Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud Eestimaa rahvas! Olen esitanud eelnõu, mille [teema] on teatud mõttes suhteliselt sensitiivne, selle kohta ei ole palju infot isegi minul. See seondub taevasse lennukite poolt tekitatud jälgedega ehk pilvekestega, mis püsivad pikemalt. Kusjuures märkimisväärne on see, et osa sellistest lennukitriipudest või ‑jälgedest, nagu neid tavakeeli nimetatakse, kaob hästi ruttu. Ma tunnistan, et informatsioon selliste ebanormaalsete triipude kohta taevalaotuses laekus mulle juba siis, kui ma olin eelmises Riigikogu koosseisus, aga siis ma ausalt öelda suhtusin suhteliselt skeptiliselt sellesse asjasse, sest ma ei teadnud sellest midagi. Aga aeg on läinud edasi ja ühel hetkel, kui ma liitusin Facebooki grupiga "Chemtrail [Eesti]" – taeva triibutamine –, sai mulle teatavaks natukene rohkem informatsiooni selle triibutamise kohta ja ma läksin selle teemaga natuke rohkem edasi.
Milles on asi? Inimestel on väga suured kaebused. Nad on pöördunud Keskkonnaametisse, viidates sellele, nagu ma juba ütlesin, et osade lennukite järel tekkivad heitgaaside jäljed jäävad [taevasse] hõljuma pikaks ajaks. Nende arvamus on, et ilmselgelt ei ole tegemist tavalise lennukikütuse põlemisjäägiga, mida seni on põhjendatud veeauru tekkega lennuki mootori töötamisel. Veeauru tekkimisel kaob see jälg 10–15 minuti jooksul. Lisaks sellele on need inimesed, kes pöördusid Keskkonnaametisse, saatnud selle kohta ka massiliselt pilte, kuid [Keskkonnaametist] tulnud vastuse kohaselt ei saavat nad midagi ette võtta. Samas on Keskkonnaameti ametnikud, spetsialistid oma vastustes märkinud, et tundideks [taevasse] jäävad nõndanimetatud lennukitriibud ei ole tõesti normaalsed. See on esimene märk selle kohta, et see teema on väga aktuaalne ja õigustatud. Oma vastustes märkisid nad ka, et siin peab sekkuma riik, kuna tegemist on lennukikütuse lisandiga.
Eks ma läksin selle asjaga edasi ja sai siis natuke rohkem uuritud seda tausta. Lõpuks valmis mul eelnõu, millega [täiendatakse] atmosfääriõhu kaitse seadust ja keelatakse Eesti Vabariigi territooriumi õhuruumis lennukites nanokomponentse energialisandi ja vedela süsivesinikkütuse lisandi kasutamine. Lisan juurde, et eelnõu oli sellel aastal ka keskkonnakomisjonis menetlusel. Istung toimus esmaspäevasel päeval. Ja nii nagu kord ette näeb, teatasin ma enne esmaspäeva, neljapäeval kahel korral telefonikõnes komisjonile, et ma ei tule üksi, vaid tuleb ka huvigrupi esindaja, inimene, kes on esitanud korduvalt kaebusi Keskkonnaametile. Kaks korda helistasin komisjoni ja teatasin, et ma tulen koos huvigrupi esindajaga. Huvigrupi esindaja Urmas Sepp Läänemaalt sõitis maha üle 100 kilomeetri ja tuli siia Riigikokku, et esitada põhjendused ja tõendid ja kaalutlused ja anda selgitusi, aga tal ei võimaldatud sellel istungil isegi osaleda.
Igor Taro, kes praegu naeratab seal pingis, ütles, et tema ei tea sellest mitte midagi, et peaks tulema mingi huvigrupi esindaja. Eks seal läks natukene sõnavahetuseks. Minu jaoks on kummaline, et kui ma teatan komisjoni, et tuleb huvigrupi esindaja, siis komisjon ei anna seda [infot] edasi. Seda ma ei usu muidugi. Ma arvan, et komisjoni ametnikud olid tublid ja teatasid, aga Igor Taro lihtsalt blokkis selle ära. Sisuliselt visati Urmas Sepp, huvigrupi esindaja, sealt koosolekult välja. Hääletati välja, mitte [ei visatud] füüsiliselt. Ja mis oli märkimisväärne: Igor Taro nõudis ka, et seda asja protokoll ei kajastaks. Kuhu me jõudnud oleme, Igor? Stalini aega tagasi! Me ei märgi protokolli asju, mis on üliolulised. Aga on ka mõistetav, et ta selliselt käitus, sest probleem on olemas.
Lähen natukene ka sisu juurde. Aga enne tahan ära märkida, et ma tean, et ma pärast selle eelnõu esitamist satun kriitikatule alla, et olen lamemaalane ja nii edasi. See kõik meenutab mulle seda [aega], kui ma esimese Riigikogu liikmena rääkisin siin saalis sellest, et COVID‑i vaktsiinid tekitavad inimese tervisele probleeme. Ka siis öeldi, et ma olen lamemaalane. Aga läks kaks aastat mööda ja maikuus sain ma tagasi normaalseks inimeseks, sellepärast et selgus, et see, mis ma olin rääkinud, oli õige. Ma ei taha olla mingisugune prohvet, aga ma tahan öelda, et mulle tundub, et ka sellesama [teema] puhul me liigume täpselt samamoodi sellel kursil edasi.
Miks ma selle eelnõu tegin? Riigikogu liikme staatuse seaduse § 17 ütleb, et Riigikogu liige täidab oma ülesandeid kooskõlas seaduse, avaliku huvi ja oma südametunnistusega. Ligi 3000 inimest on selles grupis. Nad kurdavad oma terviseprobleemide üle. Ma arvan, et see on avalik huvi. Ja minu südametunnistus ütles seda, et mina ei saa siin omaenda isiklikke asju tõstatada ja keelata ja nii edasi, ma pean lähtuma sellest huvist, mille alusel rahvas on mind Riigikokku valinud. 3000 inimest on märkimisväärne jõud. Aga ma küsin, hea Igor Taro, kus oli sinu südametunnistus, kui sa viskasid rahva esindaja välja sellelt koosolekult, kuhu inimene oli sõitnud 100 kilomeetri kauguselt? Kus oli sinu südametunnistus? Aga ma ei ootagi vastust.
Selle eelnõu [koostamisel] lähtusin ma USA‑s läbiviidud mitmetest uuringutest, mis näitasid, et need lennukijäljed või ‑triibud sisaldavad alumiiniumi nanoosakesi, mis on tervisele väga ohtlikud. Tegemist on spetsiaalsete nanolisanditega lennukikütuses, mida võib olla kuni 20% kütuse massist. See on üks viiendik osa. Näiteks Boeing 747 kütusepaagid sisaldavad 198–243 tonni kütust, millest väga suur osa sisaldab neid nanoosakesi. Tegemist on selliste osakestega ja komponentidega, mis aitavad kütusel paremini põleda. Selle kohta on antud välja ka patent ja see on leitav internetist nii vene‑ kui ka ingliskeelsena. Ja patendist selgub, et see kütuselisand sisaldab endas alumiiniumi, antimoni, magneesiumi, rauda, molübdeeni, tsinki, tina ja teisi metallide rühma kuuluvate oksiidide, hüdroksiidide, hüdraatide ja/või karbonaatide osakesi või nanoosakesi, mis sisaldavad kahte või enamat metalli sarnaste metallide rühmast. Osakesed ja sulamid võivad olla kaetud materjalidega, mis hoiustamise ajal oksüdeerumist takistavad, ja lisand võib muuta ka põlemiskiirust. Lisaks sellele on analoogseid patente registreeritud ka Hiinas, USA‑s, Ühendkuningriigis ja mujal. Ja selle patendi ajalugu ulatub aastani 2008.
Mis toimub lennukikütuse põlemisel? Tegu on CO2 emissiooniga ja alumiiniumoksiidi nanoosakeste emissiooniga. Molekulmassi järgi on need aga kaks korda raskemad kui osoon, kolm korda raskemad kui CO2 ja neli korda raskemad kui hapnik ja seetõttu langevad need oksiidid alati maapinnale pisikeste nanoosakeste kujul. Miks need nanoosakesed on ohtlikud? Ohtlikud on nad seetõttu, et organism ei suuda neid kõrvaldada ja need põhjustavad pöördumatuid haigusi. Seda haigust nimetatakse pneumokonioosiks ja see on seotud hingamise ja kopsudega.
Ma ei hakka siin praegu rääkima pneumokonioosist ehk sellest kroonilisest haigusest pikemalt, see on meil eelnõus olemas, aga kaebustena on täpselt needsamad kaebused, millest Urmas Sepp tahtis rääkida keskkonnakomisjonis. Tunnused: mitteproduktiivne köha, progresseeruv düspnoe. Tekib koguni kopsutsirroos, kopsukoe kahanemine koos emfüseemi laikudega. Need on kõik atüüpilise kopsupõletiku tunnused. Urmas Sepp tahtiski rääkida sellest, et tal on pärast selliseid ülelende – ta elab Läänemaal, kus lennu[liiklus] on väga intensiivne – olnud hingamisraskusi. Tema kariloomade seas on esinenud surmajuhtumeid, millele Keskkonnaamet ei ole reageerinud.
Teine ravimatu haigus selles perekonnas on otseselt seotud alumiiniumoksiidiga ja kannab nime aluminoos, tuntud ka kui alumiiniumkops. See on piirav kopsuhaigus, mille põhjustab kokkupuude alumiiniumi sisaldava tolmuga. Sellise inimesele ohtliku ja tervist kahjustava kütuselisandi kasutamine Eesti õhuruumis ei ole õigustatud.
Kuidas reageerisid sellele keskkonnaministeeriumi omad? Nad ütlesid, et nad ei toeta eelnõu, sellepärast et lennukibensiin ja lennukipetrool peavad vastama EN, ISO, ASTM ja muudele rahvusvahelistele standarditele. Minu meelest [esitasid] nad väga olulised väited oma seisukohtade lõpuosas, [selle kohta,] mispärast ikkagi on vaja neid komponente. Hästi toimiv ja konkurentsivõimeline lennunduse siseturg on väga oluline Euroopa kodanike liikuvuse ja kogu Euroopa majanduse jaoks. Euroopa Liidus [töötab] otseselt lennunduses ja lennundustööstuses hinnanguliselt 0,4 miljonit inimest ja see aitab suurendada Euroopa Liidu SKP‑d. Lennundus on sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse oluline tegur, mis edendab turismi, ergutab ettevõtlust ja ühendab inimesi. 2018. aastal kasutas enam kui 500 Euroopas asuvat lennujaama üle 1,2 miljardi lennureisija. Euroopa Liidu lennundussektor aitab kaasa Euroopa integratsioonile ja tugevdab Euroopa Liidu positsiooni geopoliitilise liidrina.
Aga kus on see järeldus, kui tähtis on inimese tervis? Seda ei ole.
Tegin ka omapoolseid uuringuid. Kuna see teema tõusetus juba möödunud koosseisu ajal, siis ma esitasin Euroopa Liidu asjade komisjonis päringu ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mis põhjusel need lennukijäljed tekivad. Ja vastus oli, et nende arvates on tegemist veeauru kondensjäljega ehk kristalliseerunud veeauruga, mis tekib õhus teatud ilmastikutingimuste korral. Nende hinnang oli see, et nendele teadaolevalt ei ole tegemist keskkonnakahjuliku nähtusega. Siin on nagu vastandlik olukord: ühel hetkel nad ütlevad, et nemad ei saa sekkuda. Urmas Sepp oma kirjas kirjeldas, et lumi oli kaetud imepärase sinise puruga, hästi peenikesega, aga sellele vastust ei tulnud. Ja nemad märgivad, et selle jälje tekkepõhjuseks on kütusesse segatud lisakomponendid.
Ma tegin ühe uuringu ka ise. Kuna Paide asub ka sellel lennutrajektooril, siis filmisin taevas hommikul kella kuue paiku lennukeid. Jah, lennuk läks, sõitis üle, valge saba oli taga. Aga mis oli huvitav: saba kadus kuskil 10–15 minuti jooksul. Ma näitasin ka komisjonis seda videot. Ja näitasin ka teist videot, kus järgmine lennuk sõitis üle ja selle jälg jäi mitmeks tunniks taevasse püsima. Kindlasti küsite, et kust ma tean, et lennukid üle sõidavad. See on väga lihtne. On olemas kaks radarit, lennuradarit, kust on võimalik näha lennukite liikumist ja nende sihtkohti. Ma arvan, et need 3000 inimest ei räägi niisama tühja juttu, kuna nad on põhimõtteliselt selle nähtusega, selle ebameeldiva nähtusega isiklikku kokkupuudet omanud.
Mulle muidugi on saadetud ka väga palju kirju selle kohta, mismoodi inimesed ise on teinud katseid pärast vihma. Ma tsiteerin korraks, mul on veel aega. "Mul on õues valge plastikust laud. Aga selleks kontrollimiseks sobib ka lihtne isiklik auto, st auto katus, tolm peal. Iga 2-3 päeva tagant tolmutan laua pinna ja ainult eredas päikesevalguses juhtusin tolmu vaatama. Enne seda polnud juba umbes nädal aega vihma sadanud. Oli ilus päikesepaisteline päev. Libistasin sõrmedega üle laua, tolm peal, järgmine kord vaatasin tolmu päikesevalguses!!! Ja sõrme peal on väga väikesed valged läikivad täpid! Need on nii väikesed ja neid on peaaegu võimatu lihtsa kaameraga pildistada. Võid isegi võtta musta räti, pühkida selle tolmu ära ja vaadata kõike päikesevalguses." Siis sukeldub ta internetimaailma ja selgub, et on ainult kaks keemilist elementi, mis paistavad päikesevalguses: kvartsliiv, millest tehakse klaasi – ja see on automaatselt välistatud –, ja teine on alumiiniumoksiid, mille väga väikestel kristallidel on selline läikiv pind.
Ma ei tulnud siia selleks, et neid kirju ette lugeda. Küsimus on praegu selles, et selget vastust ei ole. Aga igal juhul peaks selle eelnõuga edasi minema, sest see eelnõu ei puuduta mitte opositsioonierakondi ja mind, vaid see puudutab absoluutselt kõiki inimesi. Lisan juurde, et Texases, tähendab Mehhikos keelati selliste lennukite ülelend, mis tekitavad selliseid sabasid. Ma paluksin eelnõu toetada.