14:58 Istungi rakendamine
15:00 Esimees Lauri Hussar
Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 9. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, kõigepealt palun kohaloleku kontroll.
15:00 Kohaloleku kontroll
15:01 Esimees Lauri Hussar
Kohalolijaks on registreerunud 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Asume päevakorra kinnitamise juurde. Teatavaks tehtud päevakorras on toimunud muudatusi. Nimelt, Riigikogu liikmed Varro Vooglaid, Kert Kingo ja Anti Poolamets on tagasi võtnud justiitsministrile esitatud arupärimised numbriga 336 ja 503, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi kolmandaks ja neljandaks päevakorrapunktiks. Kultuurikomisjon on teinud ettepaneku tõsta eelnõu 338 kolmas lugemine selle töönädala teisipäevaselt istungilt kolmapäevasele istungile. Ja, head kolleegid, ma palun nüüd tähelepanu! Kui ükski fraktsioon ei ole selle ettepaneku vastu, siis toimuks 338 SE kolmas lugemine kolmapäevase istungi esimese päevakorrapunktina. Rahanduskomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja kolmas päevakorrapunkt, milleks on rahanduskomisjoni algatatud eelnõu 337 teine lugemine. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja kuues, üheksas, 10. ja 11. päevakorrapunkt ning neljapäevase istungi päevakorrast teine ja seitsmes päevakorrapunkt. Kordan üle: kolmapäevase istungi päevakorrast välja kuues, üheksas, 10. ja 11. päevakorrapunkt ning neljapäevase istungi päevakorrast teine ja seitsmes päevakorrapunkt, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna algatatud 324 OE, 319 SE, 321 SE, 329 SE, 331 OE ja 275 OE esimene lugemine. Seega need punktid jäävad päevakorrast välja.
Aga enne, kui me asume päevakorra kinnitamise juurde, on küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kõigepealt kolleeg Rain Epler, palun!
15:03 Rain Epler
Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on küsimus päevakorra kohta või tegelikult selle kohta, mida päevakorras ei ole. Eelmine nädal sai seda teie käest ka küsitud, aga vastus jäi mõnevõrra ambivalentseks. Ma olen 17. jaanuaril andnud sisse arupärimise kliimaministrile, millele vastamise tähtaeg olnuks seaduse järgi 21. veebruar. Infosüsteemis on märgitud vastamise tähtajaks 7. märts, mis on ka juba möödas. Täna on meil 18. märts, aga seda ei ole ikka päevakorras. Päevakord ei paista ka nii umbes olevat, et sinna asju ei mahuks. Kas te saate nüüd konkreetse põhjuse tuua? Ministeerium ei ole minuga ühendust võtnud, et püüda kokku leppida mingi hilisem aeg vastamiseks. Kas te saate konkreetselt öelda, mis see põhjus on, et see ei taha päevakorda jõuda?
15:04 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, hea kolleeg! Me oleme lähtunud arupärimiste päevakorda lisamisel järjekorrast, tagantpoolt ettepoole. Ma loodan, et see vall on nii palju õhemaks läinud, et üsna pea jõuab ka teie arupärimine siia Riigikogu saali.
Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:05 Martin Helme
Aitäh! Esiteks, ma ei saa aru, mis vallist me räägime. Täna on plaani järgi viis arupärimist, mis ei ole mingi vall. Aga ma tahtsin pöörduda neljapäevase päevakorra juurde. Siin on terve hulk meie fraktsiooni algatatud ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja juba eelmisel nädalal oli juttu, et juhatus on nende puhul pannud Riigikogu koosseisu häälteenamuse nõude, ilma et me saaks aru, miks, mis põhjendusega. Me loeme õigus‑ ja analüüsiosakonna teksti [selle kohta], mis peaks olema suuniseks nii komisjonidele kui juhatusele ja mis varasemalt ongi olnud suuniseks selle nõude määramisel. Praegu jääb täiesti arusaamatuks, miks on pandud näiteks neljapäeval esimese päevakorrapunkti ehk eelnõu 326 puhul [kirja vähemalt] 51 hääle nõue. Miks on näiteks neljapäeval kolmanda päevakorrapunkti ehk 218 SE puhul 51 hääle nõue ja miks on neljapäeval neljanda päevakorrapunkti puhul 51 hääle nõue? Need ükski ei nõua ühegi seaduse muutmist ega eelarvevahendite kulutamist. Juba eelmisel nädalal me tõstsime selle teema üles ja sel nädalal on see jälle samamoodi tagasi.
15:06 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, hea kolleeg! Nädala päevakorras, selles projektis, mis teile välja saadeti, on kümme otsuse eelnõu, millega tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele. Kaks nendest, tõsi küll, praegu võetakse sellest päevakorrast välja. Päevakorra projekti lisatud häälteenamuse nõude puhul lähtub juhatus komisjonidest saadavast informatsioonist. Viiel juhul tugines komisjon õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamusele. Ülejäänud viiel juhul asus juhtivkomisjon seisukohale, et tegu on Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudva eelnõuga. Neist neljal juhul oli otsus konsensuslik, ühel juhul otsustati komisjoni liikmete häälteenamuse alusel. Häälteenamuse nõude põhjenduse kohta peaks selle arutelu käigus täpsemalt küsima juhtivkomisjoni esindajalt, miks ikkagi juhtivkomisjon on sellisele seisukohale jõudnud. Komisjonide enesekorraldusõigus on väga suur ja komisjonid on need otsused teinud lähtuvalt komisjonis toimunud arutelust ja sealsetest kaalutlustest.
Siim Pohlak, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:07 Siim Pohlak
Aitäh, hea spiiker! Ma siiski eeldan, et kuna teist või kolmandat nädalat järjest on juba üleval see küsimus [koosseisu] häälteenamuse nõudega eelnõude kohta, siis te võiksite välja tuua põhjendused, miks komisjon on nii arvanud. Mis need konkreetsed põhjendused on, kui pole mõju eelarvele, kui ei muudeta ühtegi seadust? Iga Riigikogu liige saab ju seadusest kontrollida, et tegelikult ei ole siis 51 hääle nõuet. Palun konkreetseid põhjendusi teie poolt. Mitmendat nädalat on probleem, aga mingeid konkreetseid vastuseid te ei anna.
15:08 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, hea kolleeg! Seda saab kindlasti kõige paremini juhtivkomisjoni esindaja ise selgitada, miks juhtivkomisjon on sellele seisukohale jõudnud. Nagu ma välja tõin, viiel juhul tugines komisjon õigus- ja analüüsiosakonna arvamusele. Ülejäänud viiel juhul asus juhtivkomisjon seisukohale, et tegu on Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudva eelnõuga, ja neljal juhul oli otsus konsensuslik, ühel juhul [tehti otsus] komisjoni liikmete häälteenamuse alusel. See on see, mille alusel komisjon on oma väga selge seisukoha kujundanud. Eelmisel nädalal tõi Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi väga hästi välja, et Riigikogus on olnud erinevaid praktikaid. Kuni mingi ajani kõik otsuse eelnõud tuli [vastu võtta vähemalt] 51 hääle häälteenamusega, aga nüüd on olukord teistsugune. Komisjon võtab aluseks ka õigus- ja analüüsiosakonna arvamuse, aga lähtub ka oma seisukohast, millele ta nende küsimuste puhul on väga selgelt jõudnud.
Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:09 Kert Kingo
Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Minul on küsimus neljapäevase päevakorra 6. punkti kohta. 12. märtsil toimunud õiguskomisjoni istungil sai konsensuslikult otsustatud, et see päevakorrapunkt, otsuse eelnõu 273, tuleb suurde saali kolmapäeval ehk 20. märtsil. Ja nüüd ma ometigi näen, et see on hoopis neljapäeval siin suure saali päevakorras. Hetk tagasi te just rääkisite, justkui komisjon on see, kes kõike otsustab, ja see on kõige olulisem, mida komisjon on otsustanud. Nüüd aga on see koht, kus komisjoni otsusele on selg pööratud. Oskate te vastata sellele?
15:10 Esimees Lauri Hussar
Hea kolleeg! See oli juhatuse otsus panna ta neljapäeva peale, sellepärast et identsed otsuse eelnõud on kõik neljapäeva peal. Nii et see oli ka juhatuse otsus, et me arutame seda neljapäeval. See on selle nädala päevakorras ja loodetavasti me selleni jõuame.
Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:10 Varro Vooglaid
Suur tänu! No esiteks, kolleeg Kert Kingo ei küsinud ju seda, kas me arutame seda neljapäeval või kolmapäeval. Ta küsis, miks me arutame seda neljapäeval, kui komisjonis otsustati, et seda tuleks arutada kolmapäeval. Ja sellele küsimusele te jätsite lihtsalt vastamata nagu tavaliselt.
Aga ma tulen nüüd tagasi selle juurde, mille tõstatas kolleeg Martin Helme. Tegelikult võib siin ju udutada ja keerutada, aga me kõik saame aru, et juhatus on teinud jällegi selgelt seadusevastase otsuse, sidudes käesoleva nädala neljapäeval esimese päevakorrapunktina kirjas oleva otsuse eelnõu vastuvõtmise koosseisu häälteenamusega. Ma tean aga täiesti selgelt, sellepärast et mina ise koostasin selle otsuse eelnõu, et seal ei ole taotletud absoluutselt mitte mingisuguseid seadusemuudatusi. Taotletud on seda, et Vabariigi Valitsus hakkaks täitma kehtivaid seaduseid. Mitte ühtegi seadust ei ole tarvis muuta, mitte mingit eelarve mõju ei ole, tuleb hakata lihtsalt jõustama kehtivat õigust. Ja te teate sama hästi kui mina, et põhiseadus ütleb § 103 lõikes 2, et üksnes siis tuleb Riigikogu otsused võtta vastu koosseisu häälteenamusega, kui soovitakse teha Vabariigi Valitsusele ettepanek algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. Me ei soovi mingit eelnõu algatamist, me soovime, et hakataks täitma kehtivaid seadusi.
Asja teeb eriti kurioosseks see, et möödunud nädalal, kui oli puldis teie juhatuses olev kolleeg härra Toomas Kivimägi, ma tõstatasin sellesama küsimuse. See oli vist kolmapäevasel istungil ja ta ütles, et te oleksite pidanud tõstatama selle küsimuse esmaspäeval, et enam me ei saa nädala päevakorda muuta. Aga tal ei olnud ühtegi sisulist vastuargumenti, mitte ühtegi sisulist vastuväidet ei olnud. Mulle jäi selline mulje, et põhimõtteliselt ta nõustus minu argumentatsiooniga. Ja nüüd, kui meile tuleb nädala lõpus järjekordselt uue nädala päevakord, siis ma näen, et jälle [nõutakse] koosseisu häälteenamust, ilma et keegi oleks põhjendanud, miks seda tehakse. Kas siin on nüüd tõesti jälle tegu sellise olukorraga, kus me näeme, et te lihtsalt süstemaatiliselt juhatuses arvate, et ei peagi kodu- ja töökorra seadusest kinni pidama?
15:12 Esimees Lauri Hussar
Suur tänu, hea kolleeg! Ma korra täpsustan, kas me räägime eelnõust 326? Jaa, ma vaatan, et ka õigus- ja analüüsiosakonna seisukoht selles küsimuses on välja toodud. Ma annan selle sisu siinkohal ka Riigikogu saalile edasi, et kõigil oleks selgus majas, millega on tegu ja millest lähtuvalt Riigikogu komisjon on oma seisukoha kujundanud. Õigus- ja analüüsiosakond ütleb väga selgelt, et Riigikogu otsuse eelnõuga 32[6] soovitakse teha valitsusele ettepanek võtta kasutusele tõhusad meetmed, et kaitsta reaalselt alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga. Eelnõu seletuskirjas on toodud näited, milliseid meetmeid selleks tuleb rakendada. Samas jätab seletuskiri selle loetelu lahtiseks, pidades vajalikuks seda analüüsida. Muu hulgas on välja toodud see, et seadus tuleks üle vaadata ka sellest aspektist, et pornograafilise sisuga materjalide alaealistele kättesaadavaks tegemise eest oleks ette nähtud trahvid ja et nende määrad oleksid piisavad, mõjutamaks vastavate veebilehtede omanikke võtma vajalikke meetmeid. Õigus- ja analüüsiosakond asub seisukohale: seega näevad eelnõu autorid ette seda, et muu hulgas tuleb valitsusel välja töötada vajalikud seadusemuudatused, see tähendab algatada Riigikogu soovitav eelnõu. Ja see on üks väga selge argument, millest komisjon on oma otsustes lähtunud. Aga ma ütlen, et kõikide nende aspektide kohta saab esitada küsimuse ka juhtivkomisjoni esindajale, kes juhul, kui see arutelu ei katke siin Riigikogu saalis võimatuse tõttu, saab kindlasti neljapäeval seda kõikidele Riigikogu liikmetele selgitada.
Rain Epler, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:14 Rain Epler
Aitäh! Kõigepealt ütlen sissejuhatuseks seda, et teie vastustest tuli siin välja see hierarhia. Te ühes vastuses ütlesite, et viis otsust tegime vastavalt seadusele, ülejäänud tegime vastavalt sellele, kuidas komisjonis enamuse häältega otsustati. Ja siis, kui sellele järgnes …
15:14 Esimees Lauri Hussar
Neli oli konsensusega. Ehk siis neli otsust on konsensusega, ühe puhul toimus komisjoni hääletus.
15:15 Rain Epler
Sellele järgnes küsimus teemal, et kuigi komisjon otsustas konsensuslikult panna selle kolmapäeva peale, tuli välja, et no lihtsalt juhatuses mõtlesime, et paneme neljapäevaks. Aga see ei ole tegelikult mu küsimus.
Ma tulen palju lihtsama teema juurde. Ma saan aru, need kolleegide küsitud küsimused on pisut keerukad teile kohe vastata, aga mulle te ütlesite, et te lähtute neid arupärimisi päevakorda pannes järjekorrast. Tähelepanuväärselt on tänane esimene päevakorrapunkt selles kavandis minu arupärimisest päev hiljem esitatud arupärimine. Mina esitasin 17. [jaanuaril] ja kolleegid Keskerakonnast on esitanud päev hiljem. Ehk te selgitate mulle kohe oma nägemust, kuidas asjad järjekorda lähevad, aga mõnes mõttes mulle tundus, et te viitasite nagu kuupäevalisele järjekorrale. Siin ei ole sellist keerukust, et te peaksite mõtlema, kas 15 eelneb 18-le või ei eelne. Siin on sihukesed järjest numbrid: 17 ja 18. Kas siis on järjekorrast lähtutud või millestki muust?
15:16 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, hea kolleeg! Kui te loete Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, siis [näete, et] see sõltub ka ministri võimalusest tulla vastama. Kui ministriga on selline kokkulepe olemas, siis on võimalik seda teha. Nende konkreetsete arupärimiste puhul, mis on täna päevakorda pandud, on kokkulepe Madis Kallase ja Kalle Laanetiga olemas ja nad tulevad täna siia. See on selgitus selle kohta.
Teine teema on seotud palju laiema küsimusega. See on see olukord, millesse Riigikogu sattus eelmise aasta kevadel või suve hakul. Nende sadade arupärimiste esitamine paraku sundis Riigikogu juhatust võtma kasutusele meetodeid, et Riigikogu päevakorda ei lisataks sellist ülemäärast obstruktiivset valli. Tänaseks me oleme selle valli peaaegu maha saanud ja ma siiralt loodan, head kolleegid, et kõigil on nüüd piisavalt palju valmidust tulla vastu ka selles küsimuses, et me suudaksime ühel hetkel selle valli saada sellisele tasemele, et me saame siin jätkata nii-öelda normaalse Riigikogu töökorraldusega, nii nagu me oleme kogu aeg arvanud, et see peaks toimima. Kui see vall on maas, siis minu hinnangul ei ole mitte ühtegi probleemi, [mis takistaks seda], et kõik arupärimised jõuaksid suurde saali täpselt vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
Henn Põlluaas, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:17 Henn Põlluaas
Aitäh! Olen ühes asjas teiega täiesti nõus: kogu meie töö peab põhinema seadustel ehk siis põhiseadusel ja meie töö- ja kodukorra seadusel. Ma räägin praegu konkreetselt kolmest otsuse eelnõust, mis on neljapäevasele päevale pandud. Üks on tühistada Välisministeeriumi otsus konsulaadi sulgemise kohta New Yorgis ja teine saatkonna üleviimine Jeruusalemma. Ja on ka kolmas, mis on Königsbergi ajaloolise nime kasutusele võtmise kohta. Selle kohta, muuseas, õigusosakonna analüüsi ei tellitud, sest keeleinstituut ütles komisjonis täiesti selgelt, et mitte mingit seadust ei ole vaja. Aga teise kahe kohta kirjutas õigus- ja analüüsiosakond, et nende ettepanekute täitmine ei eelda Vabariigi Valitsuselt seaduseelnõu väljatöötamist. Seega ei ole tegemist selliste otsustega, mille vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus, nõutav on poolthäälte enamus.
Me oleme mitu nädalat juba selle pärast kembelnud. Me oleme võtnud neid [eelnõusid] siit päevakorrast välja, sellepärast et seda [nõuet] ei ole muudetud, igale poole on pandud koosseisu häälteenamus. Kui ma ei eksi, siis oli see üle-eelmine nädal, kui meil oli siin sama diskussioon. Me võtsime eelnõud päevakorrast välja ja teie lubasite isiklikult, et võtate selle teema juhatuses üles ja arutate seda. Ja et tuleb lähtuda ikkagi seadusest. Nüüd ma küsin: kas te olete seda arutanud? Kui ei ole, siis miks ei ole? Selline olukord on ju täiesti absurdne. Juhatusel on kaalutlusõigus, aga kui te seda ei kasuta ja väidate, et arutate, aga ei aruta, siis on see ju tegelikult otsene valetamine.
15:20 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, hea kolleeg! Sellises kontekstis Riigikogu juhatus ei ole täna seda küsimust arutanud. Küll on Riigikogu juhatus väga selgelt seda meelt, et need otsuse eelnõud, mis on korduvalt arutelu võimatuse tõttu edasi lükkunud, tuleb panna uuesti päevakorda, ja sellisel moel, nagu konkreetne komisjon on seda ette näinud. Need argumendid, mille alusel komisjon on oma väga selged seisukohad kujundanud, ma olen täna teile juba korduvalt välja toonud.
Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:20 Martin Helme
Aitäh! No esiteks ma tahan öelda, et meie oleme kogu aeg nõudnud, et siin Riigikogus saaks töötada normaalselt ehk vastavalt meie kodukorrale. See on olnud Riigikogu juhatus, kes on seda ebanormaalsust alates kevadest juurutanud. Nüüd siin nutta, et elu on ebanormaalseks läinud – no olge õnnelikud maailmas, mille te ise ehitasite.
Teiseks, ma ei saa aru, mis obstruktsioonivallist meil jutt käib. Mingit obstruktsioonivalli ei ole. Jälle, vaatame selle nädala päevakorda: ainsad eelnõud, mis üldse on, on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni või selle liikmete eelnõud. Mujalt ei tule midagi, ei ole midagi, mõni üksik eurodirektiiv ka vahepeale.
Ja ma ei saagi nüüd aru. Kui Rain Epler teeb arupärimise ja talle öeldakse, et me paneme need [päevakorda] sissetulemise järjekorras, samas aga kohapeal jäädakse valega vahele – ei pandud sissetulemise järgi – ja ta küsib, miks te nii tegite, siis hakkab tulema mingi jutt sellest, et aga te kevadel käitusite halvasti, nüüd siis sügisel karistame. See ei ole kindlasti normaalsusesse tagasipöördumine.
Aga ma tulen nüüd ikkagi konkreetselt selle neljapäevase kuuenda päevakorrapunkti juurde. Komisjon saatis eelnõu saali kolmapäevaks, juhatus on selle pannud neljapäeva peale. Ja absoluutselt ei saa aru, mis muu peale suvaõiguse saab olla teie tööprintsiip. Te ühe punkti puhul räägite, et aga komisjon tahtis nii, [vähemalt] 51 häält, eks ole, ja seda te kuulate, sellega te arvestate. Aga teisel puhul, kui komisjon tahab päeva määrata, te sõidate sellest üle, sest juhatusel on õigus nii teha.
Ma ütlen uuesti üle: see, kas on otsuse eelnõul on vaja [vähemalt] 51 häält või ei ole vaja, ei ole mitte komisjoni otsustada. Selle otsustab juhatus, kui ta saadab eelnõu saali. Eelmisel nädalal oli meil vaidlus neljapäevase esimese päevakorrapunkti teemal. Ja just nimelt selle tõttu, et juhatus saaks selle 51 hääle nõude uuesti üle vaadata, tekitasime me menetluse võimatuse. Ja nüüd on ta siin tagasi. Nagu te ise ütlesite, te isegi ei vaadanud sinna peale, vaid panite eelnõu lihtsalt tuimalt uuesti päevakorda, nii nagu ta kunagi sinna sattus. Kas ei ole siis juhatusel võimalik see uuesti üle vaadata, et meil oleks täidetud põhiseadus ja kodukorraseadus? Praegu rikutakse järjekordselt kodukorraseadust ja põhiseadust.
Ja teine küsimus on mul see, et kas meil üldse enam on mingisuguseidki OE-sid, kus ei ole seda 51 hääle nõuet. Minul ei ole õnnestunud viimase nädala jooksul tuvastada ainsatki, mille puhul oleks olnud kas komisjoni, juhatuse või õigusosakonna seisukoht, et pole vaja [vähemalt] 51 häält.
15:23 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, hea kolleeg! Ma tuletan meelde, et eelmisest kevadest alates on ka seoses Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega kolm korda kulutatud Riigikohtu uksi. Ja kõikidel kordadel on Riigikohus väga selgelt leidnud, et Riigikogu juhatus on käitunud vastavalt põhiseadusele ja vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, lähtudes ka sellest, et Riigikogu juhatuse ülesanne on tagada Riigikogu töövõime.
Mis puudutab seda Rain Epleri arupärimist, siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna puhul me näeme jätkuvalt, et meil on veel mitukümmend arupärimist, mis on esitatud eelmise aasta kevadel. Samal ajal teised erakonnad on oma arupärimised tagasi võtnud ja esitavad nüüd [uusi] arupärimisi. Ja need on tõesti vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele viimase seitsme istunginädala jooksul esitatud. See on ka põhjus, miks me oleme lähtunud põhimõttest, et selleks, et tagada ka proportsionaalsus arupärimistele vastamisel ja et oleks mingisugunegi võimalus seda järge pidada, siis kellel seda valli ees ei ole, saab oma arupärimisele [vastuse kiiremini]. Kui kellelgi on see vall ees, siis vastatakse arupärimistele järjekorras tagant ette. Ühel hetkel on ehk kõik arupärimised vastatud. Ma saan aru, et Rain Epleri arupärimine on juba üsna pea järjekorras [eesotsas]. Nii et 20 istungipäeva on see tähtaeg, mille jooksul peab arupärimine saali jõudma. Ma vabandan, jah, 20 istungipäeva on täpselt see tähtaeg.
Mis puudutab nüüd seda otsust panna need OE‑d ühele päevale, siis juhatus arutas seda küsimust. Me arutasime ka seda praktikat, mida me siin Riigikogu saalis viimasel ajal kahjuks väga palju näeme, et võetakse tagasi eelnõusid ja arupärimisi. Või mitte ei võeta tagasi, vabandust, vaid tekitatakse arutelu võimatus – eelnõude ja arupärimiste arutelu võimatus. Ja seda ka juhul, kui on esinejad kohal, on valmis seda küsimust arutama, aga keda ei ole, on Riigikogu liikmed, kes peaksid seda küsimust arutama. Säärast arutelu võimatust on liiga palju ja me püüame selliseid olukordi ära hoida. See on ka Riigikogu juhatuse väga selge seisukoht ja põhjus, miks lisati ka see konkreetne otsuse eelnõu neljapäevasesse päevakorda koos teiste otsuse eelnõudega.
Rene Kokk, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:26 Rene Kokk
Tänan, hea esimees! Kõigepealt ma tulen teile appi selle probleemi puhul, et te ütlesite, et meil on arutelu võimatus, sest saadikud ei ole kohal. Teile on korduvalt siin saalis öeldud, et varasemalt oli praktika selline, et suheldi ettekandjatega, ilusti [küsiti], kas nad on olemas ja saavad tulla. Te jätkuvalt ei ole aru saanud, et seda võiks teha, ja siis imestate, kui üks või teine saadik on kuskil ära välislähetuses ja ei saa seda teha, või on haige. Ma ei saanud küll aru, kas te vastasite Martin Helmele. Minu arust te ei vastanud, kui teie käest küsiti selgelt, et nimetage mõned eelnõud, mille puhul ei ole viimasel ajal 51 hääle nõuet rakendatud. Minu arust te ei vastanud sellele küsimusele.
Ja ma tahangi küsida, kuidas teie hinnangul üldse on. Te ütlete, et osal juhtudel, kui sobib, siis komisjon [arvestab] õigus- ja analüüsiosakonna hinnangut või õigusanalüüsi otsuste vastuvõtmisel. Ja siis, kui neile parasjagu ei sobi sealt mõni punkt, nad võtavad otsuse vastu konsensusega. Teadupärast on igas komisjonis koalitsiooni hääli rohkem kui opositsiooni omasid. Milline see seisukoht on siis? Kuidas on, kas peaks analüüsiosakonna [arvamusi arvestama] või lihtsalt ongi nii, kuidas parasjagu vaja on?
Ja oleme ausad, kui rääkida 51 hääle [nõudest], ei pea olema eriline nutimees, et saada aru, et viimasel ajal on see kantud selgelt soovist, et koalitsioonisaadikud ei peaks saali tulema ja nad saaks selle päeva lihtsalt vabaks võtta. Kui opositsiooni eelnõusid siin menetletakse, siis nad ei tule lihtsalt kohale ja sellega on juba tagatud rahulolu: [eelnõul] ei ole võimalik läbi minna, kuna 51 häält niikuinii ei tule. Rääkige asjadest nii, nagu asjad on.
15:28 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, hea kolleeg! Ma pean ka ütlema, et meil on siin on olnud erinevaid praktikaid ja pikka aega oli kõikide OE-de puhul [vähemalt] 51 hääle nõue. Täna on see pilt laiem. Saab küsida õigus- ja analüüsiosakonna hinnangut ja ka komisjon saab siin oma väga selge seisukoha välja öelda.
Ja kui te küsite minu käest, kas kõik OE-d on 51 hääle nõudega olnud, siis ei ole. On ka selliseid otsuse eelnõusid, mille puhul ei ole 51 hääle nõuet olnud. Sellest viimasest koosseisust mulle meenub kohe poliitilise kultuuri parandamise ettepanek, mille puhul 51 hääle nõuet ei olnud. Nii et nii on.
Aga, Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:29 Kert Kingo
Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma ikkagi tuleksin selle neljapäevase kuuenda punkti juurde. Eelmine küsija Rene Kokk [viitas] ka kokkuleppele kas ministri või saadikuga. Selle punkti otsustas komisjon just selle tõttu kolmapäevasesse päevaplaani panna, et selle ettekandjal ei ole võimalik neljapäeval istungil osaleda. Ehk siis te ise tekitate selle olukorra, kus tekib menetluse võimatus.
Teine küsimus on mul see. Siiamaani oli meil ikkagi, ütleme, olukord, kus, kui inimene on läinud fraktsioonist akna alla istuma, aga tema eelnõu oli, siis fraktsiooni volituse alusel sai tema eelnõu tutvustada, ette kanda. Nii oli meil juttu ka õiguskomisjonis. Aga nüüd viimase info kohaselt öeldakse, et Kalle Grünthal, kes peaks meil selle otsuse eelnõu ette kandma, [seda ei saa]. Et volituse alusel enam ei saa kedagi [sel juhul] fraktsiooni nimel ettekandjaks volitada. Kas te ütleksite mulle nüüd, millele selline seisukoht tugineb? Ja kuna see seisukoht nüüd kujundati, siis äkki annate siin Riigikogu saalis nüüd koheselt selle seisukoha teada? Sest see on nüüd taas midagi täiesti uut.
15:30 Esimees Lauri Hussar
Aitäh! Kõigepealt algatajapoolsest ettekandjast. Tegu on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõuga. Kui on selline olukord, siis on tavaks, et algatajate esindaja kaitseb eelnõu. Mis puudutab seda konkreetset otsuse eelnõu, siis sellel hetkel, kui see esitati, oli Kalle Grünthal Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige. Täna Kalle Grünthal enam Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige ei ole. Ehk siis täna ei ole Kalle Grünthalil õigust Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel seda eelnõu tutvustada.
Me arutame aga homme Riigikogu juhatuses veel, kas Kalle Grünthal saab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni selles küsimuses esindada, ja praegu ma ütlen, et ta on selle konkreetse eelnõu puhul eelnõu esindajana kirjas, aga ma ei ole kindel, et see nii ka jääb. Sellepärast et kui me võtame nüüd ette selle hea tava, millest me oleme siiamaani eelnõude kaitsmise puhul lähtunud, siis sellistel puhkudel on eelnõu algataja ka ise kohal ja see algataja peab olema Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Ainult läbirääkimiste puhul on tehtud erand. Volituse alusel on saanud läbirääkimistel osaleda ka fraktsioonivälised Riigikogu liikmed teiste fraktsioonide esindajatena. Mina ei tea ühtegi sellist juhtumit, kus eelnõu algataja esindaja on tulnud väljastpoolt fraktsiooni, kui on tegu fraktsiooni eelnõuga. (Saalist öeldakse midagi.) See on läbirääkimistel. Läbirääkimistel on väga selgelt volitus olnud, aga antud juhul, eelnõu esitamise puhul ei ole sellist menetlusnormi meil olnud.
Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:33 Varro Vooglaid
Jaa! Õige mitu asja tegelikult. Esiteks, alustame sellest, et ka EKRE fraktsioon on arupärimisi tagasi võtnud. Nii et ei vasta tõele see, mis te ütlesite, et Keskerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon on neid tagasi võtnud, erinevalt EKRE fraktsioonist. Oleme küll võtnud. Päris palju oleme tagasi võtnud, aga oleme jätnud sisse need, mis on sisulised ja vajavad tegelikult tõesti vastamist. Ei ole need mingid obstruktsioonilised. See ei olnud küsimus, see oli lihtsalt tähelepanek.
Mul on kaks küsimust teile. Esimene küsimus seondub sellega, et kas te oleksite nii kena ja defineeriksite meile, mida see vall tähendab. Mitu arupärimist võib fraktsioonil sees olla, ilma et juhatus ütleks, et nüüd on vall ja nüüd me ei pea enam seaduses sätestatud tähtaegadest kinni? Ja kust läheb see piir, millest alates rohkem arupärimisi sisse andes juhatus ütleb, et nüüd on vall ja nüüd enam seadusest tulenevad tähtajad ei kehti? [Seda teades] saaks mingile kriteeriumile tuginedes hinnata, kas te omaenda poolt paika pandud piire järgite või ei järgi.
Nüüd siis põhiküsimus. Tulen tagasi selle 326 OE juurde, mille kohta ma eelnevalt teie käest küsisin. Te ütlesite, et see on seotud koosseisu häälteenamuse [nõudega] selle pärast, et seletuskirjas on viimane lõik, mis ütleb: "Muu hulgas peaks vaatama üle ka seadused sellest aspektist, et pornograafilise sisuga materjalide alaealistele kättesaadavaks tegemise eest oleks ette nähtud trahvid ja et nende määrad oleks piisavad mõjutama vastavate veebilehtede omanikke võtma kasutusele tõhusaid meetmeid, mis reaalselt tagaks, et alaealised Eesti Vabariigi territooriumil nende veebilehtede sisule ligi ei pääseks." Selle lõigu tõttu seletuskirjas teie ütlete, et tegemist on otsuse eelnõuga, millega on tehtud Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtivate seaduste muutmiseks. Ometi, kui me vaatame otsuse eelnõu ennast – mitte seletuskirja, vaid otsuse eelnõu –, siis see ütleb väga ühemõtteliselt: "Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 lõike 1 alusel otsustab Riigikogu teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku võtta kasutusele tõhusad meetmed, et kaitsta reaalselt alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga, nagu kehtiv seadus seda nõuab." Nagu kehtiv seadus seda nõuab – ilma mingisuguse osutuseta sellele, et tuleks hakata seadusi muutma.
Hea küll, teie ütlete, et see lõik seal seletuskirjas on see, mille tõttu siis on tehtud see otsus. Minu küsimus teile seisneb selles. Ja kuulake tähelepanelikult, ma tahaksin, et te saaksite ilmtingimata aru, mida ma küsin. Kui me võtame selle otsuse eelnõu tagasi ja esitame uuesti ilma selle lõiguta seletuskirjas, kas sellisel juhul te ütlete meile, et jaa, nüüd ei ole küll mitte midagi, kuhu näpp peale panna ja öelda, et see on ikkagi koosseisu häälteenamusega vaja vastu võtta, et nüüd on vaja lihtsalt häälteenamust, nagu kodu- ja töökorra seadus nõuab?
15:35 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, hea kolleeg! Kõigepealt tagantpoolt. Antud juhul see oli õigus- ja analüüsiosakonna hinnang sellele konkreetsele otsuse eelnõule ja [vähemalt] 51 hääle nõudele. Sellest seisukohast lähtuvalt kujundas oma väga selge seisukoha ka komisjon. Kui te esitate uue eelnõu ja see läheb arutelule komisjoni, siis komisjon peab kõiki asjaolusid vaagima ja kui vaja, siis ta tellib ka analüüsi ja jõuab seisukohale. Minul on istungi juhatajana väga keeruline võtta seisukohta, kas üks või teine tingimus on sellisel juhul automaatselt täidetud. Seda ma teile kindlasti öelda ei saa.
Mis puudutab seda valli, siis Riigikogu juhatus saab arupärimisi päevakorda ikkagi võtta võimekuse piires. Kui on ka väga palju eelnõusid, ütleme, päris mitu eelnõu või arupärimist on ees, siis paratamatult see paneb meid olukorda, kus [me peame mõtlema], millisest printsiibist lähtuvalt me võtame vastu selle ühe erakonna arupärimisi. Ja loomulikult me hakkame tagantpoolt ettepoole võtma, et saaks ühel hetkel selle valli maha ja me saaks kõiki arupärimisi käsitleda 20 istungipäeva [tähtaja] piires. See on ka meie eesmärk. Ma loodan, et kogu Riigikogu töötab selle nimel, et me saaks lõpuks selle 20 istungipäeva raamesse jääda.
15:37 Esimees Lauri Hussar
Rain Epler, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:37 Rain Epler
Aitäh, härra juhataja! Kõigepealt, enne küsimist ma ütlen seda, et oma tänast esimest küsimust esitades ma viitasin ka sellele, et ei minister ega keegi teine ministeeriumist pole võtnud minuga ühendust, et kuupäeva osas kokku leppida. Sellepärast oli teist, noh, kuidas öelda, ebaviisakas, kui ma uuesti [palusin] täpsustada seda järjekorra põhimõtet. Viia jälle jutt sellele, et ministriga kokkuleppel ja nii edasi ... Noh, te ise olete määranud 7. märtsi tähtajaks. Sellest on juba hulk aega möödas. Kui ministril oleks vaja olnud midagi kokku leppida, me oleks saanud kokkuleppele juba enne tänast.
Aga mis puudutab nüüd seda valli, siis meil on olnud siin päevakordasid, kus esmaspäev hakkab peale vaata et nii, et kas just paarkümmend punkti on olnud, aga umbes 12 või 15 küll. Kas te nüüd olete otsustanud sellise taktika valida, et räägiks vallist, aga niimoodi hästi tasakesi läheks selle valliga? Seal tagapool otsas on juba arupärimisi, millele, ma ei tea, kas minister ei taha vastata või mis on koalitsioonile kuidagi ebamugavad. Samas, nagu tegelikult Varro Vooglaid esile tõi, on terve hulk arupärimisi, mis ei ole aktuaalsust kaotanud ja mis ongi plaanis suures saalis ära menetleda. Miks neid siis niimoodi vähehaaval siia tilgutatakse, kui see vall nii suur probleem on?
15:39 Esimees Lauri Hussar
Aitäh! Ma usun, et kui me panime Riigikogu suurde saali 15–18 arupärimist nädalas, siis see oli kindlasti väga suur pingutus kogu Riigikogule. (Saalist öeldakse midagi.) Neid oli ühes õhtus päris palju ja, ütleme nii, et mõnigi arutelu jäi hilisel õhtutunnil võib-olla selle tõttu lühemaks.
Mis puudutab nüüd seda, kui palju on Riigikogule jõukohane, siis Riigikogu juhatus üsna alguses jõudis seisukohale, et viis, kuus, kuni üheksa on see piir, millest tasuks kinni pidada. Lihtsalt kuna vahepeal oli see vall väga suur, siis me pidime [päevakorda panema] rohkem arupärimisi, et me saaks selle valli väiksemaks ja et Riigikogu saaks tegeleda teiste talle põhiseadusega pandud ülesannete täitmisega.
Ma kordan veel kord üle need põhimõtted, millest lähtudes me päevakorda kokku paneme. Väga selgelt me lähtume põhimõttest, et tuleb tagada Riigikogu töövõime. Riigikogu töö peab olema korraldatud nii, et Riigikogu saaks täita kõiki põhiseadusest tulenevaid ülesandeid. Päevakorra koostamisel oleme lähtunud sellest, et ka Vabariigi Valitsusel oleks võimalik oma tööd planeerida. Ja päevakorras peaksid olema Riigikogu erinevate fraktsioonide algatatud eelnõud, Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõud ja ka muud põhiseadusest ja seadustest tulenevad Riigikogu ülesanded. Nendest põhimõtetest me oleme väga selgelt kinni pidanud. Juhatus on ka seisukohal, et päevakord peaks olema mahus, mille Riigikogu eeldatavasti neljapäevaks suudab ära menetleda. Need on väga selged põhimõtted, millest lähtuvalt me oleme päevakorra kokku pannud, ja nendest põhimõtetest me peame jätkuvalt kinni.
Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:40 Martin Helme
Aitäh! Esiteks, ma kordan üle, et kui meie fraktsiooni eelnõusid siin ei oleks, siis oleks päevakord täiesti tühi. Ei ole valitsusel mingit takistust siin eelnõudega võimelda, ei ole teistel fraktsioonidel, ei ole teistel põhiseaduslikel institutsioonidel. Mitte miski ei ole siin takistatud olnud. Esmaspäevane tööpäev on meil kella 12-ni õhtul ehk südaööni. Kõik see jutt on ju ilmselgelt, läbinähtavalt õõnes. Ma tulen tagasi selle teema juurde, mille Kert Kingo tõstatas: et Kalle Grünthal ei saa fraktsiooni volitusega eelnõu ette kanda. Täiesti laest võetud jutt on see, et meil on mingi tava. Meil on tava küll, mina olen siin Riigikogus kolmandat koosseisu järjest, härra Hussar, teie olete siin aastakese olnud. Mina tean veel XIII koosseisust, kui EKRE fraktsioon oli väike ja meie fraktsiooniga liitus koosseisu lõpupoole Ernits, kes oli teisest fraktsioonist pärit ja lõpuks oli aknaalune. Aga ta käis puldis esinemas ja eelnõusid tutvustamas. Ei olnud mingit probleemi. Ei olnud ainult läbirääkimiste ajal, see ei vasta tõele. Ka selles koosseisus on volitusega siin esinetud: on Tõnis Mölder esinenud, on Jaak Aab esinenud. See tava on küll.
Nüüd ma jõuan selleni, et miks siis meie ei või seda teha. Mulle on täiesti selge, korduvalt on jutust läbi käinud, et te karistate meid. Näe, Keskerakond ja Isamaa võtsid oma obstruktsioonilised arupärimised ja eelnõud tagasi ja nende asjad lähevad päevakorda, lähevad päevakorda reeglite piirides. Nende asju ei panda neljapäeval kuhugi lõppu, sellepärast et nemad on olnud tublid, nemad ei ole seganud koalitsiooni, nemad on kuulanud sõna. Meie, näe, ei ole kuulanud sõna ja meid siis karistatakse sellega.
Mis puudutab arutelude võimatust, siis me oleme korduvalt palunud, et rääkige läbi meie fraktsiooni või algatajatega, kas meie ettekandja on sel päeval olemas ja on tal võimalik tulla. Ei-ei-ei, ei küsita! Ei-ei-ei, lihtsalt ei tehta välja! Seoses sellega mina ikkagi ütlen, et kui nüüd te jääte selle seisukoha juurde, et see 51 hääle nõue jääb neljapäevasele päevakorrapunktile nr 1, nr 3, nr 4, nr 5, siis mina palun need selle nädala päevakorrast välja võtta.
15:43 Esimees Lauri Hussar
Vabandust! Ma palun siis korrake üle, millised.
15:43 Martin Helme
Neljapäeval 1, 3, 4 ja 5.
15:43 Esimees Lauri Hussar
1, 3, 4, 5 … Ma korra küsin üle, kas 4 ja 5 meil ei olnud juba kirjas järsku. (Martin Helme kommenteerib saalist.) 2 ja 7? Selge. Kuna mul ei ole mitte mingisugust põhjust praegu seda olukorda ümber vaadata ja kuna mul ei ole ka mitte mingisugust alust siin istungi juhatajana seda otsust teha, siis ma lisan need praegu nendele punktidele, mis päevakorrast välja lähevad.
Vastuseks Kalle Grünthaliga seotud küsimusele: Riigikogu juhatus arutab homme juhatuse istungil, mida teha sellisel juhul, kui on fraktsiooni esitatud eelnõu, aga fraktsiooniväline Riigikogu liige on pandud seda esitlema.
Head kolleegid, ma võtan veel kolm küsimust. Me oleme siin juba kolmveerand tundi protseduurilisi küsimusi käsitlenud, ühel hetkel võiks asuda arupärimiste juurde.
Arvo Aller, palun!
15:44 Arvo Aller
Aitäh! No kolm või neli … Tegelikult huvi on ju selles, et asjad selgeks saada. Minul on ka tõeliselt protseduuriline küsimus selle valli kohta. Te käega näitasite selle valli laiust või õigemini ma ei saanud aru, oli see kõrgus või laius. Kas teie käte vahele jäi paberite arv, tähemärkide arv või tükkide arv – ma ei saanud sellest aru. Äkki selgitate korraks.
Päevakorras oli nii, et kolmapäevane esimene punkt või, tähendab, teisipäevane esimene punkt tõstetakse kolmapäevaks, kui keegi vastu ei ole. Kui ma nüüd väljendan vastumeelsust, kas see tähendab seda, et see jääb ikkagi teisipäevaks? Äkki juhataja selgitab.
Nüüd, mis on see 51 häält. See poliitiline kultuur, mille kohta me võtsime otsuse eelnõu vastu. Tõepoolest, poliitilist kultuuri tuleb parandada, ja see läks läbi. Aga peale seda poliitiline kultuur koheselt muutus, kõik otsuse eelnõud on läinud 51 hääle peale. Ma ei saa nimetada, et see on olnud korrektne poliitilise kultuuri kohane käitumine.
15:45 Esimees Lauri Hussar
Aitäh! Nii, te küsisite, kui palju on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna arupärimisi. Neid on 40 ja nüüd võeti kaks tagasi. (Istungiosakonna töötaja ütleb juhatajale kõrvalt midagi.) Täpsustan: 40 arupärimist on kokku, millest 31 on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna arupärimised. See on protseduuriline vastus teie küsimusele.
Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:46 Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olen siin suhteliselt vait olnud, aga kuna see minu eelnõu teema jookseb siin pidevalt läbi, siis ma olen sunnitud ikkagi reageerima ja teile äärmiselt tõsist kriitikat tegema. Küsimus on selles, et neljapäeval on pandud päevakorda Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine [Vabariigi Valitsusele] vähendada kohtutäituritel sissenõude summast sõltuvaid põhitasu määrasid poole võrra". Antud eelnõu [kohaselt] vähendataks kohtutäiturite töötasusid. Ja nüüd olete te asunud seisukohale, et kuna mina olen lahkunud EKRE‑st, siis minul on selle eelnõu ettekandmine võimatu. Põhjenduseks toote te selle, et sellist praktikat pole olnud ja see on kogu aeg niimoodi olnud, et see on võimatu. Aga, lugupeetud Lauri Hussar, ma ütlen, et ei maksa, vabandust väljenduse eest, nii palju pudrutada ja valesid välja mõelda. Mingi aeg tagasi olin ma siin eelnõuga atmosfääriõhu kaitse seaduse kohta, kus oli sees chemtrail'i teema. See oli esitatud EKRE liige olemise ajal. Samuti olin ma EKRE liige siis, kui ma siin kaitsesin ja esitasin eelnõu rahvusringhäälingu seaduse muutmise kohta. Nii et mõelge enne, kui te hakkate sellist valet tootma.
Teine asi on see, et te olete rõhutanud täna korduvalt, et komisjonil on suur otsustusõigus ja komisjon on selle eelnõu menetluses läbi lasknud ja suunanud ta saali. Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik, et jutumärkides komisjonil on niivõrd suur otsustusõigus, ja teie hakkate poolel teed piltlikult öeldes hobuseid vahetama. See ei ole normaalne eelnõude menetlemine.
Kolmandaks, komisjon andis teada, et minul ei ole võimalik neljapäeval selle eelnõu kaitsmisel osaleda, ja paluti seda kolmapäeval teha. Siis ühel hetkel osutus kõige kõrgemaks juhtivorganiks hoopis Riigikogu juhatus, kes kõiki asju otsustab. Otsustage ükskord ära, kes siin asju teeb ja kamandab!
Ja neljandaks, teie hakkate arutama, mida teha olukorras, kus ma olen [erakonnast] lahkunud, aga olen esitanud EKRE fraktsiooni nimel eelnõu. Küsimus on väga lihtne. Tuleb lähtuda toimunud praktikast. Nii nagu ma sain esitada selle kohtutäiturite tasu alandamise eelnõu, mida ma tahaksin [esitleda], on mind lastud pulti EKRE nimel esinema ka nii chemtrail'i [käsitleva] atmosfääriõhu kaitse seaduse kui rahvusringhäälingu seaduse [muutmise] eelnõu esitamisel. Kui Riigikogu juhatus langetab praegu teistsuguse otsuse, siis ta muudab Riigikogu senist praktikat. Te saate aru ja ärge valetage rohkem seal üleval puldis, kus te istute. Te saate ligi 8000 eurot palka, aga ei suuda isegi seda meenutada, et see pretsedent on juba kunagi loodud.
Nii et palun võimaldada mul kaitsta seda eelnõu, mis on pandud kuuendaks punktiks neljapäeval. Aga kuna komisjon arvestas sellega, et ma ei saa siis olla, siis palun panna ta sellise päeva peale, mis on minu jaoks sobilik. Kas te olete nõus?
15:50 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, hea kolleeg! Mis puudutab neid konkreetset kahte eelnõu, mida te mainisite, siis kontrollime üle, kas need olid fraktsiooni eelnõud või olid fraktsiooni liikmete eelnõud. Ma lasen selle üle vaadata. Ja nagu ma ütlesin, Riigikogu juhatus arutab homme Riigikogu juhatuse koosolekul, milline on olnud varasem praktika, ja siis me kujundame oma seisukoha. Praegu on teid selle eelnõu puhul märgitud eelnõu ettekandjaks. (Kalle Grünthal hõikab midagi saalist vahele.)
Head kolleegid, aga ma võtan tõesti ainult ühe küsimuse veel, sellepärast et meil on täna terve pikk päevakord ees. Kert Kingo, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!
15:51 Kert Kingo
Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma ikka tulen sellesama neljapäevase päevakorrapunkti nr 6 juurde. Te siin enne etteheitva häälega rääkisite, et EKRE otsuse eelnõud on menetluse võimatuse tõttu ära kukkunud ja kokkuleppeid justkui ei ole. Aga nüüd teadlikult tekitate olukorra, kus te teate ette, et ei ole menetlus võimalik, sest ettekandjat lihtsalt ei ole. Selle tõttu ka komisjon konsensuslikult – rõhutan: konsensuslikult – otsustas selle eelnõu panna kolmapäevaseks päevakorrapunktiks. Minu ettepanek on, et te ei saa seda [otsust] venitada homseni, nii et te homme arutate mingeid teemasid. See punkt tuleb panna kolmapäevasele päevale vastavalt komisjoni otsusele. Olge palun nii hea ja võtke juhataja vaheaeg, kui selleks on vajadus, et päevakord ära muuta ja see punkt nr 6 tõsta kolmapäevaks.
15:52 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, hea kolleeg! Ma saan aru, et ettepanek oli tõsta see kolmapäevase päevakorra punktiks. Sellisel juhul me saame selle ümber tõsta, kui keegi vastu ei ole. Kui keegi on vastu, siis me seda ümber tõsta ei saa. Kui keegi vastu ei ole, siis on võimalik see tõsta. Sellisel juhul peab Riigikogu saal oma seisukoha kas ütlema või ütlemata jätma. Sellisel juhul ma võin siis, kui me läheme hääletuse juurde, teha ettepaneku teha viia neljapäevase päevakorra kuues punkt kolmapäevasesse päevakorda. See oleks sellisel juhul 12. päevakorrapunkt kolmapäevases päevakorras. Kui selle muudatusega on teised Riigikogu liikmed nõus ja fraktsioonid nõus ja keegi ei vaidlusta seda, siis on võimalik seda teha.
Aga, head kolleegid, me oleme siin juba nii pikalt seda vestlust pidanud, et mul on ettepanek kuulutada välja saalikutsung. Lepime kokku, et rohkem [protseduurilisi küsimusi] ma ei võta, sest vaadake kella ka. Meil on arupärimised järjest reas.
Anti Poolamets, palun! Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:53 Anti Poolamets
Te tahtsite nüüd selle teema kokku tõmmata, aga mina olen mures ikkagi selle pärast, et päevakord on väga kõhn. Kas valitsus üldse tegutseb? Lihtsalt mitte midagi ei ole ega tule. Me tõesti võtame mingeid maikuu EKRE asju ette, maikuu Isamaa asju ette, suurema osa oleme tagasi võtnud – ikka mitte midagi ei ole. Mis selle valitsusega on ja miks päevakorrad on täiesti hõredad? Ma [väidan] seda oma kolleegide kinnituse peale: õiguskomisjon on vahel nädalate kaupa ilma teemadeta vakka. Midagi peab viltu olema. Mingit obstruktsiooni me ju [ei tee]. Mis mõtet on obstruktsiooni üldse teha, kui valitsus nagunii ühtegi eelnõu ei saada? Kui saadab, siis kaks-kolm kõige hullemat. Taustaküsimus on see: võib-olla teie aitate mind mälu järgi, et mitu lisaistungit on selle obstruktsioonivalli pärast tehtud? Minule ei tule ühtegi reedest istungit meelde, kus oleks võetud asjad nii ette, et võtame nüüd ploki eest ära. Ei, nädalate kaupa magatakse ja kevadeni välja me ei näe valitsuse eelnõusid. Mis toimub? Kas Kaja Kallas on ikkagi kuskil kellegi tangide vahel, et ta keeldub valitsemast?
15:55 Esimees Lauri Hussar
Aitäh! Ma ei saa sellele, mis puudutab valitsuse tegevust, küll siin hinnangut anda, sest see ei puuduta praegust istungi läbiviimise protseduuri. Henn Põlluaas, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!
15:55 Henn Põlluaas
Aitäh, hea esimees! Mul on väga lihtne ja lühike küsimus. Juhatuse kohustus on jälgida põhiseaduse täitmist meie töö igas aspektis, kaasa arvatud komisjonides. Tuleme tagasi nende otsuse eelnõude juurde, [küsimuse juurde,] kas on vajalik koosseisu või lihtsalt häälteenamus. Kui ka õigus- ja analüüsiosakond on leidnud, et koosseisu häälteenamust ei ole vaja, aga komisjon teeb ikkagi sellise otsuse, mis on selle vastane ehk teisisõnu, põhiseaduse ja töö- ja kodukorra vastane, siis kas tõesti juhatuse meelest on selline rikkumine täiesti okei ja lubatav?
15:56 Esimees Lauri Hussar
Aitäh! Vastan, et juhatus on lähtunud komisjoni seisukohast ja lähtub sellest, et komisjoni esindaja tuleb Riigikogu ette ja saab kõikidele nendele küsimustele vastata. Aga, head kolleegid, siin on päris mitu ettepanekut, mis ma loen kõik enne hääletust ette. Ent selleks, et me saaksime asuda päevakorra kinnitamise juurde, ma kuulutan saalikutsungiga välja hääletuse päevakorra üle.
Ma korra veel küsin eelnevalt, enne kui ma tutvustan kõiki muudatusi: kas EKRE fraktsiooni ettepanek on see, et tõsta neljapäevane kuues päevakorrapunkt, mis on eelnõu 273 OE, kolmapäevasesse päevakorda, nii et me lisaksime ta päevakorra viimaseks punktiks? (Saalist vastatakse: "Just.") Sellisel juhul stenogrammi jaoks, kui keegi fraktsiooni juhtkonnast palun sõnastaks selle, siis me saame selle ... Martin, palun! Martin Helme või Mart ... Martin Helme, jah, palun! Mitte Mart, vaid Martin. Martin, palun!
15:59 Martin Helme
Lihtne juhtum jah. Ja palun siis tõsta neljapäevasest päevakorrast päevakorrapunkt nr 6 ehk eelnõu 273 kolmapäevase istungi peale. Meil ei ole vahet, kuhu järjekorras.
15:59 Esimees Lauri Hussar
Selge! Suur tänu! Ja nüüd ma siis, head kolleegid, loen teile ette tehtud muudatused päevakorras. Nimelt, teatavaks tehtud päevakorras on toimunud muudatusi. Riigikogu liikmed Varro Vooglaid, Kert Kingo ja Anti Poolamets on tagasi võtnud justiitsministrile esitatud arupärimised nr 336 ja 503, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi kolmandaks ja neljandaks päevakorrapunktiks. Kultuurikomisjon on teinud ettepaneku tõsta eelnõu 338 kolmas lugemine selle töönädala teisipäevaselt istungilt kolmapäevasele istungile. Ja kui ükski fraktsioon ei ole sellele ettepanekule vastu, siis toimuks 338 SE kolmas lugemine kolmapäevase istungi esimese päevakorrapunktina. Rahanduskomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja kolmas päevakorrapunkt, milleks on rahanduskomisjoni algatatud eelnõu 337 teine lugemine. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja 6., 9., 10. ja 11. päevakorrapunkt ning neljapäevase istungi päevakorrast 1., 2., 3., 4., 5. ja 7. päevakorrapunkt. Need on siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõud 324 OE, 319 SE, 321 SE, 329 SE ning 326 OE, 331 OE, 218 OE, 325 OE, 328 OE ja 275 OE. Ühtlasi on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teinud ettepaneku, et meie päevakorra projektis neljapäevase 6. päevakorrapunkti, mis on 273 OE, saaks tõsta kolmapäevasele päevakorrale ja me paneks ta siis kolmapäevase päevakorra 12. päevakorrapunktiks.
Need on praegu ettepanekud päevakorra projekti muutmiseks. Kui rohkem küsimusi ei ole, siis, head kolleegid, panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 9. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
16:02 Hääletustulemused
16:03 Esimees Lauri Hussar
Päevakorra kinnitamise poolt on 66 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 1. Päevakord on kinnitatud.
Ja nüüd, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun Riigikogu kõnetoolist!
16:03 Anastassia Kovalenko-Kõlvart
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Soovin peaminister Kaja Kallasele üle anda arupärimise, mis puudutab automaksu. Nimelt, Keskerakonna fraktsioon tellis õigusanalüüsi ja see analüüs tõi välja, et automaks on vastuolus nii põhiseaduse kui ka Euroopa Liidu õigusega. Sellest tulenevalt tegi Keskerakond täna pöördumise president Alar Karise poole palvega jätta põhiseadusega vastuolus olev mootorsõidukimaks välja kuulutamata.
Ma ütlen ka paar kommentaari, mille kohta meil küsimused esitatud on. Esiteks, mootorsõidukimaksu eelnõu ei näe ette erisusi puuetega inimestele, lasterikastele ja vähem kindlustatud peredele. Ometigi põhiseadus ütleb, et nii lasterikkad pered kui ka puuetega inimesed on riigi erilise kaitse all. Selle asemel, et teha neile maksuvabastus, ütleb valitsus, et puuetega inimesed peaksid hakkama oma autot ümber ehitama. Või siis räägitakse teoreetilistest potentsiaalsetest leevendusmeetmetest, aga neid meetmeid pole analüüsitud ja pole näha, et nendega lähiajal ka kuskile jõutakse. Lasterikaste perede puhul pole kusjuures mingeid meetmeid isegi arutatud. Ehk siis täna riik paneb automaksuga ühiskonna kõige haavatavamad grupid raskemasse seisu. Meil tekib palju suurem vaesusse langemise risk, aga mingeid maksuvabastusi, erisusi ega teisi sotsiaalseid meetmeid valitsus ei rakenda. Seetõttu on selle eelnõu puhul tegemist põhiõiguse riivega, see läheb põhiseadusega vastuollu.
Ja teiseks on automaksu eelnõu vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Tulenevalt sellest tekib olukord, kus riigi vastu hakatakse esitama kahju hüvitamise nõudeid. Ja vähe sellest, et riik hakkab neid kahju hüvitamise nõudeid täitma, ta peab lisaks tasuma intressi, mis hakkab olema 21,9% aastas. Sellest tulenevalt on küsimus, kuidas üldse selline eelnõu Riigikokku jõudis – ministeerium ju teadis nendest vastuoludest.
Annan koos arupärimisega üle ka selle analüüsi, et valitsuski näeks, millise õigusliku praagiga nad on järjekordselt hakkama saanud. Aitäh!
16:06 Esimees Lauri Hussar
Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa. Palun!
16:06 Henn Põlluaas
Austatud eesistuja! Head kolleegid! Mul on suur au anda Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt üle Riigikogu otsuse eelnõu, mille alusel tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi konsulaadi sulgemise kohta San Franciscos. Meil on menetluses sarnase sisuga eelnõu New Yorgi peakonsulaadi sulgemise otsuse tühistamise kohta. Kumbki nendest [sulgemistest] ei ole põhjendatud ega mõttekas. Eesti Vabariigi konsulaat San Franciscos on äärmiselt vajalik nii meie kui ka teiste riikide kodanike teenindamise, äridiplomaatia ja majandussuhete arendamise seisukohalt. Kui me vaatame kaardile, siis me näeme, et USA ei ole mitte üks gramm väiksem kui Euroopa. Euroopas on meil mitukümmend või rohkemgi saatkonda. USA-sse on jäänud ainult meie saatkond Washingtonis, ometigi vahemaa läänerannikult idarannikule on üle 6000 kilomeetri. Iga teenuse saamiseks peaksid inimesed hakkama nüüd kontinendi ühest otsast teise sõitma. See on tohutu ajakulu, see on väga kulukas. Mõlema konsulaadi sulgemise peale on tõsist pahameelt väljendanud nii USA eestlased kui ka kodumaised rahvusvaheliste suhete asjatundjad. Sellel otsusel ei ole tõesti mitte mingisugust põhjendust. Seetõttu me teemegi ettepaneku tühistada vastav Välisministeeriumi otsus. Loodan, et te toetate seda.
16:08 Esimees Lauri Hussar
Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe arupärimise. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.