Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Alustame oma VII istungjärgu 17. töönädala teisipäevast istungit. Juhatus võtab vastu uusi eelnõusid ja arupärimisi. Valitsus täna eelnõusid üle ei anna. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Ma sooviksin tänase esimese protseduurina siit kõnepuldist üle anda turvateenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimelt kõrvaldab Eesti vastavalt Euroopa Liiduga peetavatel liitumisläbirääkimisel kokkulepitud tingimustele oma õigusaktidest kapitali vaba liikumist piiravad sätted hiljemalt ühinemiseks valmisoleku tähtajaks. Harmoneerimisele kuuluvate õigusaktide hulgas on ka turvateenistuse seadus. Eelnõuga muudetakse turvateenistuse seaduse mõningaid sätteid, mis annab Vabariigi Valitsusele võimaluse kehtestada piiranguid väliskapitali osaluse kohta turvaettevõtte vara koosseisus. Arvestades Euroopa Liidu asutamislepingu tingimusi, tuleb Eestil kõrvaldada piirangud kõigi Euroopa majanduspiirkonda kuuluvate riikide isikute suhtes, sätestades võimaluse kehtestada piirang kolmandate riikide isikutele.

Juhatus on vastu võtnud kolleeg Tiit Toomsalu esitatud turvateenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon otsustatakse vastavalt kodukorrale. Arvo Haug, palun!

Lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjon esitab menetlusse riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Muutmise seaduse eelnõu eesmärk on kehtestada riigilõivumäär jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse menetlemise eest. Seni kehtinud jahikorralduse seaduse järgi toimus jahipiirkonna kasutamine jahirendilepingu alusel, mille sõlmisid ühelt poolt riigi nimel maavanem ja teiselt poolt taotluse esitanud isik. Sellise lepingu kulud kandis taotleja. Seoses võlaõigusseaduse vastuvõtmisega Riigikogus sattusid jahirendilepingud vastuollu lepingute olemusega ja Riigikogus vastuvõetud jahiseadus asendas jahirendilepingud jahipiirkonna kasutusõiguse lubadega. Nimetatud lubasid annab välja Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistus. Taotluste menetlemisega kaasnevate kulude tasandamiseks kavandatakse kehtestada riigilõivumääraks ühe taotluse menetlemise eest 300 krooni. Jahitunnistuse väljastamise eest varemkehtestatud riigilõivumäära tõstetud ei ole. Seadusega ei kaasne negatiivseid sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, selle rakendamiseks ei ole vaja muuta õigusakte ega teha kulutusi. Vastuvõtmiseks piisab lihthäälteenamusest. Seaduseelnõu menetlemisel teeb ettekande keskkonnakomisjoni liige Neinar Seli. Aitäh!

Aitäh! Juhatus on vastu võtnud keskkonnakomisjoni esitatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Juhtivkomisjon otsustatakse vastavalt kodukorrale. Sooritame, palun, kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus 69 Riigikogu liiget.

Meie tänases päevakorras on 11 punkti. Kahe esimese puhul on väikesed muudatused kaasettekandja ja ettekandja osas. Esimeses punktis (eelnõu 1067) on palutud kaasettekandjaks ka justiitsminister Märt Rask ning teises punktis (eelnõu 247) on ettekandja vahetunud, Peeter Kreitzbergi asendab kolleeg Jüri Võigemast. Muus osas on päevakord nii, nagu ta on meil kirja pandud. Tiit Toomsalul on käsi püsti, palun!

Tänan, härra juhataja! Mul on protseduuriline küsimus, mis seondub esimese täna arutatava eelnõuga, nimelt 1067 SE. Eile tõstatasin ma nädala päevakorra kinnitamisel küsimuse, et selle eelnõu kaasettekandja ei vasta Riigikogu kodukorra seaduse § 75 lõikes 1¹ ettenähtud nõuetele. Eile istungit juhatanud asespiikri väited, et praktikas oleks see võimalik, ei ole mulle veenvad, sest tegemist on väga selge, üksühese vastuoluga kodukorraseaduse tekstiga. Ma tahaksin teada, kas Riigikogu juhatus on võtnud selles küsimuses konkreetse seisukoha, ning kui, siis millise. Juhul kui on leitud, et vastuolu on, mis kujul see vastuolu siis enne esimese küsimuse menetluse algust lahendatakse?

Tänan! Ma võin öelda, et minu seisukoht ei erine kolleeg Peeter Kreitzbergi omast, ja ma ei näe ka vastuolusid põhiseaduskomisjoni valikus. Kui mingile seaduseelnõule peaks alla kirjutama 101 Riigikogu liiget, siis sellisel juhul ei saaks ju üldse juhtivkomisjon olla esindatud. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma kordan ka oma teist protseduurilist küsimust, mille ma esitasin juba eile Riigikogu juhatajale hetkel, kui kinnitati nädala päevakord. Nimelt, eelnõul 1067 on kokku 74 algatajat ning vastavalt täna meile esitatud päevakorrale on nende esindaja härra Mart Nutt. Põhiseaduskomisjonis vaadeldi seda küsimust väga põhjalikult ja minu andmetel ei ole põhiseaduskomisjonil kinnitust selle kohta, et kõik need 74 algatajat on volitanud härra Mart Nutti ennast esindama. Minul isiklikult on teada vähemalt kolme Riigikogu liikme sügavad kahtlused selles, kas nad soovivad näha härra Mart Nutti enda esindajana. Kas väga austatud Riigikogu esimehe asetäitja ja tänase Riigikogu istungi juhataja peab õigeks anda kolleeg Mart Nutile volitused esindada 74 Riigikogu liiget ilma vastava kinnituseta?

Tänan! Juhatajal ei ole mingisugust põhjust kahelda Riigikogu liikmete ja nende hulgas ka selle eelnõu algatajate heas tahtes ja koostöövõimes. Juhatusel ei ole mingeid teistsuguseid andmeid. Ma arvan, et me läheme oma päevakorraga edasi nii, nagu seda on pakutud.

Alustame 74 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõuga. Algab esimene lugemine. Algatajate nimel on sõna kolleeg Mart Nutil. Palun!

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Minu õlule on langenud vastutusrikas ülesanne esindada põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (1067 SE) lugemisel algatajaid. Seaduseelnõu ülesanne on teha põhiseaduses muudatused, mis võimaldaksid Eestil liituda sõlmitava ühinemislepingu alusel Euroopa Liiduga. Algatajate veendumus on, et Euroopa Liiduga liitumise üle peab otsustama rahvas rahvahääletusel. Vastavalt põhiseaduse §-le 105 saab rahvahääletuse algatada aga üksnes Riigikogu. Seetõttu on põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu võimalik panna rahvahääletusele üksnes siis, kui Riigikogus on läbitud põhiseadusjärgne protseduur. Eelnõu saamisloost. Arvestades asjaolu, et läbirääkimised Euroopa Liiduga liitumise tingimuste üle võivad jõuda lõpusirgele käesoleva aasta lõpuks, on viimane aeg alustada ettevalmistusi Euroopa Liiduga liitumiseks vajalike põhiseaduse muudatuste tegemiseks ja rahvahääletuseks. Selleks kutsus põhiseaduskomisjon ellu töörühma, kuhu kuulusid kõigi Riigikogus esindatud fraktsioonide volitatud esindajad. Töörühm kaasas põhiseaduse muudatuste ettevalmistamisse mitmeid tunnustatud juriste, kelle professionaalse töö tulemusena valmis täna arutelul olev eelnõu. Ära tuleb märkida Kalle Meruski, Jüri Põllu, Ülle Madise, Julia Laffranque'i ja Märt Raski keskset panust eelnõu valmimisel. Valides mitme võimaluse vahel, kuidas ja mis ulatuses põhiseadust muuta, leidis töörühm, et kõige otstarbekam on täiendada põhiseadust eraldiseisva seadusega, nn kolmanda aktiga, mis ei tee muudatusi põhiseaduse tekstis, kuid täiendab põhiseadust ja seega tähendab ikkagi põhiseaduse muutmist. Kui esitatud eelnõu leiab toetust rahvahääletusel, saab sellest põhiseaduse osa. Kolmanda akti teel põhiseaduse täiendamist toetasid kõik Riigikogu fraktsioonide esindajad töörühmas, välja arvatud Ühendatud Rahvapartei esindaja härra Tiit Toomsalu. Pakutud lahendus leidis ka Vabariigi Valitsuse toetuse. Nüüd mõne sõnaga eelnõu sisust. Eelnõu vastuvõtmise korral annab rahvas §-ga 1 selge põhimõttelise loa ühineda Euroopa Liiduga. Põhiseaduse täiendamise seadusse lülitatuna hajutab see paragrahv kahtlused, kas Eesti võib sõlmida liitumislepingu. Selle loa alusel saab lõpule viia Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalikud toimingud. Eelnõu § 2 sõnastus, sätestades Euroopa Liidu õiguse ja Eesti õiguse suhte põhimõttelised alused, on põhiseaduse täiendusena piisav. Ta reguleerib põhiseaduse kohaldamist suhetes Euroopa institutsioonidega ja isikutega. Isikute suhted Euroopa institutsioonidega on reguleeritud lepingutega. Euroopa Liiduga ühinemisel muutuvad Eesti seaduste kõrval otse kohaldatavaks ka Euroopa Liidu määrused. Need avaldatakse eesti keeles Euroopa Ühenduse Teatajas. Määruse reguleerimisala ei saa Eesti seadustega reguleerida, küll on aga võimalik, et Euroopa Liidu määrus näeb ette siseriiklike rakendusaktide vastuvõtmise. Sellisel juhul tuleb Euroopa Liidu määruse alusel vastu võtta vajalikud seaduse muudatused või Vabariigi Valitsuse määrused. Euroopa Liidu direktiivides sisalduvad eesmärgid tuleb saavutada, võttes vastavas valdkonnas vastu Eesti õigusakte. Isikule muutuvad direktiivide põhimõtted kohustuslikuks Eesti õiguse kaudu. Eesti õiguskorda hõlmamata võivad õigused ja kohustused direktiivist tekkida vaid äärmisel erandjuhul. Sellisel juhul tehakse õigused ja kohustused kindlaks kohtumenetluses. Põhiseaduse täiendamise seadus täiendab põhiseaduse 1. peatüki § 3 põhimõtteid. Et tegemist on üldsätete täiendamisega, saab nii vastavasisulise õigusakti vastuvõtmine, muutmine kui ka kehtetuks tunnistamine toimuda üksnes rahvahääletusel. Kahetsusväärselt on eelnõuga seoses levinud mitmeid eksiarvamusi. Esmalt see, nagu teeks Riigikogu nimetatud akti menetledes Euroopa Liiduga liitumise otsuse rahva seljataga. Algatajate taotlus on küll vastupidine, just nimelt teha võimalikuks rahva otsustus. Jagan arvamust, et rahvale tuleb esitada selge küsimus, kas Eesti soovib liituda Euroopa Liiduga või mitte. Seda saab küsida aga üksnes riigielu küsimusena, mitte põhiseaduse muutmise eelnõuga. Seepärast oleks asjakohane korraldada üheaegselt kaks rahvahääletust: rahvale esitatakse küsimus, kas Euroopa Liiduga liitumisega nõustutakse, ja samaaegselt hääletatakse eelnõu suhtes, kas põhiseadust muuta või mitte muuta. Paraku on põhiseaduse muutmise ja riigielu küsimuse menetluse tempo tulenevalt põhiseadusest ja seadusest, erinev. Teatavasti on põhiseaduse muutmisel esimese ja teise lugemise vahel vajalik kolmekuune paus ning teise ja kolmanda lugemise vahel ühekuune paus ning põhiseaduse muudatus jõustub kolm kuud pärast rahvahääletust. Mis puudutab aga muu riigielu küsimuse rahvahääletust, siis selliseid menetluslikke etappe põhiseadus ja rahvahääletuse seadus ette ei näe. On ka teine probleemide ring. Nimelt, vastavalt rahvahääletuse seadusele võib Riigikogu koosseis panna põhiseaduse muutmise rahvahääletusele ka järgmise Riigikogu koosseisu ajal. Praegu kehtiva seaduse järgi ei ole aga võimalik teha muus riigielu küsimuses rahvahääletust järgmise Riigikogu koosseisu ajal. Ehk teisisõnu, kui praeguses olukorras esitada üheaegselt menetlusse põhiseaduse muutmise eelnõu ja muu riigielu küsimuse rahvahääletuse eelnõu, siis juhul, kui põhiseaduse muutmise rahvahääletus kavandatakse näiteks tuleva aasta sügiseks, tekib olukord, kus valimiste ajal langeb muu riigielu küsimuse rahvahääletuse eelnõu menetlusest välja. Seega on olemas põhimõtteliselt kaks võimalust. Üks võimalus on, et muu riigielu küsimuse rahvahääletuse eelnõu algatab järgmine Riigikogu koosseis ja seejärel juba järgmine Riigikogu koosseis ühitab need kaks eelnõu ning rahvahääletus viiakse läbi üheaegselt. Teine võimalus on muuta rahvahääletuse seadust nii, et Riigikogu võiks panna ka muu riigielu küsimuse rahvahääletuse järgmise Riigikogu koosseisu ajale. Ma usun, et mingisuguse lahenduse peab Riigikogu selles küsimuses leidma, et tarbetuid kahtlusi ja eksiarvamusi hajutada. Teiseks, põhiseaduse täiendamise eelnõu andvat mõnede ajakirjanduses kõlanud etteheidete järgi valitsusele ja Riigikogule blankovolituse teha Euroopa Liiduga liitumise otsused rahva seljataga. Algatajad on aga esitanud menetlusse eelnõu just nimelt sellises vormis ja sellises sõnastuses, mis sellist blankovolitust ei anna. Põhiseaduse täiendamisel kolmanda aktiga laienevad Eestile üksnes liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused, mitte aga hilisemad Euroopa Liitu ümber korraldavad lepingud. Jälgigem tähelepanelikult seaduseelnõu § 2, mille sõnastus on järgmine, selguse mõttes kordan selle üle: "Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi." See säte välistab põhimõtteliselt blankovolitused. See tähendab, kui Eesti kuulub Euroopa Liitu, siis ei kohaldata talle muid Euroopa Liidu akte kui üksnes liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Mida see praktikas tähendab? Praktikas tähendab see seda, et kõik järgnevad lepingud, kõik järgnevad Euroopa Liidu vastuvõetavad aktid vajavad Eestis täiendavat arutamist ja täiendavat õiguslike regulatsioonide vastuvõtmist, et need omandaksid Eestis õigusjõu. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kui Euroopa Liit kehtestab või Euroopa Liidus kehtestatakse mingi täiendav leping või täiendav korraldus - toome siin paralleelina Nizza lepingu -, siis ei hakka see põhiseaduse muudatustest tulenevalt Eestis automaatselt kehtima. Selleks, et täiendav leping kehtima saaks hakata, peab Eesti muutma põhiseadust ja seda saab teha üksnes rahvahääletusel. Seega oht, et põhiseaduse täiendamine tooks kaasa olukorra, kus Riigikogu või valitsus saaksid blankovolituse nõustuda Euroopa Liidu järgnevate lepingutega ilma rahva osaluseta, on põhjendamatu ja selline väide ei vasta tegelikkusele. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegidel on küsimusi. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud hea ettekandja! Sina oled üks neist 74 Riigikogu liikmest, kes väga põhjalikult töötas selle eelnõuga, mis on täna toodud meie laudadele, ja seetõttu tahaksin ma esitada sisulise küsimuse. Hea kolleeg ja austatud algatajate esindaja! Käesolev eelnõu on pealkirjastatud "Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus". Samas, kui me loeme seaduse teksti, siis selles ei ole mitte ühtegi viidet ega mitte ühtegi sõna mitte ühegi Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi täiendamise või muutmise kohta. Ja teisest küljest on siia lülitatud asju, mis ei puutu otseselt põhiseadusse, nimelt Eesti rahva jaa- või ei-sõna Euroopa Liitu astumiseks. Räägitakse, et tegemist on mingi kolmanda samba aktiga. Aktiga, mida näiteks 1940. aasta juulis tolleaegne Riigivolikogu tegi NSVL-i koosseisu astumiseks, see oli ka kolmanda samba akt. Ma tahaksin siiski küsida, kas sa ei hinda seda eelnõu praegu Eesti lihtsa valijainimese kahekordse petmisena. Ühest küljest sa ütled, et eelnõu muudab põhiseadust. Aga ta ei muuda, ta annab poliitilisele oligarhiale lihtsalt võimaluse enda äranägemisel seda tõlgitseda. Teiseks ei ütle sa talle, et ta teeb otsustuse selle seaduse pealkirja järgi, ütleb jaa või ei, kas astuda Euroopa Liitu.

Aitäh, härra Toomsalu! Ma ei jaga sinu arvamust ega sinu kahtlusi. Just nimelt, tegemist on põhiseaduse täiendamise eelnõuga, sest selle eelnõu kaudu ei muudeta põhiseaduse põhiteksti, vaid põhiseadus saab lisa, kui eelnõu rahvahääletusel vastu võetakse. Toome siin paralleeli näiteks põhiseaduse rakendamise seadusega, mis 1992. aastal koos põhiseadusega teatavasti vastu võeti. See on põhiseaduse integraalne osa, aga see loob klauslid põhiseaduse põhitekstile, samas otseselt muutmata põhiseaduse põhiteksti sõnastust. See paralleel on oluline silme ees hoida. Mida tähendab kahtlustus, et kedagi soovitakse petta? Ma üritan veel kord selgitada asjaolusid, mida ma ka ettekandes välja tõin. Number üks, miks ei esitata põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõuga küsimust, kas soovitakse Euroopa Liiduga liituda või mitte. See küsimus on riigielu küsimus, mitte põhiseaduse osa. Põhiseadusse ei saa kirjutada sisse küsimust. See on küsimus, millele rahvas loomulikult peab andma vastuse, ja see küsimus tuleb rahvale ka esitada, kuid see küsimus tuleb esitada rahvale riigielu küsimusena. Ja nii nagu ma varem sellest ka rääkisin, oleks minu arvates otstarbekas, kui üheaegselt toimuks kaks rahvahääletust ehk siis riigielu küsimusena küsitaks rahvalt, kas rahvas on nõus, et Eesti liitub Euroopa Liiduga, ja teise küsimusena pandaks rahvahääletusele vastavasisuline põhiseaduse muudatus. Nimetatud põhiseaduse muudatust ei saa teha Riigikogu. Riigikogu võib seda seaduseelnõu üksnes menetleda, ta võib seda täiendada, aga ainukene võimalus on panna see seaduseelnõu rahvahääletusele. Selle seaduseelnõu tekst on avalik. Rahvas otsustab selle teksti järgi, mis esitatakse rahvahääletusel, ja mitte mingisuguse muu teksti järgi. Kui rahvas annab sellele eelnõule toetuse, on see põhiseaduse muudatus vastu võetud ja see on igati õiguspärane põhiseaduse muutmine. Kui rahvas ütleb sellele muudatusele "ei", siis seda teksti vastu võetud ei ole ja põhiseadust ei muudeta. Ma ei saa aru, mis moel see petmine küll aset leiab.

Tänan! Andres Varik, palun!

Tänan, härra juhataja! Härra Nutt! Mina olen põhiseaduse kaitsja, mis puudutab ikkagi Eesti suveräänsust, tema sõltumatust, mis on aegumatu ning võõrandamatu. Ma ei ole euroskeptik, ma olen eurorealist, tahan selles suhtes tõde teada. Praegu on materjalist teada, et selle eelnõu kohta on esitanud seletuskirja Justiitsministeerium ja nüüd ka algatajad. Sellest viimasest seletuskirjast on viide põhiseaduse § 1 muutmisele kadunud. Ma palun teilt täpset vastust, millise uue sisu omandab käesoleva eelnõu rahvahääletusel vastuvõtmisega senine põhiseaduse säte, mille kohaselt Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.

Aitäh! Nimetatud põhiseaduse muutmise eelnõuga ei ole kavatsust muuta põhiseaduse § 1, mis ütleb: "Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu." Eelnõu algatajate arvates ei lähe Eesti liitumine vastuollu §-s 1 sätestatud põhimõttega. Selline põhimõte on väga paljude, juba praegu Euroopa Liitu kuuluvate riikide põhiseaduses ja seda vastuolu ei ole teiste riikide puhul nähtud. Järelikult ei ole põhjust näha seda vastuolu ka Eesti põhiseaduse puhul. Kui Euroopa Liit muutub tulevikus mingit muud tüüpi ühenduseks, mis ei ole kokkusobitatav põhiseaduse §-ga 1, tuleb Eesti rahval teha uus valik, kas minna kaasa selle Euroopa Liidu muutmisega ja muuta põhiseaduse § 1 või sellega mitte kaasa minna ning jääda iseseisvaks ja sõltumatuks riigiks.

Tänan! Ants Käärma, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus § 3 kohta, mis ütleb, et käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. Minu arusaamist mööda on sellel kaks põhjust: üks on normitehniline, et tõepoolest just niimoodi toimub muutmine, aga teine on sisuline, n-ö reveranss rahva suunas, et te saate ka ise muuta seda, mida olete kord otsustanud. Oletame nüüd, et mõne aja pärast muudetakse rahvahääletusel esimest paragrahvi ja sõnastatakse ta näiteks nii: Eesti ei või kuuluda Euroopa Liitu. Kas sa seletaksid vettpidavalt, kuidas toimub siis väljaastumine?

Aitäh! See on küsimus, mille puhul ei ole olemas pretsedenti. Üks lahkumine Euroopa Liidust on toimunud. Teatavasti lahkus 1985. aastal Euroopa Liidu koosseisust Gröönimaa, aga Gröönimaa ei olnud Euroopa Liidu iseseisev liige, Gröönimaa on teatavasti Taani riigi autonoomne osa. Kuidas Euroopa Liitu kuuluv riik saab Euroopa Liidu koosseisust lahkuda, see on pretsedendi küsimus, millele enne kindlasti vastata ei ole võimalik, kui see pretsedent on olemas. Kuid ma kujutan ette, et see saab toimuda täpselt samasugusel moel, nagu toimub riigi lahkumine igasugusest muust rahvusvahelisest ühendusest. Enamikus organisatsioonides ei ole sätestatud organisatsioonist lahkumise korda. Tuginedes Viini rahvusvaheliste suhete konventsioonile, on aga ette nähtud protseduur, mis moel lepingut denonsseeritakse. Seega, kuna Eesti liitub Euroopa Liiduga lepingu alusel, liitumislepingu alusel, siis on lahkumisprotseduur põhimõtteliselt vastupidine ja saab toimuda liitumislepingu denonsseerimise teel. Siin on kaks poolt, üks pool on Eesti siseriiklik otsuste tegemine ehk siis vajaduse korral põhiseaduse selline muutmine, mis ei võimalda Eestil enam Euroopa Liitu kuuluda. Selline põhiseaduse muutmine annab Riigikogule mandaadi denonsseerida Euroopa Liiduga liitumise leping ja see on kahtlemata järgnevate läbirääkimiste küsimus, kuidas see protseduur praktikas ja tehniliselt toimub.

Tänan! Kalle Jürgenson, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kui ma õigesti aru sain, on lisaks põhiseaduse täiendamise ettepanekule, mis läheb rahvahääletusele ja positiivse tulemuse korral saab põhiseaduse täienduseks, tulemas veel küsimus, kas liituda Euroopa Liiduga või mitte. Kas on põhimõtteliselt mõeldav, et põhiseaduse täiendamine on ka sisuliselt see küsimus, st annab vastuse küsimusele, kas rahvas on nõus liituma Euroopa Liiduga või mitte, sest põhiseaduse täiendamise seaduse § 1 on suhteliselt kategooriline: Eesti võib ühineda Euroopa Liiduga. Küsin seda puhtalt sellepärast, et kui me esitame kaks eraldi küsimust, siis võib hakata kombineerima väga naljakaid tulemusi, eeldades rahvahääletusel ühe küsimuse puhul ühte ja teise küsimuse puhul teist tulemust.

Aitäh! Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu ei too seaduseks saades automaatselt kaasa Eesti liitumist Euroopa Liiduga. See ei too kaasa isegi mitte Eesti kohustust liituda Euroopa Liiduga, vaid annab volituse Eesti liitumiseks Euroopa Liiduga. Õiguslikus plaanis võib öelda, et see võib olla ka küsimus volituse saamiseks selles mõttes, et hääletades selle põhiseaduse täiendamise seaduseelnõu poolt, nõustub rahvas ühtlasi sellega, et Eesti liitub Euroopa Liiduga. Kuid samas tundub mulle, et poliitilistel kaalutlustel oleks selline lähenemisviis eksitav. Mina isiklikult - ma ei saa rääkida praegu Riigikogu nimel, kuna sellist eelnõu ei ole veel olemas ja ilmselt oleks ka enneaegne seda algatada - leian, et rahvale tuleks esitada väga selgepiiriline küsimus, millest igaüks saab teha selge järelduse, vastates ei või jah, kas ollakse nõus Euroopa Liiduga liituma või mitte.

Tänan! Villu Reiljan, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Eesti ajalugu on näidanud, et isegi põhiseadust on tehtud nii, et rahvas mitte mingil juhul otsustada ei saaks. Tuletame meelde 1992. aasta presidendivalimisi, kus kõigepealt rahvas natuke otsustas ja siis kahmas Riigikogu kähku asja oma kätte ning kukkus otsustama, sest rahvas ei pidavat olema küps, nagu mõned poliitikud väidavad. Kuigi ma väidan, et rahvas on alati küps otsustama. Ma tahaks küsida aga nii. Eelnõu § 2 näeb ette põhiseaduse kohaldamist, arvestades liitumislepingust tulenevaid erisusi, ja põhiseaduse muutmise eelnõule ei ole täna lisatud liitumistingimuste vastavaid sätted. Kunas need sätted tulevad, mida me otsustame, mille järgi me otsustame, milles meil täna siin see valiku koht on ja millal tulevad tegelikult need asjad, mille alusel me otsustame, kas võib või ei või, enne kui me rahva kätte anname?

Aitäh! Liitumislepingu tingimused selguvad teatavasti Eesti ja Euroopa Liidu vaheliste läbirääkimiste lõpus. See tähendab, liitumislepingu tingimused on valmis ja selged selleks hetkeks, kui nii Eesti kui ka Euroopa Liit ja tema liikmesriigid on põhimõtteliselt valmis Euroopa Liiduga liitumise lepingule alla kirjutama. Praegu need tingimused lõplikult selged ei ole, sest teatavasti ei ole läbirääkimised lõppenud. Me võime eeldada, et läbirääkimised lõpevad käesoleva aasta lõpus, võib-olla lõpevad nad ka veidi hiljem, kuid ma ei näe, et see oleks tänase seisuga eriti suur probleem, sest rahvahääletust põhiseaduse muutmiseks ei ole ka parima tahtmise juures võimalik läbi viia enne, kui läbirääkimised on lõppenud. Ehk kui me eeldame, et läbirääkimised lõpevad k.a lõpus, siis rahvahääletus põhiseaduse täiendamise eelnõu suhtes ja samas ka rahvahääletus küsimuses, kas Eesti rahvas on nõus Euroopa Liiduga liituma või mitte, saab loogiliselt toimuda aasta 2003 teisel poolel. Selleks ajaks on vaieldamatult liitumistingimused selged. Mis puutub küsimusse, kas rahvahääletus saab olla tingimuslik, et me oleme nõus liituma Euroopa Liiduga nendel tingimustel, aga ei ole nõus liituma näiteks nendel tingimustel, siis selline tinglik lähenemine kahtlemata võimalik ei ole. Rahvahääletusel on võimalik otsustada, kas liituda Euroopa Liiduga nendel tingimustel, mis on läbirääkimistel saavutatud, või Euroopa Liiduga mitte liituda.

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra Nutt! Muu hulgas oled sa rääkinud siin ka võimalikust rahvahääletusest otseses küsimuses, kas rahvas soovib liitumislepingust tulenevatel tingimustel liituda või mitte. Mure on selles, et sellest asjast ei räägi eelnõu ise, ei eelnõu sisu ega seletuskiri vähimatki. Kuna see on vähemalt minu ja ma usun, et meie fraktsiooni teiste liikmete üks võtmeküsimus, miks me ei andnud siia allkirja, siis ma küsin sinu käest, kas see on sinu isiklik fantaasia ja soov, et see kindlasti peab pandama rahvahääletusele, või kust sa selle jutu võtad? Kui sellel on mingigi alus, miks pole siis seletuskirjas vähimatki vihjet, et igal juhul pannakse siis, kui liitumisleping on valmis, rahvahääletusele otsene küsimus, kas Eesti soovib neil tingimustel liituda või mitte? Kust sa selle võtad, et see tingimata rahvahääletusele pannakse? Meil see veendumus puudub.

Aitäh! Hetke seisuga võin öelda, et see on minu soov ja on selle erakonna soov, mida ma esindan. Töörühma arutelude käigus on minuni jõudnud arusaamine, et see on ka teiste Riigikogus esindatud fraktsioonide soov. Kui Riigikogu fraktsioonide esindajad soovivad väljendada oma seisukohta küsimuses, kas muu riigielu küsimusena on rahvahääletuse kaudu esitatav sõnaselge küsimus, kas Eesti soovib liituda Euroopa Liiduga või mitte, vastuvõetav, siis ma palun avaldada selle koha pealt arvamusi. Enne kui Riigikogus ei ole algatatud - ja soovitavalt laia konsensusega - seda eelnõu, ei saa mina kahtlemata anda lõplikku vastust.

Tänan! Enn Tarto, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud härra Nutt! Minu küsimus puudutab ka § 2. Nimelt seda, et Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Nagu me just äsja kuulsime, ei ole praegu veel teada, millised need õigused ja kohustused on. Kas teie ei leia, et kui me tahame seda eelnõu menetleda ja vastu võtta, siis peaksid meile need õigused ja kohustused teada olema? Kas te oskate praegu üles lugeda kolmandiku või poole nendest kohustustest ja õigustest?

Aitäh! Kahtlemata on sinu küsimus õige. Minu hinnangul ei ole võimalik nimetatud põhiseaduse täiendamise seadust rahvahääletusel vastu võtta olukorras, kus liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused ei ole selged. Seda ei saagi tegelikult juhtuda, sest rahvahääletus ei saa kuidagi toimuda enne, kui läbirääkimised selles küsimuses on lõppenud. Hetkel ei ole mul kahtlemata võimalik ei kolmandikku ega poolt neist ette lugeda. Mõni aeg tagasi toimus siinsamas Riigikogu saalis teatavasti arutelu Euroopa Liidu teemal ja ma eeldan, et sellel anti ammendavad vastused ka nendele küsimustele, mis puudutavad Euroopa Liiduga liitumise lepingu tingimustega seotud asjaolusid. Ma ei ole spetsiaalselt püüdnud neid küsimusi siin lahkama ja tõstatama hakata, sest need on küsimused, mida arutatav seaduseelnõu kahtlemata ei käsitle.

Tänan! Janno Reiljan, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra Nutt! Tänase istungi eesistuja ja Riigikogu asespiiker härra Kelam teatas eelmisel nädalal Eesti ja Euroopa Liidu parlamentaarse ühiskomitee istungil, et rahvahääletusele pannakse Euroopa Liiduga ühinemise küsimus vähemdramaatilises vormis, mitte otseselt, kas Eesti kiidab ühinemise Euroopa Liiduga heaks. Mina sain sellest aru nii, et siis tuleb ka üks küsimus, kus küsitakse just nimelt põhiseaduse parandamise ja täiendamise kohta, mis annabki loa ühinemiseks Euroopa Liiduga. Tänases Postimehes väidab ka õigusteadlane Paul Varul, et kahte küsimust ei saa olla, sest tekivad otsesed vastuolud, tekib poliitiline ummikseis või, nagu tema välja toob, õiguslik ummikseis. Teie esindate hoopis teist seisukohta. Selle seaduseelnõu seletuskirjas ei ole üldse mitte juttu kõigist nendest võimalustest, mis ometi peaksid olema enne seda selgeks tehtud, selgeks vaieldud ja kas või need 74 Riigikogu liiget peaksid olema kindlalt ühel veendumusel, kui nad sellele seaduseelnõule alla kirjutasid. Millel teie interpretatsioon põhineb? Ma näen, et ühe fraktsiooni sees esitatakse erinevaid seisukohti, selle seaduseelnõu esitajad esindavad erinevaid seisukohti. Millel põhineb teie veendumus, et hääletusele pannakse kaks küsimust? Ja tõepoolest, kui tekib vastuolu, mis siis edasi saab? Kõik need lahendused on puudu. Need lahendused peavad enne selged olema, kui me saame öelda, et see täiendus sellisel kujul üldse kõlblik on. Selgitage, palun, seda!

Aitäh! Ilmselt küsimuse esimene pool on suunatud pigem Tunne Kelamile kui mulle ja ehk võimaluse korral Tunne Kelam selgitab omapoolset seisukohavõttu selles küsimuses. Mis puudutab Paul Varulit, siis Paul Varul vaatleb asja õigusteoreetilise poole pealt. Riigikogu võtab aga vastu poliitilisi otsuseid ja Riigikogu pädevuses on otsustada, mil moel esitatakse küsimus Euroopa Liiduga liitumise kohta ning mis moel ühendatakse muu riigielu küsimus ja põhiseaduse täiendamise seadus või vaadeldakse neid lahus. Kahtlemata ei saa sellise otsuse suhtes võtta vastutust endale ei üks Riigikogu liige ega ka mitte üks fraktsioon. See on kollektiivne otsus ja mina saan viidata ainult sellele, mida peab õigeks Isamaaliidu fraktsioon. Isamaaliidu fraktsioon toetab ka vastavasisulist lähenemist ja on valmis osalema selle küsimuse algatamises.

Tänan! Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seletuskirjas on öeldud: "Põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise tulemusena muutuks Euroopa Liidu õigus liitumislepingus piiritletud ulatuses üheks põhiseaduse tõlgendamise ja rakendamise alustest. Poliitiline otsus ühineda Euroopa Liiduga ja selle otsuse õiguslik vormistus on sisuliselt lahutamatud. Eelnõu vastuvõtmisel annab rahvas §-ga 1 selge põhimõttelise loa ühineda Euroopa Liiduga." Minu küsimus on: kas me saame öelda, et Eesti riik ja rahvas on euroliiduga ühinemiseks ette valmistatud, st kas rahvale on selge, mida eurointegratsioon endaga kaasa toob, ja kas ta saab praegu selliseid otsustusi teha?

Aitäh! Ma arvan, et praegu vajab rahvas kahtlemata väga põhjalikku ja täiendavat informatsiooni Euroopa Liidu kohta. Selles valdkonnas, mis puudutab Euroopa Liidu tutvustamist avalikkusele, on minu hinnangul tehtud väga suur töö ja see töö kahtlemata ka jätkub. Ideaalne on olukord, kui rahvahääletuse hetkeks on rahvas saanud maksimaalselt võimaliku teabe Euroopa Liidu kohta. Seda on aga kahtlemata väga subjektiivne hinnata, milline see maksimaalne teave on. Kui me küsime näiteks kreeklaselt või portugallaselt ehk siis Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikult, kui palju ta teab Euroopa Liidu asjadest, siis pahatihti saame vastuseks, et kindlasti mitte piisavalt. Ma arvan, et Eesti rahvas on Euroopa Liidu küsimustest võib-olla et isegi paremini informeeritud kui mõne praeguse Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Ega ma paremini sellele vastata ei oskagi. Ma arvan, et meie ühine kohustus on Euroopa Liiduga seonduvad plussid ja miinused avalikkusele selgeks teha.

Tänan! Kalle Jürgenson, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Oma sõnavõtus - või oli see mõnes vastuses küsimusele - te puudutasite Euroopa Liidust lahkumise teemat ja ütlesite, et Riigikogu võib denonsseerida vastava lepingu, juhul kui see niimoodi otsustatakse. Kui Euroopa Liitu astumine on kas ühe või kahe küsimusega rahvahääletusel otsustatud, kas poleks siis põhimõtteliselt mõeldav anda selle põhiseaduse täiendusega õigus ühinemise kõrval ka Euroopa Liidust lahkuda, sätestada ka see otseselt, et selline õigus on olemas? Võib-olla küsimus on natuke provokatsiooniline, aga siiski, milline on teie seisukoht?

Aitäh! Ei, küsimus ei ole provokatsiooniline. See ei muuda sisu, sest põhiseadus sätestab põhiseaduse muutmise korra ja see, kas nimetatud säte on põhiseadusse kirjutatud või mitte, ei tee olematuks seda, et vastavasisuline otsus tuleb ikkagi vastu võtta rahvahääletusel. See oleks natuke kummaline, kui Eesti põhiseadus reguleeriks Eesti lahkumise ühest rahvusvahelisest ühendusest. Ma arvan, et seda iseenesest ei ole tarvis põhiseadusse kirjutada. Olulisem ja märgatavalt keerulisem on tegelikult ikkagi see denonsseerimise protsess ise. Teiselt poolt denonsseerimist nii nagu ka lepingu ratifitseerimist ei ole teatavasti võimalik rahvahääletusele panna. Seda keelab ühemõtteliselt põhiseaduse § 106, sätestades, et rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste ning välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise küsimust. Ühesõnaga, praktikas saab see ikkagi toimuda nii, et rahvahääletusel võetakse vastu otsus Euroopa Liidust lahkuda ja vajaduse korral muudetakse põhiseadust, andes sellega Riigikogule mandaadi vastavasisuline leping denonsseerida.

Tänan! Vahur Glaase, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Nutt! Miks te ikkagi ei taha kõigepealt esitada rahvale küsimust, kas nad soovivad astuda Euroopa Liitu, selgitades neile ka tingimusi, mis ühinemislepingus on, ja asuda alles siis, kui see vastus on saadud, põhiseaduse või ükskõik milliste seaduste muutmise teele? Praegu tuleb välja niimoodi, et Riigikogu või algatajad püüavad joosta kas rongi ees või rahva ees või rahvast mööda ja mitte rahva arvamuse järgi, vaid rahvale oma arvamust peale surudes. Äkki tuleks tõesti kõigepealt püstitada küsimus, kas jaa või ei Euroopa Liidule, ning alles siis asuda vajalikke tegusid tegema. See on minu küsimus. Peale selle tahan ühe remargi teha. Härra Nutt, ma ei saa olla kuidagi nõus teie seisukohaga, et Euroopa Liitu astumise küsimust saab käsitleda muu riikliku küsimusena. See on väga tähtis riiklik küsimus, mitte mingi muu küsimus.

Aitäh, härra Glaase! Ma soovitaksin tutvuda põhiseaduse §-de 105 ja 106 sõnastusega. Vastavalt põhiseadusele on võimalik rahvahääletusele panna kas siis seaduseelnõu või muu riigielu küsimus. Põhiseaduse § 105 ei too eraldi välja ei tähtsat ega väga tähtsat riigielu küsimust. Iseenesest ma arvan, et on loogiline järeldada, et rahvahääletusele ei panda vähetähtsat riigielu küsimust. Seega põhiseaduse mõtte järgi muu riigielu küsimus ongi minu hinnangul väga tähtis riigielu küsimus ja ma arvan, et see ei ole tegelikult vaidlusteema. Mis puudutab küsimust, kas ei oleks otstarbekas kõigepealt korraldada rahvahääletus sellessamas väga tähtsas riigielu küsimuses, enne kui asuda põhiseadust muutma, siis selline võimalus on kahtlemata olemas ja see on otsustuse küsimus. Aga mida see praktikas tähendab? Praktikas tähendab see kahte võimalust. Esiteks, kas korraldatakse kaks rahvahääletust ehk kõigepealt muu riigielu küsimus ja seejärel mingi ajavahemiku järel põhiseaduse muutmise küsimus, või korraldatakse rahvahääletus ainult riigielu küsimuses, aga põhiseadust ei muudeta rahvahääletusel, vaid põhiseaduse muutmise õigus delegeeritakse Riigikogule. See viimane tee on natukene riskantne, sest see annaks tõepoolest Riigikogule blankovolituse muuta põhiseadust nii, et rahvas selles otsuses kaasa rääkida ei saa. Kui me vaatame esimest võimalust ehk kahte rahvahääletust, siis see on tõepoolest otsustuse küsimus, see on võimalik, aga me peame arvestama ka seda, et see tähendab topeltkulutusi. Minu käsutuses oleva informatsiooni järgi maksaks rahvahääletuse korraldamine laias laastus 20 miljonit krooni, st kui korraldatakse kaks rahvahääletust, siis läheb see kokku maksma 40 miljonit krooni. On ka teine probleem: kui toimub kaks rahvahääletust, siis ilmselt väsitab see küllaltki tugevalt Eesti kodanikke. Ja kui me vaatame teiste riikide praktikat, kes on rahvahääletusi korraldanud, siis ei ole mul paraku tuua näidet, kus mõnes Euroopa Liiduga liitumiseks valmistuvas riigis oleks korraldatud kaks rahvahääletust, mis oleksid olnud lahus. Minu hinnangul on ikkagi väga optimaalne tee korraldada küll kaks rahvahääletust, aga üheaegselt, andes rahvale võimaluse teha selge otsus, kas Euroopa Liiduga liituda või mitte ja kas ollakse nõus põhiseaduse muutmisega pakutud viisil või mitte.

Tänan! Villu Reiljan, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra Nutt, te olete võtnud oma mõtetega kõrge pilotaaži, aga ma julgen küll väita, et tegelikult te olete sellest erakonnast, kes ikka rahvast kardab. Kui me tegime kunagi ettepaneku küsida rahvalt nõu elektrijaamade erastamise kohta, siis te kartsite rahvast nagu tuld. Nüüd te seletate ka selle kohta, miks ei saa rahva käest kõigepealt küsida, et küll see on kallis. Jumala eest, 20 miljonit ei saa rahva käest küsida, aga GIBB-i nõuanne maksis 75 miljonit. Nii et mõtelge natuke elu üle. Ma tahan küsida põhiseaduse § 5 kohta, mis ütleb, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus. Millise sisu omandab see pärast selle kolmanda akti jõustumist olukorras, kus keskkonna- ja energeetikaasjad on Euroopa Liidu pädevuses?

Aitäh! Mis puudutab elektrijaamasid, siis ma ei ole kahjuks pädev sellele vastama, ma ei ole selle küsimusega süvendatult tegelnud ja ma ei tunne problemaatikat piisavalt. Ma arvan, et paralleele nendel kahel asjal küll ei ole. Seetõttu on see võib-olla teise arutelu juurde kuuluv küsimuse tõstatamine. Mis puudutab § 5, siis § 5 ei muuda Eesti põhiseaduses teatavasti mitte keegi. See ulatus, milles tegeleb keskkonnaprobleemidega Euroopa Liit, ehk mis on keskkonnaga seonduvatest asjaoludest Euroopa Liidu pädevuses ja mis on Eesti pädevuses, on liitumislepingu reguleerimise teema. Just nimelt täpselt selles ulatuses, kui palju liitumisleping delegeerib selle Euroopa Liidu keskorganite pädevusse, Euroopa Liidu keskorganid seda ka reguleerivad. Asjaolu, mis moel me Eesti põhiseadust muudame või täiendame, mis moel me võtame vastu otsuse Euroopa Liiduga liituda või mitte, ei muuda iseenesest ega automaatselt neid tingimusi, mis tulenevad liitumislepingust.

Tänan! Tiit Tammsaar, palun!

Tänan, härra juhataja! Härra Nutt! Mis puutub elektrijaamade erastamisse, siis ma kuulsin isiklikult, kui tollane peaminister Mart Laar ütles, et ei, need otsused on kolmikliidu otsused ja selle taga on terve valitsuskoalitsioon eesotsas Isamaaga. Aga see selleks. Ma jätkaksin Enn Tarto küsimust. Mind teeb ka ärevaks see teadmatus. Minu meelest on meil läbirääkimistel Euroopa Liiduga ligi 3/4 peatükkidest suletud. Nüüd te ütlete, et te ei oska ikkagi öelda, millised õigused ja kohustused me siis Euroopa Liidule anname. Kas ei oleks võimalik saada järgmiseks lugemiseks selgeks põhipostulaadid, mida me peame andma Euroopa Liidule otsustada, et me saaks siis järgneva seaduseelnõu menetluses seda arvestada?

Aitäh! Need peatükid, mis on suletud, on teada samavõrd nii minule kui ettekandjale kui ka sinule. Need on avalikud, nendega on võimalik tutvuda kõikidel Riigikogu liikmetel ja ka kõikidel Eesti kodanikel. Kas on otstarbekas hakata neid postulaate, mis on lepingutingimused, ette lugema selle seaduseelnõu menetlemisel? Ma arvan, et see ei ole otstarbekas, juba ainuüksi sellel põhjusel, et me ei aruta hetkel ei liitumislepingu ratifitseerimist ega ka mitte seda, kas liitumisleping rahvahääletusele panna või mitte. Teatavasti viimane ei olegi põhiseaduse järgi võimalik. Seetõttu ma arvan, et ilmselt ei ole praegu otstarbekas keskenduda Riigikogus liitumislepingu tingimustele, nendega on võimalus tutvuda kõikidel Riigikogu liikmetel nii või teisiti.

Tänan! Liia Hänni, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Olles ka selle töörühma liige, mis valmistas ette põhiseaduse täiendust, tundub mulle, et osal fraktsioonidel ei olnud töörühmas ilmselt kogu aeg ühed ja samad inimesed ning sellepärast on osa informatsiooni kaduma läinud. Tuletan nimelt meelde sellist asjaolu, et töörühma alguses oli arutuse all, kas sõnastada põhiseaduse täiendusega koos ka referendumi küsimus, mille alusel rahvahääletus korraldatakse, ja otsustati, et tegeldakse asjadega samm-sammult. Esialgu keskendutakse põhiseaduse täiendusele, mis tähendab seda, et referendumi küsimuse sõnastamine ja variandid, kas üks või kaks küsimust, on tuleviku arutelu. Nüüd ma tahangi küsimuse vormis esitada veel sellise tähelepaneku: kas me ei saaks siin kuidagi kokku leppida, millise temaatikaga me tegeleme, et me ei keskenduks kõigile asjadele korraga?

Aitäh! Kahtlemata on see äärmiselt õige lähenemine. Et fraktsioonide vahel ei oleks arusaamatusi, mida soovitakse tegelikult ette võtta, mis moel soovitakse Eesti liitumist Euroopa Liiduga ette valmistada, et selles küsimuses oleks meil maksimaalne üksmeel. See on teema, mille arutelu võiks toimuda kas komisjoni istungil või ümarlauas, aga see on konkreetse otsustuse küsimus. Kõikidel Riigikogu liikmetel, kõikidel Riigikogu fraktsioonidel on kahtlemata võimalus vastavasisulise initsiatiiviga välja tulla ja miks seda mitte teha. Teine küsimus, töörühmas paika pandud postulaadid, millega tegelda ja mis järjekorras - täpselt nii, nagu proua Hänni selle välja tõi, see oli. Töörühma töökoosolekutel osalesid kõikide, kordan ja rõhutan, kõikide Riigikogus esindatud fraktsioonide volitatud esindajad, sealhulgas ka Rahvaliidu, sealhulgas Koonderakonna, sealhulgas Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni esindajad. Ja nii nagu ma oma ettekandes rõhutasin, ainukene töörühmas osalenud esindaja, kes ei nõustunud pakutud lahendusviisiga, oli Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni esindaja Tiit Toomsalu.

Tänan! Janno Reiljan, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra Nutt! Osalesin ka ise selles töögrupis ja algusest peale oli selge, et põhiseaduse muudatuse ettepanek peab olema välja töötatud, arvestades just nimelt kõiki tulevase arengu stsenaariume. Kui arengustsenaariumid ei ole varem selged, siis võime avastada, et põhiseadust selliselt muutes satume hoopis kuhugi mujale, kui me oleks tahtnud sattuda. Minu teine küsimus puudutab § 2. Eesti võtab endale kõik liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kuid õigused ja kohustused muutuvad pidevalt, tulevad uued direktiivid. Te väitsite, et kui midagi muutub, tuleb rahvahääletus. Seda ei ole kuskil väidetud. Selgitage mulle, millal peab asi liitumislepingust tulenevate õiguste ja kohustuste muutumise korral minema rahvahääletusele ja millal mitte, kui meie põhiseaduse muud osad ega see täiendus seda kuskil ette ei näe. Võib juhtuda, et varsti võetakse vastu liitumislepingust tulenevad muudatused, mis muudavad riikide liidu liitriigiks. Kas, kus kohal ja millest õiguslikult tulenevalt peab Eesti Euroopa Liidus jätkamise küsimuse panema rahvahääletusele?

Aitäh! See on pigem õigusteoreetiline arutelu. See probleem või mure, mille te praegu tõstatasite, ei ole minu arvates küll põhjendatud, kui vaadata praegust § 2 sõnastust. Esiteks, mis puudutab Euroopa Liidu direktiive. Direktiivide otsekohaldatavus on üks liitumislepingu tingimus ja kahtlemata, kui Eesti liitub Euroopa Liiduga, siis Euroopa Komisjoni direktiivid on Eestis otsekohaldatavad. Liitumisleping on aga dokument, mis on olemas, ehk siis, kui Eesti liitub liitumislepingu alusel, liitub Eesti selle liitumislepinguga, mille Eesti ja teised Euroopa Liitu kuuluvad liikmesriigid allkirjastavad sellisel kujul, nagu see leping on allakirjutamise hetkel, ja mitte mingil muul kujul. Liitumislepingu muutmine tähendab tegelikult uue lepingu sõlmimist ja uue lepingu automaatselt kehtivust Eesti suhtes, isegi mitte Riigikogu volitust sõlmida uus leping ilma rahvahääletuseta praegune § 2 ei anna. Paragrahvi 2 ei saa vaadelda niimoodi, nagu oleks liitumisleping iseenesest pidevas muutumises. Ei ole. Liitumisleping on konkreetne leping, mille sätted on sõnastatud just nimelt sellises vormis, sellisel kujul, seades sellised tingimused, mis on toodud avalikkuse ette allakirjutamise hetkel. Nüüd küsimus selle kohta, kas me saame näha kõikvõimalikke Euroopa Liidu edaspidiseid arenguid. Ma ei kujuta ette, kas Euroopa Liit eksisteerib veel kümme aastat, veel sada aastat või tuhat aastat, ja prognoosida, millised need arengud on, ei ole võimalik. Kui aga Euroopa Liit hakkab mingisugust muutumist ette valmistama, kui Euroopa Liidus toimuvad mingisugused arengud kas ühes või teises suunas, kas föderaalses suunas või hoopis lõdvemas suunas, siis kahtlemata, vähemasti selle dokumendi alusel, mida me praegu arutame, ei ole Eestil võimalik sellega muul moel kaasa minna kui põhiseaduse uue muutmise ja rahvahääletuse kaudu.

Tänan! Vahur Glaase, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetav härra Nutt! Põhiseaduse § 3 ütleb, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga ja aktsepteerib selle lepingu, see muutub see vastavalt põhiseaduse §-le 3 automaatselt meie õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Ma tahaksin teada, kas sellisel juhul ja sellisel kujul on meil üldse põhiseaduse muutmist tarvis, sest rahvusvahelise lepingu ratifitseerimine, olgu siis kas või Riigikogu poolt, muutub nagunii meie õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Kas on üldse vaja muuta põhiseadust?

Aitäh, härra Glaase! Juristina oskate kindlasti väga selgepiiriliselt vastata küsimusele, kas rahvusvaheline leping ja rahvusvaheline õigus on praegusel juhul sünonüümid. Ilmselt ei ole. Teine küsimus, kas Euroopa Liidus kehtivad aktid on rahvusvaheline õigus või on nad ühe rahvusvahelise ühenduse reeglistik. Pigem on tegemist ühe rahvusvahelise ühenduse reeglistikuga kui rahvusvahelise õigusega, sest rahvusvaheline õigus on üldnormistik, mis kehtib kõikide maailmas eksisteerivate, vähemasti demokraatlike riikide suhtes. Euroopa Liidus kehtivad normid ei kehti mitte kellegi teise kui Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes ja äärmisel juhul ka mõnede assotsieerunud riikide, näiteks Norra ja Islandi suhtes, kui me peame silmas Schengeni lepingut. Need riigid, jäädes ise küll Euroopa Liidust välja, on lihtsalt Euroopa Liidu lepingutega ühinenud. Nii et minu hinnangul Euroopa Liidu järgnevate lepingute või aktide automaatset kohaldamist viide rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetele ei anna. Küsimus, kas põhimõtteliselt on üldse põhiseadust vaja muuta või mitte, on väga paljuski tõlgendamise küsimus. Olen isiklikult olnud pigem seisukohal, et see ei ole tingimata vajalik selleks, et Eesti saaks liituda Euroopa Liiduga, küll aga on põhiseaduse muutmine ilmselt vajalik olukorras, kui Eesti juba on Euroopa Liidus, et ta saaks täita Euroopa Liitu kuulumisest tulenevaid kohustusi ja kasutada neid õigusi. Kuid ma esindan siin praegu algatajaid, kelle seisukoht on, et põhiseaduse muutmine selles küsimuses on vajalik. Viitan põhiseaduse § 3 esimesele lausele: "Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel." Euroopa Liiduga liitumine toob kaasa vajaduse teha mõningaid klausleid põhiseaduses kehtivatele sätetele ja selleks, et need klauslid oleksid õiguspärased, ongi käesolev põhiseaduse täiendamise eelnõu meil arutuse all.

Tänan! Mari-Ann Kelam, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Olen ise ka paaril korral osalenud töörühmas või ümarlauas ja tean, kui kõrgel tasemel diskussioon seal aset leidis. Mitte iga kord, aga väga tihti kutsuti kohale ka mitmed eksperdid, kes andsid oma arvamuse, ja diskussioon oli väga põhjalik. Ma arvan, et kõik teemad on üldiselt kaetud. Nii et on üsna huvitav kuulda saalist küsimusi, mis jätavad mulje, et me ei ole seda teemat Eesti Riigikogu struktuurides üldse käsitlenudki, et see on nagu täiesti uus asi. Minu küsimus haakub natuke kolleeg Liia Hänni püstitatud küsimusega, aga ma tahaks saada spetsiifilisemat informatsiooni. Mitu Riigikogu liiget osales teie arvates töörühmas? See on juba selge, et kõik erakonnad ja kõik fraktsioonid olid esindatud, aga umbes mitu inimest sealt läbi käis? Kui palju eksperte kutsuti kokku ja lõpuks, kui palju töötunde on tegelikult töörühmas ja ümarlauas tehtud, et käsitleda seda teemat nii laialt kui võimalik? Kas te arvate, et probleeme on Riigikogu liikmete tagasisidega oma erakonnale või milles on probleem?

Aitäh! Ma olen küsimuse esimesele poolele vastates natuke kimbatuses. Andmed, kui palju seal konkreetselt inimesi osales, on kõik olemas ja need on põhiseaduskomisjoni konsultandi käes. Neid on võimalik protokollist ka kokku lugeda, aga selle peale ma kulutan väga palju aega. Ehk on vastuvõetav, et tutvute nende protokollidega omal käel, siin ei ole kindlasti ühtegi asja kahe silma vahele ega dokumenteerimata jäänud. Teine küsimus: kui palju töötunde kulutati? Toimus kuus töörühma koosolekut, koosoleku pikkus oli ühest tunnist kahe tunnini. Valdav osa neist oli umbes ühe tunni pikkused. Nii et võib öelda, et 6 ja 12 tunni vahel. Ütleme, tinglikult on töörühm konkreetselt selle eelnõu ettevalmistamisega tegelnud 7-8 tundi. Rõhutan ka veel teist poolt: seda eelnõu ei ole mitte poliitikud põlveotsas kirja pannud. Selle eelnõu koostasid Eestis väga tunnustatud juristid ja töörühm tegi ainult poliitilise valiku kas ühe, teise või kolmanda põhiseaduse muutmise variandi kasuks. Nagu ma juba ettekandes mainisin, oli töörühm kolmanda aktiga täiendamise koha pealt üksmeelne, miinus üks, ehk siis kõik Riigikogu fraktsioonide kirjalikult volitatud esindajad peale härra Toomsalu toetasid sellist lähenemisviisi, nagu töörühm välja pakkus. Kas töörühmaliikmete tagasiside oma fraktsioonile on olnud nõrk? Eks sellele oskab vastata iga fraktsioon ise. Paremini ei oska ma seda kommenteerida.

Tänan! Jaanus Männik, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra Nutt! Loomulikult võidi töörühmas arutada väga paljusid asju, kuid ei saa lähtuda sellest, mida seal arutati, vaid sellest, mis siin kirjas on. Kirjas on just see, mis siin on, ja ei rohkem ega vähem. Minu küsimus on selline. Sa oled püüdnud meile sisendada, justkui sätiks § 2 asja nii, et täita tuleb tõesti liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, ja siis sa püüad justkui sisendada meile veel, et see ei hõlma tulevasi õigusakte, vaid liitumislepingu sõlmimise hetkeks kehtivaid Euroopa Liidu õigusakte. Ma küsin su käest otse, ma arvan, et protokolli huvides, kuna sa just nii oled põhimõtteliselt siin väitnud: kas § 2 võiks sõnastada ka selliselt, et Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingu sõlmimise hetkel kehtivatest õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi? Kas sinu senine jutt tähendab seda või ei tähenda ta seda mitte?

Aitäh! See tähendab just täpselt sedasama, ja mis puudutab konkreetset sõnastust, siis ma ei näe siin sisulist vahet. Nimetatud seaduseelnõu tekst on loomulikult muudatusettepanekute kaudu avatud nii parandusteks kui muudatusteks. Ma rõhutan, et enne kui Riigikogu saab otsustada selle seaduseelnõu panemise rahvahääletusele, peab seaduseelnõu läbima ka teise ja kolmanda lugemise. Arusaadavalt on kõik ettepanekud, mis teevad eelnõu paremaks, selgemaks, teretulnud. Ma ei tahaks vastata poliitikuna küsimusele, kas see tekst on ühemõtteliselt arusaadav või mitte. Minule on selle selgeks teinud juristid, asjatundjad, kes on selle sõnastuse välja pakkunud ja just nimelt niimoodi nii minule kui ka töörühma liikmetele seda seletanud. Kui see ei ole Riigikogu liikmetele veenev, siis tuleb selle küsimusega lihtsalt edasi tegelda. Aga mina olen just nimelt niimoodi sellest sõnastusest aru saanud ja mitte kuidagi teistmoodi. Teine küsimus. Ma meenutan veel kord, härra Männik, et ka Rahvaliidu esindaja osales töörühmas. Ma eeldan, et Rahvaliidu fraktsiooni liikmetel oli see tekst täpselt samal kujul kättesaadav juba piisavalt palju aega enne seda, kui võeti vastu otsus esitada see Riigikogu menetlusse.

Tänan! Mai Treial, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me oleme täna siin rääkinud ka töötundidest ja sellest, kui palju tööd on tehtud, kas tulusalt või tulutult. Ma arvan, see ei ole võib-olla päris selle arutelu asi. Aga ma tahaksin teada, kas kõik juhtivad õigusteadlased, kes on tegelnud selle küsimusega ekspertide rollis, on olnud ühel meelel või on Eestis ka neid, kes on erineval seisukohal, ja kas neid erinevaid seisukohti on selles töörühmas või põhiseaduskomisjonis käsitletud.

Aitäh! Loomulikult on Eesti juristid väga erinevatel seisukohtadel. Ma arvan, et see ütlus ei ole sugugi varjuheitev, vaid pigem professionaalsust tunnustav, kui kasutada peaaegu et vanasõnaks saanud fraasi, et kui on koos kolm juristi, on alati neli arvamust. See näitab tegelikult probleemi arutelu sügavust. Kahtlemata on erinevad seisukohad olnud arutusel ka töörühmas, aga võib-olla oleks natukene teemast kaugeleminev tutvustada kõiki neid võimalusi, mida on põhiseaduse muutmiseks välja pakutud. Neid võimalusi on päris palju, alates põhiseaduse teksti läbivast muutmisest, viies sinna sisse näiteks mitukümmend parandust, muutes kas üksnes põhiseaduse § 1 või § 3 või siis muutes § 123. Nende valikute vahel, mida eksperdid esitasid, pidi tegema töörühm valiku, ja töörühm tegi selle valiku sedavõrd üksmeelselt, nagu ma juba rääkisin.

Suur tänu, Mart Nutt, ettekande ja vastuste eest!

Aitäh! Tiit Toomsalu on esitanud mulle ka kirjalikud küsimused ja ma püüaksin nendele vastata, kui lugupeetud härra juhataja lubab.

Jah.

Aitäh! Loen ette: "Lugupeetud ettekandja Mart Nutt! Kooskõlas Riigikogu kodukorra seaduse § 76 lõikega 2 ja § 138 lõikega 1 palun teid vastata alljärgnevatele küsimustele. Selleks et tulevastele põlvedele tagada teie vastuste adekvaatne kajastamine Riigikogu stenogrammis, palun ette lugeda ka küsimused." Eks mul tuleb seda teha. Esimene küsimus: "Eelnõu § 2 kohaselt kohaldatakse pärast liitumist Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Millises vormis sätestatakse need õigused ja kohustused liitumislepingus?" Ma saan härra Toomsalu sellele küsimusele vastata ainult nii, et liitumislepingu ratifitseerimise arutelu käigus on need küsimused kindlasti kõikide Riigikogu liikmete ees ja Riigikogu liikmed peavad tegema otsuse, kas selle liitumislepingu alusel leping ratifitseerida, kas nende tingimuste alusel leping ratifitseerida või mitte. Põhiseaduse muutmise arutelu käigus ei ole võimalik sellele küsimusele täpsemalt vastata. Teine küsimus: "Kuidas kohaldatakse pärast liitumist Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulat, eriti aga fraasi, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade?" Täpselt samamoodi nagu on seda kohaldatud praegu. Kolmas küsimus: "Kuidas teie arvates kohaldatakse või tõlgendatakse pärast liitumist Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 teist lauset "Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu."?" Täpselt sama vastus: nii nagu ka praegu. Neljas küsimus: "Kui arvate, et riikliku iseseisvuse mõiste on uuel aastatuhandel omandanud uue sisu, siis palun teid anda legaaldefinitsioon uue sisu omandanud mõistele "riiklik iseseisvus"?" Õiguses ei ole mõisteid "iseseisvus", "sõltumatus" ja "suveräänsus" kunagi legaaldefinitsiooni kaudu defineeritud. See on olnud poliitikateaduse ja õigusteaduse piirimail olev määratlus ja tihtipeale on selle sisu kokkuleppeline. Nii on see ka 21. sajandil. Viies küsimus: "Kui võrrelda Riigikogu liikmetele allakirjutamiseks esitatud seletuskirja esialgse seletuskirjaga, siis millistel kaalutlustel jätsite eelnõu seletuskirja viite, et eelnõu vastuvõtmisel omandab uue sisu põhiseaduse § 1?" Lugupeetud Tiit Toomsalu, seletuskirja esitasid algatajad ja seletuskiri on koostatud vastava seaduseelnõu juurde. Ei ole olemas mingit varasemat seletuskirja nimetatud seaduseelnõu juurde. On olemas küll ekspertide koostatud seletuskiri töörühmale, aga see ei olnudki nii mõeldud, et see kuuluks seaduseelnõu juurde. See on informatsioon töörühmale ja selle informatsiooni põhjal töörühm koostas ka seletuskirja. Kuues küsimus: "Ei ole kahtlust, et uue sisu omandab põhiseaduse § 3 esimene lause "Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseadusega ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel." Tõepoolest on liikmesriikide tsiviilseadustest juba praegu üle poole otseselt Euroopa Liidu poolt kehtestatud, ent kui põhiseaduse teksti juurde jääb sõna "üksnes" alles, kas siis omandab see sõna ka üldmõistena uue tähenduse?" See sõna ei omanda uut tähendust, vaid nimetatud põhiseaduse täiendus laiendab § 3 sisu ja teeb võimalikuks Euroopa Liidu aktide kehtivuse Eestis ka juhul, kui ei toimu ühemõttelist puudet Eesti põhiseadusega. Seitsmes küsimus: "Põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus. Kas liitumisjärgselt annab seda sätet teistsuguses tähenduses mõista?" Selleks tuleb lugeda liitumislepingut, kus see on ammendavalt kirjas. Sellele küsimusele ma juba vastasin. Kaheksas küsimus: "Põhiseaduse § 6 kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel. Kas liitumisjärgselt omandavad Euroopa Liidu ametlikud keeled riigikeelega võrdse staatuse?" Eestis ei omanda peale eesti keele ükski keel ametlikku staatust, küll omandab eesti keel Euroopa Liidu ametliku keele staatuse. Üheksas küsimus: "Põhiseaduse § 15 annab igaühele õiguse taotleda kohtult tema suhtes kohaldatava õigusakti põhiseadusvastaseks tunnistamist. Kas liitumisjärgselt see igaühe õigus kaob?" Ei kao. Kümnes küsimus: "Põhiseaduse § 48 teine lause sätestab: "Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud." Kas liitumisjärgselt muutub see lause tühiseks või omandab ka sõna "ainult" üldmõistena uue tähenduse?" Liitumisjärgselt see lause ei muutu tühiseks, aga sellele lausele tekib reservatsioon. Need õigused, mis laienevad Eesti kodanikele, laienevad ka teistele Euroopa Liidu kodanikele, aga ei laiene Eestis elavatele Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kodakondsust omavatele isikutele. Nii et see säte jääb põhimõtteliselt kehtima ulatuses Eesti kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud. Üheteistkümnes küsimus: "Põhiseaduse § 59 alusel kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Kas see on õige, et liitumisjärgselt jagab Riigikogu seda võimu Brüsseli institutsioonidega, täites sealhulgas teisejärgulist rolli?" Ei täida teisejärgulist rolli. Riigikogu on Eesti seadusandliku võimu kandja ka liitumisjärgselt. Millises ulatuses delegeeritakse Brüsseli institutsioonidele otsustusõigus, sõltub liitumislepingust. Nii nagu siin saalis mainitud, 2/3 ulatuses on see teada, 1/3 ulatuses läbirääkimised jätkuvad. Kaheteistkümnes küsimus: "Kas teie poolt eelnõu algatajate nimel minu küsimustele antud vastused omandavad hiljem Euroopa Kohtu jaoks õiguslikku tähendust Eesti Vabariigi põhiseaduse tõlgendamisel?" Ei oska öelda, seda tuleb küsida Euroopa Kohtult. Siin on veel üks leht, küsimused Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu kohta. Aga need on esitatud kirjeldavas vormis. Ma ei saa aru, mida selle dokumendiga eeldatakse või oodatakse.

Tänan! Ootame selgitust Tiit Toomsalult. Kas see leht, mida ma ei ole näinud, on mõeldud küsimustena?

Tänan, härra juhataja! See on mõeldud küsimustena ja küsimused on toodud rasvase _riftiga, nii et austatud härra ettekandja võib kommentaari kõrvale jätta ja vastata küsimustele, mis on eraldi välja toodud.

Aitäh! Ma siis teen seda. Esimene küsimus: "Põhiseaduse täiendamise seadusse lülitatuna peaks § 1 selline sõnastus seletuskirja järgi hajutama rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja kahtlused. Mis kahtlustega on tegemist?" Härra Toomsalu võiks lugeda ajakirjandust ja võiks lugeda avalikus arvamuses väga palju tõstatatud küsimusi, kas mitte rahva seljataga ei müüda maha Eesti riigi iseseisvust ja rahvuslikke huve. Need on kahtlused ja ma loodan, et § 1 sõnastus need kahtlustused hajutab. Teine küsimus: "§ 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi." Seletuskirjas väidetakse, et eelnõu § 2 sõnastus Euroopa Liidu õiguse ja Eesti õiguse suhte põhimõttelise alusena on põhiseaduse täiendusena piisav ja selle loa alusel võib lõpule viia Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalikud toimingud. Kas Eesti võib sõlmida liitumislepingu ja lõpule viia kõik ühinemisega kaasnevad toimingud, mis on otseses vastuolus kuni 60 erineva paragrahviga kehtivas põhiseaduses?" Ei ole kokku lugenud, kas otseses vastuolus, kaudses vastuolus või ei ole üldse vastuolus, kuid nõustuda tuleb sellega, et Euroopa Liiduga sõlmitav leping näeb mõnes küsimuses tõepoolest ette teistsugust regulatsiooni kui praegu Eesti Vabariigi põhiseadus. Kolmas akt, mida me praegu arutame, peaks selle vastuolu kaotama. Kolmas küsimus: "Kuidas rahvas on nõus vaikimisi sellega, et Eesti kasutab Euroopa Liidu liikme õigusi ja täidab Euroopa Liidu liikme kohustusi tingimustes, kus asutamislepingu põhimõtteks on, et ühelgi liikmesriigil ei ole õigust tõstatada ühenduse õiguse kui kogu ühenduses ühetaoliselt ja üldiselt kohaldatava süsteemi staatuse küsimust?" Küsimus on äärmiselt keeruline ja selle tõlgendamine kuulub kahtlemata kohtu kompetentsi. Poliitikul on ilmselt väga raske hakata sellele küsimusele vastama. See on küsimus juristile. Eesti rahvas peab tegema valiku, kas ta soovib, et Eesti kuuluks Euroopa Liitu või mitte. Kui Eesti rahvas leiab, et Euroopa Liitu kuulumine on kahjulik, siis ta loodetavasti teeb valiku, et Eesti ei astu Euroopa Liitu. Kui Eesti rahvas leiab, et Euroopa Liitu kuulumine on kasulik, siis ta teeb loodetavasti otsuse toetada Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Neljandaks, küsimused a, b, c, d ja e. Küsimus a: "Kunas lõpetatakse olemasolevate Euroopa Liidu määruste, kokku 80 000 lehekülge, tõlkimine eesti keelde?" Ei tea. Küsimus b: "Kuidas ületatakse käesoleva seaduseelnõu § 2 vastuolu põhiseaduse §-ga 3, mille kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel?" Sellele küsimusele on korduvalt vastatud, kordan väga lühidalt üle: nimetatud kolmas akt korrespondeerub põhiseaduse §-ga 3 ja teeb sellele klausli. Küsimus c: "Kuidas ületatakse käesoleva seaduseelnõu § 2 vastuolu põhiseaduse §-ga 59, mille kohaselt seadusandlik riigivõim kuulub Riigikogule?" Kuulub praegu ja kuulub ka edaspidi, Eesti seadusi võtab vastu üksnes Riigikogu ja mitte ükski teine kogu. Küsimus d: "Kuidas ületatakse käesoleva seaduseelnõu § 2 vastuolu põhiseaduse §-ga 123, mille kohaselt Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega?" Sama vastus mis eelmisele küsimusele. Küsimus e: "Kuidas ületatakse käesoleva seaduseelnõu § 2 vastuolu põhiseaduse §-ga 146, mille kohaselt õigust mõistab ainult kohus, milline on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega, ning kui Euroopa Liidu asutamislepingutesse sätestatud volituste alusel loodud ühenduse õigus on ülimuslik mis tahes sellega vastuolus oleva siseriikliku õigusnormiga, kaasa arvatud Eesti Vabariigi põhiseaduse suhtes?" Kui tekib vastuolu, mis on siseriiklikul tasemel lahendamatu, pöördutakse selle küsimuse lahendamiseks Euroopa Kohtusse. Tegelikult on regulatsioon, mis puudutab rahvusvahelise kohtu ülimuslikkust Eesti otsuste suhtes, Euroopa Inimõiguste Kohtu näol praegu juba teatavasti olemas ja kunagi ei ole vaidlustatud küsimust, kas Eesti peab neid sätteid täitma või tohib täita või mitte. Eesti täidab neid sätteid ja see on vähemasti praegusel hinnangul igati kooskõlas põhiseadusega. Viies küsimus: "Kuidas ületatakse käesoleva seaduseelnõuga vastuolu põhiseaduse rakendamise seaduse §-ga 2, mille kohaselt Eesti Vabariigis toimivad õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus põhiseaduse või põhiseaduse rakendamise seadusega ja seni, kuni need kas tühistatakse või viiakse põhiseadusega täielikku vastavusse?" Palun härra Toomsalul lugeda kolmandat akti ja ta saab sellele vastuse. Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole.

Suur tänu, Mart Nutt! Lugupeetud kolleegid, kuulame nüüd ära põhiseaduskomisjoni kaasettekande, mille teeb komisjoni esimees. Indrek Meelak, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Põhiseaduskomisjon arutas käesolevat eelnõu käesoleva aasta 6. juuni ja 10. juuni istungil. Etteruttavalt ütlen, et komisjoni otsus eelnõu kohta oli konsensuslik. Häältega 12 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut otsustati saata eelnõu esimesele lugemisele ja esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute tähtajaks määrata 12. september kell 1. Kuna ettekandja härra Nutt käsitles teemat äärmise põhjalikkusega, on mul raske siia midagi sisulist lisada. Tahaksin teile anda ülevaate sellest, kuidas toimus käesoleva eelnõu väljatöötamine ja millised arutlused olid põhiseaduskomisjonis. Muidugi ei alanud töö eelnõuga 6. juunil, vaid palju varem, selle aasta alguses. Põhiseaduskomisjon moodustas eurointegratsiooniga seonduva põhiseaduse töörühma, kuhu kuulusid kõikide Riigikogus esindatud fraktsioonide esindajad. Vastates Mari-Ann Kelami küsimusele, nimetaksin nad siinjuures ka ära: Villu Reiljan või Jaan Pöör Rahvaliidust; Tiit Toomsalu Ühinenud Rahvaparteist; Mart Nutt, asendusliige; Jaan Leppik Isamaaliidust; Elmar Truu või Arvo Sirendi Koonderakonnast; Tiit Käbin, hilisemas faasis Ignar Fjuk Reformierakonnast; Liia Hänni Mõõdukatest; Indrek Meelak Keskerakonnast. Töörühma töösse kaasati eksperdid: Justiitsministeeriumist Märt Rask ja Ülle Madise, Riigikohtust Jüri Põld, õiguskantsler Allar Jõks ja tema kantseleist Enn Markvart, Tartu Ülikoolist Kalle Merusk, Presidendi Kantseleist Triinu Vernik, Riigikogu Kantseleist Heiki Sibul ja Marek Sepp. Töörühmal toimus kuus istungit, 13. veebruaril, 27. veebruaril, 20. märtsil, 3. aprillil, 6. mail ja 13. mail. Töörühm keskendus järgmistele küsimustele. Esiteks, kas on võimalik ühineda Euroopa Liiduga ilma põhiseadust muutmata? Mõned õigusteoreetikud avaldasid arvamust, et see võimalus on olemas. Põhiseaduskomisjon, kuulanud ära ekspertide arvamuse, otsustas siiski, et see ei ole võimalik. Teiseks otsustati küsimus, kas muuta põhiseaduse üksikuid sätteid või täiendada põhiseadust kolmanda aktiga. Mõlemal variandil on oma voorused ja oma puudused. Üksikute sätete kaupa põhiseaduse muutmine oleks kahtlemata põhiseaduse rakendajale kergem. Põhiseadus oleks ülevaatlikum ja selgem. Samal ajal on vigade oht suurem. Põhiseaduse täiendamine kolmanda aktiga praktiliselt elimineerib vigade tekkimise võimaluse, aga puudused on need, mida ma esimese variandi voorustena nimetasin. Töörühm otsustas pärast mõningaid kõhklusi minna põhiseaduse kolmanda aktiga täiendamise teed. Seejärel asuti koostama ja viimistlema konkreetset teksti. Selles etapis osalesid aktiivselt eksperdid, kelle nõuannete ja töö tulemusena lõplik tekst valmiski. Kaaluti mitmeid variante, sealhulgas näiteks võimalust viia teksti need Euroopa Liidu aluslepingud - Maastricht, Amsterdam, Nizza -, millel Euroopa Liit praegu põhineb. Otsustati siiski, et teile praegu kättesaadav variant on piisav ja neid lepinguid otsesõnu põhiseaduses nimetada ei ole vaja. Õiguskantsler pakkus, et lõiget 2 täiendataks täiendiga "arvestades riikluse alusprintsiipe või põhiseaduses toodud väärtushinnanguid". Leiti, et säärane täiend oleks juriidiliselt võrdlemisi tühi ega annaks meile palju midagi juurde. Põhiseaduskomisjon arutas ka muid küsimusi, sh Euroopa Liidust väljaastumise küsimust, millest eelkõneleja juba pikalt rääkis ja millel ma seetõttu ei peatu. Ka seda küsimust, kas Euroopa Liitu astumine toob automaatselt kaasa euro kasutuselevõtu, kas selleks on vaja põhiseaduse muudatust, kas see põhiseaduse muudatus peaks olema samuti tehtud rahvahääletusel. Selles küsimuses üksmeelsele seisukohale veel ei jõutud. Samuti arutas põhiseaduskomisjon rahvahääletuse korralduse, rahvahääletusele esitatavate küsimuste või küsimuse võimalikku sõnastust. Nagu härra Nutt märkis, leidis komisjonis võrdlemisi laialdast toetust idee korraldada üks rahvahääletus ja esitada seal kaks küsimust, millest esimene puudutaks põhiseaduse muutmist ja sellega õigusliku aluse loomist Euroopa Liitu astumiseks, ning teine küsimus puudutaks konkreetselt Euroopa Liitu astumist. Varasemates arutlustes on seda varianti muuhulgas pooldanud ka õiguskantsler. Eksperdid kiitsid selle eelnõu põhijoontes heaks. Osa vormistas oma arvamuse kirjalikult, osa neist andis oma arvamuse suuliselt töögrupi istungil. Õiguskantsler jäi, ma ei ütleks, et eriarvamusele, ta aktsepteeris neid kahte varianti, millest oli varem juttu. Õiguskantsler oleks eelistanud ilmselt teist varianti, st muuta põhiseadust üksikute sätete kaupa, aga ta aktsepteeris seda valikut, mille töögrupp tegi, ega näinud selles midagi kehtiva õiguskorra vastast. Lühidalt oleks see minu poolt kõik. Suur tänu!

Suur tänu ettekande eest! Tiit Toomsalu, teine küsimus, palun!

Tänan, härra juhataja! Väga austatud härra kaasettekandja! Teie õlul on käesoleva eelnõu menetlemisel väga raske roll, sest esiteks esindate täna siin kaasettekandjana põhiseaduskomisjoni. Edasi, põhiseaduskomisjoni esimehena te menetlesite eelnõu esimese lugemise ettevalmistamist ja juhtisite kuuest istungist neljal ka põhiseaduse täiendamise ettevalmistamise töörühma. Ma ei tahaks täna hakata küsimusi esitama ja kahtluse alla seadma, kas teil ikka on üldse volitused esineda siin kaasettekandjana. Ma tahaksin kontsentreerida tähelepanu debatile, mis toimus põhiseaduskomisjonis. Ja nimelt küsimuses, mida täna on siin mitu korda esitatud, nimelt Euroopa Liidust väljaastumise võimalus ja selle suhe stalinliku konstitutsiooniga, mis teatavasti siiski nägi ette ka võimaluse välja astuda. Euroopa Liidu leping isegi ei räägi sellest. Selles kontekstis ma tuleksin teie rolli juurde põhiseaduse täienduse ettevalmistamise töörühmas, kus te kas teadlikult või mitteteadlikult jätsite ekspertidele esitamata alternatiivse variandi põhiseaduse rakendamise seaduse täiendamiseks, mis oleks võimaldanud lahendada ja rahva ette viia garantiid ka võimaluse kohta lahkuda sellest liidust juhul, kui see liit osutub Eestimaale ja rahvale liiga raskeks ja kahjulikuks. Minu küsimus, austatud härra kaasettekandja: kas ja kuidas põhiseaduskomisjoni liikmed ning selles töörühmas, mida teie juhtisite, osalejad üleüldse tähtsustasid küsimust, kas Eesti rahval on võimalik lahkuda sellest uuest liidust? Eriti arvestades seda, et alles kümme aastat tagasi täitus eesti rahva unistus lahkuda teisest liidust, kus lahkumiseks olid formaaljuriidiliselt isegi paremad võimalused?

Suur tänu, härra Toomsalu! Nagu ikka sisaldus teie lühidas küsimuses umbes neli küsimust, millele ma püüan järgemööda vastata. Ainsana põhiseaduskomisjoni liikmetest kahtlete te minu volitustes esineda siin kaasettekandjana. Põhiseaduskomisjon arutas seda küsimust ja leidis, et mingisugust vastuolu kodukorraseadusega siin ei ole. Teiseks, stalinliku konstitutsiooni näite mängutoomine ei ole ei põhiseaduskomisjoni ega minu meelest siinjuures kohane. Põhiseaduskomisjonis arutelul, nagu te hästi mäletate, toodi minu meelest väga tabav näide selle kohta, et abielul ja vägistamisel võib olla mõningaid tehnilisi üksikasju, mis langevad kokku, ometi on tegemist täiesti erinevate asjadega ja seetõttu neid võrrelda ei ole võimalik. Kolmandaks, kas komisjoni ja töörühma liikmed andsid endale aru. Ma ei ole pädev sellele küsimusele vastama, see tuleks esitada kõikidele töös osalenud isikutele eraldi. Ma usun siiski, et andsid aru, mida tähendab Euroopa Liitu astumine. Mis puudutab Euroopa Liidust väljaastumist, siis see võimalus on olemas. Kui see eelnõu peaks rahvahääletusel vastu võetama ja kui kunagi võetakse vastu vastupidise sisuga eelnõu, siis järgnevad läbirääkimised ja väljaastumine ei jää mitte mingil juhul nende taha.

Tänan! Kolleeg Ants Käärma, teine küsimus.

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Põhiettekandjale Mart Nutile küsimusi esitades avaldasid mõned kolleegid arvamust, et kuna kõikide fraktsioonide esindajad osalesid töögrupis, siis ei ole enam sobilik küsimusi esitadagi. Teades, et põhiseaduskomisjonis on ka meie esindaja olemas, ma riskin siiski veel küsida. Kas te võiksite öelda, millised olid komisjoni argumendid, kui te arutasite, nagu te kaasettekandes nimetasite, võimalust ühinemise kohta rahva käest otse küsida, esitada veel teine küsimus rahvahääletusel? Kas te ei soovinud seda selge sättena eelnõusse lisada, et oleksid kadunud kõik kahtlused võimaliku blankoveksli jne kohta? Millised olid need argumendid, miks te ei soovinud seda lisada? Töögrupp, ma sain aru, otsustas astuda edasi samm-sammult, aga millised olid komisjoni mõtted?

Suur tänu! Nagu ma ütlesin, seda küsimust arutati. Teine küsimus rahvahääletusel - selle eeliseks oleks kahtlemata tema selgus ja üldarusaadavus. Ma olen isiklikult selle teise küsimuse esitamise pooldaja. Miks seda ei ole käesolevas eelnõus? Ei ole sellepärast, et need on kaks eri teemat. Teatavasti põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. See küsimus saaks olla muu riigielu küsimus, mis esitatakse rahvahääletusele, ning selle kohta tuleb algatada eraldi eelnõu ja eraldi menetleda.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Minu küsimus on lihtne kas-küsimus. Kas põhiseaduskomisjoni enamus ei pea seda käsitlusviisi, mida esindab üks põhiseaduskomisjoni liige Tiit Toomsalu, natuke solvavaks, kui ta võrdleb Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga? Toon ühe näite. Me olime Nõukogude Liidu käsitluse järgi tegelikult administratiivüksus, enda käsitluse järgi ja Eesti riigiõiguse järgi okupeeritud ja annekteeritud üksus. Kui me arutame praegu ja oleme aastaid arutanud ühinemist Euroopa Liiduga, ei ole ma siin saalis näinud mitte ühtegi sõjaväelast, ka mitte Eesti sõjaväelast. Me kõik teame pilte sellest, kui arutati Nõukogude Liidu küsimusi, siis oli see saal siin täis punaarmeelasi. Kas selline käsitlusviis, kus neid kahte asja võrreldakse, ei ole Eesti riigi jaoks, põhiseaduskomisjoni enamuse jaoks solvav?

Aitäh! Me ei teinud väga üksikasjalikke ekskursse ajalukku ja ma arvan, et oma üle-eelmise vastusega, mis rääkis abielu ja vägistamise vahest, olen ma sellele küsimusele vastanud.

Tänan! Andres Varik, teine küsimus, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud kaasettekandja! Minu küsimus on järgmine. Kas põhiseaduskomisjon arutas, millal see referendum korraldada ja kuidas? Miks ma seda küsin? Põhimõte on ikkagi selles, et kas selleks ajaks on selgelt teada Euroopa Liidu lepingu tingimused, kas see on üheselt selge. Kas põhiseaduskomisjon on seda arutanud ja ehk te võite öelda, kas enne, pärast, vahepeal või missuguse selguse tasandil on plaanis rahva käest küsida, kas astuda Euroopa Liitu või mitte?

Suur tänu! Seda küsimust on komisjon arutanud ja selge see, et liitumislepingu tingimused peavad olema enne teada, kui seda otsust teha. Millal liitumisläbirääkimised lõpevad, ei tea ju praegu siin keegi ja selle tõttu ei ole minul ega komisjonil mõtet ennustusi tegema hakata. Loodetavasti selle aasta lõpuks. Komisjon on arutanud ka võimaliku referendumi läbiviimise aega ja leidnud, et see võiks olla pärast järgmisi Riigikogu valimisi, võimalik, et septembris 2003. Siis jääks veel kolm kuud referendumi tulemuste jõustumiseni ja oleks piisav aeg jõustumise ja 1. jaanuari 2004 vahel.

Tänan! Ma saan aru, et kolleeg Tiit Toomsalult on laekunud ka rida kirjalikke küsimusi. Kas kaasettekandja oleks nii kena ja püüaks neile vastata?

Suur tänu! Ma loen ette. "Lugupeetud kaasettekandja Indrek Meelak! Kooskõlas Riigikogu kodukorra seaduse § 76 lõikega 2 ja § 138 lõikega 1 palun teid vastata alljärgnevatele küsimustele. Selleks, et tulevastele põlvedele tagada teie vastuste adekvaatne kajastamine Riigikogu stenogrammis, palun ette lugeda ka küsimused. Osa küsimusi on sama sisuga mis Mart Nutile esitatud küsimused, ent huvipakkuv on võimalik teine vaatenurk neile küsimustele vastamisel. Esimene küsimus: "Eelnõu § 2 kohaselt kohaldatakse pärast liitumist Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Millises vormis sätestatakse need õigused ja kohustused liitumislepingus?" Nad sätestatakse kirjalikus vormis. "Miks ei pidanud põhiseaduskomisjon vajalikuks lisada eelnõule liitumislepingu vastavaid sätteid?" Sellepärast, et need sätted ei ole meile veel teada. Teine küsimus: "Kuidas komisjoni arvates kohaldatakse pärast liitumist Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulat, eriti aga fraasi, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade?" Täpselt nii nagu praegu kohaldatakse, kohaldatakse ka pärast liitumist. Kolmas küsimus: "Kuidas komisjoni arvates kohaldatakse või tõlgendatakse pärast liitumist Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 teist lauset "Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu."?" Mingisuguseid muutusi komisjon siin ei ole näinud. "Mille poolest erineb teie arvamus 1998. aasta põhiseaduse juriidilise ekspertiisi aruandest?" Põhiseaduse juriidiline ekspertiis on väga mahukas dokument. Mida siin täpselt on küsitud, milles see küsimus seisneb, ausalt öeldes, ma täpselt aru ei saa. Pealegi ei ole siin oluline minu arvamus, vaid komisjoni arvamus. Neljas küsimus: "Põhiseaduskomisjoni 1998. aasta 4. juuni protokollis on kirjas: "Paul Varul andis põhiseaduskomisjonile üle põhiseadusliku ekspertiisikomisjoni põhiseaduse analüüsi. O. Anton arvas, et see on terviklik analüüs, mis peaks olema kõigile kättesaadav raamatukogus. Komisjon arvestas ettepanekut. O. Anton küsis, millal komisjoni analüüsi arutama võib hakata." Jne. Ma ei loeks seda protokolliväljavõtet lõpuni. Küsimus on: "Mis on komisjoni arvates põhjuseks, et seda põhiseaduskomisjoni otsust ei täidetud ning komisjoni seisukoht - kehtiv põhiseadus ei võimalda Eestil Euroopa Liitu astuda - sai üldtunnustatuks alles neli aastat hiljem." Põhiseaduskomisjoni 1998. aasta otsus ei ole käesolevale komisjonile mingil määral siduv, seda esiteks. Teiseks, nagu ma juba enne rääkisin, küsimus on valiku tegemises mitme variandi vahel ja see valik, mis me tegime, on teie ees laual. Õiguslikult võivad need valikud olla kõik head ja õiged, aga midagi nendest headest ja õigetest tuleb välja valida. Meie valisime kolmanda aktiga täiendamise tee. Viies küsimus: "Kui võrrelda Riigikogu liikmetele allakirjutamiseks esitatud seletuskirja esialgse seletuskirjaga, siis millistel kaalutlustel on komisjoni arvates eelnõu seletuskirjast jäänud välja viide, et eelnõu vastuvõtmisel omandab uue sisu põhiseaduse § 1. Ja kuidas hindate töörühma koosolekul ekspertide suust kõlanud väiteid, et rahvale tuleb esitada veelgi vähem juriidilisi küsimusi sisaldav seletuskiri?" See esialgne ja järgmine ja kolmas seletuskiri ei ole päris täpne. Töörühmas arutati väga mitmeid variante ja need kõik, välja arvatud see, mis esitati Riigikogule, on töövariandid ning väga raske on öelda, miks üks või teine punkt jäeti töövariantidest välja. Need ei ole iseseisvad dokumendid ega oma mingisugust iseseisvat õiguslikku tähendust. Arvan, et lähtuti otstarbekuse ja arusaadavuse kaalutlusest. Kuues küsimus: "Ei ole kahtlust, et uue sisu omandab põhiseaduse § 3 esimene lause "Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel." Tõepoolest on liikmesriikide tsiviilseadustest juba praegu üle poole otseselt Euroopa Liidu poolt kehtestatud. Ent kui põhiseaduse teksti jääb sõna "üksnes" alles, kas siis omandab see sõna ka üldmõistena uue tähenduse?" Jah, siin on küsimus Euroopa Liidu õiguse otsekohaldatavuses ja selle põhiseaduse täiendamisega mõned Euroopa Liidu õigusaktid on edaspidi Eestis otsekohaldatavad. Seitsmes küsimus: "Põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus. Kas liitumisjärgselt annab seda sätet teistsuguses tähenduses mõista?" Ei anna. Kaheksas küsimus: "Põhiseaduse § 6 kohaselt on riigikeeleks eesti keel. Kas liitumisjärgselt omandavad euroliidu ametlikud keeled riigikeelega võrdsed staatuse?" Ei omanda. Üheksas küsimus: "Põhiseaduse § 15 annab igaühele õiguse taotleda kohtult tema suhtes kohaldatava õigusakti põhiseadusvastaseks tunnistamist. Kas liitumisjärgselt see õigus kaob?" Ei kao, see õigus laieneb, kuna laieneb ka Riigikohtu pädevus. Kümnes küsimus: "Põhiseaduse § 48 teine lause sätestab: "Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud." Kas liitumisjärgselt muutub see lause tühiseks või omandab ka sõna "ainult" üldmõistena uue tähenduse?" Härra Mart Nutt andis sellele pika seletuse. Mul ei ole siia muud lisada, olen temaga nõus. Üheteistkümnes küsimus: "Põhiseaduse § 59 alusel kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Kas on õige, et liitumisjärgselt jagab Riigikogu seda võimu Brüsseli institutsioonidega, täites sealjuures teisejärgulist rolli?" Ei, see ei ole õige. Kaheteistkümnes küsimus: "Euroopa Liit seisab suurte muutuste eel, ees ootab liidu konstitutsiooni vastuvõtmine, tugeva võimuga presidendi valimine, liikmesriikide väheste vetoõiguste veelgi ahendamine. Kas ei oleks otstarbekas käesolevas eelnõus sätestada, et iga uus samm üha tiheneva liidu suunas saaks heakskiidu referendumil Eesti rahva poolt, nii nagu see on sätestatud iirlastel ja taanlastel?" Kuhu Euroopa Liit suundub ja milliste muutuste eel ta on, ei ole meile veel päris selge. Väide, et see peaks olema tingimata liikumine tugeva võimuga presidendi valimise poole, liikmesriikide väheste vetoõiguste veelgi ahendamise jne, jne poole - ma ei ole selles sugugi veendunud ja pean seda küsimuse autori isiklikuks seisukohaks. Seda on täna juba korduvalt selgitatud, et kui liidu sisemises struktuuris toimuvad olulised muutused, siis nendega ühinemiseks tuleb meil põhiseadust muuta. Nii et see kaitsemehhanism on meie põhiseaduses sees. Kolmeteistkümnes küsimus: "Te juhatasite ka mitmeid käesolevat eelnõu ettevalmistava töörühma koosolekuid. Millistel kaalutlustel ei soovinud töörühm arutada minu poolt esitatud ettepanekuid, mille kohaselt oleks eelnõus sätestatud lahkumisreferendumi algatamine 250 000 Eesti kodaniku poolt ja tagatud Eesti põhiseaduse §-s 1 täheldatud riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse garanteerimine Euroopa Liidu erinevate arengute korral?" Me arutasime, härra Toomsalu, teie esitatud ettepanekuid, need paljundati ja anti edasi kõikidele töörühma liikmetele. Sellele vaatamata otsustas töörühm valida põhiseaduse muutmiseks teise tee ja nimelt põhiseaduse kolmanda aktiga täiendamise tee. Seetõttu jäid need ettepanekud toetuseta. Teie tähelepanu juhiti ka sellele, et need ettepanekud on võimalik esitada iseseisva eelnõuna Riigikogu menetlusse, kui te leiate neile Riigikogu liikmete hulgast 21 toetajat. Suur tänu!

Suur tänu! On üks suuline küsimus. Kolleeg Jaan Pöör.

Aitäh, härra juhataja! Härra Meelak! Põhiseaduskomisjon määras muudatusettepanekute tähtajaks septembri. Tavaliselt me saame seaduse menetlemisel teha muudatusettepanekud seaduse teksti. Põhiseaduse muutmisega on natuke teistmoodi, sest tulemuseks on nii seaduse tekst kui ka seletuskiri, mis esitatakse rahvale. Kas sellest tulenevalt saab peale seaduse teksti muudatusi teha ka seletuskirja teksti?

Aitäh! Ma ei kujuta hästi ette seletuskirja, vähemalt selle seletuskirja, mis praegu teie ees laudadel on, tagantjärele muutmist. Küsimus, milline seletuskiri esitatakse rahvale, millised on referendumil esitatavad küsimused ja kuidas see vormistuslikult välja näeb, tuleb lahendada edasise menetluse käigus.

Suur tänu, kolleeg Indrek Meelak, ettekande ja vastuste eest! Põhiseaduskomisjon on pakkunud veel kaasettekannet härra justiitsministrilt. See tundub olevat väga asjakohane. Ma palun, justiitsminister Märt Rask!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus toetas 74 Riigikogu liikme algatatud põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu ühehäälselt ja andis justiitsministrile volitused pooldav seisukoht Riigikogule edastada. Eelnõu põhiväärtus on tema lihtsus ja selgus. Selle eelnõu vastuvõtmise või tagasilükkamisega otsustab rahvas, kas Eesti ühineb Euroopa Liiduga ja täidab liitumislepingust tulenevaid kohustusi või mitte. Tekst on lakooniline, selge ja üheselt mõistetav, teksti tasakaalustatus on selle väärtus. Põhiseaduse muutmine eelnõus pakutud viisil, s.o põhiseaduse täiendamise kaudu on lubatud kolme tingimuse üheaegse olemasolu korral. Esiteks, seda eelnõu tuleb menetleda põhiseaduse muutmiseks ettenähtud korras. Teiseks, eelnõu tekstist peab nähtuma, et tegemist on põhiseaduse täiendamisega. Ja kolmandaks, mis kõige olulisem, see eelnõu tuleb kindlasti panna rahvahääletusele. Me täiendame, kui soovite, rikastame oma põhiseadust selle põhimõtteid muutmata. Kui rahvas otsustab Euroopa Liiduga ühineda, tuleb riigivõimuorganite, pean silmas Riigikogu, valitsuse, kohtute omavahelised suhted ning uued ülesanded reguleerida seadusega. See jääb siseriikliku seadusloome probleemiks, Riigikogu otsustada. Sõnalisi vastuoksusi, mis nõuaksid Euroopa Liiduga ühinemisega seonduvalt põhiseaduse üksikasjalikku muutmist, ei ole. Küsimused on sisulised, väga põhimõttelised. Sellepärast on eelnõu tekst nii, nagu ta on algatatud, juriidiliselt korrektne. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Kolleeg Jaan Pöör, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Põhiseaduse muutmisele võib läheneda kahtmoodi. Juristid lähenevad ühtmoodi ja neile on asi ka väga lakooniliste seletustega selge, rahvas tõenäoliselt teistpidi, tahaks pikemat seletust ja sellest tulenevalt ka teise küsimuse olemasolu, mille peale saaks otseselt ütelda, kas astuda Euroopa Liitu või mitte. Oma ettekandes väljendasite pigem juristide seisukohta, et selle põhiseaduse muutmise heakskiitmine tähendab ühtlasi Euroopa Liitu astumise võimaldamist ja lubamist. Kas poliitiliselt peaksite võimalikuks ka selle teise küsimuse esitamist?

Põhimõtteliselt tuleb lahendada, nii nagu härra Nutt väga põhjalikult ette kandis, kaks küsimust. Esimene küsimus on riiklikult tähtsa küsimuse lahendamine ja rahva poolehoiu või vastuseisu väljaselgitamine. Ja teine on sellest tulenevalt juriidiline vormistamine meie põhiseaduses. Seda on võimalik vormistada kahe küsimusena, on võimalik käsitleda tähtsat riigielu küsimust hõlmava probleemistikuna, aga kaldun arvama, et diskussioon selle seaduseelnõu väärtuste ja sisu üle siin Riigikogus jõuab sellisesse staadiumisse, et enam ei ole tegemist eristatava juriidilise korrektsusega ja rahvale arusaadava või arusaamatu lähenemisega. Selleks ongi tarvis kõik need küsimused juba alguses väga laialdaselt üles tõsta ja seisukohad välja tuua. Arvan, et meid ootab ees põhjalik diskussioon ajakirjanduses, erialakirjanduses ja isiklikult olen õnnelik, kui juriidilised küsimused jõuavad sõnastatult inimlike väärtusteni ja saavad kõigile ühtselt arusaadavaks.

Tänan! Riigikogu liige Tiit Toomsalu on esitanud rea kirjalikke küsimusi, milleks tal kodukorraseaduse § 76 alusel on õigus. Ma palun vastata neile küsimustele.

Küsimused on Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu kohta. "Lugupeetud kaasettekandja! (Indrek Meelak on läbi kriipsutatud, Märt Rask peale kirjutatud) "§ 1. Eesti võib ühineda Euroopa Liiduga." Põhiseaduse täiendamise seadusse lülitatult peaks § 1 sellises sõnastuses seletuskirja järgi hajutama rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja kahtlused. Küsimus: mis kahtlusega on tegemist?" Kuna tegemist on ilmselt kahele eelmisele ettekandjale esitatud küsimuste koopiaga, siis ma aja kokkuhoiu mõttes ütleksin, et minu arvamus langeb 100% kokku nii härra Nuti kui härra Meelaku vastustega. Järgmine küsimus: "Kas Eesti võib sõlmida liitumislepingu ja lõpule viia kõik ühinemisega kaasnevad toimingud, mis on otseses vastuolus kuni 60 erineva paragrahviga kehtivas põhiseaduses?" Nii nagu ilu peegeldub vaataja silmis, nii võime veel võrdlusi tuua. Härra Toomsalu leiab, et on 60 paragrahviga vastuolus, mina leian, et ei ole ühegagi. See ongi koht, kus tuleb diskuteerida, ja ma arvan, et härra Toomsalu osavõtul on see diskussioon sedavõrd viljakas, et me saame kõik asjad selgeks teha. Küsimus: "Kuidas rahvas on nõus vaikimisi sellega, et Eesti kasutab Euroopa Liidu liikme õigusi ja täidab Euroopa Liidu liikme kohustusi tingimustes, kus asutamislepingu põhimõteteks on, et ühelgi liikmesriigil ei ole õigust tõstatada ühenduse õiguse kui kogu ühenduses ühetaoliselt ja üldiselt kohaldatava süsteemi staatuse küsimust." Eelkõige töörühmas, pärast ka komisjonis oli see teema arutelul. Ei ole õige väita, et Euroopa Liidu õigus muutub meie siseriikliku õiguse, sealhulgas põhiseaduse suhtes absoluutselt ülimuslikuks. Me võtame liitumislepinguga endale selgepiirilisi kohustusi ja need põhimõtted, mille järgi Eesti ei saa ratifitseerida põhiseadusega vastuolus olevaid välislepinguid, jäävad kehtima. See tähendab seda, et me muudame Euroopa õiguse oma siseriikliku õiguse osaks, et mitte tõlgendada, et meie siseriiklik õigus muutub Euroopa õiguse osaks. Nende lepingute täitmist jälgib Luksemburgi Kohus ja tõesti on olemas kohtulahend, kus on viidatud asjaolule, et siseriiklik õigus, sealhulgas ka põhiseadus, ei ole argumendiks Euroopa Liidu lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. See on pikk juriidiline vaidlus ühe või teise konkreetse kaasuse pinnalt. See taandub sellele, et Eesti võtab endale kohustusi ja täidab neid. Siin ei ole probleem õigusliku hierarhia kehtestamises, vaid Eestile võetud kohustuste täitmises või mittetäitmises. Küsimus: "Kunas lõpetatakse olemasolevate Euroopa Liidu määruste, (kokku 80 000 lehekülge) tõlkimine eesti keelde?" Siis, kui valmis saab, sellega tegeldakse. Küsimus: "Kuidas ületatakse käesoleva seaduseelnõu § 2 vastuolu põhiseaduse §-ga 3, mille kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel?" Kui te leiate, et see on vastuolu, siis just nimelt teile arutamiseks antud tekst ületab selle vastuolu. Küsimus: "Kuidas ületatakse käesoleva seaduseelnõu § 2 vastuolu põhiseaduse §-ga 59, mille kohaselt seadusandlik võim kuulub Riigikogule?" Täpselt samuti. See lakooniline ja lihtne sõnastus, mis on eelnõu §-s 2 välja pakutud, annabki selle võtme, mille järgi nii Riigikogu, valitsus kui ka kohtud säilitavad oma siseriikliku koha. Küsimus: "Kuidas ületatakse käesoleva seaduseelnõu § 2 vastuolu põhiseaduse §-ga 123, mille kohaselt Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega?" Me ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega, mis on vastuolus 1992. aastal rahvahääletusel vastuvõetud otsustusega ja me peamegi rahva käest küsima, kas seda otsustust tuleb muuta või mitte. See eelnõu on eelkõige rahvalt volituste saamine selleks, et rakendada põhiseaduslikke põhiväärtusi uues kontekstis. Küsimus: "Kuidas ületatakse käesoleva seaduseelnõu § 2 vastuolu põhiseaduse § 146-ga, mille kohaselt õigust mõistab kohus, mis on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega, ning kui Euroopa Liidu asutamislepingus sätestatud volituste alusel loodud ühenduse õigus on ülimuslik mis tahes sellega vastuolus oleva siseriikliku õigusnormiga, Eesti Vabariigi põhiseadusega?" Osaliselt ma vastasin sellele küsimusele. Mis puudutab kohtuvõimu, siis tegelikult me oleme ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, millega me oleme inimõiguste küsimuses laiendanud Euroopa struktuuride õigust mõista õigust ka Eesti Vabariigist saabunud kaebuste alusel. Küsimus: "Kuidas ületatakse käesoleva seaduseelnõuga vastuolu põhiseaduse rakendamise seaduse §-ga 2, mille kohaselt Eestis Vabariigis toimivad õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seadusega ja seni, kuni need kas tühistatakse või viiakse põhiseadusega täielikku vastavusse?" Siin on tegemist päris huvitava leiuga selles mõttes, et põhiseaduse rakendamise seaduse § 2 lõige 2, mille kohaselt on sisse toodud tõlgendamise võimalus, et iga õigusakt kehtib seni, kuni ja niivõrd, kuivõrd, tähendab seda, et me oleme üle elanud ühe üleminekuperioodi, ülemineku nõukogudeaegsest õigussüsteemist kaasaegsesse, praegusele põhiseadusele tuginevale õigussüsteemile. Loomulikult see säte kehtib ja seda võib vaadata ka tulevikku ulatuvalt, kuigi sellel tõlgendusmeetodil on selgelt tagasivaateline aspekt. Nii nagu härra Pöör tähelepanu juhtis, peame olema oma sõnades mitte niivõrd juristid, kuivõrd eelkõige poliitikud ja inimesed, kes suudavad kogu selle probleemistiku lihtsalt, lakooniliselt kogu Eesti rahvale selgeks teha, et mitte rahvast petta. Need küsimused on minu arvates suunatud just sinnapoole, et rahvas ei saaks aru.

Suur tänu, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Seega on eelnõu esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute tähtajaks on komisjon pakkunud 12. septembri kell 13. Juhatus langetab täna otsuse, kas nõustuda nii pika tähtajaga või mitte.

Austatud kolleegid! Võtame järgnevalt käsitlusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Teise lugemise jätkamine. Palun ettekandeks kõnepulti Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Jüri Võigemasti!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikogu kultuurikomisjon on Riigikogule arutamiseks, täpsemalt teise lugemise jätkamiseks esitanud Keskerakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu 247, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ehk lühidalt öelduna koolitoidu või koolilõunate küsimuse. Eelnõu menetlemisel on pikk, võiks isegi öelda pretsedenditult pikk ajalugu, mis algab käesoleva valimisperioodi algusest, see on 1999. aasta novembrist. Katkestatud seisus on eelnõu püsinud 2000. aasta aprillist. Lihtne rehkendus näitab, et möödunud on rohkem kui kaks ja pool aastat, aga põhjused, miks Keskerakonna fraktsiooni selle eelnõu 1999. aastal esitas, ei ole ära langenud. Teema on siiani aktuaalne või isegi väga aktuaalne. Koolitoidu küsimuse lahendamise vajadus on teadvustunud minu arust isegi enam kui kolm aastat tagasi. Nimelt vajadus pöörata enam tähelepanu õpilase tervisele ja sellest tulenevale, vajadus pöörata enam tähelepanu õpilaste toitumisharjumustele ning sealt tulenevalt õpilase töövõimele ja tervisele vanemas koolieas ja täiskasvanuna. Vajadus arvestada tõsiasja, et suurele osale lastevanematest käib siiski praegune koolitoidu kallis hind üle jõu. Tartu Ülikooli teadlaste uuring "Vaesuse leevendamine Eestis" näitab, et allpool vaesuspiiri olevaks mõõdetakse 24% leibkondadest, mis omakorda puudutab 110 000 last. Lastega peredel on silmatorkavalt tõsine majanduslik olukord, võrreldes Eesti keskmiste näitajatega. Võib uskuda, et Riigikogu liikmed on sellesisuliste uuringutega tuttavad. Loomulikult ei saa kahe silma vahele jätta ka n-ö lokaalseid küsimusi, lokaalseid asju, mis ilmnevad laste koolipäeva pikenemises. Nimelt on viimastel aastatel suletud üsna palju väikesi maakoole ja eelkõige puudutab see nooremaid õpilasi. Loomulikult ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et püsib vajadus viia abi otse lapseni ja käesoleval juhul konkreetselt koolitoidu näol. Ka regionaalpoliitiliselt oleks selle eelnõu realiseerimine oluline samm. Keskerakonna fraktsioon ei ole siiski käsitlenud koolitoidu küsimust pelgalt sotsiaaltoetuse küsimusena, vaid enam koolielu korralduse ühe olulise komponendina, ühe lahendamist vajava prioriteedina. Kui üle vaadata varasemate arutelude protokolle ja stenogramme, siis on seda toetanud ka teised Riigikogu fraktsioonid. Kuid loomulikult ei tohi eelnõu käsitlemisel jätta siiski kahe silma vahele ka sotsiaalset aspekti, nagu eespool mainitud. Koolis toitlustamine, konkreetselt koolilõuna võimaldamine on õpitingimuste üks komponent. On ju lapsed seaduse jõuga pandud 175 päevaks aastas koolipinki ja oleks üsna loogiline, et seadusandja hoolitseb ka laste füsioloogiliste vajaduste rahuldamise eest, mis koolipäeva jooksul paratamatult tekivad. Võrreldes selle perioodiga, kui eelnõu esimesele lugemisele esitati, on silmanähtav üks väga tõsine ohumärk kogu meie ühiskonnale, kogu nooremale põlvkonnale. Nimelt, kui 1998. aastal võis 1.-4. klassi õpilaste kontingenti hinnata 78 000-le, siis hinnang 2003. aasta kohta annab selleks numbriks ainult 59 000. Eelnõu varasematel käsitlustel on palju korratud väidet, mõtet, et eelkõige on küsimuse lahendamine raha taga. Praeguseks on ka see takistus kõrvaldatud. 2002. aasta riigieelarve lisaeelarve sisaldab 65 miljonit krooni koolitoidule tehtavateks eraldisteks, s.o sihtotstarbeliselt kohalikele omavalitsustele. Eelnõu vastuvõtmine võimaldab veel käesoleval aastal, s.o õppeaasta 2002-2003 algusest tuua otseselt nelja aastakäigu lastele, kõigile peredele, kellel on 1.-4. klassis käivaid lapsi, ja koolielu korraldusse täiendavalt 750 krooni vahendeid ühe õpilase kohta. Võime öelda, et nende vahendite eraldamise puhul ei ole seda ohtu, et nad läheksid kaduma kas siis alkoholi ostmiseks, tubaka ostmiseks vm, vaid selle korralduse järgi, mis eelnõus on välja pakutud, lähevad nad tõepoolest otse nende laste toitlustamiseks, kes meil Võnnust Harkuni 1.-4. klassis käivad. Aitäh!

Suur tänu ettekande eest! Kolleegidel on küsimusi. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Väga austatud hea kolleeg Jüri Võigemast, väga austatud ettekandja! Eelnõu, mida te oma erakonna, Keskerakonna nimel täna siin Riigikogu ees tutvustate, andis Keskerakonna fraktsioon Riigikogu menetlusse 16. novembril 1999, kui teid veel ei olnud selles saalis. Aega on tõesti palju mööda läinud. Selles eelnõus, ma juhin tähelepanu, olid tol ajal opositsioonis olnud Keskerakonna väga jõulised nõudmised, nimelt katta 50% munitsipaalkooli 1.-4. klassi õpilaste koolitoidu arvestuslikust maksumusest. Nüüd on Keskerakond võimukoalitsiooni, valitsuskoalitsiooni kuuluv erakond ja see tekst, mis on tulnud täna siia saali algataja heakskiidul, on üldse kaotanud tollesama piirmäära, kui palju koolitoidule juurde maksma hakatakse, see 50 on kadunud, igasugune suhtarv on kadunud. Ma tahaksin seetõttu küsida, austatud härra ettekandja, kuidas siis nüüd algatajad, valitsuspartei Keskerakond plaanib, kas ta hakkab 1.-4. klassi õpilastele üle 50% koolitoidust kinni maksma või hakkab ta alla 50% kinni maksma, milline on siis nüüd Keskerakonna ja valitsuse poliitiline seisukoht?

Aitäh! Tõepoolest, eelnõu tekst on vahepeal muutunud, praktiliselt on kogu tekst uus. Aga kui seda lugeda ja vaadata ka lisaeelarvet, siis näeme, et nende summadega, mis lisaeelarves on, nimelt 65 miljonit krooni, on võimalik katta kõigi 1.-4. klassi õpilaste koolitoidu kulud alates 1. septembrist 2002 ja arvestuslikuks koolitoidu maksumuseks on hinnatud 10 krooni ühe lapse kohta koolipäevas.

Tänan! Liia Hänni, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kindlasti ei ole kellelgi midagi selle vastu, et kõik lapsed saaksid koolis süüa. Paljudes koolides on omavalitsused praegu laste koolilõunat toetanud, arutatava eelnõuga võtab riik selle kohustuse omavalitsustelt üle. Ja ma küsingi: kui palju omavalitsused selle sammuga raha kokku hoiavad ja saavad seda muuks otstarbeks kasutada?

Aitäh! Üsna täpne summa, millest on juttu, on kirjas lisaeelarves, nimelt, summa summarum 65 miljonit krooni. Ma arvan, et te ei pahanda, kui ma toon konkreetse näite mulle kõige lähemast kohast, Rapla vallast. Seni on lapsevanematelt 309 õpilase jaoks aastas kogutud 380 000 krooni, millele lisandub vallaeelarve 200 000 krooni, nii et kokku üle poole miljoni krooni. Aga pigem oleks mõistlik seda käsitleda mitte kokkuhoiuna, vaid lisasummaga on võimalik kooli toitlustamise küsimusi paremini lahendada.

Tänan! Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! On õige, et konkreetsete toetussummade määramine delegeeritakse valitsusele. Seni on ka olnud riigipoolne toetus omavalitsustele koolitoidu jaoks. Tõsi, mehhanism oli pisut teine, aga ka eelmine koalitsioon pani eelarvesse 31 miljonit krooni sihtsuunitlusega omavalitsustele koolitoidu toetuseks. Kas te olete analüüsinud selle raha kasutamist ja kas valitsusel on olnud selle raha kasutamisest võtta ka midagi õpetlikku vastavate piirnormide fikseerimiseks või vastava seaduse rakendamiseks?

Aitäh! Kuna ma puutun päris otseselt kokku nende küsimustega, mida kohalikul omavalitsusel lahendada tuleb, siis võin öelda, et kohalikud omavalitsused on hinnanud kõrgelt seda panust, mida riik teeb. Konkreetselt 31 miljonit, mida te mainisite, on olnud oluline osa sellest summast, mida ma eelmises näites nimetasin. Nimelt on kohalikud omavalitsused, vähemalt minimaalselt, püüdnud kinni hoida sellest proportsioonist toetuse näol, mis sellest 31 miljonist välja kujuneb.

Tänan! Kadri Jäätma, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seaduseelnõust võin lugeda, et Vabariigi Valitsus kehtestab arvestusliku koolilõuna maksumuse ühe õpilase kohta. Enne vastasite, et hetkel on valitsus kehtestanud 10 krooni õpilaslõuna kohta. Kas valitsusel on plaanis ka diferentseerida seda hinda? Konkreetne küsimus: kas te teate, mis maksab näiteks lapse koolilõuna Tallinna linnas?

Aitäh! Ei ole kavatsust diferentseerida koolitoidu toetuse määra. Arvestuslikult on iga 1.-4. klassi õpilase kohta praegu võimalik välja tuua see 10 krooni, mida ma varem mainisin. Nii Keskerakonna fraktsioonile kui ka Riigikogu kultuurikomisjonile on päris hästi teada, et kohalikes omavalitsustes on mitmesugustel põhjustel koolitoidu konkreetne maksumus, konkreetne hind erinev, alates kolmest kroonist ja lõpetades ühe koolitoidu maksumusega 15-20 krooni. Konkreetselt Tallinna eri koolides koolitoiduks kuluvate summade kohta ma jään vastuse võlgu.

Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Ma tuleksin veel kord tagasi eelnõu esialgse teksti ja praeguse redaktsiooni vahe juurde. Nimelt soovis 1999. aasta 16. novembril opositsiooniline Keskerakond, et Haridusministeerium kataks peale 50% 1.-4. klassi õpilaste koolitoidu kuludest ka veel munitsipaalkoolide direktori või juhataja, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud. See taotlus on eelnõu praegusest redaktsioonist välja jäänud. Ma tahaksin küsida, kas eelnõu algatajad, st Keskerakond on tänaseks nendest nõudmistest loobunud.

Aitäh! See küsimus on lihtsalt lahenenud.

Tänan! Tõnis Lukas, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin midagi ka vahele, muidu tundub, et härra Toomsalu ainult kiusab Keskerakonna fraktsiooni, tuletades meelde viimase opositsiooniaega. See ei ole aga väga konstruktiivne, sest meil on täna siin konkreetne eelnõu konkreetsete tulemustega. Vaja on ainult täpsustada, kuidas see oleks võimalikult kasulik nii õpilastele, koolidele kui omavalitsustele. Kuna veel tehakse ettepanekuid, siis öelge oma seisukoht. Kuidas teile tundub, kui arvestuslik piir seatakse 10 krooni peale ja tegelikult on välja kujunenud traditsioon ja infrastruktuur, et koolis tehakse see toiduports ära seitsme krooniga, kas siis on õigem suunata ülejäänud raha või, ütleme, kästa valitsusel see suunata järgmiste klasside toidu jaoks või jätta vabad käed? Et kool ja omavalitsus saaksid näiteks otsustada, et ülejääki kasutatakse kooliköögi kordaseadmiseks, tervisekaitsenõuetele vastavamaks muutmiseks, mis ka kultuurikomisjonis ühe võimaliku ideena välja käidi. Kumb raha ülejäägi kasutus teile omavalitsustegelasena rohkem meeldib, asjalikum tundub?

Aitäh! Seaduseelnõu praegune redaktsioon võimaldab kasutada kõnealuseid summasid koolilõunakulude katmise toetamiseks ja need täpsustused või üksikasjad, kuidas seda täpsemalt, millises ulatuses tehakse, jäävad valitsuse määruse küsimuseks. Kui te konkreetselt küsite minu kui praktiku arvamust, siis tõepoolest, ma tean, et ka meie valla kolmes koolis on koolitoidu hinnad erinevad. Aga ühtlasi tean ka põhjust, miks nad on erinevad. Seni on ühes koolis juurviljad, muud viljad kasvatatud kooliaias, mis tegelikult tähendab ju ka tööd. Loomulikult ei pea ma mõistlikuks, et nende kooliaiatööde eest selle rahaga maksma hakataks. Küll aga olen seisukohal, et koolitoidu hind 3 või 15 krooni ei peegelda, eriti 3 krooni puhul, tegelikke kulusid, mis koolitoidu jaoks on tehtud.

Tänan! Jaan Pöör, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra Võigemast! On väga hea, et eelnõusse on kirjutatud konkreetselt sisse, et tegemist on sihtotstarbeliste eraldistega. Kui Tõnis Lukas mainis, et kolmikliit andis 31 miljonit, siis tegelikult ta ei andnud seda, sest see pandi m-valemisse, milles ei ole ühelegi kroonile peale kirjutatud, milleks ta on määratud. Pealegi ei saa m-valemi järgi raha kõik omavalitsused. Aga praegu on lisaeelarvega antud 65 miljonit. Kas sul on juba teada, kas järgmiseks aastaks plaanitakse samuti mingit summat ja kui suur see summa võiks olla?

Aitäh! Järgmise aasta jaoks on arvestused tõepoolest tehtud. Aga küsimus ei ole ju selles, kas mul või kellelgi teisel on teada. Küsimus on pigem selles, et programmiliselt on koolitoidu lahendused käima lükatud ja nad jätkuvad.

Tänan! Kalle Jürgenson, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Küsimus selle kohta, mis puudutab selle probleemi lahendamiseks vajalikke arvestusi. Mulle tundub, et on väike segadus. Kas te oskate öelda, mis hind oli arvestuse aluseks lisaeelarvest 65 miljoni eraldamisele ja kas on põhjust seda arvestust eelseisvate eelarvete puhul oluliselt muuta? Ja kui, siis miks?

Aitäh! Tõepoolest, nagu ma ettekandes märkisin, on 1.-4. klassi õpilaste arv sellest ajast, kui eelnõu esimene variant 1999. aastal esitati, kuni käesoleva ajani päris drastiliselt vähenenud. 1999. aastal oli 1.-4. klassi õpilasi 78 000 ja järgmise õppeaasta alguseks on neid kahjuks ainult 59 000. Nii et vahe, mille kohta te küsimuse esitasite, on põhjustatud või tingitud sellest, aga see ei ole probleem. Probleem on see, et lapsi on vähe.

Tänan! Kalle Jürgenson, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Andestust, austatud ettekandja! Võtke seda siiski kui testküsimust. Ma küsisin teie käest, mis oli koolitoiduks eraldatud 65 miljoni puhul arvestuse aluseks, kui suur see number on, kas te teate seda. Kas tulevikus on põhjust seda numbrit revideerida, ja kui, siis mis põhjusel?

Pean tunnistama, et testküsimusest ma päris hästi aru ei saanud, nagu te ilmselt minu esimesest vastusest välja lugesite. Haridusministeerium on teinud arvestusi koolilõunale kuluvate summade kohta üle terve Eesti, ja nagu ma ütlesin, on 65 miljonist võimalik katta koolilõuna 10 krooni ulatuses.

Suur tänu, kolleeg Jüri Võigemast, ettekande ja vastuste eest! On veel kirjalikke küsimusi. Palun!

Härra Toomsalult on kirjalik küsimus: "Millise lõuna võimaldab arvutuslik 10 krooni 2002. aastal? Loodan, et 2002. aastal võimaldab see veel tervisliku lõuna.

Suur tänu! Kuulame nüüd ära kultuurikomisjoni kaasettekande. Kolleeg Andres Taimla.

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kultuurikomisjon on arutanud eelnõu ühel või teisel moel kaheksal istungil. Teine lugemine katkestati 2000. aasta aprillis, nii et eelmise valitsuskoalitsiooni ajal. Nagu juba märgitud, on eelnõu arutamine kultuurikomisjonis alati möödunud väga rahulikult, tasakaalukalt ja mõistvalt. On nähtud probleemi ja püütud leida lahendusi, mis võimaldaksid õpilastel, kes hädasti koolitoitu vajaksid, seda ka saada. Eelnõu on läbinud üsna mitu sõela, teda on analüüsitud sellest seisukohast, milline on tema majanduslik mõju, kuidas ta aitab lahendada koolis konkreetselt toitlustamisprobleemi ja milline abi sellest tõuseb kohalikele omavalitsustele, kes praegu seda ülesannet täidavad ehk püüavad koolitoitlustamist korraldada. Kõige rohkem on arutatud, milline on mõju koolitoidu hinnale, kui eelnõu vastu võetakse. Peatumata pikalt aruteludel, mis toimusid, pidas kultuurikomisjon õigeks sõnastust, mis võimaldab anda ka teistele õpilastele tasuta toitu, juhul kui 1.-4. klassi arvestuslikust määrast tuletatult on olemas vabad vahendid. Meie arvamus oli, et kool ei hakka suurendama toidu hinda, kui ta näeb, et summasid on võimalik kasutada ja aidata õpilasi, kelle kodune olukord on raskem. Nagu te teate ja natukene ka ettekandest välja tuli, võeti arvestuslikuks määraks 10 krooni, mis praegusel hetkel on veidi suurem kui Eesti keskmine koolitoidu päevaraha. Haridusministeeriumi esitatud andmetel on käärid Lõuna-Eesti omavalitsuste koolides kuus krooni ja Tallinna koolides 18 krooni. Arutasime ka, milline võiks olla omavalitsuse õpilase suhtumine kooli, kui sinna tuleb tasuta koolitoit. Me ei näinud probleemi, loomulikult tahaks loota, et vastukajad on positiivsed. Kuidas peaks omavalitsus reageerima juhul, kui tulevad täiendavad vahendid? Komisjon peatus sellel teemal suhteliselt lühidalt. Oli arvamus, et omavalitsused, kes on püüdnud siiani aidata kõiki raskustes olnud õpilasi, saavad nüüd oma vahendid kontsentreerida nendele õpilastele, kes selle seaduseelnõu alla ei kuulu. Ühesõnaga, selle tulemusena peaks suurenema toetus ka viiendas ja vanemates klassides õppivate õpilaste koolitoidule. Oli arutusel, kuidas seda raha, mis riigieelarves on sihtotstarbeliselt ette nähtud, jagada. Kas võtta aluseks pearaha või võtta lisaks ka arvestuslik koolitoidupäeva maksumus. Eelnõust näete, et komisjon ei läinud lihtsa tagasiarvestuse süsteemi peale. Aluseks võetakse valitsuses läbi vaadatud ja arutatud keskmine toidupäeva maksumus, mis korrutatakse konkreetse omavalitsuse õpilaste arvuga. Küsimusi tekkis järelevalve kohta. Kes seda peaks tegema, kas omavalitsus? Äkki hakatakse seda raha kasutama teisel otstarbel? Kuna eelnõus on antud ventiil, et toiduraha, mis vabaks jääb, võib kasutada vanemate klasside õpilaste jaoks, ei näinud komisjon kuritarvituse ohtu. Nentisime, et omavalitsustel, kes saavad riigilt väga mitmesuguseid sihtotstarbelisi toetusi, on olemas kogemus ja viimastel aastatel ei ole toetusi kuritarvitatud. Komisjon tegi otsuse täna eelnõu teine lugemine katkestada ja ootab muudatusettepanekuid 12. juuniks kella 10-ks. Aitäh!

Suur tänu! Küsimused kolleegidelt. Ants Käärma, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! On olemas selline asi nagu koolipiim ja koolipiimatoetust peetakse küll millegipärast põllumeeste toetamiseks, kuigi tasuta koolipiima või piimasaadusi saavad hoopiski õpilased. Seal on tingimuseks, et see peab olema põhimõtteliselt Eesti toode. Kas koolitoidu toetuse andmise tingimuseks võib ka olla midagi taolist, kas komisjon on seda arutanud või kuidas seda ette kujutatakse?

Aitäh! Komisjon seda teemat ei arutanud. Isikliku ettekujutuse põhjal võiks ju öelda, et omavalitsused, kes on püüdnud koolis toitlustamist korraldada võimalikult ökonoomselt ja kodulähedaselt, jätkavad samamoodi.

Tänan! Liia Hänni, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Teie ettekande kohaselt möödus eelnõu arutamine juhtivkomisjonis üksmeeles. Mis põhjusel te tegite ettepaneku täna lugemine siiski veel katkestada?

Aitäh! Arutelud on läbi kahe aasta toimunud üksmeeles, nähes ühist eesmärki, mis on vaja saavutada. Põhjus, miks me tegime ettepaneku eelnõu katkestada, tuli välja Tiit Toomsalu küsimustest - eelnõu on üsna palju muutunud. Marju Lauristini ettepanekul peaks komisjon järgima head tava. Kui eelnõu on esitatud algtekstiga võrreldes nii palju muudetud, siis peaks andma suurele saalile võimaluse esitada ka parandusettepanekuid. Sellest lähtuvalt komisjon otsuse langetas.

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra Taimla! Ma julgen oletada, et ei ole neid omavalitsusi, kus lapsed oleksid söömata või kehvasti söönud omavalitsuse süül või hooletuse tõttu. Ja kui neid on, siis järgmistel valimistel need loodetavasti valituks ei osutu. Seetõttu ma küsin, kas komisjon on arutanud seda aspekti, et probleem pole mitte selles, kas lapsed on põhimõtteliselt söönud või söömata, kui tegemist on vähegi mõistliku vallavalitsuse või linnavalitsusega, vaid selles, et vallal on üldiselt raha vähe. Milline arvamus on teie komisjonil, kas õpilaste toitlustamine on keskvalitsuse funktsioon või on see kohalike omavalitsuste funktsioon ja kas seda ei oleks siiski põhimõtteliselt mõistlik lahendada kohaliku omavalitsuse tulubaasi tugevdamise kaudu?

Aitäh! Küsimus koosnes kolmest osast. Õpetajate Lehe listis oli üsna elav arutelu teemal, kas tasuta koolitoitu oleks vaja või ei. Mul on alles mitme koolijuhi pöördumised, kes väidavad, et Lõuna-Eestis on koole, kus õpilased tuiguvad koolis ja tuikumise põhjus on see, et nad on poolnäljas. Toodi mitmeid arvestusi ja kirjavahetus Õpetajate Lehes lõppes kokkuvõttega, et omavalitsused on teinud kõik, mis nad on suutnud. Vähe sellest, lisaks tasuta või osaliselt tasutud koolilõunale on antud õpilastele, kes koju lähevad, ka veel einet. Kas see on riigi kohustus või omavalitsuse kohustus? Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele me teame täpselt, kelle kohustus see on. Sellepärast ongi ju eelnõus sõnastatud tekst, et see on sihtotstarbeline toetus, et omavalitsused, kes ei suuda seda ülesannet täiel määral täita, saaksid talle pandud ülesandega paremini toime tulla.

Suur tänu, Andres Taimla! Näib, et küsimusi rohkem ei ole. On võimalus avada läbirääkimised. Arvamusavalduse soove pole registreeritud, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud, enne kui me vastavalt komisjoni ettepanekule arutelu katkestame. Muudatusettepanekuid on loetelus kuus. Esimene ettepanek, autor on kultuurikomisjon, algatajad toetavad. Teine ettepanek, autor on Tiit Toomsalu, komisjon ei ole arvestanud. Kolmas ettepanek on kultuurikomisjonilt, algataja toetab, samuti neljas, viies, kuues. Muudatusettepanekute loetelu on läbi vaadatud. Siinkohal eelnõu 247 teine lugemine katkeb, muudatusettepanekute tähtaeg on homme kell 10 ja, nagu me kokku leppisime, jätkame eelnõu arutelu ülehomme, 12. juunil teise päevakorrapunktina.

Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud töö- ja puhkeaja seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks on sõna sotsiaalministril. Proua Siiri Oviir, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teie ette on jõudnud teiseks lugemiseks töö- ja puhkeaja seaduse muutmise seaduse eelnõu ja komisjoni taotlus on see seadusena vastu võtta. Ma kirjeldaksin teile lühidalt olulisemaid muutusi, mis muudatusettepanekute kaudu on seadust täiendanud. Esimene oluline muudatusettepanek on ületunnitöö piirnormi ehk tööaja arvestusperioodi pikendamine. Kui praegu on seaduse kohaselt võimalik teha 48 tundi nädalas nelja kuu vältel, siis nüüd on pikendatud seda perioodi kuue kuuni. See on paindlikum ja praeguses olukorras töötajatele kasulikum. Samuti kehtib üldnormist pikem arvestusperiood mõningate kategooria töötajatele, need on valve- ja turvatöötajad, tervishoiu- ja hoolekandetöötajad, tuletõrje- ja päästeteenistuse töötajad. Täpsustatud on alaealistega seotud töötamist, nimelt seda, millistel ametikohtadel võib töötada, kui pikalt võib töötada - see on kajastatud paaris õigusnormis. Eelkõige just praktikas kerkinud probleemi tõttu on muudetud vahetustevahelist või vahetusesisest puhkeaega. See ei tohi olla lühem kui 20 minutit, varasemas seaduses oli 30 minutit. Eriti oluline on ja rakendamist leiab see tõenäoliselt ainult ettevõtluses, kus on kolme vahetusega töö ehk siis kaks päevast vahetust on ą kaheksa tundi ja öövahetus saab olla seitsmetunnine. Kui me need kokku liidame, siis jääb üle täpselt üks tund, ja kuna ööpäevas on 24 tundi, siis ei ole võimalik 30-minutisi lõunatamisvaheaegu rakendada. Üks väga sensitiivne paragrahv on see, mis käsitleb pedagoogilist kaadrit. Nimelt lükatakse nende puhul seadussätte jõustumine edasi järgmise aasta 1. septembrini ehk siis nendel töötajatel on võimalik teha kohakaaslust järgmise aasta sügiseni, niikaua kuni see probleemistik on leidnud lahenduse. Miks seda tehti? Näiteks õpetajatel - need andmed on mul õpetajate ametiühingust - on teadaolevalt mitte vähem kui 267 vakantset ametikohta, ühesõnaga kohta, millel puudub kate teise töötajaga. Nendest on 41 kohta isegi Tallinnas. Kui me keelame õpetajatel tunniandmise üle normtundide ehk siis kohakaasluse pidamise, jäävad maakoolides, kus koolide vahe on kilomeetreid, tunnid lihtsalt andmata. Kas see on kasulik meie noorte haridusele? Kindlasti mitte. Ja kuna uus valitsus ei ole selle lühikese ajaperioodi jooksul suutnud muid lahendusi välja pakkuda, see kõik nõuab aega, siis ollakse paratamatult fakti ees, et nimetatud sätte jõustumine vajab edasilükkamist. See oleks lühidalt kõik. Tänan!

Suur tänu, proua minister! Ma katkestan hetkeks arutelu, sest Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku pikendada tänase istungi tööaega kuni selle seaduseelnõu menetluse lõpetamiseni. Ma panen selle ettepaneku hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt anti 35 häält, vastu oli 3, erapooletuid 3. Tööaega on pikendatud. On võimalik esitada küsimusi ettekandjale. Kas on küsimusi? Kalle Jürgenson, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Teie mainitud sensitiivne probleem, nagu te ütlesite, pedagoogilise kaadri puhul mõnede selle seaduse sätete jõustumise edasilükkamine veel ühe aasta võrra, on ju tegelikult puhtalt rahaline küsimus paljude õpetajate ja ka direktorite jaoks. Direktorid on seoses selle küsimusega eriti suures pinges. Mida öelda neile direktoritele, kes seaduse vastuvõtmise järel jõustunud normide kohaselt tegid koolides vastavad ümberasetused ja jäid siis, kui seaduse jõustumist nende suhtes esimene kord aasta võrra edasi lükati, suhteliselt rumalasse olukorda? Nüüd me lükkame veel aasta edasi. Selle asja taga, proua Oviir, on lihtsalt ühe kontingendi õpetajate ülekoormuse eest saadav suurem tasu. Nende normi tõmbamine ühe peale vähendab seda tasu, sest vastavalt sellele seadusele rohkem maksmise võimalusi ei ole, odavam on võtta uus õpetaja. Kuidas kommenteerida nende direktorite väidet, et sellise käitumise korral ei saa nad tulevikus enam üldse suhtuda tõsiselt kehtestatud seadustesse, sest nad ei saa arvestada nende seaduste jõustumisega, vaid eeldavad, et niipea kui tekib probleem, lükatakse see lihtsalt edasi. Küsimus on seaduskuulekuses. Millise näoga me ise kogu selle probleemi juures jääme?

Tänan, härra Jürgenson! Seaduskuulekus on kehtivate seaduste järgimine. Selle seadussätte jõustumine on täna edasi lükatud, see kehtib, jõustumine lükatakse aga ka sedakorda edasi. Küsimus ei ole mitte pelgalt rahas, küsimus on ka õpetajate puuduses. Kui me ei võimalda neil teha tööd, siis jäävad tunnid andmata. Küsimus on väga mitmetahuline ja keeruline. Haridusministeerium, kelle valdkonda õpetajate probleemistik kuulub, on kohtunud väga paljude õpetajatega. Mina ise olen rääkinud ametiühingu liidritega. Kahtlemata on mõni direktor suutnud teha ümberkorraldusi, kuid neid on mõni. Tehes seadust tervele riigile, tuleb panna kaalukausile võitjad ja kaotajad. Kui me selle seaduse jõustumist edasi lükkame, siis on võitjate pool suurem.

Tänan! Sirje Endre, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud proua minister! Küsin sellesama paragrahvi kohta. Te just ise väitsite, et on olemas nii võitjad kui ka kaotajad. Kuidas võiksid sellesse muutmisse, § 35 lõike 2 muutmisse ja uude sõnastusse, mille järgi aeg pikeneb 1. septembrini 2003, valitsuse arvates suhtuda teiste kutsealade töötajad ehk valve- ja turvatöötajad, tervishoiutöötajad, päästetöötajad jne?

Tänan! Küsimus puudutab ju kohakaaslust sõnasisuliselt. Valve- ja päästetöötajate võimalus on pikendatud arvestusperioodis, mille jooksul neil on võimalik teha ületunnitööd.

Suur tänu, proua minister! Küsimusi rohkem ei ole. Kuulame ära sotsiaalkomisjoni kaasettekande. Ants Ruusmann, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Seaduseelnõu 1030 on päris pikka aega menetluses olnud ja pärast esimest lugemist on sotsiaalkomisjon seda arutanud kokku neljal korral. Põnevamateks probleemideks, mis on mõttevahetust esile kutsunud, olid alaealiste töö, töövaheaeg einestamiseks ja seaduse rakendamise tähtaeg. Kõigist neist proua minister siin rääkis. Viimastel hääletamistel oli sotsiaalkomisjon siiski suhteliselt üksmeelne, 11 muudatusettepanekust kaheksa võeti vastu 0 vastuhäälega ja ainult kahel muudatusettepanekul, mis ka vastu võeti, oli vastuhääli ning vastuhääli oli ka lõpphääletusel. Sotsiaalkomisjon otsustas: esitada eelnõu 1030 arutamiseks täiskogule tänasel päeval ja võtta see vastu seadusena. Selle poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 2, erapooletuid 1. Aitäh!

Suur tänu! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Jüri Võigemast, palun!

Aitäh! Eelnõu menetlemisel on tekkinud kaks huvitavat parandusettepanekute paari, parandused nr 6 ja 7 ning parandused 8 ja 9. Need on identsed. Mis puhul sellised parandused?

Jah, nad on identsed. Kuna need parandused olid mõlemalt poolt tehtud, siis nii nad hääletamisele läksidki ja nõnda on nüüd tõesti paar asja topelt hääletusega.

Suur tänu! Näib, et rohkem küsimusi ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kolleeg Raivo Paavo, kõne puldist, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 1030, töö- ja puhkeaja seaduse muutmise seadus on igati asjakohane ja vajalik, sest paljud noored töötavad, nad tahavad töötada ning nende töö- ja puhkeaja küsimused tuleb ära lahendada. Kuna eraldi seadust, mis reguleeriks noorte tööd ja selle korraldamist, ei ole, siis tuleb need küsimused lahendada teiste töösuhteid reguleerivate seaduste kaudu, sealhulgas ka töö- ja puhkeaja seaduse kaudu. Mõistlik on ka kehtiva töö- ja puhkeaja seaduse täiendamine osas, et mõnele töötajate kategooriale - need on valve- ja turvatöötajad, tervishoiu- ja hoolekandetöötajad, tuletõrje- ja päästeteenistuse töötajad - rakendatakse pikemat töö- ja arvestusperioodi ja suurema töötundide arvuga vahetust. Loomulikult saab seda teha tööandja põhjendatud soovil ja tööinspektori nõusolekul. Nõustuda ei saa aga selle töö- ja puhkeaja seaduse täiendusega, kus ühel töötajate kategoorial, s.o haridustöötajatel lükatakse seaduse jõustumine järjekordselt edasi. Ei saa olla nii, et valdavalt makstakse töötajate kategooriatele, kes tööiseloomust või siis ka tootmise hädavajadusest tingituna teevad ületunde, selle eest ka ületunnitasu ja siis on haridustöötajad, kes seda mitte ei saa. Kummaliseks teeb olukorra veel see, et töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on just haridustöötajatel ette nähtud lühendatud tööaeg. Eks kindlasti sellepärast, et töö on pingeline, ja kui veel seda pingelist tööd teha normajast rohkem, siis seda enam peab selle eest ka topelt makstama. Ei saa võtta tõsiselt põhjendusi, et tööd ei ole jõutud ümber korraldada või et raha ei jätku. Seaduse jõustumise pikendamist ei toeta ametiühingute keskorganisatsioonid EAKL ja TALO ja see seisukoht öeldi välja EAKL-i ja TALO liidrite töökohtumisel 6. juunil sotsiaalministri proua Siiri Oviiriga. Mingit mõistlikku põhjendust jõustumise pikendamise kohta ei ole tulnud ka Haridusministeeriumist. Kokkuvõtteks toetan seaduseelnõu 1030, töö- ja puhkeaja seaduse muutmise seaduse vastuvõtmist juhul, kui saal ei toeta muudatusettepanekut nr 11. Aitäh!

Suur tänu! Ekraan on tühi. Kas võib teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimene ja teine ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, algataja toetab. Kolmas ettepanek on kolleegidelt Viive Rosenberg ja Tõnu Kauba, komisjon on arvestanud. Neljas ettepanek on samadelt autoritelt, on arvestatud. Viies ja kuues ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, algataja toetab. Seitsmes ettepanek on kolleeg Raivo Paavolt, on arvestatud. Kaheksas ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, algataja toetab. Üheksas ettepanek on kolleeg Raivo Paavolt, on arvestatud. Kümnes ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, algataja toetab. 11. ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, algataja toetab. Eiki Nestor, palun!

Aitäh, juhataja! Palun seda muudatust hääletada. Austatud Riigikogu liikmed! Lisaksin sellele, et me paneme õpetajad halba olukorda ja paneme väga ebamugavasse olukorda ka sotsiaalministri. Selle seadusmuudatuse vastuvõtmine tähendaks, et Eestil on igati ajakohane ja hea töö- ja puhkeaja seadus, aga seletada ükskõik kellele, ükskõik kus maailmas, miks õpetajate tööd peetakse selliseks, kus ületunnitööd ei kompenseerita vaba aja või rahaga, ei ole lihtsalt võimalik. Nii et see muudatus on kindlasti ebaõnnestunud ja tuleks välja hääletada.

Tänan! Kas komisjon kommenteerib?

Komisjonis oli see samuti väga diskuteeritav. Hääletustulemus oli järgmine: poolt 5, vastu 3, erapooletuid 0.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku.Hääletustulemused 11. ettepaneku poolt anti 36 häält, vastu oli 9 häält, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Sellega on muudatusettepanekute loetelu läbi vaadatud. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu 1030 lõpphääletusele. Enne seda on lõppsõnavõimalus. Proua minister? Ei soovi. Komisjon, kas on lõppsõnasoovi? Ei ole. Fraktsioonid? Ei ole. Asume lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele eelnõu 1030, töö- ja puhkeaja seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt anti 42 häält, vastu oli 5, 1 erapooletu. Eelnõu 1030 on seadusena vastu võetud. Sellega on meie tänase istungi päevakord ammendatud. Ma tänan teid kõiki ja soovin meeldivat päeva jätku! Istungi lõpp kell 13.07.