vastusega, lugupeetud minister, küsin, milliseks te hindate rahvastikuministri ja põllumajandusministri töökoormuse vahekorda?
T. Tammsaar
Aitäh! See on väga huvitav küsimus, kuid ega ma ei oska küll seda kaaluda. Ei tahaks endale ka tuhka pähe raputada, aga ma arvan, et põllumajandusministri koormus on praegu piisavalt suur.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Ma loodan, et Eiki Nestor lõpetab selle teema. Palun!
E. Nestor
Aitäh! Austatud ministrihärra, kas ma sain vastusest esimesele küsimusele õigesti aru, et 2004. aasta riigieelarve koostamisel Vabariigi Valitsus praegu selliseid kulutusi, mis aastal 2002 katkesid, enam ette ei näe?
T. Tammsaar
Aitäh! Ma arvan, härra Nestor, et see arusaamine ei olnud päris õige, kindlasti nähakse venekeelsete laste integreerumiseks ühiskonda ja nende keeleõpetuseks ette vahendeid ka järgmise aasta eelarves. Millise rea peal ja kus need täpselt saavad olema, seda ei oska mina teile täna kahjuks öelda. Võib-olla küsite asjaomaste ministrite käest, kui nad teie ette tulevad.
Aseesimees T. Savi
Aitäh! Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on Imre Sooäärelt härra majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun!
I. Sooäär
Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister, juba aastaid on ühiskondlikel alustel ja maakondlikult tegeldud saartele püsiühenduse loomise küsimustega. Pädevat riiklikku institutsiooni, kes selle teemaga aktiivselt tegeleks, ei ole aga siiani valitsuse ega Riigikogu juurde loodud. Esmaspäeval toimus Kuressaares järjekordne püsiühenduse arutelu, millest võttis osa ka regionaalminister. Sellel teemal on aga otseselt nii majanduslikud, rahanduslikud, keskkonnaalased, demograafilised kui ka regionaalsed aspektid, lisaks kasvab rahva rahulolematus praamiliikluse teenuse kvaliteediga. Millal ja kelle poolt luuakse valitsuse või ministeeriumidevaheline püsiühenduse komisjon, kes konkreetselt nende küsimustega alaliselt tegeleks, ja kas majandusminister näitaks siin üles isiklikku initsiatiivi selle kogu kiireks loomiseks?
Aseesimees T. Savi
Härra minister!
M. Atonen
Aitäh, härra Sooäär! See on väga huvitav küsimus, eriti arvestades konteksti, mille te ka ise välja tõite, et regionaalminister tegeleb selle teemaga väga aktiivselt. Ma võin teile kinnitada, et eile küsisin kabinetiistungil ka peaministrilt üle ja tema arusaam ühtib minu arusaamaga. Püsiühendus ei ole mitte asi iseeneses, mitte midagi erakordset, vaid see on üks osa Eesti transpordipoliitikast. Transpordipoliitikaga tegeleb Eesti Vabariigis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Seetõttu ei julge mina teile kinnitada, et Eestis ei ole riiklikku institutsiooni, kes püsiühenduse loomisega või püsiühenduse rajamisega tegeleks. See asutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma allasutustega, kogu selle teemaga tegeleb praegu Maanteeameti juures asuv Teede Tehnokeskus. Et suurendada veelgi avalikkuse, ütleme, taganttõukamise võimet ja avalikkuse kontrolli võimet kogu selle tegevuse üle, pakkusin ma ise avalikkuses, 23. märtsil Saaremaal viibides sealsetele omavalitsusjuhtidele välja, et majandusminister moodustab oma käskkirjaga selle teemaga tegelemiseks ühe ekspertide või nõuandjate või selle püsiühenduse sõprade grupi. Aga see ei tähenda, et oleks vaja veel eraldi valitsuse või ministeeriumidevahelist töögruppi. See on üks osa transpordipoliitikast ning sellega tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Küsimusi rohkem ei ole. Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Eiki Nestorilt härra haridus- ja teadusministrile. Palun!
E. Nestor
Aitäh, austatud juhataja! Austatud härra minister! Seoses lisaeelarvega on meil tekitanud tuliseid vaidlusi ja emotsioone projekt "21. sajandi kool". Te rääkisite sellest põgusalt meie rahanduskomisjonis. Eile saime me teada, et inimene on juba tööle võetud. Minu küsimus oleks selline. Kuidas on selle teie poolt praegu koostatava projekti saatus seotud meie koolivõrgu tulevikuga?
T. Maimets
Aitäh! See on väga tihedalt ja oluliselt koolivõrgu tulevikuga seotud. "21. sajandi kooli" programmi mõte on selles, et luua lähemate aastate jooksul korralik õpikeskkond, mis tähendab elementaarseid ruuminõudeid ja õppevahendeid kõikides koolides, kus õppetöö käib ja säilib. Ma kasutasin sõna "säilib" sellepärast, et meie õpilaste arv väheneb lähemate aastate jooksul. Lähema seitsme aasta jooksul väheneb 1.-3. klassi õpilaste arv 23%, 4.-9. klassi õpilaste arv 40% ja gümnaasiumiõpilaste arv 9%. Nii et kokku võttes on meil 2008.-2009. õppeaastaks 26% õpilasi vähem, mis tähendab seda, et me oleme sunnitud tegema ka muudatusi koolivõrgus ehk otse välja öeldes, mõned koolid tuleb sulgeda, mõnda ei tule. Programmi "21. sajandi kool" raames ei ole vähimatki mõtet oluliselt investeerida, oluliselt parandada olukorda nendes koolides, mille säilimine ei ole kindlustatud. Koolide säilimise või mittesäilimise otsustab ministeerium väga tihedas koostöös maavanemate ja kohalike omavalitsustega.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Eiki Nestor jätkab. Palun!
E. Nestor
Aitäh! Kas ma sain õigesti aru, et otsuseid 145 miljoni kasutamiseks "21. sajandi kooli" raames, tänuväärseks tegevuseks meie haridusvõrgu arenguks ei tehta enne, kui on langetatud otsused säilimise kohta?
T. Maimets
Aitäh! Need otsused, nagu ma ütlesin, tehakse koostöös omavalitsuste, omavalitsusliitude ja maavanematega. "21. sajandi kooli" raha hakatakse kasutama ehk neid koolimajade õpikeskkondi hakatakse parandama nendes kohtades, kus on juba kokku lepitud, kus koolivõrgu arengukavad maakonna tasandil on olemas. Eestis on selliseid maakondi, kus on kokku lepitud, kuidas õpilaste koormus jaotub, millisele koolile, ja nendest kohtadest alustatakse. Seda on võimalik teha üsna varsti.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Eiki Nestor, teine täpsustav küsimus, palun!
E. Nestor
Aitäh! Härra minister! Milline osa meie koolivõrgust teie arvates ei säili ehk mis kinni pannakse? Kui suur see osa on?
T. Maimets
Aitäh! Ma lugesin teile ette need numbrid, kuidas väheneb õpilaste arv. See on ligi 30% lähema seitsme aasta jooksul. Ma ei arva, et ka koolide arv väheneks 30%, sest päris kindlasti, eriti väiksemates maakoolides, on tegemist ikkagi regionaalse probleemiga. Ma ütlen niimoodi, et see arv on väiksem kui 30%, aga see arv on siiski üsna oluline. Ma lisaksin veel juurde, et tegelikult Haridusministeeriumi poolt vaadates ei olegi mitte niivõrd oluline konkreetse kooli säilimine või koolimaja töötamine koolimajana. Haridus- ja Teadusministeeriumi huvi on vaadata, et hariduse kvaliteet ei halveneks, et nendel lastel, kes seal piirkonnas elavad, oleks võimalik saada vähemalt sama hea kvaliteediga haridust ka edaspidi.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Ma teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada, kuna meil on veel hulk registreeritud küsimusi. Järgmine küsimus on Mihhail Stalnuhhinilt härra põllumajandusministrile. Palun!
M. Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Ennekõike tahaksin tänada selle väga üksikasjaliku ja ausa vastuse eest, mis sa andsid meile seoses kirjaliku küsimusega Narva tollipunkti teemal. Siiski tekitas see üsna nukraid mõtteid. See vastus oli aus sellepärast, et sa ei varjanud, et sa ei näe mingit probleemi selles, et veterinaarkontroll kinni panna, kõik ümber suunata Luhamaale ja mingit muud võimalust sa ei näe, kuigi transiidifirmadele tähendaks see tohutuid kadusid ja tööpuuduse kasvu. Siit ka küsimus. Kas sa tõesti ei näe võimalust veterinaarkontrolli vastavusse viimiseks nõutavate tingimustega praeguse tollipunkti territooriumil? Teatud koht on seal olemas ja vaja on kõigest kaks miljonit krooni, et olukord säilitada.
T. Tammsaar
Aitäh! Ütleme siis niimoodi, et tõepoolest see vastus sisaldas eelmise koalitsiooni, eelmise ministeeriumi ametnike töökogemust ja arusaama probleemist. Olles nüüd lähemalt tutvunud olukorraga, kuna minu poole on pöördunud küll Riigikogu liikmed, küll erinevad ettevõtjad, pean ma vajalikuks selle probleemiga uuesti tegelema hakata. Lahendusi saab siin tõenäoliselt ikkagi leida. Võtmeküsimus on loomulikult see, kuhu Narvas üldse kavandatakse uue tollipunkti asukoht. See omakorda haakub minu arust küsimusega, kuhu tuleb uus sild ja nii edasi. Igal juhul hakkab ministeerium selle küsimusega uuesti tegelema ja ma olen teiega täiesti ühte meelt, et mingisugused lahendused tuleb siin leida.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Mihhail Stalnuhhin täpsustab.
M. Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister, aitäh vastuse eest! Võib-olla sa siis annaksid ka soovituse, millises vormis see koostöö kohaliku omavalitsuse, maakonnavalitsuse, nagu sa mainisid, Riigikogu liikmete ja ministeeriumi vahel võiks olla. Kuidas me saaksime seda arendada, et ei juhtuks kõige hullemat?
T. Tammsaar
Aitäh! Kuna maanteepunkti haldab teatavasti Tolliamet ja Tolliamet kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse, siis ma arvan, et võtmeisik on siin rahandusminister. Arvan, et õige on pöörduda rahandusministri poole selles küsimuses, ja püüame siis koos seda asja edasi lahendada. Mis puutub meie Veterinaar- ja Toiduametisse, siis siin ei teki tõenäoliselt küsimusi mehitamisega. Küsimus on tõesti vahendites ja nende otstarbekas kasutamises ehk teisiti öeldes, kas on mõtet olemasolevaid, linna keskel kindlasti väga suures kitsikuses olevaid ruume renoveerida või täiendada või tuleks hakata mõtlema uue punkti väljaehitamisele. Selles on küsimus.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Reet Roosilt haridus- ja teadusministrile. Palun!
R. Roos
Aitäh! Härra minister, milline on programmi "21. sajandi kool" ja RIP-i rahastamise põhimõtete erinevus?
T. Maimets
Aitäh! Esiteks, programm "21. sajandi kool" hõlmab ainult üldhariduskoole. Sellest jäävad välja kutsekoolid, erivajadustega laste koolid, erikoolid, rääkimata kõrgkoolidest. Nii et see on ainult üks osa RIP-ist, teistega "21. sajandi kool" ei tegele. Praegu arutatakse küsimust, kuidas hakkavad omavahel suhtlema üldhariduskoolide RIP ja "21. sajandi kool". On täiesti selge, et põhimõte alustada jätkusuutlikest koolidest, mis on kokku lepitud maavanemate ja omavalitsusliitude tasandil, peab kehtima mõlema, nii "21. sajandi kooli" kui ka RIP-i puhul, sest ei ole mõtet teha ühe käega ühte asja ja teise käega hoopis teist asja. 2004. aasta eelarves säilib minu praeguse ettekujutuse järgi ka üldhariduskoolide RIP, sest maavanemad on oma ettepanekud teinud ja eelarveprotsess on nii kaugele jõudnud. Ma arvan, et järgmise, 2005. aasta eelarveprotsessis tuleb tõsiselt mõelda, kui suures osas teha n-ö ülekandmisi ühelt poolt teisele poole.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Härra minister, teen ettepaneku vastata ühele kohapeal registreeritud küsimusele järjekorras. Eiki Nestor, palun!
E. Nestor
Aitäh, juhataja! Austatud härra minister! Palun hajutage minu valijate kahtlused. Nimelt on seoses tollesama "21. sajandi kooliga" mulle olnud kaks kõnet ja selle valdkonna kohta on huvitaval kombel antud erinevatest maakondadest ühesugune kommentaar. Mul on väga hea meel, kui te selle ümber lükkate. Kommentaar on nimelt selline, et kui seda koolide ehitamise RIP-i jagas maavanem koos omavalitsustega, siis "21. sajandi kooli" jagab maavanem ilma omavalitsusteta. Muud vahet seal ei olegi. Nii väidavad need inimesed, kes on mulle helistanud. Palun kinnitage seda, kuidas omavalitsusliidud selle programmi juurde tegelikult tulevad, et inimesed saaksid rahus tuleviku peale hästi mõelda.
T. Maimets
Aitäh! Ma vastaksin niimoodi, et programmi "21. sajandi kool" raha ei jaga maavanem koos või ilma omavalitsusteta, vaid jagab Haridus- ja Teadusministeerium talle etteantud põhimõtete järgi koos nii maavanemate kui ka omavalitsustega.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Tõnis Lukas, ma palun vabandust, aga me läheme edasi. Järgmine küsimus on Arnold Kimberilt härra põllumajandusministrile. Palun!
A. Kimber
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud põllumajandusminister! Teatavasti pikendas Riigikogu möödunud aasta lõpus toidutoorme ja toidukäitlejate tunnustamise tähtaegu, mis oli juba tookord kahetsusväärne just seaduskuulekate ettevõtjate silmis. Neile tundus, et käitlejad, kes kolme aasta jooksul ei võtnud tunnustamise nõuet tõsiselt, ei tee seda ka uue tähtaja jooksul, vaid venitavad seni, kuni saavad tõsta uut hädakisa: "Ei jõua, ei ole raha ja üldse on need euronõuded üks suur jama!" Minu küsimus on, milline on olukord toidutoorme ja toidukäitlejate tunnustamisega käesoleval momendil?
Aseesimees T. Savi
Härra minister!
T. Tammsaar
Aitäh! See on hea küsimus. Loomulikult olen teiega ühte meelt selles, et nende kohusetundlike ja seaduskuulekate ettevõtjate pingutus, kes täitsid oma kohustused esimeseks tähtajaks, jääb ühiskonna poolt tunnustamata selles mõttes, et nad ei ole väärilist aktsepti leidnud, kuna antakse pikendusaega ning venitatakse seega mõnes mõttes ka põhjendamatult. Kuid teisest küljest peab aru saama, et kõigil ei olnud ühesuguseid tingimusi. Võib-olla osal olid paremad tingimused kui teistel ja lähtuvalt sellest ka see pikendusaeg anti. Praeguseks on olukord selline, et Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all on 2003. aasta aprilli seisuga 326 ettevõttest 301 tunnustamise protseduuri lõpule viinud. Lühike vastus oleks selline.
Aseesimees T. Savi
Aitäh! Arnold Kimber täpsustab. Palun!
A. Kimber
Kas ministeerium näeb võimalust, et teil tuleb sügisel Riigikogult uuesti tähtaegade pikendamist taotleda?
T. Tammsaar
See on hea küsimus. Aga lisaks võib öelda veel, et 358 hulgilaost 355-s on protseduur praeguseks juba lõpule viidud. Ütleme siis niimoodi, et need arvud räägivad minu meelest selgelt seda keelt, et praegu ei näe ma küll mingit põhjust täiendavaid tähtaegu anda.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Ela Tomsonilt härra haridus- ja teadusministrile. Vajutage klahvile "Sõna". Tehniline teenistus, me oleme hädas. Kas lähete äkki appi? Korras.
E. Tomson
Aitäh! Lugupeetud härra haridus- ja teadusminister! Minu küsimus puudutab järgmist aastat ja üht Riigikogu menetluses olevat seaduseelnõu. Nimelt juhul kui Riigikogu võtab vastu haridusseaduse muutmise seaduse, mis puudutab õppelaenude intresse, siis vabaneb kindlasti märkimisväärne rahasumma tuleval aastal. Kas ministeeriumis on juba liikunud mõtteid, kuidas seda raha 2004. aastal kasutada?
T. Maimets
Aitäh! See raha, mis järgmisel aastal vabaneb, juhul kui EURIBOR liiga kõrgele ei tõuse, ehk teiste sõnadega, kui summa ei lähe üle 5%, peaks olema hinnanguliselt 150 kuni 155 miljonit. Ülejärgmisel aastal jõuab see 200 miljonini ja sealt edasi suureneb 50 miljoni kaupa. Meie plaan ja ettepanek, millega me välja tuleme, on kasutada seda raha õppetoetusteks. Õppetoetuste seaduse eelnõu on praegu ettevalmistamisel Haridus- ja Teadusministeeriumis. Me tuleme sellega kohe pärast teie suvepuhkust siia. Me loodame, et me saame õppetoetuste seaduse eelnõu kehtima panna mitte 1. septembril 2004, nagu koalitsioonilepingus praegu kirjas on, vaid 1. jaanuaril 2004.
Aseesimees T. Savi
Aitäh! Härra minister, teen ettepaneku vastata ka kohapeal registreeritud küsimusele. Niisiis, Tõnis Lukas.
T. Lukas
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kas on täiesti välistatud see, et kui riik fikseerib sõlmitavatele laenulepingutele üliõpilaste jaoks üliõpilaste ja pankade vahel kindla intressimäära, siis juba kehtivate lepingute, st juba laenu võtnud üliõpilaste poolt makstav intress võib mingitel põhjustel hakata ületama seda protsenti, mis nad seni on maksnud?
T. Maimets
Leping on lepingupoolte omavaheline asi. See on hüpoteetiline põhjus. Kui teise lepingupoole kuidagi nõusse saab, siis küll, aga ma ei oska arvata, mis trikid need peaksid olema.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Katrin Saks, palun!
K. Saks
Aitäh! Lisaks juba eespool nimetatud seadusele on praegu menetluses ka eelnõu, mis puudutab tudengite sotsiaaltoetust. Tõsi küll, ma nimetaksin seda eelnõu tudengitelt sotsiaaltoetuste äravõtmise eelnõuks, sest see igal juhul ahendab nende ringi, kes seni on toetusi saanud. Kas te ei pea võimalikuks anda see raha, mis tuleb n-ö tudengite toimetuleku ühe liigi arvelt, tudengite sotsiaaltoetusteks ehk toimetulekutoetusteks tudengitele?
T. Maimets
Aitäh küsimuse eest! Mina haridus- ja teadusministrina loomulikult peaksin seda võimalikuks, aga täiesti selge on, et see sõltub rohkem sotsiaalministri seisukohast ja läbirääkimistest sotsiaalministriga. Ma kavatsen neid läbirääkimisi tõepoolest ka pidada.
Aseesimees T. Savi
Aitäh! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Avo Üpruselt samale ministrile.
A. Üprus
Suur tänu! Minu küsimus puudutab taas "21. sajandi kooli". Nagu ma aru saan, on see peaasjalikult õpikeskkonna parandamisele või uutmisele suunatud programm. Kas ja kuivõrd on mõeldud sellele, et keskkond ei ole ainult materiaalne, et siin peaks mõtlema ka virtuaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale? Kui sellele on mõeldud, kuidas on siis see raha kasutamine kavandatud?
T. Maimets
Aitäh küsimuse eest! See on oluline selles mõttes, et tõepoolest, ega kool ei koosne kaugeltki mitte ainult seintest ja gloobustest, mis seal seinte vahel on. Koolis on esimesel kohal, tähtsad, tegelikult õpetajad, nende töö kvaliteet ja pühendumus ning õhkkond, mis koolis valitseb. Täiesti selge, et ühe rahasummaga ei saa kõiki probleeme lahendada. Meie mõte on olnud selline, et enne kui me hakkame suurendama nõudlikkust õpetaja vastu, õpetajatöö suhtes - ja te teate, et koalitsioonileppes on mitmed sellised punktid käsitlust leidnud -, peaksime me alustama sellest, et me loome õpetajale kõigepealt korralikud töötingimused, et ta saab endast maksimumi anda. See tähendab tõepoolest korrastatud ruume ja õppevahendeid. Ma olen öelnud, et keemiat ei peaks ju õpetama ainult tahvli ja kriidi abil. Pärast seda, kui töötingimused on õpetajale tunduvalt paremaks muudetud, kui need on praegu, on minu arvates riigil moraalne õigus nõuda paremaid tulemusi ja paremat kvaliteeti.
Aseesimees T. Savi
Aitäh! Härrased Lukas ja Nestor, ma luban teile, et te saate oma küsimused esitada siis, kui kõik registreeritud küsimused on läbi, aga ma tahaksin väga anda sõna Mark Soosaarele, kes tahab maakoolide kohta küsida. Nii et me lähme edasi. Järgmine küsimus on Siim-Valmar Kiislerilt. Palun, minister on valmis!
S.-V. Kiisler
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Eile te sõlmisite riikliku koolitustellimuse lepingu IT Kolledžiga 75 spetsialisti koolitamiseks. Kas selline erakoolile riikliku tellimuse esitamine jääb pigem erandiks või on siin tegemist kasvava ja tugevneva suunaga?
T. Maimets
Aitäh! Eilne koolitustellimuse lepingu sõlmimine Infotehnoloogia Kolledžiga ei olnud eriline mitte selle tõttu, et enne ei oleks erakoolidega lepinguid sõlmitud. Aga nii suures mahus, 75 riikliku koolitustellimuse kohta, oli see esmakordne. Rakenduskõrghariduse suunal on aastatel 2002-2003 sõlmitud ka kahe erarakenduskõrgkooliga, Mainori Kõrgkooli ja Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituudiga, lepingud kümne õppekoha avamiseks. Oluline asi, mida Haridus- ja Teadusministeerium peaks minu arvates jälgima, on see, et riikliku koolitustellimuse lepingute sõlmimisel ei lähtutaks mitte kooli omandivormist, olgu ta siis era-, munitsipaal- või riigikool, vaid eelkõige selle töö kvaliteedist, mida seal tehakse. Mul on väga hea meel siinkohal veel kord nentida, et akrediteerimisprotsessi tulemusena anti väga kõrge hinnang Infotehnoloogia Kolledži töö kvaliteedile. See oli ka otsene põhjus, miks riik otsustas sinna nii suure koolitustellimuse anda.
Aseesimees T. Savi
Tänan, minister! Nüüd siis Mark Soosaar, palun!
M. Soosaar
Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Andke mulle andeks minu võib-olla romantiline maailmavaade ja võib-olla ka sinisilmne nägemus Eesti maakoolist, aga me teame, et eesti kirjanduses on väga tähtis teos "Kevade" ja raske on leida eestlast, kes ei tahaks olla olnud selle kooli õpilane. Prantsusmaal kogub praegu miljoneid vaatajaid film "Olla ja omada". See on ühest 14 õpilasega maakoolist, kus ainult üks õpetaja annab seitsmes klassis tunde, ja enamik prantslasi tahaks õppida selles koolis. Maakool kui kultuurikeskus, maakool kui magnet, mis hoiab noort perekonda, lastega perekonda eesti küla ja eesti looduse juures, on meie teatud kultuurilooline sümbol. Millisena kujutate teie ministrina meie maakoolide tulevikku?
Aseesimees T. Savi
Härra minister!
T. Maimets
Aitäh! Ühelt poolt olen ma loomulikult sellega nõus, et maakool on ka kultuurielu mitte sümbol, vaid keskus ja üldse elu keskus paljudes piirkondades. Selle konkreetse maakoolide probleemi lahendamiseks, mis langeb üldisest pearaha järgi rahastamise skeemist välja, on ette nähtud seesama tasandusfond, millele ma enne viitasin. Selle maht on sel aastal 69 miljonit krooni ja see on tõepoolest selliste eriliste regionaalsete vajaduste või probleemide lahendamiseks. Teiselt poolt tahaksin ma siiski nentida ka seda, et õigus haridusele tähendab õigust kvaliteetsele haridusele. Kas näiteks selles ühe õpetajaga koolis, kus õpetatakse seitsme klassi ulatuses, on see õpetaja ikka võimeline õpetama kvaliteetselt kõikidel aladel, mida õppekavad kuni 7. klassini ette näevad? Me peame vaatama ikka seda, kuidas meie laps saaks võimalikult parema hariduse, teiste sõnadega, kõige parema pagasi elus toimetulekuks ja hakkamasaamiseks.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Mark Soosaar jätkab. Palun!
M. Soosaar
Minu täpsustav küsimus on järgmine. Siin saalis kõlavad pidevalt sõnad "jätkusuutlik kool". Tõenäoliselt on siis ka jätkusuutmatuid koole, kelle kohta langetatakse surmaotsus. Kuidas peaks toimuma teie arvates nende koolide sulgemine ja kes võtab meie ühiskonnas enda peale vastutuse, et see küla, see piirkond, see maakoht on määratud hääbumisele selle tõttu, et seal suletakse maakool?
T. Maimets
Jätkusuutlikkuse või jätkusuutmatuse otsuse teeb minu arusaamise järgi selgelt kooli omanik. Enamiku koolide puhul on tegemist kohaliku omavalitsusega, riigikoolide puhul riigi ehk Haridusministeeriumiga. Ma nõustun sellega, et paljudel juhtudel on need otsused keerulised ja emotsionaalselt rasked, aga samas ma väidaksin ka, et kui need otsused tegemata jäetakse, siis käib selline aeglane, tasane väljasuretamine, mis toimub, ma kordan jällegi, tegelikult meie laste hariduse kvaliteedi arvel.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Tõnis Lukas, palun!
T. Lukas
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Tunnustan täiesti teie ja valitsuse otsust anda lisaeelarvest haridusvaldkonnale eelistatult raha. Loomulikult on maitsed erinevad ja selle 21. sajandi uue programmi sildi oleksin ma kasutusele võtnud võib-olla siis, kui programm tõesti valmis on, ja seni kasutanud neid vahendeid juba olemasolevate haridusprogrammide peale. Aga tõesti, siin võib vaidlus jätkuda, siin oleme eri meelt ja au Vargamäe meestele, kui mingigi vaidlus on. Aga see vaidlus peaks viima mingi konkreetse resultaadini. Mis te arvate, kas on täiesti välistatud, et teie poolt kolme kuu pärast esitatav programm ja koolide loetelu, mis raha vajavad, erinevad sellest, mis juba praeguseks valmis on?
T. Maimets
Ma ei tea, millisele praegu valmisolevale nimekirjale lugupeetud küsija vihjab. Kui ma eelmise nädala "Postimehes" võrdlesin kahe eelmise haridusministri antud koolide finantseerimise prioriteete - seal oli viis suuremat antud -, siis need kattusid ainult ühe kooli puhul. Nii et raske on sellele küsimusele vastata.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Eiki Nestor, palun!
E. Nestor
Aitäh! Küsimuse sissejuhatuseks on mul palve juhatajale, et kui Res Publica järgmine kord oma ministrile pressikonverentsi korraldab, siis ajakirjanikud Lukas ja Nestor või kes iganes saaksid ka ikka külge haakida. Oleks nagu sobilikum. Härra minister, kas ma sain õigesti aru, et enne kui selle 2,8 miljardi kohta otsust ei ole, te õpetajatele tähtajalisi töölepinguid kaela määrima ei hakka?
T. Maimets
Õpetajate tähtajaliste töölepingutega tegeldakse praegu, sest tegemist on tervikliku paketiga. Sellega ei ole mõtet tulla välja üksi iseseisvalt ja tegelikult on selle paketi mõtteks kindlustada parem õppetegevuse kvaliteet meie koolides. Nagu ma ütlesin, ei alustata mitte õpetajate utsitamisega või õpetajate mingil moel frustreerimisega, vaid õppekeskkonnast. Samas ma leian põhimõtteliselt, et tähtajalised töölepingud sellisena tuleb kehtestada. Tähtaega, millal me sellega valmis jõuame ja välja tuleme, ei oska ma teile praegu öelda, sest see tähendab ka paljude seaduste muutmist.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Kas Eiki Nestoril rohkem küsimusi ei ole? Tänan ministreid, tänan Riigikogu liikmeid, tänan kõiki sujuva koostöö eest! Riigikogu infotund on lõppenud.