Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

IX Riigikogu, VIII Istungjärk, infotund
Kolmapäev, 04.12.2002, 13:00

Toimetatud

Infotund

Aseesimees P. Kreitzberg

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame kolmapäevast infotundi. Oma küsimused on esitanud kolleegid Mart Nutt, Aimar Altosaar, Elmar Truu, Sergei Ivanov, Andres Herkel, Mihhail Stalnuhhin, Enn Tarto ja Vladimir Velman. Küsimustele vastamiseks on kohal välisminister Kristiina Ojuland ja minister Eldar Efendijev. Austatud kolleegid, lähemegi küsimuste juurde. Esimesena esitab küsimuse välisminister Kristiina Ojulandile kolleeg Mart Nutt. Palun, Mart Nutt!

M. Nutt

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua välisminister! Teatavasti võttis Riigikogu eile vastu seaduse, mis muudab kehtivat erakonnaseadust. Seaduses on väga õigesti antud piirang, mille järgi need ettevõtted, kes saavad toetusi, ei saa finantseerida erakondi, et ei tekiks olukord, et väljastpoolt tulevate toetustega finantseeritakse erakonda. Kuid sinna hääletati sisse ka muudatusettepanek, mis teeb selle sätte suhtes erandi ja rõhutab, et toetusena ei käsitata toetust, mis on antud üldises korras teatud majandustegevuse arengu soodustamiseks, Euroopa Ühenduse projektide elluviimiseks või erakorralistest asjaoludest tingitud kahju heastamiseks, millega tekib võimalus, et ettevõte saab ühelt poolt Euroopa Ühenduse projekti elluviimiseks rahvusvahelist toetust, teiselt poolt aga täiesti legaalselt sellesama rahaga finantseerib ühte või teist erakonda.

Aseesimees

Küsimuse aeg.

M. Nutt

Kuidas teile tundub, kas selline praktika ei või tekitada olukorda, et rahvusvahelised toetused Eesti ettevõtlusele üldse lõpevad?

Aseesimees

Palun, proua minister!

K. Ojuland

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, teema on viimastel päevadel Eesti ühiskonnas tõusetunud kaunis aktuaalselt. Tegelikult on see teema võib-olla laiemalt vaadeldav kui ainult välispoliitilisest aspektist. Me võime ju hakata tõmbama paralleele teatud toetusi saavate ettevõtetega Eestis. Me võime kuni sinnamaani välja jõuda, et näiteks soojuse, kaugkütte käibemaks on väiksem kui tavaline käibemaks Eestis, ning need ettevõtted, kes sel viisil teatud määral riigilt toetust saavad, ei tohiks tegelda sponsorlusega ja annetustega jne. See teema on olemas. See on väga oluline, et Riigikogu tegi eile need asjakohased muudatusettepanekud. Muidugi, kui küsimus peaks vajama veel reguleerimist, siis on alati võimalik seadust täiendada. Kas see välispoliitiliselt hakkab meile kuidagi halvasti mõjuma? Praegu me saame rääkida ainult oletuste põhjal ja ühtegi n-ö fakti otseselt tuvastatud ei ole. Kui tõepoolest peaks tekkima selline olukord, et selgub, et midagi on massiliselt juhtunud, midagi niisugust, et rahvusvaheliste toetuste kaudu on kuidagi kanditud erakondadele raha, siis kahtlemata tekitab see küsimusi ja küsitavusi meie endi usaldusväärsuses.

Aseesimees

Tänan! Mart Nutt, täpsustav küsimus, palun!

M. Nutt

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua välisminister! Ettepaneku esitaja Küllo Arjakas põhjendas oma ettepanekut niimoodi, et kui ilmnevad probleemid, siis me võime seda sätet edaspidi muuta. Kuid küsimus on eeskätt selles, et kui probleemid ilmnevad, siis võib olla hilja, sest kui mõne rahvusvahelise programmi rahastamine on lõpetatud põhjendusel, et Eesti õiguskord ei välista ülekantimist erakondadele, on seda usaldusväärsust taastada ning programmi uuesti käivitada peaaegu lootusetu. Kas siiski ei oleks praegu õige aeg kõrvaldada need vastuolud ja puudujäägid seadusest, mida me juba näeme?

K. Ojuland

Aitäh! Seaduse muutmine on ju mõistagi Riigikogu töö ja Riigikogu asi. See on väga selgelt poliitilise otsustamise koht. Mulle isiklikult tundub, et hetkel see probleem Eesti ühiskonnas vahest nii terav ei ole, et me peaksime hakkama tegema ennetavaid samme. Kui aga tõepoolest ... Õigusloome ju niisugune teoreetiline alustugi ongi, et kui üks ühiskondlik suhe vajab reguleerimist, siis seda reguleerida tuleb. Ma veel kord kordan, et kui see teema ikkagi hakkab hargnema ja tõepoolest selgub, et see on osutunud probleemiks Eestis, siis tuleb sellekohaseid meetmeid rakendada. Loomulikult, kui Riigikogu leiab, et tuleks ennetavaid samme astuda, siis mis selle vastu saab olla. Aga ma tahan ütelda, et ma ei ole pannud tähele, et see probleem oleks meil ülimalt teravaks muutunud, ja loodetavasti see ei muutugi teravaks.

Aseesimees

Tänan! Täpsustav küsimus Mari-Ann Kelamilt, palun!

M.-A. Kelam

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister, teil on muidugi raske vastata, kuna te ei ole Riigikogu liige ega saa meile just otseselt dikteerida. Ütleme, kogu see ministrite paikapanemine, valitsuse moodustamine, see kõik tuleneb sellest, kuidas Riigikogus poliitilised jõud on paiknenud. Need inimesed, kes esitasid selle seaduse, olid Keskerakonnast ja Reformierakonnast. Ning see parandusettepanek, mis küsimuse on tekitanud, on ka just härra Küllo Arjakaselt Keskerakonnast. Tema väitis, et see on hüpoteetiline tulevik, et selline probleem võiks tekkida. Aga minu meelest Euroopa Liiduga liitumine on küllaltki tähtis ja otstarbekas programmide kasutamine on küllaltki tähtis. Me peaksime väga valvsad olema, et sellised probleemid ei tekiks, ja ennetama probleeme. Ma kuulaksin heameelega veel kommentaare.

K. Ojuland

Muidugi, kui vaadata seadusloome protsessi, siis suur hulk seadusi võetaksegi vastu just nimelt ennetava tagamõttega, et reguleerida juba ette ühte võimalikku ühiskondlikku suhet. Ma veel kord kordan, see on hindamise ja tunnetamise küsimus. Kui siin saalis, Riigikogus tekib selline veendumus, et niisugune oht on meie peade kohal liitumisel Euroopa Liiduga või ka juba olles Euroopa Liidus, siis loomulikult ei saa selle vastu midagi olla, et seda küsimust reguleerida, et seda seaduses täpsustada, et viia sisse need piirangud. Näiteks, kui üks ettevõte või ettevõtja saab toetusi kas välismaalt või kodumaalt, siis piirata tema toetust erakondadele. Erakondade toetus on iseenesest olnud ju läbi aastate meie kõigi ühine murelaps, kuidas seda reguleerida selliselt, et see oleks võimalikult läbipaistev ja kohane demokraatlikule riigile. Loomulikult on meie kõigi huvides, et see süsteem oleks meile endile arusaadav, meie valijatele arusaadav ning tagaks ka Eesti välispoliitilise usaldusväärsuse.

Aseesimees

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Rainis Ruusamäelt.

R. Ruusamäe

Suur tänu, härra juhataja! Austatud proua välisminister! Probleem on ääretult tõsine. Eile siin saalis Euroopa Ühenduse projektide elluviimiseks mõeldud raha sisuliselt legaliseeriti n-ö erakondade toetamiseks. Enne kohalike omavalitsuste valimisi teie hea kolleeg Jaanus Marrandi ütles uhkelt Maalehe esiveerul, et ikaldustoetuseks saab 101 miljonit. Nüüd loeme siit lausest, et erakorralistest asjaoludest tingitud kahju heastamiseks mõeldud rahasid võib kasutada erakonna toetamiseks. Minu küsimus teile on: kas Euroopa Liidus selle n-ö ühenduse abi mõistes antud vahendeid on lubatud kasutada erakondade toetamiseks või ei ole?

K. Ojuland

Aitäh selle küsimuse eest! Minu teada ei ole niisugust otsest piirangut rahakasutamisel sisse viidud. Ma usun, et see on ka loogiline selles mõttes, et keegi ei eelda, et põllumajandustoetuseks saadud raha kuidagi teisel otstarbel või kogunisti kurjasti võidakse ära kasutada. Loomulikult on see eelkõige eetika küsimus. Tegelikult, kui veel sügavuti edasi minna, siis üks ettevõtja või põllumajandustootja, kes Euroopa Liidult toetusraha saab, peab ikkagi eeldama, et ta seda raha otstarbekalt kasutab oma põllumajandustootmise arendamiseks või moderniseerimiseks. Loomulikult on see lubamatu, et niisugust raha kuskile mujale pannakse. Tegelikult tähendab see seda, et sellel ettevõtjal üldse Euroopa Liidu raha ei tohiks vaja minna, tal ei peaks seda vaja minema, kui tal on niipalju raha, et ta saab olla ettevõtja ja samas veel toetada ka erakonda ja siis veel küsida Euroopa Liidult raha. Loomulikult on see kõik kokku igati lubamatu ja niisugust olukorda me soosida ei saa. Nagu ma ütlesin, see mõjub igal juhul Eesti usaldusväärsusele äärmiselt halvasti.

Aseesimees

Tänan! Viimane täpsustav küsimus Jaanus Männikult.

J. Männik

Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Te vastasite piisava selgusega sellele küsimusele, et kui me sellise nurga alt vaatame, nagu siin küsijad arvavad, siis ei tohiks praktiliselt ükski ettevõte erakondi toetada. Nii et see probleem peaks igale küsijale ammu selge olema, aga nad ei taha seda kuidagi jätta. Mina küsiksin teise nurga alt. Erakonnaseadus keelab võtta välisannetusi ja välisriikide annetusi. Kas ja kuivõrd on süvenetud nendesse probleemidesse? On avalik saladus, et nii Isamaa kui Mõõdukad on saanud eelmisteks valimisteks ja saavad nähtavasti tänase päevani n-ö päris häid välisannetusi, mis on avaldunud ka nende huvis tagastada baltisakslastele varad jne. Kas neid asju on vähegi uuritud ja mis tulemused võiksid sealt avaneda?

K. Ojuland

Aitäh selle lisaküsimuse eest, ehkki küsimus läheb teise teemasse ja tegelikult hoopis kaugemale välisministri pädevusest. Kui erakonnaseaduse mõttes - olgu siis rahastamine, aruandlus või mis iganes - toimuvad rikkumised ja kellelgi on pretensioone, siis vastavalt seadusele saab kõik need kaebused edasi anda pädevatele riigiorganitele. Pädevad riigiorganid uurivad neid, Välisministeerium selle küsimusega loomulikult ei tegele.

Aseesimees

Suur tänu, proua minister! Sellega on küsimus ammendatud. Siirdume järgmise küsimuse juurde. Kolleeg Aimar Altosaar, palun!

A. Altosaar

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra rahvastikuminister! Minu küsimus puudutab volikogude töökeelt, mis teatavasti on vastavalt seadusele riigikeel ehk eesti keel. Kuid minule teadaolevalt on Narva volikogu teinud Vabariigi Valitsusele taotluse seda muuta, vähemalt Narva volikogu kasutaks mingit muud keelt, näiteks vene keelt. Kas te olete sellise taotluse kätte saanud või kui ei ole ja see tuleb, kuidas siis teie ja valitsus sellisele taotlusele vastaks?

E. Efendijev

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, põhiseaduse §-d 51, 52, keeleseaduse § 11, KOKS-i §-d 23, 31, 41 näevad ette, et töökeel on eesti keel, riigikeel, kui valitsus ei ole keeleseaduse § 11 kohaselt võtnud vastu otsust anda võimalus kasutada eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt. Eelmisel reedel võttis Narva volikogu vastu pöördumise ja saatis selle valitsusse. Mul praegu ei ole seda pöördumist ametlikult käes. Ma loodan, et see on valitsusse juba jõudnud. Mul on ainult töövariant. Töövariandist võin teile ette lugeda, mida Narva volikogu taotleb. "1. Teeme ettepaneku lubada kasutada Narva Linnavolikogu sisemises asjaajamises eesti keele kõrval vene keelt vastavalt keeleseaduse §-le 11. 2. Teeme Eesti Vabariigi valitsusele ettepaneku algatada kehtiva seaduse parandused, mis võimaldaksid Narva Linnavolikogul läbi viia oma tööistungeid nii riigikeeles kui ka vene keeles." Põhimõtteliselt oli teie informatsioon õige.

Aseesimees

Tänan, härra minister! Täpsustav küsimus Aimar Altosaarelt, palun!

A. Altosaar

Äkki teil on kaasas oma võimaliku vastuse või valitsuse võimaliku vastuse töövariant. Mind tegelikult huvitab, kuidas valitsus reageerib sellele Narva volikogu pöördumisele?

E. Efendijev

Aitäh! Sellistele küsimustele, mis vajavad valitsuse vastust, valmistavad vastust ette kõik asjaga seotud ministrid või ministeeriumid ning ettepanekud kogutakse arutamiseks valitsuskabineti nõupidamisele, kus kabinet töötab välja oma positsiooni. Pärast seda võib ütelda, et valitsusel on positsioon selles või teises küsimuses. Praegu ei ole seda küsimust suunatud ei mulle ega teistele ministritele ühe või teise positsiooni väljatöötamiseks. Aga kui see taotlus tuleb, on arusaadav, et me sellega ka töötame. Ma loodan, et seadusega vastamiseks määratud ajal saame selle küsimusega hakkama ja teeme omalt poolt ettepanekuid.

Aseesimees

Tänan! Täpsustav küsimus Trivimi Vellistelt, palun!

T. Velliste

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma viiksin eelkõneleja küsimuse natuke üldisemale pinnale. Me oleme juba 11 aastat nautinud vabadust ja 11 aastat on eesti keel olnud riigikeel. Kas me ei saada nüüd ühiskonda sõnumit - kui me räägime, et peaks hakkama riigikeele asemel kusagil kasutama vene keelt -, et Eesti Vabariik ei ole mitte midagi muud kui üks paberist tiiger. Ta kogu aeg ainult ähvardab ja räägib. Kas me ei jõua selleni, et inimesed, kelle emakeeleks on vene keel, hakkavad mõtlema, et miks me peaksime üldse seda eesti keelt nii väga õppima, kui saab ka vene keelega hakkama?

E. Efendijev

Aitäh küsimuse eest! Mina mõtlen, et see taotlus on ikkagi tehtud vastavalt keeleseaduse §-s 11 antud võimalusele. Ei tohiks ütelda, et see taotlus on ähvardus. Omavalitsus kasutab oma õigust ja võimalust pöörduda ettenähtud protseduuri kaudu valitsusse ja arutada koos valitsusega seda küsimust. Arvan, et see on normaalne demokraatlik käitumine. Mina olin aasta tagasi vastu, kui augustis ja septembris olid Narvas miitingud sel puhul. See on ainult seaduse valdkonna küsimus, mitte miitingu küsimus. Sellepärast et miitingutega seadusi või normatiivakte ei saa muuta. Arvan, et nendes piirkondades, kus on enamuses mitte-eestlased, võivad nad tulla välja ühe või teise küsimusega, mis neid vaevab või huvitab või on nende jaoks terav. Arvan, et ühiskond peab olema valmis neid küsimusi rahulikult arutama.

Aseesimees

Tänan! Mart Nutt, palun!

M. Nutt

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kas te oskate meile kirjeldada, kuidas on analoogseid küsimusi reguleeritud teistes Euroopa riikides, kes on oma keelepoliitikalt meile sarnased? Milline on euroopalik tava? Võtame näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa. Need on riigid, kus mõlemas on üks riigikeel, aga kus on väga arvukad vähemused, kohati omavalitsuste territooriumil lausa enamuses. Kas näiteks Saksamaal on türgi keelel ja Prantsusmaal araabia keelel omavalitsuses ametlik staatus ja kas nad võivad tööd korraldada nendes vähemuskeeltes juhul, kui on piisavalt palju kas türgi või araabia päritoluga saadikuid?

E. Efendijev

Aitäh küsimuse eest! Ma ei tahaks diskuteerida selles küsimuses. Võiksin vastata sellele küsimusele diametraalselt - aga võtame meie põhjanaabri kogemuse. Aga ma ei tee seda ega hakka diskuteerima, sellepärast et need mitte-eestlased, kes elavad Eestis, on elanud siin küllaltki pikka aega ja mitu põlvkonda. Ma mõtlen, et on küllalt suur vahe nendel, kes elavad siin, ja nendel, kes tulid Saksamaale migrantidena, võõrtöölistena. Teiseks arvan, et praegu püstitada teise riigikeele küsimust ei ole õige sellepärast, et selleks on vaja täita kaks tingimust. Esimeseks, ühiskond peab olema valmis diskuteerima selle küsimuse üle ja pärast seda langetama ühe või teise otsuse. Niikaua kui ei ole selles valdkonnas ühiskondlikku kokkulepet, on see pigem konfliktne küsimus kui küsimus, mis annab võimaluse lahendada probleemi. Arvan, et seda võimalust, mida seadus praegu pakub, on vaja kasutada. Teised küsimused on juba käsitletavad ühiskondliku diskussiooni tasemel.

Aseesimees

Tänan! Viimane täpsustav küsimus Mari-Ann Kelamilt.

M.-A. Kelam

Suur tänu! Lugupeetud härra minister! Mulle meeldivad mõned elemendid teie vastustest väga. Sellepärast et üks suur mure ongi see kakskeelne Eesti, mis tähendab, et me oleme igavesti sunnitud elama kahes ühiskonnas. Nii väike riik ei kannata seda väga hästi välja. Tähtis on ühine keel ja ühine mõistmine, arusaamine ja lojaalsus Eesti riigile, mida me peame igati soodustama. Ma olen huvitatud sellest, et te ütlesite, et teie käes on töövariant. Kas see tähendab, et teie osalesite selle küsimuse vormistamisel ja püstitamisel ja kas te võiksite seda natuke kommenteerida?

E. Efendijev

Aitäh küsimuse eest! Ma ütlesin töövariant sellepärast, et sain omal initsiatiivil selle taotluse variandi. Kui ma saan selle peaministri büroolt, Riigikantseleilt ametlikult, siis ma võin öelda, et mul on käes ametlik taotlus.

Aseesimees

Suur tänu, härra minister! Sellega on küsimuse käsitlemine ammendatud. Võtame käsitlusele järgmise küsimuse. Elmar Truu küsib minister Eldar Efendijevilt laste- ja perepoliitika kontseptsiooni kohta. Palun, Elmar Truu!

E. Truu

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Üks teie tööülesandeid on seotud laste- ja perepoliitikaga. Selle tõttu on ka rahvastikuministrite juures pikka aega töötanud laste- ja perepoliitika komisjon. Seal on analüüsitud väga teravaid laste- ja perepoliitikaga seotud küsimusi, laste ja perede toimetulek jne, jne. On tehtud väga palju ettepanekuid, kuidas parandada laste ja perede toimetulekut, mida teha selleks, et lapsed ikka kooliteed saaks jätkata jne. On arutatud ka seda, mida peab tegema riik, mida peab tegema kohalik omavalitsus, mida peaks tegema perekond selleks, et laste- ja perepoliitikat parandada. Nende arutluste tulemusel valmis laste- ja perepoliitika kontseptsioon. Kahjuks on mu informatsioon puudulik, mis sellest kontseptsioonist on edasi saanud. Millal saab lõplikult valmis laste- ja perepoliitika kontseptsioon, härra minister?

E. Efendijev

Aitäh küsimuse eest! Eesti Vabariigi perepoliitika kontseptsiooni väljatöötamine algas aastal 1993. Aastal 2001 kinnitas valitsuskomisjon valminud variandi, aga valitsusse see ei jõudnud. Sel aastal töötas uuendatud komisjoni koosseis veel kord kontseptsiooni teksti ja põhimõtted läbi. Septembris kinnitati variant, mis läks Riigikantseleisse. Tänase seisuga on laste- ja perepoliitika kontseptsioon menetluses ja ma loodan, et see jõuab kabinetiistungile veel selle aasta detsembris. Praegu on lõppfaas, ministrite kooskõlastamise faas.

Aseesimees

Tänan! Elmar Truu, täpsustav küsimus, palun!

E. Truu

Aitäh, härra juhataja! Aitäh, lugupeetud minister, lootusrikaste sõnade eest, et kontseptsioon ikka edasi läheb ja jõuab äkki meiegi kätte. Laste- ja perepoliitika väljatöötamisel arvestati väga paljusid meie ühiskonna probleeme: vähenev lastearv ehk iibeprobleem, kõrge lahutumus, järjest suurenev üksikvanemate arv, töötute arv ühiskonnas, lastevanemate konkurentsiraskused tööturul, lastega perede toimetulekuvõimalused jne, jne. Selles perepoliitika kontseptsiooni seletuskirjas on read, et see dokument saab olema aluseks konkreetse tegevuskava ning monitooringusüsteemi väljatöötamiseks. Härra minister, kui kaugel on konkreetse laste- ja perepoliitika tegevuskava väljatöötamine, sest kontseptsioonist üksi on vähe?

E. Efendijev

Niikaua kui ei ole kontseptsioon kinnitatud - üks lõige selles kontseptsioonis on tegevuskavaga seotud, see on pikaajaline kava, väga konkreetne -, ei saa ma öelda, et tegevuskava võib välja töötada. Kui kontseptsioon kinnitatakse ja kontseptsioonis kinnitatakse ka see osa, mis on seotud tegevuskavaga ja sellega, kes vastutab selle kava väljatöötamise eest, siis kohe pärast seda alustame tööd selle kava koostamisel.

Aseesimees

Tänan! Elmar Truu, teine täpsustav küsimus, palun!

E. Truu

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Tegevuskava saab ka praegu välja töötada selle tõttu, et need mured, mis Eesti ühiskonnas on just lastega peredes, on ju meil teada. Komisjonil oli üks seisukoht, et laste- ja perepoliitika kontseptsioon peaks tulema Riigikokku ja Riigikogus peaks toimuma laste- ja perepoliitika arutelu riiklikult tähtsa - ma julgeks öelda esmatähtsa - küsimusena. Ma ei tea, mis on selleks põhjuseks, kuid ma ei ole sellest ettepanekust mitte midagi kuulnud, nagu ei ole ma ajakirjandusest mitte midagi lugenud sellest kontseptsioonist. Mis selle põhjuseks võib olla, härra minister, miks ei taheta seda enam arutada? Kas on põhjus selles, et valitsus ei pea laste- ja perepoliitikat tähtsaks, et järgmise aasta eelarvega ei ole lastega peredele midagi rõõmustavat öelda? Härra minister, mida te siiski kostate? Kas tuleb Riigikogus arutlusele riiklikult tähtsa küsimusena laste- ja perepoliitika?

E. Efendijev

Mina võin vastata sellele küsimusele kahes osas. Esiteks, peaminister tegi ülesandeks töötada välja laste- ja perepoliitika kontseptsioon ja esitada see valitsuse istungile. Seda ülesannet me püüame täita. Teiseks, kui valitsus otsustab, et see kontseptsioon peab minema Riigikokku, siis ta läheb Riigikogule arutamiseks. Oleme valmis koos Riigikogu komisjonidega ja Riigikogu liikmetega arutama seda kontseptsiooni, selleks et haarata sellise tähtsa dokumendi väljatöötamisse kõiki osapooli. See annab garantii, et lõplik variant, mille võtab vastu valitsus, on hästi ette valmistatud ja maksimaalselt vastuvõetav meie ühiskonnale.

Aseesimees

Suur tänu, härra minister! Sellega on küsimuse käsitlemine lõpetatud. Võtame järgmise küsimuse. Sergei Ivanov küsib minister Eldar Efendijevilt kodakondsusetuse likvideerimise kohta Eestis. Palun, Sergei Ivanov!

S. Ivanov

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud rahvastikuminister! Eesti venekeelsest elanikkonnast 2/3 on nn välismaalased ehk kodakondsuseta isikud. Mitte-eestlaste olukord riigis ei ole kaugeltki lahendatud ja piisavalt seaduslikult reguleeritud. Ma ütlen, et vaid kodakondsuse omamine loob kõigile eestimaalastele võrdsed tingimused täisväärtuslikuks arenguks, heaoluks, tööks, õppimiseks, vaba aja veetmiseks, reisimiseks. See on oluliseks aluseks demokraatlikult integreeritud ühiskonna loomiseks. Lähiajal on Eesti riik juba NATO-s ja Euroopa Liidus. Sellega kaasnevad suured kohustused, kaasneb ka vastutus. Euroopa institutsioonid soovitavad tungivalt kirjutada alla Euroopa kodakondsuse konventsioonile ja kodakondsusetuse vähendamise konventsioonile ning kiiremas korras astuda samme kodakondsusetuse likvideerimiseks. Olen arvamusel, et kõik need inimesed, kes on Eestis elanud juba pikemat aega, arvestades Eesti iseseisvuse aega ...

Aseesimees

Küsimuse aeg on läbi. Palun kiiresti küsimus!

S. Ivanov

Kahjuks ei ole te selles küsimuses selgelt sõna võtnud. Sellepärast ma küsin: kas teie arvates on inimesed, kes on sündinud Eestis või elavad siin alates Eesti iseseisvumisest, tõestanud lojaalsust meie riigile ja väärivad kodakondsust ilma täiendavate tingimusteta? Kas rahvastikuminister on selles küsimuses teinud konkreetseid ettepanekuid sellekohase seadustiku muutmiseks? Kui jah, siis milliseid?

E. Efendijev

Aitäh küsimuse eest! Olen teiega päri selles, et need 168 000 mittekodanikku, kes elavad Eestis, on meie ühiskonna jaoks probleemiks, millele me peame leidma lahenduse. Tõesti, kaks aastat, mis on jäänud Euroopa Liitu astumiseni, on küllaltki piiratud aeg. See ei ole lihtne, sellepärast et kümne aasta jooksul on Eesti kodakondsuse saanud 120 000 inimest. Kui teha aritmeetiline arvutus, kui palju aega läheb, et need 168 000 inimest saaksid kodakondsuse, kui asi areneb sellise tempoga edasi, siis sellega vist ei saa nõustuda. Aga nendest, kes ei oma praegu Eesti kodakondsust, tahavad seda saada 67%. Arvan, et me peame maksimaalselt leidma võimalusi, et saada neist häid ja kindlaid Eesti kodanikke. Ülejäänud 33% valivad teiste riikide kodakondsuse, kas Vene Föderatsiooni või muu riigi kodakondsuse.

Aseesimees

Tänan! Täpsustav küsimus Sergei Ivanovilt, palun!

S. Ivanov

Ma ei saanud küsimusele vastust, ka eile veeretas siseminister küsimuse tagasi, öeldes, et tehke ise ettepanekuid. Ma olen teinud ettepanekuid 1995., 1996., 1997., 1998. aastal. See, et viimasel aastal ei olnud ettepanekut, ei tähenda, et küsimust ei ole. Te kirjutate koos siseministriga alla kodakondsuse andmise otsustele. Kas te ei ole märganud, et naturalisatsiooniprotsess seisab? Küsimus on selline. Kas kodakondsuseksami keelenõuded on õiglased inimeste suhtes, kes elavad Narvas, Ida-Virumaal? Kas nad kunagi saavad sooritada keeleeksamit?

E. Efendijev

Aitäh! Kui päris andmete baasil rääkida, siis protsess ikkagi ei seisa. Kui me võtame aasta 2001, siis kodakondsuse said 3029 inimest. Kui võtame selle aasta 1. detsembri seisuga, siis on meil neid 3838 ja aasta lõpuks võib-olla juba 4000 inimest. Sel aastal on naturaliseerunuid rohkem kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Aga see tempo muidugi ei saa meid rahuldada, nagu ma varem sellest ka rääkisin. Ma mõtlen, et meil on vaja Riigikogus ja valitsuses mõtelda selle peale, mida me peame tegema nende 168 000 inimesega. Peame maksimaalselt looma võimalusi kas Eesti kodakondsuse või teiste riikide kodakondsuse saamiseks. Kodakondsuseta inimeste arv peab vähenema ja hea oleks, kui see protsess oleks kiirem.

Aseesimees

Tänan! Teine ja viimane täpsustav küsimus Sergei Ivanovilt.

S. Ivanov

Aitäh! Lugupeetud rahvastikuminister! Ma küsisin sellist praktilist asja: kas teie nägemuse järgi Narvas suudavad inimesed ületada seda künnist ja täita kodakondsuse keelenõudeid?

E. Efendijev

Osa saab, osa nii kiiresti ei saa, kui lühidalt vastata teie küsimusele. Sellepärast et need nõuded on küllaltki rasked. Ja sellepärast moodustatigi ministritevaheline töörühm, kuhu on kaasatud ka Riigikogu liikmed, kes vaatavad üle keeleeksamite tingimused ja sellega seotud küsimused.

Aseesimees

Suur tänu, härra minister! Sellega on küsimuse käsitlemine lõpetatud. Järgnevalt saab sõna kolleeg Andres Herkel, kes küsib välisministrilt Kristiina Ojulandilt Esindamata Rahvaste Organisatsiooni kohta. Palun, Andres Herkel!

A. Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Eesti on Esindamata Rahvaste Organisatsiooni Tartu Koordinatsioonikeskust toetanud riigieelarvest minu teada vähemalt kuue aasta jooksul. Eesti on olnud ise Eesti Kongressi kaudu selle organisatsiooni asutajaliige, praegu toetajaliige. Oluline on märkida, et see organisatsioon tegeleb rahvaste toetamisega nende enesemääramise õiguse teostamisel rahumeelsel, demokraatlikul, parlamentaarsel teel. Me ei leia Esindamata Rahvaste Organisatsiooni Tartu keskuse toetust üle pikkade aastate praegu menetletavas tuleva aasta riigieelarves. Minu küsimus on, mis põhjusel? Viimastel aastatel on see olnud just nimelt Välisministeeriumi real, sellepärast on küsimus adresseeritud teile.

K. Ojuland

Aitäh selle küsimuse eest! Välisministeeriumi eelarve ridadel on ka sel aastal 350 000 krooni Esindamata Rahvaste Organisatsiooni toetuseks. Olles olnud ise eelnevatel aastatel Riigikogu liige, tean ma ka seda, et alati on see toetus eelarvesse tulnud Riigikogu toetuse ja vastavate muudatusettepanekute kaudu ning Välisministeeriumil ei ole kindlasti mitte midagi selle vastu, kui Riigikogu ka sel aastal järgmise aasta eelarvesse otsustab selle toetuse sisse hääletada.

Aseesimees

Tänan! Andres Herkeli täpsustav küsimus, palun!

A. Herkel

Aitäh! Sellesisulise muudatusettepaneku Isamaaliidu fraktsioon esitas. See on esitatud ka riigieelarve viimasel lugemisel. Kas ma võin nüüd teie avaldusest välja lugeda seda, et Reformierakonna fraktsioon riigieelarve kolmandal lugemisel rahanduskomisjonis kavatseb meie ettepanekut toetada?

K. Ojuland

Aitäh selle täpsustava küsimuse eest! Kindlasti ei. See ei ole Reformierakonna fraktsiooni seisukoht. Ma väljendusin kaunis selgesti, et kui Riigikogu selle ettepaneku 2003. aastaks riigieelarvesse sisse hääletab, siis ei ole Välisministeeriumil selle vastu midagi.

Aseesimees

Tänan! Andres Herkel, teine täpsustav küsimus, palun!

A. Herkel

Aitäh, proua minister! Teie teate väga hästi, et Riigikogu saab muudatuse viia riigieelarvesse sisse juhul, kui see on valitsuskoalitsiooni tahe. Antud juhul ma loen välja, et see ei ole valitsuskoalitsiooni tahe. Täpselt samamoodi on riigieelarvest välja jäänud mitmedki sellised väikesed summad, näiteks okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklikule komisjonile. Kokku on kuivanud migratsioonifond. Sama puudutab hõimuliikumise toetamist jne, jne. Minu küsimus on: miks? Kas siin on tegemist mingisuguste Venemaa nõudmiste täitmisega ning kas see on osa valitsuspoolsest meeleheast, mille eest Venemaa asepeaminister Valentina Matvijenko, kui ta Eestis viibis, kiitis praegust valitsust kui paremat partnerit kui eelmine, Mart Laari juhitud Eesti Vabariigi valitsus?

K. Ojuland

Aitäh! Võib-olla ma ei saa päris täpselt sellest küsimusest aru, aga ma ei näe küll otsest seost Esindamata Rahvaste Organisatsiooni ja mingite väidetavate Venemaa nõudmiste vahel, sest Esindamata Rahvaste Organisatsioon ju koondab minu info kohaselt üle maailma erinevaid esindamata rahvaid ja kindlasti nende tegevus on sellele suunatud. Härra Herkel, te kindlasti olete ise väga hästi kursis sellega, et Esindamata Rahvaste Organisatsioon on valitsusväline organisatsioon. See on väga selge alus, miks see ettepanek organisatsiooni toetuseks on tulnud ikka ja jälle Riigikogu liikmete initsiatiivil. Ma tahaksin veel kord rõhutada seda, et see initsiatiiv ja see hääletus peab toimuma siin Riigikogu saalis.

Aseesimees

Tänan! Enn Tarto, palun!

E. Tarto

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Siin juba öeldi, et valitsuskoalitsioon on korduvalt selle Esindamata Rahvaste Organisatsioonile toetuse eraldamise ettepaneku maha hääletanud. Ma usun, et valitsuskoalitsioon sellises välispoliitilises küsimuses arvestab ka teie arvamust. Milline teie arvamus on, kas Tartus Eesti Kongressi büroo ruumes veel enne Eesti iseseisvuse taastamist loodud Esindamata Rahvaste Organisatsiooni esinduse väljasuretamine on Eestile kasulik või kahjulik?

K. Ojuland

Aitäh selle küsimuse eest! Kahtlemata teeb Esindamata Rahvaste Organisatsioon väga suurt tööd ja kui vaadata viimast 10-11 aastat, siis selle aja jooksul on kuus rahvast, kes sinna organisatsiooni on kuulunud, ka tegelikult iseseisvateks riikideks saanud. Nende hulka kuuluvad Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Ida-Timor. Nad loomulikult teevad väga olulist tööd kõikide nende rahvaste sõltumatuse saavutamise nimel, kes selle organisatsiooni liikmed on. Teiselt poolt, see organisatsioon on valitsusväline ja kindlasti mitte ükski valitsusväline organisatsioon ei Eestis ega kusagil mujal saa oma tööd sättida ainult riigi poolt saadavale rahale. Siis me enam ei räägiks ju valitsusvälisest organisatsioonist.

Aseesimees

Tänan! Täpsustav küsimus Trivimi Vellistelt.

T. Velliste

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Minu küsimus oli algselt pooleldi mõeldud minister Efendijevile, aga kuna sellel küsimusel on ka välispoliitiline pool, siis ma esitan selle teile. Ei ole mingit kahtlust, et Esindamata Rahvaste Organisatsiooni tegevus on ka Venemaa välispoliitiliste huvide sfääris. Küsimus on selline: kumb tee on teie arvates parem ja viib parema tulemuseni kodakondsusetuse probleemi likvideerimisel Eestis, kas see, et valitsus püüab õhutada ja abistada kodakondsuse taotlejaid või selline tee, kus allutakse kellegi survele, riskides eestlaste pahameelega Eestis?

K. Ojuland

Aitäh selle küsimuse eest! Ma võin täie vastutustundega väita siin saalis, et Eesti ei kavatse alluda mitte kellegi survele, mis tuleb väljastpoolt ükskõik missuguste põhiseaduslike seaduste ja kõikide teiste seaduste muutmiseks. Me ei tee seda. Mis puudutab kodakondsuse taotlejaid Eestis, siis on see mõistagi iga kodakondsuse taotleja enda otsus, kas ta taotleb seda või mitte, sest kodakondsus ei ole niisugune asi, mida üks päev võtad ja teine päev jätad. Kodakondsus on seotud väga selgelt lojaalsusega, see on seotud vastutusega, see on seotud kohustustega selle riigi ees, kelle kodanik sa oled. Nii et valitsus ei kavatse kodakondsuspoliitikat muuta, veelgi vähem sellest lähtuvalt, et kusagilt väljastpoolt oleks meile surve.

Aseesimees

Suur tänu, proua minister! Sellega on küsimuse käsitlemine ammendatud. Järgmisena küsib kolleeg Mihhail Stalnuhhin minister Eldar Efendijevilt kodakondsuse kohta. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

M. Stalnuhhin

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra minister! Minu poolt pakutaval teemal on siin juba põgusalt juttu olnud, kuid siiski ... Tihti tuleb välisriikide meediaga suheldes tunnistada, et iga kord, kui siia tulnud ajakirjanik kuuleb, kui palju on Eestis halli passiga ehk kodakondsuseta isikuid, hakkab ta imestama, veel rohkem hakkab ta imestama, kui ta kuuleb keeleeksami reeglitest. Kolmas kord imestab, kui saab teada, et meil vanuritele mingeid soodustusi ei ole. Nii et mul oleks üks küsimus, millest alustaksin. Nimelt, kuidas te hindate kodakondsuse omandamise tempot Eestis? Pärast jätkaksin lisaküsimustega.

E. Efendijev

Aitäh! Aega ei ole palju, aga ma võiksin ikkagi mõned andmed anda, et see hindamine oleks õige. Aastal 1992 - 5421, 1993 - 20 371, 1994 - 22 473, 1995 - 16 674, 1996 - 22 773, 1997 - 8121, 1998 - 9969, 1999 - 4534, 2000 - 3425, 2001 - 3090 ja selle aasta 1. detsembri seisuga - 3838, umbes 4000 tuleb aasta lõpuks välja. Ma mõtlen, et tempo ei ole rahuldav. Kui me võtame aritmeetiliselt, et kümne aastaga tuli kodanikke juurde 120 000, aga kodakondsuseta on meil veel 168 000, siis meil on vaja selleks 16 aastat. Ja teine asi, mis oli seotud naturalisatsiooni tingimustega. Arvan, et naturalisatsiooni tingimused on praegu liiga ranged inimeste jaoks, kes on jäänud kodakondsuseta ning tahavad kindlasti olla Eesti kodanikud. Neid on 168 000-st 67%.

Aseesimees

Tänan! Mihhail Stalnuhhin, täpsustav küsimus, palun!

M. Stalnuhhin

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Meil on tõesti vaja kodakondsuse omandamise tempot tõsta, aga kas poleks võimalik - rahuldades kõiki osapooli selles poliitilises protsessis, ka neid, kes räägivad, et kodakondsuspoliitikat ei muudeta - esimese sammuna luua kodakondsuse saamise soodustingimused, näiteks vanuritele? Kaks aastat tagasi me tegime invaliidide kohta selle ettepaneku ja siis seda ei võetud vastu kui kodakondsuspoliitika muutmist. Võib-olla asuks sellele teele, et annaks võimaluse mitte ainult noortel, vaid ka vanadel kodakondsust omandada?

E. Efendijev

Nagu ma enne vastasin, oleks tõesti vaja veel kord pöörduda praeguse kodakondsuse saamise poliitika ja olukorra juurde ning arutada kahte või kolme asja. Esiteks, kui palju meil on jäänud aega? Euroopa Liitu astumiseni on meil aega kaks aastat. Teiseks, milline on kodakondsuse saamise või kodakondsusetuse likvideerimise seis. Ja kolmandaks, millised on grupid, kes ei suuda - ei ole tähtis kas 10 aastaga või 20 aastaga - täita neid nõudeid, mis on seatud naturalisatsiooni tingimusteks, kas või vanurid, kellest te rääkisite. Võib-olla on otstarbekas seda gruppi vaadata eraldi ja võtta nende kohta vastu soodustuse otsus?

Aseesimees

Tänan! Viimane täpsustav küsimus Andres Herkelilt.

A. Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kuulates teie vastuseid, tekkis mul niisugune küsimus: mis teie jaoks on siis tähtsam, kas kodakondsuse omandamise tempo tõstmine, millest te siin kõnelete, või see, et Eestil oleksid tõepoolest riigile lojaalsed ja ka riigikeelt valdavad kodanikud? Kumba aspekti te peate selles protsessis olulisemaks, kas kvantiteeti või kvaliteeti?

E. Efendijev

Minu jaoks on kõige tähtsam, esiteks, et nendest inimestest, kes ei ole praegu Eesti Vabariigi kodanikud, saaks kiiremas korras head, lojaalsed Eesti kodanikud. Võin öelda, et nad on juba potentsiaalselt lojaalsed Eesti kodanikud. Ja teiseks, et meie vabariigis oleks stabiilsus, aga mitte selline vastuseis selles küsimuses, et see valik, mis on tehtud inimeste ja riigi poolt, oleks maksimaalselt teostatav. Need tingimused aitaksid inimesi, mitte ei takistaks neid.

Aseesimees

Suur tänu, härra minister! Sellega on küsimuse käsitlemine lõpetatud. Järgnevalt küsib kolleeg Enn Tarto välisminister Kristiina Ojulandilt represseeritutele kompensatsiooni maksmise kohta. Palun, Enn Tarto!

E. Tarto

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua välisminister! Saksa riigi okupatsiooni tagajärjel hukkus umbes 8000 Eesti Vabariigi kodanikku. Nende sugulased kannatasid ja saavad tänapäeval Saksamaalt kompensatsiooni. Nõukogude Liidu okupatsiooni tagajärjel hukkus umbes 100 000 Eesti Vabariigi kodanikku, umbes 270 000 represseeriti. Keegi nendest pole tänapäeval Venemaalt kompensatsiooni saanud. Küsimus on: kas selline olukord on normaalne ja õiglane?

K. Ojuland

Aitäh küsimuse eest! Väga lühidalt vastates võiks öelda, et ei ole.

Aseesimees

Tänan! Enn Tarto, täpsustav küsimus, palun!

E. Tarto

Aitäh, proua välisminister! Järgmine küsimus on selline. Saksa okupatsiooni ajal hukkus viis Asutava Kogu ja I-IV Riigikogu liiget, nende sugulased kannatasid repressioonide all. Praegu saavad nad Saksamaalt kompensatsiooni. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal hukkus 156 Asutava Kogu ja I-VI Riigikogu liiget. Nende sugulased samuti kannatasid repressioonide all, aga nad ei saa Venemaalt mingit kompensatsiooni. Mida peaks Eesti riik ette võtma, et sellist kisendavat ebaõiglust pehmendada või likvideerida?

K. Ojuland

Aitäh, härra Tarto! Me oleme sel teemal teiega siin Riigikogus kahekõnet pidanud ka varem, viimati selle nädala esmaspäeval. Kahtlemata on kõik need arvud, mis te välja tõite, õiged. Me ei saa rääkida ainult Riigikogu liikmetest või Asutava Kogu liikmetest või Eesti riigitegelastest, sinna alla kuuluvad nii kultuuritegelased, teadustöötajad, talupojad, töölised, kõik, kes iganes nende repressioonide tõttu kannatasid. Mida me tegema peaksime? Kõigepealt, kuivõrd küsimus on endiselt üleval ja ootab lahendust, siis riik ei saa kindlasti istuda, käed rüpes. Praegu on just see aeg, mil - ma saan aru, ka Riigikogus, aga ka valitsusasutustes, eelkõige Välisministeeriumis, kuhu on hulgaliselt laekunud avaldusi represseeritutelt - nende küsimustega tegeldakse. Minu isiklik seisukoht on, et niisuguse väga komplitseeritud, nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult komplitseeritud küsimuse uurimiseks võiks olla moodustatud üks komisjon, kes küsimusega tegeleb. Eriti hea oleks, kui see komisjon oleks ka rahvusvahelise kaaluga.

Aseesimees

Tänan! Enn Tarto, teine täpsustav küsimus.

E. Tarto

Aitäh, proua välisminister! Kas ei oleks otstarbekohane läbirääkimisi pidada Läti ja Leedu ministeeriumidega, valitsustega - nendel on ju samad probleemid -, et siis ühiselt tõstatada see probleem rahvusvahelisel tasandil?

K. Ojuland

Aitäh selle küsimuse eest! Välisministeerium on konsulteerinud mitte ainult Läti ja Leedu kolleegidega, vaid suure osa Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, samuti lasknud Euroopa Nõukogus läbi viia ekspertiisi, kus ka vastava rahvusvahelise organisatsiooni poolt võetud õigusakte on analüüsitud. Nii et kahtlemata me selle küsimusega tegeleme.

Aseesimees

Suur tänu, proua välisminister! Sellega on küsimuse käsitlemine ammendatud. Me võime siirduda viimase küsimuse juurde. Palun lühike küsimus ja suhteliselt lühike vastus! Vladimir Velman küsib minister Eldar Efendijevilt kaasmaalaste toetamise kohta. Palun, Vladimir Velman!

V. Velman

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud härra minister! Ma ei hakka küsima rahvusvähemuste kohta, sest paljudele siin saalis üldse ei meeldi, et see probleem on üleval. Küsin seda, mis siinistujatele rohkem meeldib. Te juhite valitsuskomisjoni, mis tegeleb väljaspool Eesti Vabariiki elavate eestlaste toetamisega. Meedias oli juttu sellest, et on olemas mingisugune rahvuskaaslaste programm. Mis sellest programmist on saanud ja kuidas Eesti Vabariigi valitsus toetab oma rahvuskaaslasi?

E. Efendijev

Aitäh küsimuse eest! Eelmistel aastatel, kui tehnoloogiliselt rääkida, töötas valitsuskomisjon reflektoorselt - tekkisid küsimused ja nendele küsimustele komisjon reageeris. Põhisuunad olid: arhiivimaterjalide ja andmebaaside loomine ja toetamine. Tehti uus ettepanek - toetada akadeemilise hariduse omandamist Eestis. Viis üliõpilast-eestlast väljastpoolt Eestit õpivad selle programmi kaudu Tartus ja Tallinnas. Samuti toimub eesti keele õpetamine endise Nõukogude Liidu territooriumil, on laste ja noortega seotud kultuuriprogrammid, keeleõppe laagrid. Osa tegevusi oli seotud kirikutega ja kalmistute korrastamisega.

Aseesimees

Tänan, härra minister! Suur tänu, välisminister Kristiina Ojulandile ja minister Eldar Efendijevile infotunnis osalemise eest! Tänane infotund on lõppenud.


1. Eelnõu ja arupärimiste üleandmine ning eelnõu menetlustähtaja pikendamine

Aseesimees

Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu kümnenda töönädala kolmapäevast istungit. Juhatuse nimel olen valmis vastu võtma eelnõusid ja arupärimisi. Valitsus täna eelnõusid ei esita. Jaanus Männik, palun!

J. Männik

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Koos Ants Käärma ja Jaan Pööriga on meil üle anda arupärimised peaminister Siim Kallasele ja rahandusminister Harri Õunapuule. Lühidalt öeldes on tegemist kordusarupärimistega. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson vastas siin 2. novembril analoogilistele küsimustele, kuid enamasti ütles ta, et need on suunatud valel aadressil ning temal puuduvad nii õigusjärglus, info kui ka vastused. Seetõttu esitame me küsimused raudtee kohta ja veduridepoo plaanitava ülekolimise kohta Tapalt Tallinna kesklinna peaministrile kui loodetavasti eelmise valitsuse õigusjärglasele ja ka rahandusministrile kui Erastamisagentuuri n-ö asjade edasiajajale. Aitäh!

Aseesimees

Sergei Ivanov, palun!

S. Ivanov

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Minu hea kolleeg Vladimir Velman ütles praegu infotunnis, et mõned küsimused siin saalis ei meeldi. See on tõesti nii. Ma mõtlen, et Riigikogu pult ei ole koht, kus meeldida või mitte. Me väljendame kõigepealt oma valijate huve. Eile ma ei saanud siseministrilt rahuldavaid vastuseid ja täna tegelikult ei saanud neid ka rahvastikuministrilt kodakondsuse küsimuses. Küsimus on selline. Praeguseks on naturalisatsiooniprotsess Eestis seiskumas, samas on täheldatud, et kodakondsuseta isikute arv riigis on liialt suur, ja on selge, et riigil tuleb astuda konkreetseid samme, et leevendada liialt karme nõudeid (keelenõudeid) kodakondsuse saamiseks. Sellele probleemile on oma viimases raportis juhtinud riigivõimude tähelepanu ka Euroopa Nõukogu rassismi- ja ebatolerantsuse vastane komisjon. Sama probleemi on täheldanud oma viimases uuringus ka mitmed kohalikud sotsioloogid. Komisjoni raporti punktis 10 on märgitud: Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt on loodud komisjon, mis töötab välja muudatusi keeleeksami nõuetes ning arendab eksamite korraldamise süsteemi. Küsimused on järgmised. Millist nime kannab ülalmainitud komisjon, millal on see loodud, kes on selle liikmed ning kes seda juhib ja mille alusel komisjoni liikmeid valiti? Kas informatsioon komisjoni tegevuse kohta on olemas ka Internetis? Millised on komisjoni tegevusvaldkonnad ja eesmärgid, millised on konkreetsed töötulemused? Millised on konkreetsed ettepanekud, mida komisjon on teinud keeleeksami läbiviimise süsteemi arendamise ja keelenõuete kohta ning kas need ettepanekud on ellu viidud? Kuidas suhtub Haridusministeerium ülaltoodud Euroopa Nõukogu komisjoni raportisse ning kas on mõni ettepanek, mis on võetud arvesse ning ellu viidud? Kas Haridusministeerium kavandab astuda samme kodakondsuse keeleeksami nõuete leevendamiseks? Kui ei, siis millega on see põhjendatud? Aitäh!

Aseesimees

Kalev Kotkas, palun!

K. Kotkas

Austatud kolleegid! Enda ning kolleegide Vambo Kaalu ja Vootele Hanseni poolt annan üle kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kalavarude jätkuv vähenemise trend sunnib riiki kasutama kiireid meetmeid püügivõimaluste ja püügivõimsuste tasakaalustamiseks ning ajaloolise püügiõiguse taastamine on üks olulisemaid meetmeid. Ajaloolise püügiõiguse taastamisele ongi meie eelnõu sisu suunatud. Aitäh!

Aseesimees

Rohkem eelnõusid ja arupärimisi ei ole. Juhul kui esitatud seaduseelnõu vastab kodukorraseaduses sätestatud nõuetele, määrab Riigikogu juhatus hiljemalt kolme tööpäeva jooksul juhtivkomisjoni, ja arupärimised suunatakse viivitamatult adressaatidele. Austatud Riigikogu! Teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreerus 61 Riigikogu liiget. Austatud kolleegid! Sotsiaalkomisjon on teinud ettepaneku pikendada Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse eelnõu 796 esimese ja teise lugemise vahelist aega Riigikogu täiskogu IX istungjärgu viienda töönädalani. Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele sotsiaalkomisjoni ettepaneku pikendada Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse eelnõu 796 esimese ja teise lugemise vahelist aega Riigikogu täiskogu IX istungjärgu viienda töönädalani. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu oli 6, erapooletuid 5. Seega on ettepanek vastu võetud.


2. Teated

Aseesimees

Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse 2002. aasta 2. detsembril algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse 2002. aasta 2. detsembril algatatud notariaadiseaduse, notari tasu seaduse, tõestamisseaduse, vandetõlgi seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse 2002. aasta 2. detsembril algatatud vangistusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse 2002. aasta 2. detsembril algatatud riigisaladuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse koodeksi muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse 2002. aasta 3. detsembril algatatud maaparandusseaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon; Mõõdukate fraktsiooni 2002. aasta 3. detsembril algatatud kutseseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon.


3. Päevakorrast

Aseesimees

Austatud kolleegid! Järgnevalt päevakorra täpsustamine. Eile jäi tööaja lõppemise tõttu arutamata kolm eelnõu, mida me hakkame täna esmajärjekorras menetlema. Tänase päevakorra kohta on mõningad täpsustused esinejate puhul. Päevakorra esimeses punktis, eelnõu 1189, teeb valitsuspoolse kaasettekande Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Kolmapäevase päevakorra teises punktis, eelnõu 1204, teeb valitsuspoolse kaasettekande Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Tänase päevakorra kolmandas punktis, eelnõu 1127, teeb kaasettekande valitsuse poolt Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Helle Haljak.


4. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1223 SE) esimene lugemine

Aseesimees

Austatud kolleegid, asume menetlema tänast päevakorda. Võtame käsitlusele Riigikogu liikmete Tõnu Kauba ja Toomas Vilosiuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti Riigikogu liikme Tõnu Kauba!

T. Kauba

Härra juhataja! Head kolleegid! Käesolev seaduseelnõu on algatatud loomulikult elust enesest tulenevast vajadusest. On mitmeid lahendamata probleeme, täpsustamata on mõned ebapiisavad redaktsioonid ja nende probleemide lahendamiseks ongi käesolev eelnõu esitatud. Tutvustan teile lühidalt eelnõu sisu. Eelnõus on üheksa punkti, mille sisu on järgmine. Kõigepealt, esimeses punktis me nimetame võimalust anda kiirabibrigaadi pidajale luba tegelda ka täiendusõppe ja esmaabialase koolitusega. See tähendab, et tõenäoliselt mitte meelega, vaid tähelepanematuse tõttu oli see varem seadusest välja jäänud. Nüüd on siis tervishoiuteenuste korraldamise seaduses vaja anda ka nimetatud õppevõimalus. Teiseks, on vajalik koduõendus-hooldusteenuse osutamise mõiste sissetoomine. Nimelt täiendatakse seaduse § 22 lõiget 3, lubades haigla pidajal tegelda ka õdede poolt iseseisvalt osutatavate tervishoiuteenuste pakkumisega just koduõendus-hooldusteenuse osas. Kolmas muudatus puudutab sedasama, millest me rääkisime, see on eeskätt kohaliku haigla mõiste sissetoomine. Ka neljas muudatus käsitleb konkreetselt õendusabi, millele me juba viitasime. Viienda muudatusega toome tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse sisse taastusraviga seonduva teema. Nimelt on riikliku pensionikindlustuse seaduse ja soodustingimustel vanaduspensioni seaduse alusel pensioni saavatele mittetöötavatele pensionäridele taastusravi tuusikute jagamisel vajalik Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastamine. See on ilmselt küllalt oluline, et me selle võimaluse selgelt välja toome. Ka kuues muudatusettepanek puudutab kohaliku haigla teemat. Seitsmes muudatusettepanek on sisulisem ja räägib meditsiiniseadmete soetamise korrast. Nimelt peame me meditsiiniseadmete soetamise reguleerimise eesmärgiks laiemas perspektiivis mittevajalike ja majanduslikult ebaefektiivsete seadmete soetuste ärahoidmise ning vajalike soetuste riigi- ja ravikindlustuse eelarvest rahastamise võimaluste eelneva piisava ja tõsise hindamise. Soetamise reguleerimise objektiks peaksid olema kõik seadmed, mille kasutamist rahastatakse riigieelarvest või ravikindlustuse eelarvest, sõltumata sellest, kust allikast tuleb raha esialgseks investeeringuks. Praegu kehtiv seadus annab volitusnormi ainult nende meditsiiniseadmete soetamise reguleerimiseks, mille soetusmaksumus kaetakse riigieelarve vahenditest. Me leiame, et see on oluline samm ka Eesti Haigekassa vahendite efektiivseks kasutamiseks. Seaduseelnõu kaheksandas punktis on ka täpsustus, täiendus seonduvalt sotsiaalministri volitustega ning just seonduvalt taastusravi tuusikute väljaandmise tingimuste ja korra kehtestamisega. Punkt 9 puudutab veel ühte omaette teemat, nimelt peaksid üld- ja lastearstid, kes on saanud perearstina tegutsemise õiguse enne tervishoiuteenuste korraldamise seaduse jõustumist ning osalevad praegusel ajal spetsialiseerumiskursustel, saama perearsti kvalifikatsiooni tegelikult alles 2004. aastaks. Selle muudatusega me anname perearstidena töötavatele isikutele võimaluse saada see kvalifikatsioon pikema aja jooksul. Loomulikult on võimalik, et meie pakutud aastaarvu 2004 kohta tuleb ka täiendusettepanekuid saalist, aga eks seda näitab aeg. Pöördun veel kord käesoleva eelnõu peamise põhjuse, see on kohaliku haigla teema juurde. Nimelt sündis see parandusettepanek tegelikult mitme eri haigla - Põlva, Jõgeva, Elva, Rapla, Haapsalu haigla - juhtide vahel toimunud diskussiooni tulemusena. Paljud kolleegid nii nendes haiglates kui ka mujal on leidnud, et senine tervishoiureform on tekitanud olukorra, kus suhteliselt väikesed haiglad ei saa võib-olla enam edasi töötada, ometigi on nendes piirkondades vajalik teenuse osutamine. Tõsi, mitte küll endises suures mahus, vaid hoopis väiksemas mahus. Selles väiksemas mahus on ilmselt võimalik ka neid finantseerida, aga arvatavasti ei ole otstarbekas neid suhteliselt väikseid haiglaid likvideerida tervishoiureformi käigus. See oleks lühidalt kõik. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, Tõnu Kauba! Tiit Toomsalu, palun!

T. Toomsalu

Tänan, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Ma tuleksin oma küsimusega selle kohaliku haigla problemaatika juurde ja sooviksin pisut täpsemalt teada, mida mõeldakse kohaliku haigla all, sest tervishoiuteenuste korraldamise seadusega anti haiglavõrgu kujundamise volitused Vabariigi Valitsusele. Nüüd on toodud sisse uus haiglate liik, nimelt kohalik haigla. Ma tahaksin küsida, kas tegemist on sisuliselt Vabariigi Valitsuse kavandatud haiglate võrgu laiendamisega uue haiglaliigi sissetoomise näol või on tegemist munitsipaalsete haiglate, mitte aktsiaseltside vormis, vaid munitsipaalsete tervishoiuasutuste taastamisega, ja millisest allikast hakatakse neid rahastama?

T. Kauba

Meie eelnõu ei lähtu sellest viimasest, mida sa silmas pidasid. See tähendab, et eeskätt ei ole jutt munitsipaalsest haiglast. See ei välista loomulikult arutelu sellel teemal. Ma usun, et õige oleks öelda, et konkreetsete haiglate, nimelt siis nende kohalike haiglate suhtes peab vajalikud nõuded kehtestama sotsiaalminister. See, millises mahus konkreetne haigla hakkab tervishoiuteenust osutama, saab ilmselt paika pandud nendesamade nõuete kehtestamise kaudu.

Aseesimees

Tänan! Ants Käärma, palun!

A. Käärma

Suur tänu! See on kena, et te oma eelnõuga käsitlete ka meditsiiniseadmete soetamist ja selle korda. Teatavasti on sellega üsna tõsised probleemid. Sisuliselt on ju seadmeid, ma mõtlen ikka sellist kallimat, vajalikumat, keerulisemat aparatuuri, haiglatel üsna võimatu soetada, raha selleks ei eraldata ja haigekassa rahast sinna neid miljoneid võtta ka ei ole. Me ei räägi siin ju nõeltest ega sellistest väikestest asjadest, me räägime ikka keerulistest seadmetest. Nüüd on sul siin seletuskirjas öeldud, et eelnevalt tuleb hinnata mitte ainult seadme soetamise, vaid ka seadme kasutamise mõju ravikindlustuse eelarvele, just nimelt eelarvele. Te olete pannud nagu pearõhu vahenditele, rahalistele vahenditele, mida tavaliselt ikka napib. Kas selle taha saab pugeda, öeldes, et raha ei ole, järelikult ei saa seda seadet soetada, kuigi selle soetamine on hädavajalik? Kas siin ei peaks olema kuidagi ära märgitud ka see hädavajalikkus, et seda meditsiiniseadet või seda aparatuuri on ilmtingimata vaja, ja siis otsitakse vahendid? Aga kui panna esiplaanile see, et vahendeid ei ole, siis edasi pole ju mõtet mõeldagi. Kuidas sa seda mõtled siin oma eelnõus?

T. Kauba

Aitäh! See on ilmselt enamikule meist teada, et viimase umbes kümmekonna aasta jooksul, kus Eesti meditsiiniasutused või, nagu me praegu räägime, tervishoiuteenust osutavad asutused, on läinud üle uude olukorda, on nad võib-olla koordineerimatult, ma sõnastaksin niimoodi, muretsenud väga erinevatest raha saamise allikatest lähtudes väga erinevaid kallihinnalisi aparaate, aparatuuri jne. See majandusliku efektiivsuse või ebaefektiivsuse teema tähendabki ilmselt seda, et senine suhteliselt koordineerimatu tegevus peaks olema rohkem jälgitud, koordineeritud. Ometigi ma ei usu, et meil oleks võimalik lõpuni saavutada olukord, kus iga, absoluutselt iga aparaadi ostmine Eestimaal tervishoiuteenust osutavates institutsioonides oleks ainult haigekassa sanktsioneeritud või mitte sanktsioneeritud. Nii et selles mõttes vajab see soetamise kord küll selget täpsustamist. Ma just rõhutangi seda, et senine soetamise kord meid ei rahulda. Kui kolleegid leiavad, et mõned teised formulatsioonid on paremad, siis me loomulikult heameelega arutame neid.

Aseesimees

Tänan! Mihkel Pärnoja, palun!

M. Pärnoja

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Küsimuse esitamisel ma eeldan, et nii eelnõu kui seletuskirja tegelikud autorid ongi Tõnu Kauba ja Toomas Vilosius, mitte Sotsiaalministeeriumi ametnikud. Selle tõttu ma tahaksin saada täiendavat selgitust muudatusettepaneku kohta, mis on siin number kuue all ning millega muudetakse § 55 lõike 1 punkti 1 ja lisatakse sinna varasema tekstiga võrreldes juurde kohalikud haiglad. Samal ajal selgitus iseenesest ei ütle midagi rohkemat, vaid konstateerib sedasama, mis on seletuskirjas. Minu küsimus on seotud sellega, miks te olete jätnud välja, ehk teisisõnu, miks te ei ole lisanud siia juurde ka taastusravi- ja hooldushaiglaid, mis moodustavad kogu haiglate võrgus olulise osa ja võimaldavad ravikindlustuse efektiivsele korraldamisele oluliselt kaasa aidata, sealjuures toimub ravikindlustuse korraldamine riigi tasandil. Miks te ei ole andnud Sotsiaalministeeriumile õigust ka taastusravi- ja hooldushaiglaid loetellu sisse lülitada?

T. Kauba

Aitäh! Võib-olla ma alguses väga selgelt ei rõhutanud, aga ma püüan seda nüüd teha. Nimelt sündis see eelnõu eeskätt soovist tuua sisse just kohaliku haigla mõiste, millest tulenevalt me ei seadnud endale suuremaid eesmärke. Loomulikult on võimalik eelnõu menetlemise käigus ka teisi lähedasi teemasid arutada.

Aseesimees

Tänan! Mai Treial, palun!

M. Treial

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab punkti 5, kus täiendatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52. See puudutab tuusikute küsimust. Mul ei ole käepärast eelneva seaduse tervikteksti, et näha, mida see § 52 üldse käsitleb. Samas on mul küsimus selle kohta, kas eelnõu algatajad saavad öelda, kas igal aastal on ravituusikuteks kindel summa näiteks riigieelarves või kuidas hakkab see raha riigieelarves kirjas olema?

T. Kauba

Aitäh! Selle seaduse, mitte eelnõu, vaid seaduse § 52 räägib tervishoiu rahastamisest riigieelarvest. See loetleb kaheksas punktis konkreetselt, mida Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest rahastatakse, näiteks on seal sees kiirabi, mitmesugused ekspertiisid, mitmesugused tervishoiuprogrammid jne. Meie soov on, et pensioni saavatele mittetöötavatele pensionäridele taastusravi tuusikute kohta märke tegemine või otsuse tegemine peaks olema selgelt ja ühemõtteliselt selles paragrahvis. Mis puutub sellesse, kui suures ulatuses, siis see ei saa olla selle paragrahvi sisu. Selle koha peal me ainult loetleme, mida riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse ja ei midagi rohkemat.

Aseesimees

Tänan! Jaan Pöör, palun!

J. Pöör

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ka minu küsimus on kohaliku haigla mõiste sissetoomise kohta, sest nüüd on olemas piirkondlik haigla ja kohalik haigla, kui see eelnõu seaduseks saab. Aga kuhu kuuluvad nn taastus- ja pikaravihaiglad, mille kohta ka Pärnoja siin küsis. Kas need on sellisel juhul piirkondlikud haiglad või kohalikud haiglad, sest nemad leiavad kasutamist ikkagi pärast raskemat haigust või operatsiooni taastusraviks? Nii et kumb taastusravihaigla on, kas kohalik või piirkondlik haigla?

T. Kauba

Sellele küsimusele vastates vaatan ma küll kehtiva seaduse sõnastuse poole, seal on need eraldi loetletud. Kui ma nüüd sinu küsimusest õigesti aru sain, siis sa püüad tegelikult § 22 lõikes 4 esitatud haiglate variante kombineerida. Aga et see oleks meil üheselt selge, siis ma loen need variandid ette. Nimelt ütleb kehtiva seaduse § 22 lõige 4, et haiglaliigid on: piirkondlik haigla, keskhaigla, erihaigla, üldhaigla, taastusravihaigla ja hooldushaigla.

Aseesimees

Tänan! Mihkel Pärnoja, teine küsimus, palun!

M. Pärnoja

Aitäh! Kui vaadata seletuskirja esimest lauset, siis seal on öeldud, et käesoleva eelnõu eesmärk on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse rakendamisel esile kerkinud probleemide lahendamine. Sõna "probleem" on siin mitmuses. Eelnõu tekstis endas on kohalike haiglate probleemi puudutatud üheksast muudatusettepanekust ainult kahes, ülejäänud käsitlevad teisi probleeme. Sinu vastus minu esimesele küsimusele ei olnud teps mitte asjakohane, kui sa eelnõu endaga üldse kursis oled. Sellest tulenevalt ma kordaksin oma küsimust. Millistel sisulistel, tervishoiuteenuste korraldamise seisukohalt sisulistel põhjustel ei ole te lülitanud § 55 lõike 1 punkti 1 taastusravihaiglaid ja hooldushaiglaid või ei moodusta need teie arust tervishoiukorralduses, kogu selles ravikindlustuse süsteemis sellist osa, mille puhul peaks Sotsiaalministeerium vaatama süsteemi kui tervikut? Mis põhjus see on, miks te selle välja jätsite?

T. Kauba

Osaliselt vastasin ma sellele kindlasti nii esimesena esitatud küsimusele kui ka eelküsijale vastates, osaliselt on see kindlasti niimoodi. Mis puudutab võimalust, et neid selle koha peal uuesti loetlema hakata, sa pead silmas § 55 lõike 1 punkti 1, siis loomulikult võime me sel teemal edaspidi arutada.

Aseesimees

Tänan! Enn Tarto, palun!

E. Tarto

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleeg! Meie andsime sisse eelnõu, et pensionäridele ära kaotada päevatasud, voodikohatasud, külastustasud jne, mida nüüd on õigus sisse viia. Valitsus, see tähendab teie minister, ei toetanud seda eelnõu. Kas oleks võimalik, kui me teeksime selle muudatusettepaneku käesolevasse eelnõusse, et ka see probleem lahendada?

T. Kauba

Aitäh küsimuse eest! Ilmselt oli tegemist sõnavääratusega, ma ei tea täpselt, mis on külastustasu, aga tõenäoliselt mõeldi siin visiiditasu kasutamise võimalust. Loomulikult võib teha erinevaid muudatusettepanekuid. Visiiditasu ei ole selle eelnõuga üldse seotud, aga kehtivas seaduses on ju sõnastatud niimoodi, et see on ikkagi kohaliku haigla nõukogu võimalus seda tasu kehtestada või mitte kehtestada. Kui tuleb mingisugune sellest oluliselt erinev sõnastus, siis mul on pigem tunne, et me ei pruugi seda toetada, sest praegu ei ole öeldud, kas see kehtestatakse või mitte, vaid kehtivas seaduses on antud võimalus haiglate nõukogudel vastav otsus teha.

Aseesimees

Tänan! Elmar Truu, palun!

E. Truu

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seaduse § 22 lõikesse 4, haigla liikide loetelusse, tuuakse uus mõiste "kohalik haigla". Selle kohta on öeldud, et see annab võimaluse jätkata piiratud mahus statsionaarset aktiivraviteenuste osutamist väiksematel maakonnahaiglatel, nagu on Jõgeval ja Põlvas, kes on tõesti kurtnud oma tuleviku pärast. Mida tähendab see piiratud mahus? Ole hea, seleta mulle ära kui spetsialist.

T. Kauba

Aitäh! See on võib-olla natuke pikem vastus, aga ma püüan siiski. On selge, et praegu esitatavad nõuded ja samal ajal finantsressursi võimalused ei pruugi paljudes piirkondades olla kokkuviidavad. Eelnõu algatajad ja eeskätt need mitme nimetatud piirkonna haiglate juures töötavad isikud soovivadki ühelt poolt säilitada tervishoiuteenust maksimaalses mahus, aga samal ajal arvestada reaalset olukorda, mis on kohapeal. On selge, et mõnes piirkonnas on näiteks operatsioonimahud päevaste operatsioonide suhtes piisavad selleks, et nimetatud linnas seda haiglat alles hoida. Samal ajal erakorralise töö jaoks, mis tähendaks ööpäevaringset valvet, ei ole seal aastate jooksul piisavat koormust olnud. Niisiis ongi meie idee selles, et kõikide võimaluste pakkumine säiliks piiratud mahus ehk teisiti öeldes mitte ööpäevaringselt.

Aseesimees

Tänan! Arvo Sirendi, palun!

A. Sirendi

Suur tänu! Ka mul on mingil moel tekkinud arusaamatus seoses haiglate liigitamisega. Ma ei saa aru, kas see on liigitamine, rühmitamine, kategoriseerimine või jaotamine, sest ruumilise paigutuse järgi võiks olla küll piirkondlik keskhaigla ja kohalik, kusjuures peaks kindlasti alustama kohalikust. Mis puutub üldhaiglasse ja erihaiglasse, siis ka taastusravi- ja hooldushaigla on erihaigla, kusjuures piiratud mahus tehakse loomulikult kõigis ravi, sest piiramatus mahus ei olegi seda võimalik teha. Kas te peate õigeks, et neid nimetatakse ilmtingimata liikideks ja kas see järjekord on põhjendatud või ei ole?

T. Kauba

See järjekord, kui sa pead silmas seaduses ja meie pakutud paranduses olevat järjestust, ei ole iseenesest kõige tähtsam. Järjestus võib loomulikult ka teistpidi olla, kuigi siin on teatud loogika olemas, kui esitatud järjestust vaadata. Mis puutub sellesse, kuidas seda nimetada, kas kategoriseerimiseks või liigitamiseks, siis ma arvan, et see on rohkem maitse küsimus.

Aseesimees

Tänan! Elmar Truu, palun, teine küsimus!

E. Truu

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg, sa oled ka tuttav rootslaste kümme miljonit maksma läinud haiglareformi suure arengukavaga aastani 2015. Kas see muudatus - erinevalt rootslaste variandist - võimaldab siiski Põlva ja Valga ja paljudel teistel haiglatel ellu jääda?

T. Kauba

Jah, hea kolleeg, see ongi meie pakutud seadusmuudatuse üks põhialuseid, et nimetatud kohtades oleks võimalik osutada tervishoiuteenust pikemat aega, kui see mõnel väliskonsultandil mõne aasta eest mõttes oli.

Aseesimees

Suur tänu, Tõnu Kauba! Rohkem kolleegidel sulle küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Kalev Kotkase!

K. Kotkas

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 18. novembri istungil. Algatajate nimel jagas selgitusi kolleeg Toomas Vilosius. Komisjon toetas neid ettepanekuid, mis lubavad kiirabibrigaadi pidajatel lisaks põhitegevusele tegelda ka õppe- ja teadustööga, õendusabi osutamise võimaluste laiendamist, kohaliku haigla mõiste sisseviimist ning mittetöötavatele pensionäridele taastusravi tuusikute väljastamise tingimuste ja korra väljatöötamise delegeerimist sotsiaalministrile. Samas pidas komisjon vajalikuks täpsustada § 1 punkti 7 sõnastust, selleks et seletuskirjas sisalduv õilis eesmärk laiendada riigipoolset kontrolli kallite meditsiiniseadmete soetamise ja kasutuselevõtu üle ka tegelikult seaduses kajastuks. Samuti jäi komisjoni arutelul vastuseta küsimus, kas kohaliku haigla lisamisel haiglate loetellu sealt samal ajal taastusravi- ja hooldushaigla jätkuv väljajäämine on taotluslik eesmärk või lihtsalt näpuviga. Nimetatud probleemid jäävad lahendamiseks eelnõu järgmisel lugemisel. Sotsiaalkomisjon teeb ettepaneku eelnõu 1223 esimene lugemine täna lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. detsember kell 12. Tänan!

Aseesimees

Suur tänu! Jaanus Männik, palun!

J. Männik

Aitäh, härra juhataja! Austatud kaasettekandja! Mul on siiski üks suur probleem, kuna siin on haigla liikidest tõesti räägitud ja murelapseks on see, kas uusi haiglaid on ülepea võimalik ehitada, kas ja kuidas seda teha, mille arvel seda teha, sest Pärnu haigla näide ütleb, et Eesti Vabariik on juba neli aastat loobunud igasugusest haiglavõrgu väljaehitamisest ja selle finantseerimisest. Kas see eelnõu võiks selles suhtes midagi anda ja mida, kui ta midagi annab?

K. Kotkas

Tänan küsimuse eest! See konkreetne eelnõu ei reguleeri absoluutselt mitte sinu väljendatud muret.

Aseesimees

Tänan! Jaanus Männik, teine küsimus, ja palun tõesti esitada eelnõu kohta käiv küsimus.

J. Männik

Aitäh, härra juhataja! Ma olen täiesti veendunud, et tervishoiuteenuste korraldamine üldse hõlmab ka haiglaid, nende võrgu olemasolu ja võimalusi selle korrastamiseks või ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks. Niisiis ma küsin, kas käesoleva eelnõu kohta on võimalik teha selliseid muudatusettepanekuid, et selles asjas selgust tuua?

K. Kotkas

Tänan küsimuse eest! Vastavalt kodukorraseadusele võib eelnõu puhul esitada muudatusettepanekuid selle õigussuhte kohta, mida see eelnõu konkreetselt reguleerib. Minu isiklik arusaamine on, et ei ole võimalik.

Aseesimees

Suur tänu, Kalev Kotkas! Rohkem küsimusi ei ole. Seega on eelnõu esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 9. detsember kell 12.


5. Otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2002. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu (1232 OE) arutelu

Aseesimees

Austatud kolleegid! Võtame järgnevalt käsitlusele rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2002. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu. Palun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Meelis Atoneni! Kas keegi oskab öelda, kus asub Meelis Atonen? Me ei saa ka järgmist ... Kas kolmanda päevakorrapunkti ettekandja on kohal? Toomas Varek või Toomas Vilosius, kumb on ette nähtud? Ei ole ka kohal. Juhataja võtab viieminutilise vaheaja. V a h e a e g

Aseesimees

Austatud Riigikogu! Juhataja võetud viieminutiline vaheaeg on läbi. Me saame hakata menetlema teist päevakorrapunkti. Palun, Meelis Atonen!

M. Atonen

Tuhat vabandust! Austatud kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon vaatas Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2002. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu läbi 21. novembril. 18. novembril viibis meil komisjonis ka Urmas Kaarlep. Komisjonis pakuti, et Urmas Kaarlep viiks läbi auditi vastavalt Riigikontrolli seaduse §-s 6 sätestatule. Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanek 21. novembrist on panna otsuse eelnõu lõpphääletusele ja selle poolt olid kõik viis hääletusel osalenud rahanduskomisjoni liiget. Aitäh!

Aseesimees

Tänan väga, Meelis Atonen! Kas kolleegidel on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Läbirääkimistel ei soovi keegi osaleda, läbirääkimisi ei avata. Kas äkki Meelis Atonen tahaks veel lõppsõna lausuda? Ei soovi. Fraktsioonide esindajad? Ka ei soovi. Siis seisab meil ees lõpphääletus. Austatud Riigikogu! Ma katkestan korraks päevakorra menetlemise. Meil on au ja võimalus tervitada Ukraina parlamendi spiikrit härra Volodimir Litvini. (Aplaus.) Jätkame päevakorra menetlemist. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2002. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Seega on eelnõu otsusena vastu võetud.


6. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1225 SE) esimene lugemine

Aseesimees

Austatud kolleegid! Võtame järgnevalt käsitlusele Riigikogu liikmete Toomas Vareki ja Toomas Vilosiuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti Toomas Vilosiuse!

T. Vilosius

Head kolleegid! Käibemaksuseaduse muutmise seadus on tingitud sellest, et kuni käesoleva aasta 1. oktoobrini kehtinud käibemaksuseaduse § 18 lõike 1 punkti 2 kohaselt ei maksustatud käibemaksuga tervishoiuteenuste käivet, sealhulgas ka kiirabiteenuste käivet. Kuid 1. oktoobrist 2002 jõustus uus ravikindlustusseadus, millega muudetakse ka käibemaksuseadust ja sätestatakse nõnda, et käibemaksuga ei maksustata neid tervishoiuteenuseid, mis on kantud haigekassa poolt tasustatud tervishoiuteenuste nimekirja. Siin tekkis niisugune lahknevus, et sisuliselt oleks 1. oktoobrist tulnud käibemaksuga maksustada ka kiirabiteenust, kuna kiirabiteenust teadupärast ei finantseerita või ei tasuta selle teenuse eest haigekassa vahenditest, vaid seda finantseeritakse riigieelarvest. Sellepärast ongi see käibemaksuseaduse muutmise seadus ellu kutsutud ja sõnastatud nii, et ei maksustata neid tervishoiuteenuseid, mis on kantud sotsiaalministri poolt kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus nimetatud tervishoiuteenuste hulka elik lahtiseletatult tähendab seda, et mitte kõigi Eesti Vabariigi sotsiaalministri poolt loetelusse kantud tervishoiuteenuste eest ei tasu haigekassa, vaid osa eest tasume meie ise ja siia hulka kuulub ka kiirabiteenus, mida finantseeritakse riigieelarvest. Teisisõnu tähendab see, et kõik need tervishoiuteenused, olgu nad siis tasustatud haigekassa poolt, riigieelarvest või meie endi poolt, ei ole maksustatud käibemaksuga. Kõik. Aitäh!

Aseesimees

Tänan väga! Kas kolleegidel on küsimusi? Elmar Truu, palun!

E. Truu

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab § 2. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval ja seda kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. oktoobrist alates. Millest on see tingitud, kas ravikindlustusseaduse jõustumisest 1. oktoobrist või millest?

T. Vilosius

Jah, ma seda juba ütlesin, et see on tingitud ravikindlustusseaduse jõustumisest. Kui me seda tagasiulatuvalt ei jõustaks, siis kuni seaduse jõustumiseni elik 1. oktoobrist kuni selle päevani, kui seadus jõustub, peaks kiirabiteenus olema maksustatud käibemaksuga 18% ulatuses.

Aseesimees

Tänan väga, Toomas Vilosius! Rohkem küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Meelis Atoneni!

M. Atonen

Austatud härra esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu komisjonis 21. novembril. Kuna eelnõus esitatud probleem on väga selge, tegi komisjon ettepaneku esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks pakume välja juba 5. detsembri kella 11. Põhjus on siin väga lihtne, rahanduskomisjoni soov on nimetatud seaduseelnõu seadusena võimalikult kiiresti vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees

Tänan! Küsimusi ei ole. Sellega on eelnõu esimene lugemine lõpetatud, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 5. detsember kell 11.


7. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse eelnõu (1189 SE) teise lugemise jätkamine

Aseesimees

Austatud kolleegid, siirdume kolmapäevase päevakorra juurde ja võtame käsitlusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse eelnõu. Jätkub teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti rahandusminister Harri Õunapuu!

H. Õunapuu

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teile teise lugemise jätkamiseks esitatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse eelnõu on mõnevõrra täiendatud. Sisseviidud parandused on tehtud peamiselt eesmärgiga parandada eelnõu keelelist stiili ja sõnastust ning vähem sisulist laadi. Järgnevalt kommenteerin neid parandusettepanekuid, mis on sisulised. Tuleksin kõigepealt selle juurde, mida Vabariigi Valitsus ei toetanud. Ettepanekud nr 7 ja 9 on tehtud eesmärgiga rakendada madalamat aktsiisimäära õllele sõltuvalt selle pastöriseeritusest või tootmismahust. Nimetatud ettepanekutega ei saa nõustuda põhjusel, et need ei ole kooskõlas Euroopa Liidu direktiivis 92/83 sätestatud õlle maksustamise põhimõtetega. Euroopa Liidu direktiivis aktsepteeritakse õlle maksustamist tootmismahtudest lähtuvalt, kuid esitatud ettepanekud ei ole kooskõlas direktiivis sätestatud õlle madalama aktsiisimääraga maksustamise põhimõtetega. Edasi parandusettepanekutest, mida valitsus toetab. Ettepanek nr 3. Kehtiva korra kohaselt on prognoosiks see, et kõrge kvaliteediga diislikütusest on võimalik erimärgistamise teel saada vastavalt kas kerge kütteõli või eriotstarbeline diislikütus, kusjuures kütuse kvaliteediomadused ei muutu. Rahanduskomisjoni ettepanek on tehtud eesmärgiga kehtivat korda muuta ja sel otstarbel võetakse kerge kütteõli kaubakoodidest välja kaks kaubakoodi. Seaduseelnõu jõustudes ei saa kerge kütteõli enam olla sama hea kvaliteediga kui eriotstarbeline diislikütus. Vambo Kaalu ja Kalev Kotkase ettepanek nr 4 on lubada isikutel, kellele eelnõu järgi kohaldatakse aktsiisilao pidamise eritingimusi, toota kalendriaasta jooksul 2500 liitri asemel 4000 liitrit õlut ja kääritatud jooke. Esitatud ettepanek on paremini kooskõlas praeguse reaalse olukorraga. Rahanduskomisjoni ettepanek nr 16 näeb ette muuta alkoholiseaduse § 29 lõikeid 1 ja 2. Nimetatud lõigetest jäetakse välja sõna "import" ning sõnad "ja eksport", sest see säte on kehtival kujul vastuolus tolliseadustikuga. Erinevalt hulgimüügist ei saa impordi ja ekspordi puhul määratleda tegevuskohana aktsiisiladu, tolliladu või muud kauba ladustamise kohta. Impordi ja ekspordi puhul aktsepteeritakse vastav tollideklaratsioon üldjuhul selles tolliasutuses, kus asub kaup. Rahanduskomisjoni ettepanek nr 17 näeb ette täiendada vedelkütuse seadust, lubades erimärgistatud ehk alandatud maksumääraga diislikütust kasutada ka metsandustöödel. See arvestab sisuliselt ka Eestimaa Rahvaliidu ja Mõõdukate fraktsiooni esitatud ettepanekuid. Need olid põhilised kommentaarid teise lugemise jätkamiseks esitatud eelnõu kohta. Teen teile ettepaneku eelnõu täna seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees

Tänan, härra minister! Jaanus Männik, palun!

J. Männik

Aitäh! Härra minister, sa väitsid, et muudatusettepanek nr 9 ei olevat kooskõlas eurodirektiividega. Võib-olla sa täpsustaksid, mille poolest ta seda ei ole?

H. Õunapuu

Aitäh! Lugupeetud Jaanus Männik! Sinu väide on tõesti õige, et käesoleval juhul lubab Euroopa Liidu direktiiv meil kasutada siin 50% võrra vähendatud määra. Aga kui me vaatame Euroopa Liidu direktiive, siis Euroopast meie poole vaadatuna oleme me kõik väikesed tootjad, kaasa arvatud Saku oma 46 miljoni liitriga aastas ja Tartu oma 37 miljoni liitriga aastas. Selles mõttes oleme me kõik väikesed ja lähtudes sellest, et me oleme ka taludele teinud sellised erisoodustused, on komisjon praegu sellise otsuse teinud. Samas on teada ja ka sinul on teada, et õlletootjatega läbirääkimised jätkuvad. Praeguseks momendiks ei ole leitud kompromisslahendust, kuid algatajate poolt võin väita, et kui need kompromissid leitakse, siis on sellise muudatusettepanekuga väga lihtne tagasi tulla.

Aseesimees

Tänan! Anti Liiv, palun!

A. Liiv

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Euroopa Liidus on ilmselt lähenemas hetk, kui tubakareklaam keelustatakse. Praegu vist on veel kaks riiki, kes hakkavad ka juba alla andma. Kas võib lähiaastatel karta, et tubakareklaami keelustamise toimel hakkab tubakaaktsiisist laekuv maks suurusjärgu võrra langema või kui palju langema? Kuidas on see prognoositav?

H. Õunapuu

Aitäh, härra Anti Liiv! Teades sinu eriala, ma arvan, et oleks väga tervitatav, kui aktsiis hakkaks selles osas langema. Ma olen kindel, et valitsus leiab vastavad teed, kuidas seda tulupoolt kompenseerida, et rahuldada eelarvega ettenähtud vajadusi teistes valdkondades. Nii et kui me sinna jõuame, siis ma tervitan seda aktsiisi langust.

Aseesimees

Tänan! Vambo Kaal, palun!

V. Kaal

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Minu teada on lugu nii, et mahtude järgi ei tohi Euroopa Liidus erinevaid aktsiise rakendada. Kui aga on tegemist erinevate toodetega - käesoleval juhul on tegemist kas pastöriseeritud või pastöriseerimata õllega, mis on tehnoloogiliselt eristatav -, siis sellisel juhul ei lähe me minu andmetel vastuollu Euroopa Liidu direktiividega, ja ma konsulteerisin ka Majandusministeeriumiga.

H. Õunapuu

Aitäh! Küsimust ei tulnud. Oli konstateering.

Aseesimees

Tänan! Andres Varik, palun!

A. Varik

Tänan, härra juhataja! Härra minister! Loomulikult on Eesti omapära see, et ta on väike. Eesti õlletootjad on Euroopa Liidu suhtes tõesti kõik väikesed tootjad, aga Eesti enda siseselt on ikkagi mõned suured ja mõned väikesed. Kas selles suhtes on valitsus läbirääkimiste tulemusena Euroopa Liiduga üldse pöördunud siin seda eripära rakendama või mööndust tegema või ongi lepitud olukorraga?

H. Õunapuu

Selles küsimuses ei ole seda selliselt tõstatatud.

Aseesimees

Tänan! Vambo Kaal, teine küsimus, palun!

V. Kaal

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ma jätkan seitsmenda muudatusettepanekuga, seal ei ole mitte mahtude, vaid erinevate toodete pealt arvestatud aktsiisi erinevaid määrasid, mis ei ole minu andmetel vastuolus Euroopa Liidu direktiividega. Kui me vaatame, kuidas Euroopas on asjad käinud, siis võtame kas või Belgia, kus püütakse riiklikult just nimelt kõiki väikesi õlletööstusi alles hoida, et oleks võimalikult mitmekesine valik ja võimalikult hea ellu jääda kõigil, ka väikestel õlletootjatel. Kas te ei leia, et selle ettepaneku toetamisega oleks meil võimalik küllalt väikeste loobumistega riigieelarvest tegelikult kohalikku õlletööstust, ka väiketööstust, mis just nimelt annab mitmekesisuse, toetama hakata?

H. Õunapuu

Aitäh! Ma püüdsin selle küsimusele vastata või vastasin juba siis, kui kolleeg Jaanus Männik esitas oma küsimuse. Õlletootjad praegu sellise arutluse käigus, selleks momendiks, kui rahanduskomisjonis olid need ettepanekud arutlusel, vastavatele kokkulepetele ei jõudnud. Sellepärast on alati parem, kui kõik asjad tootjatega läbi arutatakse. Ma arvan, et see kokkulepe saavutatakse veel selle aasta numbri sees, siis tullakse muudatusettepanekutega tagasi.

Aseesimees

Tänan! Mihkel Pärnoja, palun!

M. Pärnoja

Aitäh! Praegu menetletav eelnõu on ette nähtud selleks, et parandada aktsiisikaupadelt võetava aktsiisi laekumist, ja aktsiisiladude süsteem, mis sisse viiakse, aitab tõenäoliselt sellele kaasa. Aga nagu siin küsimused näitavad, on Eestis ettevõtjad väga erinevas seisundis ja aktsiisilao rajamine on ühele ettevõtjale suhteliselt väike kulu, võrreldes tema käibega, teise ettevõtja jaoks aga üsna suur kulu. Samal ajal on Rahandusministeerium tõrjunud need ettepanekud, mis püüavad rohkem aidata kaasa väiksematele ettevõtjatele selle uue olukorraga kohanemisel. Eestil nagu teistelgi riikidel on võimalus anda teatud eesmärkide saavutamiseks riigi abi. Kas Rahandusministeerium on kaalunud sellist võimalust, et väiketootjaid aidatakse vähemalt riigi abi andmise vormis uue süsteemiga kohanemisel, või ei ole seda kaalutud ja kui seda ei ole kaalutud, siis kuidas ikkagi tõrjuda neid etteheiteid, mida esitatakse, et toimub väiksemate tootjate ahistamine seadusandja poolt, eelkõige muidugi Rahandusministeeriumi kui algataja poolt?

H. Õunapuu

Aitäh! On loomulik, et väiketootjaid tuleb toetada ja väikeettevõtluse, igasuguse väikeettevõtluse toetamiseks on väga erinevaid vorme, kaasa arvatud riigi abi andmise võimalus väikeettevõtluse arendamiseks või konkreetselt ühele või teisele väiketootjale. Aga kõiki neid ettepanekuid saab vaadata konkreetselt ja vastava taotluse olemasolu korral. Ma ei oska praegu täpselt öelda, kui palju on selliseid riigi abi taotlusi olnud, momendil on minu teada kaks sellist ettevõtet, kes taotlevad, aga need on väljaspool käesoleva eelnõu menetlust olevad ettevõtmised.

Aseesimees

Tänan! Kalev Kotkas, palun!

K. Kotkas

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja, kommenteerides minu ja Vambo Kaalu tehtud muudatusettepanekut nr 7 ja selle mittetoetamise põhjust, te ütlesite, et õlletootjad ei olnud nõus. Minu arusaama järgi ongi suurtel ja väikestel tootjatel erinevad huvid ning riigi ülesanne peaks olema n-ö väiksemaid ja nõrgemaid kaitsta. Kas te ütleksite, kes konkreetselt ei olnud nõus?

H. Õunapuu

Aitäh, härra Kotkas! Peaks stenogrammist täpselt järele vaatama, kas ma ütlesin, et ei olnud nõus. Ma väitsin ja ütlesin, et ei saavutatud kokkulepet ja probleem on arutusel. Need on kaks erinevat väidet. Ma olen kindel, et mingisuguse aja jooksul see kompromisskokkulepe saavutatakse ja siis ei võta selle menetlemine siin saalis eriti palju aega, et seda täiendust sisse viia.

Aseesimees

Tänan! Enn Tarto, palun!

E. Tarto

Aitäh! Kas ma pean nendest vastustest ja küsimustest nii aru saama, et suurettevõtjate lobby valitsusringkondades, võimulolijate juures on tugevam olnud kui väikeettevõtjatel?

H. Õunapuu

Aitäh, härra Tartu! Ei, te ei saa õigesti aru. Ma väidaksin teie sõnavara kasutades, et see lobistamine on pooleli ja ettevõtjad vaidlevad omavahel.

Aseesimees

Tänan! Kalev Kotkas, teine küsimus, palun!

K. Kotkas

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas ma sain teie eelmisest vastusest õigesti aru, et õlletootjad lepivad omavahel kokku, mida seadusandja seadusesse kirjutab?

H. Õunapuu

Aitäh! Me nagu ei mõista teineteist, te tahate ikkagi minu vastustest välja lugeda seda, mis teile vahetult meeldib. Küsimus on selles, et on olemas õlletootjaid ühendav liit, kes püüab leida õlletootjate vahel kompromissi. Seda kompromissettepanekut, mida nad praegu arutavad, tahaksime kuulda ja pärast seda saame me otsuse teha.

Aseesimees

Tänan! Mihkel Pärnoja, teine küsimus, palun!

M. Pärnoja

Aitäh! Minu esimese küsimuse rõhuasetus oli küll sellel, kas riik on valmis vajaduse korral väikeettevõtjatele riigi abi andma. Ma ei küsinud seda, kas selliseid taotlusi on esitatud. Loomulikult toimub see menetlus taotluste alusel, aga taotluse esitamiseks on esitajal vaja teada ka riigipoolset positsiooni. See küsimus ei puuduta konkreetselt alkoholitootjaid, vaid on ajendatud pigem keemiaettevõtjate poolt, kellel senise kehtiva korra järgi tuleb oma tegevuses olulisi muudatusi teha. Ka väikesed ettevõtjad peavad rajama aktsiisilao, et nad saaksid aktsiisikaubalt ajutise aktsiisivabastuse selliseks juhuks, kui nad töötlevad selle ümber mitteaktsiisikaubaks. Need kulutused, mis neil tuleb praegu sätestatava korra järgi kanda, on ühe ettevõtja jaoks üsna suured. Nüüd ongi küsimus selles, kas riik on sellisel juhul valmis neid väikesi ettevõtjaid aitama - Eesti seisukohalt on nad ju olulised, eks ole -, et nad saaksid seadust järgida ja et see oluliselt ei vähendaks nende konkurentsivõimet. See on tööstuse üldise arengu seisukohalt väga oluline küsimus. Nii et küsimus oli, kas riik on selleks valmis, ehk teisisõnu, kas seda teemat tasub eraldi käsitleda ja arutada edaspidi, kui see seadus on vastu võetud?

H. Õunapuu

Aitäh, härra Pärnoja! Arvan, et see on väga vajalik teema, mida tuleb veel rohkem lahti rääkida, rohkem arutada ja ka täpsustada, millisel tasemel see riigi valmisolek just konkreetselt on. Mis puudutab valmisolekut riigi abi anda, siis valitsusel see tahe loomulikult on ja see käib kokku valitsuse programmiliste seisukohtadega väikeettevõtluse arendamise suhtes. Teine pool on see, et iga selline tahe peab olema kaetud ressurssidega ja selle jaoks tuleb tööd teha. Ma arvan, et momendil nad ei ole niivõrd piisavad, see abivajadus on suurem, kui meil tegelikult ressursid seda praegu võimaldavad. Ma arvan, et see on probleem, mida tuleb pidevalt lahendada ja kui tekib vahendite puudujääk, siis tuleb neid vahendeid eelarves edaspidi selles osas rohkem ette näha.

Aseesimees

Tänan! Jaanus Männik, teine küsimus, palun!

J. Männik

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Väike- ja suurtootjate aktsiisi erinevus õlletootmisel kaotati ära alles aasta tagasi ehk 1. jaanuarist kehtima hakanud ja praegu kehtiva alkoholiaktsiisi seadusega, niisiis oli see kolmikliidu väga selge tahe. Need diskussioonid käisid siin väga pikalt. Siit tulenevalt küsin ma, kas vastupidise tahte realiseerimine seisab praegu Reformierakonna taga või kas valitsusel on seda tahtmist või fantaseerib minister praegu siin puldis niisama, sest komisjonis ei ole olnud vähimatki märki sellest, et valitsusel see tahe oleks?

H. Õunapuu

Aitäh, härra Männik! Ma olen selleteemalistele küsimustele täna juba kaks-kolm korda vastanud ja ma jään ikkagi selle juurde, et ükskõik, mida valitsus või konkreetne minister teeb, leitakse ikkagi midagi, et kritiseerida või süüdistada tegematajätmises. Praegusel juhul on ettevõtjatel, õlletootjatel käimas omavahelised läbirääkimised ja kui Õlleliit saab oma ühise konkreetse seisukoha välja käidud, siis saab ka valitsus kaasa tulla ja omapoolse ettepaneku teha. Antud juhul on valitsuse valmisolek selle küsimuse lahendamiseks olemas.

Aseesimees

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Kas valitsus vajab ka kaasettekannet? Ei vaja. Seega palun kaasettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni aseesimehe Jaanus Männiku!

J. Männik

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus on valitsuse poolt menetlusse antud 9. oktoobril. Niisiis on menetlus kestnud praktiliselt kaks kuud. Teatavasti on praeguseks toimunud esimene ja teine lugemine, kusjuures teine lugemine on esimest korda katkestatud ja seda tehti 13. novembril. Seejärel on rahanduskomisjon arutanud eelnõu muudatusettepanekuid kolmel korral - 21. novembril, 2. ja 3. detsembril. Tänaseks on eelnõu sellises seisundis, et komisjoni ettepanek on see lõpphääletusele suunata. Parandusettepanekuid, nagu te näete, on kokku 22, nendel peatus rahandusminister nähtavasti juba piisavalt. Enamasti on tegemist täpsustavate redaktsiooniliste muudatustega. Kuid sisulistest muudatustest on tõesti olulisemad nr 7, 8 ja 9, mis käsitlevad aktsiisimäära diferentseerimist tulenevalt erinevast tooteliigist või erinevast tootmismahust. Ettepaneku nr 7 seisukoht ehk pastöriseeritud õlle ja pastöriseerimata õlle eristamine aktsiisimäära järgi on toodud sisse selle lugemise staadiumis mõõdukate Vambo Kaalu ja Kalev Kotkase poolt. Kuid ettepanekud nr 8 ja 9, mis sooviksid diferentseerida õlleaktsiisi tulenevalt tootja tootmismahust ehk suurusest ehk diferentseerida selle alusel aktsiise, on teistkordsel katsetusel ja komisjonis on ka kõigis arutlusfaasides sellel peatutud ja seda arutatud. Paraku toetust need diferentseerimissoovid ei ole leidnud. Tuletan meelde, et väike- ja suurtootjate eristamine on toimunud nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus. Euroopa Liidu riikides on see kasutusel praeguseni ega näi sugugi kuhugi kaduvat. Eestis on see praeguseks kadunud niisiis ligi aasta. Sinnamaani see oli. Mis puutub muudatusettepanekutesse nr 18 ja 19 või täpsemalt öeldes isegi 17, 18 ja 19, siis seal on, nagu põhiettekandjagi märkis, täpsustatud ja lahendatud ka traktorites ja liikurmasinates kasutatava erimärgistatud kütuse kasutamine selliselt, et erimärgistatud diislikütust võib kasutada peale põllumajanduse ka metsandustöödel. Seaduseelnõu jõustumiseks seadusena on lõppvariandis pakutud 1. aprilli, et sellele nn aktsiisilaole saaksid üle minna kütusekauplemisega tegelevad ettevõtted. Alkoholikauplejate, alkoholitootjate, üldse käitlejate puhul kehtib see süsteem, nagu juba märgitud, ligi aasta. See oleks iseloomustamiseks kõik. Komisjon teeb ettepaneku teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Sellega ma lõpetaksin. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, Jaanus Männik! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Jaanus Männik, sõnavõtt kohalt! Kummast siis, nüüd on mõlemad sees. Kõne puldist, sõnavõtt kohalt? Nii, Jaanus Männik, kõne puldist.

J. Männik

Head kolleegid, ma palun vabandust segaduse tekitamise pärast! Komisjoni esindajana ei saanud ma kaugeltki rääkida seda, mida ma oleksin tahtnud rääkida. Sellepärast püüan teie tähelepanu veel mõne minuti jooksul köita. Loomulikult on asi selles, et väike- ja suurettevõtluse vahel tuleb teha vahet ja Eesti regionaalarengu ning majandusarengu üks põhihädasid ongi see, et seda vahet ei ole tehtud või selle vahe tegemine on viimastel aastatel kadunud. Nii nagu ma enne ütlesin, seesama õlleaktsiisi diferentseerimine on kadunud just nimelt kolmikliidu valitsemise ajal. Enne oli see kogu aeg seadustes olemas ja see toimis. See on aidanud säilitada ka väiketootmise nii õlle- kui kodumaise marjaveini tootjate puhul, kuid praeguseks ajaks on kõik need väikeettevõtted n-ö noatera peal, et mitte öelda väljasuremise äärel. Jutt sellest, justkui oleks see uus probleem või justkui poleks sellest asjast räägitud või justkui poleks sellele tähelepanu pööratud ja justkui poleks selles suhtes tootjatega piisavalt arutatud ja räägitud, ei vasta pehmelt öeldes tõele. Seda on pidevalt tehtud, see on pidevalt päevakorral olnud. Tootjad on pidevalt taotlenud nii valitsuse kui rahanduskomisjoniga dialoogi selle üle. Seda on ka peetud, lünklikult ja üksikute liikmete tasemel, kuid viimased valitsused, see on siis kolmikliidu valitsus ja ka praegune valitsus ei näi siin siiski järeleandmisi teha tahtvat. Ei oska muud midagi öelda, kui et suurettevõtjate ja välisomanikega suurettevõtete huvid domineerivad siin totaalselt ja sealt ka see ignorantsus ja tahtmatus. Muidugi ei saa märkimata jätta seda, et headel kolleegidel Mõõdukatel oli võimalus koos meiega ja tol korral ka koos Keskerakonnaga see probleem lahendada või õieti see probleem tekitamata jätta ehk jätta need määrad erinevaks. See võimalus on olnud kogu aeg ja kogu see asi võiks praeguseni toimida, aga kolmikliidu valitsusel polnud selleks vähimatki tahtmist. Sealhulgas ei näinud seda kuskilt ilmnevat ka Mõõdukate puhul. Eks häda ajab härja kaevu ja häda õpetab, praeguseks on Mõõdukad õnneks asunud n-ö mõnevõrra teise leeri, loodetavasti on see tahtmine tõsine. Härra minister väitis, justkui oleks see arutlus hiljaks jäänud või justkui oleks valitsusel tahtmine seda arutada. Ma ei tahaks hästi uskuda, et seda tahtmist on, sest kui seda oleks, siis oli ammu aeg see tahtmine realiseerida. Ma arvan, et selle vigurdamise asemel, mis siin saalis on sellel teemal toimunud, võiksime me täna heaks kiita mis tahes ettepaneku, nii selle seitsmenda ettepaneku, mis teeb liikide vahel vahet - see ei ole Euroopa Liidu direktiividega keelatud -, kui ka üheksas muudatusettepanek võiks saada seadustatud, kuna see just nimelt selles redaktsioonis toimib ja on kasutusel Leedu Vabariigis käesoleval ajal ja keegi ei nõua selle lõpetamist. Niisiis ma kutsun üles toetama vähemalt üheksandat muudatusettepanekut. Aitäh!

Aseesimees

Tänan väga, Jaanus Männik! Järgnevalt palun Mihkel Pärnoja, kõne puldist!

M. Pärnoja

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Et Riigikogu liikme, sealhulgas ka eelkõneleja ajalooline mälu on selektiivne, see on seletatav sellega, et inimene lihtsalt ei valda kogu informatsiooni. Aga see iseenesest ei välista seda, et eri leerides olevad poliitikud Riigikogus ka milleski kokku lepivad, kui me räägime üldisest põhimõttest. Väikeettevõtjatele toetuse avaldamine on võimalik väga erineval moel. Kui praegune valitsusliit on jõudnud järeldusele, et reeglid, mis selles seaduseelnõus kehtestatakse, peavad olema just sellised, nagu nad on siia sisse kirjutatud, siis see iseenesest ei võta kohustust lahendada probleemi, mis on seotud väikeettevõtlusega Eestis. Nii ühe, teise kui ka kolmanda toote tootjad, kes selle seaduseelnõu seisukohalt on huvitatud sellest, et nende tegevus saaks jätkuda, väärivad tähelepanu ja oma küsimustega rahandusministrile tahtsin ma sellele tähelepanu juhtida. Ma kordan selle siit puldist veel kord üle. Vabariigi Valitsusel, eelkõige Rahandusministeeriumil ei lange selle seaduse vastuvõtmisega väikeettevõtjate toetamise kohustus mitte ära, vaid see tuleb esile teisel moel ja sellega tuleb edasi tegelda. Kas see eelnõu võetakse täna vastu nende muudatusettepanekutega, mis on tehtud, või ilma nendeta - ma rõhutan veel kord, et see ei võta seda kohustust ära. Ma loodan, et kõik Riigikogu liikmed, kes on siin väikeettevõtluse toetamise nimel esinenud ja selle eest ka seisavad, avaldavad rahandusministrile edaspidi jätkuvalt sellekohast survet. Aitäh!

Aseesimees

Tänan väga, Mihkel Pärnoja! Rohkem kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud ja ma palun kõnepulti tagasi kolleeg Jaanus Männiku, et läbi vaadata muudatusettepanekud. Informatsiooniks niipalju, et Mõõdukate fraktsioonilt on laekunud ettepanek seaduseelnõu 1189 teine lugemine pärast muudatusettepanekute läbivaatamist täna katkestada. Asume läbi vaatama muudatusettepanekuid. Esimene muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, algataja toetab. Teine muudatusettepanek on samuti rahanduskomisjonilt, algataja toetab. Samuti kolmas ettepanek. Neljas muudatusettepanek on Vambo Kaalult ja Kalev Kotkaselt, algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Viies ja kuues muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, algataja toetab. Seitsmes muudatusettepanek on Vambo Kaalult ja Kalev Kotkaselt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Kalev Kotkas, palun!

K. Kotkas

Tänan, härra eesistuja! Palun seda ettepanekut hääletada.

Aseesimees

Tänan! Palun, komisjon!

J. Männik

Selle ettepaneku poolt oli komisjonis 1 liige, vastu 5, erapooletuid 0. Ettekandes oli sellest juba juttu. See teeks vahet pastöriseeritud õlle ja pastöriseerimata õlle aktsiisi määra vahel.

Aseesimees

Tänan! Austatud kolleegid, kas võime asuda hääletama? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid ei olnud. Seega jäi ettepanek vastu võtmata. Kaheksas muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Andres Varik, palun!

A. Varik

Tänan, härra juhataja! Ma palun kaheksanda muudatusettepaneku hääletusele panna ja kutsun üles seda toetama. Põhjenduse andis juba oma ettekandes kolleeg Jaanus Männik.

Aseesimees

Tänan! Palun, komisjoni seisukoht!

J. Männik

Aitäh! Seda ettepanekut pole komisjon toetanud argumendiga, et see justkui ei vasta Euroopa Liidu direktiividele.

Aseesimees

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 23 ja vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Seega on ettepanek tagasi lükatud. Üheksas muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Andres Varik, palun!

A. Varik

Tänan, härra juhataja! Palun ka üheksas muudatusettepanek hääletusele panna. Kutsun üles seda toetama, see on tõesti hea ettepanek.

Aseesimees

Tänan! Komisjon, palun!

J. Männik

Aitäh! Nimetatud ettepanek ei leidnud komisjonis toetust. Oli võimalus siin enne öelda, et just sellisel kujul on see praegu kasutusel Leedu Vabariigis ja häda pole midagi. Aga komisjon, jah, seda ei toetanud.

Aseesimees

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 25 häält, vastu 42, erapooletuid ei olnud. Seega on ettepanek tagasi lükatud. Kümnes muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, algataja toetab. 11. muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, algataja toetab. Samuti 12., 13., 14., 15., 16. ja 17. 18. muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 19. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon arvestab sisuliselt. 20. muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, algataja toetab. 21. muudatusettepanek on Jaak-Hans Kuksilt, algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab täielikult. 22. muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, algataja toetab. Sellega oleme me kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Meil seisab ees katkestusettepaneku hääletamine. Austatud kolleegid! Ma panen hääletusele Mõõdukate fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 1189 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 28 häält, vastu 43, erapooletuid ei olnud. Seega on ettepanek tagasi lükatud. Kas eelnõu algataja soovib lõppsõna? Ei soovi. Kas kaasettekandja soovib lõppsõna? Ei soovi. Fraktsioonide volitatud esindajad? Lõppsõnasoovi ei ole, seega seisab meil ees lõpphääletus. Austatud kolleegid, kas võime asuda hääletama? Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse eelnõu 1189. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu vastuvõtmise poolt anti 42 häält, vastu 22, erapooletuid ei olnud. Seega on eelnõu seadusena vastu võetud.


8. Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1204 SE) teine lugemine

Aseesimees

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt käsitlusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Toimub teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti rahandusminister Harri Õunapuu!

H. Õunapuu

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Teile on teisele lugemisele esitatud Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu näeb ette muudatusi erinevates valdkondades. Korrigeeritakse sätteid, mis puudutavad kinnistusraamatu toiminguid, samuti ka Sideameti ja Lennuameti toiminguid. Selle eelnõuga tunnistatakse kehtetuks lõivud tolliformaalsuste eest. Muudatuste eesmärk on tagada riigilõivuseaduses kinnistusraamatu toimingute kohta sätestatu võimalikult selge ja ühene mõistmine nii kohtunike, kohtunike abide, notarite kui ka tavakodanike poolt. Teiselt poolt püütakse osa kinnistusraamatu toimingute puhul tehinguväärtusi rohkem diferentseerida, vältimaks seaduses sätestatud kindla suurusega põhjendamatuid ja liiga väikesi lõive. Eesmärk on ka telekommunikatsiooni valdkonna jätkuva arengu tagamine. Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on terminoloogia kooskõlla viimine eriseadustega, samuti korrigeeritakse ühtlustamise eesmärgil riigilõivuseaduse sätteid, mida on praktikas võimalik mitmeti tõlgendada. Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta esitati rahanduskomisjonile 20 muudatusettepanekut, mida kõiki ka valitsus toetab. Aitäh tähelepanu eest! Palun eelnõu vastu võtta!

Aseesimees T. Kelam

Suur tänu! On küsimus. Kolleeg Rein Voog.

R. Voog

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus on rohkem tehnilist laadi ja puudutab käesoleva seaduse § 1 punkti 5, kus on kirjas, et riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei pea esitama, kui notaril või riigilõivu võtval asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Palun öelge, kust peaks riigilõivu tasuma kohustatud isik teadma seda, kas notaril või sellel riigilõivu võtval asutusel on või ei ole võimalust kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel?

H. Õunapuu

Aitäh, härra Voog! Ma palun sellele küsimusele vastata proua Lemmi Orol, sest ma tõesti ei oska vastata.

Aseesimees

Suur tänu, härra minister, küsimusi rohkem ei ole. Valitsus kaasettekannet pidada ei soovi. Üks küsimus on vastata. Palun, proua Lemmi Oro!

L. Oro

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle küsimuse vastus peitub järgmises punktis ja see on, et Maksuameti veebilehel avaldatakse kõigi nende nimekirjad, kes on kohustatud riigilõivu elektroonselt vastu võtma ja seda kontrollima.

Aseesimees

Suur tänu! Palun kaasettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe! Kolleeg Meelis Atonen.

M. Atonen

Austatud härra esimees! Head kolleegid! Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu arutas rahanduskomisjon 19. novembril ja 2. detsembril. Kokku vaatasime läbi 20 parandusettepanekut, millest enamik on rahanduskomisjoni ja eelnõu esitajate koostöös sündinud. Komisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada ning panna eelnõu lõpphääletusele. Seda ettepanekut toetasid kõik kaheksa kohal olnud komisjoni liiget. Aitäh!

Aseesimees

Tänan! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Tundub, et ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Arvamusavalduse soove pole registreeritud, läbirääkimisi ei peeta. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Palun, Meelis Atonen! Ettepanek nr 1 on rahanduskomisjonilt, algataja toetab. Samuti ettepanek nr 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19 ja 20. Tänan! Probleeme ei ole. Muudatusettepanekute loetelu on läbi vaadatud. Rahanduskomisjoni ettepanek on panna seaduseelnõu 1204 lõpphääletusele. Kas on lõppsõnasoovi? Härra minister, lõppsõnavõimalus? Härra minister ei soovi. Komisjon, fraktsioonid? Alustame lõpphääletust. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt anti 35 häält, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu 1204 on seadusena vastu võetud.


9. Otsuse "Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine" eelnõu (1127 OE) arutelu jätkamine

Aseesimees

Lugupeetud Riigikogu, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud otsuse "Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine" eelnõu. Jätkame arutelu. Ettekandeks on sõna keskkonnaministril. Härra Heiki Kranich, palun!

H. Kranich

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! See otsuse eelnõu on teie ees teist korda ja nagu ma juba eelmisel korral ütlesin, on jäätmehoolduse korrastamise aluseks Eesti keskkonnastrateegias sätestatud põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine, ettevaatlikkus, jäätmehoolduse integreerimine teiste elualade ja keskkonnakaitse valdkondadega ning loodusvarade kasutamisega. Kava annab ülevaate Eesti jäätmemajanduse praegusest olukorrast, käsitledes eraldi mitmesuguseid jäätmeid ja tekkesfääre, jäätmete liike ja käitlemise üldolukorda. Jäätmekavas võetakse esmakordselt ühtse tervikuna vaatluse alla kogu jäätmemajandus, jäätmehoolduse korraldus ja selle kaudu ka keskkonnaseisundi parandamine. Kuna vahepealse menetlusetapi jooksul Riigikogu liikmete poolt olulisi muudatusi otsuse eelnõusse ei tehtud, siis on mul julgust loota, et Riigikogu võtab otsuse eelnõu vastu ja kiidab üleriigilise jäätmekava heaks. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Näib, et ei ole. Kas soovitakse pidada valitsuspoolset kaasettekannet? Ei soovita. Kuulame ära keskkonnakomisjoni kaasettekande. Kolleeg Vahur Glaase.

V. Glaase

Härra juhataja! Lugupeetavad kolleegid! Otsuse "Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine" eelnõu algatas käesoleva aasta 20. juunil Vabariigi Valitsus ja Riigikogu juhatus määras samal kuupäeval keskkonnakomisjoni juhtivkomisjoniks. Otsuse eelnõu arutelu katkestati 6. novembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 13. november. Riigikogu liikmed otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Üleriigilises jäätmekavas kavandatu tuleneb 18 seadusest või nende alusel kehtestatud õigusaktist. Üleriigilise jäätmekava, maakondade jäätmekavade ning valdade ja linnade jäätmekavade koostamise kohustus on sätestatud jäätmeseaduses ja jäätmekäitluse suunamine hakkab toimuma nimetatud kavade alusel. Jäätmekäitluse peamised suunad on jäätmete arvestuse süsteemi korrastamine keskkonnaregistri kaudu, jäätmete kogumissüsteemi rajamine nii ohtlike jäätmete kui tavajäätmete puhul ning kaasaja nõuetele mittevastavate jäätmekäitluskohtade sulgemine ja nõuetekohaste rajamine koos nendele teeninduspiirkondade rajamisega. Kuna otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja muudatusi ei teinud ka juhtivkomisjon, siis on otsuse eelnõu esitatud arutelu jätkamisele esmakordsel arutelul olnud kujul. Siinkohal on otsatarbekohane pöörata tähelepanu asjaolule, et keskkonnakomisjon ei ole kahe üleliigse koma pärast arengukava tekstis saatnud paberi kokkuhoiu eesmärgil saali uusi dokumente. Need trükivead sisukorras ja peatüki 3.3.2 pealkirjas parandatakse ära enne otsuse allakirjutamist. Keskkonnakomisjon otsustas 19. novembri istungil häältevahekorraga 4 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut suunata otsuse eelnõu arutelu jätkamisele ning teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu arutelu lõpetada ja otsuse eelnõu otsusena vastu võtta. Otsuse eelnõu otsusena vastuvõtmiseks piisab lihthäälteenamusest. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Arvamusavalduse soove ei ole registreeritud. Läbirääkimisi ei peeta. Keskkonnakomisjoni ettepanek on otsuse eelnõu 1127 otsusena vastu võtta ja, nagu öeldud, parandusi otsuse eelnõusse tehtud ei ole. Kas on soovi lõppsõnaks? Ei ole. Fraktsioonid? Kas võime alustada lõpphääletust? Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele otsuse "Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Otsuse eelnõu poolt anti 32 häält, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Otsuse eelnõu on Riigikogu otsusena vastu võetud.


10. Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (1144 SE) teine lugemine

Aseesimees

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ja ettekandeks on sõna siseministril. Härra Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitab teisele lugemisele rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille eesmärk on edendada riikide ja organisatsioonide vahelist koostööd organiseeritud kuritegevuse tõhusamaks ohjeldamiseks ning ärahoidmiseks, soovides luua ühtne õigusruum eri riikidele võitluses organiseeritud kuritegevusega ja viies ühtlasi miinimumini senini eksisteerinud erinevused riikide siseriiklikus õiguses. Konventsiooni ratifitseerimisel ei ole vaja teha täiendavaid muudatusi Eesti siseriiklikus õiguses, kuna nii karistusseadustik, kriminaalmenetluse koodeks kui ka muud konventsiooni reguleerimisalaga puutumust omavad seadused, näiteks rahapesu tõkestamise seadus ja korruptsioonivastane seadus, on konventsiooniga kooskõlas. Eelnõu esimese ja teise lugemise vahel toimunud õiguskomisjoni istungil täpsustati eelnõu § 1 sõnastust ning täiendati eelnõu paragrahviga, mille kohaselt Eesti Vabariik deklareerib, et ta käsitleb oma seaduse kohaselt kuriteona konventsiooni artikli 5 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud kuriteo toimepanemist isikute kokkuleppel eesmärgiga saada rahalist või ainelist kasu. Algataja toetab õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Küsimus. Kolleeg Valve Kirsipuu.

V. Kirsipuu

Aitäh! Lugupeetud härra siseminister! Mind huvitab selle seaduseelnõu § 5, mis väidab, et Eesti Vabariik deklareerib, et talle vastuvõetavateks keelteks on eesti keel ja inglise keel. Ma palun, et te natuke mõtestaksite lahti, kas see vastuvõetav keel on kasutatav verbaalses mõttes või peavad kõik dokumendid olema nii eesti kui inglise keeles?

A. Seppik

Aitäh küsimuse eest! Peetakse silmas verbaalses mõttes ja kõik dokumendid ei pea olema tingimata eesti ja inglise keeles, kuigi riikidevaheline andmevahetus toimub kahtlemata inglise keeles, kuna see on üldkasutatav rahvusvaheline keel selle konventsiooni mõttes. Kuid verbaalses mõttes võib ka siin eesti keelega hakkama saada. See on niisugune tehniline küsimus, kuid põhimõtteliselt me peame siin siiski silmas, et eelkõige me ajame asju eesti keeles.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Aap Neljas.

A. Neljas

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Seaduse § 1 lõike 1 punkt 3 ütleb, et sanktsioone võib rakendada ka siis, kui seda on otsustanud muu rahvusvaheline organisatsioon. Lihtsalt protokolli huvides ma küsiksin. Ma loodan, et valitsus on pidanud silmas neid rahvusvahelisi organisatsioone, mille liige Eesti on, mitte aga neid, mille liige me võib-olla ei ole?

A. Seppik

Aitäh küsimuse eest! Kahtlemata on see nii, et me peame silmas ikka eelkõige ja ainult neid organisatsioone, mille liige Eesti on ja mille suhtes me oleme võtnud rahvusvahelisi kohustusi.

Aseesimees

Suur tänu, härra minister! Küsimusi rohkem ei ole. Kuulame ära õiguskomisjoni kaasettekande. Kolleeg Ando Leps.

A. Leps

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu oma 2002. aasta 18. novembri istungil. Eelnõu esimesel lugemisel õiguskomisjonile muudatusettepanekuid ei laekunud. Õiguskomisjon vaatas läbi ka Riigikogu juriidilise osakonna arvamuse, kuulas ära eelnõu algataja esindaja arvamuse, esitas täpsustavaid küsimusi. Arutati, kas konventsiooni ratifitseerimiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, ning konventsioonis ja Eesti siseriiklikes õigusaktides sisalduvate mõistete samasust. Õiguskomisjon algatas muudatusettepaneku, millega täiendati eelnõu uue §-ga 2. Muudatusettepaneku kohaselt Eesti Vabariik deklareerib, et ta käsitab oma seaduste kohaselt kuriteona artikli 5 lõike 1 punkti a alapunktis i nimetatud tegu. Konventsiooni artikli 5 lõike 3 kohaselt peab see osalisriik, kes käsitleb oma seaduste kohaselt kuriteona artikli 5 lõike 1 punkti a alapunktis i nimetatud tegu - isikute kokkuleppel raske kuriteo toimepanemine, mille otsene või kaudne eesmärk on saada rahalist või muud ainelist kasu ning mille paneb kokkuleppe täitmiseks toime üks isik või organiseeritud kuritegelik ühendus -, deklareerima seda ÜRO peasekretärile ratifitseerimiskirja hoiule andes. Sellist deklaratsiooni eelnõu esimese lugemise tekstis ei olnud, millest võis järeldada, et Eesti ei käsita tähendatud tegu kuriteona. See on aga Eesti karistusseadustikuga seoses kaheldav. Käesolevast tulenevalt täiendas õiguskomisjon eelnõu uue paragrahviga 2. Eelnõu teise lugemise teksti ettevalmistamisel on arvestatud ka Riigikogu Kantselei keeletoimetajate ettepanekuid. Tuleb märkida, et konventsioon ei ole veel jõustunud. Konventsioon jõustub 90. päeval pärast seda, kui antakse hoiule 40. ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskiri. Siseministeeriumi esindaja andmetel oli 2002. aasta 18. novembri seisuga ÜRO peasekretärile hoiule antud 26 ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja. Komisjoni istungil tekkis ka küsimus, kas nimetatud konventsiooni puhul on Riigikogus vaja lihthäälteenamust või koosseisu häälteenamust. Nimelt arvab Kaljo Tamm Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna asejuhatajana, et on vaja koosseisu häälteenamust. Me küsisime ka põhiseaduskomisjoni arvamust. Riigikogu põhiseaduskomisjon ütleb, et ei ole vaja koosseisu häälteenamust. Seega otsustas Riigikogu õiguskomisjon suunata eelnõu Riigikogu täiskogu tänase istungi päevakorda ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees

Tänan! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Näib, et ei ole. Kas kolleegidel on soovi läbirääkimisi pidada? Arvamusavalduse soove ei ole registreeritud, läbirääkimisi ei peeta. Meil on üks muudatusettepanek, mille on esitanud õiguskomisjon ja mida algataja toetab. Probleeme ei ole. Muudatusettepanek on aktsepteeritud. Õiguskomisjoni ettepanek on seaduseelnõu 1144 lõpphääletusele panna ja õiguskomisjoni järeldus on ka see, toetudes põhiseaduskomisjoni arvamusele, et eelnõu vastuvõtmine ei nõua koosseisu häälteenamust. Kas on soovi lõppsõnaks enne lõpphääletust? Lõppsõnasoove ei ole. Alustame lõpphääletust. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt anti 36 häält, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu 1144 on seadusena vastu võetud.


11. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (1041 SE) teine lugemine

Aseesimees

Lugupeetud Riigikogu! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist, ettekandeks valitsuse poolt on sõna välisministril. Proua Kristiina Ojuland, palun!

K. Ojuland

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna on rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu jõudnud Riigikogus teise lugemiseni ja ma ei hakka praegu pikemalt peatuma selle sisul, kuna seda tehti juba esimese lugemise käigus. Pärast esimest lugemist on eelnõu kohta tehtud mitmeid muudatusettepanekuid, mis on läbi arutatud Välisministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Riigikogu õiguskomisjoni ametnike poolt ning läbinud ka arutelu õiguskomisjonis. Nimetatud muudatusettepanekud on suunatud seaduse rakendusmehhanismi täiustamisele, samuti rakendamise selgusele ja ühtsusele ning erinevate valitsusasutuste koostöö täiustamisele seaduse rakendamisel. Nimetaksin vaid mõningaid olulisemaid neist muudatusettepanekutest. Rakendatavate abinõude loetelu on muudetud ammendavaks, kuna vastavalt Eesti õigustraditsioonile peab isikute õiguste piiramisel olema üheselt selge, milliseid õigusi piiratakse ja kui suures ulatuses ning sellised piirangud peavad tulenema seadusest. Seega, kui osutub vajalikuks sisse viia uusi seaduses sätestamata abinõusid, tuleb seadust asjakohaselt täiendada. Eelnõu § 3 on täiendatud lõikega 4, et vältida võimalikke kaksiti mõistmisi seaduse rakendamisel. Olgugi et küsimus on reguleeritud ka teiste õigusaktidega, pean siin vajalikuks viidata põhiseadusele, mille § 36 järgi ei tohi ühtegi Eesti kodanikku takistada Eestisse asumast. Samuti on igal eestlasel õigus asuda Eestisse. Rahandusministeerium on koostöös Finantsinspektsiooniga teinud mitmeid muudatusettepanekuid teistesse seadustesse, mis võimaldavad finantsalaste sanktsioonide rakendamist. Muu hulgas muudetakse Finantsinspektsiooni enda tegevust reguleerivat seadust, et võimaldada Finantsinspektsioonil täita rahvusvahelise sanktsiooni seadusest ning selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid nn vastutava järelevalve asutusena mitme Euroopa Liidu õigusakti tähenduses. Rahvusvahelise sanktsiooni seadus on mõneti uuelaadne Eesti õigusruumis ning seetõttu pole enne seaduse tegelikku rakendamist võimalik kõiki eelnõu mõjusid ammendavalt hinnata. Seega on võimalik, et seaduse rakendamise käigus võib tekkida vajadus muuta või täiendada nii kõne all olevat seadust ennast kui ka teisi õigusakte. Sooviksin vaid rõhutada, et pean seaduse peatset vastuvõtmist vajalikuks selleks, et sätestada hetkel puuduv õiguslik alus rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks, mis on oluline, tagamaks Eesti välispoliitiliste kohustuste korrektset täitmist. See on muu hulgas vajalik ka Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste raames võetud ülesannete täitmiseks Euroopa Liidu ühise välise julgeoleku poliitika peatükis. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Näib, et küsimusi ei ole. Kuulame ära õiguskomisjoni kaasettekande. Kolleeg Georg Pelisaar.

G. Pelisaar

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Õiguskomisjon arutas rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu enne teisele lugemisele saatmist kolmel korral ja peab ütlema, et pärast kevadist esimest lugemist ei laekunud tähtajaks ei Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega ka fraktsioonidelt selle seaduseelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Õiguskomisjon palus aga hinnangut rahvusvahelise sanktsiooni seadusele Riigikogu juriidiliselt komisjonilt, juriidilistelt nõunikelt, aga samuti ka Eesti Pangalt, Finantsinspektsioonilt ja mitmel korral ka Rahandusministeeriumilt. Samuti konsulteeris ta korduvalt Välisministeeriumi asjaomaste spetsialistidega. Nende konsultatsioonide ja arvamuste kaudu on komisjon ette valmistanud kaheksa muudatusettepanekut rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu kohta. Nendes muudatusettepanekutes püütakse täpsustada rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise korda Eesti asjaomaste asutuste ja ettevõtete puhul. Komisjon on arvamusel, et praeguseks on seadus vastuvõtmiseks küps, ja teeb ka vastava ettepaneku Riigikogu täiskogule ning loodab, et rahvusvahelise sanktsiooni seadus saab tänasega kehtestatud. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Küsimused kaasettekandjale. Näib, et ei ole. Kas on läbirääkimiste soove? Arvamusavalduse soove ei ole registreeritud, läbirääkimisi ei peeta. Vaatame läbi muudatusettepanekud, mis on kõik õiguskomisjonilt. Ettepanek nr 1, algataja toetab, samuti ettepanek nr 2, nr 3, nr 4, nr 5, nr 6, nr 7 ja nr 8. Muudatusettepanekute loetelu on läbi vaadatud ja heaks kiidetud. Õiguskomisjoni ettepanek on eelnõu 1041 lõpphääletusele panna. Kas on soovi lõppsõnaks? Lõppsõnasoovi ei ole, alustame lõpphääletust. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Kõnealuse eelnõu poolt anti 35 häält, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu 1041 on seadusena vastu võetud.


12. Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (1186 SE) teine lugemine

Aseesimees

Lugupeetud Riigikogu! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniministri proua Liina Tõnissoni!

L. Tõnisson

Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu on teie ees teistkordsel lugemisel. Sisseviidud muudatused tulevad kõik majanduskomisjonilt ja autorite esindajana olen ma kõigi nimetatud ettepanekute poolt ning leian, et nende ettepanekute vastuvõtmisel võiksime me saada eelnõu, mis vastab meile elu poolt ettetoodud vajadustele. Suur tänu!

Aseesimees

Tänan! Küsimused ettekandjale. Küsimusi ei ole. Ma palun kõnepulti kaasettekandeks majanduskomisjoni esindajana kolleeg Kalev Kuke!

K. Kukk

Head kolleegid! Käesoleva eelnõu esimese ja teise lugemise vahel on majanduskomisjon algselt liiklusseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu mõnevõrra laiendanud ja seda eeskätt n-ö kahes kontekstis. Esiteks, tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisest on vaja ka selles seaduses asendada sõnad "Teede- ja Sideministeerium" ning vastavalt "teede- ja sideminister" sõnadega "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium" ning "majandus- ja kommunikatsiooniminister". See on formaalne laiendus. Teiseks, me oleme muutnud ka 17. paragrahvi. 17. paragrahvi muudatused tulenesid mõningasest täpsustamisvajadusest, st eeskätt Eesti riigipiiril ja ka seonduvalt liisingfirmadega üleskerkinud probleemide täpsustamisest. Liiklusseaduse § 17 lõike 1 muutmine oli tingitud asjaolust, et kaks aastat pärast seaduse jõustumist on piirivalve äkki avastanud, et juhil peab olema ka haagise originaalne registreerimistunnistus ja seda on hakatud nõudma. Seadusmuudatusega legaliseeritakse haagise registreerimistunnistuse koopia kasutamine. Paragrahvi 17 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt võivad üle 3500-kilogrammise registrimassiga sõidukid üle Eesti piiri sõita ka sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana kantud ettevõtja kinnitatud volikirja kasutades, mis on teatav liisingfirmade vastutulek veondusega tegelevatele ettevõtjatele. Muudatus on seotud asjaoluga, et ühe veoauto juhid vahetuvad tihti ning kehtiva seaduse kohaselt tuleks igal üksikul juhul võtta omaniku, näiteks liisingfirma, kui auto on liisitud, ametlikult kinnitatud volikiri, mis on aga praktikas tülikas. Alla 3500-kilogrammise registrimassiga sõidukite puhul tuleb endiselt üle riigipiiri minekuks võtta omaniku ametlikult kinnitatud volikiri, kui sõidukijuht ei ole omanik ega kantud kasutajana sõiduki registreerimistunnistusele. Need muudatused on majanduskomisjon esitanud kuue muudatusettepaneku vormis. Nagu juba öeldud, eelnõu algataja toetas kõiki neid muudatusettepanekuid. Majanduskomisjon arutas eelnõu selle esimese ja teise lugemise vahel kahel korral ja tegi otsuse saata Vabariigi Valitsuse esitatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 4. detsembril. Pärast muudatusettepanekute läbihääletamist pannakse eelnõu lõpphääletusele. Majanduskomisjon on teinud ettepaneku eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Küsimus. Kolleeg Jaanus Männik.

J. Männik

Aitäh, härra juhataja! Härra Kukk, kuidas selle registrimassi ja teljekoormusega need lood päriselt on? Paljudele magistraalteedele hakkavad pärast mõningat aega ja suurt remonti tekkima veoauto rööpajäljed, väga sügavad jäljed. Kas siin on tegemist kehva teekatteehitusega või lubamatult suurte teljekoormustega ning kas ja kuidas seda on silmas peetud liiklusseaduses? Kas ja kuidas seda kontrollitakse?

K. Kukk

Aitäh! Sinu küsimusele võiksin ma vastata nii. Eeskätt on nende rööbaste näol tegemist Eesti riigis siiski veel leviva õiguskuulmatusega. Mis puutub sellesse, kas käesolev seadus n-ö võimaldab seadust rohkem kui varem rikkuda, siis selles osas seadus mingisuguseid sätteid ja mingisuguseid mööndusi õigusrikkumistele ei tee. Küll on aga § 15 lõike 2 uus sõnastus mingil määral karmistanud või piiranud majandus- ja kommunikatsiooniministri võimalikku lõdvemat suhtumist probleemi. Selle seadusega õigusrikkumise probleemi ei lahendata ja seda ei saagi selle seadusega lahendada.

Aseesimees

Tänan! Jaanus Männik, teine küsimus, palun!

J. Männik

Aitäh, härra juhataja! Härra Kukk! Ma sain siiski aru, et ka sa ise tunnistad, et see on probleemiks. Seetõttu ma siiski küsin, kas ja kuidas seda tuleks lahendada? Eriti kuumal ajal ja siis, kui teed on pehmed, tekivad sinna lausa silmanähtavalt väga sügavad rööpad, mis tähendab seda, et teekate on muutunud mitte just päris kõlbmatuks, aga vähemasti tuleb tema taastamiseks teha kõva remont.

K. Kukk

Jah, probleem on, kuid see probleem ei seondu mitte teedeehitusega, vaid, nagu ma ka märkisin, meie õiguskuulmatusega. See tähendab, et autodele laaditakse peale vaguni või mitme vaguni jagu kaupa. Küll tahaksin ma öelda seda, et viimastel aastatel on oluliselt tugevnenud kontroll ülekaaluliste veokite sõidu takistamiseks Eesti teedel. Mul on olemas konkreetsed numbrid selle kohta ja ma võin neid sulle hiljem näidata. Nii et küsimus taandub esiteks n-ö loomulikule, kodanikukesksele õiguskuulekusele ja teiseks kontrolli tugevnemisest johtuvale karistusvõimaluste suurenemisele.

Aseesimees

Suur tänu, Kalev Kukk! Küsimusi rohkem ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Arvamusavalduse soove ei ole registreeritud. Läbirääkimisi ei peeta. Vaatame läbi muudatusettepanekud, mis on kõik majanduskomisjonilt. Ettepanek nr 1 on majanduskomisjonilt, algataja toetab, samuti ettepanekud nr 2, 3, 4, 5, 6. Muudatusettepanekute loetelu on läbi vaadatud ja aktsepteeritud. Majanduskomisjoni ettepanek on panna eelnõu 1186 lõpphääletusele. Kas on lõppsõnasoovi? Lõppsõnasoovi ei ole. Alustame lõpphääletust. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduseelnõu poolt anti 35 häält, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Seaduseelnõu on seadusena vastu võetud.


13. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1224 SE) teine lugemine

Aseesimees

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti haridusministri! Proua Mailis Rand, palun!

M. Rand

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitab teisele lugemisele teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga pikendatakse evalveerimisperioodi seniselt seitsmelt aastalt kaheksale aastale ning 1991. aasta Rootsi Kuningliku Akadeemia evalveerimise ja 1995. aasta teadus- ja arendusnõukogu evalveerimise kehtivust 2004. aasta 1. jaanuarini. Muudatus on vajalik seetõttu, et finantseerimise puudulikkuse ja tööjõu nappuse tõttu ning mitmel muul põhjusel ei jõutud paljudes valdkondades evalveerimist 2002. aasta lõpuks läbi viia. Siiani on evalveerimata 12 eriala, kogu humanitaarteaduste ning suurem osa põllumajandus- ja arstiteaduste valdkonnast. Evalveerimata valdkonnad jääksid sihtfinantseerimisest ilma, sest vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 15 lõikele 3 on sihtfinantseerimist õigus taotleda evalveeritud teadus- ja arendusasutusel. Evalveerimisperioodi aastase pikendamisega tagatakse sihtfinantseerimise jätkumine kõigis teadus- ja arendustegevuse valdkondades. Austatud Riigikogu! Eelnõu algataja nimel teen ettepaneku eelnõu täna seadusena vastu võtta. Suur tänu!

Aseesimees

Suur tänu ettekande eest! Küsimus. Kolleeg Jaanus Männik.

J. Männik

Aitäh! Proua minister! Nähtavasti põhiline häda, et seda evalveerimise aega tuleb nihutada, on see, et nendesse sfääridesse ei ole õigel ajal piisavalt raha eraldatud, et saaks asju kiiremini korraldada. Täna hommikul oli ka lehtedest lugeda, et haridusminister justkui ei oleks praegu valitsuses, vaid kusagil mujal, et soovib suurendada neid summasid. See on muidugi tänuväärne soov. Aga ma küsiksin, et mille taga see asi seisab, et aasta otsa valitsuses olnuna hakkate alles nüüd probleemist nii aru saama, nagu te väidate ennast aru saavat ajalehtedes?

M. Rand

Aitäh teile! Käesoleva eelarve raames sellist küsimust ei tõstatu, kuna 2003. aasta riigieelarves on evalveerimiseks kavandatud 1,78 miljonit. See on piisav kõigi 12 evalvatsiooni vajava valdkonna - kirjandusteadus, folkloristika, usuteadus, kunstiteadused, keeleteadused ja teised - evalveerimise läbiviimiseks 2003. aasta lõpuks.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Valve Kirsipuu.

V. Kirsipuu

Aitäh, härra juhataja! Mind pisut huvitab nende erialade loetelu, kus ei ole suudetud ettenähtud ajaga oma evalveerimist läbi viia, sealhulgas eriti põllumajandus, sest mulle tundub, et põllumajandus ei ole saanud teps mitte vähem raha kui osa humanitaarvaldkondi. Ma olen rohkem kursis majanduse küsimustega, kus raha nappus on ääretult suur ja evalveerimine sellele vaatamata teostatud. Kas te saaksite siiski põhjendada, millest see tekib, et on teatud harud, kes ei suuda oma ülesannetega hakkama saada, ja teised, kes suudavad, vaatamata rahanappusele?

M. Rand

Aitäh teile! Kaksteist eriala puudutavad kogu humanitaarteadust ja mitmeid põllumajandusvaldkondi ning muid erialasid, kusjuures peamiseks probleemiks ei ole olnud nende suutmatus seda evalveerimist taotleda. Taotlused on esitatud, lihtsalt evalveerimisrütm ei ole jõudnud nendeni. Peamiselt on probleem olnud selles, et evalveerimise läbiviimiseks ei ole planeeritud piisavaid summasid ja ei ole piisavas koguses komisjone kokku kutsutud. Taotlused on küll juba eelnevalt esitatud, seetõttu me pikendamegi teisi kehtivaid evalveerimisakte, et see rütm jõuaks oma ringi läbi teha plaanitud seitsme aasta asemel kaheksa aastaga. Küll aga võib need erialad nimetada, nagu ma ütlesin, need on kõik humanitaarteadused, siis farmaatsia, farmakoloogia, toksikoloogia, kliiniline meditsiin, tervishoid, ema ja lapse tervishoid, taastusravi ja rehabilitatsioon, biomeditsiin, stomatoloogia, maaviljelus, maaparandus, taimekasvatus ja veterinaarmeditsiin. Nendel erialadel ei ole jõutud evalvatsiooni läbi viia, küll aga tehakse seda 2003. aasta jooksul.

Aseesimees

Suur tänu, proua minister, ettekande ja vastuste eest! Ma palun kõnepulti kultuurikomisjoni esimehe! Kolleeg Viive Rosenberg.

V. Rosenberg

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kultuurikomisjon arutas või vaatas selle seaduseelnõu üle 2. detsembri komisjoni istungil. Kuna ei olnud laekunud ühtegi muudatusettepanekut ja juba eelmisel korral oli tehtud ettepanek, et see tuleks täna lugemisele, siis otsustas komisjon, et teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu tuleb seadusena vastu võtta. Teen ka teile siin praegu ettepaneku hääletada seaduseelnõu täna seaduseks. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Viive Rosenberg! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu! Päevakorraküsimuses on võimalik avada läbirääkimised. Kas keegi soovib avaldada oma arvamust? Seda soovi ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. On lõppsõnavõimalus. Proua minister, kaasettekandja, fraktsioonide esindajad? Keegi seda võimalust ära kasutada ei soovi. Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Seadus on vastu võetud.


14. Riigi Teataja seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1179 SE) esimene lugemine

Esimees

Austatud Riigikogu, me võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu esimese lugemisega ning ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis justiitsminister Märt Rask.

M. Rask

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigi Teataja seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu on, nagu te näete, paljuski tehnilist laadi. Seda seadust on raske lugeda, aga ma püüaksin paari lausega iseloomustada, milles on asja idee. Esiteks on selle seaduse eesmärk tagada ametliku väljaande pealkirjaga Ametlikud Teadaanded parem kättesaadavus lugejaskonnale ning hoida kokku riigieelarvelisi kulutusi seoses Ametlike Teadaannete väljaandmisega. Sellega seoses nähakse Riigi Teataja seaduse muutmise seaduses ette Ametlike Teadaannete väljaandmise korralduse muutmine. Seoses muudatustega Ametlike Teadaannete väljaandmisel on otstarbekas teha ka mõned muudatused äriseadustikus. Äriseadustiku muudatused on sellega lihtsalt kaasnevad. Teiseks tuleb muuta efektiivsemalt toimivaks 1. juunil 2002 rakendatud elektrooniline Riigi Teataja. Me oleme analüüsinud elektroonilise Riigi Teataja toimimise praktikat koostöös Riigikantseleiga, kes on selle töölõigu eest vastutav. Sellest tulenevalt on kavandatud muudatused Riigi Teataja seadusesse, et muuta eRT aktuaalsus ning terviktekstide kättesaadavus senisest veelgi paremaks. Selle eesmärgi saavutamiseks antakse osa seniseid Justiitsministeeriumi kohustusi üle Riigikantseleile ning seoses kohustuste detailiseerimisega on võimalik lühendada ka tervikteksti avaldamise tähtaega seniselt seitsmelt päevalt kolmele päevale. Selline ongi see muudatuste sisu kokkuvõte. Aitäh!

Esimees

Härra minister, tänan! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Tiit Toomsalu!

T. Toomsalu

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Riigi Teataja seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu esitati Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogu menetlusse 26. septembril käesoleval aastal ja juba 10. oktoobril arutas põhiseaduskomisjon esimest korda eelnõu esimest lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel osalesid külalistena Riigikantselei õigusloomeosakonna juhataja Jüri Heinla, Riigikantselei juhtkonna nõunik Annely Kase, Justiitsministeeriumi õigusloome metoodika osakonna juhataja Raigo Sõlg. Arutelu komisjonis, mis oli väga sisuline, pühendus sellele, miks nimelt on vaja praegu üle minna paberkandjal toimetatavatelt ametlikelt teadetelt elektroonilisele variandile; kas vähempakkumise konkursivorm, mida on kasutatud siiamaani, selleks et leida üleriigilise levikuga ajaleht, mis avaldab ametlikke teateid, on olnud edukas ning andnud vajalikke tulemusi; kas vahetult Riigi Teataja toimetuse poolt samade teadete avaldamine võiks olla efektiivsem. Leidis aset küllaltki huvitav diskussioon, mille tulemusena otsustati esimese lugemise ettevalmistamist jätkata, tellida Riigikogu majandus- ja sotsiaalinfoosakonnalt uuring senise Riigi Teataja kasutamise praktika kohta ning küsida ka Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna arvamust kavandatavate muudatuste otstarbekuse kohta. 19. novembril tuli põhiseaduskomisjon tagasi eelnõu arutelu juurde, osalesid laias laastus külalised samadest institutsioonidest kui esimese lugemise ajalgi ja jätkus esimesel töökoosolekul juba alanud väga elav diskussioon selle üle, kas on otstarbekas lõpetada ametlike teadete avaldamine paberkandjatel ja piirduda ainult elektroonilise avaldamisega. Paljud komisjoni liikmed, sealhulgas ka teie ees kõneleja, aga samuti proua Marju Lauristin, kes viitas Tartu Ülikoolis läbi viidud põhjalikele uuringutele, juhtisid tähelepanu näiteks sellele, et suurel osal nendest inimestest, kes vajaksid seda informatsiooni, mida praegu avaldatakse Ametlikes Teadaannetes, ei ole ei kogemuse ega võimaluste poolest ligipääsu vastavatele elektroonilistele andmekandjatele. Toodi esile Raamatukogude Liidu arvamus, et väga paljudes raamatukogudes, kus maainimesed võiksid nende ametlike teadaannetega elektrooniliselt tutvuda, ei ole praegu vastavat tehnovarustust. Leiti, et küsimus on tõesti väga delikaatne, sest ametlike teadaannete eesmärk ei ole ju mitte ainult nende formaalne avaldamine, vaid võimaluse loomine nende kättesaadavuse tagamiseks neile, kelle jaoks nad on tehtud, kellele nad on suunatud. Kogu selle arutelu tulemusel otsustati mitmed protseduurilised küsimused ja nimelt, et seaduseelnõu kaasettekandjaks nimetatakse teie ees esineja. Tehti ettepanek võtta eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogu 4. detsembri ehk tänase päeva istungi päevakorda ning teha Riigikogu täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Samas tahaksin juba etteruttavalt välja öelda komisjoni ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. detsember kell 10. Tänan tähelepanu eest! Olen valmis vastama teie küsimustele.

Esimees

Suur tänu, Tiit Toomsalu! Kolleegidel seekord küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, põhiseaduskomisjon on juhtivkomisjonina teinud ettepaneku seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid juhatajale laekunud ei ole. Kordan veel kord üle muudatusettepanekute esitamise tähtaja, milleks on 12. detsember kell 10, põhiseaduskomisjoni.


15. Pankrotiseaduse eelnõu (1085 SE) esimene lugemine

Esimees

Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud pankrotiseaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu esimese lugemisega ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti justiitsminister Märt Raski!

M. Rask

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teie ette on esimeseks lugemiseks toodud uus pankrotiseaduse eelnõu. See seaduseelnõu terviktekst on edasiarendus 1992. aastal vastuvõetud pankrotiseadusest ja eelkõige torkab tekst silma sellest aspektist, et arvesse on võetud vahepeal eraõiguses ja üldse õiguskorras tehtud muudatusi. Arvesse on võetud kümneaastast pankrotimenetluse praktikat ja ka selle valdkonna õigusaktide arengut Euroopas tervikuna. Uus pankrotiseaduse eelnõu ei too siiski kaasa mitte mingisuguseid revolutsioonilisi muudatusi Eesti pankrotiõiguses, tegemist on eelkõige praktikas tekkinud probleemide ahelaga, kehtiva pankrotiseaduse täiendatud ja edasiarendatud variandiga. Selle eelnõu väljatöötamisest võtsid osa nii meie akadeemilised juristid kui ka parimad eksperdid Eestist ja välismaalt. Rõhutaksin paari aspekti, mida see eelnõu tahab paremini reguleerida kui senikehtiv seadus. Esiteks, tõhusamaks peab muutuma pankrotihaldurite üle teostatav järelevalve. Kehtiva pankrotiseaduse kohaselt puudub riiklik järelevalve halduri tegevuse üle, teatavad järelevalveülesanded on üksnes pankrotiasja läbivaataval kohtul. Eelnõuga kehtestatakse pankrotihaldurite suhtes samasugune järelevalve, nagu see on seaduses sätestatud kohtutäituritele. Teiseks, luuakse füüsilise isiku pankrotiga seonduvad erisätted, mis aitavad paremini arvestada sellise pankrotimenetluse eripäraga. Eelnõu annab füüsilisest isikust võlgnikule, kes ei ole maksujõuetust põhjustanud kuriteoga ja teeb võlausaldajatega koostööd, võimaluse viie aasta jooksul oma rahuldamata jäänud võlgadest vabaneda, kui ta tegeleb tulutoova tegevusega, andes regulaarselt seaduses sätestatud osa oma tuludest võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Senises regulatsioonis on pikad tähtajad või hoopiski radikaalne lähenemine, mida ei saa eriti tõsiselt võtta. Juriidiline isik teatavasti likvideeritakse, kui ta pankrotti läheb, füüsilise isiku puhul ei ole selline lähenemisnurk mõeldav. Peaks andma võimaluse, et füüsilise isiku pankrotistumise korral me saame ka pädeva regulatsiooni. Kolmandaks luuakse paremad eeldused makseraskustesse sattunud ettevõtete saneerimiseks likvideerimise asemel, mis on praegu põhiline pankrotimenetlus. Näiteks näeb eelnõu ette konkreetse vastutuse juriidilise isiku juhtorgani liikmetele, kes on venitanud pankrotiavalduse esitamisega. Neljandaks, sätestatakse selgemad reeglid kuritarvituste vältimiseks pankrotimenetluses. Seejuures võiks esile tuua paar punkti. Oluliseks probleemiks pankrotimenetluse juures on võlausaldajatele häälte andmine menetluse algjärgus, mis määrab sisuliselt võlausaldajate vahelised võimusuhted kogu järgneva pankrotimenetluse jaoks. Kui senini otsustas häälte esialgse jaotuse sisuliselt ainuisikuliselt haldur, siis eelnõu kohaselt viibib häälte andmise otsustamise juures ka pankrotiasja menetlev kohtunik, kes vaidluse korral selle häälte jaotuse ise määrab. Teise punktina tahaksin rõhutada eelnõu korrastavat mõju pankrotimenetluse kulude hüvitamise põhimõtetes. Sellega peaksid lõppema jutud, et pankrotimenetlust tuleb pidada täpselt nii kaua, kuni pankrotihalduril on võimalik sellest pankrotipesast raha saada. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada, eelnõu algataja ühineb selle ettepanekuga. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Arvo Sirendi, palun esimesena!

A. Sirendi

Suur tänu! Praegu on väga omapäraseid pankrotte tingituna sellest, et osa ettevõtteid on pankrotis ainult sellepärast, et neil on tekkinud tohutu suures ulatuses maksuviiviseid, mis teatud asjaolude tõttu on tunnistatud jällegi seadusvastaseks. Samal ajal ei taha pankrotihaldurid neid protsesse lõpetada ega nendest nõuetest loobuda. Kas seda reguleeritakse ka siin, et niisugust asja ei saaks tulevikus tekkida?

M. Rask

Pankrotimenetlus on protsess ja see jaguneb nii kohtumenetluseks kui ka kohtuväliseks menetluseks. Kümme aastat meie pankrotimenetluse rakendamist on näidanud, et praegune rõhuasetus - pankrotistunud ettevõtte, äriühingu likvideerimine iga hinna eest - on viinud selleni, et pankrotihaldur mõtleb esimeses järjekorras nagu raisakotkas, kuidas saaks sealt kõigepealt oma raha kätte, ja ta menetleks seda pankrotipesa täpselt niikaua, kuni sealt on võtta veel vara pankrotihaldurile, tähendab töötasusid raamatupidamistoimkonnale, kõigele sellele. Eelnõu on suunatud sellele, et eelkõige tuleb mõelda selle firma saneerimisele, mis on makseraskustesse sattunud. Teie küsimuse puhul on üks nüanss veel, mis on väga tähtis. Kohtud peavad suutma siiski väga selgelt määratleda, kas on tegemist ajutiste makseraskustega või on tegemist püsiva, kestva makseraskusega. Pankrot ei ole ajutine makseraskus. Igal konkreetsel juhul kehtib loomulikult kolmeastmeline kohtusüsteem, nii et eks see ole konkreetsetest lahenditest näha, kuidas uus regulatsioon, mis on suunatud, ma rõhutan veel kord, eelkõige ikkagi ettevõtte saneerimisele ja kindlasti ka pankrotihalduri sissetulekute täpsemale reglementeerimisele, toimib selles suunas, nagu teie küsimusest oli näha, või mitte. Loodame, et me saame parema pankrotiseaduse.

Esimees

Härra minister, suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Väino Linde!

V. Linde

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon vaatas käesolevat seaduseelnõu ja õppis seda lähemalt tundma oma istungil, mis toimus 19. novembril k.a. Komisjoni istungile olime palunud ka Justiitsministeeriumi eraõiguse osakonna juhataja ning Pankrotihaldurite Koja juhi härra Hermeti. Komisjon, tutvunud eelnõuga lähemalt ja kuulanud ära asjaosaliste selgitused eelnõu kohta, otsustas, et teeme täiskogule täna ettepaneku pankrotiseaduse eelnõu esimene lugemine lõpetada. Kui nüüd veidi lähemalt komisjoni arutelust rääkida, siis komisjon on seda meelt, et meie kehtiv õigus on kümne aasta vältel edasi arenenud. Kuigi kehtiv pankrotiseadus on päris rahuldavalt toiminud, ei anna see siiski alati ühest vastust kõigile küsimustele, mis on seotud võlausaldajate huvide kaitsmisega, ja osa praegu kehtivas seaduses olevaid seisukohti ei vasta ka enam päris nendele arusaamadele, mis on võlaõigusseaduses, asjaõigusseaduses, tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Need on need viimased meie poolt vastuvõetud seadused, mis käsitlevad era- ja äriõigust. Ka komisjon oli seda meelt, et käesolevas seaduseelnõus on päris mitmeid uuendusi. On maitseküsimus, kas neid nimetada revolutsioonilisteks või mitte, aga olulised on nad kindlasti, alates sellest, et eelnõu näeb ette riikliku järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle. Eelnõu näeb ette, et pankrotiavalduse saavad esitada mitte ainult kõik juhatuse liikmed, näiteks äriühingu juhatuse liikmed ühiselt, nagu praegu seadus ütleb, vaid selleks on õigustatud iga juhatuse liige või täisosanik ka eraldi. Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt peab kohus, kellele võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse, korraldama selle kättetoimetamise võlgnikule, sest praktikas on olnud juhtumeid, kus see võlgnik ei olegi teadlik, et tema vastu on algatatud pankrotimenetlus ja selle tõttu ei ole tal olnud ka võimalik sobival viisil vastuväiteid esitada. Üks uuendus, mida tasub siin ka ära märkida, on see, et võlgnik võib eelnõu § 31 lõike 3 alusel esitada pankrotiavalduse juba isegi enne püsiva maksujõuetuse saabumist, ajal, kui ta üksnes eeldab selle tulevikus saabumise võimalust. Sellise tingimuse toomine siia seadusse teenib seda eesmärki, et oleks võimalik püsivat maksujõuetust ära hoida ja oleks võimalik seda võlgades ettevõtet tervendada ning siis võiks majandustegevus jätkuda, töökohad säiliksid. Ma arvan, et see oleks igati positiivne. Nagu ka härra minister ütles, on selles eelnõus erisätted füüsilise isiku pankroti puhuks. Mainiksin ära ka selle, et eelnõu annab füüsilisest isikust võlgnikule, kes ei ole maksujõuetust põhjustanud kuriteoga ja teeb võlausaldajatega koostööd, võimaluse, et ta viie aasta jooksul oma järelejäänud võlgadest vabaneb, kui ta tegeleb sel ajal tulutoova tegevusega ning loovutab ka juba seaduses kindlaks määratud osa oma tuludest võlausaldajatele. See osa, mis ta peab võlausaldajatele loovutama, on 65-85%, sõltuvalt sellest, mitu aastat on pankroti väljakuulutamisest möödunud. Äärmiselt oluline on ka see, et käesoleva eelnõuga väheneb nõuete rahuldamisjärkude arv, sest on olnud juhtumeid, kus tegelikult pankrotiavalduse esitajad hiljem pankrotimenetluse käigus väidavad, et kui lõpuks see pikk pankrotiprotsess mööda sai, siis rahuldati küll loomulikult pandiga tagatud nõuded, pankrotti läinud äriühingu töötajate töötasud ja ka riik sai oma maksude osas nõuded rahuldatud, kuid edasi ei olnudki enam midagi võtta. Seetõttu jäävad praegu eelnõu kohaselt alles üksnes kolm nõuete järku - pandiga tagatud nõuded, muud tähtaegselt tunnustatud nõuded ja tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Nii et riigil enam siin sellist eelist teiste võlausaldajate seas ei ole. Kõige selle tõttu, nagu ma ütlesin, peab õiguskomisjon seda eelnõu äärmiselt oluliseks ja teeb praegu ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 12. detsember käesoleval aastal kell 12, õiguskomisjoni. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Väino Linde! Küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu! Õiguskomisjon on juhtivkomisjonina teinud ettepaneku seaduseelnõu 1085 esimene lugemine lõpetada, teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Kordan veel kord üle muudatusettepanekute esitamise tähtaja, milleks on 12. detsember kell 12, õiguskomisjoni.


16. Ravikindlustuse seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (1226 SE) esimene lugemine

Esimees

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu esimese lugemisega ning ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis sotsiaalminister Siiri Oviir. Palun!

S. Oviir

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Oleme esitanud seaduseelnõu, mis hõlmab elundite ja kudede siirdamise seaduse, maksukorralduse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse kohta tehtud teatud muudatusettepanekuid. Eelnõu algatamine on tingitud sellest, et kõrvaldada nimetatud õigusaktides vastuolud, mis on praegu tekkinud seoses uue ravikindlustuse seaduse jõustumisega 1. oktoobril. Nii viited seadusele kui seaduse nimetus ongi ainult see ese, mille me viime minu loetletud seadustes kooskõlla ravikindlustuse seadusega. Uut terminoloogiat seadusesse sisse ei tooda. Seaduse vastuvõtmine ei vaja rakendusaktide ettevalmistamist ega kaasne sellega ka rahalisi kulutusi. See oleks kõik. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, proua minister! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Mai Treiali.

M. Treial

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas seaduseelnõu oma istungil neljapäeval, 21. novembril. Istungist võttis osa ja esines sõnavõtuga Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna jurist Ragnar Kass. Ta andis meile ülevaate muudatustest, mida seaduses soovitakse teha. Nii nagu proua minister eelnevalt rääkis, on sisuliselt tegemist redaktsioonilist laadi täiendustega. Sotsiaalkomisjon otsustas saata ravikindlustuse seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele ja teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 5. detsember k.a kell 16. Poolt olid kõik komisjoni liikmed, kes olid kohal. Aitäh!

Esimees

Mai Treial, suur tänu! Kolleegidel küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, sotsiaalkomisjon on juhtivkomisjonina teinud ettepaneku seaduseelnõu 1226 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Muudatusettepanekud, kordan veel kord, esitada 5. detsembriks kella 16-ks sotsiaalkomisjonile.


17. Ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooni artikli 1 muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu (1208 SE) esimene lugemine

Esimees

Lugupeetud kolleegid, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooni artikli 1 muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu esimese lugemisega ning ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis kaitseminister Sven Mikser.

S. Mikser

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti ratifitseeris ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooni ning selle lisaprotokollid 2000. aasta 21. märtsil. Need jõustusid Eesti suhtes 20. oktoobril 2000. aastal. Konventsioon näeb ette teatud relvade, näiteks pimestavate laserrelvade ja süüterelvade kasutamise piiramise või keelustamise. Praeguseks hetkeks on selle konventsiooni artikli 1 muudatuse vastu võtnud kaks riiki - Kanada ja Suurbritannia. Ratifitseerides ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooni artikli 1 muudatuse, mis 21. detsembril 2001. aastal Genfis vastu võeti, liitub Eesti nende riikidega, kes soovivad edendada rahvusvahelist humanitaarõigust, võttes endale kohustuse, mille kohaselt tuleb relvakonfliktides, mis pole riikidevahelised, järgida lisaks Genfi konventsioonide ühisartiklis 3 sisalduvatele humanitaarõiguslikele miinimumnõuetele ka konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätteid. Mis siis selle muudatuse tingis? Nimelt see, et pärast Teist maailmasõda vastuvõetud humanitaarõigusalased rahvusvahelised konventsioonid on keskendunud rahvusvaheliste relvakonfliktide reguleerimisele ja võrdlemisi vähe käsitlenud siseriiklikke relvakonflikte. Tänapäeva relvastatud konfliktide iseloom on pigem selline, et enamik asetleidvatest konfliktidest on riigisisesed, mitte rahvusvahelised. Eestis reguleerib keelatud relvade kasutamisega seonduvat ja nende kasutamise eest määratavaid karistusi karistusseadustiku § 103. Selle konventsiooni muudatuse kooskõlastamisel avaldasid Kaitseministeerium ja Välisministeerium kahtlust, kas see eelnimetatud paragrahv on sobilik ka nende relvade riigisisese kasutamise puhul, leides, et sõjakuritegu käsitleb eeskätt sõjaolukorda, mis on traditsiooniliselt kahe riigi vahel aset leidev relvastatud konflikt. Samas Justiitsministeerium on siin leidnud, et terminit "sõjakuritegu" tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab nii riigisiseseid kui rahvusvahelisi konflikte. Nagu öeldud, näitaks Eesti ratifitseerimise seaduse vastuvõtmisega oma valmidust tagada ning edendada humanitaarõiguse rakendamist ja arengut. Oluline on märkida, et selle seaduse rakendamisega täiendavaid kulutusi ei kaasne, ja võib ka mainida, et konventsiooni muudatus ei ole veel jõustunud. Vastavalt konventsiooni artiklile 5 jõustub artikli 1 muutmine alles kuus kuud pärast 20. ratifitseerimiskirja deponeerimist. Ma loodan, et Eesti Vabariigi Riigikogu menetleb seda konventsiooni artikli 1 muutmist kiiresti ja tõhusalt ning suudab selle peagi vastu võtta. Aitäh!

Esimees

Härra minister, tänan! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Arvo Sirendi, palun!

A. Sirendi

Suur tänu! Kas meil on juba olemas taolisi relvi või kavatseme neid soetada või on see hoopis riiklik saladus, kas neid on või ei ole?

S. Mikser

Kui küsida, kas Eestil on olemas tavarelvastust, siis Eestil on olemas tavarelvastust. Mis puudutab ülemäärase kahjustava ja purustava toimega tavarelvastust, siis kuna Eesti on selle konventsiooniga, mis säärase relvastuse omamise keelustab, ühinenud, ei ole meil seda kindlasti mitte.

Esimees

Suur tänu, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti riigikaitsekomisjoni liikme Trivimi Velliste!

T. Velliste

Austatud härra esimees! Minister Mikser andis täiesti ammendava ülevaate kõnesoleva konventsiooni muudatuse sisust. Seetõttu ma peatuksin ainult sellel, mida arutati riigikaitsekomisjonis. Komisjon arutas kõnesolevat eelnõu kahel korral, esimest korda 11. novembril sissejuhatavalt ning teisel korral 18. novembril sisuliselt ja põhjalikult. Külalistena olid kohale kutsutud ka Välisministeeriumi esindaja proua Malle Talvet poliitikaosakonnast, samuti Kaitseministeeriumi õigusosakonna rahvusvahelise õiguse büroo juhataja härra Taimar Peterkop. Komisjoni liikmed toetasid täiesti üksmeelselt kõnesoleva konventsiooni artikli 1 muudatust. Samas otsustati teha ka Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu 1208 täiskogu 4. detsembri päevakorda. Samuti otsustas komisjon üksmeelselt teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. detsembri kella 10. Hääletustulemus oli: 6 poolt, vastu ega erapooletu ei olnud mitte keegi. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Trivimi Velliste! Kolleegidel küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu! Riigikaitsekomisjon on juhtivkomisjonina teinud ettepaneku seaduseelnõu 1208 esimene lugemine lõpetada. Kordan veel kord üle, et teisi ettepanekuid laekunud ei ole ja muudatusettepanekud tuleb esitada 9. detsembriks kella 10-ks riigikaitsekomisjonile. Lugupeetud kolleegid! Meie tänane päevakord on ammendunud, meie istung on lõppenud ja näeme homme hommikul kell 10. Nägemiseni! Istungi lõpp kell 17.01.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee