Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, kõik Riigikogu külalised, kes te jälgite seda infotundi Riigikogu rõdudelt, samuti kõik, kes te vaatate meid sinise ekraani vahendusel! Me alustame 17. aprilli infotundi. Ja kõigepealt, head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks on registreerunud 9 Riigikogu liiget, puudub 92. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: välisminister Margus Tsahkna, kes on täna ka peaministri ülesannetes, kaitseminister Hanno Pevkur ja terviseminister Riina Sikkut. Tere päevast, lugupeetud ministrid! Ning lühidalt tutvustan ka meie infotunni korda. Nimelt, iga Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks on aega kolm minutit. Ja kui Riigikogu liige on oma küsimuse esitanud, saab ta esitada ühe täpsustava küsimuse, ning lisaks saab üks Riigikogu liige võimaluse esitada lisaküsimus.

Asume küsimuste juurde. Täna on meil neid tervelt seitse ning esimene küsija on Riigikogu liige Ants Frosch. Küsimus on suunatud välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes ning teemaks on Eesti julgeolekupoliitika ja transatlantilise suhte jätkusuutlikkus. Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Lugupeetud välisminister peaministri ülesannetes! Tõepoolest, [seis] selles valdkonnas on seoses rahvusvahelise olukorraga tegelikult äärmiselt terav. Minu küsimus algab sellest, et me oleme olnud tunnistajaks ühe Eesti julgeolekupoliitilise initsiatiivi läbikukkumisele. Ma pean silmas seda miljoni mürsu ideed, mida ukrainlased tõenäoliselt võtsid tõsiselt, aga mida meie ei suutnud sisustada. Vähemalt jääb ajakirjanduse põhjal selline mulje. Seda ei ole rohkem käsitletud ja see on esimene asi, mida võiksite natuke selgitada. Aga neid NATO raames initsiatiive, millega me oleme kaasa läinud, on ka natuke suuremaid ja tõesti julgeolekupoliitilist kaalu omavaid: räägime Joint Expeditionary Force'i tulevikust, räägime B9 grupi tulevikust ja plaanidest. Kas see grupp jätkab oma mõjutegevust NATO-s ja Brüsselis? Me räägime kindlasti ka sellest, kas NATO-s on tekkimas selline 3% klubi, kus meie oleksime sees. Mõtlen nende riikide gruppi, kes on kaitsesse piisavalt panustanud. Ja lõpuks on küsimus ka selle kohta, milline on Eesti Ameerika-poliitika. Kas sellel on selline bipartisan- ehk siis mõlemale, nii vabariiklastele kui demokraatidele suunatud plaan või oleme me selgelt positsioneerinud ennast Bideni selja taha? 

Aitäh, hea küsija! Väga olulised küsimused, ja muidugi kolm minutit pole võib-olla piisav aeg, et neile vastata. Kõigepealt 1 miljoni mürsu initsiatiivist. See ei ole läbi kukkunud. Eesti tegi oma osa kohe alguses ära, aga on kokku lepitud, et selle aasta jooksul tarnitakse isegi rohkem kui 1 miljon mürsku, me räägime 1,1 miljonist. Nüüd on siia lisandunud veel ka Tšehhi initsiatiiv. Ma olin ise paar nädalat tagasi Prahas, kus me kohtusime oma partneritega. Ka meie enda laual on päris suur kogus pakkumisi, mis me koos tšehhidega saame tegelikult Ukrainasse viia, ja kindlasti sellest on abi. Nii et midagi pole läbi kukkunud. 

Teiseks, kui me räägime laiematest initsiatiividest, siis on Eesti näiteks tagant lükanud Euroopa kaitsevõlakirjade teemat, [mis hõlmab] 100 miljardit eurot, ja Euroopa Komisjon on saanud suunise see ette valmistada. See annab meile kohutavalt suure toe, kui see otsustusprotsessidest lõpuks läbi läheb, et Euroopa iseseisvat kaitsevõimet tõsta. 

Nüüd, kui me räägime kaitsekuludest, siis tõepoolest, Eesti positsioon NATO-s on väga tugev. Meie investeerime 3,2% oma majanduse koguproduktist kaitsesse. See on olnud pidevalt üks teema, mida me veame juba aastaid, et vähemalt 2% peavad kõik maksma. See surve on tulnud ka Ameerika Ühendriikide presidentidelt. Me näeme järjest rohkem riike, kes tegelikult ka need 2% või rohkem panustavad. Tõepoolest, Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest panustavad kõik järjest rohkem, ja seda teemat me eest veame. Aga ma võin öelda ka seda, et Rootsi ja Soome astumisega NATO-sse on saanud palju tugevama [aluse] Põhja- ja Baltimaade koostööformaat NB8, mille raames me saime eelmisel nädalal Gotlandil Visbys kokku, et arutada just seda. Üks on see panustamise pool, aga [on vaja] reaalseid kaitseplaane, reaalset tegevust meie regiooni julgeoleku ja kaitsevõime tõstmiseks. See on olnud ajalooline otsus, et Soome ja Rootsi NATO-ga ühinesid. See annab täiesti uue käsituse meie julgeolekupoliitikast. Meil on olnud väga hea koostöö ka varem, aga nüüd on see täiesti midagi muud. Et just nimelt see põhimõte, artikkel 5, üks kõigi, kõik ühe eest, töötaks. Ka Ameerika Ühendriikidega suhted on meil väga head. Ma olin mõned nädalad tagasi seal visiidil. Üks teema, mis neid väga huvitab, on meie parlamendis olev külmutatud varade kasutuselevõtu seaduse eelnõu. Ameeriklased veavad seda eest G7 tasemel.

Aitäh! Ants Frosch, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ütleme, tänase maailma suur mure ju on eelseisvad presidendivalimised USA-s, mis on mõjunud üsna rängalt kas või Ukrainale osutatavale abile. Ei Bideni administratsioon ega tegelikult ka ju tema võimalik järglane või konkurent Trump ei ole olnud väga innukad Euroopa julgeolekusse panustajad viimasel ajal. Milline on Eesti käitumine või mis on meie Välisministeeriumi, meie välissaatkondade tegevusplaan sellisel juhul, kui Ameerika lõplikult ära vajub?

Aitäh! Tõepoolest, Ameerika Ühendriikide presidendivalimise kampaania on väga võimsas hoos. Kogu see retoorika, mida kasutatakse just nimelt kampaaniavõtmes tänases olukorras, kus Venemaa viib juba kolmandat aastat läbi täiemõõdulist agressiooni Ukraina suunal ja kus me peame [arvestama] ka olukorda Gazas, viimase nädalavahetuse sündmuseid seal – kindlasti seda retoorikat tõlgendatakse ühelt ja teiselt poolt üht- ja teistpidi. Valimiskampaania toimub ju riigis, kes ikkagi on julgeoleku tagamisel juhtpositsioonil maailmas. Kindlasti Putin kasutab ära võimalusi näidata, et me oleme liitlastena lõhestunud, et Euroopa ei saa hakkama, Ameerika Ühendriigid ei suuda otsuseid langetada. See kindlasti ei ole hea. See ei ole hea ja seda ei ole mõtet varjata. 

Küll aga, kui me vaatame päris tegusid, siis mul oli võimalus olla samal ajal Eesti Vabariigi kaitseminister, kui Trump esimest korda presidendiks sai. Ka siis oli tegelikult ju küsimusi, mis saama hakkab, aga ma võin öelda, et tegelikult Ameerika Ühendriigid panustasid sõjaliselt, rahaliselt Eesti ja meie regiooni julgeolekusse oluliselt rohkem. Samamoodi me näeme täna rohkem Ameerika Ühendriikide [üksusi] meie regioonis reaalselt kohal olemas, valmis võitlema, kaitsma NATO ja Euroopa piire ja kogu seda põhimõtet. See koostöö on väga-väga hea. 

Venemaa jääb alatiseks kindlasti üheks prioriteetteemaks ka Ameerika Ühendriikidele, ükspuha, kes need valimised võidab. [Võtame] viimase aja sammud: ma mainisin, et ma käisin Ameerika Ühendriikides visiidil ja just vahetult enne seda visiiti langetati otsus anda Balti riikidele sõjalist abi üle 200 miljoni euro. Selles mõttes täidavad Ameerika Ühendriigid oma liitlaskohustusi hästi, oma lubadusi peavad nad väga hästi ka täna, kui nende olukord endal on keeruline. 

Nüüd, mis puudutab 61-miljardilist Ukraina abipaketti, mida Ameerika Ühendriigid ei ole suutnud vastasseisu tõttu Kongressis vastu võtta, siis on lootus, et nüüd see teema liigub edasi ja need otsused tulevad. 

Meie omavahelist tugevat sidet [toetab] just nimelt Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtu [teema]. Ameerika Ühendriigid tunnevad väga suurt huvi meie lahenduse vastu. Nende plaan on tõsta see teema üles G7 riikide tippkohtumisel juunikuus ja võtta seal vastu poliitiline otsus, et Venemaa külmutatud varasid hakatakse kasutama. See on teema, mis on saanud ka vabariiklaste toetuse Ameerika Ühendriikides. Seetõttu ma ütlen, et see oleks suur läbimurre, mille puhul meil on väga tihe koostöö Ameerika Ühendriikidega.

Suur tänu! Ja järgnevalt lisaküsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ütleme niimoodi, et Võrumaal on liikumas informatsioon selle kohta, et on olnud juhtumeid, kus sealkandis viibivad liitlasvägede sõdurid on pannud toime nii-öelda vägistamisjuhtumeid. Ma ütlen praegu üldises mõttes. Ja samas on peavoolumeedia lükanud kohe selle kõik tagasi, öelnud, et Võrumaal levitatud vandenõuteooriad, justkui NATO sõdurid vägistaksid kohalikke tüdrukuid, ei vasta tõele. Ja seda võiks isegi tõena võtta, aga kohalikud inimesed teavad neid juhtumeid ja ka kannatanuid isiklikult. Mida [võivad tunda] needsamad kannatanud seda kõike lugedes? See on vägagi kummaline.

Ma olen veendunud, et te tõusete püsti praegu ja ütlete, et selliseid juhtumeid ei ole, see on vandenõuteooria. Aga ma lisan siia ühe täiendava uudise. Näiteks üks Võru meelelahutusasutus on keeldunud neid välissõdureid teenindamast ja mõned taksojuhid on samuti langetanud otsuse, et nemad sellisel viisil saadud raha ei soovi. 

Kas te saaksite täpsemalt kommenteerida seda informatsiooni, mille ma teile andsin? Ja miks ei ole siis, ütleme, asjaolude selgitamiseks kaitsepolitsei … või siis, ütleme … Teie allkirjaga on ju USA armeega sõlmitud leping mingi aeg tagasi. Nii et olge hea, andke täpsemat informatsiooni selle kohta. 

Aitäh! Härra välisminister, palun!

Hea küsija! See, mida te praegu räägite – need on väga karmid süüdistused. Mina ootaksin Riigikogu liikmelt sellist käitumist, et kui on vähegi teada mingisuguseid [selliseid] fakte, siis tuleb pöörduda politsei poole ja see informatsioon edasi anda. Minul sellist infot ei ole. Mulle see [jutt], et äkki on see vandenõuteooria, aga ega täpselt ju ei tea, kõlab nii nagu üks tavaline Kremli narratiiv. Sellised sõnumid [peavad] tekitama meie ühiskonnas lõhestumist või [tõstatama] mingi teema, mis puudutab näiteks liitlasväelaste siinolekut. 

Mina kutsun küll üles selliste teemade puhul väga ettevaatlikult käituma. Kui on midagi teada, kui on mingid faktid, siis tuleb pöörduda Eesti Vabariigi politsei poole. Olgu need [tegijad] ükspuha kes. Kui asi on seksuaalvägivallas, vägistamises, siis on see väga tõsine teema, olgu liitlasvägede sõdurid või mitte. Aga liitlasvägede sõdurite puhul, kui [ma kuulen] teie suust, et teile on midagi teada, siis ma väga ootan, hea Riigikogu liige, teilt seda käitumist, et te pöördute reaalselt politseisse, mitte ei levita jutte [mitte teadaolevatest juhtumitest] siin Riigikogus või [mujal veel] avalikumalt. Kui te teate midagi, siis on teie kohustus Eesti Vabariigi kodanikuna sellega tegeleda, pöörduda õiguskaitseorganite poole. Ja kui te seda teinud ei ole, siis ausalt öeldes on mul väga tõsine küsimus, mille ja kelle nimel te siin Riigikogus üldse esinete. 

Aitäh! Lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme teise küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kalle Grünthal, aga tõepoolest, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa, see puudutab kaitseministri või, vabandust, välisministri käitumist, Margus Tsahkna käitumist. Infotund minu teada on praegu selleks mõeldud, et saadagi informatsiooni. Mina ei pea kellelegi mingit süüdistust esitama, mina tahan informatsiooni saada selle kohta, mis on öelda selle probleemi osas. Ja siin võrrelda sellega, et ma ajan mingit Kremli narratiivi – ma ütlen, et seesama Tsahkna ajab ise Kremli narratiivi. Palun kutsuge minister korrale! Tema ei käi siin mulle ette ütlemas, mida mina võin teha ja mida ei või teha. Ja see on väga oluline teema praegu.

Hea kolleeg, ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks, aga jätkuvalt ma olen seisukohal, et küsijad ja vastajad peaksid olema vastastikku lugupidavad. 

Me liigume tänase teise küsimuse juurde. See on kaitseminister Hanno Pevkurile, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teemaks on elanikkonna hirmutamine. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma suhtlen päris paljude inimestega – nagu te teate, Riigikogu liikmed reeglina suhtlevadki inimestega rohkem kui keskmine Eesti elanik – ja ma olen hästi palju tagasisidet saanud. Viimasel ajal inimesed tunnevad, kuidas ühiskonda hirmutatakse sõjaga. Sõda käib Ukrainas loomulikult, seda me teame, aga Eestis see ei käi ja inimesed on natuke mures, sellepärast et see retoorika on muutumas aina rohkem paanikat tekitavaks. Tuletan meelde, et jaanuaris on Kaja Kallas intervjuus ajalehele Times öelnud, et Venemaa põhimõtteliselt võib meid rünnata juba kolme aasta pärast. Samas peab tunnistama, et mõned teie erakonnakaaslased, Marko Mihkelson ja Urmas Paet näiteks, on öelnud vastupidist, et Eesti ja teised Balti riigid peaksid hoiduma enda esitamisest Venemaa agressiooni võimalike tulevaste ohvritena. Meie tegevus peab olema seotud sellega, et me ei looks ise ettekujutust, justkui oleksid Balti riigid tulevikus peaaegu et möödapääsmatult Venemaa potentsiaalse agressiooni ohvrid. Samas Martin Herem on väitnud, et kui Venemaa Ukrainas läbi kukub, on tal kindlasti vaja hakata midagi tõestama. See põhimõtteliselt tähendab seda, et me oleme järgmised. Ja kui Venemaa näiteks võidab Ukrainas, siis me niikuinii arvatavasti oleme järgmised. 

Ühesõnaga, paistab, et pääseteed ei ole. Selle aasta veebruaris oli selline näitus, kus Tallinna mõnes linnaosas olid väljas plakatid pommitatud majadega. Norstati küsitlus muide näitas, et enamus elanikkonnast ei pidanud seda näitust õigeks. Kas teie toetate rohkem Kaja Kallase lähenemist või oma erakonnakaaslaste Marko Mihkelsoni ja Urmas Paeti lähenemist?

Aitäh küsimuse eest! Ma toetan eelkõige seda, et info, mida me inimestele jagame, on objektiivne ja tõene. Ja see on väga oluline, et meie meedia saab seda teha. Kui me vaatame näiteks idanaabri juures toimuvat, siis seal objektiivne meedia puudub. Ja sellest tulenevalt me jätkuvalt näeme, et väga suur osa Vene ühiskonnast toetab Putini sõda Ukraina vastu. Tegelikult selleks, et olla oma inimeste vastu aus, peab ka meedia olema aus ja avatud ja vaba. Asjadest tuleb rääkida nii, nagu nad on. 

Kahjuks Ukraina sõda on väga brutaalne. Selle kohta on näiteid, mida ausalt öelda ei tahaks paljundada – milliseid koledusi seal on toime pandud alates vägistamistest, väljasaatmisest, küüditamisest, laste röövimisest, sõjavangide hukkamisest, tsiviilisikute tapmisest ja nii edasi. See ei ole kuidagi hirmutamiseks mõeldud, kahjuks on see objektiivne tõde ja seda objektiivset tõde tuleb Eesti rahval samamoodi võimaldada teada. Ja kui Eesti meedia seda teeb, siis loomulikult iga inimene saab ise teha sellest omad järeldused. 

Aga mis puudutab neid erinevaid hinnanguid Venemaa käitumisele tulevikus, siis siin on tegelikult jällegi vaja olla objektiivne. Vaatame, mida on Vene kaitseminister Šoigu öelnud Vene armee moderniseerimise ja suurendamise kohta: nende soov on liikuda 1,5 miljoni võitlejani. Nende soov on meie lähipiirkonda, Eesti-Soome lähipiirkonda, luua uus armeekorpus. See tähendab jämedalt 2–7-kordset kasvu võrreldes 2022. aastale eelnenud perioodiga ja meil on kindlasti vaja seda ohtu adresseerida. Nii et küsimus ei ole mitte sõjahirmu levitamises, vaid objektiivse tõe, objektiivse pildi jagamises. Ja ma väga tänan, et Eesti meedias ja Eesti ühiskonnas on meil nii sõnavabadus kui meediavabadus, sest vastasel korral ei oleks me see ühiskond, mis me praegu oleme.

Suur tänu! Vadim Belobrovtsev, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Härra minister, ma olen teiega absoluutselt nõus, et peabki objektiivselt teavitama rahvast ja inimesed peavad siis ise oma järeldused tegema. Aga praegu tundub, et paljuski üritatakse neid järeldusi inimeste eest teha, kui räägitakse sellest, et põhimõtteliselt on oodata rünnakut Venemaa poolt aasta või kolme aasta pärast. Ma arvan, et see ei ole väga konstruktiivne. Minu arvamus on see, et me ei vaja sügavalt hirmutatud või lausa paanikas olevat ühiskonda, vaid ühiskonda, kus iga inimene teab väga täpselt, mida tema peab sõjalise konflikti puhkemisel konkreetselt tegema, et kaitsta ennast, et kaitsta oma lähedasi, et kaitsta oma riiki. Ja hirm on siin, ma arvan, väga halb liitlane, mis tegelikult segab ratsionaalset käitumist. 

Ja me teame, et meie demograafilised näitajad on viimastel aastatel hästi madalad olnud, oleme tegelikult miinusmärgiga rekordeid purustanud. Värske uudis ongi see, et märtsi näitaja oli selline, et põhimõtteliselt tuleb kahjuks uus miinusmärgiga rekord meie sündimuses. 

Kas sellised hirmutamised või prognoosid, et võib-olla juba aasta pärast oleme sõjas, võib-olla kolme aasta pärast oleme sõjas, aitavad demograafilise [olukorra parandamisele] kaasa? Kas need jutud [mõjuvad] inimeste käitumisele? Viimasel ajal on tunda, et inimesed otsivad endale kinnisvara Eestist väljaspool, investeeringud tehakse ka mujale. Võib-olla sellised jutud lihtsalt teevad meie riigile halba? 

Aitäh! Kõigepealt sellest, mis puudutab neid võimalikke prognoose. Kui ajakirjanik midagi küsib, siis iga poliitiku ülesanne, nagu ka iga eksperdi ülesanne, kui me räägime näiteks Kaitseväe juhatajast, tema sõjalisest nõuandest, on vastata oma parima teadmise kohaselt, tuginedes nendele objektiivsetele faktidele, mis meile teada on.

See kolm kuni viis aastat ei ole ainult meie poolt välja käidud, sealhulgas minu poolt, vaid ka näiteks Poola presidendi kaitsenõuniku ja väga paljude teiste ekspertide poolt. See tugineb eelkõige sellele, milline on Venemaa relvajõudude taastootmisvõime pärast seda, kui Ukrainas ühel hetkel see sõda lõpeb. Praegu on Venemaa relvajõud väga suures mahus seotud Ukrainaga ja nende nii-öelda taastootmine küll toimub, aga mitte sellises tempos, kui see toimuks pärast konflikti või sõja lõppu. Seetõttu tegelikult need hinnangud tuginevad puhtalt sellel arvutusel, et kui nüüd see Šoigu plaan näeb ette x arv tanke, x arv [muid] lahingumasinaid ja x arv uusi üksuseid, siis selle alusel sa teed tagurpidiarvutused, mida see tähendab ja millal siis Venemaa on suuteline sellesse staadiumisse uuesti jõudma. Ja see ongi kolm kuni viis aastat. Mis ei tähenda seda, et neil ei oleks võimekust näiteks Eestit provotseerida või NATO-t või ükskõik, Lätit-Leedut provotseerida varem. Nii et seetõttu tegelikult tuleb edastada objektiivset infot. 

Nüüd, [kas] inimesed peavad teadma – ma olen sada protsenti päri, et meie ühiskonna kaitsevõime ja kaitsetahe on otseselt seotud ka sellega, kas me teame, mida me tegema peame. Ma pean tunnistama, et mõne jaoks ka see, kui sa hakkad talle rääkima, et sul peab olema nädala varu toitu kodus ja sa pead olema teadlik, kuhu sa liigud vajadusel, kui peab näiteks evakueeruma, on juba sõjahirmu külvamine. Tegelikult meie valulävi on väga erinev. Te mainisite, et inimesed peaksid teadma. Mõnele ütled seda, ta ütleb: "Oot-oot, ära palun hirmuta!" Selles mõttes oluline on tegelikult ikkagi objektiivse info jagamine. 

Mis puudutab teie nimetatud kinnisvara, et keegi tahab [seda mujal] osta – vaadake, see on paljuski ikkagi seotud sellega, mis sul südames on. Kas sul südames on Eesti ja sa soovid Eestit kaitsta ja Eestit hoida või esimesel võimalusel võtad helikopteri või ostad laevapileti või lennukipileti ja sõidad siit minema. Kaitsetahe on Eestis püsinud kenasti kõrge ja meil on eraldi Kaitseministeeriumis inimesed, kes igapäevaselt tegelevad sellega, et kaitsetahte [näitajad] ei väheneks. Ma kutsun ka teid üles käima koolides rääkimas noortele, miks on oluline käia ajateenistuses, miks on oluline ja hea liituda Kaitseliiduga ja kuidas on igaühel võimalik anda oma panus, et Eesti riik tervikuna püsiks ja meie vabadus säiliks. 

Suur tänu! Järgnevalt lisaküsimus, Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei tea, kas te olete teadlik, et paljud investorid kardavad Eestisse investeerida, sest siinsed ametnikud räägivad pidevalt sõjast. Kas valitsusel on üldse mingi ülevaade selle kohta, kui palju raha me oleme kaotanud seoses selle sõjaretoorikaga?

Aitäh! Kindlasti, Venemaa rünnak Ukraina vastu on meid investeerimiskeskkonnana muutnud vähem atraktiivseks väga paljude jaoks, ka lääne investorite jaoks. Mis siis, et rinne on siit peaaegu sama kaugel, kui see on Berliinist. Selline emotsionaalne tunnetus paljude jaoks on muutnud Eesti investeerimiskeskkonnana vähem atraktiivseks. 

Samas on ka vastupidiseid näiteid. Eile oli koos majanduse elavdamise komisjon, mis on Vabariigi Valitsuse moodustatud, ja kus olime mina, välisminister, kliimaminister, majandus- ja IT-minister ja ka haridusminister. Me saime väga kena ülevaate sellest, et Eesti vastu on huvi tundmas erinevad ettevõtted investeerimissoovidega, mis on päris palju üle 5 miljardi. Väga suured ettevõtted tunnevad huvi, et Eestisse investeerida. See on minu jaoks küll väga selge märk, et me oleme edasi andnud sõnumid, et Eesti on turvaline, Eestisse on mõistlik investeerida. Me investeerime oma riigikaitsesse enam kui 3%, me oleme NATO-s, me oleme Euroopa Liidus – need sõnumid kõik tegelikult annavad sellest kinnitust. Meil on ka väga head logistikakanalid, meil on jäävabad sadamad, Rail Baltic on tulemas, meil on lennujaamad ja logistikaahel toimib – need on majandusele kindlust andvad sõnumid ja tegelikult ettevõtetel on valmisolek Eestisse investeerida. 

Kui kellelgi peaks olema küsimusi, siis ma olen enam kui veendunud, et nii meie Välisministeerium ja saatkondade võrgustik kui ka meie ettevõtlusega tegelevad organisatsioonid aitavad kõikidel juurde tekitada kindlust, et tõepoolest Eestisse on mõistlik investeerida, Eestis on väga hea ettevõtluskeskkond, meie maksude tase ei ole kõrge, meil on lihtne õiguskeskkond. See kõik annab tegelikult lootust, et ettevõtted investeerivad siia rohkem ja rohkem. Ma tahaks väga loota, et need enam kui 5 miljardit Eestisse lähiaastatel investeeringutena ka jõuavad.

Suur tänu, lugupeetud minister! Lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise. 

Meie tänane kolmas küsimus on välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes. Küsib Riigikogu liige Evelin Poolamets. Ja teemaks on välihaiglate hankega seonduv. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! 14. märtsil laekus Rahandusministeeriumisse taotlus alustada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse mobiilsete välihaiglate ostmise riigihanke kohta järelevalvemenetlust ja teha hankijale ettekirjutus riigihankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Advokaat Mart Parind on öelnud, et kõnealune hange on sedavõrd raskes vastuolus seadusega ja kallutatud, et seda pole võimalik õiguspäraselt jätkata. Hanketingimused on kirjutatud nii, et neile vastaks Eestis ainult üks ettevõte, milleks on Semetron. Tuletan meelde, et varasemalt on üks endine AS-i Semetron juhatuse liige süüdi mõistetud ja teda on karistatud pistise lubamise või andmise eest vähemalt kaks korda. Sellest tulenevalt küsin, kes töötasid välja välihaiglate hanke tingimused? Kas teie kui Semetroni endise müügispetsialisti käest küsiti nõu hanketingimuste väljatöötamisel? Kuivõrd mõjutas hanketingimuste väljatöötamist asjaolu, et te olite hanke võitnud ettevõtte Semetron endine töötaja ja hanke väljakuulutamise ajal endiselt Semetroni välihaiglate äriga seotud ärikeha MM Hospital OÜ osanik?

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et need küsimused kõik on suunatud ikkagi nendele organitele, kes neid hankeid korraldavad ja samamoodi järelevalvet teostavad, näiteks Rahandusministeeriumile. Ma arvan, et see on suhteliselt tavaline, et nii suuremahuliste hangete puhul erinevad osapooled, kes hangetes osalevad, neid protsesse ka vaidlustavad. See on osa sellest protsessist. Minul puudub igasugune puutumus selle konkreetse hankega. Ma ei oska neid [asjaolusid] kommenteerida. Need küsimused, kui üldse siin [saalis], võiksid olla kaitseministrile, kelle haldusalas ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on. Minul puudub igasugune puutumus selle teemaga ja ma ei saa vastata küsimusele, kuna ma ei ole selle teemaga kunagi tegelenud. 

Aitäh! Evelin Poolamets, täpsustav küsimus, palun!

Ma tahaks protseduurilise eelnevalt küsida.

Hea kolleeg! Protseduuriline küsimus käib istungi läbiviimise protseduuri kohta (Evelin Poolamets kohapealt: "Jaa! Ma tahan teada …" ), teil on võimalik esitada praegu täpsustav küsimus. (Evelin Poolamets: "Jah!") Ma ei saa aru, mille peale te praegu kasutate õigust esitada protseduuriline küsimus, kui protseduuriline küsimus on tõesti ainult istungi läbiviimise protseduuri kohta. (Evelin Poolamets: "Hästi, hästi! Lähme edasi!") Teil on täpsustav küsimus, palun!

Mulle jääb mulje, et minister ei saa aru, et ta on ka peaministri ülesannetes siin meie ees. Seega, kui te olete peaministri ülesannetes, siis te peaksite ka teadma, mis toimub Rahandusministeeriumis, ja oskama sellele küsimusele vastata. Seda enam, et ma olen väga konkreetselt kirjutanud, et ma soovin küsida seonduvalt välihaiglate hanke tingimustega. Aga läheme siis küsimuse juurde. Kas te olete oma abikaasa kaudu seotud mõne välihaiglate müügi, tootmise või vahendamisega seotud ettevõttega?

Esiteks, sellele protestinoodile ma vastan täpselt nii ka peaministri kohustusi täites: konkreetne järelevalvemenetlus on algatatud. Seda kommenteerivad nii palju, kui nad saavad selle menetluse käigus, inimesed, kes seda järelevalvet [teevad]. Seda on täiesti avalikult öeldud nii Rahandusministeeriumist kui ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusest. Teisele küsimusele vastus on: ei ole seotud.

Anti Poolamets, lisaküsimus, palun!

Kas te võiksite täpsustada, kuidas see teie omandi üleminek käis seal selle välihaiglate teema puhul? Võib-olla mu mälu petab, aga mulle jäi meelde, et teie abikaasa jäi sinna ärisse tegutsema. Lihtsalt te olete asjaga hästi kursis, palun viige meid ka kurssi. Ma ei taha ainult ajakirjanduse kaudu mingisugust müra saada. 

Aga mul on ikkagi see probleem, et teil oli probleem sellega. Ja see oli tõsine probleem. Ega te ilmaasjata ei loobunud oma osalusest. Sellepärast see küsimus ongi esitatud, et teie alles hiljuti olite selliste ettevõtetega seotud, mille puhul on nüüd kahtlused. Küsimus on ju selles, et see hange on nii ammu tehtud, käima pandud, et teie siis veel ei olnud väidetavasti oma osalusest loobunud. Ja siin me ootame väga selget [kahtluste] ümberlükkamist, ja mitte lühilausetega, eks ole – mitte ei või jaa, vaid selgitust. Vaadake, mis siin uudises kirjutatud on. Hankes kehtestatud kvalifitseerumisnõuded on õigusvastased, nende järgi peab pakkuja olema viimase viie aasta jooksul tootnud või müünud mobiilseid sidumispunkte või välihaiglaid mõnele NATO liikmesriigile ja nii edasi. See lihtsalt ei näe hea välja, kas või hangete tegemise loogika poolest. Te ei pea sinna sisse nägema, aga kui selline tingimus on seatud, siis see on väga imelik. Ja kõik see lihtsalt heidab paraku teile [varju], sellepärast et teil oli probleem selle teemaga. Kui ei olnud probleeme, miks te siis üldse väljusite sellest ärist, selles on küsimus.

Aitäh, hea küsija! Mul on hea meel, et te tahate teada tõde, et te ei võta kuulda neid võimalikke, ma ei tea, kuulujutte või mida iganes. Esiteks, ma ei loobunud millestki, see oli täiesti tavaline müügitehing. Kui teid asi huvitab, siis see kõik on avalik informatsioon. Minu tegevus on kõigile avalik, palun seda [silmas pidada] ja mitte neid kõhklusi ja kahtlusi siin levitada. Ja teiseks, te küsisite, kas ma lükkan ümber kõik need võimalikud väited. Jah, ma lükkan ümber, see on kogu avalik informatsioon. Minul ei ole mitte kunagi selle konkreetse hankeprotsessiga olnud mitte mingit pistmist, ei varasemalt ega ka nüüd, kui ma olen Vabariigi Valitsuse minister.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. 

Tänane neljas küsimus on terviseminister Riina Sikkutile. Küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teemaks on suhkrumaks. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Räägiks täna tõesti rahva tervisest, eriti noorte tervisest. Nii nagu te olete ise öelnud, see magusamaks, suhkrumaks või magustatud joogi maks on eelkõige mõeldud selleks, et just noorem põlvkond hakkaks vähem tarbima magustatud jooke. Samas olete eelarve jaoks välja arvutanud, et see maksulaekumine võiks olla 25 miljoni ulatuses. Värske uudis oli, et te ütlesite, et selle maksu võiks rakendada mitte järgmisel aastal, vaid 2026. aastal. 

Samas me ju mõistame, et selle maksustamisega me ei lahenda seda probleemi, mis noorte seas on, see on liigne rasvumine, vähene liikuvus, mittetervislik toitumine. Tegelikult on ju meil aega selle probleemiga tegeleda. 2. aprillil Keskerakond tegi oma ettepanekud, kuidas noorte tervist võiks turgutada. On olemas rida meetmeid, kaasa arvatud tervislik toitumine koolides, koolisport. Ja kuidas võiks lisaraha riigikassasse tuua? Näiteks digimaksu abil. Ehk siis seesama ettepanek, mille me tegime Riigikogu puldist 2. aprillil. Kas te olete sinna sisse vaadanud, sellesse süüvinud? Mis teie arvamus on? Kas meil on aega probleemiga tegelikult tegeleda või püüate ikkagi rakendada 2026. aastal magusamaksu summas 25 miljonit? See tähendab teiselt poolt ka kulusid selle süsteemi ülesehituseks. Nagu te ise olete öelnud, see võtab raha 5 miljoni ringis.

Aitäh küsimuse eest! Magusa joogi maksu kehtestamise eesmärk on tõepoolest vähendada just magusate jookide tarbimist ja seeläbi suhkru tarbimist. Seal on kaks poolt: suhkrul endal on terviseriskid, eriti kui ta on vedelsuhkur, mis imendub kiiresti. Suhkru tarvitamisega seotud riskid – näiteks II tüübi diabeedi tekkeks, südamehaiguste ja teatud vähitüüpide tekkeks – on päris tervisemure. 

Lisaks sellele me tõepoolest näeme, et iga neljas 1. klassi laps, iga kolmas 4. klassi laps ja iga teine täiskasvanu on ülekaaluline. Kui me vaatame toidupüramiidi, siis see, mida me seal ei näe, on magus jook. Ehk siis vähendame suhkru tarbimist ja sellega seotud terviseriske ja ühtlasi suhkru vähema tarbimise kaudu muudame toidulaua tervislikumaks ja loodetavasti vähendame ka ülekaalulisust, mis on suur rahvatervise mure. 

Ja seetõttu, et saavutada tervisealaseid eesmärke, sealhulgas suutervisealaseid eesmärke, me magusa joogi maksu rakendamegi. Jah, kui me rakendame maksu, siis kaasneb tulu riigieelarvesse. Vaatamata teie sisukale ettepanekule magusa joogi maksu ei saa asendada digimaksuga. Magusa joogi maksu eesmärk on suhkru tarbimise vähendamine, just selle jaoks seda instrumenti vaja on. See ei tähenda, et sellest piisab. Nii nagu eelnevatel aastatel, oleme ka nüüd tegelenud teavitustegevusega, meil on tervislik toitumine ja liikumine muutunud õppekava osaks. Lapsed saavad koolist need teadmised. Lisaks sellele kehaline kasvatus kujundatakse ümber liikumisõpetuseks. Järjest rohkem koole liitub liikuma kutsuva kooli programmiga, mis on tõenduspõhine viis lapsed ka koolipäeva sees liikuma panna. Rakendatakse õuevahetunde ja liigutakse rohkem näiteks ka matemaatikatunnis. 

Nüüd, liikumise kõrval kõik see, mis puudutab avaliku raha eest pakutavat toitu, näiteks koolitoitu ja sellele kehtestatavaid nõudeid – selle määruse, mis lasteasutuste toitlustust reguleerib, uuendab Sotsiaalministeerium käesoleva aasta jooksul. Seal on fookuses nii poolfabrikaatide kasutamine kui ka lisatud süsivesikud. Koolipuhvetite puhul läheb vastutus sortimendi ja reeglite kehtestamise eest rahvatervise seaduse kohaselt kooli juhile. 

Kui see toit, mida lapsed koolist saavad avaliku raha eest, on tervislikum, siis peaks ka see, mida poest osta, ka need automaatsed valikud olema tervislikumad kui seni. See puudutab nii suhkrut, soola kui ka küllastunud rasvhappeid. Need reformuleerimise arutelud meil Eesti tootjatega tegelikult käivad. Aastate jooksul on tootjad retsepte tervislikumaks muutnud, sellega tuleb edasi minna ja need kokkulepped sõlmida.

Aitäh! Nii, Lauri Laats, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Matemaatikatunnis, ma loodan, õpilased ikka õpivad matemaatikat, ja tore oleks, kui see oleks laiendatud matemaatika. Aga liikuma nad peavad tõesti rohkem. Te andsite ülevaate nii-öelda mõne nurga pealt, aga tahaks tegelikult näha terviklikku pilti, mis te olete ette võtnud selleks, et lahendada seda probleemi. Tõenäoliselt peab olema ka tegevuskava: liikumine, tervislik toitumine, teadlikkuse tõstmine. Kui selline programm on olemas, siis hea meelega sellega tutvuks. 

Mis puudutab magusate jookide maksu, siis me teame väga hästi, et tegelikult sellest on vähe abi. Teadlikkuse tõstmisest on tunduvalt rohkem abi. Ja lisaks on ka majanduslik element juures: kogu selle maksu rakendamine mõjutab kindlasti ettevõtlust. 

Nüüd, kui me tuleme liikumise juurde tagasi, siis mina selgelt näen, et kuna te olete ka välja öelnud, et alles 2026. aastal soovite selle maksu rakendada – ma küll siiralt loodan, et seda maksu tegelikult ei tule –, siis selle liikuvuse ja teadlikkuse tõstmise ja tervisliku toidu rakendamisega meil on tegelikult aega. Ma väga loodan, et te sellega tegelete. Ja me ju räägime, et maksud ei mõju. Te olete ise selle välja öelnud. Ma ei tea, kas see on õige näide tuua praegu selle küsimuse juures, aga alkoholiaktsiis ei ole tegelikult ju alkoholi tarbimist vähendanud. Kas te olete analüüsinud, kuidas selle magusa joogi maksustamisega ikkagi on? On mingi analüüs tehtud?

Aitäh! Magusa joogi maksu eelnõu seletuskirjas on tegelikult rahvusvaheline kogemus kirja pandud: tõepoolest tarbimine väheneb, magusate jookide tarbimine väheneb. See on juhtunud peaaegu kõigis riikides. Ja nagu me nägime ka alkoholiaktsiisi puhul: langetasime aktsiisi, tarbimine kasvas. Tarvitatavad kogused inimese kohta kasvavad siiamaani. Aga alkoholiaktsiis on hea näide, et ainult ühest meetmest ei piisa. Ei ole võimalik nii, et me väikese sammuga tõstame aktsiisi, nagu me praegu teeme, samas aga müügikohtade arv kahekordistub, inimeste sissetulekud kasvavad kiiremini kui aktsiis, ehk siis alkohol muutub suhteliselt odavamaks. Sellisel juhul tõesti me eesmärke ei saavuta. 

Seetõttu lisaks teadlikkuse tõstmisele, millest ka ei piisa – rahvusvaheline teaduskirjandus ütleb samuti, et ainult teadlikkusest ei piisa –, on vaja tervislikke valikuid toetavat keskkonda ja teatud juhtudel maksuinstrumente, näiteks magusate jookide tarbimise vähendamiseks. Nii et paralleelselt me tegeleme lisaks maksule ka teadlikkuse [tõstmisega], koolitoidu tervislikumaks muutmisega, laste liikuma panemisega, koolipäeva tervislikumaks kujundamisega. Eraldi tooksin välja haridus- ja teadusministri ettepaneku omavalitsustele avada koolistaadionid ja lasteaedade mänguväljakud [kõigile]. Et tõepoolest avaliku raha eest tehtud [paigad] oleks lastele kasutatavad, kui nad tahavad joosta, mängida, hüpata. 

Kuna selliste tervislike valikute poole laste suunamine peab olema teadmispõhine tegevus, siis tooksin välja kaks asja. Tõesti, teadlikkusega tegelemisest ainult ei piisa. Teiseks [väide], et matemaatikatund peab jääma ainult matemaatikale. Aga kui me vaatame akadeemilisi tulemusi ja laste suutlikkust keskenduda, siis liikumine aitab sellele väga palju kaasa. Olukord, kus lapsed tulevad, istuvad vaikselt koolitunnis maas ja istuvad vahetunnis vaikselt nutiseadmes, ei ole ei õpitulemuste ega nende vaimse tervise seisukohalt mõistlik. Kui lapsed ka koolitunni sees liiguvad, eriti algklassilapsed, kui tervisliku liikumise norm niimoodi kätte saada, siis see parandab keskendumisvõimet, parandab vaimset tervist. Vaadates neid muresid, mis noortel on, ei saa kuidagi öelda, et olgu see matemaatikatund või loodusõpetus, seal tuleb rahulikult paigal istuda ja ainult ainele keskenduda. Tervislik liikumine on kasulik ka akadeemiliste tulemuste saavutamiseks ja seetõttu liikuma kutsuv kooliprogramm on väga kasulik, mõistlik ja õnneks ka koolides populaarne. Järjest rohkem lapsi saab sellest tõenduspõhisest sekkumisest osa. Lasteaialastele on teised sekkumised, näiteks "Seikluste laeka" nimeline programm, mida sellest aastast rahastab Tervisekassa, et …

Teie aeg!

… tervislikud liikumisharjumused saaksid lastele omaseks juba lasteaias.

Ja järgnevalt üks lisaküsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Võiksid alustada sellega, et eelarvesse on vaja 25 miljonit, ja siis rääkida kõike lugu sinna juurde. Täna minu teada – kui sa tead, siis võid mõne näite tuua – üheski riigis, kus on magusamaks kehtestatud, ei ole kehakaal langenud ei lastel ega täiskasvanutel. Ja selle teemaga seoses võib siis arutada, et banaani ei tohiks sellest 2026. aastast enam süüa, sest banaanis on 55% suhkrut. Puuviljad, mesi, marjad – see nimekiri on väga pikk. Kas kõike neid hakatakse keelustama? 

Aga mul ei ole üldse see küsimus. Ma küsiksin hoopis teistpidi. Sa märkisid, et Tervisekassast saab raha erinevate programmide jaoks. Sa oled Tervisekassa nõukogu esimees, kui ma õigesti tean. Ma eile käisin linna peal ja nüüd juba viimane pool aastat küsitakse mu käest linna peal, kas siis Tervisekassas on nii palju raha, et nad tahavad kolida vanast kohast uude kohta. Teine nõukogu liige ehk rahandusminister ei osanud sellele küsimusele vastata, ta ütles, et nõukogus seda teemat pole arutatud. Sina kui nõukogu esimees, kas sa tead, kas Tervisekassa hakkab kolima? Minu teada on planeeritud lausa üle miljoni euro selle kolimiseks. Me oleme juba kogenud, kuidas neid nimesid vahetati, nimede vahetamised võtsid eelarvest miljoneid. Samas me teame, et Tervisekassa kogu aeg küsib raha juurde. Ole hea, äkki täpsustad seda kolimise asja? 

Jaa, aitäh! Ma kõigepealt alustan sellest, et magusa joogi maksu eesmärk ei ole eelarve täitmine. Sellel on rahvatervise eesmärk. Kui me sooviks ainult eelarvet täita, siis seda saaks teha lihtsamalt ja odavamalt, kui pannes Maksu- ja Tolliametile kohustuse hakata magusa joogi maksu etteantud baasilt koguma. Ja eelarvesse ei ole vaja mitte 25 miljonit. Juba tervisevaldkonna eelarvesse on vaja 250 miljonit. Need otsused, mida eelarve kohta teha, peavad olema oluliselt suurema sammuga. 

Ja maks on tõepoolest sihitud sellele suhkrule, mida ei ole vaja, ei ole vaja lapsel ega täiskasvanul tarbida. Puuviljad ja teised tooted, mis kõhtu täidavad ega ole ainult suhkrust koosnevad – ei ole plaanis nende tarbimist kuidagi reguleerima hakata. 

Nüüd Tervisekassa kolimisest. Mina olen nõukogu esimees olnud täpselt aasta ja selle aja jooksul me ei ole arutanud kolimisega seotud küsimusi. Tegu on pika protsessiga – ma ei tea, hoone ehitamine, ruumide valmistamine. Need otsused tehti – ma peast öeldes võin eksida – kaks või kaks ja pool aastat tagasi eelmise valitsuse ajal. Ma arvan, et siis Peep Peterson oli nõukogu esimees. Need otsused on minevikus tehtud ja me ei ole neid uuesti üle vaadanud. Täiendavaid kulusid – nii on ka Tervisekassa juhatuse esimees kinnitanud – sellega ei kaasne. Küsimus on neil tegevuskulude range kontrolli all hoidmises ja Tervisekassa nõukogu, kus oleme nii Mart Võrklaev kui mina, on väga selgelt tulemuskaardis seadnud eesmärgi, et tegevuskulud ei tohi kasvada. On see personal, on see kolimisega seotud kulu – tervikuna on kulueesmärk fikseeritud ja kasvu me juhatusele ei luba. (Saalist küsitakse, kas kolimine tuleb.) Minu teadmise järgi kolimine tuleb. See otsus on tehtud mitu aastat tagasi ja selles suunas on plaane tehtud. Kolimise eesmärk on olnud kulude kokkuhoiu saavutamine, mitte täiendavate kulude tegemine. See on teadmine, mis minul kui nõukogu esimehel on. 

Suur tänu! Lõpetan tänase neljanda küsimuse käsitlemise. 

Tänane viies küsimus on kaitseminister Hanno Pevkurile. Küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teemaks on Eesti Vabariigi osalemine Ukraina sõjas. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Olen küsinud peaminister Kaja Kallaselt siin infotunnis korduvalt, kas vastab tõele, et juba mõnda aega tagasi on saadetud Eesti Vabariigi Kaitseväe tegevväelased, sealhulgas eriüksuslased, Ukrainasse täitma erinevaid sõjalise iseloomuga ülesandeid. Vastust pole ma paraku saanud, sest vastamise asemel põikleb peaminister pidevalt kõrvale. Kuna olen mitmest usaldusväärsest allikast kuulnud, et tegevväelased on reaalselt Ukrainasse saadetud – Eesti Vabariigi Kaitseväe tegevväelased –, ja peaminister samas ei lükka seda väidet ümber, olgugi et olen talle selleks mitmel puhul võimalusi pakkunud, järeldan, et nii ongi. 

Sellega seonduvalt küsin teie kui kaitseministri käest, millisele õiguslikule alusele tuginedes on Eesti Vabariigi kaitseväelased Ukrainasse saadetud. Pean silmas ühelt poolt seda, et põhiseaduse § 128 kohaselt võib seda teha üksnes juhul, kui selleks on küsitud ja saadud Riigikogu mandaat, ja teiselt poolt seda, et reaalselt ei ole Riigikogult sellist mandaati küsitud ega ka seda saadud. Samas varem on valitsus näidanud, et isegi ühe kaitseväelasest õigusnõuniku saatmiseks väljaõppemissioonile, näiteks Mosambiiki – otsuse eelnõu 316 –, on olnud tarvis Riigikogu mandaati. Seega veel kord: kas vastab tõele, et Eesti Vabariigi Kaitseväe tegevteenistujad on juba Ukrainasse saadetud, ja kui vastab, siis kuidas on see võimalik, pidades silmas, et Riigikogult ei ole selleks mandaati küsitud ega saadud?

Minul on muidugi raske kommenteerida teie järeldusi ja infot, millele te tuginete. Eesti tegevväelased on loomulikult Ukrainas käinud ja on seal ka praegu, sest kaitseatašee Kinnunen on Eesti tegevväelane. Lisaks on seal kaitseatašee abi, kes on samamoodi tegevväelane. Kas Eesti kaitseväelased on seal veel käinud? Kaitseväe juhataja on käinud, Kaitseliidu ülem on käinud. On teisi kaitseväelasi käinud, ma kutsun ka teid üles külastama Ukrainat. Kui ma järgmine kord sinna lähen, siis hea meelega ütlen, olge hea, liituge minuga. Mul ei ole midagi selle vastu, kui te liitute minu delegatsiooniga ja lähme vaatame seda olukorda seal.

Aga üks, mida ma kindlasti saan teile kinnitada, on see, et Eesti Kaitsevägi ei osale sõjas Venemaa vastu. See on fakt. Nii et selles mõttes siin midagi rohkem kommenteerida pole. Ma kuulasin ka teie debatti peaministriga. Eks peaminister andis oma vastused, siin mul väga palju täiendavalt lisada ei ole. Aga ega ma väga täpselt aru ei saa, mis see teie küsimuse mõte on. Päeva lõpuks need vastused minul ja peaministril ei muutu, eks meil ikkagi on valitsuses üks seisukoht.

Suur tänu! Varro Vooglaid, täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu! Alustame lõpust. Minu küsimuse mõte seisneb selles, et saada teada, kas Vabariigi Valitsus teostab riigivõimu kooskõlas põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seadustega. Nii põhiseaduse kui ka riigikaitseseaduse kohaselt on Eesti Vabariigi Kaitseväe kasutamiseks väljaspool Eestit tarvis Riigikogu mandaati. Te olete sellega nõus? See vastab tõele. Ja nüüd ongi küsimus selles, kas te olete tegelikult tegutsenud viisil – sellest avalikkust informeerimata –, mis ei ole kooskõlas põhiseaduses ja riigikaitseseaduses sätestatuga, või ei ole. Ja ma näen ikkagi, et nii teie kui peaminister ei taha lihtsatele küsimustele anda selgeid vastuseid, millest nähtuks, et õigusvastane käitumine puudub. 

Teiselt poolt on see väga tõsine asi, kui on reaalselt saadetud Eesti Vabariigi Kaitseväe tegevteenistusest Ukrainasse rahvusvahelise õiguse mõttes kombatandi staatuses, mitte mingisuguses diplomaadi staatuses atašeed. Siis võib ju väga selgelt öelda, et Eesti Vabariik on otsustanud astuda Venemaaga sõjategevusse, mis oleks väga kahetsusväärne. Sellest võiksid [tuleneda] väga-väga halvad lahendused Eesti Vabariigi jaoks. Venelased ütlevad ühel hetkel, et kuulge, te olete meie vastu sõtta astunud, saates oma kombatandid Ukrainasse osalema mingis aspektis sõjategevuses. 

Sellepärast ma neid küsimusi teie käest küsin. Ma ei küsi teie käest, kas on saadetud mingisuguseid atašeesid või kas Kaitseväe ülem on seal käinud või Kaitseliidu ülem või midagi sellist. Ma küsin, kas on saadetud kombatandi staatuses näiteks Eesti Vabariigi Kaitseväe eriüksuslasi täitma mingisuguseid sõjalisi ülesandeid Ukrainas. Oleks ju väga lihtne öelda, et ei, Eesti Vabariigi eriüksuslasi Ukrainasse saadetud ei ole. Ja kui ei ole, siis palun kinnitage seda. Aga see jutt, kui te räägite siin, et mingid atašeed on käinud ja tulge teiegi minuga teinekord kaasa, kui ma sinna lähen – see ei vasta minu küsimusele kõige vähemalgi määral. Nii et ma oleksin siiski tänulik, kui te ütleksite, kas on tegevväelasi kombatandi staatuses sinna saadetud. Ja kui on, siis kuidas see võimalik on, pidades silmas, et kehtiva õigusega on see vastuolus? 

Aitäh! Eesti kaitseväelased ei ole Ukrainas rahvusvahelisel sõjalisel missioonil. Punkt. 

Aitäh, ja sellega ma lõpetan meie… Varro Vooglaid, kahjuks ma ei saa teile kolmandat küsimust anda. Üks Riigikogu liige saab esitada ühe [põhi]küsimuse, lisaks ta saab esitada täpsustava küsimuse. Jaa, üks Riigikogu liige saab veel esitada ühe lisaküsimuse. Aga ma annan teile ühe väikese vihje: meil on täna vähem küsimusi ja teil on võimalik pärast seda, kui me oleme käsitlenud ära Kalle Grünthali [esitatava] seitsmenda küsimuse, esitada lugupeetud ministritele oma küsimused. Siis kehtib täpselt sama reegel: kaks minutit küsimiseks ja vastamiseks kolm minutit. 

Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Suur tänu! Tegelikult oli eelmisel nädalal täpselt samasugune olukord, aga teie asemel oli puldis teie kolleeg härra Kivimägi. Tema tõlgendas kodukorraseadust sellisel viisil, nagu minagi seda tõlgendasin, ja ütles, et kui ei ole keegi teine registreerunud täiendava küsimuse esitamiseks, siis mitte miski ei takista minul seda tegemast. Ja ma vaatasin ekraanile, mitte keegi sinna registreerunud ei olnud, selle tõttu vajutasin ise nuppu. Ma ju ei kuritarvita kuidagi kodukorras sätestatud reegleid. Kui oleks keegi teine Riigikogu liikmetest soovinud küsida, loomulikult temal oleks eesõigus minu ees. Aga kui seda ei ole, miks ma ei saa? Ma olen ju Riigikogu liige ja Riigikogu liige võib esitada täiendava küsimuse.

Ma olen siiski täpselt need reeglid [ette lugenud]. Riigikogu liige saab esitada ühe küsimuse. Lisaks ta saab esitada ühe täpsustava küsimuse. Ja lisaks saab üks Riigikogu liige võimaluse esitada lisaküsimus. Ja nagu ma ütlesin, hea kolleeg Varro Vooglaid, teil avaneb võimalus veel tänases infotunnis küsida, sellepärast et me oleme jõudnud poole peale ja oleme käsitlenud juba kaks kolmandikku küsimustest. Ehk siis et kohe, kui on käsitletud Kalle Grünthali küsimus WHO pandeemialeppe kohta, avaneb teile võimalus esitada oma küsimused lugupeetud ministritele. See võimalus teile täiesti avaneb. 

Nii, ma saan aru, et teil on veel küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun, Varro Vooglaid!

Jaa, suur tänu! Teie tõlgendus on risti vastupidine, ma ütlen veel kord, teie kolleegi tõlgendusega. Härra Kivimägi eelmisel nädalal ütles vastupidist: kui ei ole registreerunud täiendava küsimuse esitamiseks keegi teine, siis võib seda teha sama Riigikogu liige, kes esitas põhiküsimuse ja täpsustava küsimuse. Ja ma ei näe, et keegi teine oleks registreerunud. Kodukord ütleb, et täiendava küsimuse võib esitada Riigikogu liige. Mina olen Riigikogu liige. Kus on siis kirjas, et ma ei saa seda küsimust esitada? 

Hea kolleeg Varro Vooglaid! Ma andsin teile küll vihje, kuidas te saate oma küsimused küsitud. Ma andsin väga selgelt teekaardi, kuidas me selle suunas liigume, et teil on võimalik need küsimused ära küsida. Aga hästi, ma praegu muudan oma seisukohta. Ma küll istungi alguses tutvustasin väga selgelt neid reegleid, et Riigikogu liige võib registreeruda ühe küsimuse esitamiseks, lisaks saab Riigikogu liige võimaluse täpsustava küsimuse esitamiseks ja üks Riigikogu liige saab siis võimaluse veel lisaküsimuse küsimiseks. See on see reegel, millest me oleme siin kinni pidanud ja millest lähtuvalt on infotundi siiamaani läbi viidud. Te ütlete, et eelmisel nädalal Toomas Kivimägi tegi pretsedendi ja andis teile võimaluse esitada kolmas küsimus. Kuna teil täna on niikuinii võimalus see kolmas küsimus siin Riigikogu infotunnis esitada, siis, hea kolleeg, ma annan teile kohe selle võimaluse. Te saate siis selle küsimuse raames käsitleda seda teemat põhjalikult ja saada ka vajalik vastus. Küsimise koht selle [teema] puhul on olemas. 

Järgnevalt siis annan Varro Vooglaiule võimaluse esitada küsimus, mida me nimetame lisaküsimuseks. Palun, Varro Vooglaid!

Jaa, suur tänu teile. Ma arvan, et see on mõistlik lahendus. Kodukord ütleb, et lisaküsimuse võib esitada üks Riigikogu liige, ja miski ei ütle, et see Riigikogu liige ei või olla seesama isik, kes juba esitas põhiküsimuse. 

Küsimus, härra minister, seisneb nüüd selles, et te ütlesite hästi lakooniliselt minu küsimusele vastates, et Eesti Vabariik ei ole saatnud kaitseväelasi välismissioonile Ukrainasse. Oli vist enam-vähem nii, ma peast praegu meenutan: rahvusvahelisele missioonile Ukrainasse. Ja formaalselt on see ju tõsi. Mingisugust välismissiooni Ukrainasse ei ole Vabariigi Valitsus algatanud, ei ole saadetud Eesti kaitseväelasi rahvusvahelisele missioonile Ukrainasse. 

Aga ma ei küsinudki seda. Ma küsisin seda, kas Kaitseväe tegevteenistujaid, teiste hulgas eriüksuslasi, on kombatandi staatuses saadetud Ukrainasse täitma mingisuguseid sõjalise iseloomuga ülesandeid. Ärme lasku, ärme takerdu mingisugustesse formaalsustesse, et kas meil on ametlik missioon või meil ei ole ametlikku missiooni. Ma küsisin faktide kohta. Kas praegusel hetkel viibib Ukraina territooriumil Eesti Vabariigi Kaitseväe tegevteenistujaid, teiste hulgas eriüksuslasi, kes on rahvusvahelise õiguse mõttes kombatandi staatuses ja täidavad mingisuguseid sõjaga seonduvaid ülesandeid? Ma ei räägi rindel vahetus sõjategevuses osalemisest. Kuidas sellega on? Ja kui on nii, et nad seal viibivad, siis millisele õiguslikule alusele tuginedes saab see niimoodi olla? Mina ei tea sellist õiguslikku alust ja ma küsingi teie käest. 

Aitäh! No nüüd te räägite iseendale muidugi vastu. Te ütlete, et ärme takerdu formaalsustesse, ja siis te küsite, mis on õiguslik alus. Kui Eesti kaitseväelane on Ukrainas käinud või on seal ka praegu, siis on nad seal reeglina kas siis kaitseatašeena või on seal käinud lähetuses, näiteks Kaitseväe juhataja või keegi teine. Need on need õiguslikud alused.

Te küsisite väga konkreetselt enne oma küsimuses sõjalise missiooni kohta. Ma vastasin "ei". Ja te küsisite õigusliku aluse kohta ja ma vastasin teile praegu, mis on need õiguslikud alused. Vastan teile siis veel kord puust ja punaselt: Eesti kaitseväelased ei osale sõjategevuses Ukraina pinnal. Punkt! Minu arust ei ole mõtet siin seda debatti edasi-tagasi põrgatada, minu arust selged vastused on antud. Ma tõepoolest ei saa aru, mis selle asja point on, mille üle te kaebate. See, et Eesti kaitseväelased käivad Ukrainas sõja õppetundideks kogemusi kogumas, on igati loogiline. Me peamegi seda tegema. Eesti kaitseväelased on seal käinud ja käivad kindlasti ka edaspidi. Ja kui te võtate riigikaitseseaduse lahti, siis seal ei räägita mingitest kombatantidest. Need on Eesti Kaitseväe tegevväelased ja selle kohta ma vastasin teile. 

Suur tänu! Ma lõpetan meie tänase viienda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde, mis on välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes. Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teemaks on julgeolek. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Teie erakonna, Reformierakonna ja Isamaa abil sai Tallinna linnapeaks poliitik, kelle perekond ajab äri Venemaal, maksab seal makse ja sellega toetab Putinit. Ja ärge rääkige, et seda äri ajab mitte Jevgeni, vaid Oleg Ossinovski. Ma ei ole kuulnud, et Jevgeni oleks keeldunud pärandusest, see tähendab, et tegemist on Ossinovski pereäriga. Kas see, et selline inimene on nüüd Tallinna linnapea, ei ole ohtlik riigi julgeolekule?

Aitäh! Ma olen väga üllatunud, et ma kuulen sellist küsimust teie suust. Aga ma saan aru ka sellest taustast, miks te seda küsite. Keskerakonna võim Tallinna linnas, mis on 20 aastat olnud väga hämar ja aeg-ajalt väga korruptiivne ja nii edasi, on lõpuks ometi troonilt tõugatud. Ja ma arvan, et see on suurepärane samm Eesti poliitikas, eriti kui arvestada Tallinna inimeste elu, Tallinna linna ettevõtlust ja ettevõtjaid. Tõepoolest, see on olnud suur samm ja see kindlasti ei meeldi Kremlile. See kindlasti ei meeldi Moskvale, see kindlasti ei meeldi sellele jõule, kes on meil teisel pool piiri, kes viib läbi agressiooni Ukrainas, aga kes tegelikult ka Eestis üritab hübriidoperatsioonidega ühiskonda lõhestada. Kindlasti neile see ei meeldi. 

Ja nüüd ma kuulengi seda kräunumist neilt, kes võimu on kaotanud, ja ka neilt, kes on olnud kuidagimoodi seisukohal, et Eesti riik võiks olla lõhestunud. Tõepoolest, see aeg on nüüd läbi. Jevgeni Ossinovski oli väga tugev linnapeakandidaat, nüüd ta on juba linnapea. Mina tunnen teda varasemast ajast. Kui keegi kellegi suguvõsas või perekonnas teeb midagi, mille kohta teil on küsimusi – neid asju ei saa kindlasti määrida Jevgeni Ossinovski või kellegi teise kaela. Küsige neid küsimusi nende inimeste käest, kelle suhtes teil on mingeid kahtlusi. 

On väga tähtis, et Tallinna linn on saanud eestimeelse linnavalitsuse. On väga tähtis, et ka Jevgeni Ossinovski linnapeana on sellele alla kirjutanud ja öelnud, et me veame koos eestikeelsele õppele üleminekut. See on väga suur reform. Ma arvan, et see on haridusmaastikul üks suurimaid reforme viimaste aastakümnete jooksul ja selle reformi tulemusena lõpeb ära see soov, mis on olnud ka varasemal linnavõimul: lõhestada Eesti riiki, [tekitada lõhet] esiteks rahvuste vahel, teiseks Tallinna kui pealinna ja riigi vahel. See on ülimalt tähtis ja see on üks suurimaid saavutusi. 

Kui kunagi Edgar Savisaar Keskerakonna esimehena Tallinna linnapeaks sai, siis ta hakkas Tallinnas üles ehitama sellist vürstiriiki, mis nagu seisaks riigivõimu vastu. See oli poliitiline vimma kiskumine ja see oli ühiskonda lõhestav käitumine. See aeg on läbi. Tallinna linn on Eesti Vabariigi pealinn, üks suurimaid majanduskeskusi, siin on palju ettevõtteid, siin on palju inimesi. Riik ja Tallinna linn peavad koos töötama selle nimel, et Eesti inimestel, Eesti ettevõtetel oleks elu parem. See asi, mis 20 aastat oli, on lõppenud. Seda enam ei ole ja see loodetavasti ei tule ka enam tagasi. Nii et mina soovin Jevgeni Ossinovskile jõudu! Eesti 200-l on kaks olulist abilinnapea kohta – haridus ja linna majandus – ja meie Eesti 200-ga oleme talle toeks, et seda linna reformida ja muuta [selle valitsemine] läbipaistvaks.

Suur tänu! Aleksandr Tšaplõgin, täpsustav küsimus, palun!

Lugupeetud minister, ma ei saanud vastust oma küsimusele ja küsin veel kord. Meil tekkis imelik olukord. Valitsuse juht on inimene, kelle pere ajab äri Venemaal. Tallinna linnapea on inimene, kelle pere ajab äri Venemaal. Kas teie arvates on see normaalne riigis, mis ametlikult mõistis hukka Venemaa tegevuse?

Aitäh, hea küsija! Mul on hea meel, et teil on mure selle pärast, kas keegi toetab Vene sõjamasinat või mitte. Kordan, selles me oleme teiega ühel meelel, ja ma olen väga tänulik selle seisukoha eest, mis te lõpuks välja ütlesite, et Venemaaga igasugune äri ajamine on halb. See on moraalselt vale, me oleme seda siin öelnud korduvalt. 

Aga nüüd tuleb rääkida ka sellest, kes mida teeb. Eestis on nõndamoodi, et igaüks vastutab oma tegude eest ise. Tulla kuidagi süüdistama Jevgeni Ossinovskit, tänast Tallinna linnapead, milleski, mida tema ei tee, on lihtsalt silmakirjalik või siis pahatahtlik. Ma kutsun üles, et ärge olge pahatahtlik. Kui te olete kogemata pahatahtlik, siis ma lihtsalt informeerin, et te ajate sellist Kremli jutupunkti, võib-olla teadmata. Ma kutsun üles, ärge minge nende lugudega kaasa. Me oleme saanud väga hea linnapea, meil on tegelikult väga tugev valitsus ja kui me vaatame, mida Eesti riik teeb selleks, et peatada Vene sõjamasinat, [siis näeme], et see on väga suur töö. See on väga suur töö! 

Eesti inimesed on toetanud 1,5% protsendi ulatuses SKP-st sõjaliselt Ukrainat. See on kõige suurem panus üldse maailmas. Me oleme väga uhked selle üle, et Eesti rahvas on väga abivalmis. Me veame eest sõjamoona andmist Ukrainale, me veame eest Venemaa külmutatud varade kasutuselevõttu. Seesama eelnõu on siinsamas teisel lugemisel ülejärgmisel nädalal ja ma loodan, et te kõik hääletate selle eelnõu poolt siin saalis juba maikuus. Me saame tegelikult need sanktsioonid käivitada, me saame Venemaa oligarhide ja riigi külmutatud varad kasutusele võtta ja anda Ukraina ülesehitamiseks. 

Samamoodi sõltub teist väga palju see, kas me tegelikult suudame läbi viia eestikeelsele õppele ülemineku reformi, kui efektiivselt [see õnnestub]. See on tõesti väga suur reform. Seda on toetanud kaks valitsust järjest, aga nüüd see valitsus eesotsas Kristina Kallasega, kes on haridusminister, ja Aleksei Jašin, kes nüüd on Tallinna abilinnapea ja keda poliitiliselt toetab kogu linnavalitsus, peavad selle reformi ellu viima. See reform on vajalik selle jaoks, et eestikeelne haridus oleks tugev, aga see reform on vajalik ka nende inimeste jaoks, nende laste jaoks, kes praegu õpivad venekeelsetes koolides. Nende hariduse kvaliteedi tase, nende võimekus näiteks minna ülikoolidesse edasi ja tulevikus tööturul hakkama saada on olnud pärsitud just seetõttu, et Tallinna linna keskerakondliku juhtimise ja ülejäänud erakondade vahel on olnud see kiil, [soov] mängida venekeelseid inimesi eestikeelsete vastu välja. 

See tuleb ära lõpetada. Need on kõik meie inimesed, nad on kõik meie lapsed ja siin ei oma mitte mingit tähtsust mingi muu teema. Nii et mina soovin jätkuvalt jõudu Jevgeni Ossinovskile ja kogu linnavalitsusele. Ma soovin jõudu Kristina Kallasele ja kogu Eesti valitsusele selle väga olulise reformi ärategemisel. Aitäh teile, hea küsija!

Aivar Kokk, lisaküsimus, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Sa märkisid neid olulisi asju, mida praegu tehakse julgeoleku tagamiseks. Ma küsin lihtsa küsimuse. Tegelikult saab kohalikel valimistel valida üle 100 000 inimese, kes ei ole mitte Eesti kodanikud. Nad on kas Vene Föderatsiooni kodanikud või Valgevene või mingite [muude] kolmandate riikide kodanikud või halli passiga inimesed, kes saavad siin otsustada. Kui kuu aega tagasi olid Vene presidendi valimised, siis paljud nendest käisid saatkonnas Putinit valimas. Mis seis siis täna valitsuses ja Eesti 200-s on? Kas me suudame enne jaanipäeva teha olulise otsuse, et kohalikel valimistel saavad hääletada ikkagi ainult Eesti kodanikud ja nende riikide kodanikud, kellega on sõlmitud lepingud, ehk Euroopa Liidu kodanikud?

Aitäh! Eesti 200 esimehena mul on väga lihtne öelda välja meie väga selge seisukoht, mille me kujundasime 2022. aastal peale seda, kui Venemaa alustas oma agressiooni Ukraina vastu. Ja nüüd selle konkreetse sõjalise kampaania raames on meie seisukoht väga selge: agressorriikide kodanikud ei peaks saama valida kohalikel valimistel. See seisukoht on meil ammu kujundatud ja väga selge. 

Nüüd, kui me räägime, et mis seisus me oleme, siis Eesti 200-s me täpselt selles seisus olemegi. Meie oleme seda ideed algusest peale toetanud, ma arvan, et see on õige. Nüüd on küsimus, kuidas me tegelikult selle siin saalis suudame ära teha. See vaidlus on minu arvates läinud selliseks, et selle pealt tahetakse lihtsalt saada poliitilisi punkte. Päris huvi selle [otsuse] tegemiseks nagu ei olegi. Võib-olla ma eksin. Ma vaatasin, kuidasmoodi seda Tallinna Linnavalitsuse uue koalitsiooni tegemise käigus [käsitleti]. Isamaa lihtsalt kuidagi … Ma ei tea, kas te olite huvitatud või ei olnud huvitatud, mis Tallinna inimestest saab ja mis Tallinna linnast saab, aga see teema lihtsalt toodi sinna kohaliku omavalitsuse läbirääkimiste tasemele sisse. Aga seda asja aetakse siin saalis. Ma olen väga tänulik selle küsimuse eest just siin saalis. 

Nüüd, valitsuses on meil selline kokkulepe koalitsioonilepingusse kirjutatud, et me analüüsime võimalust peatada agressorriigi kodanike valimisõiguse teostamine. Me peame siin silmas eelkõige Venemaad ja Valgevenet. Juriidiliselt käib vaidlus, kas see on põhiseaduspärane või ei ole. Valdav osa eksperte ütleb, et see on põhiseadusvastane lahendus. 

Minu isiklik arvamus on see, et kõige ausam ja selgem lahendus on tegelikult põhiseaduse muutmine. Põhiseaduse muutmine on selle saali küsimus ja see nõuab 4/5 häälteenamust, kui ma õigesti mäletan. Valitsuse esindajana ma ütlengi, et see tuleb siin saalis kokku leppida. Meil koalitsioonis ei ole sellist kokkulepet. Siin on väga selgelt – ei ole mõtet siin mingit ümmargust juttu ajada – sotsid ühel seisukohal ja Reformierakond on pigem meiega sarnasel seisukohal. 

Ent ma toon väikese tausta. Eurovalimised on tulemas ja kõik poliitikud tahavad olla populaarsed, aga ma kutsun üles, palun [keskendume] praegu eestikeelsele õppele ülemineku reformile. See on asi, mis on sisuline, väga tähtis asi, mis nõuab kõigi meie tähelepanu. Paralleelselt aga tegeleme sisuliselt sellega, kuidas saavutada siin saalis poliitiline kokkulepe peatada agressorriigi kodanike valimisõigus. Ärme sellega niisama mängime! Kui me juba teeme, siis teeme need asjad ära! Eestikeelsele õppele üleminek on otsustatud juba eelmises valitsuses ka Isamaa eestvedamisel ja see on üks asi, mis meid Tallinnas ühendab. Neid nelja erakonda ühendab see, et me teeme selle ära. Teeme selle ära ja valimisõigusega tegeleme ka.

Suur tänu, lugupeetud minister! ma lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme seitsmenda küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Kutsuge palun välisministrit korrale! Ta süüdistab Riigikogu liiget pahatahtlikus tegevuses ainult sellepärast, et Riigikogu liige räägib tõtt. Tõde on see, et Jevgeni Ossinovski perekonnal on äri Venemaal. 

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, ma ei saa mitte kuidagi lugeda seda teie praegust sõnavõttu protseduuriliseks küsimuseks. See ei olnud seda. Protseduuriline küsimus on midagi muud. 

Läheme edasi tänase seitsmenda küsimuse juurde. See on tervishoiuminister Riina Sikkutile, küsib Riigikogu liige Kalle Grünthal ja teemaks on WHO pandeemialepe. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! 4. märtsil 2022 langetas Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon otsuse, millega volitati Euroopa Komisjoni pidama Eesti asemel läbirääkimisi pandeemiaks valmisolekut ja selle reguleerimist käsitlevate rahvusvaheliste kokkuleppete üle. Sotsiaalministeeriumi poolt oli sellel ELAK-i istungil Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik Helen Ohov, kes andis Euroopa Liidu asjade komisjonis lubaduse – see on ka protokollitud –, et kõik läbirääkimisdokumendid saavad olema avalikud ja avalikustatakse ka kõikide arutelude kokkuvõtted. Lisaks korraldatakse avalikud sessioonid, kus saavad osaleda huvitatud osapooled ja ka valitsusvälised organisatsioonid. 

Mis juhtus aga tegelikult? Esimesed läbirääkimised WHO ja liikmesriikide vahel toimusid 2022. aasta mais ja Eestit esindas seal Euroopa Komisjon. Mingisuguseid selgitusi ei antud. Teine kohtumine oli 2022. aasta augustis, kus arutati tööprotsessi edusamme ning võeti vastu kava, mis [pidi] esitatama 2023. aastal toimuvale Maailma Terviseassamblee 76. [istungjärgule]. Mitte mingeid selgitusi jälle ei antud. 13. septembril toimus see 76. istungjärk, ja jälle mitte mingeid selgitusi ei olnud. Minu küsimus kõlab, ainult sellisel tasandil: miks ei ole avalikkust teavitatud WHO pandeemialeppega seotud küsimustest? Miks on rikutud lubadusi ja neid dokumente pole avalikustanud?

Aitäh! Tõepoolest, see COVID-i aeg oli šokk kõigi jaoks. Me nägime neid tagajärgi [kaotatud] elude ja tervise näol, majanduses, lünkadena laste hariduses. Ja võib-olla ma nüüd veidi liialdan, aga WHO 194 liikmesriigist keegi ei soovi näha selliste kahjude kordumist. Ja seega, et järgmisteks pandeemiateks paremini valmis olla, on alustatud niinimetatud pandeemialeppe läbirääkimisi. Tõepoolest lepitakse kokku, mida me teeme, ma ei tea, seiramiseks, kiiremaks reageerimiseks, info jagamiseks, olgu vaktsiinide või ravimite kohta, nende kättesaadavaks tegemiseks. 

Ma arvan, et sellist kokkulepet on vaja, et me kõik, et kõik riigid oleks paremini järgmisteks pandeemiateks valmis. Tõepoolest, arvestades nii Eesti väikest pindala kui rahvaarvu, on väga vähe tõenäoline, et järgmine pandeemia saab alguse Eestist. Aga selleks, et meie jaoks oleks kahjud väiksemad, on tähtis, et teised maailma riigid valmistuksid patogeenide levikuks, [olukorda] seiraksid, jälgiksid ja infot jagaksid. 

Läbirääkimised 194 riigi vahel kahtlemata on keerulised ja Euroopa Liitu esindab Euroopa Komisjon. Need läbirääkimised iseenesest on avalikud, läbirääkimissessioone kantakse veebis üle, kõik läbirääkimiskogu dokumendid on veebis avaldatud WHO kodulehel. Minu meelest seal on ka erinevate osapoolte ettepanekud, ka muudatusettepanekud. Kuna see on väga rahvusvaheline ja pikk protsess, on see tehtud erakordselt läbipaistvaks, nii et kõigil huvilistel on võimalik dokumente avada, vaadata, arutelusid otseülekandes jälgida, et näha, millised riigid milliseid seisukohti esitavad. Nii et see on juba läbirääkimistesse nagu sisseehitatud avalikkus. 

Eesti tõepoolest ELAK-is andis mandaadi Euroopa Komisjonile läbirääkimiste pidamiseks. Ja on see nüüd hea või halb uudis, aga neid läbirääkimissessioone on olnud juba üheksa. Üheksas sessioon pidi 28. märtsil ära lõppema, aga kuna kokkuleppele ei jõutud, siis üheksandat läbirääkimissessiooni pikendati. See algab uuesti aprilli lõpus või mai alguses, et jätkata kokkuleppimist, mis on see miinimum, mida me järgmise pandeemia ärahoidmiseks teha saame. Ja ka see uus läbirääkimisvoor toimub avalikult, seda saab jälgida ja dokumendid on veebis kättesaadavad. Selles mõttes ei ole midagi muutunud. Ja kuna see on väga palju küsimusi tekitanud, siis Sotsiaalministeerium on omalt poolt nii ELAK-it kui ka peaministrit ja presidenti asjaga kursis hoidnud ja vastanud kõigile kirjalikele küsimustele nende murede kohta, mis pandeemialeppe osas on. 

Suur tänu! Ja järgnevalt Kalle Grünthali täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! See, mis te räägite praegu, on ausalt öelda, see on … Ma ei hakka rumalasti ütlema. Te väidate, teie arvates avalikustamine hõlmab seda, et need on WHO lehe peal üleval. Ma juhin tähelepanu kõigepealt sellele, et need dokumendid, mis seal on olemas, on ainult ingliskeelsed, mitte ühtegi eestikeelset tõlget seal ei ole olemas. Edasi: mis te arvate, kui palju inimesi käib Eestis igapäevaselt vaatamas WHO lehe peal, mis uudised seal on, ja nii edasi? Te rääkisite, et need on erakordselt läbipaistvad läbirääkimised. Kus nad siis on läbipaistvad? Lubati teie poolt, et korraldatakse avalikud sessioonid, kus osalevad kõik huvitatud osapooled ja valitsusvälised organisatsioonid. Praktiliselt mitte midagi sellist pole toimunud, mida Sotsiaalministeerium lubas. 

Ei ole mõtet rääkida, et kuskil WHO lehe peal on midagi üleval. Sotsiaalministeeriumi nõunik Elen Ohov tuli ja andis lubaduse, et seda kõike tehakse. Seda oleks pidanud Eestis tegema, mitte midagi ei ole tehtud. Täielik saladus, täielik vaikus! Alles siis, kui 11 parlamendisaadikut saatsid kirja WHO-le, et Eesti ei nõustu nende positsioonidega, mis on seal toodud, ja ütleb ei, alles siis tuli üks pisikene uudis selle kohta ja öeldi, et see kõik on jama, mis me siin teeme. Te rääkisite presidendist. Valitsusvälised organisatsioonid on saatnud presidendile kirja, mina ise ka kaasa arvatud, vastus oli see: las sotsiaalkomisjon tegeleb sellega Riigikogus. Küsimus: miks ikkagi ei ole avalikustatud neid dokumente eesti keeles? Meil kehtib eesti keel.

Aitäh! Tõepoolest, me oleme ELAK-it kursis hoidnud nii kirjalikult küsimustele vastates kui ELAK-is soovi korral arutelusid pidades. Ka teie olete osalenud nendel aruteludel. Ma ütlen, et see tegelikult oli üllatus, ma arvan, kõigile Sotsiaalministeeriumi ametnikele, ka valitsuse liikmetele, ka mulle, et pandeemialepet puudutavad küsimused ei ole konkreetselt ju selle teksti või pandeemialeppe raames tegelikult toimuvate arutelude kohta. Need kirjalikud küsimused, millele me oleme vastanud, puudutavad teemat, kas pandeemialepe annab võimaluse tühistada riigi suveräänsust. Ei, ei anna. WHO ei saa mingisuguseid lisaõigusi, [näiteks kehtestada] sunnimeetmeid. Iga riik selle leppega võtab kohustuse valmistuda ise pandeemiaks paremini. Jah, rahvusvahelised soovitused on olemas, aga need on soovitused ja keegi teine ei tule meie eest otsuseid tegema. See on meie enda vastutus, me peame inimeste elu ja tervist hoidma ka pandeemia tingimustes.

[On veel] küsimus näiteks, kas leppest on eemaldatud inimõigused. Ei ole. Kavandatava pandeemialeppe ja rahvusvaheliste tervise-eeskirjade sisu austab inimõigusi. 

Küsimused ei ole olnud detailselt läbirääkimiste sisu ja leppe sisu kohta, vaid pigem sellised vandenõulised ja mitte faktidel põhinevad. Kuna see indikeerib usaldamatust, siis ma viitasin, et läbirääkimisvoorud ise on veebis jälgitavad. Kuna mulle on jäänud ka mulje, et te Sotsiaalministeeriumi vahendatavat informatsiooni ei usalda, siis oma silm on kuningas. Seda, milliseid positsioone Euroopa Komisjon esindab, milliseid teised liikmesriigid esindavad, seda saab otseülekandes jälgida. Siis ei ole vahendamist vaja. 

Sotsiaalministeerium hoiab ELAK-i liikmeid kursis. Me võtsime mandaadi, et Euroopa Komisjon saaks meid esindada. Kui pandeemialeppe läbirääkimistel on kokkuleppele jõutud, siis vajadusel ka eestikeelne tekst tuleb ja jõuab lõpuks ka Riigikokku ratifitseerimiseks, kinnitamiseks, vastuvõtmiseks. Need arutelud Riigikokku jõuavad, aga selle kokkulepitud dokumendi üle. Töödokumente, mis võivad kuust kuusse muutuda, me ei ole eesti keelde tõlkinud. Ma ei pea seda mõistlikuks ressursikasutuseks. Aga et Riigikogu liikmetel oleks võimalik teha informeeritud otsus ja hääletada – toetada või mitte toetada –, selleks tõepoolest on vajalikud ka eestikeelsed töödokumendid.

Suur tänu! Ja järgnevalt lisaküsimus. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Me kuulasime siin pikalt, kuidas te rääkisite, et WHO pandeemialepingu läbirääkimised kujutavad endast väga avalikku ja avatud protsessi. No reaalsus on ju täpselt vastupidine. Reaalselt on risti vastupidine olukord, väga suletud ja läbipaistmatu protsess. Kes iganes on sellesse protsessi natukene püüdnud süveneda, on kindlasti saanud selles ise veenduda. See on väga suletud ja avalikkuse eest varjatud protsess, muu hulgas ei jagata avalikkusega koostatava lepingu kavandeid jooksvalt. Väga suure hilinemisega mingisuguseid varem kirjutatud kavandeid on jagatud, aga jooksvat informatsiooni selle kohta, mida lepingu projekti sisse kirjutatakse, ei ole. Või ma eksin? Kas on mingisugune värske informatsioon selle kohta olemas? Võib-olla viimasel ajal on midagi muutunud, aga kui mina seda vaatasin eelmise aasta lõpus, siis oli küll igal juhul selline olukord. 

Minu küsimus teile on see. Miks üleüldse peaks selle lepingu üle läbirääkimisi pidama Eesti Vabariigi nimel Euroopa Liit? Miks ei oleks mõistlikum, et Eesti Vabariik ise esindab ennast sellise lepingu läbirääkimistel? Seda esiteks. Ja teiseks: miks ei ole valitsus ei Riigikogu ega avalikkust laiemalt jooksvalt läbirääkimiste käigust informeerinud ega ka lepingu kavandeid või vähemalt selle põhisisu eestikeelsena Eesti avalikkusega jaganud? Miks see nii on?

Need läbirääkimised on tõepoolest mitu aastat kestnud. Nüüd on üheksanda läbirääkimisvooru jätk. Tõepoolest, me ei ole pidanud mõistlikuks iga sammu eesti keelde tõlkida. Ma ei ole täna hommikul üle kontrollinud, aga läbirääkimiste dokumendid üldiselt WHO kodulehel on olemas ja seal peaks olema ka see ajalugu, mis on muutunud või kuidas on muutunud. 

Nüüd sellest, kes läbi räägib. Nii nagu tegelikult see COVID-i kogemus näitas, me oleme Euroopa Liidus kokku leppides, kuidas me pandeemia olukorras toimetame, tugevamad. On see siis piiriülene liikumine või vaktsineerimispassi kasutamine või vaktsiinide jagamine liikmesriikide vahel – need asjad peavad olema kokku lepitud. Eestil ei oleks võimalik üksi läbi rääkides vaktsiine saada sellises tempos, kui meil on Euroopa Liidu liikmesriigina. Samamoodi COVID-i ravimid.

Kui vaadata tulevikupandeemiate poole, siis täpselt samamoodi on tegelikult meie huvides, et me oleme osa Euroopa Liidust. Seda piirkonda me käsitleme tervikuna. Kui me räägime näiteks vaktsiinide kättesaadavusest, siis ei ole iga riik enda eest väljas, ei räägi eraldi läbi ravimitootjatega ega tee mingisuguseid muid kokkuleppeid. Euroopa Liit on ühtne turg, meie patsiendid on võrdsed, ei ole esimese ja teise järgu patsiente. Saksa patsient saab vaktsiini ja saab ka Eesti patsient vaktsiini. Seega, kui me räägime järgmisteks pandeemiateks valmistumisest, siis me ei soovi, et iga liikmesriik on enda eest väljas. Me valmistume koos. 

Euroopa tasandil on loodud HERA-nimeline hädaolukordadeks valmistumise platvorm, kokkulepe, mis puudutab nii vaktsiinide kui ka teiste võimalike vahendite ja tarvikute hankimist, ühishankeid. See on Eesti jaoks osutunud mõistlikuks instrumendiks, mida me ilmselt soovime ka tulevikus kasutada. Ükski liikmesriik või üldse mingi riik ei saa üksi pandeemiaga toime tulla. Eesti üksi oleks 194 liikmesriigi seas kahtlemata nõrgem hääl, kui on Euroopa Komisjon kõiki Euroopa Liidu liikmesriike esindades. Me saame parema kokkuleppe, me oleme koos tugevamad, kui me oleme osa Euroopa Liidust.

Suur tänu, lugupeetud minister! Sellega on leidnud käsitlemist ka meie tänane seitsmes küsimus.

Head kolleegid, me oleme kõik tänased registreeritud küsimused käsitlenud. Kõigepealt tunnustus kõigile kolleegidele, et me oleme nii jõudsalt edasi liikunud. Aga see ei ole veel kõik. Nüüd on kõigil Riigikogu liikmetel võimalik registreeruda küsimuse esitamiseks kolmele kohal olevale valitsuse liikmele. Küsimuse esitamise aeg on ikka kaks minutit, vastuse pikkus kolm minutit. Palun küsimuse alguses öelda ka, millisele ministrile te küsimuse esitate. Siin on juba nimekiri küsijatest ees. Järgmine küsija on Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Minu küsimus on lugupeetud Margus Tsahknale, kes on täna siin ka peaministri ülesannetes. Te käisite meil fraktsioonis ja me tegelikult seda teemat natukene puudutasime, aga ma tahaksin seda avada ka siin suures saalis, et see [info] oleks ka avalikkusele kättesaadav. Nimelt, kavandatakse Eesti ja Ukraina vahelist vastastikuse abistamise lepet, millel küll, tuli välja, ei ole Riigikoguga midagi pistmist. See kirjutatakse alla valitsuse tasandil – kui kirjutatakse –, ja fakt on see, et see abistamise lepe kümneks aastaks näeb ette, et 0,25% SKP-st antakse igal aastal Ukrainale. Ja see on lisaks kõikidele muudele abidele. See tähendab laias laastus 100 miljonit igal aastal ehk kümne aastaga miljardit, ja see kõik tuleb meie inimeste taskust. 

Nagu ka Kaja Kallas on öelnud, muid rahasid riigil ei ole, kogu raha tuleb meie maksudest, meie majanduse arvelt. Kahe aasta jooksul on juba antud 1,25% SKP-st, see on 600 miljonit, ja see on läinud meie eelarve vahenditest. Aga eelarveauk on kärisenud juba 1,2–1,5 miljardini ja seal sees on need 600 miljonit Ukrainale. Ja see on ainult osa Ukraina abist. See auk ongi tekkinud suuresti Ukrainasse suunatava ressursi tõttu. 

Kaja Kallas süüdistab aga meie inimesi: te olete elanud üle jõu, selline ralli ei saa enam jätkuda. Ja samas, nendele kuludele veel juurde kavatseb Euroopa Komisjon kolme aasta jooksul Ukrainale anda 50 miljardit eelarveliste kohustuste täitmiseks. Ja Eesti peab selles osalema oma eelarveliste vahenditega. Minu küsimus on: esiteks, kui suur saab olema see Eesti osa? Te ju lubasite, et te uurite seda asja. Ja kas poleks aus Eesti inimestele lõpuks üles tunnistada, et see eelarveauk on tekkinud suuresti sellest, et meie raha on läinud teie otsustatult Ukrainasse ja läheb ka edasi? See ei ole tekkinud Eesti inimeste süül. See on minu probleem. Rääkige ausalt ära, mitte ärge süüdistage Eesti inimesi selles, et te peate makse tõstma, igalt poolt raha leidma – just sellepärast, et Eesti inimesed on elanud kuidagi eriliselt jõukalt, eriliselt hästi ja eriliselt laristavalt ja selline ralli ei tohi enam jätkuda.

Aitäh! Härra välisminister, palun!

Aitäh, hea küsija! Teie küsimuses on kõik asjad segamini nagu pudru ja kapsas – ilma igasuguse naljata. Mitte keegi pole kunagi süüdistanud Eesti inimesi. Natuke teie jutust kõlabki nagu Kremli retoorika, et miks me aitame ukrainlasi. Miks me aitame ukrainlasi? Me aitame ukrainlasi sellepärast, et esiteks, ukrainlased võitlevad oma võitlust oma vabaduse eest, aga nad võitlevad ka meie vabaduse eest. Iga hävitatud tanki [hind] on see hind, [mida me maksame selle eest], et see tank järelikult jääb siia tulemata. 

Mul on kahju, et te teete selle teema üle nalja. Mul on tõsiselt kahju! Ma arvan, et te peaksite häbenema. Päriselt, te peaksite häbenema, sellepärast et Ukrainas langevad tuhanded inimesed ja nad võitlevad mitte ainult meie vabaduse eest, nad võitlevad meie asemel. Nii et me aitame ukrainlasi ja ma olen väga uhke Eesti inimeste üle, väga tänulik neile selle eest, et me oleme andnud 1,5% oma SKP-st sõjalist abi, millega me oleme tegelikult maailma tipus. Aga see pole tähtis, tähtis on see, et meie inimesed on valmis aitama ja aitavad ka edasi. 

Meie valitsuses oleme kokku leppinud selle – mitte nii, nagu teie ütlesite, et järgmiseks kümneks aastaks –, et kuni aastani 2027 ehk järgmiste aastate jooksul anname 0,25% meie SKP-st sõjalist abi. Me oleme selle aasta abi juba ära andnud. Eelmise aasta lõpus ja sellel aastal me oleme andnud sõjalist abi 100 miljoni euro ulatuses ja kui on võimalik, kui on vähegi võimalik, me anname veel ja anname ka järgmisel aastal. See on see, mida me suudame teha. 

Me oleme selliseid ettepanekuid teinud ka kõigile oma liitlastele, et nad samamoodi fikseeriks oma sõjalise abi järgmistel aastatel vähemalt 0,25% tasemel. Selles mõttes me oleme saanud hea [tagasiside] osaliseks, et väga paljud liitlased seda ka teevad. Nimelt, G7 Ukraina deklaratsiooni raames sõlmivad liitlased kahepoolsed lepingud, kokkulepped Ukrainaga, et tagada Ukrainale igakülgne toetus selle eest, et nad võitlevad. Et nad võitlevad oma vabaduse ja meie vabaduse eest. 

Mul on õudselt kahju kuulda siin saalis sellist retoorikat, et miks meie inimesed teevad nii ja miks meie inimesed teevad naa. Ma arvan, et võib-olla teie ei saa sellest aru, aga Eesti inimesed saavad väga hästi aru ja mäletavad seda okupatsiooni, neid kaotusi, mida meil [tuli kanda] Venemaa või [õigemini] Nõukogude okupatsiooni all. Täpselt seesama tegevus, inimeste küüditamine, sealhulgas laste küüditamine, vägistamine, tapmine toimub Ukrainas. Eesti inimesed saavad aru, et kui ukrainlased seda sõda ei võida ja kui Venemaa seda sõda ei kaota, siis see tuleb siia. Ma tahaksin, et nad vaataksid siis neid nägusid, mida te praegu siin saalis teete. Tagantjärele, ma arvan, teil on häbi selle pärast.

Suur tänu! Aivar Kokk, palun!

Jaa, aitäh! Mul on küsimus terviseministrile – ta on ainuke naisterahvas seal [valitsuse loožis] ja küsin ikka naisterahvalt.  Räägiks sellest Tervisekassast veel natukene. Käies mööda Eestit ja kohtudes haiglajuhtidega, [olen kuulnud], me oleme jõudnud olukorda, kus haiglad lihtsalt ostavad üksteiselt häid arste üle. Ja üleostmisel tuleb alati lihtsalt kõrgemat palka maksta ja kõik see tuleb sellesama Tervisekassa rahadest. Võib-olla Tervisekassa nõukogul tuleks natukene üle vaadata, kuidas lahendada seda, et igas maakonnakeskuses ikkagi oleks haigla olemas ja et seal ka vajalikke teenuseid pakutaks. 

Aga ma jõuan ikka tagasi selle kolimise juurde. Sa proovisid küll kuidagi ümber nurga sellest rääkida, et kunagi tegi su enda erakonnakaaslane selle otsuse. Täna ikkagi nõukogu esimehena peaksid sa täpselt teadma, millal see kolimine toimub, kuhu kolitakse. Kui sa seda tegelikult ei tea, siis on väga halvasti. Siis tuleks erakorraline nõukogu [koosolek] teha, sest kindlasti ei [tähenda] kokkulepet kaks ja pool aastat [tagasi tehtud] nõukogus otsus, et tehakse kolimine. Me ei tea, mis selle hind on. Kui me riigieelarvet vastu võtsime ja vaatasime Tervisekassa ridade sisse, siis me ei näinud seal kuskil kolimisteenuse [tasu], nii nagu me ei näinud siseministri [valdkonnas] mingit kolimisteenust, aga pärast õpetajate palgaks oli sealt veel võtta. Mis see tegelikult on? Ilma kuluta ei ole võimalik ühtegi kolimist teha. See arvamus, et kolida saab kuidagi … Inimene saab ühest ruumist teise küll minna, aga kas uute ruumidega kaasneb mööbli vahetamine, tulevad dokumendihalduses aadressimuutused ja kõik muu? Pluss see, et kogu IT-süsteem tuleb üle viia ühest kohast teise. 

Kuidas see olukord täna on? On ikka kurb tõdeda, et kaks valitsuse esindajat, kes juhivad seda nõukogu, täpselt ei tea. Kunagi Jevgeni Ossinovski tegi [ettepaneku] selleks, et sotsiaalkomisjoni liige seal ei oleks. Oleks seal Riigikogu liige, siis minu arvates oleks see info natukene parem. Täna ikkagi Tervisekassa ei vasta küsimustele. 

Teie aeg, Aivar Kokk!  

Ma saan aru, et ka ajakirjanikud küsivad sellelsamal teemal. Oleks ikkagi vaja selge vastus saada. 

Jaa, aitäh! Alustan teie küsimuse esimesest poolest. Tõepoolest, Eesti tervishoius kõige suurem mure on tervishoiutöötajate nappus. Teatud arstide puhul ja erialade puhul see võib viia selleni, et palk läheb kõrgeks. Samas me kõiki haiglaid tasustame võrdselt kulupõhise mudeli alusel, nii et isegi kui mõnele arstile maksta keskmisest kõrgemat palka, tuleb end ikkagi ära majandada. Selliseid suuri märke, et see tekitaks haiglatele toimetulekuprobleeme, praegu veel ei ole. 

Minu arust palju enam muret tekitab see, et kõigi haiglate mahud on käesoleval aastal vähenenud. Lepingumahud on vähenenud ühikute mõttes, sest Tervisekassa eelarves on prognoositav alates järgmisest aastast puudujääk. 

Nüüd, tõepoolest, Tervisekassa enda kontoriruumide, ma ei tea, haldamiskulusid või kolimise teemat nõukogu viimase aasta jooksul ei ole arutanud. Seoses sellega, et teie küsisite rahandusministri käest, olen nüüd ka mina informeeritud, et tõepoolest eelmise nõukogu esimehe juhitud nõukogu tegi selle otsuse. Nemad arutasid seda ja selle põhjal on seni tegutsetud. 

Rahandusministriga me oleme seadnud eesmärgi, [kui suured] on tegevuskulud tervikuna. Aga seda, kas need kulud on IT-lahendustele või infrastruktuurile, tarkvarale, koristusteenusele, kolimisteenusele, ma ei tea, töötasudele – sellist detailsust me ei ole seadnud. Meie jaoks on oluline, et tegevuskulud tervikuna ei kasvaks, ja see eesmärk on väga selgelt tulemuskaardis paika pandud. 

Asi, millega me oleme sisuliselt tegelenud, on see, et järgmisest aastast saaks kättesaadavaks üks täiendav sõeluuring Eesti inimestele. Tegeletakse ennetusega, nii "Lapsed liikuma!", laste hambaravi, aga ka ravimite kättesaadavuse tagamisega. Tervisekassa tegevuse eesmärk ei ole kuidagi administratiivne. Nad ikkagi vastutavad selle eest, et Eesti inimestele oleks kvaliteetsed tervishoiuteenused kättesaadavad ja et tegeletaks ravi kõrval ka ennetusega. Need ongi teemad, mida me oleme nõukogus sisuliselt arutanud. Neid sihte oleme seadnud rahandusministri ja teiste nõukogu liikmetega koos. 

Aga viimase aasta jooksul me kolimise teemat eraldi käsitlenud ei ole, arutanud ei ole ja sellega seotud kuludest, kui neid peaks olema, ei ole minul ülevaadet. Samas, tegevuskulud tervikuna on kontrolli all ja seal kasvu ei tule. Ma arvan, et seda tüüpi usaldust juhatuse vastu ja samas ka vabadust tegutseda on igale juhatusele vaja. Nii et kulud on kontrolli all ja ma endiselt arvan, et meil on kõige efektiivsemalt tegutsev tervishoiusüsteem maailmas. Nii väikeste tegevuskuludega nii suure süsteemi administreerimisel keegi teine toime ei tule.

Aitäh! Järgnevalt Anti Poolamets, palun!

Küsin lugupeetud terviseministri käest ja see puudutab sedasama teemat, mida te juba käsitlesite: WHO temaatikat. Te ütlesite Kalle Grünthalile vastuseks ka, et ega te kogu aeg ei jälgi, mis seal toimub. Minu meelest see on muret tekitav. Ja teie kõnes kõlas teie tavapärane optimism, et kui äge kõik on ja kuidas me jagame kõiki vaktsiine ja muudkui kõik läheb paremaks koos [tegutsedes]. Aga vaadake, WHO-ga ei ole kõik korras, kui nii suur riik, nagu USA, tõmbus WHO rahastamisest Donald Trumpi valitsemisajal tagasi. Trumpi argumendid olid väga tõsised. Ta ütles, et maailm kannatab Hiina valitsuse tegevuse tõttu, kes moonutas pandeemia ajal infot, hoidis seda kinni. See oli väga tõsine asi. Ja ta ütles, et Hiina survestas ka WHO-d, et eksitada tervet maailma viiruse küsimuses, et Hiinal on täielik kontroll WHO üle. Ja kui teie ütlete, et kõik on hästi, siis lihtsalt te peate alustama taustainformatsiooni kogumisest. Ei ole hästi! On väga tõenäoline, et kui Trump tuleb järgmine kord võimule, siis nii mõnigi suur riik võib-olla pärast USA-d loobub ka WHO-s osalemast. Tõsi, Biden peatas selle protsessi. Aga asi on ju tõsine, kui USA president ütleb, et WHO on Hiina kontrolli all. Ja selle kohta on uuringutes väga palju tõendeid välja toodud. Näiteks Tedros [Adhanom Ghebreyesos] kiitis Hiinat igal võimalusel, kui hästi ta manageerib seda protsessi. No see ei olnud adekvaatne.

Aitäh! Minu käest ei ole keegi küsinud WHO toimimise tõhususe või minu arvamuse kohta. Me rääkisime ainult pandeemialeppest ja sellest, et pandeemialepet on vaja ja meid saab esindada Euroopa Komisjon ja see ongi Eesti jaoks sobiv viis läbirääkimistel osaleda. 

Nüüd, ma ei ole absoluutselt optimistlik ei selles osas, et pandeemialeppes jõutakse kokkuleppele, ega selles osas, milline see mõju on. Ma arvan, et on väga suur risk, et liikmesriigid sõlmivad kokkuleppe, aga rahalist panust ka siseriiklikust eelarvest sinna taha tegelikult ei tule ja me ei pruugi järgmiseks pandeemiaks paremini valmis olla. Seega, lisaks sellele me peame kokku leppima, mida me teeme: et kõik riigid peavad päriselt ära tegema selle, et nad oleksid paremini pandeemiaks valmis. Nii et ma ei ole selles osas absoluutselt optimistlik. Ma arvan, et see on väga keeruline, ja tegelikult keeruline ka selles mõttes, et tuleb leida investeeringuteks või tegevusteks vajalikud vahendid iga riigi eelarves. 

Nüüd Hiina teema. Ma olen selles mõttes Donald Trumpiga nõus. Ma arvan ka, et Hiina tegevus tervikuna on muret tekitav, aga see ei ole nii ju ainult WHO-s. Samalaadne reaktsioon võiks olla ka sellele, et Hiina on ÜRO Julgeolekunõukogu liige. Neid platvorme, kus Hiina osaleb ja kus tema osalemine ei pruugi olla meile meeldiv või me ei pruugi olla tema seisukohtadega nõus, on ju veel. Nii et WHO-d üksi kuidagi välja tuua ei saa. Aga kahtlemata [soov], et kõik oleksid pandeemiaks paremini valmis ja jagaksid informatsiooni uute patogeenide kohta, kehtib kõigi 194 riigi kohta, sealhulgas Hiina kohta.

Suur tänu! Järgnevalt Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Küsimus Riina Sikkutile. Selline juhtum. Inimesel tekkis südamega probleeme ja ta pöördus kiirabi poole, kiirabi suunas ta perearsti nõuandetelefonile. Kui nõuandetelefon ütleb, et on vaja kiirabi saata, siis nad ise otsustavad, et nad saadavad selle inimese juurde kiirabi. Inimene ei jäänud kõike seda ootama, vaid läks ise, omal jõul arsti juurde, EMO-sse, kus imestati, miks te ise siia tulite, miks te kiirabi ei kutsunud, teie seis on nii tõsine. Küsimus on: kas on mingisugune suunis ministeeriumi poolt või süsteemisiseselt, et kiirabi ei sõida välja enne, kui perearsti nõuandetelefon on sellekohase otsuse langetanud? 

Ja teine küsimus liitub sellesamaga. Meie põhjanaabrite juures on kiirabi väljakutse tasuline. Kui äraviimist haiglasse ei ole, siis on üks tariif, kui on äraviimine, siis on teine tariif. Kui tervisekindlustust ei ole, siis on kolmas tariif. Kas on plaan ka Eestis olukorras, kus meil ju raha ei ole ja kõik muutub tasuliseks ja tasud muudkui tõusevad, liikumas mingid mõtted, et kiirabi võiks muutuda sarnaselt Soomega tasuliseks?

Aitäh! Midagi Sotsiaalministeeriumi tehtuna muutunud ei ole, mingisuguseid suuniseid patsientide teistmoodi käsitlemiseks antud ei ole. Kui me vaatame andmeid tervikuna, siis me pigem näeme, et kiirabid tegelevad ka patsientidega, kes ei vaja tegelikult nii kiiret või nii tõsist abi ja võiksidki pöörduda perearsti nõuandetelefoni või oma perearsti poole. Nii et me pigem näeme, et me reageerime üle. 

Selles olukorras, kus tõepoolest kiirabil Tallinnas näiteks on väga palju väljasõite ja EMO-s on järjekorrad, tekib küsimus, mida teha. Meie lahendus on olnud see, et pingutada selle nimel, et esmatasand, perearstid, pereõed saaksid paremini tööd teha, neil oleks laiem meeskonnaliikmete ring, rohkem abilisi. Täna loodan esimesele lugemisele jõuda tervishoiuteenuste korraldamise seaduse [eelnõuga], kus me anname perearstidele õiguse ka nimistuväliseid patsiente teatud juhtudel teenindada. Proovime leida lahendusi esmatasandil. 

Seda, et kiirabile omaosalus- või teenustasu määrata, me praegu ei ole arutanud. Minu meelest on peamine vastuargument regionaalse ebavõrdsuse [oht]. Kui inimene soovib Tallinnas EMO‑sse minna, võib ta tasuta bussiga sinna sõita. Ta ei pea kiirabi kutsuma. Aga väga paljudes Eesti kohtades on kiirabi ainus viis teatud aegadel tervishoiualase hariduse saanud inimest näha ja tema nõu küsida, kui me ei räägi perearsti nõuandetelefonist, kuhu helistamiseks ja konsulteerimiseks saab ka helistada. Nii et tekiks piirkondlik ebavõrdsus. Mõned inimesed on ka rohkem sõltuvuses sellest, kas kiirabi tuleb, kui kiiresti ta on kättesaadav. 

Kui see teenus tasuliseks muuta, siis kahtlemata on hõreasustuse tõttu maapiirkondade inimestel suurem koormus. Ja arvestades, et seal on ka sissetulekud madalamad, mina sellist ettepanekut ei ole teinud ja ma ei tea, et see oleks mõnes arengukavas meil sihiks seatud. Me ju näeme, et inimeste omaosalus terviseteenuste eest tasumisel on erakordselt kõrge: 23% 2022. aastal, mis ületab igasuguseid rahvusvahelisi soovitusi, ka Euroopa Liidu keskmist taset. Kui me paneme täiendava kohustuse tasuda kiirabi väljakutsete eest, siis see käib väga paljudele inimestele üle jõu olukorras, kus nad juba tarvitavad retseptiravimeid, mille soetamisega on seotud omaosalus, võib-olla on saanud haiglaravi, tarvitavad käsimüügiravimeid, hambaravi kasutamisel tasuvad suure osa teenusega seotud kulust. Tulevikku vaadates peab silmas pidama, et teised riigid kasutavad teistsuguseid mudeleid, võib-olla on sealt midagi üle võtta ja õppida, aga ma ei pea õigeks Eestis sellest [muudatusest] alustada.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Mul on küsimus välisministrile. Meie arutelu oli siin eelnevalt julgeolekust ja kõigist nendest teemadest ja sa rõhutasid väga tugevalt eestikeelsele kooliharidusele ülemineku tähtsust. Mul on hea meel, et sel ajal, kui sa olid Isamaa Erakonna esimees, oli seesama teema laual, ja kindlasti on see üks Isamaa Erakonna olulisimaid teemasid olnud läbi aastate. Aga kui me täna räägime Tallinna võimust ja räägime sotsiaaldemokraatidest ja julgeoleku küsimusest, siis ma küsiks, kumb olulisem on, kuigi mõlemad on kindlasti olulised: üks on eestikeelsele haridusele üleminek ja teine see, et me anname võimaluse suurusjärgus 150 000 mittekodanikul kohalikel valimistel hääletada? Me saame väga selgelt aru, et need inimesed võivad ju hääletada nende kodanike poolt, kes võib-olla toetavad Vene režiimi ja Putinit. Minu arvates praegusel ajal on see ikkagi väga suur risk. Ja kui te seal koalitsioonis olete, siis ma tean, et Riina, su kolleeg seal kõrval, on kõva ja selge häälega öelnud, et tema toetaks hääleõiguse äravõtmist. Sa kiitsid siin enne Jevgenit, aga tegelikult on ju Jevgeni olnud üks, kes väga selge sõnaga on öelnud, et seda mitte ei saa toetada, et nendelt mittekodanikelt hääleõigus ära võetakse. 

Ja teistpidi, täna käib siin sõu Riigikogus ja homme antakse üle [avalduse eelnõu].Väga hull on see, mis kirikutes toimub, aga samas me saame ju aru, et veel ei ole läbi mõeldud mitte ühtegi lahendust, mis siis tegelikult nendest inimestest saab, kes seal kogudustes on. Üks on see, mis toimub Moskva poole pealt, aga teine on see, et võtame nunnakloostri, vaevalt need nunnad …

Teie aeg!

… tekitavad siin meile julgeolekuohtu. Kuidas siis see seis on, kas teeme ära?

Härra välisminister, palun!

Aitäh, hea küsija! Väga olulisi teemasid puudutasite. Tõepoolest, me peame täna vaatama kõiki teemasid läbi julgeolekuprisma. Me oleme Venemaa naaberriik ja Venemaa proovib toimetada ka Eesti riigis. See ei ole mingi saladus, et Eesti julgeolekuorganid on vahistanud üle kümne inimese seoses sellega, et Venemaa organiseerib meie territooriumil, kasutades Venemaa julgeolekuasutusi, meie avalike isikute vara ründamist, et siin segadust tekitada. Ega need asjad ei peatu, me peame väga karmilt tegutsema. 

Teine teema muidugi on see, et tõepoolest, kui me räägime agressorriigi kodanikest ja nende valimisõigusest, siis ma arvan, et inimeste lojaalsus ei käi kahjuks või õnneks mööda kodakondsust. Siinsamas saalis ma kuulsin täna selliseid narratiive ja tehti lõbusaid nägusid sel ajal, kui me rääkisime tuhandetest inimestest, kes Ukrainas hukkuvad, Ukraina toetamisest. See teema ja lojaalsus ei käi kahjuks ainult mööda kodakondsust, see on ka kultuuri küsimus. (Anti Poolamets hüüab saalist: "Lõpetage ära!") Nagu me näeme, siin saalis on ka harjutud … (Anti Poolamets hüüab veel midagi. Juhataja helistab kella.) On toodud siia kultuuri, kus inimesed karjuvad. (Sekkumine jätkub.) Ma olen olnud pikalt Riigikogus, alates aastast 2007 …

Hea kolleeg! Hea kolleeg Anti Poolamets, palun lubage härra ministril lõpetada!

Ja see kultuuritus on tulnud siia selle seltskonnaga. (Anti Poolamets: "Lõpetage ära!") Ma Antit tunnen juba pikka aega, aga ma ei uskunud seda sinust elu sees, et ma seda näen siin Riigikogu saalis, kus sa karjud. (Anti Poolamets: "Häbiväärne!" Ja räägib valjul häälel veel edasi.) Las ma vastan …

Head kolleegid! Head kolleegid! Head kolleegid, palun Riigikogu saalis rahu!

Kui me räägime väärikusest … (Anti Poolamets jätkab: "Ärge tulge sõimama!") 

Head kolleegid! Head kolleegid, palun jääge viisakaks ja palun lubage küsimusele vastamine lõpetada. Hea kolleeg Anti Poolamets! Härra minister lõpetab ja me lõpetame selle infotunni ära. (Anti Poolamets karjub edasi.) Kõik! Head kolleegid! Anti Poolamets, palun lahkuge sellisel juhul saalist, kui te segate istungi läbiviimist. Palun, härra minister!

Kui me räägime väärikusest, siis see, mida me praegu nägime siin otse-eetris, kindlasti ei olnud väärikas. Kurb on see, et omaenda sõnade peale inimesed vihastavad, kui neid nimetatakse õigete nimedega. Kremli narratiivi ja lugu mina Eesti riigis ei lase viljeleda. Kuna mul natuke läks aega siin nende ebaväärikate [sõnade] kuulamiseks, siis ma palun veidi lisaaega vastamiseks.

Ma kahjuks ei saa teile väga palju lisaaega anda, palun lõpetage võimalikult kiiresti.

Ma ütlen seda, et usuvabadus Eestis on väga tähtis. Kõik need kogudused saavad jätkata. Me räägime sellest osast, sellest organisatsioonist, mis on otseselt seotud Kremliga. Aga Riigikogul on [selleteemaline] avaldus minu teada planeeritud Riigikogu ja valitsus siis vastavalt selle avalduse suunisele käitub.

Aitäh, härra välisminister! Sellega on meie tänane infotund lõppenud. Ma tänan kõiki kolleege ja tänan valitsuse liikmeid ja kõiki, kes infotundi jälgisid! Me jätkame täpselt kell 2 algava Riigikogu täiskogu istungiga.