14:58
Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsola kõne
15:00 Esimees Lauri Hussar
Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 5. töönädala esmaspäevast istungit. Tänase istungi alguses on mul väga hea meel tervitada siin Riigikogu saalis Euroopa Parlamendi presidenti Roberta Metsolat. Eesti seisab kindlalt euroopalike väärtuste eest ja töötab selle nimel, et Euroopa Liit oleks rahvusvahelisel areenil nähtav ja mõjus. Annan siinkohal sõna president Metsolale, palun! Madam President, please, the floor is yours!
15:01 Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola
Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees Lauri Hussar! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Daamid ja härrad! Mul on tõesti hea meel olla taas kaunis Tallinnas. Soovin alustada seda kõnet tänuga. Aitäh teile ja kõigile, keda te siin, Eesti demokraatia majas esindate! Aitäh teile, et seisate sirge seljaga! Aitäh pühendumuse eest ja selle eest, et te olete institutsioon, mis on lootuse majakas, muutuste ja vastupidavuse majakas! See on tunnistus inimestest ja rahvast, kes on trotsinud kõiki takistusi, et seista vastu, taasleiutada ja juhtida.
Juba üle sajandi on 24. veebruar olnud Eestis vabaduse ja iseseisvuse tähistamise päev. Ometi, kui Venemaa saatis kaks aastat tagasi just samal päeval tankid sõltumatusse ja suveräänsesse Ukrainasse, oli see jõhker äratus Euroopale ja kogu maailmale. See oli karm meeldetuletus, et vabadust ei tohi iial võtta iseenesestmõistetavana. Venemaa ekspansionistlik režiim kavatseb naasta maailma, kus on mõjusfäärid ja raudsed eesriided. See on filosoofia, mida me tunneme hästi, mida eestlased, kes mäletavad väga hästi aega, mil inimesed olid kõike muud kui vabad, tunnevad hästi, ja mille me kollektiivselt ja kategooriliselt tagasi lükkame.
Mina olen alati öelnud, et Euroopas ei ole suuri ega väikeseid jõude. Ja Eesti tõestab seda kõige paremini. Vaatamata oma julgeolekumuredele ei ole siin kunagi Venemaa-suunalisi hoiatusi lahjendatud. Vaatamata sellele, et jagatakse 300 kilomeetri pikkust piiri agressoriga ja endise okupatsioonivõimuga, võeti vastu kiired ja julged otsused, et siduda end lahti Venemaa energiast. Riik, mis on järjekindlalt – ja lubage mul öelda: imetlusväärselt – panustanud Ukraina heaks rahaliselt, kaitstes meie väärtusi ning strateegilisi prioriteete. Lubage mul meenutada, et peaminister Kaja Kallas oli see, kes vaid kaks nädalat pärast Putini jõhkrat sissetungi Ukrainasse tegi pöördumise Euroopa Parlamendis, selleks et visandada meie kui ühtse Euroopa tiimi esimesi samme reaktsioonina Venemaa sissetungile.
Eesti teab, mis on kaalul. [Teab,] miks meil on vaja, et Euroopa seisaks meie vabaduste ja väärtuste eest, miks me peame kindlalt seisma Ukraina eest ning miks peab Euroopa saama uueks säravaks linnaks mäetipul, mille poole vaatavad nii paljud, otsides lootust, visiooni, mõistmist ja kaitset. See on eriti tõene, kui me vaatame seda, mis võib aset leida teisel pool Atlandi ookeani. Euroopa ei saa kõikuda. Seepärast peab meie strateegilise autonoomia arutelu liikuma teoreetiliselt tasandilt praktilisele. See kehtib meie konkurentsivõime, energiavarustuse, kaubanduse ja loomulikult kaitse kohta. Euroopa peab suurendama oma võimekusi ning looma uue julgeoleku- ja kaitseraamistiku, mis täiendab NATO-t, mitte ei konkureeri temaga. Eesti ettepanekud Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks on olulised. Me ei saa oodata.
Lubage mul Euroopa Parlamendi nimel öelda, et me oleme algusest peale võtnud kindlad ja selged seisukohad: meie poliitiline, majanduslik, sõjaline, rahaline, humanitaar- ja diplomaatiline toetus on olnud vankumatu ja jääb ka edaspidi vankumatuks. Me mõistame jätkuvalt hukka Venemaa agressiooni ja kehtestame karme sanktsioone, et takistada Venemaa sõjamasina rahastamist. Neid tuleb rakendada täielikult ja kõik lüngad tuleb täita. Me nõuame jätkuvalt, et Venemaa varasid kasutataks Ukraina ülesehitamiseks. Me jätkame sõjakuritegude toimepanijate vastutusele võtmist ja teeme endiselt kõik, mida vähegi suudame, et aidata Ukrainat Euroopaga lõimumise protsessis.
Laienemine on olnud Euroopa Liidu suurim edulugu. Euroopa Liidu võime muutuda on midagi sellist, mida me kõik hästi tunneme. Ma olen uhke, et Euroopa Parlament oli esimene Euroopa Liidu institutsioon, kes nõudis, et Ukraina saaks Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse ja et eelmise aasta lõpuks oleks ühinemisläbirääkimistega alustatud. Ukraina julgeolek on ka Euroopa julgeolek ja Ukraina koht on Euroopa Liidus. See on lubadus, mille ma andsin Kiievis paar nädalat peale sõja algust, ja seda lubadust me peame.
Daamid ja härrad! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Viimased aastad ei ole olnud kerged. Kuid nagu öeldakse, kõige tugevam teras on sepistatud kõige kuumemas tules. Seepärast väidan, et Euroopa on tugevam, kui ta on viimastel aastakümnetel olnud, ja kriisid, millega me silmitsi seisime, on teinud meid sitkemaks, otsusekindlamaks ja ühtsemaks, kui me kunagi varem oleme olnud.
Pandeemia haripunktis suutsime tagada ühise varustamise vaktsiinide ja hingamisaparaatidega, astusime suuri samme tervishoiusuutlikkuse tõstmiseks, toetasime töökohti ja ettevõtteid, aitasime majanduselul taastuda. Kliimavaldkonnas võtsime suuna muuta Euroopa maailma esimeseks kliimaneutraalseks mandriks aastaks 2050. Eesti lubadus ehitada Narva vesinikuelektrijaam ei ole oluline vaid selleks, et oma kliimaeesmärke saavutada, vaid on väga oluline ka Euroopa energiajulgeoleku suurendamiseks, töökohtade loomiseks ja selle piirkonna majandusmuudatuste esilekutsumiseks.
Digivaldkonnas oleme rajanud tee, mis võimaldab digiüleminekut, et meist saaks ülemaailmne veebiõiguste eestvedaja. Ma ei liialda, kui ütlen, et Euroopa ja kogu maailm vaatavad siinkohal otsa Eestile kui eestvedajale. Ma loodan, et teised liikmesriigid jõuavad teie kõrgele tasemele kiirelt järele. Euroopa tasandil saavutab meie maailma esimene terviklik tehisintellekti käsitlev õigusakt tasakaalu uuendusmeelsuse ja regulatsioonide vahel. Keset kasvavat hirmu veebipõhise desinformatsiooni, välismaiste sekkumiste ja valimistega manipuleerimise ees muudavad meie digiteenuste määrus ja digiturgude määrus interneti inimestele turvalisemaks ja see muudab ka ettevõtted vastutustundlikumaks.
Rääkides õigustest, praegune seadusandja on naissoost juhatuse liikmete direktiiviga löönud veel sada täiendavat pragu paksu klaaslae sisse. Lubage mul kinnitada, et me jätkame võrdse töö eest võrdse palga saamise nõudmist lõpuni. Seoses käesoleva teemaga soovin õnnitleda Eestit selle eest, et dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" valiti Euroopa Parlamendi ja publiku filmiauhinna LUX kandidaadiks. Lisaks sellele, et tegu on filmikunsti meistriteosega – [rääkides] sauna teemal, ma olen abielus soomlasega, ma tean saunast päris palju –, räägib film tabavalt sellest, mis tähendab olla naine.
Julgeoleku- ja kaitseküsimustes on Euroopal aeg tunnistada, et viimastel aastatel on Balti riigid, eriti Eesti, panustanud teistest proportsionaalselt rohkem. Ma olen seda näinud ise – mitte ainult see, et Eesti kübertehnoloogia aitab meie turvalisust [hoida] –, aga kuulen seda pidevalt ka Eesti saadikutelt Euroopa Parlamendis – oma kolleegidelt ja sõpradelt –, kellest paljudega kohtun sellel visiidil.
Me oleme astunud esimesi samme, suurendades elutähtsa taristu vastupidavust ja investeerides rohkem Euroopa ja piirkondlikku ühenduvusse. Kuid kui me tahame jääda eesrindlikuks ja tagada kaitse, siis tuleb veel väga palju ära teha. Väikestest sammudest peavad saama hiigelhüpped.
Rändevaldkonnas trotsisime tõenäosusi ja saavutasime monumentaalse kokkuleppe. See on õiglane nende suhtes, kes vajavad kaitset, sihikindel nende suhtes, kellel ei ole õigust saada varjupaika, ja range inimkaubitsejate suhtes, kes kasutavad ära kõige haavatavamaid. Sealhulgas on need, kes kasutavad inimkannatusi ära selleks, et üritada riike destabiliseerida näiteks hübriidohuga, nagu me viimastel aastatel Balti riikide puhul nägime.
Kõik need meetmed on osa meie strateegiast, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu julgeolekut, tugevdada selle autonoomiat ja vabadust. Kui viimased aastad on meile midagi näidanud, siis seda, et maailm on muutumas ja Euroopa peab muutuma koos sellega.
Seda tehes peame suutma paremini pehmendada oma otsuste majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Me peame paremini selgitama, miks ja kuidas me seda teeme ning miks ja kuidas see on oluline. Me peame rohkem kuulama, me peame tähelepanelikumalt kuulama. Nagu keegi mulle kord ütles: on nähtamatu piir, millest inimesi üle suruda ei saa. Inimesed peavad protsessi usaldama. Mõnikord on seda väga keeruline selgitada, mõnikord on selles väga keeruline navigeerida. Inimesed peavad saama lubada endale neid muutusi, mida me ellu viime, sest muidu meie poliitika edukaks ei osutu.
See on väljakutse, millega seisame silmitsi järgnevatel kuudel enne Euroopa Parlamendi valimisi 9. juunil. Suurim hargmaine demokraatiaharjutus maailmas toimub vähem kui nelja kuu pärast. Ja meie vaatame otsa Eestile, et ta vastaks Euroopa kutsele. Sel põhjusel ma täna siia tulingi. Euroopa Parlamendi presidendina koos Euroopa Parlamendi liikmetega oleme võtnud endale ülesande lõhkuda Brüsseli mull, et tuua Euroopa lähemale kodanikele, keda ta esindab. Me oleme siin, et rääkida Eesti inimestega, eriti noortega, kellega ma kohtun täna Tallinna Ülikoolis, et selgitada meie saavutusi, kuulata nende muresid ja kutsuda neid üles minema valima, et nad mõtleksid, kes peaks neid esindama. Eestist valitakse seitse esindajat. Nad valitakse igal juhul. Aga kes? Me näeme, kes saavad olema need seitse Eestist valitud Euroopa Parlamendi liiget. Kui tahate panustada sellesse, kes need inimesed on, mille eest nad seisavad ja millisesse suunda nad meie ühist tulevikku juhivad, siis [teil on selleks võimalus]. See sõltub täiel määral iga eestlase häälest.
Ja minu viimane üleskutse teile. Siinkohal on rahvusparlamentidel oluline roll: edastada Euroopa Parlamendile oma kodanike mõtted, tunded ja küsimused; ühineda meiega oma valijate veenmisel, Eesti inimeste veenmisel, et nad läheksid valima; aidata inimestel taastada entusiasm Euroopa suhtes – seesama entusiasm, mida me kõik tundsime ja mäletame, kui 20 aastat tagasi teie riik ja minu riik liitusid Euroopa Liiduga. Ma tean, et ma võin loota teie peale, Riigikogu liikmed, et te just seda teete. Tänan! (Aplaus.)
15:15 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, president Metsola! Thank you, Madam President! Head kolleegid, enne kui me läheme edasi, juhataja vaheaeg viis minutit.
V a h e a e g