Infotund
Aseesimees P. Kreitzberg
Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame kolmapäevast infotundi. Oma küsimused on esitanud kolleegid Mart Nutt, Aimar Altosaar, Elmar Truu, Sergei Ivanov, Andres Herkel, Mihhail Stalnuhhin, Enn Tarto ja Vladimir Velman. Küsimustele vastamiseks on kohal välisminister Kristiina Ojuland ja minister Eldar Efendijev. Austatud kolleegid, lähemegi küsimuste juurde. Esimesena esitab küsimuse välisminister Kristiina Ojulandile kolleeg Mart Nutt. Palun, Mart Nutt!
M. Nutt
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua välisminister! Teatavasti võttis Riigikogu eile vastu seaduse, mis muudab kehtivat erakonnaseadust. Seaduses on väga õigesti antud piirang, mille järgi need ettevõtted, kes saavad toetusi, ei saa finantseerida erakondi, et ei tekiks olukord, et väljastpoolt tulevate toetustega finantseeritakse erakonda. Kuid sinna hääletati sisse ka muudatusettepanek, mis teeb selle sätte suhtes erandi ja rõhutab, et toetusena ei käsitata toetust, mis on antud üldises korras teatud majandustegevuse arengu soodustamiseks, Euroopa Ühenduse projektide elluviimiseks või erakorralistest asjaoludest tingitud kahju heastamiseks, millega tekib võimalus, et ettevõte saab ühelt poolt Euroopa Ühenduse projekti elluviimiseks rahvusvahelist toetust, teiselt poolt aga täiesti legaalselt sellesama rahaga finantseerib ühte või teist erakonda.
Aseesimees
Küsimuse aeg.
M. Nutt
Kuidas teile tundub, kas selline praktika ei või tekitada olukorda, et rahvusvahelised toetused Eesti ettevõtlusele üldse lõpevad?
Aseesimees
Palun, proua minister!
K. Ojuland
Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, teema on viimastel päevadel Eesti ühiskonnas tõusetunud kaunis aktuaalselt. Tegelikult on see teema võib-olla laiemalt vaadeldav kui ainult välispoliitilisest aspektist. Me võime ju hakata tõmbama paralleele teatud toetusi saavate ettevõtetega Eestis. Me võime kuni sinnamaani välja jõuda, et näiteks soojuse, kaugkütte käibemaks on väiksem kui tavaline käibemaks Eestis, ning need ettevõtted, kes sel viisil teatud määral riigilt toetust saavad, ei tohiks tegelda sponsorlusega ja annetustega jne. See teema on olemas. See on väga oluline, et Riigikogu tegi eile need asjakohased muudatusettepanekud. Muidugi, kui küsimus peaks vajama veel reguleerimist, siis on alati võimalik seadust täiendada. Kas see välispoliitiliselt hakkab meile kuidagi halvasti mõjuma? Praegu me saame rääkida ainult oletuste põhjal ja ühtegi n-ö fakti otseselt tuvastatud ei ole. Kui tõepoolest peaks tekkima selline olukord, et selgub, et midagi on massiliselt juhtunud, midagi niisugust, et rahvusvaheliste toetuste kaudu on kuidagi kanditud erakondadele raha, siis kahtlemata tekitab see küsimusi ja küsitavusi meie endi usaldusväärsuses.
Aseesimees
Tänan! Mart Nutt, täpsustav küsimus, palun!
M. Nutt
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua välisminister! Ettepaneku esitaja Küllo Arjakas põhjendas oma ettepanekut niimoodi, et kui ilmnevad probleemid, siis me võime seda sätet edaspidi muuta. Kuid küsimus on eeskätt selles, et kui probleemid ilmnevad, siis võib olla hilja, sest kui mõne rahvusvahelise programmi rahastamine on lõpetatud põhjendusel, et Eesti õiguskord ei välista ülekantimist erakondadele, on seda usaldusväärsust taastada ning programmi uuesti käivitada peaaegu lootusetu. Kas siiski ei oleks praegu õige aeg kõrvaldada need vastuolud ja puudujäägid seadusest, mida me juba näeme?
K. Ojuland
Aitäh! Seaduse muutmine on ju mõistagi Riigikogu töö ja Riigikogu asi. See on väga selgelt poliitilise otsustamise koht. Mulle isiklikult tundub, et hetkel see probleem Eesti ühiskonnas vahest nii terav ei ole, et me peaksime hakkama tegema ennetavaid samme. Kui aga tõepoolest ... Õigusloome ju niisugune teoreetiline alustugi ongi, et kui üks ühiskondlik suhe vajab reguleerimist, siis seda reguleerida tuleb. Ma veel kord kordan, et kui see teema ikkagi hakkab hargnema ja tõepoolest selgub, et see on osutunud probleemiks Eestis, siis tuleb sellekohaseid meetmeid rakendada. Loomulikult, kui Riigikogu leiab, et tuleks ennetavaid samme astuda, siis mis selle vastu saab olla. Aga ma tahan ütelda, et ma ei ole pannud tähele, et see probleem oleks meil ülimalt teravaks muutunud, ja loodetavasti see ei muutugi teravaks.
Aseesimees
Tänan! Täpsustav küsimus Mari-Ann Kelamilt, palun!
M.-A. Kelam
Aitäh, härra eesistuja! Proua minister, teil on muidugi raske vastata, kuna te ei ole Riigikogu liige ega saa meile just otseselt dikteerida. Ütleme, kogu see ministrite paikapanemine, valitsuse moodustamine, see kõik tuleneb sellest, kuidas Riigikogus poliitilised jõud on paiknenud. Need inimesed, kes esitasid selle seaduse, olid Keskerakonnast ja Reformierakonnast. Ning see parandusettepanek, mis küsimuse on tekitanud, on ka just härra Küllo Arjakaselt Keskerakonnast. Tema väitis, et see on hüpoteetiline tulevik, et selline probleem võiks tekkida. Aga minu meelest Euroopa Liiduga liitumine on küllaltki tähtis ja otstarbekas programmide kasutamine on küllaltki tähtis. Me peaksime väga valvsad olema, et sellised probleemid ei tekiks, ja ennetama probleeme. Ma kuulaksin heameelega veel kommentaare.
K. Ojuland
Muidugi, kui vaadata seadusloome protsessi, siis suur hulk seadusi võetaksegi vastu just nimelt ennetava tagamõttega, et reguleerida juba ette ühte võimalikku ühiskondlikku suhet. Ma veel kord kordan, see on hindamise ja tunnetamise küsimus. Kui siin saalis, Riigikogus tekib selline veendumus, et niisugune oht on meie peade kohal liitumisel Euroopa Liiduga või ka juba olles Euroopa Liidus, siis loomulikult ei saa selle vastu midagi olla, et seda küsimust reguleerida, et seda seaduses täpsustada, et viia sisse need piirangud. Näiteks, kui üks ettevõte või ettevõtja saab toetusi kas välismaalt või kodumaalt, siis piirata tema toetust erakondadele. Erakondade toetus on iseenesest olnud ju läbi aastate meie kõigi ühine murelaps, kuidas seda reguleerida selliselt, et see oleks võimalikult läbipaistev ja kohane demokraatlikule riigile. Loomulikult on meie kõigi huvides, et see süsteem oleks meile endile arusaadav, meie valijatele arusaadav ning tagaks ka Eesti välispoliitilise usaldusväärsuse.
Aseesimees
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Rainis Ruusamäelt.
R. Ruusamäe
Suur tänu, härra juhataja! Austatud proua välisminister! Probleem on ääretult tõsine. Eile siin saalis Euroopa Ühenduse projektide elluviimiseks mõeldud raha sisuliselt legaliseeriti n-ö erakondade toetamiseks. Enne kohalike omavalitsuste valimisi teie hea kolleeg Jaanus Marrandi ütles uhkelt Maalehe esiveerul, et ikaldustoetuseks saab 101 miljonit. Nüüd loeme siit lausest, et erakorralistest asjaoludest tingitud kahju heastamiseks mõeldud rahasid võib kasutada erakonna toetamiseks. Minu küsimus teile on: kas Euroopa Liidus selle n-ö ühenduse abi mõistes antud vahendeid on lubatud kasutada erakondade toetamiseks või ei ole?
K. Ojuland
Aitäh selle küsimuse eest! Minu teada ei ole niisugust otsest piirangut rahakasutamisel sisse viidud. Ma usun, et see on ka loogiline selles mõttes, et keegi ei eelda, et põllumajandustoetuseks saadud raha kuidagi teisel otstarbel või kogunisti kurjasti võidakse ära kasutada. Loomulikult on see eelkõige eetika küsimus. Tegelikult, kui veel sügavuti edasi minna, siis üks ettevõtja või põllumajandustootja, kes Euroopa Liidult toetusraha saab, peab ikkagi eeldama, et ta seda raha otstarbekalt kasutab oma põllumajandustootmise arendamiseks või moderniseerimiseks. Loomulikult on see lubamatu, et niisugust raha kuskile mujale pannakse. Tegelikult tähendab see seda, et sellel ettevõtjal üldse Euroopa Liidu raha ei tohiks vaja minna, tal ei peaks seda vaja minema, kui tal on niipalju raha, et ta saab olla ettevõtja ja samas veel toetada ka erakonda ja siis veel küsida Euroopa Liidult raha. Loomulikult on see kõik kokku igati lubamatu ja niisugust olukorda me soosida ei saa. Nagu ma ütlesin, see mõjub igal juhul Eesti usaldusväärsusele äärmiselt halvasti.
Aseesimees
Tänan! Viimane täpsustav küsimus Jaanus Männikult.
J. Männik
Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Te vastasite piisava selgusega sellele küsimusele, et kui me sellise nurga alt vaatame, nagu siin küsijad arvavad, siis ei tohiks praktiliselt ükski ettevõte erakondi toetada. Nii et see probleem peaks igale küsijale ammu selge olema, aga nad ei taha seda kuidagi jätta. Mina küsiksin teise nurga alt. Erakonnaseadus keelab võtta välisannetusi ja välisriikide annetusi. Kas ja kuivõrd on süvenetud nendesse probleemidesse? On avalik saladus, et nii Isamaa kui Mõõdukad on saanud eelmisteks valimisteks ja saavad nähtavasti tänase päevani n-ö päris häid välisannetusi, mis on avaldunud ka nende huvis tagastada baltisakslastele varad jne. Kas neid asju on vähegi uuritud ja mis tulemused võiksid sealt avaneda?
K. Ojuland
Aitäh selle lisaküsimuse eest, ehkki küsimus läheb teise teemasse ja tegelikult hoopis kaugemale välisministri pädevusest. Kui erakonnaseaduse mõttes - olgu siis rahastamine, aruandlus või mis iganes - toimuvad rikkumised ja kellelgi on pretensioone, siis vastavalt seadusele saab kõik need kaebused edasi anda pädevatele riigiorganitele. Pädevad riigiorganid uurivad neid, Välisministeerium selle küsimusega loomulikult ei tegele.
Aseesimees
Suur tänu, proua minister! Sellega on küsimus ammendatud. Siirdume järgmise küsimuse juurde. Kolleeg Aimar Altosaar, palun!
A. Altosaar
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra rahvastikuminister! Minu küsimus puudutab volikogude töökeelt, mis teatavasti on vastavalt seadusele riigikeel ehk eesti keel. Kuid minule teadaolevalt on Narva volikogu teinud Vabariigi Valitsusele taotluse seda muuta, vähemalt Narva volikogu kasutaks mingit muud keelt, näiteks vene keelt. Kas te olete sellise taotluse kätte saanud või kui ei ole ja see tuleb, kuidas siis teie ja valitsus sellisele taotlusele vastaks?
E. Efendijev
Aitäh küsimuse eest! Tõesti, põhiseaduse §-d 51, 52, keeleseaduse § 11, KOKS-i §-d 23, 31, 41 näevad ette, et töökeel on eesti keel, riigikeel, kui valitsus ei ole keeleseaduse § 11 kohaselt võtnud vastu otsust anda võimalus kasutada eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt. Eelmisel reedel võttis Narva volikogu vastu pöördumise ja saatis selle valitsusse. Mul praegu ei ole seda pöördumist ametlikult käes. Ma loodan, et see on valitsusse juba jõudnud. Mul on ainult töövariant. Töövariandist võin teile ette lugeda, mida Narva volikogu taotleb. "1. Teeme ettepaneku lubada kasutada Narva Linnavolikogu sisemises asjaajamises eesti keele kõrval vene keelt vastavalt keeleseaduse §-le 11. 2. Teeme Eesti Vabariigi valitsusele ettepaneku algatada kehtiva seaduse parandused, mis võimaldaksid Narva Linnavolikogul läbi viia oma tööistungeid nii riigikeeles kui ka vene keeles." Põhimõtteliselt oli teie informatsioon õige.
Aseesimees
Tänan, härra minister! Täpsustav küsimus Aimar Altosaarelt, palun!
A. Altosaar
Äkki teil on kaasas oma võimaliku vastuse või valitsuse võimaliku vastuse töövariant. Mind tegelikult huvitab, kuidas valitsus reageerib sellele Narva volikogu pöördumisele?
E. Efendijev
Aitäh! Sellistele küsimustele, mis vajavad valitsuse vastust, valmistavad vastust ette kõik asjaga seotud ministrid või ministeeriumid ning ettepanekud kogutakse arutamiseks valitsuskabineti nõupidamisele, kus kabinet töötab välja oma positsiooni. Pärast seda võib ütelda, et valitsusel on positsioon selles või teises küsimuses. Praegu ei ole seda küsimust suunatud ei mulle ega teistele ministritele ühe või teise positsiooni väljatöötamiseks. Aga kui see taotlus tuleb, on arusaadav, et me sellega ka töötame. Ma loodan, et seadusega vastamiseks määratud ajal saame selle küsimusega hakkama ja teeme omalt poolt ettepanekuid.
Aseesimees
Tänan! Täpsustav küsimus Trivimi Vellistelt, palun!
T. Velliste
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma viiksin eelkõneleja küsimuse natuke üldisemale pinnale. Me oleme juba 11 aastat nautinud vabadust ja 11 aastat on eesti keel olnud riigikeel. Kas me ei saada nüüd ühiskonda sõnumit - kui me räägime, et peaks hakkama riigikeele asemel kusagil kasutama vene keelt -, et Eesti Vabariik ei ole mitte midagi muud kui üks paberist tiiger. Ta kogu aeg ainult ähvardab ja räägib. Kas me ei jõua selleni, et inimesed, kelle emakeeleks on vene keel, hakkavad mõtlema, et miks me peaksime üldse seda eesti keelt nii väga õppima, kui saab ka vene keelega hakkama?
E. Efendijev
Aitäh küsimuse eest! Mina mõtlen, et see taotlus on ikkagi tehtud vastavalt keeleseaduse §-s 11 antud võimalusele. Ei tohiks ütelda, et see taotlus on ähvardus. Omavalitsus kasutab oma õigust ja võimalust pöörduda ettenähtud protseduuri kaudu valitsusse ja arutada koos valitsusega seda küsimust. Arvan, et see on normaalne demokraatlik käitumine. Mina olin aasta tagasi vastu, kui augustis ja septembris olid Narvas miitingud sel puhul. See on ainult seaduse valdkonna küsimus, mitte miitingu küsimus. Sellepärast et miitingutega seadusi või normatiivakte ei saa muuta. Arvan, et nendes piirkondades, kus on enamuses mitte-eestlased, võivad nad tulla välja ühe või teise küsimusega, mis neid vaevab või huvitab või on nende jaoks terav. Arvan, et ühiskond peab olema valmis neid küsimusi rahulikult arutama.
Aseesimees
Tänan! Mart Nutt, palun!
M. Nutt
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kas te oskate meile kirjeldada, kuidas on analoogseid küsimusi reguleeritud teistes Euroopa riikides, kes on oma keelepoliitikalt meile sarnased? Milline on euroopalik tava? Võtame näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa. Need on riigid, kus mõlemas on üks riigikeel, aga kus on väga arvukad vähemused, kohati omavalitsuste territooriumil lausa enamuses. Kas näiteks Saksamaal on türgi keelel ja Prantsusmaal araabia keelel omavalitsuses ametlik staatus ja kas nad võivad tööd korraldada nendes vähemuskeeltes juhul, kui on piisavalt palju kas türgi või araabia päritoluga saadikuid?
E. Efendijev
Aitäh küsimuse eest! Ma ei tahaks diskuteerida selles küsimuses. Võiksin vastata sellele küsimusele diametraalselt - aga võtame meie põhjanaabri kogemuse. Aga ma ei tee seda ega hakka diskuteerima, sellepärast et need mitte-eestlased, kes elavad Eestis, on elanud siin küllaltki pikka aega ja mitu põlvkonda. Ma mõtlen, et on küllalt suur vahe nendel, kes elavad siin, ja nendel, kes tulid Saksamaale migrantidena, võõrtöölistena. Teiseks arvan, et praegu püstitada teise riigikeele küsimust ei ole õige sellepärast, et selleks on vaja täita kaks tingimust. Esimeseks, ühiskond peab olema valmis diskuteerima selle küsimuse üle ja pärast seda langetama ühe või teise otsuse. Niikaua kui ei ole selles valdkonnas ühiskondlikku kokkulepet, on see pigem konfliktne küsimus kui küsimus, mis annab võimaluse lahendada probleemi. Arvan, et seda võimalust, mida seadus praegu pakub, on vaja kasutada. Teised küsimused on juba käsitletavad ühiskondliku diskussiooni tasemel.
Aseesimees
Tänan! Viimane täpsustav küsimus Mari-Ann Kelamilt.
M.-A. Kelam
Suur tänu! Lugupeetud härra minister! Mulle meeldivad mõned elemendid teie vastustest väga. Sellepärast et üks suur mure ongi see kakskeelne Eesti, mis tähendab, et me oleme igavesti sunnitud elama kahes ühiskonnas. Nii väike riik ei kannata seda väga hästi välja. Tähtis on ühine keel ja ühine mõistmine, arusaamine ja lojaalsus Eesti riigile, mida me peame igati soodustama. Ma olen huvitatud sellest, et te ütlesite, et teie käes on töövariant. Kas see tähendab, et teie osalesite selle küsimuse vormistamisel ja püstitamisel ja kas te võiksite seda natuke kommenteerida?
E. Efendijev
Aitäh küsimuse eest! Ma ütlesin töövariant sellepärast, et sain omal initsiatiivil selle taotluse variandi. Kui ma saan selle peaministri büroolt, Riigikantseleilt ametlikult, siis ma võin öelda, et mul on käes ametlik taotlus.
Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Sellega on küsimuse käsitlemine ammendatud. Võtame käsitlusele järgmise küsimuse. Elmar Truu küsib minister Eldar Efendijevilt laste- ja perepoliitika kontseptsiooni kohta. Palun, Elmar Truu!
E. Truu
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Üks teie tööülesandeid on seotud laste- ja perepoliitikaga. Selle tõttu on ka rahvastikuministrite juures pikka aega töötanud laste- ja perepoliitika komisjon. Seal on analüüsitud väga teravaid laste- ja perepoliitikaga seotud küsimusi, laste ja perede toimetulek jne, jne. On tehtud väga palju ettepanekuid, kuidas parandada laste ja perede toimetulekut, mida teha selleks, et lapsed ikka kooliteed saaks jätkata jne. On arutatud ka seda, mida peab tegema riik, mida peab tegema kohalik omavalitsus, mida peaks tegema perekond selleks, et laste- ja perepoliitikat parandada. Nende arutluste tulemusel valmis laste- ja perepoliitika kontseptsioon. Kahjuks on mu informatsioon puudulik, mis sellest kontseptsioonist on edasi saanud. Millal saab lõplikult valmis laste- ja perepoliitika kontseptsioon, härra minister?
E. Efendijev
Aitäh küsimuse eest! Eesti Vabariigi perepoliitika kontseptsiooni väljatöötamine algas aastal 1993. Aastal 2001 kinnitas valitsuskomisjon valminud variandi, aga valitsusse see ei jõudnud. Sel aastal töötas uuendatud komisjoni koosseis veel kord kontseptsiooni teksti ja põhimõtted läbi. Septembris kinnitati variant, mis läks Riigikantseleisse. Tänase seisuga on laste- ja perepoliitika kontseptsioon menetluses ja ma loodan, et see jõuab kabinetiistungile veel selle aasta detsembris. Praegu on lõppfaas, ministrite kooskõlastamise faas.
Aseesimees
Tänan! Elmar Truu, täpsustav küsimus, palun!
E. Truu
Aitäh, härra juhataja! Aitäh, lugupeetud minister, lootusrikaste sõnade eest, et kontseptsioon ikka edasi läheb ja jõuab äkki meiegi kätte. Laste- ja perepoliitika väljatöötamisel arvestati väga paljusid meie ühiskonna probleeme: vähenev lastearv ehk iibeprobleem, kõrge lahutumus, järjest suurenev üksikvanemate arv, töötute arv ühiskonnas, lastevanemate konkurentsiraskused tööturul, lastega perede toimetulekuvõimalused jne, jne. Selles perepoliitika kontseptsiooni seletuskirjas on read, et see dokument saab olema aluseks konkreetse tegevuskava ning monitooringusüsteemi väljatöötamiseks. Härra minister, kui kaugel on konkreetse laste- ja perepoliitika tegevuskava väljatöötamine, sest kontseptsioonist üksi on vähe?
E. Efendijev
Niikaua kui ei ole kontseptsioon kinnitatud - üks lõige selles kontseptsioonis on tegevuskavaga seotud, see on pikaajaline kava, väga konkreetne -, ei saa ma öelda, et tegevuskava võib välja töötada. Kui kontseptsioon kinnitatakse ja kontseptsioonis kinnitatakse ka see osa, mis on seotud tegevuskavaga ja sellega, kes vastutab selle kava väljatöötamise eest, siis kohe pärast seda alustame tööd selle kava koostamisel.
Aseesimees
Tänan! Elmar Truu, teine täpsustav küsimus, palun!
E. Truu
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Tegevuskava saab ka praegu välja töötada selle tõttu, et need mured, mis Eesti ühiskonnas on just lastega peredes, on ju meil teada. Komisjonil oli üks seisukoht, et laste- ja perepoliitika kontseptsioon peaks tulema Riigikokku ja Riigikogus peaks toimuma laste- ja perepoliitika arutelu riiklikult tähtsa - ma julgeks öelda esmatähtsa - küsimusena. Ma ei tea, mis on selleks põhjuseks, kuid ma ei ole sellest ettepanekust mitte midagi kuulnud, nagu ei ole ma ajakirjandusest mitte midagi lugenud sellest kontseptsioonist. Mis selle põhjuseks võib olla, härra minister, miks ei taheta seda enam arutada? Kas on põhjus selles, et valitsus ei pea laste- ja perepoliitikat tähtsaks, et järgmise aasta eelarvega ei ole lastega peredele midagi rõõmustavat öelda? Härra minister, mida te siiski kostate? Kas tuleb Riigikogus arutlusele riiklikult tähtsa küsimusena laste- ja perepoliitika?
E. Efendijev
Mina võin vastata sellele küsimusele kahes osas. Esiteks, peaminister tegi ülesandeks töötada välja laste- ja perepoliitika kontseptsioon ja esitada see valitsuse istungile. Seda ülesannet me püüame täita. Teiseks, kui valitsus otsustab, et see kontseptsioon peab minema Riigikokku, siis ta läheb Riigikogule arutamiseks. Oleme valmis koos Riigikogu komisjonidega ja Riigikogu liikmetega arutama seda kontseptsiooni, selleks et haarata sellise tähtsa dokumendi väljatöötamisse kõiki osapooli. See annab garantii, et lõplik variant, mille võtab vastu valitsus, on hästi ette valmistatud ja maksimaalselt vastuvõetav meie ühiskonnale.
Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Sellega on küsimuse käsitlemine lõpetatud. Võtame järgmise küsimuse. Sergei Ivanov küsib minister Eldar Efendijevilt kodakondsusetuse likvideerimise kohta Eestis. Palun, Sergei Ivanov!
S. Ivanov
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud rahvastikuminister! Eesti venekeelsest elanikkonnast 2/3 on nn välismaalased ehk kodakondsuseta isikud. Mitte-eestlaste olukord riigis ei ole kaugeltki lahendatud ja piisavalt seaduslikult reguleeritud. Ma ütlen, et vaid kodakondsuse omamine loob kõigile eestimaalastele võrdsed tingimused täisväärtuslikuks arenguks, heaoluks, tööks, õppimiseks, vaba aja veetmiseks, reisimiseks. See on oluliseks aluseks demokraatlikult integreeritud ühiskonna loomiseks. Lähiajal on Eesti riik juba NATO-s ja Euroopa Liidus. Sellega kaasnevad suured kohustused, kaasneb ka vastutus. Euroopa institutsioonid soovitavad tungivalt kirjutada alla Euroopa kodakondsuse konventsioonile ja kodakondsusetuse vähendamise konventsioonile ning kiiremas korras astuda samme kodakondsusetuse likvideerimiseks. Olen arvamusel, et kõik need inimesed, kes on Eestis elanud juba pikemat aega, arvestades Eesti iseseisvuse aega ...
Aseesimees
Küsimuse aeg on läbi. Palun kiiresti küsimus!
S. Ivanov
Kahjuks ei ole te selles küsimuses selgelt sõna võtnud. Sellepärast ma küsin: kas teie arvates on inimesed, kes on sündinud Eestis või elavad siin alates Eesti iseseisvumisest, tõestanud lojaalsust meie riigile ja väärivad kodakondsust ilma täiendavate tingimusteta? Kas rahvastikuminister on selles küsimuses teinud konkreetseid ettepanekuid sellekohase seadustiku muutmiseks? Kui jah, siis milliseid?
E. Efendijev
Aitäh küsimuse eest! Olen teiega päri selles, et need 168 000 mittekodanikku, kes elavad Eestis, on meie ühiskonna jaoks probleemiks, millele me peame leidma lahenduse. Tõesti, kaks aastat, mis on jäänud Euroopa Liitu astumiseni, on küllaltki piiratud aeg. See ei ole lihtne, sellepärast et kümne aasta jooksul on Eesti kodakondsuse saanud 120 000 inimest. Kui teha aritmeetiline arvutus, kui palju aega läheb, et need 168 000 inimest saaksid kodakondsuse, kui asi areneb sellise tempoga edasi, siis sellega vist ei saa nõustuda. Aga nendest, kes ei oma praegu Eesti kodakondsust, tahavad seda saada 67%. Arvan, et me peame maksimaalselt leidma võimalusi, et saada neist häid ja kindlaid Eesti kodanikke. Ülejäänud 33% valivad teiste riikide kodakondsuse, kas Vene Föderatsiooni või muu riigi kodakondsuse.
Aseesimees
Tänan! Täpsustav küsimus Sergei Ivanovilt, palun!
S. Ivanov
Ma ei saanud küsimusele vastust, ka eile veeretas siseminister küsimuse tagasi, öeldes, et tehke ise ettepanekuid. Ma olen teinud ettepanekuid 1995., 1996., 1997., 1998. aastal. See, et viimasel aastal ei olnud ettepanekut, ei tähenda, et küsimust ei ole. Te kirjutate koos siseministriga alla kodakondsuse andmise otsustele. Kas te ei ole märganud, et naturalisatsiooniprotsess seisab? Küsimus on selline. Kas kodakondsuseksami keelenõuded on õiglased inimeste suhtes, kes elavad Narvas, Ida-Virumaal? Kas nad kunagi saavad sooritada keeleeksamit?
E. Efendijev
Aitäh! Kui päris andmete baasil rääkida, siis protsess ikkagi ei seisa. Kui me võtame aasta 2001, siis kodakondsuse said 3029 inimest. Kui võtame selle aasta 1. detsembri seisuga, siis on meil neid 3838 ja aasta lõpuks võib-olla juba 4000 inimest. Sel aastal on naturaliseerunuid rohkem kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Aga see tempo muidugi ei saa meid rahuldada, nagu ma varem sellest ka rääkisin. Ma mõtlen, et meil on vaja Riigikogus ja valitsuses mõtelda selle peale, mida me peame tegema nende 168 000 inimesega. Peame maksimaalselt looma võimalusi kas Eesti kodakondsuse või teiste riikide kodakondsuse saamiseks. Kodakondsuseta inimeste arv peab vähenema ja hea oleks, kui see protsess oleks kiirem.
Aseesimees
Tänan! Teine ja viimane täpsustav küsimus Sergei Ivanovilt.
S. Ivanov
Aitäh! Lugupeetud rahvastikuminister! Ma küsisin sellist praktilist asja: kas teie nägemuse järgi Narvas suudavad inimesed ületada seda künnist ja täita kodakondsuse keelenõudeid?
E. Efendijev
Osa saab, osa nii kiiresti ei saa, kui lühidalt vastata teie küsimusele. Sellepärast et need nõuded on küllaltki rasked. Ja sellepärast moodustatigi ministritevaheline töörühm, kuhu on kaasatud ka Riigikogu liikmed, kes vaatavad üle keeleeksamite tingimused ja sellega seotud küsimused.
Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Sellega on küsimuse käsitlemine lõpetatud. Järgnevalt saab sõna kolleeg Andres Herkel, kes küsib välisministrilt Kristiina Ojulandilt Esindamata Rahvaste Organisatsiooni kohta. Palun, Andres Herkel!
A. Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Eesti on Esindamata Rahvaste Organisatsiooni Tartu Koordinatsioonikeskust toetanud riigieelarvest minu teada vähemalt kuue aasta jooksul. Eesti on olnud ise Eesti Kongressi kaudu selle organisatsiooni asutajaliige, praegu toetajaliige. Oluline on märkida, et see organisatsioon tegeleb rahvaste toetamisega nende enesemääramise õiguse teostamisel rahumeelsel, demokraatlikul, parlamentaarsel teel. Me ei leia Esindamata Rahvaste Organisatsiooni Tartu keskuse toetust üle pikkade aastate praegu menetletavas tuleva aasta riigieelarves. Minu küsimus on, mis põhjusel? Viimastel aastatel on see olnud just nimelt Välisministeeriumi real, sellepärast on küsimus adresseeritud teile.
K. Ojuland
Aitäh selle küsimuse eest! Välisministeeriumi eelarve ridadel on ka sel aastal 350 000 krooni Esindamata Rahvaste Organisatsiooni toetuseks. Olles olnud ise eelnevatel aastatel Riigikogu liige, tean ma ka seda, et alati on see toetus eelarvesse tulnud Riigikogu toetuse ja vastavate muudatusettepanekute kaudu ning Välisministeeriumil ei ole kindlasti mitte midagi selle vastu, kui Riigikogu ka sel aastal järgmise aasta eelarvesse otsustab selle toetuse sisse hääletada.
Aseesimees
Tänan! Andres Herkeli täpsustav küsimus, palun!
A. Herkel
Aitäh! Sellesisulise muudatusettepaneku Isamaaliidu fraktsioon esitas. See on esitatud ka riigieelarve viimasel lugemisel. Kas ma võin nüüd teie avaldusest välja lugeda seda, et Reformierakonna fraktsioon riigieelarve kolmandal lugemisel rahanduskomisjonis kavatseb meie ettepanekut toetada?
K. Ojuland
Aitäh selle täpsustava küsimuse eest! Kindlasti ei. See ei ole Reformierakonna fraktsiooni seisukoht. Ma väljendusin kaunis selgesti, et kui Riigikogu selle ettepaneku 2003. aastaks riigieelarvesse sisse hääletab, siis ei ole Välisministeeriumil selle vastu midagi.
Aseesimees
Tänan! Andres Herkel, teine täpsustav küsimus, palun!
A. Herkel
Aitäh, proua minister! Teie teate väga hästi, et Riigikogu saab muudatuse viia riigieelarvesse sisse juhul, kui see on valitsuskoalitsiooni tahe. Antud juhul ma loen välja, et see ei ole valitsuskoalitsiooni tahe. Täpselt samamoodi on riigieelarvest välja jäänud mitmedki sellised väikesed summad, näiteks okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklikule komisjonile. Kokku on kuivanud migratsioonifond. Sama puudutab hõimuliikumise toetamist jne, jne. Minu küsimus on: miks? Kas siin on tegemist mingisuguste Venemaa nõudmiste täitmisega ning kas see on osa valitsuspoolsest meeleheast, mille eest Venemaa asepeaminister Valentina Matvijenko, kui ta Eestis viibis, kiitis praegust valitsust kui paremat partnerit kui eelmine, Mart Laari juhitud Eesti Vabariigi valitsus?
K. Ojuland
Aitäh! Võib-olla ma ei saa päris täpselt sellest küsimusest aru, aga ma ei näe küll otsest seost Esindamata Rahvaste Organisatsiooni ja mingite väidetavate Venemaa nõudmiste vahel, sest Esindamata Rahvaste Organisatsioon ju koondab minu info kohaselt üle maailma erinevaid esindamata rahvaid ja kindlasti nende tegevus on sellele suunatud. Härra Herkel, te kindlasti olete ise väga hästi kursis sellega, et Esindamata Rahvaste Organisatsioon on valitsusväline organisatsioon. See on väga selge alus, miks see ettepanek organisatsiooni toetuseks on tulnud ikka ja jälle Riigikogu liikmete initsiatiivil. Ma tahaksin veel kord rõhutada seda, et see initsiatiiv ja see hääletus peab toimuma siin Riigikogu saalis.
Aseesimees
Tänan! Enn Tarto, palun!
E. Tarto
Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Siin juba öeldi, et valitsuskoalitsioon on korduvalt selle Esindamata Rahvaste Organisatsioonile toetuse eraldamise ettepaneku maha hääletanud. Ma usun, et valitsuskoalitsioon sellises välispoliitilises küsimuses arvestab ka teie arvamust. Milline teie arvamus on, kas Tartus Eesti Kongressi büroo ruumes veel enne Eesti iseseisvuse taastamist loodud Esindamata Rahvaste Organisatsiooni esinduse väljasuretamine on Eestile kasulik või kahjulik?
K. Ojuland
Aitäh selle küsimuse eest! Kahtlemata teeb Esindamata Rahvaste Organisatsioon väga suurt tööd ja kui vaadata viimast 10-11 aastat, siis selle aja jooksul on kuus rahvast, kes sinna organisatsiooni on kuulunud, ka tegelikult iseseisvateks riikideks saanud. Nende hulka kuuluvad Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Ida-Timor. Nad loomulikult teevad väga olulist tööd kõikide nende rahvaste sõltumatuse saavutamise nimel, kes selle organisatsiooni liikmed on. Teiselt poolt, see organisatsioon on valitsusväline ja kindlasti mitte ükski valitsusväline organisatsioon ei Eestis ega kusagil mujal saa oma tööd sättida ainult riigi poolt saadavale rahale. Siis me enam ei räägiks ju valitsusvälisest organisatsioonist.
Aseesimees
Tänan! Täpsustav küsimus Trivimi Vellistelt.
T. Velliste
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Minu küsimus oli algselt pooleldi mõeldud minister Efendijevile, aga kuna sellel küsimusel on ka välispoliitiline pool, siis ma esitan selle teile. Ei ole mingit kahtlust, et Esindamata Rahvaste Organisatsiooni tegevus on ka Venemaa välispoliitiliste huvide sfääris. Küsimus on selline: kumb tee on teie arvates parem ja viib parema tulemuseni kodakondsusetuse probleemi likvideerimisel Eestis, kas see, et valitsus püüab õhutada ja abistada kodakondsuse taotlejaid või selline tee, kus allutakse kellegi survele, riskides eestlaste pahameelega Eestis?
K. Ojuland
Aitäh selle küsimuse eest! Ma võin täie vastutustundega väita siin saalis, et Eesti ei kavatse alluda mitte kellegi survele, mis tuleb väljastpoolt ükskõik missuguste põhiseaduslike seaduste ja kõikide teiste seaduste muutmiseks. Me ei tee seda. Mis puudutab kodakondsuse taotlejaid Eestis, siis on see mõistagi iga kodakondsuse taotleja enda otsus, kas ta taotleb seda või mitte, sest kodakondsus ei ole niisugune asi, mida üks päev võtad ja teine päev jätad. Kodakondsus on seotud väga selgelt lojaalsusega, see on seotud vastutusega, see on seotud kohustustega selle riigi ees, kelle kodanik sa oled. Nii et valitsus ei kavatse kodakondsuspoliitikat muuta, veelgi vähem sellest lähtuvalt, et kusagilt väljastpoolt oleks meile surve.
Aseesimees
Suur tänu, proua minister! Sellega on küsimuse käsitlemine ammendatud. Järgmisena küsib kolleeg Mihhail Stalnuhhin minister Eldar Efendijevilt kodakondsuse kohta. Palun, Mihhail Stalnuhhin!
M. Stalnuhhin
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra minister! Minu poolt pakutaval teemal on siin juba põgusalt juttu olnud, kuid siiski ... Tihti tuleb välisriikide meediaga suheldes tunnistada, et iga kord, kui siia tulnud ajakirjanik kuuleb, kui palju on Eestis halli passiga ehk kodakondsuseta isikuid, hakkab ta imestama, veel rohkem hakkab ta imestama, kui ta kuuleb keeleeksami reeglitest. Kolmas kord imestab, kui saab teada, et meil vanuritele mingeid soodustusi ei ole. Nii et mul oleks üks küsimus, millest alustaksin. Nimelt, kuidas te hindate kodakondsuse omandamise tempot Eestis? Pärast jätkaksin lisaküsimustega.
E. Efendijev
Aitäh! Aega ei ole palju, aga ma võiksin ikkagi mõned andmed anda, et see hindamine oleks õige. Aastal 1992 - 5421, 1993 - 20 371, 1994 - 22 473, 1995 - 16 674, 1996 - 22 773, 1997 - 8121, 1998 - 9969, 1999 - 4534, 2000 - 3425, 2001 - 3090 ja selle aasta 1. detsembri seisuga - 3838, umbes 4000 tuleb aasta lõpuks välja. Ma mõtlen, et tempo ei ole rahuldav. Kui me võtame aritmeetiliselt, et kümne aastaga tuli kodanikke juurde 120 000, aga kodakondsuseta on meil veel 168 000, siis meil on vaja selleks 16 aastat. Ja teine asi, mis oli seotud naturalisatsiooni tingimustega. Arvan, et naturalisatsiooni tingimused on praegu liiga ranged inimeste jaoks, kes on jäänud kodakondsuseta ning tahavad kindlasti olla Eesti kodanikud. Neid on 168 000-st 67%.
Aseesimees
Tänan! Mihhail Stalnuhhin, täpsustav küsimus, palun!
M. Stalnuhhin
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Meil on tõesti vaja kodakondsuse omandamise tempot tõsta, aga kas poleks võimalik - rahuldades kõiki osapooli selles poliitilises protsessis, ka neid, kes räägivad, et kodakondsuspoliitikat ei muudeta - esimese sammuna luua kodakondsuse saamise soodustingimused, näiteks vanuritele? Kaks aastat tagasi me tegime invaliidide kohta selle ettepaneku ja siis seda ei võetud vastu kui kodakondsuspoliitika muutmist. Võib-olla asuks sellele teele, et annaks võimaluse mitte ainult noortel, vaid ka vanadel kodakondsust omandada?
E. Efendijev
Nagu ma enne vastasin, oleks tõesti vaja veel kord pöörduda praeguse kodakondsuse saamise poliitika ja olukorra juurde ning arutada kahte või kolme asja. Esiteks, kui palju meil on jäänud aega? Euroopa Liitu astumiseni on meil aega kaks aastat. Teiseks, milline on kodakondsuse saamise või kodakondsusetuse likvideerimise seis. Ja kolmandaks, millised on grupid, kes ei suuda - ei ole tähtis kas 10 aastaga või 20 aastaga - täita neid nõudeid, mis on seatud naturalisatsiooni tingimusteks, kas või vanurid, kellest te rääkisite. Võib-olla on otstarbekas seda gruppi vaadata eraldi ja võtta nende kohta vastu soodustuse otsus?
Aseesimees
Tänan! Viimane täpsustav küsimus Andres Herkelilt.
A. Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kuulates teie vastuseid, tekkis mul niisugune küsimus: mis teie jaoks on siis tähtsam, kas kodakondsuse omandamise tempo tõstmine, millest te siin kõnelete, või see, et Eestil oleksid tõepoolest riigile lojaalsed ja ka riigikeelt valdavad kodanikud? Kumba aspekti te peate selles protsessis olulisemaks, kas kvantiteeti või kvaliteeti?
E. Efendijev
Minu jaoks on kõige tähtsam, esiteks, et nendest inimestest, kes ei ole praegu Eesti Vabariigi kodanikud, saaks kiiremas korras head, lojaalsed Eesti kodanikud. Võin öelda, et nad on juba potentsiaalselt lojaalsed Eesti kodanikud. Ja teiseks, et meie vabariigis oleks stabiilsus, aga mitte selline vastuseis selles küsimuses, et see valik, mis on tehtud inimeste ja riigi poolt, oleks maksimaalselt teostatav. Need tingimused aitaksid inimesi, mitte ei takistaks neid.
Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Sellega on küsimuse käsitlemine lõpetatud. Järgnevalt küsib kolleeg Enn Tarto välisminister Kristiina Ojulandilt represseeritutele kompensatsiooni maksmise kohta. Palun, Enn Tarto!
E. Tarto
Aitäh, härra juhataja! Austatud proua välisminister! Saksa riigi okupatsiooni tagajärjel hukkus umbes 8000 Eesti Vabariigi kodanikku. Nende sugulased kannatasid ja saavad tänapäeval Saksamaalt kompensatsiooni. Nõukogude Liidu okupatsiooni tagajärjel hukkus umbes 100 000 Eesti Vabariigi kodanikku, umbes 270 000 represseeriti. Keegi nendest pole tänapäeval Venemaalt kompensatsiooni saanud. Küsimus on: kas selline olukord on normaalne ja õiglane?
K. Ojuland
Aitäh küsimuse eest! Väga lühidalt vastates võiks öelda, et ei ole.
Aseesimees
Tänan! Enn Tarto, täpsustav küsimus, palun!
E. Tarto
Aitäh, proua välisminister! Järgmine küsimus on selline. Saksa okupatsiooni ajal hukkus viis Asutava Kogu ja I-IV Riigikogu liiget, nende sugulased kannatasid repressioonide all. Praegu saavad nad Saksamaalt kompensatsiooni. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal hukkus 156 Asutava Kogu ja I-VI Riigikogu liiget. Nende sugulased samuti kannatasid repressioonide all, aga nad ei saa Venemaalt mingit kompensatsiooni. Mida peaks Eesti riik ette võtma, et sellist kisendavat ebaõiglust pehmendada või likvideerida?
K. Ojuland
Aitäh, härra Tarto! Me oleme sel teemal teiega siin Riigikogus kahekõnet pidanud ka varem, viimati selle nädala esmaspäeval. Kahtlemata on kõik need arvud, mis te välja tõite, õiged. Me ei saa rääkida ainult Riigikogu liikmetest või Asutava Kogu liikmetest või Eesti riigitegelastest, sinna alla kuuluvad nii kultuuritegelased, teadustöötajad, talupojad, töölised, kõik, kes iganes nende repressioonide tõttu kannatasid. Mida me tegema peaksime? Kõigepealt, kuivõrd küsimus on endiselt üleval ja ootab lahendust, siis riik ei saa kindlasti istuda, käed rüpes. Praegu on just see aeg, mil - ma saan aru, ka Riigikogus, aga ka valitsusasutustes, eelkõige Välisministeeriumis, kuhu on hulgaliselt laekunud avaldusi represseeritutelt - nende küsimustega tegeldakse. Minu isiklik seisukoht on, et niisuguse väga komplitseeritud, nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult komplitseeritud küsimuse uurimiseks võiks olla moodustatud üks komisjon, kes küsimusega tegeleb. Eriti hea oleks, kui see komisjon oleks ka rahvusvahelise kaaluga.
Aseesimees
Tänan! Enn Tarto, teine täpsustav küsimus.
E. Tarto
Aitäh, proua välisminister! Kas ei oleks otstarbekohane läbirääkimisi pidada Läti ja Leedu ministeeriumidega, valitsustega - nendel on ju samad probleemid -, et siis ühiselt tõstatada see probleem rahvusvahelisel tasandil?
K. Ojuland
Aitäh selle küsimuse eest! Välisministeerium on konsulteerinud mitte ainult Läti ja Leedu kolleegidega, vaid suure osa Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, samuti lasknud Euroopa Nõukogus läbi viia ekspertiisi, kus ka vastava rahvusvahelise organisatsiooni poolt võetud õigusakte on analüüsitud. Nii et kahtlemata me selle küsimusega tegeleme.
Aseesimees
Suur tänu, proua välisminister! Sellega on küsimuse käsitlemine ammendatud. Me võime siirduda viimase küsimuse juurde. Palun lühike küsimus ja suhteliselt lühike vastus! Vladimir Velman küsib minister Eldar Efendijevilt kaasmaalaste toetamise kohta. Palun, Vladimir Velman!
V. Velman
Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud härra minister! Ma ei hakka küsima rahvusvähemuste kohta, sest paljudele siin saalis üldse ei meeldi, et see probleem on üleval. Küsin seda, mis siinistujatele rohkem meeldib. Te juhite valitsuskomisjoni, mis tegeleb väljaspool Eesti Vabariiki elavate eestlaste toetamisega. Meedias oli juttu sellest, et on olemas mingisugune rahvuskaaslaste programm. Mis sellest programmist on saanud ja kuidas Eesti Vabariigi valitsus toetab oma rahvuskaaslasi?
E. Efendijev
Aitäh küsimuse eest! Eelmistel aastatel, kui tehnoloogiliselt rääkida, töötas valitsuskomisjon reflektoorselt - tekkisid küsimused ja nendele küsimustele komisjon reageeris. Põhisuunad olid: arhiivimaterjalide ja andmebaaside loomine ja toetamine. Tehti uus ettepanek - toetada akadeemilise hariduse omandamist Eestis. Viis üliõpilast-eestlast väljastpoolt Eestit õpivad selle programmi kaudu Tartus ja Tallinnas. Samuti toimub eesti keele õpetamine endise Nõukogude Liidu territooriumil, on laste ja noortega seotud kultuuriprogrammid, keeleõppe laagrid. Osa tegevusi oli seotud kirikutega ja kalmistute korrastamisega.
Aseesimees
Tänan, härra minister! Suur tänu, välisminister Kristiina Ojulandile ja minister Eldar Efendijevile infotunnis osalemise eest! Tänane infotund on lõppenud.